Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

MTÜ Vatla Jahiselts

[email protected]

Teie 04.03.2025

Meie 15.05.2025 nr 13-3/1005-2

Vastuskiri

Austatud Vatla Jahiselts

Täname Teid arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide

kohta.

Hetkel on tegemist Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamise etapiga,

mille käigus kaalutakse tulevasele elektriliinile erinevaid võimalikke asukohti. Selleks, et oleks

võimalik asukohti omavahel võrrelda ja tagada kõigile huvitatud isikutele ja laiemale avalikkusele

tõhusad võimalused kaasa rääkida, on esialgsed alternatiivsed asukohad avalikustatud.

Selles etapis on eksperdid koostanud parima trassi valikuks vajalikele

uuringutele/eksperthinnangutele lähteülesanded. Jätkuuuringute vajadused ja vajalikud

tingimused projekteerimisel läbi viidavate tegevuste jaoks sätestab keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruanne ja planeeringu seletuskiri.

Tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja trassialternatiivide kohta

esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin esitas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi Saaremaale kahe

õhuliini asemel ühe rajamiseks.

Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes

võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke

saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama

ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori

laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli

trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus

arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.

Maakaabli ettepaneku osas anname teada, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames kogu trassi ulatuses maakaabli alternatiivi sisse ei tooda. Planeeringu materjalides selgitame täpsemalt, miks ei saa ühe krundi piires minna maakaablisse ja miks ei ole üleüldiselt ühiskonna jaoks mõistlik, kui 330 kV liin on suures osas maakaablis. Õhuliine kasutatakse kõrgepinge elektrisüsteemides eelkõige järgmistel põhjustel:

2 (3)

 Õhuliinid on pikema elueaga. Nimelt projekteeritakse ja rajatakse õhuliine 60 aastase

elueaga, samal ajal kui maa- või merekaabli eluiga ei ületa 40 aastat.

 Õhuliin on palju vastupidavam ja lihtsamini parandatavam. Õhuliini saab parandada

tundidega, kaableid nädalatega. Kaablite parandamiseks ning ühendamiseks kasutatakse

ühendusmuhve, mille tegemine kõrgepingetaristus on pikk ja aeganõudev töö.

 Õhuliini läbilaskevõime on kaks korda suurem kui maakaablil. Kaablite isoleerivate

omaduste tõttu ei saa sama energiahulka kaablis üle kanda.

 Sama läbilaskevõime juures on õhuliin maakaablist kordades odavam. Kuna taristut

rajatakse kogu ühiskonnale, siis eeldus on, et rajatava taristu mõju elektri koguhinnale on

võimalikult väike. Ühendus tuleb luua ühiskonnale kõige mõistlikuma kuluga.

Võttes arvesse eelpool toodud loetelu, eelistatakse õhuliine.

Õhuliinide maksumust hindab Elering AS riigihangete registrijärgsete tulemuste põhjal

suurusjärguna ca 450k€/km. 330kV kaableid Eestis varem rajatud ei ole ja hindamisel arvestatakse

sellega, et ühe õhuliini energia ülekandmiseks on tarvis kahte kaablit. Informatsioon taristu

maksumuse osas on avalik üleeuroopalise energiaregulaatorite ühenduse ACER kodulehel1:

Juhul, kui kinnistut läbiv trassialternatiiv osutub valituks, siis liinide all olevaid kinnistuid Elering

AS ei soeta, vaid lepitakse isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel Eleringi ja maaomaniku

vahel kokku, millised tegevused on vajalikud trassikoridori jaoks maa ettevalmistamiseks.

Maaomanikul on õigus saada ühekordset kompensatsiooni ja lisaks talumistasu. Ajalooliselt

rajatud liinidele ei ole seda kompensatsiooni makstud, sest eelmise riigikorra ajal oli maaomanike

ja taristu omanike õigussuhe teistsugune. Maaomanikega kokkulepete sõlmimine toimub pärast

planeeringu kehtestamist. Kasutusõiguse seadmisel kompenseeritakse vastavalt maakasutusele ja

turuväärtusele. Turuväärtus tehakse kindlaks maa hindamise käigus ning kompensatsiooni suurust

arvestatakse järgnevalt:

 Metsamaa puhul hüvitatakse 100% maa turuväärtusest ja täiendavalt puistu eest ühe

raieringi tulu.

 Põllumaa puhul hüvitatakse 33% maa turuväärtusest.

 Elamumaa ja ärimaa puhul hüvitatakse 100% maa turuväärtusest. Planeeringus on eelistus

vältida võimalikult palju elamumaad ja ärimaad.

 Iga masti paigaldamise tasu 500 eur/masti kohta.

Täiendavalt tasutakse iga-aastaselt kitsenduse tekkimisel talumistasu. Talumistasu arvestuses

lähtub Elering AS alates 2024. aastast kehtivast asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

muudatusest, mille kohaselt on tehnovõrkude talumistasuks 3,5 protsenti rajatise aluse maa

maksustamishinnast. Talumistasu suuruse eesmärk on hüvitada vähemalt maamaksu osa taristu

alla jääva maa osas. Talumistasu arvestatakse ülekandetariifist ning selle arvestust tehakse

vastavalt kehtivale asjaõigusseadusele ning Elering AS täidab kõik oma kohustused maaomanike

ees ka juhul, kui seadus ning talumistasu määr muutub.

Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet maaomanikele koostatud juhendist:

juhendmaterjal maaomanikele.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning täpsustamisel on

visandatud trassikoridoride alternatiivid, mida omavahel võrreldakse ja mille erinevaid mõjusid

hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Trassialternatiivide

valimisel soovime võimalusel vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et oleks võimalikult väike mõju inimestele, kinnistute väärtusele ja

1 hwww.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER_UIC_indicators_table.pdf

3 (3)

looduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlemisel on sisendiks ka Teie poolt esitatud informatsioon.

Uuringute läbiviimise, alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel selgitavad

eksperdid välja sobivaima trassikoridori alternatiivi, mis selgub eeldatavasti järgmise aasta

alguses. Sobivaima trassikoridori planeeringulahendust tutvustatakse avalikul väljapanekul ja

arutelul, mille toimumisest teavitame nii personaalselt kui ka avalike infokanalite kaudu.

Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas

turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob

see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel.

Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt

täiendatakse.

Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) ja info selle kohta, kuidas toimitakse

erakinnistut läbiva elektriliini valituks osutamise korral, on selgitatud planeeringu kodulehel:

Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Oidjärv

valdkonnajuht, osakonnajuhataja ülesannetes

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]