Kehtna-Räägu kergtee projekteerimine 15 km 59,0-59,9 jalgratta- ja jalgtee projekt, 2.etapp







TÖÖ NR: 2024-04_02

KEHTNA-RÄÄGU KERGTEE PROJEKTEERIMINE.
LÕIK 2. KEHTNA-PÕLMA RISTMIK - RÄÄGU JÄRV.





Töö nr
2024-04_02

Töö nimetus
Kehtna-Räägu kergtee projekteerimine.
Lõik 2. Kehtna-Põlma ristmik - Räägu järv.

Staadium
Põhiprojekt

Projektiosa
Teed ja liikluskorraldus

Tellija
Kehtna Vallavalitsus
registrikood: 77000252
tel. +372 5348 0602
e-post: [email protected]

Kontaktisik: Villu Pihlakas
tel. +372 53619303
e-post: [email protected]

Konsultant
RoadArt OÜ
registrikood: 16810706
tel. +372 56634050
e-post: [email protected]

Vastutav spetsialist: Artjom Larjušin
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
kutsetunnistus nr. 200604
tel. +372 56634050
e-post: [email protected]

Objekti asukoht
Kehtna vald, Kehtna alevik


OSA I: SELETUSKIRI
SISUKORD
1. ÜLDOSA 4
2. UURINGUTE TULEMUSED 5
2.1 Geodeetilised uuringud 5
3. EHITUSLIKUD PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTEERIMISE LÄHTETASE 7
3.1 Asendiplaan 7
3.2 Pikiprofiil ja vertikaalplaneerimine 8
3.3 Liikluskorraldus 8
3.4 Muldkeha 9
3.5 Veeviimarid 9
3.5.1 Kraavid 9
3.5.2 Truubid 9
3.6 Katend 10
3.7 Tänavavalgustus ja muud tehnovõrgud 12
3.8 Heakorrastus ja haljastus 13
4. TEHNOLOOGIA 15
4.1 Ettevalmistustööd 15
4.2 Ehitustööd 16
5. KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND 18
5.1 Tee kasutamine ja kaitsmine 18
5.2 Peatumine ja parkimine 19
5.3 Erakorralised veod 19
5.4 Tee suhtes esitatavad nõuded 19
5.5 Tee omaniku kohustused 20
5.6 Järelevalve ja vastutus 20
6. KESKKONNAKAITSE 21


OSA II: JOONISED
• TL-4-01 Asukoha skeem. M 1:5 000
• TL-4-02 Asendiplaan. M 1:500
• TL-6-01 Kergtee pikiprofiil. M 1:1000 / 100 / 50
• TL-6-02 Konstruktiivsed lõiked. M 1:100
• TL-6-03 Truubi ehituse tüüpjoonis. M 1:40



1. ÜLDOSA
1) Kehtna Vallavalitsuse (Tellija) tellimusel on RoadArt OÜ (Konsultant) koostanud käesoleva töö: „Kehtna-Räägu kergtee projekteerimine. Lõik 2. Kehtna-Põlma ristmik - Räägu järv.“ vastavalt Tellija ja teeomaniku poolt väljastatud tingimustele.
2) Töö põhieesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega Kehtna alevikus Tallinn – Rapla - Türi tee äärde kergtee projekteerimistööde läbiviimine. Töö teostatakse selliselt, et oleks võimalik korraldada riigihange ehitustöödeks, mida on võimalik ehitada kahes lõigus. Lõik 1 on Kehtna mõisapargist kuni HEPA tankla ning Kehtna – Põlma ristmikuni ja lõik 2 on Kehtna-Põlma ristmikust kuni Räägu järveni. Kogu projektdokumentatsioon peab vastama EV-s kehtestatud nõuetele. Projekteeritud lahendused peavad olema võimalikult vastupidavad, kauakestvad ning nende ülalpidamiskulud peavad olema võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Hanke objekt asub Kehtna vallas, Kehtna alevikus.
3) Projekti koostamisel on Konsultant juhindunud projekteerimise perioodil kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest.
4) Projekti koostamisel on kasutatud alljärgnevaid lähtematerjale:
• Kehtna Vallavalitsuse poolt väljastatud tehniline kirjeldus (RH 278505);
• Transpordiameti poolt väljastatud riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 59,0-59,9 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded nr 7.1-2/24/10106-2;
• Keskkonnaameti poolt väljastatud kergtee projekteerimine Kehtna mõisa parki arvamus nr 7-9/24/16236-2;
• Muinsuskaitseameti poolt väljastatud seisukoht Kehtna – Räägu kergtee eskiislahendusele nr 5.1-17.6/1554-1;
• Geodeesia24 OÜ poolt teostatud maa-ala geodeetilised uurimistööd, töö nr. 9787-24 (2024.a.juuli);
• AS Stik-Elekter poolt koostatud teevalgustuse projekt, töö nr. 96144K2 (2024.a.november).

•
2. UURINGUTE TULEMUSED
2.1 Geodeetilised uuringud
OBJEKTI ANDMED:
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Katastritunnus: 29202:001:0001
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee L8, Katastritunnus: 29201:001:0625
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, Lipu, Katastritunnus: 29202:001:0153
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, Kehtna bensiinijaam, Katastritunnus: 29202:001:0120
MÕÕDISTAJA ÜLDANDMED:
• Mõõdistas: Mart Abro
• Firma nimi: Geodeesia24 OÜ
• Aadress: Pärnu mnt 139E, 11317 Tallinn, Harjumaa
• Tel: +372 56 21 7960
• E-mail: [email protected]
• Äriregistri nr: 12135099
• MTR reg Nr: EEG000265
Mõõdistused on kooskõlas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 14.04.2016. aastal vastuvõetud määrusega nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".
LÄHTEANDMED:
• Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 kõrguste süsteemis. Mõõdistamine tugineb GNSS-mõõtmistele. GNSS-mõõtmiste tegemiseks kasutati reaalajas mõõtmisviisi.
KASUTATUD MATERJALID:
• Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ametist seisuga 27.09.2024.
SIDE:
• Telia Eesti AS andmeväljastus
ELEKTER:
• Elektrilevi OÜ kaardivaade
• Käbiküla teostusjoonis, töö nr 8140T, 2019.a, CONNECTO EESTI AS
VESI, KANALISATSIOON, SADEMEVEEKANALISATSIOON:
• Kehtna bensiinijaama kanalisatsiooni- ja veetrassi teostusjoonis, töö nr 2021-109, 021.a, JAAGU KINNISVARA OÜ
MÕÕDISTAMINE:
• Mõõtkava: 1:500.
• Mõõdistatud ala suuruseks on 2372 m2.
• Mõõdistusmeetod: tahhümeetriline.
TEHNOVÕRGUD:
• Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. Uuritaval maa-alal paiknevad: madalpinge kaabel, keskpinge kaabel, sidekaabel, vee-, kanalisatsiooni-, sademeveetorustik.
• Mõõdistusalas võib leiduda tuvastamata ja joonisele peale kandmata tehnovõrke. Geodeesia24 OÜ ei vastuta tehnovõrkude asukoha õigsuse eest. Enne kaevetöid tuleb tehnovõrgu omanikul või haldajal nende täpne asukoht tuvastada ja ette näidata.
MUUD SELGITUSED:
• Töö on väljastatud digitaalselt tellijale ning kohalikule omavalitsusele arhiveerimiseks.
KASUTATUD INSTRUMENDID:
• Mõõtmistööde tegemiseks kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S5 koos väliarvutiga TCS3, GPS seadet Trimble R8S.
• Joonised koostati tarkvarapaketiga ZWCAD 2020.

3. EHITUSLIKUD PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTEERIMISE LÄHTETASE
Tabel 3.1. Tee projekti põhinäitajad
Põhinäitaja
Ühik
Hulk
Märkused
Kergtee laius üldjuhul
m
2,5
kohati 2,0 m
Kergtee põikkalle
%
2,0
v.a. kokkuviimised
Kergtee kattepindala
m2
1037
I etapp – freespuru, II etapp - asfalt
Mahasõitude kattepindala
m2
87
Püsikatend, asfalt
Kruuskatte
m2
71
Killustik või purustatud kruus
Kraavid
m
319

Truubid, torud
m
28
Di 400, 600
Mulde nõlvus üldjuhul
-
1:2
Kohati 1:1,5 ning 1:1
Haljasala, heakorrastamine
m2
3862

Ehituse kuuluva maa-ala suurus
ha
0,5


3.1 Asendiplaan
1) Projekteeritud asendiplaaniline lahendus lähtub enamuses tehnilise kirjeldusest, olemasolevate rajatiste geomeetriast, teemaa-ala laiusest ning laiendamise võimalusest, olemasolevate tehnovõrkude asukohtadest, lisaks kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest;
2) Kergtee laiuseks on valitud 2,5 m vastavalt lähteülesandele, v.a. lõik Pk 5+85 ... 7+34, kus on teemaa kitsenduse tõttu on projekteeritud kergtee laiuseks 2,0 m;
3) Vastavalt 11.11.2024 toimunud koosoleku otsusele, „50 km/h“ kiirusepiirangu ala piir nihutatakse 100 m Türi poole. Sellega on võimalik antud lõigul projekteerida kergtee min. 5,0 m eraldusribaga sõiduteest;
4) Pk 7+36 (km 59,669 T15 Tallinn-Rapla-Türi tee) on projekteeritud uus riigitee mahasõit Oja tn 3 ning Oja tn 5a kinnistute juurdepääsuks. Mahasõidu laius on 6,0 m (s.h. 2 x 0,5m tugipeenrad), pöörderaadiused on 8,0 m;
5) Lõigul Pk 6+37 ... 6+56 on projekteeritud olemasoleva piirdeaia ümbertõstmine kinnistupiiridega vastavalt;
6) Lõigul Pk 6+51 ... 7+29 on projekteeritud olemasoleva madalpinge elektriõhuliini ümbertõstmine. Elektrilevi OÜ õhuliini ümberehitamiseks on vaja esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil ning sõlmida täiendavalt kolmepoolne koostöölepe elektripaigaldise ümberehitamiseks! Täiendav info: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-umberehitus
7) Nõlvad on projekteeritud:
a. üldjuhul 1:2
b. 1:1 lõigul Pk 8+02 ... 8+12
c. 1:1,5 vasakul lõigul Pk 9+36 ... 9+55.
3.2 Pikiprofiil ja vertikaalplaneerimine
1) Kergtee pikiprofiili koostamisel on arvestatud olemasolevat maastiku profiili;
2) Maksimaalne projekteeritud pikikalle on 3,00%; minimaalne 0,30%;
3) Sõiduteega ristumisel vertikaallahendus on kõrguslikult kokku viidud olemasoleva teekattega.
3.3 Liikluskorraldus
1) Töövõtja korraldab objektil ajutise liikluskorralduse vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele;
2) Ehitamise ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. Juuli 2018.a. määrusest nr.43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”;
3) Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”;
4) Kogu objektile projekteeritud uued liiklusmärgid, suurusgrupp – 0 ja II, RA2 klassi valgustpeegeldava kilega alumiiniumplekist märgialusel. Olemasolevad ümbertõstetavad märgid võib kasutada omaniku järelevalve nõusolekul;
5) Liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks on vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks vähemalt DSL2;
6) Paigalduskõrgus 2,3 m teekattest, märgi teepoolse serva kaugus teepeenra välisäärest 1,0 m. Vajadusel tuleb kasutada pikemaid märgiposte või konsoole, et tagada märkidele vajalik nähtavus;
7) Teekate märgistatakse vastavalt standardile EV ST 614 “Teemärgised ja nende kasutamine”;
8) Teekatte märgised riigiteel on ettenähtud märgistada valuplastikuga ning jalgteel värviga.
3.4 Muldkeha
1) Tee mulde / teeküna aluspind planeeritakse ja tihendatakse, vajadusel kasutatakse täitmiseks kohalikku mineraalpinnast või juurdeveetavat täitepinnast (Kf min ≥ 0,5 m/ööp). Kasvupinnase paksus on varieeruva suurusega;
2) Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas;
3) Ehituse käigus peab tegema välja kaevatavale pinnasele laboratoorseid analüüse, et määrata pinnase omadused ja selle võimalik tulevane taaskasutus. Lõppotsuse kasutuskõlblikkuse ja tulevikus taaskasutatava pinnase ladustuskoha kohta võtab vastu omaniku järelevalve koostöös Tellijaga;
4) Juurdeveetud või kohalik ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa, tihendustegur peab olema sõidutee kohal 0,95;
5) Kui ühes kaevandis on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need kaevandada eraldi, vältides pinnaste segunemist.
3.5 Veeviimarid
3.5.1 Kraavid
1) Enne ehitamise algust tuleb täpsustada olemasolevate kraavide põhja kõrgused ja laiused objektil;
2) Pk 5+00 projekteeritud truubi töötamiseks on vaja riigitee 20149 Kehtna-Põlma tee olemasoleva kraavi puhastada ca 100 m ulatuses;
3) Riigitee nr 15 km 59,869 olemasolev betoonist kraavikaev säilitatakse ning puhastatakse setetest ja takistustest, et tagada selle nõuetekohane toimimine;
Foto 3.5.1.1. Riigitee nr 15 km 59,869 olemasolev kraavikaev.

4) Kraavidest välja kaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast;
5) Kraavi nõlvakalle on üldjuhul 1:2;
6) Kraavide nõlvasid on ette nähtud kindlustada muru külvamisega;
3.5.2 Truubid
1) Olemasolevad truubid tuleb säilitada ning puhastada. Kui tööde käigus selgub, et truubid vaja remontida või asendada, siis eraldi töö raames toimingud kooskõlastada Omanikuga;
2) Riigitee nr 15 km 59,718 ning km 59,869 asuva olemasolevate betoontruupide otstele kavandatakse uued otsakindlustused, et tagada truubi otste kaitse ja vähendada erosiooniohtu. Lisaks on ette nähtud truubi sisepinna puhastamine setetest ja muudest takistustest, et tagada vee vaba läbivool ning truubi nõuetekohane toimimine;
3) Truupide sisse- ja väljavoolu juures kontrollida ja vajadusel remontida truupide otsad ja päised;
4) Uute truupide sisse- ja väljavoolu juures kindlustada truubi otsad. Antud tööd kuuluvad lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes;
5) Truupide ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%;
6) Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed;
7) Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks;
8) Truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud tehnilistest tingimustest. Eriti jalgida pinnase tihendamist truubi vundamendi ehitamisel ja kaeviku tagasitäitmisel;
9) Truupide elueaks on planeeritud min. 50 aastat.
3.6 Katend
1) Katendi projekteerimisel on kasutatud Eesti Vabariigis kehtivat normteljekoormust 100kN, millest kergemate ja raskemate telgede koormused taandatakse siirdetegurite abil normteljekoormuseks, sealhulgas ka 115kN maksimaalse koormusega üksikute veotelgedega sõidukid kooskõlas Eesti Vabariigi reguleerivale õigusaktile;
2) Kogu tee ristlõike ulatuses kasutada ühtlast konstruktsiooni kihti/materjali,
(näiteks: kui piki tee äärt on ühelpool ebasobiv materjal ja teisel pool teeäärt sobiv materjal, siis sellisel juhul asendatakse kogu tee ristlõike ulatuses ehituseks sobiva materjaliga);
3) Kui ehituse käigus ilmneb, et tegelik olukord on erinev, võrreldes projektis esitatuga, tuleb koheselt ühendust võtta Tellija ja Konsultandiga, kes otsustavad edasised toimingud;
4) Kergtee katte on planeeritud ehitada kahes etapis:
◦ I etapp – paigaldatakse katteks tihendatud freespuru
◦ II etapp – varem paigaldatud freespuru eemaldatakse ning ehitatakse asfaldikiht

Kergtee põhikatend

1
I etapp: Tihendatud freespuru
II etapp: AC 8 surf 70/100
5...8
5
cm
cm
2
Killustikalus:
Lubjakivi, fr. 32/64 kiilutud
20
cm
3
Dreenkiht
Kf ≥ 1 m/ööp, min. tihendustegur Kt=0,98
min. 20
cm
aluspinnas
Tagasitäide või juurdeveetav täitepinnas, olemasolev mineraalpinnas, min. tihendustegur Kt=0,95






Riigitee mahasõitude katend (TÜÜP 1)

1
AC 16 surf 70/100
4
cm
2
AC 20 base 70/100
6
cm
3
Killustikalus:
Lubjakivi, fr. 32/64 kiilutud
20
cm
4
Dreenkiht
Kf ≥ 1 m/ööp, min. tihendustegur Kt=0,98
min. 20
cm
aluspinnas
olemasolev mineraalpinnas, min. tihendustegur Kt=0,95



Kruuskatend (v.a. tugipeenrad)

1
Kruuskate:
Sidumata segu purustatud kruusast fr 0/31,5 kate
20
cm
2
Geotekstiil (vajadusel):
kootud, 100x100 kN
-
cm
aluspinnas
olemasolev või juurdeveetud kohalik mineraalpinnas,
min. tihendustegur Kt=0,98



Tabel 3.6.1. Nõuded materjalidele
Kiht
Kihi paksus, cm
LA
AN
FI
Sõelkõvera kategooria
Külmakindlus kategooria
FNaCl
Peenosiste sisaldus
Purustatud pindade kategooria
Sideaine, % Bmin
AC 8 surf 70/100
5
≤35
-
≤25
Gc85/20
F2
-
-
-
5,8
AC 16 surf 70/100
4
≤30
19
≤25
Gc90/15
F2
4
-
-
5,0
AC 20 base 70/100
6
≤35
-
≤20
Gc90/15
F2
-
f4
C50/30
3,4
Settekivikillustikust alus fr. 32/64
20
≤35
-
≤35
Gc80/20
F4
-
f4
C50/10
-
 
Kf, m/ööp






Dreenkiht
20
≥1,0






Täitepinnas
-
≥0,5






Aluspinnas: olemasolev mineraalpinnas
3.7 Tänavavalgustus ja muud tehnovõrgud
1) Kergtee valgustuse projekti vt. eraldi projekti osa: AS Stik-Elekter, töö nr. 96144K2;
2) Elektrilevi OÜ õhuliini ümberehitamiseks on vaja esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil ning sõlmida täiendavalt kolmepoolne koostöölepe elektripaigaldise ümberehitamiseks! Täiendav info: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-umberehitus
3) Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada trassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba;
4) Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väikemehhanismidega, kände ei tohi juurida, peab freesima. Kui kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavust, tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~20-30 cm sügavune küna (vagu), mis peale kaabli langetamist täidetakse pealt liivaga. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 20cm paksuse pinnase kihiga;
5) Kaevude pead tuleb reguleerida vastavalt projekteeritud vertikaallahendusele, vajalik info on kajastatud asendiplaanil. Vajalik tööde maht on esitatud projekti tööde mahu tabelis.
6) Suuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kaablivaldajaga;
7) Lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel;
8) Tööde käigus võib ilmneda vajadus täiendavate kaablikaitsemeetmete järele, vastavate asjaolude ilmnemisel tehakse sellekohane otsus kaablivaldaja, ehitaja ja tellija koostöös;
9) Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooni kahjustamist;
10) Olemasolevate vee- ja kanalisatsiooni kaevude kohtades jälgida, et oleks tagatud ÜVK torustiku armatuuride ja kaevude kaitse ja viimine teetasapinda;
11) Tuleb tagada kõikide ÜVK süsteemide säilimine nende esialgses asukohas;
12) Asfalteeritavas teekattes ning eeltoodud teekatete teepeenardes tõsta kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised (luugid, kaaned, kaped jne) teekatendiga/teepeenraga samasse tasapinda;
13) Maapinna kõrguste muutmisel kõrgemaks näha ette kaevukaante ja maakraani kapede tõstmine maapinda. Juhul, kui ka reoveekaevude teleskoobid ei oleks piisava pikkusega maapinda tõstmiseks, siis tuleb näha ette teleskoobitorude asendamine pikematega. Peale teekattega samasse tasapinda tõstmist peab kaevu teleskoobitoru jääma kaevu kehasse minimaalselt 8cm. Juhul, kui maakraanide spindli ülemine ots jääb maapinnast sügavamale kui 25 cm ja spindlit ei ole võimalik tõsta, tuleb näha ette maakraanide spindlite asendamine uute reguleeritava pikkusega spindlipikendustega. Eeltoodud tööd peavad olema märgitud tööde mahus rõhutatuna töövõtja/ehitaja teostatava tööna ja kohustusena;
14) Kõik väljakaeve piirist ülesse poole jäävad kommunikatsioonid tuleb langetada ja kaitsta!
3.8 Heakorrastus ja haljastus
1) Olemasolev kasvumuld eemaldatakse, sõelutakse ja peale mullatööde lõppu kasutatakse haljastamisel. Peale mullatööde lõppu planeerida mulde nõlvad ja teega piirnev maa-ala. Mulde nõlvad katta mullaga ja külvata muruseeme;
2) Asendiplaanil on tähistatud kõik töötsooni jäävad või vahetult selle kõrvale jäävad säilitatavad ning mehhanismide töö eest kaitset vajavad puud/põõsad;
3) Ehitustööd säilitatavate puude juures tuleb teostada käsitsi või väikemehhanismidega. Alles jäätavatel puudel tuleb vajadusel piirata võra;
4) Projektis on ette nähtud ehitustöödega külgnevate alade ja tee mulde nõlvade haljastamine murukülviga. Muruga kaetavad alad eelnevalt planeerida, katta 15 cm kasvumulla kihiga ja külvata muru. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (PH 6.5-7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne.
5) Kaeved ei tohi säilitatavatel puude tüvedele olla lähemal kui 1,5 m.
6) Seemne külvamistihedus 30 g/m². Muruseemnesegu võimalik koosseis:
a. Karjamaa raihein, 15%
b. Võsundiline punane aruhein, 25%
c. Puhmikuline punane aruhein, 20%
d. Ehitustööd säilitatavate puude juures tuleb teostada käsitsi või väikemehhanismidega.
7) Olemasolev kasvumuld eemaldatakse, sõelutakse ja peale mullatööde lõppu kasutatakse haljastamisel. Peale mullatööde lõppu planeerida mulde nõlvad ja teega piirnev maa-ala. Mulde nõlvad katta mullaga ja külvata muruseeme;
8) Muruklassi võta vastavalt Transpordiameti „Teetööde tehnilise kirjelduse“ järgi:


4. TEHNOLOOGIA
1) Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest normidest toodud nõuetest. Tööde detailne kirjeldus on alternatiivseks esitatud, näiteks „Teetööde tehnilises kirjelduses“, Transpordiameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1-2/19/096;
2) Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt teostatavate tööde etappidele. Vajadusel koostatakse eraldi liikluskorralduse tööjoonised või projekti;
3) Ehitamise ajal juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;
4) Pinnase väljakaeve ja täitetööde mahud on projektis antud hinnangulised, st ehitusgeoloogilised tingimused võivad erineda arvestatust. Ehitustööde töövõtja peab hinnapakkumise käigus arvestama võimalike riskidega. Võimalusel täitetööde vajadus ja maht otsustatakse objektil, peale kasvupinnase ja muu ebasobiva pinnase väljakaevamist;
5) Objektil võib esineda tundmatuid maa-aluseid kommunikatsioone (elektri-, side-, veevõrgud ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja maksumust;
6) Joonistel esitatud maa-aluste kommunikatsioonide asukohad võivad olla ebatäpsed, mistõttu olemasolevate kommunikatsioonide tegelikest asukohtadest juhtuvad ettenägematud tööd võivad töödemahte suurendada. Kaablite asukohad ja paiknemissügavus täpsustada surfimise teel võrguvaldaja esindaja juuresolekul.
4.1 Ettevalmistustööd
1) Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida projekteeritud teede asukoha. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid;
2) Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised, kui selliseid on olemas. Olukord fikseerida (pildistada);
3) Likvideerida kõik töötsoonis jäävad ning projektis märgistatud eemaldamiseks puid ja võsa;
4) Ehitusjäätmed käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja jäätmehoolduseeskirjale;
5) Koostöös kommunikatsioonivaldajatega märkida välja töötsooni jäävad maa-aluste kommunikatsioonide täpsed asukohad nii plaanis kui ka sügavuti. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb vajadusel teha kas käsitsi või väikemehhanismidega;
6) Suured rahnud tuleb mullatööde käigus töötsoonist eemaldada. Maa-aluste kivide suurus ei ole võimalik käesoleva projekti raames tuvastada. Maakivide äravedu kooskõlastada ehituse käigus omavalitsusel;
7) Olemasolevad liikluskorraldusvahendid võimalusel säilitatakse. Liiklus korraldatakse vajadusel vastavalt ehituse peatöövõtja poolt koostatud ja ehitustehnoloogiat ning ehitusetappe arvestava ehitusaegse kooskõlastatud liikluskorralduse projekti järgi;
8) Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise leidma enne tööde algust ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajaliku kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust.
4.2 Ehitustööd
1) Kasvupinnas ehitustsoonis eemaldatakse kogupaksuses ja laiusega vastavalt projektlahendusele. Kasvupinnas kuulub ära vedamisele ning ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Ajutise laoplatsi asukoht täpsustada enne tööde algust Tellijal ja omavalitsusel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (vastavalt Teetööde tehnilise kirjelduse nr 90100 „Kasvualuse rajamine“);
2) Rajatakse projekteeritud veeviimarid (kraavid, truubid);
3) Olemasolev asfaltkate freesitakse projektiga ettenähtud paksuses ja laiuses. Saadud freespuru kuulub Töövõtjale;
4) Sõltuvalt punase joone paiknemisest, olemasolev aluspinnas profileeritakse ja tihendatakse või vajadusel osaliselt eemaldatakse ja tihendatakse, tagades minimaalseid paksusi katendi kirjelduse järgi. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa, tihendustegur peab olema 0,95;
5) Juhul kui olemasoleva tänavavalgustuse või muu õhuliinide demontaaž ei ole projektiga ehituse käigus ette nähtud, siis postide ümber tuleb jätta piisavalt pinnast, et tagada posti stabiilsuse tööde ajal;
6) Mulle tuleb rajada kogu muldkeha laiuses ühtlase paksusega kihtidena maks. kihi paksusega 20 cm (põikkalle kraavi poole), et tagada vee väljavalgumine muldest) ühtlastest pinnasekihtidest. Tööd teostada vastavalt kehtivale Transpordiameti poolt koostatud „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“;
7) Dreenkihi rajamiseks veetakse vajalik materjal, mille Kf ≥ 1,0 m/ööp, profileeritakse vastavalt projektis määratud põikkaldega ning tihendatakse, tihendustegur peab olema 0,98;
8) Aluse rajamiseks veetakse vajalik killustik, profileeritakse vastavalt projektis määratud põikkaldega ning tihendatakse. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN või Inspector seadmega (tee kohal ≥ 160Mpa);
9) Esimesel etapil kergtee katteks paigaldatakse freespuru. Kergtee asfaltkatte paigaldamisest otsustab tee Omanik eraldi;
10) Ehitatakse välja ülejäänud asfaltbetoonist kihid (AC surf). Kõik tööd, s.h. ka kruntimine, vuukide tegemine teha vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“ (Transpordiamet). Kõik kulud seoses vuukide tegemisega arvestada asfaltkatte hinna sisse;
11) Peenrad kindlustatakse kivipuistematerjali killustikalusel sõidutee katenditel ning sõelutud kasvupinnasega kergteel. Kivipuistematerjali tera koostis peab vastama kehtestatud nõuetele EVS-EN 13285:2010. Alternatiivina võib kasutada freespuru (kooskõlastada omanikujärelevalvega). Tihenduse Emin=130 Mpa;
12) Ehitatakse kruuskatted;
13) Paigaldatakse liiklusmärgid, markeeritakse sõidutee;
14) Ehitustööde järgselt tuleb riigitee külgneva ala korrastada (taastada rikutud riigitee katte, muldkeha nõlvad);
15) Heakorrastamine toimub projektis näidatud viisil ja ulatuses. Mulla ja murukülviga kindlustamisel tuleb teostada vastavalt Teetööde tehnilise kirjelduse nr 90100 „Kasvualuse rajamine“ ning nr 90200 „Muru rajamine“. Juhul kui ehitaja rikub tööde käigus täiendavalt laiemat ala kui projektis märgitud, tuleb need ehitajal oma kuludega taastada.
16)
5. KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND
5.1 Tee kasutamine ja kaitsmine
• Teed ja tee kaitsevööndit kahjustamine ja risustamine on keelatud. Tee omanik ja teekaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist.
• Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta.
• Asfalteeritud kattega teel ei tohi sõita roomikutega millel puuduvad pneumaatilised pehmendused.
• Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda asfalteeritud teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga).
• Teel on keelatud:
◦ lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;
◦ sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega;
◦ sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud;
◦ sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;
◦ ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda, piirata teel
◦ nähtavust või ohustada muul viisil liiklust;
◦ teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett;
• Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks.
• Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
• ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
• ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist;
• ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
• ei piira nähtavust ristmikul.
• Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja.
5.2 Peatumine ja parkimine
Teel tohib peatuda ja parkida vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Teel hädapeatunud või muu liiklus takistuse tekitanud sõiduki juht on kohustatud:
• viivitamatult tähistama tekkinud ohtliku situatsiooni liikluseeskirja nõuete kohaselt;
• liiklustakistuse teelt kõrvaldama;
• mitte suutes liiklustakistust kõrvaldada, sellest teatama politseile ja tee omanikule;
• halva nähtavuse ajal teel peatunud või parkinud mootorsõidukil või haagisel sisse lülitama gabariidituled; kas või ühe gabariiditule rikke korral sisse lülitama ohutuled või välja panema ohukolmnurga.
5.3 Erakorralised veod
• Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord on kehtestatud «Ehitusseadustikus» kehtestatud korras.
5.4 Tee suhtes esitatavad nõuded
• Tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda. Tee seisundi kohta esitatavad nõuded, samuti teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab Riigi kaitseinvesteeringute keskus.
• Teehoiuna käsitatakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.
• Teehoiu korraldab tee omanik Euroopa lepingu, riigihangete seaduse ja ehitusseadustiku ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.
5.5 Tee omaniku kohustused
• Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee kasutamist ja kaitset.
• Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata.
• Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta.
5.6 Järelevalve ja vastutus
• Järelevalvet käesolevatest nõuetest kinnipidamise üle korraldavad Politsei- ja Piirivalveamet ja tee omanik. Käesolevate nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks on õigus koostada ettekirjutusi politseiametnikul, majandus- ja taristuministri volitatud ametnikul ja kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul.
• Käesolevate nõuete mittetäitmisel rakendatakse süüdi olevate juriidiliste isikute kohta liiklusseaduse paragrahvides toodud karistusi.

6. KESKKONNAKAITSE
1) Projekti eesmärgiks on rajada tolmuvaba kattega kergtee;
2) Projektiga ettenähtud tööd ei mõjuta oluliselt keskkonda;
3) Metsa, üksikuid puid ja võsa eemaldatakse väga vähesel määral ja see ei mõjuta keskkonda;
4) Ehitusjäätmed käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja jäätmehoolduseeskirjale;
5) Ehitustööde lõpujärgus planeeritakse ja vajadusel kaetakse teemaa-ala kasvumullaga ning külvatakse muruseeme ning taastatakse haljastus töödega rikutud aladel;
6) Kasvumuld eemaldatakse ja kasutatakse peale mullatööde lõppu haljastamisel, eelnevalt sõelutakse. Otsuse täiendavalt kooskõlastada omanikujärelevalvega;
7) Mulla koorimisel jälgida, et ei kahjustataks puude juuri. Vajaduse korral teostada töid käsitsi või väikemehhanismidega (puude võrade ulatuses). Kui töötsooni jääb suuremaid puid, mille tüved võivad ehitustööde käigus kahjustuda, tuleb need puud kaitsta enne tööde algust puitkilpidega;
8) Pinnavee läbivoolu tingimusi ei muudeta;
9) Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele;
10) Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada;
11) Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordi vahendil selleks ettenähtud kohta;
12) Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud;
13) Vähendada CO2 heiteid järgmiste meetoditega:
• Kasutada kohapealt saadavaid materjale võimalikult suures ulatuses.
• Taaskasutada võimalikult palju kohapealset materjali.
• Leida võimalused kohapealsete materjalide asendamiseks.
• Sobimatud materjalid paigutada objekti raames.
• Vähendada eksporditavate materjalide osakaalu ning asendada need kohapealsete materjalidega.
• Asfalteerimisel kaaluda võimalust segu temperatuuri alandamiseks ja veomaa lühendamiseks.
• Väljapoolt objekti tarnitavate materjalide puhul kaaluda veomaa lühendamist ( materjal tuua kõige lähemast karjäärist jms)
• Kaaluda teekatendi konstruktsiooni muutmist vähem imporditavate materjalide vastu.
Nimetatud meetmed aitavad vähendada CO2 heitmete teket ning aitab täita ELi 2030. aasta kliimaeesmärke ja on kooskõlas „eesmärk55“ saavutamisel.
Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.







TÖÖ NR: 2024-04_02

KEHTNA-RÄÄGU KERGTEE PROJEKTEERIMINE.
LÕIK 2. KEHTNA-PÕLMA RISTMIK - RÄÄGU JÄRV.





Töö nr
2024-04_02

Töö nimetus
Kehtna-Räägu kergtee projekteerimine.
Lõik 2. Kehtna-Põlma ristmik - Räägu järv.

Staadium
Põhiprojekt

Projektiosa
Teed ja liikluskorraldus

Tellija
Kehtna Vallavalitsus
registrikood: 77000252
tel. +372 5348 0602
e-post: [email protected]

Kontaktisik: Villu Pihlakas
tel. +372 53619303
e-post: [email protected]

Konsultant
RoadArt OÜ
registrikood: 16810706
tel. +372 56634050
e-post: [email protected]

Vastutav spetsialist: Artjom Larjušin
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
kutsetunnistus nr. 200604
tel. +372 56634050
e-post: [email protected]

Objekti asukoht
Kehtna vald, Kehtna alevik


OSA I: SELETUSKIRI
SISUKORD
1. ÜLDOSA 4
2. UURINGUTE TULEMUSED 5
2.1 Geodeetilised uuringud 5
3. EHITUSLIKUD PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTEERIMISE LÄHTETASE 7
3.1 Asendiplaan 7
3.2 Pikiprofiil ja vertikaalplaneerimine 8
3.3 Liikluskorraldus 8
3.4 Muldkeha 9
3.5 Veeviimarid 9
3.5.1 Kraavid 9
3.5.2 Truubid 9
3.6 Katend 10
3.7 Tänavavalgustus ja muud tehnovõrgud 12
3.8 Heakorrastus ja haljastus 13
4. TEHNOLOOGIA 15
4.1 Ettevalmistustööd 15
4.2 Ehitustööd 16
5. KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND 18
5.1 Tee kasutamine ja kaitsmine 18
5.2 Peatumine ja parkimine 19
5.3 Erakorralised veod 19
5.4 Tee suhtes esitatavad nõuded 19
5.5 Tee omaniku kohustused 20
5.6 Järelevalve ja vastutus 20
6. KESKKONNAKAITSE 21


OSA II: JOONISED
• TL-4-01 Asukoha skeem. M 1:5 000
• TL-4-02 Asendiplaan. M 1:500
• TL-6-01 Kergtee pikiprofiil. M 1:1000 / 100 / 50
• TL-6-02 Konstruktiivsed lõiked. M 1:100
• TL-6-03 Truubi ehituse tüüpjoonis. M 1:40



1. ÜLDOSA
1) Kehtna Vallavalitsuse (Tellija) tellimusel on RoadArt OÜ (Konsultant) koostanud käesoleva töö: „Kehtna-Räägu kergtee projekteerimine. Lõik 2. Kehtna-Põlma ristmik - Räägu järv.“ vastavalt Tellija ja teeomaniku poolt väljastatud tingimustele.
2) Töö põhieesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega Kehtna alevikus Tallinn – Rapla - Türi tee äärde kergtee projekteerimistööde läbiviimine. Töö teostatakse selliselt, et oleks võimalik korraldada riigihange ehitustöödeks, mida on võimalik ehitada kahes lõigus. Lõik 1 on Kehtna mõisapargist kuni HEPA tankla ning Kehtna – Põlma ristmikuni ja lõik 2 on Kehtna-Põlma ristmikust kuni Räägu järveni. Kogu projektdokumentatsioon peab vastama EV-s kehtestatud nõuetele. Projekteeritud lahendused peavad olema võimalikult vastupidavad, kauakestvad ning nende ülalpidamiskulud peavad olema võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Hanke objekt asub Kehtna vallas, Kehtna alevikus.
3) Projekti koostamisel on Konsultant juhindunud projekteerimise perioodil kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest.
4) Projekti koostamisel on kasutatud alljärgnevaid lähtematerjale:
• Kehtna Vallavalitsuse poolt väljastatud tehniline kirjeldus (RH 278505);
• Transpordiameti poolt väljastatud riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 59,0-59,9 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded nr 7.1-2/24/10106-2;
• Keskkonnaameti poolt väljastatud kergtee projekteerimine Kehtna mõisa parki arvamus nr 7-9/24/16236-2;
• Muinsuskaitseameti poolt väljastatud seisukoht Kehtna – Räägu kergtee eskiislahendusele nr 5.1-17.6/1554-1;
• Geodeesia24 OÜ poolt teostatud maa-ala geodeetilised uurimistööd, töö nr. 9787-24 (2024.a.juuli);
• AS Stik-Elekter poolt koostatud teevalgustuse projekt, töö nr. 96144K2 (2024.a.november).

•
2. UURINGUTE TULEMUSED
2.1 Geodeetilised uuringud
OBJEKTI ANDMED:
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Katastritunnus: 29202:001:0001
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee L8, Katastritunnus: 29201:001:0625
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, Lipu, Katastritunnus: 29202:001:0153
• Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik, Kehtna bensiinijaam, Katastritunnus: 29202:001:0120
MÕÕDISTAJA ÜLDANDMED:
• Mõõdistas: Mart Abro
• Firma nimi: Geodeesia24 OÜ
• Aadress: Pärnu mnt 139E, 11317 Tallinn, Harjumaa
• Tel: +372 56 21 7960
• E-mail: [email protected]
• Äriregistri nr: 12135099
• MTR reg Nr: EEG000265
Mõõdistused on kooskõlas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 14.04.2016. aastal vastuvõetud määrusega nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".
LÄHTEANDMED:
• Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 kõrguste süsteemis. Mõõdistamine tugineb GNSS-mõõtmistele. GNSS-mõõtmiste tegemiseks kasutati reaalajas mõõtmisviisi.
KASUTATUD MATERJALID:
• Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ametist seisuga 27.09.2024.
SIDE:
• Telia Eesti AS andmeväljastus
ELEKTER:
• Elektrilevi OÜ kaardivaade
• Käbiküla teostusjoonis, töö nr 8140T, 2019.a, CONNECTO EESTI AS
VESI, KANALISATSIOON, SADEMEVEEKANALISATSIOON:
• Kehtna bensiinijaama kanalisatsiooni- ja veetrassi teostusjoonis, töö nr 2021-109, 021.a, JAAGU KINNISVARA OÜ
MÕÕDISTAMINE:
• Mõõtkava: 1:500.
• Mõõdistatud ala suuruseks on 2372 m2.
• Mõõdistusmeetod: tahhümeetriline.
TEHNOVÕRGUD:
• Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. Uuritaval maa-alal paiknevad: madalpinge kaabel, keskpinge kaabel, sidekaabel, vee-, kanalisatsiooni-, sademeveetorustik.
• Mõõdistusalas võib leiduda tuvastamata ja joonisele peale kandmata tehnovõrke. Geodeesia24 OÜ ei vastuta tehnovõrkude asukoha õigsuse eest. Enne kaevetöid tuleb tehnovõrgu omanikul või haldajal nende täpne asukoht tuvastada ja ette näidata.
MUUD SELGITUSED:
• Töö on väljastatud digitaalselt tellijale ning kohalikule omavalitsusele arhiveerimiseks.
KASUTATUD INSTRUMENDID:
• Mõõtmistööde tegemiseks kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S5 koos väliarvutiga TCS3, GPS seadet Trimble R8S.
• Joonised koostati tarkvarapaketiga ZWCAD 2020.

3. EHITUSLIKUD PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTEERIMISE LÄHTETASE
Tabel 3.1. Tee projekti põhinäitajad
Põhinäitaja
Ühik
Hulk
Märkused
Kergtee laius üldjuhul
m
2,5
kohati 2,0 m
Kergtee põikkalle
%
2,0
v.a. kokkuviimised
Kergtee kattepindala
m2
1037
I etapp – freespuru, II etapp - asfalt
Mahasõitude kattepindala
m2
87
Püsikatend, asfalt
Kruuskatte
m2
71
Killustik või purustatud kruus
Kraavid
m
319

Truubid, torud
m
28
Di 400, 600
Mulde nõlvus üldjuhul
-
1:2
Kohati 1:1,5 ning 1:1
Haljasala, heakorrastamine
m2
3862

Ehituse kuuluva maa-ala suurus
ha
0,5


3.1 Asendiplaan
1) Projekteeritud asendiplaaniline lahendus lähtub enamuses tehnilise kirjeldusest, olemasolevate rajatiste geomeetriast, teemaa-ala laiusest ning laiendamise võimalusest, olemasolevate tehnovõrkude asukohtadest, lisaks kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest;
2) Kergtee laiuseks on valitud 2,5 m vastavalt lähteülesandele, v.a. lõik Pk 5+85 ... 7+34, kus on teemaa kitsenduse tõttu on projekteeritud kergtee laiuseks 2,0 m;
3) Vastavalt 11.11.2024 toimunud koosoleku otsusele, „50 km/h“ kiirusepiirangu ala piir nihutatakse 100 m Türi poole. Sellega on võimalik antud lõigul projekteerida kergtee min. 5,0 m eraldusribaga sõiduteest;
4) Pk 7+36 (km 59,669 T15 Tallinn-Rapla-Türi tee) on projekteeritud uus riigitee mahasõit Oja tn 3 ning Oja tn 5a kinnistute juurdepääsuks. Mahasõidu laius on 6,0 m (s.h. 2 x 0,5m tugipeenrad), pöörderaadiused on 8,0 m;
5) Lõigul Pk 6+37 ... 6+56 on projekteeritud olemasoleva piirdeaia ümbertõstmine kinnistupiiridega vastavalt;
6) Lõigul Pk 6+51 ... 7+29 on projekteeritud olemasoleva madalpinge elektriõhuliini ümbertõstmine. Elektrilevi OÜ õhuliini ümberehitamiseks on vaja esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil ning sõlmida täiendavalt kolmepoolne koostöölepe elektripaigaldise ümberehitamiseks! Täiendav info: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-umberehitus
7) Nõlvad on projekteeritud:
a. üldjuhul 1:2
b. 1:1 lõigul Pk 8+02 ... 8+12
c. 1:1,5 vasakul lõigul Pk 9+36 ... 9+55.
3.2 Pikiprofiil ja vertikaalplaneerimine
1) Kergtee pikiprofiili koostamisel on arvestatud olemasolevat maastiku profiili;
2) Maksimaalne projekteeritud pikikalle on 3,00%; minimaalne 0,30%;
3) Sõiduteega ristumisel vertikaallahendus on kõrguslikult kokku viidud olemasoleva teekattega.
3.3 Liikluskorraldus
1) Töövõtja korraldab objektil ajutise liikluskorralduse vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele;
2) Ehitamise ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. Juuli 2018.a. määrusest nr.43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”;
3) Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”;
4) Kogu objektile projekteeritud uued liiklusmärgid, suurusgrupp – 0 ja II, RA2 klassi valgustpeegeldava kilega alumiiniumplekist märgialusel. Olemasolevad ümbertõstetavad märgid võib kasutada omaniku järelevalve nõusolekul;
5) Liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks on vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks vähemalt DSL2;
6) Paigalduskõrgus 2,3 m teekattest, märgi teepoolse serva kaugus teepeenra välisäärest 1,0 m. Vajadusel tuleb kasutada pikemaid märgiposte või konsoole, et tagada märkidele vajalik nähtavus;
7) Teekate märgistatakse vastavalt standardile EV ST 614 “Teemärgised ja nende kasutamine”;
8) Teekatte märgised riigiteel on ettenähtud märgistada valuplastikuga ning jalgteel värviga.
3.4 Muldkeha
1) Tee mulde / teeküna aluspind planeeritakse ja tihendatakse, vajadusel kasutatakse täitmiseks kohalikku mineraalpinnast või juurdeveetavat täitepinnast (Kf min ≥ 0,5 m/ööp). Kasvupinnase paksus on varieeruva suurusega;
2) Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas;
3) Ehituse käigus peab tegema välja kaevatavale pinnasele laboratoorseid analüüse, et määrata pinnase omadused ja selle võimalik tulevane taaskasutus. Lõppotsuse kasutuskõlblikkuse ja tulevikus taaskasutatava pinnase ladustuskoha kohta võtab vastu omaniku järelevalve koostöös Tellijaga;
4) Juurdeveetud või kohalik ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa, tihendustegur peab olema sõidutee kohal 0,95;
5) Kui ühes kaevandis on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need kaevandada eraldi, vältides pinnaste segunemist.
3.5 Veeviimarid
3.5.1 Kraavid
1) Enne ehitamise algust tuleb täpsustada olemasolevate kraavide põhja kõrgused ja laiused objektil;
2) Pk 5+00 projekteeritud truubi töötamiseks on vaja riigitee 20149 Kehtna-Põlma tee olemasoleva kraavi puhastada ca 100 m ulatuses;
3) Riigitee nr 15 km 59,869 olemasolev betoonist kraavikaev säilitatakse ning puhastatakse setetest ja takistustest, et tagada selle nõuetekohane toimimine;
Foto 3.5.1.1. Riigitee nr 15 km 59,869 olemasolev kraavikaev.

4) Kraavidest välja kaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast;
5) Kraavi nõlvakalle on üldjuhul 1:2;
6) Kraavide nõlvasid on ette nähtud kindlustada muru külvamisega;
3.5.2 Truubid
1) Olemasolevad truubid tuleb säilitada ning puhastada. Kui tööde käigus selgub, et truubid vaja remontida või asendada, siis eraldi töö raames toimingud kooskõlastada Omanikuga;
2) Riigitee nr 15 km 59,718 ning km 59,869 asuva olemasolevate betoontruupide otstele kavandatakse uued otsakindlustused, et tagada truubi otste kaitse ja vähendada erosiooniohtu. Lisaks on ette nähtud truubi sisepinna puhastamine setetest ja muudest takistustest, et tagada vee vaba läbivool ning truubi nõuetekohane toimimine;
3) Truupide sisse- ja väljavoolu juures kontrollida ja vajadusel remontida truupide otsad ja päised;
4) Uute truupide sisse- ja väljavoolu juures kindlustada truubi otsad. Antud tööd kuuluvad lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes;
5) Truupide ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%;
6) Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed;
7) Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks;
8) Truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud tehnilistest tingimustest. Eriti jalgida pinnase tihendamist truubi vundamendi ehitamisel ja kaeviku tagasitäitmisel;
9) Truupide elueaks on planeeritud min. 50 aastat.
3.6 Katend
1) Katendi projekteerimisel on kasutatud Eesti Vabariigis kehtivat normteljekoormust 100kN, millest kergemate ja raskemate telgede koormused taandatakse siirdetegurite abil normteljekoormuseks, sealhulgas ka 115kN maksimaalse koormusega üksikute veotelgedega sõidukid kooskõlas Eesti Vabariigi reguleerivale õigusaktile;
2) Kogu tee ristlõike ulatuses kasutada ühtlast konstruktsiooni kihti/materjali,
(näiteks: kui piki tee äärt on ühelpool ebasobiv materjal ja teisel pool teeäärt sobiv materjal, siis sellisel juhul asendatakse kogu tee ristlõike ulatuses ehituseks sobiva materjaliga);
3) Kui ehituse käigus ilmneb, et tegelik olukord on erinev, võrreldes projektis esitatuga, tuleb koheselt ühendust võtta Tellija ja Konsultandiga, kes otsustavad edasised toimingud;
4) Kergtee katte on planeeritud ehitada kahes etapis:
◦ I etapp – paigaldatakse katteks tihendatud freespuru
◦ II etapp – varem paigaldatud freespuru eemaldatakse ning ehitatakse asfaldikiht

Kergtee põhikatend

1
I etapp: Tihendatud freespuru
II etapp: AC 8 surf 70/100
5...8
5
cm
cm
2
Killustikalus:
Lubjakivi, fr. 32/64 kiilutud
20
cm
3
Dreenkiht
Kf ≥ 1 m/ööp, min. tihendustegur Kt=0,98
min. 20
cm
aluspinnas
Tagasitäide või juurdeveetav täitepinnas, olemasolev mineraalpinnas, min. tihendustegur Kt=0,95






Riigitee mahasõitude katend (TÜÜP 1)

1
AC 16 surf 70/100
4
cm
2
AC 20 base 70/100
6
cm
3
Killustikalus:
Lubjakivi, fr. 32/64 kiilutud
20
cm
4
Dreenkiht
Kf ≥ 1 m/ööp, min. tihendustegur Kt=0,98
min. 20
cm
aluspinnas
olemasolev mineraalpinnas, min. tihendustegur Kt=0,95



Kruuskatend (v.a. tugipeenrad)

1
Kruuskate:
Sidumata segu purustatud kruusast fr 0/31,5 kate
20
cm
2
Geotekstiil (vajadusel):
kootud, 100x100 kN
-
cm
aluspinnas
olemasolev või juurdeveetud kohalik mineraalpinnas,
min. tihendustegur Kt=0,98



Tabel 3.6.1. Nõuded materjalidele
Kiht
Kihi paksus, cm
LA
AN
FI
Sõelkõvera kategooria
Külmakindlus kategooria
FNaCl
Peenosiste sisaldus
Purustatud pindade kategooria
Sideaine, % Bmin
AC 8 surf 70/100
5
≤35
-
≤25
Gc85/20
F2
-
-
-
5,8
AC 16 surf 70/100
4
≤30
19
≤25
Gc90/15
F2
4
-
-
5,0
AC 20 base 70/100
6
≤35
-
≤20
Gc90/15
F2
-
f4
C50/30
3,4
Settekivikillustikust alus fr. 32/64
20
≤35
-
≤35
Gc80/20
F4
-
f4
C50/10
-
 
Kf, m/ööp






Dreenkiht
20
≥1,0






Täitepinnas
-
≥0,5






Aluspinnas: olemasolev mineraalpinnas
3.7 Tänavavalgustus ja muud tehnovõrgud
1) Kergtee valgustuse projekti vt. eraldi projekti osa: AS Stik-Elekter, töö nr. 96144K2;
2) Elektrilevi OÜ õhuliini ümberehitamiseks on vaja esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil ning sõlmida täiendavalt kolmepoolne koostöölepe elektripaigaldise ümberehitamiseks! Täiendav info: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-umberehitus
3) Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada trassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba;
4) Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väikemehhanismidega, kände ei tohi juurida, peab freesima. Kui kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavust, tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~20-30 cm sügavune küna (vagu), mis peale kaabli langetamist täidetakse pealt liivaga. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 20cm paksuse pinnase kihiga;
5) Kaevude pead tuleb reguleerida vastavalt projekteeritud vertikaallahendusele, vajalik info on kajastatud asendiplaanil. Vajalik tööde maht on esitatud projekti tööde mahu tabelis.
6) Suuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kaablivaldajaga;
7) Lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel;
8) Tööde käigus võib ilmneda vajadus täiendavate kaablikaitsemeetmete järele, vastavate asjaolude ilmnemisel tehakse sellekohane otsus kaablivaldaja, ehitaja ja tellija koostöös;
9) Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooni kahjustamist;
10) Olemasolevate vee- ja kanalisatsiooni kaevude kohtades jälgida, et oleks tagatud ÜVK torustiku armatuuride ja kaevude kaitse ja viimine teetasapinda;
11) Tuleb tagada kõikide ÜVK süsteemide säilimine nende esialgses asukohas;
12) Asfalteeritavas teekattes ning eeltoodud teekatete teepeenardes tõsta kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised (luugid, kaaned, kaped jne) teekatendiga/teepeenraga samasse tasapinda;
13) Maapinna kõrguste muutmisel kõrgemaks näha ette kaevukaante ja maakraani kapede tõstmine maapinda. Juhul, kui ka reoveekaevude teleskoobid ei oleks piisava pikkusega maapinda tõstmiseks, siis tuleb näha ette teleskoobitorude asendamine pikematega. Peale teekattega samasse tasapinda tõstmist peab kaevu teleskoobitoru jääma kaevu kehasse minimaalselt 8cm. Juhul, kui maakraanide spindli ülemine ots jääb maapinnast sügavamale kui 25 cm ja spindlit ei ole võimalik tõsta, tuleb näha ette maakraanide spindlite asendamine uute reguleeritava pikkusega spindlipikendustega. Eeltoodud tööd peavad olema märgitud tööde mahus rõhutatuna töövõtja/ehitaja teostatava tööna ja kohustusena;
14) Kõik väljakaeve piirist ülesse poole jäävad kommunikatsioonid tuleb langetada ja kaitsta!
3.8 Heakorrastus ja haljastus
1) Olemasolev kasvumuld eemaldatakse, sõelutakse ja peale mullatööde lõppu kasutatakse haljastamisel. Peale mullatööde lõppu planeerida mulde nõlvad ja teega piirnev maa-ala. Mulde nõlvad katta mullaga ja külvata muruseeme;
2) Asendiplaanil on tähistatud kõik töötsooni jäävad või vahetult selle kõrvale jäävad säilitatavad ning mehhanismide töö eest kaitset vajavad puud/põõsad;
3) Ehitustööd säilitatavate puude juures tuleb teostada käsitsi või väikemehhanismidega. Alles jäätavatel puudel tuleb vajadusel piirata võra;
4) Projektis on ette nähtud ehitustöödega külgnevate alade ja tee mulde nõlvade haljastamine murukülviga. Muruga kaetavad alad eelnevalt planeerida, katta 15 cm kasvumulla kihiga ja külvata muru. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (PH 6.5-7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne.
5) Kaeved ei tohi säilitatavatel puude tüvedele olla lähemal kui 1,5 m.
6) Seemne külvamistihedus 30 g/m². Muruseemnesegu võimalik koosseis:
a. Karjamaa raihein, 15%
b. Võsundiline punane aruhein, 25%
c. Puhmikuline punane aruhein, 20%
d. Ehitustööd säilitatavate puude juures tuleb teostada käsitsi või väikemehhanismidega.
7) Olemasolev kasvumuld eemaldatakse, sõelutakse ja peale mullatööde lõppu kasutatakse haljastamisel. Peale mullatööde lõppu planeerida mulde nõlvad ja teega piirnev maa-ala. Mulde nõlvad katta mullaga ja külvata muruseeme;
8) Muruklassi võta vastavalt Transpordiameti „Teetööde tehnilise kirjelduse“ järgi:


4. TEHNOLOOGIA
1) Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest normidest toodud nõuetest. Tööde detailne kirjeldus on alternatiivseks esitatud, näiteks „Teetööde tehnilises kirjelduses“, Transpordiameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1-2/19/096;
2) Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt teostatavate tööde etappidele. Vajadusel koostatakse eraldi liikluskorralduse tööjoonised või projekti;
3) Ehitamise ajal juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;
4) Pinnase väljakaeve ja täitetööde mahud on projektis antud hinnangulised, st ehitusgeoloogilised tingimused võivad erineda arvestatust. Ehitustööde töövõtja peab hinnapakkumise käigus arvestama võimalike riskidega. Võimalusel täitetööde vajadus ja maht otsustatakse objektil, peale kasvupinnase ja muu ebasobiva pinnase väljakaevamist;
5) Objektil võib esineda tundmatuid maa-aluseid kommunikatsioone (elektri-, side-, veevõrgud ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja maksumust;
6) Joonistel esitatud maa-aluste kommunikatsioonide asukohad võivad olla ebatäpsed, mistõttu olemasolevate kommunikatsioonide tegelikest asukohtadest juhtuvad ettenägematud tööd võivad töödemahte suurendada. Kaablite asukohad ja paiknemissügavus täpsustada surfimise teel võrguvaldaja esindaja juuresolekul.
4.1 Ettevalmistustööd
1) Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida projekteeritud teede asukoha. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid;
2) Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised, kui selliseid on olemas. Olukord fikseerida (pildistada);
3) Likvideerida kõik töötsoonis jäävad ning projektis märgistatud eemaldamiseks puid ja võsa;
4) Ehitusjäätmed käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja jäätmehoolduseeskirjale;
5) Koostöös kommunikatsioonivaldajatega märkida välja töötsooni jäävad maa-aluste kommunikatsioonide täpsed asukohad nii plaanis kui ka sügavuti. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb vajadusel teha kas käsitsi või väikemehhanismidega;
6) Suured rahnud tuleb mullatööde käigus töötsoonist eemaldada. Maa-aluste kivide suurus ei ole võimalik käesoleva projekti raames tuvastada. Maakivide äravedu kooskõlastada ehituse käigus omavalitsusel;
7) Olemasolevad liikluskorraldusvahendid võimalusel säilitatakse. Liiklus korraldatakse vajadusel vastavalt ehituse peatöövõtja poolt koostatud ja ehitustehnoloogiat ning ehitusetappe arvestava ehitusaegse kooskõlastatud liikluskorralduse projekti järgi;
8) Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise leidma enne tööde algust ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajaliku kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust.
4.2 Ehitustööd
1) Kasvupinnas ehitustsoonis eemaldatakse kogupaksuses ja laiusega vastavalt projektlahendusele. Kasvupinnas kuulub ära vedamisele ning ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Ajutise laoplatsi asukoht täpsustada enne tööde algust Tellijal ja omavalitsusel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (vastavalt Teetööde tehnilise kirjelduse nr 90100 „Kasvualuse rajamine“);
2) Rajatakse projekteeritud veeviimarid (kraavid, truubid);
3) Olemasolev asfaltkate freesitakse projektiga ettenähtud paksuses ja laiuses. Saadud freespuru kuulub Töövõtjale;
4) Sõltuvalt punase joone paiknemisest, olemasolev aluspinnas profileeritakse ja tihendatakse või vajadusel osaliselt eemaldatakse ja tihendatakse, tagades minimaalseid paksusi katendi kirjelduse järgi. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa, tihendustegur peab olema 0,95;
5) Juhul kui olemasoleva tänavavalgustuse või muu õhuliinide demontaaž ei ole projektiga ehituse käigus ette nähtud, siis postide ümber tuleb jätta piisavalt pinnast, et tagada posti stabiilsuse tööde ajal;
6) Mulle tuleb rajada kogu muldkeha laiuses ühtlase paksusega kihtidena maks. kihi paksusega 20 cm (põikkalle kraavi poole), et tagada vee väljavalgumine muldest) ühtlastest pinnasekihtidest. Tööd teostada vastavalt kehtivale Transpordiameti poolt koostatud „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“;
7) Dreenkihi rajamiseks veetakse vajalik materjal, mille Kf ≥ 1,0 m/ööp, profileeritakse vastavalt projektis määratud põikkaldega ning tihendatakse, tihendustegur peab olema 0,98;
8) Aluse rajamiseks veetakse vajalik killustik, profileeritakse vastavalt projektis määratud põikkaldega ning tihendatakse. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN või Inspector seadmega (tee kohal ≥ 160Mpa);
9) Esimesel etapil kergtee katteks paigaldatakse freespuru. Kergtee asfaltkatte paigaldamisest otsustab tee Omanik eraldi;
10) Ehitatakse välja ülejäänud asfaltbetoonist kihid (AC surf). Kõik tööd, s.h. ka kruntimine, vuukide tegemine teha vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“ (Transpordiamet). Kõik kulud seoses vuukide tegemisega arvestada asfaltkatte hinna sisse;
11) Peenrad kindlustatakse kivipuistematerjali killustikalusel sõidutee katenditel ning sõelutud kasvupinnasega kergteel. Kivipuistematerjali tera koostis peab vastama kehtestatud nõuetele EVS-EN 13285:2010. Alternatiivina võib kasutada freespuru (kooskõlastada omanikujärelevalvega). Tihenduse Emin=130 Mpa;
12) Ehitatakse kruuskatted;
13) Paigaldatakse liiklusmärgid, markeeritakse sõidutee;
14) Ehitustööde järgselt tuleb riigitee külgneva ala korrastada (taastada rikutud riigitee katte, muldkeha nõlvad);
15) Heakorrastamine toimub projektis näidatud viisil ja ulatuses. Mulla ja murukülviga kindlustamisel tuleb teostada vastavalt Teetööde tehnilise kirjelduse nr 90100 „Kasvualuse rajamine“ ning nr 90200 „Muru rajamine“. Juhul kui ehitaja rikub tööde käigus täiendavalt laiemat ala kui projektis märgitud, tuleb need ehitajal oma kuludega taastada.
16)
5. KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND
5.1 Tee kasutamine ja kaitsmine
• Teed ja tee kaitsevööndit kahjustamine ja risustamine on keelatud. Tee omanik ja teekaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist.
• Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta.
• Asfalteeritud kattega teel ei tohi sõita roomikutega millel puuduvad pneumaatilised pehmendused.
• Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda asfalteeritud teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga).
• Teel on keelatud:
◦ lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;
◦ sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega;
◦ sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud;
◦ sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;
◦ ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda, piirata teel
◦ nähtavust või ohustada muul viisil liiklust;
◦ teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett;
• Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks.
• Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
• ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
• ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist;
• ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
• ei piira nähtavust ristmikul.
• Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja.
5.2 Peatumine ja parkimine
Teel tohib peatuda ja parkida vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Teel hädapeatunud või muu liiklus takistuse tekitanud sõiduki juht on kohustatud:
• viivitamatult tähistama tekkinud ohtliku situatsiooni liikluseeskirja nõuete kohaselt;
• liiklustakistuse teelt kõrvaldama;
• mitte suutes liiklustakistust kõrvaldada, sellest teatama politseile ja tee omanikule;
• halva nähtavuse ajal teel peatunud või parkinud mootorsõidukil või haagisel sisse lülitama gabariidituled; kas või ühe gabariiditule rikke korral sisse lülitama ohutuled või välja panema ohukolmnurga.
5.3 Erakorralised veod
• Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord on kehtestatud «Ehitusseadustikus» kehtestatud korras.
5.4 Tee suhtes esitatavad nõuded
• Tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda. Tee seisundi kohta esitatavad nõuded, samuti teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab Riigi kaitseinvesteeringute keskus.
• Teehoiuna käsitatakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.
• Teehoiu korraldab tee omanik Euroopa lepingu, riigihangete seaduse ja ehitusseadustiku ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.
5.5 Tee omaniku kohustused
• Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee kasutamist ja kaitset.
• Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata.
• Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta.
5.6 Järelevalve ja vastutus
• Järelevalvet käesolevatest nõuetest kinnipidamise üle korraldavad Politsei- ja Piirivalveamet ja tee omanik. Käesolevate nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks on õigus koostada ettekirjutusi politseiametnikul, majandus- ja taristuministri volitatud ametnikul ja kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul.
• Käesolevate nõuete mittetäitmisel rakendatakse süüdi olevate juriidiliste isikute kohta liiklusseaduse paragrahvides toodud karistusi.

6. KESKKONNAKAITSE
1) Projekti eesmärgiks on rajada tolmuvaba kattega kergtee;
2) Projektiga ettenähtud tööd ei mõjuta oluliselt keskkonda;
3) Metsa, üksikuid puid ja võsa eemaldatakse väga vähesel määral ja see ei mõjuta keskkonda;
4) Ehitusjäätmed käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja jäätmehoolduseeskirjale;
5) Ehitustööde lõpujärgus planeeritakse ja vajadusel kaetakse teemaa-ala kasvumullaga ning külvatakse muruseeme ning taastatakse haljastus töödega rikutud aladel;
6) Kasvumuld eemaldatakse ja kasutatakse peale mullatööde lõppu haljastamisel, eelnevalt sõelutakse. Otsuse täiendavalt kooskõlastada omanikujärelevalvega;
7) Mulla koorimisel jälgida, et ei kahjustataks puude juuri. Vajaduse korral teostada töid käsitsi või väikemehhanismidega (puude võrade ulatuses). Kui töötsooni jääb suuremaid puid, mille tüved võivad ehitustööde käigus kahjustuda, tuleb need puud kaitsta enne tööde algust puitkilpidega;
8) Pinnavee läbivoolu tingimusi ei muudeta;
9) Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele;
10) Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada;
11) Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordi vahendil selleks ettenähtud kohta;
12) Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud;
13) Vähendada CO2 heiteid järgmiste meetoditega:
• Kasutada kohapealt saadavaid materjale võimalikult suures ulatuses.
• Taaskasutada võimalikult palju kohapealset materjali.
• Leida võimalused kohapealsete materjalide asendamiseks.
• Sobimatud materjalid paigutada objekti raames.
• Vähendada eksporditavate materjalide osakaalu ning asendada need kohapealsete materjalidega.
• Asfalteerimisel kaaluda võimalust segu temperatuuri alandamiseks ja veomaa lühendamiseks.
• Väljapoolt objekti tarnitavate materjalide puhul kaaluda veomaa lühendamist ( materjal tuua kõige lähemast karjäärist jms)
• Kaaluda teekatendi konstruktsiooni muutmist vähem imporditavate materjalide vastu.
Nimetatud meetmed aitavad vähendada CO2 heitmete teket ning aitab täita ELi 2030. aasta kliimaeesmärke ja on kooskõlas „eesmärk55“ saavutamisel.
Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.