| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | KV-0.1-3.7/25/826-1 |
| Registreeritud | 15.05.2025 |
| Sünkroonitud | 16.05.2025 |
| Liik | Käskkiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
HARJUTUSGRANAAT K417, CN69 JA THG67
1. Tööpõhimõte ja kasutamine
1.1. Harjutusgranaatide K417, CN69 ja THG67 (vt foto 1) kasutamine on analoogne ründe– ja kaitsegranaatide kasutamisele. Nimetaud tüüpi granaadid on mõeldud imiteerima lahingumoona.
1.2. Hoia granaati selliselt käes, et päästehoob oleks surutud sõrmede (vasak käsi) või pöidlaga (parem käsi) vastu granaadikorpust. Vaba käega eemalda päästehoova klamber ja seejärel eemalda kaitsesplint tõmmates kaitsesplindi rõngast. Viska granaat soovitud kohta. Päästehoova vabanemisel (granaadi viskamisel) vabaneb eelvinnastatud löökur. Löökur lööb vastu süütekapslit. Süütekapsel süütab viitelaengu, mis peale 4-5 sekundilist põlemist initsieerib imitatsioonilaengu.
Foto 1. Harjutusgranaatide K417 ja CN69 ehitus.
Õppegranaat THG67 samasugune nagu CN69
2. Kõrvalnähud
2.1. Sisse hingamisel võib plahvatuse tagajärjel tekkida tolme ja gaasi, mis omakorda võivad ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid.
2.2. Tolmu ja gaaside segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse võib põhjustada uimasust ja kõhuvalu, võib esile kutsuda oksendamist ja kõhulahtisust.
3. Esmaabi
3.1. Sisse hingamisel: Liigu kiiresti värske õhu kätte. Uimasuse mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.2. Tolmu ja gaaside segu sattumisel seedetrakti: Uimasuse ja kõhuvalu mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
4. Ohutus ja transport
4.1. Ohutuse eesmärgil kontrolli päästehoova klambri ja kaitsesplindi olemasolu.
4.2. Granaati peab käsitsema nagu lahingugranaati.
4.3. Kui granaadikorpus on kahjustatud või purunenud siis on granaadi kasutamine keelatud.
4.4. Granaati transporditakse tehase pakendis. Hooletul kätlemisel, transportimisel ja laadimisel võib granaat saada kahjustusi. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke esinemisel tuleb oodata ohutus kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.5. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
1/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
KÄSIGRANAAT F-1
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Käsigranaadi (edaspidi granaat) heitmise eel tuleb eemaldada eelkaitse splint (vt joonis 1). Granaadi heitmisel vabaneb päästikuhoob granaadi küljest ja granaat on lahingasendis. Lööknöel vabaneb ja annab löögi sütikule. Viiteelement süttib ja kolme sekundi möödumisel initsieerib detonaator lõhkelaengu.
Joonis 1. Granaadi F1 läbilõige, ehitus ja kirjeldus
1.2. Alates 2025. aastast on Eesti Kaitseväes on granaadi F1 päästemehhanisme ja sütikuid välja vahetatud. Seetõttu tuleb arvesse võtta, et granaadi kasutamisel on nende käsitlemine sarnane granaatide DM61 ja SplHGr85A2 kasutamisega.
2. Esmaabi
2.1. Granaadi heitmisel peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 3, mis tähendab rühma
parameediku kohalolu Relvakäsitsemise ja laskeharjutuse korraldamise ohutuseeskiri - OE 2.1..
3. Ohutus ja transport
3.1. Juhul kui granaadi splindi eemaldamisel päästikuhoob vabaneb, tuleb granaat viivitamatult käest heita ohutusse suunda ja varjuda.
3.2. Granaati transporditakse tehase pakendis.
3.3. Granaadi kasutamisel kantakse kaitseprille ja mittelibisevast materjalist peopesa ja sõrmede osaga sõrmkindaid (edaspidi taktikakindaid).
3.4. Tõrke esinemisel tuleb oodata 300 m kaugusel 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transporditakse harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
3.5. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Otse veejoa granaadile suunamine on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
1/3
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
KÄSIGRANAAT DM 61
1. Taktikalis-tehnilised andmed (vt tabel 1) ja osade nimetused (vt joonis 1) ning tööpõhimõte (vt joonis 2).
Taktikalis-tehnilised andmed
Viiteaeg4 ± 0,5 sek
Kaalu. 350 g
Värvusoliivroheline
Mõõdudh = u. 109 mm
d = u. 66 mm
Lõhkeaine ja kogusKomp B u. 65 g
Terashaavlite arvu. 4000 tk
Terashaavli läbimõõt2-2,3 mm
Efektiivne toimeu. 10 m
Tabel 1. Taktikalis-tehnilised andmed
Joonis 1. Osade nimetused
Joonis 2. Tööpõhimõte
2.
Käsitsemine (vt joonis 3).
Joonis 3. Käsitsemine
3. Eesti Kaitseväes on granaadi F1 päästemehhanisme ja sütikuid välja vahetatud alates 2025. aastast. Seetõttu tuleb arvestada, et granaatide kasutamisel on nende käsitlemine sarnane granaatide DM61 ja SplHGr85A2 kasutamisega.
4. Esmaabi
Granaadi heitmisel peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 3.
5. Ohutus ja transport
5.1. Juhul kui granaadi splindi eemaldamisel päästikuhoob vabaneb, tuleb granaat viivitamatult käest heita ohutusse suunda ja varjuda.
5.2. Granaati transporditakse tehase pakendis. Kasutamisel kantakse ballistilisi kaitseprille ja taktikakindaid.
5.3. Tõrke esinemisel tuleb oodata 300 m kaugusel 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
5.4. Isesüttimise oht on temperatuuril üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaatidele on keelatud.
5.5. Kanda kaitsevarustust, gaasimaski ja kindaid. Põlengu korral tuleb ala inimestest evakueerida.
2/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
KÄSIGRANAAT SPLHHGR85A2
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Käsikaitsegranaati (edaspidi granaati) SplHHgr85A2(vt joonis 1) kasutatakse sarnaselt kaitse/ründe käsigranaadiga. Granaati hoida paremas/vasakus käes selliselt, et päästikuhoob oleks surutud vastu granaadi korpust. Vaba käega eemalda splint keerates seda vastu päeva kuni väikse lukustustihvti ilmumiseni ja seejärel tõmba.
Joonis 1. Granaadi kasutamine
2. Esmaabi
2.1. Granaadi heitmisel peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 3.
3. Ohutus ja transport
3.1. Juhul kui granaadi splindi eemaldamisel päästikuhoob vabaneb, tuleb granaat viivitamatult käest heita ohutusse suunda ja varjuda.
3.2. Granaati transporditakse tehase pakendis.
3.3. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke esinemisel tuleb oodata 300 m kaugusel 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
3.4. Isesüttimise oht on temperatuuril üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kandma peab isikukaitsevarustust, gaasimaski ja taktikakindaid. Põlengu korral harjutusala inimestest evakueeritakse.
2/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
KATTESUITSUKÄSIGRANAAT L84A3
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Käsisuitsugranaati L84A3 on punase fosfori baasil töötav suitsugranaat, mida tavaliselt kasutatakse suitsukatte tekitamiseks või sidevahendina asukoha märkimiseks. Granaate kasutatakse analoogselt teise Eesti kaitseväes kasutatavate suitsugranaatidega
Pilt 1. Kattesuitsukäsigranaat L84A3
1.2. Käsisuitsugranaati L84A3 on punase fosfori baasil töötav suitsugranaat, mida tavaliselt kasutatakse suitsukatte tekitamiseks või sidevahendina asukoha märkimiseks. Granaate kasutatakse analoogselt teiste Eesti kaitseväes kasutatavate suitsugranaatidega.
1.3. Granaati hoida paremas/vasakus käes selliselt, et päästikuhoob oleks surutud vastu granaadi korpust. Kaitsesplindi eemaldamiseks tuleb seda keerata 90 kraadi päripäeva, kuni kaitsesplindi juhtvarda otsas olev pulk liigub juhtkanaliga kohakuti ning järgnevalt on võimalik kaitsesplint välja tõmmata ja viska granaat soovitud suunas vähemalt 6-15 m kaugusele alla/risti tuult. Päästehoova vabanemisel (granaadi heitmisel) vabaneb eelvinnastatud löökur. Löökur lööb vastu süütekapslit. Süütekapsel süütab viitelaengu, mis peale põlemist süütab süüte. Süüte põlemisel tekkiv gaasirõhk paiskab lahti suitsuavad ning süttib fosfor.
2. Kõrvalnähud kasutamisel
2.1. Kontakt nahaga: Põleb fosfor võib tekitada põletusi.
2.2. Kontakt silmadega: Põleva fosfori ja sellest tekkiv suits võib ärritada silmi, põhjustades punetust ja eritisi. Kontaktil võib tekitada põletusi.
2.3. Sisse hingamisel võib ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid. Sisse hingamisel võivad põleva fosfori tükid tekitada põletusi.
2.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse on väga ohtlik. Fosfor, mis õhuga kokkupuutel põlema hakkab võib tekitada raskeid põletusi. Lisaks võib suits põhjustada peavalu, vererõhu langust, nõrkust, iiveldust, ja oksendamist.
3. Esmaabi
3.1. Kontakt nahaga: Viivitamata toimetada värske õhu kätte ning vabastada seal gaasimaskist ja kaitseriietusest. Pese kokku puutunud koht rohke jaheda veega. Eemalda saastunud riided ja pese need enne uuesti kandmist.
3.2. Kontakt silmadega: Kandes kontaktläätsesid eemalda need kiiresti. Pese silmad rohke voolava jaheda vee all vähemalt 10 minutit. Tuleb vältida silmade hõõrumist. Pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.3. Sisse hingamisel: Liigu kiiresti värske õhu kätte vähemalt 100 m vastu tuult.
3.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumisel seedetrakti: Pöördu viivitamatult meditsiiniteenistuse punkti. Kunagi ära jooda ega proovi oksendamist esile kutsuda teadvuseta kannatanul.
3.5. Kui hingamisvaevused ja silmade ärritus püsivad ka pärast 10–15 minutit värskes õhus viibimist, tuleb kannatanu transportida lähimasse meditsiiniasutusse. Pisargaasimürgistuse saanu peab 24 tunni jooksul käima tervisekontrollis.
4. Ohutus ja transport
4.1. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Siseruumides kasutamine ilma gaasimaskita keelatud. Tõrke esinemisel tuleb oodata 300 m kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.2. Isesüttimise oht temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaatidele keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
1/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
KATTESUITSUKÜÜNAL NST
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Kattesuitsuküünal NST (vt pilt 1) on suitsuküünal, mida tavaliselt kasutatakse suitsukatte tekitamiseks või sidevahendina asukoha märkimiseks. Kaitsesplindi tööpõhimõte on sarnane teiste Eestis kasutatavate kaitse/ründe/suitsu granaatidega.
Pilt 1. Kattesuitsuküünal NST
1.2. Küünla kasutamiseks tuleb see asetada stabiilsele pinnale püsti asendis. Küünla aktiveerimiseks tuleb eemaldada kaitsesplint, mis fikseerib päästikuhoova. Kaitsesplindi eemaldamiseks tuleb seda keerata päripäeva, kuni kaitsesplindi juhtvarda otas olev pulk liigub juhtkanaliga kohakuti ning järgnevalt on võimalik kaitsesplint välja tõmmata. Küünal aktiveerub viitega (kaks sekundit) peale kaitsesplindi eemaldamist ning põleb 300 sekundit. Küünla kesta võib käsitleda alles peale 10 minuti möödumist.
2. Kõrvalnähud kasutamisel
2.1. Kontakt nahaga: Suits ei ole klassifitseeritud kui kantserogeenide tekitaja.
2.2. Kontakt silmadega: Suits võib ärritada silmi, põhjustades punetust ja eritisi.
2.3. Sisse hingamisel võib ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid.
2.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse võib põhjustada peavalu, vererõhu langust, nõrkust, iiveldust, ja oksendamist.
3. Esmaabi
3.1. Kontakt nahaga:Pese kokku puutunud koht seebi ja veega. Eemalda saastunud riided ja pese need enne uuesti kandmist.
3.2. Kontakt silmadega:Kandes kontaktläätsesid eemalda need kiiresti. Pese silmad voolava vee all vähemalt 10 minutit. Pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.3. Sisse hingamisel:Liigu kiiresti värske õhu kätte. Pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumisel seedetrakti: Joo palju vett, proovi kutsuda esile oksendamist, pöördu viivitamatult meditsiiniteenistuse punkti. Kunagi ära jooda ega proovi oksendamist esile kutsuda teadvuseta kannatanul.
4. Ohutus ja transport
4.1. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Siseruumides kasutamine ilma gaasimaskita keelatud. Tõrke esinemisel tuleb oodata ohutus kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.2. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Kustutamiseks võib kasutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiid- ja veekustutit. Veejoa suunamine otse granaadile on keelatud. Kanda kaitsevarustust. Suurema põlengu korral tuleb ala inimestest evakueerida.
3/3
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
PISARGAASIKÜÜNAL PG-7
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Pisargaasiküünal PG-7 (vt foto 1) põleb kuni 20 sekundit ja eraldab 4000 mg ehk 4 g pisargaasi. Küünlast eemaldub pisargaas kuumalt ja kõrge kiirusega ning seetõttu on tegemist vägagi tuleohtliku küünlaga. Kasutamisel tuleb kanda gaasimaski.
Foto 1. Pisargaasiküünal PG-7
1.2. Pisargaasiküünal PG-7 on Rootsi päritolu pisargaasiküünal. Küünal põleb kuni 20 sekundit ja eraldab 4000 mg ehk 4 g pisargaasi. Küünlast eemaldub pisargaas kuumalt ja kõrge kiirusega ning seetõttu on tegemist vägagi tuleohtliku küünlaga. Kasutamisel tuleb kanda gaasimaski.
1.3. Enne kasutamist tuleb eemaldada kattekork. Kattekorgi all on hõõrumisele reageeriv süütenupp, mis initsieerib küünla. Initsieerimiseks tuleb antud süütenuppu hõõruda vastu sobivat pinda või objekti. Sobiv pind või objekt peaks olema võimalikult kare, et tekitada hõõrde efekti. Küünla süütamisel eralduva gaasi tõttu, peab suunaga süütenupu näost eemale.
1.4. Süütamiseks on soovitatav kasutada abivahendit (vt foto 2), et minimaliseerida vigastuste riski.
Foto 2. Ohutu süütamine abivahendiga
1.5. Küünla põletamisel tuleb arvestada tuule suunaga. Isikutel, kes ei kasuta gaasimaski, on ohuala küünla põletamisel 100 m allatuult ning kuni 400 m avatud maastikul. Ohuala suureneb kuni 600 m kui põletatakse mitut küünalt korraga. Põlevale küünlale ei tohi olla gaasimaskiga lähemal kui 3 m ülestuult ning 20 m ülestuult isikutele, kellel ei ole kaitsevahendeid.
1.6. Ohuala määrab 60-kraadine sektor süüteväljakust allatuult. Ohuala pikkus allatuult oleneb süüdatud tõrvikute arvust, olles ühe pisargaasitõrviku korral vähemalt 400 m ning kahe pisargaasitõrviku korral vähemalt 600 m. Pealttuult on ohuala pikkus vähemalt 50 m. Tuulevaikse ilmaga on ohuala ringikujuline, läbimõõduga vastavalt 400 või 600 m. 66. Korraga võib süüdata kuni kümme pisargaasitõrvikut, seejuures ühel süüteväljakul kuni kaks pisargaasitõrvikut. Uue pisargaasitõrviku võib süüdata ainult siis, kui varem süüdatud tõrvikud on täielikult kustunud.
2. Kõrvalnähud
2.1. Kontakt nahaga: Pisargaas võib ärritada silmi, põhjustades punetust ja eritisi.
2.2. Kontakt silmadega: Pisargaas võib ärritada silmi, põhjustades punetust ja eritisi.
2.3. Sisse hingamisel võib ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid.
2.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse võib põhjustada peavalu, vererõhu langust, nõrkust, iiveldust, ja oksendamist.
3. Esmaabi
3.1. Kontakt nahaga: Pese kokku puutunud koht seebi ja veega. Eemalda saastunud riided ja pese need enne uuesti kandmist.
3.2. Kontakt silmadega: Kandes kontaktläätsesid eemalda need kiiresti. Pese silmad voolava vee all vähemalt 10 minutit. Pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.3. Sisse hingamisel: Liigu kiiresti värske õhu kätte. Pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumisel seedetrakti: Joo palju vett, proovi kutsuda esile oksendamist, pöördu viivitamatult meditsiiniteenistuse punkti. Kunagi ära jooda ega proovi oksendamist esile kutsuda teadvuseta kannatanul.
4. Ohutus ja transport
4.1. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Siseruumides kasutamine ilma gaasimaskita keelatud. Tõrke esinemisel tuleb oodata ohutus kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.2. Põlev pisargaas on väga kuum ja võib süüdata ka ümbruskonda. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Kustutamiseks võib kasutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiid- ja veekustutit. Veejoa suunamine otse granaadile on keelatud. Kanda kaitsevarustust ja gaasimaski. Suurema põlengu korral tuleb ala inimestest evakueerida.
2/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
KÄSIGRANAAT RGD-5 JA G-59
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Käsigranaatide RGD-5 (vt joonis 1) ja G-59 puhul on tegemist sama granaadiga, millest esimene on loodud Nõukogude Liidus ning teine Hiina Rahva Vabariigis.
1.2. Granaati hoida paremas/vasakus käes selliselt, et päästikuhoob oleks surutud vastu granaadi korpust. Vaba käega eemalda eelkaitsesplint (keerates seda päripäeva ja seejärel tõmba), viska granaat soovitud suunas vähemalt 6-15 m kaugusele alla/risti tuult.
1.3. Enne heitmist tuleb eemaldada eelkaitse splint. Granaadi heitmisel vabaneb päästikuhoob granaadi küljest ja granaat on lahingasendis. Lööknöel vabaneb ja annab löögi sütikule. Viiteelement süttib ja kolme sekundi möödumisel initsieerib detonaator lõhkelaengu.
1.4. Eesti Kaitseväes on RGD-5 granaatide päästemehhanisme ja sütikuid välja vahetatud alates 2025. aastast. Seetõttu on nende käsitsemine sarnane granaatidele DM61 ja SplHGr85A2 kasutamisega.
Joonis 1. Ksigranaat RGD-5
2. Esmaabi
2.1. Granaadi heitmisel peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 3.
3. Ohutus ja transport
3.1. Juhul kui granaadi splindi eemaldamisel päästikuhoob vabaneb, tuleb granaat viivitamatult käest heita ohutusse suunda ja varjuda.
3.2. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke esinemisel tuleb oodata 300 m kaugusel 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
3.3. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
1/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
SIGNAALSUITSUKÄSIGRANAAT M/56
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Eesti Kaitseväes on m/56 granaatide päästemehhanisme ja sütikuid välja vahetatud alates 2025. aastast. Seetõttu tuleb arvestada, et granaadi kasutamisel on nende käsitlemine sarnane granaatide DM61 ja SplHGr85A2 kasutamisega (vt joonis 1).
Joonis 1. Käsigranaadi m/56 läbilõige, ehitus ja kasutus
2. Esmaabi
2.1. Granaadi heitmisel peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 3.
3. Ohutus ja transport
3.1. Juhul kui granaadi splindi eemaldamisel päästikuhoob vabaneb, tuleb granaat viivitamatult käest heita ohutusse suunda ja varjuda.
3.2. Granaati transporditakse tehase pakendis.
3.3. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke esinemisel tuleb oodata 300 m kaugusel 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
3.4. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kandma peab kaitsevarustust, gaasimaski ja taktikakindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
2/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
KATTESUITSU-JA SIGNAALSUITSUKÄSIGRANAAT NST
Foto 1. Suitsugranaadid NST
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Granaate kasutatakse analoogselt kaitse-/ründegranaadiga (vt foto 1 ja 2). Granaati hoida paremas/vasakus käes selliselt, et päästikuhoob oleks surutud vastu granaadi korpust. Vaba käega eemalda transpordikaitsesplint (keerates seda päripäeva ja seejärel tõmba) ja viska granaat soovitud suunas vähemalt 6-15 m kaugusele alla/risti tuult.
Joonis 1. Signaasuitsukäsigranaadi läbilõige ja ehitus
1.2. Päästehoova vabanemisel (granaadi heitmisel) vabaneb eelvinnastatud löökur. Löökur lööb vastu süütekapslit. Süütekapsel süütab viitelaengu, mis peale 1,5 sekundit põlemist süütab pt süüte. Pt süüte põlemisel tekkiv gaasirõhk paiskab lahti suitsuavad ning süttib pt suitsuaine (vt joonis 1).
2. Kõrvalnähud kasutamisel
2.1. Kontakt nahaga. Suits ei ole klassifitseeritud kui kantserogeenide tekitaja.
2.2. Kontakt silmadega. Suits võib ärritada silmi, põhjustades punetust ja eritisi.
2.3. Sisse hingamisel võib ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid.
2.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse võib põhjustada peavalu, vererõhu langust, nõrkust, iiveldust, ja oksendamist.
3. Esmaabi
3.1. Kontakt nahaga: Viivitamata toimetada värske õhu kätte ning vabastada seal kaitseriietusest. Pese kokku puutunud koht rohke jaheda veega. Eemalda saastunud riided ja pese need enne uuesti kandmist.
3.2. Kontakt silmadega: Kandes kontaktläätsesid eemalda need kiiresti. Pese silmad rohke voolava jaheda vee all vähemalt 10 minutit. Tuleb vältida silmade hõõrumist. Pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.3. Sisse hingamisel: Liigu kiiresti värske õhu kätte vähemalt 100 m vastu tuult.
3.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumisel seedetrakti: Pöördu viivitamatult meditsiiniteenistuse punkti. Kunagi ära jooda ega proovi oksendamist esile kutsuda teadvuseta kannatanul.
3.5. Kui hingamisvaevused ja silmade ärritus püsivad ka pärast 10–15 minutit värskes õhus viibimist, tuleb kannatanu transportida lähimasse meditsiiniasutusse. Pisargaasimürgistuse saanu peab 24 tunni jooksul käima tervisekontrollis.
4. Ohutus ja transport
4.1. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Siseruumides kasutamine ilma gaasimaskita keelatud. Tõrke esinemisel tuleb oodata 300 m kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.2. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaatidele on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
1/3
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
SIGNAALSUITSU KÄSIGRANAADI RDG-2
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Mitmevärvilisi signaalsuitsu käsigranaate RGD-2 (vt foto 1, joonis 1) kasutatakse analoogselt kaitse/ründe käsigranaadiga.
Foto 1. Erinevat värvi suitsugranaadid RGD-2
1.2. Granaati hoida paremas/vasakus käes selliselt, et päästikuhoob oleks surutud vastu granaadi korpust. Vaba käega eemalda transpordikaitsesplint (keerates seda päripäeva ja seejärel tõmmates), viska granaat soovitud suunas vähemalt 6-15 m kaugusele alla/risti tuult.
Joonis 1. Signaalsuitsu käsigranaadi RGD-2 läbilõige ja ehitus
2. Kõrvalnähud kasutamisel
2.1. Kontakt nahaga. Suits ei ole klassifitseeritud kui kantserogeenide tekitaja.
2.2. Kontakt silmadega. Suits võib ärritada silmi, põhjustades punetust ja eritisi.
2.3. Sisse hingamisel võib ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid.
2.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse võib põhjustada peavalu, vererõhu langust, nõrkust, iiveldust, ja oksendamist.
3. Esmaabi
3.1. Kontakt nahaga: Viivitamata toimetada värske õhu kätte ning vabastada seal kaitseriietusest. Pese kokku puutunud koht rohke jaheda veega veega. Eemalda saastunud riided ja pese need enne uuesti kandmist.
3.2. Kontakt silmadega: Kandes kontaktläätsesid eemalda need kiiresti. Pese silmad rohke voolava jaheda vee all vähemalt 10 minutit. Tuleb vältida silmade hõõrumist. Pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.3. Sisse hingamisel: Liigu kiiresti värske õhu kätte vähemalt 100 m vastu tuult.
3.4. Suitsu ja pürotehnilise segu sattumisel seedetrakti: Pöördu viivitamatult meditsiiniteenistuse punkti. Kunagi ära jooda ega proovi oksendamist esile kutsuda teadvuseta kannatanul.
3.5. Kui hingamisvaevused ja silmade ärritus püsivad ka pärast 10–15 minutit värskes õhus viibimist, tuleb kannatanu transportida lähimasse meditsiiniasutusse. Pisargaasimürgistuse saanu peab 24 tunni jooksul käima tervisekontrollis.
4. Ohutus ja transport
4.1. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Siseruumides kasutamine ilma gaasimaskita keelatud. Tõrke esinemisel tuleb oodata ohutus kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.2. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
1/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
HELI-JA VALGUSEFEKTIGA ŠOKIKÄSIGRANAADID N580, N582 JA N592
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Heli-ja valgusefektiga šokikäsigranaadi (vt foto 1) kasutamine on analoogne ründe- ja kaitsegranaatidele ning need on mõeldud kasutamiseks eelkõige kinnistes ruumides, et võimendada nende peamist toimet (nt tugev heli ja valgus). Granaadi peamiseks toimeks on tugeva heli ja valguse abil šoki/segaduse/desorientatsioon efekti tekitamine. Ehituslikult on kõik granaadid sarnased, kuid olenevalt tüübist erineb heli ja valgus paukude arv:
1.1.1. N580 üks pauk;
1.1.2. N582 kuni 12 pauku;
1.1.3. N592 kuni 7 pauku.
Foto 1. Šokikäsigranaat N580
1.2. Esimene pauk toimub kaks sekundit peale granaadi heitmist ning mitme toimeliste granaatide puhul on paukude vahemik 3-8 sekundit.
1.3. Granaati hoida paremas/vasakus käes selliselt, et päästikuhoob oleks surutud vastu granaadi korpust. Vaba käega eemalda kaitsesplint (keerates seda päripäeva ja seejärel tõmba) ning viska granaat soovitud suunas.
2. Kõrvalnähud
2.1. Kontakt silmadega. Valgusefekt võib silmadele tekitada ärritust ja punetust.
2.2. Sisse hingamisel võib plahvatuse tagajärjel tekkida tolme ja gaasi, mis omakorda võivad ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid.
2.3. Tolmu ja gaaside segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse võib põhjustada uimasust ja kõhuvalu, võib esile kutsuda oksendamist ja kõhulahtisust.
3. Esmaabi
3.1. Kontakt silmadega: Kandes kontaktläätsesid eemalda need kiiresti. Pese silmad voolava vee all vähemalt 10 minutit. Ärrituse ja punetuse mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.2. Sisse hingamisel: Liigu kiiresti värske õhu kätte. Uimasuse ja kõhuvalu mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.3. Tolmu ja gaaside segu sattumisel seedetrakti: Uimasuse ja kõhuvalu mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
4. Ohutus ja transport
4.1. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke esinemisel tuleb oodata ohutus kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.2. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
2/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
HELI-JA VALGUSEFEKTIGA ŠOKIKÄSIGRANAAT S&F-1
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
1.1. Heli-ja valgusefektiga šokikäsigranaadi S&F-1 (vt foto 1) kasutamine on analoogne ründe–ja kaitsegranaatidele. Antud tüüpi granaadid on mõeldud kasutamiseks kinnistes ruumides, et võimendada nende peamist toimet. Nende granaatide peamiseks toimeks on tugeva heli ja valguse abil šoki/segaduse/desorientatsioon efekti tekitamine.
Foto 1. Heli-ja valgusefektiga šokikäsigranaat S&F-1
1.2. Granaati hoida paremas/vasakus käes selliselt, et päästikuhoob oleks surutud vastu granaadi korpust. Vaba käega eemalda transpordikaitsesplint (seda tõmmates) ning viska granaat soovitud suunas. Esimene pauk toimub kuni 1,5 sekundit peale granaadi heitmist.
2. Kõrvalnähud
2.1. Kontakt silmadega. Valgusefekt võib silmadele tekitada ärritust ja punetust.
2.2. Sisse hingamisel võib plahvatuse tagajärjel tekkida tolme ja gaasi, mis omakorda võivad ärritada nina, kõri, ülemisi hingamisteid.
2.3. Tolmu ja gaaside segu sattumine seedetrakti ja kopsudesse võib põhjustada uimasust ja kõhuvalu, võib esile kutsuda oksendamist ja kõhulahtisust.
3. Esmaabi
3.1. Kontakt silmadega: Kandes kontaktläätsesid eemalda need kiiresti. Pese silmad voolava vee all vähemalt 10 minutit. Ärrituse ja punetuse mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.2. Sisse hingamisel: Liigu kiiresti värske õhu kätte. Uimasuse mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
3.3. Tolmu ja gaaside segu sattumisel seedetrakti: Uimasuse ja kõhuvalu mitte vaibumisel pöördu viivitamatult struktuuriüksuse meditsiinitöötaja vastuvõtule.
4. Ohutus ja transport
4.1. Granaati transporditakse tehase pakendis. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke esinemisel tuleb oodata ohutus kauguses 15 minutit, seejärel märgistatakse tõrke teinud granaadi asukoht ja teavitatakse sellest harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja struktuuriüksuse korrapidajat ning antakse teada granaadi asukohast ja enda kontaktandmetest. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
4.2. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
2/2
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
VALGUSTUSRAKETI PARA ILUM 1000
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
Foto 1. Valgustusraketi PARA ILUM 1000 käsitsemine
Foto 2. Valgustusraketi PARA ILUM 1000 käsitsemine
2. Käitumine tõrke korral
2.1. Tõrke korral hoia raketti ca 30 sekundit laskesuunas.
2.2. Valgustusraketi ohutuks muutmisel käitu alljärgnevalt:
2.2.1. pööra käepidet 90° (veerand ringi) vasakule kuni kuulete klõpsatust. Peale klõpsatust on käepide lukustatud;
2.2.2. vii turvaringil olevad noolekesed „˃˃“ kohakuti turvalülitiga.
2.3. Kasutades pöialt lükka turvalülitit ülespoole seni kuni see peatub.
2.4. Pööra turvaringi vasakule kuni turvaringil olev kolmnurk „▲“ on kohakuti turvalülitiga.
2.5. Valgustusrakett on ohutu ja valmis üleandmiseks demineerimise eest vastutavale isikule.
3. Ohutus ja transport
3.1. Raketti transporditakse tehase pakendis. Hooletul kätlemisel, transportimisel ja laadimisel võib granaat saada kahjustusi. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke korral käituda vastavalt juhendile. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
3.2. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Veejoa suunata otse granaadile on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Suurema põlengu korral ala inimestest evakueeritakse.
2/3
KINNITATUD
Toetuse väejuhatuseülema 15.05.2025
käskkirjaga nr 826
VALGUSTUSRAKETT ILUM 300
1. Kasutamine ja tööpõhimõte
Foto 1. Valgustusraketi ILUM 300 käsitsemine
Foto 2. Valgustusraketi ILUM 300 käsitsemine
Foto 3. Valgustusrakett ILUM 300 ehitus
2. Käitumine tõrke korral
2.1. Tõrke korral hoia raketti ca 30 sekundit laskesuunas.
2.2. Valgustusraketi ohutuks muutmisel käitu alljärgnevalt:
2.2.1. pööra käepidet 90° (veerand ringi) vasakule kuni kuulete klõpsatust. Peale klõpsatust on käepide lukustatud;
2.2.2. vii turvaringil olevad noolekesed „˃˃“ kohakuti turvalülitiga.
2.3. Kasutades pöialt lükka turvalülitit ülespoole seni kuni see peatub.
2.4. Pööra turvaringi vasakule kuni turvaringil olev kolmnurk „▲“ on kohakuti turvalülitiga.
2.5. Valgustusrakett on ohutu ja valmis üleandmiseks demineerimise eest vastutavale isikule.
3. Ohutus ja transport
3.1. Raketti transporditakse tehase pakendis. Hooletul kätlemisel, transportimisel ja laadimisel võib granaat saada kahjustusi.
3.2. Käsitlemisel kantakse isikukaitsevahendeid. Tõrke korral käituda vastavalt juhendile. Ala puhastamisel (granaadi jääkidest) kasutatakse ühekordseid kummikindaid. Jäätmed transpordi harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvasse kogumisvahenditesse.
3.3. Isesüttimise oht on temperatuuridel üle 150 C. Tekkinud põlengut võib kustutada pulber-, vaht-, süsinikdioksiidi- ja veekustutiga. Otse veejoa suunamine granaadile on keelatud. Kanna kaitsevarustust, gaasimaski ja kaitsekindaid. Põlengu korral peab inimesed harjutusalalt evakueerima.
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 12.05.2025
Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni,
kuid mitte kauem kui 12.05.2035
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 4
2
KÄSKKIRI
Paldiski 15.05.2025 nr 826
Käsigranaatide kasutusjuhendite kinnitamine
Kaitseväe juhataja 17.04.2025 käskkirjaga nr 645 kinnitatud „Toetuse väejuhatuse põhimäärus“ § 6 lg 4, kaitseväe juhataja 11.04.2023 käskkirja nr 617 „Kaitseväe juhataja 30.03.2020 käskkirja nr 96 „Materjalivaldkondade ja materjalivaldkonna vastutavate määramine“ muutmine“, Kaitseväe juhataja 25.05.2023 käskkirja nr 13567 „Materjalivaldkondade ja materjalivaldkonna vastutavate määramine", Kaitseväe juhataja 10.12.2024 käskkirja nr 1972 „Ohutuseeskirjade ajakohastamine Käskkirjade kehtetuks tunnistamine“ punktiga 5 kinnitatud dokumendi „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1“ punkti 26 alusel
1. Kinnitan alljärgnevad käsigranaatide kasutusjuhendid (lisatud):
1.1. Signaalsuitsu käsigranaadi RDG-2 kasutusjuhend;
1.2. Signaalsuitsu käsigranaadi NST kasutusjuhend;
1.3. Kattesuitsu käsigranaadi L84A3 kasutusjuhend;
1.4. Suitsuküünla NST kasutusjuhend;
1.5. Ründe käsigranaadi m/56 kasutusjuhend;
1.6. Ründe käsigranaatide RGD-5 ja G-59 kasutusjuhendid;
1.7. Kaitse käsigranaadi F-1 kasutusjuhend;
1.8. Kaitse käsigranaadi DM 61 kasutusjuhend;
1.9. Kaitse käsigranaadi SplHHgr 85A2 kasutusjuhend;
1.10. Šokikäsigranaatide N580, N582, N592 kasutusjuhendid;
1.11. Šokikäsigranaadi S&F-1 kasutusjuhend;
1.12. Valgustusraketi ILUM 300 kasutusjuhend;
1.13. Valgustusraketi ILUM 1000 kasutusjuhend;
1.14. Pisargaasiküünla PG-7 kasutusjuhend;
1.15. Harjutusgranaatide K417, CN69, THG67 kasutusjuhend.
2. Käskkiri avaldada teadmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.
[ allkirjastatud digitaalselt ]
Katrin Tõugjas
Kolonelleitnant
Toetuse väejuhatuse staabi ülem
Toetuse väejuhatuse ülema ülesannetes