Vastus täiendavale pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Piret Leevald

[email protected]

Teie 29.04.2025 Meie 15.05.2025 nr 2.2-9/25/1033-4

Vastus täiendavale pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie täiendava pöördumise seoses karistusregistri päringute

õigusliku alusega, milles Teie täpsustate, et Teie hinnangul ei ole SA Tallinna Lastehaigla (haigla)

näol tegemist kohaliku omavalitsuse hallatava asutusega, vaid haigla iseseisev juriidiline isik –

millel on oma juhatus, nõukogu jne. Palute seda arvestades täpsustada, kas karistusregistri

päringute korral ametipositsioonide osas, mis Tallinna linna määruse kohaselt ja kooskõlas KVSi

mõttega tekitavad juriidilise kohustuse (Tallinna linn on seadnud tema asutatud sihtasutusele)

kontrollida nende isikute osas, kes omavad teatud tegevuste ja toimingutega ametiseisundit ja

kaasnevat toimingupiirangut – sh arstid, näiteks, retseptide väljakirjutamisel, laste ravijärjekorda

panekul, oma lapse ravil – teostada karistusregistripäringut IKÜM art 6 lg 1 p c alusel. Sarnane

olukord näiteks hangete puhul (hankekomisjoni liikmel) – kelleks võib olla nii arst kui tugiüksuse

töötaja. Tallinna linna määrus kohustab vähemalt kord aastas asutuse juhti vastavat päringut

teostama. Ehk Teie soov on teada saada, mis on sellise päringu õiguslikuks aluseks. Teie soov on

töödelda töötajate andmeid õiguspäraselt – sellest ka täpsustamise soov.

Eelkõige selgitan, et AKI järelevalveasutusena ei saa vastutavale töötlejale ette öelda, millisel

õiguslikul alusel tuleb isikuandmeid töödelda. Seda, millisel õiguslikul alusel, eesmärgil ja

ulatuses andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM artikli 5 lõike 2 kohaselt selgitama ja tõendama

andmetöötleja ehk haigla ise.

AKI saab konkreetsele andmetöötlusele siduvat õiguslikku hinnangut anda ainult

järelevalvemenetluses. Selgituste alla ei lähe konkreetse andmetöötluse analüüs või nõustamine.

Vajadusel saab haigla pöörduda õiguslikule olukorrale juriidilise hinnangu saamiseks

õigusnõustaja poole.

AKI jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et KVS § 3 lg 4 kohaldub haiglale juhul, kui

tegemist on avaliku ülesande täitmisega. See ei sõltu otseselt ka sellest, kas haigla on linna

hallatav asutus (seejuures sellele, kas haiglat saab käsitleda linna hallatava asutusena, ei ole

hetkel AKI pädevuses hinnata), vaid oluline on, et konkreetne isik peab olema ametiseisundis

KVS § 2 lg 1 mõttes. Ehk kontrollile alluva isiku kindlakstegemise määravaks kriteeriumiks on

ametiisiku osalemine asutuse otsustusprotsessides või võimalus neid suunata ja mõjutada.

Seejuures ei saa AKI hinnangul käsitleda ametiseisundit liiga laialt, vaid lähtuma peab eelkõige

KVS üldisest eesmärgist. Seega peab ametiseisundis oleva isiku kindlakstegemisel kaaluma, kas

tema pädevuses on teha või mõjutada KVS § 2 lg-s 2 nimetatud otsuseid, nt kas retsepti

väljakirjutamise näol võiks olla tegemist otsustusprotsessiga KVS § 2 mõttes.

2 (2)

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel