(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

EELNÕU

08.05.2025

Rahvaraamatukogu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise

korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded

(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille

põhieesmärgid on:

1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele

ning kultuurile;

2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist;

3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes.

(2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

eesmärkidest on:

1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete

kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;

2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning

haldamine;

3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;

4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate

tegevuste korraldamine;

5) info- ja digipädevusalane juhendamine;

6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine.

(3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu

ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid

ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus.

§ 3. Rahvaraamatukogu õiguslik seisund

(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Rahvaraamatukogu võib olla kohaliku

omavalitsuse asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud käesolevast seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 621 lõikes 1 nimetatud

ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise kohaliku omavalitsuse üksuse

rahvaraamatukogule.

2

(3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest,

IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.

2. peatükk

Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine

§ 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(1) Rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku

omavalitsuse volikogu.

(2) Rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5

lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja teeninduspiirkonnad määratakse arvestusega,

et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid

ja teenused oleksid ligipääsetavad.

(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:

1) paikkonna elanike arv;

2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;

3) kohalike elanike vajadused.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra.

(5) Rahvaraamatukogu asutamisest teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult

Kultuuriministeeriumile. Teates esitatakse:

1) rahvaraamatukogu nimetus;

2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad,

teeninduspiirkonnad ja kontaktandmed;

3) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete täitmise kohta, arvestades lõikes 3

nimetatud näitajaid.

(6) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku

omavalitsuse üksus kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu otsuse

tegemise kavandatavat tähtpäeva. Teates esitatakse:

1) rahvaraamatukogu nimetus ja registrikood;

2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad,

teeninduspiirkonnad ja kontaktandmed;

3) teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna või selle osa ja kogud;

4) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete jätkuva täitmise kohta, arvestades

lõikes 3 nimetatud näitajaid.

(7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike

vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse

kohalikud elanikud ning rahvaraamatukogu nõukogu.

§ 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb

keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väike,

3

(2) Keskraamatukogu juhib haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu

hulgas järgmiseid ülesandeid:

1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise koordineerimine;

2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes;

3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine;

4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine.

(3) Rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt

osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis.

(4) Paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada

liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus.

§ 6. Maakonnaraamatukogu

(1) Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on

rahvaraamatukogu, kes täidab riikliku kohustusena täiendavalt raamatukoguteeninduse

maakondliku koordineerimise ülesandeid.

(2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab maakonnaraamatukogu kõigi maakonna kohaliku

omavalitsuse üksuste ühisel ettepanekul. Ettepaneku tegemisel maakonnaraamatukogu

nimetamiseks lähtuvad kohaliku omavalitsuse üksused käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud

ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase kohaliku omavalitsuse

volikogu nõusolekust.

(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ei saavuta maakonnaraamatukogu

nimetamise ettepaneku tegemiseks vajalikku üksmeelt, nimetab valdkonna eest vastutav

minister maakonnaraamatukogu kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuta, kuulates ära

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused ning lähtudes käesoleva paragrahvi

lõikes 4 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase kohaliku

omavalitsuse volikogu nõusolekust.

(4) Maakonnaraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on:

1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;

2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine.

§ 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri

(1) Rahvaraamatukogu täpsemad ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused,

rahvaraamatukogu struktuur vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud

struktuuriüksuste täpsusega ja sellest tulenev raamatukoguteeninduse omavalitsuslik

koordineerimine ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse

rahvaraamatukogu põhimääruses. Põhimääruse kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu,

kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse.

(2) Rahvaraamatukogu arengusuunad on osa kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37

lõikes 1 nimetatud arengukavast või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavast

arengukavast.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse

eeskirja, milles sätestatakse tingimused ja kord:

4

1) kogude kujundamise ja komplekteerimise ning väljaannete ja esemete hankimise,

vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise, töötlemise, inventuuri ja kustutamise kohta;

2) rahvaraamatukogu teenuste kasutamise, sealhulgas lugejate registreerimise ja arvestuse,

väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, rahvaraamatukogu külastuse,

raamatukogudevahelise laenutuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse, kohta.

§ 8. Rahvaraamatukogu juht

(1) Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu

juhib rahvaraamatukogu juht.

(2) Rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi

kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Juhi kandidaadi sobivuse

kohta kuulatakse ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamus.

(3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema määratud

isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut

konkurssi korraldamata kuni kolme aasta võrra pikendada.

(4) Kui rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping järjestikku või seda

pikendatakse, ei muutu töösuhe tähtajatuks.

(5) Rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus.

(6) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust

(edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema:

1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või

2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutsekvalifikatsioon nominaalse

õppeaja jooksul.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse rahvaraamatukogu

juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile

vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalset õppeaega. Erialase

kõrghariduse või nõutava kutsekvalifikatsiooni omandamisel võib töölepingu tähtaega

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani pikendada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni

800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja

kutsekvalifikatsiooni kuues tase.

§ 9. Raamatukogutöötaja

(1) Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab

olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja

kutsekvalifikatsioon.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukogutöötajaid ei

leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täita töötaja, kellel on

valmisolek omandada vajalik haridus või kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul.

5

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukogutöötajaga tähtajaline

tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalne

õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.

§ 10. Rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukogu

(1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute

tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest

vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd

ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu

nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu

põhimääruses.

(2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud

kõigi asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral

võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu.

(3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad

raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad.

(4) Raamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seaduse ja

raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab

raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme.

(5) Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister kolmeks

aastaks. Liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu.

(6) Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 11. Riigi haldusülesannete täitja rahvaraamatukogude valdkonnas

Eesti Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesandeid

kooskõlas Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 41 lõikega 1.

§ 12. Rahvaraamatukogu vara

Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt

kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale.

§ 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine

(1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;

2) riigieelarvest;

3) annetustest;

4) tasulistest teenustest;

5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab rahvaraamatukogule vähemalt:

6

1) töötajate töötasud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud töötajate puhul;

2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtudes rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest;

3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid,

sisustuse ning majandamiskulud.

(3) Riigieelarvest toetatakse:

1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;

2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd,

raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste

teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele,

lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele

suunatud tegevusi.

(4) Riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid

täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele riigieelarvest.

(5) Riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule

asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti

Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude

valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab

halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab Eesti Rahvusraamatukogul jätkata nimetatud haldusülesande

täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.

(8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele

muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise,

taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude hüvitamise tingimused ja korra.

3. peatükk

Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused

§ 14. Kogud

(1) Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades

teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi

väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid.

(2) Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada

või müüa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Rahvaraamatukogu tagab seal asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete

säilimise. Kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid seal puuduvad

säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse

asutusse.

7

(4) Rahvaraamatukogu teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest Eesti

Rahvusraamatukogu, kes vajaduse korral teeb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 1

punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.

§ 15. Lugeja ja külastaja

(1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja.

(2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja.

§ 16. Teenindus

(1) Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse § 21

lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel.

(2) Rahvaraamatukogu lahtiolekuajad vastavad lugejate ja külastajate vajadustele.

(3) Elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, korraldab

rahvaraamatukogu nende soovil tasuta koduteeninduse.

(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu

ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata

rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Ligipääs tuleb taastada

viivitamata pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule

ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul

viisil.

§ 17. Teenused

(1) Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja

elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on

rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste

teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega

tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal

kasutada arvutit. Raamatukogutöötaja juhendab isikuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste

veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks.

Juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist.

(3) Digitaalne väljaanne, väljaande digitaalne kujutis ning digitaalset väljaannet, väljaande

digitaalset kujutist ja väljaannet kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega

kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel rahvaraamatukogule, on

taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva

seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi.

(4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest

raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist.

Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta.

8

(5) Lugejalt võib nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna

kümnekordses suuruses, kui:

1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või

2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude kulupõhised suurused ja lõikes 5

nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra kehtestab

kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 18. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine

(1) Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste

osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste

analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks.

(2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või

õpilaspileti alusel. Rahvaraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava

puhul küsida väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja andmeid ning

kirjalikku nõusolekut. Rahvaraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajaduse korral tema

seadusliku esindaja isikuandmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) elukoht (postiaadress);

4) telefoninumber;

5) elektronposti aadress, kui see on olemas;

6) koduteeninduse vajadus.

(3) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid

isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse,

Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi

kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu

õigusaktiga.

(4) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirja tingimusi.

(5) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel.

(6) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui

lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.

Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud

juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni.

(7) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või

esindusõiguse lõppemisel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete

kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.

9

(9) Rahvaraamatukogu võib käesoleva seaduse § 21 lõike 7 rakendamiseks töödelda käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta. Külastaja andmed

kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 21 lõike 7 rakendamisest arvates.

§ 19. Lugejat puudutavad teavitused

(1) Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile,

telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet,

sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole

rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Sellisteks teavitusteks on vajalik

lugeja nõusolek.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib edastada esimesse klassi mineva õpilase kooli

registreerinud seaduslikule esindajale rahvastikuregistrisse kantud elukoha või elektronposti

aadressile teabe esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimaluse kohta.

§ 20. Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri

Rahvaraamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ja

kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale ja külastajale.

§ 21. Lugeja ja külastaja vastutus

(1) Lugeja on kohustatud laenutatud väljaande ja eseme tagastama laenutustähtaja jooksul. Kui

lugeja ei tagasta laenutatud väljaannet ja eset tähtpäevaks, võib rahvaraamatukogu nõuda

viivitatud aja eest tasu, kuid mitte rohkem kui 0,1 eurot iga viivitatud päeva eest ühe väljaande

või eseme kohta.

(2) Väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle

asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses.

(3) Rahvaraamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

summade tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks. Tähtpäevaks maksmata summa

tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks võib valla- või linnavalitsus teha lugejale

ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse

seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte

toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus

kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse

täitmata jätmise korral on valla- või linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(6) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja

esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks

aastaks.

10

(7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub korduvalt rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate

või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle

rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30

päevaks.

(8) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5–7 nimetatud pädevuse

anda valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse

eelarvesse.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 lugeja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase

isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale.

§ 22. Automaatne haldusmenetlus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus või rahvaraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud

haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja

vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusmenetlus).

(2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema

volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga,

ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.

(3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on

automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta kohaliku omavalitsuse

üksuse või rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga.

(4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

4. peatükk

Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve

§ 23. Aruandlus

(1) Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded.

(2) Rahvaraamatukogu esitab Eesti Rahvusraamatukogule statistilise ja sisulise töö aruanded

igal aastal 1. märtsiks. Aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu, kui see on olemas.

§ 24. Teenistuslik ja haldusjärelevalve

(1) Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus.

(2) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab

Kultuuriministeerium.

11

5. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted

§ 25. Põhimäärused

Rahvaraamatukogude põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse 2027. aasta

1. jaanuariks.

§ 26. Maakonnaraamatukogud

Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis

on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine

Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta

1. juuliks.

§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur vastab käesoleva seaduse

jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule, muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate

rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta

30. juunini.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta käesoleva seaduse

jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule, muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate

rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks rahvaraamatukogu struktuuri

käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viimisest arvates ja kehtivad seitse aastat.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta käesoleva seaduse

jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule ja rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500

elanikku, ei kohaldata käesoleva seaduse § 8 lõikeid 5–7 enne 2026. aasta 1. juulit ametis

olevatele rahvaraamatukogu juhtidele.

(4) Käesoleva seaduse § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele

raamatukogutöötajatele.

2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 29. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ vastavas käändes;

12

2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „haldusjärelevalve tegevuse üle“

tekstiosaga „ning raamatukogude andmekogu asutamine“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks

tegemine;“;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „trükitoodangu-“ tekstiosaga

„väljaannete, sealhulgas trükiste,“;

6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade

teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate

kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-,

arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine;“;

7) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Rahvusraamatukogu infovara

üldkättesaadavaks tegemiseks“ tekstiosaga „üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks“;

8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Rahvusraamatukogu kasutab käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja

Rahvusraamatukogu põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks

raamatukogude andmekogu.“;

9) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Riigi haldusülesannete täitmiseks volitamine

(1) Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi

haldusülesandeid:

1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine;

2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine;

3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate

koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine;

4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise

koordineerimine.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks on

Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel

arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi ning ülesannete täitmise otstarbekust.

(4) Rahvusraamatukogu määrab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirkonnad, kuulates

eelnevalt ära kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused.

13

(5) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusraamatukoguga käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.

(6) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab

Rahvusraamatukogul jätkata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete

täitmist, korraldab nende edasise täitmise Kultuuriministeerium.“;

10) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne

hankimine;“;

11) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud väljaanded valib rahvaraamatukogu.“;

12) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatav lausaosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või

õpilaspileti alusel. Rahvusraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise

eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning

kirjalikku nõusolekut. Rahvusraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajadusel tema

seadusliku esindaja isikuandmeid:“;

13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahvusraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle

arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse

tagamiseks.“;

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:

„(41) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas Rahvusraamatukogu külastusel.

(42) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui

lugeja pole Rahvusraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.

Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on Rahvusraamatukogu ees täitmata kohustusi.

Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni.

(43) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või

esindusõiguse lõppemisel.

(44) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete

kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.

(45) Rahvusraamatukogu võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud

raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel

kustutab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed.“;

15) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

14

㤠71. Lugeja teavitamine

(1) Rahvusraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile,

telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ning muud lugejat puudutavat

teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole

Rahvusraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Sellisteks teavitusteks on

vajalik lugeja nõusolek.

§ 72. Automaatne haldusmenetlus

(1) Rahvusraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbi viia

infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma töötaja vahetu sekkumiseta (edaspidi

automaatne haldusmenetlus).

(2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema

volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga,

ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.

(3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on

automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta Rahvusraamatukogu

töötajaga.

(4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

Raamatukogude andmekogu

§ 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk

(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude

andmekogu.

(2) Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on:

1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning

kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine;

2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine;

3) lugejate ja laenutuste üle arvestuse pidamine;

4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise

tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks;

5) andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks;

6) raamatukogude muude ülesannete elektrooniline täitmine.

§ 74. Raamatukogude andmekogu vastutav töötleja

Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja

Rahvusraamatukogu.

15

§ 75. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine

(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmiseid isikuandmeid:

1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ning § 7 lõigetes 2 ja 4 nimetatud andmed;

2) rahvaraamatukogu seaduse § 18 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed;

3) säilituseksemplari seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed;

4) raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja teenindamiseks vajalikud

andmed vastavalt kohalduvatele õigusaktidele;

5) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;

6) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste

asutuste ja isikute töötajate andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber,

elektronposti aadress).

(2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha

päringuid teistesse andmekogudesse.

(3) Raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmeid

säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude

andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud

tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema

seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte

lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni.

§ 76. Raamatukogude andmekogu põhimäärus

(1) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(2) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse:

1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis;

2) andmekogu volitatud töötlejad;

3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesanded;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsem kord;

7) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

§ 77. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu

(1) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult,

välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.;

17) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „üheksa“;

18) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16

„(3) Kaks liiget nimetavad nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest

vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesolevas

lõikes nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.“;

19) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „või valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „, valdkonna eest vastutav minister või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste

liit“;

20) paragrahvi 10 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja töötajate töötasustamise alused“;

21) paragrahvi 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 10 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise, kinnitab siseauditeerimise tööplaani ning kuulab

ära siseaudiitori aruande;“;

23) paragrahvi 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“;

26) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asjaajamiskorra“ sõnaga

„teabehalduskorra“;

27) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“;

28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. jaanuariks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse

viimise käesoleva seaduse 2026. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga ja 2027. aasta

1. juuliks 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga.“.

§ 30. Rahvaraamatukogu seaduse kehtetuks tunnistamine

Rahvaraamatukogu seadus (RT I 1998, 103, 1696) tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine

Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Raamatukogude andmekogu

(1) Käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks

täitmiseks kasutab rahvaraamatukogu raamatukogude andmekogu.

(2) Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik.

17

(3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on rahvaraamatukogule

tasuta.“;

3) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud töötajate puhul“;

4) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 13 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele

muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise,

taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“.

§ 32. Säilituseksemplari seaduse muutmine

Säilituseksemplari seaduse § 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse § 10 lõike 1 punkti 15 alusel kehtestatud korra kohaselt“.

3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 33. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 29 punktid 2, 3, 8, 10, 11, 16 ja 24, § 31 ja § 32 jõustuvad 2027. aasta

1. jaanuaril.

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

Rahvaraamatukogu seaduse,

Eesti Rahvusraamatukogu seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

Kavand 1

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja

kord

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 8 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude

jaotamise tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse:

1) rahvaraamatukogudele osaliselt väljaannete soetamise toetamiseks;

2) rahvaraamatukogude arendusprojektide kulude toetamiseks;

3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamise

kulude hüvitamiseks.

(3) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(4) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega.

2. peatükk

Väljaannete soetamise kulude finantseerimine

§ 2. Väljaannete soetamise toetuse arvutamine

(1) Rahvaraamatukogude väljaannete soetamise kulusid finantseeritakse iga-aastaselt

riigieelarves selleks määratud summa ulatuses rahvaraamatukogu seaduse § 6 nimetatud

maakonnaraamatukogude kaudu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning

Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude

teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva

aasta 1. detsembri seisuga.

(3) Arvestades muude raamatukogude osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu

maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr vastavalt

koefitsientidega 0,6 ja 0,79.

(4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse

Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr

koefitsiendiga 1,15.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa

jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Tallinna ja Tartu

rahvaraamatukogud.

§ 3. Väljaannete soetamise toetuse eraldamine

Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette

nähtud väljaannete soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse

arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.

§ 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine

(1) Vähemalt 30% käesoleva määruse § 2 nimetatud väljaannete soetamise toetusest peab

kasutama rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõige 3 alusel kehtestatud määruse

„Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 loetletud kirjanduse ja

kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks,

arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära.

§ 5. Aruanne ja dokumendid väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta

(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande väljaannete soetamise toetuse

kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise

tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et

toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud

tähtaja saabumist.

(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja

originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda

originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

(6) Väljaannete soetamise toetuse kasutamise aruanne ja sellega seonduvad dokumendid

esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna

toetuse andjale e-posti aadressile [email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.

§ 6. Toetuse jäägi tagastamine

Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit

eurot, samal ajal aruande esitamisega.

3. peatükk

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude

arendusprojektide toetamise tingimused ja kord

§ 7. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi taotlusvoor) eesmärk on

pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega

arenguhüppeid, et:

1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja

ligipääsetavus;

2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks;

3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;

4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd;

5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude

valdkonna võimekus.

(2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja

mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude

riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike

osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on

rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.

§ 8. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused

(1) Taotlusvoorust toetatakse:

1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe

rahvaraamatukogu töötajad;

2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist,

sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal;

3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna

rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või lugemisoskust ja -harjumust ning

aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda;

4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb

ettekande;

5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide

renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi,

projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade,

lastealade, kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist;

6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnika ja tehnoloogia, sealhulgas

iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite

soetamist ja paigaldamist;

7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste

kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda.

(2) Taotlusvoorust ei toetata vähemalt:

1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse

korraldamist;

2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist;

3) näituseprojekte;

4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui

taotlemise aasta 31. detsembrini;

5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui

taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini;

6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või

raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka

elektrooniline versioon;

7) välislähetuse päevaraha maksmist;

8) esinduskulu ja kingitusi;

9) organisatsioonide liikmemaksu;

10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu;

11) käibemaksu juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

12) rahatrahvi ja rahalist karistust;

13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

14) sularahas tasutud kulu;

15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest,

riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

(3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või

toetuse maksimaalmäära.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda:

1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud

käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7;

2) mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogu ühiselt tegevustele, mis on loetletud

käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4;

3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse

edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt

kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva

määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud

maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine

on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu

võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse

kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud

mitteabikõlblikke kulusid;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

4. peatükk

Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus

§ 10. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud

tegevustele on 3000 eurot taotleja kohta ja § 8 lõike 1 punktis 5–7 nimetatud tegevustele

maksimaalselt 100 000 eurot taotleja kohta.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7%

programmi toetuse kogusummast.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100%

projekti abikõlblikest kuludest.

(4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50%

projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse

§ 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt

50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.

(6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida

toetusest ei hüvitata.

§ 11. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik kulu on:

1) toetuse saajale käesoleva määruse § 12 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse

perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus

tekkiv kulu;

2) käesoleva määruse §-s 7 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud,

otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu

kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu;

3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasututud toetuse saaja

arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate

algdokumentidega.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt:

1) toitlustuskulu;

2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud;

3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 8 lõike 2 punkti 9

alusel toetust taotleda;

4) päevaraha;

5) käibemaks juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu;

7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav

kulu;

8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu;

9) rahatrahv ja rahaline karistus;

11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu.

§ 12. Kulude abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud tekivad.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood

on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast

kuupäevast kuni 31. detsembrini.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood

on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast

kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31.

detsembrini.

(4) Käesoleva määruse § 13 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood

täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1.

jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi

lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal.

(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise kalendriaasta

31. detsembrini, kui:

1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud ja

2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu.

(6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse

perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev.

(7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarve käskkirjaga.

(2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. novembrini.

(3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava

taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse

andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava

taotlusvooru avamise päeva.

§ 14. Taotluste ja dokumentide esitamine

Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise

infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.

§ 15. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus,

pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed;

2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse

kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus

ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid,

kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus;

3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse

summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa;

4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud

mitteabikõlblikke kulusid.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine

info ja dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad

tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja

koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja

keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju;

2) koolituste, ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus;

3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse

summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine

teave ja dokumendid:

1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe; tegevuse eesmärk, ajakava ja kirjeldus,

ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused,

sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja

ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele,

regionaalne mõju;

2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu

arengukavale;

3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud

dokumendid;

4) eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, oma- ja

kaasfinantseeringu summa.

(4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest

või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses

sellekohane teave.

(5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4

sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises

taotluses. Kui käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust

§ 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja

tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

(6) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda

korraga toetust ainult ühele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele.

(7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed

on tõesed.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta käesoleva

määruse §-s 9 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 8 lõikes 1

nimetamata tegevuseks.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud

korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad

puudused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.

(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt

läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.

§ 17. Taotluste hindamise komisjon

(1) Taotluste hindamiseks võib toetuse andja moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi

komisjon).

(2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul

kolm komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud taotlusi

hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu

korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud

tingimustel ja korras.

(5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku

kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja.

(6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole

liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral

taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb

hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja.

(7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.

(8) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(9) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste

hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt.

(10) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti

Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude

valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab

halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.

§ 18. Hindamise skaalad ja hindepunktid

Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste

tingimuste ja punktiskaalade alusel:

1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes;

2) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide

alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea;

3) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide

alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea;

4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest

keskmisest;

5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal

pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi

käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 8 lõike 1 punktides 5–7

nimetatud tegevuste puhul;

6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena

kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana

hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne;

7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt

võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma-

ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst;

8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2

aritmeetiline keskmine on 5.

§ 19. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused

(1) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste

kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja

tulemusele;

2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti

valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul

programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase;

3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviijate võimekus;

4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr

kogu eelarvest.

(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste

kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja

tulemusele;

2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti

valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse

ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus;

3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus;

4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr

kogu eelarvest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel kasutatakse taotluste hindamisel abivahendina

järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat:

Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid

Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele

1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile:

ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et:

1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem

kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus;

2) kohandada rahvaraamatukogu ruume

kogukonnategevusteks;

3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;

4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist

koostööd;

5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et

suureneks raamatukogude valdkonna võimekus.

Projekti tulemusena on eelkõige paranenud

rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas,

avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus,

raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate

rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja

kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik

ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt

oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.

Hindeid

antakse

vahemikus

5–15 punkti

„5“ – nõrk

„10“– hea

„15“ – väga

hea

Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide põhjal,

hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise

realistlikkust.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki,

st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru

eesmärgile;

 kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja

põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.

Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud

tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et

saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.

„15“ – väga

hea

Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud

tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et

saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult.

„10“ – hea

Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav

ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru

olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele

pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus.

„5“ – nõrk

Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus

2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava

realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju.

Määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside,

seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse

põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase.

Määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul

mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele

ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada

planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse

probleemi;

 kas tegevused on ajakohased ja kestlikud;

 kas tegevuste ajakava on realistlik;

 kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud;

 kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine

või madal;

 kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või

kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on

tugev, keskmine või madal;

 kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud

konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on

programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud

esinejate tase on tugev, keskmine või madal;

 kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud

tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele,

Hindeid

antakse

vahemikus

5–15 punkti

„5“ – nõrk

„10“ – hea

„15“ – väga

hea

ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning

keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal.

Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti

kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele

raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist

raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis.

Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse

spetsiifikale.

Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud ning

omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on

arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks

etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette

valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud osapooled).

Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude valdkonnale või selle

regionaalne mõju raamatukoguteenusele. Mõju ja selle ulatuse

hindamisele on mõeldud.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi

kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev.

Vastab täielikult toetuse andja ootustele.

„15“ – väga

hea

Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt

saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised.

Probleem on aktuaalne osaliselt ja seda ei ole kajastatud

arengudokumentides. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan

vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt, selles on puudusi. Projekti aja-

ja tegevuskava ning eelarve ei ole selgelt kirjeldatud. Mõju

raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju

raamatukoguteenusele on keskmine.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi

kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine.

Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele.

„10“ – hea

Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti

kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse

kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole

piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste

või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude

„5“ – nõrk

valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on

madal.

Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi

kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju

raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja

kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal.

Vastab alla keskmise toetuse andja ootustele.

Taotleja tiimi suutlikkus

3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise

võimekus. Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub

taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud

tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja

pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja

juhtimise võimekuses.

Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:

 milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja

kompetents;

 kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja

kompetents;

 kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on

nende panus.

Hindeid

antakse

vahemikus

1–5 punkti

„1“ – nõrk

„3“ – hea

„5“ – väga

hea

Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste

elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused

edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel

elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on

korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja

koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded

projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja

ammendavalt lahti kirjutatud.

Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja

mõjukad.

Vastab täielikult toetuse andja ootustele

„5“ – väga

hea

Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane

oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises

finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi. Asjakohased eksperdid

on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded

projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või

selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed,

usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt.

Tiimi võimekus on keskmine.

„3“ – hea

Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või

elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud

„1“ – nõrk

puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises.

Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas

piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal

puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus)

ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta.

Tiimi võimekus on rahuldav.

Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus

4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning

kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite

põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning kaasfinantseeringu

struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus

oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud;

 kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;

 kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt

kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada.

Hindeid

antakse

vahemikus

1–5 punkti

„1“ – nõrk

„3“ – hea

„5“ – väga

hea

Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud

põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr, kui see

on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab

turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks

vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

Vastab täielikult toetuse andja ootustele.

„5“ – väga

hea

Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid

osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on

eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid

soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega.

Eelarves esitatud summad üle- või alahinnatud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

„3“ – hea

Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole

piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud

kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud.

Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud,

otstarbekad ja mõistlikud.

Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja

sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku

tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava

„1“ – nõrk

toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva

määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse eelarves

esitatud abikõlblikest kuludest.

§ 20. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja.

(2) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud

taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei

ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu,

hindamiskriteeriume ja nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse

osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta

ning kuulab ära taotleja seisukoha.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise

tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse

andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 9 ja 12 või teistele

käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;

7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste

eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste pingereas

eespool olnud rahuldatud taotlustega lõppenud.

(8) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse

e-keskkonnas. Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste

vastavus hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud ning rahuldatud, osaliselt

rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta.

(9) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku

toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni

ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni

liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele

taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete

e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll

edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest.

(10) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse

põhjendus lähtudes hindamiskriteeriumidest.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse

alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi

lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse

esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine.

(3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil;

7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi.

(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 23. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva

jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva.

(2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja

on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja

originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda

originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

8. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse paragrahvis 7 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud

ellu taotluses ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt;

7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise

lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks.

(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,

kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse

põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja

finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima

hakkamisest arvates.

§ 26. Toetuse jäägi tagastamine

Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see

ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega.

9. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 27. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu

käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel,

sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta

eraldi raamatupidamisarvestust;

7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning

tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

8) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 28. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses

või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 29. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja:

1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud

dokumendid;

2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

3) kontrollib tegevuste elluviimist;

4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks

e--keskkonnas;

5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja

menetlustoiminguid.

§ 30. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste

elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse

rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning

toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

tegevuste maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,

et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;

7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi

ees ja see on ajatamata;

8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.

10. peatükk

Töötajate kulude rahastamine

§ 31. Töötajate kulude toetuse eesmärk

(1) Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasudeks

rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesannete täitmise eest.

§ 32. Töötajate kulude toetuse määr

(1) Töötajate töötasu kulusid rahastatakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa

ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab toetuse andja võrdselt

maakonnaraamatukogude vahel.

§ 33. Töötajate kulude toetuse eraldamine

(1) Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava

maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.

§ 34. Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta

(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande töötajate kulude toetuse kasutamise

kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis

saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et

toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud

tähtaja saabumist.

(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja

originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda

originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

(6) Aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks

volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile [email protected]

käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.

§ 35. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

11. peatükk

Rakendussätted

§ 36. Määruse kehtetuks tunnistamine

(1) Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate kulude jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Kultuuriministri 21. veebruari 2023. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele

riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja

kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 37. Määruse jõustumine

(1) Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Kultuuriministri

01.07.2026. a määrus nr xx

„Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord“

Lisa 1

VÄLJAANNETE SOETAMISE TOETUSE JA TÖÖTAJATE

KULUDE TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE

I Üldandmed

Toetuste kasutamise periood

Kultuuriministeeriumi toetuse summa kokku

Toetuse saaja

Kohaliku omavalitsuse üksus (kohaliku

omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline

nimetus)

Kontaktisik

Telefon

E-posti aadress

II Väljaannete soetamise toetus

Kultuuriministeeriumi

toetuse jaotus kohaliku

omavalitsuse üksuste

lõikes

Eraldatud

summa

Kasutatud

summa

Vajadusel täiendav info

1.

2.

3.

4.

5.

KOKKU

KOV poolse toetuse jaotus

kohaliku omavalituse

üksuste lõikes

Eraldatud

summa

Kasutatud

summa

Vajadusel täiendav info

1.

2.

3.

4.

5.

KOKKU

Lühiülevaade Kultuuriministri xxx määruse nr „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“

§ 2 lõikes 9 nimetatud väljaannete soetamisest ning maakonda soetatud väljaannete

valdkondadest, laadidest jms toetuse saamise aastal:

III Töötajate kulude toetus

Kultuuriministeeriumi toetus Eraldatud summa Kasutatud summa

Töötasud kahele töötajale

Sotsiaalmaks

Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa

KOKKU

KOV töötasu neljale töötajale

Töötasud kahele töötajale

Sotsiaalmaks

Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa

KOKKU

Lühiülevaade raamatukoguteeninduse maakondlikust koordineerimisest, hinnang

rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamisele

toetuse saamise aastal.

Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged:

Toetuse saaja volitatud

esindaja nimi ja ametikoht

Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt

Kavand 2

Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskiri rahvaraamatukogudele (edaspidi raamatukogu)

kogude kujundamise (uuendamise, haldamise), väljaannete ja esemete komplekteerimise

(valikute tegemise, hankimise), vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise (bibliografeerimise),

töötlemise (tehnilise töötlemise), inventuuri ja kustutamise, samuti raamatukogu teenuste

kasutamise, lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja

kohalkasutuse, raamatukogudevahelise laenutuse, rahvaraamatukogu külastuse, elektrooniliste

teenuste ning infoteeninduse kohta.

§ 2. Raamatukogu kogu kogude kujundamine ja komplekteerimine

(1) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, aja- ja asjakohased, sisaldades

teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi väljaandeid

(trükiseid, auviseid, võrgu- ja muid väljaandeid), andmebaase ning mitmekülgsete teenuste

osutamiseks esemeid.

(2) Raamatukogu kujundab oma kogud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse teeninduspiirkonna

vajadustest koostöös haruraamatukogudega, maakonnaraamatukoguga ja teiste

raamatukogudega.

(3) Raamatukogu kogude kujundamisel on komplekteerimiseelistused järgmised:

1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad

väljaanded ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised

trükised ja teised väljaanded;

2) teabekirjandus – sisaldab tarbe, õppe-, teatme, aime-, teadus ja muu selline kirjandus.

Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja

muud väljaanded, juhul kui need pole veebis avalikult kättesaadavad. Tarbekirjandus – laiemate

valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-,

tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased väljaanded;

3) elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetav kirjandus – eri teadusalade väljaanded sh

õppekirjandus nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde;

4) laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud.

Eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik;

5) tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt

nõudlusele;

6) ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest;

7) perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded;

8) võõrkeelse väliskirjanduse eri tüüpi ja laadi väljaannete valimisel ning hankimisel

eelistatakse naaberriikides, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides ilmunud

väljaandeid. Teistes riikides ilmunud väljaandeid ja andmebaase komplekteeritakse valikuliselt,

lähtudes nõudlusest ja võimalustest. Eelistatakse tunnustatud kirjastuste väljaandeid, mida

komplekteeritakse peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles.

(4) Rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelise toetuse eest

väljaannete valimisel ja hankimisel rahvaraamatukogu kogusse tuleb vähemalt 30% riiklikku

väljaannete soetamise toetusest kasutada järgmiste väljaannete soetamiseks:

1) Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded;

2) kultuuriajakirjad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital;

3) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia saanud ja nomineeritud raamatud;

4) riigi kultuuri aastapreemia saanud raamatud;

5) Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Euroopa Kirjandusauhinna saanud Eesti autor või

eestikeelse tõlke raamatud;

6) Põlvepikuraamatu konkursi laureaadid, Paabeli Torni, Aasta Rosina, Nukitsa auhinna saanud

raamatud;

7) Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaani võistluse auhinna

saanud raamatud;

8) 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut konkursil auhinnatud

Raamatud;

9) kohalikke kirjanduspreemiaid saanud raamatud;

10) kultuuriajakiri Oma Keel;

11) erialaajakiri Raamatukogu;

12) Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse soovitatud väljaanded;

13) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitatud väljaanded;

14) teosed sarjast „Eesti Mõttelugu“;

15) teosed sarjast „Avatud Eesti Raamat“;

16) muuseumide väljaanded;

17) riigiasutuste väljaanded;

18) muid kirjanduspreemiaid saanud väljaanded.

(5) Raamatukogu teeb lugejale juurdepääsetavaks avalikud andmebaasid (nt Riigi Teataja).

(6) Raamatukogu vastutab oma kogude pideva uuendamise, kättesaadavaks tegemise,

juurdepääsetavuse, säilitamise, mittevajalike väljaannete kustutamise, üleandmise ja

nõuetekohase kogude arvestuse eest.

§ 3. Kogudesse hankimine

(1) Maakonnaraamatukogu koordineerib koostöös maakonna rahvaraamatukogudega kogude

komplekteerimist ja töötlemist.

(2) Maakonnaraamatukogu komplekteerib ja töötleb kogud rahvaraamatukogu seaduse § 6

lõike 4 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks, kasutades seaduse § 14 lõike 3 punktis 1

nimetatud riigieelarvelist toetust.

(3) Iga raamatukogu võib rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõikes 1 punktis 1 nimetatud kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvest komplekteerida, järelkomplekteerida ja töödelda oma kogud ka

iseseisvalt.

(4) Maakonnaraamatukogus riigieelarvelise toetuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve

kasutamine väljaannete komplekteerimiseks ning töötlemiseks toimub kohalike omavalitsuste

vahelise lepingu alusel.

(5) Maakonnaraamatukogu koostab ja kinnitab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel

koondtellimuse. Väljaannete järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva

komplekteerimisega.

(6) Lähtuvalt teeninduspiirkonna elanike vajadusest tellib ja hangib raamatukogu ise oma

kogudesse vajalikud esemed kohaliku omavalitsuse eelarvest või muust toetusest.

(7) Litsentsiandmebaaside kasutusõiguse võib hankida kas ühele raamatukogule või

ühishankena mitmele raamatukogule.

(8) Raamatukogude tellimuste andmebaas sisaldab järgmisi tellitud väljaannete, esemete ja

andmebaaside identifitseerimist võimaldavaid andmeid:

1) väljaande autor(id);

2) väljaande pealkiri või eseme või litsentsiandmebaasi nimetus;

2) köide;

3) standardnumber;

4) kirjastaja;

5) ilmumisaasta;

5) tarnija;

6) tellitud eksemplaride arv või litsentsi kehtivuse periood;

7) eeldatav maksumus.

(9) Maakonnaraamatukogu või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu raamatukogude

andmebaasis on andmed tellitud väljaannete, litsentsiandmebaaside või esemete kohta

raamatukogude kaupa.

(10) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside kohta tehakse

saabumismärge raamatukogude tellimuste andmebaasis.

(11) Raamatukogu võib oma komplekteerimiseelarvest tellida väljaandeid Eesti

Rahvusraamatukogu üleriigilisse e-väljaannete laenutuskeskkonda MIRKO (Minu

raamatukogu). Väljaanded hangib Eesti Rahvusraamatukogu.

§ 4. Kogudesse vastuvõtmine

(1) Raamatukokku saabunud väljaandeid ja esemeid võetakse vastu saatedokumendi (arve või

saatelehe) alusel.

(2) Saatedokumendita saabunud väljaannete ja esemete kohta koostatakse raamatukogude

andmebaasis arvelevõtmisel kirjalikku taasesitamist võimaldav vastuvõtuakt. Ühe

vastuvõtuaktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud

või vahetatud) väljaanded või esemed.

(3) Raamatukogude andmebaasis väljaannete vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed:

1) akti koostamise kuupäev;

2) akti koostaja nimi;

3) väljaannete või esemete saamise viis ja tarnija;

4) vastuvõetud väljaannete või esemete kogumaksumus.

(4) Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele või kohaliku omavalitsuse

keskraamatukogult haruraamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse

saatedokument (sh e-saateleht), millele märgitakse järgmised andmed:

1) väljaandeid või esemeid saava raamatukogu nimi;

2) hankeviis (ost, annetus vm);

3) eksemplaride arv kokku;

4) nimetuste arv kokku;

5) väljaannete ja esemete eksemplaride arv laadide kaupa;

6) raamatueksemplaride arv liikide kaupa;

7) raamatueksemplaride arv keelte järgi;

8) saadetavate väljaannete või esemete kogumaksumused eraldi;

9) saatelehe koostamise kuupäev;

10) väljaannete või esemete üleandja ja vastuvõtja nimi;

11) paberkandjal saatedokumendil allkirjad või e-saatelehel üleandmise ja kättesaamise

kinnitus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud saatedokumendi juurde kuuluvas väljaannete

või esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:

1) autor(id);

2) pealkiri;

3) UDK liik;

4) eksemplari hind koos käibemaksuga;

5) eksemplaride arv;

6) eksemplaride maksumus.

(6) Saatedokument ja selle juurde kuuluv nimekiri koostatakse raamatukogude andmebaasis

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(7) Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon.

(8) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside leidumusandmeid

täiendatakse raamatukogude andmebaasis ja selle e-kataloogis.

§ 5. Kogude arvestus

(1) Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes

tehtud muudatuste kohta raamatukogude andmebaasis. Raamatukogude andmebaas täidab

inventari- ja hulgiarvestuse ülesannet. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu,

koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse raamatukogu tegevuse tulemusi.

(2) Raamatukogude andmebaasis peetakse arvele võetud väljaannete, esemete, omaloodud ja

litsentsiandmebaaside arvestust. Raamatukogu kogudes võetakse vähemalt raamatud arvele

põhivarana.

(3) Raamatukogude andmebaasis peetakse väljaannete ja esemete hulgiarvestust arvuliselt,

laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud väljaannete ja esemete ning kogude hetkeseisu

üle. Liigiliselt ja keeleliselt arvestatakse vähemalt raamatuid.

(4) Raamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud väljaannete ja esemete eksemplaride,

hangitud litsentsiandmebaaside litsentside ja omaloodud andmebaaside arvestust. Avalikud

andmebaasid ei kuulu raamatukogu kogude arvestusse.

(5) Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena.

(6) Teeninduspunkti, rändraamatukogusse ja mujale (nt näitused, raamatukogudevahelisse

laenutusse, ujukogusse) viidavale väljaandele ja esemele määratakse raamatukogude

andmebaasis ajutine asukoht ja lisatakse vajadusel märkus. Väljaannete tagasi saabumisel

raamatukogusse tehakse sellekohased muudatused raamatukogude andmebaasis.

(7) Väljaannete, esemete ja litsentsiandmebaaside arvestuse algdokumente (saatedokumendid)

säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatukogude andmebaasis olevad andmed

on ajakohased ja andmeid säilitatakse alaliselt.

§ 6. Arvestusüksused

(1) Kogu arvestusüksus on:

1) üksikväljaanne või väljaannete kogum, mida käsitatakse iseseisva füüsilise üksusena (köide,

eksemplar, ajakirja aastakomplekt, laserketas jmt). Komplekti ehk koos kasutamiseks mõeldud

väljaandeid, mis on omavahel seotud ja võivad olla eri meediumitel, kuid leiavad kasutamist

ühe tervikuna (näiteks keeleõpik koos CD-ga jmt), arvestatakse ühe füüsilise üksusena.

2) litsentsi alusel kasutatav ja omaloodud andmebaas (nt täistekst, muusika).

3) perioodikal puhul ainult lisandunud aastakomplekt.

(2) Raamatukogu arvestusüksused on järgmised:

1) nimetus, pealkiri – iga omaette identifitseeriva ja teistest eristava pealkirjaga väljaanne, mis

on välja antud ühe üksusena (nt e-väljaanne) või mitme füüsilise üksusena (nt mitmes köites).

Raamatukogus juba enne oleva nimetuse lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult

eksemplaride hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue

nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta

jooksul saabunud nimetuste arv;

2) eksemplar – üksikobjekt või üksik väljaanne, mis on koondatud ühtede kaante vahele või

ümbrisesse (nt füüsiliselt iseseisev trükitud raamat, DVD-plaat) ja moodustab terviku või selle

osa (nt kui müüakse eraldi). Võib olla nii füüsilise kui ka digitaalse väljaande eksemplar või

ese. Nimetuse eksemplar on kasutajale kättesaadav laenutuseks, kohalkasutuseks või

allalaadimiseks;

3) aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu;

4) litsents – ametlik luba omada või kasutada kellelegi teisele kuuluvat ja

intellektuaalomandiõigusega kaitstavat teost teatud tingimustel (nt elektroonilist väljaannet või

andmebaasi või andmebaasi osa). Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse

igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese

kaudu;

5) laudimeeter - riiuli mahutavuse mõõtühik (näiteks pikkus 1 m, mahutab 35 köidet raamatuid

v 14 ajakirjaköidet).

§ 7. Väljaannete laadid, esemed ja nende arvestus

1) raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga

49 ja enam lehekülge. Statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni

48 leheküljelised köidetud väljaanded), köidetud kaardid, noodid, graafikaväljaanded,

normdokumendid, jätkväljaanded (nt toimetised, aastaraamatud), Braille’ kirjas raamatud.

Jätkväljaanne on nummerdatud, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga

ilmuv väljaanne. Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;

2) jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või

muus vormis väljaanne, mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse

välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). Ei hõlma monograafiasarju, mis tuleb arvestada

raamatutena.

Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste

seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised

teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp.

ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste

kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub

vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte.

ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis

numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;

3) käsikiri – originaalväljaanne, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas. Arvestatakse

nimetusi ja aastakomplekte;

4) auvis – väljaanne, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata

ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu

kaudu kättesaadavad. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;

audioväljaanne – heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb

kuulmismeelel. Nt heliplaat, vinüül- ja laserplaat, helilint, helikassett, CD, heli- ehk audiofail.

Audio- ehk heliraamatud on raamatud;

visuaalväljaanne – silmloetav väljaanne, nt diapositiiv, diafilm või foto;

kombineeritud auvis – nt helifilm, videosalvestis;

5) muu väljaanne – mitte-elektrooniline väljaanne või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud

(nt pisitrükis). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;

6) digiväljaanne – piiritletud sisuga digitekkeline või digitud infoüksus, mis on loodud või

digitud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digikujul. Digikujul väljaanne

on üldjuhul loetav arvuti või nutiseadme abil. Hõlmab e-raamatuid, e-patendikirjeldusi, võrgu

kaudu kättesaadavaid auviseid ja muid digitaalväljaandeid, nt aruandeid, kaardi- ja

noodiväljaandeid, eeltrükke jne. Digiväljaannete hulka ei kuulu andmebaasid ega e-

jadaväljaanded. Arvestatakse nimetusi ja litsentse;

7) e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digiväljaanne, milles on

ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Hõlmab digitekkelisi ja

digitud väljaandeid. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute

litsentse ja nimetusi;

8) muu digiväljaanne – digiväljaanne, mis ei ole e-raamat, e-jadaväljaanne, võrgu kaudu

kättesaadav auvis ega e-patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid,

kaardi- ja noodiväljaanded, keeleõppematerjalid jms. Arvestatakse füüsilisel kandjal üksusi ja

võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi;

9) andmebaas – ühise kasutajaliidese ning andmete otsingut ja käitlust võimaldava tarkvaraga

varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja sisuüksuste (sh faktid, täistekstid, pildid, heli jm)

kogum. Arvestatakse eraldi omaloodud ja hangitud andmebaase. Omaloodud andmebaasidel

arvestatakse ka kirjete arvu ning litsentsiandmebaasidel ka litsentse;

10) ese – igasugune konkreetne materiaalne asi, v.a väljaanded (nt e-luger, spordivahend,

muusikariist, tööriist). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare.

§ 8. Kogudest kustutamine

(1) Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses väljaanded ja esemed kustutatakse

kogudest ja raamatukogude andmebaasist. Mahakandmise põhjuste (aegunud, lagunenud vm)

järgi koostatakse kustutusakt ja kustutatud väljaannete või esemete nimekiri, mis kinnitatakse

kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. Kustutatud väljaannete ja esemete info

säilitatakse raamatukogude andmebaasis vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud

korrale.

(2) Kustutusakt peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) koostamise kuupäev;

2) väljaannete või esemete kogumaksumus;

3) raamatute eksemplaride arv liikide ja keelte järgi;

4) kustutamise põhjus;

5) koostaja nimi ja allkiri.

(3) Kustutatud väljaannete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:

1) autor(id);

2) pealkiri;

3) ilmumisaasta;

4) liik;

5) vöötkoodi- või inventarinumber;

6) keel;

7) hind.

(4) Kustutatud esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:

1) pealkiri;

3) soetamise aasta;

4) vöötkoodi- või inventarinumber;

6) hind.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud nimekiri koostataks raamatukogude

andmebaasis olevate andmete väljavõttena.

(6) Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud väljaannete ja

esemete üle. Vastavad parandused tehakse raamatukogude andmebaasis. Koostatakse kustutus-

ja vastuvõtuakt.

(7) Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest kustutusakti ei koostata.

(8) Raamatukogude kogudest kustutatud väljaande ja eseme eksemplari andmed kustutatakse

andmebaasist ja e-kataloogist kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitanud aja ja korra kohaselt.

Inventarinumber märgitakse kustutatuks.

(9) Raamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või

müüa kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, et soodustada väljaannete

ja esemete taaskasutust.

§ 9. Inventuur

(1) Väljaannete ja kogudesse kuuluvate esemete olemasolu kontrollimiseks tehakse

raamatukogus inventuur vähemalt iga kümne aasta järel või vajaduse korral (vastutava töötaja

vahetus; avarii, milles said kannatada kogud vm) sagedamini. Kohaliku omavalitsuse üksus

võib nõuda inventuuri igal ajal.

(2) Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud

korras.

(3) Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogude andmebaasis arvel olevaid väljaandeid ja

esemeid kohalolevate ning laenutatud väljaannete ja esemetega, et tuvastada puuduolevad

väljaanded ja esemed.

(4) Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate väljaannete ja esemete

nimekiri. Inventuuriakti kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus.

(5) Inventuuriaktis on järgmised andmed:

1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad;

2) inventuuri läbiviimise aeg;

3) väljaannete ja esemete olemasolu kontrollimise alused, mis kirjeldatud sama paragrahvi

punktis 3;

4) raamatukogus kohal olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;

5) laenutuses olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;

6) puuduvate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;

7) puuduvate väljaannete ja esemete kogumaksumus hankimisviiside kaupa;

8) puuduvate raamatute eksemplaride arv liikide järgi;

9) puuduvate raamatute eksemplaride arv keelte järgi;

10) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud;

11) inventuuriakti koostamise kuupäev;

12) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad.

(6) Inventuuri käigus puuduvate, lagunenud ja aegunud väljaannete ja esemete kustutamise

otsustab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vara haldamise

korrale.

§ 10. Kataloogimine ja töötlemine

(1) Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine on bibliografiline kirjeldamine ja

kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi ja kohaviida määramine ning

tehniline töötlemine (nt kiletamine, vöötkoodi, turvariba või raadiokiibi lisamine). Kehtib ka

esemete kohta.

(2) Kirje koostamisel juhindutakse rahvusvahelistest bibliograafilise kirjeldamise reeglitest

(ISBD) ja rahvusvahelisest kataloogimisstandardist (RDA) ning laadide kaupa MARC21

kataloogimise vormingutest ja juhenditest. Tellimisel või arvele võtmisel tuleb kasutada

raamatukogu andmebaasis juba leiduva väljaande, andmebaasi või eseme bibliograafilist kirjet.

Kirje puudumisel koostatakse nõuetekohane lühikirje.

(3) Kõik raamatukogu kogudesse arvele võetud väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed

peavad olema kajastatud raamatukogu andmebaasis ja e-kataloogis ning lugejale kättesaadavad.

(4) Väljaanded ja litsentsiandmebaasid liigitatakse UDK tabelite alusel, mis on eesti keeles

leitavad UDC Summary veebilehel (https://udcsummary.info). Muusikaväljaannete erilaadide

(noodid, auvised) liigitamisel tuleb lähtuda muusikaraamatukogude põhimõtetest ja kasutada

ka teisi liigitussüsteeme.

(5) Väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed märksõnastatakse “Eesti märksõnastik EMS”

alusel.

(6) Tehniline töötlemine on kohaviida märkimine, raamatukogu templiga tembeldamine ja

inventarinumbri ning vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit.

Väljaannete ja esemete tuvastamiseks, märgistamiseks ja jälgimiseks võib kasutada ka

raadiokiipi ehk raadiolaineid kasutavat tehnoloogiat (RFID).

(7) Kõik raamatukogu kogudes arvele võetavad väljaanded ja esemed tembeldatakse

raamatukogu templiga. Eset tembeldatakse, kui see on võimalik.

Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms

trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel

ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokandja etiketile, filmidel jms pakendi

etiketile. Arvele võetavad pisitrükised tembeldatakse.

Templit ei lisata arvele mittevõetavatele jaotusmaterjalidele (info- ja reklaamvoldikud, ürituste

kavad jms).

(8) E-kataloogis on väljaannet võimalik leida vähemalt:

1) autori;

2) pealkirja;

3) ilmumisaasta;

4) laadi;

4) liigi (UDK);

5) märksõna;

6) vöötkoodi/kohaviida;

7) standardnumbri;

8) keele;

9) sarja pealkirja järgi.

(9) E-kataloogis on litsentsiandmebaasi võimalik leida vähemalt:

1) pealkirja;

3) ilmumisaasta;

4) laadi;

4) liigi (UDK);

5) märksõna;

6) ligipääsuõiguse;

7) keele järgi.

(10) E-kataloogis on eset võimalik leida vähemalt:

1) pealkirja;

2) laadi;

3) märksõna;

4) vöötkoodi/kohaviida järgi.

(11) E-kataloogi selleks määratud andmeväljadele võib lisada ka muid lugejale olulisi märkusi

(nt vanusepiirang).

§ 11. Raamatukogu teenuste kasutamine

(1) Raamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning

kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud raamatukogu kasutamise

eeskirjas. Ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri tehakse igale raamatukogu kasutajale

teatavaks lugejaks registreerimisel, raamatukogu ruumis ja veebilehel.

(2) Raamatukogu põhiteenused on väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus

ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustele

üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused

on tasuta.

(3) Avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogu

võib seada arvuti kasutamise ajale piiranguid.

(4) Raamatukogu haridusprogrammide, töötubade kulumaterjalid (nt printeri paber, töötoa

materjalid, 3D filament, jaotusmaterjal) samuti eriteenused (valguskoopia tegemine, printeri

väljatrükid, välisele andmekandjale salvestamine, kuller- ja postipakiteenus jm) võivad olla

tasulised. Raamatukogu või raamatukoguvälise teenuse osutaja võetava tasu suurus tehakse

igale kasutajale teatavaks enne teenuse kasutamist.

(5) Arvestades raamatukogu võimalusi ja kogukonna vajadusi, pakutakse erinevatele

sihtrühmadele (nt erivajadustega inimestele, lastele) ruume õppimiseks, huvitegevuseks, kaug-

ja rühmatöö tegemiseks, kirjandus- ja kultuuriüritusteks, debattide korraldamiseks. Uute

sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatakse ruumide, nagu konverentsi- ja näitusesaalid, ristkasutuse

võimalusi.

§ 12. Lugejate registreerimine ja arvestus

(1) Lugeja registreerimine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti

alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Alla 18-aastase isiku ja täisealise

eestkostetava puhul on raamatukogul õigus küsida kojulaenutamise õiguse andmiseks tema

seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut.

(2) Lugejaks registreerimine toimub nii raamatukogus raamatukogutöötaja vahendusel kui ka

iseseisvalt või veebikeskkonna kaudu.

(3) Veebis lugejaks registreerumisel peab isikul olema Eesti isikukood ja isikut tõendav

dokument. Digitaalseks allkirjastamiseks on isikul vaja ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID

kehtivaid sertifikaate ja PIN-koode.

(4) Lugejaks registreerimisel tuleb isikule tutvustada raamatukogu kasutamise eeskirja,

tasuliste teenuste ja teisi raamatukogu eeskirju, mis reguleerivad raamatukogu teenuste

kasutamist.

1) lugeja ja külastaja vastutust puudutav ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri peab olema

kättesaadav igal ajal nii raamatukogus, teeninduspunktides, rändraamatukogus kohapeal kui ka

raamatukogu veebilehel.

(5) Lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja

tingimusi. Kasutaja saab anda nõusoleku digiallkirjaga, kasutades nt ID-kaarti või nõustumise

kinnitamisega veebikeskkonnas vastavas kinnituskastis või füüsilisel kujul allkirjastades

dokumendi.

1) lugejatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi, saadetakse raamatukogu

kasutamise eeskirja muutusest teade ka e-posti aadressile.

(6) Lugejaks registreerimisel koostatakse raamatukogude andmebaasi lugejakirje.

Lugejakirjesse märgitakse lugeja õigused raamatukogu kasutamisel või ka koduteeninduse

vajadus.

Raamatukogu lugejate andmebaasi kantakse lugejaks registreerimisel järgmised lugeja

isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava seadusliku

esindaja isikuandmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;

3) elukoht (postiaadress);

4) telefoninumber;

5) elektronposti aadress, kui see on olemas;

6) koduteeninduse vajadus.

(7) Raamatukogu võib lugeja nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid isikuandmeid.

(8) Lugejakirjega seotud isikuid teavitatakse kohustusest teavitada raamatukogu oma nime,

elukoha ja e-posti aadressi ning telefoninumbri muutumisest.

(9) Registreeritud lugejale antakse isiku identifitseerimist vajavate teenuste kasutamise õiguse

(sh kojulaenutamine) kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on ID-kaart, juhiluba

või õpilaspilet. Lugeja võib saada raamatukogust ka lugejakaardi.

(10) Lugejaks registreerumisel antakse isikule raamatukogu kasutamise õiguse üheks aastaks.

Igal aastal registreeritakse lugeja isikut tõendava dokumendi alusel ümber, kontrollides

lugejaks registreerimisel esitatud andmete kehtivust, ning pikendatakse raamatukogu

kasutamise õigust ühe aasta võrra.

(11) Lugeja, alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seadusliku esindaja andmete

õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel.

(12) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühmade järgi.

Lugejarühmad on:

1) täiskasvanud;

2) laps vanuses kuni 13 aastat (kaasaarvatud);

3) noor vanuses14 kuni 17 aastat (kaasaarvatud);

4) vanemaealised (üle 65-aastased)

Lugejarühmad võivad olla ka kooliastmed:

1) I kooliaste 1.–3. klassi õpilane;

2) II kooliaste 4.–6. klassi õpilane;

3) III kooliaste 7.–9. klassi õpilane;

4) gümnaasium – 10.–12. klassi õpilane;

5) üliõpilane.

(13) Raamatukogus on lugejate arv aasta lõpul haruraamatukogudes, osakondades,

teeninduspunktides, rändraamatukogus registreeritud lugejate arvu summa. Seejuures

registreeritakse iga isik raamatukogu lugejana üks kord.

(14) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse lugejaid nagu

kohapeal raamatukogus.

(15) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja alla 18-aastase isiku ja

täisealise seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,

kui lugeja pole raamatukogu isikustatud teenuseid kasutanud kolm aastat. Enne lugejakirje

kustutamist saadetakse lugejakirje aegumise teavitus. Lugejakirje säilitatakse nõusolekul. Kui

lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku

esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste

täitmiseni või nõude aegumiseni.

§ 13. Kojulaenutus, kohalkasutus ja külastus

(1) Laenutus registreeritakse kehtiva ID-kaardi, õpilaspileti, juhiloa või lugejakaardi alusel

raamatukogude andmebaasis. Lugejat teavitatakse tagastustähtajast. Tagastustähtaega peab

saama lugeja ka ise igal ajal e-kataloogist vaadata.

(2) Teisele isikule laenutamine võib toimuda volituse alusel.

(3) Lugejal võimaldatakse veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise väljaandeid ja esemeid

reserveerida, vaadata reserveeringute andmeid ning võimalusel pikendada kehtivat

tagastustähtaega.

(4) Lugeja võib veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise või raamatukogutöötaja vahendusel

väljaande või eseme tagastustähtaega pikendada raamatukogu kasutamise eeskirjas määratud

arv kordi, kui väljaannet või eset ei ole soovinud laenata teised lugejad. Tähtaja pikendamine

loetakse uueks laenutuseks, kuid pikendusi arvestatakse eraldi.

(5) Väljaande või eseme laenutamisel ja tagastamisel tehakse laenutatud ja tagastatud

eksemplari osas muudatused raamatukogude andmebaasis, mille tulemusel lugeja kirjes

märgitakse või kustuvad laenutuse andmed.

(6) Laenutusüksuseks on väljaande või eseme arvestusüksus. Laenutused jagunevad

kojulaenutusteks ja kohalkasutusteks. Lugejarühma järgi arvestatakse eraldi laste-, noorte ja

täiskasvanute laenutusi. Laenutusi arvestatakse väljaande laadi järgi, minimaalselt arvestatakse

raamatute, ajakirjade, ajalehtede, auviste, e-raamatute ja esemete laenutused. Kui ajakirju ei

köideta aastakomplektideks kokku ja neid laenutatakse üksiknumbrite kaupa, loetakse

laenutuseks üksiknumbri laenutus.

(7) Raamatute laenutusi arvestatakse ka liigi ja keele järgi. Eseme näiteks e-lugeri puhul

arvestatakse lugeri laenutust, sõltumata lugeris olevate väljaannete arvust.

(8) Laenutuste alla kuuluvad ka raamatukogus kohalkasutuseks tehtud registreeritud

laenutused.

(9) Kohalkasutust registreeritakse kas igapäevaselt või valikstatistikana.

(10) Raamatukogu füüsilise ruumi külastajale tehakse raamatukogu külastamisel

kättesaadavaks raamatukogu kasutamise eeskiri ja muud teenuseid reguleerivad eeskirjad.

(11) Füüsilise külastusena arvestatakse lugeja ühekordset sisenemist raamatukokku, sõltumata

sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritusel ja

koolitustel. Eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Sisenemine, väljumine ja

oma töötajate liikumine tuleb välistada.

(12) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse laenutusi ja

külastusi nagu paikses raamatukogus.

§ 14. Elektroonilised teenused

Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused, mida raamatukogu osutab kas kohaliku

serveri põhjal või mis on kättesaadavad võrgu kaudu. Elektrooniliste teenustena arvestatakse

näiteks avalikku e-kataloogi, raamatukogu veebilehe ja andmebaaside kasutamist.

§ 15. Raamatukogudevaheline laenutus

(1) Raamatukogu kogudes puuduvad väljaanded ja võimalusel esemed tellitakse lugeja soovil

teistest raamatukogudest. Laenutamise või mitte laenutamise aga ka kasutamise tingimused

määrab iga laenutav raamatukogu. Kulude arveldamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse

üksuse kehtestatud korrale ja raamatukogude koostööleppes sätestatud tingimustele. Kulud

tasub saatjale telliv raamatukogu.

(2) Raamatukogudevahelise laenutuse kasutamine registreeritakse. Arvestatakse laenutamist

ühest raamatukogust teise raamatukokku, mis ei ole sama juhtkonna alluvuses. Näiteks

arvestatakse teistest kohaliku omavalitsuse raamatukogudest saadud ja teisele kohaliku

omavalitsuse raamatukogudele esitatud tellimusi ning nende täitmist. Struktuuriüksustevahelist

laenutust arvestatakse eraldi.

(3) Raamatukogu võib luua lugejale iseteenindusvõimaluse, et lugeja saaks tellida soovitud

väljaande või eseme teisest raamatukogust oma kulul.

§ 16. Infoteenindus

(1) Infoteenindus on raamatukogu tegevus, mis eeldab raamatukogutöötajatelt infoallikate

(trükised ja muud väljaanded, litsentsiandmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste

andmekogud) tundmist ja kasutamist.

(2) Lugeja või külastaja võib esitada infopäringu suuliselt (nt telefoni teel) või kirjalikult (nt e-

posti või veebivestluse teel). Vastus antakse lugejale või külastajale sobivas vormis kas

kirjalikult või suuliselt. Lugejat teavitatakse vastamise tähtajast kui vastamine võtab kauem

aega kui tööpäev. Mahukamatele ja keerukamatele päringutele vastamine võib olla tasuline

teenus. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Infopäringuna arvestatakse näiteks lugeja päringut temaatilise informatsiooni leidmiseks,

nimestike koostamiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Siin ei arvestata

leidumus- ega töökorraldusalaseid päringuid. Infopäringud arvestatakse arvuliselt.

(4) Raamatukogu võib infoteeninduseks luua ja hallata kodulooandmebaasi.

§ 17. Raamatukogu arhiiv

(1) Raamatukogu arhiivis säilitatakse raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente.

(2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse «Arhiiviseaduse» ja «Arhiiviseaduse» § 13 alusel

kehtestatud arhiivieeskirja nõuete ning korra kohaselt.

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri määruse Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (RTL 2004, 97, 1529)

tunnistatakse kehtetuks.

Kavand 3

Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 22 lõike 4 ja Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse § 72 lõike 4 alusel.

§ 1. Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu automaatsed haldusaktid ja

dokumendid.

(1) Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu võib automaatse haldusakti ja

dokumendina anda:

1) registreerida raamatukogu lugejaks;

2) kustutada lugeja isikuandmed;

3) kustutada seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse

lõppemisel;

4) kustutada arstitõendi või muu tõendi kestuse või puude lõppemisel pimedate raamatukogu

teenuse kättesaadavaks tegemise;

5) saata meeldetuletusi laenutustähtaja saabumisest;

6) määrata lugejale viivise määra;

7) korralduse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära võtmiseks;

8) ettekirjutuse lugejale kohustuse täitmise tähtaja;

9) ettekirjutuse kohustuse täitmise tähtajaga;

10) ettekirjutuse kohustuse täitmise automaatselt täitemenetlusse.

§ 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse automaatsed haldusaktid ja dokumendid.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda teavituse

esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvaraamatukogu

lugejaks saamise võimalusest.

§ 3. Rakendussäte

Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Kavand 4

Raamatukogude andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 76 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu asutamine ja nimetus

(1) Raamatukogude andmekogu kuulub riigi infosüsteemi ning on asutatud Eesti

Rahvusraamatukogu seaduse alusel.

(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse riigi infosüsteemi kuuluva „Raamatukogude

andmekogu“ (edaspidi andmekogu) pidamine.

(3) Andmekogu ametlik nimi on „Raamatukogude andmekogu”.

(4) Andmekogu ingliskeelne nimetus on "Library Management System".

§ 2. Andmekogu eesmärk

(1) Andmekogu eesmärk on andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude töö korraldamise

ja juhtimise toetamine, võimaldades selleks vajalike andmete kogumist, säilitamist, töötlemist

ja kasutamist. Andmekogus töödeldakse raamatukogude valdkonnaga seotud andmeid

raamatukogu ülesannete täitmiseks, kogude haldamiseks, kasutajate registreerimiseks ja nende

üle arvestuse pidamiseks, lugejale ja külastajale teenuste osutamiseks, väljaannete riiklikuks

bibliograafiliseks registreerimiseks, raamatukogude ja väljaannete statistika tegemiseks ning

raamatukogude valdkonna juhtimiseks.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on andmekogu eesmärk võimaldada:

1) töödelda andmeid väljaannete, käsikirjade, esemete ja kogude kohta;

2) töödelda lugejate, külastajate ja seadusliku esindaja ning nende laenutuste andmeid;

3) juhtida, täita ja korraldada elektrooniliselt raamatukogu teenuseid ja tööd;

4) tagada ja luua andmete halduse, väljaannete komplekteerimise ja laenutamise korraldamise

keskne tehniline võimekus;

5) võimaldada ühtset ja ühetaolist aruandlust;

6) saada ja anda usaldusväärset teavet raamatukogude valdkonna poliitika kujundamiseks,

raamatukogude tegevuse korraldamisega seotud asutuste tegevuse planeerimiseks,

finantseerimiseks, statistikaks ja järelevalveks;

7) tagada erinevate infosüsteemide ja asutuste koostöö ning andmevahetus.

§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

(1) Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja Eesti

Rahvusraamatukogu (edaspidi Rahvusraamatukogu).

(2) Raamatukogude andmekogu volitatud töötleja on asutus või isik kellega on sõlmitud leping

ja kes peab, haldab ja arendab raamatukogude andmekogu infosüsteemi, töötleb andmeid ning

täidab muid kaasvastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud

nõuete kohaselt.

§ 4. Andmekogu kaasvastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatukogu kaasvastutavate töötlejatena korraldavad

koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi

elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid kaasvastutavale

töötlejale omaseid ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja

korraldusi volitatud töötlejatele.

(2) Kultuuriministeeriumi ülesanded kaasvastutava töötlejana:

1) asutab andmekogu, reguleerib andmekogu pidamist, määratleb andmekogu eesmärgid ja

pidamise viisid;

2) tagab regulatsioonidega andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

3) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise ning kinnitab

finantseerimisallikad;

4) kinnitab andmekogu arenduste prioriteedid, plaani ja mahu vastavalt arendusvajadustele ja

finantseerimisvõimalustele;

5) kinnitab andmekogu haldamise ja andmekoguga liitumise kulumudeli;

6) osaleb andmekogu juhtimises ja juhtrühma töös:

7) sõlmib andmekogu pidamise kaasvastutava töötlejaga Eesti Rahvusraamatukogu

halduslepingu;

8) menetleb andmekogu regulatsioonidega seotud vaidlusi ja kaebusi;

9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.

(3) Rahvusraamatukogu ülesanded kaasvastutava töötlejana:

1) täidab andmekogu kaasvastutava töötleja ülesandeid vastavalt põhimääruses kehtestatud

kohustustele ja halduslepingus ettenähtud ulatuses;

2) juhib andmekogu pidamist ja korraldab arendamist, andes volitatud töötlejatele selleks

vajalikke juhiseid ja korraldusi;

3) vastutab andmekogu pidamise eest õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

4) kasutab andmekogu pidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid

sihipäraselt ja tõhusalt;

5) teeb ettepanekuid ja taotlusi andmekogu arendamiseks ja finantseerimiseks;

6) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja;

7) sõlmib andmekogu pidamisega seotud lepinguid (sh arenduslepingud) ning kontrollib nende

täitmist;

8) juhib ja korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist ning tagab selle

olemasolu;

9) määrab andmekogu turvanõuded ja korraldab nende rakendamise vastavalt kehtestatud

nõuetele ning teistele õigusaktidele;

10) tagab küberturvalisuse;

11) korraldab andmekogu juhtrühma tööd ja osaleb selles;

12) juhib ja korraldab andmekogu andmehaldust, määratleb andmekoosseisud ning tagab meta-

andmete koosvõime ja vastavuse rahvusvahelistele standarditele ning nende taaskasutamise;

13) teostab kontrolli andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle;

14) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise;

15) haldab juurdepääse andmekogule, andmete edastamist ja väljastamist;

16) korraldab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt ja

varukoopiate tegemise;

17) korraldab andmekogu majutamist ja infotehnoloogilist haldamist;

18) korraldab andmekogu e-teenuste loomist ja elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi

teiste andmekogudega

19) tagab andmekogu infotehnoloogilise ja andmetega seotud kasutajatoe ning juhendab ja

koolitab andmekogu kasutajaid;

20) menetleb andmekogu pidamisega ja haldamisega seotud vaidlusi ja kaebusi;

21) teeb ettepanekuid andmekogu pidamise regulatsioonide muutmiseks;

22) koostab andmekoosseisude, sh isikuandmete töötlemise, mõjuanalüüsid andmekoosseisude

muutumisel;

23) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise;

24) informeerib kaasvastutavat töötlejat takistustest ja võimalikest probleemidest andmekoguga

seotud kohustuste täitmisel;

25) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu

pidamisel;

26) teostab kontrolli/teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle;

27) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(4) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks Rahvusraamatukogu,

kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt.

Kultuuriministeerium teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel.

(4) Volitatud töötleja ülesanded:

1) täidab andmekogu volitatud töötleja ülesandeid lepingus kaasvastutava töötleja poolt

ettenähtud ulatuses;

2) tagab andmete töötlemise ainult kaasvastutava töötleja juhiste kohaselt;

3) tagab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;

4) tagab infosüsteemi majutamise ja infotehnoloogilise haldamise;

5) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad

organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid

järjepidevalt.

§ 5. Andmekogu ülesehitus

(1) Andmekogu koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast (raamatukogusüsteemist) ja

avalikust veebiliidesest (e-kataloogist).

(2) Andmekogusisesed andmestikud ja alamandmekogud on:

1) lugejaandmete andmestik;

2) väljaannete ja esemete laenutuste andmestik;

3) väljaannete, esemete ja litsentsiandmete jt väljaannete laadide metaandmete andmestik;

4) tellimuste ja tarnijate andmestik;

5) väljaannete, sh trükiste riikliku statistika andmestik;

6) Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu;

7) Eesti õigusbibliograafia.

§ 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse

(1) Andmekogusse kantud andmete turbeaste on keskmine (M) ning andmekogu turvaklass on

K2T2S2.

(2) Andmekogu andmete puhul tagatakse nende:

1) käideldavus, tagades nende kättesaadavuse selleks volitatud isikutele;

2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;

3) konfidentsiaalsus, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest ja tagades andmete

kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi.

(3) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(4) Andmekogu andmeandja teavitab viivitamata kaasvastutavat töötlejat Rahvusraamatukogu

kõikidest asjaoludest, mis võivad ohtu seada andmekogu turvalisuse.

2. peatükk

Andmekoguga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine

§ 7. Andmekoguga liitumine

(1) Andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik rahvaraamatukogu seaduse §

11 lõike 2 alusel.

(2) Andmekoguga liitumine ja kasutamine on rahvaraamatukogule tasuta rahvaraamatukogu

seaduse § 11 lõike 3 alusel.

(3) Avalik-õigusliku isiku raamatukogu, ülikooli-, eriala- või kooliraamatukogu või muu

asutuse raamatukogu vabatahtliku liitumise andmekoguga otsustab Eesti Rahvusraamatukogu

tingimusel, et raamatukogu tegevus vastab Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõikes 2

nimetatud eesmärkidele.

(4) Kultuuriministeerium sõlmib Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 19 lõike 3 kohaselt

Rahvusraamatukoguga halduslepingu andmekogu haldamiseks ja kasutamiseks.

(5) Raamatukogu andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud raamatukogudele toimub halduslepingu sõlmimisega raamatukogu pidaja ja

Rahvusraamatukogu vahel.

(6) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulupõhise tasu arvutamise

alused käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatukogudele kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 8. Andmekogu kasutajaõigused

(1) Andmekogu kasutajaõigused antakse:

1) kaasvastutava ja volitatud töötleja töötajale;

2) raamatukogus kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule (edaspidi asutuse

haldur);

3) raamatukogutöötajale;

4) lugejatele.

(2) Kaasvastutava töötlejana Rahvusraamatukogu annab kasutajaõigused vähemalt ühele

kasutaja või volitatud töötleja töötajale (peakasutaja), kes:

1) kannab raamatukogu andmekoguga liitumisel andmekogusse raamatukogu või asutuse nime,

registrikoodi ja kontaktandmed;

2) määrab iga raamatukogu kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes liitumislepingus

esitatud teabest;

3) annab kasutajaõigused volitatud töötleja töötajatele.

(3) Peakasutaja on Rahvusraamatukogu töötaja, kellel on õigus kasutada kõiki

seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi.

(4) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud

isikutele.

(5) Andmekogu kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks töötaja

kasutajaõiguste, sealhulgas andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–3 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse

määramisel, sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel

lähtutakse isiku õigustatud huvist ja töökohustustest ning raamatukogu või asutuse juhi

kehtestatud raamatukogu töökorralduse põhimõtetest.

(7) Raamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude

andmekogu administreerimise funktsionaalsusi.

(8) Lugeja on autenditud kasutaja, kes on registreerunud vähemalt ühe raamatukogu lugejaks

ja saab kasutada kogu raamatukogude andmekogu avaliku kasutajaliidese (e-kataloogi)

funktsionaalsust.

(9) Anonüümne kasutaja on autentimata kasutaja, kes saab kasutada ainult avaliku

kasutajaliidese (e-kataloogi) neid funktsionaalsusi, mis ei seondu isikustatud teenuste

pakkumisega.

(10) Andmekogu andmesubjektid on lugejad ja raamatukogutöötajad.

§ 9. Andmekogu kasutamise õiguse äravõtmine

(1) Rahvusraamatukogu võib omal algatusel andmekoguga liitunud raamatukogu töötajalt

kasutajaõigused ära võtta, kui on teatavaks saanud, et andmete andmekogusse kandmine ei ole

enam raamatukogutöötaja tööülesanne või töötaja on andmekogu kasutanud mittesihipäraselt

ning asutuse haldur ei ole seda ise teinud.

(2) Asutuse haldur on kohustatud töötajalt kasutajaõigused ära võtma, kui andmete

andmekogusse kandmine ei ole enam raamatukogutöötaja tööülesanne või töötaja on andmeid

kasutanud mittesihipäraselt.

3. peatükk

Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed

§ 9. Andmeandjad

(1) Andmekogusse esitavad andmeid:

1) lugejad;

2) andmekoguga liitunud raamatukogude töötajad, kellele on antud vastavad õigused.

§ 10. Lugeja andmeandjana

(1) Lugeja esitab andmekogusse andmed, mis on loetletud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse

§ 7 lõikes 2 ning rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 2. Kui raamatukogu seda nõuab, siis

alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul esitatakse mainitud andmed ka seadusliku

esindaja kohta.

(2) Lugeja andmed esitab andmekogusse lugeja ise veebiliidese kaudu või tema taotlusel

raamatukogu töötaja otse andmekogusse.

(3) Alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seaduslik esindaja.

§ 11. Raamatukogutöötaja andmeandjana

(1) Eesti Rahvusraamatukogu ja kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu või muu asutuse

raamatukogu töötajad edastavad andmekogusse järgmised andmed:

1) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõikes 2 ning rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes

2 loetletud lugejate ning kui raamatukogu seda nõuab, siis alla 18-aastase isiku ja täisealise

eestkostetava puhul ka seadusliku esindaja isikuandmed.

2) puudega isikule osutatava teenuse puhul märge isiku õiguse kohta teenust saada ja selle

õiguse kestuse kohta vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõikes 44 ning

rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 3 sätestatule;

3) koduteeninduse puhul märge isiku õiguse kohta seda teenust saada ja selle õiguse kestuse

kohta vastavalt rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 8 sätestatule;

4) väljaande või eseme tellinud või sellele järjekorda pannud lugeja andmed;

5) väljaannet või eset laenutanud lugeja andmed ja laenutähtaeg;

6) väljaande või eseme laenutähtajaks tagastamata jätmise korral tasu viivitatud aja eest ja selle

suurus kujunemise kord, kui raamatukogu kasutuseeskiri näeb tasu viivitatud aja eest ette;

7) märge raamatukogude teenuste kasutusõiguse piiramise kohta vastavalt Eesti

Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõige 6 alusel kehtestatud kasutuseeskirjas ning

rahvaraamatukogu seaduse §-s 22 sätestatud väljaande või eseme rikkumise või tagastamata

jätmisest või kasutamise eeskirja rikkumisest tekkivale lugeja vastutusele;

8) raamatukogude kogudesse kuuluvate teavikute bibliograafiline, täistekst-, norm- ja

leidumus- ja eksemplari andmestik;

9) väljaannete, esemete ja andmebaaside leidumus;

10) andmed kogude komplekteerimise käigus tellitavate väljaannete või esemete või

andmebaaside kohta, hind, staatus, tarnija, logistika;

11) andmekogu haldusõigusega töötaja nimi ja kontakt ning roll andmekogu haldamises;

12) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud väljaannete, sealhulgas trükiste

ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kohta;

13) muude Eesti Rahvusraamatukogu seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ja teistes

raamatukogude valdkonna tegevust korraldavates regulatsioonides ja seaduses sätestatud

ülesannete täimise kohta.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule edastab Eesti Rahvusraamatukogu

andmekogusse järgmised andmed:

1) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõigu 1 punktis 2 sätestatud riiklikus

rahvusbibliograafias registreeritavate Eesti väljaannete kohta;

2) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõigu 1 punktis 5 sätestatud rahvusliku agentuurina

tegutsemisel väljastatud raamatute standardnumbrite (ISBN), jadaväljaannete

standardnumbrite (ISSN) ja noodiväljaannete standardnumbrite (ISMN) kohta.

§ 12. Lugeja ja seadusliku esindaja andmete kandmine andmekogusse ning sellega seoses

tehtavad toimingud

(1) Lugeja andmed kannab andmekogusse lugeja ise veebiliidese kaudu e-kataloogi või tema

taotlusel raamatukogu töötaja otse andmekogusse.

(2) Kuni 18-aastase isiku või täiskasvanud eestkostetava puhul kannab ka lapsevanem või

täiskasvanud eestkostetava seaduslik esindaja oma andmed ise veebiliidese kaudu e-kataloogi

või tema taotlusel raamatukogu töötaja otse andmekogusse.

(3) Lugejate andmed kantakse andmekogusse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või

õpilaspileti alusel.

(4) Autenditud kasutaja puhul luuakse raamatukogude andmekogusse lugejakirje, mis koosneb:

1) isikukirje andmetest;

2) raamatukoguga seotud andmetest;

3) alaealise ja täisealise eestkostetava puhul lisaks isikukirje andmetest ka lapsevanema või

muu seadusliku esindaja kohta ja lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekust, et

alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid teenuseid kasutada ja eeskoste kestus.

(5) Lugejakirje isikukirje andmekoosseis on järgmine:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) lokaalne isikukirje identifikaator;

4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev;

5) viimane andmete uuendamise kuupäev;

6) roll/teenus(ed) mida raamatukogu pakub lugejale.

(6) Lugejakirje raamatukoguga seotud andmekoosseis on järgmine:

1) koduraamatukogu, kus isik on lugejaks registreerunud;

2) kasutamise eeskirjaga nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev;

3) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus koos kuupäevaga.

(7) Lugejakirje lapsevanema või muu seadusliku esindajaga seotud andmekoosseis on

järgmine:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) lokaalne isikukirje identifikaator;

4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev;

5) viimane andmete uuendamise kuupäev;

6) roll/teenus(ed) mida raamatukogu pakub lugejale;

7) nõusolek;

8) eeskoste kestus.

(8) Andmekogus sisalduva lugejakirje suurim isikuandmete võimalik andmekoosseis on

järgmine:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) elukoht (postiaadress);

4) telefoninumber;

5) elektronposti aadress, kui see on olemas;

6) koduteeninduse vajadus;

7) puudega seotud teenuse liik ja kestus;

8) kasutamise eeskirjaga nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev;

9) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus;

10) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev (mugavusteenuse

kasutamiseks);

11) lugejagrupp (nt õpilane, üliõpilane);

12) akadeemiline staatus;

13) koduraamatukogu;

14) laenutused;

15) lugemisnimekirjad;

16) tagastused;

17) võlgnevused;

18) lugejakonto kehtivusaeg;

19) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev;

20) kasutajanimi;

21) parool;

22) amet;

23) töötaja akadeemilise üksuse ja nende koosseisus olevate allüksuste, tugiüksuste ja asutuste

andmed;

24) teaduskond;

25) ettevõte;

26) õppetase;

27) õppeasutus;

28) kursus või klass;

29) valdkonnad;

30) suhtluskeele eelistus;

31) teadete saamise kanali eelistus;

32) suhtluskanali eelistus;

33) teavituste eelistused;

34) lugejakaardi number;

35) lugejakaardi aegumise kuupäev;

36) üliõpilaskood;

37) teenuse pakkumiseks vajalik info;

38) volituse informatsioon.

§ 13. Raamatukogutöötaja kohta andmete kandmine andmekogusse ja ning sellega seoses

tehtavad toimingud

(1) Raamatukogutöötaja andmed kannab andmekogusse andmekogu või asutuse haldur.

(2) Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse

kirje, mille andmekoosseis on järgmine:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) raamatukogu, mille töötaja ollakse;

4) telefoninumber;

5) elektronposti aadress;

6) roll;

7) moodulid, mille ulatuses on töötajal õigused andmekoguga töötamisel.

§ 14. Väljaande, eseme ja andmebaasi metaandmete kandmine andmekogusse ning sellega

seoses tehtavad toimingud

(1) Väljaande, eseme või andmebaasi hankimiseks või arvele võtmiseks viiakse läbi objekti

kirjeldamine, eesmärgiga muuta leitavaks või ligipääsetavaks.

(2) Väljaande, eseme või andmebaasi täiskirje koostatakse andmekogusse arvele võtmisel ja/või

lugejale ligipääsetavaks tegemisel.

§ 15. Väljaande ja eseme laenutamiseks või kasutamiseks andmine ning sellega seoses

tehtavad toimingud

(1) Väljaannete ja esemete laenutusandmed kannab andmekogusse raamatukogu, mille kogusse

laenutatav väljaanne või ese kuulub. Kui lugeja vormistab laenutuse ise läbi iseteeninduse,

kantakse andmed andmekogusse läbi vastava liidestuse.

(2) Teise raamatukogusse laenutamisel kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) laenutav raamatukogu;

2) laentustähtaja algus- ja lõppkuupäev.

(3) Väljaande või eseme teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab

kasutamiseks andev raamatukogu selle kohta andmekogusse järgmised andmed:

1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed;

2) kasutusaja algus- ja kavandatud lõppkuupäev;

3) kasutuseesmärk;

4) seisund kasutamiseks andmise ajal;

5) kasutamise tingimused (sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded).

§ 16. Tellimusandmete kandmine andmekogusse ning sellega seoses tehtavad toimingud

(1) …..

§ 17. Väljaannete, sealhulgas trükitoodangu- ja raamatukogualase riikliku statistika

andmete kandmine andmekogusse

(1) …....

§ 18. Andmekogusse andmete kandmise alusdokumendid

(1) Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:

1) Eesti Rahvusraamatukogu seadus;

2) rahvaraamatukogu seadus;

3) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus;

4) kooliraamatukogude töökorralduse alused;

5) säilituseksemplari seadus;

6) autoriõiguse seadus;

7) andmete esitajate taotlus;

8) lugejatega sõlmitud lepingu täitmine;

9) raamatukogudega sõlmitud halduslepingud.

4. peatükk

Andmete esitamise ja väljastamise kord

§ 19. Andmete esitamise kord

(1) Andmete esitamisena käsitatakse andmete andmekogusse sisestamist ja andmekogusse

kantud andmete muutmist või kustutamist.

(2) Õigus andmeandja nimel andmete esitamiseks on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega

isikul.

(3) Andmete esitajad esitavad andmed andmekogusse veebilehel asuva viida kaudu üle

turvakanali ligipääsetavasse süsteemi.

(4) Andmete esitajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega

autentimisvahendit kasutades.

(5) Andmed esitatakse käesolevas peatükis sätestatud toimingute teostamisel ning nimetatud

tähtaegadel.

(6) Andmete esitamisel registreeritakse andmekogus automaatselt:

1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi;

2) asutus, kelle nimel andmed esitatakse;

3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg.

§ 20. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine

(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmeandja.

(2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab

andmeandja, kaasvastutav või volitatud töötleja isikuandandmed viivitamata ja muud andmed

vastavalt andmekvaliteedi protseduuridele.

(3) Kui andmekogu ei võimalda andmeandjal andmeid parandada, teavitab ta andmete

muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata § 4 lõikes 3 nimetatud kaasvastutavat

töötlejat. Kaasvastutav töötleja kontrollib andmete õigsust ning muudab või parandab andmed.

§ 21. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele

(1) Andmekogusse kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs

andmekogu e-kataloogi kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi

lõikes 5 sätestatud korras ja kasutajat tuvastamata.

(2) Andmekogusse kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja andmekogus vormistatud

dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul:

1) kaasvastutava töötleja ja andmeandja kaudu;

2) raamatukogu kaudu, kelle raamatukogu kogusse on konkreetne väljaanne või ese arvele

võetud, või hoiule võetud või kellele on konkreetne väljaanne või ese laenutatud või

kasutamiseks antud.

(3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised andmekogusse kantud andmed:

1) kasutuspiiranguga väljaande bibliograafilised ja leidumusandmed;

2) väljaande tiraaž;

3) väljaande või eseme ostuhind;

4) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed;

5) lugejate isikuandmed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud andmetele võib juurdepääsupiirangu

kehtestada kohtu otsusega või raamatukogu juht juhul, kui väljaande raamatukogule üle andja

või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigused andmete töötlemiseks antakse

ainult nendele kaasvastutava või volitatud töötleja või andmeandja poolt määratud isikutele,

kellel on seda vaja oma raamatukogu tööülesannetest tulenevalt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigused peatatakse isiku töölt lahkumise

või tööülesannete muutumise korral.

§ 22. Ebaõigete andmete parandamine

(1) Kui andmeandja avastab, et ta on andmekogus esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud

viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama andmekogusse õiged andmed.

(2) Eesti Rahvusraamatukogul kui kaasvastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale

järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete

parandamiseks.

§ 23. Andmete logimine

(1) Andmete andmekogusse kandmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine

(edaspidi kanne) ning juurdepääsupiiranguga andmete vaatamine (edaspidi päring) logitakse.

(2) Andmekogus isikuandmetega tehtud toimingud logitakse. Kasutaja tuvastatakse

andmekogusse sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID, HarID või TAAT abil. Logis

säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle

teinud isikut.

(3) Iga andmekogus andmetega tehtud kande ja päringu kohta säilitatakse vähemalt järgmised

andmed:

1) kande või päringu sisu;

2) kande või päringu teinud isiku nimi;

3) kande või päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg.

(4) Logi säilitatakse 1 aasta kande või päringu tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel

logi andmed kustutatakse.

§ 24. Andmete säilitamine

(1) Andmekogus töödeldavaid RaRS § 19 lõikes 2 ja 3 ning ERRS § 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

lugejate või tema seadusliku esindaja andmeid säilitatakse isikustatult 3 aastat alates viimasest

raamatukogu teenuse kasutamisest või lugejaks olemise pikendamisest. Kui lugejal on

raamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid

ning andmeid säilitatakse kuni kohustuste täitmiseni.

(2) Andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugejate andmeid säilitatakse isikustatult

vastavalt raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele.

(3) Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste

asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 75 lõike 4 kohaselt

töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni.

(4) Andmekogus olevaid väljaannete ja esemete andmeid säilitatakse väljaande või eseme

mahakandmiseni, kui tegemist on laenukogusse kuuluva väljaandega. Litsentsiandmebaasi

andmeid säilitatakse litsentsi kehtivuse lõpuni, v.a juhul kui säilib arhiivi kasutamise võimalus.

(5) Rahvusraamatukogu koostatavasse Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogusse kuuluvaid

andmeid säilitatakse alaliselt.

(6) Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise,

arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides sätestatut.

§ 25. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Andmekogul on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks

päringuid ning saada andmeid andmekogudest.

(2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi:

1) isikut identifitseerivad andmed;

2) isiku esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime andmed;

3) isiku surma kuupäeva ja surma registreerimise kande numbri.

(3) isiku autentimiseks ja dokumentide digiallkirjastamiseks kasutatakse keskset

juurdepääsulahendust (SSO) koos allkirjastamise lahendusega. Autentimine toimub SSO

teenuse kaudu, mistõttu autentimismeetodi spetsiifilisi andmeid (näiteks parool, biomeetria

jms) ei vahetata.

Raamatukogude andmekogu usaldab SSO serverit, suunates kasutaja sinna autentima ning

saades vastusena tagasi kasutaja identiteedi.

1) TARA - riigi autentimisteenus, mis võimaldab autentida ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID ja

Euroopa Liidu eID-ga (piiriülene autentimine läbi eIDAS taristu kaudu);

2) SiGa - riigi allkirjastamisteenus, mida kasutatakse e-kataloogis lugejaks registreerimisel

raamatukogu registreerumisavalduse digiallkirjastamiseks;

3) HarID - haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus;

4) TAAT - haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja autoriseerimise taristu;

5) EHIS - Eesti Hariduse Infosüsteem, millest saadakse õppimise või õpetamise fakti

tõendavaid andmeid raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks, sealhulgas

(üli)õpilase õppimist tõendavad andmed (õpperühm, klass, õpingute alustamine ja lõpetamine)

ja õppejõu, õpetaja või õpetajaga võrdsustatud isiku töökohta puudutavad andmed ning

(õppeasutuse andmed (nimi, registreerimisnumber ja aadress);

(4) Rahvusraamatukogu kirjastajaportaal – kirjastaja poolt esitatud väljaannete

bibliograafilisted andmed;

(5) MTÜ Raamatukoguvõrgu Konsortsium Esteri kaanepiltide Kataloogi (EPIK) väljaannete

kaanepiltide, sisukokkuvõtete ja sisukordade andmed;

1) …

(6) makselahenduse teenuse osutaja - andmekogu tasuliste teenuste eest ja võlgnevuste

tasumiseks andmed;

1) …

(7) Logistikateenuse osutaja andmekogu teenustega seotud pakiveo ja kullerteenuste andmed.

1) …

(8) Raamatukogude iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid neis teostatud laenutuste ja

tagastuste andmed.

1) …

(9) Andmekogul on oma pidamise eesmärkide täitmiseks õigus andmevahetuseks läbi

rakendusliideste järgmiste andmekogude ja infosüsteemidega:

1) logistikateenuse osutaja - juurdepääs antakse pakiveo või kullerteenuse osutamiseks

vajalikele andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese;

2) raamatukogude juhtimise töölaud - statistiliste päringute jaoks (arendamisel);

3) raamatukogude dokumendihaldussüsteemid - juurdepääs antakse andmekogu vahendusel

lugejaks registreerumise avaldustele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese;

4) RaRa andmekogu DIGAR – juurdepääs antakse bibliograafilistele andmetele võimaldamaks

arendada andmekogu otsingufunktsionaalsust ja teostada automaatset kataloogimist.

Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese;

5) Bürokratt - Eesti riigi virtuaalne abiline, e-kataloogis nõuandev juturobot;

6) andmejälgija - andmesubjektile tema isikuandmetega seotud toimingutest ülevaate

andmiseks;

7) raamatukogude iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid - juurdepääs antakse laenutaja

laenutuse ja tagastuse tuvastamiseks vajalikele andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi

turvalise liidese;

8) raamatupoodide süsteemid - komplekteerimise automatiseerimiseks;

9) õppeinfosüsteemid - kuvavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga seotud laenutuste

kohta;

10) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem - väljaannete ja eksemplaride

logistika haldamiseks.

11) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid - arvete ja rahaliste nõuetega seotud toimingute

automatiseerimiseks.

12) RaRa andmekataloog - juurdepääs antakse andmekogu infosüsteemi metaandmestikule ja

andmekataloogis andmestikele nende kirjeldamiseks ning andmekogus andmekvaliteedi

kontrollide teostaiseks. Andmekogu infosüsteemi juurdepääs võimaldatakse

otsejuurdepääsuna;

13) avaandmete lahendused - teistest raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ja

andmete jagamiseks;

14) API otspunktid - võimaldavad luua liidestusi uute teenuste pakkumiseks, näiteks ruumide

broneerimise ja uste avamise süsteemid.

15) raamatukogude raamatukogusüsteemid - juurdepääs antakse andmekogu bibliograafilistele

andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese.

(10) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

5. peatükk

Järelevalve, andmekogu rahastamine ja lõpetamine

§ 26. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad

Kultuuriministeerium ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda õigusaktides toodud

pädevusele.

(2) Rahvusraamatukogu kontrollib andmekogu toimingute vastavust käesolevale määrusele.

§ 27. Andmekogu pidamise rahastamine (finantseerimine)

Andmekogu pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ning arendustöid rahastatakse

riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kui andmekogu kaasvastutava töötleja eelarve kaudu või

muudest kaasvastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest.

§ 28. Andmekogu lõpetamine

(1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku

arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.

(3) Andmekogu lõpetatakse kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud

nõuetega.

(4) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt.

Lisa 1 Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamine (lisatud).

Lisa 2 Raamatukogu andmekogusse esitatavate andmete loetelu (täpsustatakse ja lisatakse

pärast Raamatukogude andmekogu arenduse lõppu).

6. peatükk

Rakendussäte

Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

„Raamatukogude andmekogu põhimäärus“

Lisa 1

Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamine

1. peatükk

Alamandmekogu nimi ja vastutav töötleja

1. Raamatukogude andmekogu Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu (edaspidi

alamandmekogu) ametlik nimi on „Eesti rahvusbibliograafia“.

1.1. Alamandmekogu ingliskeelne nimetus „The Estonian National Bibliography“.

2. Alamandmekogu (edaspidi alamandmekogu) vastutav töötleja on Eesti Rahvusraamatukogu

(edaspidi Rahvusraamatukogu).

3. Alamandmekogu pidamise eesmärk on tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusest ja

säilituseksemplari seadusest eesti väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine,

bibliograafiaandmete alaline säilitamine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks tegemine.

3.1. Eesti väljaandena käsitatakse käesolevas määruse lisa 1 peatükis 4. Alamaandmekogu Eesti

rahvusbibliograafia koostamise alused nimetatud Eestis kõigis keeltes ja välismaal eesti keeles

avaldatud väljaandeid.

3.2. Lisaks eesti väljaannetele registreeritakse rahvusbibliograafias ka eestikeelsete väljaannete

tõlked ja Eestist pärit autorite võõrkeelsed väljaanded ning väljaspool Eestit ilmunud

võõrkeelsed Eesti kultuuri- ja teaduspärandisse kuuluvad väljaanded.

3.3. Alamandmekogu koostamise täpsemad põhimõtted on fikseeritud käesoleva lisa 1 peatükis

4. „Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused“.

4. Registreerimise tingimuseks on väljaande avaldatus autoriõiguse seaduse tähenduses.

5. Alamandmekogus registreeritakse väljaanded olenemata andmekandjast, ilmumisajast ja –

kohast.

6. Alamandmekogu andmetel on informatiivne tähendus.

7. Alamandmekogu peetakse kooskõlas avaliku teabe seadusega.

8. Andmekogu põhimääruse alamandmekogu pidamise lisas kasutatakse mõisteid alljärgnevas

tähenduses:

8.1. Väljaanne – kas trükisena, muul füüsilisel teabekandjal või elektroonilisel kujul avaldatud

teos (nt trükis, e-raamat, plakat, heliplaat, kompaktketas jne.)

8.2. MIRKO –raamatukogude andmekogu e- kataloog.

8.3. MARC21 – rahvusvaheliselt tunnustatud arvutiloetava kataloogimise vorming.

peamiselt bibliograafia- ja normikirjete esituseks ja struktureerimiseks arvutiloetaval

andmekandjal.

8.4. ISBD – rahvusvahelised bibliograafilise kirjeldamise reeglid.

8.5. RDA – rahvusvaheline kataloogimisstandard.

8.6. AACR2 – angloameerika kataloogimisreeglid.

8.7. UDK – universaalne kümnendliigitus, milles kirjandus on rühmitatud teadusalade kaupa

numbriliste indeksite järgi.

8.8. Vastutav töötleja – korraldab alamandmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete

haldamist, vastutab alamandmekogu haldamise seaduslikkuse eest.

8.9. Volitatud töötleja – võib olla nii vastutava töötleja kontrolli all tegutsev alamandmekogu

igapäevane haldaja kui ka teenuste osutaja, näiteks andmekogu majutaja või arendajana.

2. peatükk

Alamandmekogu pidamine

1. Eesti rahvusbibliograafia on osa e-kataloogist MIRKO, millel on ühine kasutajaliides ja ühine

andmete otsingut ning käitlust võimaldav tarkvara.

2. Andmete alusdokumendid on autoriõiguse seaduse tähenduses avaldatud ja

rahvusbibliograafias registreeritud väljaanded ja andmed nende kohta.

3. Andmete esituse vorm ja sisu vastavad:

3.1. rahvusvahelistele kirjereeglitele (ISBD-d; RDA);

3.2. Eesti otsitunnuste moodustamise reeglitele (AACR2; RDA);

3.3. arvutiloetava kataloogimise vormingule (MARC21);

3.4. Eesti märksõnastikule;

3.5. universaalsele kümnendliigitusele (UDK);

3.6. Rahvusraamatukogu poolt koostatud juhendmaterjalidele.

3. peatükk

Alamandmekogu koosseis

1. Alamandmekogusse kantakse rahvusbibliograafiasse kuuluvate väljaannete:

1.1. metaandmed, mis vastavad rahvusvahelistele väljaannete bibliograafilise kirjeldamise

reeglitele;

1.2. autorsusega seotud isiku- ja kollektiivinimed.

2. ERB alamandmekogu detailne andmekoosseis.

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

100 - Isikunimi pealdisena

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

100 - Isikunimi pealdisena a) isikunimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

100 - Isikunimi pealdisena b) numeratsioon

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

100 - Isikunimi pealdisena c) - nimega seotud tiitlid, muud

sõnad

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

100 - Isikunimi pealdisena d) - nimega seotud daatumid

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

110 - Kollektiivautor pealdisena

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

110 - Kollektiivautor

pealdisena

a) kollektiivi nimi või

võimupiirkonna nimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

110 - Kollektiivautor

pealdisena

b) allüksuse või asutuse

konverentsi nimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

110 - Kollektiivautor

pealdisena

c) asutuse konverentsi

toimumise koht

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

110 - Kollektiivautor

pealdisena

d) asutuse konverentsi

toimumise aeg

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

110 - Kollektiivautor

pealdisena

n) asutuse konverentsi

järjenumber

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi a) isikunimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi b) numeratsioon

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi c) nimega seotud tiitlid, muud

sõnad

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi d) daatumid

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi e) tegija funktsioon e.

rollinimetus

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi n) teose osa number

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi p) teose osa pealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

700 - Täiendkirje: isikunimi t) teose pealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

a) kollektiivi nimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

b) allüksuse või asutuse

konverentsi nimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

c) asutuse konverentsi

toimumise koht

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

d) asutuse konverentsi

toimumise aeg

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

e) tegija funktsioon e.

rollinimetus

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

n) asutuse konverentsi

järjenumber

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

n) teose osa number

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

p) teose osa pealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

710 - Täiendkirje: kollektiivi

nimi

t) teose pealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

a) ajutise kollektiivi nimi

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

c) toimumiskoht

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

d) toimumisaeg

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

e) allüksus

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

n) järjenumber

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

n) teose osa number

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

p) teose osa pealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

711 - Täiendkirje: ajutine

kollektiivautor

t) teose pealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

730 - Täiendkirje: anonüümse

(autorita) teose ühtluspealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

730 - Täiendkirje: anonüümse

(autorita) teose ühtluspealkiri

a) ühtluspealkiri

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

730 - Täiendkirje: anonüümse

(autorita) teose ühtluspealkiri

d) lepingu allakirjutamise aeg

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

730 - Täiendkirje: anonüümse

(autorita) teose ühtluspealkiri

l) teose keel

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

730 - Täiendkirje: anonüümse

(autorita) teose ühtluspealkiri

n) teose osa number

Autorsusega seotud isiku- ja

kollektiivinimed ning

ühtluspealkirjad

730 - Täiendkirje: anonüümse

(autorita) teose ühtluspealkiri

p) teose osa pealkiri

Editsiooniandmed

Editsiooniandmed 250 - editsiooniandmed

Füüsilise kirjelduse andmed

Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus

Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus a) laadi erimäärang ja/või maht

Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus b) täiendandmed

Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus c) mõõtmed

Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus e) irdlisa

Ilmumisandmed

Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed

Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed a) ilmumis- või levitamiskoht

Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed b) kirjastaja, levitaja

Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed c) ilmumisaasta või

autoriõiguse aasta

Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed e) trükkimiskoht,

valmistamiskoht

Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed f) trükikoda, valmistaja nimi

Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed g)

trükkimisaasta/valmistamisaasta

Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi

Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi a) riik

Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi b) osariik, provints

Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi c) maakond

Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi d) linn

Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi f) linnaosa

Ilmumisandmed a) Ilmumis- või levitamiskoht

Ilmumisandmed b) kirjastaja, levitaja

Ilmumisandmed c) ilmumisaasta või

autoriõiguse aasta

Ilmumisandmed e) trükkimiskoht,

valmistamiskoht

Ilmumisandmed f) trükikoda, valmistaja nimi

Ilmumisandmed g)

trükkimisaasta/valmistamisaasta

Laadiomased andmed

Liigiindeksid

Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks

Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks 2) indeksi allikas

Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks a) indeks

Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks

Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks 2) indeksi allikas

Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks a) põhiindeks

Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks x) liigi üldmääraja

Märksõnad

Märksõnad 600 - isikunimi

Märksõnad 600 - isikunimi 5) raamatukogu siigel ja

kohaviit provenientsi märkimise

puhul

Märksõnad 600 - isikunimi a) isikunimi

Märksõnad 600 - isikunimi b) numeratsioon

Märksõnad 600 - isikunimi c) nimega seotud tiitlid, muud

sõnad

Märksõnad 600 - isikunimi d) daatumid

Märksõnad 600 - isikunimi e) tegija funktsioon e.

rollinimetus

Märksõnad 600 - isikunimi n) teose osa number

Märksõnad 600 - isikunimi p) teose osa pealkiri

Märksõnad 600 - isikunimi t) teose pealkiri

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi 5) raamatukogu siigel ja

kohaviit provenientsi märkimise

puhul

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi a) kollektiivi nimi või

võimupiirkonna nimi

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi b) allüksuse või asutuse

konverentsi nimi

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi c) asutuse konverentsi

toimumise koht

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi d) asutuse konverentsi

toimumise aeg

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi e) tegija funktsioon e.

rollinimetus

Märksõnad 610 - kollektiivi nimi n) asutuse konverentsi

järjenumber

Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi

Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi a) ajutise kollektiivi nimi

Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi c) toimumiskoht

Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi d) toimumisaeg

Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi e) allüksus

Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi n) järjenumber

Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)

teose ühtluspealkiri

Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)

teose ühtluspealkiri

a) ühtluspealkiri

Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)

teose ühtluspealkiri

d) lepingu allakirjutamise aeg

Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)

teose ühtluspealkiri

l) teose keel

Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)

teose ühtluspealkiri

n) teose osa number

Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)

teose ühtluspealkiri

p) teose osa pealkiri

Märksõnad 650 - teemamärksõna

Märksõnad 651 - kohamärksõna

Märksõnad 653 - ajamärksõna

Märksõnad 655 - vormimärksõna

Märkused

Märkused 500 - üldmärkused

Märkused 502 - Märkus "välja antud

koos" kohta

Märkused 502- väitekirja märkus

Märkused 504 - bibliograafia ja registrite

märkus

Märkused 505 - Sisu märkus

Märkused 505 - Sisu märkus a) sisu märkus

Märkused 505 - Sisu märkus r) vastutusandmed

Märkused 505 - Sisu märkus t) pealkiri

Märkused 506 - Kasutuspiirangu märkus

Märkused 516 - märkus elektroonilise

teaviku tüübi kohta

Märkused 520 - kokkuvõte, andmebaas

Märkused 525 - kaasande või lisa märkus

Märkused 530 - täiendava kandja märkus

Märkused 533 - elektroonilise

reproduktsiooni märkus

Märkused 533 - elektroonilise

reproduktsiooni märkus

a) koopia tüüp

Märkused 533 - elektroonilise

reproduktsiooni märkus

b) kopeerimise koht

Märkused 533 - elektroonilise

reproduktsiooni märkus

c) koopia valmistaja

Märkused 533 - elektroonilise

reproduktsiooni märkus

d) koopia valmistamise aeg

Märkused 533 - elektroonilise

reproduktsiooni märkus

e) koopia füüsiline kirjeldus

Märkused 533 - elektroonilise

reproduktsiooni märkus

n) märkus

Märkused 534 - algupärandi märkus

Märkused 534 - algupärandi märkus c) algupärandi ilmumisandmed

Märkused 534 - algupärandi märkus f) algupärandi seeriaandmed

Märkused 534 - algupärandi märkus n) märkus

Märkused 534 - algupärandi märkus t) algupärandi pealkiri

Märkused 534 - algupärandi märkus x) ISSN

Märkused 534 - algupärandi märkus z) ISBN

Märkused 538 - süsteemi nõuete ja

juurdepääsu märkus

Märkused 545 - biograafiliste või

ajalooliste andmete märkus

Märkused 546 - keelemärkus

Märkused 547 - leidumuse märkus

Märkused 561 - provenientsi märkus

Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga

seotud märkus

Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga

seotud märkus

a) identifitseerivad märkused

Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga

seotud märkus

b) eksemplari identifiseerivad

andmed

Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga

seotud märkus

c) väljaannet identifitseerivad

andmed

Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga

seotud märkus

e) eksemplaride arv

Märkused 580 - lingitud kirje märkus

Märkused 586 - autasumärkus

Pealkirja- ja vastutusandmed

Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja

vastutusandmed

Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja

vastutusandmed

a) põhipealkiri

Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja

vastutusandmed

b) täiendandmed

Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja

vastutusandmed

c) vastutusandmed

Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja

vastutusandmed

n) teose osa number

Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja

vastutusandmed

p) teose osa pealkiri

Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad

Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad a) põhipealkiri

Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad b) täiendandmed

Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad n) osa number

Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad p) osa pealkiri

Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri

Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri 5) raamatukogu siigel ja

kohaviit provenientsi märkimise

puhul

Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri a) Pealkiri ; Kokkuleppeline

pealkiri või kogu nimetus

provenientsi märkimise puhul

Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri n) teose osa number

Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri p) teose osa pealkiri

Seeriaandmed

Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed

Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed a) pealkiri

Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed n) osa number

Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed p) osa pealkiri

Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed v) seeria järjenumber

Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed x) ISSN

Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed

Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed a) seeriaandmed

Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed v) seeria järjenumber

Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed x) ISSN

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

a) isikunimi

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

b) numeratsioon

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

c) - nimega seotud tiitlid, muud

sõnad

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

d) daatumid

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

n) teose osa number

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

p) teose osa pealkiri

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

t) teose pealkiri

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

v) köite number

Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -

Isikunimi

x) rahvusvaheline

standardnumber

Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,

ühtluspealkiri

Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,

ühtluspealkiri

a) ühtluspealkiri

Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,

ühtluspealkiri

n) teose osa number

Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,

ühtluspealkiri

p) teose osa pealkiri

Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,

ühtluspealkiri

v) köite number

Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,

ühtluspealkiri

x) rahvusvaheline

standardnumber

Seosed ja lingid

Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt lisale

Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt

lisale

a) põhikirje pealdis

Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt

lisale

c) täpsustus

Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt

lisale

t) pealkiri

Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt

lisale

w) kirje number

Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt

lisale

z) ISBN

Seosed ja lingid 772 - link lisalt põhiväljaandele

Seosed ja lingid 772 - link lisalt

põhiväljaandele

a) põhikirje pealdis

Seosed ja lingid 772 - link lisalt

põhiväljaandele

c) täpsustus

Seosed ja lingid 772 - link lisalt

põhiväljaandele

t) pealkiri

Seosed ja lingid 772 - link lisalt

põhiväljaandele

w) kirje number

Seosed ja lingid 772 - link lisalt

põhiväljaandele

x) ISSN

Seosed ja lingid 772 - link lisalt

põhiväljaandele

z) ISBN

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale a) põhikirje pealdis

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale b) trükikordus

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale c) täpsustus

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale d) ilmumisandmed

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale g) seose kirjeldus

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale i) kuvatav tekst

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale t) pealkiri

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale w) kirje number

Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale z) ISBN

Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile

Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile a) põhikirje pealdis

Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile c) täpsustus

Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile t) pealkiri

Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile w) kirje number

Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile z) ISBN

Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale

Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale a) põhikirje pealdis

Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale c) täpsustus

Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale t) pealkiri

Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale w) kirje number

Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale z) ISBN

Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata seosega

teosele

Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata

seosega teosele

a) põhikirje pealdis

Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata

seosega teosele

c) täpsustus

Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata

seosega teosele

t) pealkiri

Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata

seosega teosele

w) kirje number

Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata

seosega teosele

z) ISBN

Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja

juurdepääs

Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja

juurdepääs

u) URL

Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja

juurdepääs

x) kasutajale varjatud märkus

Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja

juurdepääs

z) märkus

Standardnumbriandmed

Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber

Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber a) ISBN

Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber c) hind

Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber z) vale ISBN

Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid

Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid 2) standardnumbri või koodi

allikas

Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid a) standardnumber või kood

Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid z) vale number

4. peatükk

Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused

1. Eesti rahvusbibliograafiat koostatakse tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusest ja

säilituseksemplari seadusest eesti väljaannete (edaspidi rahvusväljaanne) riikliku

bibliograafilise registreerimise (edaspidi registreerimine) ülesandest.

1.1. Rahvusväljaannetena käsitatakse Eestis kõigis keeltes avaldatud ja välismaal eesti keeles

avaldatud väljaandeid olenemata andmekandjast ja ilmumisajast.

1.2. Lisaks rahvusväljaannetele registreeritakse rahvusbibliograafias alljärgnevad võõrkeelsed

väljaspool Eestit ilmunud Eesti kultuuri- ja teaduspärandisse kuuluvad väljaanded:

1.2.1. väljaanded, mille aluseks on eestikeelne algupärand, s.o tõlge eesti keelest;

1.2.2. Eesti ja Eestist pärit autorite võõrkeelsed algupärandid;

1.2.3. Eesti ja Eestist pärit autorite ja/või interpreetide noodiväljaanded ja auvised;

1.2.4. peamiselt Eestit, eestlasi, eesti keelt, teisi Eestis elanud/elavaid etnilisi rühmi ja Eestis

elanud/elavaid isikuid käsitlevad väljaanded;

1.2.5. seadused, määrused ja ringkirjad, mis kehtisid ainult Vene Keisririigi Balti

kubermangudes;

1.2.6. õpikud, mis ilmusid Vene Keisririigi Balti kubermangudes kasutamiseks Eesti- ja/või

Liivimaa kubermangu koolides; Vene Keisririigi teistes piirkondades ilmunud õpikud, mis olid

õppekonna kuraatori poolt Balti kubermangude koolides kasutamiseks lubatud või soovitatud

(trükises peab sisalduma vastav luba või soovitus).

2. Registreerimise põhimõtted

2.1. Registreerimine toimub Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogus (edaspidi ERB), mida

peetakse vastavalt Raamatukogude andmekogu lisas 1 "Eesti rahvusbibliograafia

alamandmekogu pidamine" sätestatule.

2.2. Registreerimise tingimuseks on väljaande avaldatus autoriõiguse seaduse tähenduses.

2.3. Väljaanded registreeritakse jooksvalt.

2.4. Registreeritavaks bibliograafiaüksuseks on teose kehastus. Erinevateks kehastusteks

võivad olla:

2.4.1. kordustrükk ja/või kordusväljaanne,

2.4.2. erinev kandja (nt trükiväljaanne – võrguväljaanne, helikassett – CD, VHS – DVD jt).

2.4.3. äratrükk – jadaväljaandes või artiklikogumikus ilmunud artikkel, mis on iseseisvalt

avaldatud ja mis on identifitseeritav omaette bibliograafiaüksusena.

2.5. Eraldi bibliograafiaüksuseks ei loeta juurdetrükke ning väljaande tagatis- või

kasutuskoopiaid.

2.6. Registreeritavaks bibliograafiaüksuseks on ka väljaanded, mis kuuluvad kohtulahendi

alusel hävitamisele või kustutamisele ja väljaanded, mille suhtes on autor esitanud nõude teose

kasutamise lõpetamiseks (autor on teose tagasi võtnud).

3. Registreerimise valikupõhimõtted

3.1. ERB-s registreeritakse alljärgnevad väljaandelaadid sõltumata ilmumisajast, kandjast ja

formaadist ning juurdepääsupiirangutest:

3.1.1. raamatud (49 ja enam lk), brošüürid (5-48 lk) ja jätkväljaannetena avaldatud

monograafiad;

3.1.2. jadaväljaanded ja teised pidevväljaanded – ajakirjad, ajalehed, väikelehed (sh infolehed

ja -bülletäänid), jätkväljaanded ja lõimväljaanded (v.a veebilehed);

3.1.3. noodiväljaanded, sh ühte muusikateost sisaldavad noodid ja teoste kogumikud, samuti

muusikaalased õppematerjalid, mille mahust vähemalt poole moodustavad muusikateoste või

nende osade noodid, ning muusikaõpetuse töövihikud;

3.1.4. auvised – audiovisuaalset informatsiooni sisaldavad väljaanded, sh teise

bibliograafiaüksuse lisana ilmunud auvised, mis on identifitseeritavad omaette

bibliograafiaüksusena;

3.1.5. kartograafiaväljaanded – gloobused, kaardid, atlased, sh piiratud kasutajaskonnale

valmistatud kaardid ja plaanid, kontuurkaardidtöövihikud, väljatrükid digitaalsetest

kaardiandmebaasidest, sh teise bibliograafiaüksuse lisana ilmunud kartograafiaväljaanded, mis

on identifitseeritavad omaette bibliograafiaüksusena;

3.1.6. graafilised trükised – plakatid;

3.2. Enne 1945. aastat ilmunud väljaannete registreerimisel võib rakendada käesolev peatüki

punktides 3.1. nimetatust erinevaid valikupõhimõtteid.

4. Rahvusbibliograafias ei registreerita järgmisi väljaandeid:

4.1.1. käsikirjad;

4.1.2. jadaväljaannetes ja artiklikogumikes avaldatud artiklid, va siis, kui need on avaldatud

äratrükkidena, mis on identifitseeritavad eraldiseisvate bibliograafiaüksustena (vt. käesoleva

ptk. punkt 2.5. ja 3);

4.1.3. kliendilehed;

4.1.4. asutusesisesed dokumendid (sisekommunikatsiooni väljaanded, asutusesisesed

normdokumendid jmt;

4.1.5. ainult Eestis trükitud, kuid väljaspool Eestit kirjastatud ja levitatavad teosed;

4.1.6. Eestis kirjastatud, kuid väljaspool Eestit levitatavad väljaanded, mis ei ole eesti keeles

ega olulised Eesti kultuurile

4.1.7. Eesti kultuurile ebaolulist informatsiooni sisaldavad võrguväljaanded, kus puudub Eesti

ühiskonna ja selle uurimise seisukohalt asjakohane informatsioon (nt ainult reklaami või muud

müügialast informatsiooni sisaldavad võrguväljaanded; hasart- või muud mängukeskkonnad

jne).

4.1.8. standardid;

4.1.9. patendid;

4.1.10. kasutusjuhendid, tehniliste seadmete manuaalid;

4.1.11. toote- ja ravimikataloogid, kaubapakkumiste nimestikud;

4.1.12. ristsõnaväljaanded;

4.1.13. mängud, sh lauamängud, mängukaardid, elektroonilised mängud (nt. arvuti- vm

seadmetel mängimiseks mõeldud mängud);

4.1.14. postkaardid;

4.1.15. telefoniraamatud;

4.1.16. sõiduplaanid;

4.1.17. kutsed, ankeedid;

4.1.18. kalendrid ja päevikud, va mahuka tekstiosaga teatmik-kalendrid;

4.1.19. turismialased jm voldikud;

4.1.20. teatri-, kontserdi-, spordi- ja kultuuriürituste kavad ja programmid;

4.1.21. näituste ja messide kataloogid (va kunsti- ja fotonäituste kataloogid)

4.1.22. müüri-, laulu- ja lendlehed;

4.1.23. üksikute erialade ja ainekursuste õppeprogrammid ning õppeplaanid;

4.1.24. valimiste materjalid;

4.1.25. võrguväljaannete väljatrükid;

4.1.26. eeltrükid (uurimuse eelväljaanne enne lõplikku trükki);

4.1.27. Eestis subtiitritud välismaised videosalvestised;

4.1.28. raadio- ja telesaated, podcastid;

4.1.29. blogid, sotsiaalmeedia kanded;

4.1.30. veebilehed.

Kavand 5

Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused

Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 77 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise

teenuste loetelu ning teenuste tasu arvutamise alused raamatukogudele.

(2) Määrust kohaldatakse andmekogu liitunud raamatukogule.

(3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu on kulupõhine.

Kasutamise tasu arvutatakse lähtuvalt liitumislepingus kokku lepitud teenustest ja nende

kasutamise mahust.

(4) Rahvaraamatukogude liitumine raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise

kulupõhine tasu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.

2. peatükk

Raamatukogude andmekogu moodulid

§ 2. Raamatukogude andmekogu moodulite loetelu.

(1) Raamatukogu andmekogu moodulid on järgmised:

1) e-kataloog (Minu raamatukogu MIRKO);

2) raamatukogusüsteem;

3) keskne lugejate registreerimise ja autentimise süsteem (SSO);

4) ….

3. peatükk

Raamatukogude andmekogu teenused

§ 3. Raamatukogu andmekogu teenuste loetelu ja tasu arvutamise ühik

(1) Liitumisega seotud teenused on järgmised:

1) raamatukogu liitumine ja esmakordne seadistamine;

2) raamatukogu andmete migreerimine ja testimine;

3) raamatukogu andmete korrastamine.

(2) Andmekogu kasutamise teenused on järgmised:

1) raamatukogusüsteemi tarkvara hooldustasu (majutus, varukoopiad, regulaarsed uuendused

ja nende paigaldamine, igapäevane hooldus ja kasutajatugi);

2) e-kataloogi hooldustasu (majutus, hooldus, kasutajatugi);

3) litsentsi tasu, mille suurus sõltub raamatukogu töötajate-, lugejate-, biblio- ja eksemplaride

kirjete arvust (hallatavate kogude suurusest);

4) testkeskkondade kasutamise tasu;

5) raamatukogupõhised erilahendused ja nendel baseeruvad teenused (iseteenindus seadmed,

raamatu kapid, liidesed kolmanda osapoole tarkvaradega).

(3) Alamandmekogu kasutamise teenused on järgmised:

1) alamandmekogu moodustamine ja andmete korrastamine;

2) alamaandmekogu andmetel tuginevad erilahendused.

1

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) eelnõuga asendatakse kehtiv rahvaraamatukogu seadus

ning ajakohastatakse koos Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) muudatustega

rahvaraamatukogude ja Rahvusraamatukogu (RaRa) rollid, ülesanded ja juhtimine ning

asutatakse raamatukogude andmekogu. Eelnõu eesmärk on tagada kasutajakeskne ja

kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti.

Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:

1. ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted;

2. määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded;

3. ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhtimine ja struktuur;

4. muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist;

5. asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud

raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis;

6. rakendatakse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad

teenuste kasutamist.

Eelnõuga võimaldatakse kohalikele omavalitsustele paindlikum rahvaraamatukogude võrgu

korraldamine, lähtuvalt elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest

vajadustest.

Eelnõuga määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka

haridusasutusena. Põhiülesanneteks seatakse sealhulgas kogukonna vajadustest lähtuvate

mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning nende kättesaadavaks tegemine,

juurdepääsu tagamine avalikele e-teenustele, lugemisharjumuse kujundamine, koolituste ja

harivate tegevuste korraldamine, ning kogukonna- ja riigielus osalemise toetamine

olemasolevate võimaluste piires. Eelnõu järgi on rahvaraamatukogu üks põhieesmärke ka

ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine.

Eelnõuga nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt

korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt,

rändraamatukogu). Täpsustakse rahvusraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimise nõudeid

nähes ette, et rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks

selle pikendamise võimalusega. Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse

regulatsioon.

Olulise muudatusena nähakse ette riiklike haldusülesannete etapiviisiline volitamine RaRa-le.

Seni maakonnaraamatukogude täidetavad ülesanded antakse järk-järgult RaRa-le, sealhulgas

rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine ja arendamine, rahvaraamatukogu sisulise

töö aruannete kogumine ja analüüsimine, piirkondlik erialane nõustamine ja koolituste

koordineerimine, programmides osalemise koordineerimine ning riikliku toetuse eest

väljaannete keskne hankimine. Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 31. detsembrini 2026

kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside pidamise ülesannete täitmist.

Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja

2

muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks

ning efektiivsemaks. Samuti soovitakse võimaldada raamatukogutöötajatel keskenduda

teenuste sisulisele arendamisele nii üksikute raamatukogude kui ka kogu võrgustiku tasandil.

Eelnõuga luuakse ERRS-is raamatukogude andmekogu õiguslik alus. Andmekogu asutab

kultuuriminister ning kaasvastutavad andmetöötlejad on Kultuuriministeerium (KuM) ja RaRa.

Rahvaraamatukogudele on andmekoguga liitumine kohustuslik ning sellega seotud kulud katab

KuM. Kultuuriminister kehtestab raamatukogudele andmekoguga liitumise ja selle kasutamise

tasu arvutamise alused ning piirmäärad. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja

teenuste kvaliteedi, mis võimaldab lugejatel tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti

Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis. Samuti on tulevikus ühe andmekogu

ülalpidamine ja arendamine kulutõhusam.

ERRS-i muudatustega suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale, kaasates

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, et tagada

tõhusam juhtimine uute ülesannete täitmisel.

Täpsustatakse RaRa teadus- ja arendustegevuse ülesandeid, sh lisandub kutsekoolituse ja

koostööprogrammide algatamise funktsioon.

Eelnõuga luuakse ka võimalus delegeerida RaRa-le halduslepingu alusel KuM raamatukogude

valdkonna sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimine ja toetuste menetlemine.

Eelnõuga luuakse alus kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluste läbiviimiseks. Kui

riigil on otsuse tegemiseks vajalikud andmed olemas, võimaldab automatiseeritud menetlus

teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta. Muudatus aitab vähendada kodanike

halduskoormust ning muudab raamatukoguteenuste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks.

Kõik muudatused on suunatud raamatukoguvõrgu terviklikkuse tugevdamisele, teenuste

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning kasutajamugavuse suurendamisele.

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, osaliselt 2027. aasta 1. jaanuaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunikud Karin Ligi (teenistussuhe peatunud) ja Külli Siim

([email protected], 628 2231). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ

([email protected], 626 4284).

Eelnõu väljatöötamisse andsid aastatel 2022–2024 olulise panuse Rahvaraamatukogude

Nõukogu liikmed: Janne Andresoo – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (kuni 2023), Kaie

Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor, Marina Jantson – Pärnu Keskraamatukogu

teeninduse peaspetsialist (kuni 2023), Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik

(kuni 2022), Aira Lepik – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi raamatukogunduse

lektor, Reet Lubi – Viljandi Linnaraamatukogu direktor, Kati Maidla – Põlva Keskraamatukogu

direktor, Kristina Pai – Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor, Katre Riisalu

– Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, Angela Saksing – Eesti Linnade ja Valdade

Liidu nõunik, Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, Asko Tamme – Eesti

3

Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor, Krista Visas – Pärnu Keskraamatukogu

direktor, Kaili Õunapuu-Seidelberg – Rakvere Raamatukogu direktor ja Martin Öövel – Eesti

Rahvusraamatukogu peadirektor.

Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Justiitsministeeriumiga,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga,

Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri Kantseleiga, Andmekaitse

Inspektsiooniga, Riigi Infosüsteemide Ametiga, Eesti Rahvusraamatukoguga, Eesti Linnade ja

Valdade Liiduga, kohalike omavalitsustega, maakonnaraamatukogudega,

rahvaraamatukogudega, teadusraamatukogudega, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ning

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1, mille punkt 08.01.06 on

sõnastatud järgmiselt: „Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset

raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.“.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvaraamatukogu seadus (edaspidi ka RaRS) (RT I 1998,

103, 1696) ning muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ka ERRS)

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2022, 15 ja säilituseksemplari seaduse (edaspidi

SäES) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2016, 1. Eelnõusse on kavandatud ka hiljem

(2027. aasta 1. jaanuaril) jõustuvad muudatused 2026. aasta 1. juulil jõustuvasse RaRS-i.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogude reformi elluviimist toetav ja

rahvaraamatukogude tegevust ajakohaselt reguleeriv õiguslik raamistik. Rahvaraamatukogude

reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud

ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu

arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks.

RaRS-i eelnõu on vaid osa reformist, mille elementideks on ka rahvaraamatukogude digipööre

(e-laenutuse teenuse käivitamine, raamatukogude statistiliste andmete juhtimistöölaua

rakendamine, väljaannete digimine), rahvaraamatukogude struktuuri ümberkorraldamine,

riiklike toetusmeetmete rakendamine (rahvaraamatukogude kiirendi), teenuste

konsolideerimine (Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate raamatukogu ülesannete üle

andmine Eesti Rahvusraamatukogule) ja raamatukoguvõrgu terviklik arendamine

(rahvaraamatukogude arendusüksuse loomine, raamatukogude andmekogu rakendamine).

Eesmärk on 1998. aastal jõustunud RaRS-i terviklikult uuendada. Kõnealuses seaduses tehti

olulisemad sisulised muudatused viimati 2007. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid korrektuure

näiteks seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm.

4

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)2 (edaspidi ka IKÜM) jõustumisega. Aastate

jooksul on Kultuuriministeeriumile (edaspidi ka KuM) esitatud hulk seaduse muutmise

ettepanekuid nii rahvaraamatukogude endi, nende pidajateks olevate kohalike omavalitsuste kui

ka valdkondlike esindusorganisatsioonide poolt. Mitmed probleemkohad on ilmnenud ka KuM-

i kui raamatukogunduse valdkonna korraldaja igapäevatöös.

Rahvaraamatukogude reformi elluviimisega seoses vajab täiendamist ka ERRS, milles tehakse

lisaks Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi ka RaRa) juhtimise korraldust ajakohastavaid ja

muid tehnilist laadi muudatusi.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK

esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse

avaldamiseks 2020. aasta mais.3

VTK-s seati eesmärgiks RaRS-i terviklik kaasajastamine ja kirjeldati seitset olulisemat

kavandatavat muudatust. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud

muudatuste kaupa.

VTK: Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine

Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted, mis seni on baseerunud üksnes kohaliku

omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) elanike arvul, asendatakse eelnõuga põhimõtete ja

näitajatega, millest lähtudes on KOV-il paindlikumad võimalused oma territooriumil

rahvaraamatukogude võrgu korraldamiseks. Oluline on arvestada, et ükski paikkond ei jääks

rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid

ligipääsetavad. Seejuures tuleb lähtuda KOV-i elanike arvust, asustustihedusest ja

asustusstruktuurist ning kohalike elanike vajadustest.

VTK: Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine

Eelnõusse on kavandatud sätted, mis kirjeldavad rahvaraamatukogu struktuuri

(keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või erandina haruraamatukogudeta

rahvaraamatukogu). Eelnõu kohaselt täiendatakse RaRS-i terminitega „teeninduspunkt“ ja

„rändraamatukogu“.

VTK: Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine

Eelnõuga lõpetatakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonda kuuluvate riigi

haldusülesannete täitmine maakonnaraamatukogude kaudu ja antakse nende täitmine üle RaRa-

le. Uuendatakse ka kõnealuste ülesannete sisu.

VTK: Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine

Kui seni on olnud võimalus sõlmida rahvaraamatukogu direktoriga kas tähtajatu või tähtajaline

tööleping, siis eelnõu kohaselt sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga üksnes tähtajaline

tööleping ja seda kuni seitsmeks aastaks. Eelnõuga uuendatakse ka rahvaraamatukogu juhi

haridus- ja kutsenõudeid.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 3 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus.

5

VTK: Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude

üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule

Eelnõusse on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) halduslepingu alusel volitada RaRa-d määrama riigieelarvest

rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või

isikule toetust. Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmisest RaRa-le on

loobutud ja see jääb jätkuvalt KuM-i ülesandeks.

VTK: Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia

arendamise eest keskse vastutaja määramine

Eelnõuga on ERRS-i kavandatud säte, mille kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja

arendusasutusena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks.

ERRS-i täiendatakse ka raamatukogude andmekogu puudutava regulatsiooniga.

VTK: Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga

Kõnealune muudatus on eraldi eelnõuga4 juba ellu viidud.

Ministeeriumidest esitasid VTK kohta märkused Haridus- ja Teadusministeerium (märkused

kooli- ja teadusraamatukogude vaatest), Justiitsministeerium (tähelepanekud seoses

autoriõiguse seadusega ja soovitused mõjude hindamiseks), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (ettepanekud rahvaraamatukogude teenuste laiendamiseks)

ning Rahandusministeerium (tähelepanekud maakonnaraamatukogude poolt täidetavate riiklike

ülesannete kulude hüvitamise ja KOV-idele pandavate võimalike uute kohustuste rahastamise

kohta). Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta,

Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium

vaikimisi.

Huvirühmade esindajatest esitasid arvamuse:

- Eesti Kirjastuste Liit (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle

haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ning e-väljaannete laenutuskeskkonna

kohta);

- Eesti Linnade ja Valdade Liit (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve

tegemise võimaliku delegeerimise, rahvaraamatukogu struktuuri, rahvaraamatukogude

võrgu loomise põhimõtete ja infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise

kohta);

- Eesti Pimedate Liit (tähelepanekud seoses Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks

olnud Eesti Pimedate Raamatukoguga);

- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ettepanekud seoses rahvaraamatukogu juhi

kutsenõuetega, rahvaraamatukogude arenduskeskusega ja ühtse raamatukogutarkvaraga);

- Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (märkused rahvaraamatukogude üle

haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ja ühtse raamatukogutarkvara kohta);

- Eesti Rahvusraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Harju Maakonnaraamatukogu (tähelepanekud pea kõigi (välja arvatud Eesti

Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Harjumaa Omavalitsuste Liit (tähelepanekud enamiku (välja arvatud Eesti

Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga ning arendustoetuse jaotamise ja

4 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus 559 SE.

6

rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimalik delegeerimine) VTK-s

esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta);

- Põlva Keskraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Tallinna Keskraamatukogu (märkused ja ettepanekud seoses maakonnaraamatukogude,

rahvaraamatukogude arenduskeskuse, rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise

võimaliku delegeerimise, infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise,

rahvaraamatukogu eesmärkide ja ülesannetega ning erisustega Tallinna ja Tartu

rahvaraamatukogudele riigieelarvelise toetuse määramisel);

- Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise

ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, ühtse

raamatukogutarkvara, rahvaraamatukogude arenduskeskuse, rahvaraamatukogu struktuuri

ning maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamise kohta);

- Viljandimaa Omavalitsuste Liit (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta);

- Võrumaa Arenduskeskus (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate

muudatuste kohta).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu § 1 – kirjeldatakse seaduse reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt sätestab RaRS rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise

korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. Võrreldes kehtiva

RaRS-iga on sätet täiendatud selliselt, et RaRS-is ei reguleerita mitte üksnes

rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist.

Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks

rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude

valdkonda panustavad.

Lõikega 2 nähakse ette, et RaRS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades RaRS-i erisusi.

Rahvaraamatukogu ning selle lugeja ja külastaja vaheline suhtlus ja asjaajamine (näiteks

lugejaks registreerumine, laenutustähtaja määramine ja selle pikendamine, laenutustähtaja

ületamise tõttu viivise nõudmine, väljaande tagastamiseks ettekirjutuse tegemine) on

haldusmenetlus HMS-i tähenduses.

Eelnõu § 2 – esitatakse termini „rahvaraamatukogu“ määratlus selle põhieesmärkide kaudu ja

kirjeldatakse rahvaraamatukogu ülesandeid.

Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt on rahvaraamatukogu KOV-i kultuuri- ja

haridusasutus. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või

kultuuripärandiasutustena, siis eelnõu kohaselt määratletakse neid nii kultuuri- kui ka

haridusasutustena, mis väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. Eesti

Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haridusasutused

hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. HaS § 2 lõige 3 näeb ette, et hariduse eesmärgid

on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja

Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma

7

majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua

igaühele eeldused pidevõppeks. Nende eesmärkide elluviimises osalevad ka

rahvaraamatukogud. Ka IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestis5 märgitakse, et

rahvaraamatukogude tegevus aitab kaasa hariduse, kultuuri ja informatsiooni arengule ning

nähakse rahvaraamatukogu ühe võtmeülesandena nii individuaalõppe ja iseseisva hariduse

omandamise kui ka ametliku haridussüsteemi toetamist kõigil tasanditel. Rahvaraamatukogud

korraldavad formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. Seejuures ei tule neil

taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteadet (kui asjaomase koolitusvaldkonna

eriseadusest ei tulene teisiti).6

Eelnõu kohaselt on rahvaraamatukogu põhieesmärgid järgmised: 1) tagada kõigile võrdne, vaba

ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile; 2) edendada

lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õppimist ja

enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Võrreldes kehtiva RaRS-

iga on lisandunud lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ja ühistarbimise edendamine ning

kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemise toetamine. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uute

eesmärkide seadmisega, vaid valdkondade loetlemisega, millesse rahvaraamatukogud juba

praegu aktiivselt panustavad. Eelnõu kajastab seega muutunud ühiskondlikke vajadusi ja

tehnoloogilist arengut, andes rahvaraamatukogudele ajakohase ja laiemalt mõtestatud rolli.

2018. aastal oli noorte teadmiste ja oskuste uuringu PISA (Programme for International Student

Assessment)7 põhivaldkond funktsionaalne lugemine. Uuringu raames selgitati välja, kui hästi

saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid

kasutada. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti põhikooliõpilased on oma oskuste poolest

Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Testis on välja toodud, et koduse

raamatukogu suuruse kasvades paranevad sünkroonis ka testitulemused. Samuti mõjutas

oluliselt testi tulemusi raamatute žanriline esindatus koduses raamatukogus.8 Rahvusvahelise

täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult

Competencies)9 tulemustest ilmneb, et vaadates raamatute arvu mitteõppivate ja kõigi noorte

lapsepõlvekodudes, paistis silma, et vaid üld- ja kutseharidusega noored pärinevad sagedamini

kodudest, kus oli väga vähe raamatuid. Raamatute arv on oluline, kuna see peegeldab hariduse

väärtustamist ja lugemisharjumuse olemasolu lapsepõlvekodus.10 Kuigi kumbki uuring ei

hõlma rahvaraamatukogude mõju, on kahtlemata oluline roll lugemiskultuuri edendamisel ka

neil. Ilma rahvaraamatukogude tasakaalustava mõjuta võib koduse raamatukogu kasinus

mõjutada negatiivselt noorte haridusteed ja Eesti elanike konkurentsivõimelisust.

Aidates edendada info- ja digipädevust panustavad rahvaraamatukogud digilõhe kaotamisse.

Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle

võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate

ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.11 Üks peamisi elanikkonnarühmi, kes

digiteenustest kõrvale jäävad, on eakad. Maapiirkondade elanikud on eakate kõrval teine

peamine digiriigist välja jääv sihtrühm. Need kaks rühma kattuvad suures osas, sest

5 IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifest. 6 Haridus- ja Teadusministeerium. Koolitus- või tegevusluba. 7 Haridus- ja Teadusministeerium. PISA. 8 Haridus- ja Noorteamet. PISA 2018 Eesti tulemused. 9 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC. 10 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC aruanded. 11 Vikipeedia. Digilõhe.

8

maapiirkondades elab rohkem vanemaealisi.12 Eesti inimarengu 2023. aasta aruandes tuuakse

välja, et digiajastul mängivad infotehnoloogilised vahendid ja keskkonnad igapäevaelus olulist

rolli nii õppimisel, suhtlemisel, teenuste kasutamisel kui ka mujal. Aruandes märgitakse, et end

digipädevamaks pidavad teismelised kalduvad olema oma eluga pisut rohkem rahul. Vanemate

täiskasvanute interneti mittekasutamise peamine põhjus on aga eelkõige oskuste, mitte

võimaluste puudumine. Inimestel, kellel puudub igapäevane ligipääs digioskuste

juhendamisele, vähenevad võimalused kaasas käia tehnoloogiliste ja tarkvaraliste

muutustega.13 Digilõhe kaotamisel on olulised kogukonnapõhised lahendused ja usaldusväärset

digimaailma õppekeskkonda luua aitavate niinimetatud ankurasutuste tegevus. Ankurasutused

on kogukonda koondavad asutused, näiteks rahvaraamatukogud.14

Rahvaraamatukogude üks põhieesmärke on ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva

arengu toetamine. Ühistarbimine tähendab majanduse vormi, mis baseerub toodete ja teenuste

jagamisel, vahetamisel, kauplemisel või rentimisel, võimaldades ligipääsu asjadele ilma neid

omastamata ning muutes mitte niivõrd seda mida me tarbime, vaid kuidas me tarbime.15

Rahvaraamatukogud edendavad ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, võimaldades jagatud

juurdepääsu raamatutele ja järjest rohkem ka muudele esemetele (näiteks tööriistad,

sporditarbed jms).

Üha enam pakuvad rahvaraamatukogud tuge ka kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemisel.

Nagu juba eespool märgitud, on rahvaraamatukogud kogukonda koondavad ankurasutused, mis

on inimestele lähedal ja millest on saanud seetõttu olulised tugipunktid. Rahvaraamatukogud

pakuvad näiteks infot ja abi elektrooniliste avalike teenuste kasutamisel, aga ka võimalusi (olgu

siis ruumide või info levitamise näol) osaleda kohalikes ja kogukondlikes aruteludes, aidates

seeläbi tugevdada kodanikuaktiivsust ja kaasatust.

Lõikes 2 loetletakse rahvaraamatukogu põhiülesanded. Osaliselt on need tuletatud kehtivast

RaRS-ist ja osaliselt eelmises lõikes kirjeldatud uutest rahvaraamatukogu põhieesmärkidest.

Ülesannete sõnastamisel on eeskuju võetud Soome rahvaraamatukogu seadusest16 ja arvestatud

Rahvaraamatukogude Nõukogu ning IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti17

soovitusi. Sarnaselt rahvaraamatukogu uutele eesmärkidele peegeldavad ka eelnõus nimetatud

ülesanded aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud põhimõttelist muutust, kus

pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevustele,

mis toetavad inimest, ühiskonda ja elukeskkonda.

Esimese põhiülesandena nimetatud trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete ning esemete

kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine on sarnases

sõnastuses olemas ka kehtivas RaRS-is (§ 2 lõikes 2). Termini „teavik“ asemel on eelnõus

läbivalt kasutusele võetud termin „väljaanne“, mis on täna erialakeeles eelistatum. Eelnõu

ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks teha samasugust muudatust kõikides teistes

õigusaktides, kus sõna „teavik“ on kasutatud (näiteks käibemaksuseaduses ja riigihangete

12 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 13 Eesti inimarengu aruanne 2023. 14 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 15 Technopolis Group ja Ernst & Young Baltic AS. Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus-

ja õigusruumis. Lõpparuanne. 16 Laki yleisistä kirjastoista. 17 IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest. https://repository.ifla.org/server/api/core/bitstreams/c8ec7b1e-

d40f-45c2-ab03-ac039b90f3d2/content

9

seaduses), sest regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Lisaks on kõnealuse ülesande puhul

uuendusena lisatud esemete kättesaadavaks tegemine. Nagu juba eespool märgitud, edendavad

rahvaraamatukogud ühistarbimist ja see ei tähenda täna enam ainult raamatute (ja muude

väljaannete) laenutamist, vaid on laienenud ka näiteks e-lugerite, tööriistade, sporditarvete ja

pillideni. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamise osas on täpsustatud, et

rahvaraamatukogud võimaldavad kasutada valikut andmebaasidest. Reeglina soovitakse

raamatukogu kaudu tasuta juurdepääsu just sellistele andmebaasidele, mis on tavakasutajatele

tasulised. Arvestades aga asjaolu, et vastavate litsentside soetamisega kaasneb

rahvaraamatukogudele kulu, ei saa eeldada, et rahvaraamatukogu võimaldab lugeja soovil

juurdepääsu mistahes andmebaasile.

Rahvaraamatukogu teise põhiülesandena on eelnõus nimetatud kogukonna vajadustest

lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomist ja haldamist. Kogude pidev

uuendamine koos kogukonna vajaduste arvestamisega tagab, et rahvaraamatukogu kogud

kajastaksid ühiskondlikke muutusi ning vastaksid eri vanuserühmade ja huvigruppide

vajadustele.

Kolmas põhiülesanne näeb ette, et rahvaraamatukogu võimaldab juurdepääsu avalikule teabele

ja elektroonilistele avalikele teenustele. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on

rahvaraamatukogu kohustus ka kehtiva RaRS-i kohaselt (§ 15 lõiked 2 ja 21), samuti on see

sätestatud avaliku teabe seaduses (edaspidi ka AvTS) (§ 33). Riigi Teataja seaduse (edaspidi

RTS) § 7 lõike 2 kohaselt võimaldatakse rahvaraamatukogudes tasuta juurdepääs Riigi

Teatajale. Eelnõuga täiendatakse olemasolevat ülesannet elektroonilistele avalikele teenustele

juurdepääsu võimaldamisega. Silmas peetakse riigi ja KOV-i teenuseid (näiteks toetuste

taotlemine jms). Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise ülesandega, mille tarbeks kasutatakse

ära rahvaraamatukogude üle-eestilist võrku, et võimaldada inimestel kasutada riigi- ja kohaliku

omavalitsuse teenuseid võimalikult kodu lähedal. Kõnealuse ülesande täitmise korraldust on

täpsustatud eelnõu § 18 lõikes 2.

Neljas rahvaraamatukogu põhiülesanne seisneb kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte

lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamises. Ülesanne seondub eelnõu

sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 seatud eesmärgiga edendada lugemiskultuuri.

Rahvaraamatukogud korraldavad näiteks kohtumisi kirjanikega, lugemiskampaaniaid jms.

Viies rahvaraamatukogu põhiülesanne on info- ja digipädevusealane juhendamine.

Rahvaraamatukogude rolli digilõhe kaotamisse panustamisel on kirjeldatud eespool. Lisaks

sellele, et rahvaraamatukogudes abistatakse inimesi avalikule teabele ja elektroonilistele

avalikele teenustele juurdepääsu saamisel, pakuvad paljud rahvaraamatukogud diginõustamist

näiteks e-posti kasutamise, sotsiaalmeedia kontode loomise, nutiseadmete kasutamise jms osas.

Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös

Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi

nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile

eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas.

Kuues põhiülesanne on formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste

korraldamine. Kõnealune ülesanne seondub nii rahvaraamatukogu defineerimisega kultuuri- ja

haridusasutusena kui ka rahvaraamatukogu ühe põhieesmärgiga toetada elukestvat õppimist ja

enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad nii raamatukogutunde lasteaedadele ja

koolidele kui ka täienduskoolitusi igas vanuses huvilistele.

10

Lõike 3 kohaselt pakub rahvaraamatukogu kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi

arvestades ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning

täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole

nendega vastuolus. Säte peegeldab tänast olukorda, kus rahvaraamatukogu on kogukonda

koondav ankurasutus, mis pakub sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt

(näiteks tegutseb ka postipunktina).

Eelnõu § 3 – sätestatakse rahvaraamatukogu õiguslik seisund.

Lõige 1 näeb sarnaselt kehtivale RaRS-ile ette, et rahvaraamatukogu on KOV-i asutus.

Uuendusena on lisatud teine lause, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu olla KOV-i asutuse

struktuuriüksus, kui on täidetud muud RaRS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest

tulenevad tingimused (näiteks juhi haridus- ja kutsenõuded jms). Kavandatav muudatus tagab

suurema paindlikkuse KOV-i korralduses. Näiteks Alutaguse Huvikeskus on Alutaguse

Vallavalitsuse hallatav asutus, mis organiseerib valla territooriumil olevate rahvamajade,

seltsimajade, noortekeskuste ning raamatukogude tegevust. Asutuse põhimääruses on toodud

rahvaraamatukogu eesmärk ja ülesanded, tegevuse korraldamine ning raamatukogude tegevuse

juhtimine. Raamatukogude tegevust juhib ja korraldab raamatukogude juht.

Raamatukoguteenindus tagatakse raamatukoguhoidja kutsenõuetele vastavate töötajate ja muu

personaliga.

Lõike 2 kohaselt võivad KOV-id moodustada RaRS-is sätestatud ülesannete täitmiseks

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 621 lõikes 1 nimetatud

ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise KOV-i rahvaraamatukogule.

Tegemist on uue lahendusega, millest võiks abi olla näiteks väikesaartel, kuid mille kasutamine

ei ole kulude kokkuhoiu või teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil välistatud ka mujal.

Samuti on loodav lahendus tulevikku vaatav võimalus suurendada rahvaraamatukogude

maakondlikku või piirkondlikku rolli. Ei ole välistatud, et näiteks kümne aasta pärast võib

tegutseda ühisasutus Lõuna-Eesti Raamatukogu, mis koosneb piirkonna KOV-ide

rahvaraamatukogudest. Vabatahtlikult moodustuv tugev maakondlik või piirkondlik

rahvaraamatukogu on kindlasti lahendus, mida eelnõu soosib. Kõnealune säte võimaldab ka

lahendust, kus halduslepinguga antakse vaid osa rahvaraamatukogu ülesandeid (näiteks mingi

töölõik kogude haldamisest) teise KOV-i rahvaraamatukogule.

Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses RaRS-ist, teistest

õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud üksnes täpsustus, et tegemist on IFLA-UNESCO

rahvaraamatukogude manifestiga (varem UNESCO rahvaraamatukogude manifest).

2. peatükk. Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine

Eelnõu § 4 – sätestatakse rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse

lõpetamisega seonduv, mis on erinevalt kehtivast RaRS-ist eelnõus koondatud ühte paragrahvi

(kehtivas RaRS-is §-d 4 ja 12).

Lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise

otsustab KOV-i volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is.

Lõike 2 kohaselt korraldatakse rahvaraamatukogu tegevus ning määratakse rahvaraamatukogu

RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja teeninduspiirkonnad arvestusega,

11

et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid

ja teenused oleksid ligipääsetavad. Sisult lähedane nõue on ka kehtivas RaRS-is, mille § 14

lõige 1 näeb ette, et KOV määrab rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna arvestusega, et ükski

paikkond ei jääks raamatukogu teenindusest välja. Täiendusena on lisatud viide RaRS § 5 lõikes

1 nimetatud struktuuriüksuste asukohtadele ning rahvaraamatukogu ruumide ja teenuste

ligipääsetavuse nõue. Viidatud struktuuriüksuste all peetakse silmas keskraamatukogu ja

haruraamatukogusid.

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on

tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Teisisõnu on ligipääsetavus

laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma

kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik.

Ligipääsetavus on elukaarest lähtuv, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel

ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on

eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.18

„Kultuuri arengukavas 2021–2030“ märgitakse, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud

sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest,

võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut.19

Rahvaraamatukogudele küll juba kohalduvad mitmed teistest õigusaktidest tulenevad

ligipääsetavuse nõuded20, kuid ligipääsetavuse olulisuse rõhutamine valdkondlikus eriseaduses

väljendab selgelt riigi ootust ja panustab võrdsuslõimesse.

Lõikes 3 sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel

juhinduda. Kui seni on RaRS-is olnud sätestatud KOV-i elanike arvul põhinevad numbrilised

rahvaraamatukogude võrgu loomise kriteeriumid (kehtivas RaRS § 4 lõikes 2), siis eelnõuga

muudetakse nõudeid paindlikumaks. Senised, 1998. aastast saati kehtivad, kriteeriumid ei ole

enam kohaldatavad, kuna viimase pea 30 aasta jooksul on oluliselt muutunud nii Eesti

haldusjaotus kui ka erinevate piirkondade asustustihedus, muuhulgas on näiteks

märkimisväärselt kasvanud suuremate linnade lähedaste valdade elanike arv. Eelnõu kohaselt

tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel arvestada: 1) paikkonna elanike arvu; 2) paikkonna

asustustihedust ja asustusstruktuuri; 3) kohalike elanike vajadusi. Kuna konkreetseid numbrilisi

näitajaid seaduses ette ei nähta, tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle

tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu

teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Kohalike

elanike vajaduste hindamisel tuleks seejuures arvestada näiteks olulisemaid liikumisteid,

ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleks elanike vajaduste väljaselgitamiseks neid

otsustusprotsessi kaasata.

Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest

lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Seega võib määrusega seada näiteks tingimuse,

millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is rahvaraamatukogu

18 Riigikantselei. Ligipääsetavuse rakkerühm. 19 Kultuuriministeerium. Kultuuri arengukava 2021–2030. 20 Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusest nr 14 „Nõuded liikumis-,

nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“, ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele“, avaliku teabe seadusest (§ 32) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a

määrusest nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord“. Ligipääsetavusnõuete kohta saab rohkem teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt

ning kultuuri ja spordi ligipääsetavuse osas ka Kultuuriministeeriumi veebilehelt.

12

struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud lahendusele). Kõnealuse

volitusnormi kohaselt on ministril kaalutlusõigus, kas selline määrus kehtestada või mitte.

Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu

loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama

rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab minister täpsemate tingimuste seadmisega

sekkuda.

Kavandatav volitusnorm kujutab endast täidesaatva riigivõimu sekkumist KOV-i

autonoomiasse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) kohaselt võib seaduse alusel

kehtestada KOV-i enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid.21 Käesoleval juhul

oleks tegemist vahetu piiranguga, mis seisneks kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu

küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises. Kuigi PS § 154 lõikest 1 tuleneb kohustus

kehtestada KOV-i autonoomia piirangud seadusega, ei tähenda seadusereservatsioon siiski

seda, et seadus peab ammendavalt sätestama KOV-i põhiseaduslikke tagatisi puudutava

regulatsiooni ning et sellega seonduva regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule

oleks täielikult keelatud. Küll aga peab seadusandja ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse

piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida

enesekorraldusõigusele seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise, seega nende

rakendamise seisukohalt vähem oluliste küsimuste määrusega reguleerimise. See eeldab

seaduses täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi.

Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid

piiranguid.22 Kõnealune volitusnorm johtub kõrgendatud avalikust huvist ja on tagatiseks, et

rahvaraamatukogude teenused oleksid kõigile Eesti inimestele jätkuvalt kättesaadavad.

Seejuures on ministri õigus rahvaraamatukogude võrgu loomist korraldada selgelt piiratud

RaRS-i kavandatud näitajate (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja

asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused) täpsustamisega. Kavandatav volitusnorm

vastab seega PS-ile.

Lõigetes 5 ja 6 esitatakse loetelu teabest, mille KOV peab rahvaraamatukogu asutamisel, selle

ümberkorraldamisel või lõpetamisel KuM-ile esitama. Senisega võrreldes on lisandunud

kohustus esitada teave ka RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja

haruraamatukogud) kohta. See on vajalik põhjusel, et kehtiv RaRS põhineb lahendusel, kus

KOV-is oli sageli mitu eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, kuid nüüd on nii

eelnõus kui juba ka praktikas liigutud selles suunas, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, millel

on struktuuriüksused erinevates asukohtades. Rahvaraamatukogude võrgust tervikliku pildi

saamiseks vajab KuM seega teavet ka kõnealuste struktuuriüksuste kohta. Struktuuriüksuste

ring, mille kohta tuleb teave esitada on piiratud viitega RaRS § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse

keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate

struktuuriüksuste (näiteks osakondade) täpsusega.

Samuti on lisandunud kohustus lisada KuM-ile esitatavale teatele selgitus sama paragrahvi

lõikest 2 tulenevate nõuete (ükski paikkond ei tohi jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja

ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad) täitmise kohta,

arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja

asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused). Seega tuleb kirjeldada kuidas on KOV kõiki

21 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 3. 22 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 4.

13

asjaolusid arvestades jõudnud otsuseni, et rahvaraamatukogu tegevus tuleb ümber korraldada23

ja see on kooskõlas RaRS-is sätestatud nõuetega. Rahvaraamatukogu tegevuse

ümberkorraldamisel või lõpetamisel tuleb esitada KuM-ile ka teave selle kohta, kes võtab üle

rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna või selle osa ja kogud. Kogu eespool kirjeldatud teave

on KuM-ile, kui RaRS-is sätestatud nõuete üle haldusjärelevalve tegijale vajalik, et hinnata

rahvaraamatukogude võrgu loomise õiguspärasust.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga on nii kõnealustes sätetes kui ka muudel asjakohastel juhtudel

asendatud viide valla- või linnavalitsusele üldisema viitega kohaliku omavalitsuse üksusele.

Muudatus on seotud KOKS § 22 lõikega 2, mis näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse,

kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused

otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada

valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule,

ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Seega võimaldab eelnõus kasutatud

üldisem sõnastus KOV-i volikogul otsustada, kas üks või teine RaRS-ist tulenev küsimus on

valla- või linnavalitsuse või kellegi teise lahendada.

Lõike 7 kohaselt tuleb selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus

kohalike elanike vajadustele, kaasata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste

(rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine) ettevalmistamisse

kohalikud elanikud ja rahvaraamatukogu nõukogu. Tegemist on RaRS-is uue põhimõttega,

mille eesmärk on tagada, et rahvaraamatukogu teenused vastaksid kohalike elanike vajadustele.

Seaduses ei täpsustata, kuidas kaasamine peaks toimuma. Oluline on, et kogukonnad saaksid

kaasa rääkida ja edastada paikkonna unikaalseid olusid ning vajadusi peegeldavad ootused.

Näiteks võib kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid,

fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja

arvamusi. Tagada tuleks kaasamisprotsessi läbipaistvus, avatus ja võimalikult paljude

huvigruppide hõlmatus, mis kindlustaks ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste

kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas.

Eelnõu § 5 – kirjeldatakse rahvaraamatukogu struktuuri ja teenuste osutamise erilahendusi.

Lõikes 1 nähakse ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb

keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Erandina sätestatakse väiksematele KOV-idele

võimalus pidada üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. Nagu ka eelnõu § 4 lõigete 5 ja

6 selgituse juures märgitud, on rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika juba liikunud

suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks

rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. 2024. aastaks oli

keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is24 (neist mõnes on küll lisaks ka

rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). See on eelistatud

lahendus, kuna ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike

rahvaraamatukogu üksi korraldama näiteks kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist.

Suurema rahvaraamatukogu koosseisus saavad haruraamatukogud kõnealuseid ülesandeid ka

omavahel jagada.

23 Rahvaraamatukogu asutamine ja tegevuse lõpetamine on tulevikus (pärast eelnõu seadusena jõustumisele

järgnevat rahvaraamatukogude võrgu korrastamist) eeldatavasti pigem harvad juhud, kuna igas KOV-is peab

eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt olema ainult üks rahvaraamatukogu ja muudatused saavad edaspidi toimuda

struktuuriüksuste tasandil. 24 Raamatukogude statistika. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-

statistika/statistika/.

14

Mis puudutab väiksematele KOV-idele kohalduvat erandit (võimalus pidada üht

haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), siis siin on väikeste KOV-ide all silmas peetud

ennekõike Kihnu valda, Ruhnu valda ja Vormsi valda, kuid konkreetset elanike arvust lähtuvat

kriteeriumi siiski seadma ei hakata ja teenuse korraldus jääb selles osas KOV-i otsustada.

Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt,

millega jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme

struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte (näiteks peavarahoidja, teenuste juht,

laste- ja noorte teeninduse juht, avalike suhete juht).

Lõike 2 kohaselt juhib keskraamatukogu haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude

üleselt muu hulgas järgmiseid ülesandeid: 1) RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete

(rahvaraamatukogu põhiülesanded) täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine

infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu

tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste

korraldamine. Keskraamatukogu ülesanded kattuvad sisult suures osas kehtivas RaRS § 5

lõikes 5 sätestatuga. Küll aga ei ole enam keskraamatukogu ülesanne teatmebibliograafilise töö

korraldamine. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad

teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja koordineerimist.

Lõikega 3 võetakse RaRS-is kasutusele termin „teeninduspunkt“. Nimelt näeb kõnealune lõige

ette, et rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt

osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. Teeninduspunkt pole

rahvaraamatukogu struktuuriüksus, vaid erilahendus rahvaraamatukogu mõne teenuse

osutamiseks. Teeninduspunkt võib olla hea lahendus olukorras, kus rahvaraamatukogu

teenuseid vajab mõni muu asutus (näiteks hooldekodu, lasteaed, kool, haigla), kes võimaldab

selleks vajaliku ruumi. Ajutise teeninduspunktina võib tegutseda ka pop-up ehk

hüpikraamatukogu, mida rahvaraamatukogu saab pakkuda näiteks kirjandus- vms üritustel, -

tänavatel, messidel ja laatadel.

Lõikega 4 võetakse RaRS-is kasutusele termin „rändraamatukogu“. Säte näeb ette, et

paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada

liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. Rändraamatukogu on näiteks raamatukogubuss.

Eelnõu § 6 – reguleeritakse maakonnaraamatukoguga seonduvat. Kõnealune paragrahv kehtib

kuni 2026. aasta 31. detsembrini, mil maakonnaraamatukogude tegevus lõpetatakse. Kuivõrd

tegemist on tavaliste rahvaraamatukogudega, kes täidavad riikliku kohustusena täiendavaid

ülesandeid, ei tähenda maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamine asjaomaste

rahvaraamatukogude sulgemist, vaid üksnes lisaülesannete täitmise lõppemist. Seni

maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded

antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu

§ 29 punktide 9–11 selgitusi).

Lõikes 1 on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtivas seaduses § 5 lõige 1) lisatud täpsustus, et

raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded, mida

maakonnaraamatukogud täidavad, on neile pandud riiklik kohustus.

Lõiked 2 ja 3 vastavad kehtivatele RaRS § 5 lõigetele 2 ja 21.

15

Lõikes 4 on esitatud maakonnaraamatukoguspetsiifilised ülesanded, mida on küll võrreldes

kehtivas RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga oluliselt vähem. Seda seetõttu, et osa riikliku

kohustusena täidetavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetest hakkab juba

alates 2026. aasta 1. juulist täitma RaRa (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitust).

Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 2026. aasta 31. detsembrini veel järgmiste ülesannete

täitmist: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks

vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine.

Eelnõu § 7 – sisaldab rahvaraamatukogu põhimääruse, arengukava ja töökorralduse eeskirjaga

seotud regulatsiooni.

Lõikesse 1, mis puudutab rahvaraamatukogu põhimäärust, on võrreldes kehtiva RaRS-iga

(kehtivas seaduses § 6 lõige 1) lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu struktuur tuleb

põhimääruses sätestada vähemalt RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste

(keskraamatukogu ja haruraamatukogud) täpsusega ja kirjeldada ka struktuuri sellisest

ülesehitusest tulenevat raamatukoguteeninduse omavalitsuslikku koordineerimist (näiteks

rahvaraamatukogu põhiülesannete jagamisel haruraamatukogude vahel viidata, milline

haruraamatukogu millist põhiülesannet täidab või koordineerib). Uuendusena on lisatud ka

nõue, et enne põhimääruse kehtestamist peab KOV-i volikogu kuulama ära rahvaraamatukogu

nõukogu arvamuse. Rahvaraamatukogu nõukogu on KOV-ile raamatukoguteeninduse

korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna

asjatundjatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline nõuandev kogu, kes hindab

rahvaraamatukogu tööd ja arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi

küsimusi (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 10 lõike 1 selgitust). Kuivõrd rahvaraamatukogu

põhimääruse kehtestamine on kahtlemata rahvaraamatukogu tegevust puudutav oluline

küsimus, on rahvaraamatukogu nõukogu kaasatus siin vajalik.

Lõikega 2 nähakse ette, et rahvaraamatukogu arengusuunad peavad olema kajastatud valla või

linna arengukavas või kui KOV-is on koostatud näiteks eraldi kultuuri- ja haridusvaldkonna

arengukava, siis (ka) selles. Täiendav arengukava võib olla koostatud ka veelgi kitsama

tegevusvaldkonna arendamiseks ehk ainult rahvaraamatukogu kohta. Rahvaraamatukogu

arengusuundade käsitlemine valla või linna arengukavas või selleks eraldi arengukava

koostamine aitab tagada rahvaraamatukogu sihipärase arengu ja teenuste vastavuse

kogukonna vajadustele. Arengukava olemasolu on sageli ka eelduseks riiklikest

toetusmeetmetest25 rahastuse taotlemisel, tagades, et investeeringud põhinevad selgelt

kavandatud eesmärkidel ja pikaajalisel strateegial.

Lõige 3 sisaldab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister)

rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja kehtestamiseks. Volitusnormi sõnastust on võrreldes

kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 6 lõige 2) täpsustatud, määratlemaks seaduses selgelt

piirid, millises ulatuses minister rahvaraamatukogu töökorraldust võib reguleerida. Seejuures

on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu

töökorralduse juhend“ sätestatut. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale

seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).

Eelnõu § 8 – reguleeritakse rahvaraamatukogu juhi ning tema haridus- ja kutsenõuetega

seonduvat.

25 Vt näiteks kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest

finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ § 10 lõike 3 punkti 2.

16

Lõikes 1 nähakse ette, et keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või

haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. Loobutud on sõna

„direktor“ kasutamisest, vältimaks arusaama, et seadus kohustab kasutama direktori

ametinimetust. Täpsustatud on ka, et rahvaraamatukogu juhina mõistetakse rahvaraamatukogu

kui terviku juhti (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või väiksemate KOV-ide puhul

haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), mitte näiteks haruraamatukogude juhte, kui need on

määratud. Seega kohalduvad ka kõnealusest paragrahvist tulenevad nõuded rahvaraamatukogu

kui terviku juhile.

Lõige 2 puudutab rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi

korraldamist. Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 2) on sättesse lisatud

täiendus, mille kohaselt tuleb juhi kandidaadi sobivuse kohta kuulata ära ka rahvaraamatukogu

nõukogu arvamus. Nagu juba eespool selgitatud, on rahvaraamatukogu nõukogu KOV-ile

raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks kogukonna esindajatest ja

teistest valdkonna asjatundjatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline nõuandev kogu, kes

hindab rahvaraamatukogu tööd ja arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi

küsimusi (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 10 lõike 1 selgitust). Kuivõrd rahvaraamatukogu

juhi valimine on kahtlemata rahvaraamatukogu tegevust puudutav oluline küsimus, on

rahvaraamatukogu nõukogu kaasatus siin vajalik.

Lõikes 3 reguleeritakse rahvaraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimisega seonduvat.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 3) on täpsustatud, et rahvaraamatukogu

juhiga võib vallavanema või linnapea asemel töölepingu sõlmida ka tema määratud isik. See

tagab vajaliku paindlikkuse ennekõike suuremates KOV-ides, kus taolised ülesanded on sageli

delegeeritud mõne ametiasutuse juhile. Oluline muudatus on tehtud ka seoses

rahvaraamatukogu juhi töölepingu tähtajalisusega. Kui kehtiva RaRS-i kohaselt võis juhiga

sõlmida tähtajalise või tähtajatu töölepingu, siis eelnõu kohaselt võib sõlmida üksnes tähtajalise

töölepingu kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme

aasta võrra pikendada. Muudatus on vajalik kõrge juhtimiskvaliteedi ja valdkonnasiseste

karjäärivõimaluste tagamiseks. Kavandatav lahendus tagab, et KOV analüüsib perioodiliselt

rahvaraamatukogu juhi töö tulemuslikkust ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamist,

samuti rahvaraamatukogu tulevikuvajadusi. Muudatuse mõjul on rahvaraamatukogu juhi

töökohale juurdepääs kõikidel sobivatel kandidaatidel vähemalt iga kümne aasta tagant.

Piiratud ei ole ka senise juhi uuesti kandideerimine.

Lõike 4 kohaselt ei muutu juhul, kui rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping

järjestikku või seda pikendatakse, töösuhe tähtajatuks. Tegemist on erisusega töölepingu

seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise

piirangust. Erisus on õigustatud rahvaraamatukogu kõrge juhtimiskvaliteedi tagamise

vajadusega.

Lõige 5 näeb ette, et rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. Sama nõue on ka

kehtivas RaRS-is (kehtiva seaduse § 7 lõige 4), kuid seda erisusega, et kõrgharidust ei nõuta

rahvaraamatukogu juhilt, kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku.

Sarnane erisus on kavandatud ka eelnõusse (kõnealuse paragrahvi lõikesse 8) ehk väiksema

teeninduspiirkonnaga (nüüd kuni 800 elanikku) rahvaraamatukogude puhul juhilt kõrgharidust

ei nõuta (vt selle kohta ka eelnõu § 8 lõike 8 selgitust).

17

Lõikes 6 sätestatakse, et kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste

kõrgharidust ehk erialast kõrgharidust, peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või 2) valmisolek erialane kõrgharidus või nõutav

kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul omandada. Kõnealuse lõike punkt 1 vastab

sisult kehtivale RaRS § 7 lõikele 5. Selles on ajakohastatud vaid kutsekvalifikatsiooni osa. Juhi

kompetentsid on nüüd kirjeldatud kutsestandardites “Raamatukoguhoidja, tase 7”26 ja

“Raamatukoguhoidja, tase 8”27, millele viidatakse eelnõus sõnastuses „juhile vastav

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon“. Punkti 2 näol on tegemist aga uue lahendusega, mille

kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja puududa juhile

vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast

kõrgharidust või nõutavat kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandama.

Kuivõrd kehtivas seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum,

võimaldades vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita)

rahvaraamatukogu juhina tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda.

Lõike 7 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul (ehk juhul kui

rahvaraamatukogu juhil puudub erialane kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja

kutsekvalifikatsioon, kuid ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat

kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandama) sõlmida rahvaraamatukogu

juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile

vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalset õppeaega. Erialase

kõrghariduse või nõutava kutsekvalifikatsiooni omandamisel võib töölepingu tähtaega sama

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani (ehk kuni seitsme aastani võimalusega pikendada seda

konkurssi korraldamata hiljem veel kolme aasta võrra) pikendada. Töölepingu lühem tähtaeg

on siin õigustatud asjaoluga, et rahvaraamatukogu juhil puuduvad tööle asumisel erialased

teadmised ja vajadusega tagada nende omandamine mõistliku aja jooksul.

Lõige 8 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata KOV-is, kus elab kuni 800

elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja

kutsekvalifikatsiooni kuues tase28. Seega ei pea väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude

juhtidel olema küll kõrgharidust29 ega tule erialase kõrghariduse või juhile vastava

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni puudumise tõttu sõlmida nendega lühema tähtajaga

töölepingut, kuid neil peab siiski olema vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni

madalaim tase. Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel Kihnu vallale, Ruhnu

vallale ja Vormsi vallale. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7

lõikes 6 ning on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude

puhul võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast

palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid

juhikandidaate leida.

Proportsionaalsuse kontroll rahvaraamatukogu juhile esitatava kutsenõude muudatuse kohta,

mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse

kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud

Eesti haldusjuhise põhimõtetega.

26 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 7. 27 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 8. 28 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 6. 29 Kutsestandardi kirjelduses on küll märgitud, et 6. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, aga see ei ole

kutse taotlemisel nõutav, vaid soovituslik.

18

Eelnõuga ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhi kvalifikatsiooninõuded, nähes ette

paindlikuma ja astmelise lähenemise, kus esmaseks nõudeks on kõrgharidus. Erialase

kõrghariduse puudumisel peab juhil olema muu kõrgharidus koos kutsekvalifikatsiooniga või

valmisolek nõutav kvalifikatsioon omandada nominaalse õppeaja jooksul. Sellisel juhul

sõlmitakse tööleping kuni kolmeks aastaks ning seda saab pikendada pärast kvalifikatsiooni

omandamist juhile seatud tähtajalise töölepingu kehtivuse aja lõpuni.

Muudatus teenib avalikku huvi, et tagada kasutaja vajadustele vastav ajakohane raamatukogu-

ja infoteenuste kvaliteetne korraldus. Juhi töö eeldab lisaks juhtimisoskustele ka teadmisi

kogude kujundamisest, töötlemisest ja kättesaadavaks tegemisest. Kvalifikatsiooninõue aitab

tagada avaliku teenuse kvaliteedi.

Üldnormid ei sätesta erialaspetsiifilisi standardiseeritud tegevustega soetud oskusi ega teadmisi

raamatukogutööks vajalike andmete haldamisel.

Muudatus on sobiv vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks, pakkudes samal ajal võimalust

tööle asuda ka neil, kes on valmis kvalifikatsiooni töö käigus omandama. Lähenemine arvestab

piirkondlikke tööjõuprobleeme, sh hajaasustusaladel kvalifitseeritud kandidaatide nappust.

Muudatus võib mõjutada 79 rahvaraamatukogu juhi ametikohale kandideerijaid üle Eesti. 2024.

aasta lõpuks oli 66 omavalitsuses rakendatud rahvaraamatukogude ühtne juhtimine, rakendades

kehtiva RaRS-iga juhile sätestatud nõudeid, mis välistasid kvalifikatsiooni omandamise töö

käigus. Eelnõuga on kavandatud raamatukogude andmekogu loomine ja ühise

raamatukogusüsteemi rakendamine, mis eeldab erialaseid teadmisi ja oskusi rahvaraamatukogu

põhiülesannete korraldamiseks. Erialased teadmised on vajalikud uute teenusmudelite

väljatöötamises ning rakendamises osalemiseks, et vähendada regionaalseid, infotehnoloogilisi

ja muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel, et suurendada juurdepääsu

raamatukogude teenustele.30

Kehtiv õigusnorm seadis koheselt täidetava kvalifikatsiooninõude, mis välistas potentsiaalsed

kandidaadid, kes oleksid valmis vajaliku kvalifikatsiooni omandama töö kõrvalt. Paindlikkuse

puudumine ei vastanud tööjõuturu tegelikule olukorrale ning ei võimaldanud piisavalt

paindlikkust rahvaraamatukogu juhi värbamisel.

Muudatus ei piira kvalifikatsiooniga isikute ega teistest riikidest pärit kandidaatide juurdepääsu

ametikohale, kuna nõuded ei sea piiranguid riigi osas. Muudatus ei too kaasa ka uusi piiranguid

seoses kutseorganisatsioonide liikmelisuse, kindlustuskohustuse või keeleoskuse nõuetega.

Tegemist ei ole piiratud juurdepääsuga tegevusega ega kaitstud kutsenimetusega.

Nõue ei ole liigselt piirav, sest aktsepteeritav on ka muu kõrgharidus. Samuti võimaldab

muudatus tööle asuda erialase ettevalmistuseta, kui on olemas valmisolek kvalifikatsioon

omandada. Piirang on põhjendatud avalike huvidega ning võimaldab paindlikke lahendusi

kvalifikatsiooni omandamisel.

Muudatus on proportsionaalne, sest suurendab juhi ametikohale kandideerimise paindlikkust,

säilitades erialaselt pädeva juhtimise ja raamatukoguteenuste kvaliteedi nõude. See avab

tööturu ka neile, kel puudub erialane kõrgharidus või juhile vastav raamatukoguhoidja

kutsekvalifikatsioon, tingimusel, et see omandatakse tähtajalise töösuhte jooksul. Nii kujuneb

erialane juhtimispädevus välja mõistliku aja jooksul.

30 Kultuuri arengukava 2021-2030. Lisa 5. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/Lisa%205.pdf

19

Vähem piiravat, kuid sama tõhusat alternatiivi olemasolevale lahendusele ei ole. Kavandatav

muudatus vastab proportsionaalsuse kriteeriumile: see on vajalik, sobiv ja paindlikum kui

kehtiv regulatsioon. Muudatus laiendab kandidaatide ringi, säilitades siiski nõutava

kvalifikatsioonitaseme.

Eelnõu § 9 – reguleeritakse raamatukogutöötaja haridus- ja kutsenõuetega seonduvat, mida

kehtivas RaRS-is tehtud ei ole.

Lõige 1 näeb ette, et raamatukogutöötajal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid

(rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents

või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Nõue on vajalik rahvaraamatukogude teenuste

kõrge kvaliteedi tagamiseks. Sättes ei viidata konkreetselt raamatukogunduse või infoteaduste

alasele haridusele, kuna teatud põhiülesannete täitmiseks (näiteks avalikule teabele ja

elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisel toe pakkumiseks ning

digipädevusealaseks juhendamiseks) võib olla sobilik ka muu valdkonna haridus. Samuti ei

nõuta kõrghariduse olemasolu, vaid piisavaks hariduseks võib olla ka näiteks

raamatukoguhoidjate kutsekoolituse läbimine. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene

rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid).

Lõike 2 kohaselt võib juhul, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid

raamatukogutöötajaid ei leita, rahvaraamatukogu põhiülesandeid täita ka töötaja, kellel on

valmisolek vajalik haridus või kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul omandada.

Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla

võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukogutöötaja

haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis

suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama.

Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja

kompetentsita või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonita töötajaga võib sõlmida üksnes

tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise

nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni

omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Tegemist on nõudega, mis taaskord motiveerib

vajalike teadmiste omandamisega mitte viivitama, tagades seeläbi rahvaraamatukogu teenuste

kõrge kvaliteedi.

Proportsionaalsuse kontroll uute rahvaraamatukogu töötaja haridus- ja kutsenõuete kohta, mis

on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse

kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud

Eesti haldusjuhise põhimõtetega.

Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne, asjakohane ja ajakohane rahvaraamatukogu teenuse

osutamine, mis vastab erinevate sihtrühmade (sh lapsed, eakad, tööotsijad, digivajadustega

inimesed) vajadustele. Raamatukogutöötajatel on oluline roll Eesti kultuuri- ja haridusruumi

edendamisel ning elanike info- ja digipädevuse tõstmisel.

IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest rõhutab, et raamatukoguhoidja on raamatukogu

ja kasutajate vaheline aktiivne vahendaja ning et teenuse kvaliteedi tagamiseks on vaja erialast

haridust ja pidevat täiendusõpet. Hea väljaõppega ja motiveeritud raamatukogutöötajad on

oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel.

20

2023. aasta Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis 489 rahvaraamatukogu, kus töötab kokku

1302 raamatukogutöötajat. Need töötajad teenindavad 357 900 lugejat kõigis 79 kohalikus

omavalitsuses. Arvestades, et Eesti elanike arv on ligikaudu 1 369 285, pakuvad

rahvaraamatukogud potentsiaalselt teenust kogu elanikkonnale.

Suur hulk raamatukogutöötajad täidavad seadusega määratud järgmisi rahvaraamatukogu

põhiülesandeid:

1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete

kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;

2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ja

haldamine;

3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;

4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate

tegevuste korraldamine;

5) info- ja digipädevusealane juhendamine;

6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine.

Need ülesanded nõuavad töötajate pädevust nii sisulises kui tehnilises mõttes.

Kehtivas seaduses ei ole raamatukogutöötajatele haridus- ega kutsekvalifikatsiooni nõuet.

Praktikas võib see ohustada teenuse kvaliteeti, kuna puudub kindlustunne, et töötajatel on

vajalikud teadmised ja oskused nimetatud ülesannete täitmiseks ning teenuste pakkumiseks eri

sihtrühmadele.

Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, aitab

tagada, et raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada

erinevaid sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi.

Eesmärk ei ole kitsendada ligipääsu elukutsele, vaid tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja

toetaks elukestvat õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust.

Paragrahv kehtestab haridus- ja kutsekvalifikatsiooninõuded vaid neile raamatukogutöötajatele,

kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust,

vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik.

Nõuded kehtivad ainult töötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Need ei

piira otseselt isikute ega teenuste vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul, kuna

kvalifikatsioonide paindlik tunnustamine ja nominaalajal piisava hariduse ja kompetentside

omandamise võimalus on tagatud. Lisaks võimaldatakse ka töötamine tingimusel, et isik on

valmis vajalikku kvalifikatsiooni omandama, mis tagab avatuse tööturule.

Arvestatud on, et kõikjal Eestis ei pruugi olla koheselt kättesaadavad nõuetele vastavad

töötajad. Eelnõu võimaldab ka sellise töötaja töölevõttu, kes alles omandab vajalikku haridust

või kutsekvalifikatsiooni. See lähenemine on kooskõlas EL direktiiviga 2018/958, mille

kohaselt tuleb piiranguid kehtestades valida vähem piiravad vahendid. Nõude kehtestamine ei

välista tööle asumist, vaid julgustab töötajat kvalifikatsiooni omandama, kindlustades samas, et

teenuse kvaliteet aja jooksul paraneb.

21

Eelnõus on ette nähtud paindlik lahendus: kui nõuetele vastavaid töötajaid ei ole võimalik leida,

võib tööle võtta ka isiku, kes on valmis kvalifikatsiooni omandama. Tööleping sõlmitakse sel

juhul tähtajaliselt nominaalse õppeaja ulatuses. Selline paindlikkus võimaldab lahendada

tööjõupuudust ja samal ajal suunab pädevuse omandamisele, mis on vähem piirav meede

võrreldes kohese ja jäiga nõudega.

Eelnõuga ei kehtestata piiratud juurdepääsu tegevusele ega kaitstud kutsenimetust. Samuti ei

nõuta kutseorganisatsiooni liikmeks olemist. Eelnõus puuduvad kindlustuskaitse või

keeleoskuse piirangud. Säte ei sea töötajate arvulisi piiranguid. Töölepingu regulatsioon

võimaldab paindlikkust ja õigusliku selguse, sätestades tähtajalise töölepingu, mis muutub

tähtajatuks kvalifikatsiooni omandamisel.

Regulatsioon on vajalik, sobiv ja proportsionaalne, sest tagab avaliku teenuse kvaliteedi ja

usaldusväärsuse, arvestab tööjõuturu tegelikkust ja võimaldab pädevuse omandamist töö

kõrvalt, samuti ei kehtesta liigselt piiravaid ega diskrimineerivaid tingimusi. Sätestatud haridus-

või kutsekvalifikatsiooni nõue toetab ka rahvaraamatukogu põhieesmärkide saavutamist.

Muudatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ja toetab rahvaraamatukogude rolli

haridus- ja kultuuriasutusena üle Eesti.

Eelnõu § 10 – reguleeritakse rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukoguga

seonduvat.

Lõige 1 puudutab rahvaraamatukogu nõukogu moodustamist ja kattub suures osas kehtivas

RaRS § 8 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu nõukogu

liikmed on kohaliku kogukonna esindajad ja teised valdkonna asjatundjad. Rahvaraamatukogu

nõukogule on eelnõuga antud mitmes olulises rahvaraamatukogu puudutavas küsimuses kaasa

rääkimise roll. Nii näiteks tuleb rahvaraamatukogu nõukogu kaasata rahvaraamatukogu

põhimääruse kehtestamisesse (eelnõu § 7 lõige 1) ja rahvaraamatukogu juhi kandidaadi

sobivuse hindamisse (eelnõu § 8 lõige 2), ent kohalikult tasandilt võrsub rahvaraamatukoguga

seotud olulisi küsimusi kahtlemata veel.

Lõige 2 näeb ette, et kui KOV-id on moodustanud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks

ühisasutuse või sõlminud kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslepingu, on

rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste KOV-ide esindajad. Ühisasutuse

moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita KOKS § 623 lõikes 1

nimetatud nõukogu (KOV-ide ühisasutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse

koordineerimiseks mõeldud nõukogu) ehk eraldi rahvaraamatukogu nõukogu moodustada pole

tarvis.

Lõige 3 sätestab Raamatukogude Nõukogu, mis on KuM-i nõuandev kogu, kuhu kuuluvad

raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad. Seni on RaRS § 8 lõike 2 alusel tegutsenud Rahvaraamatukogude

Nõukogu, kuid nüüd luuakse raamatukogude valdkonda laiemalt hõlmav Raamatukogude

Nõukogu. Eri tüüpi raamatukogudel (rahvaraamatukogud, teadus- ja erialaraamatukogud ning

kooliraamatukogud) on palju kokkupuutepunkte ja nad moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu.

Seega on oluline, et valdkonnas toimuvat arutataks laiemas ringis.

Lõike 4 kohaselt teeb Raamatukogude Nõukogu ettepanekuid ja annab arvamusi RaRS-i ja

raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab

22

raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. Sarnased ülesanded on olnud seni

Rahvaraamatukogude Nõukogul, kuid seda mõistagi ainult rahvaraamatukogude vaatest.

Lõikega 5 nähakse ette, et Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav

minister (kultuuriminister) kolmeks aastaks ja liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös

osalemise eest maksta tasu.

Lõike 6 kohaselt kehtestab Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu

suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) käskkirjaga. Sarnane regulatsioon sisaldub ka näiteks muuseumiseaduse §-s

19 muuseuminõukogu kohta ja muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 75 Muinsuskaitse

Nõukogu kohta. Senise Rahvaraamatukogude Nõukoguga seonduv on olnud täpsemalt

reguleeritud kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määruses nr 5 „Rahvaraamatukogude

Nõukogu põhimääruse kinnitamine“, kuid kuna KuM-i nõuandva kogu töökorraldus ei kujuta

endast piiritlemata arvu juhtude reguleerimist, sätestatakse Raamatukogude Nõukogu

töökorraldus ministri käskkirjaga. Mis puudutab Raamatukogude Nõukogu liikme volituste

kestust, siis seda on võrreldes Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmetega pikendatud aasta

võrra, st kahelt aastalt kolmele. Pikem volituste aeg võimaldab liikmetel järjepidevamalt

panustada ja loob eeldused pikemaajaliste eesmärkide seadmiseks, sisendi kogumiseks ning

tegevuste elluviimiseks.

Eelnõu § 11 – RaRS-i lisatakse viide RaRa-le kui rahvaraamatukogude valdkonnas riigi

haldusülesannete täitjale. Kõnealused ülesanded loetletakse eelnõu § 29 punktiga 9 ERRS-i

lisatavas § 41 lõikes 1. Tegemist on seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud

raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetega, mis antakse ajakohastatud sisus ja

vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punktide 9–11 selgitusi).

Kuigi asjaomane täpsem regulatsioon on kavandatud ERRS-i, on õigusselguse huvides oluline

lisada viide ka just rahvaraamatukogude valdkonda reguleerivasse seadusesse ehk RaRS-i.

Eelnõu § 12 – nähakse, ette, et rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine

ja käsutamine toimub vastavalt KOV-i volikogu kehtestatud korrale. Säte kattub kehtiva RaRS

§-ga 9.

Eelnõu § 13 – reguleeritakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimisega seonduvat.

Võrreldes kehtiva RaRS-iga ei käsitleta seega mitte üksnes rahvaraamatukogude

finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna

kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka

muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad.

Lõikes 1 loetletakse rahvaraamatukogu finantseerimise allikad ja need kattuvad suures osas

seni RaRS § 10 lõikes 1 sätestatuga. Üksnes kõnealuse lõike punktist 4, mis näeb

rahvaraamatukogu finantseerimise ühe allikana ette tema põhitegevusega seotud tasulised

teenused, on välja jäetud tekstiosa „tema põhitegevusega seotud“. Seda põhjusel, et

rahvaraamatukogud pakuvad täna sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt

(näiteks tegutsevad ka postipunktina) ehk rahvaraamatukogu pakutavad tasulised teenused ei

ole alati tema põhitegevusega seotud.

Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt: 1) töötajate töötasud, välja

arvatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud töötajate puhul; 2) kogude regulaarse varustatuse

väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja

23

vajadustest; 3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale

vastavad ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. Lõige kattub sisuliselt seni RaRS § 10 lõikes

2 sätestatuga. Tehtud on mõned sõnastuslikud muudatused. Näiteks on lõike sissejuhatavasse

lauseosasse lisatud sõna „vähemalt“, juhtimaks tähelepanu, et KOV võib alati panustada enam,

kui seadusega nõutud ning punktis 2 on väljaannete kõrval nimetatud ka esemeid (seda on

tehtud asjakohastel juhtudel eelnõus läbivalt), kuna esemete laenutamine on

rahvaraamatukogudes juba laialt levinud praktika.

Lõige 3 näeb ette, et riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete

soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja

koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate

erialaste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude

ajakohastamisele, lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste

ligipääsetavusele suunatud tegevusi. Seni on riigi rahaline panus rahvaraamatukogudesse olnud

reguleeritud RaRS § 10 lõikes 3.

Kavandatav punkt 1 kattub sisuliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 1, kuid sellesse on

lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute

väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on

siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat

valikut kvaliteetseid väljaandeid.

Kavandatav punkt 2 kattub põhimõtteliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 2, kuid selles

on täpsemalt kirjeldatud, milliseid tegevusi riik toetab. Kõnealuste sihtotstarbeliste

taotlusvoorudega seonduv reguleeritakse täpsemalt eelnõu § 13 lõikesse 8 kavandatud

volitusnormi alusel kehtestatavas valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)

määruses.

Võrreldes kehtiva RaRS § 10 lõikega 3 on välja jäetud järgmised finantseeritavad kulud

(nimetatud lõike järgmised punktid): 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu

nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse

loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Maakonnaraamatukogude

töötajatega seotud kulude hüvitamine on reguleeritud eelnõu § 13 lõikes 4 ehk need kulud

kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Mis puudutab üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse

loomist ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamist, siis kõnealune säte lisati RaRS-i 2001.

aasta 1. jaanuaril jõustunud AvTS-iga ning see puudutas avalike internetipunktide loomist

rahvaraamatukogudes, mis tuli ellu viia 2002. aastaks (vt AvTS § 55). Tänaseks on säte oma

toime kaotanud.

Lõike 4 kohaselt hüvitatakse riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud

KOV-ile riigieelarvest. Seni on nende kulude katmine tulenenud RaRS § 10 lõike 3 punktist 3,

kuid kuna antud juhul ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud

riikliku kohustuse täitmisega seotud kulude katmisega, on see reguleeritud eraldi sättes.

Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele.

Hüvitise vähenemine on tingitud asjaolust, et vähenevad ka maakonnaraamatukogu ülesanded

(vt ka eelnõu § 6 lõike 4 selgitust). Kõnealune lõige kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini,

mil maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded

lõpetatakse.

24

Lõige 5 näeb ette, et riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas

tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav

minister (kultuuriminister), kes võib selle lõike 6 kohaselt halduslepinguga delegeerida RaRa-

le. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet KuM.

Sellist delegeerimisvõimalust kavandati ka juba VTK-s, kus märgiti, et ministeerium peaks

olema ennekõike poliitikakujundaja ja andma rakenduslikud tegevused võimalusel

valitsemisala asutustele või isikutele. Sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimise osas on KuM

seda mitmes oma vastutusvaldkonnas juba ka teinud (näiteks kultuuripärandi valdkonna

toetamiseks ettenähtud taotlusvooruga seonduvad ülesanded on antud Muinsuskaitseametile

ning osa spordivaldkonna toetuste menetlemine on üle antud Eesti Olümpiakomiteele ja

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele). RaRa-le ei delegeerita arusaadavalt selliste

sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimist, mille tingimuste kohaselt on ka RaRa-l endal õigus

toetust taotleda.

KuM soovib delegeerida raamatukogude sihtotstarbeliste taotlusvoorudest toetuse määramise

haldusülesande RaRa-le, mistõttu luuakse selleks võimalus eelnõu § 13 lõikega 6.

Tulenevalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 5 lõikest 1 võib juriidilise või füüsilise

isiku volitada haldusülesannet täitma, kui:

1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud,

arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks,

võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi;

2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti;

3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi,

kelle suhtes haldusülesannet täidetakse.

Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid

asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti

Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent

ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga

asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda

hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud

töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. RaRa-s juba töötavad

raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja

kogemustega rahvaraamatukogusid toetava tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse

taotlusvoorust toetuse määramisel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu juriidiline tugi,

raamatupidamine, koolitused, info ja kommunikatsiooniteenused.

Jätkuvalt on oluline pakkuda kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule

arendusprojektideks toetust ja toetuse määramisel peab säilima raamatukoguteeninduse

arendamise kõrge tase.

Haldusülesande RaRa-le volitamine on HKTS § 5 lõike 1 punkti 1 mõttes majanduslikult

põhjendatud. KuM arvestuslik kulu RaRa-le volitatud ülesannete täitmiseks on 33 600 eurot

aastas, mis on hinnanguliselt 30% väiksem kui sama töö tegemisel ministeeriumis. See kulu

sisaldab lisaks tööjõukuludele ka haldus- ja üldkulusid ning arendustegevusi.

RaRa-l on olemas vajalik taristu ja personaliressurss, sh kogemused rahvaraamatukogude

nõustamisel ja koolitamisel, mis võimaldab vältida topeltinvesteeringuid ning kasutada

olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. KuM säilitab volituse andjana strateegilise

planeerimise rolli, mis vähendab töökoormust ja võimaldab keskenduda

poliitikakujundamisele.

25

Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on

detailsemalt avatud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.

Volitamise tulemusena teenuse kvaliteet ei halvene, vaid eelduslikult paraneb, täites HKTS § 5

lõike 1 punkti 2. RaRa täidab juba praegu mitmeid arendustegevusi: korraldab

raamatukogutöötajate koolitusi ja koordineerib valdkonna arendusega seotud tegevusi.

RaRa-l on pikaajaline kogemus raamatukogudele tuge pakkuva asutusena ning tihe koostöö

valdkondlike partneritega. See loob eeldused, et kompetentsid mitte ainult säilivad, vaid ka

arenevad. Eelnevast tulenevalt, sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse määramise

haldusülesande RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti, sest

kompetents ja koostöövõrgustik tagavad teenuse vähemalt samaväärse või parema kvaliteedi.

Kui KuM asemel asub haldusülesannet täitma RaRa, siis taotlusvooru menetlemine toimub

jätkuvalt KuM Toetuste Menetlemise Infosüsteemis31, mis tagab taotluste menetlemise lihtsuse

ning tagab andmete analüüsimise võimalused.

KuM sõlmib RaRa-ga halduslepingu, milles lepitakse kokku kõik vajalikud üksikküsimused

haldusülesande täitmiseks. Lepingus määratakse detailsemalt ülesande sisu ja eesmärgid,

tulemuste hindamise kriteeriumid (sh mõju hindamine), taotlusvooru kokkuvõtete sagedus,

järelevalvemehhanismid ja aruandlus. Hindamine toimub vähemalt kord aastas, võimaldades

vajadusel kohandada tegevusi või lepingutingimusi. KuM teostab haldusjärelevalvet volitatud

ülesande täitmise üle. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM täidetava ülesande üle järelevalve

(RaRS § 13 lõige 6), mis tagab selle, et volitamine ei põhjustaks teenuse kvaliteedi halvenemise.

KuM säilitab seega strateegilise juhtimise ja sisulise järelevalve.

Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes

haldusülesannet täidetakse, mis vastab HKTS § 5 lõike 1 punktile 3. Ülesande täitmise vorm ei

muuda taotlejate – rahvaraamatukogude ja KOV-ide – õigusi ega piira nende ligipääsu

taotlusvoorule, selle toele ja teabele. Teenuse sisu ja eesmärk jäävad samaks. Haldusülesannete

RaRa-le täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku

juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. RaRa jätkab senist koostööd ning tegevusi, mis

toetavad raamatukoguvõrgu arengut, sealhulgas koolitusi, juhendmaterjale ja nõustamist.

Haldusülesande volitamine RaRa-le ei halvenda rahvaraamatukogude nõustamise ja toe

pakkumise kvaliteeti ning selleks on eelnõusse kavandatud järelevalve meetmed. Samas

kinnitab praktika, et RaRa on püsiv ja usaldusväärne koostööpartner raamatukogudele ning

nende omanikele ja volitamine ei muuda teenuse olemust.

Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna RaRa täidab juba täna mitmeid sarnaseid ülesandeid

ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. RaRS § 13

lõike 3 punktis 2 nimetatud sihtotstarbeliste taotlusvoorude toetuse määramise võib

kultuuriminister RaRS §13 lõige 6 halduslepingu alusel volitada RaRa-le alates 2026. aasta 1.

juulist.

Lõikes 7 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse

ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata nimetatud haldusülesande

täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesande täitmise

järjepidevuse tagamise abinõuga.

31 Toetuste Menetlemise Infosüsteem. https://toetused.kul.ee/et/login

26

Lõige 8 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) määrusega: 1) riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude

valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse

ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra; 2) sama

paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude (maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja

ülalpidamiskulud) hüvitamise tingimused ja korra. Sarnase sisuga määrus32 on kehtiva RaRS §

10 lõike 4 alusel kehtestatuna olemas ka praegu, kuid eelnõuga muudetakse kõnealuse

volitusnormi sõnastust täpsemaks, andes ministrile määruse kehtestamiseks senisest selgemad

raamid ning lisades rahvaraamatukogude kõrvale ka rahvaraamatukogude valdkonnas

tegutsevad muud asutused ja isikud. Volitusnorm kehtib esitatud sõnastuses 2026. aasta 31.

detsembrini, misjärel kaotab selle punkt 2 maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamise tõttu

kehtivuse. Rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1).

3. peatükk. Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused

Eelnõu § 14 – reguleeritakse rahvaraamatukogu kogudega seonduvaid küsimusi.

Lõike 1 kohaselt on rahvaraamatukogu kogud koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased,

sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja

laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Sarnaselt on

sõnastatud ka kehtiv RaRS § 13 lõige 1. Uuendusena on lisatud, et kogud on aja- ja asjakohased

ning sisaldavad ka mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Kuivõrd

rahvaraamatukogudel pole oma kogudes olevate väljaannete pikaajalise säilitamise kohustust,

välja arvatud mõned ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega rariteetsed väljaanded (vt selle kohta

eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 selgitusi), on seatud aja- ja asjakohasuse kriteerium. On oluline, et

rahvaraamatukogu kogudes oleks ka uuem ning ühiskonnas parajasti aktuaalseid teemasid

käsitlev kirjandus. Pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine on eelnõu § 2 lõike 2

punkti 2 kohaselt rahvaraamatukogu üks põhiülesanne. Esemete osas on käesolevas

seletuskirjas eespool juba korduvalt selgitatud, et nende rahvaraamatukogu kogudesse lisamine

on levinud suundumus. Enamasti on tegemist näiteks e-lugerite, mängude, muusikariistade või

spordivahenditega.

Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid

tasuta võõrandada või müüa KOV-i volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Säte vastab

suures osas kehtivale RaRS § 13 lõikele 2. Sisulise täiendusena on lisatud sõna „esemeid“.

Lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu tagama seal asuvate ajaloolise ja suure

kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Täpsustusena on lisatud, et kui rahvaraamatukogu

soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne

hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. Seni on selliste väljaannetega

seonduv olnud reguleeritud RaRS § 13 lõikes 3, milles viidatakse väljaannete arvestusele ja

säilitamisele õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras.

Kultuurimälestistega seonduv on reguleeritud ennekõike MuKS-is. Kuivõrd kehtiv MuKS ei

käsitle mälestiste arvestust ja kehtestab mälestise säilitamise osas võrdlemisi üldsõnalise

säilitamiskohustuse (vt MuKS § 33 lõiget 1), ei ole viide kultuurimälestiste kohta kehtestatud

tingimustele ja korrale enam asjakohane. Seega nähaksegi ette lihtsalt säilitamiskohustus koos

võimalusega anda säilitustingimuste puudumisel (näiteks ei suudeta tagada väljaande

32 Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude

jaotamise kord“.

27

pikaajaliseks säilimiseks vajalikku temperatuuri, õhuniiskust või turvalisust) väljaanne hoiule

väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. SäES § 12 kohaselt on väljaannete

pikaajaliseks säilitamiseks sobivad tingimused Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus,

RaRa-s, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Säilitamiseks hoiule võtmise tingimused tuleb rahvaraamatukogul väljaandeid säilitava

raamatukoguga eraldi kokku leppida.

Lõikega 4 lisatakse RaRS-i kohustus teavitada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest

(ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaanne) RaRa-d, kes teostab vajadusel ERRS § 4 lõike

1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.

Säte aitab tagada, et kõik seni teadmata ja registreerimata või mittetäieliku eksemplari tõttu,

vaid osaliselt registreeritud Eesti kultuurilugu mõjutanud ja kultuuriloole olulised väljaanded

saaksid registreeritud Eesti rahvusbibliograafias ning nende andmed oleksid tulevaste põlvede

jaoks nõuetekohaselt säilitatud.

Eelnõu § 15 – esitatakse terminite „lugeja“ ja „külastaja“ määratlused.

Lõike 1 kohaselt on lugeja rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja. Sama

definitsioon on kehtivas RaRS § 151 lõikes 1. Lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu

teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist (näiteks kojulaenutus).

Lõikes 2 esitatakse RaRS-is uue termini „külastaja“ määratlus. Külastaja on rahvaraamatukogu

teenuste registreerimata kasutaja. Külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu isikustamata

teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine). Kõnealuse mõiste RaRS-i lisamisega

rõhutatakse, et rahvaraamatukogu on avatud kõigile.

Lugeja ja külastaja eristamine on oluline ka seetõttu, et hoida rahvaraamatukogu nii-öelda

täisteenuse kasutajate arvu adekvaatsena. Sellest võib sõltuda näiteks rahvaraamatukogudele

müüdavate andmebaaside litsentside hind.

Eelnõu § 16 – sätestatakse teeninduse korraldus rahvaraamatukogus.

Lõike 1 kohaselt võib rahvaraamatukogu teenuseid kasutada igaüks, välja arvatud RaRS § 21

lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel (kui lugejalt on ära võetud väljaannete ja esemete

kojulaenutamise õigus või lugejale või külastajale on kehtestatud ajutine keeld

rahvaraamatukokku siseneda). Sama põhimõte tuleneb kehtivast RaRS § 15 lõikest 1.

Rahvaraamatukogu teenindab seega kõiki soovijaid, sõltumata näiteks nende elukoha asumisest

teises KOV-is.

Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad peavad vastama lugejate ja külastajate

vajadustele. Kehtivas RaRS-is sellist nõuet ei ole. Rahvaraamatukogu teenused peavad olema

aga võimalikult laiale sihtrühmale kättesaadavad, sealhulgas näiteks nii-öelda klassikalise 8-

tunnise esmaspäevast reedeni tööajaga inimestele, vajadusel õhtuse vahetuse õpilastele,

ühistranspordi kasutajatele (kui ühistranspordi graafik piirkonnas on hõre, tuleb sellega

kindlasti eraldi arvestada) jne. Säte aitab kaasa sellele, et KOV-id kavandaksid

rahvaraamatukogude töökorralduse viisil, mis vastab kohaliku kogukonna ootustele ja

vajadustele.

28

Lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole

võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Samasisuline säte on

kehtiv RaRS § 15 lõige 6.

Lõige 4 puudutab teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Selle kohaselt võib

rahvaraamatukogu juht vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu

ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata

rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Seejuures tuleb ligipääs taastada

viivitamatult pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist ning ligipääsu

piiramisel võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.

Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 5 lõike 5 kohaselt on vahetu oht olukord, kus

korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline oht on KorS §

5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele33, keskkonnale või

sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo34 toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS

§ 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure

väärtusega varalisele hüvele35, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15.

peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis (üldohtlikud

süüteod) sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

Reeglina peab rahvaraamatukogu juht juhinduma KOV-i kehtestatud rahvaraamatukogu

lahtiolekuaegadest ega või neist omal volil kõrvale kalduda. Seetõttu ongi erakorralisteks

oludeks loodud käesolevaga alus, mis võimaldab juhil endal vajadusel kiiresti reageerida.

Selliste olukordadena võivad muu hulgas kõne alla tulla näiteks ekstreemsed ilmastikuolud

(üleujutus, lumetorm). Kuivõrd rahvaraamatukogus tuleb RTS § 7 lõike 2 kohaselt tagada

juurdepääs Riigi Teatajale ja AvTS § 33 kohaselt muule avalikule teabele, on RaRS § 16

lõikesse 4 lisatud kohustus taastada ligipääs rahvaraamatukogule nii pea kui võimalik ning

võimalusel säilitada ligipääsu piiramise ajaks rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil

(näiteks luues arvuti ja interneti kasutamise võimaluse ajutises teeninduspunktis).

Eelnõu § 17 – reguleeritakse rahvaraamatukogu teenustega seonduvat.

Lõikes 1 eristatakse rahvaraamatukogu tasuta ja tasulised teenused. Väljaannete ja esemete

kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele

teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta.

Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab

KOV. Sisulisi muudatusi (kui välja arvata asjaolu, et väljaannete kõrval nimetatakse ka esemeid

ja avaliku teabe kõrval ka elektroonilisi avalikke teenuseid) siin võrreldes kehtiva RaRS-iga ei

tehta. Tasuta teenused on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 2 ja tasulised teenused sama

paragrahvi lõikes 3. Rahvaraamatukogu tasuta teenuste sätestamine seaduses tagab, et igaühel

on ligipääs olulisele teabele ja kultuurile, sõltumata tema majanduslikust olukorrast.

Lõikes 2 nähakse ette, et AvTS-i alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud

teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse

soovijal kasutada arvutit. Kõnealuse sätte kohaselt on raamatukogutöötajal kohustus juhendada

33 Olulise väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 1 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus

kümnekordselt. 34 Karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuritegu või 22. peatükis

(üldohtlikud süüteod) sätestatud kuritegu. 35 Suure väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt.

29

isikuid riigi- ja KOV-i asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele

juurdepääsu saamiseks. Seejuures on täpsustatud, et juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel

teenuste sisulist kasutamist. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 lõikega 21. Võrreldes

kehtiva RaRS-iga on sellest välja on jäetud arvuti kasutamise eelregistreerimise korraldamise

kohustus, kuna see pole enam ajakohane ega üldjuhul vajalik. Nagu ka teistel asjakohastel

juhtudel, on siingi avaliku teabe kõrval nimetatud elektroonilisi avalikke teenuseid.

Uuendusena on lisatud raamatukogutöötaja juhendamiskohustuse ulatust selgitav lause.

Raamatukogutöötaja selgitamise, juhendamise ja kaasaaitamiskohustus ei ole võrreldav selle

asutuse ametniku või töötaja kohustusega, kelle teabele või teenusele inimene juurdepääsu

soovib. Raamatukogutöötaja aitab ennekõike vajalike veebilehtede ja muude kontaktandmete

leidmisel.

Lõige 3 kattub kehtiva RaRS § 15 lõikega 22. Kõnealune säte lisati RaRS-i AvTS-i muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (71 SE)36, et selles sisalduks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi

2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175,

27.06.2013, lk 1–8)37 nõuetele vastav määratlus, milline raamatukogude, arhiivide ja

muuseumide valduses olev teave tuleb direktiivis sätestatud tingimustel ärilistel või

mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavaks teha. Nimetatud direktiiv küll täna enam ei kehti,

ent seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019,

avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83)38.

Lõige 4 puudutab raamatukogudevahelist laenutust nähes ette, et rahvaraamatukogu kogudes

puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Sättes on ka märgitud,

et lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist, kuid väljaannete

tellimine haruraamatukogust on tasuta. Raamatukogudevaheline laenutus on seni olnud

reguleeritud RaRS § 15 lõikes 4. Uuendusena lisatakse eelnõuga täpsustus, et väljaannete

tellimine haruraamatukogust on tasuta. Väljaannete liikumisega ühe rahvaraamatukogu

erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt samuti kulud, ent need on teisalt

tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik väljaandeid

kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada.

Lõikes 5 reguleeritakse tagatise küsimist, mis seni on tulenenud RaRS § 15 lõikest 5. Eelnõu

kohaselt võib nõuda lugejalt väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna

kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2)

see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. Võrreldes kehtiva

RaRS-iga on tehtud mitu muudatust. Lisatud on täpsustus, et tagatist võib nõuda kuni väljaande

või eseme hinna kümnekordses suuruses. Tagatise suurim võimalik määr on seotud eelnõu § 21

lõikest 2 tuleneva hüvitise määraga, mida lugeja on kohustatud väljaande või eseme rikkumise

või tagastamata jätmise korral tasuma. Tagatise ja viidatud hüvitise suurust ei saa võrdsustada

väljaande või eseme hinnaga selle soetamise hetkel, sest tagastamata jäetud (haruldast)

väljaannet ei pruugi (järelturult) enam sama hinnaga saada ning arvestada tuleb ka väljaande

kogusse lisamisega kaasnevat töötlemiskulu.

36 Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 71 SE. 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi

2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1–8). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83).

30

Kui seni on tagatise nõudmise üheks aluseks olnud asjaolu, et lugeja rahvastikuregistrisse

kantud elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, siis nüüd saab tagatist

küsida, kui lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. Muudatus on tingitud

asjaolust, et inimesed on muutunud liikuvamaks, jagades end sageli mitme kodu vahel ja

kasutades seega ka mitme KOV-i avalikke teenuseid, sealhulgas rahvaraamatukogu teenuseid.

Samal ajal toimub suhtlus rahvaraamatukogu ja lugeja vahel üha enam elektroonilisi kanaleid

pidi, mistõttu inimese elukohal Eesti piires rahvaraamatukogu ees olevate kohustustega seoses

olulist tähtsust ei ole. Küll aga annab rahvaraamatukogule kindlustunde see, kui lugeja

registreeritud elukoht on siiski Eestis. Kuivõrd rahvaraamatukogu on avatud kõigile, on seal

lugejateks sageli ka välismaalased. Kui neil puudub registreeritud elukoha kaudu Eestiga püsiv

side, on tagatise võtmine hea abinõu rahvaraamatukogu kogude tervikluse säilitamiseks.

Väljaande (või eseme) väärtust puudutavasse punkti on lisatud täpsustus koguväärtuse näol.

See on oluline näiteks juhul, kui laenutatud e-lugeri väärtus koos sellesse laaditud e-väljaannete

väärtusega ületab piirmäära, mille puhul KOV on kehtestanud tagatise nõudmise kohustuse,

olgugi et eraldivõetuna laenutatud seade ega väljaanded kõnealust piirmäära ei ületaks.

Lõike 6 kohaselt kehtestab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude (tasulised teenused

ja raamatukogudevahelise laenutuse kulud) kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise

määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra KOV. Sarnased volitusnormid

on ka kehtivas RaRS-is (§ 15 lõigetes 3 ja 51). Uuendusena on lisatud kulupõhisuse järgimise

kohustus, kuna rahvaraamatukogu kui KOV-i ametiasutuse hallatav asutus ei osuta avalikke

teenuseid tulu teenimise eesmärgil.

Eelnõu § 18 – reguleeritakse rahvaraamatukogu lugejaks registreerimise ja isikuandmete

töötlemisega seonduvat.

Lõikes 1 nähakse ette, et rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu

teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja

teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Säte kattub üldjoontes

kehtiva RaRS § 151 lõikega 1, kuid üldistatud on viidet lugeja vastutusele ja lisatud ka

isikuandmete töötlemine külastaja vastutuse tagamise eesmärgil (vt selle kohta täpsemalt

eelnõu § 18 lõike 9 selgitust).

Lõike 2 sõnastamisel on eeskujuks võetud kehtiv RaRS § 151 lõige 2. Lisatud on võimalus

registreeruda rahvaraamatukogu lugejaks ka juhiloa alusel. Juhiloal on küll isikut tõendava

dokumendi tunnused, kuid tegemist ei ole siiski isikut tõendava dokumendiga, mistõttu on

vajalik see isikut tõendavate dokumentide ja õpilaspileti kõrval RaRS-is eraldi nimetada.

Lõiget täiendatakse veel võimalusega küsida lisaks alaealisele ka täisealise eestkostetava puhul

väljaande või eseme kojulaenutamiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku

nõusolekut. Rahvaraamatukogu küll ei kontrolli iga täisealise lugejaks registreeruda soovija

puhul ega talle eestkostjat pole määratud, kuid sageli annab eestkostja sellest

rahvaraamatukogule ise märku. Kõnealune täiendus võimaldab sellisel juhul töödelda ka

eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga.

Töödeldavate isikuandmete loetelu on täiendatud koduteeninduse vajadusega. Eelnõu § 16

lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole

võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse (sama teenus on ette

nähtud ka kehtivas RaRS § 15 lõikes 6). Rahvaraamatukogu ei küsi selleks küll konkreetseid

31

terviseandmeid (st mis põhjusel koduteenindust täpselt vajatakse), kuid koduteeninduse

vajaduse kohta tehakse lugeja andmete juurde siiski märge. Kuna koduteenindust pakutakse

just tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt

isiku terviseandmete töötlemist.

Lõige 3 puudutab puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Täpselt samasisuline säte on

kehtiv RaRS § 151 lõige 3.

Lõike 4 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Ka siin võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega

4 muudatusi ei tehta.

Lõige 5 puudutab lugeja andmete õigsuse kontrollimist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv

RaRS § 151 lõige 5.

Lõige 6 näeb ette, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,

kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist

pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata

kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. Võrreldes

kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja

andmete säilitamisega seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 7.

Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega võib lugejal tekkida

rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise

aegsasti pikendab, säilib soovitud staatus. Tuleb arvestada, et lugeja andmete kustutamine

hõlmab näiteks ka tema laenutuste ajalugu. Ajaloo säilimine on inimestele sageli oluline,

mistõttu võib lugejaks olemise pikendamine olla uuesti lugejaks registreerumisele eelistatud

lahendus.

Lõike 7 kohaselt kustutatakse seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel

või esindusõiguse lõppemisel. Võrreldes seni RaRS § 151 lõikes 6 sätestatuga, on lisatud, et

seadusliku esindaja andmed kustutatakse ka esindusõiguse lõppemisel ehk siis, kui laps saab

täisealiseks või täisealise eestkostetava puhul eestkoste lõppemisel. See täiendus tagab, et

seadusliku esindaja andmeid ei töödelda kauem, kui see tegelikult vajalik on.

Lõige 8 puudutab puude andmete kustutamist. Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude

andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid

andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik.

Lõige 9 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib RaRS § 21 lõike 7 rakendamiseks

(rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja korduvalt rikkunud isikult rahvaraamatukogu

külastamise õiguse kuni 30 päevaks äravõtmine) töödelda sama paragrahvi lõike 2 punktides

1–5 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta39. Sättes on ka täpsustatud, et külastaja andmed

kustutatakse ühe aasta möödumisel rahvaraamatukogu külastamise õiguse ajutisest

äravõtmisest arvates. Kuna valikut rahvaraamatukogu teenustest (näiteks väljaannete kohapeal

39 Erinevalt lugeja andmetest ei hakata külastaja isikuandmeid töötlema eelnõuga asutatavas raamatukogude

andmekogus. Kuna vajadus külastaja isikuandmete töötlemise järele on eeldatavasti väga harv, ei ole mõistlik

nende töötlemiseks andmekogusse eraldi lahendust luua ning kõnealuseid andmeid töödeldakse asjaomase

rahvaraamatukogu dokumendihaldussüsteemis või mujal vastavalt selle rahvaraamatukogu suhtes kohalduvatele

teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele.

32

kasutamine) saab kasutada ka end lugejaks registreerimata ehk külastajana ja

rahvaraamatukogude praktikas esineb paraku juhtumeid, kus sellega kaasneb korrarikkumine,

on eelnõuga loodud võimalus piirata ajutiselt rahvaraamatukogu külastamise õigust nii lugeja

kui külastaja puhul (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 21 lõike 7 selgitust). Kõnealuse piirangu

seadmine eeldab aga külastaja isikuandmete töötlemist, mistõttu ongi eelnõu § 18 lõikega 9

rahvaraamatukogule selleks vajalik õiguslik alus loodud. Korda rikkunud külastaja isiku aitab

vajadusel tuvastada politsei.

Eelnõu § 19 – käsitletakse lugejat puudutavaid teavitusi.

Lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse edastada lugejale tema poolt esitatud postiaadressile,

telefoninumbrile või elektronpostiaadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet,

sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi. Seega ei pea rahvaraamatukogu lugejale sellise teabe

edastamiseks temalt eraldi nõusolekut küsima. Selline teave on näiteks meeldetuletus

laenutustähtaja peatse lõppemise kohta, teade väljaande, mille järjekorras lugeja on, saadavuse

kohta, teade lugeja isikuandmete peatse kustutamise ja lugejaks olemise pikendamise

võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe edastamine on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks

rahvaraamatukogu ees võlgnevuste tekkimist või lugeja staatusest ilmajäämist.

Eraldi on nimetatud rahulolu- ja tagasisideküsitlusi, et oleks selge, et ka nende edastamine on

kõnealuse õigusega hõlmatud ega eelda lugejalt nõusoleku küsimist. Selliste küsitluste

perioodiline korraldamine on vajalik lugejate kaasamiseks rahvaraamatukogu teenuste

arendamisesse ja teenuste kõrge kvaliteedi tagamiseks. Rahvaraamatukogu õigusega taoliste

küsitluste kohta teavet edastada ei kaasne lugeja kohustust küsitlustes osaleda.

Lõige 2 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole

rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud ning sellisteks teavitusteks on

vajalik lugeja nõusolek. Siin peetakse silmas näiteks rahvaraamatukogu üldist uudiskirja või

eraldi teavitusi rahvaraamatukogus toimuvate ürituste või rahvaraamatukogusse saabunud uute

väljaannete kohta. Kõnealuste teavituste saatmine läheb kaugemale avalikes huvides oleva

ülesande täitmisest ja on pigem käsitletav isikuandmete töötlemisena turunduslikul eesmärgil,

mistõttu on selleks vajalik lugeja nõusolek. Seejuures võib lugeja oma nõusoleku igal ajal tagasi

võtta (vt ka IKÜM artiklit 7).

Lõike 3 kohaselt võib KOV edastada esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud

seaduslikule esindajale (reeglina lapsevanemale) rahvastikuregistrisse kantud elukoha või

elektronposti aadressile teabe esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimalusest.

Tegemist on proaktiivse teavitusega, mis edastatakse seadusliku esindaja poolse initsiatiivita

ning seetõttu on selle tarbeks vajalik seadusest tulenev õiguslik alus. Kõnealune võimalus aitab

eeldatavasti kasvatada rahvaraamatukogu teenuste ühe olulisema sihtrühma (lapsed), kelle

puhul on lugemisoskuse ja -harjumuse kujunemise soodustamine eriliselt oluline, suurust.

Eelnõu § 20 – puudutab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja. Sätte sisu vastab suures osas

kehtivale RaRS §-le 16. Nagu ka muudel asjakohastel juhtudel on siin lugeja kõrval nimetatud

nüüd ka külastajat ning üldistatud sõnastust selles osas, milline KOV-i organ rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirja kehtestab, jättes selle KOV-i otsustada.

Eelnõu § 21 – reguleeritakse lugeja ja külastaja vastutust.

33

Lõige 1 puudutab viivise küsimist ja selle sõnastus kattub suures osas kehtivas RaRS § 17 lõikes

1 sätestatuga. Uuendusena on laenutatud väljaande kõrval nimetatud ka eset ja tõstetud viivise

piirmäära 0,06 eurolt 0,1 euroni. Senine viivise piirmäär on kehtinud alates 1998. aastast.40

Viivise piirmäära tõstmine 0,1 euroni lihtsustab viivise arvutamist ja eeldatavasti ka motiveerib

lugejaid senisest enam laenatud väljaandeid ja esemeid õigeaegselt tagastama. Samas on oluline

märkida, et RaRS-is sätestatu näol on tegemist viivise suurima võimaliku määraga. KOV võib

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas lugeja kohustusena kehtestada ka sellest madalama

piirmääraga viivise tasumise või viivise küsimisest üldse loobuda. Väiksemates

rahvaraamatukogudes ka praegu viivist sageli ei küsita, sest lugejate väiksema arvu tõttu on

kontakt nendega personaalsem ning laenatud väljaandeid ja esemeid tagastatakse reeglina

kohusetundlikumalt. Tähtaegselt tagastamata väljaannete probleem on ennekõike suuremates

linnades (näiteks Tallinn ja Tartu).

Lõige 2 puudutab väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamist ja kattub

sisuliselt kehtivas RaRS § 17 lõikes 2 sätestatuga.

Lõikes 3 käsitletakse lugejale viivise tasumiseks ja väljaande või eseme rikkumise või

tagastamata jätmise heastamiseks tähtaja määramist ning sundtäitmise algatamise hoiatusega

ettekirjutuse tegemist. Säte vastab suures osas seni RaRS § 17 lõike 4 esimeses ja teises lauses

sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kolmas lause, mille kohaselt märgitakse

ettekirjutuses selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Ettekirjutuse näol on tegemist

haldusaktiga, mille puhul tuleneb vaidlustamisviite märkimise kohustus HMS § 57 lõikest 1 ja

selle kordamine RaRS-is pole vajalik. Teise uuendusena on kõnealust sätet täiendatud selliselt,

et tähtaega ei määrata üksnes viivise või hüvitise tasumiseks, vaid algset laenutustähtaega

täiendava tähtaja võib määrata ka väljaande või eseme tagastamiseks. See on vajalik näiteks

olukorras, kus rahvaraamatukogus viivise küsimise võimalust ei rakendata. Samuti kannab

selline täiendus endas sõnumit, et rahvaraamatukogu peamine eesmärk on saada tagasi

konkreetne väljaanne või ese, mitte rahaline hüvitis.

Lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25

lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada

lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on

möödunud 30 päeva selle saatmisest.

Ettekirjutuse kättetoimetamist RaRS-is seni reguleeritud pole, kuid käesoleval juhul on see

vajalik, et näha ette erisused HMS-is sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldisest

regulatsioonist. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument

toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või

elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise

korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses

sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades

seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks.

Kõnealune RaRS-i täiendus on tingitud asjaolust, et seni on rahvaraamatukogud pidanud

ettekirjutuse posti teel lugejale edastamiseks kasutama tähtkirja, mis on aga lihtkirjaga

võrreldes märksa kallim ja millega võib kaasneda ka oluline ajakulu (hoiuaeg postkontoris,

korduvatele kättetoimetamise katsetele kuluv aeg). Rahvaraamatukogu eesmärk on saada

40 2011. aastal asendati 1 kroon 0,06 euroga, mis vastas eurole ülemineku kursile (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

34

laenutatud väljaanne või ese võimalikult kiiresti tagasi, et see teistele lugejatele uuesti

kättesaadavaks teha. Näiteks Eesti suurimal rahvaraamatukogul ehk Tallinna

Keskraamatukogul on igapäevaselt 3 500–5 000 võlgnikku, kellest igaühe käes võib omakorda

olla mitu tagastamisele kuuluvat väljaannet. Ettekirjutuse kiiremini kättetoimetatuks lugemine

tähendab ka selle kiiremini kehtima hakkamist (vt HMS § 61 lõiget 1) ja võimalust suunata

nõue vajadusel kiiremini täitemenetlusse ehk teisisõnu asjaomase väljaande või eseme

kiiremini rahvaraamatukokku tagasi jõudmist.

Lõige 5 puudutab ettekirjutuse sundtäitmist ja vastab sisult kehtivale RaRS § 17 lõikele 5.

Lõige 6 näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole sama paragrahvi lõigetes 1

ja 2 nimetatud kohustusi (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või

eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul

täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid

mitte kauemaks kui üheks aastaks. Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3,

kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse

väljaannete kojulaenutamise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette

võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV

jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Täpsustatud

on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduvat. Kui seni on kõnealune piirang saanud

kehtida kuni üks aasta, siis nüüd nähakse ette, et laenamisõiguse saab ära võtta kuni kohustuste

täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Pikim võimalik aeg, mil lugejale

rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei laenutata, on seega jätkuvalt üks aasta, kuid

piirang ei saa jääda enam kehtima olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu

ees juba täitnud. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu

teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada.

Lõikes 7 sätestatu kohaselt võib valla- või linnavalitsus lugejalt või külastajalt, kes rikub

korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd,

ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades

rahvaraamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse

külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Kehtivas RaRS-ist sarnast sätet ei ole. Sellise piirangu

seadmiseks õigusliku aluse loomise vajadusele on aga rahvaraamatukogud tähelepanu juhtinud,

sest kohustusega olla kõigile soovijatele avatud (vt eelnõu § 16 lõiget 1), võib kaasneda

paratamatult ka olukordi, kus sellist avatust kuritarvitatakse. Rahvaraamatukogu külastamise

õigust võib kõnealuse sätte kohaselt piirata nii registreeritud kui ka registreerimata kasutaja ehk

nii lugeja kui ka külastaja puhul. Kui lugeja puhul on rahvaraamatukogul juba olemas tema

isikuandmed ja piirangu vormistamine on selle võrra lihtsam, siis külastaja puhul tuleb selleks

konkreetse isiku andmed alles saada. Kuivõrd rahvaraamatukogul endal KorS § 32 kohast

isikusamasuse tuvastamise õigust ei ole, tuleb selleks vajadusel kasutada politsei abi.

Isikusamasuse tuvastamise õigus on vastavalt turvategevuse seaduse §-le 21 ka turvateenistujal.

Oluline on veel rõhutada, et kõnealune piirang eeldab korduvat rikkumist ehk ühekordse

intsidendi tõttu kelleltki rahvaraamatukogu külastamise õigust ära võtta ei saa. Nagu sättes

märgitud, võib piirangu seada ka üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes.

Lõige 8 puudutab valla- või linnavalitsuse õigust kõnealuses paragrahvis sätestatud õiguste

teostamine valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele edasi

delegeerida. Sarnane säte sisaldub ka kehtivas RaRS-is (§ 17 lõige 6), kuid eelnõuga on seda

35

laiendatud ka näiteks rahvaraamatukogu külastamisõiguse ajutise piiramise üle otsustamisele.

KOV-i ametiasutuse hallatava asutusena saab volitatav olla ka rahvaraamatukogu.

Lõikes 9 käsitletakse viivise ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitise

laekumist KOV-i eelarvesse ning see kattub seni RaRS § 17 lõikes 7 sätestatuga.

Lõike 10 kohaselt on sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete (viivis ja rikutud või

tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitis) aegumistähtaeg kümme aastat. Kuigi nõuete

aegumistähtaegade üldine regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi

TsÜS), on aastaid kestnud õigusselgusetuse lahendamise huvides oluline sätestada kõnealuste

nõuete aegumistähtaeg RaRS-is. Nimelt on vaieldud selle üle, kas antud nõuded tuleks lugeda

tehingust tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm

aastat või seadusest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt

kümme aastat. Kuivõrd rahvaraamatukogu tegevus väljaannete ja esemete laenutamisel kujutab

endast siiski avaliku teenuse osutamist ning seda iseloomustab haldustegevusele iseloomulik

ühepoolsus (lugejal ei ole näiteks võimalik laenutustingimusi mõjutada), ei ole väljaannete ja

esemete laenutamise käsitlemine tsiviilõigusliku tehinguga kohane. Seega on põhjendatud

seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja kohaldamine, mille kestus sätestatakse õigusselguse

huvides RaRS-is.

Lõige 11 näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 lugeja kohta sätestatut kohaldatakse

alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule

esindajale. Selle eesmärk on vältida kõigis viidatud sätetes lugeja kõrval täpsustust, et alaealise

ning täisealise eestkostetava asemel vastutab tema seaduslik esindaja.

Eelnõu § 22 – reguleeritakse automaatset haldusmenetlust. Tegemist on RaRS-is uue

regulatsiooniga.

Lõike 1 kohaselt võib KOV või rahvaraamatukogu RaRS-is ettenähtud haldusmenetluse läbi

viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta

ning seda nimetatakse automaatseks haldusmenetluseks. HMS § 2 lõige 1 defineerib

haldusmenetluse kui haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu

sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan

seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma

volitatud asutus, kogu või isik. Seega on nii valla- või linnavolikogu või -valitsus kui ka

rahvaraamatukogu haldusorganid. RaRS-is sätestatud ülesannete täitmine kujutab endast

reeglina haldusakti andmist (näiteks viivise tasumiseks ettekirjutuse tegemine) või toimingu

sooritamist (näiteks selgituse andmine).41

Kõnealune eelnõu säte annab KOV-ile või rahvaraamatukogule niisiis õiguse viia

haldusmenetlus läbi infosüsteemi vahendusel ametniku või töötaja sekkumiseta. Selle

eelduseks on siiski HMS-is sätestatud haldusmenetluse põhimõtete järgimine ehk automaatset

haldusmenetlust ei saa läbi viia näiteks juhul, kui haldusorganil on kaalutlusõigus, mis HMS §

4 lõike 1 kohaselt kujutab endast otsuse tegemise kaalumist või erinevate otsuste vahel valimist,

või on vaja rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ehk haldusorganile ei ole kõik

41 KOV-i puhul mõnel juhul ka määruse andmist (näiteks rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamine), kuid see

ei ole automaatse haldusmenetluse kontekstis relevantne.

36

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud teada või haldusmenetlust ei ole võimalik läbi

viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata42.

Automaatse haldusmenetluse saab läbi viia nii tänaste raamatukogusüsteemide43 kui ka

eelnõuga asutatava raamatukogude andmekogu (vt eelnõu § 29 punkti 16) vahendusel ja neis

olevate andmete põhjal. Toimingu sooritamises (näiteks selgituse andmises) seisneva

haldusmenetlusena saab käsitleda ka suhtlust tekstirobotiga. Automaatse haldusmenetluse

regulatsiooni RaRS-i lisamise eesmärk on kiirendada ja kaasajastada teabe liikumist

rahvaraamatukogu ja lugeja vahel.

Automaatne haldusmenetlus on reguleeritud ka IKÜM-is, mille artikli 22 lõige 1 näeb ette, et

andmesubjektil44 on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud

töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või

avaldab talle märkimisväärset mõju. Sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata lõiget

1, kui üksnes automatiseeritud töötlusel põhinev otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes

kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed

andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Eelnõuga luuaksegi

IKÜM artikli 22 lõike 2 punktis b nimetatud õiguslik alus. Asjakohased meetmed

andmesubjekti (antud juhul rahvaraamatukogu lugeja) õiguste ja vabaduste ning õigustatud

huvide kaitsmiseks tulenevad osaliselt HMS-st ja on osaliselt kavandatud ka eelnõusse. Nii

näiteks on automaatse haldusmenetluse adressaadil võimalik oma õigusi kaitsta

vaidemenetluses või halduskohtumenetluses samaväärselt olukorraga, kus haldusmenetluse

viib läbi KOV-i või rahvaraamatukogu teenistuja. Eelnõu § 22 lõikes 3 on aga ette nähtud

kohustus lisada automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juurde selgitus, et tegemist

on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või

rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga.

Lõige 2 näeb ette, et automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani

juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse

haldusaktiga ja haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.

Haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja märkimata jätmine on mõistetavalt

tingitud asjaolust, et kõnealune haldusakt antakse nimetatud isikute vahetu sekkumiseta.

Selleks RaRS-i õigusliku aluse loomine on vajalik põhjusel, et HMS § 55 lõike 4 kohaselt

kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri-

reeglina märgitakse. E-templi kasutamine tagab haldusakti autentsuse ja garanteerib, et seda ei

ole alates dokumendi kinnitamisest e-templiga muudetud.

Lõike 3 kohaselt peab automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures olema selgitus,

et tegemist on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või

rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga. Tegemist on IKÜM artikli 22 lõike 2 punkti b

kohase meetmega andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks.

42 HMS § 40 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära

kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub

vajadus lisaandmete saamiseks või sama lõike punkti 3 kohaselt juhul, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise

kahjuks. 43 Sierra, URRAM ja RIKS. 44 Andmesubjekt on füüsiline isik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse.

37

Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

(kultuuriminister) automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu määrusega. Automaatselt

soovitakse esialgsel hinnangul hakata andma näiteks järgmiseid haldusakte ja sooritama

järgmiseid toiminguid: 1) lugejaks registreerimine; 2) lugeja ja tema seadusliku esindaja

andmete kustutamine; 3) laenutustähtaja pikendamine; 4) meeldetuletuste ja muu lugejat

puudutava teabe edastamine; 5) teabe edastamine esimesse klassi mineva õpilase kooli

registreerinud seaduslikule esindajale esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise

võimalusest45; 6) viivise määramine46; 7) väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutine

äravõtmine kohustuste (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme

rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) mittetäitmisel47; 8) kohustuste (samad, mis

eelmises punktis) täitmise tähtaja määramine ja selle ületamisel ettekirjutuse tegemine48; 9)

täitmata ettekirjutuse täitemenetlusse suunamine49.

Kavandatava volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-s 14

sätestatut, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja

kohtuvõimu ning KOV-ide kohustus. Esmane vastutus põhiõiguste tagamise eest on Riigikogul,

sest just seadustega tuleb paika panna põhiõiguste teostamiseks vajalik, sealhulgas vajaliku

menetluse ja korra peamised elemendid.50 Ka PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab

et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.51 Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt

olulised otsused peab langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid

kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel

määrusega.52 Antud juhul tulenevad automaatset haldusmenetlust puudutavad olulised

põhimõtted seadusest (kas eelnõukohasest RaRS-ist või näiteks HMS-ist (vt ka eelnõu § 22

lõike 1 selgitusi)). Ministri määruse tasandile on kavandatud üksnes loetelu haldusaktidest ja

toimingutest, mida on võimalik seadusest tulenevaid nõudeid arvestades automaatselt anda või

sooritada. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja

lisa 21).

4. peatükk. Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve

Eelnõu § 23 – reguleeritakse rahvaraamatukogu aruandlusega seonduvat.

Lõikes 1 nähakse ette üldine õigusaktidest tulenevate aruannete esitamise kohustus, mis on

sätestatud ka kehtivas RaRS § 11 lõikes 4. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on eelnõust välja jäetud

lause, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsus KuM-ile aruande rahvaraamatukogule

45 Ei toimuks olemasolevate raamatukogusüsteemide ega asutatava raamatukogude andmekogu vahendusel, vaid

KOV peaks soovi korral endale sellise võimaluse ise looma. 46 Kuivõrd viivist puudutav eelnõu § 21 lõige 1 sisaldab kaalutlusõigust (kas määrata viivis või mitte ja kui määrata,

siis kas kõnealuses sättes nimetatud suurima lubatud määra järgi või väiksema määra järgi), saab viivise

määramine toimuda automaatselt üksnes juhul, kui KOV on rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas otsuse

tegemise kriteeriumid sellise täpsusega paika pannud, et inimese sekkumist eeldavat kaalumisruumi enam pole. 47 Kuna ka väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutist äravõtmist puudutav eelnõu § 21 lõige 6 sisaldab

kaalutlusõigust (kas võtta kojulaenutamise õigus ära või mitte), on automaatne haldusmenetlus siin võimalik jälle

vaid eeldusel, et KOV on otsustamise kriteeriumid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas täpselt kindlaks

määranud. 48 Eelnõu § 21 lõikes 3 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral samuti täpseid suuniseid

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (määratava tähtaja pikkus ja kas ettekirjutus tehakse või mitte). 49 Ka eelnõu § 21 lõikes 5 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral täpseid suuniseid rahvaraamatukogu

kasutamise eeskirjas (kas täitmata ettekirjutus suunatakse täitemenetlusse või mitte). 50 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 14 kommentaar 17. 51 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 52 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6.

38

riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20. jaanuariks. Kuna

rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatava toetuse või hüvitisega seonduv on kavandatud

eelnõu § 13 lõike 8 alusel kehtestatavasse valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)

määrusesse, siis sätestatakse ka asjaomase aruande esitamise tähtaeg või tähtpäev samas

määruses.

Lõike 2 kohaselt esitab rahvaraamatukogu RaRa-le statistilise ja sisulise töö aruanded igal

aastal 1. märtsiks ning kõnealused aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu, kui see on

olemas. Seni on statistilise ja sisulise töö aruannete esitamist reguleeritud RaRS § 11 lõikes 5,

mis näeb ette aruannete esitamise maakonnaraamatukogule, kes omakorda esitab

koondaruanded KuM-ile. Aruannete esitamise tähtpäev on ka kehtivas RaRS-is 1. märts.

Rahvaraamatukogude statistilised aruanded esitatakse tegelikult juba praegu RaRa-le, kelle üks

ülesanne rahvusraamatukoguna on trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste

andmete kogumine ja esitamine (ERRS § 4 lõike 1 punkt 4). Sisulise töö aruandeid on seni

esitatud tõesti KuM-ile, kuid seoses maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse

maakondliku koordineerimise ülesannete etapiviisilise lõpetamisega (vt selle kohta ka eelnõu §

6 ja § 29 punktide 9–11 selgitusi) ja sellest tulenevalt RaRa-le uue ülesande lisandumisega

(rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine), tuleb need edaspidi

esitada RaRa-le. Lisatud on ka täpsustus, et aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu (välja

arvatud juhul, kui KOV-i väiksusest tulenevalt on tegemist haruraamatukogudeta

rahvaraamatukoguga). Seega kogub keskraamatukogu, kelle ülesanne on eelnõu § 5 lõike 2

punkti 3 kohaselt haruraamatukogude üleselt statistilise aruandluse korraldamine ja

rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine, haruraamatukogudest kokku vajaliku teabe ja esitab

selle RaRa-le. RaRa on arendamas raamatukogude juhtimistöölauda53, mis võimaldab RaRS-i

eelnõu seadusena jõustumise järgselt esitada aruandeid juba spetsiaalses elektroonilises

keskkonnas.

Eelnõu § 24 – puudutab teenistuslikku ja haldusjärelevalvet.

Lõike 1 kohaselt teostab teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle KOV.

Sama põhimõte on sätestatud kehtivas RaRS § 11 lõikes 1.

Lõige 2 näeb ette, et haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle

teostab KuM. Kehtiva RaRS § 11 lõike 2 kohaselt on KuM-i teostatav haldusjärelevalve olnud

kitsam ehk suunatud ainult rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete järgimise ja

maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise kontrollimisele. Kavandatav muudatus tagab

järelevalve terviklikkuse, hõlmates kõiki RaRS-is sätestatud nõudeid. Edaspidi on KuM-il

õigus teostada järelevalvet kõigi rahvaraamatukogu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle.

Nii on järelevalve terviklik ning saab kaasa aidata sellele, et lugeja ja külastaja saaksid

raamatukogust kvaliteetseid ja õigusaktidega kooskõlas olevaid teenuseid. Haldusjärelevalvet

KOV-i hallatava rahvaraamatukogu üle teostatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 alusel.

Järelevalve hõlmab õiguspärasuse ning seaduses sätestatud otstarbekuse kontrollimist, mis võib

osutuda vajalikuks kui ministeeriumile edastatakse mistahes teave võimalike rikkumiste kohta.

Näiteks võib järelevalve olla põhjendatud juhul, kui lugeja pöördub KuM-i poole kahtlusega,

et rahvaraamatukogu ei järgi isikuandmete töötlemise nõudeid, mis on sätestatud eelnõu §-s 18

või rahvaraamatukogude võrgu loomisel pole arvestatud § 4 lõikes 3 nimetatud kohaline elanike

53 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud.

39

vajadusi. Sellisel juhul saab KuM hinnata, kas raamatukogu tegevus vastab seadusest

tulenevatele kohustustele, ning vajaduse korral nõuda puuduste kõrvaldamist.

5. peatükk. Rakendussätted

1. jagu. Üleminekusätted

Eelnõu § 25 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogude põhimäärused eelnõukohase

RaRS-iga vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks. Kuivõrd põhiosa eelnõust on kavandatud

seadusena jõustuma 2026. aasta 1. juulil, on KOV-idel vajalike muudatuste tegemiseks aega

pool aastat.

Eelnõu § 26 – näeb ette, et eelnõu seadusena jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks

rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne kõnealuse seaduse

jõustumist. Seega jätkavad 2026. aasta 1. juulist 2027. aasta 1. jaanuarini ehk kuni

maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete

lõpetamiseni maakonnaraamatukogudena tegutsemist Harju Maakonnaraamatukogu (Harju

maakonnas), Kärdla Linnaraamatukogu (Hiiu maakonnas), Jõhvi Keskraamatukogu (Ida-Viru

maakonnas), Põltsamaa Raamatukogu (Jõgeva maakonnas), Järvamaa Keskraamatukogu (Järva

maakonnas), Rakvere Raamatukogu (Lääne-Viru maakonnas), Lääne Maakonna

Keskraamatukogu (Lääne maakonnas), Põlva Keskraamatukogu (Põlva maakonnas), Pärnu

Keskraamatukogu (Pärnu maakonnas), Rapla Keskraamatukogu (Rapla maakonnas), Saare

Maakonna Keskraamatukogu (Saare maakonnas), Kõrveküla Raamatukogu (Tartu

maakonnas), Valga Keskraamatukogu (Valga maakonnas), Viljandi Linnaraamatukogu

(Viljandi maakonnas) ja Võrumaa Keskraamatukogu (Võru maakonnas).

Eelnõu § 27 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogu struktuur eelnõukohase seaduse § 5

lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et KOV-is on üks

rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest.

KOV-i väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu.

2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is54 (neist mõnes on küll lisaks ka

rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). Seega vastab enamiku

KOV-ide rahvaraamatukogu struktuur juba eelnõuga kavandatule. Ülejäänutel on

rahvaraamatukogu struktuuri korrastamiseks aega üks aasta eelnõu põhiosa seadusena

jõustumisest arvates.

Eelnõu § 31 punktist 2 tulenevalt muutub rahvaraamatukogudele 2027. aasta 1. jaanuarist

kohustuslikuks raamatukogude andmekoguga liitumine ja selle kasutamine, mis tähendab, et

andmekoguga liitumise tähtaeg on varasem kui ühtse juhtimise struktuuri jõustumine (1. juuli

2027).

Et tagada sujuv üleminek, nähakse eelnõuga ette, et raamatukogude andmekoguga saavad

liituda kõik KOV-i veel ümber korraldamata rahvaraamatukogud, viisil, mis ei nõua

raamatukogude ümberkorraldamisel täiendavaid kulutusi ega olulist käsitööd.

Eelnõu § 28 – sisaldab töölepingute ning haridus- ja kutsenõuetega seotud üleminekusätteid.

54 Raamatukogude statistika andmebaas. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025.

40

Lõike 1 kohaselt muutuvad KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur juba vastab eelnõukohase

seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule (KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille

struktuuris on keskraamatukogu ja haruraamatukogud või väikse KOV-i puhul üks

haruraamatukogudeta keskraamatukogu), enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate

rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30.

juunini. Tähtajaliste töölepingute kestuse kindlaksmääramisel on juhindutud eelnõu § 8 lõikes

3 sätestatud rahvaraamatukogu (tulevaste) juhtidega sõlmitavate töölepingute seitsmeaastasest

tähtajast.

Lõige 2 näeb ette, et KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta eelnõukohase seaduse

jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule (ehk tegutseb veel mitu eraldiseisvat

rahvaraamatukogu), muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu

juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks rahvaraamatukogu struktuuri RaRS § 5 lõikes 1

sätestatuga vastavusse viimisest arvates ja kehtivad seitse aastat. Kõnealune erisus on vajalik

põhjusel, et tähtajaliseks ei peaks muutuma nende rahvaraamatukogu juhtide töölepingud, keda

võib rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamisest tulenevalt järgneva aasta jooksul ees

oodata koondamine. Nimelt tuleb tööandjal töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt maksta

tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel (koondamisel) töötajale hüvitist

ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja

saabumiseni. Seega võiks kõnealuse üleminekusätteta kaasneda KOV-idele kohustus maksta

ebamõistlikult suuri koondamishüvitisi.

Lõike 3 kohaselt ei kohaldata KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta eelnõukohase

seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule ja rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on

kuni 500 elanikku, RaRS-i § 8 lõikeid 5–7 (rahvaraamatukogu juhi uued haridus- ja

kutsenõuded) enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele rahvaraamatukogu juhtidele.

Kõnealune lõige puudutab niisiis olukorda, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) KOV-is on

eelnõu seadusena jõustumisel veel mitu eraldiseisvate asutustena tegutsevat rahvaraamatukogu,

mistõttu on ühe KOV-i rahvaraamatukogudel ka eraldi juhid; 2) konkreetse rahvaraamatukogu

teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku. Kehtiv RaRS § 7 lõige 6 näeb ette, et kui

rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku, peab direktoril olema

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kolmas aste, kui tal puudub sama paragrahvi lõikes 4

või 5 nimetatud kvalifikatsioon (erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus koos

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni neljanda astmega). Antud üleminekusäte tähendab

seega, et kirjeldatud juhul võib juhinduda seni kehtinud regulatsioonist ehk rahvaraamatukogu

juhil võib kõrgharidus puududa ja piisab vaid raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonist. See

saab aga kesta vaid 2027. aasta 1. juulini. Selleks ajaks peab eelnõu § 27 kohaselt olema

kõikides KOV-ides moodustatud üks rahvaraamatukogu, mille juhi puhul ei saa kõnealusest

erandist enam kuidagi lähtuda, sest rahvaraamatukogu kui terviku teeninduspiirkonnaks on

terve KOV ja nii väikese elanike arvuga KOV-e hetkel ei ole.

Lõikes 4 sätestatakse, et RaRS § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2026. aasta 1. juulit ametis

olevatele raamatukogutöötajatele. RaRS § 9 lõige 3 näeb eelnõu kohaselt ette, et

rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsi või

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonita töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise

töölepingu ja sedagi vaid juhul, kui töötaja on valmis vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni

nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kõnealuse üleminekusätte kohaselt jäävad aga kõigi

olemasolevate raamatukogutöötajate töölepingud kehtima ega muutu töötaja haridus- ja

kutsenõuetele mittevastavuse tõttu tähtajaliseks.

41

2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu § 29 – muudetakse ERRS-i.

Eelnõu § 29 punkt 1 – sarnaselt RaRS-ile asendatakse ka ERRS-is sõna „teavik“ sõnaga

„väljaanne“ (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitust) .

Eelnõu § 29 punkt 2 – laiendatakse seaduse reguleerimisala, lisades sellesse raamatukogude

andmekoguga seonduva (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust). Kõnealune eelnõu punkt on

kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu

puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 3 – tehakse sõnastuslikke muudatusi ERRS § 4 lõike 1 punktis 2, mis

puudutab väljaannete registreerimist rahvusbibliograafia andmebaasis ja selle kättesaadavaks

tegemist. Eelnõu kohaselt välditakse ERRS-is rahvusbibliograafia andmebaasi nimetamist,

kuna seadust täiendatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooniga ja rahvusbibliograafia

andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust. Eelnõu ettevalmistajad ei pea

seejuures vajalikuks jätta sõnad „rahvusbibliograafia andmebaas“ välja kõikidest teistest

õigusaktidest, kus neid on kasutatud (näiteks autoriõiguse seaduses ja selle rakendusaktides),

sest tulenevalt asjaolust, et rahvusbibliograafia andmebaas jääb raamatukogude andmekogu

osana alles, regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud

jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 4 – ERRS § 4 lõike 1 punkt 3, mis puudutab Eesti retrospektiivse

rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimist, tunnistatakse kehtetuks. Eesti

retrospektiivse rahvusbibliograafia alane koostöö ei vaja enam eraldi koordineerimist, sest Eesti

vanemate väljaannete osaga seotud tegevus on tänaseks lõpule viidud.

Eelnõu § 29 punkt 5 – ERRS § 4 lõike 1 punktis 4 tehakse sõnastuslik kohendus, võttes ka seal

kasutusele termini „väljaanne“. Sõnastust „riiklik väljaannete statistika“ on kasutatud ka SäES

§ 18 lõikes 2.

Eelnõu § 29 punkt 6 – muudetakse ERRS § 4 lõike 4 punkti 1, mille uue sõnastuse kohaselt

on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse ja

raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude

asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning

osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende

algatamine. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kõnealuses sättes tehtud järgmised muudatused:

1) jäetud välja sõnad „raamatukoguteadus“ ja „bibliograafia“; 2) täiendatud sätet

kutsekoolitusega; 3) täiendatud sätet teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamisega.

Raamatukoguteadust ja bibliograafiat enam eraldi ei nimetata, sest raamatukogundus,

infoteadus ja raamatuteadus hõlmavad ka neid.

Uue sõnastuse kohaselt on RaRa ülesanne korraldada lisaks raamatukogutöötajate

täienduskoolitustele ka nende kutsekoolitust. RaRa alustas raamatukogutöötajate

kutsekoolituse55 pakkumist juba 2006. aastal ehk tegemist ei ole RaRa-le uue ülesande

andmisega, vaid ERRS-i ajakohastamisega.

55 Eesti Rahvusraamatukogu. Kutsekoolitus.

42

Mis puudutab teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamist, siis kõnealune täiendus

rõhutab RaRa aktiivset rolli mitte ainult osalejana, vaid ka käivitajana, võimaldades tal

kujundada teadus- ja arendustegevuse suundi ning edendada rahvusvahelist ja riiklikku

koostööd. RaRa on koostöös erinevate asutustega algatanud ja edukalt ellu viinud või viimas

mitmeid riiklikke arendusprojekte, sealhulgas krattide projektid, innovatsiooniprojekt

"Raamatud liikuma", riiklik e-raamatute laenutus, ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ehk

asutatav raamatukogude andmekogu), digitaalarhiiviga DIGAR seotud projektid,

raamatukogude juhtimistöölaud jne.56

Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks

ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste

raamatukoguteenuste osutamiseks. Kehtivas ERRS-is viidatakse kõnealuses sättes

infotehnoloogia arendamisele üksnes RaRa enda infovara üldkättesaadavaks tegemise

eesmärgil. Muudatus kajastab RaRa suurenenud rolli kogu valdkonda hõlmava teadus- ja

arendusasutusena. Näiteks on RaRa loonud üle-eestilise laenutusplatvormi Minu Raamatukogu

(MIRKO)57, millesse panustab oma kogudega 88 raamatukogu üle Eesti. Samuti on RaRa

kaasvastutava töötlejana seotud asutatava raamatukogude andmekoguga, millega oodatakse

liituma kõiki Eesti raamatukogusid.

Eelnõu § 29 punkt 8 – RaRa ülesandeid puudutavat ERRS § 4 täiendatakse lõikega 6, mille

kohaselt kasutab RaRa ERRS-ist, muudest õigusaktidest ja RaRa põhikirjast tulenevate

ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Sarnane säte on kavandatud

ka RaRS-i (vt eelnõu § 31 punktiga 2 RaRS-i lisatavat § 101 lõiget 1). Seega on raamatukogude

andmekogu kasutamine RaRa-le ja rahvaraamatukogudele kohustuslik. Muud tüüpi

raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad

andmekoguga liituda soovi korral. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027.

aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 9 – ERRS-i täiendatakse §-ga 41, mis puudutab riigi haldusülesannete

RaRa-le täitmiseks volitamist. Tegemist on rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate

ülesannetega. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid

arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse

koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste

ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada.

Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid

raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja

töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude

andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse

korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate

täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine.

Eelnõu § 6 lõige 4 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded

jäävad kuni 2026. aasta lõpuni maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab vastavalt eelnõu

§ 29 punktile 10 RaRa komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega

seonduvat senisel kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad

56 Eesti Rahvusraamatukogu. Arendusprojektid. 57 MIRKO.

43

kodulooandmebaasi, kuid enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele

riigieelarvest finantseeritavat töötasu ei maksta. Seega on siin tegemist pigem

rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist

ja toetamist.

Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul

RaRa-le juba 2026. aasta 1. juulil (vt ERRS § 41 lõike 1 selgitusi), kuid punktis 5 nimetatud

teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik

rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist.

Rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks

volitamise näol on tegemist ühe suurima ja olulisema RaRS-i eelnõuga tehtava muudatusega.

Vajadust maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti,

et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud haldusreform, mille tulemusel on

juba tekkinud üks tervet maakonda hõlmav vald (Hiiumaa vald Hiiu maakonnas) ning mitu

maakonda koosnevad vaid kolmest KOV-ist (Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne

maakond, Põlva maakond, Saare maakond ja Valga maakond). Arvestades asjaolu, et

maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb

mitmele KOV-ile teenuste osutamisel, ei saa Hiiumaa puhul täna enam rääkida riiklike

kohustuste täitmisest. Samas on jätkuvalt oluline, et suurele kogu Eestit katvale

rahvaraamatukogude võrgule pakutaks keskset tuge ehk teatav riiklik koordineerimine peab

raamatukoguteeninduse ühtlaselt kõrge taseme hoidmiseks ning rahvaraamatukogude võrgu

sidususe ja arengu tagamiseks säilima. Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on

vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu

juhtinud nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing58 kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu

kuuluvad valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest,

partnerorganisatsioonidest ja õppeasutustest. Arenduskeskuse puudumise probleem on

käsitlemist leidnud ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud dokumendis

„Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö

tõhustamiseks“.59 Eelnõuga antaksegi RaRa-le ülesanded, mida ta asub täitma

rahvaraamatukogude arenduskeskusena.

ERRS § 41 lõige 1 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi

haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja

arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3)

rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate

koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes

ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine.

Punktis 1 sätestatu all mõeldakse näiteks üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO sarnaseid

lahendusi. MIRKO platvormile on võimalik arendada täiendavaid teenuseid, sealhulgas uusi

rahvaraamatukogude kasutajatele suunatud laenutusteenuseid, näiteks välisriikides kirjastatud

väljaannete laenutamise võimaluse loomine. Samuti oleks otstarbekas arendada ühtne

veebikeskkond rahvaraamatukogudele, mis koondaks valdkonna jaoks olulise teabe ja

juhendid. Veebikeskkonnas võiksid olla kättesaadavad näiteks väljaannete kirjeldamise ja

58 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 21. sajandi raamatukogu (2016. aasta versioon). 59 Murasov, M., Allemann, M., Preegel, K., Michelson, A. (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja

ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

44

andmekogu kasutamise juhendid, teave valdkondlike koostöötegevuste, seminaride ja

koolituste kohta jms. Võimalik on luua ka kaugkoolituskeskkond e-koolituste läbiviimiseks.

Punktis 2 sätestatu on kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punkti 3 ja § 11 lõike 5 kohaselt olnud

maakonnaraamatukogu ülesanne. Nüüd asub seda täitma RaRa. Ülesande täitmiseks on RaRa

arendamas raamatukogude juhtimistöölaua teenust60, mis lihtsustab oluliselt andmete kogumist

ja analüüsimist.

Punktis 3 kirjeldatule sarnast ülesannet on RaRS § 5 lõike 5 punkti 4 alusel samuti seni täitnud

maakonnaraamatukogud. Piirkondades ehk rahvaraamatukogudele võimalikult lähedal toimuv

erialane nõustamine on seotud ERRS-i kõnealuse paragrahvi lõikega 3, mis paneb RaRa-le

kohustuse tagada piirkondlike esindajate olemasolu üle Eesti (vt selle kohta selgitust allpool).

Raamatukogutöötajate koolitusvajaduste kaardistamine ja koordineerimine lihtsustab ühelt

poolt raamatukogutöötajatel asjakohaste turul pakutavate koolituste leidmist, ent annab teisalt

vajaliku sisendi ka RaRa-le endale raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituste

korraldajana, võimaldades näiteks koondada ühiseid huvisid üle Eesti ja vastavalt sellele

koolitusi või õppereise kavandada.

Punkti 4 all peetakse silmas erinevaid algatusi, millesse rahvaraamatukogud saavad panustada.

Tegemist võib olla näiteks meedia- ja digipädevuste arendamisele61 või laste lugemishuvi

suurendamisele62 suunatud programmidega, aga ka mistahes muudest valdkondadest alguse

saanud ettevõtmistega, kus rahvaraamatukogud saavad ja soovivad kaasa lüüa. RaRa ülesanne

seisneb seejuures programmi algatajale partneriks olemises, vajaliku teabe

rahvaraamatukogudele edastamises, rahvaraamatukogude osaluse suurendamiseks

kaasamisürituste korraldamises jne.

ERRS § 41 lõike 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega

täpsustada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise

tingimusi ja korda. Kuigi kõnealuste ülesannetega seonduvat täpsustatakse ka ERRS § 41 lõike

5 alusel sõlmitavas halduslepingus, antakse ministrile õigus vajadusel määruse kehtestamiseks.

Seda põhjusel, et halduslepingu näol on tegemist ennekõike poolte kokkuleppega, ent

ülesannete täpsustamine määruses eeldab määruse eelnõu koostamise etapis kaasamise hea tava

järgimist ja tagab seega asjassepuutuvatele huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida.

Kuna nimetatud määruses võib täpsustada just riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise

tingimusi ja korda, ei sekkuta antud juhul PS §-s 154 sätestatud KOV-i autonoomiasse.

Volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et PS § 3 lõikest 1 tulenev

olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.63 Käesoleval

juhul on rahvaraamatukogude valdkonnas täidetavad ja RaRa-le delegeeritavad riigi

haldusülesanded kirjeldatud seaduses ning minister võib määruses nendega seonduva osas küll

üksikasjalikumaks minna, kuid mitte ülesannete sisu muuta.

Kõnealust määrust esialgu ei kavandata, vaid selle kehtestamise vajalikkuse üle otsustatakse

rahvaraamatukogude valdkonna esindajate tagasiside põhjal siis, kui RaRa on asjaomaseid

ülesandeid juba mõnda aega täitnud.

60 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud. 61 Eesti Rahvusraamatukogu. Meedia- ja digipädevuse arendamine. 62 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lugemisisu. 63 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3.

45

ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete

täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel

arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi ning ülesannete täitmise otstarbekust. ERRS §

41 lõike 4 kohaselt määrab RaRa kõnealused piirkonnad, kuulates eelnevalt ära KOV-ide

arvamused. RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada rahvaraamatukogude

arenduskeskuse tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on

kohal erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja

rahvaraamatukogude vajadusi. Seadusega ei kirjutata RaRa-le siiski ette mitu piirkondlikku

esindajat tal peab olema või kus nad peavad asuma, vaid see jääb koostöös KOV-idega RaRa

otsustada.

ERRS § 41 lõike 5 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister RaRa-ga sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu, mille täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet KuM.

Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid

asjaomaste riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti

Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent

ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga

asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda

hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele fokusseeritud töötajate

lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam ja otstarbekam. RaRa-s juba töötavad

raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja

kogemustega rahvaraamatukogude arenduskeskuse tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks

suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö,

kommunikatsioon ja haldusteenused.

Eelnevast tulenevalt on KuM veendunud, et kõnealuste riigi haldusülesannete RaRa-le

täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti. Ei ole ka põhjust arvata, et

haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine kahjustaks avalikke huve, kuivõrd RaRa

avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. Samuti ei kahjustata

rahvaraamatukogude arenduskeskuse RaRa-sse loomisega nende isikute õigusi, kelle suhtes

haldusülesannet täidetakse. Käesoleval juhul on puudutatud isikuteks rahvaraamatukogude

kaudu KOV-id. Ka seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid

seda maakonnaraamatukogude kaudu, kes on ka ise rahvaraamatukogud. Kuigi riigi

haldusülesannete viimine RaRa-sse võib olla KOV-idele murettekitav põhjusel, et

rahvaraamatukogudele toe pakkumine justkui kaugeneb (seda nii füüsilise asukoha mõttes kui

ka sisuliselt, sest RaRa pole ise rahvaraamatukogu), on eelnõusse kavandatud seda leevendavad

meetmed (piirkondlike esindajate olemasolu kohustus ja valdkonna eest vastutava ministri

(kultuuriminister) õigus riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda

huvirühmade esindajaid kaasates vajadusel määrusega täpsustada).

Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on

analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.

ERRS § 41 lõikes 6 on sätestatud, et kui kõnealune haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi

haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise KuM. Tegemist on

haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga.

46

Eelnõu § 29 punkt 10 – täiendatakse RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete

loetelu, lisades sinna RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskse

hankimise. Tegemist on komplekteerimisülesandega, mida eelnõu § 6 lõike 4 punkti 1 kohaselt

täidavad kuni 2026. aasta lõpuni maakonnaraamatukogud. Seega on eelnõu § 29 punkt 10

kavandatud jõustuma 2027. aasta 1 jaanuaril. Viidatud RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud

toetus on riigieelarvest rahvaraamatukogudele väljaannete soetamiseks antav osaline toetus.

Komplekteerimisülesande täitmisel maakonnaraamatukogudes ilmnenud peamised kitsaskohad

on olnud seotud ennekõike uute väljaannete rahvaraamatukogudesse jõudmiseks kuluva ajaga64

ning asjaoluga, et puudunud on kvaliteedi- ja protsessijuhtimise eest keskne vastutaja ja

koordineerija. Sellest tulenevalt on seni tehtud palju käsitööd ning igas maakonnas on tulnud

välja töötada sarnaseks tegevuseks vajalikud protsessid ja töövood. Kõnealuse ülesande RaRa-

le täitmiseks volitamisega püütakse need probleemid lahendada.

Keskse üksuse komplekteerimisega seotud töötajate tööülesanded on väljaannete tellimuste

kogumise koordineerimine ja hankimise korraldamine (ostuna hangitavate uute ja

järelkomplekteeritavate väljaannete tellimisnimekirjade aga ka annetusena saadud ja

pakutavate väljaannete nimekirjade koostamine ning vahendamine). Väljaandeid on kavas

tellida ja hankida keskse tehnoloogilise lahenduse (asutatava raamatukogude andmekogu)

vahendusel erinevatelt tarnijatelt (e-poed, raamatukauplused, antikvariaadid, kirjastajad,

eraisikud jne). Rahvaraamatukogude valikute ja tellimuste alusel hangitud väljaanded on

plaanis toimetada tarnija või tema logistikapartnerite abil rahvaraamatukogudesse, kus toimub

väljaannete tehniline töötlemine (näiteks inventarinumbri, kohaviida ja vöötkoodi lisamine).

Kõnealuse ülesande täitmise 15 maakonnast RaRa-see viimine võimaldab väljaannete

eksemplare tellida suures koguses ühe korraga, mis võib tagada kokkuleppel tarnijatega ka

soodsama hinna.

Iga rahvaraamatukogu võib KOV-i eraldatud rahaliste vahendite arvelt väljaandeid tellida ja

hankida jätkuvalt ka iseseisvalt.

Eelnõu § 29 punkt 11 – ERRS § 41 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette, et sama paragrahvi

lõike 1 punktis 5 nimetatud väljaanded ehk RaRa poolt rahvaraamatukogule keskselt

hangitavad väljaanded valib rahvaraamatukogu. Kõnealune säte on kavandatud kinnitamaks

kehtivat rahvaraamatukogude väljaannete valiku tegemise ja hankimise korraldust, et

väljaannete keskse hankimise korral säilib rahvaraamatukogudel kontroll väljaannete valiku

üle. Seaduses rõhutatakse, et iga rahvaraamatukogu saab jätkuvalt tellida neid väljaandeid,

mida kohalikud lugejad eelistavad. Säte on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, mil

komplekteerimisülesanne RaRa-le täitmiseks volitatakse.

Eelnõu § 29 punkt 12 – RaRa lugejaks registreerumist ja isikuandmete töötlemist puudutava

ERRS § 7 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse samamoodi nagu RaRS § 18 lõike 2

sissejuhatav lauseosa (vt eelnõu § 18 lõike 2 selgitust).

64 2021. aastal maakonnaraamatukogudes tehtud haldusjärelevalve andmetel jõudsid uued väljaanded

rahvaraamatukogudesse ainult ühes maakonnas keskmiselt 2–3 korda kuus, kolmes maakonnas 2 korda kuus,

seitsmes maakonnas 1–2 korda kuus ja kolmes maakonnas 1 kord kuus ning ühes maakonnas vastavalt

võimalustele. 13 maakonnas oli väljaannete transport rahvaraamatukogudesse korraldatud vastavalt nende endi ja

KOV-ide võimalustele. Ainult kaks maakonda olid sõlminud kokkulepe väljaannete tarnijatega, kes viisid tellitud

väljaanded ise rahvaraamatukogudele kohale, mis võimaldas uute väljaannete saabumise sagedust suurendada.

47

Eelnõu § 29 punkt 13 – muudetakse ERRS § 7 lõiget 3, mis näeb eelnõu kohaselt ette, et RaRa

töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks,

statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Kehtiva

sõnastuse kohaselt on RaRa-l õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega

seotud teenuste analüüsiks. Kõnealuse ERRS-i sätte sõnastus ühtlustatakse RaRS § 18 lõike 1

eelnõukohase sõnastusega. Tegemist ei ole isikuandmete töötlemise eesmärgi faktilise

laiendamisega, sest mõistetavalt kasutab RaRa ka praegu isikuandmeid lugejatele teenuste

osutamiseks ja muuks eespool nimetatuks, vaid senise ebaõnnestunud sõnastuse

korrigeerimisega.

Eelnõu § 29 punkt 14 – ERRS § 7 täiendatakse lõigetega 41–45. Lõiked 41–44 puudutavad

lugeja andmete õigsuse kontrollimist ja kustutamist ning vastavad RaRS § 18 lõigete 5–8

eelnõukohasele sõnastusele (vt ka eelnõu § 18 lõigete 5–8 selgitusi). ERRS-is seni kõnealuseid

küsimusi reguleeritud pole, vaid neid on käsitletud RaRa isikuandmete töötlemise korras65.

Seejuures on lugeja andmete üldine säilitustähtaeg olnud RaRS-is sätestatuga sama (kolm aastat

viimasest teenuse kasutamisest arvates). Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate

isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine

andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate

põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud.

Eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatav lõige 45 näeb ette, et RaRa võib üleriigilise

raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed

teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande

tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel peab nimetatud raamatukogu talle edastatud

isikuandmed kustutama. Lugeja andmete edastamine teisele raamatukogule on vajalik üle-

eestilise laenutusplatvormi MIRKO kasutamiseks. MIRKO-t kasutades ei pea registreeruma

selle raamatukogu lugejaks, kus soovitud väljaanne parajasti olemas on. Küll aga on asjaomasel

raamatukogul tarvis lugeja andmeid selleks, et tellitud väljaanne temani toimetada. Seega

edastabki vajalikud isikuandmed MIKRO haldajana RaRa. Isikuandmeid ei tohi säilitada

kauem, kui see teenuse osutamiseks vajalik on.

Eelnõu § 29 punkt 15 – ERRS 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72, mis puudutavad

lugejale kõikvõimalike teavituste edastamist ja automaatset haldusmenetlust. ERRS § 71 kattub

RaRS § 19 lõigete 1 ja 2 eelnõukohase sõnastusega ning ERRS § 72 kattub RaRS § 22

eelnõukohase sõnastusega. Seega kõnealuste sätete sisu siin selgitama ei hakata ja sellega saab

tutvuda viidatud RaRS-i sätteid käsitlevates seletuskirja osades (vt eelnõu § 19 lõigete 1 ja 2

ning § 22 selgitusi).

Eelnõu § 29 punkt 16 – ERRS-i täiendatakse raamatukogude andmekogu puudutava 11.

peatükiga. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, mil

andmekogu on kasutusele võtmiseks valmis.

ERRS §-s 73 sätestatakse raamatukogude andmekogu asutamine valdkonna eest vastutava

ministri (kultuuriminister) poolt (lõikes 1) ja andmekogu pidamise eesmärk (lõikes 2).

Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate

väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning kogude üldkättesaadavaks tegemise

toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja

65 Eesti Rahvusraamatukogu. Isikuandmete töötlemise kord.

48

laenutuste üle arvestuse pidamine; 4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude

valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks; 5) andmete

kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks; 6) raamatukogude muude ülesannete

elektrooniline täitmine. Raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik raamatukogud,

sõltumata nende tüübist.

ERRS § 74 puudutab raamatukogude andmekogu vastutavat töötlejat. Raamatukogude

andmekogul on kaks kaasvastutavat töötlejat – KuM ja RaRa. Kaasvastutavate töötlejate

vastutusvaldkonnad määratakse kindlaks ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas

raamatukogude andmekogu põhimääruses.

ERRS §-s 75 esitatakse loetelu raamatukogude andmekogus töödeldavatest isikuandmetest

(lõikes 1) ning reguleeritakse teiste andmekogudega toimuva andmevahetuse (lõikes 2) ja

isikuandmete säilitamisega (lõigetes 3 ja 4) seonduvat. Raamatukogude andmekogu kohta on

koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles on põhjalikult käsitletud kõnealuses ERRS-i

paragrahvis sätestatut ja muud isikuandmete kaitsega seonduvat. Mõjuhinnang on lisatud

käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 2).

ERRS § 76 reguleerib raamatukogude andmekogu põhimäärusega seonduvat, andes valdkonna

eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volituse põhimääruse kehtestamiseks (lõikes 1) ja

kirjeldades põhimääruse sisu (lõikes 2). Kõnealuse volitusnormi põhiseaduspärasuse

hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-ga 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja

eraelu puutumatusele, ning PS § 3 lõikest 1 tulenevat olulisuse põhimõtet, mis nõuab et kõik

riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu66. Seejuures võib aga vähem intensiivseid

põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva

volitusnormi alusel määrusega.67

Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse.68 Käesoleval juhul on

raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtajad esitatud nii

täpselt, kui vähegi võimalik, seaduses (ERRS §-s 75). Põhimääruses on kavas küll

andmekoosseise täpsustada, kuid seda isikuandmete puhul ennekõike osas, mis puudutab isiku

nõusolekul põhinevat ja raamatukogude andmekogu pidamise eesmärgi sõnastamisega loodud

raamidesse jäävat andmetöötlust.

Raamatukogude andmekogu põhimääruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt

seletuskirja lisa 21).

ERRS §-s 77 reguleeritakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasuga

seonduvat.

Lõike 1 kohaselt võib raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta

raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. Rahvaraamatukogudele

kohalduv erand on seotud eelnõu § 31 punktiga 2, millega täiendatakse RaRS-i §-ga 101.

Viidatud RaRS-i paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on raamatukogude andmekoguga

liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta (vt ka eelnõu § 31 punkti 2

selgitust).

66 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 67 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6. 68 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 26 kommentaar 24.

49

Tasu küsimise õigus on sätestatud seaduses, kuna tegemist on avalik-õigusliku maksega, mis

on hõlmatud PS §-st 113 tuleneva seadusereservatsiooni klausliga. PS § 113 näeb ette, et

riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.

Seejuures tuleb kõnealust PS-i sätet tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki

avalik-õiguslikke tasusid69, seega ka riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekoguga

liitumise ja selle kasutamise tasu.

Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volitus sama

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamiseks määrusega.

Kuigi avalik-õiguslikud tasud tuleb PS § 113 kohaselt sätestada seaduses, ei tähenda see seda,

et määrusega ei võiks anda seadust täpsustavaid eeskirju. Küll aga on keelatud seaduses

sätestatud kohustusi määrusega suurendada.70 Käesoleval juhul on seadusesse (ERRS § 77

lõikesse 1) kavandatud põhimõte, mille kohaselt peab võetav tasu olema kulupõhine ehk

raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu ei saa olla nii suur,

et andmekogu pidamine muutuks tulu teenimise allikaks. Sellega peab minister tasu arvutamise

aluste ja piirmäärade kehtestamisel arvestama.

Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).

Eelnõu § 29 punkt 17 – ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu

seitsmelt üheksale. Muudatus on tuleneb sama paragrahvi lõike 3 muutmisest (vt eelnõu § 29

punkti 18 selgitust).

Eelnõu § 29 punkt 18 – muudetakse ERRS § 8 lõiget 3, mis puudutab valdkonna eest vastutava

ministri (kultuuriminister) poolt RaRa nõukogusse liikme nimetamist. Sätte uue sõnastuse

kohaselt nimetavad kaks liiget RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest

vastutavad ministrid (kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister, kumbki nimetab ühe

liikme) ning ühe liikme üleriigiline KOV-ide liit (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Nõukogu

liikmete volituste tähtaeg (neli aastat) võrreldes kehtivas ERRS-is sätestatuga ei muutu.

Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on

vajalik seoses RaRa juba suurenenud ja veelgi suureneva tähtsusega mis tahes tüüpi

raamatukogude tegevusse ja arengusse panustamisel. Eelnõuga rõhutatakse RaRa rolli

üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste

eestvedajana, volitatakse RaRa-d täitma rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi

haldusülesandeid (ehk tegutsema rahvaraamatukogude arenduskeskusena) ning määratakse

RaRa asutatava raamatukogude andmekogu kaasvastutavaks töötlejaks. Eelnevast on otseselt

mõjutatud nii haridus- ja teadusministri vastutusvaldkonda kuuluv teadus-, eriala- ja

kooliraamatukogude poliitika kujundamine kui ka KOV-id kooli- ja rahvaraamatukogude

pidajatena, mistõttu on nende osalemine neid mõjutatavate otsuste tegemises oluline.

Eelnõu § 29 punkt 19 – ERRS § 8 lõikes 6 tehakse tulenevalt RaRa nõukogu koosseisu

laiendamisest tehniline täiendus, nimetades sättes ka üleriigilist KOV-ide liitu.

Eelnõu § 29 punkt 20 – RaRa nõukogu pädevust puudutavast ERRS § 10 punktist 5 jäetakse

välja töötajate töötasustamise aluste kinnitamine, kuna tegemist on tegevjuhtimise tasandi

ülesandega.

69 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 9. 70 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 6.

50

Eelnõu § 29 punkt 21 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 6 tunnistatakse

kehtetuks ehk RaRa nõukogul kaob kohustus kinnitada RaRa taotlus kulutuste

finantseerimiseks riigieelarvest. Praktikas RaRa nõukogu sellist taotlust eraldi ei kinnita, vaid

kinnitab ERRS § 10 punkti 3 alusel RaRa finantsplaani ja võtab vastu eelarve, mis on omakorda

kõnealuse RaRa taotluse aluseks.

Eelnõu § 29 punkt 22 – muudetakse RaRa nõukogu pädevust puudutavat ERRS § 10 punkti 8,

mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa nõukogu pädevuses sisekontrollisüsteemi rakendamise

tagamine, siseauditeerimise tööplaani kinnitamine ning siseaudiitori aruande ärakuulamine.

Sisekontrolli ja siseaudiitorit puudutab ka sama paragrahvi järgmine punkt (ERRS § 10 punkt

9). Kõnealuse eelnõu sättega ERRS § 10 punktide 8 ja 9 sisu ühendatakse ning loobutakse

mittevajalikust. Välja on jäetud RaRa-s siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamine ja

siseauditeerimise töökorra kinnitamine, millest esimene on sisuliselt kaetud sättesse alles jääva

osaga ja teist eraldi ei kinnitata, sest sisekontrollisüsteemi puudutav on reguleeritud RaRa

põhikirjas71.

Eelnõu § 29 punkt 23 – RaRa nõukogu pädevust puudutavad ERRS § 10 punktid 9–11

tunnistatakse kehtetuks. Nagu eelnõu § 29 punkti 22 selgituses märgitud, ühendatakse ERRS §

10 punkti 9 sisu punktiga 8.

ERRS § 10 punkti 10 kohaselt kuulab RaRa nõukogu ära peadirektori, direktorite ja

struktuuriüksuste juhtide aruanded. Direktorite ametikohti RaRa struktuuris ei ole ehk selles

osas on kõnealuse sätte sõnastus aegunud. ERRS § 10 punkti 2 kohaselt kinnitab nõukogu RaRa

arengu- ja tegevussuunad ning tegevusaruanded ja ERRS § 10 punkti 7 kohaselt majandusaasta

aruande. Muid perioodilisi aruandeid RaRa nõukogule ei koostata. Praktikas tutvustavad

juhtkonna liikmed nõukogule olulise mõjuga tegevusi jooksvalt.

ERRS § 10 punkt 11 näeb ette, et nõukogu annab hinnangu RaRa tegevusele. Sisuliselt annab

nõukogu kõnealuse hinnangu vastavalt ERRS § 10 punktile 2 tegevusaruande kinnitamisega

ehk tegemist on tarbetu kordusega.

Eelnõu § 29 punkt 24 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 15 tunnistatakse

kehtetuks. Kõnealuse punkti kohaselt kinnitab RaRa nõukogu rahvusbibliograafia andmebaasi

pidamise, andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise korra. Kuna rahvusbibliograafia

andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust ja sellega seonduv reguleeritakse

ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas andmekogu põhimääruses (vt ka eelnõu § 29 punkti 16

selgitust), ei ole antud punkt enam vajalik. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma

2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.

Eelnõu § 29 punkt 25 – ERRS § 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga

„viis“. Kõnealused sätted puudutavad RaRa nõukogu otsustusvõimelisust ja nõukogu õigust

võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Kvoorumi suurendamine on tingitud nõukogu

liikmete arvu suurendamisest.

Eelnõu § 29 punkt 26 – RaRa peadirektori pädevust puudutavas ERRS § 15 lõike 2 punktis 1

tehakse sõnastuslik uuendus. Sõna „asjaajamiskord“ asendatakse sõnaga „teabehalduskord“.

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

71 Eesti Rahvusraamatukogu. Põhikiri.

51

alused“ tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80

„Asjaajamiskorra ühtsed alused”. Tulenevalt sellest nimetatakse ka RaRa-s asjaajamiskorda

teabehalduskorraks.

Eelnõu § 29 punkt 27 – RaRa finantseerimist puudutavas ERRS § 19 lõikes 3 asendatakse

sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis

reguleerib haldusõigussuhteid. Kõnealune ERRS-i muudatus on üksnes sõnastuslik, kuivõrd

olemuslikult on ka seni olnud tegemist halduslepinguga.

Eelnõu § 29 punkt 28 – täiendatakse ERRS-i üleminekusätteid. Lisatava sätte kohaselt peab

RaRa peadirektor tagama 2027. aasta 1. jaanuariks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i

2026. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga ja 2027. aasta 1. juuliks 2027. aasta 1. jaanuaril

jõustunud redaktsiooniga. Kuna olulised ERRS-i muudatused jõustuvad kahes etapis (2026.

aasta 1. juulil näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega

seonduvast ja 2027. aasta 1. jaanuaril raamatukogude andmekogu puudutav), võib ka põhikirja

põhjalik muutmine olla vajalik kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul jäetud

aega pool aastat.

Eelnõu § 30 – tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud RaRS, sest eelnõuga kehtestatakse seaduse

uus terviktekst.

Eelnõu § 31 – muudetakse 2026. aasta 1. juulil jõustuma kavandatud RaRS-i. Uude RaRS-i

kohe ka pool aastat hiljem (2027. aasta 1. jaanuaril) jõustuma kavandatud muudatuste lisamine

on tingitud maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise

ülesannete lõpetamisest kahes etapis ja raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisest alates

2027. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu § 31 punkt 1 – RaRS § 6, milles reguleeritakse maakonnaraamatukogudega seonduvat,

tunnistatakse kehtetuks. 2027. aasta 1. jaanuariks lõpetavad 15 rahvaraamatukogu tegutsemise

maakonnaraamatukoguna ehk riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesannete täitmise. Seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud

raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded antakse ajakohastatud sisus ja vormis üle

RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punktide 9–11 selgitusi).

Eelnõu § 31 punkt 2 – RaRS-i täiendatakse §-ga 101, mis puudutab raamatukogude andmekogu

kasutamist rahvaraamatukogudes.

Paragrahvi 101 lõike 1 kohaselt kasutab rahvaraamatukogu RaRS-ist ja muudest õigusaktidest

tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Raamatukogude

andmekogu asendab seni rahvaraamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat

raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste

kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide rahvaraamatukogude

(ja teiste andmekoguga liitunud raamatukogude) kogudega ühes süsteemis. Andmekoguga

seonduvat on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 29 punkti 16 selgituse juures.

Paragrahvi 101 lõige 2 näeb ette, et raamatukogude andmekoguga liitumine on

rahvaraamatukogule kohustuslik. Ühise andmekogu kasutamise plussid on lühidalt kokku

võetud sama paragrahvi eelmise lõike selgituses.

52

Paragrahvi 101 lõike 3 kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu

kasutamine rahvaraamatukogule tasuta. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise

rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse

iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks

andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate

raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 7

„Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud“).

Eelnõu § 31 punktid 3–5 – muudetakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist

puudutava RaRS § 13 erinevaid sätteid, jättes neist välja maakonnaraamatukogusid puudutava

osa. Tulenevalt maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamisest puudub alates 2027. aasta 1.

jaanuarist vajadus reguleerida RaRS-is maakonnaraamatukogudele riikliku kohustusena

pandud ülesannete täitmisega seotud kulude hüvitamist riigieelarvest.

Eelnõu § 32 – muudetakse SäES § 18 lõiget 1, millest jäetakse välja viidet ERRS § 10 lõike 1

punktile 15 puudutav tekstiosa 72. Muudatus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril ja

on tingitud viidatava ERRS-i sätte samal ajal kehtetuks muutumisest (vt eelnõu § 29 punkti 24

selgitust).

3. jagu. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 33 – tegemist on jõustumissättega. Paragrahvi 33 lõike 1 kohaselt jõustub seadus

2026. aasta 1. juulil. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustuvad

seaduse § 29 punktid 2, 3, 8, 10, 11, 16 ja 24, § 31 ja § 32 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja

valikut on põhjendatud üldisest jõustumisajast erineva jõustumisajaga eelnõu sätete selgituste

juures ja seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised RaRS-is uued, ent raamatukogunduses tuttavad

terminid:

- väljaanne (üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta);

- haruraamatukogu (iseseisva koguga, kuid administratiivselt ja rahaliselt

keskraamatukogule alluv raamatukogu);

- teeninduspunkt (koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid);

- rändraamatukogu (liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus

raamatukogu puudub);73

- (rahvaraamatukogu) külastaja (rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

(EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide

72 SäES § 18 lõikes 1 viidatakse ERRS § 10 lõike 1 punktile 15, mis vastab ERRS-i 2023. aasta 1. jaanuaril

jõustunud redaktsioonis § 10 punktile 15. 73 Eelnevate terminite määratlused on võetud raamatukogusõnastikust.

53

vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34)74 ja

selle rakendamiseks kehtestatud haldusjuhises75 sätestatut (seoses rahvaraamatukogu juhi ja

raamatukogutöötaja kutsenõuetega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)76 sätestatut (seoses isikuandmete töötlemisega).

6. Seaduse mõjud

Kavandatud muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust ning riigi julgeolekut ja välissuhteid.

6.1. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete

ajakohastamine.

6.1.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)

6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Eesti elanikkond, kes on rahvaraamatukogu registreeritud lugejad või registreerimata

külastajad, kohalikud elanikud, kogukond.

Eesti elanike üldarv 2024. a 1. jaanuari seisuga oli 1 374 68761. Kuna rahvaraamatukogude

korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab

enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude

lugejaid, keda 2023. aastal oli 357 90077. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja

raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et

raamatukogukülastajate osakaal võib ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures

22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud

järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. Statistikaameti uuringu andmetel oli 2020.

aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 32,2%, kellest

sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 8%.78 Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15-

aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja

lugema õppivad lapsed. 2024. a on 7-26 aastaste noorte osatähtsus rahvastikust 21,3% ning

nende koguarv 293 021. Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada

pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu

korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.79. Kuigi

rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib

seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda

keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.

74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid

reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–

34). 75 Haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute

kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 77 Raamatukogud ja raamatud. Statistikaamet, 2020.

79 Statistika andmebaas. NH01: NOORED, 2022 (2022. aasta andmed on korrigeeritud 21.05.2024).

https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__noorteseire/NH01/table/tableViewLayout2

54

6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

rahvaraamatukogude külastajatele, mittekülastajatele, kohalikele elanikele ja kogukonnale

tervikuna. Paindlikult korraldatud ja elanike arvu, paikkonna asustustihedust,-struktuuri ning

elanike vajadusi arvestav rahvaraamatukogu võrgu korraldus toetab kogukonnaliikmete

informeeritust, tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, sotsiaalset kaasatust,

kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Kohalike elanike

vajaduste hindamisel arvestatakse näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust.

Elanike vajadusi selgitatakse välja nii raamatukogu nõukogu kaudu kui ka laiemat kaasamist

kasutades.

Kuna rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted on seaduses sätestatud eesmärgiga hoida

rahvaraamatukogude teenused kõikidele Eesti inimestele mõistlikul määral kättesaadavana,

aitavad kavandatavad muudatused kaasa inimeste põhivajaduste ja hea elukvaliteedi tagatusele

igas Eesti paigas ning omavad sihtrühmale positiivset mõju. Kuigi teenuse kättesaadavus peab

olema tagatud, võivad üksikud struktuurimuudatused (nt harukogu asendamine

teeninduspunktiga) tekitada mõnedele elanikele kohanemisraskusi või taju teenuse kvaliteedi

langusest. Kuivõrd eelnõu kavandatakse eesmärgiga uuendada tänaseks selgelt ebamõistlikuks

muutunud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid ja sihiks ei ole seejuures praktikas

toimivat rahvaraamatukogude võrku märkimisväärsel määral ümber kujundada, ei kaasne

elanikele negatiivseid mõjusid. Raamatukoguteenusele ligipääs ja kättesaadavus tuleb seaduse

nõuete kohaselt tagada mistahes raamatukoguvõrgu lahenduse korral.

6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja

rahvaraamatukogud 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22

806 mittetulundusühingut 80. Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t KOV-i üksust,

mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks81, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid

rahvaraamatukogusid ja nendest omakorda riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise

ülesandeid täitvaid rahvaraamatukogusid oli 2023. aasta statistika kohaselt vastavalt 489 ning

kehtiva RaRS kohaselt 15.

Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks

rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2024. aastaks on

üle Eesti moodustatud 6682 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Ennekõike mõjutavad

kavandatavad muudatused valdasid, mille elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul