Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hannes Kiipus

Biotööd OÜ

OÜ Moscote,

Hankeosakond OÜ,

Huki OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud Hannes Kiipus

Rahandusministeeriumile esitatud kaebusena pealkirjastatud pöördumises leiate, et Riigimetsa

Majandamise Keskus (edaspidi ka: hankija või RMK) on 23.04.2025 hankelepingute sõlmimisega

rikkunud Tallinna Halduskohtu 15.04.2025 määrusi haldusasjades nr 3-25-887 ja nr 3-25-888,

millega kohaldati esialgset õiguskaitset seoses avatud hankemenetlusena korraldatud riigihangetega

"Istutustööd Edela piirkonnas", viitenumber 287244, (edaspidi ka: riigihange I) ja "Istutustööd

Kirde piirkonnas", viitenumber 287798, (edaspidi ka: riigihange II). Heidate hankijale ette

hankelepingute sõlmimist olukorras, kus hankija oli teadlik halduskohtu määrustele määrus-

kaebuste esitamisest, kuid määruskaebused polnud veel lahendatud. Eelnevaga seoses olete palunud

Rahandusministeeriumil hinnata hankija tegevuse seaduslikkust ning tuvastada riigihangete seaduse

(RHS) ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) rikkumine.

Rahandusministeerium käsitleb Teie pöördumist järelevalveteatena RHS § 207 lg 1 tähenduses.

Järelevalveteade on pöördumine, milles on osutatud RHS-i rikkumisele ja millele kohaldatakse

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses

(MSVS) märgukirja kohta sätestatut. Tulenevalt RHS § 206 lg-st 3, kui järelevalvemenetluse

alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium teate esitajat järelevalve-

menetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest. Järelevalveteatele vastamiseks RHS eraldi

tähtaega ei sätesta, mistõttu tuleb järelevalveteate kui märgukirja puhul juhinduda MSVS §-st 6,

mille järgi vastatakse märgukirjale reeglina 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.

Olles tutvunud järelevalvemenetluse alustamise otsustamise käigus järelevalveteatega ja sellele lisatud

dokumentidega, aga samuti riigihangete registris riigihangete I ja II kohta avaldatud andmetega, sh

riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsustega, ja Riigi Teatajas avalikustatud kohtulahenditega,

selgitasime välja järgmised järelevalvemenetluse alustamise lubatavuse seisukohast tähtsust omavad

asjaolud:

1. Riigihankes I (viitenumbriga 287244) tegi VAKO 28.03.2025 otsuse nr 44-25/287244, jättes

rahuldamata Biotööd OÜ, OÜ Moscote, Hankeosakond OÜ ja Huki OÜ vaidlustuse. Vaidlustaja

ei nõustunud VAKO otsusega ning esitas 06.04.2025 kaebuse halduskohtule.

Teie 30.04.2025

Meie 15.05.2025 nr 12.2-1/2107-2

2

1.1. Tallinna Halduskohus 15.04.2025 määrusega asjas nr 3-25-887 rahuldas hankija esialgse

õiguskaitse taotluse ning andis hankijale loa raamlepingu (edaspidi: hankelepingu)

sõlmimiseks (hankelepingu sõlmimiseks vajaliku nõustumuse andmiseks) riigihanke I

osades 6, 10, 12, 13 ja 16 (muus osas oli lepingute sõlmimiseks vajalik luba antud VAKO

18.03.2025 otsusega).

1.2. Kaebaja lepingute sõlmimist lubava halduskohtu määrusega ei nõustunud ning esitas

18.04.2025 ringkonnakohtule määruskaebuse, millest väidetavalt teavitas 22.04.2025

hankijat.

1.3. 23.04.2025 sõlmis hankija riigihanke I osades 6, 10, 12, 13 ja 16 hankelepingud.

1.4. Tallinna Ringkonnakohus 08.05.2025 määrusega asjas nr 3-25-887 jättis määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.04.2025 määruse muutmata. Ringkonnakohus

põhjendas määruskaebuse rahuldamata jätmist määruse p-s 11 järgmiselt: "Halduskohus

andis 15.04.2025 määrusega RMK-le loa hankelepingute sõlmimiseks. Puudub vaidlus

selle üle, et vaidlustatud riigihankes on hankija ära sõlminud kõik hankelepingud, sh

hankelepingud, mille sõlmimiseks anti luba vaidlustatud halduskohtu 15.04.2025

määrusega. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse

õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel ja § 208 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse

esitamine vaidlustatud kohtumääruse täitmist. Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse

andmiseks loa andmine HKMS § 280 lg 11 alusel toimub esialgse õiguskaitse korras ja

halduskohtu määrus jõustus selle teatavakstegemisel 15.04.2025. Kuivõrd RHS § 201 lg-

st 4 tulenevalt on hankijal õigus anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks seitsme

päeva möödumisel pärast selleks VAKO-lt või kohtult loa saamist, oli RMK-l hanke-

lepingute sõlmimiseks nõustumuse andmine halduskohtu 15.04.2025 jõustunud määruse

alusel lubatud alates 23.04.2025. Kehtivate hankelepingute sõlmimise tõttu on vaidlusalune

hankemenetlus lõppenud (RHS § 29 lg 3 p 1). HKMS § 267 lg 3 lause 2 kohaselt ei tühista

kohus kehtivat hankelepingut ning HKMS § 267 lg 4 kohaselt ei tühista kohus hanke-

lepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu (vt ka

Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrus asjas nr 3-23-1606, p 15). Kehtiva hankelepingu

tühistamine ei ole üldjuhul enam võimalik tulenevalt õiguskindluse põhimõttest, kolmandate

isikute õiguste kaitse vajadustest ja hankelepingu lünkadeta toimimises seisnevast

ülekaalukast avalikust huvist (vt Riigikohtu 10.05.2007 otsus asjas nr 3-3-1-100-06, p

21; Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-166/14, p 40)." Lisaks märkis ringkonnakohus

määruse p-s 14: "Kaebajad palusid ringkonnakohtul teha kindlaks, et RMK on eiranud

kohtumäärust ja rikkunud sellega oma seadusest tulenevat kohustust, võtta RMK suhtes

tarvitusele sobivad meetmed rikkumise lõpetamiseks ja sellise käitumise vältimiseks edaspidi

ning teavitada ka Riigikogu või õiguskantslerit võimalikust riigiõiguse rikkumisest

riigitulundusasutuse poolt. Ringkonnakohus jätab kaebajate taotluse läbi vaatamata, kuna

HKMS ei võimalda ülal märgitud taotluste esitamist. Kohus märgib siiski, et käesoleva

määruse p-s 11 toodud põhjustel on ilmselt põhjendamatu ka taotluse aluseks olev väide,

nagu oleks RMK sõlminud hankelepingud enne halduskohtu määruse jõustumist või RHS

§ 201 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist."

2. Riigihankes II (viitenumbriga 287798) tegi VAKO 28.03.2025 otsuse nr 44-25/287798, jättes

rahuldamata Biotööd OÜ, OÜ Moscote, Hankeosakond OÜ ja Huki OÜ vaidlustuse. Vaidlustaja

ei nõustunud VAKO otsusega ning esitas 06.04.2025 kaebuse halduskohtule.

3

2.1. Tallinna Halduskohus 15.04.2025 määrusega asjas nr 3-25-888 rahuldas hankija esialgse

õiguskaitse taotluse ning andis hankijale loa raamlepingu (edaspidi: hankelepingu)

sõlmimiseks (hankelepingu sõlmimiseks vajaliku nõustumuse andmiseks) riigihanke II

osades 1, 2, 6, 12 ja 16 (muus osas oli lepingute sõlmimiseks vajalik luba antud VAKO

18.03.2025 otsusega).

2.2. Kaebaja lepingute sõlmimist lubava halduskohtu määrusega ei nõustunud ning esitas

18.04.2025 ringkonnakohtule määruskaebuse, millest väidetavalt teavitas 22.04.2025

hankijat.

2.3. 23.04.2025 sõlmis hankija riigihanke II osades 1, 2, 6 ja 12 hankelepingud.

2.4. Tallinna Ringkonnakohus 23.04.2025 määrusega asjas nr 3-25-888 rahuldas määrus-

kaebuse osaliselt, tühistades halduskohtu 15.04.2025 määruse resolutsiooni p 3 osas,

milles halduskohus andis hankijale loa lepingute sõlmimiseks riigihanke II osades 1, 6 ja

16. Ülejäänud osas, st riigihanke II osades 2 ja 12 lepingute sõlmimiseks loa andmise

küsimuses, jättis ringkonnakohus määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse

muutmata. Ringkonnakohus leidis, et riigihanke II osades 2 ja 12 kaebaja õiguste riivet

ei esine, mistõttu puudub vajadus nendes osades lepingu sõlmimist keelata.

2.5. Järelevalveteatele lisatud hankija 29.04.2025 vastusest kohtunõudele nähtub, et Tallinna

Halduskohus on asjas nr 3-25-888 küsinud 28.04.2025 hankijalt selgitusi riigihankes II

lepingute sõlmimise kohta ning hankija on teatanud, et on riigihankes II sõlminud

kõik lepingud, sh mille sõlmimiseks anti luba halduskohtu 15.04.2025 määrusega.

Hankija selgitas, et andis 23.04.2025 nõustumused lepingute sõlmimiseks kellaajaliselt

enne kella 16:43, st enne seda, kui tehti (allkirjastati) Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.

2025 määrus, millega halduskohtu määrusega antud lepingu sõlmimise load osaliselt

tühistati.

Eelnevast tulenevalt on järelevalveteate esitanud ettevõtjate ja hankija vahel pooleli kohtuvaidlused

haldusasjas nr 3-25-887 (riigihange I viitenumbriga 287244) ja haldusasjas nr 3-25-888 (riigihange

II viitenumbriga 287798). Seejuures on riigihankes I kohtumenetluse ajal lepingute sõlmimisele

andnud õigusliku hinnangu Tallinna Ringkonnakohus 08.05.2025 määrusega nr 3-25-887, mida

enam edasi kaevata ei saa ja mis on jõustunud (vt HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2-3,

§ 210 lg 6). Kohtumenetluse ajal riigihanke II osades 2 ja 12 lepingute sõlmimise õiguspärasusele

on andnud hinnangu Tallinna Ringkonnakohus 23.04.2025 määruses nr 3-25-888, mis samuti enam

edasikaebamisele ei kuulu ning on jõustunud.

Riigihanke II osades 1, 6 ja 16 lepingute sõlmimise kohta on hankijalt küsinud selgitusi

halduskohus. Järelikult on kohtumenetluses asjas nr 3-25-888 jätkuvalt arutluse all järelevalve-

teates tõstatatud küsimus, kas lepingute sõlmimiseks halduskohtu antud loa hilisem tühistamine

määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtus muudab sõlmitud lepingud tühiseks (RHS §

201 lg-d 31, 4, 5). Viidatud kohtuasja sisuline lahend võib olla sõltuv vastusest viimati nimetatud

küsimusele (nagu ringkonnakohus selgitas 08.05.2025 määruses nr 3-25-887, on kehtivalt sõlmitud

lepingute korral tühistamiskaebuse rahuldamine välistatud). Seega tõenäoliselt peab halduskohus

osundatud küsimust haldusasja nr 3-25-888 lahendamisel vältimatult käsitlema, millest omakorda

tuleneb sama rikkumisetteheite suhtes järelevalvemenetluse läbiviimise välistatus.

Rahandusministeerium, teostades riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel antud õiguse

üldaktide järgimise üle, ei tohi oma järelevalvemenetlusega sekkuda pooleliolevatesse kohtu-

asjadesse, nagu ka asuda ümber hindama jõustunud kohtulahenditega juba lahendatud asjaolusid.

4

Põhiseaduslikust legaalsuse põhimõttest (PS § 3 lg 1) johtuvalt on avalik võim õigustatud

tegutsema üksnes siis, kui parlamendiseadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu

võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel,

korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-

41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19).

Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve tegemisel ning järelevalve-

menetluse läbiviimise korraldus, sh järelevalvemenetluse alustamise lubatavuse tingimused,

on sätestatud RHS-i 9. ptk-s.

RHS § 203 lg 2 sätestab, et Rahandusministeerium tegutseb (riigihankelases järelevalvetegevuses)

seaduse alusel. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes

huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise

üle – st muu hulgas seda, et Rahandusministeeriumil ei ole pädevust kontrollida nt HKMS-i

või mõne muu seaduse järgimist riigihanke läbiviimisel.

Tõdemusest, et Rahandusministeerium teeb RHS-i alusel järelevalvet üksnes avalikes huvides,

tuleneb, et erinevalt vaidlustus- ja kohtumenetlusest ei ole riigihangete järelevalve ülesandeks

erahuvide ja subjektiivse õiguste vahetu kaitse (vt. Riigihangete seaduse eelnõu, 450 SE I.

Seletuskiri, lk 141), mistõttu RHS-i 9. ptk-i sätted jätavad, RHS § 206 lg 1 p-des 1-4 loetletud

imperatiivsete menetlustakistuste puudumisel Rahandusministeeriumile ulatusliku otsustusvabaduse

küsimuses, kas järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil alustada või mitte, samuti kaalutlus-

õiguse igakordselt otsustada, millist järelevalvemeedet rakendada.

Järelevalvemenetluse alustamiseks peavad üheaegselt esinema ajend ja alus ning puuduma

seaduses toodud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Järelevalvemenetluse ajendiks on

järelevalveteade või RHS-i rikkumisele viitav muu teave. Juhtumipõhise järelevalvemenetluse

alustamise primaarne eeldus on alati ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab

olema küllaldane alus, st ajendis (järelevalveteates) toodud väited RHS-i võimaliku rikkumise

kohta peavad olema Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtluse tekkimiseks piisavad. Ent

pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks

alati ei piisa, sest isegi rikkumiskahtluse korral ei saa RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel

järelevalvemenetlust alustada ja lisaks võib järelevalvemenetluse jätta alustamata ka § 206

lg-s 2 sätestatud olukordades.

RHS § 206 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi Rahandusministeerium alustada juhtumipõhist järelevalve-

menetlust olukorras, kus (järelevalveteates väidetav) rikkumine on vaidlustuskomisjoni või kohtu

menetluses, samuti siis, kui selle kohta on vaidlustuskomisjoni või kohtu jõustunud lahend, milles

on antud õiguslik hinnang (järelevalveteates väidetud) rikkumise asjaoludele. Sellisel juhul

Rahandusministeerium ei saa ega tohigi ad hoc korras järelevalvemenetlust alustada. Järelevalve

ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat menetlust, mistõttu seadusandja

on leidnud, et Rahandusministeerium ei tohiks riikliku ega haldusjärelevalve raames sekkuda

ettevõtja ja hankija vahelisse õigusvaidlusesse ning asuda järelevalvemenetluses lahendama

poolelioleva õigusvaidluse esemeks olevaid küsimusi (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII.

Seletuskiri, lk 139). Kui Rahandusministeerium sekkuks järelevalvemeetmetega mõnda pooleli-

olevasse vaidlustus- või kohtuasja (hankeasja), võiks see esiteks kahjustada võimude lahususe

põhimõtet ning teiseks tekiks oht, et järelevalve raames hakatakse tegelema subjektiivsete õiguste

kaitsega ning lahendama kohtute ja kvaasikohtulike organite pädevusse kuuluvaid õigusmõistmise

küsimusi.

5

Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras,

kus huvitatud isikul on või talle oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule

kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva täidesaatva võimukandja (haldusorgani)

poolse järelevalve eesmärgi ja ulatusega ning võib riivata ka PS §-s 4 kätketud võimude lahususe

põhimõtet (vrd riigikohtunik I. Koolmeistri eriarvamusega haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).

Seepärast on hankevaidluste lahendamise prerogatiiv esmalt VAKO-l ja seejärel (lõppastmes) alati

kohtul. Nimetatud põhjustel on seadusandja RHS § 206 lg 1 p-s 2 sätestanud expressis verbis,

et vaidlustus- ja kohtumenetlus on imperatiivne alus Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse

alustamata jätmiseks.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3,

teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Biotööd OÜ, OÜ Moscote, Hankeosakond

OÜ, Huki OÜ nimel 30.04.2025 esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust seoses

haldusasjades nr 3-25-887 ja nr 3-25-888 pooleliolevate hankevaidluste menetlemise ajal

Riigimetsa Majandamise Keskus poolt raamlepingute sõlmimisega avatud hankemenetlustes

"Istutustööd Edela piirkonnas", viitenumber 287244, ja "Istutustööd Kirde piirkonnas",

viitenumber 287798.

Kuivõrd järelevalvemenetlus jääb alustamata RHS § 206 lg 1 p-s 2 nimetatud põhjustel, siis

Rahandusministeerium ei anna hinnangut järelevalveteates märgitud asjaoludele ega võta

seisukohta järelevalveteates väidetud õigusrikkumiste suhtes.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja valimipõhise

järelevalvemenetluse tööplaanide koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]