Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kesk-Saaremaa Kihelkonnakogu

[email protected]

Teie 09.03.2025

Meie 15.05.2025 nr 13-3/1107-2

Vastuskiri

Täname, et esitasite oma seisukohad Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassi asukoha alternatiivide kohta. Hetkel oleme Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamise etapis, mille

käigus kaalutakse tulevasele elektriliinile erinevaid võimalikke asukohti. Selleks, et oleks

võimalik asukohti omavahel võrrelda ja tagada kõigile huvitatud isikutele ja laiemale avalikkusele

tõhusad võimalused kaasa rääkida, on esialgsed alternatiivsed asukohad avalikustatud.

Tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja trassialternatiivide kohta

esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin esitas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi Saaremaale kahe

õhuliini asemel ühe rajamiseks.

Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes

võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke

saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama

ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori

laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli

trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus

arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.

Olete kirjas viidanud „Saaremaa põlisrahvale“. Juhime tähelepanu, et sellist etnilist/kultuurilist

rühma ei ole rahvusvaheliselt põlisrahvana tunnustatud ning meie hinnangul ei vasta Saaremaa

elanikud ka sisuliselt põlisrahva kriteeriumitele. Vastavalt ÜRO poolt avaldatud materjalile

(https://www.un.org/esa/socdev/unpfii/documents/5session_factsheet1.pdf) ei ole

rahvusvahelistes õigusaktides esitatud küll „põlisrahva“ definitsiooni, ent on välja kujunenud

kriteeriumid, millest lähtuvalt on võimalik põlisrahvaid määratleda.

Esiteks, üks olulisemaid kriteeriume on, et tegemist oleks inimeste järeltulijatega, kes asustasid

teatud piirkonda ajal, mil sinna saabusid erineva kultuurilise või etnilise taustaga inimesed

(kolonistid, asustajad vms). Kogu põlisrahvaste seisundi määratlemise ning nende kaitse eesmärk

laiemalt on selliseid inimrühmi kaitsta riigis domineeriva, alale hiljem saabunud inimrühma eest.

Saaremaad ei ole erinevalt nt Põhja-Ameerikast või Skandinaavia põhjaosast (mida asustavad

põlisrahvana tunnustatud saamid) ei koloniseeritud ega sinna ulatuslikult asustatud teisest

2 (3)

rahvusest/kultuurist inimesi. Samuti ei ole saarlasi ajalooliselt ülejäänud Eesti elanikkonna poolt

süsteemselt alla surutud ega diskrimineeritud nende päritolu tõttu ning seda ei tehta

enesestmõistetavalt ka tänapäeval.

Lisaks eeltoodule ning soovile määratleda ennast põlisrahvana, peaks põlisrahva moodustavad

inimesed olema ka säilitanud alale hiljem saabunud kolonistidest või asustajatest selgelt erinevaid

(traditsioonilisi) sotsiaalseid, majanduslikke või poliitilisi süsteeme, selgelt eristuvat keelt,

kultuuri ja/või usundit ning moodustama ühiskonnas mitte-dominantse (ja eristuva) inimrühma.

Kuigi paljudele Saaremaa elanikele võib omistada teatud regionaalset murrakut ning piirkondlike

erisustega traditsioone, ei ole need siiski sedavõrd erinevad teistest Eesti piirkondade eripäradest,

et saarlasi saaks pidada eraldiseisvaks inimrühmaks, mis vääriks kaitset põlisrahvana. Vastupidisel

juhul võiks suuremat osa Eesti elanikest pidada ühe või teise Eesti piirkonna põlisrahvaks (sama

kehtib ka suurema osa teiste Euroopa riikide, nt Saksamaa või Itaalia suhtes). Sedavõrd lai

lähenemine põlisrahvaste mõistele oleks vastuolus põlisrahvaste mõiste sisu ja eesmärgiga ning

õõnestaks nende inimrühmade kaitset, kes põlisrahvastena seda tõepoolest väärivad ja vajavad (nt

Soome-ugri rahvad Vene Föderatsiooni aladel).

Kuivõrd antud juhul konventsioon ei kohaldu, siis ei ole käesolevas planeeringumenetluses

asjakohane arvestada ka põlisrahvaste kaitseks sätestatud kohustustega. Küll aga arvestame

planeeringumenetluses Teie poolt väljendatud seisukohaga, mis vastandub Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse rajamisele.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning täpsustamisel on

visandatud trassikoridoride alternatiivid, mida omavahel võrreldakse ja mille erinevaid mõjusid

hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Trassialternatiivide

valimisel soovime võimalusel vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et oleks võimalikult väike mõju inimestele ja looduskeskkonnale.

Alternatiivide võrdlemisel on sisendiks ka Teie poolt esitatud informatsioon. Uuringute

läbiviimise, alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel selgitavad eksperdid välja

sobivaima trassikoridori alternatiivi, mis selgub eeldatavasti järgmise aasta alguses. Sobivaima

trassikoridori planeeringulahendust tutvustatakse avalikul väljapanekul ja arutelul, mille

toimumisest teavitame nii personaalselt kui ka avalike infokanalite kaudu.

Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas

turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob

see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel. Saaremaa

ühendus loob Saaremaal täiendavaid võimalusi.

Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt

täiendatakse.

Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) ja info selle kohta, kuidas toimitakse

erakinnistut läbiva elektriliini valituks osutamise korral, on selgitatud planeeringu kodulehel:

Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Oidjärv

3 (3)

valdkonnajuht, osakonnajuhataja ülesannetes

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]