Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

30/30

Vorm nr 2 Sõjaväelise väljaõppe eeskirja lisa 2 punkt 4 juurde

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja asetäitja

15.05.2025 käskkirjaga nr 827

AUTOMAATRELVA JA LASKEÕPPE KURSUSEKAVA

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

25-KY0002Automaatrelva ja laskeõpeKVPS J7

Nõuded kursuse alustamiseksSihtgrupp: laskur (nt ajateenija, reservväelane, tegevväelane, Kaitseliidu liige).

Eeldused: Laskur peab enne kursust olema läbinud tervisekontrolli Kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 26 lg 3 alusel.

Kursuse põhieesmärk1. Ülesanne: Laskur käsitseb käsitulirelva (edaspidi relva) ohutult, tõhusalt ja taktikaliselt õigesti igas situatsioonis.

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid:

2.1.1. laskuri koosseisu- ja varustustabeli (KVT) järgne varustus (edaspidi laskuri lahinguvarustus). Käesoleva kursuse mõistes tähendab see seda, et laskuril on lahingurakmed seljas, kiiver peas, ballistilised kaitseprillid ees, laskmisel kuulmine kaetud,

mittelibisevast materjalist peopesa ja sõrmede osaga sõrmkindad (edaspidi taktikakindad) käes ja relv ripub rihma küljes ning individuaalne meditsiinikomplekt (MK-1) taskus. Kursusel muu eri- või kaitsevarustuse Vt KVJ 09.02.2024 käskkiri nr 257 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse kirjeldus ning individuaalvarustuse ja erialavarustuse käitlemise kord“ lisa 1 „Kaitseväelase riidevarustuse ja lahinguvarustuse elementide kirjeldus“. kandmise otsustab läbiviija.

2.1.1. relvakomplekt, millesse kuuluvad relv, salved, sihikud, relvarihm, paukpadrunitega laskmise otsik ja puhastuskomplekt. Puhastuskomplekti üldjuhul kuulub hari, vintraua puhastusnöör, vintrauahari, padrunipesahari, padrunipesa puhastusvarras, õlipudel, vintraua puhastuslapp, pinal;

2.1.2. relva taktikalis-tehnilised andmed (TTA).

2.2. Piirangud:

2.2.1. ohutusnõuded, vt https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-tookeskkond/

2.2.2. lasketiiru ja/või harjutusvälja kasutuseeskiri;

2.3. Keskkond:

2.3.1. teooriatundideks klassiruum või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas (nt Kaitseväe või Kaitseliidu linnak, välilaager jne);

2.3.2. praktilisteks harjutusteks/drillideks ja laskeharjutusteks, laskeoskustestideks lasketiir ja/või harjutusväli.

3. Standardid (laskur):

3.1. teab Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte;

3.2. rakendab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja õigusi teenistuses;

3.3. nimetab relva osi ja selgitab nende funktsiooni;

3.4. käsitseb relva ohutult igas situatsioonis;

3.5. rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid;

3.6. tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt;

3.7. reflekteerib (annab hinnangu ja põhjendab) enda relvakäsitsemist.

4. Kursus kestab 1,5 nädalat. Kursuse kogumaht on 65 akadeemilist tundi. Akadeemiliste tundide kogumaht ei sisalda kursusega seotud administratiivseid toiminguid nagu liikumine lasketiiru ja sealt tagasi või laskeoskustestide ettevalmistamine.

5. Tagasisidet laskurile on soovitav anda vahetult iga teema, iseäranis testide järel. Selleks peab läbiviija laskurile juba kursuse alguses selgitama, et laskur ise reflekteeriks (annaks hinnangu ja põhjendaks) enda relvakäsitsemist.

6. Kursust võib lõimida teiste väljaõppeüritustega (nt õppekogunemine).

7. Kursusel relva ja laskemoona käsitsemine on kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevus ja see nõuab nii läbiviijalt laskurilt ranget ohutusnõuete täitmist.

8. Läbiviijal on lubatud muuta laskeharjutuste ülesehitust selliselt, et ettenähtud laskeoskused ning kursuse alaeesmärgid (õpiväljundid) saavutatakse. Laskuri laskeoskuste omandamist ja kursuse alaeesmärkide saavutamist näitab testi nr 1 ja testi nr 3 sooritamine.

9. Laskeharjutused A1-A6 peavad olema enne testi nr 2 sooritatud.

 

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumidHindamine

Kursuse alaeesmärk nr 1

1. Ülesanne: Teab relvi ja relvasüsteeme ning nende ohutu käsitsemise põhimõtteid (vt teemad 1-2).

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid:

2.1.1. arvuti;

2.1.2. tahvel;

2.1.3. (PowerPoint - PP) esitlus;

2.1.4. PP jaotusmaterjal;

2.1.5. mobiiltelefon või tahvelarvuti;

2.1.6. Kaitseväe (edaspidi KV) e-õppe portaal ILIAS (edaspidi ILIAS). Laskur peab enne kursust looma ILIAS-es isikustatud konto. Isikustatud konto loomiseks on laskuril soovitav omada kas mobiil-ID, Smart-ID, EU eID või ID-kaarti ning eelistada neid e-õppe portaali sisse logimisel;

2.1.7. Laskur peab testi nr 1 teoreetilise osa sooritama iseseisvalt kõrvalise abita;

2.1.8. Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusaktid (vt teema 2 alateema 1.2).

2.2. Piirangud:

2.2.1.  test nr 1 sooritatakse:

1) teenistusse esmakordsel asumisel (nt aja- kui tegevteenistusse asumisel);

2) väljaõppejuhi korraldusel (nt kui on rikutud teenistuses relva käsitsemisel ohutusnõudeid, välja arvatud test nr 1 praktilises osas ohutustehnilise vea tõttu);

3) kui ajateenistusest või reservteenistusest Nt viimasest õppekogunemisest. on möödunud rohkem kui kolm aastat.

2.3. Keskkond: klassiruum või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas.

3. Standardid (laskur):

3.1. seostab relvi ja relvasüsteeme;

3.2. teab Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte;

3.3. teab õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja õigusi teenistuses.Test nr 1 teoreetiline osa loetakse sooritatuks, kui laskur vastab kümnest küsimusest õigesti üheksale küsimusele.Mitteeristav hindamine

Kursuse alaeesmärk nr 2

1. Ülesanne: Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis (vt teemad 3-7).

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid:

2.1.1. relvakomplekt;

2.1.2. laskuri lahinguvarustus;

2.1.3. KV-s ja Kaitseliidus (edaspidi KL) kasutusel olev laskemoon;

2.1.4. õppepadrun;

2.1.5. relvaplakat;

2.1.6. põhilaskeasendid;

2.1.7. õppevideo; (vt teema 3, 4 ja 6);

2.1.8. telkmantel.

2.2. Piirangud:

2.2.1. ohutusnõuded.

2.3. Keskkond:

2.3.1. klassiruum;

2.3.2. lasketiir ja/või harjutusväli või selgelt piiritletud ala väliskeskkonnas.

3. Standardid (laskur):

3.1. rakendab teenistuses relvade käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja õigusi;

3.2. rakendab ohutu relvakäsitsemise põhimõtteid;

3.3. kontrollib relva kokkupanemise järel tema töökorrasolekut;

3.4. nimetab läbiviija poolt näidatud kolme relvaosa ja selgitab nende tööpõhimõtet (funktsiooni);

3.5. kõrvaldab lihtsamaid relva ning laskemoona käitlemisel tekkinud tõrkeid iseseisvalt ja kiirelt käsitsedes relva „tööalas“ ning varjes olles (selle olemasolul);

3.6. kasutab relva koos relvarihmaga;

3.7. laeb padrunid salve ja salve tühjaks nii, et ei kahjusta ennast, padruneid ega taktikakindaid. Vajadusel võtab taktikakinda käest ära;

3.8. vahetab taktikaliselt salve (põhimõttel „üks aste madalamaks“);

3.9. demonstreerib õigesti põhilaskeasendeid;

3.10. võtab sisse laskeasendeid nii, et kiiver ei vaju silmade ette;

3.11. võtab sihtmärgi sihikule (põhimõttel „vaata-keera-lase“);

3.12. teeb pärast tõrke kõrvaldamist, sihtmärgi hävitamist, enne positsiooni vahetamist ja liikuma hakkamist lahinguvälja kontrolli, veendumaks enda, lahingupaarilise, vastase asukohas;

3.13. varjub tõrke eemaldamisel või võtab lamades laskeasendi;

3.14. paneb enne varjest liikuma hakkamist salved rakmetesse tagasi.Test nr 1 praktiline osa.Mitteeristav hindamine

Kursuse alaeesmärk nr 3

1. Ülesanne. Tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt (vt teemad 8-11).

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid:

2.1.1. matkeseade;

2.1.2. pneumo- või sporditulirelv;

2.1.3. relvakomplekt;

2.1.4. laskuri lahinguvarustus;

2.1.5. KV-s ja KL-is kasutusel olev laskemoon;

2.1.6. riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu Brontos https://brontos.mil.ee/#/

2.1.7. sihtmärk (vt Laskeväljaõppe eeskiri);

2.1.8. stopper;

2.1.9. laskekell;

2.1.10. vile.

2.2. Piirangud:

2.2.1. test nr 2 ja 3 kontroll-leht;

2.2.2. ohutusnõuete tundmise kontroll-leht;

2.2.3. kõrvalistel isikutel on testikeskkonnas viibimine keelatud;

2.2.4. ohutusnõuded;

2.2.5. lasketiiru ja/või harjutusvälja kasutuseeskiri.

2.3. Keskkond:

2.3.1. lasketiir;

2.3.2. harjutusväli.

3. Standardid (laskur):

3.1. asetab relva ja salved õigesti varustusse;

3.2. laeb salve ja relva;

3.3. seab iseseisvalt relva normaaljooksule;

3.4. kontrollib relva kaitseriivi töökorda, üksiklasu- ja automaat tulerežiimi;

3.5. rakendab lasketehnika aluspõhimõtteid ning oskab vältida päästmisvigu;

3.6. võtab sihtmärgi sihikule põhimõttel: „vaata-keera-lase“;

3.7. tabab põhilaskeasendist 50 m ja 100 m kaugusel olevat sihtmärgi A- ja B-tabamusala;

3.8. muudab vastavalt laskekaugusele sihtimis- ja tabamispunkti;

3.9. teeb taktikalise salvevahetuse;

3.10. liikumisel relvaga valdab ohutut laskesuuna ja –asendi muutmise tehnikat;

3.11. võtab sisse nii ajapiiranguta kui ajapiiranguga õigeid põhilaskeasendeid, vahetab ohutult laskepositsiooni, rakendab salvevahetuse drille ja tabab sihtmärki;

3.12. võtab sisse nii ajapiiranguta kui ajapiiranguga ebastandardseid laskeasendeid, vahetab ohutult laskepositsiooni, rakendab salvevahetuse drille ja tabab sihtmärki;

3.13. võtab aste madalamaks ja teeb relva ohutuskontrolli/tühjaks;

3.14. teeb sihtmärgi hävitamise järel lahinguvälja kontrolli.Test nr 2

Test nr 3Mitteeristav hindamine

 

Kursuse jagunemine

Teema 1. Sissejuhatus kursusekavasse.

Seminar/grupitöö 1 tundi1. Alateemad:

1.1. Kursusekava tutvustus. Seminaril tutvustatakse kursuse alaeesmärke (õpiväljundeid) ja testide 1-3 sooritamise korda.

1.2. Käsitulirelvade ajalugu, erinevad relvasüsteemid. Seminaril/grupitöös arutletakse käsitulirelvade arengut, jaotust ja põhilisi erinevusi, nt püstol, revolver, vintpüss, püstolkuulipilduja, sileraudne relv, manuaalne, poolautomaatne ja automaatne relv.

2. Läbiviimine:

2.1. Tutvustada kursuse õpiväljundeid ja hindamist.

2.2. Veenduda, et PP esitlus on aja- ja asjakohane.

2.3. Valmistada ette relvi tutvustavad sildid.

2.4. Enne õppetunni algust teha relvade ohutuskontrolli.

2.5. Õppetunnis näidavate relvade jaoks peab olema kindel koht ning relva raudadele kindel suund.Seos alaeesmärgiga

Teab relvade ajalugu ja erinevaid relvasüsteeme.

HindamineEi hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata

sh hindekriteeriumidEi hinnata

Teema 2. Ohutu relva-käsitsemise põhimõtted.

Loeng 1 tund

Iseseisev töö (e-õpe) 1 tund 1. Alateemad:

1.1. Ohutu relvakäsitsemise põhimõtted. Loengus käsitletakse Eesti Vabariigis relvade käitlemist reguleerivaid õigusakte, teenistuses ohutu relvakäsitsemise põhireegleid, relva käsitseva isiku vastutust relva kandmisel ja kasutamisel, enimlevinud ohtlike vigu relva käsitsemisel, harjutusväljade ja lasketiirude üldisi ohutusnõudeid.

1.2. Relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltest (testi nr 1 teoreetiline osa). ILIAS (vt lisa 1, joonis 1-1a) sooritatakse relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltest. Testi nr 1 teoreetilise osa sooritamise eel peab laskur läbi lugema ILIAS-es oleva õppematerjali, mis võtab kokku alljärgnevates õigusaktides relva kandmise ja kasutamise reeglid:

1.2.1. Relvaseadus;

1.2.2. Korrakaitseseadus;

1.2.3. Karistusseadustik;

1.2.4. Kaitseväe korralduse seadus;

1.2.5. Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord;

1.2.6. Relvastuse käitlemise kord;

1.2.7. Sõjaväerelvadega seotud ohutuseeskirjad;

1.2.8. Kaitseväe sisekorra eeskiri;

1.2.9. Harjutusvälja ja lasketiiru kasutuseeskiri.

2. Läbiviimine:

2.1. Selgitada relvade käitlemisel ohutusnõudeid, relvakandmisõigust omava isiku vastutust.

2.2. Näidata milliseid kuulmis- ja nägemiskaitsevahendeid teenistuses kasutatakse.

2.3. Veenduda, et PP esitlus ja laskuritele jaotamiseks mõeldud õppematerjal on aja- ja asjakohane.

2.4. Alateema „Ohutu relvakäsitsemise põhimõtted“ lõpeb ILIAS testi nr 1 teoreetilise osa sooritamisega. Test sooritatakse iseseisvalt kõrvalise abita.

2.5. Veenduda, et kõigil laskuritel on juurdepääs ILIAS-es tagatud ning laskurid on lisatud test nr 1 teoreetilise osa kursusele. Vajadusel demonstreerida ILIAS-es testi keskkonda.

2.6. Testi nr 1 teoreetilise osa positiivne tulemus on eelduseks testi nr 1 praktilisele osale pääsemiseks.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis

Hindamine Mitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineTest nr 1 teoreetilise osa ehk relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltest ILIAS-es.

sh hindekriteeriumidTest nr 1 teoreetiline osa loetakse sooritatuks, kui laskur vastab 10 küsimusest õigesti üheksale küsimusele. Testi saab sooritada kaks korda. Testi uuesti sooritamiseks peab õppematerjali, mis võtab kokku relva kandmise ja kasutamise reeglid, kordama.

Teema 3. Automaatrelva tutvustus. Kasutatava laskemoona omadused. Põhilaskeasendid. Salvevahetus.

Harjutus/drill 6 tundi1. Alateemad:

1.1. Automaatrelva tutvustus. Harjutuse/drilli käigus tutvustatakse relvakomplekti, relva tehnilisi omadusi, tööpõhimõtet, põhiosi ja nende funktsioone ning demonstreeritakse ohutuskontrolli etappe: võta „aste madalamaks“, hoia tugevama käega püstolkäepidemest, nii et nimetissõrm oleks väljaspool päästikukaitset, too relv „tööalasse“ eralda salv (kui on kinnitatud), vinnasta relv, kontrolli relva, pärast kontrollimist lase lukk ette, tee sihitud tühilask, kaitseriivista relv ja tee lahinguvälja kontroll. Lisaks demonstreeritakse relva valmidusastmeid ja käsklusi laskeharjutusel.

1.2. Kasutatava laskemoona omadused. Harjutuse/drilli käigus tutvustatakse Kaitseväes kasutusel olevat laskemoona ja nende omadusi.

1.3. Põhilaskeasendid. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse relva kandmise viise, relva rihma kasutamist, püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit (põhilaskeasendid), ühest laskeasendist teise üleminekut.

1.4. Salvevahetus. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse salvevahetust, salvede vahetamist erinevates laskeasendites, lahinguvarustuse kasutamist, salvede paigutamise põhimõtteid, salvede laadimist ja tühjaks laadimist, ohutu relvakäsitsemise põhimõtteid.

2. Läbiviimine:

2.1. Anda laskuritele vahetult enne teema käsitlemist teada, et relvade ohutuskontroll on tehtud. Määrata teema läbiviimise keskkonnas relva käsitsemise ohutu suund.

2.2. Juhul, kui teema kestel käsitletakse eri tüüpi relvi, siis tuleb panna iga relva juurde tutvustav silt.

2.3. Juhul, kui teemat käsitletakse klassiruumi asemel väliskeskkonnas siis on soovitav panna telkmantel relvakomplekti alla, et relvaosad ja laskemoon ei läheks kaotsi ega puutuks kokku mustusega (nt liiv, tolm jne);

2.4. Relva valmidusastmete kirjeldamisel demonstreerida relva kasutusvalmidust. Astmed ja nende kirjeldused on alljärgnevad:

2.4.1. „Tühjaks laetud“ – relva rauas või padrunipesas pole laskemoona ja laskemoon (salves/lindis) on relvast eraldatud;

2.4.2. „Ohutu“ – relva rauas või padrunipesas pole laskemoona ja laskemoon (salves/lindis) on relva küljes;

2.4.3. „Laetud“ – pääste- ja/või löögimehhanism on vinnastatud ja laskemoon on relva küljes või laskemoon (salves/lindis) on relva rauas.

2.5. Käsklusi on soovitav demonstreerida põhilaskeasendite näitel:

2.5.1. „Lae ja pane valmis!“ – lae relv ja sea sihikud lahingu valmis. Kui tegevus ei pea lõppema relva laadimisega, antakse käsklus „Pane valmis!“ – kinnita salv relva külge ja sea sihikud lahinguvalmis;

2.5.2. „Lae tühjaks ja näita ette!“ – lae relv tühjaks, kontrolli padrunipesa, lukupead/lukku/kelku ja salveava/lindi söötmisalust, mille järel näita relv kontrollijale ette;

2.5.3. „Relv ohutuks!“ – eralda salv relvast, lae relv tühjaks, seejärel kinnita salv/lint tagasi relva külge;

2.5.4. „Tuld!“ – kokkulepitud signaal tule avamiseks. Käskluse „Tuld!“ võib asendada erinevate märguannete või kokkulepitud tegevusega (nt lahinglaskeharjutusel tule alustamisel);

2.5.5. „Stopp!“ – laskeharjutuse ajal ohtlikku olukorda märgates peab esimene isik, kes märkab ohtu, tegevuse käsklusega „Stopp!“ peatama. Kuuldes käsklust „Stopp!“, katkesta tegevus, kaitseriivista (olemasolul) relv ja suuna see ohutusse suunda ja korda käsklust valjul häälel. Hüüa „Stopp!“, kui:

1) on tekkimas või on tekkinud ohtlik viga (nt relva või lahingumoona ohtlik käsitsemine);

2) märkad ohualal liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega;

3) puhkeb tulekahju;

4) katkeb side tõkestusmeeskonnaga või ohualas oleva kindlustatud punkri või soomuki ülemaga;

5) on juhtunud õnnetus.

Tegevuse jätkamiseks annab loa läbiviija.

2.6. Teemat läbivalt järgida, et laskur sooritaks alati lahinguvälja kontrolli. Lahinguvälja kontroll tähendab laskuri jaoks järgnevaid tegevusi:

2.6.1. vaata vasakule ja paremale ning selja taha (ehk kontroll 360 kraadi);

2.6.2. võta aste madalaks;

2.6.3. pane relv kaitseriivi ja kontrolli salve ning kanna ette: „Valmis“.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHinnatakse test nr 1 praktilise osa käigus

sh hindekriteeriumidVt testi nr 1 praktilise osa kontroll-lehte

Teema 4. Tõrked ja nende eemaldamine.

Harjutus/drill 2 tundi1. Alateemad:

1.1. Tõrked. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse enimlevinud tõrkeid, nende tekkepõhjuseid ja ennetamist ning tõrke ajal tegutsemist.

1.2. Tõrgete eemaldamine. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse tõrgete eemaldamist.

2. Läbiviimine:

2.1. Anda laskuritele teema käsitlemise eel teada, et relvade ohutuskontroll on tehtud. Määrata teema läbiviimise keskkonnas ohutu suund.

2.2. Soovitav on jagada õppetunni eel laskurid paaridesse ning selgitada neile lahingupaarilise rolli abiinstruktorina. Lahingupaariline jälgib ja annab tagasisidet ning parandab vigu ja kontrollib relva.

2.3. Juhtida laskurite tähelepanu sellele, kui relv, salved ja padrunid on hoitud puhtana ja hooldatud korralikult, esineb vähem tõrkeid.

2.4. Tõrke demonstreerimisel, näiteks, kui lasku ei toimu, võta „aste madalamaks“ või tõmbu varjesse, too relv „tööalasse“ ja tuvasta tõrke iseloom. Relv „tööalas“ tähendab laskuri jaoks tõrke eemaldamisega samaaegselt lahinguvälja kontrollimist ja laskmise jätkamist.

2.5. Tõrkedrill 1. Lukk on taga (salv on tühi).

2.5.1. Vaheta salv ja lase lukk ette, vajutades lukupeatajat.

2.6. Tõrkedrill 2. Lukk on ees (laadimist ei toimunud).

2.6.1. Kontrolli salve kinnitumist „lükka ja tõmba“ meetodil.

2.6.2. Lae relv, kontrolli padrunipesa ja veendu, et salves on padruneid.

2.7. Tõrkedrill 3. Lukk on poole peal (padrun risti relvaraamis, topeltlaadimine, kest luku peal).

2.7.1. Kui padrunipesas või relvaraamis on padrun(id), eralda salv ning ürita padrunid lukku liigutades kätte saada (vajaduse korral saab luku fikseerida tagumisse asendisse).

2.7.2. Pärast luku liigutamist veendu, et padrunipesa ja relvaraam oleksid tühjad.

2.7.3. Lae relv ja kontrolli padrunipesa ja veendu, et salves on padruneid.

2.8. Tõrke eemaldamise järel tee lahinguvälja kontroll ja jätka laskmist.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid

Hindamine Mitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHinnatakse test nr 1 praktilise osa käigus

sh hindekriteeriumidVt testi nr 1 praktilise osa kontroll-lehte

Teema 5. Ballistika ja sihtimine.

Harjutus/drill 6 tundi1. Alateemad:

1.1. Ballistika. Harjutuse/drilli käigus tutvustatakse relvade ballistikat. Tutvustada kolme põhilist ballistika liiki: sisemist, välimist ja objekti ballistikat (ka haavaballistika), inglise keeles: internal, external, terminal ballistics.

1.2. Sihtimine. Harjutuse käigus näidatakse kuidas erinevaid (nt mehaanilist, optilist) sihikuid kasutada ja reguleerida.

1.3. Laskeoskuse alused ja nende harjutamine. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse erinevaid laskeasendeid, sihtimist, õiget hingamist ja päästmist ning järelsihtimist.

2. Läbiviimine:

2.1. Soovitav on üle korrata põhilaskeasendid ja salvevahetusdrillid ning salvede varustuse paigutamist.

2.2. Soovitud laskeoskuse (relva kiire, ohutu ja enesekindel käsitsemine) ja sihtmärgi tabamise (tabamiskogumi) saavutamiseks standardolukorras (nt lasketiirus) on soovitatav enne laskemoonaga laskmist rakendada (olemasolul) pneumo- ja sporditulirelvi.

2.3. Võimalusel harjutada sihtimis- ja päästmistehnikat matkeseadmel. Juhul kui ei ole võimalik pikemale distantsile lasta võib harjutamise/drillide käigus kasutada pneumorelva ja ääretulepadruneid kasutava relvaga laskmisel vähendatud sihtmärke (vt Laskeväljaõppe eeskiri, lisa 1, sihtmärk nr 06).

2.4. Selgitada, et sihtimis- ja päästmistehnika harjutamisel erinevate laskeasendite sissevõtmine sisaldab kehalist ettevalmistust.

2.5. Enne laskemoonaga laskmist on soovitatav sihtimis- ja päästmistehnikat harjutada paukpadrunitega. Paukpadrunitega laskmisel järgida, et kasutataks kuulmis- ja silmakaitsevahendit.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid

Hindamine Mitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHinnatakse test nr 2 ja/või 3 käigus

sh hindekriteeriumidVt testi nr 2 ja 3 kontroll-lehte

Teema 6. Relvahooldus.

Harjutus/drill 2 tundi1. Alateemad:

1.1. Relvahooldus. Harjutuse/drilli käigus käsitletakse relva kasutuseelset kontrolli ja demonstreeritakse relvahoolduse põhimõtteid ning relva hooldamist sise- ja välitingimustes.

1.2. Relva hoolduseks mittetäielik lahti võtmine ja kokku panek. Harjutuse/drilli käigus demonstreeritakse hoolduseks relva mittetäielikku lahti võtmist ja kokku panemist ning relva töökorras oleku kontrolli.

2. Läbiviimine:

2.1. Soovitav on jagada õppetunni eel laskurid paaridesse ning selgitada neile lahingupaarilise rolli abiinstruktorina.

2.2. Demonstreerida relva ohutuskontrolli.

2.3. Relvaosa eraldamisel on soovitav nimetama selle nimetust ja funktsiooni.

2.4. Juhul, kui teemat käsitletakse väliskeskkonnas siis on soovitav panna relvakomplekti alla telkmantel või relvapuhastusmatt (olemasolul), et relvaosad ja laskemoon ei läheks kaotsi ega puutuks kokku mustusega (nt liiv, tolm jne).

2.5. Juhtida tähelepanu, et relva puhastuskomplekt võib relvatüübiti olla erinev. Üldjuhul puhastuskomplekt sisaldab: harja, vintraua puhastusnööri, vintrauaharja, padrunipesa harja, padrunipesa puhastusvardast, õlipudelit ja pinalit.

2.6. Selleks, et olla lahinguvalmis, tuleb relv alati hoida töökorras ja puhtana. Iga relva hooldus algab selle lahti võtmisest. Relva lahti võtmisele peab eelnema selle kasutuseelne kontroll. Kontrollima peab, kas relvaosad on terved ja kahjustusteta. Kahjustuste avastamisel tuleb teavitada üksuse relvurit.

2.7. Peale relva kasutuseelset kontrolli tuleb eemaldada relva välispinnalt mustus (nt liiv, tolm) kas suruõhuga või harjaga pühkides. Temperatuuri langedes (eriti väliolukorras) tuleb relva õlitada minimaalselt sest õli pakseneb ja see võib takistada relva normaalset tööd. Õuest (eriti külma ilmaga) ruumi sisenedes tuleb relv mõneks ajaks kuivama jätta, et relvale tekkinud kondensvesi jõuaks aurustuda.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid

Hindamine Mitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineRelva töökorrasoleku kontroll

sh hindekriteeriumidVastavalt struktuuriüksuse päevakorrale ja allüksuse ülema korraldustele

Teema 7: Test nr 1 praktiline osa

Test 4 tundi 1. Test nr 1 praktiline osa. Testi praktilises osas demonstreeritakse ohutut relvakäsitsemist.

2. Läbiviimine:

2.1. Rühmasuuruse allüksuse kohta peab olema minimaalselt 3 testi läbiviijat. Ühele testile võib aega kuluda ca 1-4 tundi;

2.2. Läbiviija peab pidevalt jälgima laskuri sooritust ja vajadusel sekkuma tema tegevusse.

2.1. Läbiviija peab:

2.1.1. tutvuma testi läbiviimisega (vt teema 7 p 2, sh kokkuvõtva hinde kujunemine, hindamiskriteeriumid, lisa 1 joonis 1-1b, lisa 2 tabel 2-1);

2.1.2. ette valmistada testikeskkonna (vt lisa 1 joonis 1-1b);

2.1.3. selgitama laskurile, et testikeskkonnas olevad sihtmärgid on kõrvalised isikud ja nende poole relva suunamine on ohutustehniline viga;

2.1.4. järgima, et laskur saabuks testi sooritama lahinguvarustuses.

2.2. Laskur, tuginedes õpitule, peab iseseisvalt otsustama ja vajadusel põhjendama, kus on testi ajal ohutu suund.

2.3. Testi nr 1 läbiviimise protseduur (vt lisa 1, joonis 1-1b):

2.3.1. Läbiviija: „Liikuge laua nr 1 juurde ja tehke relva ohutuskontroll“;

2.3.2. Laskur: Valib iseseisvalt relva ohutuskontrolliks ohutu suuna;

2.3.3. Läbiviija: „Liikuge laua nr 2 juurde, laadige kahte padrunisalve viis õppepadrunit.“;

2.3.4. Läbiviija: „Lae ja pane valmis“;

2.3.5. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti/põlvelt/lamades laskeasend, tuli vaba“. Läbiviija järgib, kuidas laskur võtab sihtmärgi sihikule põhimõttel: „vaata-keera-lase“. Laskur jätkab laskmist seni kuni läbiviija/instruktor ütleb „Sihtmärk hävitatud“, mille järel laskur peab sooritama lahinguvälja kontrolli (s.t laskur vaatab vasakule ja paremale ning selja taha, võtab aste madalaks, paneb relva kaitseriivi ja kontrollib salve, mille järel kannab läbiviijale ette: „valmis“). Samas peab laskur jälgima, kui kõrvaline isik juhtub tegevuse käigus talle ette jääma, tuleb iseseisvalt valida parem positsioon;

2.3.6. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti/põlvelt/lamades laskeasend, tuli vaba“;

2.3.7. Läbiviija: „Tõrge“ (s.t lukk on kinni/lukk ei ole täielikult kinni/padrun risti padrunipesas või sooritati topeltlaadimine);

2.3.8. Laskur: Eemaldab tõrke vastavalt drillile (NB! läbiviija peab järgima, et laskur võtab enne tõrke kõrvaldamist asendi „aste madalamaks“);

2.3.9. Läbiviija: „Sihtmärk 1/2/3, püsti/põlvelt/lamades laskeasend, tuli vaba“;

2.3.10. Läbiviija: „Tõrge.“ Salvevahetus (peab suutma salve vahetada ja teha lahinguvälja kontrolli);

2.3.11. Läbiviija: „Lae tühjaks, näita ette.“;

2.3.12. Läbiviija: „Selgitage kolme ette näidatud relva osa ülesannet/funktsiooni.“ Läbiviija näitab nimekirjast kolme relvaosa ning laskur kirjeldab nende osade ülesannet/funktsiooni. Relvaosade nimekiri: sihikud, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, vinnastushoob, päästik, vintraud, tõmmik, lööknõel;

2.3.13. Läbiviija: „Tehke relvaga töökorrasoleku kontroll“;

2.3.14. Laskur: kontrollib relva kaitseriivi töökorda, üksiklaskude ja automaat tulerežiimi;

2.3.15. Läbiviija: „Asetage õppepadrunid lauale nr 2.“;

2.3.16. Läbiviija: test on sooritatud/mittesooritatud. Testi mittesooritamisel selgitada laskurile põhjus(eid).Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid.

Tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt.

Reflekteerib (annab hinnangu ja põhjendab) enda relvakäsitsemist.

Hindamine Mitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineTest loetakse sooritatuks, kui laskur ei teinud ühte alljärgnevatest ohutustehnilistest vigadest:

1. ei suunanud relva tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas, ei vehkinud asjatult relvaga ja kontrollis relva suunda;

2. ei asetanud sõrme päästikule muul ajal, kui ainult sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;

3. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunit padrunipessa;

4. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks“ jäi salve relva külge;

5. veendus relva tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel, ja osalisel lahti võtmisel selle ohutuses (padrunipesa kontroll koos tühilasuga);

6. väljaspool laskeasendit oli relv kaitseriivis (nt liikumisel, relva rihmale rippuasendisse laskmisel, relva käest ära panekul), välja arvatud relva erisusest tulenevate tõrkedrillide puhul;

7. ei toimunud juhulasku.

sh hindekriteeriumidTesti peab sooritama ohutustehniliste vigadeta. Test loetakse sooritatuks ilma ohutustehniliste vigadeta ning kui saavutatakse minimaalselt 12 punkti.

Teema 8. Laske-harjutused A1-A6

Harjutus 18 tundi1. Alateemad:

1.1. A.1 Laskur seab iseseisvalt relva normaaljooksule ja tabab sihtmärki.

1.2. A.2 Laskeharjutusel A.1 seatud relva normaaljooksu kontrollimine. Laskur tabab lamades toega laskeasendist 50 m ja 100 m kaugusel oleva sihtmärgi A- ja B-tabamusala.

1.3. A.3 Laskur rakendab lasketehnika alus põhimõtteid ning oskab vältida päästmisvigu.

1.4. A.4 Laskur võtab sisse õigeid põhilaskeasendeid ning tabab sihtmärki.

1.5. A.5 Laskur võtab sisse õigeid põhilaskeasendeid, eemaldab tekkinud tõrked ning tabab sihtmärki.

1.6. A.6 Laskur võtab ajapiiranguga sisse õigeid põhilaskeasendeid, vahetab ohutult laskepositsiooni, vahetab salve ja tabab sihtmärki.

2. Läbiviimine:

2.1. Läbiviija võib muuta laskeharjutuste ülesehitust selliselt, et ettenähtud laskeoskused ning kursuse alaeesmärgid (õpiväljundid) oleks saavutatud.

2.2. Laskeharjutused A1-A6 peavad enne test nr 2-de olema sooritatud.

2.3. Läbiviija peab:

2.3.1. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;

2.3.2. viima laskuritele läbi ohutusalase juhendamise ja võtma neilt ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjad;

2.3.3. jagama laskeharjutuse eel laskurid lahingupaaridesse ning selgitama neile paarilise rolli abiinstruktorina. Lisaks selgitada, et relvade reguleerimist võib teha koos lahingupaarilisega ja juhul, kui hakkama ei saa siis võib läbiviijalt abi küsida;

2.3.4. tutvustama laskuritele laskeharjutuse kava ja ülesehitust;

2.3.5. enne laskeharjutuse algust läbi viima relvade ohutuskontrolli.

2.4. Laskur peab laskeharjutusele saabuma lahinguvarustuses.

2.5. Üks lahingupaarilisest võiks kogu laskeharjutuse kestel jälgida ja anda teisele laskurile tagasisidet ning parandada vigu ja kontrollida relva.

2.6. Relva normaaljooksule seadmiseks peab kasutama tootjatehase sihtmärki.

2.7. Vajadusel demonstreerida (eriti A.1 laskeharjutuse eel) laskmise põhimõtteid ja põhilaskeasendeid ning korrata üle sihikupilt ja päästmistehnika.

2.8. Laskeharjutuste järel anda laskuritele tagasisidet ja fikseerida lasketulemused kirjalikult.

2.9. Laskeoskuse arengu toetamiseks on soovitav laskuril täita laskepäevikut.

2.10. Laskeharjutuse järel peavad laskurid enda järel laskepaiga ära koristama.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid.

Tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt.

Reflekteerib (annab hinnangu ja põhjendab) enda relvakäsitsemist.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Hinnatakse test nr 2 ja/või 3 käigus

sh hindekriteeriumid Vt testi nr 2 ja 3 kontroll-lehte

Teema 9. Test nr 2

Test 4 tundi1. Test nr 2. Testiga nr 2 kontrollitakse laskuri ohutut relvakäsitsemist ja esmast laskeoskust. Test nr 2 on käesoleva kursuse mõistes ka vahehindamine.

2. Läbiviimine:

2.1. Testi nr 2 läbiviimisel peab kahe laskuri kohta olema üks läbiviija.

2.2. Läbiviija peab:

2.2.1. tutvuma testi läbiviimisega (vt teema 9 p 2, s.h kokkuvõtva hinde kujunemine, hindamiskriteeriumid, lisa 1 joonis 1-2, tabel 1-2);

2.2.2. valmistama ette testi sooritamiskeskkond (vt lisa 1 joonis 1-2). Sihtmärkide arv sõltub testikeskkonna (nt harjutusvälja, lasketiiru) võimalustest;

2.2.3. võtma arvesse, et ühele testile võib aega kuluda ca 1-4 tundi;

2.2.4. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;

2.2.5. paigaldama sihtmärgid ja märkima maha kilelindiga 100 m, 50 m ja 25 m tulejoon;

2.2.6. nummerdama (vajadusel) sihtmärgid, kasutades selleks paberi formaati A3;

2.2.7. järgima, et laskur saabuks testi sooritama lahinguvarustuses ja nelja padruniga laetud salve salvetaskutes.

2.2.8. tutvustama laskuritele testikeskkonda (kus midagi asub?) ja testi läbiviimist;

2.2.9. viima läbi laskuritele ohutusalase juhendamise ja võtma neilt ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjad;

2.2.10. korraldama relvade ohutuskontrolli.

2.3. Laskur peab ise otsustama, kus on ohutu suund. Vajadusel peab ta suutma oma otsust põhjendada.

2.4. Testi nr 2 läbiviimise protseduur:

2.4.1. Läbiviija: „Lae ja pane valmis“;

2.4.2. Laskur: „Laeb relva ja jääb püsti valmisoleku asendisse“;

2.4.3. Läbiviija (selgitab laskurile):

1) „Pärast vilet soorita positsioonilt number üks 30 sekundi jooksul lamades laskeasendist kaks lasku, tee taktikaline salvevahetus ja soorita veel kaks lasku. Vile järel on aega 30 sekundit aste madalamaks põhimõtet rakendades varustuse kohendamiseks. Käsu järel liigu positsioonile number kaks ja jää püsti valmisoleku asendisse“.

2) „Pärast vilet soorita positsioonilt number kaks põlvelt laskeasendist 30 sekundi jooksul kaks lasku, tee taktikaline salvevahetus, ja soorita veel kaks lasku. Vile järel (vajadusel) on aega 30 sekundit aste madalamaks põhimõtet rakendades varustuse kohendamiseks. Käsu järel liigu positsioonile number kolm ja jää püsti valmisoleku asendisse“.

3) Pärast vilet soorita 30 sekundi jooksul positsioonilt number kolm püsti asendist kaks lasku, tee taktikaline salvevahetus, ja soorita veel kaks lasku. Pärast laskude sooritamist võta aste madalamaks ning oota edasisi käsklusi.

2.4.4. Läbiviija: „Lae tühjaks ja näita ette!“.

2.4.5. Laskur: „Näitab läbiviijale tühjaks laetud relva“.

2.4.6. Läbiviija ja laskur: „Liiguvad peale relva ette näitamist sihtmärkide juurde lasketulemusi vaatama/märkima“.

2.5. Läbiviija järgib, et salvesi ei pandaks või jäetaks maha.

2.6. Testi lõppedes korraldada relvade ohutuskontroll, anda tagasisidet ja lasta kõigil koristada laskepaik.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid.

Tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt.

Reflekteerib (annab hinnangu ja põhjendab) enda relvakäsitsemist.

HindamineIga tabamus sihtmärgis annab vastavalt tabamusaladele viis, neli või kaks punkti. Iga lask pärast laskude sooritamiseks ette nähtud aega ja iga lisatabamus sihtmärgis võtab maha ühe parema lasketulemuse. Maksimumlaskude arv testis on 12. Olemasolevate padrunite arv on 16. Maksimumpunktide summa on 60.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine1. Test loetakse sooritatuks, kui laskur ei teinud ühte alljärgnevatest ohutustehnilistest vigadest:

1.1. ei suunanud relva tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või teisele testi keskkonnas viibivale isikule; ei vehkinud asjatult relvaga ja kontrollis relva suunda;

1.2. ei asetanud sõrme päästikule sihtimisest muul ajal;

1.3. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks ja näita ette“ padrunit padrunipessa;

1.4. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks ja näita ette“ salve relva külge;

1.5. ei veendunud relva tühjaks laadimisel selle ohutuses;

1.6. ei pannud väljaspool laskeasendit relva kaitseriivi (v.a relva erisusest tuleneva tõrkedrillide puhul);

1.7. ei toimunud juhulasku.

2. Test loetakse sooritatuks, kui laskur ei teinud ühte alljärgnevatest taktikalistest vigadest:

2.1. pärast tõrgete kõrvaldamist, sihtmärgi hävitamist, enne positsiooni vahetust, veendumaks omade ja vastase asukohas, ei jätnud lahinguvälja kontrolli tegemata;

2.2. tõrgete eemaldamisel ei varjunud või ei võtnud aste madalamaks;

2.3. varjest liikuma hakkamisel ei jätnud varustuselemente maha (NB! juhuslik salve maha kukkumine ei ole taktikaline viga, kui laskur pani salve salvetaskusse enne liikuma hakkamist);

2.4. varjest liikumise ajal ei kaotanud varustuselemente.

sh hindekriteeriumid1. Rakendas ohutu relvakäsitsemise põhimõtteid;

2. Vahetas taktikaliselt salve (põhimõttel „üks aste madalamaks“);

3. Vahetas salve enne „tühilasu“ toimumist;

4. Kõrvaldas lihtsamaid relva ning laskemoona põhjustatud tõrkeid iseseisvalt ja kiirelt käsitsedes relva „tööalas“ ning varjes olles (selle olemasolul);

5. Erinevaid laskeasendeid sisse võttes kiiver ei vajanud silmade ette;

6. Kasutas relva koos relvarihmaga;

7. Rakendas õigesti põhilaskeasendeid;

8. Võttis sihtmärke sihikule (põhimõttel „Vaata-keera-lase“);

9. 30 sekundi jooksul lasti kaks lasku, vahetati salve ning lasti uuesti kaks lasku (40 m - 25 m kauguselt).

Iga tabamus sihtmärgis annab vastavalt tabamusaladele viis, neli või kaks punkti. Iga lask pärast lasu sooritamiseks ette nähtud aega ja iga lisatabamus sihtmärgis võtab maha ühe parema tulemuse.

Maksimumlaskude arv testis nr 2 on 12 lasku. Padrunite arv on 16. Maksimumpunkti summa on 60. Test nr 2 loetakse sooritatuks, kui laskur ei teinud ohutustehnilist ja taktikalist viga ning lasketulemus on vähemalt 31 punkti.

Teema 10. Laske-harjutused A7-A12

Harjutus 18 tundi1. Alateemad:

1.1. A.7. Laskur reageerib sihtimis- ja tabamispunkti muutumisele vastavalt laskekaugusele. Laskur laseb 50 m, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m ja 300 m kaugusele.

1.2. A.8 Laskur valdab ohutuid laskesuuna ja -asendi kohapeal muutmise tehnikaid. Laskur laseb püsti ja põlvelt laskeasendis „Vaata-keera-lase“ põhimõtet järgides 25 m kaugusel olevat sihtmärki.

1.3. A.9 Laskur valdab ohutuid laskesuuna ja -asendi muutmise tehnikaid liikumise pealt. Laskur laseb 25-50 m kaugusele.

1.4. A.10 Laskur valdab ebastandardseid laskeasendeid. Tugede kasutamist avadest, varjete ja nurkade tagant laskmisel.

1.1. A.11. Laskur võtab ajapiiranguta sisse õigeid ebastandardseid laskeasendeid, vahetab ohutult laskepositsiooni, rakendab salvevahetuse drille ja tabab sihtmärki.

1.2. A.12 Laskur võtab ajapiiranguga sisse ebastandardseid laskeasendeid, vahetab ohutult laskepositsiooni, rakendab salvevahetuse drille ja tabab sihtmärki.

2. Läbiviimine:

2.1. Läbiviija võib muuta laskeharjutuste ülesehitust selliselt, et ettenähtud laskeoskused ning kursuse alaeesmärgid (õpiväljundid) oleks saavutatud.

2.2. Läbiviija peab:

2.2.2. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;

2.2.3. läbi viima ohutusalase juhendamise ja võtma allkirjad ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele.

2.3. Laskur peab laskeharjutusele saabuma lahinguvarustuses.

2.4. Vajadusel tuleb laskuritele demonstreerida laskmise põhimõtteid, standardseid ja ebastandardseid laskeasendeid.

2.5. Laskeharjutuse järel anda laskuritele tagasisidet.

2.6. Laskeoskuse arengu toetamiseks on soovitav laskuril täita laskepäevikut.

2.7. Laskeharjutuse järel peavad laskurid enda järel laskepaiga ära koristama.Seos alaeesmärgiga

Käsitseb relva ohutult igas situatsioonis.

Rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid.

Tabab erinevates olukordades sihtmärki kiirelt ja täpselt.

Reflekteerib (annab hinnangu ja põhjendab) enda relvakäsitsemist.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHinnatakse test nr 2 ja/või 3 käigus

sh hindekriteeriumidVt testi nr 2 ja 3 kontroll-lehte

Teema 11. Test nr 3

4 tundi1. Test nr 3. Testiga nr 3 kontrollitakse laskuri valmisolekut lahinglaskeharjutuseks.

2. Testi nr 3 läbiviimine:

2.1. Testi nr 3 läbiviimisel peab olema kaks läbiviijat, kellest üks võtab laskmisel aega ja teine (ei pea olema laskmise läbiviimise õigusega kaitseväelane/kaitseliitlane) märgib lasketulemusi (lasketulemuste kontrollija) ning lisaks juhendab lasketulemuste teipimist. Lasketulemuste teipijad võivad olla testi sooritamist ootavad laskurid.

2.2. Läbiviija peab:

2.2.1. tutvuma testi läbiviimisega (vt teema 11 p 2, sh kokkuvõtva hinde kujunemine, hindamiskriteeriumid, lisa 1 joonis 1-3 ja tabel 1-3);

2.2.2. valmistama ette testikeskkonna (vt lisa 1 joonis 1-3); Testikeskkonna (nt lasketiiru, harjutusvälja) piirangute tõttu võib laskealasid A-D ja sihtmärke nihutada;

2.2.3. võtma testile kaasa stopperi ja lasu lugeja/laskekella;

2.2.4. arvesse võtma, et ühele testile võib aega kuluda ca 1-4 tundi;

2.2.5. koostama OE 2.1 nõuete kohaselt laskekäsu;

2.2.6. järgima, et laskur saabuks testi sooritama lahinguvarustuses ja nelja 12 padruniga laetud salvega, mis on salvetaskutes;

2.2.7. tutvustama laskuritele testikeskkonda (kus midagi asub?) ja testi läbiviimise protseduuri;

2.2.8. viima laskuritele läbi ohutusalase juhendamise ja võtma neilt ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjad;

2.2.9. korraldama relvade ohutuskontrolli.

2.3. Laskur, tuginedes õpitule ja kogemusele, peab iseseisvalt otsustama ja vajadusel põhjendama, kus on testi ajal ohutu suund.

2.4. Testi nr 3 läbiviimise protseduur:

2.4.1. Läbiviija: „Lae ja pane valmis“.

2.4.2. Laskur: Laeb relva ning jääb püsti valmisoleku asendisse.

2.4.3. Läbiviija: „Kas olete valmis?“

2.4.4. Laskur: „Valmis“.

2.4.5. Läbiviija: „Tähelepanu“, millele järgneb 1-4 sekundi jooksul helisignaal.

2.4.6. Laskur: Võtab peale helisignaali (laskmise algus) laskealas A sisse lamades laskeasendi ja sooritab kaheksa (8) lasku [igasse sihtmärki kaks (2) lasku]. Laskmise lõpetamise järel sooritab laskealas A taktikalise salvevahetuse ja liigub laskealasse B, kus iseseisvalt vabalt valitud toega asendist sooritab kaheksa (8) lasku [igasse sihtmärki kaks (2) lasku]. Laskmise lõpetamise järel sooritab (minimaalselt põlvelt laskeasendis) laskealas B taktikalise salvevahetuse ja liigub laskealasse C, kus sooritab iseseisvalt vabalt valitud laskeasendist läbi laskeseinas olevate avade kaheksa (8) lasku [igasse sihtmärki kaks (2) lasku]. Laskmise lõpetamise järel sooritab laskealas C taktikalise salvevahetuse ja liigub laskealasse D, kus sooritab iseseisvalt kaheksa (8) lasku. Neli (4) lasku laskeseina paremalt küljelt ja neli lasku vasakult küljelt [igasse sihtmärki kaks (2) lasku]. Peale viimast lasku võtab laskur aste madalamaks (põlvele).

2.4.7. Läbiviija: Peatab aja võtmise (laskmise lõpp).

2.4.8. Läbiviija: „Lae tühjaks, näita ette“;

2.4.9. Laskur: Näitab tühjaks laetud relva;

2.4.10. Läbiviija ja laskur: Liiguvad laskealasse A tagasi. Tagasi liikumise ajal laskur reflekteerib läbiviijale oma sooritust.

2.4.11. Lasketulemuste kontrollija ja -teipija: Liiguvad sihtmärkide juurde. Märkija fikseerib lasketulemused kontroll-lehele ja teipija teibib lasketulemused.

2.4.12. Lasketulemuste kontrollija ja -teipija: liiguvad peale lasketulemuste fikseerimist ja teipimist laskealasse A tagasi. Lasketulemuste märkija annab laskurile teada tema lasketulemustest.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemine1. Test loetakse sooritatuks, kui laskur ei teinud ühte alljärgnevatest ohutustehnilistest vigadest:

1.1. ei suunanud relva tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või teise laskekeskkonnas viibiva isiku suunas, ei vehkinud asjatult relvaga vaid kontrollis relva suunda;

1.2. ei asetanud sõrme päästikule sihtimisest muul ajal;

1.3. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks, näita ette“ padrunit padrunipessa;

1.4. ei jätnud pärast käsklust „lae tühjaks, näita ette“ salve relva külge;

1.5. veendus relva tühjaks laadimisel selle ohutuses;

1.6. väljaspool laskeasendit oli relv kaitseriivis (v.a relva erisusest tulenevate tõrkedrillide puhul);

1.7. ei toimunud juhulasku.

2. Test loetakse sooritatuks, kui laskur ei teinud ühte alljärgnevatest taktikalistest vigadest:

2.1. pärast tõrgete kõrvaldamist, sihtmärgi hävitamist, enne positsiooni vahetust, veendumaks omade ja vastase asukohas, ei jätnud lahinguvälja kontrolli tegemata;

2.2. tõrgete eemaldamisel ei varjunud või ei võtnud aste madalamaks;

2.3. varjest liikuma hakkamisel ei jätnud varustuselemente maha (NB! juhuslik salve maha kukkumine ei ole taktikaline viga, kui laskur pani salve salvetaskusse enne liikuma hakkamist);

2.4. liikumise ajal ei kaotanud varustuselemente;

2.5. sooritas igast laskealast minimaalselt kaheksa (8) lasku, kaks (2) lasku igasse sihtmärki;

2.6. ei vahetanud laskepositsiooni kõndides.

sh hindekriteeriumidTesti nr 3 miinimumlaskude arv on 32. Lisalaskude sooritamine on lubatud. Arvesse minevate tabamuste arv ühes sihtmärgis on 8. Lisatabamuse korral võetakse maha halvem tulemus. Iga tabamus sihtmärgis annab vastavalt tabamusaladele 5, 4 või 2 punkti. Testi maksimumpunkti summa on 160. Test nr 3 loetakse sooritatuks, kui saavutati vähemalt 100 punkti ja koondaeg jäi alla nelja minuti (240 sekundit).

ÕppemeetodidSeminar, loeng, harjutus, demonstratsioon drilliga, iseseisev töö (e-õpe),

Hindamismeetodid Testid 1-3

Lõimitud teemadKursusekava on seotud sõduri baaskursusekavaga. Kursust võib lõimida ka teiste väljaõppeüritustega nagu õppekogunemine jne.

Automaatrelva ja laskeõppe kursusekava läbivad teemad on:

1. Teema 1. Sissejuhatus kursusekavasse;

2. Teema 2. Ohutu relva-käsitsemise reeglid; testi nr 1 teoreetiline osa;

3. Teema 3. Relvakomplekti tutvustus. Kasutatava laskemoona omadused. Põhilaskeasendid. Salvevahetus;

4. Teema 4. Tõrked ja nende eemaldamine;

5. Teema 5. Ballistika ja sihtimine;

6. Teema 6. Relvahooldus;

7. Teema 7. Testi nr 1 praktiline osa,

8. Teema 8. Laskeharjutused A1-A6;

9. Teema 9. Test nr 2;

10. Teema 10. Laskeharjutused A7-A12,

11. Teema 11. Test nr 3.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineTervikkursust hinnatakse testidega 1, 2 ja 3. Testid 1 ja 3 on kohustuslikud. Test 2, ehk käesolev kursuse mõistes vahehindamine, on mõeldud laskuri sooritusele tagasiside andmiseks.

sh lävendKursuse edukaks läbimiseks peab laskur sooritama test nr 1 (nii teoreetilise kui praktilise osa) ja test nr 3 vähemalt lävendi tasemel. Lõpuhindamisele (testile nr 3) pääsemiseks on vajalik test nr 1 praktiline osa läbida lävendi tasemel.

Õppematerjal1. Relvaseadus;

2. Korrakaitseseadus;

3. Karistusseadustik;

4. Kaitseväe korralduse seadus;

5. Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord;

6. Relvastuse käitlemise kord;

7. Sõjaväerelvadega seotud ohutuseeskirjad, https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-tookeskkond/

8. Kaitseväe sisekorra eeskiri;

9. Harjutusvälja ja lasketiiru kasutuseeskiri;

10. Laskeväljaõppe eeskiri;

11. Automaatrelva ja laskeõppe kursusekava;

12. Relva TTA;

13. Relvaplakat;

14. PP jaotusmaterjal (vt ILIAS-e õppevara);

15. Laskepäevik.

Lisa 1

Automaatrelva- ja laskeõppe kursusekava juurde

Joonis 1-1a. Testi nr 1 teoreetilise osa sooritamiskeskkond

Joonis 1-1b. Testi nr 1 praktilise osa sooritamiskeskkond

Tabel 1-1. Test nr 1 praktilise osa kontroll-leht

Laskuri sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi:

Jrk nrHinnanguobjektOhutustehniline vigaMärkused

1.Võtab aste madalamaks ja teeb relva ohutuskontrolli.

2.Laeb salve ja võtab samal ajal aste madalamaks.

Asetab salved õigesti enda varustusse.

3.Laeb relva.

Relva laadimisel võtab aste madalamaks ja teeb seda "tööalas".

4.Võtab õigesti sisse püsti laskeasendi.

Teeb lahinguvälja kontrolli peale sihtmärgi hävitamist.

Võtab aste madalamaks, paneb relva kaitseriivi ja kontrollib "tööalas" salve.

Teatab "valmis" ja vajadusel vahetab positsiooni.

5.Võtab õigesti sisse põlvelt laskeasendi.

6.Hüüab "Tõrge".

Võtab aste madalamaks.

Eemaldab relval tõrke ja käsitseb "tööalas" relva.

7.Võtab õigesti sisse lamades laskeasendi.

8.Hüüab "Salv".

Võtab aste madalamaks ja käsitseb "tööalas" relva.

Sooritab taktikalise salvevahetuse.

Võtab sihtmärgi sihikule põhimõttel: „vaata-keera-lase“.

9.Teeb relva ohutuks/tühjaks.

10.Nimetab relva osa ja kirjeldab selle funktsiooni.

Nimetab relva osa ja kirjeldab selle funktsiooni.

Nimetab relva osa ja kirjeldab selle funktsiooni.

11.Kontrollib relva kaitseriivi töökorda, üksiklasu- ja automaat tulerežiimi.

12.Kokku:

13.Ohutustehnilise vea number

14.Ohutustehnilised vead:

Läbiviija:

(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)

Ohutustehnilised vead

1. Relv suunati tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas. Vehiti asjatult relvaga ja ei kontrollinud relva suunda.

2. Sõrm asetati päästikule muul ajal kui sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;

3. Padrun jäi pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunipessa;

4. Salv jäi pärast käsklust „lae tühjaks“ relva külge;

5. Ei veendutud relva ohutuses, selle tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel (padrunipesa kontroll koos tühilasuga) või lahti võtmisel;

6. Toimus juhulask.

Test nr 1 praktiline osa loetakse sooritatuks ilma ohutustehniliste vigadeta ning kui saavutatakse minimaalselt 12 punkti.

Joonis 1-2. Test nr 2 sooritamiskeskkond

Tabel 1-2. Test nr 2 kontroll-leht

Üksuse/allüksuse nimetus: 

Jrk

nrSõjaväeline auaste

ees- ja perenimiTabamusiPunkteTagastatud laskemoonOhutus-tehnilise (OT) vea numberTaktikalise (tak) vea numberArvestatud

(A)/mitte-arvestatud (MA)Märkused

ABC

1. 

        

2. 

       

3. 

       

4. 

       

5. 

       

Läbiviija:

(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)

Lasketulemuste kontrollija:

(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)

Ohutustehnilised vead:

1. Relv suunati tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas. Vehiti asjatult relvaga ja ei kontrollinud relva suunda.

2. Sõrm asetati päästikule muul ajal kui sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;

3. Padrun jäi pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunipessa;

4. Salv jäi pärast käsklust „lae tühjaks“ relva külge;

5. Ei veendutud relva ohutuses, selle tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel (padrunipesa kontroll koos tühilasuga) või lahti võtmisel;

6. Toimus juhulask.

Taktikalised vead:

1. Veendumaks oma lahingupaarilise ja vaenlase asukohas jäeti tõrke kõrvaldamise ja sihtmägi hävitamise järel ning positsiooni vahetamise eel lahinguvälja kontroll tegemata.

2. Tõrke eemaldamisel ei varjutud või ei võetud asendit „aste madalamaks“.

3. Liikuma hakkamisel jäeti salved salvekotti/-tasku tagasi panemata.

Test nr 2 loetakse sooritatuks ilma ohutustehniliste ja taktikaliste vigadeta ning kui saavutatakse vähemalt 31 punkti.

Joonis 1-3. Test nr 3 sooritamiskeskkond

Tabel 1-3. Test nr 3 kontroll-leht

Üksus/allüksuse nimetus: 

Jrk

nrSõjaväeline auaste

ees- ja perenimiTabamusiOT

vea

nrTak.

vea

nrTagas-tatud padru-nidAeg A/

MAMärkused

Sihtmärk 1Sihtmärk 2Sihtmärk 3Sihtmärk 4Punkte

ABCABCABCABC

1. 

                  

2. 

                  

3. 

                  

4. 

                  

5. 

                  

Läbiviija:

(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)

Lasketulemuste kontrollija:

(Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev, kuu ja aasta)

Ohutustehnilised vead:

1. Relv suunati tahtlikult või tahtmatult enda kehaosale või kõrval viibiva isiku suunas. Vehiti asjatult relvaga ja ei kontrollinud relva suunda.

2. Sõrm asetati päästikule muul ajal kui sihtimiseks või töökorrasoleku kontrolliks;

3. Padrun jäi pärast käsklust „lae tühjaks“ või „tee ohutuks“ padrunipessa;

4. Salv jäi pärast käsklust „lae tühjaks“ relva külge;

5. Ei veendutud relva ohutuses, selle tühjaks laadimisel, kontrolli alla võtmisel (padrunipesa kontroll koos tühilasuga) või lahti võtmisel;

6. Toimus juhulask.

Taktikalised vead:

1. Veendumaks oma lahingupaarilise ja vaenlase asukohas jäeti tõrke kõrvaldamise ja sihtmägi hävitamise järel ning positsiooni vahetamise eel lahinguvälja kontroll tegemata.

2. Tõrke eemaldamisel ei varjutud või ei võetud asendit „aste madalamaks“.

3. Liikuma hakkamisel jäeti salved salvekotti/-tasku tagasi panemata.

4. Ei sooritatud igalt laskepositsioonilt minimaalselt 8 lasku (2 lasku igasse sihtmärki) või sooritati lask väljaspool laskeala.

5. Laskepositsiooni vahetati kõndides.

Test nr 3 loetakse sooritatuks ilma ohutustehniliste ja taktikaliste vigadeta ning kui saavutatakse minimaalselt 100 punkti ja koondaeg ei ületa nelja minutit (240 sekundit).

1/52

Vorm nr 2 Sõjaväelise väljaõppe eeskirja lisa 2 punkt 4 juurde

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja asetäitja

15.05.2025 käskkirjaga nr 827

SÕDURI BAASKURSUSE KURSUSEKAVA

 

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

25-KY0001Sõduri baaskursus KVPS J7

Nõuded kursuse alustamiseksSihtgrupp: Kaitseväes ja Kaitseliidus teenistust alustav sõdur (edaspidi õppur).

Õppuri nõutav haridustase: põhiharidus.

Kursuse põhieesmärk1. Ülesanne: õppur täidab lahingupaarilisega määratud jalaväelase ülesandeid.

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid:

2.1.1. koosseisu- ja varustustabeli (edaspidi KVT) järgne varustus;

2.1.2. jaoülema käsk.

2.2. Piirangud: ohutusnõuded ja kasutusjuhendid.

2.3. Keskkond:

2.3.1. kinnine/poolkinnine maastik;

2.3.2. kõik valgustingimused, põhirõhk on valge aja tegevustel;

2.3.3. kõik ilmastikutingimused.

3. Standardid:

3.1. liigub määratud alal üksi või lahingupaarilisega vastase efektiivse tule all ning hävitab vastast relvasüsteemiga distantsilt;

3.2. valvab määratud maa-ala, et hoida ära selle kasutamist vaenulikel eesmärkidel;

3.3. rakendab taktikalisi relvakäsitsemise põhimõtteid ja tabab erineval kaugusel asuvaid sihtmärke;

3.4. järgib teenistust korraldavaid seadusi ja õigusakte;

3.5. oskab anda elupäästvat esmaabi taktikalises olukorras;

3.6. saavutab ja hoiab lahinguvalmidust nii ülesande täitmise ajal kui ka pärast.

4. SBK ajaline maht ja kulg:

4.1. SBK kestus on 8 õppenädalat, ühes õppenädalas on 5 õppepäeva ja ühes õppepäevas on 8 õppetundi;

4.2. SBK maht on kokku (ilma automaatrelva- ja laskeõppeta (65 h), väljaõppe varuajata (40 h) ja üksikvõitleja kehalise ettevalmistuse kursuseta - vt p 4.3) 193 tundi, millest omakorda 15 õppepäeva võivad olla üle 24-tunnise kestusega väliharjutused. Õppurid peavad õpitud teemasid kinnistama iseseisvalt õppetöö järgsel ajal.

4.3. Lisaks peab SBK-s:

4.3.1. läbi viima automaatrelva ja laskeõppe, s.h automaatrelvatest 1 ja laskeoskustestid 2 ja 3 (65 tundi);

4.3.2. läbi viima kehalise võimekuse arendamise (8 nädalase osa, 3 tundi nädalas), mis tuleb planeerida koostöös üksuse spordiinstruktoriga;

4.3.3. arvesse võtma väljaõppe varuaega (40 tundi), mis struktuuriüksuse spetsiifikat arvesse võttes sisaldab:

1) administratiivtegevusi (nt formeerimine, tugiteenuste tutvustamine, avatud uste ja külaliste päev, SBK lõpurivistus jne);

2) väljaõppega kaasnevaid tegevusi (nt liikumine lasketiiru ja sealt tagasi või laskeoskustestide ettevalmistamine);

3) veel väljaõppejuhi korraldusel vajalikke lisakursuseid (nt A-kategooria lõhkamiskursus, riiklike ja kaitseväeliste tseremooniate kursus, eesti keelest erineva emakeelega ajateenijate eesti keele kursus, jne).

4.4. Väljaõppejuhi korraldusel võib Kaitseväeteenistuse seaduse § 104 (Töö- ja puhkeaja erandid) p 1 lg 5 alusel. väljaõpet läbi viia ka nädalavahetustel ja pärast tööpäeva lõppu.

5. Lühendid:

KBRT – keemia-, bio-, radioloogiline ja tuumarelv;

KL – Kaitseliit;

KV – Kaitsevägi;

KVT – koosseisu- ja varustustabel;

MK1 – individuaalne meditsiinikomplekt 1;

SBK – sõduri baaskursus;

VJ – väljaõppejuht;

VL – väljaõppe läbiviija.

6. Juhised planeerimiseks:

6.1. Väljaõppe eesmärkide täitmise eest vastutab VJ.

6.1.1. Enne SBK algust peab toimuma värskendusõpe VL-tele. Värskendusõppe käigus omandatakse olemasolevate teadmiste ja oskuste säilitamiseks uusi teadmisi ja oskusi või ühtlustatakse erinevatel aegadel omandatud väljaõpet;

6.1.2. Kursusekava määrab kindlaks teemade järjekorra, mille õpetamine määratud järjekorras on vajalik. Sõltuvalt läbiviimise tingimustest (nt olemasolev taristu ja vahendid) on VJ-l õigus teemasid ja tunde nädalate ja/või päevade lõikes liigutada pidades silmas põhipingutust ja prioriteete;

6.1.3. SBK teemade läbiviimine tuleb kavandada viisil, et kursuses läbitavad teemad läbitakse loogilises järjekorras sh liigutakse lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale, üksikoskuste omandamiselt kuni tegevusteni meeskonna koosseisus;

6.1.4. Õppimise efektiivsuse tõstmiseks tuleb planeerimisel teemasid võimalusel ajas hajutada (nt sama teema läbiviimine erinevatel päevadel või -nädalatel);

6.1.5. Oluliste kõne- ja tugiisikute (sh üksuse ülema) tunnid planeerida ja läbi viia selliselt, et need toetavad kursusekavas määratud õpiväljundite täitmist (nt üksuse ülema tund ja enesetutvustus toimub kursusekavas ettenähtud teemat käsitledes);

6.1.6. VJ peab looma väljaõppe vältel tekkinud õppepuuduste likvideerimiseks võimalusi sh juurde antud isikkoosseisu abil, lisavahenditega või muul viisil selleks, et kursuse eesmärk saaks täidetud;

6.2. Õppurite kehalise võimekuse parandamiseks tuleb koostöös üksuse spordiinstruktoriga planeerida regulaarseid füüsilise aktiivsuse tegevusi ja luua tingimused progressiivse füüsilise koormuse kasvuks eesmärgiga tekitada huvi ja anda teadmised/oskused iseseisvaks sportimiseks;

6.2.1. Kehalise võimekuse arendamisega seotud tegevuste planeerimisel tuleb arvestada õppurite ebaühtlase tasemega (nt teha eraldi treeninggrupid), selgitada kehalise ettevalmistuse põhimõtteid ning õpetada kasutama väeosa sporditaristut.

6.2.2. Väljaõppesse võib võimalusel kaasata varasema spordikogemusega õppureid abilistena või abitreeneritena;

6.3. Planeerimisel tuleb vältida SBK teemade ja SBK-ga kaasuvate kursuste ettenähtud mahtude üle planeerimist;

6.4. SBK täitmist tuleb arvestada reaalselt olemasoleva aja järgi sh SBK-sse jäävate riigipühade tõttu puudujääv väljaõppeaeg kompenseerida väljaõppe varuajast;

6.5. Väljaspool plaanilist õppeaega tunde reeglina läbi ei viida, kuid õppuritele võib jagada järgneva õppepäeva teemadeks iseseisvaks valmistumiseks vajalikku õppevara või ülesandeid;

6.5.1. SBK esimene nädal tuleb kavandada kohanemiseks, kus põhipingutus on suunatud õppurile sujuvaks kohanemiseks keskkonnaga, kaitseväeliste reeglitega ja sidususe saavutamiseks oma allüksusega. Esimese nädala vältel on õppimiseks soodsa keskkonna loomiseks oluline vähendada õppurite stressi.

6.5.2. SBK teisest nädalast alates liigub põhipingutus kursuse väljaõppe-eesmärkide saavutamisele.

6.6. Plaanilisele õppeajale lisanduvad üle ööpäeva kestvad õppevormid sh väli- ja laskelaagrid ning väliharjutused ja –õppused, mis võivad pikendada SBK nominaalset väljaõppeaega hinnanguliselt kuni 5% kursuse õppeaja kogumahust.

6.6.1. Välilaagrites on soovitatav vähemalt pool väliööbimistest korraldada telkmantlite all;

6.6.2. Väliharjutusi planeerides on soovitatav pikendada neid järk-järgult, alustades 24- kuni 48-tunnistest, et anda õppuritele kohanemisaega välitingimustes tegutsemiseks;

6.6.3. Väliharjutustel tuleb vähemalt 10% ajast kavandada pimedale ajale, et anda õppuritele kogemusi erinevate lahinguülesannete täitmisel ja relvastuse ning tehnika kasutamisel piiratud nähtavusega tingimustes.

6.7. KL-s kavandatakse SBK läbiviimine KL eripärasid arvesse võttes (nt korraldatakse väljaõpet nädalavahetustel) arvestusega, et kursusekavas määratud õpiväljundid jääksid samaks.

7. Juhised läbiviimiseks:

7.1. Teoreetilistes ja praktilistes õppetundides on soovitatav kasutada ajakohast õppevara, mis ühtlustab väljaõpet, säästab VL-te aega ja loob tingimused iseseisvaks õppimiseks ning õpitu paremaks omandamiseks;

7.2. VL peab tunni läbiviimisel arvestama efektiivse õppimise põhimõtete ning huvi tekitamise vajadusega;

7.3. Võimalusel peab õppetunnis andma õppuritele esmalt võimaluse õppeküsimuse või probleemi iseseisvaks lahendamiseks, proovides ja rakendades varasemaid teadmisi või oskusi, et seejärel jõuda koostöös VL-ga õige lahenduseni ja lõpuks vajadusel täiendava selgituse või kinnistamiseni;

7.4. Väljaõppe tõhusam aja kasutamine ja püstitatud osaeesmärkide saavutamine eeldab teemade omavahelist seostatust kogu SBK vältel;

7.5. Meeskonna sidusust arendavate tegevustega (nt vestlused, meeskonnamängud ja –üritused) tuleb jätkata kursuse vältel kasutades selleks väljaõppe ajal tekkivaid pause või väljaõppe varuaega;

7.6. Lisaks formaalsete õppeteemade läbimisele ja meeskonnatunde kasvatamisele tuleb arendada ka lahinguvalmidust. Lahinguvalmidus on ühine nimetaja, mis üksikvõitleja tasemel seob tervikuks meeskonnatunde, kaitseväe moraali tunnetuse ja sõjaväelised teadmised/oskused. Tulemiks peab olema õppuri tahe ja valmidus täita oma sõjaaja ülesandeid vastavalt ettenähtud standarditele;

7.7. VL peab arvestama, et õppurid harjutavad ja kinnistavad õpitut iseseisvalt kogu väljaõppe vältel sh välilaagrites valveülesannet täites ja rännakul;

7.8. Väljaõpe vältel tuleb tagada, et kõik õppurid oleksid korraga kaasatud väljaõppesse või hõivatud toetavate, tagavate või ettevalmistavate tegevustega;

7.9. VL-l on väljaõppe-eesmärgi saavutamisel kavandatust väiksema ajakuluga kasutamisel lubatud tekkinud ajareservi rakendada teiste väljaõppe-eesmärkide saavutamiseks.

AlaeesmärgidHindamiskriteeriumidHindamine

Alaeesmärk 1: raadioside

1. Ülesanne: Õppur oskab luua raadiojaamaga raadiosidet ja edastada sõnumeid kuuldekoodis.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid. struktuuriüksuse KVT järgne raadiojaam.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: klassiruum, Kaitseväe (edaspidi KV) linnak, kinnine ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur loob raadiojaamaga raadioside ja edastab kuuldekoolis VL poolt etteantud sõnumeid.Hindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 2: kaardi lugemine

1. Ülesanne: Õppur oskab eesmärgipäraselt kasutada KV-s kasutatavaid topograafilisi kaarte.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KV topograafiline kaart, joonlauad.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: klassiruum, kinnine ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur oskab kasutada KV-s kasutavat topograafilist kaarti.Hindamine toimub tuginedes lisa 1

SBK test 1 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 2 kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 3: omakahjude vältimine

1. Ülesanne: Õppur teab ja oskab tuvastada ja eristada KV ja vastase enamlevinud tehnikat lahinguväljal.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: õppematerjal.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: klassiruum.

3. Standardid: õppur teab KV struktuuri, sõjaväelisi auastmeid, ülesandeid ning tunneb ära oma ja vastase tehnika.Hindamine toimub tuginedes lisa 1

SBK test 2 kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 4: tegevusala julgeolek

1. Ülesanne: Õppur teab ja oskab täita valveülesandeid ning avastada sihtmärgid lahinguväljal.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KVT järgne varustus.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: avatud, kinnine ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur suudab täita valveülesandeid ja avastab sihtmärgid lahinguväljal.Hindamine toimub

tuginedes lisa 1 SBK test 7 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 1

kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 5: kaevik

1. Ülesanne: Õppur oskab rajada iseseisvalt olukorda sobivaima kaeviku.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KVT järgne varustus.

2.2 Piirangud:

2.2.1 ohutusnõuded;

2.2.2 harjutusvälja kasutuseeskiri;

2.2.3 looduskaitselised piirangud.

2.3 Keskkond: avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur rajab nõuetele vastava kaeviku.Hindamine toimub tuginedes lisa 1

SBK test 3 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus lisa 2

SBK eksam 2 kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 6: KBRT-kaitse

1. Ülesanne: Õppur oskab eesmärgipäraselt kasutada gaasimaski.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KVT järgne varustus (sh gaasimask ja vihmaülikond).

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: ei määratleta.

3. Standardid: õppur oskab kasutada gaasimaski eesmärgipäraselt.Ei hinnataEi hinnata

Alaeesmärk 7: pettetegevus ja varjumine

1. Ülesanne: Õppur oskab jääda lahinguväljal märkamatuks.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: maskeerimispulgad ja -kreemid, peegel.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: kinnine ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur oskab jääda lahinguväljal märkamatuks.Hindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 2

kriteeriumitele Mitteeristav hindamine

Alaeesmärk 8: tüüpametikoha varustuse hooldus

1. Ülesanne: Õppur oskab hooldada iseseisvalt individuaalvarustust ja relva.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KVT järgne varustus.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: ei määratleta.

3. Standardid: õppur hooldab iseseisvalt individuaalvarustust ja relva.Hindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 5

kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 9: meditsiinitoetus ja esmaabi

1. Ülesanne: Õppur oskab anda elupäästva esmaabi lahinguväljal ning tulla toime psühhosotsiaalsete väljakutsetega ajateenistuses.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: esmaabivahendid nt MK-1.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: ei määratleta.

3. Standardid: õppur oskab anda lahinguväljal elupäästvat esmaabi ning tulla toime ajateenistuses psühhosotsiaalsete väljakutsetega.Hindamine toimub tuginedes

lisa 1 SBK test 4 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 4 kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 10: taktikaline manööver

1. Ülesanne: Õppur oskab lahinguväljal orienteeruda, liikudes üksi või lahingupaari koosseisus ning edastada ja vastu võtta informatsiooni.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KV topograafiline kaart, kompass.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: avatud, kinnine ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur täidab määratud ülesandeid.Hindamine toimub tuginedes

lisa 1 SBK test 5, SBK test 6 ja SBK test 7 kriteeriumitele ning kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 5

kriteeriumitele Mitteeristav hindamine

Alaeesmärk 11: taktikaline rännak

1. Ülesanne: Õppur oskab rännakuks valmistuda, hoida rännaku ajal määratud liikumiskiirust ning lahinguvõimet.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KVT järgne varustus.

2.2 Piirangud: Liiklusseadus, liikluseeskiri jms liikluspiiranguid.

2.3 Keskkond: avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur oskab rännakuks valmistuda ja rännakul hoida liikumiskiirust ja lahinguvõimet.Hindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele Mitteeristav hindamine

Alaeesmärk 12: ala hõivamine

1. Ülesanne: Õppur oskab välitingimustes oma lahinguvõimet säilitada ja taastada.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: puuduvad.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: kõik maastikutüübid.

3. Standardid: õppur teab ja oskab käituda välitingimistes lahinguvõimet säilitada ja taastamiseks.Hindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes

lisa 2 SBK eksam 5

kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 13: liikuvuse tagamine

1. Ülesanne: Õppur oskab vältida mineeritud alale sattumist ja teab vajadusel miiniväljast läbimise põhimõtteid.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: õppemiinid ja sütikud.

2.2 Piirangud: puudavad.

2.3 Keskkond: avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur oskab käituda vältimaks miiniväljale sattumist või vajadusel selle läbimiseks.Ei hinnata Ei hinnata

Alaeesmärk 14: tõkestamine

1. Ülesanne: Õppur oskab paigaldada struktuuriüksuses kasutatavaid roomikumiine ja külgmiine.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: KV-s kasutusel olevad miinid.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur oskab kasutada KV-s kasutusel olevaid miine eesmärgipäraselt.Ei hinnataEi hinnata

Alaeesmärk 15: kaitseväeteenistuse põhimõtted

1. Ülesanne: Õppur järgib KV põhiväärtusi, eetikat, määrustikke ja rahvusvahelisi lepinguid, mõistes riigikaitse üldist korraldust ning aja- ja reservteenistuse eesmärke.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: õppematerjal.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: ei määratleta.

3. Standardid: õppur väärtustab ja järgib KV põhiväärtusi, eetikat, määrustikke, eetikat, lepingud ning mõistab riigikaitse üldist korraldust, aja- ja reservteenistuse eesmärke.Hindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 8 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 3 kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Alaeesmärk 16: tankitõrjerelv

1. Ülesanne: Õppur oskab kasutada ohutult ja sihipäraselt struktuuriüksuses kasutatavat ühekordset tankitõrjerelva.

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid: struktuuriüksuse KVT järgne ühekordne tankitõrjerelv.

2.2. Piirangud: puuduvad.

2.3. Keskkond: avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur oskab kasutada tankitõrjerelva ohutult ja sihipäraselt.Ei hinnataEi hinnata

Alaeesmärk 17: käsigranaadid

1. Ülesanne: Õppur oskab käsitleda ohutult käsigranaati ning mõjutada sihtmärki lahinguväljal.

2. Tingimused:

2.1 Abivahendid: õppegranaat.

2.2 Piirangud: puuduvad.

2.3 Keskkond: avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standardid: õppur käsitleb ohutult ja mõjutab lahinguväljal käsigranaadiga sihtmärki.Hindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 9 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes

Lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumiteleMitteeristav hindamine

Kursuse jagunemine

Sidepidamine

Loeng 3

Harjutus 1Alateemad:

1. Sidepidamine. Kuuldekoodi kasutamine (1 loeng);

2. Raadioside. Raadioside pidamine (2 loeng);

3. Raadioside. Käsiraadiojaam (1 harjutus).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. kahe õppuri peale üks üksuses kasutuses olev raadiojaama komplekt.

Juhised VL-le:

1. teemasid võib viia läbi nii klassis kui välitingimustes.

Seos

alaeesmärgiga 1

Hindamine Hindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumitele.

Topograafilise kaardi lugemine

Loeng 8

Harjutus 1

Arvestus 1Alateemad:

1. Topograafilise kaardi (edaspidi kaardi) lugemine (legend). Mõõdikute ja joonlaua kasutamine kaardil

(1 loeng);

2. Koordinaatide määramine kaardil. Asukoha määramine kaardil koordinaatide järgi (2 loeng);

3. Pinnavormide tuvastamine kaardil (1 loeng);

4. Kõrguse, kauguse ja suuna määramine kaardil (2 loeng);

5. Kaardi voltimistehnika. Kaardi ettevalmistus kasutamiseks maastikul ja hooldamine (1 loeng);

6. Lahinguvälja dokumentatsioon. Tulekaardi koostamine ja kasutamine. Tulekaardil kasutatavate tingmärkide joonistamine (1 loeng, 1 harjutus);

7. SBK test 1: Kaardi lugemine (1 arvestus);

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. igale õppurile väljastatakse individuaalne kaart;

3. mõõdikud ja joonlauad (vähemalt paari peale üks mõõdik ja joonlaud).

Juhised VL-le:

1. teemasid võib viia läbi nii klassis kui välitingimustes;

2. võimalusel hoida õpperühmad väikesed (kuni 16 õppurit).

Seos

alaeesmärgiga 2

HindamineHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 1 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 2 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 1 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 2 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 1 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 2 kriteeriumitele.

Seadusandlus

Harjutus 1

Loeng 10

Arvestus 1Alateemad:

1. Seadusandlus ja määrustikud: Struktuuriüksuse sisekorra täitmine (loeng 2);

2. KV sisemäärustiku täitmine. KV eetika järgimine. KV viisakusreeglite täitmine (loeng 1);

3. struktuuriüksuse sisekorra täitmine. Toimkonnad (loeng 1);

4. KV distsipliini järgmine (Kaitseväeteenistuse seadus). Kiitused ja karistused. Distsiplinaarvõim. Teenistusalased süüteod (loeng 1);

5. KV ja struktuuriüksuse ajalugu ning väärtused (loeng 1);

6. Relvakonflikti õigus: Relvakonflikti õiguse järgimine (loeng 1);

7. Jõukasutuse reeglite järgimine (harjutus 1);

8. kommunikatsioon KV-s. KV kehtivate reeglite järgimine suhtluses meediaga ja sotsiaalmeedias. Struktuuriüksuses kehtivate kommunikatsioonireeglite täitmine (loeng 1);

9. Eesti riigikaitse korraldus ja kaitsepoliitika (loeng 1);

10. Ajateenistus ja teenistus reservis (loeng 1);

11. SBK test 8. Seadusandlus (arvestus 1).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus.

Juhised VL-le:

1. Teemasid võib viia läbi nii klassis kui välitingimustes;

2. Oluline roll on rühma ja kursuse juhtkonna isiklikul eeskujul;

3. Siduda teemad reaalse praktika ja situatsioonidega ning vältida ümberjutustusi;

4. Õppe-eesmärkide saavutamiseks tuleb VL-l teha valik teema olulisematest punktidest, mida õppuritele selgitada;

5. Alateemad „Relvakonflikti õigus: Relvakonflikti õiguse järgimine“ ja „Jõukasutuse reeglite järgimine“ tuleb lõimida koos teema „Tegevusala julgeolek“ alateemaga „Valveposti mehitamine“, et õppur saaks jõu kasutamisel järgida praktilise rakendamise olulisi nüansse.

Seos

alaeesmärgiga 15

HindamineHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 8 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 3 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 8 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 3 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 8 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes lisa 2 SBK eksam 3 kriteeriumitele.

Omakahjude vältimine

Loeng 7

Arvestus 1Alateemad:

1. KV üksuste tundmine. KV ülesehituse tutvustamine. KV struktuuride tutvustamine (jagu, rühm, kompanii). Olulised ametikohad ja ülesanded (loeng 1);

2. KV üksuste suurused ja nimetused. KV vormitunnused. Embleemid. Sõjaväelise auastmetunnused (loeng 1);

3. Lahinguvälja tundmise protseduurid. Tehnika tuvastamine. Tehnika tuvastamine lahinguväljal ja tundmine. KV ja vastase tehnika näitel soomustehnika liigi määramine (loeng 1);

4. KV ja NATO tehnika tutvustamine (loeng 2);

5. Vastase tehnika tundmine. Vastase näitel, tutvustada tanki, soomustransportööri, lahingumasinat, erialamasinaid (nt pioneeri-, suurtüki- ja juhtimismasinaid) (loeng 2);

6. Lisa 1. SBK test 2. Omakahjude vältimine (arvestus 1).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. Võimalusel maketid ja visuaalsed vahendid.

Juhised VL-le:

1. Alateemad „KV üksuste tundmine. KV ülesehituse tutvustamine. KV struktuuride tutvustamine (jagu, rühm, kompanii). Olulised ametikohad ja ülesanded“ ja „KV üksuste tundmine. KV vormitunnused. Embleemid. Sõjaväelise auastmetunnused“ on soovitav siduda teema „Seadusandlus“ alateemaga „KV sisemäärustiku täitmine. KV eetika järgimine. KV viisakusreeglite täitmine“;

2. Alateema eesmärk ei ole tutvustada liitlaste või vastase relvastust ja tehnikat, vaid tekitada õppuril terviklik arusaam KV omakahjude vältimisest, oma võimalikust rollist üksuses ning anda teadmised eristamaks liitlaste ja vaenlase kasutatavat soomustehnikat (sh tehnika liiki, rolli ning üldist võimekust lahinguväljal).

Seos alaeesmärgiga 3

HindamineHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 2 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 2 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub tuginedes lisa 1 SBK test 2 kriteeriumitele.

Tegevusala julgeolek

Harjutus 6Alateemad:

1. Maa-ala jälgimine. Vaatlemine abivahendita. Kauguse hindamine abivahendita (harjutus 2);

2. Statsionaarne julgeolek: Isiku kontrollimine taktikalises olukorras. Tunnussõna ja lahingutunnuse kasutamine (harjutus 2);

3. Valveposti mehitamine (harjutus 2).

Vahendid:

1.  VL poolt määratud individuaalvarustus.

Juhised VL-le:

1. väljaõpe toimub maastikul;

2. VL peab arvestama, et õppurid harjutavad ja kinnistavad õpitut iseseisvalt kogu järgneva väljaõppe vältel sh välilaagrites valveülesannet täites;

3. alateema „Maa-ala jälgimine. Vaatlemine abivahendita. Kauguse hindamine abivahendita“ on soovitav siduda teema „Taktikaline manööver“ alateemaga „Sihtmärgi osutamine“;

4. alateema „Statsionaarne julgeolek: Isiku kontrollimine taktikalises olukorras. Tunnussõna ja lahingutunnuse kasutamine.“ on soovitav siduda teema „Omakahjude vältimine“ alateemaga „Lahinguvälja tundmise protseduurid. Tehnika tuvastamine. Tehnika tuvastamine lahinguväljal ja tundmine. KV ja taktikalise ohu tehnika näitel soomustehnika liigi määramine“;

5. alateema „Valveposti mehitamine.“ on soovitav siduda teema „Seadusandlus“ alateemadega „Relvakonflikti õigus: Relvakonflikti õiguse järgimine“ ja „Jõukasutuse reeglite järgimine“;

6. teema loetakse läbituks, kui VL hinnangu kohaselt oskab õppur maa-ala vaadelda ja kasutada kauguste hindamise meetodeid.

Seos alaeesmärgiga 4

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata.

sh hindekriteeriumidEi hinnata.

Lahinguvõime säilitamine

Harjutus 10

Arvestus 2Alateemad:

1. Lahinguvõime säilitamine. Sõduri täiskaeviku rajamine (harjutus 6);

2. Lahinguvõime säilitamine. Sõduri madalkaeviku e kiirkaeviku rajamine (harjutus 4);

3. Lisa 1. SBK test 3. Madalakaeviku rajamine (kiirkaevik) (arvestus 2).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. täiendavalt iga 4 õppuri kohta järgmised tööriistad: suur labidas, kirka, kang, saag.

Juhised VL-le:

1. väljaõpe toimub maastikul;

2. alateema „SBK test 3. Madalakaeviku rajamine (kiirkaevik)“ on soovitav viia läbi kohe pärast alateema „Sõduri täiskaeviku rajamine“ läbiviimist;

3. VL peab antud teemasid võimalusel lõimima ka teiste teemade käsitlusse.

Seos alaeesmärgiga 5

HindamineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 3 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus Lisa 2 SBK eksam 2 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 3 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus Lisa 2 SBK eksam 2 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 3 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus Lisa 2 SBK eksam 2 kriteeriumitele.

KBRT-kaitse

Harjutus 1Alateemad:

1. Individuaalne KBRT kaitse. Gaasimaski töökorrasoleku kontroll. Gaasimaski kasutamine (harjutus 1).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus (sh ka vihmaülikond, saapakatted, gaasimask);

2. võimalusel maketid ja visuaalsed abivahendid.

Juhised VL-le:

1. teemasid viiakse läbi vastavalt võimalustele klassis ja välitingimustes;

2. teema läbiviimist lõimida teema „Meditsiinitoetus ja esmaabi“ alateemaga „KBRT ainete esmaabi andmine“;

3. teema loetakse läbituks kui VL hinnangu kohaselt oskab õppur teha gaasimaski korrasoleku kontrolli ja kasutada gaasimaski eesmärgipäraselt.

Seos alaeesmärgiga 6

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata.

sh hindekriteeriumidEi hinnata.

Pettetegevus ja varjamine

Harjutus 2Alateemad:

1. Maskeerimine. Individuaalne maskeerimine (harjutus 2).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. võimalusel maketid ja visuaalsed abivahendid.

Juhised VL-le:

1. teemasid viiakse läbi vastavalt võimalustele klassis ja välitingimustes;

2. teema loetakse läbituks kui VL hinnangu kohaselt oskab õppur maskeerida ennast vastavalt ümbritsevale maastikule.

Seos alaeesmärgiga 7

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata.

sh hindekriteeriumidEi hinnata.

Tüüpametikoha varustus ja hooldus

Harjutus 2

Iseseisev õpe 7Alateemad:

1. Riide-erivarustuse komplektides sisalduva varustuse tutvustus ja pakkimine (harjutus 1);

2. Hoolduse alused. Tingimuste loomine hoolduse läbiviimiseks (harjutus 1);

3. Hoolduse läbiviimine vastavalt nõuetele (iseseisev õpe 7).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. Individuaalsed esmaabivahendid.

Juhised VL-le:

1. vajadusel tuleb alateemasid korrata, et õpitu kinnistuks;

2. VL peab kontrollima, et õppurid täidaksid õpetatud nõudeid järjepidevalt kogu edaspidise väljaõppe vältel;

3. teema loetakse läbituks kui VL hinnangu kohaselt oskab õppur hooldada talle väljastatud KVT varustust.

Seos alaeesmärgiga 8

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata.

sh hindekriteeriumidEi hinnata.

Meditsiinitoetus ja esmaabi

Harjutus 13

Loeng 10

Arvestus 2

Alateemad:

1. Esmaabi. Meditsiiniteenistuse korralduse tundmine (loeng 1);

2. Isiklik hügieen sise- ja välitingimustes (loeng 1);

3. Abi andmine välisteguritest põhjustatud seisundite korral (loeng 1);

4. Individuaalse esmaabikomplekti (MK1) kasutamine (loeng 1).

5. Sündmuskoha ohutuse tagamine (harjutus 1);

6. KBRT ainete esmaabi andmine (harjutus 1);

7. Hingamisteede avamine (harjutus 1);

8. Esmaabi andmine verejooksude korral (loeng 1, harjutus 2);

9. Esmaabi andmine pea-, silma-, kaela-, rindkere-, ja kõhutrauma korral (harjutus 2);

10. Kannatanu transportimine üksinda ja abilisega (harjutus 2);

11. Taktikaline kannatanu käsitlemine (harjutus 4);

12. Toimetulek psühholoogiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega (loeng 5);

13. Lisa 1. SBK test 4. Verejooksu peatamine (arvestus 2).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. individuaalsed esmaabivahendid.

Juhised VL-le:

1. vajadusel tuleb alateemasid korrata, et õpitu kinnistuks;

2. VL peab antud teemasid võimalusel lõimima ka teiste teemade käsitlusse.

Seos alaeesmärgiga 9

HindamineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 4 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 4 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 4 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 4 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 4 ja kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 4 kriteeriumitele.

Taktikaline manööver

Harjutus 53

Arvestus 3Alateemad:

1. ülesandeks valmistumine (harjutus 2);

2. seisangud relvata (harjutus 1);

3. Ssõduri liikumisviisid relvata (harjutus 2);

4. liikumine koondrivis. Jao ja rühma koondrivistused. Liikumine koondrivis väeosas ja maastikul

(harjutus 4);

5. sõduri liikumisviisid relvaga. Kohapeal ja liikumiselt pööramine automaatrelvaga (harjutus 4);

6. liikumistee valik (harjutus 4);

7. tulepositsiooni valik (harjutus 2);

8. manööver pimedas. Liikumine piiratud valgustingimustes (harjutus 2);

9. käemärgid. Helisignaalid (harjutus 1);

10. sihtmärgi osutamine (harjutus 3);

11. tulejuhtimisekäskluste täitmine (harjutus 2);

12. liikumine lahkrivis (harjutus 4);

13. liikumine vastastikusel toetusel, tuli ja liikumine (harjutus 6);

14. manööver hoonestatud alal. Akendest ja avaustest möödumine. Nurkade avamine (harjutus 4);

15. lähivõitlus relvaga (harjutus 4);

16. asukoha määramine: Vahemaa määramine sammupaaridega (harjutus 1);

17. kompassi kasutamine (harjutus 1);

18. sihtpunkti orienteerumine kompassiga (harjutus 2);

19. asukoha määramine kaardi ja maastiku võrdlusel (harjutus 1);

20. kaardi suunamine ehk orienteerimine kompassi abil (harjutus 1);

21. sihtpunkti orienteerumine kaardi ja kompassiga (harjutus 2);

22. lisa 1. SBK test 5. Tegevus rivis paigal ja liikumisel (arvestus 1);

23. lisa 1. SBK test 6. Liikumisviisid (arvestus 1);

24. lisa 1. SBK test 7. Sihtmärgi osutamine (arvestus 1);

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. individuaalne meditsiinikomplekt (MK1).

Juhised VL-le:

1. alateemasid viiakse läbi nii klassis kui välitingimustes.

2. alateemad „Sõduri liikumisviisid relvaga. Kohapeal ja liikumisel pööramine automaatrelvaga“ ja „Manööver hoonestatud alal. Akendest ja avaustest möödumine. Nurkade avamine“ on soovitav siduda kursusekava „Automaatrelva- ja laskeõppe“ läbiviimisega;

3. alateema “Tulejuhtimisekäskluste täitmine“ õpetamisel keskenduda käskluste „Üksiklasud“, „Kiirtuli“, „Vaata ja lase“ ja „Ridatuli“ tegevustele ning tekitada õppurites harjumust pidada arvestust laskmiste käigus kulutatud laskemoona üle;

4. alateema „Asukoha määramine kaardi ja maastiku võrdlusel“ tuleb eelnevalt läbida teema „Topograafilise kaardi lugemine“;

5. teemaga seotud teste on soovitatav viia läbi kohe pärast alateemade läbimist;

6. lisa 1 SBK test 5 soovitatakse korraldada kursuse 3. - 4. nädalal;

7. oluliste individuaaloskuste õpetamisel võib VL vajadusel teemas olevaid alateemasid korrata.

Seos alaeesmärkiga 10

HindamineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 5, SBK test 6 ja SBK test 7 kriteeriumitele ning kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 5, SBK test 6 ja SBK test 7 kriteeriumitele ning kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 5, SBK test 6 ja SBK test 7 kriteeriumitele ning kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

Taktikaline rännak

Harjutus 8

Loeng 1Alateemad:

1. ettevalmistused rännakuks (loeng 1);

2. rännak lahinguvarustuses 5 km (harjutus 2);

3. rännak lahinguvarustuses 10 km (harjutus 2);

4. rännak täielikus rännakuvarustuses 5 km (harjutus 2);

5. rännak täielikus rännakuvarustuses 10 km (harjutus 2).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. individuaalsed esmaabivahendid.

Juhised VL-le:

1. alateemade loengud viiakse läbi klassiruumis, kuid harjutused toimuvad välitingimustes;

2. VL peab tagama, et rännakute läbiviimisel oleks tagatud õppurite ohutus (liiklus, külm, kuum, hõõrumised, jne);

3. väljaõpe tuleb läbi viia selliselt, et õppuritele ei tekitata koormusest tingitud vigastusi;

4. rännakule eelnevalt peab looma tingimused, et õppurid saaksid parimal viisil oma varustuse ja relvastuse rännakuks ette valmistada;

5. VL peab rõhutama võitlusvõime alalhoidmiseks olulisi nüansse enne rännakut, rännaku käigus ja pärast rännakut;

6. väljaõppe esimesel neljal nädalal on soovitatav rännata mitte raskema kandamiga kui 15 kg.

7. väljaõppe vältel läbivalt järgida põhimõtet, et korraga ei suurendata distantsi, kantavat raskust või kiirust;

8. võimalusel planeerida ja võimaldada väljaõppe varuaja arvelt õppuritele täiendavaid rännakuid õppekohtade või -alade vahel, järgides eelnimetatud põhimõtteid;

9. eksamile pääsemiseks peab õppur olema eelnevalt läbinud vähemalt 5 km rännaku täielikus rännakuvarustuses ja 10 km rännaku lahinguvarustuses.

Seos alaeesmärgiga 11

HindamineHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

Ala hõivamine

Harjutus 7Alateemad:

1. puhkepaiga valik. Puhkepaiga rajamine telkmantlit kasutades. Sõlmede tegemine (harjutus 2);

2. priimuse ja piirituspõleti kasutamine. Söögi valmistamine välitingimustes. Keskkonda säästev käitumine (harjutus 1);

3. tööriistade kasutamine (üksuses kasutatavad tööriistad, nt kirves, labidas, saag jms) (harjutus 1);

4. varustuse ja relvastuse hooldamine välitingimustes (harjutus 1);

5. välihügieen (harjutus 1);

6. majutusvahendid. Jao telgi kasutamine. Telgiahju ohutustehnika ja kasutamine (harjutus 1).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. struktuurüksuses ettenähtud tööriistad (kirves, saag, labidas, kirka jne).

Juhised VL-le:

1. teemasid viiakse läbi välitingimustes;

2. VL kehtestab välilaagri jaoks kindla tegevuste rutiini, mille järgimist terve väljaõppe vältel kontrollitakse.

3. alateema „Varustuse ja relvastuse hooldamine välitingimustes“ on soovitav siduda kursusekava „Automaatrelva- ja laskeõppe“ läbiviimisega;

4. hõlbustamaks teema kinnistamiseks hinnangute andmist võib VL luua õppuritele jagamiseks kontroll-lehed, kus on kirjeldatud tegevuste rutiini ja sooritamise järjekord.

Seos alaeesmärgiga 12

HindamineHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 5 kriteeriumitele.

Liikuvuse tagamine

Harjutus 4Alateemad:

1. mineeritud ala tuvastamine. Mineeritud ala läbimine (harjutus 1);

2. miinide leidmine individuaalsete vahenditega (harjutus 2);

3. montrollitud ala märgistamine (harjutus 1).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus.

Juhised VL-le:

1. teemasid viiakse läbi vastavalt võimalustele klassis ja välitingimustes;

2. alateemas „Miinide leidmine individuaalsete vahenditega“ tuleb käsitleda nii maapinnas olevaid miine kui ka püünis-tüüpi miine (sh traadid jms);

3. võimalusel kombineeritakse teema läbiviimist teema „Tõkestamine“ läbiviimisega;

4. teema loetakse läbituks kui VL hinnangu kohaselt oskab õppur tuvastada mineeritud ala ning valida asjakohase käitumisviisi.

Seos alaeesmärgiga 13

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata.

sh hindekriteeriumidEi hinnata.

Tõkestamine

Harjutus 4Alateemad:

1. tõkestamine. Suund- ja külgmiinid. Miinide paigaldamine (harjutus 2);

2. roomikumiinid. Roomikumiini matmine (harjutus 2).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. 1 õppemiin 2-3 õppuri kohta.

Juhised VL-le:

1. teemat viiakse läbi välitingimustes;

2. soovitatav on viia läbi õpe väiksemates gruppides;

3. võimalusel kombineeritakse teema läbiviimist teema „Liikuvuse tagamine“ läbiviimisega;

4. teema loetakse läbituks kui VL hinnangu kohaselt oskab õppur paigaldada miine.

Seos alaeesmärgiga 14

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata.

sh hindekriteeriumidEi hinnata.

Tankitõrjerelv

Harjutus 2Alateemad:

1. ühekordsed tankitõrjerelvad. Ühekordne tankitõrjelask. Ohutustehnika. Relva komplekt. Sihikud ja sihtmärgi tabamine (harjutus 2).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. igale õppurile relvakomplekt;

3. struktuurüksuses kasutatavad ühekordsed tankitõrjelasud ja nende treeningvahendid.

Juhiseid VL-le:

1. harjutuse läbiviimisel kasutada OE 2.2 (Tankitõrjerelva laskeharjutuste ohutuseeskiri) kehtestatud protseduure ja käsklusi.

2. tulepositsioonil (iseseisvalt või tulepositsiooni kontrollija loal) õppur:

2.1. hoiab relva nii, et see oleks suunatud sihtmärgi alale;

2.2. eemaldab eesmise otsakatte teibi ja keerab otsakatte küljest;

2.3. eemaldab sihiku kattekorgi; eemaldab päästemehhanismi plastikkatte teibi ja eemaldab plastikkatte;

2.4. vajutab alla ohutusnupu M ja vinnastab relva vinnastushooba sisse vajutades. Kui vinnastushoob liigub, võib lasta lahti ohutusnupu. Vinnastushoob fikseerub, kui see on piisavalt sisse vajutatud;

2.5. kontrollib tagumist ohuala ja annab tulekäsu: “Soomuk … meetrit, sihin …, tähelepanu, lasen!”;

2.6. keerab kaitseriivi asendisse F (ingl Fire), surub relva vastu õlga, sihib ja vajutab päästikule; Pärast käsklust: „Lasen!“ on lasu sooritamiseks aega 10 sekundit. Kui selle aja jooksul ei saanud mingil põhjusel lasku sooritada, tuleb uuesti kontrollida taga plahvatusala.

3. kui lasku ei toimu, ootab õppur viis sekundit ja kannab ette: „Tõrge!” (see aeg on vajalik viivituslasu jaoks). Õppur viib läbi tõrkedrilli (vajadusel kaks korda):

3.1. vajutab alla ohutusnupp M, mis vabastab vinnastushoova;

3.2. keerab kaitseriiv asendisse S (ingl Safe);

3.3. vajutab alla ohutusnupp M ja vinnasta relv uuesti vinnastushooba sisse vajutades;

3.4. suunab relv sihtmärgile, veendu et ohuala on puhas;

3.5. keerab kaitseriiv asendisse F (ingl Fire), sihi ja vajutab päästikule;

3.6. kui lasku ka siis ei järgne ootab 30 sekundit;

3.7. vajutab alla ohutusnupp M, mis vabastab vinnastushoova;

3.8. keerab kaitseriiv asendisse S (ingl Safe). Tulepositsiooni kontrollija ootab peale teistkordset tõrkedrilli viitsüttimist kaks minutit ja annab käskluse edasisteks tegevusteks tõrkega lahingumoonaga.

4. teema loetakse läbituks, kui VL hinnangu kohaselt oskab õppur kasutada ühekordset tankitõrjerelva eesmärgipäraselt.

Seos alaeesmärgiga 16

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineEi hinnata.

sh hindekriteeriumid Ei hinnata.

Käsigranaadid

Harjutus 5

Arvestus 1Alateemad:

1. ründegranaadid. Granaadi ohutu käsitsemine. Granaadi tehniliste andmete tundmine. Põhiviskeasendid. Sütiku kinnitamine. Granaadi tööasendisse viimine. Sihtmärgi tabamine granaadiga. Tegevus granaadi tõrke korral (harjutus 2);

2. ründegranaadid. Lahinggranaadi viskeharjutus (harjutus 3);

3. lisa 1. SBK test 9. Käsigranaadi heitmine (arvestus 1).

Vahendid:

1. VL poolt määratud individuaalvarustus;

2. õppegranaadid;

3. treeninggranaadid.

Juhiseid VL-le:

1. teemat viiakse läbi välitingimustes granaadiheiteks ettenähtud asukohtades;

2. harjutuse läbiviimisel kasutada OE 2.6 (Käsigranaadi ohutuseeskiri) kehtestatud protseduure ja käsklusi;

3. käsklused ja tegevus heitealal (nt kaevikus):

3.1. kontrollija: „Granaat ette valmistada!“;

3.2. heitja valmistab granaadi ette ja hüüab kõva häälega: „Granaat ette valmistatud!“;

3.3. kontrollija: „Vastane ... (nt ees 20 m, seina taga jne), hävita granaadiga!“;

3.4. heitja viib granaadi lahingasendisse ja hüüab: „Vastane ... (nt ees 20 m, seina taga jne), kata, hävitan granaadiga!“;

3.5. kontrollija etendades lahingupaarilist vastab: „Katan!“;

3.6. heitja hüüab: „Heidan!“, ja heidab granaadi sihtmärgi suunas, mis on kõigile käskluseks varjuda

3.7. kui heide ebaõnnestub või tekib ohtlik olukord, annab kontrollija käskluse „Varjuda!“, mille järel kõik peavad kohe varjuma;

4. kontrollija peab jälgima granaadi heitesuunda maandumiseni ja seda, et heitja kohe varjuks ning seejärel ise varjuma.

Seos alaeesmärgiga 17

HindamineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 9 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumitele.

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 9 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumitele.

sh hindekriteeriumidHindamine toimub tuginedes Lisa 1 SBK test 9 kriteeriumitele ja kontrollharjutuse käigus tuginedes Lisa 2 SBK eksam 1 kriteeriumitele.

Kontrollharjutus

Arvestus/eksam 16Alateemad:

1. SBK eksam 1: Liikumine lahinguväljal (arvestus 2);

2. SBK eksam 2: Positsiooni kaitse (arvestus 2);

3. SBK eksam 3: Olemus ja kaitseväelaslikkus (arvestus 2);

4. SBK eksam 4: Esmaabi lahinguväljal (arvestus 2);

5. SBK eksam 5: Rännak (arvestus 8).

Vahendid:

1. eksamite läbiviimiseks vajalikud vahendid kirjeldatud Lisas 2 VL poolt määratud individuaalvarustus all;

2. õppegranaadid.

Juhiseid VL-le:

1. eksamid viiakse läbi kas koondatult (järjestikuse perioodi jooksul kursuse lõpus nn „lõpuharjutuse“ ajal) või hajutatult (eksamid viiakse läbi kursuse vältel vastavalt VL arvestusega, et eksamiks vajalikud eeldustestid on õppuril eelnevalt sooritatud. VL otsusel on lubatud mittearvestatud tulemusega arvestada alateema sooritatuks kui testiga seotud eksam on sooritatud positiivsele tulemusele). Kui eksamid viiakse läbi koondatult, siis peab arvestama, et selle jaoks on ette nähtud kaks (2) päeva;

2. eksamite läbiviimiseks kasutatakse kas eksamipunkte või eksamijaamu (vt lisa 2). Eksamipunkte ja – jaamu võib kasutada ka omavahel kombineerituna;

3. KV ja KL-i harjutusväljade, väljaõppevahendite ja isikkoosseisu erinevatest võimalustest tingituna on eksamid lubatud hajutada pikema perioodi peale;

4. kontrollharjutust korraldades on oluline arvestada õppes oleva üksuse suuruse, olemasoleva instruktorkoosseisu, väljaõppealade ja laskeväljadega;

5. eksamite läbiviimise järjekorra otsustab VL, kuid tuleb arvestada, et SBK eksam 6 „Rännak“ peab toimuma SBK viimasel nädalal viimase eksamina;

6. negatiivse tulemuse korral määrab VL eksamite kordussoorituste ajad.

6.1. kursuse jooksul peab õppurile võimaldama eksami sooritamist kolm korda;

6.2. kui õppur vahetab väeosa, siis tuleb kordussoorituste läbiviimisel järgida kordussooritust läbiviiva allüksuse ülema juhiseid (nt kui õppur vahetab pärast SBK-d üksust).

Seos alaeesmärkidega

1-17

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemine1. kontrollharjutuse käigus viiakse läbi viis eksamit, millega kontrollitakse SBK alaeesmärkide saavutamist. Eksamid on kompleksharjutused, mille käigus õppurile peab kombineerima kahte või enamat kursuse jooksul omandatud oskust ja teadmist.

2. SBK eksamite 1-5 positiivne sooritamine on SBK lõpetamise eeldus.

sh hindekriteeriumid Eksamite läbiviimisjuhised ja hindamiskriteeriumid on toodud lisas 2.

ÕppemeetodidLoeng, harjutus, iseseisev õpe, arvestus/eksam

HindamismeetodidSBK läbimiseks peab õppur positiivselt sooritama 9 testi ja 5 eksamit.

Lõimitud teemadSBK väljaõppe teemad on omavahel lõimitud ja seotud laskuri ametikoha nõuete omandamisega. Oluline on teha õppuritele selgeks, et kõik kursusel õpitavad teadmised ja omandatavad oskused on lahinguväljal tegutsemiseks hädavajalikud ning omavahel väga tihedalt seotud.

VL peab lisaks sellele arvestama, et:

1. õppur tunneks ennast meeskonna/allüksuse liikmena (seotus);

2. õppur saaks väljaõppes kaasa rääkida (autonoomsus);

3. väljaõpe oleks parajalt väljakutseid pakkuv (kompetentsus);

4. iga teema lõpus antakse tagasisidet.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineSBK läbimiseks peab õppur positiivselt sooritama 9 testi ja 5 eksamit, millega kontrollitakse kursuse õpiväljundite saavutamist.

1. SBK testide nimekiri koos läbiviimisjuhistega on esitatud kursuse lisas 1 ja eksamite nimekiri koos läbiviimisjuhistega lisas 3;

2. testidega kontrollitakse olulist individuaalset teadmist või oskust;

3. eksamid on kompleksharjutused, mille käigus õppur peab kombineerima kahte või enamat kursuse jooksul omandatud oskust ja teadmist;

4. testi mittesooritamise korral määrab VL testi kordussoorituse aja;

5. kui testiga seotud eksam on sooritatud positiivsele tulemusele, siis võib testi mittearvestatud tulemusega lugeda sooritatuks;

6. kursuse jooksul peab õppuritele võimaldama eksami sooritamist kolm korda, lisasooritused tuleb läbi viia kursust läbiviiva allüksuse ülema juhiste järgi;

7. eksamite läbiviimine toimub üldjuhul kursuse lõpus kontrollharjutuse ajal, mille jaoks on SBK kursusekavas ette nähtud kaks (2) väliharjutuse päeva;

8. KV ja KL-i väljaõppealade, -vahendite ja isikkoosseisu erinevatest võimalustest tingituna on eksamid lubatud hajutada pikema perioodi peale.

sh lävend“Arvestatud” saamise tingimus:

1. SBK testide hindamispõhimõtted ja lävendid on kirjeldatud kursusekava lisas 1;

2. testide sooritamine on eelduseks eksamitele pääsemiseks;

3. SBK eksamite hindamispõhimõtted ja lävendid on kirjeldatud kursusekava lisas 2;

4. eksamite positiivne sooritamine on kursuse lõpetamise eeldus.

Õppematerjalid1. EKV e-õppe portaal; https://ilias.mil.ee (SBK kursusekava);

2. KV sisemäärustik;

3. KV rivieeskiri;

4. Ohutuseeskirjad;

5. Reservteenistuse väljaõppe ainekava, kinnitatud 09.03.2017 KVPS J7 ülema kirjaga nr J7-3.1-1.1/17/ 11417;

6. KV ja KL-i tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmist reguleerivad õigusaktid;

7. Töökeskkonna ohutegurid EKV-s, nendest tulenevad terviseriskid ning kuidas end nende eest kaitsta. Töötervishoiu ja tööohutusalane käsiraamat, Tartu Ülikool ja Eesti Kaitsevägi, 2016;

8. Keskkonnakaitse kaitsejõududes. Säästva Eesti Instituudi käsiraamat. Tallinn, 2002;

9. Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2199;

10. Taktikaline vastane „punane” maaväe käsiraamat (tehnika, relvastus ja taktika). Tallinn: LuK, 2020;

11. Vene Föderatsiooni relvajõudude vormid, auastmed ja eraldusmärgid. Tartu: KVÜÕA Täiendusõppe keskus, 2010;

12. Sõduri käsiraamat, Tapa, 2024.

LISA 1. SBK testid

SBK test 1. Topograafilise kaardi lugemine

1. Eesmärk: õppur oskab topograafilisel kaardil määrata asukohti ning lugeda topograafiliste kaartide tingmärke.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse vastavalt võimalustele maastikul või klassiruumis;

2.2. õppurid ei kanna testi ajal lahingvarustust;

2.3. testimiseks moodustatakse kuni rühma suurused grupid (kuni 30 õppurit);

2.4. ühte gruppi hindab korraga üks VL, võimalusel on ühe VL kohta maksimaalselt 12 õppurit;

2.5. vajalikud vahendid:

2.5.1. KV topograafiline kaart 1:50 000 või VL määratud mõõtkavaline kaart;

2.5.2. marker (vajadusel);

2.6. arvestuslik testi ettevalmistuseks kuluv aeg on kuni 10 minutit ja testi läbiviimiseks kuni 30 minutit.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt;

3.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 5 punkti;

3.3. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt 4 punkti.

3.4. „mittearvestatud“ (MA) saamiseks on testil saadud vähem kui 4 punkti.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. test viiakse läbi suuliselt ja VL vahetu kontrollimisega.

4.2. VL annab ühe neljakohalise koordinaati ja õppur peab märkima ning näitama saadud ruudu (1 p);

4.3. VL annab ühe kuuekohalist koordinaati ja õppur peab märkima ning näitama saadud punkti (1 p);

4.4. VL annab ühe kaheksakohalist koordinaati ja õppur peab märkima leitud punkti kaardil (1 p);

4.5. VL käsib näidata kaardil 4 elementi: mets, veekogu, erinevat liiki tee või mõne muu pinnavormi (iga õige vastus annab 0,5 p, kokku võimalik saada 2 p).

1) 

SBK test 2. Omakahjude vältimine

1. Eesmärk: õppur oskab eristada vastase, NATO või EKV erinevat liiki lahingutehnikat.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse vastavalt võimalustele maastikul või klassiruumis;

2.2. õppurid ei kanna testi ajal lahingvarustust;

2.3. testi sooritatamiseks moodustatakse grupid arvestusega, et kõik testi sooritajad peavad VL poolt näidatavat pilti nägema;

2.4. vajalikud vahendid:

2.4.1. pildid lahingutehnikast;

2.4.2. igale õppurile väljaprinditud hindamisleht ja kirjutusvahend;

2.5. testi sooritamiseks on ühel grupil aega 15 min.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt.

3.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 20;

3.3. iga õige vastus annab 1 punkti. Iga vale vastus annab 0 punkti;

3.4. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt 14 punkti.

3.5. „mittearvestatud“ (MA) saamiseks on testil saadud vähem kui 14 punkti.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. testimisel kasutatakse „SBK test 2. Omakahjude vältimine (hindamisleht)“;

4.2. VL näitab õppuritele ükshaaval lahingutehnika pilte (kokku 20);

4.2.1. lahingutehnika pildid valib VL, kuid need peavad olema hea kvaliteediga.

4.2.2. 6 pilti võib VL ise valida;

4.2.3. vähemalt 2/3 piltidest peavad olema sellised, kus tehnikale iseloomulikud eripärad on hästi tuvastatavad (sh lahingtehnika on ilma maskeeringuta jms);

4.3. VL näitab ühte pilti kuni 30 s;

4.4. testi sooritajad märgivad lahingutehnika isiklikule hindamislehele.

SBK test 2. Omakahjude vältimine (hindamisleht)

Õppuri ees- ja perenimi:

Jrk

nrVastase tehnika liigitusPunkte kokkuA või MA

1.Tank

2.Soomustransportöör

3.Lahingumasin

4.Lahingumasin

5.Soomustransportöör

6.Tank

7.Erisoomuk (kaudtuli)

8.Erisoomuk (juhtimine)

9.Tank

10.Lahingumasin

11.Veoauto

12.Soomustransportöör

13.Tank

14.Veoauto

15.Soomustransportöör

16.VL valik

17.VL valik

18.VL valik

19.VL valik

20.VL valik

PUNKTID KOKKU

SBK test 3. Madalkaeviku rajamine (kiirkaevik)

1. Eesmärk: õppur oskab rajada madalkaeviku vastasega vahetu kokkupuute ohu korral.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse maastikul esimesse kategooriasse kuuluval pinnasel (liiv, saviliiv, kerge liivsavi, taimejuurtega läbikasvanud muld, mullapinnas, turvas) ainult madalkaeviku rajamiseks;

2.2. õppurid kannavad testi sooritamisel lahinguvarustust;

2.3. testimiseks moodustatakse grupid vastaval maastikule, kuid 20 õppuri on kohta vähemalt üks VL;

2.4. vajalikud vahendid:

2.4.1. igal õppuril peab olema varustuse hulgas labidas.

2.5. testi sooritamiseks on ühel õppuril aega 40 min.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt.

3.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 3;

3.2.1. hinnatakse kolme kategooriat: kaitstus (2 p), aeg (0,5 p) ja orienteeritus (0,5 p).

3.2.2. iga vale tegevus või nõude täitmine annab 0 punkti;

3.3. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt 2 punkti;

3.4. „mittearvestatud“ (MA) saamiseks on testil saadud vähem kui 2 punkti või kaevik on laskesuunas valesti orienteeritud.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. õppuritele näidatakse eelnevalt kaeviku asukoht ja suund.

4.2. aega loetakse käsklusest „Alustada!“ kuni õppuripoolse ettekandeni „rms Kask – valmis!“;

4.3. sooritust hinnatakse Joonis 1 põhjal võttes arvesse, et kaeviku mõõtmed võivad muutuda olenevalt õppuri pikkusest, kehakaalust jne.

Joonis 1. Näide madalkaevikust

SBK test 4. Verejooksu peatamine

1. Eesmärk: õppur oskab peata verejooksu MK1 abil.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse sisetingimustes või soodsa ilma korral väljas;

2.2. õppurid kannavad testi sooritamise ajal lahingvarustust.

2.3. testi sooritamisel osaleb kaks õppurit:

2.3.1. kannatanut mängiv õppur;

2.3.2. hinnatav õppur.

2.4. vajalikud vahendid:

2.4.1. igale õppurile on eraldatud esmaabikomplekt MK1;

2.5. testi sooritamiseks on ühel õppuril aega 5 min.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt.

3.2. "arvestatud" saamiseks on õppur peatanud massiivse verejooksu jäsemel žgutiga, teostanud haava sidumise esmaabisidemega ning ei ole teinud eluohtlikke vigu (hindamislehel märgitud "boldis");

3.3. „mittearvestatud“ saamiseks on õppur teinud kannatanu verejooksu peatamisel (hindamislehel märgitud "boldis") vea.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. hindamisel kasutatakse „SBK test 4. Verejooksu peatamine (hindamisleht)“.

4.2. testi puhul on põhirõhk MK1 komplekti kasutamisel.

4.3. testimine toimub järgmiste põhimõtete alusel:

4.3.1. kannatanu mõlemad jäsemed on vigastusega- massiivne verejooks ühel jäsemel ja kergelt veritsev haav teisel jäsemel;

4.3.2. VL annab olukorra, näitab haavade asukohad ning käsib ükshaaval hinnatavad elemendid;

4.4. testimise vältel VL poolt antavad käsud:

4.4.1. „Massiivne, nähtav verejooks ühel jäsemel, kasuta žgutti!“;

4.4.2. "Otsi teiseseid verejookse!";

4.4.3. "Kergelt veritsev haav teisel jäsemel - kasuta esmaabisidet!";

4.4.4. „Kannatanu kaotas teadvuse, aseta ta püsivasse külili asendisse!“.

SBK test 4. Verejooksu peatamine (hindamisleht)

Õppuri ees- ja perenimi1. 2.3.4.5.6.7.8.9.10.

VEREJOOKSU PEATAMINE JÄSEMEL ŽGUTIGA

Kasutab verejooksu peatamiseks kannatanu žgutti

Enne žguti paigaldamist veendub, et selle alla ei jääks midagi (taskud tühjaks).

Asetab žguti õigesse kohta (high&tight), teeb korrektse eelpingutuse, keerab pöörlat, fikseerib velkro.

Žguti kellaaeg on märgitud T 24 h süsteemis

Otsib teisi väliseid verejookse (blood swipe)

HAAVA SIDUMINE RÕHKSIDEMEGA

Eemaldab haava ümbritsevad riided

Toestab jäseme, lisavigastusi tekitamata.

Haavalapp katab haava, side katab haavalapi servad, sideme ots on fikseeritud.

Teeb lisasurve tekitamiseks klambriga tagasipöörde, surve on otse haavale.

Annab kannatanule püsiva küliliasendi

Arvestatud (A) / Mittearvestatud (MA)

SBK test 5. Tegevus rivis paigal ja liikumisel

1. Eesmärk: õppur oskab täita rivikäsklusi.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse riviplatsil;

2.2. õppurid ei kanna testi ajal lahingvarustust;

2.3. testimiseks moodustatakse 10-20 õppurist koosnevad grupid;

2.4. ühte gruppi testib korraga kaks VL;

2.5. testi sooritamiseks on aega 10 minutit.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt.

3.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 15;

3.2.1. Iga õige tegevus annab 1 punkti. Iga vale tegevus annab 0 punkti;

3.3. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt 10 punkti;

3.4. „mittearvestatud“ (MA) saamiseks on testil saadud vähem kui 10 punkti.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. test sooritatakse kaitseväe rivimäärustikus sätestatud rivivõtete ja käskluste alusel;

4.2. hindamisel kasutatakse „Test 5 „Tegevus rivis paigal ja liikumisel“ (hindamisleht)“;

4.3. test viiakse läbi hindamislehel toodud käskluste 1-15 alusel kindlas järjekorras.

SBK test 5. Tegevus rivis paigal ja liikumisel (hindamisleht)

Jrk nrÕppuri ees- ja perenimiKäsklusedPunkte kokkuA või MA

123456789101112131415

„Vabalt!”„Kohendu!“„Kohendumine lõpetada!“„Valvel“„Parem (vasak) – pool!“„Ümber – pöörd!“„Vabalt!“„Rivitult!“„Paigale!“„Valvel!“„Taktsammu-marss!“„Ümber – pöörd!“„Seis!“„Mütsid – peast!“„Mütsid – pähe!“

Võimalik punktide arv11111111111111115A = 10

1. 

2. 

3. 

4. 

5. 

SBK test 6. Liikumisviisid

1. Eesmärk: õppur oskab rakendada erinevaid liikumisviise rakendamisest lahinguväljal.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse maastikul;

2.2. liikumisviiside rada on kindlalt piiritletud maa-ala, kus iga liikumisviisi jaoks on eraldi lõik;

2.3. testi sooritamise ajal kannavad õppurid lahingvarustust;

2.4. õppuritest moodustatakse kuni 12 -liikmelised grupid;

2.5. testi sooritamiseks on ühel grupil aega 10 min.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt.

3.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 7;

3.3. iga õige tegevus annab 1 punkti. Iga vale tegevus annab 0 punkti;

3.4. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt 5 punkti;

3.5. „mittearvestatud“ (MA) saamiseks on testil saadud vähem kui 5 punkti või grupi sooritus kestab üle 10 min.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. hindamisel kasutatakse „SBK test 6. Liikumisviisid (hindamisleht)“.

SBK test 6. Liikumisviisid (hindamisleht)

Jrk

nrÕppuri ees- ja perenimiHiilimine

(10 m)Käpukil käimine

(10 m)RoomamineSöösthüpe

(3-5 sammu, 20 m)Pöörded relvagaPunkte kokkuA

või

MA

kõrge

(10 m)madal (10 m)pööramine

kohapealpööramine

liikumisel

(20 m)

Võimalik punktide arv11111117A = 5

1.

2.

3.

4.

5.

64/64

SBK test 7. Sihtmärgi osutamine

1. Eesmärk: õppur oskab osutada sihtmärke.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse maastikul;

2.2. test sooritatakse ühekaupa;

2.3. sihtmärkidena kasutatakse kas abikoolitajaid või tõusvate sihtmärkide süsteemi;

2.4. testi sooritamisel kannavad õppurid lahingvarustust;

2.5. testi sooritamisel ajalist piirangut ei ole.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt;

3.2. „arvestatud“ (A) saamiseks peab õppur osutama vähemalt üht sihtmärki kasutades kahte vabalt valitud meetodit (osutamiseks on üks sihtmärk, kuid kasutab korrektselt tema poolt valitud kahte meetodit).

4. Juhised hindamiseks:

4.1. testimisel arvestatakse SBK vältel õpitud sihtmärgi osutamise meetoditega (otsene, orientiir, kellanumbrilaud, käemeetod);

4.2. VL nimetab sihtmärgid ja meetodid kuidas õppurid sihtmärki osutavad.

SBK test 8. Seadusandlus

1. Eesmärk: õppur teab kaitseväe õigusaktidest ja kitsamalt struktuuriüksuses kehtestatud korra mõisteid, norme, kohustusi ja õigusi.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse õppeklassis;

2.2. õppurid ei kanna testi ajal lahingvarustust;

2.3. testimiseks moodustatakse kuni rühmasuurused grupid;

2.4. ühte gruppi hindab korraga üks VL;

2.5. vajalikud vahendid:

2.5.1. igale õppurile väljaprinditud hindamisleht;

2.5.2. igale õppurile kirjutusvahend;

2.6. testi sooritamiseks on aega 30 minutit.

3. Hindamine:

3.1. hinnatakse mitteeristavalt;

3.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 11;

3.2.1. iga õige vastus annab 1 punkti. Iga vale vastus annab 0 punkti;

3.3. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt 8 punkti;

3.4. „mittearvestatud“ (MA) saamiseks on testil saadud vähem kui 8 punkti.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. hindamisel kasutatakse „SBK test 8. Seadusandlus (hindamisleht)“;

4.2. testis on 4 vabaküsimust, kuhu VL saab lisada 4 valdkonnaspetsiifilist küsimust.

SBK test 8. Seadusandlus (hindamisleht)

õppuri ees- ja perenimi

Jrk nrKüsimusVastus

(täidab õppur)Punktid

(täidab VL)

1.Selgita oma sõnadega, mis on käsk? (1 p)

2.Millised on ettenähtud karistused käsu mittetäitmisel ? (1 p)

3.Kuidas peab käsu saaja käituma, kui ta ei saanud käsust aru? (1 p)

4.Millised on KV põhiväärtused? Selgita lühidalt iga põhiväärtuse tähendust enda jaoks (1 p)

a) vaprus, isamaa-armastus, asjatundlikkus, õiglus, sooneutraalsus, sallivus?

b) koostöövalmidus, ustavus, avatus, asjatundlikkus, vaprus, ausus?

c) koostöövalmidus, vaprus, ustavus, konkurentsivõimeline palk, sallivus, NATO?

5.Kelle poole on õigus alati pöörduda ilma vahetu ülema loata? (1 p)

6.Nimeta kujutatud auastmed:

64/64

7.Milline karistus järgneb, kui:

a) rikud relva?

b) eirad laskemoona ja relva käitlemise korda (nt laskemoona kaasa võtmine või kaotamine)? (1 p)

8.VL määratud küsimus (1 p)

9.VL määratud küsimus (1 p)

10.VL määratud küsimus (1 p)

11.VL määratud küsimus (1 p)

SBK test 9. Käsigranaadi heitmine

1. Eesmärk: õppur oskab heita käsigranaati (edaspidi granaat) lamades põlvelt asendisse võtmisel, põlvelt ja püstasendist.

2. Tingimused:

2.1. test sooritatakse maastikul granaadiheiteks ettenähtud harjutusheitealal;

2.2. õppurid kannavad testi ajal lahingvarustust;

2.3. granaadi heitmiseks peab ette valmistama kindlalt piiritletud maa-ala (vt joonis 2), kus käsitletakse sihtmärgi mõjutamist granaadiga;

2.4. granaat heidetakse varje tagant või kaevikust pooljaosihtmärgi pihta;

2.5. heidetud granaat peab tabama sihtmärki viie meetri raadiuses (vt joonis 2);

2.6. testimiseks moodustatakse kuni 10-liikmelised grupid ühe heitekoha kohta:

2.6.1. ühte õppurit ja gruppi hindab korraga üks VL;

2.6.2. granaati heidab korraga üks õppur.

3. Hindamine:

3.1. „arvestatud“ (A) saamiseks lõhkeb heidetud granaat sihtmärkidest A-D viie meetri raadiuses; „mittearvestatud“ (MA) saamiseks lõhkeb granaat sihtmärkidest A-D kaugemal kui viis meetrit.

4. Juhised hindamiseks:

4.1. hindamisel kasutatakse „Test 9. Käsigranaadi heitmine (hindamisleht)“;

4.2. VL määrab sihtmärgi(d) (vt joonis 2), mida heitja peab granaadiga mõjutama ja annab tagasisidet peale igat heidet.

4.3. igast heiteasendist heidetakse üks käsigranaat.

4.4. tegevus granaadi heitmise läbiviimisel:

4.4.1. õppur saanud kätte granaadid, liigub heitekohta (vt joonis 2);

4.4.2. „Heitekohta – marss“ – õppur liigub heitekohta;

4.4.3. „Lamades (põlvelt, püsti) granaat – lahingusse“ – õppur sooritab igast heiteasendist ühe heite sihtmärkide alasse.

Joonis 2. Granaadi heitmineTest 9. Käsigranaadi heitmine (hindamisleht)

Jrk nrÕppuri ees- ja perenimiLamades asendist põlvelt asendisse üleminekul heitminePõlvelt asendist heitminePüsti asendist heitmineA/MAMärkused

Sooritus 1Sooritus 2Sooritus 3

1.

2.

3.

4.

5.

Lisa 2. Kontrollharjutuste eksamid

Põhimõisted:

1. Eksamipunkt: ühe konkreetse eksami kontrollimiseks loodud piirkond maastikul. Eksamipunkt loob tingimused ühe ettenähtud eksami nõuetekohaseks hindamiseks. Eksamipunkt on reeglina mõeldud korraga kasutamiseks rühma suurusele üksusele. Eksamipunktis võib korraga olla avatud mitu rada, soovituslikult peaks eksamipunktis avatud radade arv olema selline, et ühe raja kohta ei ole rohkem kui 12 eksamineeritavat (vt joonis 3).

Joonis 3. Eksamipunkti ülesehitus

2. Eksamijaam: kahest või enamast eksamipunktist koosnev sihtüksus, mis võimaldab aja- ja ressursisäästlikult kontrollida suurt hulka isikkoosseisu. Eksamijaam on mõeldud korraga kuni kompanii suuruse üksuse kontrollimiseks. Eksamijaamad on mõistlik moodustada, kui korraga on struktuuriüksuses vajalik kontrollida mitme kompanii suurust üksust ja eksamite läbiviimise toetuseks on olemas isikkoosseis. Eksamijaamadega saavutatakse ajaline kokkuhoid täiendava isikkoosseisu olemasolul (vt joonis 4).

Joonis 4. Näide eksamijaamast, millel on kolme eksamipunktiSBK eksam 1. Liikumine lahinguväljal

1. Eesmärk: Õppur liigub hoonestamata alal üksi või meeskonna koosseisus vastase (VA) positsioonist surmava lasu või granaadiheite kaugusele ja hävitab vastase.

2. Käsitletavad kursuse alateemad:

2.1. ülesandeks valmistumine;

2.2. õppuri liikumisviisid relvaga;

2.3. kohapeal pööramine automaatrelvaga;

2.4. liikumisel pööramine automaatrelvaga;

2.5. liikumistee valik;

2.6. tulepositsiooni valik;

2.7. liikumine vastastikusel toetusel (tuli ja liikumine);

2.8. tegevus lahkrivis (individuaalne);

2.9. käemärgid;

2.10. sihtmärgi osutamine;

2.11. tulejuhtimiskäskluste täitmine;

2.12. käsigranaadi ohutu käsitsemine (otsustab VL);

2.13. käsigranaadi põhiheiteasendid (otsustab VL);

2.14. õppuri riide-erivarustuskomplekti pakkimine ja kasutamine;

2.15. relvakonflikti õiguse täitmine;

2.16. jõukasutuse reeglite täitmine;

2.17. raadioside pidamine;

2.18. individuaalne maskeerimine;

2.19. lähivõitlus relvaga.

3. Teiste kursustega kaasnevad alateemad (automaadi relva ja laskeõpe):

3.1. automaatrelva ohutu käsitlemine;

3.2. põhilaskeasendid;

3.3. salve laadimine ja vahetamine;

3.4. automaatrelva laadimine;

3.5. tõrgete eemaldamine.

4. Tingimused:

4.1. Eksami läbiviimiseks on ette valmistatud lahinguvälja imiteeriv lahingurada (vt joonis 5). Nõuded lahingurajale:

4.1.1. lahingurada peab olema maastikul valitud selliselt, et punktis 4.6 kirjeldatud tegevusi saaks reaalses lahingupildis läbi viia (nt poolkinnine maastik);

4.1.2. lahingurada peab olema ette valmistatud selliselt, et korraga saab rajale minna üks lahingupaar;

4.1.3. lahingurada on märgistatud vastavalt lahingutegevuse nõuetele (nt valge paber omade poolsel küljel puude-põõsaste alumistel okstel);

4.1.4. raja pikkus ei tohi ületada 200 m;

4.1.5. alguspunkt peab asuma looduslikult sobival varjealal (vt joonis 5);

4.1.6. vastase positsiooni mõjutatakse granaadiheitega selleks eelnevalt ettevalmistatud kaevepositsioonilt.

4.2. õppurid kannavad eksami ajal lahinguvarustust;

4.3. eksami läbiviimiseks moodustatakse enne lahinguraja tutvustamist lahingpaarid (kaks õppurit) ning määratakse lahingpaari vanem;

4.4. korraga läbib lahingurada üks lahingpaar;

4.5. ühte lahingupaari hindab üks VL;

4.6. tegevused enne lahingurajale minemist:

4.6.1. õppuritele kuvatakse lahingupilt, et nende lahingupaar peab minema julgestusposti kontrollima, kuna üksusel puudub side julgestuspostiga (välitelefon, raadiojaam);

4.6.2. ootealal peab õppuritele seletama, mida täpselt neilt nõutakse;

4.6.3. ootealal peab olema meeldetuletus õppuritele tegevuste kohta, mida nad peavad lahingurajal sooritama (sildid);

4.6.4. ootealas peaks olema õppuritel võimalus iseseisvalt vajaminevaid oskuseid meelde tuletada;

4.6.5. vajadusel jagada õppuritele ootealal laskemoon (kui pole varem tehtud);

4.6.6. Ühele õppurile on ette nähtud vähemalt üks salv paukpadruneid soorituse kohta;

4.6.6.1. Kui harjutus sisaldab ka granaadiheidet, siis 1 käsigranaat lahingpaarile.

4.6.7. VA imiteerimiseks kasutada tõusvat või statsionaarset sihtmärki;

4.6.8. kontakti imiteerimiseks sihtmärkidega peab VL kasutama oma relva tuletegevuse alguse imiteerimiseks;

4.7. lahinguraja läbimine üldjuhul sisaldab alljärgnevaid tegevusi:

4.7.1. automaatrelva laadimine;

4.7.2. liikumistee valik;

4.7.3. liikumisviisid automaatrelvaga;

4.7.4. käemärgid;

4.7.5. tulepositsiooni valik;

4.7.6. põhilaskeasendid;

4.7.7. automaatrelva ohutu käsitlemine;

4.7.8. sihtmärgi osutamine;

4.7.9. tulejuhtimisekäskluste täitmine;

4.7.10. tuletegevus positsioonilt;

4.7.11. liikumine otsetule mõjus (lähenemine va positsioonile);

4.7.12. käsigranaadi ohutu käsitsemine;

4.7.13. põhi heiteasendid.

4.8. lahingpaaril on lahinguraja läbimiseks aega maksimaalselt 10 min. Ajanõude ületamisel suunab katkestab VL lahingpaari tegevuse ja suunab nad tagasi ootealasse. Pärast instruktaaži läbib lahingupaar raja uuesti.

5. Hindamine:

5.1. hinnatakse mitteeristavalt.

5.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 14;

5.2.1. iga õige tegevus annab 1 punkti. Vale tegevus annab 0 punkti;

5.3. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt 9 punkti.

6. Juhised hindamiseks:

6.1. hindamisel kasutatakse SBK eksam 1 hindamislehte.

6.2. VL hindab õppuri tegutsemist lahingupaari koosseisus.

6.3. tegevus lahinguraja läbimisel (vt joonis 5):

6.3.1. VL annab käsu ülesande täitmiseks (ülesande algus);

6.3.2. lahingupaar laeb enne varjealalt liikuma hakkamist relvad;

6.3.3. lahingupaar valib ohutuima liikumistee;

6.3.4. omavaheliseks suhtlemiseks kasutab lahingpaar ainult käemärke;

6.3.5. kontakti korral VA-ga valib lahingupaar looduslikult sobivaima tulepositsiooni;

6.3.6. vastavalt varjele kasutab lahingupaar eelnevalt õpitud laskeasendeid;

6.3.7. lahingupaar osutab sihtmärgile;

6.3.8. õppur täidab tulejuhtimiskäsku ja alustab tuletegevusega positsioonilt;

6.3.9. kui sihtmärk on maha surutud alustab lahingupaar liikumist VA suunas (tuli ja liikumine põhimõttel);

6.3.10. jõudes kontaktjooneni hävitab lahingupaar VA VL-i poolt määratud viisil (nt käsigranaadiga, tulistades vmt);

6.3.11. peale rünnakut liigub lahingupaar tuli ja liikumine põhimõttel VA positsioonist läbi (hävitab vastase);

6.3.12. peale VA hävitamist liigub lahingupaar julgestuspostile ja valib seal sobiva tulepositsiooni;

6.3.13. lahingupaar teeb julgestuspostilt VL poolt eelnevalt sinna jäetud raadiojaamaga sidekontrolli (ülesande lõpp).

Joonis 5. Lahinguraja näide

SBK eksam 1 hindamisleht. Lahinguväljal liikumine

Jrk nr

Õppuri ees- ja perenimiAutomaatrelva laadimineAutomaatrelva ohutu käsitlemine

Liikumistee valikSõduri liikumisviisid relvagaKäemärgidTulepositsiooni valikPõhilaskeasendidSihtmärgi osutamineTulejuhtimiskäskluste täitmine

Tuletegevus positsiooniltLiikumine otsetule mõjusGranaadi ohutu käsitseminePõhiviskeasendidSidekontrollPunkte kokkuA või MA

Võimalik punktide arv1111111111111114A = 9

1.

2.

3.

4.

5.

SBK eksam 2. Kaitsepositsioon

1. Eesmärk: õppur loob tingimused määratud maa-ala valvamiseks

2. Käsitletavad kursuse alateemad:

2.1. ülesandeks valmistumine;

2.2. tulepositsiooni valik;

2.3. õppuri riide-erivarustuskomplektide pakkimine ja kasutamine;

2.4. topograafliste tingmärkide joonistamine;

2.5. tingmärkide joonistamine;

2.6. tulekaardi kasutamine;

2.7. kaeviku rajamine;

2.8. individuaalne maskeerimine.

3. Teiste kursustega kaasnevad alateemad (automaadi relva ja laskeõpe):

3.1. automaatrelva ohutu käsitlemine;

3.2. põhilaskeasendid.

4. Tingimused:

4.1. eksam koosneb kahest osast:

4.1.1. Lamades või põlvelt kaevik rajamine:

4.1.1.1. VL määrab kaeviku tüübi (lamades või põlvelt);

4.1.1.2. hindamispõhimõtted määratud kaevikutüübist ei sõltu;

4.1.2. Tulekaardi koostamine.

4.2. eksam sooritatakse maastikul selleks sobivas kohas;

4.3. ühe VL kohta on testitava isikkooseisu suuruseks kuni 10 õppurit;

4.4. testitavad kannavad eksami sooritamise ajal lahingvarustust;

4.5. tulekaardi koostamiseks jagab VL kõigile ühes (soovitatavalt A4) mõõdus valged paberilehed;

4.6. VL näitab maastikul eksami sooritamiseks vajamineva positsiooni ja annab ülesande;

4.7. kokku on eksami sooritamiseks õppuril aega kokku kuni 60 minutit (kaeviku kaevamiseks 50 min ja tulekaardi koostamiseks 10 min).

4.7.1. ajalise piirangu määramisel peab VL arvestama pinnasega, kuhu kaevik tuleb rajada;

4.7.2. eksami VL peab ajalisi normatiive korrigeerima vajadusel selliselt, et püsitatud ülesanne on täidetav.

5. Hindamine:

5.1. hinnatakse mitteeristavalt;

5.2. maksimaalne võimalik punktisumma on 17. Iga õige tegevus vastavalt hinnatavale tegevusele annab 1 või 3 punkti (vt SBK eksam 2 hindamisleht);

5.2.1. iga osaliselt õige tegevus vastavalt hinnatavale tegevusele annab 0,5 punkti. Iga vale tegevus või tegevuse tegemata jätmine vastavalt hinnatavale tegevusele annab 0 punkti;

5.3. „arvestatud“ (A) saamiseks peab testil sama vähemalt 11 punkti;

5.4. „mittearvestatud“ (MA) saamiseks on testil saadud vähem kui 11 punkti või pole õppur suutnud kaevata varjet pakkuvat kaevikut.

6. Juhised hindamiseks:

6.1. hindamisel kasutatakse SBK eksam 2 hindamislehte;

6.2. VL näitab õppurile kätte positsiooni ja määrab laskesektori ning ütleb, millised KVT varustuselemendid on lubatud seljast eemaldada;

6.3. õppur võtab seljast üleliigse varustuse ning jääb ootama VL märguannet alustamiseks;

6.4. pärast alustamise märguannet kaevavad õppurid kuni 50 min jooksul VL korraldusele kas lamades või põlvelt kaeviku vastavalt nõuetele/õpitule;

6.5. kui kaevik on valmis siis annab õppur märku VL-le „rms Kask – kaevik valmis!“;

6.6. VL fikseerib aja, õppur paneb selga lahinguvarustuse ja jääb kaeviku taha ootama edasisi korraldusi. Kaevikut enam kohendada ei tohi;

6.7. kui üksus on lõpetanud kaeviku kaevamise või kui ettenähtud aeg on täis, liiguvad õppurid VL korraldusel kaevikusse ja võtavad seal lamades/põlvelt laskeasendi, mille põhjal kontrollib VL kaeviku omadusi vastavalt eksam 2 hindamislehele;

6.8. pärast kaevikute hindamist nimetab VL tulekaardi koostamiseks vajalikud andmed sh positsiooni, laskesektori piirid, põhjasuuna, vastase tuleku suuna, orientiiri ja tulealustusjoone (Vt joonis 6). (Hindamisel võrdsema keskkonna loomiseks või taktikaliselt sobimatu ala korral võib VL jagada hinnatavatele panoraampildi tulekaardi koostamiseks);

6.9. VL märguande peale joonistavad õppurid enda positsiooni tulekaardi 10 minuti jooksul;

6.10. kui ülesanne on täidetud, annab õppur sellest märku „rms Kask – valmis!“;

6.11. VL korjab tulekaardid kokku ja annab õppuritele korralduse kaevikud kinni ajada;

6.12. Samaaegselt kaevikute kinni ajamisega toimub tulekaartide kontroll.

Joonis 6. Tulekaardi näidisSBK eksam 2 hindamisleht. Kaitsepositsioon

Jrk

nrÕppuri ees- ja perenimiKaevikTulekaart

(vt joonis 6)Punkte kokkuA või MA

Lahinguvarustus asub kaevamise ajal käeulatusesKohandamisoskusAegKaitseomadused (vallid)Laskesektor

PikkusLaiusSügavus*

(keha jääb kaeviku

kaevatud osa varju)Jõudis ajalisse normatiiviKõrgusLaiusTihedusVastavalt nõuetele (kõrgus, laius)Õigesti orienteeritudLaskesektori piirajadRelvatugiTulekaardile on kantud määratud elemendid (kokku 6)Elemendid on kujutatud tingmärkidega või korrektsete sümbolitegaTulekaardile kantud info on tõene

Võimalik punktide arv11111111111131117A =11

1.

2.

3.

4.

5.

* välistav tegevus, mille tulemusel on eksam automaatselt mittearvestatud (MA)

SBK eksam 3. Kaitseväelaslik käitumine

1. Eesmärk: õppur on omandanud kaitseväelasele olulised hoiakud ja kaitseväelasliku käitumise reeglid sise- ja välitingimustes.

2. Käsitletavad kursuse alateemad:

2.1. ülesandeks valmistumine;

2.2. liikumisviisid relvata;

2.3. tegevus koondrivis (individuaalne);

2.4. helisignaalid;

2.5. käemärgid;

2.6. KV distsipliini järgimine (KV teenistusseadus);

2.7. KV sisemäärustiku täitmine;

2.8. KV viisakusreeglite järgimine;

2.9. vormi kandmise eeskirja täitmine;

2.10. struktuuriüksuse sisekorra täitmine;

2.11. KV ajaloo ja väärtuste hoidmine.

3. Tingimused:

3.1. õppurid ei kanna testi ajal lahingvarustust.

3.2. eksam koosneb kahest osast:

3.3.1. kaitseväelaslik käitumine siseruumides;

3.3.2. esitlemine ning rivivõtted paigal ja liikumisel riviplatsil.

3.3. eksamit sooritab korraga kuni 20 õppurit siseruumides ja 20 välitingimustes;

3.4. eksamit viivad korraga läbi 4 VL (2 hindavad õppureid sise- ja 2 välitingimustes).

3.5. sisetingimustes on eksami sooritamiseks ühel õppuril aega 2 min.

4. Hindamiskord:

4.1. Hinnatakse mitteeristavalt.

4.2. Maksimaalne võimalik punktisumma on:

4.2.1. kaitseväelaslik käitumine siseruumides 16 punkti.

4.2.1.1. Iga õige tegevus või nõude täitmine annab 1 punkti. Iga vale tegevus või nõude täitmine annab 0 punkti;

4.2.2. esitlemine ning rivivõtted paigal ja liikumisel riviplatsil 18 punkti.

4.2.2.1. Iga õige tegevus või nõude täitmine annab 1 punkti. Iga vale tegevus või nõude täitmine annab 0 punkti;

4.3. „Arvestatud“ (A) saamiseks peab testil saama vähemalt:

4.3.1. kaitseväelaslik käitumine siseruumides vähemalt 12 punkti;

4.3.2. esitlemine ning rivivõtted paigal ja liikumised riviplatsil 12 punkti.

5. Juhised hindamiseks:

5.1. Hindamisel kasutatakse SBK eksam 3 hindamislehti A ja B.

5.2. hindamine koosneb kahest osast:

5.2.1. kaitseväelaslik käitumine siseruumides:

5.2.1.1. reageerimine käsklustele ja korraldusele;

5.2.1.2. esitlemine ja pöördumine;

5.2.1.3. välimus ja korrektsus;

5.2.1.4. kantav sümboolika ja selle tundmine;

5.2.1.5. esitluse selgus ja arusaadavus;

5.2.1.6. riviline hoiak ja pöörded;

5.2.2. esitlemine ning rivivõtted paigal ja liikumise riviplatsil.

SBK eksam 3 hindamisleht A. Kaitseväelaslik käitumine siseruumides

Jrk nrÕppuri ees- ja perenimiReageerimine käsklustele ja korraldusteleEsitlemine ja pöördumineVälimus ja vormiriietusVormil kantav sümboolika ja selle tundmineEsitluse selgus ja arusaadavusRiviline hoiak ja pöördedPunkte kokkuA või MA

„Reamees Kask!“„Minu juurde“Ettekanne

(näiteks „Härra veebel!

Reamees Kask!“Esitlemise julgusEsitlemisel (suhtlemisel) silmsideSõjaväeline hoiakIsiklik hügieenVormiriietuse korrektsusKehahoiakMida tähendab embleem paremal (vasakul) käisel.Mida tähendavad embleemil kujutatud sümbolid.Mida tähendab embleem vasakul (paremal) käisel.„Valvel!“Vabalt!“„Võite minna“

Võimalik punktide arv111111111111111116A = 12

1.

2.

3.

4.

5.

SBK eksam 3 hindamisleht B. Rivivõtted välitingimustes

Jrk nrÕppuri ees- ja perenimiKäsklusedPunkte kokkuA või MA

„Reamees Kask!“„Minu juurde – marss!“Ettekanne

(näiteks „Härra vanemveebel! Reamees Kask!)„Vabalt !”„Kohendu!“

„Kohendumine lõpetada!“„Valvel“„Parem – pool!“

(Vasak pool, ümber-pöörd)„Vabalt!“

„Rivitult!“„Paigale!“ „Valvel!“„Taktsammu-marss!“„Valvelsammu – marss!“ „Taktsammu-marss!“„Parem – pool!

(vasak, ümber – pöörd)“„Paigal – marss!“„Otse – marss!“„Paremale

(vasakule, keskele) – vaat!“„Otse – vaat!“„Seis!“„Oma kohale taktsammu – marss!“

Võimalik punktide arv11111111111111111118A = 12

1.

2.

3.

4.

5.

SBK eksam 4. Esmaabi lahingväljal

1. Eesmärk: Õppur oskab anda elupäästvat esmaabi taktikalises olukorras.

2. Käsitletavad kursuse alateemad:

2.1. ülesandeks valmistumine;

2.2. õppuri liikumisviisid relvaga;

2.3. liikumistee valik;

2.4. õppuri riide-erivarustuse komplektide pakkimine ja kasutamine;

2.5. individuaalse esmaabikomplekti kasutamine;

2.6. sündmuskoha ohutuse tagamine;

2.7. hingamisteede avamine;

2.8. esmaabi andmine verejooksude korral;

2.9. kannatanu transportimine üksinda ja abilisega;

2.10. taktikaline kannatanu individuaalne käsitlemine.

3. Teiste kursustega kaasnevad alateemad (automaadi relva ja laskeõpe):

3.1. tulepositsiooni valik;

3.2. automaatrelva ohutu käsitlemine.

4. Tingimused:

4.1. õppurid kannavad eksami ajal lahinguvarustust.

4.2. hindamiskeskkond peab sisaldama selget ja arusaadavat varjeala ning positsiooni lahinguväljal (vt joonis 7);

4.3. vastase ohtlik suund ja vastase aktiivsus peab selgelt arusaadav olema (vastase tegevust imiteeritakse imitatsioonivahenditega);

4.4. eksami jaoks vajaliku MK1 tagab VL;

4.5. ühe õppur eksamiks vajalikud materjalid on 1 žgutt ja 1 rõhkside, 1 välimeditsiini kaart (TCCC MIST kaart);

4.6. õppuril on eksami sooritamiseks aega 10 min.

5. Hindamine:

6.1. hinnatakse mitteeristavalt;

6.2. „arvestatud“ saamiseks annab õppur määratud ajaraamis oma pädevuse piires kannatanule elupäästvat esmaabi lahinguväljal ja varjes vastavalt esmase ülevaatusele algoritmile ning ei tee eluohtlikke vigu (märgitud boldis);

6.3. „mittearvestatud“ saamiseks teeb õppur vea hindamiselehel boldis märgitud tegevusel: õppur seab ennast ohtu, teeb kannatanule esmaabi andes eluohtliku vea või ei teosta kannatanu esmast ülevaatust õiges järjekorras.

6. Juhised hindamiseks:

6.1. hindamisel kasutatakse SBK eksam 4 hindamislehte;

6.2. hindamise läbiviimiseks soovituslikud hindamiskeskkonnad on näidatud joonisel 7;

6.3. instruktaažiks VL-le ja kannatanule - kannatanu lamab maas, tal on kuulihaav paremas reies koos massiivse verejooksuga. Kannatanu hingab kiirendatult, pulss on randmel olemas, ta on teadvusel ja karjub valust. Paanika ja segaduse tõttu ei suuda ta endale ise žgutti paigaldada ega varjesse liikuda;

6.4. kuvatav olukord eksami sooritajale – toimus kontakt vastasega, kõlasid mitmed lasud, üks võitleja sai pihta ja lamab maas. Eemalt on näha suur verejooks parema reie piirkonnas;

6.5. hindamisel keskendutakse elementidele, mida õppur teostab maastikul piiratud ajatingimustes kuni esmase ülevaatuse käigus tuvastatud vigastusele adekvaatse esmaabi osutamiseni.

Joonis 7. Esmaabi lahingväljal, eksami ühesehituse näited

SBK eksam 4 hindamisleht. Esmaabi lahingväljal

Õppuri ees- ja perenimi

Teema1. 2.3.4.5.6.7.8.9.10.

ABI TULE ALL

Üritab kannatanuga kontakti saada

Veendub enese ohutuses kannatanuni liikumisel

Transpordib kannatanu varjesse

ABI VARJES – TAKTIKALISE ESMAABI FAAS

Tagab ohutuse: Eemaldab kannatanult relva ja raadiosaatja

c- Kasutab verejooksu peatamiseks kannatanu žgutti

Kontrollib, et žguti alla ei jääks midagi liigset, nt. märkmik taskus vms

Asetab žguti õigesse kohta, teeb korrektse eelpingutuse, kasutab pannalt õigesti ning žgutt on pingutatud tugevalt

Märgib žguti kellaaja T: 24 h süsteemis

Otsib teiseseid verejookse (blood&swipe)

A- hingamisteede kontroll- suhtleb kannatanuga, kontrollib suuõõnt.

B – Hingamise ja rindkere kontroll: Mõõdab hingamis-sageduse minutis ühe või kahe käega 15 s jooksul.
Otsib vigastusi rindkerelt: pealt, küljed, kaenlaalused, selg

C – Vereringe kontroll: Mõõdab pulsi sageduse minutis randmelt 15 sekundi jooksul

D – Teadvuse kontroll: Määrab AVPU. Hindab pupillide suurust ja võrdust.

E – Keskkond ja kõik muu: Katab kannatanu soojalt võimaluste piires.
Seob haava kinni nii, et side ei liigu paigast ja haavalapi servad on kaetud.

Evakuatsiooni oodates keerab kannatanu püsivasse külili asendisse.
MIST raportist M ja I edastamine.

Teostas kannatanu ülevaatuse vastavalt algoritmile õiges järjekorras (cABCDE)

Arvestatud (A) / Mitte arvestatud (MA)

SBK eksam 5. Rännak

1. Eesmärk: Õppur on võimeline looma iseseisvalt tingimused lahinguvalmiduse saavutamiseks, selle alahoidmiseks ülesande täitmise ajal ning ülesande järgselt.

2. Käsitletavad kursuse alateemad:

2.1. vahemaa määramine sammupaaridega;

2.2. asukoha määramine kaardi ja maastiku võrdluse abil;

2.3. sihtpunkti orienteerumine kaardi ja kompassiga;

2.4. ülesandeks valmistumine;

2.5. sõduri liikumisviisid relvaga;

2.6. liikumistee valik;

2.7. tegevus koondrivis (individuaalne);

2.8. tegevus lahkrivis (individuaalne);

2.9. helisignaalid;

2.10. käemärgid;

2.11. individuaalne ettevalmistus rännakuks;

2.12. puhkepaiga rajamine telkmantlit kasutades;

2.13. priimuse ja piirituspõleti kasutamine;

2.14. söögi valmistamine välitingimustes.

3. Teiste kursustega kaasnevad alateemad (automaadi relva- ja laskeõpe):

3.1. automaatrelva ohutu käsitlemine;

3.2. salve laadimine ja vahetamine;

3.3. automaatrelva hooldamine;

3.4. automaatrelva töökorrasoleku kontroll.

4. Tingimused:

4.1. Eksam sooritatakse välitingimustes.

4.2. Rännaku varustuse määrab VL;

4.3. Eksami läbiviimise keskkond kujundatakse vastavalt VL juhtistele.

VL poolt määratakse ala, kus toimub isikkoosseisu individuaalne maskeerimine.

4.4. Vähemalt 10 km läbitakse täielikus rännakuvarustuses (varustuse kaal ~30 kg).

4.5. Vähemalt 15 km läbitakse lahinguvarustuses (varustuse kaal ~15 kg).

4.6. Tempo normatiivid vahemaade läbimiseks on määranud VL arvestades keskkonna tingimusi ja kasutatavat liikumismarsruuti.

4.7. Struktuurüksuse ülema juhistele vastavalt võib läbimiseks planeeritud distantsi muuta pikemaks, kuid see ei tohi muuta hindamispõhimõtteid.

5. Hindamine:

5.1. Hinnatakse mitteeristavalt.

5.2. Maksimaalne võimalik punktisumma on 19. Iga õige tegevus vastavalt hinnatavale tegevusele annab kas 1 või 4 punkti (vt SBK eksam 5 hindamisleht). Iga vale tegevus või ajaline sooritus vastavalt hinnatavale tegevusele annab 0 punkti.

5.3. „Arvestatud“ (a) saamiseks peab testil saama vähemalt 14 punkti.

6. Juhised hindamiseks:

6.1. Hindamisel kasutatakse Eksam 5 hindamislehte.

6.2. Hindamisel arvestatakse teemade läbimisel:

6.2.1. ülesandeks valmistumine – õppuri ettevalmistused rännakuks vastab standardile, kontrollitakse varustuse valmidust, relvastust, ülesandest arusaamist (3 punkti);

6.2.2. individuaalne maskeerimine – maskeering vastab keskkonnale ja rännakut korraldava ülema määratud standardile (3 punkti);

6.2.3. lahinguvalmiduse alalhoidmine – telkmantli püstitamine, sobivaima riietuse valik (riietuse vahetamine, piirituspõleti kasutamine ja söögi valmistamine (3 punkti);

6.2.4. rännaku tempo hoidmine rännakuvarustuses – õppur läbib määratud vahemaa rännakul, kannab rännakuvarustust nõuetekohaselt (4 punkti);

6.2.5. rännaku tempo hoidmine lahinguvarustuses – õppur läbib määratud vahemaa rännakul lahinguvarustuses, kannab lahinguvarustust nõuetekohaselt (4 punkti);

6.2.6. ülesande järgne hooldus – õppur hooldab rännaku järgselt oma relvastuse ja varustuse, taastab lahinguvalmiduse (2 punkt).

SBK eksam 5 hindamisleht

Jrk nrEes- ja perenimiÜlesandeks valmistumineIndividuaalne maskeerimineLahinguvalmiduse alalhoidmineRännakLahinguvalmiduse taastaminePunkte kokkuA või MA

VarustusRelvastusÜlesandest arusaamineNägu ja käedKiiverLahinguvarustusTelkmantli püstitamine (vabalt valitud meetodil)Riiete vahetamine

(sobivaim riietus vastavalt keskkonnale)Priimuse ohutu ja nõuetekohane kasutamine10 km rännakvarustuses*15 km lahinguvarustusesRelv hooldatudVarustus hooldatud (hooldatud, kontrollitud, probleemid ettekantud)

Võimalik punktide arv111111111441119 A = 14

1.                

2.                

3.                

4.                

5.                 

* Välistav tegevus. Välistavat tegevusel on meditsiinilistel põhjustel lubatud õppuri koormust vähenda vältimaks koormusest tulenevaid kahjustusi. Erisused otsustab VL koostöös meditsiiniteenistusega.

LISA 3. SBK tunnijaotusplaani näidis

JUHISED: 

1. Tunnijaotusplaani näidise puhul järgida võimalikult täpselt 1.-2. nädala planeerimisel.

2. 3.-8. nädala planeerimisel järgida üldist põhimõtet, võttes arvesse kohalike võimaluste ja tingimustega (õppetaristu kasutusgraafikud, struktuuriüksuse üritused jms) ning väljundite saavutamisega.

3. Tabelis ei kajastu väljaõppe varuaeg (40 h), automaatrelva ja laskeõpe [sh automaatrelvatest 1 ja laskeoskustestid 2 ja 3 (65 tundi)] ning üksikvõitleja kehalise ettevalmistuse kursus (3 tundi nädalas).

Kursuse nädal12345678Tegelikult tunde kokkuMärkused

Põhiline läbiviimise koht/piirkond

Õppeained / teemad

LinnakLinnakLinnak, lähialaLinnak, harjutusväliLinnak, lähialaHarjutusväliLinnak, lähialaLinnak, harjutusväli

1. Taktikaline manööver343581514456 

Ülesandeks valmistumine112 

Seisangud relvata11 

Liikumisviisid relvata112 

Liikumine koondrivis1124 

SBK test 5. Tegevus rivis paigal ja liikumisel11 

Liikumisviisid relvaga. Pöörded automaatrelvaga1124 

Liikumistee valik224 

Tulepositsiooni valik22 

Liikumine piiratud valgustingimustes22Väljaspool tööpäeva aega

SBK test 6. Liikumisviisid 11 

Käemärgid, helisignaalid 11 

Sihtmärgi osutamine 213 

Tulejuhtimiskäskluste täitmine 112 

SBK test 7. Sihtmärgi osutamine11 

Liikumine lahkrivis 224 

Liikumine vastastikusel toetusel, tuli ja liikumine.246 

Manööver hoonestatud alal. Aknad, avaused, nurgad224 

Lähivõitlus relvaga 224 

Vahemaa määramine sammupaaridega 11 

Kompassi kasutamine11 

Sihtpunkti orienteerumine kompassiga 22 

Asukoha määramine kaardi ja maastiku võrdluse abil11 

Kaardi suunamine ehk orienteerimine kompassi abi11 

Sihtpunkti orienteerumine kaardi ja kompassiga22 

2. Taktikaline rännak32229 

Ettevalmistused rännakuks11 

Rännak lahinguvarustuses (5 km)22 

Rännak lahinguvarustuses (10 km)22 

Rännak täielikus rännakuvarustuses (5 km)22 

Rännak täielikus rännakuvarustuses (10 km)22 

3. Ala hõivamine2327 

Puhkepaiga rajamine telkmantlit kasutades. Sõlmed22 

Priimuse ja piirituspõleti kasutamine. Keskkonna säästmine11 

Tööriistade kasutamine (kirves, labidas, kirka, saag jms)11 

Varustuse ja relvastuse hooldamine välitingimustes11 

Välihügieen11 

Jao telgi kasutamine ja telgiahju ohutus11 

4. Liikuvuse tagamine44 

Mineeritud ala tuvastamine11 

Miinide leidmine individuaalsete vahenditega 22 

Kontrollitud ala märgistamine.11 

5. Tõkestamine44 

Suund- ja külgmiinid. Miinide paigaldamine 22 

Roomikumiinid. Roomikumiini matmine 22 

6. Tankitõrjerelv112 

Ühekordne tankitõrjelask112 

7. Käsigranaadid2136 

Granaadi käsitsemine ja heitmine22 

SBK test 9. Käsigranaadi heitmine11 

Granaadi heiteharjutus33Lisatud 1 tund (variant)

8. Tüüpametikoha varustus ja hooldus111111129 

Individuaalvarustuse tutvustus ja pakkimine11 

Hoolduse alused11 

Hoolduse läbiviimine vastavalt nõuetele1111127 

9. Meditsiinitoetus ja esmaabi4462422125 

Meditsiiniteenistuse korraldus11Meedik

Isiklik hügieen sise- ja välitingimustes11 

Abi andmine välisteguritest põhjustatud seisundite korral11 

Individuaalse esmaabikomplekti (MK1) kasutamine11 

Sündmuskoha ohutuse tagamine11 

RBTK ainete esmaabi andmine11 

Hingamisteede avamine11 

Esmaabi andmine verejooksude korral33 

SBK test 4. Verejooksu peatamine22 

Esmaabi pea-, silma-, kaela-, rindkere-, ja kõhutrauma korral22 

Kannatanu transportimine üksinda ja abilisega22 

Taktikaline kannatanu käsitlemine224 

Toimetulek psühholoogiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega21115Psühholoog, sotsiaaltöötaja

10. Kaardi lugemine431210 

Topograafilise kaardi lugemine. Mõõdikute ja joonlaua kasutamine11 

Koordinaatide ja asukoha määramine kaardil22 

Pinnavormide tuvastamine kaardil11 

Kõrguse, kauguse ja suuna määramine kaardil22 

Kaardi voltimine. Kaardi ettevalmistus ja hooldamine11 

Test 1. Kaardi lugemine11 

Tulekaardi koostamine ja kasutamine22 

11. Seadusandlus461112 

Struktuuriüksuse sisekorra täitmine112 

KV sisemäärustik. KV eetika. KV viisakusreeglid 11 

Toimkonnad11Kompaniiveebel

KV distsipliini järgmine (Kaitseväeteenistuse seadus)11 

KV ja struktuuriüksuse ajalugu ning väärtused 11Kompaniiülem / -ülema abi

Test 8. Seadusandlus11 

Relvakonflikti õigus11 

Jõukasutuse reeglite järgimine11 

Kommunikatsioon Kaitseväes11Teavitusohvitser

Eesti riigikaitse korraldus ja kaitsepoliitika11Struktuuriüksuse ülem / asetäitja

Ajateenistus ja teenistus reservis11Pataljoniülem / asetäitja

12. Sidepidamine44 

Kuuldekoodi kasutamine11 

Raadioside pidamine22 

Käsiraadiojaam11 

13. Omakahjude vältimine22318 

KV ülesehitus. KV struktuurid (jagu, rühm, kompanii)11Kompaniiülem / -ülema abi

Kaitseväe vormitunnused. Embleemid. Auastmetunnused11 

Tehnika tuvastamine11 

Kaitseväes kasutatav tehnika11 

NATO kasutatav tehnika (oluline liitlaste tehnika)11 

Taktikalise ohu tehnika tundmine22 

Test 2. Omakahjude vältimine11 

14. Tegevusala julgeolek246 

Vaatlemine abivahendita11 

Kauguse hindamine abivahendita11 

Isiku kontrollimine. Tunnussõna ja lahingutunnus22 

Valveposti mehitamine22 

165 Lahinguvõime säilitamine262212 

Sõduri täiskaeviku rajamine66 

Test 3. Madalkaeviku rajamine (kiirkaevik)22 

Sõduri kiirkaeviku rajamine224 

16. KBRT kaitse11 

Gaasimaski kontroll ja kasutamine11 

17. Pettetegevus ja varjamine22 

Individuaalne maskeerimine22 

18. SBK eksamid21416 

Eksam 1: Liikumine lahinguväljal22 

Eksam 2: Positsiooni kaitse22 

Eksam 3: Olemus ja kaitseväelaslikkus22 

Eksam 4: Esmaabi lahinguväljal22 

Eksam 5: Rännak88 

Teemade kogumaht1425242220392623193 

1/4

Vorm nr 2 Sõjaväelise väljaõppe eeskirja lisa 2 punkt 4 juurde

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja asetäitja

15.05.2025 käskkirjaga nr 827

VÄLJAÕPPE VARUAJA KURSUSEKAVA 

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

25-KY0003Väljaõppe varuaegKVPS J7

Nõuded kursuse alustamiseksPuuduvad.

Kursuse põhieesmärk1. Põhieesmärk
Väljaõppe vältel tekkinud täiendavad eesmärgid ja puudujäägid ning väljaõppega seotud lisategevused on planeeritud ja läbi viidud.

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid:

2.1.1. Ajateenijale väljastatav sõjaaja ametikohale määramise teatise näidis (võib olla digitaalne).

2.1.2. Õppekogunemise kutse näidisvorm.

2.1.3. Väljaõppes osaleja IKT-vahendid.

2.1.4. Kaitseväe IKT-vahendid (vajadusel).

3. Piirangud: määrab väljaõppejuht sõltuvalt vajadusest.

4. Keskkond: määrab väljaõppejuht sõltuvalt vajadusest.

5. Läbiviimine:

5.1. Väljaõppe varuaja kasutamine ei ole kohustuslik (va teema Reservteenistuseõpe).

5.2. Kursusekavas olev Väljaõppe varuaeg on üksusepõhise õppekava osa, mida saab vastavalt üksuse vajadusele rakendada ajateenija väljaõppe vältel. Üksusepõhises õppekavas lisatakse kursus valikõpingute alla.

5.3. Väljaõppe varuaja planeerimisel tuleb silmas pidada teema iseloomu (vt Sõjaväelise väljaõppe eeskiri lisa 1 p 18) ning millise teema iseloomuga planeeritav tegevus kõige paremini seostub. Näiteks rivistusi ei planeerita reservaja sisse, vaid need lähevad kokku teemaga „aeg muudeks tegevusteks“.

5.4. Teema „Reservteenistuseõpe“ toimub üksusepõhise õppekava rakendamisel väljaõppe lõpus vahetult enne ajateenistusest reservi arvamist.

5.5. ÕIS-is KV Tahvel tuleb väljaõppe varuaja päevikute loomisel päeviku pealkirja lisada, millise kursusekavaga on väljaõppe lisaaja päevik seotud ning mis on päeviku sisu (nt SBK rivistus, AJEK varustuse hooldus) - nii on hõlpsam päevikuid ÕIS-is KV Tahvel otsida ja kasutada.

5.6. Väljaõppe varuaja teemasid ja nendega seotud alateemasid ei pea hindama.

5.7. Väljaõppe varuajaga seotud tegevusi planeeritakse väljaõppesse vastavalt üksuse sisekorraeeskirjale või kinnitatud päevakorrale.

 

AlaeesmärgidHindamiskriteeriumidHindamine

1. Väljaõppega seotud lisategevused on õppetegevusse planeeritud.Ei hinnata.

2. Väljaõppe vältel tekkinud puudujäägid on kõrvaldatud.Ei hinnata.

3. Väljaõppe vältel läbitud varasemad teemad on korratud või kinnistatud.Ei hinnata.

4. Väljaõppe vältel tekkinud täiendavad väljaõppe eesmärgid on saavutatud.Hinnatakse vastavalt väljaõppejuhi juhistele.Mitteeristav hindamine

5. Sõjaaja ametikohale nimetatud õppuril on teadmised tegutsemaks reservteenistuses vastavalt õigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele.Ei hinnata.

 

Kursuse jagunemine

Aeg muudeks tegevusteks

Harjutus 180Alateemad

Aeg muudeks tegevusteks on väljaõppe varuaeg, et viia läbi väljaõppega seotud lisategevusi (nt rivistused, võitlustahte tõstmisega seotud tegevused, tähtpäevade tähistamised, rekreatsioon jne).Seos õpiväljundiga

Väljaõppega seotud lisategevused on õppetegevusse planeeritud.

Väljaõppe vältel tekkinud täiendavad väljaõppe eesmärgid on saavutatud.

HindamineEi hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujuneminePuudub.

sh hindekriteeriumidPuudub.

Aeg varasemate teemade kordamiseks

Harjutus 180Alateemad

Aeg varasemate teemade kordamiseks on väljaõppe varuaeg, mida kasutatakse väljaõppe eesmärgiga seotud väljaõppelünkade kõrvaldamiseks ja eelnevate teemade kordamiseks või kinnistamiseks.Seos õpiväljundiga

Väljaõppe vältel tekkinud puudujäägid on kõrvaldatud.

Väljaõppe vältel läbitud varasemad teemad on korratud või kinnistatud.

HindamineEi hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujuneminePuudub.

sh hindekriteeriumidPuudub.

Reservaeg

Harjutus 180Alateemad

Reservaeg on väljaõppesse planeeritud või tegevuse ennustatust kiiremal läbiviimisel tekkiv varuaeg täiendavate väljaõppe eesmärkide saavutamiseks.Seos õpiväljundiga

Väljaõppe vältel tekkinud täiendavad väljaõppe eesmärgid on saavutatud.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKuna reservaega kasutatakse väljaõppe käigus tekkinud täiendavate õppe-eesmärkide täitmiseks, siis otsustab väljaõppejuht väljaõppe läbiviija sisendile tuginedes, kuidas hinnatakse täiendavate väljaõppe-eesmärkide täitmist.

sh hindekriteeriumidMäärab väljaõppejuht sõltuvalt vajadusest.

Reservteenistusõpe

Loeng 5Alateemad

1. Õigusaktid. Infoallikad ja nende kasutamine. Teatise/kutse tutvustamine. Tegevus kutse saamisel (2 loeng).

2. Üksuse lahingvalmidus ja formeerimisprotseduurid (3 loeng).

Läbiviimisjuhised:

1. Väljaõpe viiakse läbi ajateenistuse lõpus, kui ajateenijad on sõjaaja ametikohale nimetatud.

2. Väljaõppe läbiviimisel tuleks rohkem keskenduda konkreetse üksuse lahinguvalmiduse (LaVa) kava tutvustamisele ja formeerimispõhimõtetele.

3. Väljaõppe läbiviijad tagavad õppetööks vajalikud materjalid ning näidised selgitamaks ning visualiseerimaks reservteenistuseks olulisi juriidilisi aluseid.

4. Iseteeninduskeskkondade ja veebilehtedega tutvumiseks ning nende kasutamise harjutamiseks on eelistatud, et väljaõppes osalejad kasutavad isiklikke info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid. Nende puudumisel Kaitseväe poolt tagatud IKT-vahendeid.

5. Väljaõppes tuleb kasutada Kaitseressursside Ameti reservteenistuse büroo poolt loodud esitlust „Reservteenistus“.

6. Formeerimisprotseduuride käsitlemiseks võib läbi mängida praktilisi harjutusi, mida lõimitakse formeerimispunkti mehitava isikkoosseisu väljaõppega. Praktiliste harjutuste vältel tuleb õppuriga läbi mängida tema käitumisviisid reservväelasena sh teatisele või kutsele reageerimine, vajaliku info otsimine, isiku- ja kontaktandmete muutmine infosüsteemides, tegevused formeerimisel ja lahkformeerimisel jne.

7. Sisu ja mahu tabelis näidatud ajamahud on arvestuslikud ning märgitud osakaale võib väljaõppe läbiviija muuta vastavalt kujunenud olukorrale ja õppe-eesmärgi saavutamise vajadusele.Seos õpiväljundiga

Sõjaaja ametikohale nimetatud õppuril on teadmised tegutsemaks reservteenistuses vastavalt õigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele.

HindamineEi hinnata.

sh kokkuvõtva hinde kujuneminePuudub.

sh hindekriteeriumidPuudub.

 

ÕppemeetodidVäljaõppega seotud varuaja õppemeetodid määrab väljaõppe vastutav tuginedes väljaõppe läbiviija sisendile tuginedes ning väljaõppe vajadustele ja eesmärkidele.

HindamismeetodidMäärab väljaõppejuht sõltuvalt vajadusest.

Lõimitud teemadVäljaõppe varuaega planeeritakse üksuse õppekavas olevate kursuste vältel läbivalt.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineVäljaõppega seotud varuaega hinnatakse reservaja teemasse planeeritud täiendavate väljaõppe eesmärkide alusel vastavalt väljaõppeläbiviija sisendile ja väljaõppejuhi juhistele.

sh lävend“A” saamise tingimus: Väljaõppega seotud varuaega hinnatakse reservaja teemasse planeeritud täiendavate väljaõppe eesmärkide alusel vastavalt väljaõppejuhi juhistele.

ÕppematerjalidKaitseväeteenistuse seadus

Riigikaitseseadus

Üksuse lahinguvalmiduse (LaVa) kava (tutvustamiseks).

Kaitseväeteenistuse veeb (https://kaitsevaeteenistus.ee/auth/login)

Kaitseressursside Ameti Reservteenistuse büroo esitlus „Reservteenistus“

Kaitseväe kogulehekülg (www.mil.ee)

 

2

KÄSKKIRI

Tallinn 15.05.2025 nr 827

Kursusekavade kinnitamine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 ja kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud dokumendi „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja“ p 20 alusel

1. Kinnitan alljärgnevad kursusekavad (lisatud):

1.1. sõduri baaskursuse kursusekava;

1.2. automaatrelva ja laskeõppe kursuse kursusekava;

1.3. väljaõppe varuaja kursusekava.

2. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksuste ülematele ja teadmiseks Kaitseliidu ülemale.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Rauno Sirk

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja asetäitja