Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

20.09.2022

Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seadus

Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „annetustest“ sõnadega „ja

toetustest“;

2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) muud rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikud kulud kohaliku omavalitsusüksuse

sätestatud tingimustel, korras ja määratud ulatuses.“;

3) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) rahvaraamatukogu tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste loomiseks, eelkõige

elanikkonna aktiivse osaluse toetamiseks kogukonna, kohalikus ja riigielus, ning avalike

teenuste paremaks kättesaadavuseks.“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud eesmärgil finantseeritakse eelkõige

koolitusi, erinevate omavalitsusüksuste või asutuste ühiseid tegevusi, raamatukogu arendus- ja

tutvustustegevusi, rahvusvahelistel üritustel Eesti esindamisega kaasnevat sõidukulu,

üleriigilisi raamatukogu arendamise teemalisi üritusi, kultuuriväärtusliku hoone

raamatukoguna kasutamist, raamatukogu ruumide kohandamist erinevateks

kogukonnategevusteks, tehnika soetamist ja paigaldamist, raamatukogu lugejas- ja

külastajaskonda laiendavaid ning raamatukoguteenust parandavaid tegevusi, teenuste

kättesaadavust ja ligipääsetavust parandavaid tegevusi, keskkonnasäästlikkust ja

regionaalpoliitikat edendavaid tegevusi.“;

5) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud toetuste ning lõigetes 3 ja 31 sätestatud

kulude jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise

ja tagasinõudmise tingimused, korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud otsuste

tegemiseks ja taotluste hindamiseks moodustada valdkonna ekspertidest koosneva laiapõhjalise

ja erapooletu nõuandva komisjoni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kehtestab minister määrusega komisjoni

liikmete arvu, töökorralduse, komisjoni ja komisjoni liikmete arvamuse ning põhjenduste

protokollimise korra, komisjoni liikmete töö tasustamise tingimused, korra ja määrad ning muu

komisjoni tööks vajaliku.“;

7) seadust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Halduskoostöö rahvaraamatukogu ülesannete täitmisel

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada käesoleva seaduse § 10

lõike 3 punktis 5 sätestatud toetusprogrammi ellu viima raamatukogu valdkonnas ning

2

toetusprogrammi korraldamise oskuste ja kogemustega avalik-õigusliku juriidilise isiku,

sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse või mittetulundusühingu.

(2) Halduslepingus nähakse lisaks halduskoostöö seaduse paragrahvis 10 sätestatule ette

toetusprogrammi elluviimise ülesanded, nimetatud tegevuseks ettenähtud riigieelarvelise

toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve, sealhulgas toetusest kaetavate tööjõu- ja muude

administreerimiskulude osakaal, nõuded ülesannet täitvale töötajale ja toetuse kasutamise

aruande esitamise kord, ning halduslepingu lõpetamise alused.

(3) Halduslepingus lepitakse kokku käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud nõuandva

komisjoni kaasamine.

(4) Enne toetusprogrammi vahendite jaotamise otsuse tegemist kooskõlastatakse otsuse eelnõu

Kultuuriministeeriumiga.

(5) Kultuuriministril on õigus ühepoolselt muuta toetusprogrammi otsust, kui see on ilmselgelt

vastuolus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud sätetega, eirab põhjendamatult käesoleva

seaduse lõike 4 alusel tehtud kooskõlastuse ettepanekuid või erineb olulisel määral käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud hindamiskomisjoni soovitusest.

(6) Halduslepingu lõpetamise soovist tuleb ette teatada vähemalt kuus kuud.

(7) Järelevalvet käesoleva paragrahvi kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teeb

Kultuuriministeerium.

(8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab

haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise edasine korraldaja Kultuuriministeerium.

(9) Kui taotlusvoorus soovib osaleda lõikes 1 sätestatud isik ise, hindab tema esitatud taotlust

ja teeb otsuse kultuuriminister. Otsuse tegemisel arvestatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 5

sätestatud nõuandva komisjoni ettepanekut.“

Jüri Ratas

Riigikogu esimees

Tallinn, 2022

Algatab Vabariigi Valitsus .. 2022. a nr

1

Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri 20.09.2022

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse rahvaraamatukogu seaduses (RaRS) raamatukogu kaasajastamise ja senise

olemuse muutmise vajalikud muudatused. Samuti nähakse ette riiklik rahastus ning võimalus

anda projektivooru läbiviimise ülesanne Kultuuriministeeriumilt valdkonnas kompetentsele

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule.

Eelnõu muudatuste lühikokkuvõte

• Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus kaasajastada

rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise

kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis,

• Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust,

• Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks kaasaegsed võimalused raamatuid tellida ja

kätte saada talle mugavas kohas ja viisil,

• Soodustada nii raamatukogude vahelist kui ka raamatukogu ja muude asutuste koostööd,

• Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide

saavutamiseks,

• Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude

läbiviimiseks,

• Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepinguga

raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või

mittetulundusühingule.

Kaasaegne ja uuenduslik rahvaraamatukogu tähendab näiteks

• tänapäevase tehnikaga ja sisustusega raamatukogu ruumid nagu näiteks rühma- ning

kaugtööruumid, lastealad, töötoad (video- ja helituba), mis võimaldavad kasutada

mitmekülgseid uuenduslikke kogukonnale olulisi teenuseid (video salvestamine, kohalik

taskuhääling, reklaamplakati ja 3D printimine) ja mida iga üksikisik endale lubada ei saa ega

olekski säästlik (nt Viimsi raamatukogu, Narva Keskraamatukogu);

• multifunktsionaalsed ruumid hübriidürituste korraldamise võimekusega, kus liigutatavad

riiulid võimaldavad kiiresti muuta lugemisala alaks, mis laiendab ruumi kasutamise võimalusi

avalikkusele suunatud tegevuste aga ka mõttevahetuste ja arutelude korraldamiseks

(raamatuklubi, keelekohvik, arutelud kohalikele aktuaalsetel teemadel);

• laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas

raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi

vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded

tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti (nt Viljandi Linnaraamatukogu);

• avatud raamatukoguteenuse rakendamine (pikemalt avatud iseteenindusega

raamatukoguruum). Teenus võimaldab ligipääsu raamatukogu ruumidesse ja selles

töötamiseks või raamatute laenutamist raamatukogu ruumist raamatukogu töövälisel ajal.

Teenus arvestab kasutajate vajadust töötada raamatukogus hommikul enne raamatukogu

avamist või peale selle sulgemist. Näiteks Kärdla Linnaraamatukogu on avatud iga päev kell

6.00-22.00, millest igal tööpäeval neli tundi nii hommikul kui õhtul saab lugeja

iseteenindusvõimalusena kasutada ruumi ja laenutada väljaandeid. Laupäeval ja pühapäeval

ongi nimetatud ajavahemikul ainult iseteenindusvõimalus;

2

• raamatukogude koostöö ja teenuste sidus arendus tagab lugejale lihtsalt ning mugavalt

vajalike väljaannete tellimise lugejale sobivasse raamatukokku, pakiautomaati või kulleriga

koju.

Kaasaegne raamatukogu panustab inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisse ja heaolusse,

on kasutajatele ligipääsetav, nähtav ja asub käiguteel, et pakkuda inimestele mitmekülgset ning

paindlikku keskkonda oma tegevuste ja sündmuste korraldamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244), personali- ja

õigusosakonna nõunik Helen Kranich ([email protected], 628 2231), kultuuriväärtuste

osakonna juhataja Mihkel Kaevats ([email protected], 628 2259) ja kultuuriväärtuste

asekantsler Merilin Piipuu ([email protected], 628 2210).

Eelnõu toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna

sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammi punktiga 8.5. „Loome

rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud kogukonna

teenuskeskusteks“.

Eelnõule ei koostatud väljatöötamiskavatsust küsimuse kiireloomulisuse tõttu ning õigustusel,

et eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Eelnõu on vajalik, et viia kiiresti ellu

koalitsiooni hea soov toetada rahvaraamatukogusid, edendada regionaalpoliitikat ning

hoogustada kogukondade koostegutsemise erinevaid võimalusi.

Eelnõuga muudetakse RaRSi avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 127.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on kaasaegne lugeja- ja raamatukogukülastaja jaoks kasutajasõbralik ning

mugav raamatukogu. Lugeja saab raamatu ja info kätte talle mugaval viisil ja kohas,

raamatukogu on nii lugemise kui ka kohaliku kogukonna kooskäimise, kultuurielamise,

enesetäiendamise ja erinevate avalike teenuste kasutamise koht. Raamatukogu on ka

regionaalpoliitiliselt oluline ja nähtav.

Seadusega ei kohustata kohalikule omavalitsusele kuuluvaid rahvaraamatukogusid kindlal

viisil muutuma ega kitsendata võimalusi, mille mõtleb välja kohalik kogukond. Seaduses

luuakse seadusandja üldine suunis, mida ta peab raamatukogude uuendamise all silmas ning

nähakse ette võimalus luua selle elluviimise rahaline toetusprogramm.

Arvestades, et seadusandja nägemus rahvaraamatukogu olemusest, rollist ja tegevustest on

kirjas kehtivas rahvaraamatukogude seaduses, siis saab ainult seadusandja olla see, kes saab

muuta rahvaraamatukogu olemust.

3

Mitte minister, vaid Riigikogu on raamatukogu-poliitiliste valikute tegija ja otsustaja, mistõttu

sätestatakse rahvaraamatukogu uuendamise ja kaasajastamise võimalus ja juhis seaduses.

Ministrile paneb seadusandja kohustuse Riigikogu tahe ellu viia ning korraldada mh

toetusprogrammi kaudu rahaliste (tõuke)vahendite jagamise.

Seaduse eesmärk on lisaks luua otstarbekas võimalus juhuks, kui toetusvooru võiks korraldada

ja läbi viia Kultuuriministeeriumi asemel selleks kompetente avalik-õiguslik juriidiline isik või

mittetulundusühing.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Rahvaraamatukogude tegevuse toetamise regulatsioon kehtivas õiguses

Praegu sätestab RaRS § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute

soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva

rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava

andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks.

Punkt loetelu lõpus näitab, et see on ammendav. Seda loetelu saab täiendada või muuta ainult

Riigikogu ise. Punkti 2 alus riiklike programmide realiseerimiseks tähendab seda, et see

programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on kuskil õigusaktis

eraldi seaduslik alus). See punkt 2 ise ei ole volitusnorm kultuuriministrile teatud programm

kehtestada. Need neli punkti on Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised

rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Vabariigi Valitsus ega

minister seadust täiendada ise ei saa.

Praegu kehtiva RaRS §i 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude

jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused.

Seadusloomes on üldteada, et sõnad tingimused ja kord pole tavakeele sisuga, vaid neid

kasutades ütlebki Riigikogu, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte.

Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord

annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse.

Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse

ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes.

Seega ei ole praeguse seaduse alusel täidesaatval võimul võimalik luua rahvaraamatukogude

kaasajastamise rahalist toetusmeedet, kuna seda tehes ületaks nt minister seaduse piire – see

oleks põhiseadusega vastuolus.

Riigikohus otsustas analoogsel juhul seaduse sõnastuse kohta haridusministri määruses nii:

„PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse

vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)1 on asutud seisukohale, et volitusnormi alusel

kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline volitus

delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS § 22 endast volitusnormi,

1 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud

juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti

25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole

sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkti 25

alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1

vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“

4

mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada

gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“

3.2. Põhiseadusest tulenevad olulised nõuded

Raamatukogu põhiseaduslik roll

Põhiseaduse preambuli järgi tuleb tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Lisaks sätestab PS II. pt rea inimeste demokraatia ja ühiskonnaelus osalemise põhiõiguseid ja

vabadusi.

On väljaspool kahtlust, et kohapealsetel rahvaraamatukogudel on läbi aegade olnud ja on

jätkuvalt oluline kultuuri- ja hariduspoliitiline stabiliseeriv, arendav ning kogukondliku

kokkusaamise ja kodukandi ajaloo/kultuuri uurimise ja arendamise oluline roll. Juba 1992.

aastal selgitati: „Siiski tundub, et meie segipaisatud elus on raamatukogu jäänud turvaliseks ja

rahulikuks kohaks. Võrumaa Obinitsa raamatukogu juhataja sõnul „raamatukogu on

maainimesele pingete maandamise koht.“ … Seda hinnatavam on nende raamatukogude töö,

kes sisustavad laste vaba aega, arendavad nende loovust ja seega harjutavad neid raamatukogus

käima. .. Enamik meie rahvaraamatukogusid jätkavad 1988. a alustatud rahvusliku kultuuriloo

tutvustamist. Võrumaal setu aladel on raamatukogud kujunenud setu kultuuri keskuseks. ..

Aastaid on rahvaraamatukogudes tegeletud kodulootööga: .. Kas raamatukogud suudavad

säilitada oma koha uutes oludes?“.2

Ka 2022. aastal võib väita, et raamatukogud, aga eriti rahvaraamatukogud, on kasvanud

demokraatliku ja sidusa ühiskonna alustaladeks, muutunud kohtumispaigaks ja avatud

arutelude ruumiks. Rahvaraamatukogu tagab kõigile inimestele vaba ja piiramatu ligipääsu

informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele, ideedele ja kultuurile. Raamatukogu

ülesandeks on edendada lugemiskultuuri ja mitmekülgset lugemisoskust, digipädevusi ja

ühistarbimist, toetada elukestvat õppimist, enesetäiendamist ja ühistegevust ning elanikkonna

osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes.

Rahvaraamatukogudel on oluline roll ka kriisiaegadel, pakkudes koha peal hädavajaliku

juurdepääsu olulisele informatsioonile.

Rahvaraamatukogu teenused on olnud ja on ka jätkuvalt kõigile lihtsalt kättesaadavad. Ta

pakub oma teenuseid kõigile, hoolimata inimese east, emakeelest, etnilisest päritolust, soost,

erivajadusest, usulistest tõekspidamistest, rahvusest, ühiskondlikust staatusest või mistahes

muust omadusest. Rahvaraamatukogu teenindab igaüht vastavalt tema vajadustele.

Rahvaraamatukogud moodustavad sidusa ja tervikliku võrgu, olles sageli inimese lähim tee

oma riigini. Rahvaraamatukogu võrgustik on Eesti ühiskonna oluline investeering oma inimeste

sotsiaalse kapitali kasvatamiseks. Rahvaraamatukogude võrk tõstab Eesti sidusust ja

säilenõtkust ning tagab riigiteenuste kättesaadavuse igal ajal.

Rahvaraamatukogu on nii kogukonna kui kogukondade looja ja nende hoidja jätkuvalt ka

praegusel ajal. Arendades edasi kasutajakeskseid teenuseid, panustatakse ühtlasi säästvasse

ühistarbimisse ja kõigi elanike elukvaliteedi tõusu.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 31.12.2021 seisuga 864 raamatukogu, millest 513

rahvaraamatukogu (1992. a oli neid 632), 36 teadus- ja erialaraamatukogu, 315

2 H. Piirmets „Maainimene ja raamatukogu, Ajakiri Raamatukogu, 1992, lk 12.

5

kooliraamatukogu. Raamatukogudest tehti 12 miljonit laenutust, millest 80,8% ehk 9,7 miljonit

laenutust tehti rahvaraamatukogudest.

Kuna suur osa raamatukogude külastajatest pole registreeritud kasutajad, siis aina olulisem on

pöörata tähelepanu ka raamatukogu külastuste arvule. Raamatukogudesse tehti 2021. aastal 5,3

miljonit külastust, sellest 86,8% ehk 4,6 miljonit rahvaraamatukogudesse ja 5,4 miljonist

virtuaalkülastust, millest 68,5% rahvaraamatukogudesse. Raamatukogudel oli kokku 693 500

lugejat, millest rahvaraamatukogude lugejaid 343 500. Raamatukogude nii säilitus- kui teiste

kasutuskogude suuruseks on 30,4 miljonit teavikut, millest rahvaraamatukogude kogudes on

10,2 miljonit.

Raamatukogu roll on ajas muutuv. 2022. aastal läbi viidud uuringu „Rahvaraamatukogude rolli

analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“3 nähakse raamatukogudes

potentsiaali pakkuda oma põhitegevustele lisaks mitmekesiseid teenuseid elanikeni jõudmisel

(tööturuteenused, elukestev õpe, finantskirjaoskuse edendamine, tervisedendus, lõimumine).

Tuginedes nii rahvusvahelisele kogemusele kui Eesti kogemusele ja valdkondadevahelise

koostöö huvile on tekkinud vajadus tagada koostööks vajalikud eeldused ja ressursid,

sealhulgas viia ellu rahvaraamatukogude digitaristu ja iseteenindusseadmete uuendamise

meede, otsida nutikaid viise teenuste pakkumiseks, pakkuda raamatukogude töötajatele

regulaarseid koolitusi ning motiveerida valdu ja linnu raamatukogude arendamisse rohkem

panustama.

Ministeeriumi tegutsemise seaduslik alus

Põhiseaduse § 3 olulisuse põhimõttest tulenevalt otsustab kõik riigielu olulised küsimused

Riigikogu. Rahvaraamatukogude seaduses on kirjas ja piiritletud Riigikogu poliitiline tahe ja

otsus sellest, mis on rahvaraamatukogu olemus, ülesanded, rahastus ning erinevate

haldusorganite pädevused ja kohustused. Ainult Riigikogu saab muuta seadust ja kujundada

rahvaraamatukogu teistsuguse rolli.

Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha (riigieelarve vahendite) kasutus on

põhiseaduse järku väärtus, mistõttu otsustab riigieelarve kasutuse üle Riigikogu ja määrab ise

seadustes, milleks, kellele ja kui palju. Kui Riigikogu loob seaduses valdkonna rahastamise

võimaluse, siis ta piiritleb rahastuse saamise erinevate tingimuste ja korraga. Need on aga sisult

PS II.pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV.pt kohaliku omavalitsuse tegutsemise piirangud.

Nii põhiõiguste ja -vabaduste piirangud kui ka tingimused kohaliku omavalitsusele on PS §i 3

tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või

ministrile võib PS §i 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada.4

Valitsus ega minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui

seaduses kirjas ega laiendada seaduse eesmärke. Täidesaatva võimu tegevuse seadusele

vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis

pole volitusest hõlmatud.5 Vastupidisel juhul looks valitsus ja minister ise Riigikogu asemel

õigust, mis on keelatud ja eos põhiseadusega vastuolus.

3 Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Mõttekoda

Praxis, 2022 4 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise

ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes

täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 5 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus.

6

3.3. Eelnõuga kavandatavad muudatused

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse RaRSi paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 ja lisatakse

rahvaraamatukogu rahastamise võimalikuks allikaks ka erinevad toetused. Nendeks võivad olla

muu hulgas ka Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse RaRSi paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, millega

lisatakse kohalikule omavalitsusele võimalus katta ka mistahes muid rahvaraamatukogu

tegevuseks vajalikke kulusid, kui vald või linn peab seda otstarbekaks ja vajalikuks.

Täiendus on seotud ka eelnõu peaeesmärgi saavutamisega, milleks nähakse ette riiklik rahastus

teatud uuenduslikeks tegevusteks, mis muudaks kohaliku raamatukogu kogukonna

kokkusaamise ja erinevate tegevuste keskuseks või mis loob erinevaid kaasaegseid lahendusi,

kuidas raamatulaenutus jt raamatukoguteenused oleksid paremini kättesaadavad. Riikliku

rahastamise loomulik tingimus on see, kui vald ja linn panustavad omapoolse rahastusega.

Normi sõnastusega määratletakse ühtlasi, et eelnõuga kavandatud kujul on tegemist kohaliku

omavalitsuse endale vabatahtlikult võetava ülesandega, kui ta seda soovib.

Eelnõu punktidega 3 ja 4 täiendatakse riiklikult rahastatavate tegevuste loetelu ning lisatakse

juurde alus rahastada rahvaraamatukogu kaasaegsete ja uuenduslike lahenduste loomist,

milleks on eelkõige elanikkonna aktiivse osaluse toetamine osalemaks kogukonna, kohalikus

ja riigielus, ning muuta erinevad avalikud teenused paremini kättesaadavuseks.

Selleks, et seadusandja tahe ja suunis oleks selgem ning kõigile sarnaselt mõistetav,

täpsustatakse juba seaduses, et eelkõige finantseeritakse koolitusi, erinevate

omavalitsusüksuste või asutuste ühiseid tegevusi, raamatukogu arendus- ja tutvustustegevusi,

rahvusvahelistel üritustel Eesti esindamisega kaasnevat sõidukulu, üleriigilisi raamatukogu

arendamise teemalisi üritusi, kultuuriväärtusliku hoone raamatukoguna kasutamist,

raamatukogu ruumide kohandamist erinevateks kogukonnategevusteks, tehnika soetamist ja

paigaldamist, raamatukogu lugejas- ja külastuskonda laiendavaid ning raamatukoguteenust

parandavaid tegevusi, teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust parandavaid tegevusi,

keskkonnasäästlikkust ja regionaalpoliitikat edendavaid tegevusi.

Sellisel üldisel-konkreetsel kujul on rahastamistingimused aluseks ka konkreetsete

taotlusvoorude korraldamisel, mil riikliku raha kasutuse ei otsusta mitte täidesaatva võimu

esindajana minister, vaid ta peab lähtuma seaduses määratletud prioriteetidest.

Seaduses kasutatakse sõna „eelkõige“, mis võimaldab rahastust ka sellisele seaduses

nimetamata tegevusele, mis samuti muudaks midagi paremaks rahvaraamatukogu, lugeja,

raamatukogu külastaja, kohaliku kogukonna või terve riigi jaoks.

Eelnõu punktiga 5 annab seadusandja kultuuriministrile volituse kehtestada riikliku rahastuse

rakendamise täpsemad tingimused ja korra. Edaspidi kehtiks volitusnorm järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud toetuste ning lõigetes 3 ja 31 sätestatud

kulude kulude jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise,

kasutamise ja tagasi nõudmise tingimused, korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“

7

See on eelnõu üks olulisim muudatus, kuna sellega kõrvaldatakse praeguse volitusnormi

puudus, mis ei võimalda kultuuriministril kehtestada toetusvooru taotlemise tingimusi.

Praegu kehtiva RaRS §i 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude

jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused.

Vrdl riigieelarve seaduse § 531, mille alusel maksti paljusid kultuurivaldkonna covid-19

kriisitoetuseid, kui valdkonnaseadustes polnud vajalikku volitust: „(1) Minister kehtestab

määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese

toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite

kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.“ Praegu on

selliseks muuks õigusaktiks RaRS § 10 lg 4, mis ei luba ministril tingimusi kehtestada.

PS § 3 seadusliku aluse nõude järgi võib täidesaatev võim teha ainult nii vähe, kui palju

volitusi Riigikogu talle seadusega annab. Kui seaduses volitust ei ole, minister ega ükski

ametnik tegutseda ei tohi („mis pole lubatud on keelatud“6).

Õigusnormis kirjas olevad sõnad tingimused ja kord ei ole tavakeele sisuga, vaid neid kasutades

määrab Riigikogu kindlaks, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte.

Analoogse juhtumi Riigikohtu otsuses seaduse sõnastuse ja haridusministri määruse kohta

selgitas kohus kompromissitult: „PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid

õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)7 on asutud seisukohale, et

volitusnormi alusel kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline

volitus delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS § 22 endast

volitusnormi, mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada

gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“. Sarnaselt leidis

Riigikohus olukorras, kus Narva Linnavalitsus kehtestas määrusega piiripunkti suunduvate

sõiduautode väljasõidu eelregistreerimise korra raames tingimuse, et tasuda tuleb 300 krooni.

Riigikohus ütles, et see on avalik-õiguslik rahaline kohustus ehk tingimus – ületati riigipiiri

seaduse volitust.

Lisaks RaRSile tuleb määruse kehtestamisel arvestada haldusmenetluse seaduse § 90

(Volitusnorm) lõikega 1: „Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi

olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.“ Samuti normitehnika

eeskirja § 11 (Volitusnorm) lõikega 3: „Volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge

sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord

kehtestada.“

Praegu kehtivas RaRSis pole juttu raamatukogu kiirendist ega raamatukogu senise

olemuse muutumisest, samuti pole kirjas ministri õigust ega võimalust seaduse tingimusi

täpsustada, vaid on üksnes võimalus luua olemasolevas seaduses nimetatud nelja juhu

6 T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura 2006, lk 78. 7 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud

juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti

25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole

sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkti 25

alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1

vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“

8

rahastamise kord. Eelnõuga annab Riigikogu ministrile vajaliku volituse ja samas määrab ise

kindlaks eesmärgi, tingimused jm olulise. Siis peab sellest lähtuma ka iga tulevane minister.

Praegu ütleb RaRS § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute soetamiseks;

2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu

nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse

loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Punkt loetelu lõpus näitab, et see on

ammendav. Minister seadust täiendada ei saa. Punkti 2 riiklike programmide realiseerimiseks

tähendab seda, et see programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on

eraldi õiguslik alus). See punkt 2 ise ei anna kultuuriministrile õigust programmi kehtestada.

Need neli punkti ongi Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised

rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Ministri omavoli

ärahoidmine on samuti Riigikogu kohustus.8 Selleks ongi seaduste volitused.

Kirjeldatud käsitlus on oluline, et seadust täidetaks seadusandja loodud eesmärgil ja kujul. Seda

on vaja nt taotlejale, et tal oleks teadmine ja etteaimatavus, millistel tingimustel ta toetust saab

või ei saa. Samuti õiguskindluseks ja stabiilsuseks. Minister viib ellu Riigikogu tahet, mitte ei

asenda ega täienda seda (valija annab oma hääle, usalduse ja volituse Riigikogule, mitte

ministrile). Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha kasutust peetakse

põhiseaduse järku väärtuseks (põhiseaduses on üldse kolme liiki ja tähtsusega õiguseid, vabadusi ja

väärtuseid – maksumaksja raha üle otsustamine on kõrgeimal tasemel), mistõttu otsustab riigieelarve

kasutuse Riigikogu ja määrab seadustes, milleks, kellele ja kui palju.

Riigikogu annab tavaliselt volituse valitsusele ja ministritele toetusvoorude sisu täpsustada. See

on otstarbekas ja nii on ka eelnõus.

Tingimused ja kord sõnade erinev sisu

Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord

annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse.

Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse

ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes.

Näide

Tingimused Kord (2) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatakse:

1) rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja

erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe

rahvaraamatukogu töötajad; ..

(3) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ ei toetata:

1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse

raamatukogu või avalik-õigusliku asutuse ürituste

korraldamist; ..

(4) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ saavad taotleda

toetust:

1) kohalik omavalitsus koos rahvaraamatukoguga ..

§ 7. Nõuded taotlejale

…

(1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotlusi (edaspidi

taotlus) võetakse vastu ajavahemikel 1. veebruarist –

25.veebruarini ja 2. maist – 20. maini.

(2) Taotlus esitatakse Kultuuriministeeriumile toetuste

taotlemise e-keskkonna kaudu käesoleva määruse lisas 3

toodud vormil esindusõigusliku isiku või selleks volitatud

isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil. ..

§ 15.    Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates

taotlusvooru sulgemisest. ..

(1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14

tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse

tegemist.

8 Riigikogu peab kehtestama normid, mis piisava tõenäosusega ja piisaval määral tagaks põhiõiguste teostumise

ning kaitse(RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 99; RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 75; RKPJKo 20.03.2014,

3-4-1-42-13, p 43).

9

Tingimused on sisuliselt PS II.pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV.pt KOVi tegutsemise

piirangud. Need on PS §i 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need

ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS §i 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi

täpsustada.9 Minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui

seaduses kirjas. Seadusele vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks

reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.10 Vastupidisel juhul looks valitsus ja

minister ise Riigikogu asemel õigust, mis on keelatud.

Kui seaduse volitusnormis ei ole sõna tingimused, siis esimesena peab seda mõistma nii, et tegu

on niivõrd olulise küsimusega, mille täpsustamist pole Riigikogu teadlikult valitsusele või

ministrile andnud.

Korra puhul samasugust rangust ei ole, vaid üldpõhimõttena peaks asja lahendamise protsess

olema niivõrd paindlik, nagu on konkreetsel juhul vajalik. Seetõttu on tavapärane, et Riigikogu

lubab ministril kujundada valdkonna ja taotlusvooru-spetsiifilise menetluse ja korralduse.

Samas võib ta ka juba seaduses endas sobiva menetluse kirja panna (nt võib keelata ainult

elektroonilise taotlussüsteemi, kui on teada, et paljud vanad inimesed jääksid arvutioskamatuse

tõttu eemale; võib kehtestada tähtaegu; kättetoimetamist jm).

Eelnõu lahendust ja eelkirjeldatud arusaama kinnitab see, milline on määruse olemus Eesti

õiguses. Teoorias on olemas kolme liiki määruseid: intra legem – seadust täpsustavad, praeter

legem – seadust täiendavad ja muutvad, ning contra legem – seadusega vastuolus olevad.

Eestis on lubatud ainult esimesed, intra legem ehk seadust täpsustavad määrused. Seadusele

vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima

küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.

Seeõttu saab määrus olla ainult seaduse rakendusakt, mitte selle asendusakt. Viimast

põhiseadus ei luba.

Eelnõu punktiga 6 luuakse võimalus kaasata rahastamistaotluste hindamise juurde valdkonna

ekspertidest koosneva laiapõhjalise ja erapooletu nõuandva komisjoni. Komisjoni tööks

vajaliku korraldab ja tagab minister. Selleks kehtestab ta määrusega komisjoni liikmete arvu,

töökorralduse, komisjoni ja komisjoni liikmete arvamuse ning põhjenduste protokollimise

korra, komisjoni liikmete töö tasustamise tingimused, korra ja määrad, ning muu komisjoni

tööks vajaliku. Komisjoni konkreetsed nimed määratakse ministri käskkirja ehk üksikaktiga.

Eelnõu punktiga 7 luuakse seadusesse § 101 kujul võimalus otstarbekuse kaalutlusel volitada

toetusprogrammi ellu viima Kultuuriministeeriumi asemel raamatukogu valdkonnas tegutseva

toetusprogrammi läbi viimise oskuste ja kogemustega avalik-õigusliku juriidilise isiku,

sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse või mittetulundusühingu.

Nimetatud avalik-õiguslik juriidilise isikuna tuleb eelnõu koostamise ajal kõne alla nii AÕJI

Rahvusraamatukogu kui ka kohaliku omavalitsuse üksus (sj võib ta määrata, milline

struktuuriüksus ülesannet täidab, on siis selleks hallatavast asutusest raamatukogu või nt linna-

või vallavalitsuse kultuuriteemaga tegelev osakond või amet). Mittetulundusühinguna tegutseb

raamatukogu valdkonnas aktiivselt Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kui neil nimetatutel on

9 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise

ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes

täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 10 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus.

10

huvi ja soov halduslepingu ülesande täitjaks konkureerida, siis lõpuks valitakse haldusorgan,

kes kõige paremini vastab ülesande täitmise eeldustele.

Halduslepingu sõlmimine ehk Kultuuriministeeriumilt ülesande üleandmine on põhjendatud

siis, kui on täidetud halduskoostöö seaduse §-s 5 sätestatud tingimused - esiteks siis, kui

haldusülesande täitmine nimetatud isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu

hulgas ülesande täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks

tehtavaid kulutusi. Teiseks siis, kui on täis kindlus, et haldusülesande täitmiseks volitamine ei

halvenda selle täitmise kvaliteeti. Kolmandaks, kui haldusülesande täitmiseks volitamine ei

kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse.

Eelnõu koostades on läbi mõeldud ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud analüüsi punktid:

täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikud arvestused ja riigile või kohalikule

omavalitsusele kaasnevate kulutuste suurus, haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi

tagamise abinõud ning haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslik ja faktiline

mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse.

Esialgse analüüsi kohaselt peab Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) majanduslikult

põhjendatuks anda avaliku halduse ülesanne ehk raamatukogude kiirendi taotlusvooru

menetlemine iseseisvaks täitmiseks ja halduslepinguga määratud ulatuses valdkonnas

kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule.

Haldusülesanne hõlmab taotlusvooru raamatukogude kiirendi rakendamist (väljakuulutamine,

nõustamine, infopäeva korraldamine, komisjoni töö ja taotluste hindamise korraldamine,

toetuse väljamaksmine ja aruannete kontroll).

Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesannet täitva töötaja töötasu ja ülalpidamiskulu

ning taotluste hindamiskomisjoni liikmete hindamiskoosolekul osalemise tasu ja sõidukulud.

Halduslepingu sõlmimiseks läbi viidav riigihange eeldab KuM ametnikelt ühekordset lisatööd

riigihanke läbiviimisel, millega KuM ametnikud puutuvad kokku ametiülesannete täitmisel

nagu näiteks uuringute ja analüüside tellimisel. Riigihange tehakse ametiülesannete raames.

Taotlusvooru mahu tulevikus suurenemisel ja sisu muutumisel tuleks ka KuM-il täiendavalt

innovatsioonialase nõustamispädevusega töötaja värvata. KuM-is täiskohaga täiendava töötaja

tööle võtmisel oleks nt teenusdisaini pädevusega teenistuja brutopalk 2 000 eurot, mis teeb

tööandja aastaseks palgafondi kuluks 32 000 eurot ja ülalpidamiskulu 1200 eurot ning

ühekordse tehnika soetamise ja töökoha sisseseadmise kulu u 1200 eurot (arvuti, telefon).

Haldusülesande täitmine eeldab töötaja värbamise protsessiga seotud kulusid. Kuna KuM-is on

teenistuja, kelle ametiülesannete raames teostatakse töötaja värbamist, ei tooks ülesande

rakendamine kaasa lisakulusid. Haldusülesande üle andmisel valdkonnas kompetentsele avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule eeldatakse, et võimalikul

haldusülesande täitjal on vastav pädevus ja võimekus juba olemas ning töötaja värbamine

tehtaks samuti juba olemasolevate töötajate ametiülesannete raames.

KuMi senise praktika kohaselt makstakse hindamiskomisjoni liikmetele tasu 75 eurot (bruto)

ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Kui komisjon hindab koosolekul 50 või rohkem

taotlust, makstakse komisjoni liikmele 150 eurot (bruto). Kui samade taotluste hindamiseks

toimub mitu koosolekut, siis makstakse tasu vaid ühe koosoleku eest. KuM maksab tasu ainult

11

nendele hindamiskomisjoni liikmetele, kes ei ole ministeeriumide ega nende valitsemisala

asutuste teenistujad ega riigi osalusega juriidilise isiku juhtorgani liikmed ega töötajad. Toetuse

määruse eelnõus on hindamiskomisjoni 9-liikmeline, kellest 5-le ei laieneks komisjoni töös

osalemise eest tasu maksmine. Taotlusvooru hindamiskomisjoni koosolekul kulu on 300-600

eurot ja kahe vooru koosoleku kulu 600-1200 eurot.

Vajadusel võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte ja nendele makstakse tasu 50 eurot (bruto)

ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Seega võib koosoleku kuludele lisanduda 100 eurot.

Hindamiskomisjoni liikmetele hüvitatakse ka koosolekul osalemise sõidukulud vastavalt

esitatud avaldusele ja sellele lisatud kuludokumentidele. Isikliku sõiduauto kasutamise korral

hüvitatakse sõidukulud läbisõidu ja kütusetšeki alusel. Sõidukulud hüvitatakse arvestusega kuni

8 liitrit 100 km läbisõidu kohta, kuid mitte rohkem kui esitatud kütusetšeki summa. Kuna

komisjoni kuuluvate asutuste ja organisatsioonide esindajad võivad asuda nii Tallinnas kui

mujal Eestis, siis e-koosoleku puhul sõidukulusid ei kaasne, kuid mõne kaugemal elava

komisjoni liikme osas võivad kaasneda sõidukulud kokku u 200 eurot. Seega kahe taotlusvooru

hindamiskomisjoni tegevusega seotud kulu nii KuM-ile kui haldusülesande elluviijale oleks

samas suurusjärgus ehk maksimaalselt 1500 eurot.

Haldusülesande täitja saab arendustoetuse taotluste menetlemiseks kasutada KuM-i toetuste

menetlemise infosüsteemi11. Kui KuM on volitanud avalik-õigusliku asutuse või

mittetulundusühingu haldusülesannet täitma, puudub toetuste menetlemise infosüsteemiga

liitumise tasu. Haldusülesande täitmine eeldab selle täitjalt mõningast kohanemist, kuid KuM

saab seejuures nõustamisega tuge ja tasuta koolitust pakkuda.

Haldusülesande täitjalt eeldatakse taotlusvooru läbiviimisel KuM-iga sarnase praktika

rakendamist. Arvutuste kohaselt jääksid KuM-i ja halduslepingu alusel taotlusvooru

raamatukogude kiirendi läbiviimisega seotud haldusülesande täitja kulud samasse suurusjärku

ehk maksimaalselt 35 000 eurot.

Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesande täitjale haldusülesande täitmisega seotud

töötaja ja tema ülalpidamise, taotlusvooru läbiviimisega seotud komisjoni kulud.

Haldusjärelevalvet halduslepingu täitmise üle teeks KuM. KuM-is täidab raamatukogude

valdkonna järelevalve ülesandeid kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi

nõunik. Tema ülesanne on teostada haldusjärelevalvet rahvaraamatukogu seaduse12 § 11 lõige

2 alusel rahvaraamatukogu võrgu ja maakonnaraamatukogude ülesannete täitmise üle ja

säilituseksemplari seaduse13 § 22 lõige 2 alusel viimati nimetatud seaduse täitmise üle Eesti

Rahvusraamatukogu poolt. Kuna järelevalvet teostatakse ametiülesannete raames, ei too see

kaasa täiendavaid kulusid.

Seoses kõnealuse haldusülesande üleandmisega väheneb töökoormus KuM-is. Seega KuM-is

raamatukogunduse valdkonnaga tegelevate teenistujate jaoks on tegemist vajaliku

muudatusega, mis võimaldab keskenduda ministeeriumis ennekõike raamatukogunduse

valdkonna strateegilisele planeerimisele ning kõnealuse valdkonna arendamisele ja

probleemide lahendamise suunamisele.

11 Toetuste Menetlemise Infosüsteem 12 Rahvaraamatukogu seadus 13 Säilituseksemplari seadus

12

Haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti, sest ülesande

läbiviimiseks saab valdkonnas kompetentne avalik-õiguslik juriidilisele isik või

mittetulundusühing korraldada konkursi, et värvata parim valdkonna arenguid suunav ja

valdkonna poolt hinnatud nõustaja. Kui KuM ise täidaks seda ülesannet siis oleks tööl vaid 1

inimene, kes peaks täitma kõiki ülesandega seotud tegevusi. Valdkonnas kompetentne ülesande

täitja saab ajakriitiliste tegevuste osas täita ülesannet kaasavalt, kompleksselt ja oluliselt parema

kvaliteediga.

Kvaliteedi tagamine toimub valdkonnas kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või

mittetulundusühingu juures tegutsevalt või tegutsevatelt nõukodadelt sisendi kogumise kaudu.

Kaasavate nõukodade kaudu saab ja omab volitatud haldusülesande täitja parimat ülevaadet

valdkonna arengutrendidest, käimasolevatest arendustest, uutest teenusmudelitest ja parimatest

praktikatest.

Haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nęnde isikute õigusi, kelle

suhtes haldusülesannet täidetakse. Seda eriti arvestades asjaolu, et raamatukogude kiirendi

määrusega kehtestab kultuuriminister jätkuvalt antava toetuse jaotamise tingimused ja korra

aga ka komisjoni.

Lõikes 2 sätestatakse minimaalselt nõutavad halduslepingu sisu tingimused. Lisaks

halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatule on nendeks toetusprogrammi elluviimise ülesanded ja

prioriteedid, riigieelarvelise toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve, sealhulgas toetusest

kaetavate tööjõu- jm administreerimiskulude osakaal, nõuded ülesannet täitvale töötajale,

toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja muu oluline, ning halduslepingu lõpetamise

alused.

Seadus kohustab eraldi tähelepanu pöörama ülesannet täitvale töötajale, kellel peavad olema

sama head või veel paremad teadmised ja oskused kui on Kultuuriministeeriumis sama

ülesannet täitval ametnikul. See võib olla üks määravatest garantiidest, kuidas saavutada

ülesande täitmise kõrge kvaliteet. Lisaks taotluste läbivaatamisele on oluline pidev selgitamine

ja vahetu suhtlus taotlejate jt-ga.

Lõike 3 järgi tuleb läbi mõelda, kuidas kaasata hindamise protsessi nõuandev komisjon.

Selleks, et säilitada ministeeriumi osalus ja pidev järelevalve, lisatakse seadusesse kohustus

kooskõlastada enne toetusprogrammi vahendite jaotamise otsuse tegemist selle eelnõu

Kultuuriministeeriumiga. Oluline on teada, et riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 alusel vastutab

riik Kultuuriministeeriumi näol selle kahju eest, mis tekib halduslepingu alusel tegutseva

haldusorgani tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kooskõlastus on menetlustoiming, mis jätab

lõpliku otsustusõiguse halduslepingu alusel tegutsevale haldusorganile.

Arvestades kirjeldatud riigivastutuse seaduse lahendust ning soovides, et toetusotsus oleks

õiguspärane, näeb seadus ette võimaluse, kus kultuuriminister võib erandlikult ühepoolselt

muuta toetusprogrammi otsust, kui see on ilmselgelt vastuolus seaduse, määruse ja

halduslepingu sätetega, eirab põhjendamatult kooskõlastuse ettepanekuid, või erineb olulisel

määral hindamiskomisjoni soovitustest. Kirjeldatud sekkumisõigus ei ole sobiv ega lubatav

avalik-õiguslik juriidilise isiku põhiülesannete täitmisel. Kuna aga praeguses olukorras ei ole

sellise ülesandega tegu, vaid ta täidab ministeeriumi ülesannet selle asemel, ei ole avalik-

õiguslik juriidilise isiku autonoomiat riivatud.

13

Seaduses nähakse ülesande täitmise stabiilsuse eesmärgil, et halduslepingu lõpetamise soovist

tuleb ette teatada vähemalt kuus kuud (lõige 6). Seadusega välditakse olukord, kus

halduslepingu ootamatu lõpetamise tõttu võib kahjustuda toetusvooru läbiviimine. Kui

haldusleping lõpetatakse, siis täidab ülesannet Kultuuriministeerium.

Praktikas ei saa välistada olukorda, kus taotlusvoorus soovib osaleda ka see isik ise, kellele on

antud taotlusvooru läbiviimise haldusülesanne. Sellisel juhul tagab erapooletu ja objektiivse

otsustamise lahendus, kus taotlust hindab kultuuriminister, kuulates ära nõuandva komisjoni

ettepaneku (lõige 9).

4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei reguleerita Euroopa Liidu õigust puudutavaid küsimusi.

6. Seaduse mõjud

Muudatused

Eelnõuga planeeritakse teha järgmised muudatused:

• Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus kaasajastada

rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise

kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis,

• Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust,

• Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks kaasaegsed võimalused raamatuid tellida ja

kätte saada neile mugavas kohas ja viisil,

• Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude asutuste koostööd,

• Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide

saavutamiseks,

• Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude

läbiviimiseks,

• Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepingu

raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või

mittetulundusühingule.

Sihtrühmad

Muudatused mõjutavad järgmiseid sihtrühmi: rahvaraamatukogude külastajaid, kohalikku

kogukonda, kohalikke omavalitsusi rahvaraamatukogude pidajatena ja rahvaraamatukogusid

ning taotlusvooru läbiviijat, samuti ühiskonda tervikuna.

Eesti elanike üldarv 2022. a 1. jaanuari seisuga oli 1 331 796.14 Kuna rahvaraamatukogude

korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab

enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude

külastajaid, keda koroona-aasta tõttu 2020. aastal oli 362 80015. 2018. aastal AS-i EMOR

koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemuste

kohaselt plaanis 22% eestimaalastest raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei

14 Statistikaamet. Rahvaarv. 15 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased raamatukogu külastanud.

14

plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna.16 Statistikaameti uuringu

andmetel oli 2020. aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste

hulgas 32,2%17, kellest sagedasti ehk 7-12 korda külastas raamatukogu 8%.18 Kuigi

rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib

seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda

keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast. Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15-

aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja

lugema õppivad lapsed. 1. jaanuari 2022. a seisuga oli Eestis rahvastiku hulgas 232 15219 0-15–

aastast, kes on seoses õppimisega seotud tegevustele raamatukogude külastajana suur

huvirühm. Seega tegemist on kokkuvõttes suure sihtrühmaga.

2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23

878 mittetulundusühingut.20 Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t kohaliku

omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks ning nende hallatavaid asutusi ehk

üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid, mida on 2021. aasta statistika kohaselt 50921.

Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks

rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. Praeguseks on üle

Eesti moodustatud 5022 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Tegemist on keskmise

sihtrühmaga.

2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23

878 mittetulundusühingut.23 Taotlusvoorude läbiviimiseks luuakse võimalus anda taotlusvooru

läbiviimine halduslepinguga raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule või mittetulundusühingule, on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-

õiguslik juriidiline isik või üks valdkonna mittetulundusühing. Tegemist on väikese

sihtrühmaga.

Kultuuriministeeriumile lisandub halduslepingu sõlmimiseks riigihanke läbiviimine,

raamatukogude kiirendi määruse ja seletuskirja koostamine ning täiendava haldusjärelevalve

läbiviimine. Täiendavaid tööülesandeid täidavad ministeeriumi 88-st töötajast vähese

koormusega u 6 ametnikku, mistõttu tegemist on väikese sihtrühmaga.

Mõjud

Kavandatavad muudatused ei mõjuta negatiivselt keskkonda ega riigi julgeolekut ja

välissuhteid.

Eelnõul on positiivne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, kuna soodustab kohalike

elanike kooskäimise võimalusi ning erinevate avalike teenuste paremat kättesaadavust.

Eraldiseisvat mõju majandusele eelnõuga ei taotleta, kuid positiivne mõju võib kaasneda, kui

kohalik kogukond ja raamatukogu mõtlevad välja selleteemalisi projekte, koolitusi ja üritusi.

Mida rohkem teenuseid on koha peal kättesaadavad, seda vähem tekib vajadus liikuda, mistõttu

võib eelnõul olla positiivne säästlik mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti on sellel positiivne

mõju regionaalarengule.

16 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 17 Raamatukogud ja raamatud. Statistikaamet, 2020. 18 Kultuuris osalemise uuring. Statistikaamet, 2020 19 Statistika andmebaas 20 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022. 21 Statistikaamet. Rahvaraamatukogud. 22 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. 23 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022.

15

I muudatus. Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus kaasajastada

rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise

kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis.

Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad

Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt rahvaraamatukogude külastajatele,

sest mitmekülgsed ruumid ja teenused toetavad kogukonnaliikmete tööelu, igapäevast suhtlust

riigiga, huvitegevust, õpinguid, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda

sisseelamist. Eelnõuga soovitakse avardada ja kaasajastada lugeja jaoks mugavaid

laenutusvõimalusi.

Sihtrühm 2: kohalikud elanikud ja kogukond

Mõju: positiivne, sest raamatukogu ruumid on aktiivse kooskäimise koht mitte üksnes lugemise

ja laenutuse eesmärgil. Iga kogukond kujundab ja kohandab sellised võimalused, ruumid ning

soetab seda, mida on just temal vaja.

Sihtrühm 3: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud

Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused ja mõjutab positiivselt kohaliku omavalitsuse ning

selle hallatavate rahvaraamatukogude teenuste mitmekülgsusele ning kättesaadavusele. Kui

kohalik omavalitsus soovib kaasajastada hallatavaid raamatukogusid, laiendada selle senist

olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana, siis kiirendi võimaldab taotleda projektile

toetust, mis riigi toetusel võimestab muudatuste ulatust. Muudatustel on positiivne mõju

raamatukogu teenuste kvaliteedile ning rahvaraamatukogude arengule tervikuna.

Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju loomemajanduse alavaldkondadele, mille

teenuseid kohalikud omavalitsused ja raamatukogud saavad ümberkorralduste kavandamisel

kasutada. Nt arhitektid, sisearhitektid, teenusedisainerid. Eelnõu edendab eeldatavasti ka

innovatsiooni ehk uute teenuste väljatöötamist.

Kaudne mõju on raamatukogule kui atraktiivsele tööandjale.

Sihtrühm 4: taotlusvooru läbiviija

Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutab töökorralduslikult taotlusvooru läbiviija

töökoormust, kelle tööülesannete hulka lisandub taotlusvooru rakendamine (väljakuulutamine,

nõustamine, infopäeva korraldamine, taotluste hindamise korraldamine, toetuse väljamaksmine

ja aruannete kontroll). Haldusülesande täitmiseks nähakse ette lisavahendid, et luua

taotlusvooru läbiviija ametikoht.

II muudatus. Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust.

Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad

Mõju: Kavandataval muudatusel on eeldatav positiivne mõju raamatukogude ruumi ja teenuste

kvaliteedile ning kättesaadavusele, mis mõjutab kõiki praeguseid külastajaid. Inspireeriv ruum

ja lihtsad ning mugavad teenused loovad eeldused ka raamatukogu külastajate arvu

suurenemisele.

Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud

Mõju: Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogude

innovaatiline avalik ruum, töökeskkond ja mitmekülgset ning kvaliteetset teenust pakkuvad

rahvaraamatukogud muudavad piirkonna meeldivaks elukeskkonnaks ja atraktiivsemaks

paigaks nii elamiseks, töötamiseks kui puhkamiseks. Rahvaraamatukogusid asub üle Eesti

16

kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu nende teenustesse panustamine toetab ka piirkondade

tasakaalustatumat arengut.

Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija

Mõju: Rahvusraamatukogud ja kohalikud omavalitsused asuvad üle Eesti, mistõttu tekib

taotlusvooru läbiviijal terviklikum ja detailsem ülevaade kohalike omavalitsuste

raamatukogude arengutrendidest ja -vajadustest. Võimaldab vältida juba teostatud või

dubleerivaid arendusi.

III muudatus. Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks kaasaegsed võimalused

raamatuid tellida ja kätte saada neile mugavas kohas ja viisil.

Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad

Mõju: Kavandatav muudatus loob eelduse pakkuda kasutajatele laialdasi

iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas raamatukogus

kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi vahendusel

väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada

kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti.

Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud

Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused raamatukogudesse tehnoloogia ja tehnika

soetamiseks ning paigaldamiseks, mis parandavad väljaannete laenutamist

laenutusautomaatidest või tellitu kättesaamist endale sobival ajal raamatukappidest või

väljaannete tagastamist tagastuskastidesse.

Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija

Mõju: Kavandatav muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada kohalikke

omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel.

IV muudatus. Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude

asutuste koostööd.

Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad

Mõju: Kavandatav muudatusega luuakse eeldus, et rahvaraamatukogu teenus ületab kohaliku

omavalituse piire ja on tihedalt seotud erinevate haldusalade asutuste tegevuste ja teenustega.

Raamatukogu külastaja jaoks luuakse olukord, kus raamatukoguteenus mitmekülgne

tervikteenus, mis ei lõppe kohaliku omavalitsuse võimalustega (nt inforessursi jagamine, ühine

infosüsteem väljaannete tellimiseks ja laenutamiseks). Raamatukogus puuduv, kuid mujal

riiulis seisev väljaanne jõuab igast Eesti osast lugejani.

Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud

Mõju: Muudatus eeldab kohalike omavalitsuse raamatukogude ja erinevate valdkondade

asutuste koostööd, et sidusalt luua või arendada innovaatilisi teenuseid kasutajale. Strateegiliste

sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vajalik sihipärane ja koordineeritud

valdkondadevaheline koostöö. Koostöös ministeeriumite, muuseumide, noorsookeskuste,

hooldekodude, haridusasutustega, tervishoiuasutustega, töötukassaga, kultuurimajadega aga ka

seltside ja ühingutega võimaldab ellu viia ühistegevuses sidusaid kogukonnateenuseid, mis

toetavad kogukannaliikmete heaolu ja vajadusi.

Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija

17

Mõju: Kavandatava muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada

kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel.

V muudatus. Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud

eesmärkide saavutamiseks.

Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad

Mõju: Luuakse eeldused raamatukoguteenuste arenguks, mis suurendab kasutaja rahulolu

avalike teenustega ja suurendab nende regulaarset kasutust.

Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud

Mõju: Kasvab kohalike omavalitsuste ja nende raamatukogude huvi ning soov arendada

raamatukogu ruume ja teenuseid, kasutusele võtta uut tehnoloogiat ja tehnikat, mis parimal

viisil toetavad kohaliku omavalitsuse ja riigi teenuste kättesaadavust ning on vajalikud ja

olulised kohalikule elanikule kas tööks, õppimiseks või igapäevaselt hakkamasaamiseks.

Muudatusel on positiivne mõju kohaliku kinnisvara kasutusväärtusele, muudab piirkonna

atraktiivsemaks ja mõjutab elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel.

Toetusprogrammist riikliku toetuse saamiseks nähakse ette omaosaluse nõue. Selle üle peab

otsustama volikogu.

Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija

Mõju: Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Samas avaldab positiivset mõju

valdkonna arengule, sest arenguvajadusega või selle muutumisega seotud teadmised

koonduvad valdkonnas haldusülesande teostaja juurde, mis võimaldab jagada parimaid

praktikaid ka põhiülesannete täitmisel.

Sihtrühm 4: Riigikogu

Mõju: oluline, et oleks selgus, et rahvaraamatukogude-poliitika peakujundaja on Riigikogu,

mitte täidesaatev võim

Sihtrühm 5: Kultuuriministeerium

Mõju: oluline, sest ministeeriumil on võimalus soodustada rahvaraamatukogude kiirendiga

raamatukogude kaasajastumist sellisel kujul, mis sobib kohalikule kogukonnale.

VI muudatus. Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste

toetusvoorude läbiviimiseks.

Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad

Mõju: Otsene mõju puudub.

Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud

Mõju: Taotlejale täpsustub toetuse taotlemise ja menetlemise korraldus.

Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija

Mõju: Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale.

Sihtrühm 4: Riigikogu

Mõju: oluline, kuna seadusandja (mitte täidesaatev võim) on see, kes kujundab, määratleb ja

piiritleb 1) raamatukogu senise rolli muutuse, ning 2) riigieelarve vahendite eesmärgipärase ja

otstarbeka kasutuse.

18

Sihtrühm 5: Kultuuriministeerium

Mõju: oluline, kuna ministril on olemas seadusandja seatud eesmärk ja juhised

rahvaraamatukogude kiirendi taotlusvooru tingimuste täpsustamiseks ja läbiviimiseks.

VII muudatus. Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine

halduslepingu raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule või mittetulundusühingule.

Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad

Mõju: Mõju puudub.

Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud

Mõju: Taotlejale avaldub positiivne mõju kuna taotlusvooru läbiviiv nõustaja kaasatakse

igapäevaselt valdkonna kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või mittetulundusühingu

tegevustesse (koosolekud, spetsialistid), mis võimaldab olla kursis arenguvajadustega ja

parimate praktikatega, et tagada nõustamise kvaliteet.

Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija

Mõju: Kultuuriministri määrusega kehtestatakse toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, nõuded

taotlejale ja taotlusele, toetuse määr ja osakaalud, nii toetuse saaja kui andja kohustused ja

õigused, hindamise kriteeriumid ja komisjoni koosseis jm oluline, mis toetab haldusülesande

teostamit. Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale.

Sihtrühm 4: Kultuuriministeerium

Mõju: oluline, kuna minister annab küll oma seadusjärgse ülesande teisele isikule, kuid säilitab

järelevalve ning sekkumiskohustuse juhuks, kui on näha, et halduslepingu alusel ülesande täitja

tegevus on ilmselgelt seaduse ja määrusega vastuolus. Samuti jääb ministeeriumi kanda

halduslepingu alusel isikutele tekitatud kahju hüvitamine.

Sihtrühm 5: raamatukogu kiirendist toetuse taotleja

Mõju: olematu, kuna halduslepingu alusel ülesande täitmisel selle kvaliteet ei halvene.

Mõju olulisus

Muudatustega kaasneb positiivne mõju raamatukogude kasutajatele, kohalikule omavalitsustele

kui rahvaraamatukogude pidajatele ja rahvaraamatukogudele aga ka raamatukogude

valdkonnas haldusülesande täitjale, sest luuakse eeldus rahvaraamatukogude arenguhüppeks,

et muuta tänapäevasemaks ja kasutaja ootustele vastavaks avalikkusele suunatud ruum,

tegevused ja teenused. Kasvab arengute juhtimise ja selleks vajalike tegevuste läbiviimise

kompetents valdkonnas. Kohalikud omavalitsused on motiveeritumad raamatukogude

valdkonna arengusse investeerimisel, sest seda peab oluliseks ka riik oma toetusega.

Haldusülesande andmisel valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või

mittetulundusühingule on positiivne mõju, sest teenuse osutamine valdkonnas toetab

taotlusvooru nõustaja pädevust ja arengut ning suurendab seeläbi haldusülesande täitmise

kvaliteeti.

Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid.

Mõju halduskoormusele

19

Vähesel määral suureneb kohalike omavalitsuste koormus, sest enne taotluse esitamist on

vajalik, et vald või linn oleks ette näinud kaasrahastusvõimaluse.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kavandatav 2023. aasta taotlusvooru

eelarve on 500 000 eurot.

Taotlusvooru läbiviimisega kaasneb taotlusvooru läbiviijale kulu, mis on kokku 35 000 eurot.

Sellest tööandja palgafondi kulu aastas on 32 000 eurot (nõustaja brutopalk 2 000 eurot) ja

töökoha halduskulu 1200 eurot aastas. Hindamiskomisjoni 2 taotlusvooru tegevuse kulu on u

1500 eurot. Infoürituse kulu ei kaasne kui see viiakse läbi veebis või kasutatakse oma ruume.

KuM-ile halduslepingu sõlmimiseks riigihanke menetluse läbiviimisega, halduslepingu

sõlmimisega ega täiendava haldusjärelevalvega täiendavat kulu ei kaasne.

Kohalikele omavalitsustele ja nende raamatukogudele kaasneb toetuse taotlemisel omaosaluse

kulu.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel võtab kultuuriminister vastu raamatukogude kiirendi määruse.

Rakendusakti esialgne kavand on lisatud eelnõule juurde.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele.

Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, omavalitsusliitudele,

79-le kohalikule omavalitsusele, MTÜ-le Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing,

Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele,

suuremate linnade rahvaraamatukogudele, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile.

Algatab Vabariigi Valitsus ... 2022. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Ministeeriumid

22.09.2022 nr 1-11/1644-1

Rahvaraamatukogude kiirendi eelnõu

kooskõlastamine

Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse saamiseks rahvaraamatukogu

seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on luua riiklik rahastus rahvaraamatukogude

uuendamiseks ning raamatukogu ruumide kohandamiseks kohaliku kogukonna aktiivse

kooskäimise kohana. Selleks kavandatakse eelnõuga riiklik rahastus n-ö raamatukogude

kiirendiks ning selle määramise õiguslik alus ja korraldus.

Ühtlasi oleme tänulikud tagasiside ja ettepanekute üle, milline võiks olla üks tänapäevane

rahvaraamatukogu ning raamatukoguteenus lugeja ja külastaja jaoks. Samuti raamatukogu

kogukonna kokkusaamise ning igasuguste eri tegevuste ja ürituste kohana. Oleme huvitatud

heade kogemuste ning eri piirkondade vajaduste ja arengusoovide kirjeldustest. Saadud teadmine

on samal ajal väärtuslik sisend konkreetsete taotlusvoorude loomiseks.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammi punktiga 8.5 „Loome

rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud kogukonna

teenuskeskusteks“. Selleks, et rahastust oleks võimalik välja maksta juba 2023. aastal, palume

kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 30.09.2022.

Selleks, et anda vastused eelnõu lugedes tekkivatele küsimustele, kutsume kõiki osalema

05.10.2022 kell 10.00–11.30 toimuval veebiarutelul. Selgitame arutelul eelnõuga seonduvat ning

pakume võimalust arutada seda ühises inforuumis. Palume oma osalussoovist teada anda

hiljemalt 03.10.2022 registreerimisvormil https://kul.ee/rahvaraamatukogude-kiirendi-eelnou- veebiarutelu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel

2. Seletuskiri 19 lehel

3. Rakendusakti kavand 13 lehel

Sama:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Rahvaraamatukogude Nõukogu

Eesti Rahvusraamatukogu

Maakonnaraamatukogud

Suuremate linnade rahvaraamatukogud

Kohalikud omavalitsused

Omavalitsuste liidud

Õiguskantsler

Riigikontroll

Helen Kranich 628 2231

[email protected]

1

EELNÕU

20.09.2022

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn

Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. a määruse nr 1

„Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate

kulude jaotamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogude seaduse § 10 lõike 4 alusel.

Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate kulude jaotamise kord“ 3. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. peatükk

Riiklike programmide realiseerimise kulude finantseerimine

§ 6. Alaline programm raamatukogude arendamiseks

(1) Iga-aastase programmi „Raamatukogude kiirendi“ eesmärk on rahvaraamatukogude

kaasaegsed ja uuenduslikud lahendused, raamatukogunduse valdkonna tutvustamine ja

rahvusvahelistumisele kaasaaitamine, kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude- ja

raamatukogudevahelise koostöö aktiveerimine, et suurendada valdkondadevahelist ja -ülest

võimekust, rahvaraamatukogutöötajate professionaalsuse tõstmine ja erialaste teadmiste

omandamine rahvusvahelistel raamatukoguüritustel ning erialaste rahvusvaheliste

konverentside korraldamine.

(1)1 Programmist toetuse andmise tulemusena on paranenud raamatukogude valdkonna

kuvand, raamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, elanike kaasatus ja sidusus,

avalike teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus ning riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, aga

ka kasutajate rahulolu avaliku teenusega. Programm toetab Eesti regionaalpoliitikat ja loob

motivatsiooni maal elamiseks ning töötamiseks .

(2) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatakse:

1) rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja erialaseid õppereise, kus osalevad

rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad;

2) rahvaraamatukogude ühiste koolituste, ürituste ja suvekursuste korraldamist;

3) rahvaraamatukogu arendustegevust ja raamatukogunduse valdkonna tutvustamist;

4) koolitusi ja koostööprojekte infokirjaoskuse arendamiseks;

5) sõidutaotlusi rahvusvahelisele raamatukoguüritusele, kui taotleja esindab Eestit ja teeb

ettekande;

6) üleriigiliste rahvaraamatukoguürituste korraldamist ja rahvusvahelistel raamatukoguüritustel

osalemist Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu poolt;

2

7) kultuuriväärtusliku hoone kasutusse võtmist raamatukogu hoonena või selle puudumisel uue

raamatukogu ehitamist, sealhulgas renoveerimise ja sisustamise kõiki etappe, ideelahendus,

eskiis, projekteerimine jne;

8) individuaal- ja rühmaruumide loomist, sealhulgas video- ja helitoad, õmblustoad, lastealad,

kaugtöövõimaluste loomine;

9) valdkonna teenuste pakkumiseks vajalikuga ühilduva tehnoloogia või tehnika soetamist ja

paigaldamist, sealhulgas raamatukapid, iseteenindustehnoloogia, 3D-printerid;

10) innovatsiooniprojekte, mis aitavad parandada avalikku raamatukoguteenust ja laiendada

raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda;

11) tegevusi, mis suurendavad teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning vähendavad nii

raamatukogu kui kasutaja keskkonnajalajälge.

(3) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ ei toetata:

1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse raamatukogu või avalik-õigusliku

asutuse ürituste korraldamist;

2) uute andmebaaside või infosüsteemide loomist;

3) näituseprojekte;

4) projekte, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsember;

5) trükiste väljaandmist;

6) tegevusi, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

(4) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ saavad taotleda toetust:

1) kohalik omavalitsus koos rahvaraamatukoguga;

2) mittetulundusühingud, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse

edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt

kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas;

3) raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppeasutused;

4) maakondade ja linnade keskraamatukogud;

5) Eesti Rahvusraamatukogu;

6) valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud teadusraamatukogud § 6 lõike 2 punktides

1-6 toodud tegevustele;

7) Eesti Hoiuraamatukogu;

8) Eesti Lastekirjanduse Keskus.

§ 7. Nõuded taotlejale

1) Toetuse taotlejatel ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu

võla tasumine on ajatatud ning võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes

loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt

arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal

olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;

4) ta on suutlik käesoleva määruse § 8 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut ja taotlusega

seotud mitteabikõlblike kulusid tasuma;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) tal ei ole muid täitmata kohustusi programmist toetuse andja ees.

3

§ 8. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse määr ja osakaal

(1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ ühe toetuse ülempiirmaksimaalne summa § 6 lõige

2 punkt 1-6 tegevustele on 7000 eurot taotleja kohta ja § 6 lõige 2 punkt 7-11 tegevustele on

maksimaalselt 400 000 eurot taotleja kohta..

(2) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõige 2 punkt 7-11

tegevustele on taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest 50%.

(3) Oma- või kaasfinantseering peab katma kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Vähemalt

50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või

kaasfinantseeringu arvelt.

§ 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud

hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui programmi taotluste esitamise kalendriaasta

31. detsember.

(2) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:

1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud ja

2) taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(3) Taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul

isikul e-keskkonna kaudu.

(4) Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest

teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse

esitamisest arvates.

(5) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse

perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

(6) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse

taotlejat e-keskkonna kaudu.

§ 10. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotluste esitamine ja nõuded taotlusele

(1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotlusi (edaspidi taotlus) võetakse vastu

ajavahemikel 1. veebruarist – 25.veebruarini ja 2. maist – 20. maini.

(2) Taotlus esitatakse Kultuuriministeeriumile toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu

käesoleva määruse lisas 3 toodud vormil esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt

elektrooniliselt projektitoetuse vormil.

(3) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse § 9 lõige 1 sätestatud

tingimustele.

(4) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse §-s 8 sätestatud osakaalu piiridesse

ning sisaldama nõutud määra omafinantseeringut.

4

(5) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja

pangakonto andmed;

2) andmed kontaktisikute kohta;

3) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa,

omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa;

4) § 6 lõige 2 punkti 1-6 tegevustele lisatakse järgmine info ja dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad

tulemused, kasusaajate arv, ülevaade meeskonnast ja koostööpartneritest, turundus- ja

kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele ja valdkonnale;

2) vajadusel koolituse, ürituse kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus.

5) § 6 lõige 2 punkti 7-11 tegevustele lisatakse järgmine info ja dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad

tulemused, liigipääsetavuse parandamine ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete rakendamine,

tegevuse mõju taotleja sissetulekutele ja püsikuludele, tegevusest mõjutatud kasusaajate arv ja

valdkondlik mõju, projekti ligipääsetavuse ja keskkonnasäästlikkuse suurendamise analüüs,

ülevaade meeskonnast ja koostööpartneritest, turundus- ja kommunikatsiooniplaan;

2) kehtiv kohaliku omavalitsuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu

arengukava;

3) ehitamise või renoveerimise korral arhitektuurilahenduse põhiprojekt, sisetööde ja

sisustamise puhul sisearhitektuurilahenduse eskiis või kaasatud konsultandi arvamus.

(6) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või

muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema

esitatud sellekohane teave.

(37) Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada § 6 lõige 2 punkt 1-6 tegevuste

puhul või § 6 lõige 2 punkt 7-11 tegevuste puhul ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust

rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta

detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele

tegevusele, kuid tegevustel on erinevad kontaktisikud, esitatakse projektitoetuse taotlused

eraldi.

§ 11. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka

elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja

tingimuste kohaselt, sealhulgas

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) järgib toodete ja teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab

vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste

kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste,

materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta

võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik

esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

4) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

5

5) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat

toetuse saamisest, kui toetust anti riigiabina või vähese tähtsusega abina;

6) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

7) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

8) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

9) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning

tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

10) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

11) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 12. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus  

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;  

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;  

3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 13.   Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud  

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas

määruses sätestatud aja jooksul;  

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;  

3) kandma riigiabi või vähese tähtsusega abi saajate andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse;  

4) kontrollima tegevuste elluviimist;  

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-

keskkonnas;  

6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;  

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 14.   Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus  

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste

elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse

rahuldamise otsusele;  

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast

teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;  

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;  

6

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;  

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

tegevuste maksumuse vähenemisel;  

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud,

et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;  

7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi

ees ja see on ajatamata;  

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 15 kohane toetuse

tagasinõudmise ulatus.

§ 15.    Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § …..

sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud

korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi,

lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt

selge või selles esinevad puudused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse

läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest

taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja

saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

käesoleva määruse §-des …. sätestatud nõuded.

§ 16.   Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab kultuuriministri moodustatud

hindamiskomisjon.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kolm

kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse

olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse

seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(4) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning

põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 161. Taotluste hindamise komisjon

(1) Taotluste hindamiseks moodustab kultuuriminister nõuandva komisjoni, mis koosneb 9

liikmest (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni kuuluvad:

1) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler – komisjoni esimees;

7

2) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik;

3) Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik;

4) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja;

5) Eesti Sisearhitektide Liidu esindaja;

6) TalTechi teenusdisaini labori d.Lab esindaja;

7) Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi digiriigi osakonna esindaja;

8) Eesti Arhitektide Liidu esindaja;

9) Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna esindaja.

(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees.

(4) Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisel kaasata hääleõiguseta eksperte.

Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina Kultuuriministeeriumi

finantsosakonna töötaja.

(5) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.

§ 162 . Taotluste hindamine

(1) Taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

1) projekti vastavust programmi eesmärgile;

2) projekti valdkondlikku mõju, osasaajate arvu ja ulatust;

3) projekti kestlikkust, ajakohasust, ajakava realistlikkust ja läbimõeldust;

4) projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust;

5) eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse

määra kogu eelarvest;

6) koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel;

7) arendustegevuste puhul vajaduste põhjendatust hetkeolukorra analüüsi alusel ja mõju taotleja

pikaajalisele elujõulisusele;

8) konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkust,

ajakava, projektist kasusaajate hulka ja regionaalset kaetust, kaasatud esinejate taset..

9) §-s 6 lõige 2 punktides 7-11 nimetatud tegevuste puhul tänapäevasust ja uuenduslikkust,

mõju raamatukoguteenuse ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning mis vähendavad

raamatukogu või lugejate keskkonnajalajälge.

10) lisapunkte saavad projektid, a) mille käigus renoveeritakse kultuuriväärtuslik hoone, b) kus

taaskasutatakse olemasolevat sisustust, c) mis asuvad madala asustustihedusega piirkondades

ja d) mis on mitme omavalitsuse ühisprojektid ja parandavad raamatukoguteenust

omavalitsuste-üleselt.

(2) Taotluste hindamisel eelistatakse projekte, mille eesmärgid on realistlikud ja taotlejal on

varasemad kogemused sarnaste projektide elluviimisel.

§ 163. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse abikõlblikud kulud

(1) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatavate projektide abikõlblikeks kulutusteks

loetakse:

1) kulusid, mis tehakse projektitaotluses kinnitatud toetuse kasutamise ajavahemikul. Enne

taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikeks, kui nad on otseselt põhjendatud (näiteks:

sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud honorarilepingud). Vastav info peab olema kajastatud taotluse

eelarves;

8

2) tegevusi ja kulutusi, mis on põhjendatud määruse § 6 lõikes 1 ja 11 nimetatud eesmärgi ja

tulemuse saavutamiseks ning on, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ning mida ei ole

varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud ja on tekkinud

käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste käigus;

3) käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2) Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või

võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega ja on tasutud toetuse saaja

arvelduskontolt. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetusega seotud kuludokumentidele

peab olema märgitud projekti nimetus. Massmaksekorralduste puhul tuleb projektiga seotud

töötasude ja maksude summa märkida maksedokumendile.

(3) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks

loetakse:

1) toitlustuskulusid;

2) kingitusi, v.a lugemisprojektides raamatud;

3) organisatsioonide liikmemakse, välja arvatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu

liikmemaks rahvusvahelistes organisatsioonides Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -

asutuste Liit (IFLA) ja Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo

(EBLIDA);

4) päevarahasid;

5) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

6) kulu, mis tehakse vahendi soetamiseks, mida ei saa pikemaajaliselt korduvkasutada;

7) analüüsi, uuringu jms kulu, kui sellele ei järgne teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli

rakendamist;

8) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teisest meetmetest või

kindlustuslepingu alusel;

9) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;

10) rahatrahv ja rahaline karistus;

11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.

12) muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatuid ja ebaolulisi kulusid.

§ 164. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb

kultuuriminister.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas

määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal

rahuldamisele.

(3) Komisjonil on õigus teha ettepanek taotluse täielikuks või osaliseks rahuldamiseks. Taotluse

osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab

taotlusvooru eelarve või taotluste täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud arvestades

taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise

rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud

toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on

sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses

toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.ning tingimusel, et projekti

eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

9

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on

tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud

kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-s 6 või teistele käesolevas

määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise

raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

(9) Komisjon koostab taotluste läbivaatamise käigust protokolli, kus kajastatakse vähemalt

taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus käesoleva määruse §-s 10 18 nimetatud

hindamiskriteeriumitele ning rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri.

(10) Protokollis märgitakse iga taotluse kohta üks järgmistest otsuse ettepanekutest:

1) taotlus rahuldada;

2) taotlus rahuldada osaliselt;

3) jätta taotlus rahuldamata.

(11) Taotluste osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel tuleb märkida sellise otsuse

ettepaneku tegemise põhjendus lähtuvalt hindamiskriteeriumitest.

(12) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku programmist „Raamatukogude kiirendi“

toetuse eraldamise ning põhjendatud juhtudel eraldamata jätmise kohta. Toetuse eraldamise ja

eraldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

(13) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse eraldamise otsustamine toimub pärast

vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala

vastava aasta eelarve kinnitamist.

§ 165. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

10

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja

vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

§ 166. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte

pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast,

juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste

saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 167. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

§ 168. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 169. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse kasutamise tingimused

Kõigil programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetust saanud projektide üritustel, trükistel ja

reklaammaterjalides tuleb kujutada Kultuuriministeeriumi logo.

11

§ 1610. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse kasutamisega seotud aruande

esitamine kontroll

(1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja esitab Kultuuriministeeriumile

aruande toetuse kasutamise kohta 30 tööpäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva

lõppu toetuse andjale e-keskkonna kaudu käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil digitaalselt

allkirjastatuna e-posti kaudu.

(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva

paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(2) Kultuuriministeeriumil Toetuse menetlejal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud

andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes programmi „Raamatukogude kiirendi“

toetuse saajale vähemalt 5 tööpäeva pikkuse esitamistähtaja ning tutvuda

originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

(3) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande

menetlemise aeg.

(4) Toetuse menetleja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5

kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse

kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse

kasutamata jäägi.

(5) Kultuuriministeeriumil Toetuse andjal ja menetlejal on õigus kontrollida programmi

„Raamatukogude kiirendi“ toetuse kasutamise vastavust käesolevas määruses esitatud

tingimustele.

§ 1611. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse menetleja

kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse §-s 6 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu

taotluses ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;

6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta

1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

12

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase

kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,

kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on

toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise

taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja

nõuab.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse menetleja.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.

(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi kolmekümne kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks

tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse

andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate

sätete kohaselt.

§ 1612. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse jäägi tagastamine

Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel

kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega.

§ 1613. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse tagastamine

(1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja tagastab käesoleva määruse §-des 10

ja 11 sätestatud tingimustele mitte vastavalt kasutatud toetuse 10 tööpäeva jooksul

Kultuuriministeeriumi vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates.

13

(2) Lisaks tagastab programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja toetuse, kui ei ole

täidetud käesoleva määruse § 14 lõigetes 1, 2 või §-s 15 esitatud nõuet.

§ 1614. Täiendavad programmid

Lisaks alalisele programmile võib välja kuulutada teisi rahvaraamatukogude tegevust toetavaid

programme, mille eesmärk on rahvaraamatukogudes avalikele teenustele ja informatsioonile

vaba juurdepääsu tagamine ning üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomise ja

asjakohaste tehniliste vahendite soetamise toetamine.“

Piret Hartman

Minister Tarvi Sits

Kantsler