Konkurss partneri leidmiseks

KANTSLERI KÄSKKIRI

13.05.2025 nr 1.1-3/25/67

Konkurss partneri leidmiseks

Võlaõigusseaduse § 1009 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80

„Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 8 lõike 2 punkti 1 ja § 14 lõigete 2 ja 3 ning haridus- ja teadusministri 1. detsembri 2023. a käskkirja nr 334 „Volituse andmine perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu struktuurifondidega seonduva elluviija või partneri konkursi

korraldamiseks“ alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 306 kinnitatud „Tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete

õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi programm VÕTI) “elluviimiseks toetuse andmine “ lisa 1 punktiga 5.3.

1. Korraldan konkursi partneri leidmiseks täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmise ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamiseks (edaspidi konkurss).

2. Kinnitan konkursi tingimused ja korra (lisa 1) ning konkursi taotlusvormi (lisa 2).

3. Konkursiteade, konkursi tingimused ja kord ning konkursi taotlusvorm avaldada Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Laasi-Õige kantsler

Lisa 1 KINNITATUD

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga „Konkurss partneri leidmiseks“

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi partneri leidmiseks Haridus- ja

noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi

programm VÕTI)“ raames elluviidavale tegevusele 2.2.3. „Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine“. Meetme eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada

täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu.

I. KONKURSI TAUST

Elukestvat õpet soodustavaid tegevusi viivad Eestis ellu väga erinevad osapooled, seda teevad riiklikud institutsioonid kui ka erasektor läbi tööandjate ning erinevad mittetulundusühendused ja teadusasutused (täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia 2024-2029).

Haridusvaldkonna arengukavas on 2035. a eesmärkidena seatud elukestvas õppes osaluse ja erialase haridusega inimeste osakaalu suurenemine. EL liikmesriigid on kokku leppinud

eesmärgi, et 2030. aastaks osaleb elukestvas õppes aasta jooksul 60% elanikkonnast , Eesti sihttase on 52,3% ning baastase 2022. a on 48,1 %. Tööandjate roll inimeste aja ja õppimishoiakute kujundamisel on märkimisväärne, kuna tööandja võimaldab töö kõrvalt

õppimist, täienduskoolitust ja õpet töökohal. Euroopa ettevõtete uuringust (European Company Survey) nähtub, et Eesti ettevõtjad on ühed madalamalt koolitusi väärtustavad Euroopas, st

tööandjad ei näe töötajate oskuste koolitamist strateegilise valikuna. Uuring põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomisest rõhutas samuti tööandjatele suunatava kommunikatsiooni olulisust, kuna neil on määrav roll õppimise toetamisel või selle

takistamisel (Räis jt 2014). Ettevõtjaid ühendavatel katusorganisatsioonidel ja personalitöötajaid koondavatel liitudel on võrgustikutööna või koostöös erinevate võrgustikega

võimalik läbi viia arendustegevusi, et suunata ettevõtteid ja organisatsioone võtma enam vastutust töötajate oskuste puudujääkide hindamise ja pideva oskuste edendamise eest ning toetada töötajate õppimist. See on oluline ettevõtjate seisukohast, sest lisandväärtuse ahelas

kõrgemale liikumiseks peab töö Eesti ettevõtetes muutuma keerukamaks ning uute oskuste omandamine peaks olema inimeste tööelu korrapärane osa, et pidada sammu areneva

majandusega ja tagada elukestev õpe. Konkursi eesmärk on leida partner, kes panustab täiskasvanute elukestvas õppes osalemisse,

kaasab tööandjaid ja suurendab tööandjate ning töötajate teadlikkust nii õppimise vajalikkusest kui võimalustest. Partneri tegevuse tulemusel on Eesti tööandjatel kujunenud parem arusaam

täiskasvanuhariduse võimalustest ning nad annavad suurema panuse töötajate oskuste arendamisse. Tegevuse sihtgrupp on tööandjad.

Partner valitakse tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni (31.12.2029). Konkursil parimaks tunnistatud taotlejaga astub Haridus- ja

Teadusministeerium läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Juhul, kui toetuse andmise

tingimuste periood pikeneb, võib Haridus- ja Teadusministeerium vajadusel pikendada ka

partneriga sõlmitud lepingu perioodi. Hinnanguline tegevuste kogumaht perioodil 2025-2029 on kuni 900 000 eurot. Iga-aastased tegevused ja täpsustatud eelarve lepitakse kokku aastases

tegevuskavas.

II. PARTNERI TEGEVUSTE KIRJELDUS

Eesmärgi saavutamiseks partner:

• Kavandab uuenduslikud ja mõjusad tegevused, mis suurendavad tööandjate vastutust töötajate oskuste, sh nii erialaste kui üld- ja tulevikupädevuste omandamisel ning

arendamisel.

• Viib ellu teavitustegevusi ja -kampaaniaid, mis suurendavad tööandjate teadlikkust erinevatest õpivõimalustest, sh erinevatest fondidest toetatud võimalustest, mikrokvalifikatsioonidest ja õppimist toetavatest võimalustest (nt õppepuhkus).

• Teeb koostööd ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja täiskasvanuhariduse võrgustikega.

• Viib ellu tegevusi, mis toetavad tööandjaid inimeste arenguvajaduste kaardistamisel, koolitustegevuse kavandamisel ja elluviimisel, näiteks koolitusvajaduste selgitamine ja

töötajate arendamine, koolitusinfo levitamine, õppimist soodustava keskkonna loomisel.

• Kaardistab ja tutvustab tööandjate edulugusid ja häid õppimist toetavaid praktikaid.

• Koondab ja süstematiseerib tööandjatelt saadud info oskuste ja koolitusvajaduste kohta, edastab selle ning vajadusel esindab tööandjate huve. Jagab tööandjatelt saadud teavet uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja tööturul toimuvate muudatuste kohta, mis mõjutab

tulevast koolitusvajadust.

• Innustab ja suunab tööandjaid täiskasvanuhariduse teemanädala raames korraldama õpisündmusi jt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi

tutvustavaid sündmusi.

• Toetab juhtide õppimist soodustava hoiaku kujundamist, et nad oleksid eeskujuks elukestvas õppes osalemisel.

Partner viib tegevused ellu üleriigiliselt, st igas maakonnas ning kaasab tööandjaid

erinevatest majandussektoritest.

III. TAOTLUSE ESITAMISE TINGIMUSED

3.1. Taotleja

Taotleja peab olema usaldusväärne, taotleja usaldusväärsust kinnitavad muu hulgas

järgmised asjaolud: 3.1.1. tal on võimalik kasutada eesmärgi täitmiseks ja tegevuste elluviimiseks vajaminevaid

tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud

eeldused ja kogemused; 3.1.2. tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3.1.3. ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise;

3.1.4. tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris (taotleja esitab taotluse lisana

väljavõtte registrist); 3.1.5. ta ei ole rikkunud temaga sõlmitud riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;

3.1.6. tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.

3.2. Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kes vastab järgmistele

tingimustele:

3.2.1. taotleja on katusorganisatsioonina tegutsev mittetulundusühing, kelle põhitegevus

põhikirja alusel on seotud tööandjate ja ettevõtete või personalitöötajate koostöö edendamise ja huvide esindamisega;

3.2.2. taotleja tegevus on avalik. Taotlejal on tema tegevust tutvustav veebileht, kus on avaldatud äriregistri nimi, registrikood, juhtorgani koosseis ja taotleja põhikiri ning liikmete nimekiri (31.12.2024. a seisuga);

3.2.3. tal on konkursi väljakuulutamisest tagasiulatuvalt vähemalt 5-aastane kogemus liikmeskonna/võrgustike ja koostööalgatuste koordineerimisel ning juhtimisel;

3.2.4. taotlejal on kogemus viimase 5 aasta jooksul haridusvaldkonna või sotsiaalvaldkonna tegevuste elluviimises (nt projektide läbiviimisel või osalemisel partnerina);

3.2.5. taotlejal on kogemus viimase 5 aasta jooksul oma võrgustikule ja/või laiemale

avalikkusele teavitustegevuste elluviimisel (nt infomaterjalide loomine, sotsiaalmeedia teavituskampaaniad jms).

3.2.6. taotlejal on võimekus tagada olulisemates küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma liikmeskonnale või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus arvamuse avaldamiseks.

IV. TINGIMUSED TAOTLEJA PROJEKTIJUHILE

Projektijuhil peab olema vähemalt 3-aastane projektijuhtimise (v.a ehitus- ja infrastruktuuriprojektide ning IT projektid) kogemus ning rakenduskõrgharidus või

kõrgharidus.

V. TAOTLUSTE ESITAMINE

5.1. Taotlus

5.1.1. Taotlus tuleb esitada eesti keeles konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks konkursi

taotlusvormil. Taotluse peab olema digitaalselt allkirjastanud taotluse esitanud organisatsiooni allkirjaõiguslik isik.

5.1.2. Taotlus peab vastama programm VÕTI toetuse andmise tingimuste tegevuse 2.2.1.

„Täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamine“ eesmärkidele ja tulemustele.

5.1.3. Taotluse eelarves tuleb eristada üldkulud ja projektijuhtimise kulud ning esitada tuleb projektimeeskonna liikmete arv ning tööaeg.

5.1.4. Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest:

1) vormikohane konkursitaotlus; 2) projektijuhi CV, mis võimaldab kontrollida haridust ja kogemust;

3) väljavõte karistusregistrist organisatsiooni kohta.

5.2. Taotluse esitamine

Taotlus esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] märgusõnaga “ESF konkurss”.

5.3. Taotluse esitamise tähtaeg Taotluse esitamise tähtaeg määratakse pärast kinnitamist lähtudes põhimõttest, et tähtaeg peab

olema vähemalt 30 päeva alates väljakuulutamisest. Tähtajast hiljem laekuvaid taotlusi ei arvestata.

VI. TAOTLUSTE KONTROLL JA HINDAMINE

6.1. Taotleja ja taotluse kontroll

6.1.1. Haridus- ja Teadusministeerium: - kontrollib taotleja ja taotluse vastavust konkursi tingimustele; - tunnistab taotluse vastavaks, kui on täidetud kõik konkursi tingimuste ja korra

punktides 3.1, 3.2, 4 ja 5.1 sätestatud tingimused; - puuduste ilmnemisel annab taotlejale kuni kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

6.1.2. Taotlejat või taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks

alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva konkursi tingimuste ja korra punktides 3.1, 3.2, 4 ja 5.1

sätestatud tingimustele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;

2) taotlust on muudetud osas, millele Haridus- ja Teadusministeerium ei teinud

ettepanekut puuduste kõrvaldamiseks. 6.1.3. Kui Haridus- ja Teadusministeerium peab seda vajalikuks, võib ta pidada enne

taotluste vastavaks tunnistamist taotluse esitajatega võrdsetel alustel läbirääkimisi. Läbirääkimiste eesmärk on kohandada laekunud taotlused esitatud nõuetele vastavaks. Suuliselt peetavad läbirääkimised protokollitakse.

6.1.4. Taotleja, kelle taotlust ei ole vastavaks tunnistatud, ei osale taotluste hindamises.

6.2. Taotluse sisuline hindamine

Taotlusi hindab peatükis 7 nimetatud komisjon lähtudes töökorrast.

6.2.1. Taotluste hindamiskriteeriumid on: 1) organisatsiooni kogemus (25 punkti);

2) taotluses esitatud tegevuskava asjakohasus lähtudes VÕTI programmi ja konkursi eesmärkidest (50 punkti); 3) taotluses esitatud eelarve põhjendatus ning tulemuste mõõdetavuse selgus lähtudes

VÕTI programmi ja selle tegevussuuna eesmärkidest (10 punkti); 4) projektijuhi kompetentsus (10 punkti);

5) riskide hindamine ja tegevused riskide ennetamiseks ja maandamiseks (5 punkti). 6.2.2. Hindamiskriteeriumid alakriteeriumide lõikes ja sellele antavate punktide skaala on

järgmised:

1 Lai esindatus: hõlmab eri suuruse ja valdkonna tööandjaid ning vajadusel ka teisi asjakohaseid osapooli.

Huvirühmad: tööandjad, kutse- ja kõrghariduse õppeasutused, sihtrühmade esindusorganisatsioonid, tööandjate

ühendused ja muud partnerid, kellel on roll tegevuste õnnestumises. Aktiivne kaasamine: osalemine tegevuste

planeerimises, elluviimises või tagasiside andmises, mitte ainult nimeline liikmelisus.

Organisatsiooni kogemus 25 punkti

Alakriteerium Maksimum- punktid

Skaala

Lai liikmeskonna ja

huvirühmade esindatus 1- hinnatakse, kui

mitmekesine, sisuline ja sihipärane on taotluses kirjeldatud osapoolte

10 10 – Liikmeskonda/võrgustikku kuuluvad

või on läbi tegevuste süsteemselt ja aktiivselt kaasatud erineva suuruse (sh nii suured,

keskmised kui väikeettevõtted) ja erineva valdkondliku taustaga tööandjad . Osapoolte rollid ja panus on selgelt kirjeldatud.

2 Suuremahuline kampaania: hõlmab laiapõhjalist sihtrühma, mitut kommunikatsioonikanalit ja kestab vähemalt

mitu kuud. Üle-eestiline kampaania: tegevused toimuvad vähemalt kolmandikus Eesti maakondadest või on

suunatud üleriigilisele auditooriumile (nt riiklikud meediakanalid, sotsiaalmeedia üleriigilised kampaaniad).

Teavitustegevus: näiteks infomaterjalide levitamine, sotsiaalmeediapostitused, üksikud kohalikud sündmused või

artiklid, mis ei kujuta endast terviklikku kampaaniat. 3 Juhtpartneri või toetuse saaja roll tähendab, et organisatsioon on vastutanud projekti üldise elluviimise,

juhtimise, aruandluse ja tulemuste saavutamise eest, mitte ainult olnud partneriks üksikutes tegevustes.

Haridusvaldkonna projektid hõlmavad projekte, mis on suunatud haridussüsteemi arendamisele, täiendõppele,

noorte ja täiskasvanute õpivõimalustele, õppe kvaliteedi parandamisele või muudele sarnastele eesmärkidele.

kaasamine ning kuidas

see toetab projekti eesmärkide saavutamist.

5 – Liikmeskonda/võrgustikku on kaasatud

peamiselt ühe või mõne sarnase sektori tööandjad või ühesuurused organisatsioonid. ning puudub laiapõhjaline esindatus.

0 – Puudub selge info liikmeskonna või huvirühmade olemasolu ja kaasatuse kohta,

kaasamine on marginaalne või olematu.

Kogemus suuremahulise üle-eestilise teavituskampaania 2elluviimisel – hinnatakse taotleja senist kogemust

kampaaniate planeerimisel ja elluviimisel, mis on

seotud sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga

10 10 - Taotlejal on viimase viie aasta jooksul kogemus vähemalt kahe suuremahulise, üle- eestilise teavituskampaania elluviimisel

haridus- või sotsiaalvaldkonnas. Kampaaniad on hõlmanud mitmeid

teavitustegevuste kanaleid (nt meedia, sotsiaalmeedia, üritused, koostööpartnerid) ja suunatud eri sihtrühmadele.

5 - Taotlejal on viimase viie aasta jooksul kogemus ühe suuremahulise, üle-eestilise

teavituskampaania elluviimisel haridus- või sotsiaalvaldkonnas või taotleja on ellu viinud üksikuid teavitustegevusi (sh kohalikul või

kitsalt sihtrühmale suunatud tasandil), kuid puudub kogemus suuremahulise, üle-

eestilise kampaania korraldamisel. 0 - Taotlejal puudub suuremahulise üle- eestilise teavituskampaaniaelluviimise

kogemus haridus- või sotsiaalvaldkonnas.

Taotlejal on toetuse saaja või juhtpartneri kogemus

haridusvaldkonna projektide elluviimisel viimase viie aasta

jooksul3

5 5 - Taotlejal on toetuse saaja või juhtpartneri kogemus haridusvaldkonna või

sotsiaalvaldkonna projektidega viimase viie aasta jooksul. 3 - Taotlejal on viimase viie aasta jooksul

kogemus ühe haridusvaldkonna või sotsiaalvaldkonna projektiga juhtpartneri või

toetuse saajana või kogemus mitme väiksema projektiga, kus ta on osalenud partnerina, mitte juhtpartnerina.

0 taotlejal puudub toetuse saaja või juhtpartneri kogemus haridus või

sotsiaalvaldkonna projektide elluviimisel.

Tegevuskava ja kommunikatsiooniplaani asjakohasus lähtudes eesmärkidest

50 punkti

4 Selgus ja loogiline järgnevus: tegevused on ajaliselt ja sisuliselt järjestatud nii, et on arusaadav, kuidas need

toetavad eesmärkide saavutamist.

Põhjendatus: iga tegevuse vajalikkus, kestus, sihtrühm ja sisu on selgelt põhjendatud.

Kommunikatsiooniplaan: sisaldab sihtrühmi, peamisi sõnumeid, kasutatavaid kanaleid ja ajastust ning on selgelt

seotud kavandatavate tegevustega. 5 Realistlik ajakava: tegevused on jaotatud nii, et arvestatakse tegevuste sisu, vajalikke ressursse ja

sihtrühmadega seotud ajakriitilisi aspekte. Teostatavus: ajakava ja eelarve võimaldavad tegevusi ellu viia ilma

üle- või alakoormuseta; tegevuste omavaheline järgnevus on loogiline. Ettevalmistavad ja järgnevad tegevused:

nt sihtrühmade kaasamine, kommunikatsioon, tulemuste monitooring, aruandlus.

Tegevuskava ja

kommunikatsiooniplaani selgus ja põhjendatus 4– hinnatakse, kas

projektitegevused on loogiliselt järjestatud,

ajaliselt realistlikud ja sisuliselt põhjendatud ning kas

kommunikatsiooniplaan on sihtrühmapõhine,

selge ja toetab projektieesmärkide saavutamist.

15 15 - Tegevuskava on selge, loogilises ja

realistlikus järgnevuses, tegevuste ajastus ja kestus on põhjendatud. Tegevuste vajalikkus, maht ja sisuline ulatus on

veenvalt ja konkreetselt põhjendatud, seos eesmärkidega on selge.

Kommunikatsiooniplaan on esitatud, hästi läbi mõeldud, seostatav tegevuskavaga. 10 – Tegevuskava ja

kommunikatsiooniplaan on valdavalt selged, kuid esineb üksikuid ebatäpsusi või

puudujääke tegevuste põhjendatuses, mahus või ajastuses. Kommunikatsiooniplaan on olemas ja seotud tegevuskavaga..

5- Tegevuskava ja kommunikatsiooniplaan on esitatud, kuid tegevuste loogiline

järgnevus ja põhjendatus on osaliselt ebapiisav. Tegevuste vajalikkuse, mahu või ulatuse põhjendused on nõrgad või

puudulikud. Kommunikatsiooniplaan on üldsõnaline või ei ole piisavalt seotud

tegevuskava eesmärkide ja tegevustega. 0 - Tegevuskava on ebaselge, puudub loogiline järgnevus, tegevuste maht,

vajalikkus ja ulatus ei ole põhjendatud või on põhjendused ebapiisavad. Kommunikatsiooniplaan on kasin või on

formaalne, ilma sisulise seotuseta tegevuskavaga.

Tegevuskava realistlikkus

ja teostatavus kavandatud ajalises ja eelarvelises

raamis 5– hinnatakse, kas tegevused on realistlikult planeeritud, ajaliselt ja

eelarveliselt teostatavad ning kas tegevuste kestus

ja ressursid on piisavad eesmärkide saavutamiseks.

15 15 - Tegevused on realistlikult ja teostatavalt

kavandatud planeeritud ajaraamis ja eelarves. Kõigi tegevuste ajakava ja kestus

on põhjendatud ja vastab eesmärkide saavutamise vajadusele. Ettevalmistavad, sisulised ja järgnevad tegevused on ajaliselt

tasakaalus ning toetavad loogilist elluviimist. 10 - Tegevused on enamasti realistlikult ja

teostatavalt kavandatud, kuid üksikute tegevuste kestuses või ajastuses esineb ebakõlasid (nt mõni oluline tegevus on liiga

lühike või liiga pikk). Ettevalmistavad ja lõpetavad tegevused on valdavalt optimaalse

6 Asjakohasus: Kas planeeritud tegevused, sõnumid ja kanalid on sobivad sihtrühmale ja toetavad eesmärkide

saavutamist? Ulatus: Kui palju ja kui mitmekesiseid tööandjaid on kaasatud? Kas kaasatakse eri suuruse ja

erineva sektori tööandjaid? Mõju: Kas tegevused on suunatud pelgalt teavitamisele või ka hoiakute ja

koostöövormide muutmisele?

kestusega, kuid mõnes osas vajaksid

täpsustamist. 5- Tegevuste teostatavus ja ajakava on osaliselt põhjendatud , kuid mitmete

tegevuste kestus või ajastus on ebarealistlik või vajab selget ümberplaneerimist. Eelarve

kasutamine ja ajaraam ei ole igakülgselt kooskõlas tegevuste sisulise ulatusega. Ettevalmistavad ja järgnevad tegevused on

planeeritud ebapiisava või ebamõistliku kestusega.

0 - Tegevuskava on ebarealistlik ja ebasobiv kavandatud ajaraami ja eelarve raames elluviimiseks. Tegevuste kestus ja ajastus ei

toeta eesmärkide saavutamist. Ettevalmistavad ja sisutegevused on ajaliselt

ebapiisavad või ebaproportsionaalsed, puudub realistlik tegevuste ajakava.

Tööandjate kaasamiseks kavandatud tegevuste

asjakohasus ja ulatus 6–

hinnatakse, kas tööandjate kaasamise tegevused on

eesmärgipärased, sisukad ja hästi põhjendatud ning

kas kaasamine on piisava ulatuse ja mitmekesisusega,

toetades eesmärkide saavutamist.

10 10 - Kavandatud tööandjate kaasamise tegevused on läbimõeldud, mitmekesised ja

asjakohased, hõlmavad laiapõhjalist tööandjate sihtrühma (sh erineva suuruse ja

valdkonna tööandjad). Kaasamistegevused on suunatud hoiakute muutmisele ja uute koostöövormide tekkimisele. Kasutatud

sõnumid, kanalid ja kaasamismeetodid on põhjendatud ning toetavad sihipäraselt

eesmärkide saavutamist. 5 - Kavandatud tööandjate kaasamise tegevused on teostatavad ja osaliselt

põhjendatud, kuid nende ulatus on piiratud (nt sihtrühm on kitsas, kaasatakse peamiselt

ühe sektori tööandjaid või kasutatakse vaid mõnda üksikut kaasamismeetodit). Tegevused on suunatud hoiakute

muutmisele, kuid kaasamise mõju ja ulatus võiksid olla laiemad või põhjalikumalt

läbimõeldud. 0 - Kavandatud tööandjate kaasamise tegevused on asjakohatud või ebapiisavad , ei

toeta tööandjate sihipärast kaasamist ega aita kaasa hoiakute muutumisele või koostöö

tekkimisele. Sõnumid, kanalid ja meetodid on määratlemata või ebaotstarbekad.

Tulemuste mõõdetavus – hinnatakse, kas

5 5 - Taotleja on defineerinud selged, konkreetsed ja mõõdetavad tulemused ning

7 Realistlikkus: hinnad vastavad turuhindadele, eelarve on kooskõlas tegevuste mahu ja kestusega.

Põhjendatus: igale kulureale on lisatud selgitus, miks see on vajalik ja kuidas see aitab eesmärke saavutada.

Seotus tegevustega: kulud on otseselt seotud taotluses kirjeldatud tegevuste ja oodatavate tulemustega, mitte

üldised või projekti jaoks ebaolulised.

kavandatud tulemused on

selgelt määratletud, mõõdetavad ja seotud eesmärkidega ning kas on

kirjeldatud sobivad mõõdikud ja

hindamistegevused tulemuste ja mõju jälgimiseks.

esitanud põhjendatud mõõdikud kõigi

eesmärkide ja tegevuste osas. On kirjeldatud süsteemne ja realistlik mõju hindamise plaan, sealhulgas tegevused, mille abil

hinnatakse tulemuslikkust. Mõõtmise meetodid ja ajakava on välja toodud.

3 - Taotleja on defineerinud mõõdikud ja tulemuste hindamise tegevused osade eesmärkide ja tegevuste osas, kuid mõju

hindamise plaan ei ole terviklik või mõõdikud on osaliselt ebaselged või raskesti

mõõdetavad. Mõju hindamine tööandjate ja töötajate tasandil on olemas, kuid vajaks täiendavat põhjendust või süsteemsust.

0 – Tulemuste ja mõju mõõtmise tegevused puuduvad või on esitatud ainult üldsõnalised

viited ilma konkreetsete mõõdikute ja hindamise kirjelduseta. Mõõdetavuse ja tulemuste hindamise seos tegevuste ja

eesmärkidega on ebaselge või puudub.

Lisaväärtus – hinnatakse, kas lisaks nõutud

tegevustele on planeeritud lisategevusi, mis suurendavad projekti

kvaliteeti, mõju, kestlikkust või laiendavad

sihtrühma.

5 5 – Tegevuskava sisaldab hästi põhjendatud täiendavaid tegevusi või lahendusi, mida

tingimustes ei ole nõutud, kuid mis selgelt toetavad eesmärkide saavutamist, suurendavad sihtrühma kaasatust, mõju

ulatust või tulemuste kestlikkust (nt koostöö uute partneritega, innovaatilised lahendused,

järeltegevused). 3 – Tegevuskava sisaldab mõningaid täiendavaid tegevusi, mis osaliselt toetavad

eesmärkide täitmist, kuid nende mõju või lisandväärtus ei ole piisavalt põhjendatud või

on piiratud ulatusega. 0 – Tegevuskava ei sisalda täiendavaid tegevusi või lisandväärtust, mis ületaks

tingimustes nõutud miinimumnõudeid, või pakutud lisategevused ei ole asjakohased ega

toeta eesmärkide saavutamist.

Eelarve otstarbekus ja põhjendatus

10

Taotluse kulude põhjendatus, sh seotus

eesmärkidega 7- hinnatakse, kas eelarve on

läbipaistev, kulud on realistlikud ja

10 10 – Eelarve on selge, detailselt lahti kirjutatud ja realistlik, kõik kulud on

põhjendatud ning otseselt seotud planeeritud tegevuste ja taotluses seatud eesmärkidega.

Kulud on proportsionaalsed tegevuste sisulise ulatusega ning toetavad tõhusalt

põhjendatud ning otseselt

seotud taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkidega.

eesmärkide saavutamist. Planeeritud

ressursikasutus on mõistlik ja läbimõeldud. 5 – Eelarve on üldjoontes selge ja arusaadav, kuid osa kulusid on ebapiisavalt põhjendatud

või seos tegevuste ja eesmärkidega ei ole igal juhul veenvalt näidatud. Mõningad

eelarveread vajaksid täiendavat selgitust või põhjendust, kuid ei ole takistuseks projekti elluviimisel.

0 – Eelarve on ebaselge, läbipaistmatu või ebapiisavalt põhjendatud, kulude seos

kavandatud tegevuste ja eesmärkidega on puudulik või raskesti mõistetav. Ressursijaotus ei ole loogiline ega toeta

eesmärkide saavutamist.

Projektijuhi kompetentsus ja rollide jaotus meeskonnas 10 punkti

Projektijuhi kogemus haridusvaldkonna projektide

juhtimisel - hinnatakse projektijuhi juhtimiskogemuse pikkust,

sisulist asjakohasust ja juhtimisvastutuse ulatust.

5 5 – Projektijuhil on vähemalt kolmeaastane kogemus haridusvaldkonna projektide

juhtimisel, sealhulgas mitme projektiga, kus ta on vastutanud projektide üldjuhtimise, meeskonna koordineerimise, eelarve ja

tulemuste eest. 3 – Projektijuhil on ühe kuni kolmeaastane

kogemus haridusvaldkonna projektide elluviimises, kuid ta pole olnud projektides juhtival positsioonil.

0 – Projektijuhil puudub kogemus haridusvaldkonna projektide juhtimisel.

Rollide jaotus projekti

meeskonnas - hinnatakse, kas projektimeeskonna rollid on selgelt määratletud,

põhjendatud ja toetavad taotluses seatud tegevuste

elluviimist ja eesmärkide saavutamist.

5 5 – Projektimeeskonna rollid on selgelt ja

detailselt kirjeldatud, iga liikme vastutus ja ülesanded on põhjendatud ning otseselt seotud tegevuste ja eesmärkide täitmisega.

Rollijaotus on loogiline, väldib kattuvusi ja katmata valdkondi, tagades tegevuste

kvaliteetse elluviimise. 3 – Projektimeeskonna rollid on kirjeldatud, kuid põhjendatus on osaline (nt mõnede

rollide vajalikkus või vastutuse ulatus vajaks täpsustamist). Rollijaotus toetab tegevusi,

kuid esineb mõningaid ebakõlasid, kattuvusi või ebaselgust rollide ja vastutuse jaotuses. 0 – Projektimeeskonna rollid on ebaselged

või ebapiisavalt kirjeldatud, põhjendused puuduvad või on ebamäärased. Rollijaotus ei

toeta tegevuste loogilist ja tõhusat elluviimist ning võib takistada eesmärkide saavutamist (nt rollid kattuvad või osa olulisi

vastutusvaldkondi on katmata).

Riskide hindamine ja maandamine 5 punkti

VII HINDAMISKOMISJONI KOOSSEIS JA TÖÖKORD

7.1. Taotlusi hindab 4-liikmeline hindamiskomisjon järgmises koosseisus:

7.1.1. kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja; 7.1.2. täiskasvanuhariduse valdkonna juht; 7.1.3. täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht;

7.1.4. kommunikatsioonivaldkonna nõunik. 7.2. Hindamiskomisjon võib hindamisprotsessi kaasata vajadusel sõltumatuid eksperte.

7.3. Hindamiskomisjon vaatab taotlused läbi 4 nädala jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. 7.4. Hindamiskomisjoni liikmed annavad taotlusele hindepunkte konkursi tingimuste ja korra

punktis 6.2.2 nimetatud alakriteeriumide lõikes konsensuslikult. 7.5. Hindamiskomisjon tunnistab parimaks taotlejaks kõrgeima punktisumma saanud taotluse.

Hindamiskomisjon võib kõik taotlused tagasi lükata, kui ühegi taotluse punktisumma ei ületa 50% maksimaalsest võimalikust punktisummast. 7.6. Konkursil parimaks tunnistatud taotlejaga astub Haridus- ja Teadusministeerium

läbirääkimistesse taotlejaga lepingu sõlmimiseks, sealhulgas eelarve täpsustamiseks. Taotluses esitatud eelarve puuduste korral lepitakse läbirääkimiste käigus kokku eelarve muudatustes.

8 Sisemised riskid: seotud projektimeeskonna, ajakava, eelarve, tegevuste elluviimise või partnerite koostööga.

Välised riskid: seotud nt sihtrühmade osalemise, õigusliku keskkonna, majandusolukorra, poliitiliste otsuste või

avaliku arvamusega.

Maandamismeetmed: tegevused või plaanid, mis aitavad riski mõju vähendada, riski vältida, riski üle kanda (nt

kindlustus, lepingud) või leevendada.

Riskide hindamise

põhjalikkus ja maandamismeetmete sobivus8 - hinnatakse, kas

projektis on analüüsitud võimalikke riske ja

kavandatud nende maandamiseks sobivad tegevused, arvestades nii

sisemisi kui väliseid tegureid.

5 5 – Taotleja on hinnanud nii sisemisi kui ka

väliseid riske, mis on asjakohased ja katavad projekti rakendamise eri aspekte (nt sihtrühmade kaasamine, ajakava, partnerlus,

rahastus, kvaliteet). Iga riski puhul on selgelt kirjeldatud sobivad ja realistlikud

maandamismeetmed, mis vähendavad mõju või tõenäosust. Riskide ja maandamise seos on loogiline ja läbimõeldud.

3 – Taotleja on välja toonud osa olulisi riske (väliseid ja/või sisemisi), kuid mõningad

olulised riskid võivad olla kaardistamata või ei ole kõikidele riskidele piisavalt sobivaid maandamismeetmeid planeeritud. Mõnes

kohas on maandamise kirjeldus üldsõnaline või vajaks täiendavat põhjendust.

0 – Olulised riskid on jäänud kaardistamata või kirjeldatud riskid ei ole asjakohased projekti elluviimise seisukohast.

Maandamismeetmed puuduvad, on ebasobivad või ebapiisavalt lahti kirjutatud.

Riskide ja maandamise vaheline seos on ebaselge või puudub.

Maksimumpunktid kokku 100 punkti

7.7. Taotluste hindamistulemused ja hindamiskomisjoni otsus konkursitulemuste kohta

protokollitakse. Protokollile kirjutab alla hindamiskomisjoni esimees. Konkursi tulemuse kinnitab kantsler.

7.8. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab taotlejaid konkursi tulemustest ja hindamiskomisjoni otsusest kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. 7.9. Konkursi kohta saab lisateavet Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse

poliitika valdkonnast (tel 735 0209), [email protected]

1

Lisa 2

KINNITATUD Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga

„Konkurss partneri leidmiseks“

KONKURSI TAOTLUSVORM

A. TEAVE TAOTLEJA KOHTA

1. Taotleja andmed

Taotleja nimi

(Äriregistri andmetel)

Registrikood

Postiaadress

Telefon

E-post

Koduleht

2. Taotleja kontaktisiku andmed

Ees- ja perekonnanimi

Amet, roll

Telefon

E-post

3. Kirjeldada, kuidas organisatsiooni põhikirjaline tegevus on seotud tööandjate ja ettevõtete

või personalitöötajate koostöö edendamise ning huvide esindamisega ja programmi VÕTI

eesmärkide täitmist.

(maksimaalselt 2000 tähemärki)

4. Kirjeldada vähemalt 5-aastast kogemust võrgustike ja koostööalgatuste koordineerimisel

ning juhtimisel (loetleda võrgustik(ud), tegevused, koostööalgatused ja kaasatud osapooled).

(maksimaalselt 2000 tähemärki)

5. Kirjeldada organisatsiooni kogemust viimase 5 aasta jooksul haridusvaldkonna tegevuste

elluviimises (nt projektide läbiviimisel või osalemisel partnerina).

Tegevus 1

Tegevuse kirjeldus ja regionaalne ulatus (kuni 300 tähemärki)

Organisatsiooni roll tegevuses (kuni 300 tähemärki)

Tegevuse eelarve eurodes ning organisatsiooni tegevuste eelarve

2

tegevuse/projekti kogumaksumusest

6. Kirjeldada 5-aastast kogemust oma võrgustikule ja laiemale avalikkusele teavitustegevuste

elluviimisel (nt infomaterjalide loomine, sotsiaalmeedia teavituskampaaniad jms).

Teavitustegevus 1

Tegevuse kirjeldus sh sõnum, sihtrühm, ulatus, teavituskanalid (kuni 300 tähemärki)

Organisatsiooni roll teavitustegevuses (kuni 300 tähemärki)

Tegevuse eelarve eurodes ning organisatsiooni tegevuste eelarve teavitustegevuse/projekti kogumaksumusest

7. Kirjeldada toetuse saaja kogemust haridusvaldkonna projektide elluviimisel toetuse saaja või

juhtpartnerina viimase viie aasta jooksul.

Projekt 1

Tegevuse kirjeldus sh sõnum, sihtrühm, ulatus, teavituskanalid (kuni 300 tähemärki)

Organisatsiooni roll projektis

Projekti eelarve eurodes ning organisatsiooni tegevuste eelarve projekti kogumaksumusest

8. Kirjeldada kuidas organisatsioon tagab vajaliku info kättesaadavuse oma liikmeskonnale või

esindatavale huvirühmale ning kuidas tagatakse liikmeskonna/huvirühmade arvamuse

avaldamine ja kogumine.

(maksimaalselt 2000 tähemärki)

9. Kirjeldada võrgustiku/liikmeskonda ja selles suunas tehtavat võrgustiku arendustegevusi.

(maksimaalselt 2000 tähemärki)

10. Kirjeldada kogemust haridusvaldkonnas üle-eestilise teavituskampaania elluviimisel.

(maksimaalselt 2000 tähemärki)

3

B. TEGEVUSKAVA, EELARVE JA KOMMUNIKATSIOONIPLAAN

Tegevuskava ja eelarve

Tegevused (vajadusel alategevused)

Aeg (aasta täpsusega)

Kirjeldus (sh sihtrühmad, piirkonnad ja koostööpartnerid)

Mõõdikud tegevuste tulemuste mõõtmiseks

Maksumus kokku

2025

Tegevus 1. Tegevus 2.

Tegevus 3.

2026 Tegevus 1.

Tegevus 2. Tegevus 3.

Projektijuhtimine

Üldkulu Lisada ridu vastavalt vajadusele

Kommunikatsiooniplaan

Tegevused (vajadusel alategevused) ja kasutatavad kanalid

Aeg (aasta täpsusega)

Maksumus Sihtrühm Mõju mõõdikud ja mõju mõõtmise viis

Tegevus 1 kanal

Lisada ridu vastavalt vajadusele

Lisaväärtus

11. Projektijuhi kompetentsuse ja meeskonna rollide kirjeldus

Tegevus

Kirjeldus (kaasatud osapooled, tööandjad jt koostööpartnerid, sihtrühm, tegevuste ulatus)

Aeg Põhjendus (sh uudsus)

Lisada ridu vastavalt vajadusele. Tegevuste veerus kirjeldada (uudsed) tegevused. Kirjelduse veerus tuua ära põhilised tegevuse sihtrühmad, piirkonnad ja koostööpartnerid, kellega koostöös tegevused ellu viiakse. Aeg palun märkida aasta täpsusega. Põhjenduse veerus kirjeldada, kuidas tegevus toetab projekti eesmärkide saavutamist, hoiakute muutmist ja elukestvas õppes osalemise kasvu.

4

Projektijuht

Ees- ja perekonnanimi

Projektijuhil peab olema vähemalt 3-aastane projektijuhtimise (v.a ehitus- ja infrastruktuuriprojektide) kogemus ning kõrg- või rakenduskõrgharidus.

Haridus

Ülesannete kirjeldus VÕTI programmi tegevuste elluviimisel

Meeskonnaliikmed

Ees- ja perekonnanimi

Roll meeskonnas Haridus

Ülesannete kirjeldus VÕTI programmi tegevuste elluviimisel

Lisada ridu vastavalt vajadusele

12. Kirjeldada tegevuste elluviimisega seonduvad riskid ja võimalused riskide ennetamiseks või

maandamiseks. Lisada ridu vastavalt vajadusele.

Väliste riskide kirjeldus Riskide maandamiseviisid

Sisemiste riskide kirjeldus Riskide maandamisviisid

C. TAOTLEJA KINNITUS

Käesolevaga kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged ning taotluse esitanud organisatsioon vastab kõikidele käesoleva konkursi tingimustes ja korras toodud nõuetele.

Organisatsiooni juhi nimi

Allkiri

Kuupäev

MEMO [Registreerimise kuupäev]

Pealkiri: Memo_ESF_VÕTI_tööandjate partnerikonkurss

Kellele: Triin Laasi Koopia: Margus Haidak

Kellelt: Kairi Lõuk; tel 735 0209 Eesmärk: informatsiooniks

ESF programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi VÕTI) eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes. Programmis on selleks kavandatud õppimisvõimaluste loomine RKT, hankekoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppe kaudu, samuti arendus- ja teavitustegevused kaasamaks õppes vähem osalevaid täiskasvanute gruppe. Nii ettevõtted kui Euroopa Komisjon on välja toonud probleemi, et Eestis on tööjõu- ja oskuste nappus, samas on Eesti ettevõtjad ühed madalamalt koolitusi väärtustavad Euroopas. Kuna tööandjate roll inimeste aja ja õppimishoiakute kujundamisel on märkimisväärne, kavandatakse programmis olukorra muutmiseks eraldi tegevused tööandjate suunal. Elukestva õppe populariseerimis- ja teavitustegevuste suunal on täiskasvanuhariduse valdkonna partneriks programmi VÕTI raames ETKA Andras, kelle viib läbi üleriigilised teavitustegevused, TÕN-i, tunnustamise ning koordineerib piirkondlikku võrgustikutööd. Tööandjate kaasamine ja rolli suurendamine ei ole nende tegevuste fookuses ja ka on senine kogemus näidanud, et neil ei ole ligipääsu tööandjatele. Konkursi eesmärk on leida partner, kes aitab kaasa õppimist väärtustava hoiaku kujunemisele tööandjate hulgas ja suurendab tööandjate teadlikkust nii õppimise vajalikkusest kui võimalustest. Partneri ülesanneteks on:

• Kavandada uuenduslikud ja mõjusad tegevused, mis suurendavad tööandjate vastutust töötajate oskuste, sh nii erialaste kui üld- ja tulevikuoskuste arendamisel.

• Viia ellu teavitustegevusi ja -kampaaniaid, mis suurendavad tööandjate ja nende kaudu töötajate teadlikkust erinevatest õpivõimalustest ning õppimist toetavatest

võimalustest (nt õppepuhkus).

• Toetada tööandjaid inimeste arenguvajaduste kaardistamisel, koolitustegevuse kavandamisel ja elluviimisel.

• Esindada tööandjate huve, koondada ja süstematiseerida tööandjatelt saadud info oskuste ja koolitusvajaduste kohta.

• Aidata kaasa juhtide õppimist soodustava hoiaku kujundamisel, et juhid oleksid eeskujuks elukestvas õppes osalemisel.

Partneri tegevuse tulemusel on Eesti tööandjatel kujunenud parem arusaam täiskasvanuhariduse võimalustest, süvenenud õppimist väärtustavad hoiakud ning nad annavad suurema panuse töötajate oskuste arendamisse. Partner viib tegevused ellu üleriigiliselt ning kaasab tööandjaid erinevatest majandussektoritest.

Hinnanguline tegevuste kogumaht perioodil 2025-2029 on kuni 900 000 eurot. Iga-aastased tegevused ja täpsustatud eelarve lepitakse kokku aastases tegevuskavas. Kulud kaetakse VÕTI programmi eelarvest, otseste kuludelt arvestatava 7% kaudkulude arvelt.

Täiskasvanuhariduse ESF programmis VÕTI uue partneri kaasamine õppimist

väärtustava hoiaku kujundamisel tööandjate hulgas.