Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 103-25/289654 edastamine

<

OTSUS

Vaidlusasja number

Otsuse kuupäev

103-25/289654

15.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Mosaic OÜ vaidlustus Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankes

„Serverite, võrguseadmete ja kettamassiivide raamhange“

(viitenumber 289654) Mosaic OÜ pakkumuse tagasi

lükkamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Mosaic OÜ, esindaja vandeadvokaat Jaanus

Tehver

Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus,

esindaja Fredy Bogomolov

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Mosaic OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 10.04.2025 otsus lükata tagasi Mosaic

OÜ pakkumus.

2. Mõista Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt Mosaic OÜ

kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot ja esindaja kulud 1600 eurot

(käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.02.2025 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka

Hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Serverite, võrguseadmete ja

kettamassiivide raamhange“ (viitenumber 289654) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihanke eesmärk on sõlmida raamlepingud (Hankedokumendid p 8.4.).

2 (12)

2. 21.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Mosaic OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 10.04.2025 otsusele lükata tagasi

Vaidlustaja pakkumus.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 25.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/103 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 30.04.2025 ja neile vastamiseks 06.05.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Mosaic OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vastavustingimuste osa „Näidispakkumus“ kohaselt peab pakkumus vastama „Lisa 7

Näidispakkumuse vastavustabel“ märgitud toote miinimumnõuetele ja loetletud tingimustele.

Hankija otsuse kohaselt ei vasta Vaidlustaja pakkumus eeltoodud tabeli real nr 5 toodud

tingimusele, mille kohaselt serveri protsessor peab olema „1x protsessor Intel Xeon E-2436

(või sellega samaväärne)“.

4.2. Vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus Hankijale näidispakkumuse, milles sisaldusid

järgmised andmed:

Pakkumusest nähtub, et Vaidlustaja kinnitusel on pakutavaks näidistooteks server IBM Power

S1012, milles kasutatakse protsessorit EPGZ 8-core Typical 3.0 to 3.90 Ghz (max) Power10

ning Vaidlustaja on kinnitanud, et protsessor on samaväärne Hankija poolt etteantud toote

protsessoriga.

Vaidlustatud Hankija otsuse põhjendustest nähtub, et Hankija ei pea Vaidlustaja toodet

samaväärseks, sest Vaidlustaja pakutud protsessor on teise arhitektuuriga (mitte x86

3 (12)

arhitektuuriga, vaid POWER arhitektuuriga).

4.3. Selles asjaolus, et Hankija kirjeldatud näidistoote protsessor ja Vaidlustaja pakutud toote

protsessor põhinevad erineval arhitektuuril (CISC vs RISC), vaidlust ei ole.

Sellele vaatamata leiab Vastustaja, et Hankija on ekslikult lugenud Vaidlustaja

näidispakkumuses kirjeldatud toote mittevastavaks.

Lisas 7 toodud näitajate näol oli pakkumuse vastavustingimuste nr 7 kohaselt tegemist

miinimumnõuetega - järelikult oli pakkujal õigus/võimalus esitada pakkumus tootele, mille

näitajad ületavad Hankija näidispakkumuses kirjeldatut.

Asjaolu, et pakutava serveri protsessori arhitektuur peab olema x86 (või üldisemalt CISC),

ühestki Riigihanke alusdokumendist ei nähtu (üheski hanketingimuses ei viidata ei x86-le

ega sellele, et protsessori arhitektuur kujutab endast nõuet, millele pakutav toode peab

vastama).

Riigihanke näol on tegemist raamlepingu sõlmimisele suunatud menetlusega, mistõttu

puuduvad tehnilises kirjelduses ja muudes dokumentides ka viited tulevikus (raamlepingu

alusel) ostetavate toodete, sh serverite, kasutusotstarvetele, funktsionaalsustele jt näitajatele,

millest oleks võimalik teha järeldusi selle kohta, milline serveri protsessori arhitektuur

vastab kõige paremini konkreetse seadmega seonduvale Hankija eesmärgile. Sellest

tulenevalt ei ole Riigihanke alusdokumentide pinnalt võimalik järeldada, et näidispakkumus

tuleb esitada nimelt sellisele serverile, mille protsessori arhitektuur on x86.

Vaidlust ei ole selles, et kui mitte arvestada serveri protsessori arhitektuuri (mille kohta

Riigihanke alusdokumendid nõudeid ei sätestanud), siis vastab Vaidlustaja pakutud

näidistoode kõigile Lisas 7 kirjeldatud toote nõuetele, sh tegemist on uue räkitava serveriga,

millel on nõutav mälu, võrguühendus, kõvaketas, haldusliides ja toiteplokid.

4.4. Konkreetselt protsessorit puudutavas osas on Vaidlustaja pakutud tootes kasutatav

protsessor IBM Power S1012 EPGZ oluliste tehniliste parameetrite osas parem Hankija

poolt nimetatud protsessori Intel Xeon E-2436 vastavatest näitajatest: Parameeter Intel Xeon E-2436 IBM Power10 EPGZ

(8-core, 3.0–3.9 GHz) Tuumade arv 6 8 Lõimede arv 12 64 Taktsagedus 2.9 GHz 3.9 GHz L3 vahemälu 18 MB 64 MB Suurim toetatud mälu 128 GB 256 GB Mälukanalid 2 4 PCIe jadade arv 20 64

Mitte ühegi Riigihanke alusdokumendis kajastatud protsessori jõudlust iseloomustava näitaja

osas ei jää Vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud näidistoote protsessor alla Hankija poolt

nimetatud protsessori Intel Xeon E-2436 näitajatele.

Eeltoodut arvestades märkis Vaidlustaja oma pakkumuses põhjendatult, et tema poolt pakutud

näidistoote protsessor on samaväärne viidatud protsessoriga Intel Xeon E-2436.

Kuivõrd protsessori arhitektuur ei olnud pakutavale näidistootele esitatavate nõuete seas välja

4 (12)

toodud, siis ei saa serveri protsessori arhitektuuri erinevusele viidates põhjendatult väita, et

Vaidlustaja pakutud toode (server) ei ole samaväärne Riigihanke alusdokumentides

kirjeldatud tootega.

4.5. Vaidlustaja täiendav seisukoht.

4.5.1. Hankija viitab oma seisukohas ka ise tingimusele, mille kohaselt dokument „Lisa 7.

Näidispakkumuse vastavustabel“ kajastas toote miinimumnõudeid, aga pole selle tingimuse

sisule ja tähendusele pööranud vähimatki tähelepanu. On ilmselge, et viidatud tingimuse

tähendus on, et pakkujal oli valida kas esitada näidispakkumus (i) tootele, mille näitajad

vastavad „Lisa 7. Näidispakkumuse vastavustabel“ toodud minimaalsetele nõuetele või (ii)

tootele, mille näitajad on Riigihanke alusdokumendis toodud minimaalsetest nõuetest

paremad. Riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud nõuet, et variant (ii) ehk Hankija

kirjeldatud minimaalsetest nõuetest paremate näitajatega näidistoote pakkumine ei ole

lubatud.

4.5.2. Hankija väide, mille kohaselt „üheks protsessori oluliseks osaks on selle arhitektuur“,

on väär. Arhitektuur ei ole protsessori oluline osa ega üldse protsessori osa. Protsessori

arhitektuur kirjeldab seda, millisel viisil on protsessori komponendid (andmeregistrid ja

juhtregistrid, töötlemisplokk, juhtplokk jt) omavahel ühendatud ning kuidas (millisel

põhimõttel) protsessori tööd juhitakse. Protsessori arhitektuur kirjeldab ühelt poolt protsessori

riistvaraliste komponentide paigutust ja teiselt poolt viisi, kuidas tarkvara kontrollib

protsessori tööd. Protsessori arhitektuur määrab ära selle, kuidas (millisel viisil) protsessor

täidab käsklusi, haldab andmeid ja suhtleb teiste arvuti (serveri) komponentidega.

4.5.3. Protsessori arhitektuure on väga erinevaid. Serverites kasutatavate protsessorite

arhitektuure on üldiselt kaks: CISC ja RISC. CISC arhitektuuril baseeruvatest protsessoritest

on tuntuim x86-tüüpi protsessorid, mille hulka kuulub ka Intel Xeon. RISC arhitektuuril

põhinevatest protsessoritest on tuntuimad ARM ja IBM Power (viimase uusimal versioonil

ehk IBM Power10 baseerub antud juhul Vaidlustaja poolt pakutud näidistoode). Toodet

üldnimetusega „server“ saab komplekteerida nii CISC kui RISC arhitektuuriga protsessori

baasil. Kuivõrd mõlemal protsessori arhitektuuril on teisega võrreldes omad eelised ja

puudused (nii mõõdetavate tehniliste näitajate kui ka muude omaduste, sh näiteks hinna, osas),

siis sõltub see, kumba protsessori tüüpi kasutada, peamiselt konkreetse serveri

kasutusfunktsioonist ning teatud määral ka Hankija majanduslikest kaalutlustest (hinnapiir

vms).

Antud Riigihange pole aga läbi viidud konkreetse seadme ostmiseks, mistõttu pole ka

tehnilises kirjelduses ega muudes dokumentides toodud selliseid kriteeriume, mille alusel

saaks hinnata teatava protsessori tüübiga serveri Hankija vajadustele mittevastavaks.

4.5.4. Samaväärsust ei saa sisustada sedavõrd kitsalt ja meelevaldselt nagu Hankija seda antud

juhul teeb. Samaväärsed võivad olla ka serverites kasutatavad erineva arhitektuuriga

protsessorid. Hankija on võtnud enda nimetatud protsessori ühe iseloomustava omaduse -

CISC arhitektuuri - ja asunud väitma, et samaväärsed on üksnes selle arhitektuuriga

protsessorid. Seda aktsepteerides tuleks asuda seisukohale, et Hankija oleks võinud võtta ka

mistahes muu Intel Xeon E-2436 omaduse (näiteks protsessori mõõtmed: pikkus x laius x

kõrgus, või energiatarve) ja väita, et vastava omaduse poolest erinev muu protsessor pole

samaväärne ja ei vasta seetõttu hanketingimustele.

5 (12)

4.5.5. Hankija viitab oma seisukohas pakutud näidistoote protsessori „puudujääkidele“, aga ei

selgita vähimalgi määral, milles pakutud IBM protsessori puudujäägid seisnevad (arvestades

Hankija poolt mööndud tõsiasja, et mõõdetavate tehniliste näitajate poolest on näidistootes

pakutud IBM protsessor parem kui Intel Xeon E-2436).

Hankija seisukoha meelevaldsust kinnitab järgmine Hankija väide: „Juhul, kui tegemist oleks

tõesti samaväärse protsessoriga, peaks suutma ka vaidlustaja pakkumuses esitatud protsessor

jooksutada sama tarkvara, seda ka ilma emulatsiooni või vahekihte kasutamata“. Riigihankes

ei olnud kehtestatud mistahes nõudeid sellele, millisel viisil peab näidisena pakutav server

mingisugust tarkvara „jooksutama“ - Vaidlustaja pakkumuses kirjeldatud näidistootel on

võimalik teostada kõiki funktsioone, mis on Riigihanke alusdokumentides toodud kirjeldusest

välja loetavad (vastupidist pole Hankija väitnud ega põhjendanud ei vaidlustatud otsuses ega

vaidlustusmenetluses esitatud seisukohas) ning asjaolu, et näidistoote puhul võivad vastavad

lahendused rajaneda hanketingimustes kirjeldatud tootest erinevatele tööpõhimõtetele, ei anna

alust järelduseks, et Vaidlustaja pakutud toode pole Hankija kirjeldatuga samaväärne. Määrav

on see, mida konkreetse serveriga teha saab, mitte see, kuidas serveris on vastava funktsiooni

täitmine lahendatud.

4.5.6. Hankija väidab, et „pakutud server ei ole selle protsessori omaduste tõttu samaväärselt

laiendatav kolmandate osapoolte toodetud komponentidega võrreldes hankija tingimuses

olnud serveriga – selleks puuduvad vajalikud draiverid“. Laiendatavus kolmandate osapoolte

toodetud komponentidega on omadus, mida pole pakutavale tootele tingimuseks seatud.

Vaidlustaja poolt pakutud toodet saab vajadusel kohandada Hankija konkreetsele

funktsionaalsetele nõuetele (mida Riigihankes pole esitatud) vastavaks, kasutades selleks kas

IBM-i toodetud komponente või ka teatud teiste tootjate komponente. Võimalike

komponentide tarnijate ring võib küll olla Intel Xeon protsessoril baseeruvate serverite

komponentide tarnijate omast väiksem, aga taaskord - tegemist ei ole hanketingimustes

määratletud nõuetele vastavuse küsimusega.

4.5.7. Hankija arusaam, mille kohaselt „samaväärne peab olema tervikuna sama

funktsionaalsuse ja parameetritega“, ei ole kooskõlas mõiste „samaväärne“ sisu ja

tähendusega. Hankija omistab mõistele „samaväärne“ sisuliselt sõna „identne“ tähenduse, mis

aga pole mitte kuidagi põhjendatud.

Erineva arhitektuuriga protsessorid võivad olla RHS tähenduses samaväärsed, sest seadme

samaväärsuse RHS tähenduses määrab eelkõige ikkagi seadme funktsionaalsus (ehk mida

sellega teha saab), mitte seadme tööpõhimõte ehk tüüp või protsess RHS § 88 lg 6 tähenduses.

4.5.8. Toote „samaväärsuse“ mõiste sisustamine ja pakkumuste sellest lähtuv hindamine ei saa

toimuda Hankija suva järgi. Antud juhul on Hankija asunud hanketingimusi tõlgendama ja

kohaldama viisil, mis piirab konkurentsi (välistab selliste pakkujatega raamlepingu

sõlmimise, kes ei paku ühe konkreetse tootja (Intel Corporation – protsessoriga toodet) ja on

ühtlasi diskrimineeriv (eelistades ühe tootja komponenti sisaldavat toodet teistele ilma

objektiivse põhjuseta).

5. Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, vaidleb vaidlustusele

vastu.

6 (12)

5.1. Hankija tuvastas, et Vaidlustaja on pakkunud seade, mis oma parameetrite poolest küll

tuleks tunnistada samaväärseks, kuid mille protsessor Hankija kehtestatud tingimustele ja ka

vajadustele ei vasta.

5.2. Puudub vaidlus, et pakkumus peab vastama „Lisa 7 Näidispakkumuse vastavustabel“

märgitud toote miinimumnõuetele ja loetletud tingimustele, sh protsessor: 1x protsessor Intel

Xeon E-2436 (või sellega samaväärne).

Ei Vaidlustaja ega ükski teine Riigihankes osalenud pakkuja pole selle tingimuse osas esitanud

Hankijale ühtegi täpsustustavat küsimust. Riigihankes osalenud ülejäänud 18 pakkujat on

tingimusest aru saanud sarnaselt Hankijaga, üksnes Vaidlustaja on tõlgendanud kirjeldatud

tingimust erinevalt.

Keskmine valdkonnas tegutsev spetsialist mõistab tingimust „Protsessor: 1x protsessor Intel

Xeon E-2436 (või sellega samaväärne)“ järgmiselt:

• serveri süsteemis on üks protsessoripesa ja sinna saab paigaldada ainult

ühe protsessori;

• serveri süsteemis peab olema protsessor Intel Xeon E-2436 või sellega

samaväärne protsessor.

Intel Xeon E-2436 protsessori omadused on kõikidele veebis vabalt kättesaadavad, samuti

Intel Xeon mistahes mudeli arhitektuur.

Üheks protsessori oluliseks osaks on selle arhitektuur. Vaidlustaja väide, mille kohaselt ei ole

Riigihanke alusdokumentide pinnalt võimalik järeldada serveri protsessori arhitektuuri, on

ekslik. Samaväärse serveri pakkumiseks, peab see olema samaväärne täies ulatuses, mitte

osaliselt. Puudub vaidlus, et tegemist on uue räkitava serveriga, millel on nõutav mälu,

võrguühendus, kõvaketas, haldusliides ja toiteplokid ning oma parameetritelt on tegemist

oluliselt parema serveriga. Kuid Vaidlustaja pakutud serveri protsessor ei ole sama ega

samaväärne Riigihankes nõutuga, mistõttu ei ole Vaidlustaja pakutud server tervenisti

kasutatav. Ka muud parameetrid, mis mõneti ehk ongi paremad, ei kompenseeri teise

tingimuse, so protsessori puudujääke.

5.3. Hankija uuris avalikult ligipääsetavatest infoallikatest protsessori olemuse kohta ning

tuvastas, et Vaidlustaja pakutud protsessori näol on tegemist alternatiiviga Riigihankes nõutud

protsessorile.

Sisulist kontrolli läbi viies ning uurides Vaidlustaja poolt esitatud dokumenti „IBM

PowerS1012_tehniline kirjeldus“ selgub, et pakutud server – IBM Power S1012, SKU 9028-

21B (rack form factor) ei toeta Windows OS'i, vaid on alternatiiv Microsoft Windowsile:

„Many thousands of companies around the world rely on IBM i because they want a more

resilient, more secure, and more cost-efficient alternative to Microsoft Windows

technologybased servers for their most important business data and applications.“

Juhul, kui tegemist oleks tõesti samaväärse protsessoriga, peaks suutma ka Vaidlustaja

pakkumuses esitatud protsessor jooksutada sama tarkvara, seda ka ilma emulatsiooni või

vahekihte kasutamata.

Tervikuna ei ole pakutud server selle protsessori omaduste tõttu samaväärselt laiendatav

7 (12)

kolmandate osapoolte toodetud komponentidega võrreldes Hankija tingimuses olnud

serveriga - selleks puuduvad vajalikud draiverid.

5.4. Vaidlustaja on korduvalt rõhutanud, et Hankija ei ole seadnud protsessori arhitektuuri

hanketingimusena. Hankija hinnangul on lähtutud poolte jaoks kõige mõistlikumast

lahendusest - selle asemel, et teha üle 100 reaga vastavustabel kõikvõimalike tingimustega,

on Hankija sätestanud tingimuse läbi nõutava seadme, lubades kusjuures pakkuda ka

samaväärset. Peaaegu, et kõik Riigihankes osalenud valdkonnas tegutsevad isikud (välja

arvatud Vaidlustaja), on Hankija lähenemisest aru saanud ning mõistnud, et samaväärne peab

olema tervikuna sama funktsionaalsuse ja parameetritega.

5.5. Hankija täiendavad seisukohad.

5.5.1. Hankija leiab, et vaidlus puudub selles, kas näitajad võisid olla paremad või mitte.

Vaidlus seisneb Hankija hinnangul hoopis selles, et Vaidlustaja ei ole tõlgendanud Riigihankes

seatud tingimusi tervikuna. Lisaks asjaolule, et Vaidlustaja pakutud seadme protsessor ei

olnud Hankija hinnangul samaväärne nõutuga, on Hankija hinnangul oluline, et

hanketingimusi tuleb tõlgendada ka koosmõjus (tervikuna). Vaidlustaja ise on kinnitanud oma

näidispakkumuses, et tema pakutava seadmega ei ole võimalik teostada Windows OS’i

haldust, kuna seade ei toeta seda. Asjaolu tuleneb otseselt protsessori tegevusest.

Hankijal ei ole võimalik Vaidlustaja pakutud seadmega teha seda, mida tal vaja on.

5.5.2. Protsessori arhitektuuri olulisus, samaväärsus ja laiendatavus

5.5.2.1. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites

mälust loetud käske, töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud

muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil. Et protsessor saaks töötada peavad

tal minimaalselt olema sisemised andmeregistrid ja juhtregistrid, töötlemisplokk, juhtplokk ja

käsustik, mida protsessor tunneb ja mis võimaldab talle käske anda. Protsessori tööd

sünkroniseerib väline taktsignaal. Selle signaali järgi toimub käskude lugemine protsessorisse

ja nende täitmine. Taktsignaali sagedus määrab ära protsessori töö kiiruse aga see ei ole ainus

parameeter protsessori jõudluse hindamiseks. Esimestel 8-bitistel protsessoritel oli

taktsagedus ~4 MHz, tänapäevastel protsessoritel ulatub see gigahertsidesse.1

Ka Vaidlustaja ise on kinnitanud, et protsessori arhitektuurist sõltub, kuidas protsessori tööd

juhitakse.

Hankija ei saa üle ega ümber vajadusest, et protsessor oleks Intel Xeon E-2436 või sellega

samaväärne ehk suudaks toimida samamoodi nagu viidatud protsessor. Selleks, et protsessor

toimiks samamoodi nagu viidatud protsessor, on vajalik, et tal oleks ka samaväärne arhitektuur

(protsessori juhtimine ja töömetoodika oleks samaväärne, st suudaks täita samu ülesandeid).

Samuti peab suutma pakutav seade täita esimese tingimusena viidatud ülesandeid. Kui

protsessor ja selle arhitektuur nende ülesannete täitmist ei toeta, siis ei suuda pakutav seade

ka neid ülesandeid täita. Seega on ebaõige Vaidlustaja arusaam, mille kohaselt oleks võinud

pakkuda mis-iganes seadet millise-iganes protsessori arhitektuuriga, sest just protsessori

arhitektuurist sõltub seadme terviklik käideldavus.

1 E-õppe materjal. https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/haldus/131_protsessori_arhitektuur.html

8 (12)

5.5.2.2. Hankija ei ole hankinud ühe või ühe tootja konkreetset seadet, vaid on nõudnud, et

pakutav seade peab vastama kindlatele tingimustele, sest vastasel juhul ei ühildu see Hankija

süsteemidega. Protsessori tüübi määratlus ei ole kitsendav asjaolu, kuivõrd sellel on oluline

tähendus seadme sobivuse osas Hankija süsteemidesse ning teistesse laialdase levikuga

süsteemidesse. Hankija nõutud protsessori tüüp või sellega samaväärne tüüp on laialdasima

levikuga protsessor, mis ühildub Hankija teiste süsteemidega (paljude erinevate

süsteemidega). Seejuures Vaidlustaja pakutud seade ja protsessor kitsendab edaspidi väga

oluliselt ühilduvate seadmete ja süsteemide ringi, kusjuures nõuab Vaidlustaja seade sedavõrd

kitsaid eriteadmisi ja täiendavaid seadmeid/ühilduvusi, mis tähendaks Hankija jaoks

omakorda olulist lisakulu.

5.5.2.3. Vaidlustaja rõhutab, et samaväärsuse mõiste ei tähenda identset, vaid funktsionaalsust,

mida seade suudab täita. Hankija nõustub selle seisukohaga ja on seda rõhutanud ka oma

esialgses seisukohas. Kahjuks aga ei taga Vaidlustaja pakutud seade sama funktsionaalsust

nagu Riigihankes esitatud näidisprotsessor. Seeläbi ka seade tervikuna ei võimalda sama

funktsionaalsust. Samaväärne on seade, mis vastab kõigile esitatud tingimustele.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. „Vastavustingimused“ osa NÄIDISPAKKUMUS kohaselt pakkumus peab vastama "Lisa 7

Näidispakkumuse vastavustabel" märgitud toote miinimumnõuetele ja loetletud tingimustele.

Muuhulgas: Pakkumus peab sisaldama "Lisa 7 Näidispakkumuse vastavustabel" pakutava

toote täielikku tootja spetsifikatsiooni.

Tootja spetsifikatsiooni all käsitleb hankija tootja poolset tooteinfot pakutava toote osas.

Pakkuja peab pakkumuse koosseisus esitama täpsed andmed, millise konfiguratsiooniga

toodet pakutakse. Pakkumuses peab olema ära toodud vähemalt serveri mudel ja tootja

tootekood.

Küsimused ettevõtjale: 1. Toote tootja spetsifikatsioon (Vabas vormis dokument)

2. Pakkuja peab esitama täidetud andmetega tabeli etteantud vormil (Lisa 7 Näidispakkumuse

vastavustabel) (Dokumendi vorm / Lisa 7 Näidispakkumuse vastavustabel_289654.xlsx

Lisas 7 on rackitava serveri näidispakkumuse vastavustabel:

9 (12)

Hankija on Vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükanud (edaspidi Otsus) ja

põhjendanud seda kokkuvõtlikult järgmiselt:

1) pakutud toote protsessor on teise arhitektuuriga. Kui näidispakkumuses küsitud toote

protsessor Intel Xeon on x86 arhitektuuriga, siis pakutud toote protsessori arhitektuur

on POWER (Performance Optimization Width Enhanced RISC). Seetõttu ei ole IBM

S1012 Power10 9028-21B EPGZ 8-Core Processor samaväärne näidispakkumuses

välja toodud protsessori miinimumnõuetega;

2) pakkumusest nähtuvalt on selge, et puudus ei ole selgitustega kõrvaldatav ning

puuduse sisulisuse hindamiseks ei vaja Hankija lisateavet;

3) tegemist on sisulise mittevastavusega ning pakkuja poolt esitatud toode ei vasta seatud

tingimustele ning Hankijal on kohustus pakkumus tagasi lükata.

Seega on Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist põhjendanud sellega, et

näidispakkumuses küsitud toote protsessor Intel Xeon E-2435 on x86 arhitektuuriga (CISC),

aga Vaidlustaja pakutud toote protsessori EPGZ 8-Core Typical 3,90 Ghz (max Power 10)

arhitektuur on POWER (Performance Optimization Width Enhanced RISC), mistõttu ei ole

Vaidlustaja serveri protsessor samaväärne näidispakkumuses välja toodud protsessori

miinimumnõuetega.

6.1. Hankija on nõudnud, et näidispakkumuses pakutaval serveril oleks protsessor Intel Xeon

E-2436 (või samaväärne). Märge „või samaväärne“ tähendab, et pakkuja võis pakkuda teist

protsessorit, aga see pidi olema samaväärne protsessoriga Intel Xeon E-2436.

Märkimist väärib see, et Hankija väitel on nõutud protsessori tüüp või sellega samaväärne

tüüp laialdasima levikuga protsessor, mis ühildub Hankija teiste süsteemidega (paljude

erinevate süsteemidega), kuid Hankija pole vaidlustusmenetluses nimetanud ühtegi

protsessorit, mis oleks protsessoriga Intel Xeon E-2436 samaväärne (mida oleks saanud

näidispakkumuses esitada samaväärsena) ja mis ühilduks samuti Hankija teiste süsteemidega.

6.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et kui protsessori arhitektuurile ei

olnud nõudeid näidistootele esitatavate nõuete seas välja toodud, siis ei saagi serveri

protsessori arhitektuuri erinevusele viidates väita, et protsessor ei ole samaväärne.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS-ist ei tulene Hankijale kohustust, et ta pidi

samaväärse protsessori kasutamise lubamisel Riigihanke alusdokumentides loetlema tehnilisi

ja muid nõudeid, mis oleksid võimaldanud pakkujal aru saada, millist protsessorit, millise

arhitektuuriga protsessorit Hankija peab samaväärseks.

Hankijal on õigus otsustada, millisest serveri protsessorit ta vajab ja lisada sellele märge „või

samaväärne“. Kuid Hankija pidi teadma ka seda, mida ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel

samaväärse protsessori puhul hindab. Selle, kas protsessor on samaväärne või mitte, pidi

Hankija kindlaks tegema pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis. Märge samaväärsuse

kohta pole formaalne - Hankija pidi teadma, millised teised protsessorid on samaväärsed.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakutava asja samaväärsuse tuvastamisel riigihanke

alusdokumentides nimetatuga tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, millest juhindutakse

pakkumuse vastavuse kontrollimisel, sest juhul, kui hankija tuvastab, et pakutud ei ole

riigihanke alusdokumentides nimetatuga samaväärset toodet, lükkab hankija pakkumuse

tagasi.

10 (12)

Vaidlustuskomisjoni hinnangul pole antud juhul oluline see, kuidas teised pakkujad seda

samaväärsuse nõuet mõistsid ega ka see, et selle kohta ei küsitud Hankijalt enne pakkumuste

esitamist selgitusi - vaidlustusmenetluses pidi Hankija tõendama, et Otsus on õige - seda, et

Vaidlustaja näidispakkumuses esitatud protsessor EPGZ 8-Core Typical 3,90 Ghz (max Power

10) ei ole samaväärne Lisas 7 nimetatud protsessoriga Intel Xeon E-2436.

6.3. Asjaolu, et Riigihanget ei viida läbi konkreetse seadme ostmiseks (sõlmitakse

raamlepingud ja viiakse läbi minikonkursse), ei tähenda seda, et pakkumuste vastavuse

kontrollimisel Lisas 7 rackitava serveri näidispakkumuse vastavustabelis toodud nõuetele ei

pidanud Hankija kindlaks tegema seda, kas näidispakkumuses pakutav protsessor on

samaväärne või mitte.

6.4. Hankija ei ole vaielnud vastu vaidlustuses välja toodud näitajatele, millede kohaselt

Vaidlustaja pakutud protsessor on oluliste parameetrite osas parem Hankija poolt Lisas 7

nimetatud protsessorist Intel Xeon E-2436. Kuid need protsessorid on erineva arhitektuuriga

ja selles vaidlust ei ole. Protsessori arhitektuur mõjutab otseselt seda, kuidas protsessor töötab,

milliseid ülesandeid ta suudab efektiivselt täita ja kuidas ta sobib serveri üldisesse

töökoormusse. Protsessori arhitektuur mõjutab:

• kiirust ja paralleelsust;

• energiatarbimist;

• tarkvaralist ühilduvust;

• sobivust kindlate töökoormuste jaoks.

6.5. Euroopa kohus on liidetud kohtuasjade C 68/21 ja C 84/21 p-s 83 leidnud, et mõiste

„samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne. Vastupidiselt

saab öelda, et samaväärne ei ole miski, millel ei ole sama väärtust või ülesannet.

Iga toode on erinev, kuid ainuüksi sarnast toodet ei saa pidada teise tootega samaväärseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et samaväärsus tähendab võrdväärsust, analoogiat oluliste

omaduste, tunnuste, funktsionaalsuste, jne osas. Kui Hankija oli Lisas 7 lisanud protsessori

juurde märke „või samaväärne“, siis pidi tal olema ka teada, millised omadused, tunnused,

funktsionaalsused, jne peavad olema samaväärsel protsessoril täidetud.

6.6. Ainuüksi Otsuse põhjendustes toodud asjaolu, et tegemist pole Lisas 7 nimetatud

protsessoriga ja vastavalt siis ka selle protsessori arhitektuuriga, ei anna alust pakkumust

tagasi lükata, sest Hankija oli lubanud pakkuda ka samaväärset protsessorit – Otsusest ei

tulene see, mille poolest kaks arhitektuuri erinevad.

Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavalt selgitanud, et:

1) Vaidlustaja esitatud dokumendist „IBM PowerS1012_tehniline kirjeldus“ selgub, et

pakutud server IBM Power S1012, SKU 9028-21B (rack form factor) ei toeta

Windows OS-i, vaid on alternatiiv Microsoft Windowsile, kui tegemist oleks

samaväärse protsessoriga, siis peaks Vaidlustaja pakkumuses esitatud protsessor

suutma jooksutada sama tarkvara;

2) Vaidlustaja pakutud server selle protsessori omaduste tõttu ei ole samaväärselt

laiendatav kolmandate osapoolte toodetud komponentidega võrreldes Hankija

tingimuses olnud serveriga - selleks puuduvad vajalikud draiverid, Hankijal ei ole

võimalik Vaidlustaja pakutud seadmega teha seda, mida tal vaja on;

3) selleks, et protsessor toimiks samamoodi nagu näidispakkumuses viidatud protsessor,

11 (12)

on vajalik, et tal oleks ka samaväärne arhitektuur (protsessori juhtimine ja

töömetoodika oleks samaväärne, st suudaks täita samu ülesandeid);

4) Hankija on nõudnud, et pakutav seade peab vastama kindlatele tingimustele, sest

vastasel juhul ei ühildu see Hankija süsteemidega. Hankija nõutud protsessori tüüp või

sellega samaväärne tüüp on laialdasima levikuga, mis ühildub Hankija teiste

süsteemidega (paljude erinevate süsteemidega).

Isegi kui vaidlustuskomisjon leiaks, et Hankija on Otsust vastu võttes lähtunud ka neist

asjaoludest, mis on neis selgitustes, on tegemist tõendamata väidetega.

Hankija on Lisas 7 seadnud nõuded ka haldusliidesele (millega on võimalik üle ssh ja httpsi

hallata serverit) - lülitada toidet, presenteerida iso, dvd, hallata graafiliselt windowsi serverit,

autentida turvaliselt vastu Microsoft AD-d, pärida üle SNMP või IPMI serveri riistvara

olekut. Vajadusel peab litsents komplektis olema.

Pakkumuses on Vaidlustaja andnud nendele tingimustele vastavuse kohta teada järgmist:

„IBM vHMC (halduskonsool), IBM PowerVM (virtualiseerimiskiht), IBM AIX

(operatsioonisüsteem): Toite lülitamine (Remote power) on/off HMC või ASMI kaudu;

ISO/DVD presenteerimine (mounting) HMC kaudu (Virtual Media Repository,

NFS/HTTP);Windows Serveri haldamine graafilise liidese kaudu - Ei kohaldu – IBM Power

ei toeta Windows OS'i; Microsoft AD põhine autentimine - täielik integratsioon Active

Directory'iga on võimalik (AIX/Linux);Riistvara monitooring üle SNMP või IPMI: SNMP –

toetatud; IPMI – ei ole toetatud, IBM kasutab FSP/HMC-id; Pakkumuses sisalduvad

vajalikud tähtajatud litsentsid koos kolmeaastase tootetoega.“

Otsuses ei ole Hankija lähtunud sellest, et Vaidlustaja pakkumuses Lisas 7 toodud

informatsioon haldusliidese kohta on vastuolus haldusliidesele kehtestatud tingimustega.

Samuti pole Hankija vaidlustusmenetluses tõendanud seda, et Vaidlustaja pakutud protsessori

arhitektuurist tulenevalt protsessor ei suuda jooksutada sama tarkvara.

Hankija ei ole vaidlustusmenetluses tõendanud ka seda, et Vaidlustaja pakutud protsessori

puhul puuduvad vajalikud draiverid. Vaidlustuskomisjon ei saa lähtuda Hankija väitest, et tal

ei ole võimalik Vaidlustaja pakutud seadmega teha seda, mida tal vaja on - pole teada, mida

Hankijal vaja teha on ja mida Vaidlustaja pakkumuses esitatud protsessor teha ei võimalda.

Samuti pole tõendanud, et protsessorist tulenevalt ei ühildu Vaidlustaja seade Hankija

süsteemidega, et server pole tervikuna kasutatav.

Hankija ei ole välja toonud neid ülesandeid, mida Vaidlustaja protsessori EPGZ 8-Core

Typical 3,90 Ghz (max Power 10) juhtimine ja töömetoodika ei võimalda täita, aga Lisas 7

nimetatud protsessor Intel Xeon E-2436 täidab.

6.7. Eeltoodust tulenevalt kuulub vaidlustus rahuldamisele ja Otsus kehtetuks

tunnistamisele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsuses toodud põhjenduste ja Hankija

vaidlustusmenetluses antud selgituste alusel ei saa järeldada, et Vaidlustaja pakututud

protsessor pole samaväärne Lisas 7 nimetatud protsessoriga Intel Xeon E-2436.

7. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldatakse, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

12 (12)

Vaidlustaja tasutud riigilõiv 1280 eurot kuulub Hankijalt välja mõistmisele.

Vaidlustaja taotleb esindaja kulude 1600 eurot (käibemaksuta) välja mõistmist (8 tundi

õigusabi osutamist, tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon peab seda

kulu vajalikus ja põhjendatuks ning mõistab Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets