Järelevalve menetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Advokaadibüroo Sorainen

[email protected]

Järelevalve menetluse alustamata jätmine

Austatud vandeadvokaadid Härginen ja Sõrm

Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja nimel ja huvides esitatud järelevalveteates soovisite,

et Rahandusministeerium alustaks järelevalvemenetlust, sh teenistusliku järelevalve menetlust,

Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi: hankija või RTK), Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi (edaspidi: MKM) ja Keskkonnaagentuuri (edaspidi: KA) tegevuse suhtes avatud

hankemenetlusega riigihankes "Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonna-

agentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)", viitenumber 279476, (edaspidi:

riigihange).

Leidsite, et Rahandusministeerium peaks tegema RTK-le ettekirjutuse riigihanke kehtetuks

tunnistamiseks, sest eelnevalt läbi viidud lihthankemenetluses "Andmepõhine aruandlus metsa

raieinfo edastamiseks: metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp (Keskkonnaagentuur ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)", viitenumber 271027, (edaspidi ka: lihthange)

sõlmitud hankelepingut täitnud ettevõtja (edaspidi ka: täitja) on saanud teiste ettevõtjate ees eelise,

ilma, et hankija oleks kohaldanud pooleliolevas riigihankes meetmeid konkurentsimoonutuste

ärahoidmiseks. Nimelt heitsite järelevalveteates hankijale ette täitja poolt lihthanke hankelepingu

käigus loodud tarkvaralise prototüübi avaldamata jätmist teistele riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtjatele.

Kuigi hankija selgituste kohaselt ei olnud lihthanke tehnilises kirjelduses ega sõlmitud lepingus

tarkvaralise prototüübi koostamist ja selle üleandmist ette nähtud, mistõttu hankija ei saanud

riigihankes ettevõtjatele vastavat teavet avaldada, asusite seisukohale, et prototüübi välja-

arendamine ja üleandmine tarkvaralahendusena oli lihthanke tingimuste kohaselt siiski nõutav.

Juhuks, kui tarkavaralist prototüüpi lihthanke hankelepingu täitmise tulemusena tõepoolest üle

ei antud, kuigi järelevalveteate koostaja hinnangul oli see nõutav, märkisite, et hankelepingu

sõlmimisel võib olla õigusvastaselt hälbitud lihthanke alusdokumentides toodud tingimustest

või on alternatiivselt lihthankes sõlmitud hankelepingut hiljem õigusvastaselt muudetud.

Riigihangete seaduse (RHS) § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt jaguneb Rahandusministeeriumi

järelevalve RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle riiklikuks järelevalveks ning

haldusjärelevalveks. Riiklik järelevalve haldusmenetluse eriliigina (vt RKHKm 20.10.2004, nr

3-3-1-38-04, p 9) seisneb Rahandusministeeriumi kui korrakaitseorgani poolses kontrollis (KorS

§ 2 lg 4 ja § 6 lg 1) haldusvälise isiku, so haldusülesannet mittetäitva hankija (RHS § 5 lg 2 p 2 või

lg 3, vt ka RKHKo 24.01.2017, nr 3-3-1-65-16, p 16), riigihanketegevuse õiguspärasuse üle.

Teie 08.04.2025

Meie 15.05.2025 nr 12.2-1/1771-5

2

Seevastu haldusjärelevalve on per definitionem halduse sisse jääv tegevus. Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 751 lg 1 järgi on haldusjärelevalve ühe haldusorgani (HMS § 8 lg 1) kontroll

teise haldusorgani üle. VVS § 751 lg 2 sätestab, et haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle

teostatakse juhul, kui (järelevalvatav) haldusorgan ei ole järelevalve teostaja alluvuses. Järelikult

saab haldusjärelevalvet teha ainult koordinatsioonilises suhtes oleva haldusorgani üle ning

Rahandusministeeriumi haldusjärelevalve sama ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste

kui hankijate üle ei ole õiguslikult teostatav. Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate

asutuste üle on võimalik teha teenistuslikku järelevalvet, mille volitused sätestab VVS 7. ptk

(vt VVS § 93 jj; vt ka N. Parrest. RHS § 85 komm-d 5-9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).

VVS § 93 lg 4 kohaselt teostatakse teenistuslikku järelevalvet alluvuse korras vastavalt VVS-

le ja selle alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud teenistuslikku järelevalvet korraldavatele määrustele

ning muudele õigusaktidele. VVS § 95 täpsustab, et ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja

nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse üle valvab minister. Peaministri 12.08.2024 korralduse nr 88 [RT III, 01.04.2025,

5] p-st 7 tuleneb, et rahandusminister juhib Rahandusministeeriumi ja selle valitsemisala kuulub

tema vastutusvaldkonda. RTK on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv täidesaatva

riigivõimu ülesannetega valitsusasutus, mille (riigihangete osakonna) üheks põhiülesandeks

on riigihangete korraldamine teenindatavatele asutustele ja kesksete riigihangete korraldamine.

RTK on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri, so (hetkel) rahandusministri,

ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab RTK üle teenistuslikku järelevalvet

(vt riigihalduse ministri 14.11.2017 määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus"

[RT I, 10.01.2024, 7] § 1, § 3, § 7 p-d 5-6).

Seega ei saa Rahandusministeerium teostada RTK üle riiklikku ega haldusjärelevalvet RHS-i

9. ptk-is ette nähtud korras, kuid võimalik on rahandusministri poolt teenistusliku järelevalve

läbiviimine (vt ka N. Parrest. RHS § 85 komm-d 5-9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Rahandusministri ja

riigihalduse ministri ühise käskkirjaga on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate

asutuste üle riigihankealase teenistusliku järelevalve teostamist puudutavate küsimuste lahendamine

tehtud ülesandeks Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonnale

(vt rahandusministri ja riigihalduse ministri 09.01.2022 käskkirja nr 6 Lisa 24 "Riigi osaluspoliitika

ja riigihangete osakonna põhimäärus" p 3.5, mille järgi on osakonna üheks põhiülesandeks

teostada riigihangete korraldamise üle järelevalvet ning p-de 4.18-4.19 kohaselt "ülesande täitmiseks

teostab osakond riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete korraldamise üle ning ministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvate asutuste riigihangete korraldamise üle teenistuslikku järelevalvet").

Olles tutvunud järelevalveteatega, riigihanke (279476) ja lihthanke (271027) kohta riigihangete

registris avaldatuga ning RTK vastusega teenistusliku järelevalve menetluse alustamise üle

otsustamiseks esitatud selgituspäringule, leiame, et puudub alus MKM ja KA üle haldusjärelevalve

läbiviimiseks ning RTK suhtes teenistusliku järelevalve menetluse teostamiseks.

RTK selgitas, et viis riigihangete registris lihthanke ja riigihanke läbi keskse hankija tugiteenusena

KA hankevajaduste rahuldamiseks. Teenuse tellijaks ja hankelepingu sõlmijaks on mõlemas

hankes KA, kellele RTK osutab riigihangete korraldamise tugiteenust ministeeriumitega sõlmitud

teenusleppe alusel. Teenusleppe lahutamatuks osaks on standardtoimemudel, mille p 3.2 järgi

annab teenust telliv asutus RTK-le hanke tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi ja

sõlmib hiljem hankelepingu ning jälgib selle täitmist. Lihthanke tulemusel sõlmis hankelepingu

ja vastutas selle täitmise eest KA, kes esitas hankelepingu lõppemisel RTK-le lepingu täitmise

andmed ja kinnitas, et hankeleping täideti nõuetekohaselt ja selles ei tehtud muudatusi.

3

Lisaks selgitas RTK, et lihthanke raames ei tellitud, saadud ega võetud vastu tarkvaralist prototüüpi.

KA-l oli telliva asutusena soov teada saada, kas ja millistel tingimustel on võimalik kaugseire abil

tuvastada lageraiealasid. Lihthanke tulemusteks olid kaardikihid, metoodikakirjeldus, edasiste

võimaluste analüüs ja tööd selgitav koolitusmaterjal – kõik nimetatud tulemdokumendid nende

kogumis liigituvad esialgseks teostuseks näitajate ning võimaluste hindamiseks või nõuete

selgitamiseks või täpsustamiseks (vt lihthanke tehnilises kirjelduses sisalduvat definitsiooni

"prototüüp - esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete

selgitamiseks või täpsustamiseks"). Saadud materjalid on avaldatud keskkonnaportaalis. Lihthankes

sõlmitud lepingu eesmärgiks oli mitte tarkvaralise prototüübi väljatöötamine, vaid KA sooviks

oli piloteerida-testida, kas KA seatud eesmärgid on üleüldse saavutatavad. Lihthanke hankelepingu

esialgse teostuse kaudu omandas KA teadmise, et on võimalik luua uus metoodika, mis annab

seni kasutusel olnud metoodikatega võrreldes oluliselt parema täpsuse ja väiksema ajalise lahutuse

ning lihthanke tulemustest lähtudes alustati praegu pooleliolevat riigihanget. Tarkvaralise prototüübi

väljatöötamine on poolelioleva riigihanke esemeks.

Käesoleval juhul on riigihanke (279476) suhtes (haldus)järelevalve menetluse läbiviimine seoses

lihthanke täitjale väidetava ebakohase eelise andmisega välistatud järgmistel põhjustel.

RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi Rahandusministeeriumi algatusel

üksnes avaliku huvi kaitseks. Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud

kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on

küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud

järelevalvemenetlust välistavad imperatiivsed asjaolud. RHS § 206 lg 1 p-s 2 (alt-s II) on sätestatud

absoluutne menetlustakistus, mille kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata, kui (järelevalve-

teates väidetud) rikkumise kohta on vaidlustuskomisjoni või kohtu jõustunud menetlust lõpetav

lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele.

Kord juba lõplikult lahendatud õigusvaidluses käsitletud asjaolude üle järelevalve menetluse

algatamine võib potentsiaalselt tuua kaasa samades küsimustes erinevad õiguslikud lahendused

ning seeläbi kahjustada õiguskindlust. Seetõttu on seadusandja näinud ette RHS § 206 lg 1

p-s 2 (alt-s II) vastava menetlusvälistuse. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset

õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust, mistõttu üldjuhul ei saa rikkumine olla üheaegselt

nii Rahandusministeeriumi kui VAKO menetluses (erandiks üksnes RHS § 195 lg 10). VAKO

jõustunud menetlust lõpetava lahendi all on mõeldud res judicata õigusjõudu omavat otsust,

milles VAKO on andnud õigusliku hinnangu rikkumise asjaoludele. Selliseks lahendiks ei ole

VAKO otsus, millega vaidlustus on jäetud sisuliselt läbi vaatamata, nt kaebeõiguse puudumise

tõttu (vt RHS-i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 139).

Nagu ka järelevalveteate esitaja on ise viidanud, on lihthanke täitjale pooleliolevas riigihankes

ebakohase eelise andmise etteheidet käsitletud riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) jõustunud

otsuses. 19.03.2025 otsuses vaidlustusasjas nr 36-25/279476 on VAKO andnud õigusliku hinnangu

(järelevalveteates tõstatatud samadele) asjaoludele, leides, et isegi, kui lihthanke tulemusel

oleks pidanud valmima tarkvaraline prototüüp (mida VAKO antud juhul ei väitnud), ei tekiks

sellest vaidlustajale (järelevalveteate esitajaks on sama isik) nõudeõigust tööde väljastamiseks

soovitud mahus – lihthanke täitjal võib küll olla objektiivne eelis teiste riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjate ees, kuid sellist objektiivset eelist tuleb riigihankes taluda ja hankija ei

pea asuma seda igal juhul kompenseerima (vt p-d 6.2-6.3).

Lihthanget, sh sõlmitud hankelepingu täitmist, puudutavas osas välistab (haldus)järelevalve

menetluse alustamise RHS § 206 lg 1 p 4 selle koostoimes § 125 lg-ga 1 ja § 73 lg 3 p-ga 1.

4

Olemasolev tõendikogum ei võimalda Rahandusministeeriumil sedastada ajendis märgitud

asjaoludes põhjendatult ka ühegi RHS §§-s 213-214 kätketud teokirjeldusele vastava süüteo

objektiivseid tunnuseid.

Esiteks nähtub järelevalveteatele lisatud 19.12.2023 töövõtulepingust nr 4-3/23/53, sh selle

lisadest, et hankeleping oli sõlmitud lihthanke alusdokumentides toodud tingimustel – lepingutekst

on vastavuses lihthanke alustamisel avaldatud hankelepingu projektiga (RHS § 125 lg 8 ja §

120 lg 1).

Teiseks ei tekita ega kinnita kohtuvälisele menetlejale teatavaks saanud asjaolud põhjendatud

kahtlust, et lihthankes sõlmitud hankelepingut oleks (õigusvastaselt) muudetud. Erinevalt

järelevalveteates esitatud subjektiivsest tõlgendusest ei järeldu lihthanke alusdokumentidest

ja lihthankes edukaks osutunud pakkumusest ühemõtteliselt, et lihthankes tellitav prototüüp

pidi olema koostatud ja tellijale üle antud tarkvaralahendusena. Lisaks eelosundatud RTK

selgitustele on hankija selgitanud lihthanke eseme mahtu ja ulatust ning tehnilise kirjelduse

nõudeid detailselt ka riigihanke elektroonilises teabevahetuses (vt RH 279476 sõnumi ID

944467 vastus 25.03.2025).

RHS § 8 lg 2 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses (VÕS) ja

teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut. Töövõtuleping on võlaõiguslik leping

(VÕS § 1 lg 1, § 635 jj), mille tõlgendamisel lähtutakse esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest ehk subjektiivsest tõlgendusest (VÕS § 29 lg 1 ls 1) ja alles siis, kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, aktualiseerub objektiivne tõlgendusmeetod (VÕS § 29 lg-d 4-

5) (vt RKTKo 27.12.2024, nr 2-22-2316, p 11.2; hankelepingu tõlgendamise kohta vt ka RKTKo

12.11.2014, nr 3-2-1-102-14, p-d 18-19).

Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole hankelepingu poolte vahel töövõtulepingu nr 4-

3/23/53 esemeks oleva teenuse sisu, mahu ja ulatuse ning töövõtu tulemi väljendusviisi

sisustamisel vaidlusi tekkinud. Kui lepingupooled on lepingust ühtemoodi aru saanud, selliselt,

et lepingu esemeks ei olnud tarkvaralise prototüübi loomine ja üleandmine, siis ei saanud nad ka

vahetada teineteisega tahteavaldusi eesmärgiga kutsuda esile muutuusi algselt sõlmitud lepingu

tingimustes.

Ent ka siis, kui hankelepingu kui tüüptingimustega lepingu tõlgendamisel tuleks lähtuda VÕS §

39 lg-st 1, st nii, nagu lihthankes osalev mõistlik ettevõtja pidi tingimust samadel asjaoludel

mõistma, puudub piisav ning küllaldane alus hankelepingu õigusvastase muutmise võimaluse

jaatamiseks.

Võimalik hankelepingu ebakohane täitmine ettevõtja poolt, nagu ka hüpoteetiline tellijapoolne

hooletus mittekohase täitmise vastuvõtmisel, ei pruugi olla piisavad jaatamaks hankelepingu

muutmist olukorras, kus poolte vastastikused tahteavaldused ei ole selgelt tuvastatavad. RHS

§ 213 lg 1 on koosseisutüübilt materiaalne ehk tagajärjedelikt – kõnealune väärtegu saab olla

toime pandud alles siis, kui hankelepingut on õiguslikult kehtivalt muudetud. Hankelepingu,

nagu iga muu võlaõigusliku lepingu, muutmiseks on üldjuhul vajalik vastav poolte kokkulepe

(VÕS § 13 lg 1). Kuigi riigihankeõiguse kohaldamise praktikas on leitud, et poolte kavatsus

muuta hankelepingut (õigusvastaselt) ei pea tingimatult väljenduma kirjalikus kokkuleppes

(vt EKo C-441/22: Obshtina Razgrad, p 64), ei tähenda see, et hankelepingu muutmist võiks

jaatada olukorras, kus mõlemad hankelepingu pooled muudatuste tegemises kokkuleppimist

eitavad ja neid väiteid ümberlükkavad objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid vastava muutmise

kokkuleppe olemasolu (nt hankelepingu sõlmimise järgne täitmisaegne kirjavahetus) või vähemalt

viitaksid muutmiskokkuleppe olemasolu tõenäosusele, puuduvad.

5

Hankelepingut ei saa pidada muudetuks üksnes läbi järelduste tegemise sellest, kuidas on

lepingut täidetud. Hankelepingu muutmist ei saa järeldada töövõtja poolsest lepingu rikkumisest

ega ka hankija poolt RHS-ist tulenevate kohustuste rikkumisest, vaid hankelepingu muutmine

eeldab igal juhul mõlema poole tahteavaldust. RHS § 8 lg-st 2, VÕS § 13 lg-st 1 ja TsÜS §-st

68 tulenevalt saab hankelepingut ainult kokkuleppeliselt (vt TlnRKo 04.05.2023, nr 3-21-

1711, p-d 14-17).

Eelnevalt RTK osundatud käsitlust lihthanke lepingu esemest toetab kaudselt ka riigihanke (RH

279476) tehniline kirjeldus (lisa 1), milles (p-s 2 ja 3.11.3) on sedastatud, et: "Pilootprojekti

tulemusena tõestati, et on võimalik kasutada metoodikat, mis automatiseeritult suudab kontrollida,

kas metsateatistele vastavad raied on toimunud ning tuvastada lageraiealad. […] Tellijal on olemas

pilootprojekti tulemusena saadud teadmine, et uut metoodikat luues on võimalik lageraiealasid

operatiivsemalt ja oluliselt parema täpsusega tuvastada kui seda seni on tehtud. Käesoleva hanke

teadus- ja arendustegevus keskendub loodud uue teadmise alusel täiesti uue kaugseirel põhineva

aruandlusteenuse loomisele."

Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna hinnangul on eeltoodud

kaalutlused mutatis mutandis asjakohased ka RTK suhtes teenistusliku järelevalvemenetluse

alustamata jätmisel (vrd ka VVS § 93 lg 6 p-ga 2 ja p-ga 3 "Käesoleva seadusega sätestatud

teenistusliku järelevalve kord ei laiene: seaduses ettenähtud juhtudel täidesaatva riigivõimu asutuse

ja ametiisiku akti või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti kohtueelsele lahendamisele;

aktide ja toimingute seaduslikkuse kontrollimisele, kui nende aktide ja toimingute seaduslikkust

kinnitab jõustunud kohtuotsus").

RTK viis lihthanke läbi tugiteenusena KA nimel ning lepingu sõlmimisel ega selle täitmisel

RTK ei osalenud. Vastavalt RHS § 42 lg-le 10 on (keskse hankija) riigihanke tugiteenus riigihanget

toetav tegevus, sh tehnilise taristu haldamine hankelepingute sõlmimiseks, riigihankealane

nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine ja toimingute tegemine hankija nimel. Keskse

hankimise korral vastutab hankija üksnes riigihanke etappide või toimingute eest, mille ta

korraldab iseseisvalt (RHS § 42 lg 11). See tähendab, et keskne hankija ja hankija, kelle huvides

keskset riigihanget läbi viiakse, vastutavad kumbki nende riigihanke etappide (otsuste ning

menetlustoimingute) õiguspärasuse eest, mida nad ise läbi viivad.

Järelevalveteates ebakohase, so riigihankes konkurentsi kahjustava, eelise kohta esitatud väited ei

ole usutavad ka seetõttu, et riigihankes on hankijale esitatud kokku viis pakkumust, pakkumuste

hindamise tulemused ei ole veel teada ning lihthanke lepingu täitja pakkumus ei ole ettemääratult

(veel) edukaks osutunud. Sellegipoolest on juba hankemenetluse praeguses staadiumis teada, et

järelevalveteates sisaldunud etteheited väidetavalt ebakohase eelise kohta ei takistanud teistel

riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatel konkurentsivõimelist pakkumust esitada.

Olukorras, kus riigihangete vaidlustuskomisjon on jõustunud otsuses leidnud, et hankijal puudub

kohustus lihthanke täitja omandatud objektiivset eelist teistele ettevõtjatele riigihankes hüvitada,

järelevalveteates väidetud hankelepingu muutmine või ebakohase täitmise aktsepteerimine ei

ole ilmselge, kogemuslikult tajutav ega tõusetunud kahtlust hankija tegevuse otstarbekuses,

puudub küllaldane alus nii haldusjärelevalve, teenistuslikku järelevalve kui ka väärteomenetluse

läbiviimiseks.

Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, kaalutlustest ja põhjendustest, samuti juhindudes RHS §

180 p-st 6, § 203 lg-st 1, § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-dest 2 ja 4 ja lg-st 3 ning VVS §-st 93,

teavitame Teid sellest, et laekunud järelevalveteate ajendil ei alusta Rahandusministeerium

haldusjärelevalve menetlust Keskkonnaagentuuri ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi suhtes ega pea vajalikuks teenistusliku järelevalve menetluse läbiviimist Riigi

Tugiteenuste Keskuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

6

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise

järelkontrolli tööplaanide koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]