Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ariste külaselts

[email protected]

Teie 03.03.2025

Meie 15.05.2025 nr 13-3/956-2

Vastuskiri

Täname Teid arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide

kohta.

Hetkel oleme Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamise etapis, mille

käigus kaalutakse tulevasele elektriliinile erinevaid võimalikke asukohti. Selleks, et oleks

võimalik asukohti omavahel võrrelda ja tagada kõigile huvitatud isikutele ja laiemale avalikkusele

tõhusad võimalused kaasa rääkida, on esialgsed alternatiivsed asukohad avalikustatud.

Tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja trassialternatiivide kohta

esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin esitas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi Saaremaale kahe

õhuliini asemel ühe rajamiseks.

Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes

võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke

saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama

ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori

laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli

trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus

arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.

Elektrivõrgus olev elekter on tootjaneutraalne ja loob võimalusi igasuguseks tootmiseks ning

tarbimiseks ning antud projekt ei sõltu ühestki tuulikutega seotud arendusest. Eelkõige on

ühenduse vajadus seotud sellega, et Eesti ja Läti vaheline elektrienergia ülekandevajadus suureneb

ning uue liini rajamine vähendab tulevikus tekkivat pudelikaela. Elektrienergia päritolu on

tõenäoliselt 8-10 aasta pärast kas põhjamaade hüdroenergia või Leedu tuuleenergia.

Kohalik Saaremaa võrk ja kogu suursaarte võrk on täielikult sõltuv Lihula alajaamast, kuna sealt

saavad alguse kõik saarte ühendused. Uute liinide rajamisega tekib täiendav alajaam mandril ning

ühendus Lätiga, mis võimaldab vajadusel saartele elektrienergiat anda.

Elektrivõrgu kättesaadavus on kahe tasandi (ülekande ja jaotusvõrgu) küsimus. Kõik jaotusvõrgud

2 (3)

ühenduvad ka ülekandevõrguga ning jaotusvõrkude pudelikaela leevenedes liigub pudelikael

ülekandevõrku. Elering on tänaseks hetkeks ehitanud uued 110kV liinid mandrilt üle Muhumaa

Saaremaale, kuid ka nende ülekande võimsus on juba hetkel piiratud nii, et üheski saartel asuvas

alajaamas ei ole võimalik liituda rohkem kui 4MW võimsusega (täpsem teave Eleringi vabade

võimsuste kaardirakenduses: vla.elering.ee). Võrdluseks, et ainuüksi jaanuar 2024 andmetel on

Saaremaal Elektrilevi võrku ühendatud 29MW päiksetootmist (allikas:

https://elektrilevi.ee/et/uudised/2023-aasta-tootmisrekordid-elektrilevi-vorgus) ja seega saaks

tootmine tõusta kokku u 15% ka kõigi jaotusvõrgu tugevduste tegemisel, kuna siis muutub

piiravaks ülekandevõrk. Peale Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamist ei ole enam pudelikaelaks

ülekandevõrk ja Eleringi hinnangul suureneb Saaremaal olemasolevas 110kV võrgus summaarne

liidetav koguvõimsus tootmiseks 50-100MW. Samal ajal tekib ka võimalus ühenduda 330kV

võrguga, kus energiahulgad on piisavad toetamaks veel suurusjärgu suuremahulisemat tootmist

ja/või tarbimist.

Planeerimisprotsessi raames viiakse läbi laiapõhjaline mõjude hindamine, kus mh hinnatakse

mõjusid elanikkonnale ja turismile. Mõjude hindamise raames viiakse läbi sotsiaalkultuuriline

uuring ja majanduslik uuring, vt täpsemalt võrdluskriteeriumite maatriksist.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning täpsustamisel on

visandatud trassikoridoride alternatiivid, mida omavahel võrreldakse ja mille erinevaid mõjusid

hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Trassialternatiivide

valimisel soovime võimalusel vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et oleks võimalikult väike mõju inimestele, kinnistute väärtusele ja

looduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlemisel on sisendiks ka Teie poolt esitatud informatsioon.

Uuringute läbiviimise, alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel selgitavad

eksperdid välja sobivaima trassikoridori alternatiivi, mis selgub eeldatavasti järgmise aasta

alguses. Sobivaima trassikoridori planeeringulahendust tutvustatakse avalikul väljapanekul ja

arutelul, mille toimumisest teavitame nii personaalselt kui ka avalike infokanalite kaudu.

Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas

turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob

see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel.

Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt

täiendatakse.

Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) ja info selle kohta, kuidas toimitakse

erakinnistut läbiva elektriliini valituks osutamise korral, on selgitatud planeeringu kodulehel:

Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Oidjärv

valdkonnajuht, osakonnajuhataja ülesannetes

3 (3)

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]