Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Vitali Šipilov

Advokaadibüroo TGS Baltic AS

[email protected]

Teie 28.04.2025

Meie 15.05.2025 nr 13-5/1725-2

Vastus selgitustaotlusele

Austatud Vitali Šipilov

Esitame vastuse Teie selgitustaotlusele, milles soovite selgitusi seoses Harku valla avaliku huviga

metsade üldplaneeringu teemaplaneeringu ja planeerimisseaduse (PlanS) kohaldamisega.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lõikele 8 on üldplaneeringu koostamise korraldamine

kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) ülesanne. Seetõttu ei kuulu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pädevusse hinnata konkreetse planeeringumenetluse

õiguspärasust ega anda sisulisi hinnanguid planeeringulahenduse kujunemise kohta. MKM saab

oma pädevuse piires selgitada ruumilist planeerimist reguleerivate õigusaktide sisu (vt Vabariigi

Valitsuse seaduse § 63 lõige 1).

Küsimus 1: Kas üldplaneeringu teemaplaneeringuga on võimalik määrata avaliku huviga metsade

alad? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel?

Vastus: Planeerimisseadus ei sisalda legaaldefinitsiooni mõistele „avaliku huviga mets“. Samas

tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel lähtuda PlanS 6. Peatükist, sh § 75 lõikest 2,

mille kohaselt peab KOV üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel lähtuma ruumilistest

vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

PlanS § 75 lõike 1 punktides 10, 13, 14, 20 ja 21 toodud ülesanded jätavad oma sõnastuses

võimaluse erinevate eesmärkidest lähtuvate tingimuste seadmiseks. Kuna PlanS ega selle

rakendusaktid ei sätesta täiendavaid nõudeid ülesannete lahendamise täpsusastmele või sisule, ei

saa pidada seaduse mõttega vastuolus olevaks, kui KOV soovib nende ülesannete täitmisel

kasutada mõistet „avaliku huviga mets“ ning selle kaudu lahendada KOV ruumilisi vajadusi.

Küsimus 2: Kui vastus 1. küsimusele on jaatav, siis milline on KOV-i pädevus avaliku huviga

metsade määramisel ja vastavatele aladele tingimuste seadmisel, st mis tingimusi saab KOV

seada, millistel eesmärkidel ja mis piirides?

Vastus: KOV-l on õigus seada üldplaneeringu teemaplaneeringus tingimusi, mis on seotud

maakasutuse suunamise, keskkonnahoiu ja kogukondlike väärtuste kaitsega. Need peavad olema

kooskõlas PlanS-i ja teiste asjakohaste õigusaktidega ning põhjendatud avaliku huviga.

Planeerimismenetluses tuleb seejuures lähtuda haldusmenetluse seaduse § 3 lõikest 2, mille

kohaselt peavad tingimused olema eesmärgi suhtes kohased, vajalikud ja proportsionaalsed, ning

§ 4 lõikest 2, mis nõuab kaalutlusõiguse teostamist õiguspäraselt ja põhjendatult.

Küsimus 3: Kui KOV määrab üldplaneeringu teemaplaneeringuga avaliku huviga metsade alad

2 (3)

ja nendel kehtivad piirangud, siis millises vahekorras on need üldplaneeringuga määratud

maakasutus- ja ehitustingimustega ning maakasutuse juhtostarvetega, mida temaplaneering

iseenesest ei käsitle? Teisisõnu, kas teemaplaneeringuga saab sellisel juhul faktiliselt seada

üldplaneeringust lähtuvatele maakasutus- ja ehitustingimustele täiendavaid piiranguid?

Vastus: Teemaplaneering on selle kehtestamisel üldplaneeringu osa ning võib seda täiendada või

täpsustada. Kui teemaplaneeringuga seatakse täiendavaid piiranguid, tuleb need viia kooskõlla

kehtiva üldplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimustega. Planeerimisseaduse § 93 lõike 3

kohaselt tuleb muudatused kanda üldplaneeringusse ning § 93 lõike 5 kohaselt peab olema tagatud

üldplaneeringu terviklahenduse elluviidavus.

Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt PlanS § 3 lõikele 1 on planeering terviklik ruumilahendus

konkreetse maa-ala kohta. Seega ei saa teemaplaneeringut käsitleda üksnes piirangute

kehtestamise vahendina, vaid see peab olema osa üldplaneeringu ruumilisest lahendusest. Kui

teemaplaneeringuga seatakse täiendavaid tingimusi, tuleb need integreerida üldplaneeringu

tervikstruktuuri, tagades selguse ja sidususe maakasutuse ja ehitustingimuste osas.

Küsimus 4: Kui vastus 3. küsimuse teisele lausele on jaatav, siis kas ja kuidas tuleb tagada

planeeringudokumentide kaudu selgus selles osas, millised piirangud lõppkokkuvõttes

kohalduvad?

Vastus: Kui teemaplaneering seab täiendavaid piiranguid, tuleb need esitada viisil, mis tagab

planeeringulahenduse arusaadavuse ja rakendatavuse. Planeeringudokumentides (eelkõige

seletuskirjas) peab olema selgelt eristatud, millised tingimused kehtivad ja millises ulatuses need

üldplaneeringus seatud tingimusi täpsustavad või täiendavad.

Küsimus 5: Kas sellise teemaplaneeringu puhul on keskkonnamõju strateegiline hindamine

kohustuslik, arvestades, et sisuliselt on tegemist üldplaneeringu muutmisega?

Vastus: Üldplaneeringu teemaplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) algatamise üle otsustamisel tuleb KOV-il lähtuda PlanS § 74 lõikest 4 ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 sätetest. KSH algatamise otsus

sõltub eelkõige sellest, kas planeeringul võib olla oluline keskkonnamõju. Kui

teemaplaneeringuga kavandatav võib oluliselt keskkonda mõjutada, on asjakohane KSH

algatamine.

Täpsemate planeerimismenetlust ja planeeringu sisu puudutavate küsimuste osas palume pöörduda

planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Oidjärv

valdkonnajuht

3 (3)

Kadi-Kaisa Kaljuveer

[email protected]