KÄSKKIRI
/kuupäev digiallkirjas/ nr
Toetuse andmise tingimused taaste- ja vastupidavuskava reformi „Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel“ elluviimiseks
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 alusel kehtestan toetuse andmise tingimused ettevõtete konkurentsivõime toetamiseks välisturgudel.
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) „Ettevõtete digipöörde“ komponendi „Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel“ alareformide „Riigi- ja regioonistrateegiad“, „Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel“ ja „Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad“ (edaspidi alareform) toetuse andmise ja kasutamise tingimused.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on edendada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust ja konkurentsivõimet ning läbi äridiplomaatia tõsta Eesti ettevõtluskeskkonna mainet ja kuvandit välisturgudel punktides 3.2–3.4 kirjeldatud alareformide tegevuste kaudu, mida Välisministeerium viib ellu koostöös partneritega.
2.2. Taaste- ja vastupidavuskava „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel ei tuvastatud punktis 1.1 nimetatud alareformide olulist kahju. Reformiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning sellega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
3. Toetatavad tegevused ja kulud
3.1. Toetatavad tegevused viiakse ellu kolme teineteisega seotud alareformi kaudu:
• riigi- ja regioonistrateegiad ning neid toetavad tootepaketid;
• majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel;
• globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad.
3.2. Alareformi „Riigi- ja regioonistrateegiad“ elluviimise peamised toetatavad tegevused on
• Eesti ettevõtete jaoks olulisemate ja kõrge kasvupotentsiaaliga välisturgude kohta erinevaid sektoreid kirjeldavate turuanalüüside tellimine ja analüüsidele baseeruvate tegevusplaanide loomine ja elluviimine. Alareformi raames koostatakse tootepaketid (tooteid- ja teenuseid kirjeldavad materjalid vastavalt sihtturgude eripäradele ja vajadustele) ning viiakse läbi turundus- ja teavitustegevused sihtriikide (ja vajadusel –regioonide) turgudel;
• targa nõuande teenuse loomine, mille tulemusel valmib IT lahendusepõhine (back-end) taustasüsteem, kus omavahel suhtlevad kõik riigi- ja erasektori äridiplomaatilised kasutajaliidesed ja kuhu koonduvad kokku ka turuanalüüsid, -vajadused ja ettevõtete pakkumised.
3.3. Alareformi „Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel“ elluviimise peamised toetatavad tegevused on
• innovaatiliste ettevõtluskeskuste paiknemise kontseptsiooni väljatöötamine ning tegevusmetoodika koostamine ja selle rakendamine vähemalt 7 sihtriigis;
• Eesti ettevõtluskeskkonda ja äridiplomaatia mainet ja kuvandit arendavate tegevuste läbi viimine sihtriikides, sealhulgas Eesti kuvandi sõnumiloome ja turundus, sündmuste korraldamine ja/või seotud teenuste hankimine.
3.4. Alareformi „Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad“ elluviimise peamised toetatavad tegevused on
• Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete konkurentsivõime edendamisele suunatud äridiplomaatiliste ekspordi löögirühmade (edaspidi missioonid) sihtkohtade valiku kriteeriumide ning missioonide koosseisu ja läbiviimise põhimõtete väljatöötamine;
• valitud eksporditurgudel missioonide elluviimine;
• valitud sihtkohtades toimuvatel ärikomponendiga rahvusvahelistel suurüritustel Eesti virtuaallavade korraldamine ja üritustel osalemine Eesti ettevõtluskeskkonna ning erinevate majandussektorite ettevõtjate digi- ja uute tehnoloogiate toodete/teenuste tutvustamiseks. Suurüritus võib toimuda füüsiliselt, hübriidvormis või virtuaalselt.
3.5. Abikõlblikud on kõik kulud, mis seonduvad alareformide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalike, põhjendatud ja mõistlike tegevustega. Abikõlblikud ei ole ettevõtja müügivõrgustiku loomisele/toimimisele suunatud ja eksporditegevusega seonduvad jooksvad kulud ja investeeringud.
3.6. Mittetoetatavad tegevused, kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, on järgmised:
• fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides;
• Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud tegevused, mille prognoositav KHG heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam;
• prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus;
• tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.
3.7. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi määrus) § 2 lõikest 2 tulenevalt võib toetatavateks reformideks saada toetust täiendavalt muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.
3.8. Määruse § 2 lõike 5 kohaselt ei hüvitata taastekava raames antavast toetusest käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu.
4. Saavutatavad tulemused
4.1. Toetatavate tegevuste elluviimise eesmärk on saavutada taaste- ja vastupidavuskava alapeatükis „verstapostid, sihid ja ajakava“ reformi „Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel“ juures välja toodud tulemused järgmiselt:
Alareform
Verstapost/seire-/
sihtnäitaja
Verstapost/
sihtnäitaja nimetus
Tulemus (verstapost)
Tulemus (sihtnäitaja)
Ajakava (valmimine)
Ühik
Algtase
Sihttase
Kvartal
Aasta
Riigi- ja regioonistrateegiad
Verstapost
Strateegiate, tootepakettide ja targa teenuse lähteülesande koostamine
Lähteülesanne on koostatud
NA*
Q2
2022
Riigi- ja regioonistrateegiad
Seirenäitaja
Valikuliste strateegiate ja tootepakettide komponentide riigihangete ettevalmistus, korraldus
Riigihangete alusdokumendid on ette valmistatud
NA
Q3
2023
Riigi- ja regioonistrateegiad
Verstapost
Valikuliste strateegiate ja tootepakettide komponentide riigihangete ettevalmistus, korraldus
Riigihanked on tehtud ja lepingud sõlmitud
NA
Q2
2024
Riigi- ja regioonistrateegiad
Sihtnäitaja
Strateegiate arv
NA
Arv
0
13
Q2
2026
Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel
Verstapost
Keskuste sisu ja asukohtade lähteanalüüsi koostamine
Lähteanalüüs on koostatud
NA
Q2
2022
Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel
Seirenäitaja
Keskuste arv
NA
Arv
4
Q3
2025
Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel
Sihtnäitaja
Keskuste arv
NA
Arv
0
7
Q2
2026
Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad
Verstapost
Analüüs globaalsete missioonide sihtkohtade valiku kohta ning löögirühmade moodustamine
Analüüs on koostatud ning löögirühmad moodustatud (võivad ajas muutuda)
NA
Q2
2022
Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad
Seirenäitaja
Löögirühmade lepingud
NA
Arv
7
Q2
2024
Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad
Sihtnäitaja
E-teenuste löögirühmade missioonide arv ja globaalsete digiürituste virtuaallavade arv
NA
Arv
0
29 (14 missiooni, 15 virtuaallava)
Q2
2026
*NA – ei kohaldu
4.2 kõik käskkirjas kirjeldatud alareformid panustavad ühisesse näitajasse „Toetatavad ettevõtjad (millest: väikesed (sealhulgas mikro-), keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“.
5. Toetuse abikõlblikkuse periood
5.1. Toetuse abikõlblikkuse periood on 1. veebruar 2020 kuni 31. august 2026.
6. Tegevuste eelarve ja toetuse maksmise tingimused
6.1. Tegevuste kogueelarve on 33,17 miljonit eurot, mis rahastatakse 100% ulatuses taaste- ja vastupidavuskavas Välisministeeriumile eraldatud eelarvevahenditest.
6.2. Eelarve jaguneb alareformide lõikes järgmiselt:
• riigi- ja regioonistrateegiad ning neid toetavad tootepaketid: 14 miljonit eurot;
• majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel: 11 miljonit eurot;
• globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad: 8,17 miljonit eurot.
6.3. Toetus makstakse määruse § 9 lg 3 p 2 alusel:
6.3.1. toetuse saajale käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud tulemuste saavutamise eesmärgil;
6.3.2. partneritele käesolevas käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud ja partneriga sõlmitud lepingus fikseeritud tulemuste saavutamisel.
6.4. Partneritest juriidiliste isikutega sõlmitavates lepingutes võib põhjendatud juhul ette näha toetuse ettemakse.
7. Tegevuste elluviija ja partnerid
7.1. Toetuse saaja on Välisministeerium ja tegevuste elluviimise eest vastutab majandusdiplomaatia osakond.
7.2. Toetuse saaja kaasab tegevuste elluviimisel partnerina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, keda volitatakse rahastatavate tegevuste elluviimiseks määruse § 7 lõike 2 alusel.
7.3. Punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks koostab Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakond iga alareformi elluviimiseks tegevuskava kogu rakendusperioodi kohta (2020-2026), mille kinnitab Välisministeeriumi kantsler. Tegevuskava peab sisaldama tegevusi, nende ajakava, eelarvet, partnereid ja saavutatavaid tulemusi.
7.4 Tegevus(t)e elluviija esitab alareformi raames tema läbiviidavate tegevuste kohta aastase tegevusplaani kinnitamiseks Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektorile. Tegevuskava ja selle muudatused esitatakse peale kinnitamist koordineerivale asutusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) teadmiseks.
8. Toetuse saaja ja partneri kohustused
8.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad:
8.1.1. Kasutama toetust tegevuskavas kokkulepitud tingimustel.
8.1.2. Tagama, et ükski kulutus ei ole kaetud mitmest rahastamisallikast.
8.1.3. Lähtuma kulutuste rahastamisel konkurentsiseaduse 6. peatükist, kui tegevus on käsitletav riigiabi või vähese tähtsusega abina.
8.1.4. Riigihanke korral seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel:
8.1.4.1. oma tegeliku kasusaaja nime ja registrikoodi või sünniaja,
8.1.4.2. iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi või sünniaja ning tegeliku kasusaaja nime ja registrikoodi või sünniaja,
8.1.4.3. alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
8.1.5. Säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente ning tagama nendele ligipääsu viie aasta jooksul pärast projektile või tegevustele lõppmakse tegemist juhul, kui toetuse suurus ületab 60 000 eurot, ning kolme aasta jooksul juhul, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem.
8.1.6. Järgima alates taastekava kinnitamise päevast käesoleva käskkirja punktis 6.1 nimetatud vahendite arvelt tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt määruse §-st 12 ja märkima, et tegevuse rahastaja on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu. Toetuse saaja ja partner kohustuvad tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse, kasutades vastavates trükistes, pressiteadetes, raamatutes, trüki-, tele- ja raadioreklaamis ja avalikel esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet.
8.2. Toetuse saaja kohustub:
8.2.1. sõlmima iga Välisministeeriumi partneriga tegevuste läbiviimiseks ja kulude rahastamiseks lepingu vastavalt planeeritavate tööde sisu, mahu ja aja hinnangutele ning fikseerima lepingus tehtavate tööde oodatavad tulemused;
8.2.2. teostama partneri tegevuste üle seiret vastavalt tegevuskavas või partneriga sõlmitud lepingus kokkulepitule.
8.3. Partner kohustub:
8.3.1. täitma lepingus sätestatud toetuse maksmise ja seotud aruandluse tingimusi ja korda;
8.3.2. kasutama rahalisi vahendeid läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, säästlikult, otstarbekalt ja huvide konflikti välistavalt.
8.4. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kohustub lisaks punktis 8.3 sätestatule koostama toetuse taotlejatele toetuse andmise tingimused lähtudes riigiabi reguleerivatest õigusaktidest.
9. Riigiabi
9.1 Iga punktis 3.1 nimetatud alareformide elluviimiseks kavandatud tegevuse osas viiakse läbi riigiabi analüüs, milles toetuse saaja või partnerist volitatud elluviija hindab iga tegevuskavas kavandatava tegevuse puhul kas tegevuse elluviimiseks antav toetus on käsitatav:
1) riigiabina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta), millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.6.2014, lk 1) (edaspidi grupierandi määrus) mõistes; või
2) vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 3 mõistes; või
3) ei ole käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina.
Riigiabi analüüsi koostamisel lähtutakse käesoleva käskkirja lisas 1 „Riigiabi analüüs“ nimetatud põhimõtetest.
9.2 Juhul, kui punktides 3.1–3.4 loetletud tegevuste elluviimiseks antav toetus on punktis 9.1 nimetatud riigiabi analüüsi kohaselt käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina, teavitab partner abi saajat abi andmisest. Abisaaja teavitamisel peavad olema täidetud käesoleva käskkirja punktides 9.3-9.6 sätestatud tingimused.
9.3. Kui punktides 3.1–3.4 loetletud tegevuste elluviimiseks antakse vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes, kohalduvad muuhulgas järgmised nõuded:
9.3.1 toetuse saaja või partnerist volitatud elluviija abi andjana kehtestab kavandatavale tegevusele vähese tähtsusega abi osakaalu ning abi saaja omafinantseeringu määra;
9.3.2 abi andja järgib määruse §-s 10, VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
9.3.3 ühele ettevõtjale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva käskkirja alusel antava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 300 000 eurot kolme aasta jooksul;
9.3.4 vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt;
9.3.5 vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid;
9.3.6 vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
9.4. Kui punktides 3.1–3.4 loetletud tegevuste elluviimiseks antakse riigiabi grupierandi määruse mõistes, kohalduvad muuhulgas järgmised nõuded:
9.4.1 abi andja järgib määruse §-s 10, grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
9.4.2 grupierandi määruse alusel ei anta grupierandiga hõlmatud abi raskustes olevale ettevõtjale viidatud määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud juhul kui viidatud komisjoni määruses on sätestatud teisiti;
9.4.3 grupierandiga hõlmatud abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;
9.4.4 grupierandi alusel abi andes järgib abi andja, et abi vastaks kõigile grupierandi määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja määruse III peatükis sätestatud asjaomase abikategooria eritingimustele.
9.5. Partnerist volitatud elluviija peab riigiabi andmisel teavitama taotlejat sellest, et taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist partnerist volitatud elluviijale.
9.6. Partnerist volitatud elluviijal on kohustus säilitada riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat projekti lõppmaksest arvates.
10. Aruandlus
10.1 Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded määruse § 14 kohaselt.
10.2 Partnerile rakenduv aruandluse kord (sh aruandluse periood ja esitamise tähtajad) määratletakse lepingus.
10.3 Riigiabi andmisel esitavad abi andjad KonkS § 492 lg 3 kohaselt riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.
10.4 Grupierandi määruse alusel riigiabi andmisel esitab abi andja hiljemalt 10 tööpäeva enne abikava rakendamist Rahandusministeeriumile riigiabi andmise kokkuvõtliku teabelehe vastavalt KonkS § 342 lg 3.
11. Käskkirja kooskõlastamine
Käskkiri on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega ning saadetud teadmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Sihtasutusele Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.
12. Vaiete lahendamine
12.1 Vaided lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
12.2 Kui vaie esitatakse koordineeriva asutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide koordineeriv asutus.
Lisa: Riigiabi analüüs (7 lehel)