Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Justiits- ja Digiministeeriumi sisend Euroopa Komisjoni algatuse „Euroopa demokraatia kaitse programm“ kohta Täname Teid võimaluse eest panustada Euroopa Komisjoni algatuse „Euroopa demokraatia kaitse

programm“ avalikku konsultatsiooni. Edastame sisendi teemal - tagada valimisprotsesside õiglus ja

usaldusväärsus ning demokraatlike raamistike ning kontrolli- ja tasakaalusüsteemide tugevdamine.

Euroopa Liidu lepingu kohaselt on demokraatia üheks väärtuseks, millel Euroopa Liit (edaspidi EL)

rajaneb. EL väärtused on ka liikmesriikide väärtusteks ning EL toimib esindusdemokraatia alusel.

Tuleb maksimaalselt kasutada olemasolevaid õiguslikke meetmeid, et välistada vaenulike kolmandate riikide (näiteks Vene Föderatsioon) võimalus sekkuda riikide demokraatlikese protsessidesse, eelkõige valimistesse. Vene Föderatsioon on agressorriik, milline on Ukrainas korda saatnud hulgaliselt sõjakuritegusid. Rahvusvahelise koostöö ja suhete taastamine Venemaaga, nende kaasamine demokraatlikesse institutsioonidesse on võimalik alles pärast Vene armee sõjaväe täielikku ja tingimusteta väljatõmbamist kõigilt okupeeritud aladelt Ukrainas ning sõja algatajate, riigi juhtkonna toomist rahvusvahelise eritribunali ette.

Euroopa Komisjon on viimastel aastatel esitanud mitmeid nii õiguslikke kui ka muid algatusi, mille

laiem eesmärk on demokraatia kaitse. Paraku näeme, et osade õiguslike algatuste menetlemine on

aeganõudev ning kokkuleppele jõudmine ei õnnestu. Muuhulgas põhjustab seda üha sagedamini

asjaolu, et algatustes pakutavad lahendused ei ole läbimõeldud ning toovad seetõttu kaasa

liikmesriikide vastuseisu.

Euroopa Komisjon avaldas 2020. aasta 3. detsembril teatise Euroopa demokraatia tegevuskava kohta.

Tegevuskava eesmärk on tagada kodanikele võimalus osaleda demokraatlikus süsteemis, tehes

teadlikke otsuseid, nii et valimisi ja demokraatlikke arutelusid ei mõjutaks sekkumised ja

manipuleerimine. Euroopa Komisjon esitas 2021. aastal tegevuskavast tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi

poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (uuesti sõnastatud) ., mille teksti osas ei ole aga

kahetsusväärselt ligi 4 aasta jooksul institutsioonide vahel ühist kokkulepet sündinud.

Teise näitena võib tuua 2023. aastal Euroopa Komisjoni esitatud nn välishuvide esindamise direktiivi,

millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide

esindamise läbipaistvuse kohta. Ka selle algatuse läbirääkimised ei ole kulgenud oodatud tempos ning

liikmesriigid on mitmetes olulistes direktiivi aspektides skeptilised.

Teie 15.04.2025 nr 4-2/25-00673, 1.1.1/25-0170/-2T

Meie 15.05.2025 nr 7-1/3476

2021. aasta Euroopa Komisjoni meetmete paketist võeti 2024. aastal vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus EL 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta. Määruse sisuks on

ühtlustada reklaamiteenuse osutamise reegleid, mis välistaksid rahvusvahelise teenuse valdkondliku

regulatsiooni killustatust ning ebaühtlast läbipaistvust. Poliitreklaami läbipaistvuse nõue võimaldab

üksikisikul (reklaamitarbijal) mõista, et tegu on poliitreklaamiga, ning tõhustab poliitreklaami

suunamisel kasutatud isikuandmete kaitset. Määrust hakatakse rakendama 2025. aasta oktoobrist.

Need on peamised näited viimasel ajal EL poolt võetud õiguslikest meetmetest, mille eesmärk on

muuhulgas laiem demokraatia kaitse.

Võttes arvesse kehtivat EL õigusraamistikku ning menetluses olevaid EL algatusi ei näe me

käesoleval hetkel vajadust täiendavate õiguslike algatuste järgi, vaid rõhku tuleb pöörata

olemasolevate meetmete täielikule ja tõhusale rakendamisele.

Pidades silmas erinevaid koostööformaate, siis hästi on tööle hakanud 2019. aastal Euroopa

Komisjoni poolt moodustatud Euroopa Valimiskoostöö võrgustik. Võrgustik ühendab liikmesriikide

ametiasutuste esindajaid (Eestist Riigi Valimisteenistus peamise kontaktina), kes on pädevad

valimisküsimustes, ning võimaldab konkreetset ja praktilist teabevahetust mitmesugustel teemadel,

mis on olulised vabade ja õiglaste valimiste tagamiseks, sealhulgas andmekaitse, küberturvalisus,

läbipaistvus ja teadlikkuse suurendamine.

Arvestades Eestis kasutusel olevat elektroonilist hääletamist, kui ühte alternatiivset hääletamise viisi

teiste võimaluste kõrval, siis tasub esile tõsta Euroopa Valimiskoostöö võrgustiku kaasabil koostatud

E-hääletuse ja muude IKT-tavade kogumikku, mille koostamisse Eesti panustas.

Valimiste korraldamine on üha rohkem nö klassikalisest hääletusprotseduuride läbiviimise

korraldamisest ning hääletustulemuse väljaselgitamisest, hakanud hõlmama teisi horisontaalseid

valdkondi, mille tuge ning panust valimiste toimumise ajal vajatakse. Oluline on tagada selleks

toimuvad koostöömehhanismid ning vastavate asutuste piisav ressurssidega varustamine.

Riigisiseste asutuste koostöö toimib täpselt nii hästi, kui iga liikmesriik seda ise korraldab.

On selge, et poliitikas osalejate ring ei piirdu erakondade, kandidaatide ja sidusorganisatsioonidega.

See ring on laiem, hõlmates kolmandat sektorit, kelle tegevus on otseselt suunatud poliitiliste otsuste

kujunemise mõjutamisele. On arutelu koht, kui palju on vajalik ning põhiõigustesse liigse sekkumise

ohuta võimalik kehtestada kolmandale sektorile täiendavaid tegutsemise piiranguid. Unustamata

seejuures, et ka täiendavad läbipaistvuse kohustused on üheks tegutsemise piiranguks. Samuti

eeldab põhjalikku riski- ja mõjuanalüüsi kõnealuste kolmanda sektori üksuste profileerimine ning seda

eelkõige põhiõiguste- ja vabaduste vaatest.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340 [email protected]