Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.5-1.1/1335-1 |
Registreeritud | 15.05.2025 |
Sünkroonitud | 16.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
Toimik | 1.5-1.1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Õiguskantsler |
Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsler |
Vastutaja | Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalministeerium
Teie nr
Meie 15.05.2025 nr 6-3/250975/2503501
Veterinaarravimite müügiloa aastatasu proportsionaalsus
Lugupeetud sotsiaalminister ja Ravimiameti peadirektor
Õiguskantsleril paluti hinnata Tervise- ja tööministri 05.07.2022 aasta määruse nr 55 „Ravimi
müügiloa muutmise ning erialase hindamise tingimused ja tasud“ § 7 lõikes 5 sätestatud
veterinaarravimi müügiloa aastatasu proportsionaalsust. Kõnealune säte näeb ette, et
veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu müügiloa kohta on 1395 eurot. Tasu on ühesuurune
kõikide müügilubade puhul olenemata sellest, kas müügiloa alusel on ravimit müüdud või mitte.
Ravimiseaduse (RavS) § 77 lõike 22 kohaselt tasub müügiloa hoidja Ravimiametile
veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu kuni 1395 eurot eelmisel kalendriaastal kehtinud
veterinaarravimi müügiloa kohta. Veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu suuruse, selle
tasu arvestamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
(RavS § 77 lõige 3).
Veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus
põhiseaduse § 113 tähenduses. Haldamise aastatasu sarnaneb riigilõivuga, kuna on riigi küsitav
avalik-õiguslik tasu selle eest, et riik teeb isikule vastusooritusena konkreetse toimingu (RKPJKo
31.01.2025, 5-24-30/16, p 35). Sellised tasud peavad olema proportsionaalsed, st need peavad
olema eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Ebaproportsionaalselt kõrge tasu
võib kujuneda ettevõtlusvabaduse põhjendamatuks piiranguks, takistada ravimifirmade võrdset
ligipääsu turule ning mõjutada veterinaarravimite kättesaadavust.
Selleks, et hinnata veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu proportsionaalsust ja kooskõla
põhiseadusega, palun sotsiaalministeeriumil koostöös Ravimiametiga anda selgitusi ja teavet
järgmistes küsimustes:
1. Millised konkreetsed Ravimiameti tegevused ja nendega seotud kulud (sh personali-,
haldus-, IT-, järelevalve-, ekspertiisikulud jms) on veterinaarravimi müügiloa haldamise
aastatasu sisse arvestatud? Palun esitage kalkulatsioon või selgitus, kuidas on kujunenud
1395 euro suurune tasu.
2
2. Millisel määral katab aastatasu Ravimiameti veterinaarravimite müügilubadega seotud
tegelikke kulusid? Kas tasu eesmärk on üksnes kulude katmine või on sellel ka muid
eesmärke?
3. Kuidas tagatakse, et aastatasu suurus on vajalik kvaliteetseks ja tõhusaks müügilubade
haldamiseks? Miks ei ole sama eesmärki võimalik saavutada ettevõtjatele (müügiloa
hoidjale) vähem koormaval viisil?
4. Sotsiaalministeerium selgitas õiguskantsleri poole pöördunud ettevõtjale, et erinevad
Euroopa Liidu liikmesriigid on veterinaarravimite müügilubade osas tehtavate toimingute
eest ette näinud müügilubade haldamiseks aastatasu (erinevused esinevad tasu määramise
metoodikas ja suuruses) ning Eestis kehtestatud tasu on liikmesriikide keskmiste tasude
seas. Kas Ravimiamet või Sotsiaalministeerium on teinud võrdleva analüüsi teiste Euroopa
Liidu liikmesriikide vastavate tasude kohta? Palun esitage võimalusel vastav analüüs.
5. Kas Teie hinnangul on erinevad liikmesriigid sõltumata veterinaarravimituru suurusest
neis kehtiva aastatasu osas sarnases olukorras?
6. Millega põhjendate Eesti aastatasu kõrgemat taset võrreldes teiste sarnase turu suurusega
liikmesriikidega või naaberriikidega (nt Läti, Leedu)?
7. Millised spetsiifilised tegurid Eestis tingivad teiste sama suurusega turgudega võrreldes
kõrgemad kulud müügiloa haldamisel?
8. Kas ja milliseid alternatiivseid tasumäärasid või -mudeleid on kaalutud? Kas kaaluti
erandite tegemist olenevalt müügikäibest – madalama müügikäibega madalam aastatasu
või vabastus (sarnaselt nt Lätile või Taanile)? Kui ei kaalutud, siis palun põhjendage miks.
9. Milliste argumentide alusel (lisaks tasu kogumise lihtsamale haldamisele) otsustati kõigile
müügilubadele ühesuuruse tasumäära kasuks?
10. Kas ja kuidas analüüsiti aastatasu kehtestamisel tasu proportsionaalsust, sh mõju
ettevõtlusvabadusele, veterinaarravimite kättesaadavusele (eriti väikese turuosaga või
niširavimite puhul) ja konkurentsile Eesti turul? Palun esitage võimalusel vastavad
analüüsid.
11. Kas on hinnatud, kui suure osa moodustab aastatasu keskmise veterinaarravimi turukäibest
Eestis? Kui seda ei ole hinnatud, siis miks ei ole seda peetud ravimite kättesaadavuse
tagamisel oluliseks?
12. Kas Teil on andmeid või hinnanguid, millist mõju on praegune aastatasu avaldanud
veterinaarravimite turule (nt müügilubade arv, uute ravimite turule tulek, müügiloa
hoidjate loobumine lubadest)? Palun esitage vastavad andmed või hinnang.
13. Kui palju on Eestis kehtivaid veterinaarravimite müügilubasid? Kas Teil on andmeid, kui
paljudel müügilubadel 2024. aastal müügikäive puudus? Palun esitage võimalusel need
andmed.
14. Palun selgitage, mis Teie hinnangul motiveerib ettevõtjaid hoidma müügilube
veterinaarravimitele, mida ei turustata?
15. Kui tõsiseks hindate ohtu, et väikese müügikäibega ravimi (nt niširavimi või harvem
kasutatavate toimeainetega ravimi) turustamine ei ole majanduslikult kasumlik ja müügiloa
hoidjad sellistest müügilubadest kõrge aastatasu tõttu loobuvad? Kuidas tagatakse sellise
ohu realiseerumise korral veterinaarravimite kättesaadavus?
3
Palun vastake võimalusel 10. juuniks 2025. Kui vajate vastamiseks kauem aega, siis palun andke
sellest teada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
õiguskantsleri asetäitja-nõunik
õiguskantsleri ülesannetes
Ivika Nõukas 693 8419 [email protected]