Projekteerimistingimused - Pelguranna trammitee

aktsiaselts Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] äriregistri kood 11575838 KMKR nr EE101273859

Merlin Laur Teie e-kiri: 29.11.2024, EHR nr: 2411002/06851 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas 13-8/5397-1 [email protected] Pelgulinna trammitee Kooskõlastus

Aktsiaselts Eesti Raudtee kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu Pelgulinna trammiteele järgmistel tingimustel:

1. Lisada projekteerimistingimuste eelnõusse tingimus: • Taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused. Tehniliste tingimuste taotlus esitada koos eskiislahendusega e-posti aadressil [email protected]. 2. Arvestada väljastatud projekteerimistingimustega nr 2311802/04161 Kopli

raudteejaama rekonstrueerimine ja selle aluseks oleva skeemiga (vt lisa). Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik taristudirektor Lisa: Kopli skeem Rasmus Vaher 5887 8037

TLT Tehnilised tingimused - Pelguranna trammile 26.03.25

1. TRAMMITEE

Projekti koostamise käigus on vaja arvestada:

a. Projekteerimistöödel täpsustada pöörangute asukohad. Pöörangud ei tohi jääda rööbasteta transpordivahendite intensiivse liikluse alale, jalakäijate ülekäigurajale, jalgrattateedele. Liikluse all ei ole võimalik Tallinna Linna teeolusid arvestades tagada pöörangute stabiilset tööd.

b. Täpsustad seisuteele ja sealt põhiteele liikumisvõimalused, c. Leida pöörangute hooldamiseks iga pöörangu lähedal hooldusauto paigalduse

võimalus. (Pööranguid peab saama hooldad ilma tänavaliiklust sulgemata).Hooldusvoolikute pikkus on kuni 10 m,

d. Paigaldada kõrghaljastus selliselt et puude võrad ei ulatuks trammide ega kontaktvõrgu gabariiti ega halvendaks trammiliikluse ohutust,

e. Täpsustada trammitee pöörangute drenaaži lahendused (kogujakaevud peavad võimalusel paiknema väljaspoole liikluse all olevat teed)

f. Põhiprojekti koostamise käigus täita kõik TLT AS poolt väljastatud projekteerimistingimuste nõuded.

g. Eelistame tagasipöörderingi varianti nr.3 (joonisel sinine) Ummiku korral on siis trammidel koht kus seista.

h. Paralleeltee pikkust peaks peatuste tsoonis pikendama. i. Võimalusel lääne suunale projekteerida lisa paralleeltee trammide tuleviku

perspektiivi arvestades.

Eskiisid ja põhiprojekti kooskõlastada TLT AS

1.1. Trammitee projekteerida betoonalusel. Betoonalus tuleb rajada rööbaste vahele ja

minimaalselt 20 cm rööbaste kõrvale. Trammitee tuleb projekteerida rööpalaiusega 1067 mm.

Mõlema suuna trammiteed projekteerida ühte trammiteede koridori. Tagasipöörde piirkonda

projekteerida võimalusel rööbasteedele paralleellõigud.

1.2. Kõik trammitee elemendid peavad oma tugevuselt, püsivuselt ja tehnilistelt näitajatelt

vastama ohutu ning sujuva trammiliikluse nõuetele, arvestades antud liini teenindavale veeremile

lubatud kiirust ja koormust.

1.3. Trammitee betoonaluse ja pealisehituse projekteerimisel tuleb lähtuda allpool toodud

trammi parameetritest:

1.3.1. Täismass 70 tonni 1.3.2. Teljekoormus 10,8 tonni 1.3.3. Maksimaalne kiirus 50 km/h 1.3.4. Trammi laius 2,4 m 1.3.5. Trammi pikkus 30,8m 1.3.6. Alusvankrite arv 4

1.4. Trammitee projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada rööpaid profiiliga 60R1 ja 62R1

pikkusega vähemalt 15m. 62R1profiiliga rööpad tuleb projekteerida kõveratel kuni R=350m

sisemiseks rööpaks ja pikisuuna kaldel üle 2% mõlemaks rööpaks.

1.5. Projekteerimisel tuleb valida järgmised Brinelli pinnakõvadusega (HB) rööpad:

1.5.1. Sirgetel lõikudel Brinelli pinnakõvadus (HB) 260 .

1.5.2. Tõusudel üle 2%, ristmikel ning lõikudel, mida lisaks ühistranspordile (trammid, bussid)

sõidavad ka rööbasteta liiklusvahendid, mõlemad rööpad Brinelli pinnakõvadusega (HB) vähemalt

340.

1.5.3. Kõveratel kuni R=350 sisemine rööbas Brinelli pinnakõvadusega (HB) vähemalt 290.

1.6. Rööpad tuleb pikisuunas ühendada keevisühendusega. Tagatud peab olema keevisühenduse

kohas materjali Brinelli pinnakõvadus (HB) samal tasemel ülejäänud rööpaga.

1.7. Projektis peab olema kirjeldatud keevisühenduste tehnoloogia ja kasutatavad materjalid.

Samuti töö teostaja kvalifikatsiooninõuded.

1.8. Rööpapaarid tuleb ühendada omavahel rööbaste stabiilse asendi tagavate vaheraudadega

sammuga 3 meetrit sirgetel ning 1,5 meetrit kurvides. Kasutatavad kinnituspoldid, reguleerseibid ja

mutrid peavad olema ette nähtud vaheraudade kinnitamiseks.

1.9. Rööpad tuleb kiilankrutega kinnitada betoonaluse külge.

1.10. Rööbastee peab kogu ulatuses olema varustatud piisava veeärastuse võimega

drenaažisüsteemiga.

1.11. Trammiliiklusest tuleneva müra, vibratsiooni ja uitvoolude vähendamiseks näha betoonis

paikneva rööpaosa ja betooni vahele elastne isoleermaterjal.

1.12. Trammiteele ei tohi projekteerida kurve väiksema raadiusega kui R=25m

1.13. Projektis ära näidata tee kõveratel lõikudel rööpa painded 1m sammuga ja põhikõvera

nihkumine bisektori suunas.

1.14. Rööbastee sirged lõigud peavad kõveratega ühinema siirdekõveratega.

1.15. Kõveratel näha võimalusel ette välimise rööpa kõrgendused sisemise rööpa suhtes, üleminek

kõrgendusele peab toimuma sujuvalt vastavalt olemasolevatele normidele.

1.16. Arvestades antud piirkonnale esitatavaid kõrgendatud elukvaliteedi nõudeid ja selleks et viia

trammide tekitatud keskkonda risustava müra miinimumi, tuleb näha ette kõikidele kõveratele mille

raadius on väiksem kui 100m statsionaarsed automaatsed rööpamäärimise seadmed.

1.17. Muu rööbasteta transpordi poolt kasutatavale trammitee alale tuleb näha ette ülemiseks

kattekihiks sobiva koostisega ja vajaliku paksusega betooni kiht (vaata ka punkti 4.8).

1.18. Ette näha rööpa välimise serva äärde elastne kummibituumeni või sobiva komposiitmaterjali

riba.

1.19. Trammitee telgede vahe tuleb projekteerida arvestades trammide dünaamilise gabariidi

mõõtmetega. Kandemastide paiknemisel kahe trammitee vahel peab jääma lisaks dünaamilisele

gabariidile kandemasti ja trammi välimise gabariidi vahele piisav ohutusvahe.

1.20. Trammitee paiknemisel trammiteeväliste objektide suhtes tuleb arvestada trammide

dünaamilise gabariidi mõõtmetega, kliirensiga ja vajaliku piisava ohutusvahega.

1.21. Trammitee kõverate projekteerimisel arvestada trammide tehnilisi võimalusi ja iseärasusi

kõverate ja eriti “S” kurvide läbimisel. Vertikaalsuuna raadiused ei või olla väiksemad kui 500m.

1.22. Trammitee ala äärekividena kohtades kus need projekteeritakse tuleb kasutada tardkivimist

äärekive

1.23. Pöörangud ja pöörangute ristkohad valida konstruktsioonilt, mehhaanilistelt omadustelt,

kasutatavate ajamite ehituselt ja juhtimispõhimõttelt analoogsed ülejäänud trammiteel kasutusel

olevatega. Pöörangute juhtimissüsteem peab omama valmisolekut tulevikus üleminekuks

distantsjuhtimisele trammidele paigaldatavatest juhtimismoodulitest.. Praegu on Tallinnas kasutusel

kahe tootja juhtimiskilbid: Contec TCS300 ja Elektroline TSC3.

1.24. Trammipöörangud peavad olema varustatud rööbaste automaatjuhitava elektrilise küttega,

kasutada tuleb piisava võimsuse ja toitepingega (toide kontaktvõrgust), kolmesoonelise

toitejuhtmega, kütteelemente.

1.25. Pöörangute projekteerimine ja ehitamine üle 2% kallakuga tee osale ei ole lubatud.

1.26. Pöörangud ei või paikneda rööbasteta liiklusvahendite liiklusega haaratud sõidutee alal.

Pöörangufooride asukoht tuleb valida selliselt et juhtidel oleks õigeaegselt näha pöörangu lubatud

läbimine soovitud suunas.

1.27. Igal pöörangul peab olema piisava veeärastusvõimega veeärastusrajatis (drenaaž),

1.28. Pöörangu piirkonnas peab olema välisvalgustus, mis tagab pöörangu hea nähtavuse ja

hoolduse ning remondi võimaluse pimedal ajal,

1.29. Pöörangute alale peab olema igapäevaste hoolduste ja remonditööde teostamiseks

juurdepääs pöörangute teenindusautole ja selle paigutamise ja parkimisvõimalus ilma trammi ja

rööbasteta transpordi liikluse takistamist.

1.30. Pöörangute alal ei tohi paikneda jalakäijate ülekäigukohad.

1.31. Trammitee koridoris peavad paralleelsete rööbasteede kõik rööpad olema omavahel

ühendatud elektriliselt sobiva ristlõikega painduva vaskkaabliga iga 250 – 300m järel. Samamoodi

peavad olema ühendatud trammitee pikisuunas pöörangute kõik osad.

1.32. Projekteerida ette nähtud kohtadesse sobivate parameetritega ooteplatvormid koos

ootepaviljonidega. Trammipeatuste platvormide kõrgus peab vastama trammi sisenemise kõrgusele.

Kõrguse valimisel arvestada trammiratastele ja rööbastele lubatud kulumist.

1.33. Pöörangute automaatjuhtimise kilpide, pööranguajamite ja küttesüsteemi toitepinge on

600V DC.

1.34. Automaatjuhtimise kilpideks tuleb valida keskkonnatingimustele vastavad, alt sisestusega

maapinnale (vundamendile) paigaldatavad ja maksimaalselt vandaalikindlad kilbid. Välistatud peab

olema kondensatsiooni tekkimine kilbi sisemuses.

1.35. Juhtimiskilpide toitesisendid peavad olema varustatud atmosfäärinähtustest põhjustatud

liigpinge piirajaga.

1.36. Trammiteele lubatud hälbed

1.36.1. Raja laius

1.36.2. Rööbaste horisontaalasend (cant) ja rööbaste nurgiasend ristauk (twist) 0mm

1.36.3. Välimise rööpa kõrgendus sisemise suhtes kõveratel (cant)

1.37. Üleminekud

1.37.1. Välimise rööpa kõrgenduse ülemineku kalle kõveratel ei tohi olla üle 2,5 ‰.

1.37.2. Kõveratel laiendatakse rööpavahet üleminekukõvera piires, selle puudumisel aga kõveraga

ühineval sirgel lõigul mitte üle 1 mm / 1m kohta (välja arvatud S-kurvid, mille rööpavahede

laiendamise kohta tehakse eriarvestus)

1.38. trammide dünaamilise gabariidi mõõdud, millega on vajalik projekteerimisel arvestada,

Põhiprojekti trammiteed käsitlev osa osa tuleb kooskõlastada TLT AS Trammiteenistusega

2. Kontaktvõrk

Põhiprojekti koosseisus tuleb lahendada kontaktvõrgu kandemastide paigutus kogus ja konstruktiivne osa :

2.1. Trammide tööks vajalik nimipinge on +/-600VDC. Et tagada selline nimipinge tuleb

projekteerida sobivate parameetritega kontaktvõrk. Kontaktvõrgu kontaktjuhe on ühendatud

veoalajaama(de) plusspooluse ja trammitee rööpad miinuspoolusega.

2.2. Elektrilisel ehk regenereerival pidurdusel, s.t. energia regenereerimisel on lubatud

maksimaalne pinge kontaktjuhtmes +720VDC. Pingestandard [EN 50163] lubab 600VDC nimipinge

korral lühiajalist ülepinget kuni 800VDC.

2.3. Lühiajaliselt on lubatud 600VDC nimipingega kontaktvõrgus pingel langeda kuni 420VDC.

2.4. Kontaktvõrgu kontaktjuhtme normikohane kõrgus trammirööbaste pealispinnast peab olema

5,7 (+0,10/-0,10) m.

2.5. Kontaktvõrgu riputuse kinnitamiseks näha ette vajaliku pikkusega, mehhaanilise tugevusega

ning horisontaalsuunas mõjuvaid jõude kompenseerida võimaldavate parameetritega

vundamentidele paigaldatud kuumtsingitud torumastid (Võib kasutada soovi korral eridisainiga

kandemaste).

2.6. Kandemastid peavad võimaldama kontaktvõrgu nõutava gabariitkõrguse saavutamiseks

vajaliku tõmbejõu rakendamist .

2.7. Lisaks kontaktvõrgust tulenevatele jõududele peavad kandemastid taluma mastile ja

tänavavalgustuse armatuurile mõjuvaid tuulekoormusi ning võimalikust kontaktjuhtme katkemisest

tekkida võivaid dünaamilisi lisakoormusi.

2.8. Kandemastidel millistele on vajalik paigaldada tänavavalgustuse armatuur, peab

konstruktsiooniliselt olema selline võimalus.

2.9. Kontaktvõrgu kontaktjuhtme ühe visangu pikkuseks näha ette mitte rohkem kui 30 – 35 m

2.10. Konsoolide kasutamisel tuleb näha ette isoleermaterjalist(fiibrist) konsoolid

2.11. Riputustrossidena näha ette reeglina sünteetilisest isoleermaterjalist (parafilist) trossid,

kohtades kus on vajalik kasutada terastrossi, näha ette happekindel terastross.

2.12. Kontaktjuhtme riputuseks valida kronsteinidel „MINOROC“ riputus, kõveratel lahendada

kontaktjuhtme riputus kõõludena arvestades kõõlu pikkuse määramisel trammitee telje raadiust ja

kasutades tõmbeisolaatoreid kandvatel isoleermaterjalist trossidel.

2.13. Põikkandurite projekteerimisel arvestada kontaktjuhtme suurimaks lubatud kõrvalekaldeks

trammi vooluvõtja teljest 0,3m.

2.14. Kontaktjuhe peab paiknema vooluvõtja teljest mõlemas suunas (vooluvõtja söe ühtlase

kulumise tagamiseks) +/- 0.3m (ZIG-ZAG paigutus).

2.15. Arvestada horisontaalsuunas trammi kontaktvõrgu pingealuste isoleerimata osade

võimalikuks vähimaks kauguseks 1,5m kandemastidest ja puutüvedest ning 0,2m muude

tehnovõrkude metallosadest.

2.16. Kontaktvõrgu projekteerimisel tuleb arvestada kaheastmelise isolatsiooni nõudega tasemel

2x1500 VDC trammi kontaktvõrgu kontaktjuhtme ja maaühenduses või puuteulatuses olevate

elektrit juhtivate osade suhtes.

2.17. Kontaktjuhtmeks näha ette kõrgendatud kuumuskindlusega CuAg0,1 või VALTHERMO,

profiiliga AC kontaktjuhe, ristlõikega 120 mm2.

2.18. Kontaktvõrgu toitepunktide lähedusse tuleb projekteerida keskkonnatingimustele vastavad

toitekilbid lahklülititega mis taluvad DC600VDC pinget ja toitekaabli nimivoolu, jõukaablite ja

kontaktvõrgu toitepunkti ühenduskaablite elektrilise lahutamise võimaluseks koormuseta olukorras.

2.19. Kontaktvõrgu toitepunktides tuleb ette näha toitekilbi väljundi ühendamiseks kontaktjuhtme

ja rööbastega sobiva ristlõikega, sobiva isolatsiooniklassiga, ilmastikukindla isolatsiooniga, painduv,

paljukiuline vaskkaabel. Praegu on kasutusel kaablid margiga NSGAFÖU.

2.20. Toitepunktidesse tuleb ette näha veoalajaamade elektroonikaseademete kaitseks

atmosfäärinähtustest tekkiva liigpinge piirajad.

2.21. Uue projekteeritava kontaktvõrgu eraldamiseks eraldi üheks või mitmeks toitepiirkonnaks

tuleb projekteerida sobivatesse kohtadesse kontaktvõrgu liinilahutajad. Liinilahutaja asukoht tuleb

valida selliselt, et ei satuks kohta kus tramm peab peatuma või kiirendama.

2.22. Konsoolidele kinnituva kontaktjuhtme puhul tulevad konsoolid kindla vahemaa tagant

ankurdada. Selleks näha ette sobivad ankurduskohad. Samuti on vaja ette näha ankurduskohad

kontaktjuhtmele.

4.2.18 Projekteeritava kontaktliini lõigu kontaktjuhtme toitepinge ja soojenemise vastavust

nõuetele tuleb kontrollida igas kontaktvõrgu punktis, kas arvutuste või arvuti

simulatsiooniprogrammi kasutades. Tuleb kontrollida ka mõju projekteeritava kontaktvõrgu lõigu

mõju külgnevatele kontaktvõrgu lõikudele.

4.2.19 Tuleb kontrollida pingelangud ja kontaktvõrgu soojenemine tingimusel kus kolm trammi

üheaegselt stardivad kontrollitava lõigu suvalises punktis ja ülejäänud liiklus olemasoleval

trammiteel toimib vastavalt käesoleval ajal toimivale liiklusgraafikule. Trammi stardivooluks tuleb

võtta 1000A. Pinge ei tohi langeda alla 450V DC ja kontaktjuhtme temperatuur ei või ületada valitud

kontaktjuhtme margile lubatud temperatuuri mille juures juhtme materjali struktuur ja

mehhaanilised omadused muutuvad.

4.2.19 Arvestama peab ka sellega, kui VAJ9 või VAJ1 on tööst on väljas siis peab olema olema

tagatud projekteeritava kontaktvõrgu lõigu selle naaberlõikude toide nõuetele vastava toitepingega.

4.2.20 Vajadusel näha ette kas kogu lõigu ulatuses või osaliselt tugevduskontaktjuhe.

Mastide asukohad ja kontaktvõrgu konstruktsioon tuleb põhiprojekti koostamise käigus

kooskõlastada TLT Elektritranspordi taristu osakonnaga.

Põhiprojekti kontaktvõrku puudutav osa tuleb kooskõlastada AS TLT Trammiteenistusega

3. Pelguranna trammitee ja sellega piirnevate trammitee alade

elektrivarustuse lahenduse valik.

Põhiprojekti koostamisel koostada elektrivarustussüsteemi terviklahendus:

a. kontaktvõrgu elektrivarustuse arvutused (või elektrikoormuste simulatsioon

arvutiprogrammiga), mille alusel peab selguma kas trammiliikluse jaoks nõutavate

parameetritega toitepinge on olemas projekteeritava trammiliini kontaktjuhtme

igas punktis,

b. teha kindlaks täiendava veoalajaama ehitamise vajadus ja kui on vajalik uus alajaam

selle asukoht ja projekt,

c. teha kindlaks kontaktjuhtmetele vajalik ristlõige ja materjal , tugevdus(lisa)

kontaktjuhtme(-te) vajadus,

d. teha kindlaks uute(lisa) +/-600 VDC kaabelliinide vajadus olemasolevatest

veoalajaamadest ja nende trassid ja parameetrid,

e. Lahendused tuleb projekteerimise käigus kooskõlastada TLT AS-ga.

3.1. Projekteeritava kontaktliini lõigu ja kontaktliini varemehitatud projekteeritava lõiguga

seotud liinilõikude kontaktjuhtme toitepinge ja soojenemise vastavust nõuetele tuleb kontrollida igas

kontaktvõrgu punktis kas arvutuste või arvuti simulatsiooniprogrammi kasutades.

3.2. Tuleb kontrollida pingelangusid ja kontaktjuhtme soojenemist tingimusel, kus kolm trammi

stardivad üheaegselt projekteeritava lõigu suvalises punktis ja ülejäänud trammiteel liiklus toimib

vastavalt käesoleval ajal kehtivale liiklusgraafikule. Trammi stardivooluks tuleb võtta 1000A.

3.3. Pinge kontaktjuhtmes rööbaste suhtes ei tohi langeda lühiajaliselt alla 450V DC ja

kontaktjuhtme temperatuur ei või ületada valitud kontaktjuhtme margile lubatud temperatuuri,

mille juures juhtme materjali struktuur ja mehhaanilised omadused muutuvad.

3.4. Arvutuste või simulatsioonide tulemusena ette näha kas on vaja ehitada uus veoalajaam,

koos vajalike kaabelliinidega.

3.5. Pingelangude vähendamiseks võib paigaldada sobiva ristlõikega tugevduskontaktjuhtmed.

3.6. Alternatiivina võib kaaluda piisava võimsusega energiasalvestus-/väljastusjaama ehitust

antud trammitee lõigul.

Põhiprojekti elektrivarustuse osa tuleb kooskõlastada TLT AS Trammiteenistusega Tehnilised tingimused kehtivad üks aasta alates väljastamisest. Koostasid: Raido Rüütel. mobiil 51 40 161 [email protected] Avo Marmor. mobiil 530 99 819 [email protected]

Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet Mündi 2- 15197 Tallinn

18.03.2025 PR/2510951-1

TEHNILISED TINGIMUSED Teema: Tehnilised tingimused Asukoht: Pelguranna, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn Käsitletud: Pelguranna trammitee Tööde piirkonnas paiknevad AS-i Tallinna Vesi olemasolevad torustikud: Pelguranna tn ja Stroomi rannaala – Kanalisatsiooni Tunnelkollektor 3., veevarustuse ja sademeveetorustikud. Puhangu tn – veevarustuse ja sademeveetorustikud. Sõle tn ja Putukaväile osa kuni Paavli tn-ni – Kanalisatsiooni Peakollektor nr 2, veevarustuse, reovee ja sademeveetorustikud. Ristiku tn ja kopli kaubajaam – Kanalisatsiooni tunnelkollektor Sõle- Kaera- Erika, veetorustikud. Arvestades kollektorite sügavust ja suurust, siis ei ole nende ümbertõstmine antud juhul mõeldav. Seega tuleb projekti kaasata geotehnika spetsialist, kellel on varasemaid kogemusi kilpläbindusmeetodil tunnelkollektorite kaitsmisel ning ka konstruktor, kes on võimeline teostama vastavad arvutused hindamaks trammiteest tingitud võimalikku ohtu tunnelkollektoritele ja peakollektorile nr 2. Kanalisatsiooni Tunnelkollektor nr 3 kaudu juhitakse reoveepuhastusjaama ligi poole Tallinna ja lähiümbruse reoveest. Kollektor on rajatud geoloogiliselt keerulistes oludes ning käesoleval hetkel on selles asukohta planeeritud trammi tagasipöörde koht. Arvestades asjaolu, et samal kollektoril on eelnevalt olnud Haabersti poolses osas avarii, siis tuleb väga kriitiliselt suhtuda nimetatud kollektori läheduses ehitamisse. Kollektor on rajatud kilpläbindusmeetodil ning arvestades selle olulisust on Põhja-Tallinna üldplaneeringus ette nähtud ka uue kollektori rajamise võimalus perspektiivis. Seega palume mitte planeerida trammitee paralleelkulgemist nimetatud kollektori peale või vahetusse lähedusse. Ristumise korral kollektoriga on vajalik koostöös spetsialistidega hinnata võimelike riske ning näha ette kõik meetmed kollektori kaitseks. Kanalisatsiooni Peakollektor nr 2 – on neljakandilise konstruktsiooniga ning rajatud elementidest ning millega ristumisel tuleb kollektor selles lõigus ilmselt asendada kuivõrd selle paigaldamine olemasoleval kujul hülssi ei ole võimalik. Kanalisatsiooni tunnelkollektor Sõle- Kaera- Erika – samuti rajatud kilpläbindusmeetodil ja geoloogilised olud selles piirkonnas on küll veidi paremad kui

Stroomi ranna lähedal. Siiski tuleb täiendavalt hinnata ohtu kollektori püsivusele ning näha ette meetmed selle kaitseks. Projekteerimisel koostada kõigi kolme kollektoriga ristumise kohta seire- ja kriisikava koos seirevõrgustiku rajamise detailse kirjeldusega. Valdavalt on piirkonnas torustikud juba eelevalt asendatud ning seoses linnaruumi muutuse ja trammiteega tuleb ette näha nende ümber tõstmine. Selleks on vajalik sõlmida eraldi ümbertõstmise kokkulepe enne ehitustöödega alustamist. Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonitorustikud projekteerida avaliku kasutusega transpordimaale, eelistatult mitte suure liikluskoormusega alale. Ühisveevärgi- ja – kanalisatsioonirajatistele tagada ligipääs hooldustehnikaga. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustike projekteerimisel näha ette olemasolevate kinnistutorustike ümberühendamine projekteeritavatele torustikele. Arvestada sellega, et ehitustööde teostamise ajal peab olema tagatud töömaa-alaga piirnevate kinnistute olme- ja tuletõrjeveega varustamine ning kanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse säilimine. Vajadusel projekteerida ajutised torustikud ning projekti etapiviisilisel realiseerimisel – ajutised ümberühendamise lahendused. Projekteerimisel peab projekteerija hindama töösse jäävatel torustikel paiknevate kaevude ja sulgeseadmete luugikomplektide (kapede) asendamise vajalikkuse ning uuele projekteeritud teekatte tasapinda tõstmisega/langetamisega seotud töid ning lisama need projekti mahtu. Kasutusest väljajäävad torustikud ja kaevud likvideerida vastavalt AS Tallinna Vesi tehnilistele nõuetele. Projektlahenduse väljatöötamiseks peab olema eelnevalt teostatud ehitusgeoloogiline uuring (piisavas sügavuses, et hinnata mõju kollektoritele). Kõik trammiteega ristuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud paigaldada hülssidesse. Veetorustikele näha ette mõlemale poole trammiteed sulgeseadmed. Hülsside projekteerimisel, sh survetoru sulgeseadmete asukoha määramisel arvestada torustike paigaldussügavusega, tagada piisav töömaa hülsis paiknevate torustike avarii- ja hooldustööde teostamiseks, hülssides paiknevate torude asendamiseks. Trammiteega ristuvad olulise tähtsusega vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb trammitee aluses osas dubleerida. Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustikele näha ette vajalikud kaitsemeetmed vibratsiooni ja koormuse negatiivse mõju vastu. Trammitee konstruktsioon projekteerida selliselt, et torustike lahtikaevamise vajadusel ei saaks trammitee kahjustada ning oleks tagatud selle püsivus. Teiste tehnorajatiste, teerajatiste ja trammitee projekteerimisel, samuti ka kõrghaljastuse projekteerimisel arvestada projekti ala piiridesse jäävate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ja nende kaitsevöönditega. Vertikaalplaneerimisel tagada ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile nõuetekohane maandamissügavus allpool külmumispiiri. Tagada kõikide töömaal paiknevate vee ja kanalisatsiooni kaevude luukide ja kapede jäämine projekteeritava katendi tasapinda, asfalteeritud pindadel paiknevad kaevuluugid ja kaped näha ette ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvate kaevuluukide ning kapedega. Äärekivide projekteerimisel vältida lõikumist kaevuluukide ja kapedega.

Tänavavalgustuse, valgusfooride ja kontaktvõrgu mastide, kaablite ja teiste rajatiste, ootepaviljonide ning haljastuse projekteerimisel arvestada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevöönditega, tagada vee- ja kanalisatsioonitorustikest nõuetekohased kujad (puhas vahekaugus) vertikaal-ja horisontaalsuunas. Samuti tagada EVS 843:2016 toodud minimaalsed kujad trammi rööbastest ja betoonalusest VK torustikeni. Projektile tuleb koostada eksperthinnang. Lisaks ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 62 (vastu võetud 08.06.2015) „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ nõutule tuleb hinnata projekteeritud trammitee ehitustööde ning trammitee ekspluateerimise mõju töö maa-alal paiknevatele (säilitatavatele ja projekteeritud) vee- ja kanalisatsiooni torustikele (eriti kollektorid) ning kaevudele, kas on ette nähtud kõik vajalikud kaitsemeetmed vibratsiooni ja koormuse negatiivse mõju vastu, kas on tagatud vee- ja kanalisatsiooni rajatiste püsivus ning nende teenindamise võimalus, samuti hinnata kas torustike võimalike lahtikaevamise korral saab välistada trammitee kahjustamist ning tagada trammitee püsivust. Ekspertiisi koostamisse kaasata ehitusinsenerid, kellel on vajalikud pädevused ja kogemused valdkonnas mille kohta ekspertiis tehakse: volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (tase 8), konstruktor, teedeinsener ning geotehnika insener. Sademevee lahendamisel on aluseks Põhja-Tallinna lahkvoolseks viimise skeemiga. „SEEVALDI JA PÕHJA-TALLINNA VALGALADE SADEMEVEE KANALISATSIOONI MODELLEERIMINE JA LAHKVOOLSE SADEMEVEE KANALISATSIOONI SKEEMI KOOSTAMINE“ Altren Projekt OÜ töö nr 24013. Sõle ja Pelguranna tn ristumisel paigaldada trammitee alla perspektiivsed hülsid hilisemaks sademeveetorustiku paigaldamiseks. Vastavalt kehtivale Tallinna ÜVK arengukavale tuleb linnatänavatele sademevee lahendusi projekteerides jälgida põhimõtet, et vihmapeenrad või immutuskraavid kataks vähemalt 11% valgalade tänavate pindalast. Sademevesi juhtida võimalusel esmalt läbi rohelahenduse mille kaudu sademevesi puhastatakse ning peale seda restkaevu. Projekteerimisel võtta teadmiseks, et AS Tallinna Vesi on kaalumas paralleelselt trammitee projekti koostamisega ka täiendava ÜVK torustike rekonstrueerimise projekti tellimist antud piirkonnas. Ehitusprojekt koos eelnimetatud lisadega esitada AS-ile Tallinna Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse/nõusoleku saamiseks aadressile [email protected]. Projekteerimisel arvestada AS-i Tallinna Vesi tehniliste tingimuste ja nõuetega. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta. AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded ja servituutidega seonduv informatsioon on leitav aadressil: https://www.tallinnavesi.ee.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Koor Tehniline konsultant 626 2200

Joonise nimetus:

Arendusobjekti kirjeldus:

Mõõtkava: 1:3 792 0 0,10,05 km 09.04.2025 12:59 Koostatud:

Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Dokumendi nr:

25TA-14885

Pelguranna trammitee

Olemasolev

Arenduseväline torustik

Olemasolev

Planeeritav

Teiste seotud arendusobjektide torustik

Planeeritav hoone

Lammutatav

Olemasolev

Projekteeritav

Arendusobjekti torustik

Muu info

Joonise nimetus:

Arendusobjekti kirjeldus:

Mõõtkava: 1:3 792 0 0,10,05 km 09.04.2025 12:50 Koostatud:

Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Dokumendi nr:

25TA-14885

Pelguranna trammitee

Olemasolev

Arenduseväline torustik

Olemasolev

Planeeritav

Teiste seotud arendusobjektide torustik

Planeeritav hoone

Lammutatav

Olemasolev

Projekteeritav

Arendusobjekti torustik

Muu info

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia

+ 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]

ELERING AS TEHNILISED TINGIMUSED nr 12-9/2025/119 07.03.2025

Kooskõlastuse taotleja: Põhja-Tallinna Valitsus

Taotleja E-Mail: [email protected] Objekti iseloomustus: Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste

eelnõu avalik väljapanek

Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste eelnõu

Kooskõlastatud tingimustel:

1. Projekti alal paiknevad Elering AS-le kuuluvad 110kV maakaabelliinid Veskimetsa – Kopli

L8017 ja Veskimetsa - Volta L8025. Kaabelliini kaitsevöönd on äärmisest kaablist 1,0 m mõlemale

poole;

2. Tee-ehitusprojekti ning muude kommunikatsioonide projektide koostamisel ja tööde teostamisel

lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni

pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise

kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded";

4. Täiendavalt kooskõlastada tööprojektid kui on selgunud täpne kaabelliini sügavus, mis peavad

lisaks sisaldama ka 110kV maakaablite ja rajatavate kommunikatsioonide ristumiste täpseid

pikiprofiile (ristlõike jooniseid);

5. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase

taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. Täidetud taotlusvorm

esitada e-posti aadressile [email protected];

6. Kutsuda kohale Elering AS esindaja kaablite täpse asukoha näitamiseks tel. 715 1310. Tööde

perioodiks tellida järelevalve. Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel meie

esindaja juuresolekul;

7. Kaablite sügavus, mõõtetuna kaabli pealt, peab rajatava ehitatava sõidutee, parkla, laoplats

vms maapinnalt olema vähemalt 1,5 m;

8. Kommunikatsioonide ristumised teostada alt- või pealtpoolt 110kV kaabelliine, puhasvahega

vähemalt 0,5 m kaablist;

9. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral

ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused;

10. Kaevetöid maakaablite kaitsevööndis tuleb teostada käsitsi. Pinnase eemaldamisel lähemal kui

1,0 m kaablist võib kasutada ainult labidat – mehhanismide ja löökriistade (kangid, kirkad,

kiilud, suruõhu-või elektritööriistad) kasutamine on keelatud ja eluohtlik. Külmunud pinnas

tuleb eelnevalt ulatada. Kuumutusvahendit ei tohi lähendada kaablile lühemale kui 15 cm;

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia

+ 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]

11. Pinnase tihendamisel 110kV kaablite lähedal kuni 1m kaugusel kaablitest, tuleb kasutada 60

kg ja 1 kuni 5 m kaugusel 100-120 kg vibroplaati. 10 m raadiuses kaablitest ei tohi kasutada üle

3000 kg teerulle;

12. Tööde käigus tagada kaablite püsikindlus ja liikumatus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Erki Autalu

Elering AS

Liinide hooldusjuht

tel. 5394 4581

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 29.11.2024 nr 449366

Meie 04.12.2024 nr 6-2/24/24318-2

Arvamus Pelgulinna trammitee

projekteerimistingimuste eelnõule

Küsisite Keskkonnaametilt1 ehitisregistri kaudu arvamust projekteerimistingimuste eelnõule

(projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/06851, menetlus nr 449366). Ehitisregistris on

arvamuse küsimise põhjusena märgitud: „Kitsendused - ranna või kalda piiranguvöönd“.

Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt projekteeritakse Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas

Pelgulinna trammitee koos kontaktvõrgu ja Ristiku tn viadukti rajamisega sh sõidutee

konstruktsiooni ja tänavavalgustuse uuendamine, sademeveekanalisatsiooni, jalgratta- ja

jalgteede ning haljastuse rajamine ehitusprojekt.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud

ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

Projektala jääb Läänemere ranna piiranguvööndisse, kuid väljapoole ehituskeeluvööndit.

Piiranguvööndis ei ole ehitustegevus keelatud2.

Keskkonnaametil puuduvad vastuväited kavandatavale tegevusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Marju Kuldmaa 513 8740

[email protected]

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.11.2024 kirjana nr 6-2/24/24318. 2 Looduskaitseseaduse § 37.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR 2511802/05045

Digitaalse allkirjastamise kuupäev

Ehitustegevuse liigi täpsustus

Avalikult kasutatava tee rajamine ja ümberehitamine, viadukti rajamine, elektripaigaldise rajamine

Projekteerimistingimuste andja

Asutus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Asutuse registrikood 75014913

Ametniku nimi Tiina Leetmaa

Ametniku ametinimetus ehitusõiguse ja tegevuslubade teenusejuht

Taotluse andmed

Liik Projekteerimistingimuste taotlus

Number 2411002/06851

Kuupäev 17.02.2025

Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress

78401:101:4569 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 92

78408:805:0066 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 94a

78408:807:0061 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tänav T4

78401:101:1602 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 23e // Ristiku tn 86 //

Telliskivi tn 57a // Tallinn-Kopli raudteejaam

78401:101:0382 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Manufaktuuri tänav T4

78401:101:6075 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Manufaktuuri tänav T5

78401:101:4959 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paavli tänav T2

78401:101:4074 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelgurand

78401:101:1636 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tänav T3

78401:101:1635 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tänav T4

78408:805:0001 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 53

78408:805:0029 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 55

78408:805:0920 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 59

78408:805:0051 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tänav

78408:805:0750 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 1

78408:805:0600 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 5

78408:805:1280 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 24

78408:805:1890 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 25

78408:805:0770 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 26

78408:805:0004 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 28

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

78408:805:0027 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 29

78408:805:0180 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 3

78408:805:0810 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 30

78408:805:0640 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 31

78408:805:1050 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 32

78408:805:1580 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 34

78408:805:0250 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 53

78401:101:0917 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 61a

78408:805:1370 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 67

78408:805:2220 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 69

78408:805:1160 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 71

78408:805:2230 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 73

78408:805:2080 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 75 // 77

78408:805:0050 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 79

78408:805:0030 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 81

78408:805:1070 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 85

78408:805:0019 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 87

78408:805:2300 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 91

78401:101:2623 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 93

78401:101:0557 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ristiku tänav T3

78401:101:3865 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ristiku tänava raudteeviadukt

78401:101:1692 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ristiku tn 97

78408:805:0054 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tänav T4

78401:101:2974 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 49

78408:806:0008 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 54

Projekteerimistingimuste andmise alused ja lähtedokumendid:

Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/06851,

ehitusseadustiku § 27 lg 1, § 83 lg 1 ja § 99 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määruse nr 36

„Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 34 lg 2.

Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused:

Projekteerimistingimuste alusel kavandatakse rajada Pelgulinna trammitee, kontaktvõrk ja Ristiku tn

viadukt, sh uuendada sõidutee konstruktsioon, tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon ning

rajada jalgratta- ja jalgteed, haljastus ja vajadusel veoalajaam. Kavandatava tegevusega kaasneb

tehnorajatiste ümberehitus.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning

parendada ühistranspordi kättesaadavust. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on oluline ettenägelikult

planeerida ja edendada muust liiklusest eraldiseisvat ühistransporti, et leevendada arengualade

elluviimisel lisanduvate elanikega kaasnevaid liikuvus- ja ligipääsuprobleeme tulevikus. Põhja-

Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant

liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Kavandatav tegevus on

kooskõlas linna arengustrateegiatega, luues uued ühistranspordiühendused Balti jaama ja kesklinna

suunal ning kasvatades ühistranspordi kasutajate arvu. Trammitee trassi valik põhineb mitmetel linna

poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike

liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm). Trassi

valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu (mh

tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest), et trammi oleks võimalik

kasutada võimalikult paljudel inimestel.

Tallinna Linnavolikogu võttis 16.11.2023 vastu määruse nr 24 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035", milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks

ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Liikuvuskava on kättesaadav määruse lisana:

https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Kavandatav on määrusega kooskõlas.

Alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering,

mis määrab piisavas mahus ära maakasutuse ja ehitustingimused, arvestades üldplaneeringu

üldistusastet. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1 „Üldosa“ kohaselt: üldplaneering sisaldab

planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Vajaliku üldistamisastme

põhjendatus on piisavalt tagatud detailsema ainekäsitlusega üldplaneeringu lähte- ja abimaterjalidena

koostatud töödes. Tallinna üldplaneeringu teedevõrgu ja transpordi arengusuundade tekstilises osas

on muuhulgas välja toodud vajadus transpordisüsteemi arendamiseks piirkonnas, koostades

kergrööbastranspordi tasuvusuuringu ning ühiskondliku transpordi arengukava. Tallinna

Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 on algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

koostamine, milles määratletud nõuded ei ole sisuliselt uued, vaid ajakohastavad ja täpsustavad

kehtiva Tallinna üldplaneeringu põhimõtteid. Selliselt tagatakse Põhja-Tallinna linnaosas ehitus- ja

planeerimispõhimõtete järjepidevus. Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus tuginetakse

transpordisüsteemi arendamisel erinevatele läbi viidud uuringutele, mh koostatud Tallinna ja

Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüsile. Trammitee kavandatakse vastavalt

koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule (ühistranspordi kaart) rajada Kopli tänavast kuni

Pelgurannani mööda Puhangu tänavat.

Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes kehtivate

õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega, et vältida vastuolulist tegutsemist (haldusmenetluse

seadus § 4 lõige 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 20. märtsi 2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13). Selleks,

et täita haldusmenetluse põhimõtteid, tuleb projekteerimistingimuste andmisel lähtuda kehtivast

Tallinna üldplaneeringust, koostamisel olevast Põhja-Tallinna üldplaneeringust ning linna

arengusuundadest ja -vajadustest.

Vastavalt kehtivas Tallinna üldplaneeringus määratud tänavavõrgule kavandatakse trammitee Kopli

tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee (Tallinna

üldplaneeringu raudteevõrgu skeem). Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

olemasolu. Trammitee mööda Puhangu tänavat Pelgurannani kavandatakse osaliselt

jaotusmagistraaltänavale (Tallinna üldplaneeringu tänavavõrgu skeem). Seega vastab kavandatav

Tallinna üldplaneeringu põhimõtetele. Trammitee rajatakse Puhangu tänava lõigus olemasolevale

väljakujunenud tänavale, mh valdavalt linnale kuuluvale transpordimaale ja üldkasutatavale maale.

Trammitee rajamiseks tuleb võõrandada Puhangu tn 29 kinnistu (100% elamumaa). Trammitee

rajamist planeeritavale asukohale toetab ka koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering, mille

kohaselt on alale ette nähtud eraldiseisev (rööbas) ühistransport (ühistranspordi kaart). Planeeritava

kavandamisel tuleb tagada kehtivas Tallinna üldplaneeringus ette nähtud haljaskoridorid ning

arvestada Putukaväila pargi lahendusega.

Kavandatava rattatee asukoht vastab kehtiva Tallinna üldplaneeringu jalgrattateede skeemi kohaselt

ette nähtud perspektiivsele jalgrattateekoridorile. Kavandatav rattatee on alale ette nähtud ka

koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga (rattateede kaart, planeeritav rattatee tervise- ja

tugivõrk).

Lisaks ehitatakse võimalusel koos trammitee projektiga ümber Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava

ristmik vastavalt koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule (tänavavõrgustiku kaart).

Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi

vahel – seda nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku

ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks ristmiku kompaktsus ning ohutu ja

sujuv liiklus.

Eelnevast lähtuvalt vastuolud kehtiva Tallinna üldplaneeringuga ja koostamisel oleva Põhja-Tallinna

üldplaneeringuga puuduvad.

Vastavalt ehitusseadustiku § 99 lõikele 1 on projekteerimistingimused nõutavad ehitusseadustiku

lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee

asukoht täpselt määratud. Kehtivas Tallinna üldplaneeringus ei ole trammitee asukoht määratud,

seega on vajalik anda projekteerimistingimused. Ühtlasi on projekteerimistingimused nõutavad mitut

kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks, v.a juhul kui ehitamise näeb ette detailplaneering

(ehitusseadustik § 83 lg 1 p 2 ja lg 2).

Alal kehtib alates 25.03.2010 Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneering

(DP026280) ja alates 13.06.2019 Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP012900).

Kavandatavaga soovitakse täpsustada kehtivaid detailplaneeringuid. Vastavalt ehitusseadustiku § 27

lõikele 1 ja selle punktidele 1-3 võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud

juhul anda projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise

ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatav on ehitusseadustiku lisa 1 mõistes ehitusloakohustuslik

tegevus ning seda käsitletakse kui olulise avaliku huviga rajatist, sest kavandatav ulatub mitmele

kinnisasjale ja mõjutab piirkonda laiemalt, mistõttu on selle ehitamise osas ka suur avalik huvi.

Lähtudes ehitusseadustiku § 27 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning lõike 4 punktist 7, otsustab pädev asutus

projekteerimistingimuste andmise, mis viiakse vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 1 läbi avatud

menetlusena.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

Menetluse tulemused:

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud

kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omaniku.

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõike 4 punktile 2 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste

eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib

taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele.

Projekteerimistingimuste eelnõu kohta küsiti arvamust taotluses esitatud mõjutatud kinnistute

omanikelt (sh piirinaabritelt) ja asjaomastelt asutustelt, kelle arvamused on lisatud arvamuste

koondtabelisse (lisa 1).

Ühtlasi teavitati kaasamisel kinnistute omanikke vastavalt ehitusseadustikule (§ 26 lõige 5 ja § 27

lõige 5), et koostatud projekteerimistingimuste kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa

avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise

vajaduse.

Esialgsele (27.11.2024) taotlusele ning sellega esitatud lahendusele esitatud arvamused:

Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet (04.12.2024 kiri nr 6-2/24/24318-2) andsid nõustuva

seisukoha. Puhangu tn 25 kinnistu omanik esitas tingimustega nõusoleku 08.12.2024. Otseselt

mõjutatud kinnistute omanikest ei nõustunud kavandatavaga Pelguranna tn 53, Puhangu tn 24, 26,

30, 32, 69, 73 ja 87. Piirinaabritest ei nõustunud kavandatavaga Puhangu tn 12 ning mõned eraisikud.

Projekteerimistingimuste alusel tuleb kavandatava rajamiseks võõrandada Puhangu tn 29 kinnistu

(100% elamumaa), kinnistuomanik esitas tingimustega nõusoleku 08.01.2025.

Taotleja korrigeeris 20.01.2025 projekteerimistingimuste taotlust vastavalt linnaasutuste (Tallinna

Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Põhja-Tallinna Valitsus) ettepanekutele ning

võimalusel ehitatakse trammitee projektiga ümber Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik

vastavalt koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule (tänavavõrgustiku skeem).

Muudatusega lisandusid mõjutatud katastriüksustena (6): Manufaktuuri tänav T4 ja T5, Puhangu tn

1 ja 3, Sõle tn 49 ja 54. Manufaktuuri tänav T4, T5 ja Sõle tn 49 kinnistud kuuluvad Tallinna linnale.

Ristmiku ümberehitamise realiseerumine toob kaasa Puhangu tn 1 (100% elamumaa) võõrandamise

ning võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse järgmistel kinnistutel: Puhangu

tn 3 (100% elamumaa) ja Sõle tn 54 (95% elamumaa, 5% ärimaa). Manufaktuuri-Sõle-Puhangu

tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub

projekteerimise käigus.

Mõjutatud kinnistute omanikud kaasati 21.01.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule

täpsustatud lahendusele: Puhangu tn 1, Puhangu tn 3 ja Sõle tn 54 kinnistute omanikud ei nõustunud

kavandatavaga. Piirinaabritest ei nõustunud kavandatavaga Vihuri tn 8.

Taotleja korrigeeris 17.02.2025 projekteerimistingimuste taotlust vastavalt menetluse käigus ja

Pelguranna trammiprojekti infotunnis, mis toimus 27.01.2025 Põhja-Tallinna kogukonnamajas,

esitatud ettepanekutele säilitada rohkem rohelist puhkeala Stroomi ranna piirkonnas. Sellest lähtuvalt

arvestatakse taotluse menetlemisel trammitee tagasipöörde lahenduses kolme võimaliku variandiga,

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

millele oli võimalik avaliku väljapaneku ajal arvamusi ja vastuväiteid esitada. Lõplik lahendusvariant

trammitee tagasipöörde osas selgub projekteerimise käigus. Tagasipöörde variandi 1 realiseerumine

on võimalik Puhangu tn 91 (100% elamumaa) kinnisasja omandamisel kokkuleppel

kinnistuomanikuga. Tagasipöörde variandid 2 ja 3 võivad kaasa tuua Puhangu tn 91 kinnisasja suhtes

sundvalduse seadmise vajaduse, et laiendada avalikult kasutatavat tänavaruumi ja rajada ohutud jalg-

ja jalgrattateed.

Muudatusega lisandus mõjutatud katastriüksusena Pelguranna tn 55 (riigiomand, volitatud asutus

Maa- ja Ruumiamet). Muuhulgas lisas taotleja Tallinna Transpordiameti ettepanekul ristmiku

ümberehituse realiseerumisel mõjutatud kinnistuna Puhangu tn 5 (100% elamumaa), kus kavandatav

võib kaasa tuua kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.

Lisaks täpsustas taotleja 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse

märkustele nõuetekohase jalg- ja jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja kavandatavat laiendati,

mis võib kaasa tuua kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise vajaduse järgmistel kinnistutel: Puhangu

tn 25, 31, 32 ja 34 ning Pelguranna tn 53. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub

projekteerimise käigus.

Mõjutatud kinnistute omanikud kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule

täpsustatud lahendusele: Pelguranna tn 53 ja Puhangu tn 91 ei nõustunud kavandatavaga.

Kinnistuomanikke, kes tähtajaks arvamust ei avaldanud, teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust

on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.

Juhime tähelepanu, et tagasipöörde variantidest on ilmselt perspektiivseim variant 2 või sellega

sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 hõlmaks 1,1% pargi

pindalast, variant 3 hõlmaks 3,4% pargi pindalast. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonikollektorit ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma

seda ümber tõstmata (vt ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehnilised tingimused nr PR/2510951-1), võib

siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1 ning Puhangu tn 91 kinnistu tuleb

võõrandada või sundvõõrandada, sest mõistlikku alternatiivset varianti tagasipöördeks linna maal ei

ole. Kui kinnistu on vajalik tööde teostamiseks võõrandada, siis antakse sellest ehitusprojekti

koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 91 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku

võõrandamise tingimused või viiakse läbi muu vastav menetlus. Maa võõrandamine või

sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.

Projekteerimistingimuste andmise hetkel ei ole teada, millisel viisil ja mis ulatuses on vajalik

maaomandi ümbervormistamine. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine

ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus ning lõplik lahendusvariant trammitee tagasipöörde

ja jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb kinnistute omanikega koostööd teha ning kinnisasja või selle osa

avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise

vajaduse korral sellest esimesel võimalusel kinnistute omanikke teavitada ning tingimused kokku

leppida. Maa võõrandamine või sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese

hüvitise eest.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

Kokkuvõtlikult võimalikud kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajadusega kinnistud:

1. Puhangu tn 29 – võõrandamine (kinnistuomaniku tingimustega nõusolek esitatud 08.01.2025)

2. Puhangu tn 69 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud

kavandatavaga 03.12.2024)

3. Puhangu tn 71 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistu omanikud (2) tähtajaks

arvamust ei avaldanud. Kinnistu omanikke teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on

võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal. Üks kinnistuomanikest ei nõustunud

kavandatavaga 04.03.2025)

4. Puhangu tn 73 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud

kavandatavaga 07.12.2024, 08.01.2025 ja 23.03.2025)

5. Puhangu tn 75 // 77, 79, 81, 85 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistute omanik

tähtajaks arvamust ei avaldanud. Kinnistute omanikku teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et

arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.)

6. Puhangu tn 87 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud

kavandatavaga 06.12.2024)

Ristmiku ümberehitamine:

7. Puhangu tn 1 – võõrandamine (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 09.02.2025 ja

04.03.2025)

8. Puhangu tn 3 – võõrandamine või sundvalduse seadmine (kinnistuomanik ei nõustunud

kavandatavaga 10.02.2025 ja 24.03.2025)

9. Sõle tn 54 – sundvalduse seadmine (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 31.01.2025,

07.02.2025 ja 13.03.2025)

10. Puhangu tn 5 – sundvalduse seadmine (kinnistuomanikule saadetud arvamuse avaldamiseks

18.02.2025 ja 03.03.2025 - tähtajaks arvamust ei avaldatud. Kinnistuomanikku teavitati

03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.)

Trammi tagasipöörde ja nõuetekohase jalg- ja jalgrattatee rajamine:

11. Puhangu tn 91 – trammi tagasipöörde variandi 1 kohaselt kinnisasja omandamine kokkuleppel

kinnistuomanikuga, variandi 2 ja 3 kohaselt sundvalduse seadmine kuni hooneni.

(kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 12.03.2025)

Juhime tähelepanu, et kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt

kulgevat kanalisatsioonikollektorit ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber

tõstmata (vt ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehnilised tingimused nr PR/2510951-1), võib

siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1 ning Puhangu tn 91 kinnistu

võõrandada.

12. Puhangu tn 25 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanikule saadetud uuesti

arvamuse avaldamiseks 18.02.2025 - tähtajaks arvamust ei avaldatud; infoks: esitatud

08.12.2024 tingimustega nõusolek esialgsele lahendusele. Kinnistuomanikku teavitati

03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.)

13. Puhangu tn 31 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik andis 19.02.2025

e-posti teel põhimõttelise nõusoleku)

14. Puhangu tn 32 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik edastas 24.03.2025

Põhja-Tallinna Valitsusele ettepanekud eelnõule, infoks: kinnistuomanik ei nõustunud

esialgse lahendusega 09.12.2024)

15. Puhangu tn 34 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanikule saadetud uuesti

arvamuse avaldamiseks 18.02.2025 – tähtajaks arvamust ei avaldatud; infoks: samuti ei

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

avaldatud tähtajaks arvamust ka esialgsele lahendusele. Kinnistuomanikku teavitati

03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.)

16. Pelguranna tn 53 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud

kavandatavaga 27.02.2025; infoks: kinnistuomanik ei nõustunud ka esialgse lahendusega

09.12.2024)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused:

Projekteerimistingimuste taotlus ja eelnõu Pelguranna trammitee, kontaktvõrgu ja Ristiku tn viadukti

rajamiseks, sh sõidutee konstruktsiooni, tänavavalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni uuendamiseks

ning jalgratta- ja jalgtee ja haljastuse rajamiseks oli avalikul väljapanekul Põhja-Tallinna Valitsuses

ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti veebilehel ajavahemikus 11. kuni 25.03.2025.

Projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu toimus 06.05.2025 Tallinna Pelgulinna

Riigigümnaasiumi ruumides.

Avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul esitatud arvamuste ja ettepanekute põhjal on koostatud

koondtabel (lisa 1), mis on lisatud projekteerimistingimustele.

Projekteerimistingimused antakse rajatiste ehitusprojekti koostamiseks vastavalt

projekteerimistingimuste taotlusele ja sellele lisatud asendiskeemil näidatud asukohale: uute

rajatiste maht ja olemasolevate rajatiste ümberehitamise vajadus selgitada välja projekteerimise

käigus, kavandades terviklik lahendus.

Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga:

1. Projekteerida vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, määrustele ja teistele valdkonda

reguleerivatele õigusaktidele. Projekti koostamisel arvestada Tallinna arengustrateegiaga

„Tallinn 2035“ ja Tallinna rattastrateegiaga 2018-2027.

2. Projekt koostada ja vormistada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“, majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“, Eesti standarditele EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja EVS

843:2016 „Linnatänavad“, Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määruse nr 32 lisale „Tallinna

linna kaevetööde eeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusele nr 3 „Tallinna

jäätmehoolduseeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määrusele nr 36 „Tallinna linna

töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“, Tallinna Linnavolikogu

03.06.2021 määrusele nr 13 „Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete delegeerimine ja Tallinna

linna ehitusmääruse muutmine ning ettevõtlusvaldkonna määruste kehtetuks tunnistamine“,

Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrusele nr 6 „Heakorra eeskiri“ ja Tallinna

Kommunaalameti 19.11.2018 käskkirjale nr 97 „Teehoiutööde täiendavad nõuded“.

3. Asendiplaan ja vajadusel tehnovõrkude koondplaan peavad olema vormistatud aktuaalsel topo-

geodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele

nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Esitada

ehitusprojekti mahus.

4. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud, vastuvõetud ja koostamisel olevate detailplaneeringute

ja ehitusprojektidega. Vajadusel teha koostööd koostamisel olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide projekteerijatega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna

planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide ajakohane info kajastub Tallinna

ehitusprojektide registris (http://ehitus.tallinn.ee) ja EHR-is.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

5. Keskkonnakaitselised tingimused:

5.1. Projekteerimise käigus tuleb läbi viia vajalikud uuringud, mille põhjal tuleb

projekteerimise käigus täpsustada ehitusprojektiga rakendatavad müra ja vibratsiooni

leevendusmeetmed. Koostada liiklusest tuleneva müra prognoos päevase ja öise

ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartide ning müra tasemetega

hoonete fassaadidel. Taotleja on projekteerimistingimuste menetluse ajal tellinud sõltumatu

osapoole poolt koostatava müra ja vibratsiooni uuringu. Projekteerimise käigus tuleb

täpsustada mõlema uuringu põhjal vajalikud rakendatavad müra ja vibratsiooni

leevendusmeetmed. Leevendusmeetmetena kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid, nt

kummimatid, kus paindlik isolatsioonimatt eraldab rööbasteede alusplaadi maapinnast

allpool ja külgnevatest tänavapinna konstruktsioonidest, määrdejaamade kasutamine

kõveratel, haljasribade rajamine, rööbaste regulaarne lihvimine vm.

5.2. Projekteerimisel arvestada, et müratase ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Vajadusel

tuleb rakendada kaasaegseid ja kvaliteetseid leevendusmeetmeid. Ehitustööde teostamisel:

Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatu, siis tuleb ehitustöid

teostada päevasel ajal (soovitavalt 09.00 kuni 18.00). Mürarikaste tööde alguse aegadest ja

kestusest tuleb teavitada lähedal asuvaid elanikke.

5.3. Projekteerimisel arvestada, et rajatise paigaldamisel, hooldamisel ja kasutamisel tekkiv

vibratsioon ei ületaks elamutes ja ühiskasutusega hoonetes sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsioonimõõtmise meetodid“ sätestatud piirväärtusi. Vajadusel tuleb rakendada

kaasaegseid ja kvaliteetseid leevendusmeetmeid.

5.4. Teostada projektiga hõlmatud alal ja sellest 10 meetri raadiuses (sh naaberkinnistutel)

Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane

haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia ehitusprojektide menetlemisel aladel,

millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude

võra ulatusega. Esitada dendroloogilise hinnangu materjalide kaust, mis on allkirjastatud töö

teostaja poolt.

5.5. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine.

5.6. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestust, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi

kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Juhul kui seda tagada ei suudeta, esitada

selgitused ja kohtlõiked, millest järeldub, et töödega puude kasvutingimusi ei kahjustata.

5.7. Juhul kui nähakse ette puude raiet, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa

likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus

vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa

andmise kord“. Asendusistutused kavandada maksimaalselt samale kinnistule.

5.8. Kavandada tehnovõrgud maksimaalses ulatuses käiguteede alla, valgustuse projekteerimisel

arvestada olemasolevate puude võra ulatusega.

5.9. Esitada terviklik väliruumi lahendus, sh uushaljastuse lahendus. Haljastusprojektis tuua välja

nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja

juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv), istutus- ja hooldustöödele.

Kaasata projekteerimistöödesse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust

omav maastikuarhitekt.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

5.10. Tulenevalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu rohevõrgustiku joonisest on

projekteeritaval alal ettenähtud 100 m laiune ülelinnalise tähtsusega rohekoridor.

Projekteerimisel arvestada linnaosa üldplaneeringuga.

5.11. Käsitleda projektis ehitustööde-aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi,

võra). Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardis EVS 939-3:2020 ning

Tallinna kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest. Puude võra kärpimise vajadusel taotleda

hoolduslõikuse luba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama

arborist.

5.12. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju. Kuna nimetatud projekt ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) algatamine kohustuslik, siis tuleb anda KMH eelhinnang selle kohta, kas

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 4 ja 8 kohaste tegevuste kavandamisel kaasneb

oluline keskkonnamõju.

6. Jäätmekorralduse tingimused:

6.1. Juhime tähelepanu, et tööde teostamise piirkonnas (Puhangu ja Pelguranna tänaval) võib

esineda keskkonnareostust. Aastatel 2022-2024 teostati Stroomi ranna- ja pargialal

jääkreostuse likvideerimistöid, mille käigus likvideeriti kuni Puhangu tänavani ~100 cm

siseläbimõõduga vana mittekasutusel olev betoonist sademeveetorustik, mille kaudu jõudis

Stroomi randa naftasaaduste (raske kütteõli) reostus, mis pärines lähedalasuvatest õliküttega

katlamajadest. Lisaks likvideeriti sademeveetorustikust pinnasesse lekkinud naftasaaduste

reostuskolle kogu sademeveetorustiku ulatuses. Ei saa välistada, et keskkonnareostus pärineb

Puhangu tänaval asunud katlamajast ning on liikunud mööda Pelguranna tänavat Stroomi

rannaalani. Kemikaalide, naftasaaduste, asbestiga saastunud pinnase, pinnases paikneva

põhjavee (pinnasvee) või materjali, raudtee puitliiprite, maa-aluse mahuti vms leidmisel tuleb

kohe teavitada Tallinna Strateegiakeskust ([email protected]) ja Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametit ([email protected]). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse

levikut soodustav tegevus peatada. Vajadusel tuleb läbi viia reostusuuring tuvastatud reostuse

ulatuse määramiseks. Tuvastatud reostus likvideerida kogu ulatuses ning pinnase seisukord,

tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab peale ehitustööde teostamise lõppu vastama

keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“ kehtestatud piirarvudele.

6.2. Anda ülevaade ehitusel tekkivate jäätmete liigiti kogumisest Tallinna jäätmehoolduseeskirja

(JHE, vastu võetud 09.03.2023) nõudeid arvestades. Tuua projektis välja tekkivate jäätmete

hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise

ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad).

6.3. Betoon, asfalt ning muud ehitusjäätmed, sh pakend, elektrikaablite jäägid, tuleb üle anda

liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Korralikud seadmed ja detailid, nt äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse, vt

www.tallinn.ee/ehitusjaatmed. Asbesttorude ja -isolatsiooni purustamine, lõikamine ja

taaskasutamine ei ole lubatud. Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid koguda muudest

jäätmetest eraldi ja anda üle ladestamiseks prügila operaatorile. Torude ja muude jäätmete

jätmine maa alla pole lubatud.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

6.4. Ehitus- ja lammutustöödel juhinduda Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 22

"Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded". Asbesti sisaldavad ehitusjäätmeid (eterniit) ei

tohi lõikuda, purustada ega taaskasutada, vaid tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale

ettevõttele käitlemiseks (nt prügilasse). Järgida nimetatud määruse § 3 lõikeid 1 ja 5:

Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid – konteinereid, kotte või muid

pakendeid, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Kui kogumise käigus on

võimalik asbestikiu või -tolmu eraldumine keskkonda, näiteks mahutite korduval avamisel ja

sulgemisel või taaspakendamise kestel, siis tuleb asbestijäätmeid kiu või tolmu lendumise

vältimiseks niisutada.

6.5. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi

Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/maapou/kaevise-

voi-katendi-kasutamine#karjrist-katendi-v). Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal

ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine.

7. Linnaruumilised tingimused:

7.1. Puhangu tänaval näha ette pikiparkimise kohti. Tegemist on rattastrateegia tugivõrguga, kuhu

võimalusel näha ette eraldatud rattateed.

8. Liikluskorralduslikud tingimused:

8.1. Arvestada Tallinna Transpordiameti tingimustega (esitatud 13.02.2025, vt lisa 2). Tingimuste

muutmise vajaduse korral täpsustada Tallinna Transpordiametiga tehnilise lähteülesande

koostamisel.

8.2. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga.

9. Arvestada ASi Tallinna Linnatransport tingimustega (esitatud 26.03.25). Tingimuste muutmise

vajaduse korral täpsustada ASiga Tallinna Linnatransport tehnilise lähteülesande koostamisel.

10. Arvestada Põhja-Tallinna Valitsuse tingimustega:

10.1. Projekti mahus analüüsida Puhangu tn ja Putukaväila garaažide kinnistuid läbivad jalakäija

läbipääsud ning võimalusel ühildada need trammitee ületuskohtadega. Avalike läbipääsude

osas tuleb sõlmida eraldiseisvalt linnaga isikliku kasutusõiguse lepingud.

11. Arvestada Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tingimustega:

11.1. Arvestada peatuste asukohtade ja profiilide valikul erivajadustega inimestega, sh

liikumisabivahenditega. Peatuste tasapinnad projekteerida trammi põrandaga ühele

tasapinnale.

12. Arvestada ASi Eesti Raudtee 09.12.2024 kirjaga nr 13-8/5397-1.

13. Arvestada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve tingimustega: Töötamiseks/ehitustöödeks

raudtee kaitsevööndis peab olema luba töödeks raudtee kaitsevööndis raudteevaldajalt ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA) vastavalt EhS § 73. Loa taotlemiseks

TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja

kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan.

14. Arvestada ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehniliste tingimustega nr PR/2510951-1.

15. Arvestada Elektrilevi OÜ tingimustega: Elektrilevi OÜ liinide kaitsevööndis projekteerimiseks

taotleda tehnilised tingimused: https://www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused/tellimine.

Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti

joonised. Projekt on võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ kodulehe.

16. Arvestada Elering ASi 07.03.2025 tehniliste tingimustega nr 12-9/2025/119.

17. Arvestada ASi Gaasivõrk tingimustega: Antud projekteerimisalasse jääb AS Gaasivõrk

gaasipaigaldisi. Projekti koostamiseks taotleda eelnevalt tehnilised tingimused ASilt Gaasivõrk.

Selleks saata päring e-posti aadressile [email protected].

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

18. Arvestada ASi Utilitas Tallinna Soojus 09.04.2025 tehniliste tingimustega nr 25TT-11694.

19. Arvestada Maa- ja Ruumiameti tingimustega:

19.1. Kooskõlastada projekt Maa- ja Ruumiametiga ning kaasata ehitusloa andmise menetlusse.

19.2. Juhul kui valituks osutub tagasipöörde variantide skeemil (17.02) kujutatud variant nr 1, siis

tuleb enne ehitusloa menetlust sõlmida Maa- ja Ruumiametiga trammitee rajamiseks

maakasutusõigus.

19.3. Infoks, et Maa-amet (alates 01.01.2025 MaRu) on 23.09.2022 kirjaga nr 6-1/22/12969-2

kooskõlastanud Paavli tn 5a katastriüksusele juurdelõike tegemise maakorralduskava.

20. Arvestada Tallinna Linnavaraameti tingimustega:

20.1. Trammitee rajamine Puhangu tn 29 kinnistule eeldab kinnistu linnale omandamist ning

Sõle-Puhangu ristmiku rajamine võib eeldada Puhangu tn 1 ja 3 kinnistu linnale omandamist,

milleks tuleb välja selgitada maaomanike arvamus ja tingimused. Ehitusprojekti koostamisel

trammitee rajamiseks riigi omandis Kopli tn 23e // Ristiku tn 86 // Telliskivi tn 57a // Tallinn-

Kopli raudteejaam kinnisasjale, teha koostööd kinnistu valitseja Kliimaministeeriumiga ning

hoonestusõiguse omaniku Eesti Raudteega.

21. Projektalale jäävad kohaliku võrgu polügonomeetria märgid 3513 (GPA ID 45997), 3509 (GPA

ID 51238), 3523-1 (GPA ID 51537), 3523-2 (GPA ID 51538) ja 12336 (GPA ID 226698).

Geodeetiliste märkide 3513 ja 3509 kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. Geodeetiliste märkide

3523-1 ja 3523-2 kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m

vertikaalsuunas. Geodeetilisel märgil 12336 kaitsevöönd puudub. Punktid tuleb säilitada. Juhul

kui geodeetilisi punkte ei ole võimalik säilitada või kui punkt hävineb, tuleb tellida selle

taastamine. Taastamiseks ja kontrollmõõtmiseks tuleb ehituse töövõtjal pärast ehitustööde lõppu

tellida vastav töö maamõõdufirmalt, kus töötab vastavat kutsestandardit omav geodeesiainsener.

22. Arvestada projekteerimistingimustele lisatud arvamuste koondtabeliga lisa 1.

23. Ehitusprojektis lahendada katendite taastamine. Esitada asendiplaaniline lahendus ja katendi

konstruktsioon ning ristlõiked.

24. Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Sademe- ja liigvee

ärajuhtimine ei tohi muuta naaberkruntide veerežiimi. Välistada sademevee valgumine teemaalt

tänavaga piirnevatele kinnistutele. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda kõrvalolevate

kinnistute niiskusrežiim.

25. Ehitusprojektis lahendada nõuetekohane tänavavalgustus.

26. Tehnovõrgud projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Esitada

olemasolevate ümbertõstmist vajavate tehnovõrkude lahendus.

27. Ehitusprojekti koostamisel arvestada kõikide töömaa-alasse jäävate tehnovõrkude

kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate

tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde

teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest.

28. Ehitusloa taotlemisel tuleb koos ehitusprojektiga eraldi failis esitada kaasamist vajavate

võrguvaldajate nimekiri või kinnitus, et võrguvaldajate kaasamine pole vajalik. Võrguvaldajate

tehnilised tingimused lisada ehitusprojektile.

29. Kaasata ehitusloa taotluse menetlusse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning

arvamust avaldanud asutused/isikud.

30. Ehitusprojektile on vajalikud järgnevad arvamused/kooskõlastused:

• Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakond, Tallinna Transpordiamet, Tallinna

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Maa- ja Ruumiamet, Tallinna Linnavaraamet,

AS Eesti Raudtee; Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, AS Tallinna Linnatransport;

• tehnilised tingimused väljastanud ja olemasolevate/projekteeritud tehnovõrkude valdajad,

kelle tehnovõrkude kaitsetsoonis kavandatakse töid;

• kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab.

31. Ehitusloa saamiseks esitada ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

elektroonseks menetlemiseks ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusprojekti

dokumentide digitaalse vormistamise nõuete juhendile.

Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste andmisest arvates või pöörduda

kaebusega Tallinna halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja

korras.

Tiina Leetmaa

ehitusõiguse ja tegevuslubade teenusejuht

Lisad: 1. Arvamuste koondtabel

2. Tallinna Transpordiameti tingimused (2 faili)

Merlin Laur 59116505

[email protected]

Projekteerimistingimuste nr 2511802/05045 lisa 1 (Pelguranna trammitee)

JRK NR ARVAMUSE ESITAJA KUUPÄEV NR ARVAMUS

VASTUS

A Projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatud arvamused

1. Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet 02.12.2024 1.1.

Avalikuks kasutuseks mõeldud rajatised mahutada linna kinnistutele. Arvestada võimalusel tehnilise lähteülesande koostamisel.

09.12.2024 1.2.

Ehitustegevus korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, samuti imbumine pinnasesse. Garanteerida trassile jäävate kraavide ja tehnovõrkude

pidev toimimine tööde ajal. Vältida pinnase sattumine kraavidesse ja truupide-torude suudmetesse.

Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel.

1.3.

Kaevetöödel pinnase või pinnases paikneva põhjavee (pinnasevee) reostusnähtude ilmnemisel tuleb hinnata reostuse suurus ja ulatus. Olenevalt reostuse iseloomust ja ohtlikkusest see

lokaliseerida või likvideerida. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad tegevused.

Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel.

2. Tarbija- ja Tehnilise

Järelevalve Amet 05.12.2024 2.1.

Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi

nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on

ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga.

Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada tehnilise lähteülesande koostamisel ja ehitustööde teostamisel.

3. Tallinna Linnavaraamet 16.12.2024,

31.01.2025 3.1.

Mitte kavandada avalikke rajatisi eramaadele, kui vajadus pole piisavalt põhjendatud, vaid mahutada rajatised linna kinnistutele. Kui avaliku kasutusega teerajatised on vajalik

projekteerida eramaadele, näidata ehitusprojekti asendiplaanil ja leppemärkides eramaale jääva avalikku kasutusse antava ala põhjendus, piir ja pindala.

Arvestada võimalusel tehnilise lähteülesande koostamisel.

3.2.

Eramaadele projekteeritud avaliku kasutusega rajatiste aluse maa omandamiseks või isikliku kasutusõiguse seadmise korraldamiseks esitada Tallinna Linnavaraametile ehitusprojekti

asendiplaan koos avalikku kasutusse antava ala piiriga dwg formaadis ning kinnistu omanike arvamus.

Arvestada ehitusprojekti koostamisel. Projekteerimistingimustes on nõue kooskõlastada projekt Tallinna Linnavaraametiga.

4.

Tallinna

Linnaplaneerimise

Amet

23.12.2024 4.1.

Kopli kaubajaama osas projekteerida ja välja ehitada Putukaväila jalg- ja rattatee vähemalt trammitrassi liitumiskohani Kopli tn-l. Jalg- ja rattatee kavandamisel lähtuda Putukaväila välja

ehitatud lõigu (Ristiku - Kolde pst) parameetritest ja materjalidest. Erinevaid tee osi (jalgtee, rattatee) liigendada/eraldada madalhaljastuse vm-ga. Kavandatav tee viia kokku 2025.

aastaks planeeritud pop-up ratta-ja kõnniteega.

Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

4.2.

Endise kaubajaama juhtimishoone esisel lõigul arvestada 3 m hooneesise jalakäijate alaga ning trammivööndi kavandamisel lähtuda miinimumlaiusest (6,5 m). Kaubajaama lõigul

arvestada Eesti Raudtee vähendatud rööbasteede projektiga ning uue piiri ja piirdeaia asukohaga.

Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. Projekteerimistingimustesse on lisatud ASi Eesti Raudtee tingimused ning nõue kooskõlastada

nendega projekt.

4.3.

Ristiku tn-le kavandada Putukaväila lineaarparki ühendav sild. Võimalusel korraldada silla osas konkurss, mis pakuks asukohalt olulisele taristuobjektile parima linnaehitusliku lahenduse.

Silla lahenduse väljatöötamisel kaasata arhitekt ja/või maastikuarhitekt (tase 7), et tagada silla arhitektuurne kvaliteet.

Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. Projekteerimistingimustes on nõue kaasata projekteerimistöödesse volitatud maastikuarhitekt

vähemalt tase 7.

4.4. Paavli trammipeatust nihutada silla poole, et vähendada trammitee ületuskohti. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

4.5.

Sõle tn ristmiku piirkond lahendada terviklikult, kaasates töömaa piiri sisse ka Puhangu tänava ots, mis viia kokku Manufaktuuri tänavaga. Taotleja on projektala suurendanud ning korrigeerinud 20.01.2025 taotlust vastavalt. Mõjutatud kinnistuomanikud kaasati 21.01.2025 (uuesti) arvamuse

avaldamiseks korrigeeritud lahendusele.

Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Võimalusel

lahendatakse ristmiku väljaehitamine koos trammitee projektiga.

4.6.

Trammiplatvormide sillutiskivi valik teha analoogselt olemasolevatele Põhja-Tallinna trammipeatustele. Erilahendusega mustrite sisendi annab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

ruumiloome osakond.

Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

4.7.

Et efektiivsemalt teenindada piirkonna koole, kavandada peatus Putukaväilale enne Puhangu tn-le pööret (Lähtuda Ruumiloome osakonna analüüsi skeemist VARIANT A). Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

5. Põhja-Tallinna Valitsus 23.12.2024 5.1.

Peatuste paiknemisel toetuda Ruumiloome poolt koostatud skeemile A

Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

5.2.

Punagu tänava lõigus arvestada minimaalselt ca 17 meetri laiuse tänavakoridoriga. Projekteerimisalasse kaasata Pelguranna tn 53, Puhangu tn 34 ja Puhangu tn 32 kinnistutest Puhangu

tänavapoolne lõik. Vt skeem.

Taotleja on hoonestusala piire ja projektala suurendanud ning täpsustanud 17.02.2025 taotlust vastavalt. Mõjutatud kinnistuomanikud kaasati

18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise

käigus.

5.3.

Puhangu tänaval trammitee lõigus arvestada rattatee vajadust, kuna ratturid muutuvad sõiduteel trammiliiklusele takistuseks ja ratturitele on trammirööbaste vahel liikumine ohtlik.

Pelguranna asum on suure elanike tihedusega ala ja tänav on tihedalt jalakäijate poolt kasutuses. Arvestada, et jalakäijate osakaal kasvab trammitee kavandamisel veelgi. Puhangu

tänav on oluline siht Putukaväila ja Stroomi ranna vahel liikumiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ratturite ja jalakäijate kokku viimine selles lõigus. Eraldatud rattatee on

ainus võimalik lahendus.

Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus.

5.4.

4. Puhangu tänaval trammitee lõigus kõige kitsamas osas mahutada eritasapinnas minimaalselt järgmised ruumivajadused tänavaristlõikes:

1. Kõnnitee (min 2m)

2. Jalgrattatee (min 1,5m)

3. Trammitee/ ÜT/ sõiduk (min 6,5m)

4. Parkimine/haljastus (min 2,5/3 m)

5. Jalgrattatee (min 1,5m)

6. Kõnnitee (min 2m)

Kokku 16,5-17m

Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

5.5. Randla ja Puhangu tn ristis arvestada liigendbusside pöörderaadiusega linna suunal. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

5.6. Vastavalt skeemile A (p 5.1.) kavandada Puhangu tn 25 küljel peatuse koht koos ülekäiguga. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

5.7.

Projekteeritavasse töömahtu lisada Puhangu, Manufaktuuri ja Sõle ristumine ning vajadusel piirnevad kinnistud, et luua kompaktne ja terviklik nelja tänavaharuga ristmiku lahendus. Taotleja on projektala suurendanud ning korrigeerinud 20.01.2025 taotlust vastavalt. Mõjutatud kinnistuomanikud kaasati 21.01.2025 (uuesti) arvamuse

avaldamiseks korrigeeritud lahendusele.

Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Võimalusel

lahendatakse ristmiku väljaehitamine koos trammitee projektiga.

5.8.

Viia kokku Pelguranna trammitee projekti raames kõnni- ja rattateed Ristiku tänava rekonstrueerimis projektiga, Kopli kaubajaama ajutise lahenduse ning Heina tänavaga. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

5.9. Nihutada Paavli trammipeatus Ristiku tänava poole, et ühildada peatus ja Erika tn sihi ülekäigu rada. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel.

6.

Tallinna

Strateegiakeskuse

ringmajanduse osakond

27.12.2024 6.1.

Tööde teostamise ajal on ehitaja kohustus tagada jäätmeveoki ligipääs jäätmemahutitele. Informatsioon takistatud ligipääsu, teetööde ja tänavate sulgemise kohta tuleb saata e-postile

[email protected]. NB! Antud e-postile muud infot saata ei tohi. Erinevates piirkondades on erinevad vedajad. [email protected] on Mustamäel, Kesklinnas, Nõmmel.

[email protected] on Pirita, Kristiine, Haabersti, Lasnamäe, P-TLN.

Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel.

7. Eraisik T. N. 02.12.2024 7.1.

Mina olen ühistranspordi kasutaja. Mööda Puhangu tänavat liiguvad bussid nr. 35 ja nr. 40, mööda Pelguranna tn. ja Kolde pst. liigub buss nr.66, samuti on lähedal bussi nr.3 peatus.

Trammi liiklus antud variandis ei ole otstarbekas.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee kavandatakse

hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering).

7.2.

Ettepanek: Teen ettepaneku ehitada trammiteed uue Hipodroomi Kvartali ja Mustjõe suunas. Hipodroomi Kvartalit ja Mustjõe suunda teenindab Paldiski mnt ühistransport. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on

vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

8. Eraisik F. U. 02.12.2024 8.1.

Я против,так как и так достаточно автобусов,которые едут на пляж. Не обдуманная трата денег, которых и так нет. Лучше отдайте детям и пенсионерам.

Mitteametlik tõlge: Olen selle vastu, sest randa sõidab juba piisavalt busse. Mõttetu raha raiskamine, mida nagunii ei eksisteeri. Parem andke lastele ja pensionäridele.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

(puudub,

arvamus esitatud

LOVis kohapeal)

8.2.

Наш дом против трамвайных путей по улице Puhangu.

1. У нас все спальни выходят на улицу.

Mitteametlik tõlge: Meie maja asub Puhangu tänaval trammi rööbaste vastas.

1. Kõik meie magamistoad on tänava poole.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

8.3.

2. По нормам у улицы не хватает ширины для 2-стороннего трамвайного пути

Mitteametlik tõlge: 2. Standardite järgi ei ole tänav piisavalt lai 2-suunalise trammitee jaoks

Eskiisi järgi, mis on koostatud vastavalt standarditele, on Puhangu tänav trammiteede jaoks piisavalt lai. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m

kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni 3600 mm ja abihooneni 2200 mm.

8.4.

3. Достаточно автобусов ходят на пляж

Mitteametlik tõlge: 3. Busse sõidab piisavalt randa

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee kavandatakse

hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

8.5.

4. Между гаражами, когда идти к Сельверу уже готова дорога для трамвая. Осталось положить рельсы, там нет домов и никому не будет мешать трамвай. И площади т.е.

ширины достаточно. С уважением

Mitteametlik tõlge: 4. Garaažide vahel Selverisse minnes on tee trammi jaoks juba valmis. Jääb vaid rööpad maha panna, maju seal pole ja tramm ei sega kedagi. Ja pindala ehk laius on

piisav. Lugupidamisega

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

9. Puhangu tn 69

korteriühistu 03.12.2024 9.1.

Kü Puhangu 69 elanikud ei ole nõus sellega, et projekteeritav trammiliin hakkaks kulgema mööda Puhangu tänavat. Juba praegu on vibriatsioon ja müra suur. Majale on tekkinud praod.

Mis saab veel siis kui hakatakse rajama trammiteed ja trammid hakkavad sõitma.

Projekteerimisel tuleb arvestada elanike arvamuse ja heaoluga.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

10. Puhangu tn 87

korteriühistu 06.12.2024 10.1.

Hetkel on läbivaatamisel projekti tingimuste nr taotlus 2411002/06851, millega taotletakse seal hulgas projekteerimistingimusi Pelgulinna trammi- ja kontaktvõrgu ehitus. Pelguranna

tramm hakkab liikuma Puhangu tänaval, lõpp-peatusega Stroomi rannas. Korteriühistu juhatus arutas seda küsimust oma koosolekul ja esitas küsitluse korteriomanikele. Leiame, et uue

trammiliini rajamine Puhangu tänava äärde rikub oluliselt kinnistu asukohaga Puhangu tn.87 kaasomanike õigusi ja huve.

Shtrommi piirkond on oma elanikele alati atraktiivne olnud kesklinnast kauguse, minimaalse liiklus- ja ühistranspordi, kauni rohelise puhkeala ja ranna poolest. Nüüd, uute bussiliinide

(66, 35) ja trammiliini kasutuselevõtuga, muutub see keskkond Pelgulinna piirkonnas elavatele elanikele eluks ja puhkamiseks vähem sobivaks. Müra tase tõuseb liiklustiheduse

suurenemise tõttu, mis ei saa jätta mõjutamata inimeste tervist. Ja kõik selleks, et keegi saaks Beckeri sadamast Strommi randa tulla.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, mitte Bekkeri sadamani. Tulevikus trammiliini pikendamisel (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering) tehakse seda teise projekti alusel.

10.2.

Uue liini rajamine raskendab kinnistuomanikel ja elanikel oma territooriumi kasutamist. Tuleb märkida, et Puhangu tänav on üsna kitsas ja seal pole parkimiskohti. Omanikud kasutavad

oma autodele parkimist maja sisehoovis, kuhu sissepääs on ainult Puhangu tänavalt. Tekib küsimus, kuidas korteriomanikud ja maja elanikud oma autosid pargivad ehitustööde ajal, mis

tõenäoliselt kestavad kaua.

Nõue tagada ehitusaegne liikluskorraldus ja juurdepääsuvõimalused naaberkinnistutele lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel.

Ehitustööde-aegsed juurdepääsu- ja parkimislahendused täpsustatakse projekteerimise käigus.

10.3.

Meie maja, nagu ka teisi lähedalasuvaid maju, eraldab sõiduteest vaid kitsas kõnnitee. Transport läbib otse maja omanike ja elanike akende alt. Juba aastaid on mööda meie tänavat

sõitnud buss 40 ja eelmisest aastast hakkas sõitma buss 35. Mis suurendas liiklusvoost tulenevat müra. Nüüd hakkavad nad rajama trammiliini, mis muudab elukoha veelgi

mürarikkamaks tänu suurele hulgale ühistranspordile.

Loodame, et meie arvamust arvestatakse ja linnavalitsus ei kinnita projekti tingimusi, mis näevad ette Puhangu tänavat mööda kulgeva trammiliini rajamist.

Vt vastust punktis 10.1.

10.4.

Ettepanek: Palju mõttekam on rajada trammiteed elumajadest eemale ja kindlasti mitte Puhangu tänava äärde. Selleks on “Serveri” ja Kolde tänava läheduses vaba krunt. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

11. Puhangu tn 73

korteriühistu

07.12.2024,

08.01.2025 11.1.

Korteriühistu Puhangu 73 on üksmeelselt vastu trammiliini rajamisele Puhangu tänava äärde.

Keeldumise põhjusteks on korteriomanike arvamus.

1. Suurenenud müra ja maja lähedus trammiliinist.

2. Mööduva trammi vibratsioon võib kahjustada maja konstruktsioonide tugevust.

3. Oht lastele, kuna joon möödub sealt, kus lapsed sageli müra teevad.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

11.2.

4. Korterite maksumus väheneb tänu trammiliini lähedusele. Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad -

tehnoloogiad on arenenud ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid

mõjusid uuringutest leitud siiski rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust

ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse

koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi.

23.03.2025

(edastatud ka

LOVile)

11.3.

Siin on mõned soovitused, mida saate oma ülevaates kasutada:

Müra suurenemine: Trammitee tulek toob kaasa olulise mürataseme tõusu, mis mõjutab negatiivselt elanike elumugavust.

Vt vastust punktis 11.1.

11.4.

Keskkonnaprobleemid: Trammiliin võib kaasa tuua puude raiumise ja õhu kvaliteedi halvenemise, mis avaldab negatiivset mõju naabruskonna ökoloogiale. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates

projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

11.5.

Jalakäijate ohutus: Suurenenud liiklusvoog tekitab täiendavaid riske jalakäijatele, eriti lastele ja eakatele, mis suurendab õnnetuste tõenäosust. Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine).

11.6.

Parkimisprobleemid: Trammi kasutuselevõtuga võib elanike jaoks tekkida parkimiskohtade puudus, mis raskendab juurdepääsu oma autodele. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on

Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma

kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates.

11.7.

Kinnisvara väärtuse vähenemine: Trammiliini rajamine elamute lähedusse võib põhjustada kinnisvara väärtuse vähenemist, mis mõjutaks negatiivselt elanike rahalist olukorda. Vt vastus punktist 11.2.

12.

Santeh-Ehituse

Osaühing (Puhangu tn

25)

08.12.2024 12.1.

Puhangu 25 hoone, ei ole leitav Teie joonisel, jääb kavandatavast trammiteest ainult 6 meetri kaugusele. Seepärast trammitee projekteerimisel arvestada tehnoloogiatega, et

minimaliseerida müra ja vibratsioon.

Arvestatakse märkusega. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid.

12.2.

Projekteeritava trammitee absoluutkõrgus on kõrgem, kui Puhangu 25 hoone esimese korruse põrand. Projekteerimisel välistada võimalus sademete ja lume sulamis vee sattumine

Puhangu 25 kinnistule.

Palun Sadevee projekt enne ehitusloa saamist ka meile tutvumiseks saata.

Arvestatakse märkusega. Projekteerimistingimustes on nõue lahendada sademevee ärajuhtimine, kus sademe- ja liigvee ärajuhtimine ei tohi

muuta/halvendada naaberkruntide veerežiimi.

Projekteerimistingimustes on nõue kaasata kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab, mh

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning arvamust avaldanud asutused/isikud ehitusloa taotluse menetlusse. Lisaks on teil võimalik osa võtta

projekteerimise järgmistes etappides: osaleda projekteerimistingimuste avalikul arutelul, avaldada arvamust eskiisprojektile ning osaleda selle tutvustusel.

12.3.

Juhime tähelepanu, et taotleja täpsustas 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse märkustele nõuetekohase jalg- ja

jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja laiendas kavandatavat, mis võib kaasa tuua teie kinnisasja osas vajaduse seada sundvaldus kuni hooneni. Teid

kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub

projekteerimise käigus.

13. Puhangu tn 26

korteriühistu 08.12.2024 13.1.

Tere! Puhangu tänava majade elanikud ja ka kõrval tänavatel asuvate majade elanikud on paanikas! Juba nädala jooksul helistavad ja paluvad infot kuidas saab projekti peatada!

Elanikel puudub informatsioon projekti suhtes ja ei ole võimalik anda projekteerimistingimustele elanike kooskõlastust. Mida võib kaasa tuua kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise

vajadus? Kas on võimalik organiseerida rajoonis avalik hääletus selle projekti käivitamiseks / peatamiseks.

Projekteerimistingimuste kooskõlastamisel palume arvestada ka kohaliku elanikke arvamustega.

Korteriühistu esindajat teavitatud 02.01.25 e-posti teel, millised on taotluse järgi Puhangu tn 26 kinnistul planeeritavad tööd ning informeeritud, et neil on

võimalik esitada põhjendatud arvamus/ettepanekud ka hiljem (nt vajadusel pärast üldkoosolekut) avaliku väljapaneku ajal. Puhangu tn 26 kinnistu jääb

planeeritavate tööde alast välja ning seetõttu ei ole ka vajadust kinnisasja suhtes sundvaldust seada.

14. Puhangu tn 24

korteriühistu 08.12.2024 14.1.

KÜ Puhangu 24 ei ole kooskõlas Puhangu tänava trammiliini ehitamisega ja üldiselt selle piirkonna trammide vastu. See on väga ebamõistlik rahainvesteering, mis kahjustab majade

konstruktsioone ning inimeste rahu ja tervist.

Kolde, Sõle ja Puhangu ristmiku rekonstrueerimine on hiljuti lõppenud, piirkonnas on veel parendustöid ja selle projektiga purustatakse kõik tehtu uuesti. Miks raha nii rumalalt

kulutatakse? Linnal, piirkonnal pole muid probleeme niipea, kui tehtu ümber teha ja kellelegi mittevajalikku teha?

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

Liikluskorralduses tehakse muudatusi vastavalt vajadusele, mis muutub ajas - praegusel juhul on vajadus tingitud trammitee rajamisest. Seoses

rahastusega, mille puhul positiivse otsuse laekumine ei pruugi alati olla etteennustatav, võib olla ka plaanide ühildamine raskendatud.

14.2.

Puhangu tänav on üsna kitsas, sellel on kaks bussi, sellest piisab, naabertänavatel on veel kaks bussi ja tramm on täiesti tarbetu. Puhangu tänava ääres asuv maja 24 on üle 50 aasta

vana ja vibratsioon võib kahjustada maja konstruktsiooni. Inimestel on teelt juba piisavalt müra, keegi ei vaja trammilt lisamüra.

Vt ka vastust punktis 14.1. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

15. Eraisikud (4), esindaja

E.P.

08.12.2024,

05.01.2025 15.1

Kõik elanikud (4 in) aadressil Puhangu 87 on vastu, et Puhangu tänaval ehitatakse trammiteed. Manuses Te leiate digiallkirjastatud dokumendid meie arvamusega. Me ei anna

nõusoleku, et siin ehitatakse trammiteed.

Oleme vastu sellepärast, et Puhangu tänav on väga kitsas ja ühesuunaline, majad asuvad tihedalt tee ääres. Sellest tulenevalt toob trammiliini rajamine kaasa suurenenud müra ja

vibratsiooni hoonetes.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

15.2.

Lisaks lõpeb tänav tupikuga ning trammiliini edasine kavandatav pikendamine Koplisse rikuks parki ja rohealasi. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates

projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani. Tulevikus trammiliini pikendamisel (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering) tehakse seda

teise projekti alusel. Ühtlasi informeerime, et taotleja on menetluse käigus ja Pelguranna trammiprojekti infotunnis, mis toimus 27.01.2025 Põhja-Tallinna

kogukonnamajas, esitatud ettepanekutele (säilitada rohkem rohelist puhkeala Stroomi ranna piirkonnas) lisanud projekteerimistingimuste taotluse

17.02.2025 juurde kolm võimalikku trammi tagasipöörde varianti. Lõplik lahendusvariant trammitee tagasipöörde osas selgub projekteerimise käigus.

15.3.

Tõenäoliselt ei teki kellelgi vajadust sõita Koplist kesklinna “siksakides”, sest vahepeatuste järele ei ole nõudlust. Seega ei lahenda see trammiliin mingeid probleeme. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

15.4.

Lisaks on meie maja (Puhangu 87) ehitatud pinnasele, mis koosneb uhtliivast (pinnas, mis võib olla ebastabiilne), ning tõenäoliselt on ka mõned teised majad samasugusel pinnasel.

Trammitee rajamine võib põhjustada hoonete kokkuvarisemise. Trammiliini rajamine kitsale tupiktänavale, rikkudes sealjuures inimeste rahu ja hoonete stabiilsust, ainult selleks, et

kulutada Euroopa Liidu rahastust, on ebaotstarbekas ja läbimõtlemata otsus.

Vt ka vastust punktides 15.1 ja 15.3. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni

vähendamiseks.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

15.5.

Küsimusi tekitab ka kaasnev taristu ning plaan likvideerida bussiliiklus, kuna katkine tramm peataks kogu liini töö.

Igaksjuhuks kordan veel üks kord - me kõik oleme vastu ja meie arvamus ei muutu.

Bussiliiklust ei likvideerita, kuid trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (busside liiklustihedus väheneb), et ka teised tänavad

oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse

operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni.

15.6.

Ettepanek: Kui see projekt on tõesti vajalik, siis palun kaaluda trammiliini rajamist Kolde pst-le: seal on ühest küljest elamud teest kaugel ja eraldatud muruplatside ning puudega, ning

teisest küljest on olemas mets, mis aitaks vähendada müra ja vibratsiooni mõju. Või läbi putukaväili (Pelgulinna Selveri kõrval asuv suur tühi ala) Kolde pst suunas.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru,

mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on

väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

13.03.2025 15.7.

Me ei saa aru, miks peame järjekordselt selgitama ilmselget: Põhja-Tallinn ei vaja trammi! See on vaikne ja roheline piirkond, kus inimesed on harjunud rahulikult elama. Meil on siin

kolm bussi – kas tõesti arvate, et see pole piisav?

Trammide lisamine tooks kaasa pideva müra, vibratsiooni ja rahu kadumise. Kas tõesti keegi soovib, et meie promenaad kaotaks oma väärtuse? Miks peaksime leppima sellega, et meie

jalutuskoht muudetakse ehitusplatsiks ja hiljem transpordikoridoriks?

Kui eesmärk on linna ühistransporti parandada, siis miks mitte investeerida olemasolevate bussiliinide arendamisse? Aga ei – lihtsam on võtta midagi, mis toimib, ja muuta see

kasutuskõlbmatuks. Meie piirkond ei vaja tramme. Meie piirkond vajab rahu ja rohelist keskkonda. Loodame, et seekord võetakse kohalike inimeste arvamus ka päriselt arvesse.

Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 15.1. ja 15.3. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust maksimaalselt säilitada, luues koos

trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Eraisik M. T. 13.03.2025 15.8.

Meie, Põhja-Tallinna elanikud, oleme siiralt hämmeldunud teie järjekindlusest rikkuda vaikne ja hubane piirkond, mille paljud meist on valinud just rahu ja vaikuse pärast. Meil on juba

kolm bussiliini – see pole lihtsalt piisav, vaid suurepärane! Aga ei, ilmselt on kellelgi vaja ka trammi, mis hakkab akende all kolisema, justkui meil ei olekski õigust rahulikule elule.

Me ei hakka teile meenutama, et siin on rohelus ja park. Seda on kaardilt isegi liiga hästi näha. Aga ilmselt pole puud ja loodus enam moes? Sest miks muidu peaks keegi tahtma neid

asendada rööbaste ja betooniga?

Ja mis saab promenaadist? Kas tõesti arvate, et keegi tahab jalutada, kui kõrval käib igapäevane lakkamatu ehitustöö ning hiljem hakkavad trammid lärmi tegema? Kes iganes selle idee

peale tuli, ilmselt pole siin kunagi elanud ega kogenud selle paiga rahu ja võlu.

Me oleme kategooriliselt selle vastu, et meie kodukohta rikutakse. Linnas on küllalt kohti, kuhu tramme planeerida – miks just siia? Või on probleem selles, et meid, kohalikke elanikke,

lihtsalt ei kuulata?

Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 15.1. ja 15.3. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust maksimaalselt säilitada, luues koos

trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Eraisik K. P. 13.03.2025 15.9.

Meil on Pelgulinnas, Puhangu tänaval neli korralikku bussiliini. Need töötavad. Need teenindavad elanikke. Need on piisavad. Miks peab keegi järjekindlalt tõestama, et “veel rohkem”

tähendab automaatselt “paremat”?

Tramm, mille ehitust meile peale surutakse, ei ole vajalik. See on rohelist keskkonda kahjustav projekt, mis ei too piirkonnale midagi head. Meil on siin puud, jalutusrajad ja vaikne

elukeskkond – miski, mida linnas järjest vähemaks jääb. Aga ilmselt on tähtsam see, et saaks kuhugi jälle rööpad maha panna.

Promenaad? Mis promenaadist räägime, kui sellest saab järjekordne ehitustanner, kus tolm ja müra võtavad võimust? Ja hiljem saame nautida katkematut trammi kolinat ja

vibratsiooni. Suurepärane vaikus ja roheline linnakeskkond, eks?

Loodame, et mõtlete enne otsuste langetamist ka neile, kes siin tegelikult elavad. Meil on piisavalt ühistransporti, meil on piisavalt rahu – ja meil on piisavalt põhjust sellele arutule

ideele vastu seista.

Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 15.1. ja 15.3. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust maksimaalselt säilitada, luues koos

trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

16. Pelguranna tn 53

korteriühistu 09.12.2024 16.1.

Pelguranna tn 53 korteriühistu juhatuse hinnangul käesoleva arvamuse esitamine kuulub üldkoosoleku pädevusse mida ette valmistada ja läbi viia 10 päeva jooksul ei ole praktiliselt

võimalik. Sellest tulenevalt ka vastav seisukoht " ei nõustu kavandatuga ".

Korteriühistu esindajat teavitatud 02.01.25 e-posti teel, et neil on võimalik esitada põhjendatud arvamus/ettepanekud ka hiljem (st vajadusel pärast

üldkoosolekut) avaliku väljapaneku ajal.

16.2.

Juhime tähelepanu, et taotleja täpsustas 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse märkustele nõuetekohase jalg- ja

jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja laiendas kavandatavat, mis võib kaasa tuua teie kinnisasja osas vajaduse seada sundvaldus kuni hooneni. Teid

kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub

projekteerimise käigus.

27.02.2025 16.3.

Kehtiva Tallinna üldplaneeringuga ja koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ei nähta ette antud alale rööbasühistransporti nagu seda väidab projekteerimistingimuste

taotleja. Sellest tulenevalt trammitee rajamiseks projekteerimistingimuste taotlemine muuta kehtivat detailplaneeringut ei ole kooskõlas Planeerimisseadus §125 p1(4). Pelguranna tn

53 korteriühistu juhatus

Projekteerimistingimustega täpsustatakse vastavalt Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneeringut (DP026280, kehtiv alates 25.03.2010)

ja Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringut (DP012900, kehtiv alates 13.06.2019), lähtudest ehitusseadustiku § 27 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning

lõike 4 punktist 7. Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 4 ütleb, et detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes

ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht

on valitud üldplaneeringuga. Kehtivas üldplaneeringus ei ole trammitee asukoht määratud, mistõttu on vaja anda projekteerimistingimused vastavalt

ehitusseadustiku § 99 lõikele 1. Samas puuduvad kavandatava rajamisel vastuolud kehtiva Tallinna üldplaneeringuga, kuna vastavalt Tallinna

üldplaneeringus määratud tänavavõrgule kavandatakse trammitee lõigus Kopli tn kuni Puhangu tn alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee

(Tallinna üldplaneeringu raudteevõrgu skeem) ja trammitee mööda Puhangu tänavat Pelgurannani osaliselt põhi- ja osaliselt jaotusmagistraaltänavale

(Tallinna üldplaneeringu tänavavõrgu skeem). Trammitee rajatakse Puhangu tänava lõigus olemasolevale väljakujunenud tänavale, mh valdavalt linnale

kuuluvale transpordimaale ja üldkasutatavale maale.

Tallinna üldplaneering määrab piisavas mahus ära maakasutuse ja ehitustingimused, arvestades üldplaneeringu üldistusastet. Üldplaneeringu seletuskirja

punkti 1 „Üldosa“ kohaselt: üldplaneering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Vajaliku üldistamisastme

põhjendatus on piisavalt tagatud detailsema ainekäsitlusega üldplaneeringu lähte- ja abimaterjalidena koostatud töödes. Tallinna üldplaneeringu

teedevõrgu ja transpordi arengusuundade tekstilises osas on muuhulgas välja toodud vajadus transpordisüsteemi arendamiseks piirkonnas, koostades

kergrööbastranspordi tasuvusuuringu ning ühiskondliku transpordi arengukava. Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 on algatatud Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, milles määratletud nõuded ei ole sisuliselt uued, vaid ajakohastavad ja täpsustavad Tallinna üldplaneeringu

põhimõtteid. Selliselt tagatakse Põhja-Tallinna linnaosas ehitus- ja planeerimispõhimõtete järjepidevus. Koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu

ühistranspordi skeemi kohaselt on trammitee asukoht määratud ning alale ette nähtud planeeritav eraldiseisev (rööbas) ühistransport. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule jäetud võimalus trammiliini

pikendada Meeruse-Bekkeri suunal.

17. Puhangu tn 32

korteriühistu 09.12.2024 17.1.

Puhangu tänaval tõuseb liikluskoormus ja jalakäiatel, eriti lastel, vanuritel, vankritega emadel, lemmikloomadel ei ole enam turvaline jalutada oma kodust mereäärsele puhkealale. Selle

kompenseerimiseks tuleb trammitee rajamise projekti raames kvartali sisse, teisele poole Puhangu tänava äärseid maju kavandada ja rajada jalakäiatele alternatiivne tee, mis lõppeb

ülekäigurajaga mereäärsele puhkealale. Peame silmas lasteaia ja Puhangu 32 vahelist ala.

Ühes trammitee rajamisega rajatakse ka korralikud ja turvalised jalgteed ning säilib ligipääs mööda Puhangu tänavat mere äärde. Seejuures jalgtee

kvaliteet paraneb just Puhangu tänaval Randla ja Pelguranna tänavate vahel paarisnumbritega hoonete poolel, sest sinna saame rajada laiema jalgtee kui

täna. Kuna turvaline ligipääs on tagatud, ei arvestata alternatiivse tee ettepanekuga käesolevas projektis, küll aga võimalusel arvestatakse selle

ettepanekuga tulevikuperspektiivides/projektides.

17.2.

Juhime tähelepanu, et taotleja täpsustas 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse märkustele nõuetekohase jalg- ja

jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja laiendas kavandatavat, mis võib kaasa tuua teie kinnisasja osas vajaduse seada sundvaldus kuni hooneni. Teid

kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub

projekteerimise käigus.

24.03.2025

(edastatud

LOVile)

17.3.

Põhja-Tallinna Valitsus!

KÜ Puhangu 32 on mures oma elanike, nende väikeste laste ja lemmikloomade turvalisuse pärast. Meie ettepanekud eelnõule:

1. Rajada teisele poole Puhangu 32 maja, paralleelselt Puhangu tänavaga, kus liikluskoormus suureneb tublisti, jalakäijate tee nii, et vanurid, väikesed lapsed ja lemmikloomad saavad

turvaliselt mereäärsele puhkealale minna.

Vt vastust punktis 17.1.

17.4.

2. Palun mitte rikkuda trammide ümberpööramisalaga meie puhkeala! Ettepanek, et lammutada garaažid Puhangu tänava äärest Puhangu 32 maja kõrvalt ja rajada sellele alale, kus

varasemalt olid kõrgepingeliinide postid, trammide ümberpööramise ala. See on juba aastaid olnud kole ala.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

17.5.

3. Samuti võiks kaaluda varianti, et tramm teeb aasa Supelranna peatusest Rannapargi peatusesse ja sealt keeraks tagasi putukaväila poole ja Ehte peatuse poole. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru,

mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on

väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

18. Puhangu tn 30

korteriühistu 09.12.2024 18.1

KÜ Puhangu 30 juhatus ei ole nõus projekteerimistingimuste nr 2411002/06851 eelnõuga.

KÜ Puhangu 30 juhatus arutas projekteerimistingimuste eelnõud ja leidis, et kuivõrd planeeritav trammitee jääb Puhangu 30 elamule lähemale kui 10 m, toob see kaasa elamu

elutingimuste halvenemise eelkõige müra ja vibratsiooni näol.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

18.2.

Ettepanek: Palume kaaluda trammitee projekteerida Stroomi randa piki Kolde puiesteed, kus tänava koridor on laiem (Pelguranna tänava ja Putukaväila vahelises lõigus on tänava

koridor kõige kitsamas kohas 32 m) ja trammitee jääks elamutest kaugemale.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru,

mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on

väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

18.3.

Kui trammitee trassi muutus ei ole võimalik, siis palume projekteerimistingimustes täpsemalt kajastada nõudeid trammiteega kaasneva müra ja vibratsiooni vähendamiseks Puhangu

tänava lõigul Pelguranna tänavast kuni Puhangu tn 12 elamuni.

Märkusega arvestatakse. Vt ka vastust punktis 18.1.

19. Puhangu tn 12

korteriühistu 16.12.2024 19.1.

Mure on tohutu mürataseme tõus, mis akna all sõitva trammiga kindlasti kaasneb. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

20. Hooneühistu Puhangu

tn 29A 08.01.2025 20.1.

Juhul, kui otsustatakse trammitee ehitus üle meie kinnistu, on Hooneühistu Puhangu 29A valmis kaaluma tervikkinnistu võõrandamist kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse

paragrahvide 11-21 kohaselt.

Samuti juhime Teie tähelepanu sellele, et käesoleval ajal toimib Puhangu 31 kuni Puhangu 43 garaažihoonete elektrivarustus meie kinnistul paikneva elektrikilbi kaudu.

Arvestada ehitusprojekti koostamisel. Kinnisasja võõrandamise tingimused täpsustada koostöös Puhangu tn 29 kinnistu omanikuga ehitusprojekti

koostamisel.

21. Vihuri tn 8 korteriühistu 29.01.2025 21.1.

Tere! Meie majas on paanika ja inimesed ei ole selle projektiga nõus!!! Nii Puhangu tänav kui ka ranna territoorium ei sobi trammiliini jaoks. Kas on võimalik organiseerida rajoonis

avalik hääletus selle projekti käivitamiseks / peatamiseks. Projekteerimistingimuste kooskõlastamisel palume arvestada ka kohaliku elanikke arvamustega.

Täname arvamuse eest, teie meelsus on teadmiseks võetud. Informeerime, et taotleja on menetluse käigus ja Pelguranna trammiprojekti infotunnis, mis

toimus 27.01.2025 Põhja-Tallinna kogukonnamajas, esitatud ettepanekutele (säilitada rohkem rohelist puhkeala Stroomi ranna piirkonnas) lisanud

projekteerimistingimuste taotluse 17.02.2025 juurde kolm võimalikku trammi tagasipöörde varianti. Lõplik lahendusvariant trammitee tagasipöörde osas

selgub projekteerimise käigus.

22. Sõle tn 54 korteriühistu 31.01.2025,

07.02.2025 22.1

Korteriühistu Sõle 54 on vastu sellele, et suur osa kinnistu territooriumist võetakse ristmiku alla. Lähiajal korraldame ühistu liikmete koosoleku selles küsimuses..

Korteriühistu on antud projekti vastu, sest oluliselt väheneb ühistule kuuluv kinnistu. Plaanitava võõrandatava ala sees on territooriumile sissesõidu liugvärava tööpiirkond ja ühistu

poolt rajatud kõrghaljastus.

Täname arvamuse eest! Võimalusel ehitatakse koos trammitee projektiga ümber ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel

oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi vahel – seda

nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks

ristmiku kompaktsus ning ohutu ja sujuv liiklus.

Võimalusel arvestatakse teie seisukohaga. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus

selgub projekteerimise käigus. Linna soov ei ole liikuda ristmikuga Sõle tn 54 kinnistule ega puid eemaldada, mistõttu võimalusel korrigeeritakse ristmiku

lahendust projekteerimise käigus nii, et sundvalduse seadmise vajadust Sõle tn 54 kinnistul ei teki. Kui ristmik ehitatakse ümber ja ümberehituseks peaks

ehitustehniliselt siiski mingis osas vajadus tekkima, antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Sõle tn 54 kinnistu omanikule teada ning

lepitakse kokku sundvalduse seadmise tingimused.

22.2.

Käesolevaga Tallinn, Sõle tn 54 korteriühistu, teatab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, et KÜ on tutvunud esitatud eelenõuga ning ei ole pakutud lahendusega nõus.

KÜ ei ole kategooriliselt nõus meie maja kõrval asuva tee/ristmiku laiendamisega KÜ territooriumi (kinnistu katastrinumber 78408:806:0008) arvelt, nagu on näidatud lisatud plaanil.

Juhime Teie tähelepanu kõigepealt järgmistele asjaoludele:

1. Eeldatav planeering riivab olulisel määral KÜ majaelanike (korteriomanike huvisid), kuna pakutud lahendusega eeldatakse KÜ-le kuuluva kinnistu oliline vähendamine. EV Põhiseaduse

§ 32 kohaselt: Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja

kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus

enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Seoses sellega KÜ teaetab, et ta ei ole nõus oma osa territooriumi sunvõõrandamisega (Kinnisasja

sundvõõrandamise seaduse § 2 mõttes).

2. Tuleb arvestada samuti sellega, et kõnealusel KÜ maatükil meie KÜ territooriumile paigaldatud liugväravate tööpiirkond. Väärib märkimist seejuures, et KÜ liikmed on soetanud

väravate puldid, samuti väravad on liitunud maja korterites olevate fonolukudega.

3. Tee lähedus majale häirib ristmiku vastas asuvate korterite elanike rahu ja privaatsust. KÜ plaanides on rekonstrueerida õueala.

4. Nimetatud krundil on eriline sihtotstarve. Sellel krundil on meie KÜ poolt istutatud mitmeaastased puud, oleme nende likvideerimise vastu. Seoses sellega toome välja, et

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1 on sätestatud, et keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas

keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või

mis on arvulise normiga reguleerimata. Samas lg 2 sätestatakse millisel juhul eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Tuleb arvestada, et teatud mahus keskkonnahäiringuid

tuleb taluda, samas keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmetevõtmisega võimalikult suurel määral vähendada ning keskkonnaohtu tuleb vältida (KeÜS § 10 ja § 11). Üldjuhul

keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja (KeÜS § 12 lg 1). Lisaks peab igaüks rakendama

meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada (KeÜS § 14).

Vt ka vastust punktis 22.1. Ehitusseadustik näeb ette kohustuse teavitada kinnisasja omanikku, kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et

nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse. Võimalusel arvestatakse teie seisukohaga. Linna soov ei ole liikuda ristmikuga Sõle tn 54 kinnistule ega puid eemaldada, mistõttu

võimalusel korrigeeritakse ristmiku lahendust projekteerimise käigus nii, et sundvalduse seadmise vajadust Sõle tn 54 kinnistul ei teki.

22.3.

Ettepanek: Alternatiivse lahendusena teeme projekteerijatele ettepaneku nihutada Manufaktuuri tänava teekate Pavli tänava poolele, mis võimaldab pöörata teed soovitud nurga all. Ettepaneku võimalikkust kaalutakse projekteerimise käigus, mil lahendus täpsustub.

22.4.

Seoses avaldatud KÜ arvamusega, palume arvesse võtta meie KÜ majaelanike (korteriomanike) seaduslikud õigused ja huvisid. Tuletame Teile meelde, et § 26 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt:

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:

1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;

2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;

Vajaduse korral oleme valmis kohtumiseks ja tekkinud küsimuste või lahkarvamuste arutlemiseks kohtuväliselt. Meie KÜ esindajate huvide ignoreerimise korral oleme valmis samuti

pöörduma ka kohtu poole.

Vt ka vastust punktis 22.1. Võimalusel arvestatakse teie seisukohaga. Linna soov ei ole liikuda ristmikuga Sõle tn 54 kinnistule ega puid eemaldada,

mistõttu võimalusel korrigeeritakse ristmiku lahendust projekteerimise käigus nii, et sundvalduse seadmise vajadust Sõle tn 54 kinnistul ei teki.

E. K. 13.03.2025

22.5.

(edastatud

LOVile)

По поручению собственников К/Т Сыле 45 правление письменно выражает своё мнение по строительству трамвайной линии в Пыхья районе:

Считаем, что в нашем районе достаточно транспорта для передвижения в любую часть города. В данный момент транспорт успешно справляется с потоком пассажиров и

учитывая плотность застройки нашего района появление дополнительных жителей вообще не предполагается. С постройкой трамвайной линии будет нагрузка как

физическая так моральная на нас - жителей района. К/Т Сыле 45 категорично против проведения трамвайной линии в нашем районе, как и большинство жителей нашего

района. В нашем проживает 90 квартир, в которых проживает более 150 человек.

Mitteametlik tõlge: Juhatus avaldab K/T Sõle 45 omanike nimel kirjalikult arvamust trammiliini rajamise kohta Põhja piirkonda: Usume, et meie piirkonnas on piisavalt transporti, et

sõita ükskõik millisesse linnaossa. Hetkel tuleb transport reisijatevoogudega edukalt toime ja arvestades meie piirkonna arengutihedust, ei ole täiendavate elanike juurdetulekut üldse

oodata. Trammiliini rajamisega kaasneb nii füüsiline kui ka moraalne koorem meile, piirkonna elanikele. K/T Sõle 45 on kategooriliselt vastu trammiliini rajamisele meie piirkonda, nagu

enamik meie kandi elanikke. Meil on 90 korterit, kus on rohkem kui 150 inimest.

Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

23. Hooneühistu

Puhangu 1

09.02.2025,

04.03.2025 23.1.

Hooneühistu Puhangu 1 (registrikood 80018787) arutas kiirkorras jooksvalt Hooneühistu Puhangu 1 liikmetega linna esitatud projekti kavatsust ning plaani Hooneühistu Puhangu 1

kuuluva garaažihoone likvideerida ja Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1, Tallinn, katastritunnus: 78408:805:0750 sundvõõrandada ning annab teada, et ei nõustu

linna pakutud lahendusega. Hooneühistu Puhangu 1 on linna kavandatud projektile kategooriliselt vastu. Mitte ükski Hooneühistu Puhangu 1 liige ei ole nõus loovutada enda kasutuses

olev garaaž linnale kavandatud eesmärgil.

Seda põhjusel, et Hooneühistu Puhangu 1 liikmed hoiavad antud piirkonna püsielanikena oma sõidukeid enda kasutuses olevates garaažides. Paljudel Hooneühistu Puhangu 1 liikmetel

on Hooneühistul Puhangu 1 olev garaaž ainus koht, kus on võimalik sõidukit hoida, ning sõiduk on liikumiseks vajalik. Linnale on väga hästi teada, et antud piirkonnas on

parkimiskohtadega väga raske olukord. Hooneühistu Puhangu 1 liikmetel ei ole muud kohta oma sõidukeid turvaliselt majade lähedal hoida ja parkida peale endi garaažide. Linna peaks

teadma, et Põhja-Tallinnas on püsivad probleemid tänavakuritegudega ning selle asemel, et jätta autod lumevabalt ja valvesignalisatsiooniga garaažiboksidesse sunnitakse Hooneühistu

Puhangu 1 liikmeid Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1, Tallinn sundvõõrandmise korral otsima igal õhtul vabu kohti autode jaoks erinevates hoovides ning loota,

et pätid jätavad seekord sõidukid puutumata. Linn on suurepäraselt teadlik, et õhtuti peale kella 20:00 on antud piirkonnas vabu parkimiskohti õues praktiliselt võimatu leida. Paljudele

Hooneühistu Puhangu 1 liikmetele on garaaži kasutamine hädavajalik ning garaaži sundvõõrandmise korral ei ole võimalik loobuda ka ühtlasi sõidukist, kuna see on jällegi vajalik

liikumiseks. Ehitatav trammiliin ei lahenda Hooneühistu Puhangu 1 liikmete isikliku sõiduki omamise vajadust.

Hooneühistu Puhangu 1 kinnitab, et kõik temale kuuluvad garaažis on pidevas kasutuses. Hooneühistu Puhangu 1 pöörab ka linna tähelepanu, et mõned liikmed kasutavad oma

garaaže juba 50 aastat järjest ning neid on ka ise endale ehitanud omal ajal.

Linn oma sundvõõrandamise sooviga ei arvesta mh ka seda, et kõrvalolevate majade korterid on väga väikesed (ehitatud 1960-1970.aastatel tollel ajal kehtinud elustandardite

kohaselt) ning juhul, kui toimub Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1, Tallinn sundvõõrandamine, Hooneühistu Puhangu 1 liikmed jäävad ilma garaažidest, siis ei ole

Hooneühistu Puhangu 1 liikmetel enamasti kohti oma kitsastes korterites, kus hoida spordi, kodu ja olme inventari, varusid talveks ja kriisiajaks, kelke, pere jalgrattaid jms.

Hooneühistu Puhangu 1 liikmed on valmis koos oma peredega kategooriliselt vastu astuma sellele projektile, mis sisaldab Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1,

Tallinn sundvõõrandamist. Hooneühistu Puhangu 1 liikmed on valmis avaldama oma seisukohti ja meelsust pakutud projekti vastu nii meedias kui ka Tallinna Linnavalitsuse ees avaliku

üritusena.

Täname arvamuse eest! Võimalusel ehitatakse koos trammitee projektiga ümber ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel

oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi vahel – seda

nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks

ristmiku kompaktsus ning ohutu ja sujuv liiklus.

Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Ristmiku

ümberehitamise realiseerumine toob kaasa Puhangu tn 1 kinnistu võõrandamise. Kui ristmik ehitatakse ümber ning kinnistu on vajalik tööde teostamiseks

võõrandada, siis antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 1 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku võõrandamise

tingimused. Maa võõrandamine või sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.

Lisades Puhangu tn 1 garaažide kinnistu projekti mahtu, tekib võimalus muuta Sõle-Puhangu-Manufaktuuri ristmik kompaktsemaks, lihtsamaks ja

turvalisemaks. Luues terviklahenduse, mis vastab piirkonna arengu suunistele, soovitakse rajada kahe ristmiku asemel üks, kus tekib võimalus lühendada

fooritsükleid kõigi kasutajagruppide jaoks, luua jalakäijale ülekäigukoht Manufaktuuri tn sihis ning sõidukitele turvalisem otsesiht Paavli keskuse ja

Pelguranna asumi vahel.

24. Garaažiühistu Puhangu

3

10.02.2025,

24.03.2025 24.1.

Hooneühistu Puhangu 3 (registrikood 80119991) annab teada, et kuna projekteerimistingimusi saadeti Hooneühistule Puhangu 3 2025.a jaanuari lõpus ja linn soovib saada Hooneühistu

Puhangu 3 seisukohta juba 2025.a veebruaris alguses, ei jõudnud Hooneühistu Puhangu 3 läbi viia oma liikmete üldkoosoleku seisukoha moodustamiseks sellel teemal. Kui Hooneühistu

Puhangu 3 küsitles oma liikmeid ja saadud liikmete arvamuste kohaselt ei nõustu Hooneühistu Puhangu 3 ja selle liikmed linna kavandatud projektiga kategooriliselt, kuna see tähendab

Hooneühistu Puhangu 3 kuuluva kinnistu sundvõõrandamist.

Hooneühistu Puhangu 3 liikmed, ehk Hooneühistu Puhangu 3 garaažide omanikud ja kasutajad on harjunud oma kodu lähedal asuvaid garaaže kasutama sõidukite parkimiseks ja isiklike

asjade hoidmiseks. Hooneühistu Puhangu 3 liikmed ei ole nõus loovutama linnale oma garaažid, kuna nad jäävad ilma parkimiskohtadest ja panipadest, milleks garaažid kasutatakse.

Hooneühistu Puhangu 3 liikmed kinnitavad, et Hooneühistu Puhangu 3 kuuluva kinnistu sundvõõrandamine paneb Hooneühistu Puhangu 3 liikmeid seissu, et nad jäävad ilma oma

varata ning linna kavatsus tekitab neil märkimisväärseid lisakulusid, kuna võrdväärsete garaažide ostmine on antud piirkonnas problemaatiline ja isegi võimatu pakkumiste puudumise

tõttu.

Hooneühistu Puhangu 3 palub arvestada kohalike inimeste soovidega ja mitte tekitada kohalikele inimestele probleeme juurde sellel niigi raskel ajal!

Täname arvamuse eest! Võimalusel ehitatakse koos trammitee projektiga ümber ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel

oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi vahel – seda

nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks

ristmiku kompaktsus ning ohutu ja sujuv liiklus.

Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Ristmiku

ümberehitamise realiseerumine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes

sundvalduse seadmise vajaduse Puhangu tn 3 kinnistul. Kui ristmik ehitatakse ümber ning kinnistu on vajalik tööde teostamiseks võõrandada või

sundvaldust seada, siis antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 3 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku

võõrandamise või sundvalduse seadmise tingimused.

25. Puhangu tn 91

garaažiühistu 12.03.2025 25.1.

Trammitee võiks olla eetika ristiku tän.läbi putkavälja kolde pst ja mööda pelguranna tän.kuni maleva peat,kus liitub olemas oleva trammiteega.siis ei oleks vaja ka puhangu tän.juurde

ehitada lõppjaam trammijuhid tahavad ka wc minna sest see tuleb pikk liin.Tänan

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule on tulevikus jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal mööda, valikutes on ka mööda Pelguranna tänavat olemasoleva Maleva peatuseni. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru,

mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on

väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

25.2.

Juhime tähelepanu, et tagasipöörde variantidest on ilmselt perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 hõlmaks 1,1% pargi

pindalast, variant 3 hõlmaks 3,4% pargi pindalast. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat

kanalisatsioonikollektorit ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehnilised tingimused nr

PR/2510951-1), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1 ning Puhangu tn 91 kinnistu tuleb võõrandada või

sundvõõrandada, sest mõistlikku alternatiivset varianti tagasipöördeks linna maal ei ole. Kui kinnistu on vajalik tööde teostamiseks võõrandada, siis

antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 91 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku võõrandamise

tingimused või viiakse läbi muu vastav menetlus. Maa võõrandamine või sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese

hüvitise eest.

26.

Puhangu tn 16B

garaažiühistu

(Puhangu tn 31)

19.02.2025 26.1.

Tänan info eest. Meil on oluline, et hooned ikkagi kohal jäävad, las neid kõnniteid seal on. Arvestada ehitusprojekti koostamisel. Sundvalduse seadmise vajadusel täpsustada tingimused koostöös Puhangu tn 31 kinnistu omanikuga ehitusprojekti

koostamisel.

B Avalikul väljapanekul esitatud arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta

(edastatud veebilehe kaudu või KEKOle e-posti teel)

27. Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishouamet 04.03.2025 27.1.

Palun kindlasti arvestada peatuste asukohtade ja profiilide valikul ereivajadustega inimestega, sh liikumisabivahenditega. Peatuste tasapinnad projekteerida trammi põrandaga ühele

tasapinnale. Projekteerimisse kaasata Tallinna Sotsiaal- ja Tervishouamet.

Nõuded on lisatud projekteerimistingimustesse.

28. Eraisik J. V. 04.03.2025 28.1.

Trammiliin pikkendus on tähtis selle piirkonna elanikele kui ka linnale üldiselt. Linnas on muidugi inimesi, kes mingit muutust ei taha aga midagi peab ju tegema muidu areng seisab ja ei

ole enam konkurentsivõimeline..

Täname toetava arvamuse eest!

29. Eraisik V. L. 04.03.2025 29.1.

Elan Karjamaa asumis ja pooldan kiire ühistranspordi arengut. Karjamaa asum ja Pelgurand on halvasti ühendatud ühistranspordiga – ainus võimalus on buss nr 3, mis seisab tihti Sitsi

tänava ummikutes. Ranna keskossa puudub ühistranspordiühendus, sinna pääseb ainult jalgsi. Hommikusel ajal on bussid liinil Balti jaam – Pelgurand kuni Kolde pst peatuseni

ülekoormatud, sest paljud lapsed sõidavad kooli. Vastust oma arvamusele ei oota.

Täname toetava arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel.

30. Eraisik P. D. 04.03.2025 30.1. Toetan! Täname toetava arvamuse eest!

31. Eraisik V. 04.03.2025 31.1.

Tramm ei pea sõitma läbi pargi või metsa. Seega tagasipööre peab olema teistel kohal. Park peab säilima nii nagu praegu olemas. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

32. Eraisik G. 04.03.2025 32.1. Tahtsin lihtsalt tänada ja avaldada lootust, et see trammitee ka päriselt valmiks! Täname toetava arvamuse eest!

33. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 33.1.

Trammitee ei sobi ja ei mahu kitsale Puhangu tänavale, seal tänaval ei ole midagi peale elumajade, siin puuduvad lasteaiad, koolid teenidnupunktid. Selline marsruut ei anna mingit

lisväärtust mitte kellelegi.

Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest

ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja

linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma

marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam

valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

33.2.

Trammi ümberkeermaisekoht hävitab osa pargist ning hävitab normaalse ligipääsu Puhangu tnlt mere äärde. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

33.3.

See ehitus ei tee Puhangu tänavat rohelisemaks, vastupidi, elukeskkond halveneb - algatuseks aastaid kestva ehituse tõttu ning hiljem trammi müra tõttu. Lisaks aknast "ilus" vaade

trammidele, pargi asemel. Maksate magamatusest tekkinud tervisekahjud kinni?Tänapäevane hääletu tramm, mis kurvides häält ei tee: https://youtu.be/9pWzig11OqU Kuulake üks

kordki piirkonna elanikke.

Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb

ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

33.4.

Ettepanek: Ehitage tramm vanale raudteekohale v putukväila kui seda nii väga vaja on. Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal taastatakse

rööbastranspordi olemasolu. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi

oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv on

väiksem.

34. Eraisik R. F. 04.03.2025 34.1.

Isiklikult oleksin trammi Pelguranda toomise vastu, kuna minu hinnangul on trammidest tekkiv müra väga suur, lisaks liikumisest tekkivale vibratsioonile ka mootorite pinin ja uste

piiksumine kostub väga kaugele. Elan Tuulemaa tänaval ja kuulen Maleva peatusesse liikuvaid tramme tuppa seega veel lähemal elades on kindlasti need helid häirivamad, rääkimata

pika ehitusperioodi vältel tekkivatest ebamugavustest. Samuti on bussiühendus ja kergliiklusteede võrk piisavalt hea piirkonnas, et leida alternatiive autole, ei näe mõtet kalli raha eest

trammiteid veel lisaks ehitada.

Täname arvamuse eest! Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

34.2.

Pigem renoveeriks ja ehitaks selle raha eest lasteaedasid või (huvi)koole juurde või kaasaks Kristiine ristmiku kahetasandiliseks ehitamisse, leiaks oluliselt rohkem kasutegureid kui see

tramm tooks.

Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Tallinna

Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid

võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi.

35. Eraisik K. N. 04.03.2025 35.1.

Toetan igati antud trammitee rajamist. Kiiremas korras tuleks jätkata trammiteede planeerimist Lasnamäe, Mustamäele ja Õismäele. Täname toetava arvamuse eest! Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna

Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

36. Eraisik V. G. 04.03.2025 36.1.

Ma olen trammiliini ehitamise vastu. Nii kitsas tänav, tramm tuleb täitsa majade kõrval, liiga kõva häält teeb ja hakkab segada elu, eriti väikeste laste und. Panellmajades on nii hästi

kuulda kõike ja lisada sinna trammi müra teeb meie elu ainult halvemaks. Meil siin ilusti käivad bussid , ühistranspordi puudu ei tunne!!! Samuti uut jalgpalli väljakut ehitati nii pikalt ja

mingid trammi pööramist me siin ei soovi!!!

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

37. Eraisik J. L. 04.03.2025 37.1.

Kui rajada tagasipöördekoht Stroomi rannaparki, võiks seda teha nii, et elusloodust ei puuduta. Seal on suur parkla praegu, kuhu asemele võiks trammiliini lõpp-peatus tulla. Kui mõeldakse võimalikku tagasipööret parklas Kolde pst ja Pelguranna ristmikul, siis tegemist on munitsipaalomandis oleva transpordimaaga, seega

iseenesest huvitav mõte. Arvestades minimaalset vajalikku ümberpöörderaadiust (25 m), siis ilmselt ei mahuks pöördering antud kinnistule ära ning oleks

vaja arvestada naaberkinnistute hõivamisega. Mitmete järskude pöörangute kavandamine vähendab aga trammide liikumiskiirust. Lisaks on koostatavas

Põhja-Tallinna üldplaneeringus on skeemil näidatud tagasipööramise kohas ette nähtud perspektiivselt korterelamumaa (taskukohase elamise võimaluste

loomise eesmärgil). Ühtlasi osutub probleemiks, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole

paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud

projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda

varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa

ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki

kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. Kohalikele oleks probleemiks ka parkimisvõimaluste vähenemine. Kaalutakse kolme

võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe

vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

37.2.

Lisasin manusesse pildi sellest, kuhu võiks tulla Standardi trammipeatuse asukoht (sinine ring), et pelgulinna elanikel oleks võimalikult mugav seda kasutada. Elan ise Taime tänaval ja kui

trammipeatus oleks seal asukohas, oleks seda palju mugavam kasutada kui siis, kui see jääks garaažide alale.

Täname ettepaneku eest. Trammipeatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus. Päris viadukti peale trammipeatust ette näha ei saa, sest viadukt

ei ole nii lai, et mahutada ära jalg-, jalgratta- ja trammitee ning peatuste konstruktsioonid.

38. Eraisik J. 04.03.2025 38.1.

Lugupeetud linnavalitsuse esindajad, Avaldan oma kategoorilist mittenõustumist Stroomi piirkonda kavandatava trammiliini ehitamise plaanidega. Pean seda projekti ebamõistlikuks ja

potentsiaalselt kahjulikuks mitmel põhjusel:

Mürasaaste. Trammiliiklus toob paratamatult kaasa mürataseme tõusu. Arvestades hoonestuse tihedust ja viiekorruseliste elamute olemasolu tänavatel Puhangu, Randla, Pelguranna,

Kolde, Vihuri mõjutab see negatiivselt kohalike elanike elukvaliteeti, eriti nende, kelle aknad avanevad kavandatava marsruudi joonele.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

38.2.

Liikluskoormus. Projekt näeb ette trammirööbaste rajamist kitsale tänavale Puhangu, kus juba praegu on suur autoliikluse koormus. Olukord halveneb, kuna autode arv ei vähene ja

liiklus muutub veelgi keerulisemaks.

Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub

ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb.

38.3.

Uue marsruudi vajalikkuse puudumine. Piirkonnas on juba välja arendatud transpordiinfrastruktuur, mis võimaldab kiiresti ja mugavalt jõuda linna erinevatesse osadesse. Trammiliini

kasutuselevõtt ei lahenda transpordiprobleeme, vaid loob uusi.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

38.4.

Oht ainulaadsele linnaruumi. Erilist muret tekitab kavandatav trammipöörde ehitamine Stroomi pargi territooriumile. See park on ainulaadne kombinatsioon mereäärsest ja

metsavööndist, olles oluline puhkeala linnaelanikele. Siin veedavad pered aega värskes õhus, ujuvad ja päevitavad. Trammirööbaste rajamine läbi pargi rikub selle ökosüsteemi ja

muudab ala potentsiaalselt ohtlikuks puhkajatele, eriti lastele.

Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega

sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3

hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3

hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta

ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.

Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

38.5.

Projekti puudused. Linnavalitsuse veebisaidil oleva teabe kohaselt näeb projekt ette Puhangu tänava avaliku ruumi moderniseerimist, roheluse lisamist ja puhkealade loomist. Siiski,

vaatamata nendele parandustele, toob trammiliini ehitamine kaasa olulisi muutusi piirkonnas, mis võivad negatiivselt mõjutada selle elanikke.

Trammiliini rajamisest Puhangu tänavale on otsene kasu ka kohalikele elanikele. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada

ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse

Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel

marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus

süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on

populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See

aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike

parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust

maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks

maastikuarhitekt.

38.6.

Alternatiivsed lahendused. Artiklis mainitakse ka, et uus trammimarsruut peaks parandama ühistranspordi kättesaadavust ja vähendama autode kasutamise vajadust. Sellegipoolest

arvan, et tuleks kaaluda muid transpordiinfrastruktuuri parandamise võimalusi, mis ei kahjusta elanike mugavust ja turvalisust.Eeltoodut arvestades palun teil uuesti läbi vaadata

trammiliini ehitamise plaanid ja kaaluda alternatiivseid transpordiinfrastruktuuri parandamise võimalusi, mis ei kahjusta elanike mugavust ja turvalisust.

Minu arvamust toetavad paljud piirkonna elanikud, mida kinnitavad koosolekud ja petitsioonid. Lugupidamisega, Vihuri tänava elanik

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse

taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

39. Eraisik S. M. 04.03.2025 39.1.

Väga tore trammiidee! Nõustun trassiga, kindlasti teha trammile eesõigus igale poole kuhu võimalik, et tagada sujuv ja kiire liikumistempo. Ning kindlasti tuua rohkelt haljastust kui juba

ehitamiseks läheb, kaasa arvatud kõrghaljastus.

Täname toetava arvamuse eest! Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, seega tagatakse kiire

ühendus. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust,

rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

40. Eraisik M. 04.03.2025 40.1.

Trammirööpad igal juhul putukaväilale, kasvõi ühes suunas. Mingi autosõidurada peab jääma Puhangu tänavale ilma rööbasteta ja nende n ö mururibade arvelt võiks tee ikka laiemaks

teha.

Tramm on planeeritud Puhangu tänavale liikuma mõlemas suunas (variant A). Autoteed pole plaanis laiendada, kuna tuleb arvestada ka jalgratta- ja

jalgteede ning haljastuse rajamisega. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Projekti raames on plaanis

Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi.

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

41. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 41.1.

Miks on uus trammiliin linlastele kasulik? Kellele kasulik, millistele linlastele? Kindlasti mitte Puhangu tn elanikele. Trammiliini rajamisest Puhangu tänavale on otsene kasu ka kohalikele elanikele. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada

ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse

Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel

marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus

süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on

populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See

aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike

parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust

maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks

maastikuarhitekt.

41.2.

• Peatuste asukoht võimalikult eluhoonete sissepääsude lähedal - elanikud ei soovi seda, see on juba selgelt väljendatud. Trammipeatuste mugav lähedus soodustab ühistransporti eelistama autole. Trammipeatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus, konkreetselt

Puhangu tänavale on variandi A kohaselt planeeritud üks peatus.

41.3.

•Tagab haridusasutuste hea teenindamise – nt PERG on 700 m kaugusel, ei hakata käima.Tagab selge ligipääsu LOV hoonele, noortekeskusele ja Stroomi kaubandus-teenindus keskusele

– tramm ei sõida sinna.

Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest

ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430

m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m

kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv

kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn

ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu

trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

41.4.

• Tagab selge juurdepääsu Stroomi rannale ja rannapargile – ligipääs on ju olemas. Vastupidi see rikub osa pargi tervikust, hävitab ühe ligipääsu rannani ja muudab selle ohtlikuks. Variant A tagab lääneeuroopalikult mugava juurdepääsu Stroomi rannale. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine.

Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

41.5.

• Arvestab Putukaväila pargi lahendusega, ei muuda seda – tramm saaks väga ilusti sõita putukaväilas. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

41.6.

• Võimaldab Puhangu tänava tänavaruumi terviklikult kaasajastada ja atraktiivsemaks muutmist – trammi toomine Puhangu tn ei kaasajasta tänavat vaid vastupidi. Trammi müra tänaval

ei tee seda atraktiivseks vaid halvendab elukeskkonda.

Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb

ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Projekteerimistingimustes on

nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

41.7.

• Näiteks väheneb ka piirkonda kolivate uute elanike vajadus igapäevase autokasutuse järele – kuhu need elanikud kolivad? Plaanite mere ääre salaja täis ehitada? Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning

autode kasutamise vajadus väheneb.

41.8.

• Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. – kuhu Puhangus lisatakse vaba ajaveetmise

võimalusi, see tänav on kitsas, mille ääres on elumajad, mille vahele ei ole vaja tekitada kogunemiskohti. Vaba aja veetmise võimlaused on Stroomi pargis.Milleks on vaja kellegi

kinnisidee tõttu hävitada inimeste rahulik vaikne elukeskkond.Lisaks on vähemalt 2 aastat elamine seal tänaval võimatu ehituse tõttu - annate uued elukohad?

Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega

tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma

lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

42. Eraisik M. B. 04.03.2025 42.1. Väga hea projekt Täname toetava arvamuse eest!

43. Eraisik M. T. 04.03.2025 43.1.

Trammitee tagasipööret ei ole vaja tuua otse randa, las ta jookseb läbi putukaväina ja on nii rahulikum elanikonnal kes elavad otse ranna vastas kui ka säilib mõnus puhkeala. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

44. Eraisik A. S. 04.03.2025 44.1.

Mis seeni te tarvitate seal? Esmaslt kui alustada lisa trammiliinidega Pelguranda, kus kõik toimib ideaalselt. Tekitada juurde ummikudi kitsastele tänavalete. Kas saate minig orgmasmi

nendest uutest liinidest. Sama teema Liivalaiale planeeritava liiniga. Mis point sellel on? Teha põhimõtteliselt paralleelselt teine liin Stockamni risti Pärnu mnt risti .Selle asemel võiks

teha trammi liin Lasnamäele.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

45. Eraisik L. 04.03.2025 45.1.

Kindel ei! Selle asemel lisage busse juurde ja tehke nii ühendus paremaks teiste linnaosadega. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt muutuvad busside marsruudid, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

46. Eraisik L. T-V. 04.03.2025 46.1.

Pelgulinna tramm on äärmiselt vajalik ühendus Pelgulinna, Stroomi ja Kalamaja - kõik Põhja-Tallinna osad - ühendamisel. Hetkel ei ole ühtegi arvessevõetavat ( mis ei läheks uure ringiga

v mööda ummikuid täis transpordiliine ) ühendust Kalamaja ja Pelgulinnaga. Ka Kalamaja inimesed väärivad väärikat ühendust Stroomi pargi, ranna ja muidugi kõrvalasumiga üldiselt.

Pelgulinna Riigigümnaasium on piirkonna suurim gümnaasium, kuhu käivad ka väga paljud Kalamaja lapsed ja noored. Hetkel on ühistranspordiühendus sinna ebanormaalselt pikk ja

soosib laste vedamist autodega. Trammiliin parandaks seda pisut, kuigi kaaluda võiks laiendamist Kolde puiesteele ja sellega lahendada suurt vastukaja tekkitanud rannapiirkonna

tagasipöörde küsimus. Ka Sõle tervisemaja ja Pelgulinna Sünnitusmaja, mis on piirkonna suurimad sellelaadsed ja millega taas Kalamaja elanikud on normaalse ühenduseta, saaks nii

ühendatud.

Täname toetava arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus, mis teenindab ka Pelgulinna sünnitusmaja

vahetut ümbrust, piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on samuti hea ühendus Sõle tn

ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub tõepoolest Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna

Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Variandi A eeliseks on

kiire ja otse ühendus Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, Balti jaama ning kesklinna suunal, kus toimub Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt valdav

osa liikumistest. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks.

47. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 47.1.

Vaadates teisi trammi ümberpöörsmise kohti, siis pole ükski lastemänguväljakute kõrval. Seega läheb see pargiala 90 % aiaga eraldatus. Trammi ümberpööre rannapargis, ükskõik, kui

vähe sealt seda parki "ära võetakse" ei sobi sinna. See on puhkeala, mitte transpordiala. Kasutada Pelguranda ja Kolde pst selleks ringiks olek kordades mõistlikum.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru,

mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on

väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on

võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.

47.2.

Mis on trammi LISANDVÄÄRTUS? Hetkel on ainult kaotusi. Lisaväärtus oleks näiteks tramm kuni Paldiski maanteeni. Ruumi on piisavalt selleks kui valida mõistlik trajektoor. Nt

ühistranspordiühendus Stroomi ja Rocca vahel on puudulik, kesklinnaga ei ole probleeme. Lisaks elab Stroomi ranna läheduses väga palju eakaid inimesi, nende jaoks üks olulisemaid

kohti külastamiseks on polikliinik või haigla. Paljud käivad just meremeestehaiglas kuhu hetkel saab ca tunni ajaga ja kahe ümberistumisega. Oleks palju loogilisem viia uus trammitee

kas Putukaväia kaudu läbi metsa (kus oli varem raudtee) kuni Paldiski mnt'ni välja ja sealt Kristiine keskuseni (kuhu on ka tulevikus plaanis trammitee väljaehitada).

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset

liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see

tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on

potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb

ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised

liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa

kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse

nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

48. Eraisik S. J. T. 04.03.2025 48.1.

Palun tuua tramm mööda putukaväila,mitte lohistada vägisi mööda Puhangu tänavat rannaparki, kus ümberpöördekoht jääb umbes 30 meetrit laste mänguväljakust Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

49. Eraisik K. P. 04.03.2025 49.1.

Antud piirkonna kauaaegse elanikuna (sünnist saati), leian, et meie jaoks oleks vajalik ja otstarbekas lihtsam ja kiirem otseühendus Haabersti piirkonnaga, miks see ei võiks olla tramm,

mis liiguks mööda kunagist rongitee trassi Kopli tn suunast Paldiski mnt-le ja sealt Haaberstisse (miks ka mitte veel kaugemale). Leian, et see oleks küll üks mõnus, mugav ühendus

Haabersti-Kopli-Kesklinna vahel. Siinsel piirkonnal on minu meelest täiesti piisavalt erineivaid ühendusi Kesklinna, Balti-Jaama, Lasnamäe suunas aga häbematult vähe Haabersti suunas

(ehk üks ainus - liini nr 26 buss, enne ei olnud sedagi, nii et aitähh selle eest :)).

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel.

Täna on aktiivselt ettevalmistamisel Liivalaia ja Pelguranna tn trammiteed. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-

Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi

rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa

kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud

ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le

Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga

Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab.

Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

50. Eraisik J. 04.03.2025 50.1.

Antud trammiliini kavandatud marsruut on kehv. Trammiliin on sobiv teenindama ainult vähesed Pelguranna elanikke. Trammipeatus on liiga kaugel PERGist ja jääb valesse suunda -

psühholoogiliselt ei meeldi inimestele käia 600m vales suunas lähima peatuseni, mistõttu kõik PERGi õpilased, kes soovivad sõita kesklinna, jäävad selleks endiselt kasutama bussi 40,

mille peatus on lähemal ja õiges suunas. Tramm jääb samuti ülikaugele Pelgulinna asumist ja uutest Hipodroomi/Seewaldi arendustest. Trammi edasine marsruut läbi Kalamaja ja Balti

jaama suure ringiga kesklinna servalt läbi Lasnamäele pole ka ilmselt eriti paljudele inimestele üldse eriti vajalik marsruut. Palju mõistlikum oleks, kui tramm keeraks Sõle tn ületades

Puhangu tn ja tagasipöörde asemel Putukaväilale, sealt vasakule Koldesse, peatuks PERGI ees, sealt edasi keeraks paremale Sõle tn ning sõidaks sealt edasi mööda Tulika või Madara

tänavat Kristiine keskuse juurde, kuhu ju kavandatakse suurt ühistranspordisõlme rongidega. Peatudes muidugi vahepeal ka Pelgulinna ja Kristiine asumite peatustes. Seal võiks ta

ühenduda teise kavandatava Liivalaia trammiliinaga või suunduda otse mööda Endla tn kesklinna. Nii tekiks ringikujuline trammiliin, kus trammid võiksid sõita mõlemat pidi.

Täname arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed

rajada ei ole vaja. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on samuti hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast

trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel

puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema

liikumise linnaosasiseselt. Variandi A eeliseks on kiire ja otse ühendus Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, Balti jaama ning kesklinna suunal, kus toimub

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt valdav osa liikumistest. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st

aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide

potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass,

mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna

jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee

trassi valikul Pelgurannas oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada

võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest).

51. Eraisik S. 04.03.2025 51.1.

1) Stroomi rannapargi arvelt ei tohiks ümberpööramiskohta rajada ning tuleks leida võimalus rajada ümberpööramiskoht pigem sõidutee arvelt. Stroomi rannapark on unikaalne vaba

aja veetmise koht, sisuliselt ainus võimalus Põhja-Tallinnas veeta aega mere ääres. Noblessneris puudub igasugune haljastus ja pargiala, Kalarannas on vaid kivist promenaad ja lõputu

ehitustöö, Bekkeri jt sadamaalad on linlastele suletud. Rannaparki kasutavad nii vanurid kui ka lapsed, jalutatakse koeri ja väikelapsi, mängitakse palli ning grillitakse. Kuna Stroomi

rannapargi ääres on üllatavalt vähe liiklust ka keset suve, siis on selle näol tegemist vaikse ja mõnusa puhkealaga, mida ei ole võimalik võrrelda ühegi teise Põhja-Tallinnas asuva pargiga.

Olenemata sellest, et ümberkeeramise alal plaanitakse taastada haljastus, toob see täiendava müra ning suure ohuallika kesest pargiala. Lisaks ei ole välistatud, et hiljem soovitakse

ümberpööramisala ümbritseda tarandikuga, sarnaselt Balti Jaamas tehtuga, mis vähendaks veelgi

Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on

torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise

käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

51.2.

2) Kavandatav trammitee ei arvesta Manufaktuuri arendusega. Korduvalt on jäänud kõlama, et trammiliini on vaja kuna Põhja-Tallinna elanikkond kasvab, aga uus trammiliin luuakse

piirkonda, kus suuremahuline arendus puudub samas kui Manufaktuuri arendusse on loodud ja plaanitakse luua suures mahus kortermaju ning äripindasid, siis planeering ei arvesta

nende elanike liikumisvajadusega. Suured arendused on tehtud ka Kalaranda ja Noblessnerisse, kuid alternatiivseid ühistranspordiühendusi leevendavaks Kalaranna tänava

liikluskoormust isegi ei kaaluta. Sellisel kujul Pelguranna tramm ei vähenda mingil moel Tallinna liikuvusprobleeme.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel.

Manufaktuuri piirkonda teenindab Kopli ja Sõle ühistransport ning hakkab teenindama loodav uus tramm, kus trammipeatus jääb ca 400 m kaugusele.

Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega kasutatakse pikas ulatuses ära

haljasala, kuhu ehitamine on oluliselt odavam. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb võimaluse ka Kalaranna tänavale tramm kavandada,

üldplaneeringus on selleks ühistranspordikaardil näidatud muust transpordist võimalusel eraldiseisev ühistranspordikoridor/rööbastransport. Järk-järgult

arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse

nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab

jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

51.3

4) Projektis puudub informatsioon, kuidas uue trammitee rajamine võib mõjutada olemasolevate trammiliinide liiklust. Angerja, Maleva ja Sitsi peatused on ühed kõige populaarsemad

peatused Kopli suunal seega ei tohi uue trammitee rajamisega väheneda trammiliiklus suunaga Koplisse.

Trammiliiklus Kopli suunal käesoleva lõigu rajamisega ei vähene, lisatakse tramme. Juhime tähelepanu, et tegemist on projekteerimistingimuste faasiga, st

et projekti veel ei ole ning arvamusi ja ettepanekuid küsitaksegi parima võimaliku ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste faasis esitatakse

üldjuhul eskiislahendus, mis täpsustub projekteerimise käigus, võttes ühtlasi arvesse kõiki projekteerimise käigus täpsustuvaid aspekte (mh nt koostatavad

uuringud). Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht katastriüksuste täpsusega, selgitada välja kitsendused ja

täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused, mille põhjal hiljem koostatakse ehitusprojekt.

52. Eraisik D. 04.03.2025 52.1.

See on puhas ja veel gi enam idiootlik raha raiskamine kui mitte rahapesemine.Siin on 3 bussiliini (Pelgulinn - Kesklinn) ja nemad on päevajooksul, - v.a. tipptunnid, - reisijastest vaba. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

53. Eraisik E. L. 04.03.2025 53.1.

Kuidas on tagatud pargis olevate inimeste/loomade ohutus trammiteele sattumise osas. Pargis on soojal ajal palju inimesi harrastamas erinevaid aktiviteete, kas siis see pöörangukoht

kuidagi jäetakse avatuks või poolsuletakse ohutuse mõttes? Kas sinna ehitatakse mingid aiad ümber vms?

Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi

liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik

inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on

torupiirdeid või aedasid mitte ette näha.

53.2.

Kas mõistlikum ei oleks ehitada trammiteed mööda Putukaväila, mis viiks otse Kolde pst-le, mis viib otse tulevase rannahooneni, mis on olnud põhiline tee rannani juba aastaid. Selliste

suurte tööde osas võiks ikkagi viia läbi mingi üldisema uuringu, et kas sealne elanikkond soovib ja vajab sellist transporti. Mina ise olen igapäevasel autoga liikleja, ka selles osas on mul

küsimusi, et kuidas on lahendatud trammist tulenev suurem koormus autode jaoks. Sest teada on, et trammile tuleb teed anda.

Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu

tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega

muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Alternatiivide kaalumise tulemusena on

strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga,

ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja

vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

53.3.

Sealsed majad on ehitatud juba väga varasel ajal, kui helinõuetele ei pööratud tähelepanu, õues kostuvad helid kostavad äärmiselt hästi läbi. Selle peale tasuks äärmiselt palju mõelda,

et see trammisõitmine ikkagi oleks nagu lubatud, vaikne. Kõige rohkem ongi mure selle täiendava müraga ja ka inimestega, kes hängivad trammides. Kuidas me saaksime liikuda selle

suunas, et meil oleks linnas vähem eluheidikuid ühsitranspordis, sellele tuleks tõsiselt mõelda. Seda toodi välja ka sellel avalikul tutvustusel, et koos trammidega toome veel rohkem

eluheidikuid oma piirkonda.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi (vt ka vastust punktis 2). Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene,

kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga

paremini kaetud.

Eluheidikute küsimus on laiem probleem, mida trammitee rajamise või mitterajamisega ei saa lahendada. Trammides valitseva korra eest vastutab

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

54. Eraisik L. K. 04.03.2025 54.1.

Tramm võiks liikuda Puhangu tänavat kaudu. Täname toetava arvamuse eest!

55. Eraisik J. M. 04.03.2025 55.1.

1. Seada projekteerimistingimustega tingimused peatuste ootepaviljonidele:

- ootepaviljoni istepink minimaalse mahutavusega 6 inimesele ehk 3 m või enam

- ootepaviljoni kaetud ala vähemalt 20 m2

- ootepaviljon peab tagama osaliselt kaitse tuule, külgvihma, tuisu eest

- ootepaviljoonid varustatud elektroonilise tablooga- ootepaviljoonis kaart kogu liinivõrguga

- ootepaviljonis on konksud kottide riputamiseks ootamise ajaks

- ootepavilonis on avalik wc (nt igas teises peatuses, lõpppeatuses)

Täname ettepanekute eest! Tallinna Transpordiametil on lepingupartner, kes tarnib ootekojad ning lepinguga on paika pandud ka ootekodade tüübid.

Erilahendusi väga ei tehta, aga see selgub projekteerimise käigus. Teie ettepanekud edastatakse Tallinna Transpordiametile võimalusel arvestamiseks

projekteerimisel.

55.2.

2. Projekteerimistingimustega näha ette trammitee prespektiivne pikendamine Rocca Al Mare keskuse ette. See võimaldaks siduda erinevad linnosad ja annab parem otse ligipääsu

kaubandusele, meelelahutusele, töökohtadele ja perspektiivsetel töökohtadele Rocca ette planeeritavas ärikvartalis.

Täname ettepaneku eest! Trammiliini Rocca Al Mare keskuse ette käesolevate projekteerimistingimuste alusel ei rajata. Pikemas perspektiivis on Paldiski

mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-

ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab.

Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate

objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

55.3.

3. Kaaluda suurema haardealaga trammitee kulgemist: Sõle rist->Puhangu->Pelguranna->Kolde pst->Ehte->Sõle rist. See võimaldaks Selveri -Ehte Gümnaasiumi-Selveri ja PERGI

piirkonna trammiteega siduda.

Ehte Humanitaargümnaasium jääb trammipeatusest ca 410 m kaugusele. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga

(Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses.

Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide

potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass,

mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna

jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja

linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma

marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam

valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammitee suunamine Kolde puiesteele tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks

trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

56. Eraisik K. 04.03.2025 56.1.

Проложите трамвайную линию от парка Кадриорг до онастыря Святой Бригитты по Пириа тее. После моста, через реку, есть как раз разворот для трамвая, напротив

монастыря. НЕ НУЖНО ВЫРУБАТЬ ПОЛОВИНА ШТРОМИ!!!Я ПРОТИВ строительства трамвайной линии по улице Пухангу.

Mitteametlik tõlge: Trammiliin Kadrioru pargist Püha Brigitta kloostrini mööda Pirita teed. Pärast silda, üle jõe, on kloostri vastas trammi pöördepunkt. EI OLE VAJA POOLT STROOMIT

LÕIGATA!!!OLEN VASTU trammiliini rajamisele Puhangu tänava äärde.

Täname arvamuse eest! Trammiliini Piritani käesolevate projekteerimistingimuste alusel ei rajata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille

realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel:

https://www.tallinn.ee/et/teed

57. Eraisik O. A. 04.03.2025 57.1.

Trammitee tuleks arendada vastavalt Põhja-Tallinna arengukavale, see tähendab, et trammitee peaks edasi minema Maleva suunas. Stroomi ranna metsa-alale tagasipöörderingi

ehitamine on poolik lahendus ja rikub sealset looduskeskkonda.

Kavandatav rajatakse kooskõlas koostatava Tallinna üldplaneeringuga, kuid lihtsalt rahaliselt ei ole võimalik nii pikka trassi korraga välja ehitada.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Tallinna

Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

58. Eraisik N. S. 04.03.2025 58.1.

Puhangu tn on liiga kitsas ja tiheda asustusega tänav, et siia rajada trammitee.Ise elan Angerja tn 10 majas ja kuulen trammide liikumist eriti suvel lahtise aknaga, mida siis rääkida minu

kursaõe perest, kes elavad Puhangu 30 majas 1.korrusel? Nemad ei saa oma korterit normaalse hinnaga maha müüa tulevikus, kui on trammitee kohe akna all!

Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad -

tehnoloogiad on arenenud ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid

mõjusid uuringutest leitud siiski rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust

ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse

koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi.

58.2.

Igasugused lubadused, et see ei rikku meie Stroomi parki ei usu, kuna eelnevalt ei ole näinud ühtegi projekti, kus loodus oleks säilinud (vt jubedat Reidi teed). See tagasipööre koht, mis

on praegu plaanis näitab, et inimesed kes seda on joonistanud sinna, ei ole ise pidevad seda ala kasutajad. Kuidas seal siis jalutada, kui keset jalutusrada tuleb trammitee? Kas kõik

jalutajad, k.a. koertega surutakse vastu kitsat riba mere äärde?

Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi

liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik

inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on

torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab

rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim

variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja

omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2

hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante.

58.3.

Kuhu me pargime oma autosid, kui tuleme lastega ja kogu koormaga, mis on vaja lastele rannas? Kas trammis on kõikide täispuhutavate madratside jmt jaoks kohta? Srlline tunnr,'et

planeetijad on lastetud pereta inimesed. Kuhu suunatakse need autod, mis on hetkel pargitud Puhangu tn äärde?

Parkimine on võimalik oma kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. Linna eesmärk on autokasutuse vähendamine, pakkudes kvaliteetset

ühistransporti ja rattataristut, mis vähendab ka auto kasutamist. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel

üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh

parkimine) selgub projekteerimise käigus. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub

tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus

külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad.

23.03.2025 58.4.

Veelkord ütlen, kirjutan "ei, trammile Stroomi randa", eriti mööda tänavaid, kus tramm sõidab kohe magamistoa akende taga! Tänavad on kitsad, vabu meetreid majadeni on vähe, et

trammi ei kuuleks.Eriti ajas tigedaks need viimased videod arhitekti selgitustega!Appi! Miks ei teostatud esialgset plaani kasutada endist raudtee teekonda? Paljud (nooremad ning kes

on tulnud Tallinna elama viimase 25 a jooksul) ei mäleta, et raudtee läks just üle Sõle tänavat, seal, kus seisavad kõrgepingeliinide elektripostid.Seda Putukaväil projektist ei saa meie

rajooni põliselanukud aru, et mis see on ja milleks? Puukidehammustustest oleme tüdinenud juba. Koeraga ei saa jalutada, last ei saa sinna kanti lubada jalutama.Magage ise

magamistoas, mille akna taga möödub trammitee.

Parkimiskohtade kaotusest. Kallid planeerijad, aga kas parkimiskohti, Puhangu tn, Pelguranna tn, eriti Stroomi ranna peahoone ( mis on siini taasehitamata!) vastas on härra arhitekt

üdse näinud? Kas need jäävad alles, et pered väikeste lastega saaks normaalselt rannas käia (mõtlen just need, kes kaugemalt tulevad)? Kas härra arhitekt on kasvõi korra käinud nn 2-

ja 5- aastasega lastega rannas ühistranspordiga?Kallid planeerijad, kas te olete üldse seal jalutamas käinud? Kas olete näinud, kus asuvad lastemänguväljalud, just taastatud jalgpalli

mänguplats? Kas see trammi pöördekoht on jalutajatele ja tervisespordi harrastajatele on üldse turvaline?Ja veelkord kirjutan ja rõhutan: Reidi tee kogemus näitab, et puid tagasi ei

istutata. Ma ei soovi, et meie niigi väikesest rannapargist saaks sama tühermaa nagu näeme Reidi teel, kus kasvab paar närtsinud põõsast ning suvel ei saa seal üldse olla, kuna

asfaldikuumus tapab, k.a. neid põõsasid .Trammitee Puhangu, Pelguranna või Kolde pst tänavatel on sama kui ehitate seda Salme või Graniidi tänavale!

Vt ka vastuseid punktides 58.1.-58.3. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste

koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus

tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid

võimalikke tehnoloogiaid. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Sõle tänava ristmikuni ja ristmikust kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus

varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi olemasolu.

Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja

asfaltpinda. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus,

kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

59. Eraisik K-H. P. 04.03.2025 59.1.

Avaldan plaanile toetust. Tramm puhangu tänavast stroomi randa on mõistlik. Tulevikus võiks praegune trammitee ka sirbi peatusest hargneda bekkeri sadama arendusse Täname toetava arvamuse eest! Tulevikuperspektiivid saavad kirja koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, kus hetkeseisuga on vastav

hargnemine perspektiivina ette nähtud.

60. Puhangu tn 71

(üks omanikest) 04.03.2025 60.1.

Olen Puhangu 71 omanik ja ei ole nõus sellega, et projekteeritav trammiliin hakkaks kulgema mööda Puhangu tänavat.Juba praegu on vibriatsioon ja müra suur. Majale on tekkinud

praod. Mis saab veel siis kui hakatakse rajama trammiteed ja trammid hakkavad sõitma.Projekteerimisel tuleb arvestada elanike arvamuse ja heaoluga ka.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi (vt ka vastust punktis 2). Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene,

kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga

paremini kaetud.

61. Eraisik P. 04.03.2025 61.1.

Tere. Ei ela küll hetkel kavandatava trammitee piirkonnas kuid külastan seda piirkonda tihti. Nimelt elavad mu lähisugulased Puhangu tänaval ning veetsin oma lapsepõlve seal kandis.

Tahtsin Teile julgust ja jõudu soovida, et antud projektiga edasi liikuda. Nõukogudeaegne tänavaruum ja transpordiskeem vajavad uuendamist ja tänapäevastamist! Kiidan antud

algatust ning loodan, et see projekt vastuseisu tõttu ei takerdu. Paljudes välismaa linnades saab trammiga randa - näiteks olen analoogseid lahendusi näinud Portos ja isegi Melbournes.

Normaalne, tänapäevane ja mugav lahendus! Super oleks kui ka Stroomi randa trammiga saaks! Tehke ära! Ootan huviga edasisi arenguid kuna olen antud projekti toetaja.

Täname toetava arvamuse eest!

62. Eraisik M-L. V. 04.03.2025 62.1.

Tere! Tramm Pelguranda on igati tervitatav arendus aga arusaamatuks jääb, miks on seda vaja teha rannapargi arvelt kui tänaval ruumi küll. Trammi tagasipöörde koht pargis rikub

olemas oleva väärtusliku ja turvalise vabaaja veetmise koha. Seal on väga palju liiklejaid- jalakäijad, ratturid, tõuksid, jalutajad koertega, lapsevankritega, lapsed, lisaks seal samas, üle

tee, vast renoveeritud jalgpalli staadion- lapsed jooksevad, mängivad palli- tramm seal samas kõrval pargis on ohtlik.Kas eesmärk ei peaks olema elukeskkonna parendamine mitte

toimiva lõhkumine?Uus trammiliin võiks kulgeda mööda tänavat, nt Putukaväil-Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil. Nii oleks sellel liinil palju rohkem väärtust, saaks uuele peagi

rajatavale rannahoonele lähedale, oleks parem ühendus ka teise ranna poolega, mänguväljakutega, metsaga ning ka rannast ära minek oleks mugavam. Lisaks säiliks park.Ma väga

loodan, et seda trammiliini ei tehta lihtsalt tegemise pärast, vaid päriselt luuakse parimat võimalikku linnaruumi ja arvestatakse ka kohalike elanikega.Lugupidamisega kohalik elanik, kes

seal pea iga päev oma kahe väikese lapsega turvaliselt jalutab.

Täname toetava arvamuse eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti

arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel

kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru,

mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on

väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

63. Eraisik A. 04.03.2025 63.1.

Putukateväil on parem koht trammidele Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

64. Eraisik R. 04.03.2025 64.1.

Elan Põhja-Tallinnas (Koplis), olen igapäevane trammi ning iganädalane Stroomi rannapargi kasutaja.Tunnustan autoliiklusele alternatiivide otsimist ja pakkumist. Trammiliini pooldan ja

toetan, kui selle tagasipööret ei rajata rannapargi alale, vaid Puhangu 91/93 ja Pelguranna 55 kruntidel ehk lisatud materjalides tagasipöörde variant nr 1.Rannapark on piirkonna

hinnatud ja hinnaline rahulik nurk ning isegi kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades lõhub tagasipööret rannaparki tehes pargi selle terviklikkust ja vaikust (ka visuaalset). Praegu eraldab

hästi pargi ja liikluse Pelguranna tänav, see ei põika ega lõiku rohealale.Lisaks oleks silmakirjalik hävitada keskkonnasõbraliku liikumisviisi tarvis välja kujunenud puhkamis-, taastumis-,

sportimis-, mängu-jms roheala, kuhu siis inimesed trammiga peaksid senisest paremini ligi pääsema. Senine kogemus linnast näitab, et lisaks peatuse alla jäävale maa-alale saab sellest

mõjutatud ka vahetus läheduses asuv piirkond - inimesed hakkavad trammile tulema-minema üle haljasala, peatuste lähedal kogunema, kasvab koormus rohealale ja haljastusele jne.

Ehk mõjutatud saab palju suurem pind kui vahetu pöörde/peatuseala.Samuti on see sümboolselt näide sellest, et roheala pole tähtis ja selle arvelt võib tüki võtta. Seda sõnumit ei peaks

vast saatma.Seetõttu leiangi, et parim on lahendus, mille puhul tagasipöörde rajamiseks pargist tükki ei lõigata ja parki ei sekkuta ning pöörde-peatuseala rajatakse pargist eemale.

Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

65. Eraisik J. 04.03.2025 65.1.

Palun mitte ehitada trammitee Vihuri tänaval! Vihuri tänavale trammi ei planeerita. Tramm on planeeritud kulgema Puhangu tänavale, mis ristub Vihuri tänavaga.

66. Eraisik A. R. 04.03.2025 66.1.

Trammi trass võiks ikka minna mööda putukaväila aga see versioon on ka Ok. Täname toetava arvamuse eest! Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et

trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv

on väiksem. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

67. Eraisik O. M. 04.03.2025 67.1.

Tere elan randla tänava ja puhangu ristmiku lähedal. Mina olen trammi tee vastu sest see hakkab häirima kuna trammi liikudes tekkib müra Siin on niigi ühistranspordiga kõik korras.

40,3,35,66bussid millega saab väga hästi kesklinna. Trammil siin ei ole mingit mõtet. Loodan,et mõistate inimesi kes puhangu tänaval elavad.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant

liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust

liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja

kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

68. Eraisik A. N. 04.03.2025 68.1.

Tere, Ettepanek- teha ring Putukaväia Kolde poolses osas kus on hetkel suur autoparkla. See ei sega Puhangu tn inimesi kellele trammitee tuleb ca 5m aknast. Puhangu tn majast majani

on ca 20m, majad ehitatud 50/60 aastat tagasi ning kas olid mõeldud et tulevikus tulevad trammid. Samuti Stroomi rannas keeramine tähendab osa pargist eemaldatakse inimeste

jaoks ning 20m (nagu mainitud) ringil 20+m pikadel trammidel teeb korraliku häält mis on eriti vaikses Stroomi ranna piirkonnas ei ole teretulnud. Käesoleva otsusega te ignoreerite

täielikult 3000+ inimeste soovid kes on antud projektile kategoritiliselt vastu. Tallinna magalaterajoonides pole rohkem selliseid kohti kus trammitee liigub 5m majast ning antud tänava

inimesed kolisid siia teadmisega et see on rahulik ja vaikne piirkond ilma raudteeta kus saavad rahulikult aega veeta nii lapsed kui ka eakad inimesedPutukaväia kohal keeramine

lahendaks täielikult kohalike inimeste proteste ning Tänan

Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada

võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses on väiksem.

Lisaks ei otsustatud variandi D (ümberpööre Putukaväilal) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt

linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil

Kolde pst otsas. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-

files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise

võimaluste vaatest kui variant A. Kokkuvõttes on variant D keerulisem ja kallim valik.

69. Eraisik R. N. 04.03.2025 69.1.

Toetan seda ideed Kopli tn elanikuna, kelle kodust jääb uus trammitrass ca 200 m kaugusele ning kellel tekib trammiga mugav võimalus pääseda Stroomi randa ja selle läheduses

paiknevatesse asutustusse. Olen nõus, et tramm on mugav, keskkonnasõbralik ja kiire ühistranspordivahend.Tundub loogiline, et tulevikus võiks trammitee pikeneda Bekkerini, või kuna

seal ilmselt tekib maaprobleeme, siis Kopliranna ja Pelguranna ristmikuni (või tagasipööre mööda ühesuunalisi Lõime tänavalõike, mis on küll väga kitsas tänav, kuid mujal maailmas on

päris tihti taolised tänavad ühesuunalise trammiteega kaetud).On näha, et inimesed kütavad vaenu ja väidavad, et kohalike elanike elukvaliteet väheneb teiste mugavuse arvelt ja ei

soovi sinna trammi. Sama loogika alusel võin öelda, et olen selle vastu, et Puhangu tn inimesed sõidavad reeglina naelrehvidega autodega aegajalt mööda Kopli tänavat ning tekitavad

õhusaastet, et ise koju pääseda, kuid minu elukeskkond halveneb kehva õhukvaliteedi läbi.

Tänava toetava arvamuse eest! Tulevikuperspektiivid saavad kirja koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid

teha.

70. Eraisik E. K. 04.03.2025 70.1.

Ei soovi trammiliini rannaparki Täname arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub

Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

71. Eraisik M. A. 04.03.2025 71.1.

Täiendav ühistransport ja selle kättesaadavus on alati tore, kuid mitte millegi arvelt, mis on niivõrd eriline. Stroomirand on põhjus, miks siin kandis elan. Koht linnas kuhu põgeneda,

kuhu linn järgi ei jõua kus pole müra ja muid ärevust tekitavaid elemente. Olgugi, et stroomi allale on plaanitud vaid pisike ala lõhestab see senist vabadust ja rahu, katkestab järjestikuse

jalakäijale suunatud tee. Kas ei oleks võimalik teha ümberpööre nii, et pargiala jääks lõhkumata ja selliseks nagu praegu, kus igasuguse vanuse ja tervisega saab käia julgelt ja vabalt.

Olen osalise töövõimega ja stroomirand on üks vähesemaid kohti kuhu saan minna. Liiklusmüra kaugus ja muude tehislike helide kaugus aitab hoida ärevust ja hirme tasasena. Võimalus

nii pikalt järjest kõndida või sõita annab turvatunde, aitab olla aktiivsem. Ilmaski ei julgeks ega suudaks minna rattaga mööda sõlet ja paldiski maanteed rocca al maresse küll aga saab

seda läbi stromka teha, sest pole liiklust ja isegi jalakäijatest saab eemale hoida. Stroomi rand on püha ja vaimsele tervisele palsam nagu ei miski muu. Jah alati võiks päris loodusesse

minna, aga mul pole tervise tõttu seda võimalust. Alati näen stromkal ka teisi, kelle jaoks see lähim võimalus loodusele, kus samal ajal saab end turvaliselt tunda, sest nii vaimse kui

füüsilise tervise puhul lisab üks lisaülekäik, täiendav liikluselement küllaga raskusi. Ma tean, et see jutt läheb juba faktidelt puhtale emotsionaalsusele, aga näen seda ka teiste

kogukonnaliikmete suust - faktid segunemas emotsionaalsusega, Stroomi on Tallinnas midagi ainulaadset ja erilist (eriti kuna pole "rikkamate" rajoonis) ja väärib hoidmist. Loodan kogu

südamest, et leitakse mingi viis, kuidas see planeeritav väike, mitte segav ala, panna mujale, eriti kuna see väike ja mitte segav. Igal juhul jõudu ja jaksu kõikidele projektiga seotutele

ning hoidke ennast.

Täname arvamuse eest! Mõistame teie muret. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust

ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde

variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate

nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on

hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul

(variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat

kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks

realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast

tehnovõrgu valdaja poolt.

72. Eraisik A. P. 04.03.2025 72.1.

Kõik on väga hea. Täname toetava arvamuse eest!

73. Eraisik J. V. 04.03.2025 73.1.

See on vajalik projekt, tagades mugava ühenduse Põhja Tallinna piirkonna ja Kesklinna vahel. See annab võimaluse asendada bussitransporti. See on säästlik ja roheline. Kas loodaks

mugvamad ühendused Krulli peatusesse, avades endise Kaubajaama alad?

Täname toetava arvamuse eest! Kopli kaubajaama alad kuuluvad endiselt riigile ning seal asuvad ASi Eesti Raudtee rajatised. Linn töötab selle nimel

koostöös raudteevaldajaga, et tulevikus osaliselt pikendada alale Putukaväila. Kavandatava projektiga seda ei lahendata.

Põhja-Tallinna üldplaneeringu lahendus näeb tulevikus ette Kopli kaubajaama osalist avamist, et tekitada Kalamaja ning Pelgulinna vahel mugavamad

ühendused jalakäijatele ning jalgratturitele.

74. Eraisik A. 04.03.2025 74.1.

Stromi park on puhkeala ja te hävitate idee turvalisest ja rahulikust paigast, sisestades sinna "trammi". Kohalik elanik ei toeta üldse. "Trammi randa" läheb vaja ainult nädalavahetustel

ja ainult hea ilmaga - mitte v väga tihti. Ja ülejäänud päevad me siin "nautime" tohutute elektrimasinate hääli. Tänan teid väga, kuid see on tõesti halb mõte. Tulge Stromkasse ja

varahommikul või hilisõhtul jalutage ja nautige loodushääli ja vaikust. Kas sa kavatsed seda kõike hävitada? Miks ei saa ehitada trammiliine Ehtega paralleelselt sinna, kus see nii hävitav

pole? Palun mõelge see projekt uuesti läbi, see on lihtsalt hullumeelsus.

Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt

säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi ka vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal

tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Alternatiivide

kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse

Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on

ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

75. Eraisik T. V. 04.03.2025 75.1.

Puudub igasugune vajadus kulutada linna (inimeste) raha sellisele mahukale ja kallile projektile.Bussiühendus on piisavalt hea (66 on pidevalt pooltühi nii suvel , kui talvel). ¤0 oli enne

liini mõttetutn pikendamist samuti üks normaalsemaid liine üldse, nii tiheduselt, kui ka hõivatuselt. Stroomi pole nii hea supelrand, et siin suvel oleks mingit ülerahvastus mis

lisatransporti vajaks.Tramm oleks täilik hästitöötava keskonna sunniviisiline, ilma kohalike elanikega arvestamata rikkumine. Lisaks pole kohalikel tänavatel trammiliinile piisavalt ruumi.

Parkmetsa ja rannaala arvelt tagasipöördekoha tegemine pole küll "roheline pealinn".

Säästlike liikumisviiside edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on

populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. Põhja-

Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel

ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv

märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud

(rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid

sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist

eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma

lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

76. Eraisik J. K. 04.03.2025 76.1.

Soovitan vastuolijate kisa vähendamiseks rajada liin ringina Puhangust, Pelgurannast, Koldest pst ja siis tagasi Putukaväila mööda. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse

konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru,

mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on

väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

77. Eraisik M. P. 04.03.2025 77.1.

Väga toetan trammiliini ehitust Stroomi randa!Manufaktuuri piirkomd on nüüdseks tihedalt asustatud ja on kiiresti arenev, ehitustööd Puuvillavabriku taastamiseks juba käivad ning 2

uut elamuhoonet on projekteeritud ja 2025 alustatakse ehitusega. Hepsori veebilhel saab tutvuda loodava linnaku visiooniga, ehk plaanis on luua veelgi hooneid sinna piirkonda. Paraku

uus Stroomi liini peatus jääb sealt piirkonnast sama kaugele kui olemasolev Sitsi vòi Angerja peatus. Kas oleks mòeldav veel ümber projekteerida ja lasta trammil minna piki

Manufaktuuri tänavat kuni Sòle tn-ni? Kindlasti teeks selle piirkonna inimesi ròòmsamaks, hetkel joonisel läheb tramm mööda tühermaad kuhu vòibolla tuleb Lidl pood, aga elumaju on

ümbruses vähem.

Täname toetava arvamuse eest! Manufaktuuri piirkonda teenindab Kopli ja Sõle ühistransport ning hakkab teenindama loodav uus tramm, kus

trammipeatus jääb ca 400 m kaugusele. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee.

Seega kasutatakse pikas ulatuses ära haljasala, kuhu ehitamine on oluliselt odavam. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb võimaluse ka Kalaranna

tänavale tramm kavandada, üldplaneeringus on selleks ühistranspordikaardil näidatud muust transpordist võimalusel eraldiseisev

ühistranspordikoridor/rööbastransport.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Järk-järgult

arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse

nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

78. Eraisik M. T. 04.03.2025 78.1.

Trammitee on väga vajalik. Juba oma kodu ostes suureks kaalutluspunktiks, et, vastavalt teadaolevatele plaanidele, trammitee siia tuleb. Loodan, et populistid tempot ning

motivatsiooni maha ei võta ja soovin LV ametnikele jõudu.

Täname toetava arvamuse eest!

79. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 79.1.

Я против строительства трамвайных путей в копли! Вы нас лишили прямого транспорта до центра ,сделав одни "экскурсионные" линии до Ласнамяэ! В связи с чем теперь

квест добраться до дома на общественном транспорте,так ещё и строительство трамвая собрались развернуть на этих небольших улицах! Развивайте какой -нибудь другой

район! И было бы неплохо вернуть линию 40 на прежний маршрут!

Mitteametlik tõlge: Olen Kopli trammiteede ehitamise vastu! Olete meid ilma jätnud otsetranspordist keskusesse, tehes Lasnamäele ainult “ekskursiooni” liine! Seoses sellega on nüüd

sihiks ühistranspordiga koju jõuda ja hakatakse ka nendele väikestele tänavatele trammi ehitama! Arenda mõnda muud valdkonda! Ja tore oleks liin 40 oma algsele marsruudile tagasi

tuua!

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel.

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Välisrahastus on määratud

Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata.

80. Eraisik J. 05.03.2025 80.1.

Ei poolda üldse heaks seda mõtet, et mööda Puhangu tänavat tehakse trammiteid, majadel on peenikesed seinad ja kuuldavus kinnistega akendega on väga hea, kõik mis toimub väljas

on kuulda tuppa isegi kui keegi räägib keskmisest valjemalt, niigi häirivad bussid mis käivad südaööni ja alustavad oma tööpäeva kell viis hommikul, on raske magada jääda. Juhul kui

hakatakse trammiteede ehitust on vägagi häiritud inimeste võimalus puhata. Piisab sellest, et siin on kenasti tööl kolm bussiliini mis juba katavad elanike vajadusi, trammiteed antud

piirkonnas üleliigsed.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma

lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

80.2.

Ettepanek seda raha mida tahetakse trammiteede ehitusse alla panna suunata teede parandusele, kaasarvarud Puhangu tänaval. Ma ei soovi, et minu maja kõrval liiguksid trammid

ning oleks häiritud ilus stroomiranna park ja loodus.

Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Trassi

valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi

arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna

trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik.

81. Eraisik A. M. 05.03.2025 81.1.

Pooldan trammitee rajamist sinna, kus enim rahvast elab. Täname toetava arvamuse eest! Trammitee trassi valikul oligi üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et

trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel.

82. Eraisik M. L. 05.03.2025 82.1.

Igati rajatava trammiliini poolt, loodetavasti avatakse selle rajamise käigus ka hetkel ionimeste jaoks suletud Kopli tn ja Heina tn vaheline suur raudteeala. Ja valmimisele liigub lähemale

ka Putukaväil.

Täname toetava arvamuse eest! Kopli kaubajaama alad kuuluvad endiselt riigile ning seal asuvad ASi Eesti Raudtee rajatised. Linn töötab selle nimel

koostöös raudteevaldajaga, et tulevikus osaliselt pikendada alale Putukaväila. Kavandatava projektiga seda ei lahendata.

Põhja-Tallinna üldplaneeringu lahendus näeb tulevikus ette Kopli kaubajaama osalist avamist, et tekitada Kalamaja ning Pelgulinna vahel mugavamad

ühendused jalakäijatele ning jalgratturitele.

83. Eraisik I. 05.03.2025 83.1.

Olen Puhangu tänavale trammiteede rajamise vastu Täname arvamuse eest! Kuna arvamuse avaldaja pole jätnud e-posti aadressi, pole võimalik küsida põhjendusi, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekuid kavandatava parendamiseks.

84. Eraisik J. E. S. 05.03.2025 84.1.

mida kiiremini seda parem. eestlane ju vingub ette ja taha aga kui tehtud siis avastavad et oligi hea. kaubarongi jaama piirkond rööbad ja muu söiti ja koletad asjad tuleks enne seda

korda teha, näiteks kas vöi ajutine jalakäite ja jalgaratturite tee et rahva saaks aru et see piirkond tuleb ilusak. kaubarongi jaam on nagu prygimägi elurajoonite vahel praegu!! istutage

sinna juba midagi mis on roheline aastaringi aga mitte korgeks kasvavaid kuusi et vaatekoritori jääks alles vanalinnale. mägi männid ju ei kasva körgeks näiteks, moned kadakad.

https://juhanipuukool.ee/est/taimed/okaspuud/kadakad/hiina-kadakas-stricta-50-60-20400101

Täname toetava arvamuse eest! Kopli kaubajaama alad kuuluvad endiselt riigile ning seal asuvad ASi Eesti Raudtee rajatised. Linn töötab selle nimel

koostöös raudteevaldajaga, et tulevikus osaliselt pikendada alale Putukaväila. Kavandatava projektiga seda ei lahendata.

Põhja-Tallinna üldplaneeringu lahendus näeb tulevikus ette Kopli kaubajaama osalist avamist, et tekitada Kalamaja ning Pelgulinna vahel mugavamad

ühendused jalakäijatele ning jalgratturitele. Kopli kaubajaama alale jääv haljastuse osa lahendatakse hilisemate projektide raames.

85. Eraisik E. L. 05.03.2025 85.1.

Jutt on tore, aga ma ei näinud kuskil võrdlust, et miks just tramm. Praegu sõidab Puhangu tänaval juba buss 35 ja 40 ning täitsa randa tuleb nr 66. Miks mitte panna neid busse

tihedamalt käima, need lähevad samadesse sihtkotadesse. Vb lisada üks uus marsruut.Ma näen bussidel järgnevaid eeliseid võrreldes trammiga:

1. Tee on juba olemas. Ei pea midagi ekstra ehitama

2. Iga buss on autonoomne sõiduk.

A. Elektrivõrgu rikke korral liigub endiselt.

B. Takistuse puhul saab mööda põigata, kasutada kõrvaltänavat, ajutist marsruuti.

C. Tehnoloogia areng ei sea piiranguid. Tramm peab ühilduma trammittee ja elektrivõrguga. Buss võib olla ehitatud kuidas tahes.

3. Tõenäoliselt on buss odavam osta

4. Buss ei hõiva maatükki, mis seisab suure osa aja tühjana ja on liikumiseks keelatud (trammitee).Tramm ei ole kiirem kui buss. Proovige ise trammiga sõita, kes ei usu. Mina proovisin,

korduvalt. Tramm seisab kõigi samade fooride ja ülekäiguradade taga, kus seisab ka buss ja auto. Mõnel pool on trammil oma tee, aga trammi üldine uimane liikumine nullib selle efekti.

Proovige. Ma ükskord sõitsin trammiga Hobujaamast Lennujaama 40 minutit. Jala jõuaks u sama ajaga.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud.

Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss.

• Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul

eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda.

• Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant,

kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist.

• Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat.

• Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss.

86. Eraisik V. R. 05.03.2025 86.1.

Trammiliinliin ja/ või pöörangu ehk lõpp -peatusege asukoht mitte lähemal kui 1 km Stroomi pargist ja rannajoonest. Liin peaks pigem jälgima tööstuslikku elektriliiniide, garaazide

vahelist ala Puhangu tn kõrval, olemasoleva Põhja Tallinna ala tööstusraudteed .

Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal

taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse

olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult

eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka

mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning

sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

86.2.

Tihendada ja paranda olemasolevad bussi liinid,asendada elektribussidega ja pigem arendada busside transpordirada. Bussid on väga paindliku ja kordades kiiremad

linnaliikluses.Bussiliin Lasnamąelt Stroomi on juba toonud ebaturvalise olukorra.,sest piirkonda lisanduvad ja koormavad teiste linna osade rändlejad. Trammi on vaja Lasnamäele !!!

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma

lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

86.3.

Park on juba kaotanud rohevöötme seoses Hipodroomi ala kortermajade täis ehitamise plaanideg. Stroomi pargi ja ranna ala ei tohi kannatada. Ei tohi vähendada linnapargi

roheruutmeetrid.

Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt

säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks

lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on

hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul

(variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb

kaaluda ka muid variante.

87. Eraisik L. F. 05.03.2025 87.1.

1) Suurepärane, et linn rajab trammitee Pelguranna asumisse, kus on kõrge elanike tihedus ja mitmeid asutusi/kohti, mille ühistranspordiligipääsu tuleks parandada (Stroomi rand,

Jehoova tunnistajate kuningriigisaal, Pelgulinna riigigümnaasium jt). Palun ehitage see trammitee Puhangu tänava trassile valmis ning rajage trammiteid ka nendesse tiheda asustusega

linnaosadesse, kus trammiühendus seni kas puudub või on liiga napp (Mustamäe, Haabersti, Lasnamäe).

Täname toetava tagasiside eest! Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna

Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

87.2.

2) Kavandatava trammitee mööda Pelguranna tänavat Kopli poole pikendamise vajadus tegelikult puudub, linn võiks selle perspektiivse ühenduse Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringust kustutada. Kopli poolsaar on geograafiliselt pikk ja kitsas, Koplis on juba olemas väga hästi toimiv ja renoveeritud taristuga trammiühendus (lausa kolme trammiliiniga),

samuti on plaanis reisirongiliikluse tarbeks rekonstrueerida Bekkeri asumisse viiv Kopli laiarööpmeline tööstusraudtee. Lisaks veel kolmanda(!) rööbastee surumine kitsale Kopli

poolsaarele on tarbetu ja raiskav (Pelguranna-Kopliranna tänava sihile, nagu näidatud linnaosa üldplaneeringus). Palju mõistlikum on edasised taristuinvesteeringud suunata nendele

trassidele, kus trammitee seni täielikult puudub (näiteks Liivalaia tänav, Laagna tee, Sõpruse puiestee, Mustamäe tee, Paldiski maantee).

Vt ka vastust punktis 87.1. Tulevikuperspektiivid kajastuvad koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus, palume teha vastavad ettepanekud koostatava

Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna

Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

88. Eraisik E. M. 05.03.2025 88.1.

Bussiliiklus Pelgurannas toimib väga hästi ja ei ole mingit vajadust trammiliilluse lisamiseks. Tramm tekitaks liikluses suuremat segadust. Olen trammiliini rajamise vastu. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

89. Eraisik J. 05.03.2025 89.1.

Palun, palun, palun tooge putukaväljale tramm - mööda Paavlit, et parandada ligipääs Manufaktuuri kvartarile. Hetkel lähim trammipeatus on Angerja ja see jääb pigem kaugeks. Manufaktuuri piirkonda teenindab Kopli ja Sõle ühistransport ning hakkab teenindama loodav uus tramm, kus trammipeatus jääb ca 400 m kaugusele.

Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega kasutatakse pikas ulatuses ära

haljasala, kuhu ehitamine on oluliselt odavam. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb võimaluse ka Kalaranna tänavale tramm kavandada,

üldplaneeringus on selleks ühistranspordikaardil näidatud muust transpordist võimalusel eraldiseisev ühistranspordikoridor/rööbastransport. Järk-järgult

arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse

nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab

jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

90. Eraisik K. K. S. 05.03.2025 90.1.

Ei soovi trammiteed. Tramm hakkab Stroomimetsa loomastiku ja keskkonda segama/häirima oma müraga. Täname arvamuse eest! Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid.

91. Eraisik J. 05.03.2025 91.1.

EI OLE ABSOLUUTSELT NÕUS SÄÄRASE ASJAGA. PAISTAB ET TEIL ON AEGA NII LAIALT KÄES ET JÄÄB ÜLE LOLLUSTEGA TEGELEMISEKSKI. KUI TE TÕESTI HOOLITE KOPLI ELANIKE

LIIKUMISVÕIMALUSTE PARANDAMIST SIIS RAJAGE LÕPUKS LÄBIMURRE EHK ÜHENDAGE KOPLIRANNA JA LAHEPEA TÄNAVAD SÕIDUKITE LIIKLUSEKS!!!

Täname arvamuse eest! Kavandatava projektiga Kopliranna ja Lahepea tänavate läbimurret ei lahendata. Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on

kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult

kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Infoks, et koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga on ette nähtud

Ädala tänava pikendus, mis näeb ette täiendava ühenduse Paldiski mnt-ga. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on

vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

92. Eraisik L. M. 05.03.2025 92.1.

Elan Puhangu tänaval. meil on palju busse, mis sõidavad linna. tramm mere lähedal. Mille eest? Olen väga vastu Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

93. Eraisik M. 05.03.2025 93.1.

Sellise trammitee rajamine on mõttetu. Stroomi randa sõidab juba 3 erinevat bussi liini. Mille marsuudid on piisavalt erinevad, et pea igast linnaosast saaks keegi ainult ühe bussiga

rannani. Juba ainuüksi see väide tõestab, et uue liini rajamine pole optimaalne lahendus vaid ühistranspordi ja liikusekorralduse keeruliseks ajamine. Kui linnavalitsus leiab probleeme

ühistranspordi üle rahvastumises, siis tuleks kas graafikuid tihendada või asendada väiksed bussid rohkem lõõtsaga bussidega. Sest kui on olemas bussiliinid mille korrigeerimine kannaks

vilja, siis miks mitte nendega tegeleda?

Mõistlikum ja minu arvates odavam oleks teha, uuring mis näitab kui palju inimesi millal liigub. See annaks nii linnale kui rahvale aimu kuidas piirkonnas liikumine on. Ning millele

toetudes saaks teha kokkuvõtteid ja jõuda lahenduseni. Selle põhjal korrigeerida/redigeerida olemasoleva transpordi liikumisi. Uue liini rajamine ei muuda vanu liine paremaks kui teie

arvates nendega probleeme esineb. Praegused liinid jätkaks ikka nagu need praegu on midagi muutumata. Enne tuleb vanaga tegeleda nii kaua, kuni enam ei osata midagi teha sellega.

Pragused liinid tuleb saada nii optimaalseks, et linn ja rahavas ei oleks vastu üksteisele. Mitte nagu Buss nr. 40 ära rikkumine. Buss nr. 35 ja nr. 66 sõidavad juba Lasnamäele. SEDA

KOLMANDAT POLE VAJA! TAASTAGE BUSS NR. 40 EELNEV PELGURANNA-VIRU KESKUS MARSUUT! MITTE KEEGI EI SALLI SEDA MUUDATUST MIS TEGITE! Linn võiks natuke loogilisemalt

ja paremini on raha kulutada.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Infoks, et trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Põhja-

Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel

ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv

märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud

(rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid

sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist

eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma

lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

94. Eraisik A. L. 05.03.2025 94.1.

1. Не могу найти исследование о состояние пляжной зоны Штромки. Как вы планируете бороться с эррозией и разрушением береговой линии?

MItteametlik tõlge: Ma ei leia uuringut Stroomi rannaala seisukorra kohta. Kuidas kavatsete võidelda erosiooni ja rannajoone hävimise vastu?

Kuivõrd trammitee puutumus rannaalaga puudub ja rohealas hõivatakse vaid väike osa (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast),

ei kuulu projekti mahtu rannaala erosiooni uuringud. Võimalik erosiooni küsimus on aktuaalsem Kopliranna põhjapoolsemas osas.

94.2.

2. Прошу разместить на сайте исследование о высоте грунтовых вод; научные результаты исследования какое влияние строительство окажет на грунт, а так же какой тип

грунта в месте предполагаемого строительства?

Mitteametlik tõlge: Palun postitada kodulehele uuring põhjavee kõrguse kohta; uuringu teaduslikud tulemused: millist mõju avaldab ehitus pinnasele ja mis tüüpi pinnas on kavandatava

ehituse kohas?

Vajalikud uuringud teostatakse projekteerimise käigus. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid

müra ja vibratsiooni vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et tegemist on projekteerimistingimuste etapiga ning projekteerimistingimuste eesmärk on

eelkõige panna paika ehitise asukoht katastriüksuste täpsusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused

ehitusprojekti koostamiseks.

94.3.

3. Так как мы гордо носим титул "Зелёной столицы", то как вы объясните разрушение зелёной зоны?

Mitteametlik tõlge: Kuna me kanname uhkusega “Rohelise pealinna” tiitlit, siis kuidas seletad rohelise tsooni hävimist?

Säästlike liikumisviiside edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Rohelist pööret aitab tagada ka

alternatiivkütustele üleminek, mis vähendab CO2 heidet ja säästab looduskeskkonda. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja

madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7

kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust.

94.4.

4. Исследование о влияние шума, в условиях ограниченного пространства.

Mitteametlik tõlge: Müra mõju uuring kinnistes ruumides.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

94.5.

5. Как вы планируете престроить перекрёсток Рандла-Пухангу. Выезд со стороны Рандла и поворот в сторону моря под 90 градусов. И за ним сразу же пешеходный

переход, по которому дети идут в школу. Зимой трамвайные пути имеют свойство становиться скользкими.

Mitteametlik tõlge: Kuidas plaanite Randla-Puhangu ristmikku arendada? Välju Randla juurest ja pööra 90 kraadi mere poole. Ja kohe selle taga on ülekäigurada, mida mööda lapsed

kooli lähevad. Talvel kipuvad trammiteed libedaks muutuma.

Kõik ülekäigurajad lahendatakse vastavalt Tallinna Transpordiameti tehnilistele tingimustele projekteerimise käigus, mil täpsustub kogu liikluskorraldus.

94.6.

6. Что вы планируете делать с 35, 40 маршрутами автобусов? Если оставить, то улица Пухангу станет слишком загруженной и шумной. Если убирать, то пропадёт прямое

соединение с другими районами и местами пересадок.

Mitteametlik tõlge: Mida plaanite teha 35, 40 bussiliinidega? Kui jätta, muutub Puhangu tee liiga tiheda liiklusega ja lärmakaks. Kui eemaldate selle, kaotate otseühendused teiste

piirkondade ja ülekandepunktidega.

Liikluskorraldus täpsustub projekteerimise käigus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised

tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Kui teil on konkreetseid ettepanekuid bussiliinide osas, saate need esitada järgmises etapis -

eskiisprojekti väljatöötamisel.

94.7.

7. Почему Вы полностью игнорируете мнение жителей, которые будут вынуждены жить в вашем аду с трамваями?

Mitteametlik tõlge: Miks eirate täielikult nende elanike arvamust, kes on sunnitud trammidega teie pärapõrgusse elama?

Kavandatava rajamisel lähtutakse olemasolevatest eesmärkidest ja strateegiatest, sh koostatavast Põhja-Tallinna üldplaneeringust. Linna eesmärk on

pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt

tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide

arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid

trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks

otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja

trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus

on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud

Pelguranna trammitee trassile A.

94.8.

8. Что вы можете предложить, если трамваи встанут и перестанут ездить (это в столице уже обычная практика)?

Mitteametlik tõlge: Mida saate pakkuda, kui trammid ei tööta (pealinnas on see juba levinud praktika)?

Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt samamoodi nagu mujal

linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni.

94.9.

9. Почему вы отказались проложить трамвайные пути на месте старой железной дороги?

Mitteametlik tõlge: Miks keeldusite vana raudtee kohale trammirööbastest?

Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal

taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse

olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel.

94.10.

10. Почему Вы отказались от строительства трамвайных путей на Рявала, а в зелёный район пытаетесь это впихнуть?

Mitteametlik tõlge: Miks keeldusite Rävalale trammiradade ehitamisest ja kas üritate seda haljasalale suruda?

Rävala trammitee ärajäämisel oli mitmeid põhjuseid, kuid eelkõige hinnati see perspektiivituks, kuna oleks hakanud Pärnu mnt trammiliini marsruuti

dubleerima. Seetõttu otsustati lõpuks Liivalaia ja ka Vanasadama (Laikmaa-Hobujaama osas) trammitee kasuks.

Kui mõtlete haljasala osas trammi tagasipöörde kohta, siis tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane

lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks

rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4%

pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada

ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee

kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini

pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

94.11.

11. Как вы планируете чистить трамвайные пути на открытой местности (где планируется кольцо разворота?)

Mitteametlik tõlge: Kuidas plaanite puhastada trammiradu lagedatel aladel (kuhu on planeeritud pöördering?)

Puhastustöid teostab Tallinna Transpordiameti lepingupartner. Pöörderingi puhastamine erilisi probleeme ei tohiks tekitada, rohkem on tööd ristliikluse

kohal.

94.12.

12. УСЛЫШЬТЕ - МЕСТНЫЕ ЖИТЕЛИ КАТЕГОРИЧЕСКИ ПРОТИВ СТРОИТЕЛЬСТВА ТРАМВАЙНЫХ ПУТЕЙ ПО УЛИЦЕ ПУХАНГУ

Mitteametlik tõlge: KUULA - KOHALIKUD ELANIKUD ON RANGELT PUHANGU TÄNAVAL TRAMMIRAADE EHITAMISE VASTU

Täname tähelepanu juhtimise eest! Vt ka vastuseid punktides 94.1.-94.11. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid,

mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi

erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

95. Eraisik M. 05.03.2025 95.1.

Tere,Miks seda trammiteed ei võiks rajada piki Putukaväila? Seal kus varem olid suured kõrgepingeliini tornid ja siis keerata Kolde teele, mis on kordades laiem kui Puhangu. Putukaväila

juures on ka garaaziboksid ja Sõle pealt keerates võiks see trammitee hoopis Putukaväila äärest ja garaazibokside tagant läbi sõita. Jällegi, seal on niipalju ruumi ja valdav enamus poleks

vastu, et see sealt jookseks ja siis Kolde teele pööraks.

Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada

võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv on väiksem.

Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste

liikumisviisidega. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige

otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate

arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

96. Eraisik J. 05.03.2025 96.1.

Ma ei taha Puhangu tänava piirkonda trammiliini. See on vaikne piirkond.Palun leidke mõni muu lahendus! Täname arvamuse eest! Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed.

97. Eraisik S. K. 05.03.2025 97.1.

Meil see tramm siin pole vaja. punkt. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

98. Eraisik T. 05.03.2025 98.1.

Väga tervitatav, et trammitee selles suunas rajatakse! Kopli tänava elanikuna on rõõm kuulda, et projekteeritakse trammiliin, mis viib otse randa ja lootus, et rattaga natukenegi

ohutumalt randa saab, on tore. Ainuke mure on see, et Puhangu tänav alates Sõle tn ristmikust kuni rajatava trammiteeni (Puhangu tn 69 maja ees olev kurv) on sisuliselt ilma

kõnniteeta jäetud ning kohalikud elanikud suunatakse ebamugavalt kõrvaltänavatele, majade vahele augulisele asfaldile jalutama. Alates sellest trammitee kurvist on võimalik

jalakäijana enam-vähem normaalselt kõndida. Ka jalgratturina äärmiselt ebameeldiv Puhangu tänava algusest ranna poole sõita, sest seda tuleb teha kuskil majade vahel hoopis, lisaks

on Randla tänava ületamine tehtud mingi imeliku jõnksuga ja ülekäigurada on täiesti arusaamatus asukohas. Inimene tahab ikka kõndida otse, mitte teha mingit tobedat kurvi, sama on

rattaga sõites. Pooldan sõidutee kitsamaks ehitamist antud tänaval, sest veel 3a tagasi Puhangu tänaval elades oli pidev mure 30 km/h kiiruspiirangu alas kihutajatega. See piirang võiks

laieneda ka Puhangu tänava algusesse kuni Sõle tänava ristmikuni.

Täname toetava arvamuse eest! Kui õigesti aru saame, siis mõtlete lõiku Sõle tn ristmikust kuni Puhangu tn 12. Sealne kõnnitee rajamine on Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametil plaanis lahendada eraldiseisva projektiga (PT 2411802/01490 on väljastatud 09.08.2024) ning läheb eelduste kohaselt

järgmine aasta ehitusse. Käesolevas trammitee projektis vaadatakse ülekäiguradade asetused projekteerimise käigus üle ning lahendatakse vastavalt

nõuetele, sõiduteed kitsamaks ehitada pole plaanis.

98.2.

Lisaks, loodan et selleks ajaks, kui uus trammitee valmib, on trammid natukenegi vaiksemad. Hetkel on meeletu vilin ka nendel uutel Pesa trammidel. Elan hetkel trammitee läheduses ja

väga häiriv on päevast-päeva kuulda vilinat, mida uued trammid kohapealt ärasõites tekitavad. Stroomi rand on hetkel üks vaiksemaid kohti, kus Tallinna elanikul on looduses võimalik

jalutada, ilma et peaks kannatama liiklusmüra (vastupidiselt Kadrioru pargile ja Reidi teele). Loodan siiralt, et uus tramm liiklusmüra oluliselt juurde ei tekita!

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi (vt ka vastust punktis 2). Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene,

kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga

paremini kaetud.

99. Eraisik R. M. 05.03.2025 99.1.

Я категорически против строительства трамвайной линии.Нарушит колорит и неповторимость зоны отдыха и пляжа района.

Mitteametlik tõlge: Olen kategooriliselt trammiliini rajamise vastu. See rikub piirkonna puhkeala ja ranna värvi ja omapära.

Täname arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub

Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

100. Eraisik E. 05.03.2025 100.1.

Pelguranda ei ole vaja trammiliini. Stroomi rand ning mets võiks jääda nii mahulast infrastruktuurist puutumata! Täname arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub

Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

101. Eraisik V. 05.03.2025 101.1.

Mõtlen et see ei ole hea idee. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks see pole arvamuse avaldaja hinnangul

hea idee ning võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.

102. Eraisik B. P. 05.03.2025 102.1.

Olen trammiliikluse edasise arendamise suur toetaja. Meeldib ka praegune trass ja olen valmis aktiivselt kaasa mõtlema, kuidas kaasavalt ning nutikalt nii Pelguranna kui ka teisi suundi

arendada.

Täname toetava arvamus eest! Projekteerimistingimustes on ühtlasi nõue kaasata ehitusloa taotluse menetlusse projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastanud ning arvamust avaldanud asutused/isikud. Teil on võimalik osa võtta ka projekteerimise järgmistes etappides, osaledes

projekteerimistingimuste avalikul arutelul, avaldades arvamust eskiisprojektile ning osaledes selle tutvustusel. Tulevikuperspektiivid saavad kirja ka

koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid teha.

103. Eraisik (nimi puudub) 05.03.2025 103.1.

Ilmselt saate omajagu negatiivset tagasisidet, omalt poolt aga soovin avaldada trammitee piirkonda toomisele toetust. See avardab transpordivõimalusi ja annab lähikonnas elavatele

inimestele mugava alternatiivi autole.

Täname toetava arvamuse eest!

104. Eraisik A-B. M. 05.03.2025 104.1.

Ei pea vajalikuks antud trammitee rajamist. Pelgulinnal on väga hea ühendus kesklinnaga. Rikuti ära vana buss 40, mis pandi käima harvemini ja ebavajalikult Lasnamäele, kuhu käib

piisavalt busse. Nüüd õigustatakse, et ühendus on halb ja trammi vaja. Tehke bussigraafik korda ja kõik laheneb. Pelgulinna ei ole ettenähtud uusarendusi, va vana hipodroomi asemele,

kuhu tramm nagunii ei jõua. Seega ei ole ette näha ka rahvaarvu suuremat tõusu. Samuti käib Kopli tramm, milleni on väga hea ligipääs Pelgulinna inimestel.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

105. Eraisik J. 05.03.2025 105.1.

Ei poolda trammiliini rajamist sellisel kujul nagu ta hetkel on. Trammitee ei tohi üldse olla rannapargi tsoonis, isegi natuke nagu see praegu piltidel on. See ei soodusta inimeste turvalist

liikumist pargi alal ja kindlasti vähendab pargi tsooni.Stroomi territoorium peab jääma puutumatu ning auto/trammi vaba!

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

105.2.

Trammitee võib olla kombineeritud putukavälja territooriumiga ja ring võib olla ehitatud pelgu ühisaja kõrval. Seal on selleks ruumi. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

106. Eraisik A. S. 06.03.2025 106.1.

Olen pikka aega elanud Puhangu tänaval. Olen täiesti veendunud, et trammiliin sinna ei sobi mitte mingil kujul. Seal on kitsas tee majade vahel ja ei ole midagi tähtsat. Oluliselt patemini

see sobiks Kari tänavale.

Täname arvamuse eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse

elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel

kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

107. Eraisik A. M. 06.03.2025 107.1. Tere. Hoian väga pöialt, et trammitee nii ka tuleks. Täname toetava arvamuse eest!

108. Eraisik S. Ž. 06.03.2025 108.1.

Tere!Olen Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilane ja leian, et see projekt on väga kasulik nii kohalikele elanikele kui ka töötajatele ja õpilastele. Meil, õpilastel, on suur probleem

ühistranspordiga kooli ja koolist liikumisel. Sellel õppeaastal õpib meie koolis üle 700 õpilase ning järgmisel aastal lisandub veel 360, mis tähendab, et kokku on koolis 1080

õppekohta.Meie väljakutse seisneb selles, et tunnid algavad ja lõpevad kõigil klassidel samal ajal (8.45 ja 16.15), mistõttu tekib väga suur vajadus ühistranspordi kasutamiseks just neil

kellaaegadel. Trammiliin aitaks kindlasti sellele probleemile lahendust leida, mistõttu toetan seda projekti kui selle piirkonna õpilane.

Täname toetava arvamuse eest!

109. Eraisik K. 06.03.2025 109.1.

Trammitee võiks tulla garaažide asemele, mitte putukaväilale. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega kasutatakse pikas ulatuses ära

haljasala, kus varasemalt kulges raudtee, st trammil on võimalik liikuda muust liiklusest eraldiseisvalt, ja kus ehitamine on oluliselt odavam. Kavandamisel

arvestatakse esmalt ikkagi olemasoleva vabade munitsipaalomandis olevate kinnistutega (lisaks on oluline maa sihtotstarve). Erakinnistuid hõivatakse

vaid põhjendatud juhtudel, kui muud paremat lahendust ei ole.

110. Eraisik A. 06.03.2025 110.1.

vastu trammi rööbastele Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.

111. Eraisik A. V. 06.03.2025 111.1.

Sobis variant D, ehk tagasipööre kolde tänaval. Sellega tulevikus saab trammiliini pikendada rocca al mare suunas. VÕI hippodroomi ala kaudu ühendada läbi kristiine keskuse Liivalaia

projektiga.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised

liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa

kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse

nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

112. Eraisik S. K. 06.03.2025 112.1.

Ma olen täitsa vastu selle mõtte eest, meil siin üldse ei ole vaja tramm, kuna väga hea ja rahulikult sõidavad bussid. Trammi tee ülekoormab Sõle tänav, mis on tänasepäevani juba on

ülekoormatud valgusfooriga, ja roheline tee puudub.

Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku ümberehituse realiseerumisel leevendab see samuti ülekoormatust. Ristmiku ümberehitusel luuakse

terviklahendus, mis vastab piirkonna arengu suunistele - rajatakse kahe ristmiku asemel üks, kus tekib võimalus lühendada fooritsükleid kõigi

kasutajagruppide jaoks, luua jalakäijale ülekäigukoht Manufaktuuri tn sihis ning sõidukitele turvalisem otsesiht Paavli keskuse ja Pelguranna asumi vahel.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

112.2.

Palun kasutage trammi raha et ehitada lõppuni Stroomi ranna maja ja pikendata ranna piirkond, ning puhastada kivist, ehitage grillimis kohad lõppuni. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Stroomi

rannahoone projekteerimise ja ehituse hange on läbi viidud ning leping sõlmitud, eeldatav valmimise aeg on august 2025. Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on

planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest.

112.3.

See on rahulik piirkond kus tramm hakkab sega inimeste rahu alates 04,00 kuni 01,00 iga päeva. Palun täitke Eesti Põhiseadus ja alustage avalik hääletamine selle teemale siia elatava

inimeste vahel. Suvel ranna puhkamis ajal, ma ei soovi kuulda kuidas kõrval sõidab 15 tonni transport ja tunda seda läbi maad. Kui see projekt läheb edasi, alustan umbusaldamis

avaldus.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

113. Eraisik I. 06.03.2025 113.1.

Mulle meeldib selle uue trammi idee. Küll aga olen kuulnud kriitikat, et ümberpööramine tuleb pargi haljasalale. Ja ka seda, et trammi kahe sõiduraja tõttu on palju müra ja transpordi

liikumine võib olla raskendatud Puhangu elanikule.Ma arvan, et see pole nii suur probleem. Aga minu meelest oleks neid väiteid arvestades võimalik pargis tagasipööret mitte teha. Selle

asemel võiks rajada üks raja Puhangu mööda kuni Kolde puiestee ja läbi Kolde kuni vana raudtee(putukaväil) ja seal lasta juba tagasi. Umbes nagu pildil. Samal ajal on marsruudi

pikenemine pole nii suur, mürakoormus väheneb ja marsruuti esteetika kasvab. Ja kaks lisa peatusi on suur pluss puuetega inimestele. Ned teevad Stroomi ranna mets kättesaadavam.

Täname toetava arvamuse eest! Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi

asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

114. Eraisik A. R. 07.03.2025 114.1.

Vastusena LOV ettepanekule punktis 5.3: kuhu veel te tahate rattatee panna? Ei ole vaja seal ratta teed. On olemas Stroomi ala kus saab liikuda rattaga ja putukaväil, kui ehitakse. Rattateede lõplik lahendus täpsustub projekteerimise käigus.

114.2.

Vastusena LOV ettepanekule punktis 5.4: sama asi Jalgrata teega. Seal ei ole nii palju ruumi nihutamiseks. Jalgteede lõplik lahendus täpsustub projekteerimise käigus.

114.3.

Vastusena Puhangu tn 69 KÜ arvamusele punktis 9.1: tramm liikumine onangu ee väga kuuldav. Isegi uued trammid liikuvad suure müratugevusega. Kuulsin kuidas trammid liikuvad

Kopli ltänava suunas. Vibratsioon, müra on väga suured. Olen solidaarne Puhangu tänava elanikuga.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

114.4.

Vastusena Puhangu tn 87 KÜ arvamusele punktis 10.1: see infotund mis oli. Selle kohta ei onlud väga palju infot. Sain teada sellest ainult pärast kui oli kõik viidud ja ainult Facebookist.

Informatiivsuse kohta võib öelda et see kõnnib ühel jalal.

Täname tagasiside eest! Üritasime võimalikult hästi sõna levitada, kuid võtame teadmiseks ning üritame järgmistel kordadel veelgi paremini.

114.5.

Vastusena Puhangu tn 87 KÜ arvamusele punktis 10.2: parkla kohad. Ei ole mõtet teha parkimiskohad Puhangu tänaval. Praegu sees on tühi, kitsas. Kui pannakse parkimiskohad, siis

kuidas seal jalutada? Üldiselt olen väga vastu trammitee ehitamisega, sest lati jalutan koeraga seal ja meeldib praegune seis Puhangu tänaval. Piisavalt bussi ja kamikadzeid

tõukerattastega.

Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on

Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma

kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates.

114.6.

Ettepanek: kui tahate trammiteed rajada, võiks kasutada Putukaväil pöördega välja lõpus. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

(puudub,

arvamus esitatud

LOVis kohapeal)

114.7.

OLEN VASTU! MÜRAKAS, isegi uued trammid. Ümberpöörd on ka mõtetu. Jalgrattatee koos trammi liinidega, ei ole hea idee. Teed linna pääsemiseks on palju. Bussid 40, 35, 66 on

piisav. Suvel juba nagu nii palju joodikuid rannal. Veel ei vaja. VASTU!

Vt ka vastuseid punktides 114.2 ja 114.3. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri,

Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade

tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning

sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

114.8.

Parem tehke korda promenaadid ja rannakoht korda. Stroomi rannahoone projekteerimise ja ehituse hange on läbi viidud ning leping sõlmitud, eeldatav valmimise aeg on august 2025. Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on

planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest.

115. Eraisik P. 07.03.2025 115.1. Rohkem tramme on parem! Täname toetava arvamuse eest!

116. Eraisik A. P. 07.03.2025 116.1.

Ma ei taha, et minu maja all sõidaks tramm, sest pidev müra ja vibratsioon hävitavad sojaoad ja mu elu!Olen tungivalt vastu! Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

117. Eraisik I. K. 07.03.2025 117.1.

Trammiliini üldse pole vaja rajada. On olemas bussid. Kõik need pikaajalised ehitustööd segavad elanike liikumist ja muutuvad õhku halvemaks. Need, kes tahavad trammiliini ehitada

ise ei hakka seda kasutama. Elanikud aga hakkavad kannatama liikumise ebamugavust, müra ja busside-trammide mööda sõitmist. Praegu on meil ilus looduslik ala. Pärast ehitamist

tuleb inimtehtud ala, mis ei ole enam looduslik.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside

marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

Projekteerimise käigus täpsustatakse vajalikud rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega

puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku

tänavalahenduse. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus

tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

118. Eraisik M. O. 07.03.2025 118.1.

Mulle väga meeldib see plaan Täname toetava arvamuse eest!

119. Eraisik C. L. E. 07.03.2025 119.1.

Tere!Olen Pelguranna elanik ning tramm on väga teretulnud! Mida saavad teha elanikud, et tramm jõuaks ka nendeni? Selles osas tundub täiesti võimatu oma häält kuuldavaks teha

antud projektis, kuid proovin ikkagi läbi selle ettepaneku:Tramm tuleks Pelguranda ''Variant 2'' märgitud trammiliinina (lisatud fail, mille leidsin kunagi kuskilt ettepanekutest), et rohkem

Pelgurandlasi saaks trammiga linna. Seljuhul saab ka trammiga endiselt randa kenasti, aga rannapark jääks oma endisel kujul alles.Antud Versioon 1 puhul jääb nii minu kui ka paljude

teiste Pelguranna elanike jaoks trammiliin liiga kaugele. Kui eesmärk on võimalikult palju Pelgurandlasi trammiga linna saada, siis miks ei arvestata kõikide Pelguranna elanikega (kelle

jaoks Maleva praegune olemasolev Kopli trammipeatus ka liiga kauge on)? Mingil veidral põhjusel sügeleb kuskil püksis linnavalitsuse abilinnapeal Perel, et tramm peaks ümber

pöörama keset rannaparki, mis on tõesti imeline koht vabaaja veetmiseks ja sellega kahjuks heaolu ja koha väärtus langeb (jah, ka isegi siis kui 1% rannapargist võetakse trammi

ümberpöördeks). Võiksite mõelda ikkagi kõikidele antud ala elanikele ja minna edasi Variant 2'ga - tean, et seal on ka suur vastumeel Puhangu tänava kortermajade poolt, kuid kui

trammitee juba kindlalt kavas on, siis võiks see jõuda võimalikult paljude elanikeni.

Täname toetava arvamuse eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti

arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel

kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

Tulevikuperspektiivid saavad kirja ka koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid teha.

120. Eraisik J. N. 07.03.2025 120.1.

Tagasipööre rannapargis on ebamõistlik, sest lõhub pargikeskkonda. Pakun alternatiive, lisan ka faili vastavate skeemidega: 1) tagasipööre Pelguranna tn ja Kolde pst ristmikul olevas

parklas - kasutame olemasolevat liikluspinda

Tegemist on munitsipaalomandis oleva transpordimaaga, seega iseenesest huvitav mõte. Arvestades minimaalset vajalikku ümberpöörderaadiust (25 m),

siis ilmselt ei mahuks pöördering antud kinnistule ära ning oleks vaja arvestada naaberkinnistute hõivamisega. Mitmete järskude pöörangute

kavandamine vähendab aga trammide liikumiskiirust. Lisaks on koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on skeemil näidatud tagasipööramise kohas

ette nähtud perspektiivselt korterelamumaa (taskukohase elamise võimaluste loomise eesmärgil). Ühtlasi osutub probleemiks, et Pelguranna tänavaga

paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada,

peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see

eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses

muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. Kohalikele oleks probleemiks ka

parkimisvõimaluste vähenemine. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab

rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline

lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

120.2.

2) tagasisuund kulgeb mööda Kolde puiesteed, sealt edasi Puhangu tänava suunas piki Puhangu 45 parkla serva ning mööda teed või paralleelselt teega, mis jääb Puhangu 53 elumaja ja

Puhangu 29 kuni 43 garaažide vahele ning sealtkaudu tagasi Puhangu tänavale. Viimatimainitud teekond jääb üldkasutatavale maale Kolde pst 94a (78408:805:0066) ning kuna sellele

alal miljööväärtuslikkus sisuliselt puudub, siis ei saa trammiteest sealse keskkonna lõhkujat, kuid võib osutuda rikastajaks. Võib kaaluda ka kahesuunalisust.

Vt ka vastust punktis 120.1. Praeguse lahenduse järgi on tramm siiski kiirem (marsruut võimalikult otse) ning rohkem avatud ka Ehte tn poolsele kvartalile.

Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega. Ühtlasi oli trammitee trassi valikul üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu,

et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv

peatuste läheduses on väiksem.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse

taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

120.3.

3) kahesuunaline trammitee Sõle - Puhangu - Kolde pst - Ehte - Sõle. Ehte tänav ei ole garaažide tõttu kuigi miljööväärtuslik, seega saab trammitee seda piirkonda ainult rikastada. Selle

variandi puhul tundub otstarbekam kahesuunalisus. Pelguranda sõidab siis kaks trammiliini või ühe liini a ja b variandid, mis sõidavad sama ringi teineteisele vastassuunas. Mh

võimdaldab mugavama ligipääsu kaubanduskeskusele, lisaks väldib trammiringi sisse jääva kvartali elanike jaoks nõningaid ebamugavusi, mis võivad kaasneda juhul, kui sel kujul jääb

trammiring ühesuunaliseks.

Vt vastust punktis 120.2. Praegune lahendus, mis kulgeb mööda Putukaväila kuni Puhangu tänavani, hõlmab elanikke mõlemalt poolt kvartalilt ning ei pea

trassi selles lõigus dubleerima, mis oleks ka kallim lahendus.

121. Eraisik P. R. 07.03.2025 121.1.

1. Ümberpööramine tuleb uuesti läbi mõelda. See ei ole OK, et pargiala vähendatakse. Siit natuke ja sealt natuke ja lõpuks on väike jupp ainult metsa järgi (kogu Hipodroomi ala

ehitatakse täis, Uus-Meramaa asum jne). Rohlisest Tallinnast ei jää midagi järgi. Mõne teise tänava kaudu tagasipööre?

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

121.2.

2. Kuidas tagatakse reaalselt kiire ühendus kesklinnaga? Tramm oma põhimõttelt on aeglasem kui buss, pöörangud jne. Minu ettepanek on peatuste arvut optimeerimine, et peatused

ei oleks iga 100m tagant. Tööinimene tahab kiiresti linna saada. Samuti tuleb optimeerida pöörangute arv võimalikult väikseks.

Täname arvamuse eest! Võimalusel arvestatakse tagasisidega trammipeatuste määramisel. Peatuste asukohad valitakse selliselt, et võimalikult paljud

kasutajatel oleks nendesse mugav ligipääs. Peatuste asukohad jm detailid täpsustuvad projekteerimise käigus. Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu

liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss. Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää

kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda. Trammid on ühtlasi

suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, kuivõrd rohkemate

busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist.

122. Eraisik R. T. 07.03.2025 122.1.

Olen Pelguranna trammitee ehituse poolt. See tähendab, et ma ei ole selle ehitamise vastu. Aga eelistaksin tagasipöörde varianti nr 1 mis teeb tagasipöörde Puhangu tn 91 garaažide

kohal. Põhjendaks seda sellega, et trammid üldjuhul teevad pööramisel ja tagasipööramisel rohkem häält (trammi rataste krigin) ja jätaks mereranna ja rannapargi trammi liiklusest ja

trammi helidest puhtana. Pelguranna tänavast mere poole ma trammiga ei tuleks. Kõike head.

Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

123. Eraisik K. H. 07.03.2025 123.1.

Trammitee ei peaks ületama Pelguranna tänavat ja ulatuma pargialale, see tekitab Pelguranna tänaval tõelise liikluskaose, juba praegu liigub mööda Pelguranna tänavat 3 bussiliini ja

suvel on autoliiklus väga tihe. Pelguranna tänaval on ka lasteaed, kus liigub palju väikelapsi ja nende vanemaid, kes liiguvad nii bussi kui autoga.

Täname toetava arvamuse eest! Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi

selge tähistamine). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga

paremini kaetud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult

mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt

elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad.

123.2.

Ümberpööramisel pooldan tagasipöörde varianti nr 1, mis jääb Puhangu tänavale. Need garaazid ei sobi ammu enam sinna ja tänane garaazide ümbrus on korrastamata talvel lund ei

lükata, kuna on justkui "ei kellegimaa". Toetan trammitee rajamist ja ühistarnsporti aga nii, et säiliks rannapark ja puhkeala.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

124. Eraisik M. M. 08.03.2025 124.1.

Te väidate, et uut trammiliini on vaja selleks, et ühendada Stroomi ja kesklinn. Selleks on juba praegu olemas väga head võimalused busside 40 ja 66 näol. Ja kes viitsib veidi rohkem

kõndida, saab kesklinna ka bussiga 35. Buss on palju mobiilsem ja vajadusel manööverdamisvõimelisem, kui rööpapaari mööda sõitev tramm. Küll aga näiteks viib Kopli liinidele vaid

üksainus buss. Miks ei võiks sinna teha trammidele kõrvalepõike, nagu vanasadama liinil? Ka Hundipeale ja Pikakarile viiv liiklus on väga piiratud. Pikakarile vaid üks buss, Hundipeale

kaks. Ehk võiks linnavalitsus tegelda uute liinide arendamisega sinna, kus ühistranspordiga ligipääs ka päriselt, mitte paberil kunstlikult tekitatult puudulik.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette vajaduse ja võimaluse tulevikus kavandada ka Hundipea ja Paljassaare piirkonna

teenindamiseks trammiteed. Need on seotud arengualade detailplaneeringute ja elluviimise kavadega. Üldplaneeringus planeeritud elamualade

väljaehitamine, detailplaneeringute koostamine ja elluviimine tuleb siduda: kõiki liikumisviise arvestava tänavavõrgu rajamisega; ühistranspordivõrgu

rajamisega. Kogu liikuvus peab olema orienteeritud ühistranspordi eeliskasutusele, mille võrk peab olema tihe ja mugavate ümberistumisvõimalustega.

Täpsem kava selgub teiste planeeringute, uuringute ning tegevuskavade raames.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud

uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks

läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid

tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt

korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

125. Eraisik G. E. 08.03.2025 125.1.

Ei ela seal piirkonnas enam kuid kuna asub lähedal ja käin seal tihti jalutamas.Tagasiside, et antud trammiliini ei ole vaja rajada, kuna Pelgurannast saab bussiga otse Balti Jaama, Viru

Keskuse juurde, Vabaduse väljakule, Lasnamäele, Kitsekülla, Kristiinesse. Ehk mina leian, et sellega ilmselt muudetakse trammiliin nr 1 trassi kuna Tallinnal pole piisavalt tramme

võimalik soetada, et avada uusi liine sama tiheda graafikuga. Kadriorg jääb südalinnast 15-20min jalutuskäigu kaugusele. Ehk koht millega otseühendus puudub, kuid liigne ühistransport

ja otseühendused muudaks inimesi laisemaks ja ülekaaluliste probleem noorte ja alaealiste hulgas läheks üle epideemiaks. Võimalik lahendus trollide naasemisel linna oleks taastavada

liin nr 9, kuid mis sõidaks läbi Pelguranna bussipeatuse ja seda kaudu tagasi Mustamäele.

Ehk trammitee projektist tuleks loobuda, sest see ei viiks otse enam mitte kuhugi, kuhu juba buss ei vii ehk Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole

võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Trassi valik

põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi

arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Trammitee kavandatakse

hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna

olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa

"Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

125.2.

Samuti ei soovi et Stroomi rannast ei võetaks ühtki m² ala maha, trammitee rajamiseks ja ümberpöörde tegemiseks. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

126. Eraisik A. 08.03.2025 126.1.

Olen täitsa vastu selle trammiliini kohta. Ei ole vaja sinna trammi!!!Aga arvan nagu nii te ei kuule, mis rahvas räägib. Teil on vaja raha saada selleks. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

127. Eraisik J. R. 08.03.2025 127.1.

1. Trammid teevad suuremat müra kui bussid. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside

mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud

isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada.

Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem

inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene,

kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga

paremini kaetud.

127.2.

2.Trammi pöörangu viimine rannaparki ei sobi üldse ,see eemaldaks suure osa väärtuslikust rohealast.See ei hõlma ainult pöörangut,vaid ka suurt piirkonda pöörangu ümber. Väiksem tagasipöörde ring (variant 2) on 1,1% pargi pindalast, suurem ring (variant 3) 3,4% pargi pindalast. Tagasipöörde variantidest on hetkel

perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat

kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks

realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast

tehnovõrgu valdaja poolt.

127.3.

3.Bussid katavad väga hästi piirkonna vajadused Aastaid teenindasid piirkonda bussiliinid 40 ja 48, keegi ei näinud probleemi, nüüdseks on lisandunud bussiliinid 35 ja 66 lähetuse peatub

ka bussiliin 3 .Seega teenindab piirkonda 5 bussiliini ,mis ei ole selles piirkonnas kunagi ülerahvastatud.

Täname tagasiside eest! Põhja-Tallinna elanikkond tulevikus suureneb ning liikuvusprobleemid ajas aina süvenevad. Trammi kavandamine edendab ja

soodustab säästlike liikumisviiside kasutamist ja keskkonnasõbralikemaid liikumisharjumuste kujunemist. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse

busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

127.4.

4.Tegemist on madalamate elamutega asualaga.Jääb selgusetuks kust on võetud prognoos selle piirkonna elanikkonna nii suureks kasvuks. Uuringud, millel kavandatav trammitee põhineb, on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) (vt Põhja-Tallinna liikuvusuuring).

127.5.

5.Rannapiirkonna roheala vähendamine kahjustab oluliselt piirkonna elanike huve ja vajadusi. Täname arvamuse eest! Eesmärk on võimalikult vähe kahjustada roheala. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk

on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Samuti nähakse ette

terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

127.6.

6.Millisele sihtgrupile antud trammiliin on mõeldud,kesklinnaga on piirkonnal väga hea bussiühendus ka ei anna see liin midagi pelgulinna gümnaasiumi lastele. Tramm ei ole mõeldud konkreetsele sihtgrupile, vaid on kasutamiseks kõigile. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses

kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse

busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn

ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit

(ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see

ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

127.7.

7.Ettepanek selle raha eest,mis kulub uuele trammiliinile , osta akubussid,laienda olemasolevaid teid bussiridadega,see teeb liikluse sujuvamaks,puudub müra,säilitame rohealad. Täname ettepaneku eest! Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule

tegevusele) ümber suunata. Tallinna arengustrateegia "Tallinn 2035" kohaselt keskendutakse liikuvuse parandamisele läbi alternatiivsete liikumisviiside

arendamise ja olemasoleva taristu tõhusama kasutamise. infoks, et Tallinn on soetanud akutrollid, mille üks perspektiivsetest liinidest hakkab kulgema ka

mööda Sõle tänavat.

128. Eraisik T. 08.03.2025,

24.03.2025 128.1.

Ei soovi trammiliinit.Не желаю трамвай на штромке,пухангу.

Puhangu tänav on juba kitsas,

Seal pole palju inimesi tööpäevadel isegi kes sõidavad linna poole hommikul-pool bussit,

Seal on juba aukud teel ja kanalisatsioonis ja kõige olulisem - punases majas on praod kogu fassadil ja fundamentil,

Seal sõidab 4 bussiliinit praegu ,seega mõtetu veel midagi lisada, kus elab 30000 elanikku, ja 11% kogu tallinnast lisandatakse aastal mis on kõige vähem linnaosadest. Rohkem põhja

tallinnast lahkuvad kesklinna või isegi välismaale kus majandus on organiseeritud ja mitte KORUMPEERITUD . Ja sotsid enam ei istu parlamendis kui ka koalitsioonis , seega Ossinovski ei

ole kompetentne ja linnapea mandaati vahetatakse aprilli lõpus Keskerakonna juhile.

Projekti raames on plaanis Puhangu tänav korrastada ning avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja

mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant

liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna

poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide

arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

129. Eraisik J. S. 09.03.2025 129.1.

Olen selle projekti vastu. Põhjused on niisugused:

1. Müra tase tõuseb.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

129.2.

2. Tõuseb transpordiõnnetuste määr. Puhangu tänav on päris kitsas, kaks autod sõidavad raskustega teineteise mööda, seal juba asub palju bussipeatusi ja uus tramm vaid raskendab

olukorda.

Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse ka busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammide

liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport

kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb.

130. Eraisik L. Š. 09.03.2025 130.1.

Совершенно не согласна с трамвайной линией по ул Пухангу и прибрежная часть Штромка . Не безопасно на узкой улице которая я вляется активной пешеходной улицей .

Шум от движения по металлическим рельсам трамвая мешает отдыху. Линия контактных проводов не принесёт эстетической красоты на улицу. Зона пляжа так же станет

более опасной средой для отдыхающих. Нет достаточных исследований о влиянии строительных работ на жилой фонд 60 х годов постройки. Дома уже сейчас имеют

глубокие трещины во внутренних и внешних стенах. Стоимость жилья в данном районе упадёт из за близости трамвайных путей, это дополнительный шум. Нет

экономического расчёта необходимости трамвайной линии. Основная масса людей пользуется транспортом в этот район для посещения Штромми кескуса. От трамвайной

остановки это на много дальше чем от автобуса. Как житель ближайшего дома я ПРОТИВ этого проекта.

Mitteametlik tõlge: Olen täiesti vastu trammiliinile Puhangu tänaval ja rannaäärses Štromka piirkonnas. Kitsal tänaval, mis on aktiivne jalakäijate tänav, pole turvaline. Õhujuhtmete rida

ei too tänavale esteetilist ilu. Samuti muutub rannaala puhkajatele ohtlikumaks keskkonnaks.

Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Uus

tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega,

terviklik lahendus luuakse koos maastikuarhitektiga. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede

rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

130.2.

Mitteametlik tõlge: Metallrööbastel liikuva trammi müra segab puhkamist. Ehitustööde mõju 60ndatel ehitatud elamufondile pole piisavalt uuritud. Majade sise- ja välisseintes on juba

sügavad praod. Eluasemekulud selles piirkonnas langevad trammiteede läheduse tõttu, see on lisamüra.

Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka

arendajaid piirkonda rohkem panustama. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste

koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus

tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid

võimalikke tehnoloogiaid.

130.3.

Mitteametlik tõlge: Puudub majanduslik arvestus trammiliini vajaduse kohta. Enamik inimesi kasutab Stroomi Keskuse külastamiseks sellesse piirkonda transporti. See on

trammipeatusest palju kaugemal kui bussist. Lähima maja elanikuna olen selle projekti VASTU.

Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et

projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja

mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trammipeatuste asukohad jm detailid täpsustuvad projekteerimise

käigus.

131. Eraisik A. 09.03.2025 131.1.

Meie majaelanikud ei soovi trammi. See häirib meie elu ja tekitab müra ning vibratsiooni.Rikute ära inimeste elud. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

132. Eraisik A. T. 09.03.2025 132.1.

Trammiliin ei ole vajalik,PUNKT. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

133. Eraisik A. 09.03.2025 133.1.

Puhangu tänaval pole trammile kohta Täname arvamuse eest! Kuna arvamuse avaldaja pole jätnud e-posti aadressi, pole võimalik küsida põhjendusi, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekuid kavandatava parendamiseks.

134. Eraisik V. 09.03.2025 134.1.

Olen trammitee rajamise rangelt vastu! Tramm toob liigse müra meie rahulikku rajooni. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

135. Eraisik J. K. 09.03.2025 135.1. Ma armastan projekti! Täname toetava arvamuse eest!

136. Eraisik H. K. 09.03.2025 136.1.

Toetan trammitee ehitamist. Väga hea ja kasulik projekt. Annab võimaluse liikuda mugavalt ja kiiresti Puhangu tänavale ja Stroomi randa. Lisaks avaneb võimalus sõita Puhangu

tänavale ka Sõle tn. poolt. Minu ja minu lähedaste jaoks suurepärane uus võimalus kiiremini ja paremini liikuda.

Täname toetava arvamuse eest!

137. Eraisik D. K. 09.03.2025 137.1.

Olen kategooriliselt vastu trammi toomisele Pelguranda. Pelguranna rannaalale see tramm ei sobi, kuna hävitab rannaparki, ka. pöörde alal asuva laste mänguvälja, statsionaarsed male-

ja kabelauad ning roheala, mida kasutatakse suviti päevitamiseks, vaikuse, meelerahu ja on suureks ohuks lastele, vanuritele, lemmiloomadele. Lisaks tekitab lisakoormuse niigi

kitsastele kõnniteedele, tekitab suurt müra ja suunab siia liiga palju inimliiklust, kui seda võiks hoopis suunata Kolde pst. poole, mida ka toetan. Lisan manusse satelliitfoto, mis näitab

rannalinadel päevitajad Pelguranna trammi planeeritaval pöörde alal ja kuidas päevitajad üldiselt rannaala kasutavad. Fotol on näha, et antud plats on äärmiselt populaarne kuna pakub

tuulevarju ja on VAIKNE KOHT.

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Variant D (ümberpööre

Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane

lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks

rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4%

pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

137.2.

Olen tutvunud ka alusuuringutega ja need on täiesti ebaadekvaatsed, mis ei arvesta piisavalt Kolde pst. poolsete asutuste ja kortermajadega, nende elanike vajadusega trammi järele.

Absoluutselt pole arvesse ka Hipodroomi arendust. KOV ei saa isegi pargi vihmaveede merest eemale juhtimisega hakkama, rääkimata Mustvee ojale filtri vms. paigaldamisega, et see ei

reostaks rannas merevett, suured sildid üleval, kus ei soovitada ujumist, täiesti saamatu juhtimine linna poolt. Kuu aega tagasi osteti Pelguranna rannaparki staadioni äärde uued pingid,

need on pruuni värvi kuigi olemasolevad rannapargi pingid on kõik valget värvi - see on lihtsalt saamatuse tipp! Meie leibkonnas, kes elame Pelguranna 51 majas, on 3 inimest ja KÕIK

ON VASTU! POOLDAME TRAMMI PUTUKAVÄILA - KUHU SEE KA LUBATI ALGSELT RAJADA. See, et praegu on arutuse all pöörang Pelgurannas, on kellegi šovinistist diktaatorpoliitiku

häbematu otsus.

Vt ka vastust punktis 137.1. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse

elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel

kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

Täname tagasiside eest, edastame info probleemkohtade osas Põhja-Tallinna Valitsusele. Kui teil on teisi konkreetseid parendusettepanekuid, palume

need edastada [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustest eraldi.

138. Eraisik R. A. 10.03.2025 138.1.

Elan Pelguranna tänaval ja ootan väga, et Pelguranna tramm tuleks. Arvan, et see on hea mõte, sest vähendab siinses piirkonnas autoliiklust ja võimaldab otse Pelgurannast kesklinna

saada.

Täname toetava arvamuse eest!

139. Eraisik K. 10.03.2025 139.1.

kategooriliselt vastu! Pelgurand ei vaja trammi. kui juba liini ehitada siis Sõle tn kaudu. Täname arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed

rajada ei ole vaja. Küll aga on koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ka Sõle tänavale ette nähtud võimalus tulevikus trammitee rajada. Antud

juhul on välisrahastus määratud Pelguranna trammitee trassile ning seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber

suunata. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike

liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös

uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu

16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse

hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering).

140. Eraisik H. K. 10.03.2025 140.1.

Tere! Toetan trammi rajamist Pelguranda tingimusel, et trammi tagasipöörde lahendustest valitakse variant nr 1. Variant 2 ja 3 rajamise käigus kahjustatakse oluliselt Stroomi

rannaparki ning trammi Pelguranna tänava kahekordse ületamisega kaasneb liiklusohtlik olukord. Variant 1 puhul saab kasutusele võtta senise bussipeatuse taguse tühermaa ning

likvideerida Puhangu tänava äärsed näotud garaažid.

Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

141. Eraisik A. S. 10.03.2025 141.1.

Olen vastu trammiteele, mis asuks Pelguranna rannapargis. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

142. Eraisik J-L. S. 10.03.2025 142.1.

Ei soovi trammiteed Stroomi ranna haljasalale. Trammitee võiks olla pigem putuka välja piirkonnas. Puhangu tn sõidavad bussid. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Lahendusvariant A tagab kiire ja

kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete

reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Kaalutakse

kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe

vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

143. Eraisik K. 11.03.2025 143.1.

Ei ole üldse nõus antud projektiga. Meil on tihe bussiliiklus olemas antud piirkonnas. Uusi maju juurde ehitada ei saa, seal pole lihtsalt ruumi, seega meil puudub nõudlus. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

144. Eraisik I. G. 11.03.2025 144.1.

Olen kategooriliselt vastu trammiliini rajamisele Puhangu tänava äärde, eriti randa. Tänav on kitsas ja selle laiendamiseks puudub reaalne võimalus . See ainult halvendab ranna ja

Stromka seisukorda. Teil peaks sellise projekti pärast häbi olema

Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg-ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus

tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Projekteerimisse kaasatakse haljastuslahenduse väljatöötamiseks volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Tagasipöördel on

trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.

12.03.2025 144.2.

Projekt on absoluutselt absurdne - ei arvesta piirkonna elanike huve, ei ole turvaline, kahjustab metsa ja randa. Transpordiühendus piirkonnas praegu on hea. Parandamist pole vaja.

Aga kui kellegi on trammi vaja siis selleks saab kasutada näiteks tänavad Madala ja Kari, Puhangu tn on liiga kitsas.

Vt ka vastust punktis 144.1. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant

liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust

liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel

linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide

arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid

trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks

otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja

trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus

on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud

Pelguranna trammitee trassile A.

145. Eraisik J. 11.03.2025 145.1.

Olen vastu.Trammiliini ehituse käigus vibratsioon ja edaspidi ekspluatatsiooni käigus vibratsioon kahjustab hooneid. Trammi müra on väga häiriv.Tramm Stroomi rannas on lubamatu.

See on roheala ja puhketsoon.Olen trammiliini, mis käib Stroomi rannas ja elumajade lähedal VASTU.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

146. Eraisik (nimi puudub) 11.03.2025 146.1.

Tramm ja pöördekoht ei sobi rahulikku elamurajooni ja rannalalae. see mürareostus mis tekib mõjutuab seal elavate inimeste tervist. Lisatud on sadamatrammi müra, esiemsed

elumajad on lähemal kui tehtud video. ega ka pargialal puhkamine trammimüra saatel ei ole just mõnus.

Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud.

147. Eraisik (nimi puudub) 11.03.2025 147.1.

"mõnusat" mürarikast elukeskkonda plaanitakse st sututakse kohalikele peale, kes seda ei soovi.

Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud.

148. Eraisik (nimi puudub) 11.03.2025 148.1.

oi kui "mõnus" on kodus olla, ja oh kui tahaks veel akna lahti teha, sellise püideva müra taustal

Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud.

149. Eraisik A. G. 11.03.2025 149.1.

Trammiliiklust toetan, aga seda, et selleks peab ohverdama mereäärse roheala, kindlasti mitte. Puhangu ja Pelguranna nurgas on nõukogudeaegsed garaažid ja suur kasutu muruplats. Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

150. Eraisik M. M. 11.03.2025 150.1.

Tere!Tallinna uued trammiliini peaksid haarama suuremaid piirkondi ja tõsiselt vähendama autostumist ning tagama võimalikult paljudele linna elanikele ja külalistele mugava

ühistranspordivõrgu. Seetõttu on ettepanek mitte tegeleda trammiteede projekteerimisega rohekoridoris Putukaväilal ja väikestel tänavatel (Puhangu tn) vaid selle asemel ehitada välja

trammitee Kopli/Sõle tänava nurgalt piki Sõle tänavat kuni kuni Kristiine keskuse ristmikuni, kus see ühendada Suur-Ameerika tänava trammiteega. Nii ei teki Suur-Ameerika trammitee

lõpus ümberpöörangusegadust, piki Sõle tänavat kulgev mugav ja kiire trammiliin haarab palju suuremat elanikkonda ning teeb ülimugavad liikumisvõimalused koolidele, kaubandustele

ja elumajadele. Vähendada Sõle tänava autokoormust ja kõik oleksid palju õnnelikumad. Lisaks tekib Sõle ja Kopi tänava ristmikule võimalus ümber istuda Kopi liinile ning Kristiine

keskuse juures võimalus edasi laiendada trammiteed Mustamäe/Õismäe suunal. Sõle tänaval kulgevale trammiliinile on ruumi, see haaraks kogu Pelgulinna ja Lilleküla. Mere äärde

jalutada on mõnus 15 minutit piki Kolde puiesteed ja Pelguranna tänavat. Ja putukaväljal saab jalutada-liigelda ilma trammita putukaid vaadeldes.

Täname ettepanekute eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras

trammiteed rajada ei ole vaja. Küll aga on koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ka Sõle tänavale ette nähtud võimalus tulevikus trammitee

rajada. Antud juhul on välisrahastus määratud Pelguranna trammitee trassile ning seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele)

ümber suunata. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike

liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös

uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Trammitee kavandatakse hetkel rajada

kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Tallinna

Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest.

151. Eraisik O. H. 11.03.2025,

25.03.2025 151.1.

Ma ei ole nõus projektiga. По моему мнению пускать трамвай можду жилыми домами, где совсем маленькое расстояние не разумно. У меня там живет дочь, я совсем не

хочу, чтоб у нее под окнами ездил трамвай, и стоимость квартиры сразу падает

Mitteametlik tõlge: Ma ei ole nõus projektiga. Trammiga sõitmine elumajade vahel, kus vahemaa on väga väike, ei ole minu arvates mõistlik. Mu tütar elab seal, ma ei taha üldse, et

tema akna all trammi sõidaks ja korteri maksumus langeb kohe

Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad -

tehnoloogiad on arenenud ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid

mõjusid uuringutest leitud siiski rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust

ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse

koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi.

152. Eraisik L. R. 11.03.2025 152.1.

Mööda putukaväila, nii nagu algselt plaanis oli, oleks parim. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

153. Eraisik V. 11.03.2025 153.1.

дравствуйте я работаю водитель автобуса (ТЛТ 1 Калоны) живу по соседству по адресу Уус-малева 7, думаю что трамвай нужно довести до пляжа, почему что летний

сезон автобусе полностью полный с пассажиров и детьми и с коляски с линий 35/40/66 некоторые пассажиры остаются на остановке что большинство автобус полные

и да место назначения не возможно попасть.

Tere, ma töötan bussijuhina (TLT 1 Kalonid) elan naabruses aadressil Uus-Maleva 7, ma arvan, et tramm tuleb randa viia, sest suvehooajal on buss reisijate ja lastega täiesti täis ning

35/40/66 liinide külgkorvist jäävad mõned reisijad peatusesse, et enamik bussi полные täis ja jah sihtkohta ei pääse.

Täname tagasiside eest, vajalik sisend hoopis teisest vaatenurgast. Nõustume, et suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite

kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga või bussiga tulekule.

154. Eraisik M. 11.03.2025 154.1.

idiete na hui so svoi tramvaem,na hui on ne nuzhen na rajene.

Ebatsensuurse väljenduslaadi tõttu jäetud tõlkimata. Arvamuse sisu: Trammi pole vaja.

Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

155. Eraisik M. J. 11.03.2025 155.1.

Tere! Elan Puhangu tänav 12 ja ei ole nõus Pelguranna trammitee rajamisega. Kõigepealt - kas on olemas antud piirkonnas elavate elanike seas läbiviidud küsitlusi, mis kinnitaksid antud

trammiliini vajalikkust? Jääb arusaamatuks, kuidas kasvab just Puhangu tänava ja Stroomi ranna piirkonna elanike arv nii massiliselt, et tekib nii suur liikluskoormus ja vajadus just uue

trammiliini järele. Siinkandis elavad pigem just eakamad inimesed, kes ei oma autot, seega pole vaja ka alternatiive auto kasutamisele igapäevaste sõitude tegemiseks. Milleks lõhkuda

normaalselt toimivat bussiühendust kesklinnaga ( bussid nr.35 ja nr.40)? Balti jaama sõidab buss nr.66 ja ka trammid.nr 1, 2 ja 5. Kuidas parandab antud trammiliini haru ühendavust

kesklinnaga? Kas see on loogiline, et kesklinna hakkan sõitma läbi Balti jaama?

Uuringud, millel kavandatav põhineb, on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm). Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike

arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40

000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa

kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna

liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant

liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st

tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning

pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke

rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside

marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on

vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

155.2.

Samuti tekib küsimus, missuguste haridusasutuste hea teenindamise uus trammiliin tagab? Antud projekteerimiskoridori ligiduses on minu teada ainult Pääsupesa lasteaed. Nii Ehte

Humanitaargümnaasium, Heleni kool ja Pelgulinna Riigigümnaasium, kui ka KOV ja Stroomi rand on hästi ligipääsetavad ka praeguste ühistranspordi peatustest. Need argumendid, mis

esitatud uue trammiliini kasulikkusest, on väga nõrgad ja mitteadekvaatsed. Teiseks on suurem liikuvus Stroomi randa ainult suvekuudel, seega kas on vaja parandada ühistranspordi

kättesaadavust kolisevate ja vilistavate, peaaegu ööpäev läbi sõitvate trammidega?

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks

tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades

optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m

kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi

kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest

on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest

ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas

jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus

paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

155.3.

Kuidas tõstab rannaalal päevitajate vahel liiklev tramm puhkeala atraktiivsust? Samuti on huvitav teada, kuidas siis reaalselt hakkaks uus trammitee koridor kulgema? Putukaväila

rajamisega on juba alustatud ja kas praeguseks valmis tööd lõhutakse? See on ilmselgelt rahva raha raiskamine. Ka kirjutab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Külli Tammur Põhja-Tallinna

Sõnumites (märts 2025) .... kuid projekt näitas, et trammi Putukaväilale tulevikus ei tule. Millegipärast on mul jäänud kahtlus, et selline projekt, kus tramm sõidab mõõda Putukaväila,

on puru silma ajamine ja kardetakse rahva pahameelt tegeliku trammitrassi osas, kus see keerab Sõle tänavalt esimeste Puhangu tänavate garaažide juurest (3-4 esimest garaaži

lähevad lammutamisele)Puhangu tänavale.

Trammitee koridori ettepanek on taotlusega esitatud ning kättesaadav ka materjalide hulgast (vt https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Roheala

jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Putukaväila projektis on

arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses. Küll aga oleks vajalik

suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei

otsustatud. Nimetatud garaažide küsimus on seotud Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku ümberehitusega, mille realiseerumine selgub

projekteerimise käigus.

155.4.

Samuti oleks vaja kirjalikku garantiid ehitutustöödega hoonetele kaasnevate mõjude kohta. Puhangu 12 maja on ehitatud 1971. Ma ei taha mõeldagi, mis võib juhtuda nii vana majaga

ehitustööde käigus. Kes konkreetselt kompenseerib kahjud ja heastab hoone tehnilise seisukorra halvenemise? Põhja-Tallinna vanem Külli Tammur lubab need tehniliselt lahendada.

Millegipärast ei ole usutav jutt ja kui kahju tekitatud, siis peab korteriühistu ise hakkama saama.Seega ei ole vaja igat Euroopa Liidu toel toetavat projekti läbi suruda väikse ringkonna

huvidest lähtudes, „et Eesti suurima liikluskoormusega linnas oleks rohkem võimalusi säästvaks liikumiseks,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet.Loodan, et arendajatel on inimlikkust

projekt peatada.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside

marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

156. Eraisik, Tallinna Elanik 11.03.2025 156.1.

Trammiliin tuleks teha Kopli tänavalt mööda endist raudteed Hiiule välja, sealt mööda endist kitsarööpmelist raudteed Järvele Kitsarööpa/Pärnu maantee ristmikku (Rahumäe sillal

peaks ilmselt üherealine olema) ja siis mööda Pärnu maanteed Tondile. Ümberpööramisringid peaks olema Järve keskuse juures, Hiiul ja Akadeemia tee kandis. Akadeemia tee juurest

võiks hargneda teine liin mööda endist Harku karjääri suunalist raudteed Paldiski maanteeni, mille ääres oleks lõpp-peatus. Teisel pool Paldiski maanteed Harku karjääri endise

veduridepoo kohal võiks kolmas trammidepoo olla.Lisaks idee ühest Türgi linnast: jalgrattatramm. Seal on peale uute trammide ostmist paar vana trammi alles jäetud ja nende ühele

küljele istmete asemele jalgrattahoidikud pandud.

Täname ettepaneku eest! Ettepanek on väga suurejooneline ning kahjuks antud projekteerimistingimustega sellist trammiteede trassi ei lahendata. Järk-

järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud

määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna

olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide

kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

157. Eraisik M. A. K. 11.03.2025 157.1.

Ranna osas olev trammi ringrada võiks olla süvistatud nii .2-1m. Sedasi ei oleks trammi kohalolu rannas nii üleolev kuna trammi tunnetuslik kõrgus oleks väiksem. Selle asemel, et

ooteplatvormi tõsta, saaks trammiteed süvendada.Seda mõtet peaks muidugi edasi mõtlema, et kui sügavale tramm panna nii, et sõitjad avariikirral trammist siiski välja saaks kasvõi

väikse astmega.

Täname ettepaneku eest! Trammile pääs peab vastama ligipääsetavuse nõuetele ning seetõttu astmeid pigem ette ei nähta, kuid ettepaneku võimalikkust

kaalutakse projekteerimise käigus. Sellise süvendi rajamisel võib muutuda keerulisemaks sademevee ärajuhtimine rööbasteelt. Vertikaali muutes

muutuvad ka puude kasvutingimused, mis võivad puudele saatuslikuks saada - ilmselt eeldaks see veel suuremalt ehitustegevust, mille tagajärjel tuleks

puud eemaldada.

158. Eraisik N. 11.03.2025 158.1.

Olen trammi vastu Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.

159. Eraisik I. 11.03.2025 159.1.

Olen selle trammiliini VASTU.Stroomi rand on roheala, mida ei tohi trammiga rikkuda.Samuti vahetult elumajade kõrval trammiliin on vibratsiooni- ja mürarohke.VASTU Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

160. Eraisik J. H. 11.03.2025 160.1.

Minu arvamus selline - Mina olen kategooriselt vastu et tramm tuleb PUHANGU TÄ NAVAL ja teeb põõre ranna territoriumil! Läheduses on jalgpalli väli ja väga madal aet ümber kus

mängivad lapsed palli ja pall võib juhtuda kukkuda trammi teeletrammi alla koos lapsega!!!

Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega

sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3

hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3

hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta

ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.

Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

160.2.

MINU ETTEPANEK selline et trammi tee tuleb läbi PUTUKAVÄLI JA SEAL TA EI SEGA KEDAGIT!Stroomi ranna metsa ei tohi rikkuda! SEAL ON ILUS JALUTAMISEKS RAHUS RANNA TSOON Vt ka vastust punktis 160.1. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv

väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

161. Eraisik M. 11.03.2025 161.1.

Pärast tutvumist Pelguranna trammiliini ehitusprojektiga soovin väljendada oma muret ja põhjuseid, miks ma olen selle projekti vastu:

Majanduslik ebaotstarbekus: Trammiliini rajamine nõuab suuri rahalisi investeeringuid. Linnal on piiratud eelarve, ja on põhjust muretseda, et neid vahendeid saaks kasutada

tõhusamalt muudes valdkondades, nagu haridus, tervishoid või olemasoleva transporditaristu parendamine.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Pelguranna trammi projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Välisrahastus on määratud Pelguranna

trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule või projektile ümber suunata. Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse

esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt

nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm).

161.2.

Keskkonna tasakaalu rikkumine: Trammiliini ehitamine võib nõuda rohealade hävitamist ja maastiku muutmist, mis avaldab negatiivset mõju piirkonna ökoloogilisele seisundile. Pigem on trammiteedel ja trammide poolt pakutaval veovõimel keskkonnale positiivsem mõju kui alternatiivsetel motoriseeritud (ühis)transpoirdiliikidel.

Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates

projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Roheala jääb suures ulatuses puutumata -

tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast.

161.3.

Elanike rahulolematus: Kõik Pelguranna elanikud ei toeta trammiliini rajamist. On põhjust karta, et projekt võib halvendada elukvaliteeti müra, tolmu ja muude ehituse ning trammiliini

kasutamisega seotud tegurite tõttu.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed, seda ka ehitustööde ajal.

161.4.

Ebapiisav põhjendatus: Esitatud materjalides ei ole piisavalt selgitatud, miks just trammiliini ehitamine on vajalik. Võimalik, et on olemas alternatiivseid lahendusi piirkonna

transpordiühenduste parandamiseks, mis nõuavad vähem kulutusi ja millel on väiksemad negatiivsed tagajärjed.

Arvestades eeltoodud põhjuseid, pean vajalikuks selle projekti teostatavust uuesti kaaluda ning uurida alternatiivseid lahendusi Pelguranna piirkonna transporditaristu arendamiseks.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss.

• Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant,

kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist.

• Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat.

• Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss.

162. Eraisik J. 11.03.2025 162.1.

Ei ole nõus trammiprojekteerimisega. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.

163. Eraisik B. H. 11.03.2025 163.1.

I'm excited for the tram to come along Puhangu. I just wanted to provide feedback that there are residents living here that want the tram to come as planned. It will make our

commute to Balti Jaam and the city center much faster. I know some residents are not so happy but so it always is with change. We have buses coming down Puhangu all day and it

isn't a problem at all. Tram line will be similar. I live on Vihuri tn so I'm about 100 meters away from where the tram line is going to be coming and I'll be facing it but I still would like it.

Mitteametlik tõlge: Olen elevil, et tramm tuleb Puhangu tänavale. Tahtsin lihtsalt tagasisidet anda, et on ka elanikke, kes soovivad trammi ehitamist nii, nagu planeeritud. See teeks

liikumise Balti jaama ja kesklinna palju kiiremaks. Tean, et mõned elanikud ei ole rõõmsad, kuid nii on muudatustega alati. Iga päev liigub Puhangu tänavale busse ja sellest nagu pole

probleemi. Trammiliin oleks sarnane. Elan Vihuri tn, seega ca 100 m kaugusel, kuhu tramm planeeritakse ja vaatega otse trammiliiklusele, kuid sellegipoolest mulle see meeldiks.

Täname toetava arvamuse eest!

164. Eraisik K. L. 11.03.2025,

25.03.2025 164.1.

Olen kategooriliselt vastu selle projekti. Olen vastu trammiliini ehitamisele järgmistel põhjustel.

Mina ja mu abikaasa omame korterit Puhangu 67. majas. Me ei näe mingeid probleeme linnatranspordiga, mis ühendab meie piirkonda teiste linnaosadega. Me oleme rahul tänase

liikluse korraldusega. Me elame juba rajatud piirkonnas, seetõttu on väiteid kasvanud rahvaarvu kohta põhjendamatud. Meie seisukohalt ei jää keskkonnasõbralikud elektribussid

trammidele alla. Uue liini ehitamine parki halvendaks aga oluliselt piirkonna ökoloogilist olukorda.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud.

On leitud (vt võrdlevat uuringut trammi ja bussi keskkonnasäästlikkuse kohta

https://www.alstom.com/sites/alstom.com/files/2022/09/14/Alstom_Carbone_4_Tramways_or_BRTs_lifecycle_analysis%20_EN.pdf), et kokku 30-

aastase eluea jooksul tekitab tänapäevane tramm 57% vähem kasvuhoonegaase kui diislikütusel põhinev buss, 32% vähem kui pistikhübriidil põhinev buss

ja 23% vähem kui täiselektriline buss. Lisaks on trammid suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime

poolest).

164.2.

Failis toodud esimene variant, minu arvates, on vastuolus inimõiguste ja sanitaarnormidega. Mina ja mu abikaasa elame esimesel korrusel. Meie arvates muudab trammiliin akna all

müra ja vibratsiooni taset, lisaks langetab see kinnisvara turuväärtust. Meie seisukohalt piirab esimene variant eraomandi kaitset, mis on vastuolus demokraatliku ühiskonna

põhialustega.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Tallinnas võisid Kopli

liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad - tehnoloogiad on arenenud

ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid mõjusid uuringutest leitud siiski

rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust ja väärust ning kvaliteetne

ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse koormust ja sellest

tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi. Vt ka vastust punktis 164.3.

164.3.

Teine ja kolmas variant teeks tõsist kahju ranna- ja mereala ökoloogiale. Eelmise suve jooksul, puhastus tööde käigus, on see parki osa juba kannatanud. Näiteks raiuti maha kastan, mis

oli kohalike elanike lemmik ja kaunistas seda parki osa aastate jooksul. Kõigile on selge, et liini ehitamine selles piirkonnas hävitab parki osa, mis asub meie kodu lähedal, lõplikult, mis

minu arvates on vastuvõetamatu.

Loodan väga mõistliku otsuse peale.

Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt

säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane

lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks

rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4%

pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada

ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee

kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini

pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

165. Eraisik R. P. 11.03.2025 165.1.

Väga oodatud ja vajalik liin. Täname toetava arvamuse eest!

166. Eraisik H. K. 11.03.2025 166.1.

1.Illustratiivne pilt Puhangu tänavast trammiteega tekitab imeliku küsimuse, et kuhu seal veel autoliiklus peaks mahtuma? Või jalgrattad? Kogu tänava hõlmavad kaks trammiteed ju ?!? Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu

tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega

muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Lõplik lahendusvariant jalg-

ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus.

166.2.

2.Kas Paavli tänavalt tuleb juba valmisrajatud trammitee aluspôhi? Ilma et rahvas oleks selle heaks kiitnud. Iga hinnaga surutakse juba valmis otsus läbi, nii nagu LOV ise on ammmu

otsustanud.

Trammikoridori osas on lähtutud erinevatest alusuuringutest. Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt

kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Putukaväila ehituse käigus ei rajata trammitee aluskonstruktsiooni

ette, kuid endise raudtee muldkeha on säilinud ning Putukaväila projekt arvestab trammikoridoriga (lahendusvariandiga A). Trammitee jaoks tuleb rajada

betoonalus.

166.3.

3.Bussid niikuinii tulevad samuti sealtkaudu, tramm vôiks hõlmata bussiliikluseta kohti. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu

tänaval. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Liikluslahendus

(sh bussiliinid) täpsustub projekteerimise käigus.

166.4. 4.Keegi ei hakka lôbu pärast jalutama 200m, 400m või 800m trammini, kui ukse all on bussipeatus. Täname arvamuse eest! Arvestatakse võimalusel bussiliikluse ümberkorraldamisel.

166.5. 5.Randa ei pea saama otse trammiga, jalutades ongi meeldiv suvel saabuda. Täname arvamuse eest! Arvestatakse võimalusel bussiliikluse ümberkorraldamisel.

166.6.

6.Trammipöördekohaga pargiosakest ei saa enam käsitleda ega kasutada kui endist parki. See jääb surnud alaks. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt

säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Tervikliku haljastuslahenduse väljatöötamiseks kaasatakse projekteerimisse volitatud

vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on

hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit

(pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

166.7.

7. Kuidas saate muuta garaažide kinnistu (mis on 100% elamumaa) äkki "trammitee kinnistuks" ?! Kinnistu vajadusel võõrandatakse ning muudetakse selle sihtotstarvet. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb selles kohas ette transpordimaa

juhtotstarbe.

166.8.

8. Kuidas lahendatakse autode parkimine, kui garaažid kaovad? Garaažid (vajadusel) võõrandatakse tasu eest. Omanikel on soovi korral võimalik osta uus garaaž, parkida auto oma kinnistul, tänavamaal või avalikes

parklates.

166.9.

9. Kesklinnaga on ju seni hea bussiühendus olemas. Buss 66 sõidab Balti jaama. Rongide kasutajaid on väga vähe. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

166.10.

10. Senine vaikne, idülliline ja rahulik Stroomi rand ja rannapark saab häiritud ja lõhutud pöördumatult! Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktis 166.6. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb

projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

167. Eraisik N. L. 11.03.2025 167.1.

Tere! Elan Puhangu tänaval, majas nr 6. Mul on hea meel, et trammiliin jookseb mööda Putukaväila. Soovin, et saaksin trammipeatusesse ilma suure kaare kõndimiseta ning kui peatus

on garaaziühistu juures, siis tahaksin võimalust peatusesse otse kõndida. Ka on mulle, trammitee kõrval elava inimesena, oluline, et trammid helisüsteem ei karjuks peatustesse jõudes

väga valjuhäälselt peatuste nimesid, nagu praegu kipub olema. See oleks väga häiriv mürareostus.Ümberpööramiskohana eelistan Varianti 1, alternatiiv Variant 2. Variant 1 jätab

suurema transpordi rohealast eemal, koos autode ja bussidega, mis jätab rahule Pelgurannale omapärase jalakäijate, päevitajate, piknikupidajate ja kaherattaliste paradiisi. NPalun ärge

tooge trammi nii ranna- ja vee piirile. Suvekuudel meenub ülejäänud Tallinnale ka, et Pelgurand eksisteerib ja seal käiakse nagunii palju.

Täname toetava arvamuse ja tagasiside eest! Teie tagasiside edastatakse ka Tallinna Transpordiametile. Peatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise

käigus. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91

kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas

ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et

Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

168. Eraisik A. N. 12.03.2025 168.1.

Vaid inimene, kes kunagi Stroomi rannas ei kõnni, oleks võinud tulla ideega tramm rohelises tsoonis ümber pöörata. Autorid peaksid saama oma osa hiilgusest. Palun ärge matta raha

maa alla. Olge nutikas ja lisage mõni muu bussiliin, kui seda seal vaja läheb.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud

uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks

läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

169. Eraisik B. J. 12.03.2025 169.1.

Põhja-TLN on tõesti kiiresti arenev, aga vastab tõele, et Stroomiranna osas ei ole uusi elamurajoone. Kiirest areneb Noblessner, Kopli liinid, Bekkeri, Lahepea, Hipodroom. Busse on

Stroomi piirkonnas piisavalt. Mittesuvisel hooajal 66, 40 bussid sõidavad Supelranna peatuselt tühjad linna poole. Lisaks on olemas valmidus bussile (peatuste kohad) Kolde puiesteel

Stroomi poole, aga 66 buss sõidab ainult linna suunas.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linnakeskkonna

planeerimises tuleb ettenägelikult tänasest päevast kaugemale vaadata. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt

Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda

loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob

tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt

uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega

tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne).

Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset

liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks

on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

169.2.

Sõle Kolde ristmik on aastaid väga ohtlik, peale Gümnaasiumi ehitamist üle ristmiku käivad koolilapsed, neid tulleb bussid täis erinevatest linnaosadest, mis teeb ristmiku veel

ohtlikumaks. Mina ei luba oma lastel üle selle ristmiku käia, suunan lapsed Nisu peatuse juurde.

Täname tagasiside eest! Edastame teie tagasiside ka Tallinna Transpordiametile ning võimalusel hinnatakse nimetatud ristmiku ohutust, võttes vajadusel

ette meetmeid ohutuse parandamiseks, kuid seda siis käesolevatest projekteerimistingimustest eraldiseisvalt.

169.3.

Kui oleks tramm mööda putukavälja ja kuni Kolde pst, saaksid lapsed gümnaasiumis trammiga käia. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest

jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Ehte

Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on

potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

169.4.

Merimetsas on olemas raudteekoridor, mis võimaldab ehitada tulevikus trammitee kuni Paldiski mnt-ni, nii saaksid lapsed käia Mustjõe koolis ja Kristiine-haabersti lapsed Kolde

Gümnaasiumis.See et rannaalale üritatakse suruda raudtee, see on nonsens, ilmselt seda suruvad läbi inimesed kes pole kunagi selles rahulikus piirkonnas elanud või käinud, sest sellel

puudub igasugune loogika.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised

liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa

kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille

realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks.

170. Eraisik E. K. 12.03.2025 170.1.

Olen Stroomi parki lõhkuva trammitrassi vastu. Kui ümberpööre on väike osa pargist, siis trammi pöördel tekkivast mürast on mõjutatud kogu park (paluks uuringut, kui suur see mõju

täpselt võiks olla). Vaikses pargis leviks trammide krigin oluliselt rohkem, kui kuskil magistraalil üldises mürafoonis.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

170.2.

Trammitee rajamine on siiski kompromiss ja ei peaks sõltuma ainult trassiümbruse elanike arvust.Kolde pst ümberpöördega tramm sobiks hästi ja teenindaks rohkem ka Pelgulinna

Gümnaasiumi õpilasi (seal on tõesti täiendavat transporti vaja).Ennem trammitee rajamist on vaja kindlasti teha ka müra ja vibratsiooni häiringu uuringud, samuti uurida milline on uue

trammiliini mõju Stroomi rannapargile.

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on

juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium

ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna

Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

170.3.

Kui päriselt keegi tahaks Pelguranna transporti parandada, siis sõidaks tramm Puhangu tänavalt Randlasse, teeks ümberpöödre Waldorfi kooli ees ja sõidaks mööda Randlat ja Puhangut

tagasi. Tramm jõuaks rohkemate inimesteni, park jääks lõhkumata, suuri ringe ümber kvartali pole vaja ja busse saaks päriselt ka vähemaks võtta. Kindlasti on võimalik leida mingi

lahendus ja ehitada Waldorfile uus jalgpalliplats ja korraldada Randla tänava liiklus sobivaks. Kas on keegi Randla tänava trassi võimalikkust analüüsinud?

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse

taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

171. Eraisik (nimi puudub) 12.03.2025 171.1.

See kuidas surutakse jõuga ilma kohalikke kuulamata/nendega arvestamaya väiksele kitsale tänavale trammi on uskumatu. Mis puutub Põhja-Tallinna rahvaarv Puhangu tänavasse. Seal

ei ole uusarendusi ja rahvaarvu suurenemist (kui nüüd vaikselt ei plaanita mereäärt täis ehitada).

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele (sh Puhangu tänavale) rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine

saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole

võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport,

muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trassi

valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi

arendusi. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

171.2.

Ei ole tehtud ka värskeid uuringuid vibratsiooni ja müra mõjust elanikele kelle akna alla trammi seal mitte elavad isikud jõuga peale suruvad (pidev müram aknaid lahtiei saa teha,

normaalselt kodus puhata magada ei saa). Dokumentides on näha et kinnistuste omanikud ei ole nõus ehitusega. Ei ole tehtud ka lisaks uuringuid kui tee ulatub majani nagu näha dok-s.

Lisaks halvab ehitus aastateks piirkonna normaalse elukekskonna - puudub ka sellekohane uuring.

Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. Infoks, et trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele,

mis on linnatänavate standardiga EVS 843 kooskõlas. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

172. Eraisik T. 12.03.2025 172.1.

Tänan, soovin avaldada toetust, Puhangu t. trammiliinile. Ootan seda väga, elan ja töötan Põhja-Tallinnas ning tunnen vägapuudust just sellisest marsruudist! Täname toetava arvamuse eest!

173. Eraisik (nimi puudub) 12.03.2025 173.1.

Spasibo, 4to razrabatyvaete etot marshrut. O4en' nuzhnoe napravlenie, rabotaju i zhivu v P6hja-Tallinne i uzhe zhdu, kogda nakonec zapustjat' jetot tramvaj

Mitteametlik tõlge: Täname teid selle marsruudi väljatöötamise eest. Väga vajalik suund, töötan ja elan Põhja-Tallinnas ja ootan juba, millal see tramm lõpuks käima läheb

Täname toetava arvamuse eest!

174. Eraisik N. M. 12.03.2025 174.1.

Olen vastu uue trammiliini Stroomi rannas. Stroomi rand alati oli jalutamise koht. Lastel oli turvaline rannas jalutada. Minu arvates on ebaturvaline rajada trammiliine Stroomi ranna

piirkonnas.

Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega

sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3

hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3

hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta

ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.

Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

174.2.

Kõige parem variant lase uus tramm putukaväila läbi. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

175. Eraisik K. L. 12.03.2025 175.1.

Elan Pelgulinnas, kuid käin väga sageli Stroomis kõndimas, jooksmas ning ei soovi mitte mingil juhul trammiteed Stroomi rannaparki ega sinna lähedusse. Piisavalt palju busse sõidab

kesklinna poole ja Lasnamäele, ei ole vaja rohealale, kus enamasti siiski kohalikud inimesed käivad vaba aega veetmas, korraldada trammiteed ega trammi (Tallinnas liikuvad trammid

on ka väga lärmakad). Trammiliini kindlasti Puhangu tänava kaudu Stroomi rannaalani ei ole vaja.Kes tahavad trammiga Stroomi randa sõita, saavad sõita trammiga Maleva peatusesse

ja sealt veidi kõndmist on ongi juba Stroomi rand.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Põhja-Tallinna

liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside

edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning

pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi

erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel

kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt

osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga

projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

176. Eraisik A. 12.03.2025 176.1.

Я считаю что данный проект не имеет смысла, так как много транспорта ходит в Põhja Tallinn

Mitteametlik tõlge: Usun, et sellel projektil pole mõtet, kuna palju transporti läheb Põhja Tallinna

Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

177. Eraisik O. 12.03.2025,

01.04.2025 177.1.

Olen selle projekti vastu meie piirkonnas. Puhangu tänav on väike, kus elab palju pensionäre. Ja isegi kaasaegsed trammid tekitavad vanuritele ja lastele lisamüra ja ohtu. Stroomirand

on vaikne ja roheline piirkond, kus jalutab palju lapsi ja lemmikloomadega elanikke ning sealne trammiliin tekitab minu arvates ebamugavust ja ohtu nende turvalisusele.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja

madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine).

Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.

Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi.

178. Eraisik S. S. 12.03.2025 178.1.

Tere,Puhangu tänav on üsna kitsas. Mõned meie sisehoovid on tupikud ja Sõle tänavale pääseb ainult Puhangu tänava kaudu. Palun öelge, kuidas korraldatakse trammiliini ehituse ja

teeremondi ajal eratranspordi juurdepääs elamutele ja parklatele? Kas saan olla kindel, et igal kellaajal, päeval või öösel, on mul võimalik oma hoovist lahkuda ja sinna tagasi pöörduda?

Kas päästeteenistused ja kiirabi pääsevad Puhangu tänaval probleemideta soovitud aadressile?

Arvestada. Ehitustööde teostamise ajal peab olema tagatud ligipääs nii kohalikele elanikele kui teenindavatele ja operatiivsõidukitele. Ehitusprojektis

kajastada liikluskorraldus ehitustööde ajal.

179. Eraisik A. Ž. 12.03.2025 179.1.

Ma toetan täielikult selle trammiliini ehitamist. Pean kohalike elanike pretensioone alusetuteks ja liialdatuteks. Täname toetava arvamuse eest!

180. Eraisik T. 12.03.2025 180.1.

Sulgege projekt ja ärge viige seda ellu. Elanikud on selle vastu, sellesse piirkonda ei ole vaja trammi ehitada. Kui te projekti ellu viima hakkate, blokeerite Sõle tänava ja sellises tempos,

nagu te ehitate, on pool naabruskonnast kaks aastat linnast ära lõigatud.

Täname arvamuse eest! Ehitustööde teostamise ajal peab olema tagatud ligipääs nii kohalikele elanikele kui teenindavatele ja operatiivsõidukitele.

Ehitusprojektis tuleb kajastada liikluskorraldus ehitustööde ajal.

181. Eraisik K. G. 12.03.2025 181.1.

Ma ei toeta trammiliini rajamist Põhja-Tallinna Pelguranna piirkonda. Jätke vähemalt üks park puutumata! Te juba ehitate täis kogu hipodroomi poolse ala. Aitab – ärge rikkuge

rannaäärset piirkonda!

Täname arvamuse eest! Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki

maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole

võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant

1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul

jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui

projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber

tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on

arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise

realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

182. Eraisik J. 12.03.2025 182.1.

Оставить в покое уже людей на улице пухангу много старых домов и нет места для трамвая.Мы хотим тишины а не грохот трамваев!

Mitteametlik tõlge: Jäta inimesed rahule; Puhangu tänaval on palju vanu maju ja trammile ei mahu. Tahame vaikust ja mitte trammide mürinat!

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

183. Eraisik M. K. 13.03.2025 183.1.

Считаю, что в нашем районе достаточно транспорта для передвижения в любую часть города. В данный момент транспорт успешно справляется с потоком пассажиров и

учитывая плотность застройки нашего района появление дополнительных жителей вообще не предполагается. С постройкой трамвайной линии будет нагрузка как

физическая так моральная на нас простых жителей района. Я категорично против проведения трамвайной линии в нашем районе, как и большинство жителей нашего

района.

Mitteametlik tõlge:

Usun, et meie piirkonnas on piisavalt transporti, et sõita ükskõik millisesse linnaossa. Hetkel tuleb transport reisijatevoogudega edukalt toime ja arvestades meie piirkonna

arengutihedust, pole täiendavate elanike tekkimist üldse oodata. Trammiliini rajamisega kaasneb nii füüsiline kui ka moraalne koorem meile, selle piirkonna tavaelanikele. Olen

kategooriliselt meie piirkonda trammiliini rajamise vastu, nagu enamik meie piirkonna elanikke.

Linnakeskkonna planeerimises tuleb ettenägelikult tänasest päevast kaugemale vaadata. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide

arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra,

mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti.

See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule

(vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega

tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne).

Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset

liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore,

et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

184. Eraisik (nimi puudub) 13.03.2025 184.1.

Tramm ei sobi Puhangu tn, samuti pole sellest kasu põhja-tallinna (teadlikult väikse tähega) elanikele, Puhangu tn ei ole objekte kuhu rahvamassid liiguvad, koolid jm jäävad kaugele

keegi ei hakka käima 800m peatusetst kooli.

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks

tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades

optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m

kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi

kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest

on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest

ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas

jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus

paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

184.2.

Lisaks halvendab tramm piirkonnna elanike elamistingimusi, rikub kodurahu.Tänav tehakse Puhangu tn majadeni? Pole tehtud ühtegi uuringut vibratsioonimõjust elamutele.Teostamata

on mürauuringud, müra mõju elanike tervisele, kes piirkonnas elavad. Projekteerimsitingimustes on selgelt kirjas ühistuste vastuseis trammile.

Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. Tänavalahendus selgub projekteerimise käigus. Stroomi rand

ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues

koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka

teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

185. Eraisik S. 13.03.2025 185.1.

Я категорически против уничтожения кустарников и деревьев ради приложения трамвайной линии. Вы уже и так заасфальтировали дорогу для насекомых, на которой

проживали тысячи маленьких животных. К тому же, на Штромке живут зайцы, лисы, ежи и другие животные, для которых трамвай представляет смертельную

опасность.Трамвай можно пустить вдоль парка, по улице Пельгуранна и вывести по Пухангу. Около Паавли тоже живёт много несчастных, затравленных

животных.Хотелось бы, чтобы вы помнили, что кроме эгоисичного человечества на нашей планете существует ещё много живых существ и растений которые имеют такое

же право на жизнь, как и мы, но которые ежедневно погибают в неподдающихся учёту количествах, ради благополучия и "аппетитов" людей. Я - за природу, хотя и одна !

Mittametlik tõlge: Olen kategooriliselt vastu põõsaste ja puude hävitamisele trammiliini lisamise nimel. Olete juba sillutanud tee putukatele, millel elasid tuhanded väikesed loomad.

Lisaks elavad Shtromkal jänesed, rebased, siilid ja muud loomad, kellele tramm kujutab surmaohtu. Trammiga saab sõita mööda parki, mööda Pelguranna tänavat ja välja mööda

Puhangi. Paavli lähedal elab ka palju õnnetuid, kütitud loomi. Tahaksin meeles pidada, et lisaks isekale inimlikkusele on meie planeedil palju rohkem elusolendeid ja taimi, kellel on

samasugune õigus elule kui meil, kuid kes surevad iga päev lugematul hulgal inimeste heaolu ja “isude” nimel. Olen looduse poolt, kuigi olen üksi!

Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse.

Tervikliku haljastuslahenduse väljatöötamiseks kaasatakse projekteerimisse ka volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav

maastikuarhitekt. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli

või haljastusega. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on

potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

186. Eraisik H. S. 13.03.2025 186.1.

Uus tramm on väga vajalik meie piirkonda. Oleme igati poolt antud projektiga. Uus tramm parandab ühistranspordi võimalusi, tramm on kiire ja mugav liikumisviis ning ei sõltu muust

liiklusvoolust.

Täname toetava arvamuse eest!

187. Eraisik (nimi puudub) 13.03.2025 187.1.

...., et luua Põhja-Tallinna ja Kesklinna vahele kiirem ja mugavam ühendus - see ei loo ju põhja-tallinna ja kesklinna vahelist ühendust. et inimesed tulevad autoga Puhangusse selleks et

sõita Balti jaama, tõsiselt Tallinna linn??Koolid, lasteaiad jms on planeeritavast trammiteest ikka väga kaugel, see ei pane autodest loobuma.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab

kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on

potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca

410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava

jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna

Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb

Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav

ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

187.2.

Piirkonna väärtust see küll ei tõsta, vastupidi elanike elukeskkond halveneb kaasneva müra ja vibratsiooni tõttu.Puhangu tänavat trammitee küll atraktiivsmekas ei muuda, vastupidi ja

mis vaba aja veetmise kohad trammi teele? või elanike akende alla? trammi müra tõttu akniad lahti ei saa teha, välja puhata ei saa, kes hüvitab tekkivad tervisekahjudkuidas mõjutab

vibratsioon maju?

Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi

kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid

tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed

lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

188. Eraisik K. 13.03.2025 188.1.

Добрый день! Считаю не допустимым строительство трамвайной линии на улице Пухангу и зелёной зоне Штромки. Не правильно будет строить трамвайные путь в нутри

района в близи жилых домав и внутренних дворов. Думаю стоит ограничить строительство и пустить трамвай по улице Сыле. Альтернативным и более логичным

вариантом думаю мог бы послужить маршрут трамвайного пути на улицах Ситси-Мадала-Рандла-Кари-Ситси.

Mitteametlik tõlge: Tere pärastlõunast Pean vastuvõetamatuks trammiliini rajamist Puhangu tänavale ja Stroomii rohealale. Vale oleks rajada trammiteed ala sisse, elamute ja hoovide

lähedusse. Arvan, et tasub ehitust piirata ja trammi Sõle tänaval sõita. Alternatiivne ja loogilisem variant võiks minu arvates olla trammitee Sitsi-Madala-Randla-Kari-Sitsi tänavatel.

Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Trassi

valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi

arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna

trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse

taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

189. Eraisik P. R. 13.03.2025 189.1.

Tere, Olen nõus, et linn vajab uusi ühistranspordi võimalusi. Elanikond kasvab ja linn areneb. Ma ei ole vastu rajatavale trammiliinile, kuid olen vastu planeeritavale ümberpöörde kohale

keset Stroomi rannaparki.

Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

189.2.

Projekti tutvustuses jäävad nii mõnedki kohad väga arusaamatuks. Väidetavalt väheneks kasutajate arv, kui trammitee tehtaks putukaväljalt Kolde puiestee suunal. Samas jääks siis see

märkimisväärselt lähemale Pelgulinna Riigigümnaasiumile, kuhu õpilased üle linna kooli sõidavad. Linnale on tehtud ka pöördumisi, et sellel suunal oleks hädasti lisa transporti vaja, kuna

hommikuti enne kooli algust ja tundide lõppedes ummistavad lapsed Kolde peatusest läbisõitvad bussid ja osad jäävad lausa maha. Sügisest lisandub sinna veel 300 õpilast. Samas

seatakse oluliseks argumendiks, et puhangutänava inimesed soovivad otse toa uksest trammile astuda.Tramm, kui kõige efektiivsem transpordivahend linnas - pigem siis, kui seelle

liikumine on sõltumatu autoteest ehk nii nagu hetkel kopli suunal. Autodega samal teel sõitev tramm ei ole kindlasti väga kindel sõiduvahend. Mis iganed teel juhtub, ei saa sõita ei

autod ega trammid. Trammide seisak keset teed (rikked, avariid jne) paneb seisma sellel teel kogu liikluse lisaks halvab ka juurdepääsu operatiivautodele.

Täname ettepaneku eest! Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja

kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete

reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Pelgulinna

Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb

Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav

ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Tramm

liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval.

Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub

ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Kui trammiliinis peaks tekkima

tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette

ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni.

189.3.

Väide, et pöörak võtab ainult mõne protsendi rannapargist. Miks ei räägita, kui suur on mõjuala trammitee läheduses. Kui lähedale saavad jääda jalutusrajad, mänguväljakud? Kui suure

ala võtab see ära suveti rannapargis vaba aega veetvatelt elanikelt? Seda enam, et ka Andro Mänd tõi ise välja projekti tutvustusel, et pöörakud on kõige mürarohkemad piirkonnad

trammiteel. Sama väideti Tallinna linna müravähendamise projekti tutvustades, et lisaks autodele on suured müraallikad ka rööbastransport. Nii et müra ja läbi pargi sõitev tramm ei ole

mingi probleem, et seal rööbaste kõrval piknikutekk maha panna ja perega aega veeta? Postitati video, kus härra Mänd väidab, et üle putukavälja kulgev trammitee kaotaks ära

kogukonna aia ja suure parkimisplatsi ( viimane näeb välja nagu mustlaslaager) aga samas mujal väidab, et stroomi rannapargile ei avalda see mingit negatiivset mõju. Kuidas siis ühel

rohealal on see nii hävitava mõjuga aga teisel köömes? Miks ei vastata inimeste küsimustele, miks peab see pöörak pargis olema? Alati suundub vastus teemast kõrvale ja taandub

trammiliini vajadusele mitte sellele, kas seda oleks ka kuidagi teisiti võimalik teha, ilma kohalike väärtuste hävitamiseta. Miks on trammitee lähedus kogukonna aiale hävitavam, kui

rannapargile, kus on samuti värskelt valminud spordiväljak ja looklevad teerajad, kus inimesed jalutavad, spordivad, pargipinkidel linnulaulu ja merekohinat kuulavad, pikniku

peavad?Projekti tutvustusel ütles Andro Mänd, et linnavalitsus ootab ettepanekuid, kuidas kohalike pargikeskkondasid uuendada ja kaasajastada, siis vastuseks ütlen, et palun mitte

juba olemasolevat keskkonda ja rikkust lõhkudes.

Vt ühtlasi vastust punktides 189.1. ja 189.2. Tänavalahendus täpsustub projekteerimise käigus. Mõlema variandi puhul on oluline, kuhu rajatakse

ümberpööramise koht. Kavandamisel arvestatakse esmalt ikkagi olemasoleva vabade munitsipaalomandis olevate kinnistutega (lisaks on oluline maa

sihtotstarve). Erakinnistuid hõivatakse vaid põhjendatud juhtudel, kui muud paremat lahendust ei ole. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Variant D

(ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem, lisaks vähem perspektiivikam

ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on

promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

190. Eraisik T. 13.03.2025 190.1.

Olen trammiliini ehitamise vastu.Meie maja on ujukil ja vajub aeglaselt maa alla ilma tarbetu koormuseta. Neile, kes soovivad randa külastada, on piisavalt 4 bussi.Puhangu tänaval

elades kuulen, kuidas Kopli tänaval tramm peatab/algab liikuma.Vajame väga ühistransport, mis ühendab Kopli ja Õismäe.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike

liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-

Tallinna üldplaneering). Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada

rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed, võttes kasutusele kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused.

Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

191. Eraisik N. 14.03.2025 191.1.

Ei! Tramm teeb sõites ebameeldivad heeli. Teed ei ple mõeldud trammiteedele.Piirkonnas on hea bussiühendus.Meie pirkonna vanade majadega tänavat ei saa võrrelda Helsingi vanade

majadega tänavaga.

Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja

vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid

tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed

lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani,

kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna

jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

192. Eraisik M. P. 14.03.2025 192.1.

Tere,Olen kavandatava trammitee otsesesse mõjupiirkonda jääva maja (Puhangu 67) KÜ juhatuse liige. Maja KÜ juhatuse arvates on trammi tagsipöörde variant 1, mis tuleks otse meie

majaesisele platsile täiesti mõeldamatu. Kõige suurem hirm on trammi pööramisega kaasnev müra (tõenäoliselt tugev krigin, vilin ja kolin), mille eest ei oleks majaelanikel mitte mingit

kaitset. Müra ja ilmetu ehitis maja ees, ei tõsta kindlasti maja kinnisvara hinda ja lõhuks meie maja jaoks tulevikus igasuguse võimaluse kenaks ja vaikseks mereäärseks elukekkonnaks.

Eelistame tagasipöörde variante, mis on rannapargis.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu

tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark

suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et

Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

193. Eraisik I. 14.03.2025 193.1.

Ei soovi trammiteed, see toob kaasa müra ja vibratsiooni Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

194. Eraisik V. 14.03.2025 194.1.

Ei ole nõus antud projektiga. Pigem rajada trammitee Kolde tänaval kus on Politsei. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

195. Eraisik P. N. 15.03.2025 195.1.

Trammi- ja kergliikluse arendamine on väga hea uudis! Loodan, et rattateed rajatakse mõlemale poole teed, mis kulgevad otse, ilma põigeteta ja eraldatuna autoteest (eelistatavalt

haljastusega).Trammitee rööbaste vahel võiks kasvada muru Helsinki eeskujul, see aitaks vähendada tarbetut vihmavee ja soojuse kogunemist, samuti looks meeldivama keskkonna.

Samuti oleks väga oodatud kõrghaljastus müra vähendamiseks ja suvel kuumusemõjude vähendamiseks.Samuti võiks olla arvukalt mugavaid pinke ja puhkekohti (st poleks otse vastu

teed, vaid ümbritsetud rohelusega), et neil, kellel on keerulisem liikuda oleks samuti võimalik teed kasutada. Samuti on vajalik autode piirkiiruse langetamine 30 kilomeetrini tunnis

selleks, et soodustada mõistlikemaid transpordiviise, vähendada mürareostust ja parandada õhukvaliteeti. Siin on asjakohane artikkel, mis kirjeldab, kus eranditult igas Euroopa linnas,

mis on langetanud linnatänavate piirkiiruse 30 km/h, vaatamata algsetele kõhklustele, on olnud näha positiivseid muutuseid.

https://www.europeandatajournalism.eu/cp_data_news/none-of-the-european-cities-that-lowered-the-speed-limit-to-30-km-h-regrets-it/

Täname ettepanekute eest! Võimalusel arvestatakse nendega projekteerimise käigus lõpliku lahenduse väljatöötamisel. Uus tänavaruumi kujundus näeb

ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Projekteerimisel ja ehitamisel

säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt

maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

196. Eraisik I. S. 15.03.2025,

25.03.2025 196.1.

Ei soovi trammi liini. Selle pärast et seal rajoonis käib kolm bussi. Roheline ala peab jääma alles. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

197. Eraisik J. 15.03.2025 197.1.

Tere!Olen Puhangu tänava elanik ning minu pere (noor pere kahe lapsega) on kategooriliselt vastu trammitrassi rajamisele Puhangu tänavale ja Stroomi ranna piirkonda. Pean seda

ideed rumalaks ja läbimõtlematuks – see transpordiliik ei sobi siia mitte kuidagi.Te olete juba teinud ühe mõttetu otsuse, suunates kõik bussid Lasnamäele. Selles otsuses puudub

igasugune loogika. Transpordi ooteaeg on pikenenud, bussid hilinevad ning selle tulemusena olen sunnitud kasutama isiklikku autot.Töötan Ülemiste Citys ja ei näe mingit probleemi

sõita bussiga number 40 kesklinna ning seal ümber istuda teisele liinile – nii nagu see toimis enne marsruutide muutmist. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks kõik bussid suunati

Lasnamäele.Enne kui langetate järgmisi läbimõtlemata ja analüüsimata otsuseid, soovitan teil palgata oma meeskondadesse pädevamaid spetsialiste.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel.

198. Eraisik B. L. 15.03.2025 198.1.

Elan aadressil Puhangu 34 ning arvan, et trammitee kavandamine mööda Puhangu tänavat ei ole mõistlik. Tänav on kitsas ning tihedalt majadega ääristatud. Siit saab juba praegu väga

ilusti mitme erineva bussiga kesklinna üsna kiiresti, kuid need bussid tekitavad juba praegu päris palju müra. Vaieldakse küll, et uued trammid on sirgelt liikudes väga vaiksed, kuid uued

trammid peatustes piiksuvad ja vilguvad ning teavitavad väga valjult peatuste nimesid. Samuti tuleks trammi ümberpöörde koht minu majale väga lähedale ning pööramisel ei ole

trammid kindlasti vaiksed. Nagu ütlesin, saab hetkel väga kiiresti bussidega kesklinna ning kindlasti saaks kiiremini, kui Tallinnas antaks ühistranspordile liikluses eelis. Kui trammidele

saab rajada oma liikluskoridori ning need ei ole muust liiklusest takistatud, siis saab seda teha ka bussidele. Trammide probleem on see, et kui üks tramm seisab, siis seisavad

põhimõtteliselt ka kõik teised, bussidega saab ümber minna.

Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt (eelis liikluses), autodega ühel sõidurajal on tramm vaid

Puhangu tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse

ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Uued

tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

198.2.

Kui trammitee Puhangu tänavale rajamise vajaduseks peetakse seda, et Kopli elanike arv kasvab, siis tõesti mitte Puhangu tänaval. See kasvab Kopli poolsaare tipus Liinidel, Meeruses,

Bekkeris, edaspidi tundub, et ka Paljassaarel ning Koplist eemal Hipodroomis ning on juba suuresti kasvanud Lahepeas, kus ei liigu ükski ühistransport. Pelgurannas on hetkel tagatud

väga hea ühendus kesklinnaga.

Linnakeskkonna planeerimises arvestatakse kogu Põhja-Tallinna kui linnaosaga tervikuna, lisanduvate elanikega kaasnevad liikuvus- ja

ligipääsuprobleemid hakkavad tulevikus mõjutama ka Pelguranna piikonda. Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks.

198.3.

Äärmiselt lühinägelik oli rekonstrueerida Putukaväil teades, et kavas on ka trammitee rajamine siiakanti, potentsiaalselt ka Putukaväilale. Putukaväil oleks suurepärane koht, kuhu

trammitee ehitada, kuna sel juhul saaks säilida ka rohelus, trammitee oleks lähemal koolidele ning ei oleks kaugel ka Puhangu tänava elanikele.

Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses.

Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks

variandi D kasuks ei otsustatud.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

198.4.

Palju on soovitatud trammitee rajada ka mööda Kolde puiesteed, mis tundub palju mõistlikum - tänav on laiem, ei ole tihedalt majadest ääristatud ja majad asuvad teest kaugemal ning

seda tänavat teenindab hetkel vaid üks buss ühes suunas.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

198.5.

Tulevikus saaks trammitee pikendada mööda Putukaväila edasi Hipodroomi ning sealt Kristiinesse. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised

liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa

kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab.

198.6.

Kolm aastat tagasi siia korterit ostes oli minu jaoks suureks väärtuseks Stroomi park, kus saab jalutada, sporti teha, rattaga sõita, piknikku pidada jne. Siia trammi lisamine teeks

keeruliseks ja ohtlikuks siin vaba aja rahulikult ja meeldivalt veetmise. Eriti suviti on siin väga tihe liiklus just kergliikurite näol, on ka palju lapsi ja loomi.Kokku võttes - Puhangu tänavale

tramm ei sobi, sobib Putukaväilale ja Kolde puiesteele, teenindatavate inimeste arv on marginaalselt väiksem versus Puhangu tänaval elavate inimeste heaolu.

Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 198.1.-198.5. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks

lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus

selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on

hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast.

199. Eraisik A. J. 15.03.2025 199.1.

Olen vastu trammiliini ehitamise jätkamisele mööda Stroomi ranna tänavaid.Nõuan, et Ehte tänaval asuvate garaažide taga keerataks tramm ümber. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

200. Eraisik A. J. 15.03.2025 200.1.

Olen vastu trammiliini ehitamise jätkamisele mööda Stroomi ranna tänavaid.Nõuan, et Ehte tänaval asuvate garaažide taga keerataks tramm ümber. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

201. Eraisik A. 15.03.2025 201.1.

Lisatud failis kostab hääl trammist, mis keerab Pärnu mante kõrvale. Seda heli kuulevad Strommi rannas pidevalt inimesed, kes siin puhkavad ja elavad. Kuidas see helireostus

linnaelanike elu paremaks muudab? Eriti huvitav on see, kuidas end tunnevad väikesed lapsed - neid on palju, kes kõnnivad mööda jalakäijate radu, kus toimub pööre.

Lisana on lisatud video liikuvast nr 5 Kopli trammist.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud.

201.2.

Kui palju maksab Puhanga kaudu trammi ehitamine ja kui palju maksab Putukaväil projekti ümberkujundamine, et Shtroomka asemel teha tagasipööre sinna? Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning viiakse ellu aastatel 2024–2029. Kliimaministeerium eraldab Euroopa Liidu toel

Tallinnale ligi 20 miljonit eurot, et rajada uus trammitee Pelguranda. Koos linna omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni. Putukaväila

projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (praegune lahendusvariant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn

ümbruses (sellega on arvestatud projekti maksumuses). Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre

Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud (täiendav kulu lisaks trammitee maksumusele). A ja D

trammitrasside võrdlus on toodud: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

202. Eraisik U. 16.03.2025 202.1.

Palun ärge pange sinna trammi! See meeletu müra reostus otse ranna kõrval võtab igasuguse isu seal rannas stressi maandada. Pange ta Paldiski maanteele ja sealt Stroomiranda käima

mööda seda teed mis keerab pärast Lääne Tallinna Haiglat ära. Seal on uus arendused ja bussi ei käi.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike

liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös

uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Kolde pst-le ei ole koostamisel oleva

Põhja-Tallinna üldplaneeringuga trammiteed ette nähtud - selle põhjuseks on väikene asustus tänava ääres ning seetõttu ka hilisem vähene trammi

kasutus. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

203. Eraisik D. 16.03.2025 203.1.

Tere!

1.Pelgulinna/Linnavalitsuse töötajate vaidluses on palju viite uuringu(te)le kus on Kalamaja piirkonna elanikud avaldavad soovi jõuda Stroomi piirkonda trammiga, kuidas saaks selle

uuringuga/küsitlusega tutvuda?

Kahjuks pole meile teada, millisest uuringust/küsitlusest räägite, mis seda väidaks. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm

203.2.

2. Miks linn ei tegele trammiliini ehitusega Lasnamäele? piirkonnas elab üle 140tuh inimesed, kanal on olemas;

Teie vastuse ootama jäädes;

Tallinna Transpordiameti hinnangul on Põhja-Tallinna ligipääsuvõimalused kõige halvemad ning mõistlik on sellest alustada. Järk-järgult arendatakse

trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25

"Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab

jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

204. Eraisik S. A. 16.03.2025 204.1.

Stroomi rannapark on oluline puhkeala, mis on läbi aasta aktiivses kasutuses. Väga palju käiakse seal jalutamas, lastega mängimas, suvel piknikuid pidamas jne.Rannapark on terviklik,

suhteliselt kitsas, lineaarne park, kus puudub autoliiklus ning jalakäijatel on turvaline liikuda. Planeeritud trammide ümberpööramise koht tungib rannaparki sisse. Isegi kui see

ümberpööramise koht ei ole füüsiliselt väga suur, tekitab see enda ümber surnud tsooni, mistõttu sisuliselt lõikab trammide ümberpööramise koht rannapargi pooleks.Tegemist on

rannapargi ruumi kvaliteedi drastilise halvendamisega, mida tunnetab valdav enamus piirkonna elanikke. Puhangu tn renoveerimine ja väidetav ruumikvaliteedi tõus on Pelguranna

elanike jaoks palju väiksema mõjuga kui Rannapargi ruumikvaliteedi langus, sest Puhangu tänav on vaid üks tänav, mida kasutavad vähesed inimesed, Rannaparki aga kasutavad

peaaegu kõik piirkonna elanikud.

Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastus maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu

tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark

suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et

Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

204.2.

1. Palun tuua välja konkreetsed analüüsid ja põhjendused, millega linn nii suure negatiivse ruumimõjuga otsust põhjendab, arvestades, et olemas on alternatiivne lahendus (nn Kolde pst

trass, kus tramm pöörab ringi Putukaväilal), mille ruumimõju nii visuaalses, funktsionaalses, kui ka müra mõttes on oluliselt väiksem. Kolde pst trass oleks väidetavalt ka lühem ja

odavam ehitada.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse

taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades

oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja

vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

204.3.

2. Puhangu tn trassi tutvustamisel on linn ühe peamise argumendina toonud välja, et see teenindaks rohkem reisijaid kui Kolde pst trass. Samas linna Transpordi Amet väidab, et see ei ole

nii ja nende arvutuste kohaselt on Punagu ja Kolde pst trasside võimalike reisijate arvud praktiliselt sarnased (Kolde pst trass teenindaks paremini Kolde pst äärseid koole). Palun esitada

täpsed andmed ja arvutused kuidas need erinevad reisijate arvud saadud on?

Vt ka vastust punktis 204.2. (link võrdlusele) Päevane sõitjate arv on mõlema trassi puhul üle 6000, kuid erinevus seisneb elanike arvus peatuste

teenindusalas: 400 m raadiuses on A variandi puhul hõlmatud ca 8000 inimest, D variandi puhul ca 5200 inimest. Mida rohkem jääb peatuste

teenindusalasse elanikke, seda rohkem on hõlmatud inimesi, kel on võimalus auto asemel valida mugav ja kiire ühistransport. Säästlike liikumisviiside

edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on ka üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Kui sellele lisaks arvestada ka trammiliini

pikendamise perspektiiv, siis on lahendusvariandil A võimalik teenindada oluliselt rohkem inimesi kui variandil D (ümberpööre Putukaväilal). Tallinna

Transpordiamet nõustub, et trassivaliku variandi A kasuks räägib selle paremad võimalused tulevikus pikendamiseks Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering), lisaks on see lahendusvariant ka ehitustehniliselt lihtsam teostada ja soodsam rajada. Teiste trassivalikute puhul lisanduksid

trammitee rajamise maksumusele muud täiendavad kulud (D variandi puhul eraparkla kinnistu linna poolt omandamine ja likvideerimine, kogukonnaaia

ja Putukaväila ümberehitus; Putukaväil-Kolde pst-Pelguranna-Puhangu variandi puhul kanalisatsioonitoru ümberehitus Pelguranna tänaval ja osaliselt ka

Kolde pst-l ning tänavaruumi ümberkujundamine suuremas mahus).

204.4.

3. Puhangu tn trassi õigustamiseks on tood väide, et edaspidi saab sealt pikenada trammiliini piki rannaparki Meeruse ja Bekkeri arendusteni. Trammiliini rajamine piki rannaparki oleks

kordades suurema negatiivse mõjuga rannapargile kui trammide ümberpööramise koht ning tooks kaasa väga suure elanike vastuseisu. Piki rannaparki tekiks surnud tsoon ning

tramitee lõikaks täiendavalt rannapargi ära korterelamute alast. Kuna rannapargis liigub palju lapsi, väheneks oluliselt pargi turvalisus.Sirbi tn otsas on väga kitsas koht, kus tuleks

trammitee jaoks võõrandada ja lammutada mitu elamut.Palun tuua välja analüüsid ja põhjendused, mille alusel linn sellist kallist ja väga suure negatiivse ruumimõjuga trassi ette näeb,

olukorras, kus olemasolev Kopli trammide trass on Meeruse ja Bekkeri arenduste kõrval juba olemas ning suhteliselt lihtne ja odav oleks olemasolevalt trassilt viia haru uutesse

arendustesse.Isegi kui piki rannaparki kulgev trass kunagi päriselt päevakorda tuleks, siis praegu Kolde pst trass ei välistaks seda kuidagi.

Vt ka vastust punktis 204.2. Trammiliini edasiarenduse osas palume edastada oma ettepanekud koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses.

204.5.

4. Miks ei sobi linnale selline lahendus, kus trammiliin tuleks mööda Puhangu tänavat mere äärde, pööraks vasakule, Pelguranna tänavale, rannahoone parkla juurest keeraks vsaakule,

Kolde pst-le ning sealt vasakule, Putukaväilale. Selline trass ei tungiks rannaparki ja Putukaväilal ei oleks vaja võõrandada tasulist parklat. Trass teenindaks Puhangu tn-l rohkem elanikke

ning Putukaväilal koolilapsi. Puhangu tänavale tuleks vaid üks rööpapaar, mis jätaks rohkem ruumi ka muule liiklusele ning müra oleks kaks kolda vähem (võrreldes kahe rööpapaariga)

kuna tramme liiguks mööda tänavat 2 korda vähem.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

205. Eraisik D. A. 16.03.2025 205.1.

See projekt ei lahenda ühtegi logistilist probleemi – sest neid lihtsalt ei ole. Piirkond on väga urbanistlik, kõik on jalutuskäigu kaugusel ning lisaks on seal juba kolm bussiliini, millest täiesti

piisab. Kõige absurdsem selle projekti juures on minu jaoks see, et soovitakse viia tramm läbi Štroomi randa – koha, kus mitu põlvkonda jalutavad väikeste lastega, lihtsalt looduses

puhkavad, päevitavad ja aktiivselt aega veedavad. See on turvaline ja rahulik roheala, kuid nüüd tahetakse seda vähendada, et "lahendada" probleem, mida tegelikult ei eksisteeri.

Tahan veel kord rõhutada, et Štromka on ilus, rahulik ja turvaline roheala, kus vanemad ei karda lastega jalutada. Puhangu tänav on aga üsna kitsas, mistõttu sinna trammi rajamine

hävitaks juba toimiva ja hästi töötava liiklussüsteemi (ja ma pole veel rääkinud võimalikest probleemidest, näiteks trammirikkest, mis sulgeks kogu liikluse).Kui see projekt tõesti

lahendaks reaalseid probleeme, mitte ei looks uusi, oleks see ilmselt elanike seas palju populaarsem. Kuid praegu näeme vastupidist.Loodan, et maksumaksjate, kohalike elanike ja

kodanike soovid ning vajadused võetakse tõepoolest arvesse!

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trassi valik põhineb mitmetel linna

poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

205.2.

Ettepanek: Palju mõistlikum oleks suunata tramm Paljassaarde – seal on logistiline probleem tõesti tuntav, eriti suvehooajal. Seal asuvad elamud teest piisavalt kaugel, nii et müra ei

oleks liialt häiriv, erinevalt Puhangu tänavast, kus vahemaa on palju väiksem ning müra peegeldub tugevalt tagasi.

Täname ettepaneku eest! Antud projekteerimistingimustega Paljassaardee trassi ei planeerita. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile,

seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine

sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

206. Eraisik R. S. 16.03.2025 206.1.

Kui need Puhangu ja Pelguranna elanikud nii vastu on, et nende kinnisvara hind tõuseb tänu trammi liinile siis võiks ju üldse ehitada trammiliin Putukaväila äärest ja läbi metsa kuni

Kodulahe- Lääne-Tallinna-Keskhaiglani välja? Seal isegi liiprid maas! :D Suvitajad saaksid metsa vahel välja minna ja randa jalutada. Balti-Jaamast saaks otse Lääne-Tallinna-,

Meremeeste haiglasse???

Täname toetava arvamuse eest! Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja

Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal.

Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid,

pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste

rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või

juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport

hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab.

207. Eraisik E. P. 16.03.2025 207.1.

Projekteerimistingimuste nr x lisa 1 (Pelguranna trammitee) dokumendis on vastuste tabelis kirjas, et trammitee ehitamise järgselt muutuvad ka busside marsuudid, et paremini katta

teisi tänavaid ühistranspordiga. Sooviksin teada, kas on plaanis Puhangu tänaval bussiliinidest täiesti loobuda või jääb mingi marsuut ikkagi?

Bussiliiklust täielikult ei likvideerita, vaid marsruutides tehakse ümberkorraldusi vastavalt vajadusele. Puhangu tänav jääb ühistranspordiga hästi

ühendatuks. Kui teil on busside marsruutide osas ettepanekuid, palume need esitada otse Tallinna Transpordiametile või järgmises etapis, eskiisprojektile

arvamust andes.

207.2.

Trammi tagasipööre peaks olema planeeritud teise maatüki arvelt, mitte vähendama rannapuhkeala selleks! Planeerides tuleb mõelda tulevikule – piirkonnas elav arv kasvab ning ühine

puhkeala ei peaks kahanema. Rannajoon ja selle puhkeala suurus ning jalakäijate liikumisvõimalused selles piirkonnas ei tohiks muutuda. See ala on tervik, mida ei tohiks lõhestada. Seal

on vast ehitatud jalgpalliväljak, see tähendab, et lapsed seal mängivad ja jooksevad ringi hetkel vabalt, trammi tee ümbritseks Pelguranna tänaval autoteele lisaks veel ühest küljest, mis

teeb ohtlikumaks selle väljaku kasutamist. Samuti ei tohiks kahjustada seal kasvavaid mände ja noori tammesid!Pelguranna ja Puhangu ristmikul on olemas krunt, mis kuulub linnale

(Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 93) ning krunt, mis kuulub riigile (info: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 55). Võib-olla oleks

mõistlik ja võimalik trammi ümberpööre teha just sellel maatükil?

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Teie poolt näidatud variant on samuti nende hulgas (variant 1). Vt projekteerimistingimuse

materjale https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu

tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark

suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et

Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

207.3.

Samuti võiks tramm teha ringi mööda Kolde pst. ja pöörata sealt Putukaväljale, nagu ühes varasemates plaanides oli ette nähtud trammipööre. Putukavälja projekt on peagi valmis ja

pole arusaadav, miks trammitee trajektoori plaan ei ole siiani kooskõlastatud. Ei tundu loogiline investeerida projektidesse, mida tuleb peale teostust kohe ümber ehitada. Hetkel ei

paista, et Putukaväljal oleks arvestatud trammiteega – kõnniteed ja tänavavalgustus on juba paigas ja ei paista olevat ruumi, mis oleks varutud trammitee ehitamiseks.

Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses

(sellega on arvestatud projekti maksumuses). Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal)

puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud (täiendav kulu lisaks trammitee maksumusele). Trammitee trassil

Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv

väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

208. Eraisik M. M. 16.03.2025 208.1.

Trammid on kahtlemata suur samm edasi bussidest, kuid nende kiirus ja tõhusus jäävad siiski piiratud tasemele. Trammiliiklus peab ristmikel peatuma, mis vähendab selle sujuvust, ning

kuna trammirööpad ei ole eraldatud ülejäänud liiklusest, ei saa trammid liikuda piisavalt suurte kiirustega, et pakkuda kiiret ja ajasäästlikku ühistranspordilahendust.Kui soovime

vähendada autoliiklust ja ummikuid, peab ühistransport olema tõsiseltvõetav alternatiiv autole – see tähendab, et see peab olema kiirem, mugavam ja töökindlam kui praegused

lahendused. Tramm, mis jagab teed muu liiklusega ja jääb ummikutesse, ei suuda pakkuda vajalikku konkurentsivõimet.Tallinn on kiirelt kasvav linn ning selle ühistranspordi areng peaks

toetama tulevikuperspektiive.

Seetõttu tuleks kaaluda metroosüsteemi loomist, mis võimaldaks kiiremat, tõhusamat ja sõltumatut ühistransporti. Metroo ei pea tingimata olema maa-alune – mitmetes

maailmalinnades, sealhulgas Pariisis ja Vancouveris, on edukalt kasutusel ka kõrgendatud metrooliinid, mis vähendavad ehituskulusid ning võimaldavad kiiret ja tõrgeteta

liiklemist.Samuti ei tohiks alahinnata Tallinna rahvaarvu piisavust metroosüsteemi jaoks. On mitmeid linnu, kus elanikke on vähem kui Tallinnas, kuid siiski on seal metroosüsteem

edukalt toimiv. Näiteks Prantsusmaal asuv Rennes’i linn, kus elab umbes poole vähem inimesi kui Tallinnas, on edukalt rakendanud metroosüsteemi, pakkudes kiiret ja mugavat

ühistranspordilahendust. See näitab, et metroo saab olla elujõuline ka väiksema rahvaarvuga linnades ning võiks seega olla Tallinnale ideaalne lahendus.Metroosüsteemi arendamine

oleks Tallinnale strateegiline investeering, mis toetaks linna jätkuvat kasvu, vähendaks ummikuid ja suurendaks ühistranspordi kasutajasõbralikkust. Ainult konkurentsivõimeline

ühistransport suudab inimesi autost ühistransporti meelitada ning pikaajaliselt lahendada Tallinna liiklusprobleeme. Seetõttu teeme ettepaneku alustada põhjalikku teostatavusuuringut,

et hinnata metroo rajamise võimalusi ja eeliseid Tallinnas.

Täname ettepaneku eest! Nõustume, et ühistransport Tallinnas peab olema konkurentsivõimeline, aga käesolevate projekteerimistingimustega metrood

ei rajata. Kuna planeeritav tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal (varasem raudtee ala), ei ole see liiklusummikutest niivõrd mõjutatud. Lisaks

mida otsem on marsruut, seda kiiremini saab tramm sõita. Kiiruse puhul mängivad ühtlasi rolli ka peatuste arv ja vahekaugused, mis täpsustuvad

projekteerimise käigus. Trammide liiklustihedus ei saa Puhangu tänaval olema nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning

bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus

väheneb.

Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Tallinna linn analüüsib linnaraudtee väljavaateid ja Kopli poolsaarel asuvate rööbasteede kasutamist linnaosade paremaks ühendamiseks, vt ka reisirongi

võimalikkuse uuring https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Kristiine-keskuse-ja-Lasnamae-vahelise-raudtee-eskiisiprojekt Tramm on hetkel

konkurentsitult kõige kiirem transpordiliik Tallinnas (vt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs,

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm). Linnaraudtee realiseerumine eeldab riigi poolset initsiatiivi ning rahalisi vahendeid.

209. Eraisik A. 16.03.2025 209.1.

Tere! Soovin väljendada oma sügavat muret ja rahulolematust seoses kavandatava trammiühenduse rajamisega Puhangu tänavale. Pean seda projekti täiesti ebavajalikuks ning

kahjulikuks nii piirkonna elanikele kui ka Stroomi ranna rohealale.Praegu teenindavad Puhangu tänavat suurepäraselt bussiliinid, mis tagavad kiire ja mugava ühenduse teiste

linnaosadega. See on vaikne elamurajoon, kus elavad pered, eakad ja inimesed, kes hindavad rahu ning rohelust. Trammi lisamine toob kaasa olulisi probleeme:

Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

209.2.

1. Rohealade hävitamine – Stroomi rand ja selle ümbrus on üks väheseid looduslikke alasid Põhja-Tallinnas, kus elanikud saavad jalutada, sportida ja suvel päikest nautida. Suure osa

sellest alast hävitamine trammi rajamiseks on äärmiselt hoolimatu ja ebainimlik otsus.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu

tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark

suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et

Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

209.3.

2. Mürareostus – On ekslik väita, et uued trammid on vaiksed. Kes vähegi liigub kesklinnas, teab hästi, kui vali ja häiriv võib olla trammi kriuksumine kurvides ja peatuskohtades. Elanikel,

kelle koduaknad jäävad trammitee äärde(nagu ka mul) tuleb leppida pideva müra ja vibratsiooniga – eriti varahommikul ja hilisõhtul.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

209.4.

3. Ebamõistlik ressursikasutus – Kui piirkonnas on juba toimiv ja piisavalt tihe bussiliiklus, siis miks on vaja kulutada maksumaksja raha uuele trammiteele, mis ei anna olulist lisaväärtust?

Selle asemel võiks investeerida olemasoleva ühistranspordi parendamisse või teiste oluliste linnaprojektide arendamisse.Seetõttu palun tungivalt linna juhtidel ja vastutavatel ametnikel

ümber hinnata see projekt ja kaaluda selle tühistamist. Põhja-Tallinna elanikel on õigus säilitada oma elukeskkond sellisena, et see toetab nende heaolu, mitte ei kahjusta seda.

Vt ka vastust punktis 209.1. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule

tegevusele) ümber suunata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna

Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

210. Eraisik E. S. 17.03.2025 210.1.

ei ole nõus selle projektiga, jalakäijate tsoon ja mere ääres ei ole vaja trammi. Seal jalutavad pered ja lapsed. See on lihtsalt ohtlik Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi

liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik

inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel.

Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline

lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

211. Eraisik J. 17.03.2025 211.1.

Olen kogu oma elu käinud seal (Stroomi ja Pelguranna rannas) suvel puhkamas: rannas päevitamas, jalgteedel jooksmas ja jalgrattaga sõitmas ning rohelisealal (autotee ja ranna

vahelisel heinamaal) mängimas. Trammiliin ei sobi sellesse kohta, sest seal on palju nii täiskasvanuid kui ka lapsi, eriti suvel. See trammiliin ei tekita mitte ainult palju müra

ümbritsevatele elamutele, vaid ka rannas puhkajatele ja võib olla ohtlik samadele lastele, kes mängivad Stroomi ranna territooriumil.

Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi

liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik

inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel.

Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline

lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Projektiga tuleb ühtlasi tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

212. Eraisik D. G. 17.03.2025 212.1.

Väga ebaedukas projekt! Ei ole nõus Pelguranna tänava otsaga... Trammiliinist on Stroomi rand ja ümbrus hakkab kannatama. Palun kaaluda võimalust suunata tramm edasi läbi metsa

Meremeeste haigla poole ja sealt võiks jätkata juba Õismäe suunas. Oleks küll parim lahendus

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised

liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa

kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse

nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest.

213. Eraisik (nimi puudub) 17.03.2025 213.1.

Miks on uus trammiliin linlastele kasulik? Puhangu tn elanikele ei ole kasulik vaid kahjulik, trammivilin mürin, vibratsioon kl 5st hommikul kuni südaööni ja nii iga 15 min tagant.Peatuste

asukoht võimalikult eluhoonete sissepääsude lähedal - Puhangu elanikud ei soovi magamis- ja elutuppa trammipeatust ja akna alla trammiliini.

Trammiliini rajamisest Puhangu tänavale on otsene kasu ka kohalikele elanikele. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada

ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse

Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel

marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus

süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on

populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See

aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike

parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust

maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks

maastikuarhitekt. Projektiga tuleb ühtlasi tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid.

213.2.

Suurim elanike arv peatuste teenindusalas - vale. see marsruut ei kata suurimat elanikke arvu.

Tagab haridusasutuste hea teenindamise - ei taga, koolid lasteasutsued jäävad Puhangust eemale

Tagab selge ligipääsu LOV hoonele, noortekeskusele ja Stroomi kaubandus-teenindus keskusele - vale, need jäävad samuti Puhangust eemale

Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult

paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m

kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m

kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv

kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn

ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu

trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

213.3.

Tagab selge juurdepääsu Stroomi rannale ja rannapargile - vastupidi lõhutakse rannapark, ning Puhangust juurdepääs Stroomi rannale halveneb, kus on planbeeritu läbikäik trammide

vahelt. rääkimata pidevast trammivilinast rannas, pargis ja elanike magamistubades

Vt ka vastust punktis 213.1. Variant A tagab lääneeuroopalikult mugava juurdepääsu Stroomi rannale ja rannapargile. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi

ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse

ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult

ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna

variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant

2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui

projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber

tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on

arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise

realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

213.4.

Arvestab Putukaväila pargi lahendusega, ei muuda seda - arusaamatu park piiratud arvuga inimestele , mille jaoks lõhutakse ja kahjustatake Stroomi rannala ja park ning halvendatakse

elanike elamistimgimusi. Kellegi kinnisidee (ja taskusse tilkuva raha?) tõttu pannakase kannatama hulk inimesi. Kaovad parkimsikohad Pelguranna tänaval, raskeneb koju samine

Puhangu majadesse

Vt ka vastust punktides 213.1. ja 213.3. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju

kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise

käigus. Parkimine on võimalik oma kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates.

213.5.

Võimaldab Puhangu tänava tänavaruumi terviklikult kaasajastada ja atraktiivsemaks muutmist - tänavat saab vajadusel terviklikult kaasajastada siiski ilma trammiteeta. trammitee

kitsale tänavale ei muuda tänavat atraktiivsemaks, vastupidi halvendab oluliselt elanike elukeskkonda kaasenva müra, vibratsiooni jms näol. Tänavat saab kaasjajstada edukalt ilma

trammirööbaste ja liinideta.

Vt vastust punktis 213.1. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega

tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud

uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks

läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse

analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati

Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede

rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

213.6.

Projekteerimikstingimuste järgi on kavnadatud tee ulatuma majade seinteni, hävitades oelmasolevad puud ja muruplatsid, täiesti ajuvaba lahendus.Tahaks siiski elada edasi piirkonnas

rahulikul, õhtuti ja nädalavahetustel välja puhata töönadalast.See et keegi hr mänd (kes ei ela piirkonnas) soovib oma kodust Kalamajast randa saada mõned korrad aastas , ei pea

terve piirkonna elanikud kannatama, sõitku rattaga (ei tea palju talle läbisurumise eest makstakse ümbrikus)

Täpne tee ristlõige selgub projekteerimise käigus. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette

terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

214. Eraisik R. M. 17.03.2025 214.1.

Ettepanek on trammiliini mitte ehitada , kuna see lihtsalt ei ole vajalik , Põhja Tallinnas on väga hea transpordi ühendus linnaga , nii et trammiliin ainul rikub rahuliku ja vaikse keskonda . Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

215. Eraisik G. S. 17.03.2025 215.1.

Olen vastu sellele, et tramm sõidab mööda Puhangu tänavat. See, et elumajad on trammiteele lähedal, ei ole mitte pluss elanikele, vaid miinus. Ka kaasaegsed trammid tekitavad valjut

müra ja vibratsiooni.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

215.2.

Tramm võiks liikuda pikki Putukaväila ja teha tagasipöörde Kolde pst. juures või enne ristumist Lahepea tänavaga. See lisab võimaluse liikuda randa ka mööda Lahepea tänavat ja annab

võimaluse kasutada trammi ka Uus-Meremaa asumi elanikel. Uus-Meremaa asum on laienev uusarendus, samas Puhangu tänava ümbrus on juba täis ehitatud.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised

liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa

kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab.

215.3.

Vaadates, kuhu pöörang on planeeritud, on kummaline, et tramm sõidab lausa rannarajooni?! Suvel on see roheala aktiivselt kasutuses puhkavate inimeste poolt, kõik ei soovi olla

rahvast tihedalt täis liivarannaribal! Ühest küljest tahame tuua rahvast randa ja loodusesse, teisalt tekitame inimeste voolu konkreetselt ühte punkti ja samas võtame neilt seal ruumi

ära!

Tagasipöörere ei ulatu rannaalale, vaid jääb rohealale - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante.

216. Eraisik T. K. 17.03.2025 216.1.

Ümberpöördel võiks kindlasti eelistada esimest või äärmisel juhul teist varianti. Variant 3-e (kõige suuremat kaart ümber pargi) võiks vältida, kuna tõenäoliselt tekib ümberpöörde sisse

n.ö. "surnud tsoon", kuhu inimesed vabatahtlikult ei lähe ja juhuslikult ei sattu. Seega tundub, et suur osa avalikust funktsionaalsest ruumist, mida muidu saaks rekreatiivseteks

tegevusteks kasutada, läheks sellisel juhul lihtsalt raisku.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

217. Eraisik E. N. 17.03.2025 217.1.

Считаю этот проект бессмысленной тратой денег. Наша Штромка является единственным местом отдыха, занятий спортом, проведением различных мероприятий для всех

жителей района и не только. Считаю нецелесообразным забрать часть лесопарка под кольцо!! На данный момент прекрасное транспортное сообщение до Штромки. До

центра на автобусе добираюсь за 15 минут. Также хочу заметить, что автобусы ходят почти пустые , начиная с остановок КАРИ и до ЭХТЕ / КОЛЬДЕ. Также Ул. Пухангу узкая,

близко к дороге стоят дома. От этого будет постоянный шум от трамвая в квартирах. На данной территории грунт песчаный и не подходит для трамвайных путей. Считаю

целесообразнее провести трамвайную линию в те районы, которые действительно нуждаются в этом ( Виймси, Ласнамяэ, Пальяссааре - вот сюда действительно надо,

чтобы можно было быстро и свободно добраться до пляжа). А самое главное, что на пути следования данной трамвайной линии нет никаких новостроек, следовательно

ни о каком увеличения числа жителей здесь речи не идёт. Все новостройки находятся ДАЛЕКО ОТ ДАННОГО МАРШРУТА!!! Я как житель района выступаю ПРОТИВ

СТРОИТЕЛЬСТВА ДАННОЙ ТРАМВАЙНОЙ ЛИНИИ!!!

MItteametlik tõlge: Pean seda projekti mõttetuks raha raiskamiseks. Meie Stroomi on ainus koht puhkuseks, sportimiseks ja erinevateks üritusteks kõigile piirkonna ja kaugemalgi

elanikele. Pean kohatuks võtta osa metsapargist ringi all!! Hetkel on suurepärane transpordiühendus Stromkaga. Bussiga jõuan kesklinna 15 minutiga. Samuti märgin ära, et bussid

sõidavad peaaegu tühjalt, alustades KARI peatustest ja lõpetades EHTE / KOLDEga. Samuti st. Puhangu on kitsas, tee lähedal on majad. See põhjustab korterites pidevat trammimüra.

Selle piirkonna pinnas on liivane ega sobi trammirööbastele. Kõik uued hooned asuvad SELLEST TRASSIST KAUGEL!!! Piirkonna elanikuna olen SELLE TRAMMILIINI EHITAMISE VASTU!!!

Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Trassi valik põhineb

mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi.

Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide

potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini

kaetud. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

217.2.

Mitteametlik tõlge: Arvan, et otstarbekam oleks trammiliin sõita nendesse piirkondadesse, kus seda tõesti vaja on (Viimsi, Lasnamäe, Paljassaare - siin on seda tõesti vaja, et saaks

kiiresti ja vabalt randa). Ja mis kõige tähtsam on see, et selle trammiliini trassi äärde ei kerki uusi hooneid, seetõttu pole siin ka elanike arvu kasvust juttu.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate

objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

218. Eraisik R. N. 17.03.2025 218.1.

Ehte 3 ja Ehte 4 kinnistu omanikuna olen mures trammi projekti müra ja vibratsiooni kohta. Lisaks müra ja vibratsiooni uuringutele, tuleks pakkuda ligidal asuvatele elanikele garantiid

või lahendusi, kui tegelik müratase on suurem kui algselt uuringutes selgub. Kas on plaanis toetada ümber asuvaid ühistuid/eraisikuid, et müratase toas ei suureneks? Näiteks heli

isoleerivate akente, rõdu klaasimise soetamise toetamisega ja muu säärasega.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

219. Eraisik E. V. 18.03.2025 219.1.

ei ole nõus sinna trammiliin ehitamiseg, arvan et seda raha võib suunata meie kaitsekuludesse Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele

lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata.

220. Eraisik R. 18.03.2025 220.1.

Elan siin, ja see projekt on sitt. Tramm jääb ainult vahele, kõik on hetkel ideaalne, buss on ja sellest piisab. Kui teil pole kuhugi raha kulutada, on parem kulutada see piirkonna

parandamisele ja remondile. Tänan teid

Täname arvamuse eest! Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele)

ümber suunata. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

221. Eraisik S. P. 18.03.2025 221.1.

Tere, arvan et tramm sinna ei tohi viia. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.

222. Eraisik (nimi puudub) 18.03.2025 222.1.

Hetke projekt on paberil kabineti vaikuses joonistatud, müra ja vibratsiooni uuringud, kuidas see kõik mõjub majadele, mis jäävad trammiteest 5 m kaugusele puudu. Paberil võib ju

kõike joonistada, see kannatab kõike aga ümberkaudsed elanikud kannatavad, linn ei hakka ju vahetama aknaid ja lisama heliisolatsiooni, ehitama müratõkkeid. Soojal ajal aknaid lahti

hoida ei saa, sest tramm sõidab vilisedes kolisedes pehmelt öeldes läbi magamistoa. Autode hulk kindlasti ei vähene, kui Põhja-Tallinna uusarendused jäävad sellest rajast täiesti välja?

Samuti inimesed ei taha sõita balti jaama, nagu keegi isik kreutzwald väidab inimeste soov olevat. Sama isik väidab ka et bussid kaovad, huvitav palju talle projekti läbi surumise ja

kiitmise eest makstakse."kohalike elanikega arutelu" kogemusest jäi tugev mulje, et kõik need üritused on mõeldud mitte elanike arvamuse saamiseks, vaid „linnukese“ kirjasaamiseks

ja selleks, et selgitada neile miks ei saa teha teisiti ja miks peab olema just nii, nagu linnavõimud on otsustanud. Ja kui konkreetse piirkonna elanikud soovivad näha seal midagi muud või

teha muutmisettepanekuid, siis nad ei saa aru ja linnal on visioon jne.

Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid

võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25

"Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Bussiliiklus

Puhangu tänaval ei kao - trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

Projektiga ühtlasi tagatakse, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu

müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende

põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

223. Eraisik T. S. 18.03.2025 223.1. Tallinnas elavad enamuses venelased, palun mitte sentigi neile kulutada, see on otseselt agressorriigi inimeste toetamine. Häbi teil olgu! Täname arvamuse eest! Tramm on mõeldud kasutamiseks kõigile elanikele.

224. Eraisik A. T. 18.03.2025 224.1.

Tere, Ma esimest korda avaldan arvamust või õigemini pakun parendus ettepaneku. Siinkohal ma leian, et uut trammiteed võiks natukene paremini läbi mõelda ja et see haaraks

natukene suuremat osa Pelgurannast, Stroomi ranna äärsetest majadest ja osa ka Telliskivist. Nimelt ma leian, et praegune lahendus on natukene poolik, arvestades, et uus trammitee

lisab juurde vaid ühe lüli ja kui inimene istub näiteks Sitsi peatusest peale siis suure tõenäosusega pikeneb aeg kui ta sealt jõuab Balti jaama just selle lüli pärast. Minu ettepanek oleks

katta uue trammiteega suurem osa piirkonnast ning teha olemasolevale selgroole uue lüli asemel nö tugilüli ja lausa uus liin. Putukaväil las jääb putukatele ja jalakäijatele. Veel ägedam

oleks, kui üle Sõle tänava viiks haljasalaline sild, mis jätaks mulje nagu inimene oleks jätkuvalt pargis.

Igatahes, tulles tagasi trammitee juurde siis mu arust ühendaks Pelguranda Kopli poolsaare ja Kesklinnaga rohkem uus liin. Mina teeksin trammitee järgnevalt - enne Maleva peatust

keeraks tramm Pelguranna tänavale ning kulgeks mööda Pelguranna tänavat kuni Kolde puiesteeni kuhu tramm siis keerab ning kulgeb mööda Kolde puiesteed. Siinkohal on kaks

võimalust, kas tramm läheb üle Sõle tänava kuni Ristiku tänavani, sealt pöörab Telliskivi tänavat mööda üles kuni Balti jaamani ning ühendub Kopli tänava trammiteega enne Telliskivi

peatust või teine võimalus, et tramm keerab Kolde puiesteelt Sõle peale, kuni Paldiski maantee ja Sõle ristini ning sõidab väikese jupi mööda Paldiski maanteed kuni Telliskivi tänavani ja

ühendub uuesti selgrooga Telliskivi trammipeatuses. Tõsi, see võtab rohkem raha ja annab kindlasti projekteerimises, planeerimises ja liikluslikult rohkem väljakutseid aga, kui huvi on

tõsine vähendada liikumist isiklike sõiduvahenditega siis see moodus hõlmab palju rohkem inimesi ja seob rohkem Tallinna, Põhja-Tallinna tähtsaid tänavaid endaga. Telliskivi tänaval ju

saaks kahe rea asemel ühe teha trammiteeks, sarnaselt nagu on Pärnu maanteel. Samuti saaks nende kahe võimaluse puhul rohkem peatusi vahele panna ja lisaks ööbussidele ja

öötrammi liikuma panna.

Esimese variandi puhul saaks tramm sõita ühte ringi ehk Balti jaam - Maleva - Pelguranna, vähendades aega, mis kuluks Pelgurannast Balti jaama jõudmiseks, olenevalt mis peatuses

keegi peale tuleks. Trammi teekondki oleks märgitud trammi ees kui Pelguranna - Kopli, mitte lihtsalt Kopli - Suure Paala või Kopli - Tondi.

Ehk siis, kui huvi on tõsine vähendada inimeste isiklike autode kasutust siis välja pakutud trammiteed oleks suur samm selle suunas ning ühendaks suurema osa Stroomi rannast

Kesklinna ja Balti jaamaga. Sellisel juhul väheneks ka suvine autode maht Stroomi rannas. Loodetavasti kaalute mu ettepanekut või võtate vähemalt osa sellest kaalumisele. Ma siiski

arvan, et see on ülimalt hea plaan seoks endaga rohkem elanikke. Putukaväilale saaks palju enamat teha just rohelust silmas pidades ning olemasolevat autoteid saaks kasutada

trammide jaoks jällegi vähendades autote kasutatavat teed. St Pelguranna tänaval on ju mitmeid parkimiskohti, mis saaks ära "kaotada" ja trammiteega asendada.

Täname ettepanekute eest, need on väga põhjalikud! Trammiteid rajatakse järk-järgult, kuna realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette trammitee kulgemist Meeruse-Bekkeri

suunal (mööda Pelguranna tänavat, kus hargneb liindeks Bekkeri sadamani ja Maleva peatuseni Kopli tänaval). Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Praegune trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja

analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud

uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka

koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja

linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule

tegevusele) ümber suunata. Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras

trammiteed rajada ei ole vaja. Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole

paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada. See on ka üks põhjus, miks ei otsustatud nt Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväila trassi kasuks.

Soovitame esitada oma ettepanekud koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses.

225. Eraisik (nimi puudub) 18.03.2025 225.1.

Mitte keegi ei taha saada trammi oma akende alla. Viige liin rannani garaažide tagant. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

226. Eraisik T. R. 18.03.2025 226.1.

Tere Edastan järgnevad seisukohad:

1) Toetan trammiliini projekteerimist ja ehitamist Puhangu tänavale, sest see teenindab suurimat hulka inimesi ning tagab kiirema ühenduse Pelguranda, võrrelduna näiteks Kolde pst

variandiga. Ringliin ei ole soovitav liiniplaneerimise aspektist (eelistatud on edasi-tagasi liikumine samas koridoris) ning ka seetõttu, et pikas perspektiivis on kavas pikendada liini Kopli

suunas.

Täname toetava tagasiside eest!

226.2.

2) Teeninduspiirkonna joonisele on kantud ca 1km lõigule kaks vahepeatust ehk siis üks peatus u 330 m järel. Sellised peatustevahed on trammiliini jaoks liiga väikesed, arvestades

muuhulgas asjaolu, et trammiliin peaks perspektiivis teenindama ka kaugemaid piirkondi kui ainult Pelguranda. Atraktiivse sõiduaja jaoks ei tohi peatuste vahekaugus minna liiga

väikeseks.

Täname arvamuse eest, edastame tagasiside ka Tallinna Transpordiametile. Peatuste arv ja asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus.

227. Eraisik A. S. 19.03.2025 227.1.

Pelguranna trammi projekt on järjekordne tobedus. Pelguranda saab sõita juba praegu nelja bussiga. Alles mõni aeg tagasi oli kaks bussi (3 ja 40) ja mina ei ütle, et bussid olid pungil täis.

Olen käinud Pelgurannas suvel aastaid ja käin ka praegu igal aastaajal kui ilma ja tuju on. Pelguranda saab minna ka Paldiski maanteelt ja tee ei ole kuigi pikk. Samuti Zoo pussipeatusest

saab mööda toredat promenaadi minna. Jalgsi kõndimine ongi kasulik. Kui pikk see meie suvi on, et sinna on seda trammiteed nii väga vaja. Eile 18.03.2025 sõitsin number 2 liini

trammiga, sest tahtsin näha kus ta sõidab. Päeval kella 11 ja 12 vahel olid trammis ainult mõned inimesed. Võib-olla tipptundidel on rohkem, aga seda ma ei kavatse vaatama minna.

Ma panen sinna andmekaitsetingimustele JAH, sest muidu ei ole võimalik kirja ära saata.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

228. Eraisik R. A. 19.03.2025 228.1.

Üldiselt on nõus vana raudteekoridori kasutusse võtmisega. Kindlasti ei tohiks see jääda viimaseks etapiks. Arvestada ka võimalusega, et tulevikus saaks trammitee ehitada läbi

Merimetsa (Kõrgepinge või Humala tn) piirkonna Kadaka ja Väike-Õismäe suunas.Linnaelanikele ja samuti planeerijatele on pudelikaelaks Sõle tn- (Endla-) Paldiski mnt ristmik. Kuid

(elektri)ühistranspordi või trammitee koridor läbi Merimetsa säästaks aega, looduskeskkonda. Projekteerida koridor kasutades ökotunneleid (-truupe, sildasid) ning mille koosmõjul

väheneks liikluskoormus antud ristmikul. Ümberistumise keskkond, trammipöörang, parkimismajad vms saaks ka täna rajada Paldiski mnt 72 piirkonda. Pikemas perspektiivis ka näiteks

Kadaka piirkonda.

Täname toetava tagasiside eest! Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et

parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Teil on võimalik esitada oma ettepanekud

koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised

liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa

kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab.

229. Eraisik H. R. L. 19.03.2025 229.1.

Kohalikud elanikud ei soovi ega vaja trammiühendust ning ei mõista kellele seda ehitatakse. Kohalike rahu ja turvalisuse rikkumiseks? Väga loodame, et tullakse mõistusele ja saadakse

aru trammi ja trammitee ebavajalikkusest antud piirkonnas.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

230. Eraisik Y. K. 20.03.2025 230.1.

Mulle EI meeldi kui trammiliin läheb mööda Puhangu tänav. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.

231. Eraisik V. 20.03.2025 231.1.

Tere! Elan Puhangu 67 majas, ning ma pole nõus sellega, et tramm võib liikuda minu aknade ees või meie parkla läheduses. Aga üldiselt ma pole täiesti nõus Teie projektiga , tramm pole

vajalik meie piirkonnas!!! Te soovite meie piirkonda rikkuda ja kurvastada inimesi, kes siin elavad juba pool sajandit.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud

uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks

läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse

analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid

võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi

ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

232. Eraisik M. T. 20.03.2025 232.1.

Tere, olen trammitee rajamise vastu, kuna praegune transpordiühendus toimib suurepäraselt. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

233. Eraisik S. L. 20.03.2025 233.1.

Ma elan Puhangu tänaval ja olen kategooriliselt trammiliini ehitamise vastu. Sellel pole mingit mõtet, sest ühistranspordiühendus on juba praegu väga hea. See tooks ainult kahju

loodusele ja oleks mõttetu eelarveraiskamine.

Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

234. Eraisik I. K. 20.03.2025 234.1.

Olen täiesti nõus, et Pelguranna trammitee rajamine on vajalik Tallinna linna transpordi infrastruktuuri täiustamiseks, pakkudes mitmeid positiivseid keskkonnamõjusid ja turvalisuse

täiustamist.Trammide kasutamine on kindlasti palju keskkonnasõbralikum alternatiiv bussidele. Trammid töötavad elektrienergial, mis annab võimaluse vähendada fossiilkütuste

tarbimist ja õhusaastet. Kuna trammid ei eralda heitgaase ega saasta õhku samamoodi nagu bussi- või autotransport, aitab trammitee rajamine kaasa Tallinna linna rohelisema ja

puhtama tuleviku kujundamisele.Lisaks sellele trammid mahutavad rohkem inimesi kui bussid, mis tähendab, et need on sobivamad suurema liikluskoormuse korral. Trammide suur

mahutavus vähendab vajadust täiendava transpordi järele ning tagab, et rohkem inimesi pääseb kergemini ja mugavamalt soovitud sihtpunkti. Samuti sõidavad trammid sujuvamad,

kuna nende liikumine ei ole segatud ega häiritud liiklusummikute ega juhuslike takistustega, mis on sageli bussiliikluses tavaline. See tagab kiirema ja mugavama sõidukogemuse kõigile

reisijatele.

Täname toetava arvamuse eest! Nõustume teie poolt välja toodud aspektidega.

234.2.

Samas üks oluline aspekt, mida arvestada, on trammitee ümberpööramise ringide mõju. Ümberpööramisringide suurendamine ja sobivama trajektoori kujundamine võiks aidata

vähendada müra mõju lähedal asuvate majade elanikele. Väiksema kiirusel ja kitsastes kohtades toimuv ümberpööramine võib põhjustada suuremat müra, mis mõjub negatiivselt

piirkonna elukeskkonnale. Kui ring oleks suurema trajektooriga, väheneks trammide aeglane liikumine kitsastes kohtades, mis omakorda aitaks vähendada ka müra ja vibratsiooni,

millel on sageli negatiivne mõju piirkonna elanike igapäevaelule.

Hetkel on perspektiivseim variant 2 ehk väiksem ring, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja

omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2

hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Projekteerimisel tuleb välja selgitada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Kui

projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber

tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on

arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise

realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

235. Eraisik A. K. 20.03.2025 235.1.

Olen Puhangu 67 maja elanik. Palun arvestades müra trammi pööramisel vältida trammitee variant 1 ehitamist. Merepoolsed variandid 2 ja 3 tunduvad mõistlikumad sest trammi

ümberpööramine toimub elumajadest kaugemal distantsil.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Projekteerimisel tuleb välja selgitada rakendatavad

müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole

võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde

variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja

poolt.

236. Eraisik H. A. 20.03.2025 236.1.

Pildilt vaadates tundub, Puhangu tänav jääb kitsaks võib olla oleks otstarbekam praeguse putukavälja peal kuni Kolde puiesteeni ja siis tagasipööre vana rongitee alal teha peale Kolde

puiesteed.Elan ise Kolde puiestee ja Ehte tänava vahel ja kui tramm sõidab Puhangust, siis mei rajoonist jääb tee kaugemale .Kui oleks putukavälja juures tee lõpuni,saaks meie rajooni

rahvas ka trammi paremini kasutada ja reisijaid saaks rohkem.Ega see trammi tagasipööre seal ranna lähedal ka ilus ei paista lihtsa inimese vaatevinklist.Siis saaks ka kõiki rahuldavama

lahenduse.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

237. Eraisik A. 20.03.2025 237.1.

Esitletud projekti järgi trammiliini rajamise vastu, sest See avaldab negatiivset mõju lähedalasuvatele majadele (vibratsioonikoormused, müra), samuti avaldab trass negatiivset mõju

piirkonna elanike ja linna kui terviku puhke- ja spordialale. Projekt ei ole tulus ja puudub võimalus hiljem vajadusel trassi muuta. Busside kasutamine on antud juhul palju loogilisem ja

mugavam.

Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et

projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on

promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi

kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma

lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.. Linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

238. Eraisik D. 20.03.2025 238.1.

Pean täielikuks kurjuseks viia tramm puhkealale ja rajada tagasipöördering ranna lähedale. See on väärtuslik puhkeala, kuna asub linna keskusele lähedal ja pakub inimestele võimalust

puhata liiklusmürast.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu

tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark

suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et

Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

238.2.

See projekt ei ole Štromka piirkonna elanikele vajalik, kuid miks peavad võimud tingimata “head” vägisi tegema?Puhangu tänav on trammiliikluse jaoks liiga kitsas ning juba oluline

marsruut bussidele ja autodele – tramm oleks seal üleliigne.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

238.3.

Alternatiivina võiks kaaluda promenaadi garaažide ja Ehte tänava vahel, kuigi ka seal pole trammitee tegelikult hädavajalik. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

239. Eraisik A. S. 20.03.2025 239.1.

Imeline idee! Loodan et tuleb ellu Täname toetava arvamuse eest!

240. Eraisik M-A. M. 20.03.2025 240.1.

Pelguranna trammiliini ei ole üldse vaja, või tuleks see rajada pärast Mustakivi tee trammiliini ehitamist – seda on juba oodatud üle 40 aasta. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule ümber suunata. Põhja-Tallinna

ligipääsuvõimalused on kõige halvemad ja mõistlik on Põhja-Tallinnast alustada. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub

oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

241. Eraisik R. A. 20.03.2025 241.1.

Tere Meie oma viieliikmelise perega elame Puhangu 67 majas. Palume, et trammitee tagasipööre ega trammitee ei ehitataks vahetult meie maja ette. Praegune garaažide rida Puhangu

tänaval meie maja ees kaitseb liiklusmüra eest ja annab pisut privaatsust. Trammitee lähedus majale nii lähedal tekitab müra, on ohtlik liiklejatele ja eriti lastele, samuti takistab

jalutusteed bussipeatusesse. Ning toob kaasa veel rohkem võõraid inimesi ja liiklejaid meie elumajale nii lähedale. See vähendaks meie turvalisusetunnet.Töötame abikaasaga

vanalinnas õpetajatena ja lapsed käivad vanalinnas koolis ja lasteaias. Samuti töötame etenduskunstikena teatrite juures. Liikleme busside ja jalgratastega kesklinna vahet igapäevaselt

ja bussiliiklus kesklinna vahel on väga hea. Eriti buss 66 ja selle liiklustee otse Balti jaama. Me ei näe otsest vajadust trammitee järele. Samas ei ole ka selle vastu, kui see vaid ei ehitataks

meie majale liiga lähedale.

Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega

sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3

hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3

hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta

ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.

Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult

paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega

ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. Puhangu-suunalise trammikoridori eeliseks on kiire ja otse ühendus Balti jaama ning kesklinna

suunal. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste

liikumisviisidega. Lisaks kulgeb Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole

paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud

projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda

varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa

ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki

kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui praegune lahendusvariant A. Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini

pikendamise võimaluste vaatest.

241.2.

Pigem võiks see olla rannalistele liiklemiseks mugavam, võib-olla peatusega rannahoonele lähemal või nt teeks ringi mööda Puha gu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväila mööda tagasi

kesklinna poole.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

241.3.

Tere Mitte mingi juhul ei taha, et trammitee peatus tuleks meie maja Puhangu 67 ette! Kõik rannaskäijad hakkaksid liikume meie maja eest (suviti on need suured rahvahulgad, kes on

sageli ka purjus ja lärmakad). See vähendab tunduvalt turva- ja heaolutunnet ning lisaks peatuva trammi uste piiksumine sulgedes ei laseks varahommikuti ja hilisõhtutel magada.Mitte

mingil juhul ei soovi trammiteed meie maja ette!Pooldan trammi tagasipöördeks varianti 2.

Vt ka vastust punktis 241.1. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid.

242. Eraisik I. I. 20.03.2025 242.1.

Hea ja kasulik trammitee ning selle viimine kavandatud viisil Stroomi randa on samuti mõistlik. Ometi tundub, et veel mõistlikum oleks, kui tramm liiguks tagasi läbi Kolde puiestee ja

seejärel mööda Sõlet. Nii teenindataks veel veidi enam Pelguranna ja Pelgulinna inimesi. Trammiga saaks otse linna ka näiteks Sõle spordikeskusest, Pelgulinna Riigigümnaasiumist,

Avatud Koolist, lähedale jääksid ka Pelgulinna sünnitusmaja, Sõle tervisemaja, mitmed lasteaiad. Ehk selline väike ring muudaks selle trammi veel palju kasulikumaks. Ja väheneks ka

koormus disputeeritud Puhangu tänavale.

Täname toetava arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras

trammiteed rajada ei ole vaja. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti

arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel

kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks.

243. Eraisik G. L. 21.03.2025 243.1.

Üldjuhul on trammitee Stroomi randa mõttetu, on minu arvamus. Aga mina ja minu maja rahvas on täielikult selle vastu, et trammi pöörang tuleks Puhangu 67 maja ette.Tramm võib

küll vaikne olla nagu härra Ossinovski väidab, see võib olla sirgel lõigul aga pöörangud on ja jäävad lärmakaks, eriti sellise väikse raadiusega pöörang. Niisiis on minu arvamus,et kui

trammitee tuleb siis pöörang võiks tulla elumajadest kaugemale.

Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöörde variantidest on hetkel

perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul

(variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat

kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks

realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast

tehnovõrgu valdaja poolt.

244. Eraisik H. 21.03.2025 244.1.

Toetan Pelguranna trammi Puhangu trassi varianti. Trammivõrgustiku arendamine Tallinnas on väga oluline ning Pelguranna on tihedalt asustatud piirkond. Antud trass teenindab

rohkem inimesi kui alternatiivne kusagil Putukaväilal lõppev trass. Loodan, et Pelguranna, Liivalaia ning ka teised trammiprojektid teostuvad lähitulevikus. See on oluline muuhulgas

liikluse vähendamiseks, meeldiva elukeskkonna tekitamiseks ning kliimaneutraalsuse poole pürgimiseks.

Täname toetava arvamuse eest!

245. Eraisik R. J. 21.03.2025 245.1.

Tere.Trammitee ehitus on tervitatav.Ei ole nõus trammi tagasipöörde variant 1Variandid 2 ja 3 on sobivad. Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada

liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest

ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

246. Eraisik V. I. 21.03.2025 246.1.

Palun näidata, kus on uuritud uue trammiliini mõju järgmistele asjaoludele:

1. Puhangu tänava sõidukite läbilaskmise võimalus/kiirus; piltodel on näha, et igas suunas on vaid 1 rida liikumiseks, mis on omakorda hõivatud trammiga; kuidas see uus olukord

mõjutab kõrvalseisvate kortermajade elanike Puhangu tänavale ja edaspidi nt Sõle tänavale väljasõidu kiirust;

Sellist uuringut, mis selgitaks välja kortermajade elanike väljasõidukiiruse Puhangu või Sõle tänavale, tehtud ei ole. Liikluskorraldus täpsustub

projekteerimise käigus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse

ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb.

246.2.

2. Puhangu tänava elanike parkimisvõimalused; praegu suurem osa Puhangu tänavast on naabermajade elanike kasutuses parakimisalaks; kuidas uue trammiliini ehitamine ja suurima

osa parkimiskohtadest kaotamine mõjutab Puhangu tänava elanike parkimiskohtadele ja -võimalustele;

Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on

Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma

kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates.

246.3.

3. kuidas mõjutab uus trammiliin 50-60 ja veelgi rohkem aastat vana eluhoonete säilitavust; Selgub koostatavatest müra ja vibratsiooni uuringutest. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni

uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida

kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

246.4.

4. millise mikrorajooni elanikkond tõuseb 40000-50000 inimese võrra; kus Pelgulinnas ehitatakse niivõrd palju eramuid? Kas neid eramuid ehitatakse Puhangu tänaval, et oleks

põhjendatud KOV'i argument elanikkonna suuruse kohta?

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud.

246.5.

5. miks on KOV'i poolt tagasilükatud ettepanek ehitada uus trammiliin Putukaväljas või Kolde pst-l, et mitte hävitada Stromka mets-pargi, Puhangu tänava elanike rahu, majasid,

parkimis- ja liiklusvõimalust? Ette tänades!

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Variant D (ümberpööre

Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

247. Eraisik L. A. 21.03.2025 247.1.

Tere. Olen absoluutselt selle vastu, et trammi ümberpööramise jaoks kärbitakse rohelist ala Stroomi pargist. Palun, ärge tehke seda. Palun, säilitage rohelist ala. See on väärtus. Seda on

vähe. Seda tuleb hoida.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu

tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark

suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et

Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

248. Eraisik A. L. 21.03.2025 248.1.

Trammide tagasipöörde variandis on eelistatud variant nr 2. Variant 2 on hetkel perspektiivseim, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning

variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja

variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik

kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.

Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

249. Eraisik S. 21.03.2025 249.1.

Ma ei soovi kuulata tammi larmi, ja selle ehitusega seotud ebamugavustega.Piisab bussidest. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab

tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti

ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud.

250. Eraisik J. K. 21.03.2025 250.1.

Toetan Pelguranna trammitee rajamist, kuna kiire ühistranspordiühendus kesklinnaga on asumi jaoks kriitilise tähendusega. Tramm on kiirem, sujuvam, turvalisem ja

keskkonnasõbralikum transpordivahend kui buss ning aitab parandada Tallinna ühistranspordi kvaliteeti ja tõhusust. Samas tuleb arvestada järgmiste aspektidega, et projekt saaks

võimalikult hästi integreeritud piirkonna infrastruktuuri ja elanike igapäevaellu:

1) Puhangu tänaval on hädavajalik tagada eraldi kõnnitee ja rattatee lisaks trammiteele. Ratturid muutuksid sõiduteel trammiliiklusele takistuseks ning trammirööbaste vahel liikumine

oleks neile ohtlik. Probleemseks kohaks on kõige kitsam lõik Puhangu 91 garaažibokside juures, kus puudub piisav ruum vajalike liikluskoridoride rajamiseks. Seetõttu tuleks kaaluda

garaažibokside sundvõõrandamist, et tagada ohutu ja mugav liiklemine kõigile osapooltele.

Täname toetava arvamuse eest! Projekteerimisel täpsustub tervliklik tänavalahendus, sh jalg- ja jalgrattaeed koos vajaliku liikluskorraldusega (sh nähakse

ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult

ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kavandamisel arvestatakse esmalt ikkagi olemasoleva vabade munitsipaalomandis olevate kinnistutega

(lisaks on oluline maa sihtotstarve). Erakinnistuid hõivatakse vaid põhjendatud juhtudel, kui muud paremat lahendust ei ole. Tagasipöörde variantidest on

hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul

(variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat

kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks

realiseerida tagasipöörde variant 1.

250.2.

2) Kui garaažibokse lammutada, tekiks võimalus luua sellele kinnistule väike park ehk nn taskupark. Selline roheala pakuks väärtust eelkõige Puhangu 67, Puhangu 87 ja Pelguranna 57

majade elanikele, aidates leevendada nende pahameelt seoses trammiliini rajamisega. Samuti parandaks park piirkonna elukeskkonda ning looks meeldiva ja rahustava rohelise

puhkeala.

Vt vastust punktis 250.1.

250.3.

3) Trammitee projekteerimisel tuleb hoolikalt läbi mõelda ka tagasipöörde ringi suurus. Soovitav on valida pigem suurema kui väiksema raadiusega ring, et vähendada müra ja

vibratsiooni taset, mis võib muidu häirida lähedalasuvate elamute elanikke.

Vt ka vastust punktis 250.1. Tagasipöörderingi minimaalne vajalik raadius on 25 m. Olenevalt projektlahendusest arvestatakse suurima võimaliku

raadiusega.

251. Eraisik HHH 21.03.2025 251.1.

Leian, et pole vajalik. Saan aru, et oleks "äge" lisa, viia turiste ja elanikke randa aga Stroomi rand pole see kuhu randa. Tehkw algul Stroomi rand korda ja naabruskond selle ümber, et ka

hilisõhtul julgeks seal jalutada. Kui soovite turistidele Tallinna vaatamisväärsusi näidata, sobiks näiteks Teletorn või loomaaed rohkem. Ja Liivalaia projekt on ka minu jaoks arusaamatu.

Saan aru, et Liivalaia tänav vajab juba remonti 10a aga kas seal peab olema trammitee? Tramm eo pea iga nurga taha sõitma, Teiseks trammi peale saab ca 15min jalutuskäiguga igast

Liivalaia ja/või Veerenni otsast.

Täname arvamuse eest! Tramm on hetkel konkurentsitult kõige kiirem transpordiliik Tallinnas (vt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus

ja tasuvusanalüüs, https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada

ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult

planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-

Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023

määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus

maastikuarhitektuurivõistlus on planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast

eelarvelistest vahenditest. Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info [email protected] ja [email protected]

ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt.

252. Eraisik I. M. 22.03.2025 252.1.

Ma olen selle projekti vastu! Stroomi rand pole õige koht trammitee jaoks. Puhangu tänav on kitsas ja uute trammide müra hakkab segama elanikele Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

253. Eraisik M. M. 22.03.2025 253.1.

Pooldan 27. jaanuaril Põhja-Tallinna kogukonnas tutvusatud varianti C, kus trammi tee on projekteeritud garaažide tagant kuni Kolde pst-ni. Stroomi randa külastavate inimeste jaoks

sobib ka see varant kõige paremini.

Variandid (C ja D, ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variandid C ja D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt

linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil

Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust:

https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variandid C ja D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

254. Eraisik L. V. 22.03.2025 254.1.

Lugupeetud Tallinna Linnavalitsus,Käesolevaga soovin esitada mure trammitee ehitamise plaani kohta läbi Puhangu tänaval, kulgedes elamupiirkondade vahelt ja lõppedes ranna

lähedal. Kui kaaluda trammide toomist tihedalt asustatud piirkondadesse, on oluline põhjalikult arvestada nende tekitatud müra, mõju inimeste elukeskkonnale ning heaolule. Praegusel

hetkel ei ole näha, et linn oleks võtnud tõsiselt baasuuringute tegemist, mida viidi läbi näiteks Rävala tänava trammitee plaani puhul. Hetkel käsitletud andmed tunduvad olevat väga

ühekülgselt vaid tasuvust arvestavad, kuid ka nende andmete puhul tundub, et andmeid on esitatud linnale sobivas võtmes ning ei pruugi peegeldada reaalsust.

Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul

arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Trassi valik

põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi

arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

254.2.

1. Trammide tekitatud müra

Trammide tekitatud müra sõltub paljuski mitmest tegurist, sealhulgas trammide tüübist, tee kvaliteedist, trammide kiirusest ja ilmastikutingimustest. Uuringud on näidanud, et

trammide müra tasemed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kuidas trammi liikumist reguleeritakse.

a) Müra tasemed tavatingimustes: Trammide müra tavaliselt jääb vahemikku 70–85 dB, sõltuvalt trammist ja liikumisrežiimist.PESA on kinnitanud, et nende trammide sees on müra

tase 54dB. Seega arvestades, et sisemüra jaoks on PESA rakendanud erinevaid heliisolatsioonio meetmeid on väljaspoool heli tõenäoliselt üle 70 dB heades oludes.

b) Müra suurenemine külmas ja vihmas

Külm: Madalad temperatuurid suurendavad rataste ja rööbaste hõõrdumist, muutes materjalid kõvemaks ja põhjustades rohkem vibratsioone ja suuremat müra. Müra võib

kõrgendada 2–5 dB võrreldes tavatingimustega.

Vihm: Vihmaga suureneb hõõrdumine, kuna vesi muudab rööpad libedamaks. Samuti võivad märjad pinnad heli peegeldada ja tugevda, suurendades müra kuni 3–7 dB.Kombineeritud

mõju külma ja vihma korral võib müra tõusta 5–10 dB või rohkem.Antud andmeid tuleb arvestada asukohast lähtuvalt, eriti kuna trammitee tuleks piirkonda, kus on niiskuse tase

kõrgem ning üldiselt Tallinna ilmastik on enamuse aastast siiski jahedamapoolsem ja suuremate sademetega. Sellest tingitult on ka Kopli poolsaarel asuv trammitee väga tugev

müratekitaja, eriti pööretel, sest niiskus ja temperatuur mõjutavad tugevalt seda ka uute trammide puhul. Samuti on planeeritud tagasipöörderaadium pigem väike ning tramm läbib

kurvi väiksema kraadi alt. Trammide müra ei ole täielikult välditav, kuigi on olemas mitmeid kaasaegseid tehnoloogiaid ja lahendusi, mis aitavad seda taset vähendada. Aga nende puhul

on toodud välja, et väheneb ca 3-5 dB müra lähtuvalt uuringutest, mis on praeguse projekti puhul siiski liiga väike kasu.

Vt ka vastust punktis 254.1. Täname tähelepanekute eest! Edastame teie tagasiside ka Tallinna Transpordiametile. Uued tehnoloogiad ning

ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada

kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla

valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi,

mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi.

Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside

marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Vt nt 2007. aastal Ühendkuningriigis tehtud võrdlevat uuringut

linnas erinevate transpordivahendite poolt tekitatava müra kohta https://gat04-live-1517c8a4486c41609369c68f30c8-aa81074.divio-

media.org/filer_public/c4/61/c461fbe5-1067-4a6d-b236-15c622b5a954/cd3754_ice_paper_-_frost_-_ison_2015_-

_comparison_of_noise_impacts_from_urban_transport.pdf - kui tramm sõidab aeglasematel kiirustel (nt peatustest väljumisel) või ballastiga rööbasteel

ja selliselt on 1 bussi läbisõidust tekkiv müra võrdeline 2-3 trammi läbisõidust tekkiva müraga, siis see erinevus muutub eriti oluliseks suurte

reisijavoogude korral, kuivõrd inimeste mahutavuse poolest on 3-4 bussi võrdeline 1 trammiga.

254.3.

3. Alternatiivid trammide rajamiseks

Kuigi trammide ehitamine võib tunduda atraktiivne lahendus linnaliikluse probleemidele, tuleks arvestada ka teiste alternatiividega, mis võivad olla tõhusamad, vähem müra tekitavad,

paindlikumad muutustele ja isegi odavamad:

a) Elektrilised bussid: Elektrilised bussid on tunduvalt vaiksemad kui trammid või diiselbussid. Elektriliste busside müra on umbes 60–70 dB, samas kui trammide müra võib olla 75–85

dB. Elektribusside kasutamine on odavam ja paindlikum, kuna busside liine saab kiiremini kohandada vastavalt liiklusvajadustele.

b) Jalgrattad ja jalakäijate prioriteet: Väiksemad ja lühemad liiklusväljad ning jalgrattateed aitavad vähendada liiklusmüra, edendades rohelisemaid ja vaiksemaid alternatiive.

Vt ka vastust punktis 254.2. Tervikliku tänavalahenduse raames rajatakse ka jalg- ja jalgrattateed, lahendus täpsustub projekteerimise käigus. Trammil on

mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss.

• Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul

eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda.

• Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant,

kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist.

• Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat.

• Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss. Vt nt võrdlevat uuringut trammi ja bussi

keskkonnasäästlikkuse kohta

https://www.alstom.com/sites/alstom.com/files/2022/09/14/Alstom_Carbone_4_Tramways_or_BRTs_lifecycle_analysis%20_EN.pdf, kus on leitud, et

kokku 30-aastase eluea jooksul tekitab tänapäevane tramm 57% vähem kasvuhoonegaase kui diislikütusel põhinev buss, 32% vähem kui pistikhübriidil

põhinev buss ja 23% vähem kui täiselektriline buss.

Trammiteid ei kavandata igale poole, vaid sellistesse piirkondadesse, kuhu see on linna hinnangul vajalik. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest.

254.4.

4. Seadusandlikud nõuded ja EL-i regulatsioonida) Euroopa Liidu müranormid: Euroopa Liidu müradirektiiv (2002/49/EC) reguleerib müra hindamist ja juhtimist, et kaitsta linnaruumi

elanikke müra eest. Direktiiv sätestab ka kohalikud müra tasemete piirangud erinevates piirkondades ja ajavahemikes.Eestis on müra piirangud määratud kohalikes seadustes ja

Euroopa Liidu määrustes. Erilised piirangud kehtivad elamupiirkondades, kus müra tasemete ülempiir on tavaliselt 50–55 dB öösel ja 60–65 dB päevasel ajal. Lähtuvalt nendest

numbritest ei ole trammidel võimalik elumajadele nii lähedalt sõita vahemikus 22.00-07.00. Teadupärast sõidavad trammid Tallinnas aga 05.00-00.00.

Projekt tuleb koostada vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, määrustele ja teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Vt ka PT punktid

5.1-5.3.

254.5.

5. Vajalikkus ning kasutajate hulk: Dokumentidest joonistub välja, et antud trajektoori kasuks on otsustatud kuna kasutajate arv on hinnangute järgi kõige suurem. Samas on uuringus

välja toodud vaid kasutajate arv kes elavad piirkonnas, arvesse võtmata võimalikke ühendusi teiste transpordiliinidega ning kasujatatega, kes ei ela antud piirkonnas. Selgitustest

paistab, et trammiliin kesklinna ja bussijaamaga on justkui võluvits kõikide probleemide suhtes.Ka toimunud kohtumisega linnaelanikega joonistus välja, et linnaosa arvamus on see, et

tramm peab nii kaugele minema just vanemate inimeste pärast, kes vajavad kesklinna liikumist. Samas ei joonistu kusagilt välja see, et vanainimesed just kesklinna liikumist vajaksid

ning see reaaluses nende murekohti lahendaks.

Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada

ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev

rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni

Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt

tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide

arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid

trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks

otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja

trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus

on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud

Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka

mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning

sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

254.6.

Trammi ühendamine kesklinnaga ei muuda probleemi, et reaalsuses puudub Põhja-Tallinnal mugav ja kiire ühendus piirkondadega kus asuvad Tallinnas haiglad - Mustamägi, Haabersti

ja Kesklinnas Liivalaia piirkond. Ka koosolekul toodi välja, et trammitee oleks loogiline siis kui seda ehitataks läbi Sõle ja see ühenduks Kristiines teiste transpordiliikidega või liiguks läbi

Merimetsa Haaberstisse, kus asub Lääne-Tallinna Keskhaigla ning samuti mitmed Perearstikeskused ja eriarsti kliinikud. Samuti on Sõle äärde viimastel aastatel loodud erinevaid

polikliinikuid. Lisaks annaks putukaväila lähedale ehitamine parema võimaluse ka Pelgulinna Riigigümnaasiumi lastele mugava ühenduse. 2014 aasta analüüs ei pruugi tänasel päeval

pädeda ning vabandus, et selles pole põhjust mitte kahelda ei ole fakt, vaid väga subjektiivne vastus. Subjektiivsed vastused ei peaks kuuluma kümneid miljoneid eurosid maksvate

projektide juurde, eriti kui räägitakse oma linnaosa inimeste heaolust ja selle võimalikust häirimisest. Sotsiaalmeedias on käima läinud meeletu trammipropaganda, kuid reaalsuses

elanikke, kelle elu see otseselt müraga mõjutama hakkab ei ole kaasatud. Trammid võiksid kuuluda trassidele, kus juba niigi müratase kõrgem. Seeläbi on tramm Kopli tänaval hinnatud

ning kindlasti oleks selle vastuseis ka Sõle tänava traiektooriga madalam. Eriti kuna tänasel päeval ei ole probleemiks mitte poolsaarelt väljasaamine, vaid kitsas Tulika tänav. Olukorras

kus sealt läbimine ühistranspordiga muutuks kiiremaks kui autoga, oleks kindlasti ka trammi pooldavat rahvast rohkem.

Vt ka vastust punktis 254.5. Trammiliinide arendamiseks läbi viidud uuringuid saab lugeda jätkuvalt ajakohasteks, kuivõrd arengualades ja

detailplaneeringutes pole olulisi muudatusi toimunud ning elanike ja töökohtade arv on suures plaanis sama (st pole vähenenud). Lisaks on Põhja-Tallinna

trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Tallinna Transpordiameti hinnangul on

Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna

hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m

kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-

Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi

rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa

kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud

ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le

Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga

Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest.

Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

254.7.

6. Kokkuvõte ja soovitused: Arvestades trammide tekitatud müra ja mõju elamupiirkondades, oleks väga oluline teha ulatuslikud keskkonnauuringud enne trammitee rajamist. Selleks,

et tagada elanike heaolu ja vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid, tuleks kaaluda järgmisi samme:

-Alternatiivsete transpordivahendite uurimine, nagu elektrilised bussid ja kergraudtee süsteemid.

-Täpsem müraanalüüs ja simulatsioonid trammitee mõju kohta erinevates ilmastikutingimustes.

-Alternatiivsete marsruutide analüüs ning ühenduvus teiste transpordivahenditega.

Loodan, et arvestate esitatud info ja soovitustega trammitee rajamise plaani kaalumisel.

Täname põhjalike ettepanekute eest! Vt vastus punktides 254.1.-254.6. Vastavalt PT punktile 5.12. tuleb koostada ka keskkonnamõju hindamise

eelhinnang.

255. Eraisik I. B. 22.03.2025 255.1.

Новый трамвай в Копли - это отличная идея. Трамваи - это прекрасно, современно, экологично и красиво. Однако, мне непонятно, зачем его пускать по улице Пухангу и

зачем заканчивать линию разворотным кольцом? Было бы логично, если бы трамвай проходил по маршруту Putukaväil-Kolde pst-Pelguranna tn и соединялся с

существующей трамвайной линией. Или прямо от Kopli tn по бульвару Kolde и дальше Pelguranna tn

Mitteametlik tõlge: Kopli uus tramm on suurepärane idee. Trammid on imelised, kaasaegsed, keskkonnasõbralikud ja ilusad. Samas ma ei saa aru, miks peaks seda Puhangu tänava

äärde lubama ja miks lõpetada rida pöörderingiga? Loogiline oleks, kui tramm sõidaks mööda Putukaväil-Kolde pst-Pelguranna tn marsruuti ja oleks ühendatud olemasoleva

trammiliiniga. Või otse Kopli tn-st mööda Kolde puiesteed ja edasi Pelguranna tn

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani (rahaliselt ei ole lihtsalt võimalik hetkel pikemat trassi rajada), kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal, mööda Pelguranna tänavat (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee trassil Puhangu-

Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

256. Eraisik N. 23.03.2025 256.1.

Jätke see piirkond lihtsalt rahule, siin pole trammi vaja. Ostsime siia korterid vaikse ja rahuliku asukoha tõttu. Selles suunas, kuhu plaanite uut trammiliini ehitada, ei tule kunagi

rahvastiku juurdevoolu, seal on juba tihe areng. Kuulake rahvast. Ärge püüdke meid ilma meie soovita õnnelikuks teha.

Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus

elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel

ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu

linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-

Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant

liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st

tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning

pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke

rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside

marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on

vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

257. KÜ Pelguranna57 23.03.2025 257.1.

Seoses planeeritava trammitrassi ehitusega Puhanu tänaval, kus trammi pöördekoht oleks Pelguranna tänaval meie maia ees, viisime läbi küsitluse elanike arvamuse selgitamiseks.

Küsitluse tulemused aitavad korteriühistu juhatusel määrata edasised sammud. Kui enamik elanikke on selle projekti vastu, saab juhatus ametlikult väljendada elanike nimel oma

vastuseisu ehitusele.

Küsitluses osalenuid 44 isikut/allkirja - kõik vastu. Isikuandmete kaitseks koopiat küsitlusest projekteerimistingimuste lisasse ei lisata.

Täname küsitluse läbiviimise ja arvamuste edastamise eest!

258. KÜ Pelguranna57 23.03.2025 258.1.

В ответ на Ваш запрос относительно прокладки трамвайных путей по улицам Puhangu – Pelguranna сообщаем следующее отношение к проекту:

Члены правления квартирного товарищества KU Pelguranna 57, Tallinn в лице (4 inimest) провели опрос среди жителей дома по адресу: Pelguranna 57, Tallinn относительно

планов прокладки трамвайных путей по улице Puhangu – Pelguranna с разворотом в береговой природно-охранной зоне под окнами дома.

Большинство жителей дома категорически против.

1. Люди опасаются: за техническое состояние дома – дом построен в 1973 году и возможно проседание фундамента при строительных работах.

2. Трамвай в пляжной зоне представляет опасность для отдыхающих, особенно детей.

3. Шум при прохождении и развороте трамвая нарушит тишину и комфорт жителей ближайших домов.

Список жителей, опрошенных членами правления, во вложении. Отмечаем также, что многие жители дома участвовали в опросе, проводимом Manuela Pihlap (Pelguranna

trammiteed ei tohi rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt), где также выразили протест против решения управы Таллинна о прокладке трамвайных путей.

На основании проведенного опроса, KU Pelguranna 57, Tallinn КАТЕГОРИЧЕСКИ ПРОТИВ прокладки трамвайных путей по маршруту Puhangu – Pelguranna с разворотом в

береговой природно-охранной зоне.

ЖИТЕЛИ ТРЕБУЮТ БЫТЬ УСЛЫШАННЫМИ – ИХ ДОМ, БЕЗОПАСНОСТЬ И КОМФОРТ ПОД УГРОЗОЙ!

Vt vastuseid punktides 258.2-258.4.

258.2.

Vastus teie päringule seoses trammiteede rajamisega Puhangu – Pelguranna tänavatele Korteriühistu KU Pelguranna 57, Tallinn juhatuse liikmed (4 inimest) viisid läbi elanike küsitluse

aadressil Pelguranna 57, Tallinn seoses trammiteede rajamise plaaniga Puhangu – Pelguranna tänavale, kus trammitee pöördekoht oleks maja akende all rannakaitsealas. Enamik

elanikest on kategooriliselt vastu.

Küsitluses osalenud elanike nimekiri on lisatud. Samuti märgime, et paljud majaelanikud osalesid ka Manuela Pihlapi korraldatud küsitluses („Pelguranna trammiteed ei tohi rajada

Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt“) ja avaldasid sealgi protesti Tallinna linna otsuse vastu rajada trammitee.

Läbiviidud küsitluse põhjal on KU Pelguranna 57, Tallinn KATEGORILISELT VASTU trammiteede rajamisele Puhangu – Pelguranna marsruudil, kus trammitee pöördekoht jääb

rannakaitsealale.

ELANIKUD NÕUAVAD, ET NEID KUULDA VÕETAKS – NENDE KODU, TURVALISUS JA ELUKESKKOND ON OHUS!

Täname küsitluse läbiviimise ja arvamuste edastamise eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi

erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel

kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis

võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline

lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane

lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks

rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4%

pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada

ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee

kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini

pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

258.3.

1. Inimesed kardavad oma maja tehnilise seisukorra pärast – maja on ehitatud 1973. aastal ja ehitustööd võivad põhjustada vundamendi vajumist. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

258.4.

2. Tramm rannapiirkonnas kujutab ohtu puhkajatele, eriti lastele. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi

liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik

inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on

torupiirdeid või aedasid mitte ette näha.

258.5. 3. Trammi müra ja pöördekoht häirivad lähimate majade elanike rahu ja elukvaliteeti. Vt vastust punktides 258.2. ja 258.3.

259. Eraisik K. 23.03.2025 259.1.

Tramm on eelmise sajandi transport, kui ei olnud teisi keskkonnasõbralikke transpordivahendeid peale trammi ja trollibussi.Tramm on ohtlik: - asub tee keskel, - omab suurt inertsust, -

ohu korral ei saa pöörata.Tramm võtab teel olulise koha, isegi kui see hetkel asub mujal.Tramm on palju kallim ja ebamugavam kui elektrilised või vesinikuautobussid. Ei saa lahendada

teisi probleeme, luues uusi.

Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu

tänaval. "Asub tee keskel" - ka täna tuleb arvestada sõidukite liiklemisega sõiduteel, mistõttu trammiliiklus ei saa olema olemasolevast olukorrast kuidagi

ohtlikum. Tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult. Lisaks ei saa trammide liiklustihedus olema nii suur, et hakkaks

autodega konflikti looma. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi tõttu suurema liiklussagedusega tänav - pigem

väheneb busside liiklus. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda

eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja

mahutab rohkem kui buss.

• Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul

eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda.

• Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant,

kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist.

• Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat.

• Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss. Vt nt võrdlevat uuringut trammi ja bussi

keskkonnasäästlikkuse kohta

https://www.alstom.com/sites/alstom.com/files/2022/09/14/Alstom_Carbone_4_Tramways_or_BRTs_lifecycle_analysis%20_EN.pdf, kus on leitud, et

kokku 30-aastase eluea jooksul tekitab tänapäevane tramm 57% vähem kasvuhoonegaase kui diislikütusel põhinev buss, 32% vähem kui pistikhübriidil

põhinev buss ja 23% vähem kui täiselektriline buss.

260. Eraisik T. T. 23.03.2025,

31.03.2025 260.1.

Mina olen uue trammiliini ehitamise vastu , aga kui on vaja valida, siis valin variaant 3. Arvan, et kahesuunalise trammiiliikluse jaoks on ruumi liiga vähe. Trammid sõidavad otse akende

alt. Ja seda liini pole meie vanas piirkonnas üldse vaja, ühendus keskusega on hea ja meie lühikese rannahooaja nimel pole mõtet seda ehitada.

Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

261. Eraisik J. 24.03.2025 261.1.

Mitu korda peaksid inimesed trammile EI ütlema? Tuhanded inimesed ütlesid EI! Tänaval pole seda vaja. Tänaval pole vaja puid istutada. Korrasta juba olemasolevad vanad puud. Täname arvamuse eest! Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja

madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide

arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra,

mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti.

See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule

(vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega

tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne).

Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset

liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore,

et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

262. Eraisik E. O. 24.03.2025 262.1.

Kas tõesti inimestehääl,elanike ei ole kuulda.See on puhkeala,laste mänguväljakud,spordi harrastamiseks,.Linna mürast tulevad puhkama siia,nautida vaikust,loodust,.See projekt on

mõttetu raha raiskamine.Puhangu tänav on trammi jaoks kitsas.Tramm puhanud tn rikub inimeste rahu,on eluohtlik.Et inimestehääl oleks kuulda ja arvesse võetud peavad inimesed

protestima mis moodi?käest kinni ketti tegema.Võtke juba protestid kuulda.Olen sündinud Pelguranna 51.

Täname arvamuse eest! Stroomi rand ja park on ka ülelinnalise tähtsusega puhkeala, mistõttu om taotluse eesmärk promenaadi väärtust ning kõrg- ja

madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde

variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult

kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja

linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu

müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende

põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Eskiisi järgi,

mis on koostatud vastavalt standarditele, on Puhangu tänav trammiteede jaoks piisavalt lai. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele.

Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni 3600 mm ja abihooneni 2200 mm.

263. Eraisik I. D. 24.03.2025 263.1.

Я против строительства трамвайной линии, потому что считаю, что эта зона должна быть зелёной зоной отдыха.

Mitteametlik tõlge: Olen trammiliini ehitamise vastu, sest leian, et see ala peaks olema roheline puhkeala.

Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt

säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud

vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult

kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel

perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast.

264. Eraisik M. F. 24.03.2025 264.1.

Я и все жители Штромки категорически против! Ул. Пухангу такое не выдержит и проект принесет страдания людям, живущим здесь. !!!!! Предлагаю провести опрос людей

прямо на месте разворота трамвая в парке! Как раз ,при торжественном открытии футбольного поля. Согласился бы на первоначальном предложении ,где трамвай

доходит до Кольде с перспективой в сторону Палдиски мнт. и т.д

Mitteametlik tõlge: Mina ja kõik Stromka elanikud oleme kategooriliselt selle vastu! Puhangu tn seda ei salli ja projekt toob siin elavatele inimestele kannatusi. !!!!! Teen ettepaneku viia

läbi inimeste küsitlus just seal, kus pargis tramm ümber keerab! Just õigel ajal jalgpalliväljaku pidulikuks avamiseks. Nõustun algse ettepanekuga, kus tramm läheb Koldesse väljavaatega

Paldiski mnt poole. jne

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud

uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks

läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse

analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja

kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal.

Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

12.03.2025

(edastatud

LOVile)

264.2.

Категорически против проекта трамвайной линии по Пухангу с разворотом на пляже. Это безумная идея и кроме чиновников никому не нужна.

Аргументы высказаны множество раз и в медиа и на собраниях.

Mitteametlik tõlge: Oleme kategooriliselt vastu Puhangi äärse trammiliini projektile, mille ümberpööramine on rannas. See on hull idee ja kellelgi peale ametnike pole seda vaja.

Argumente on meedias ja koosolekutel korduvalt väljendatud.

Vt ka vastust punktis 264.1. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki

maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole

võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant

1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul

jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui

projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber

tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on

arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise

realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

24.03.2025

(edastatud

LOVile)

264.3. Olen kategooriliselt Puhangi projekti vastu!!! Sellest saab katastroof! Täname arvamuse eest! Vt vastust punktis 264.1.

(puudub,

arvamus esitatud

LOVis kohapeal)

264.4.

Категорически против. Надо сделать опрос на месте разворота парка. Будет народный протест. Штромка – это тишина и покой.

Mitteametlik tõlge: Olen kategooriliselt selle vastu. Peame pargi pöördepunktis uuringu tegema. Toimub rahva protest. Shtromka on rahu ja vaikus.

Vt vastust punktides 264.1. ja 264.2. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid

tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed

lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid

normide piiresse.

265. Eraisik A. P. 24.03.2025 265.1.

КАТЕГОРИЧЕСКИ ПРОТИВ трамвайной линии в Пельгуранна.* С 1888 года не нужно было , и тем более не нужно сейчас. * Много где побывал, но НИГДЕ в мире не видел

трамвая близ пляжной зоны.* В Пельгуранна уже и так идёт достаточно автобусов .* Очередной распил денег, которые можно было бы потратить на более нужные вещи.

Например, на убирание светофоров, велодорожек и столбиков, расставленных по городу в последние 15 лет и возвращение полос движения в центре в тот вид, какой был

в Советском Союзе - ведь в то время проектировщики ещё думали головой, и в то время не было столько машин. ПЕРЕСТАНЬТЕ ДЕЛАТЬ ТО, О ЧЕМ ВАС НЕ ПРОСЯТ!!! Вы

слуги народа, окормляемые народом, помните это !!!Вы находитесь на своей работе с одной единственной целью - выполнять волю народа!

Mitteametlik tõlge: RANGELT Pelgurannasse suunduva trammiliini VASTU.

* 1888. aastast pole seda vaja olnud ja kindlasti pole ka praegu.

* Pelgurannasse sõidab juba piisavalt busse.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi kättesaadavust. Põhja-Tallinna

linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning

Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv

märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud

(rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid

sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist

eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma

lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee

kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

265.2.

* Olen käinud paljudes kohtades, aga KUSAGIL maailmas pole ma rannaala lähedal trammi näinud.

* Järjekordne raha raiskamine, mille saaks kulutada vajalikumatele asjadele. Näiteks eemaldada viimase 15 aasta jooksul linna ümber paigutatud foorid, rattateed ja pollarid ning anda

kesklinna liiklusrajad tagasi sellisele kujule, nagu need olid Nõukogude Liidus - ju tol ajal projekteerijad veel mõtlesid peaga ja tol ajal polnud autosid nii palju. LÕPETAGE TEGEMA, MIDA

TEILT EI PALUTUD!!! Te olete rahva teenijad, rahva poolt toetatud, pidage seda meeles!!! Olete oma tööl üheainsa eesmärgiga – täita rahva tahet!

Head lääneeuroopalikud näited trammidest, mis viivad randa, on Hollandis, Haagis tramm nr 11 ja Belgias de Kusttram (rannikutramm), mis kulgeb on

mööda rannikut, lausa ligi 67 km. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule

tegevusele) ümber suunata.

Kui teil on teisi konkreetseid parendusettepanekuid, palume need edastada [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse

käesolevatest projekteerimistingimustest eraldi.

266. Eraisik A. 24.03.2025 266.1.

Tere, olen Puhangu 67 maja elanik ning olen tugevalt trammiteede rajamise vastu, eriti juhul, kui need plaanitakse rajada meie akende alla, vaid mõne meetri kaugusele meie

parkimisplatsist, kus meie autod on igapäevaselt parkimas. Põhjuseks on ka see, et muruplats, kuhu plaanitakse liinid rajada on paljude meie maja laste mängualaks. See on alati hea ja

turvaline koht, kus saame rahumeeli oma lapsed lasta mängima, ise jälgides neid aknast ning hoides pilku peal. Me tõesti ei soovi sellest ilma jääda, see koht on meile südamelähedane.

Täname arvamuse eest! Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult

on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi

vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate

nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on

hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul

(variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat

kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks

realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast

tehnovõrgu valdaja poolt.

266.2.

Teiseks, oleme elanud siin kogu oma elu ja peame seda piirkonda oma koduks. Stroomi rannapark on niigi tihe piirkond, eriti suveperioodil – lepime igapäeva meluga, kuid vähemalt

teame, et jõudes koju, saame olla kõigest eemal. Trammiliinid mitte ainult ei kutsuks rohkem inimesi rannaäärt nautima kui ka lisaks igapäevaellu akendesse kostvat trantspordikriginat.

Kas siis peaksime hülgama oma elupaiga, sest ei pea lugu elanike meelerahust ning otsima mõnd vaiksemat ja turvalisemat elupaika? Hetkel, tunneme tõesti end puudutatuna, sest

jääme ilma nii rahust, meile niigi raskesti kättesaadavast vaikusest, turvalisest alast laste jaoks ning üldiselt alast, mis teeb meie elamise selles majas pisutki hubasemaks.Meie kodu

läheduses asub juba kaks bussipeatust, mis põhjustab suuri rahvamasse ka suvevälisel ajal. Siiralt perega usume, et logistika siin kandis ei vaja veel lisaks trammi. Palun pange oma

fookus Merelahe uuele kvartalile – seal ei ole ühtegi transporti ning ärge kiusake meid. Tõesti palume kogu südamest. Meie linnaosa elanikud on üheselt vastu trammiteede rajamisele

meie elupiirkonnas. See on tõesti meie südameasi ning oleme väga mures tehtud plaanide pärast.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside Merelahe osas edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Vt ka vastust punktis 266.1. Mõistame teie muret, kuid tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult - ka

täna sõidavad Puhangu tänava sõiduteel bussid ning autod ja sõiduteel ei mängi lapsed. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest

ei saa trammi tõttu suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem

haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse

võetakse vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse

lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Tallinna linn juhindub uute trammide

rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest.

267. Eraisik A. L. 24.03.2025 267.1.

Meie, Puhangu 67 maja elanikud, palume tungivalt, et te kaaluksite meie muresid trammiteede rajamise osas. Me mõistame, et linnas on vaja arendust, kuid me ei suuda mõista, miks

on vajalik rajada trammiliin just meie akende alla. See ei ole lihtsalt küsimus meie mugavusest või igapäevasest elust, vaid ka meie turvalisusest ja rahust. Meie kodu, meie kodu ümbrus

on koht, kus me tunneme end turvaliselt ja vähemalt talveperioodil rahulikult, kus me saame olla koos oma peredega ja lasta lastel õues mängida. Trammiteede rajamine meie akende

alla muudaks kõik.Me oleme siin elanud aastaid. Oleme oma kodu armastanud, meie lapsed on siin kasvanud ja meie elu on olnud seotud selle piirkonnaga. Meil on oma igapäevaelu,

oma rutiin ja oma rahu. Me ei taha, et meie akende all mürisevad trammid muudaksid meie kodu elamiskõlbmatuks. Me ei taha, et meie lapsed ei saaks enam õues rahus mängida, ilma

et nad peaksid kartma liiklusõnnetusi või kuulma pidevat müra. Me ei taha, et meie igapäevaelu muutuks pidevaks rahutuks eluks, kus me ei saa niigi tihedas kandis rahu ja vaikust

nautida. Kas tõesti on meie piirkond see koht, kus trammiliin peab kulgema? Palun mõelge Merelahe uuele kompleksile, kus on täielik logistiline auk. Me ei taha, et meie kodu kaotaks

oma väärtuse, sest ümberringi oleks pidev müratase ja liikluskaos (mis see juba on tiheda bussiliikluse pärast). Me ei taha elada kohas, kus me peame muretsema oma laste turvalisuse

pärast igal hetkel, kui nad õues mängivad, sest tramm võib igal ajal nende teele sattuda. Me ei taha, et meie kodu ümbrus muutuks tänavaks, kus inimesed kiirustavad, kus liiklus on tihe

ja kus elukeskkond on muutunud lihtsalt tühjaks ja malbeks.Me ei soovi olla need, kes peavad oma elu ümber korraldama, sest keegi ei ole meie muredega arvestanud. Me oleme alati

olnud head naabrid, alati pidanud oma kodu ja kanname head hoolt oma ümbruse üle, kuid nüüd, kui meid asetatakse sellisesse olukorda, kus me peame seisma oma kodu ja oma pere

kaitseks, ei leia me lihtsalt endale kohta. Palume, et te mõtleksite meie muredele ja leiaksite viisi, kuidas arendada linna, ilma et see tooks kaasa meie elukeskkonna hävitamise. Me ei

soovi oma kodust lahkuda, kuid me ei taha ka elada kohtades, kus me ei tunne end enam turvaliselt. Loodame, et leiate lahenduse, mis arvestab kõikide elanikega ja ei pane meid

sellisesse olukorda, kus me peame oma kodu kaitseks seisma.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside Merelahe osas edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Mõistame Teie muret, kuid tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult - ka täna sõidavad Puhangu

tänava sõiduteel bussid ning autod ja sõiduteel ei mängi lapsed. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi tõttu

suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja

linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse

vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab

kinnisvara atraktiivsust ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr

25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad

vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Tagasipöörde

variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku

nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.

268. Eraisik J. 24.03.2025 268.1.

Olen Puhangu 67 maja elanik ja seisan kindlalt vastu trammiteede rajamisele meie piirkonnas. Ei ole vastuvõetav, et trammirööpad plaanitakse rajada inimeste akende alla. Meie

piirkond on olnud rahulik elamispind ja puhkeala, mitte meelelahutuspiirkond, kuhu niigi tihe bussiliiklus masside kaupa inimesi suvel sisse seab. Palun ärge rikkuge meie kodu vaikust!

Meie kodu ei tohiks muutuda mürarikkaks ja ohtlikuks piirkonnaks. Trammitee rajamine ei ole vajalik meie elukeskkonna jaoks ning alternatiivsed asukohad, nagu Haabersti või Pirita,

oleksid selleks palju sobivamad. Meie kodu on meie püha paik, palun ärge muutke seda elamisvõimatuks. Palume lõpetada elanike häirimine ja arvestada meie muredega, eriti

praegusel keerulisel ajal!

Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse vajalikud ohutusmeetmed

ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille

esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja

kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku,

mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-

Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud.

269. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 269.1.

Palun arvestada trammitee pööramise puhul, et Stroomi haljastus taastatakse täismahus ning et ei rikutaks pöördumatult pinnast Stroomi rannaalal, mis on piirkonna olulisim ja

armastatuim looduslik keskkond.Palun luua Puhangule tänavale lisaks madalhaljastusribadele ka korralik puudega kõrghaljastus, arvestades, et kõrghaljastus on oluline faktor

linnasisese temperatuuri hoidmiseks ning kliimamuutuste leevendamiseks. Puhangu tänaval hetkel korralik haljastus täiesti puudub ja kui trammitee jaoks kaevetöid jm tehakse, tuleks

kasutada võimalust haljastuse ja kaasaegse linnaruumi rajamiseks.

Arvestada haljastuslahenduse loomisel. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid

1,1% pargi pindalast. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse

lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Uus tänavaruumi kujundus näeb

ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

270. Eraisik M. R. 24.03.2025 270.1.

Не согласна

Mitteametlik tõlge: Ma ei nõustu

Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 27.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning

võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.

271. Eraisik S. N. 24.03.2025 271.1.

tere,olen tutvunud projektiga ning ka väidetega milleks seda on vaja just täpsemalt Puhangu tänaval ja siis kohe on tekkinud vastuolud mida inimestele ei räägita:

1. "Põhja Tallinnasse on tulnud ja tuleb tuhandeid uusi elanikke"- tuleb küll aga mitte just Stroomi ja Puhangu tänavale, ehk millegipärast Stroomi ja Puhangu elanikud peavad

kannatama teiste Manufaktuuri, Telliskivi, Volta jms uute elamurajoonite kasvamise pärast? Puhangu tänavale ei tulnud viimase 20 aasta ning ei ole plaanis (ei ole ruumi) midagi

järgmise 20 aasta jooksul midagi ehitada. Seletage seda rahvale

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

271.2.

2. Kas Puhangu tn majad ehitamisel 1950'tes aastates olid proekteeritud sellisena et nende 5m läheduses hakkavad käima trammid täiskaaluga kuni 70tonni. Kui pärast ehitamist

tulevad kaebused kas neid siis kärvaldab riik või vastasel juhul pannakse tee kinni? Palun seletage

Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

271.3.

3. Kas Puhangu tänava pinnas mis on mereäärne sobib sellistele projektidele? Vt ka vastust punktis 271.2. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni

vähendamiseks.

271.4.

4. Kas trammitee ehitamine tänaval mis on kitsamas kohas ca 20meetrit on ohutu ja selline tegevus on lubatud arvestades et ehitatakse magalarajoonis? Kas on veel Tallinnas selliseid

projekte kus on vanade majade 5m läheduses ehitati trammitee (Majaka tn ehitatud 1955 aastal, seda võib mitte nimetada vastuses)

Vt ka vastust punktis 271.2. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus

rööpapaari välisküljest elamuni 3600 mm ja abihooneni 2200 mm, seega saab rajada trammitee Puhangu tänavale. Ehituse käigus tuleb kasutusele võtta

kaitse- ja leevendusmeetmed, et mitte kahjustada kõrvalolevaid hooneid. Isegi kui rajatakse tavapärasest kitsemates oludes, siis on olemasoleva tänava

laius piisav, sest ohutus tagatakse eelkõige heade projekteerimisvõtetega.

271.5.

5. Ainuke põhjus milleks on seda trammiühendust vaja tuuakse igas dokumendis välja et see katab ca 6000 inimeste vajadusi, kas on keegi uurinud kui paljudele tegelikult elanikkele on

selline ühendus vajalik sest selles piirkonnas on hästi palju eakaid inimesi kes ei liigu igapäevaselt ja tihtipeale paremal juhul kord nädalas või harvemini kesklinnas, milleks täiesti piisab

hetke bussiliiklusest mida on lausa neli erinevat marstuudi Puhangu tänaval ja kõrval tänaval. Pigem nad eelistavad just rahulikku elu kus saab riskivaba liikuda.

Vt vastust punktis 271.1. Linnakeskkonna planeerimisel tuleb vaadata tänasest päevast natuke kaugemale, et ennetada lisanduvate elanikega kaasnevaid

liikuvus- ja ligipääsuprobleeme tulevikus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga

paremini kaetud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike

liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös

uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu

16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse

hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti

jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt

lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.

271.6.

6. Hetkel on antud piirkonnas väga harv autoliiklus, ning väga turvaline lastele ja eakatele, lisatrammitee seda küll ei tee ohutumaks. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

271.7.

7. Stroomi pargist lõigatakse suur osa kus on alati olnud puhkeala, seades inimesed ohtu või piirates trammi keeramine mis ei sobi antud piirkonnale üldse. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub

Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine.

Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.

271.8.

8. Väide ei "puhangu tänav on ummistatud autodega" ei vasta tõele, kas keegi on uurinud kui palju on tänaval pargitud ning segavad bussi jms liiklust, arvan et iga kohalik inimene teab

et seda probleemis seal pole.

Vt ka vastust punktis 271.1. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse

ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Kui on

mõeldud parkimist, siis trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik.

Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti.

271.9.

9. Antud piirkonnas ei ole eriti töökohti peale Stroomi keskust mis tegelikult jääb eemale, ei ole ei tehaseid, büroohoonesid, sadamaid jms millega võiks põhjendada just

lisatranspordivajadust palun teid kommenteerida antud väited

Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult

paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m

kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m

kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv

kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn

ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu

trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

272. Eraisik N. A. 24.03.2025 272.1.

Вопросы по проекту.1. Воздействие на близлежайшие дома, расположенные по улице Puhangu ja Pelguranna, которые возникнут при строительстве трамвайных путей.

Компенсация товариществам причиненного ущерба в случае проседания строений и угрозы обрушения стен? Кем и на какие суммы будут застрахованы здания?

Mitteametlik tõlge: Küsimused projekti kohta. 1. Mõju läheduses asuvatele Puhangu ja Pelguranna tänaval asuvatele majadele seoses trammiteede ehitusega. Hoonete vajumise ja

müüride varisemise ohu korral tekkinud kahju hüvitamine seltsingutele? Kelle poolt ja milliste summade eest hooneid kindlustatakse?

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

272.2.

2. Строительные нормы: допустимое расстояние от трамвайных путей до домов? 20 метров?

Mitteametlik tõlge: 2. Ehitusnormid: lubatud kaugus trammiteedest majadeni? 20 meetrit?

Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni

3600 mmm ja abihooneni 2200 mm ehk trammitee rajamine Puhangu tänavale on lubatud.

272.3.

3. Разворот предусмотрен в зеленой, природо-охранной зоне. Будет принято специальное решение о вырубке леса? Будут посажены новые деревья? Где?

Mitteametlik tõlge: 3. Pööre on ette nähtud rohelises keskkonnakaitsevööndis. Kas metsaraie osas tehakse eriotsus? Kas istutatakse uusi puid? Kuhu?

Vt PT p 5.5: Juhul kui nähakse ette puude raiet, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle

likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Asendusistutused tuleb kavandada maksimaalselt samale kinnistule.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

272.4.

4. Мероприятия по защите отдыхающих от потенциально опасного транспорта?

Mitteametlik tõlge: 4. Meetmed puhkajate kaitsmiseks potentsiaalselt ohtliku transpordi eest?

Ka täna sõidavad Puhangu tänaval sõiduteel bussid ning autod. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna

tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi tõttu

suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja

linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse

vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on

torupiirdeid või aedasid mitte ette näha.

272.5.

5. Мероприятия по снижению уровня шума для жителей домов, примыкающих к трамвайным путям?

Mitteametlik tõlge: 5. Mürataseme vähendamise meetmed trammiteedega külgnevate majade elanike jaoks?

Vt vastust punktis 272.1.

272.6.

6. Экономическая целесообразность данного маршрута? С точки зрения существования 5 автобусных маршрутов в данном районе. Какие финансовые выгоды трамвайный

маршрут принесет городу? Какие привилегии получат жители района?

Mitteametlik tõlge: 6. Selle marsruudi majanduslik teostatavus? Piirkonnas 5 bussiliini olemasolu poolest. Millist rahalist kasu trammimarsruut linnale toob? Milliseid privileege saavad

piirkonna elanikud?

Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb

ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub

kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti,

Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli

vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui

tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja

kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute

ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust

ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse.

Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et

projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud.

272.7.

7. В случае прокладки трамвайных путей, что будет с движением автотранспорта и автобусов по улице Puhangu? Улица будет недоступна для движения автотранспорта.

Куда будет перенаправлен автотранспорт?

Mitteametlik tõlge: 7. Kui rajada trammirööpad, siis mis saab sõidukite ja busside liikumisest mööda Puhangu tänavat? Tänav jääb sõidukite liikluseks ligipääsmatuks. Kuhu sõidukid

ümber suunatakse?

Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub

ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trammitee ehitamise järgselt

korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

272.8.

Категорически против. 1. Есть угроза проседания фундаментов близлежайших домов.

Mitteametlik tõlge: Olen kategooriliselt selle vastu. 1. Lähedal asuvate majade vundamentide vajumise oht.

Vt ka vastust punktis 272.1. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni

vähendamiseks.

272.9.

2. Разворот трамвая в пляжной зоне - реальная угроза отдыхающим.

Mitteametlik tõlge: 2. Rannaalal ringi keerav tramm on puhkajatele reaalne oht.

Vt vastust punktides 272.3. ja 272.4.

272.10.

3. Вырубка леса - угроза движения песка и гибели природо-охранной зоны.

Mitteametlik tõlge: 3. Metsade raadamine on oht liiva liikumisele ja looduskaitsevööndi hävimisele.

Vt ka vastust punktis 272.3. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust ning nähakse ette uushaljastuse lahendus,

kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Roheala jääb suures ulatuses puutumata -

tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Infoks, et Keskkonnaamet on kavandatava kooskõlastanud oma

04.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/24318-2.

272.11.

Более того, непонятно кто и зачем будет ездить таким маршрутом на Штромку? Привлекательность Штромки, как место отдыха - падает. На первой недели открытия

пляжного сезона, над пляжем поднимается фиолетовый флаг - купание не рекомендуется и может представлять потенциальную угрозу для человека. Пляжная зона - без

возможности купаться или с потенциальной угрозой бактериологического отравления никому не интересна.Как специалист, могу дать совет: -необходимо провести дно-

углубительные работы и увеличить глубину залива / он резко мелеет. - необходимы дополнительные работы по приведению системы канализации в порядок для жилого

района Kodulahe, а также вывести трубу канализации мах дальше от берега. А также остановить строительные работы в районе пляжа. - укрепить прибрежную зону

деревьями - остановить наступление песка. Сейчас - песком покрыты газоны до парковки. Штромке - нужна изюминка, а не громыхающий трамвай.

Mitteametlik tõlge: Teiseks pole selge, kes ja miks seda teed Stromkasse sõidavad? Stromka kui puhkusekoha atraktiivsus väheneb. Rannahooaja avamise esimesel nädalal heisatakse

ranna kohale lilla lipp - ujumine ei ole soovitatav ja võib kujutada endast potentsiaalset ohtu inimesele. Ujumisvõimaluseta või potentsiaalse bakterioloogilise mürgistuse ohuga

rannaala ei paku kellelegi huvi.

Spetsialistina saan nõu anda:

- vajalik on teha süvendustöid ja suurendada lahe sügavust / on järsult madalik.

- Kodulahe elamurajooni kanalisatsiooni kordategemiseks, samuti kanalisatsioonitoru kaldast kaugemale viimiseks on vaja lisatöid. Ja ka ehitustööd peatada rannaalal.

- tugevdada rannikuvööndit puudega

- peatada liiva edasiliikumine. Nüüd on muruplatsid kuni parklani kaetud liivaga.

Shtromka vajab särtsu, mitte mürisevat trammi.

Vt ka vastust punktides 272.6. ja 272.1. Täname ettepanekute eest, võimalusel arvestatakse nendega projekteerimisel, kui need osutuvad vajalikuks

käesoleva projekti edukaks elluviimiseks - see selgub projekteerimise käigus. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel,

kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on

kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm (vt Põhja-Tallinna liikuvusuuring).

Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse

käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt.

273. Eraisik B. 24.03.2025 273.1.

Teie projektis, kus sinise ala pilt. Seal tabel ütleb et see sinine ala katab ainult 7000 inimest. Kuhu ta plaanite veel kümneid tuhandeid inimesi mahutada järgmiste 10 aasta jooksul? Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

274. Eraisik K. 24.03.2025 274.1.

Pole vaja trammi Stroomis!!!Meil hästi käivad bussid.Kevadest sügiseni voib liikuma jalgrattaga.Trammiliinide toovad negatiivne mõju Stroomi pargile, selle floora ja faunale.Tramm

toob müra mõju kohalike majade elanikele.Stroomi pargis inimesed tegelevad spordiga.Jalutavad koos lastega.Tramm rikub turvalisust.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud

uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks

läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette

mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel

rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse

busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede

rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni

leevendusmeetmeid. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub

Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus

selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi

tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.

275. Eraisik L. L. 24.03.2025 275.1.

Vastuväide!Olen trammi liini rajamise vastu. Esiteks: antud tagasiside on korrldatud isikustamata vormis., ehk isikud ei tuvasta iseesnda arvamuse väljendamiseks. Kuidas Põhja

Tallinna Linnavalitsus võib tagada et arvamust jättis päris nimene ja tegu pole manipuleerimisega? Kuna Põhja Tallinna LV-l on selge huvi selle projekti poolt, kuigi see peaks olema

neutraalne, kuna linnavalitsuse eesmärk on teenida inimesi , mitte sundida neid.

Tagasiside vormis on isikud saanud soovi korral jätta oma nime ja kontaktaadressi, et olla kaasatud ka järgmistes etappides, ning kõik need nimed ja

kontaktandmed on menetlejatel teada. Kontaktandmeid ei avaldata isikuandmete kaitsest lähtuvalt. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele

elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi.

275.2.

Teiseks: Põhja Tallnnnas viimasel ajal on selgelt tekkinud elanike ümberasustamise ja gentrifikatsiooni tendents, sundides madala sissetulekuga elanikke oma naabruskondadest

lahkuma. Hea näide on Kopli liinid. Selline tendents on puhtalt diskrimineeriv. Selline projekt pakub rikkamate piirkonna elanikele lisamugavust vaesamate elanikete arvelt, arvestades

et madalama sisetulekuga elanikete mõjuvõim on madal ja nad ei saa enda õiguste eest seista.

Kahjuks ei saa me teie arvamusega nõustuda, kuivõrd see pole õige ega tõenduspõhine väide. Linna eesmärk on pakkuda kõigile ja võimalikult paljudele

elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi.

275.3.

Kolmandaks: Pole piisavalt argumente liini ehitamiseks. Mõned andmed liini mõjupiirkonna kohta ona aegunud, uued uuringud pole tehtud, nagu Põhja Tallinna kodu ja

õppeasutsuste liikuvuste maht mis pärit aastast 2014. Nii suuremahulise projekti puhul tasub teha uued uuringud. Kuna suht rumal olla kindel, et midagi ei muutunud 10 aasta jooksul.

Veidi rahvastikustatistikat https://statistika.tallinn.ee/ – esimesel graafikul (lisa 1)on Tallinna linnaosade rahvastiku kasv aastatel 2004–2024. Numbriliselt: Pirita: 90% Kesklinn: 54%

Haabersti: 36% Kristiine: 17% Põhja-Tallinn: 11% Lasnamäe: 7% Mustamäe: 6%Nõmme: -1%. Teisel graafikul (lisa2) on Põhja-Tallinna asumite rahvastikutihedus aastatel 2014–2023.

Numbriliselt rahvastiku muutus: Kopli: -6% Kelmiküla: 39% Kalamaja: 42% Karjamaa: -9% Sitsi: 5% Pelguranna: -6% Pelgulinn: -5%

Järeldus – Põhja-Tallinna elanikkond kasvab palju aeglasemalt kui teistes linnaosades (Pirita, Kesklinn, Haabersti, Kristiine). Pelguranna ja Pelgulinna asumite elanikkond on vähenenud

ning rahvastiku kasvu, mis nõuaks täiendavat transpordiühendust nagu tramm, ei ole. Pirital on elanikkond hõlpsasti kasvanud, kui palju lisaliine seal ei tekkinud. Sama moodi Kalamaja

piirkonnas mis kasvas 40 % võrra, kuid lisa transporidliike seal eriti ei tekkinud.

Protsentide puhul on oluline vaadata koguarvu, millest muudatuse protsenti arvutatakse - mida väiksem on koguarv, seda suurem on muudatuse

protsent. 01.05.2025 seisuga on elanike arv Pirital 19 777 ja Põhja-Tallinnas 62 453. Seega ühe maja ehitamine Pirital toob kaasa suurema protsendi

elanike arvu muudatuse näitlikustamisel. Elanike arvu suurenemine on näha kõikidest menetluses olevatest Põhja-Tallinna detailplaneeringutest.

Uuringuid saab lugeda jätkuvalt ajakohaseks, kuivõrd arengualades ja detailplaneeringutes pole olulisi muudatusi toimunud ning elanike ja töökohtade arv

on suures plaanis sama (st pole vähenenud). Lisaks on Puhangu tn ümbrus ja Pelgurand kõige tihedama asustusega piirkond Põhja-Tallinnas. Põhja-

Tallinna ligipääsuvõimalused on kõige halvemad ja mõistlik on Põhja-Tallinnast alustada. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide

arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra,

mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti.

See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule

(vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega

tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne).

Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset

liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning

võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et

parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna

ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede

rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside

marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

275.4.

Esitatud ekspertiarvamused on kahtlased, kuna näiteks T-Model OÜ on huvitatud projektis osaleda (seda võiks järeldada, kuna nad oslevad Liivalaia trammiliini projekti hankes), sellega

eksperdiarvamus ei saa olla erapooletu. Variant D asub kolme kooli lähedal – see tähendab paremat ühistranspordiühendust õpilastele! Paljudes Euroopa linnades on suund sellele, et

koolid oleksid kergesti ligipääsetavad ühistranspordiga, mitte et nende ümber rajatakse suuri parklaid. Variant A ei läbi oluliste tähendusega ühiskonna hoone. Nii Linnaosavlitus kui ka

Stroomi keskus on üle 400 m kaugusel. Kahtlaane et kui olemas he bussiühendust keega hakkab seda teed kasutama.

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks

tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades

optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m

kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi

kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest

on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest

ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas

jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus

paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.

272.5.

Ebaselgeks jääb milleks on vaja osta erparkla, variant D puhul. Kuna lihtsam ja soodsam ümberpaigaldada kogukonnaed. 8193 m² on väga suur maa-ala ainult trammi tagasipöörde

jaoks. Kui sama palju ruumi oleks vaja ka Stroomi rannapargis, siis see tähendaks, et suur osa avalikust rohealast muudetakse transporditaristuks. See ei ole kogukonna huvides, kuna

Stroomi park on oluline puhkeala, eriti suvel, kui seal liigub massiliselt inimesi – jalgrattureid, tõukerattureid, jooksjaid, koertega jalutajaid ja peresid väikeste lastega. Trammitee

lisamine sellesse piirkonda tekitaks suurema liikluskoormuse ja tõstaks kokkupõrgete riski.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Pargis ei ole

jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus.

Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.

275.5.

Neljandaks: Tänased otsused kujundavad linnakeskkonda aastakümneteks. Pole selge kas trammisüsteem on projekteeritud piisavalt paindlikuna, et arenedatulevaste tehnoloogiliste

uuendustega, näiteks elektriliste või autonoomsete sõidukitega. On ikka kahtlus et trammisüsteem on ainus või parim lahendus ühistranspordivajadustele. Tehnoloogiline vananemine

on veel üks oluline teema. Kuigi trammisüsteem võib olla lühiajalises perspektiivis väga kasulik, võib see muutuda aegunuks, kui tulevikus võetakse kasutusele näiteks elektrilised

autonoomsed bussid. Trammisüsteem muutub kalliks ja raskesti hooldatavaks.

Tehnoloogia arenebki kiiresti ja mõistlikum on arendustega jätkata, kui jääda kõige viimast tehnoloogilist uuendust ootama. Muudatusi tehnoloogias

tuleb teha jooksvalt. Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss.

• Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul

eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda.

• Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant,

kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist.

• Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat.

• Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss.

275.6.

Viiendaks: Olen selgel arvamusel et trammiprojekt ei teeni avalikku huvi vaid kitsaid majanduslikke või poliitilisi huve. Sellega arvan et kui projekt ikka läheb teostamsele siis esialgu

tuleb pöörduda Riigikotrolli selle projekti otstabekuse hindamiseks, EL rahastajale ja muidugi saa ka esitada kaebust kohtusse.

Täname arvamuse eest! Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi

kättesaadavust. Kavandatav tegevus on kooskõlas linna arengustrateegiatega, luues uued ühistranspordiühendused Balti jaama ja kesklinna suunal ning

kasvatades ühistranspordi kasutajate arvu. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu (mh

tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest), et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel.

276. Eraisik A. K-V. 24.03.2025 276.1.

Elan Puhangu tänaval juba 53 aastat ja olen selle vastu, et tramm hakkaks liikuma minu magamistoa akna all. Meil transpordi teenusega on kõik hästi. Meie piirkonnas on hästi

organiseeritud transpordi liiklus ja suureks sooviks et Stroomi rand jääks puhkamiseks ja jalutamiseks, lastele rohelisesk alaks, kus saakb turvaliselt ennast tunda. Kõnniteed viivad

promenaadini, jalutavad eakad inimesed, lapsed, noored emad vankritega. Õhtuti meil on magala rajoon, vaikne ja rahulik. Hommikul kuuleme, kuidas linnud laulavad ja saab aknad

lahti hoida. Palun jätke, meile Puhangu tänava elamiseks.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise

tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega

tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi

pindalast. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus

tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023

määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

277. Eraisik A. P. 24.03.2025 277.1.

Meie ilusa mereāárse pargi ala jààb váhemaks.Seal kus tramm peab tagasi pöörama suvel ju inimesed pàevitavad, suur ala pargist láheb mûra alla.Parem ehitage ranna maja tagasi

millle te ára lõhkusite ,inimeaed külastasid seda kogu aeg,kas see jái teile ette

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

Stroomi rannahoone projekteerimise ja ehituse hange on läbi viidud ning leping sõlmitud, eeldatav valmimise aeg on august 2025. Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on

planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest.

278. Eraisik J. P. 24.03.2025 278.1.

Kirjutan teile, et väljendada oma kategoorilist vastuseisu kavandatavale trammiliini ehitusele Puhangu tänavale. Esiteks on Puhangu tänav äärmiselt kitsas ja ma olen veendunud, et

trammid sinna füüsiliselt ei mahu. See tekitab tõsiseid probleeme nii trammiliiklusele endale kui ka teistele liiklejatele, sealhulgas jalakäijatele ja autojuhtidele.

Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni

3600 mmm ja abihooneni 2200 mm ehk trammitee rajamine Puhangu tänavale on nõuetekohane. Projekteerimisel nähakse ette tervliklik

tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine).

278.2.

Teiseks on meil juba praegu oma piirkonnas suurepärane ühendus Tallinna kesklinnaga. Me ei vaja täiendavat trammiliini, mis minu hinnangul pigem häirib olemasolevat toimivat

süsteemi.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Põhja-Tallinna

liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside

edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning

pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi

erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad:

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-

Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid

tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

278.3.

Kolmandaks, olles teadlikud hiljutistest sagedastest riketest ja liikluskatkestustest uuel trammiliinil number 2, olen ma kindel, et sarnased probleemid tekivad ka meie piirkonnas. See

tähendab, et kohalikud elanikud ei saa kindlad olla, kas nad üldse saavad koju või mitte, mis on täiesti vastuvõetamatu olukord.

Arvestades neid asjaolusid, palun tungivalt Tallinna Linnavalitsusel oma otsus Puhangu tänavale trammiliini ehitamise osas uuesti läbi vaadata. Ma usun, et see projekt ei ole realistlik

ega too meie kogukonnale mingit kasu, vaid pigem tekitab palju probleeme

Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis lahendatakse see operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke

kõrvaldamiseni. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse

ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Vt ka

vastust punktis 278.2.

279. Eraisik J. J. 24.03.2025 279.1.

Toetan igati Pelguranna tramitee rajamist - projekt omab väga tugevat mõju piirkonna ja kogu Põhja-Tallinna lääneosa arengus. Toetan tagasipööret variant nr 1 kajastatud lahenduses.

Nii säästetaks maksimaalselt olemasolevat haljasala ning tekiks ainukordne võimalus nurgapealne kole garaazidega tühermaa väärindamiseks. Trammitee projekteerimisel tasub kohe

arvestada ka võimalusega trammitee pikendamiseks Kopli suunas mööda Pelguranna tänavat (tagasipöörded var 2 ja 3 eeldaksid hiljem suuremat ümberehitust). Puhangu tänava ja

sellega piirnevate alade projekteerimisel panna erilist rõhku uue tänavaäärse kõrghaljastuse rajamiseks. Kõrghaljastada võiks ka kogu selle trammide ümberpööde ala - et tekiks

mõnusalt tihe linnapark, kus puudevarjus trammi oodata.

Täname toetava arvamuse eest! Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja

madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus,

kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette

rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Tagasipöörde variantidest on hetkel

perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel

kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul

(variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat

kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks

realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal mööda

Pelguranna tänavat (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

280. Eraisik L-M. U. 24.03.2025 280.1.

Väga tore uudis! Ootan juba uut trammiliini. Olen paljudelt kuulnud, et selle vastu ollakse seetõttu, et selle käigus võetakse maha palju vanu puid. Palun teha kõik võimalik, et puud meie

ümbrusest võimalikult palju alles jääks. Mida vanemad ja suuremad puud, seda rohkem kaitsevad need tänavaid ka ülekuumenemise, vihma, lume eest, on inimestele peavarjuks,

lindudele ja putukatele elupaigaks, mistõttu uute puude istutamine ei võrdu "puude olemasoluga". Kindlasti on teretulnud uute puude istutamine, kuid võimalusel ka istutada seljuhul

vanad puud ümber (mis veel kannatavad) või leida lahendusi, et puud alles jätta. Linn on niigi lage betoonilagendik, mistõttu on rohelus ja eriti puud, mis on pika eaga, eriti olulised.

Täname toetava arvamuse eest! Ka Tallinna linn soovib säilitada maksimaalselt puid ning haljastust. Kahjuks igal pool see võimalik ei ole, et ära mahutada

tänavale nõuetele vastavad uued funktsioonid ning seetõttu võib tekkida vajadus üksikuid puid likvideerida. Kui see vajadus tekib, siis nähakse ette puude

ümberistutamine või asendusistutus.

281. Eraisik A. R. 24.03.2025 281.1. Tramm on vajalik, sest et Tallinn peab arenema. Ja vanadest garaazidest juba ammu oli vaja vabastada pinnad ka mujal. Täname toetava arvamuse eest!

282. Eraisik V. R. 24.03.2025 282.1.

Trammiliin just Puhangu tänaval ja Stroomi rannapargi alal see on kõige viletsam otsus, mis võiks langetada valitsus või kes mõtleb välja sellised asju. Kitsas tänav ja puhkeala, kus

tramm pole vajalik ja vastupidi tekitab palju ebamugavust ja ohtu. Sellest et projektist kahju tuleb rohkem kui kasu.

До сих пор Таллиннская мэрия не провела ни одного исследования, оценивающего уровень шума, вибрации и влияние новой трамвайной линии на прибрежный парк

Штромки. Без предварительного анализа последствий начинать проектирование абсолютно недопустимо.

Seni pole Tallinna linnavalitsus viinud läbi ühtegi uuringut, mis hindaks müra ja vibratsiooni häiringut ning milline on uue trammiliini mõju Stroomi rannapargile. Olen veendunud, et ilma

eelnevate mõjuanalüüsideta pole võimalik projekteerimisega alustada.

Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud ka sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused

müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vastavalt PT punktile 5.12. tuleb koostada ka keskkonnamõju

hindamise eelhinnang. Vajalikud täiendavad uuringud viiakse läbi projekteerimise käigus. Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika

ehitise asukoht katastriüksuste täpsusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused, mille põhjal hiljem

koostatakse ehitusprojekt.

282.2.

Если так необходимым кажется продлить траммвайную линию в сторону Сыле, то есть более подходящий вариант. Это линия бывшей железной дороги за гаражами и

оттуда в перспективе вывести её в сторону Палдиского шоссе и далее до Хаберсти. В этом есть логика и необходимость. От этого маршрута до пляжа 200 метров пешком.

Пускать какой либо транспорт на зону отдыха это ПРЕСТУПЛЕНИЕ. Жители райна уверены, что и проект Putukaväil был так быстро реализован с целью продавить траммвай

на Пухангу, аргументировав невозможность изменения маршрута в сторону Палдиски мнт.именно тем, что уже всё сделано. Это обман и подлость.

Mitteametlik tõlge: Kui tundub nii vajalik trammiliini pikendamine Sõle poole, siis on sobivam variant. See on endise raudtee trass garaažide taga ja sealt edasi läheb edasi Paldiski

maantee poole ja edasi Haaberstisse. Selles on loogika ja vajalikkus. Sellelt marsruudilt on randa 200 meetrit jalgsi. Igasuguse transpordi lubamine puhkealale on KURITEGU.

Ümbruskonna elanikud on kindlad, et Putukaväili projekt sai nii kiiresti ellu viidud, et tramm Puhangasse lükata, väites, et Paldiski mnt poole ei olnud võimalik marsruuti muuta. just

sellepärast, et kõik on juba tehtud. See on pettus ja alatus.

Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (praegune lahendusvariant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa

Sõle tn ümbruses. Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks

argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud. Variant D oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv

väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Põhja-

Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid

märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed

kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud.

Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja

nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis

on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt

Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks.

283. Eraisik V. B. 24.03.2025 283.1.

Vihuri 8 maja elanikuna olen trammi ehitamise vastu. See on kõige rumalam mõte kitsal tänaval majade vahel trammiga sõita. Oleme trammi müra vastu, see on mürataseme normide

ja inimeste turvalisuserikkumine. Jätke elanikudrahule.

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja

vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb

valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

284. Eraisik M. 24.03.2025 284.1.

Meil polegi Pelguranna trammiteet vaja !!!!!! Buss on mugav ja turvaline transpordiliik,eriti lastele,kui nad üksi sõidavad. Eriti on mugav buss 3 liin kiiresti ja tihedalt ning sõidab otse

kesklinna ja edasi Veereni tänavale (8 aastasele papsele mugav kooli sõita)

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

285. Eraisik V. 24.03.2025 285.1.

Olen kategooriliselt uute trammiliinide vastu Stroomi suunas.

1. Isegi uued Pesa trammid teevad kurvides häält, näiteks Stroomi rannas kogu aeg kuulen trammide krabinat Maleva peatusest.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud.

285.2.

2. Pargialal peetakse laatasid, seal puhkatakse ja jalutatakse. Trammiliiniga parki/haljasala lõhkuda ei tohi, piisab ühest liinist Koplis. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

285.3.

3. Trammid lagunevad iga päev, peatuvad iga päev mingil põhjusel, mis sageli raskendab õigeks ajaks tööle/kooli jõudmist. Kahjuks kõik, mida kasutatakse, amortiseerub mingi hetk. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee

ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode

kasutamise vajadus väheneb. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt

samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni.

285.4.

4. Trammid on kehv alternatiiv sellisele liinile nagu buss 66, kuna Koplist ei sõideta mitte ainult kesklinna, vaid ka Lasnamäele (kus trammid ei käi). Täname ettepaneku eest, edastame selle Tallinna Transpordiametile busside marsruutide ümberkorraldamisel võimalusel arvestamiseks.

286. Eraisik T. P. 24.03.2025 286.1.

Я не согласна с проложением трамвайный линии по ул. ПУХАНГУ. У нас очень хорошее сообщение с центром города и другими районами.Трамвай не приблизить школу и

районную управа,т.к. линия пройдет в стороне.Он лишь увеличит шум в нашем районе.Кольцо трамвайное в зоне отдыха совсем неуместно.Кроме пешеходов с детьми и

горожан с собаками там еще и велосипеды, мопеды.Это зона отдыха и хочется расслабиться и трамвай этому не способствует.Можно проложить ветку по Путукавяйль и

сделать там кольцо.Оттуда пять минут ходьбы до пляжа.Ведь в Пирита автобус на пляж не идет.А вот береговую зону хотелось бы привести в порядок.Сосны падают лет

шесть уже.

MItteametlik tõlge: Ma ei ole nõus trammiliini rajamisega tänava äärde. PUHANGU. Meil on väga hea ühendus kesklinna ja teiste piirkondadega. Trammi koolile ja linnaosavalitsusele

lähemale tuua ei saa, sest liin läheb kõrvale. See ainult suurendab müra meie piirkonnas. Trammiring puhkealal on täiesti sobimatu. Lisaks lastega jalakäijatele ja koertega kodanikele on

kohal ka jalgrattad ja mopeedid. See on puhkeala ja soovite lõõgastuda ning tramm ei aita sellele kaasa.

Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine), mh selgitatakse

uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning

lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid,

esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks

võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). Kaalutakse kolme võimaliku

tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu

tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul

puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka

rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise

käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

286.2.

Mitteametlik tõlge: Liini võiks rajada Putukaväljale ja seal ringi teha. Sealt on randa viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Pirital ju bussi randa ei sõida. Aga rannaala tahaks korda teha.

Männipuud on langenud juba umbes kuus aastat.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

Infoks, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus

maastikuarhitektuurivõistlus on planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast

eelarvelistest vahenditest.

287. Eraisik K. 24.03.2025 287.1.

Tagasiside:1. kuna trammitee tuleb niikuinii, siis tuleb arvestada sellega, et ta ei teeks pööret praegu aktiivselt kasutataval rohe- ja puhkealal. Kui trammitee sõidab mööda Kolde pst'ed,

siis saaks teenindada veel rohkem inimesi (nt kes käivad igapäevaselt Selveris või PERGis, samuti Helme tn ja Kolde pst elanikud, kus on ka tihe hoonestus).

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete

reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

• Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet

võrreldes teiste liikumisviisidega.

• Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille

peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga

kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava

hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas

mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee

rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A.

• Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

287.2.

2. mulle tundub, et enamasti kukkus läbi selles projektis kommunikatsioon. nt kaartide peal ("miks trammiliin?" vms) oli ka märgitud gentrifitseeritud naabruskonnad - Volta ja Krulli -

ning kohalikel elanikel pole nende naabruskondadega mingit pistmist. Protsess oli selgelt ülevalt-alla, arvestades seda, et varem on siin toimunud palju kaasamist ja eirnevaid

ühisprojekte, siis selle trammiliini eskiis tekitas kindlasti paljudele šokki.

Kindlasti oleks saanud perspektiivsete trasside valikul rohkem elanikke kaasata. Juhime tähelepanu, et koostamisel on ka Põhja-Tallinna üldplaneering, kus

on elanikel võimalik tulevikuperspektiivides kaasa rääkida. Praegune trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus

võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on

kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel

oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna

juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

287.3.

3. Naabruskond gentrifitseerub väga kiiresti, kohalikud inimesed märkavad muutusi, aga ei oska neid adresseerida, sellepärast ka trammiliini protest, mida kasutavad ära

opositsioonilised parteid. Kuidas tagada sotsiaalset sidusust ja jätkusuutlikkust gentrfitseerumisel? Kas ja kuidas adresseeritakse nt töölisklassi probleemid? (majade renoveerimine,

kortermajade hoovide korrastamine jms)

Linna eesmärk on pakkuda kõigile ja võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Oluline on

kindlasti pikema persepektiivi nägemine ning ühiste eesmärkide nimel tegutsemine - kuna linnaosas on juba täna liikuvusprobleemid, mis aja jooksul

süvenevad, siis tuleb juba täna linnakeskkonna planeerimises hakata tegema vastavaid samme, et liikuvusprobleeme leevendada. Põhja-Tallinna

liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside

edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning

pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud.

288. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 288.1.

Puhangu jaoks pole trammi vaja Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam,

kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks.

Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel

liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud

https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt

on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel

on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

289. Eraisik V. L. 24.03.2025 289.1.

Piirkonna elanikuna olen trammiliinide ehitamise vastu. Bussid katavad täielikult vajaliku transpordimahu. Shtromi rannas olevad trammirööpad ohustavad laste ja koertega jalutavaid

inimesi. See on kitsaste tänavatega jalakäijate ala ja see peaks jääma elanikele turvaliseks. Elanikud ei vaja trammi pargis

Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Uus

tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Tagasipöördel on trammi

kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest

on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek

kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui

variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt

kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda

vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt

koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse

ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv

290. Eraisik O. V. 24.03.2025 290.1.

Lugupeetud härrad!Me oleme Puhangu tänava elanikud.Meile ei ole vaja trammi mitte üheski variandis Puhangu tänaval.Trammi pööramisvõimalusi pole vaja pakkuda.Tramm tuleb

viia Putukavälja tänavale, nagu see oli esialgsetes plaanides.Te püüate trammi mis tahes vajalike vahenditega reklaamida. Teie poolt esitatud argumendid on täiesti valed.

Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema

marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur.

Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Variant D (ümberpööre

Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

290.2.

1. Elanike arv piirkonnas kasvab. Kasvab palju aeglasemalt kui teistes linnaosades. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

290.3.

2. Müra vähenemine? Absoluutne vale. Meil on väga vaikne piirkond, vähe autosid. Autod sõidavad siin harva. Eriti kui võrrelda teiste piirkondadega. Lisaks kohutav müra ja vibratsioon

isegi uute trammide puhul alates kella 5 hommikul kuni 1 öösel. Minge kuulake näiteks Tartu mnt 51 juures.

Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi

tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame

kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest

parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud.

290.4.

3. Ühistransporti pole piisavalt? Vale. Rohkem kui küllalt. Meil on 3 vaikset bussi. Bussid on pooltühjad. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Vt ka vastust punktis

290.2.

290.5.

4. Uuriti pinnast ja maju? Vale. Meie majad ei pea sellele vibratsioonile vastu. Vt ka vastust punktis 290.3. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni

vähendamiseks.

290.6.

5. Putukavälja variant katab vähem inimesi – vale! Teie ilusates joonistes pole millegipärast arvestatud Ehte gümnaasiumiga. Samuti on riigigümnaasiumi lastel palju lühem tee

Putukavälja pööranguni kui Puhangu tänavale.

Variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul on Ehte gümnaasium 275 m kaugusel, variant A (valitud trass) puhul 410 m kaugusel - seega mõlemad on

sobiva kaugusega projekteeritavast trammipeatusest. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest

ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas

jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus

paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse

olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest).

Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem.

290.7.

6. Kui viia tramm Putukavälja tänavale, saab selle ühendada olemasoleva vana raudteega uue linnaosaga, samuti avaneb võimalus viia tramm Mustamäele ja Õismäele. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate

objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

290.8.

7. Juba on kulutatud raha promenaadi peale – Putukavälja – kahju 8 miljonit eurot – aga kes on selles süüdi, kes otsustas raha kulutada ilma kohalike elanikega arutamata – las see

maksab oma rumaluse eest.

Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses.

Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei

otsustatud. Vt ka vastust punktis 290.1.

290.9.

8. Trammi on vaja – elanikud tahavad? Vale. Tramm pole üldse vajalik. Elanikud on vastu. Elanike rahu halveneb, halveneb transpordiühendus, kuna plaanis on bussid ära võtta. Trammiga

sõitmine kesklinna võtab kohalikel elanikel kauem aega. Müra ja vibratsioon suurenevad.

Vt ka vastust punktides 290.1. kuni 290.4. Bussiliiklust ei likvideerita, kuid see väheneb. Puhangu tänav jääb jätkuvalt ühistranspordiga hästi ühendatuks.

Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning

autode kasutamise vajadus väheneb.

290.10.

9. Trammi on vaja, kuna Puhangu tänaval on palju koole ja töökohti? Vale. Trammiliini läheduses Puhangu tänaval pole ei koole ega töökohti, samas on palju koole ja töökohti

Putukavälja variandi ümber.

Vt ka vastust punktis 290.6. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks

võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Erinevus seisneb elanike arvus

peatuste teenindusalas: 400 m raadiuses on A variandi (valitud trass) puhul hõlmatud ca 8000 inimest, D variandi (ümberpööre Putukaväilal) puhul ca

5200 inimest. Mida rohkem jääb peatuste teenindusalasse elanikke, seda rohkem on hõlmatud inimesi, kel on võimalus auto asemel valida mugav ja kiire

ühistransport. Säästlike liikumisviiside edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on ka üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Kui sellele

lisaks arvestada ka trammiliini pikendamise perspektiiv, siis on lahendusvariandil A võimalik teenindada oluliselt rohkem inimesi kui variandil D.

290.11.

10. Elanike rahu ja turvalisus halveneb oluliselt. Planeeritud Puhangu tänava trammitee alal mängivad ja jalutavad lapsed. Seal on palju mänguväljakuid, emad jalutavad vankritega ja

mitme lapsega. Vanemad kogu linnast tulevad meie vaiksele tänavale jalutama. Te tahate ainukese vaikse ja rahuliku koha ära rikkuda.

Vt ka vastust punktis 290.3. Mõistame teie muret, kuid tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult - ka täna sõidavad

Puhangu tänava sõiduteel bussid ning autod ja sõiduteel ei mängi lapsed. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi

tõttu suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja

linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse

vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed

suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.

290.12.

11. On linnaosi, kus on palju rohkem inimesi, autosid, väga suured probleemid parkimisega, inimesed ootavad trammi aastakümneid. Trammile on seal palju paremad tingimused

(elamud asuvad kaugemal ja kõrgemal), juba on tehtud sillad ja ligipääsud peatustele. See on Lasnamäe – Laagna tee!

Vt ka vastust punktis 290.7. Põhja-Tallinna ligipääsuvõimalused on kõige halvemad ja mõistlik on Põhja-Tallinnast alustada.

291. Eraisik J. B. 24.03.2025 291.1.

Puhangu tänavale rajatavad trammiteed viitavad tee laienemisele, mis toimub rohealade arvelt.Tänava ääres asuvad majad on vanad ja neil on juba praegu praod, trammitee

paigaldamine süvendab hoonete deformeerumist veelgi.Trammitee pöörderaadius kulgeb läbi pargiala, kus inimesed jalutavad lastega, päevitavad suvel ja lihtsalt veedavad aega —

miks peaks neid sellest ilma jätma? Kas me ei peaks parke kaitsma?Trammide pööramine "silmuses" tekitab palju müra — näiteks Suur-Paala trammisilmus, mille tramme on kuulda

mitme kilomeetri kaugusele, ja kui tuul on sobiv, siis veelgi kaugemale.Selles piirkonnas sõidab juba 3-4 bussi, ala on hästi ligipääsetav. Aga! Mõne kilomeetri kaugusel asub uus

Kodulahe elamurajoon, mis on praegu sisuliselt "kesk eikuskit". See piirkond vajab tõesti paremat ühistranspordiühendust ja võiks olla ühenduslüli Õismäe ja Pelguranna vahel.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on

16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv),

milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav

linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna

ühendust parandab.

Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt

säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse (sh jalg- ja jalgrattateed), sõiduteed ei ole plaanis laiendada. Lõplik lahendus täpsustub

projekteerimise käigus. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7

kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise

võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem

tühja asfaltpinda. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Trammitee ehitamise

järgselt korrigeeritakse ka busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

292. Eraisik A. 24.03.2025 292.1.

Trammitee rajamine Koplis ei ole vajalik, kuna hetkel on olemas piisavalt alternatiive (olemasolevad trammid/bussid). Täiendavate trammiliinide rajamine ei paranda liikuvust, vaid võib

isegi halvendada seda, kuna see toob kaasa liiklusummikud, ruumipuuduse ja elukeskkonna halvenemise. Hetkel on olemas kõik vajalikud transportimisvõimalused, ning Põhja-Tallinnas

on olemas suuremad probleemid, mida oleks vaja lahendada.

Kui teil on teisi konkreetseid parendusettepanekuid, palume need edastada [email protected] ja [email protected] ja nendega tegeletakse

käesolevatest projekteerimistingimustest eraldi.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

293. Eraisik S. B. 24.03.2025 293.1.

Mina kui Vihuri 8 maja elanik olen otseselt seotud minu tänavale kavandatava trammi ehitusega. Olen kategooriliselt vastu Puhangu tänavale rajatavale trammiliinile. Olen siin elanud

kogu oma elu – 31 aastat. Kõigi nende aastate jooksul ei ole avaliku transpordiga kunagi probleeme olnud. Vihuri peatusesse saabuv buss oli peaaegu alati tühi.Meediaväljaannetes

väidetakse, et trammi on vaja, kuna piirkonna elanike arv kasvab. Kuid tekib küsimus: kuhu need inimesed elama hakkavad? Uute elamute ehitamist ei ole plaanis.Stroomi piirkonda on

alati peetud kõige vaiksemaks ja rohelisemaks. Kohalikud elanikud on trammi vastu – seda ei ole siia vaja. Olemasolevad bussiliinid teenindavad piirkonda suurepäraselt nii praegu kui ka

suvel.Meie elame siin ja meil peab olema õigus otsustada, kas tramm on vajalik või mitte. Anname selle projekti hea meelega Lasnamäe linnaosale – nemad vajavad seda rohkem ja on

selle nimel aastaid vaeva näinud.

Täname ettepaneku eest! Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule

tegevusele) ümber suunata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna

Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

294. Eraisik S. 24.03.2025 294.1.

Trammi Pelguranna ja uut teed pole vaja. Bussid saavad hakkama. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

295. Eraisik J. 24.03.2025 295.1.

Против проекта на этом месте , перед окнами будет ходить трамвай . Шумно ,не безопасно.!

Mitteametlik tõlge: Projekti vastu hakkab selles kohas akende eest sõitma tramm. Lärmakas ja mitte ohutu!

Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine), mh selgitatakse

uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Eesmärk on arvestada olemasolevate trammide probleemidega ning valida

kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

296. Eraisik K. 24.03.2025 296.1.

Meie Stroomi piirkonna omapäraks ning peamiseks väärtuseks on suurtest teedest eemal asumine ning looduslähedus. See on mõnus, vaikne ja ohutu koht elamiseks, perega vaba aja

veetmiseks ning sportimiseks ja puhkamiseks linnamürast eemal. Meil on kõik elanikele vajalikud transpordilahendused paigas. Järsku tekib projekt, mida surutakse inimestele jõudsalt

peale vaatamata nende meeletu vastuseisule ja projekti realisatsiooni objektiivsete põhjuste puudumisele. On selgelt näha, et mängus ei ole mitte kohalike elanike, vaid kellegi isiklikud

finantshuvid. Antud projekt hävitab momendiga selle, mis sai kujundatud aastakümnetega. Ühe klõpsuga pole see piirkond enam vaikne, lastele ja loomadele ohutu, üleliigsest

transpordi infrastruktuurist ja stressi tekitavatest teguritest vaba. See on hoopis teine reaalsus, mida siin elavad inimesed ei ole vajanud, valinud ega soovinud. Ja see kõik veel ajal, mil

inimesed on niigi stressis ja mures, seistes silmitsi ebamäärasusega tuleviku suhtes, kus nende pere eelarvetest pressitakse aina rohkem vahendeid välja, et riigieelarvet täiendada. Ja

näemegi lõppkokkuvõttes, kuidas maksumaksjate raha hakatakse aktiivselt omandama ja jagama, surudes peale seda, mida pole objektiivselt vaja ja mis, ei ole mitte ainult ebavajalik,

vaid ja kahjulik, kuna hävitab terve ala ja tuhandete inimeste elupaiga väärtuse. Kõik see olukord käib terve mõistuse vastu. Seega oleme igasugu trammiliikluse Stroomi ranna alal (nii

Putukaväil, kui ka Kolde ja Puhangu ja kõik teised tänavad kuni Sõleni välja) raudselt vastu.Kui linnaosa eelarves on üleliigseid vahendeid, siis pigem tehku korda Merimetsa teed pidi

olevat metsaala, see näeb masendavalt välja. See on igasugu prügi ja langenud puudest täis. See tooks piirkonnale rohkem kasu, kui kurikuulus tramm.

Täname arvamuse eest! Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi.

Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi

säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat

rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud

uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks

läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette

mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel

rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse

busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede

rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni

leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja

madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde

variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja

linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse

ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal,

ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Suvisel ajal, mil Stroomi rand

on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada

ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad.

Täname tagasiside eest, edastame murekohad Põhja-Tallinna Valitsusele. Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info

[email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt.

297. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 297.1.

Tere Tramm ei sobi Puhangu tn ja Stroomi randa. Põhjendused on täiesti valelikud. Kui vaadata Pelguranna paiknemist siis 90% elanikest jääb trammist väga kaugele. Puhangu tn ei ole

üldkasulikke, haridus jm asutusi. Tramm ei sobi sinna ka tekkiva müra ja vibratsiooni tõttu, vibreeriv tramm ei tohi sõita majadele nii lähedal. Elanike elukeskkond halveneb tekkiva

pideva vilina müra ja vibratsiooni tõttu. Mingit rahulikku kodust puhkeaega ei saa okema, kvaliteet unest rääkimata. Aknaid lahti hoida ei saa.Inimese ei soovi sõita linna ringiga,

inimesed ei soovi sõita Balti jaama vaid ka Mustamäele, Kristiinessr, Õismäele jne

Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant

A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest

tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini

tuleviku arengutega. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks

võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni

kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas

jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500

meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m

kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi

käidavas kauguses. Projekteerimisel luuakse koos trammiteega terviklik tänavalahendus - uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem

haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele.

Projekteerimise käigus uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav

Põhja-Tallinna üldplaneering). Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna

Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate

objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

298. Eraisik E. O. 24.03.2025 298.1.

Tere, Elan Pelguranna tn 51. Puhangu-Pelguranna trammiliini projekt on mõtetu, eraldava raha valesti paigutamine . Olemasoleva bussiliinide arv, nr. 35, 40, 66 on piisav ja on

ühendatud erinevate linnaosadega. Üleliigne ühistransport, kuna käimasolevat bussid väljuvad Supelranna peatusest linna suunas pooltühjana nii tipptundidel, kui ka päevajooksul,

koormab üle niigi kitsa Puhangu tn ja tekivad ummikud. Kopli tn trammiliinide juurde viib buss nr. 3 (vaid 2 bussipeatust), mis väljub Pelguranna peatusest Stroomi kaubanduskeskuse

läheduses. Trammiliini rajamine kitsa Puhangu tänavale elamute vahele on vastuvõetamatu ning liini ehitamisega kaasnevad probleemid nagu vibratsioon, müra, liikluspiirangud,

võimalikud ehituskahjustused ümbrusmajadele ning trammi liikumisega kaasnev krigin rikub Puhangu tn elanike rahu ja elukvaliteedi.Trammi ümberpööramine Stroomi pargis on

vastuvõetamatu. Siin asuvad lastemänguväljakud, jalgratturid, see on puhkeala, inimesed tulevad linnamürast puhkama, harrastama sporti, nautima männiõhku, vaikust ja

loodust.Pelguranna trammiteed ei tohi rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt!

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast.

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering). Projektiga tuleb ühtlasi tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid

rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid.

Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega

saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema

bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist

tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute

korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

298.2.

Alternatiiv - Putukaväli, Hipodroomi uus elamurajoon, edasi Kristiine keskus ja Liivalaia tn. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja

tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-

Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal

väljatöötatud trass. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna

vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi

Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille

realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning

trammiteede rajamiseks.

299. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 299.1.

✅ Kiire ja mugav ühendus Stroomi rannast kesklinna - balti jaam ei ole kesklinn. Elanikud soovivad siiski ka mujale kui balti jaama. Ei saa kiiremini ka. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt

olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt

liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna

Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.

Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

299.2.

✅ Parem juurdepääs lasteaedadele, koolidele ja teeninduspunktidele - Puhangu tn. neid ei ole Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest

ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430

m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m

kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv

kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn

ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses.

299.3.

✅ Puhangu tänava tänavaruum muutub rohelisemaks. - tramm küll tänavaruumo rohelisemaks ei tee, vastupidi kasvab mürareostus, tekib vibratsioon. Trammi planeeritakse

elumajadele liiga lähedale. Puuduvad vibratsiooni ja mürauuringid

Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse.

Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav

maastikuarhitekt. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid),

vähem tühja asfaltpinda. Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on

projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning

projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni

vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

299.4.

✅ Suurendab jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi ning vähendab ummikuid. Puhangu tn ei ole ummikuod, seal läheduses ei ole samuti ummikuid.Mida te surute elanikele peale

trammi mida nad ei soovi ja mis halvendab elukeskkonda, kaasneb pidev müra jm. Müra tõttu kannatab unekvakiteet, mille tõttu tervis jne. Kelle taskud selle läbi surumise tõttu

täituvad? A.männil? Palju maksate hr kreutzwaldile igas grupis kommenteerimise eest?

Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea

Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike

arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema

raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust

transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest

eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering

näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.

Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee

ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused

ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse

kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

300. Eraisik J. 24.03.2025,

28.03.2025 300.1.

Против. Моё обоснование.

Я не хочу иметь трамвай под своими окнами.Это совершенно не тихий транспорт.Так же не разумно пускать трамвай через штромку,где люди отдыхают и загорают.Дома в

нашем районе старые,кто даст гарантию что том не обвалиться.

Дорога тоже проваливается,кто делал замеры и проверку.Можете сами проверить.Скоро асфальт на перекрестке Пухангу, просто провалится.Меня в полное устраивает

автобус, на котором я могу добраться в любое направлении,что не скажешь про трамвай.Я купила квартиру себе в этом районе,так как тут тихо и спокойно.В Пыхья

Таллинне живу 45 лет.И не разу не пожалела,что у меня рядом нет трамвая.Я и моя семья будем выступать против.Пожалуйста начните уже слушать народ.

Mitteametlik tõlge: Vastu. Minu põhjendus.

Ma ei taha, et mu akende all oleks tramm. See ei ole üldse vaikne transport. Samuti pole mõistlik sõita trammiga läbi Stroomi, kus inimesed lõõgastuvad ja päevitavad. Meie piirkonna

majad on vanad, kes garanteerib, et see kokku ei kuku. Tee on ka katki, kes tegi mõõtmised ja kontrolli. Saate seda ise kontrollida. Varsti vajub Puhangu ristmikul asfalt lihtsalt kokku.

Bussiga, millega saab sõita igas suunas, olen igati rahul, mida trammi kohta öelda ei saa. Ostsin endale sellesse piirkonda korteri, sest siin on vaikne ja rahulik. Olen elanud Põhja-

Tallinnas 45 aastat. Ja ma pole kordagi kahetsenud, et mul pole läheduses trammi. Mu pere ja mina oleme sellele vastu. Palun hakake rahvast kuulama.

Täname arvamuse eest! Projekti raames on ühtlasi plaanis Puhangu tänav korrastada ning avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja

veetmise võimalusi. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trassi valik põhineb

mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi.

Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide

potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass.

Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning

kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada

trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering).

301. Eraisik M. O. 24.03.2025 301.1.

Tere ! Elan Pelguranna tn 51, olen siin sündinud enam, kui 60.a. tagasi. Olen Puhangu-Pelguranna trammiliini rajamise KATEGOORILISELT VASTU !!! Trammi tagasipööre Stroomi pargis

on VASTUVÕETAMATU !!! Trammiliin KAHJUSTAB LOODUSLIKKU RANNAALA !!! SEE ON ROHELINE TSOON, PUHKEALA, TERVISE ja SPORDI HARASTAMISEALA, SIIN on

LASTEMÄNGUVÄLJAKUD, MÄNNIDE TERVISLIKÕHK, ALA KUHU TULEVAD INIMESED LINNA MÜRAST PUHKAMA ja NAUTIMA VAIKUST ja LOODUST !!! Punangu-Pelguranna

trammiliin on täiesti MÕTTETU !!!

Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid

samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka

muid variante. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Põhja-

Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike

liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis

on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus

võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on

kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke

rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni

Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside

marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on

vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035"

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

301.2.

1). Olemasolevad bussid nr. 35, 40, 66 ja nr.3 viivad erinevatesse linnaosadesse, kusjuures linnast tulenevad ja Supelranna peatusest väljuvad bussid on nii tipptundidel, kui ka

päevajooksul POOLTÜHJAD ehk nende täituvus on 1/3. Bussid täituvad vaid Sõle tn ja Kolde pst peatuste arvelt.

Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

301.3.

2). Puhangu tn pole ühtegi kooli. Linnavalitsus, Stroomi keskus ja Huvikool asuvad Kari tn ja on Pelguranna peatusest, kus peatuvad bussid nr. 3, 35, 40, 66 , 2 -3 min jalakäigu ulatuses. Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest

ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430

m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m

kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv

kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn

ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on

gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Vt ka vastust punktis 301.2.

301.4.

3). Puhangu tn on trammiliini rajamiseks liiga kitsas. Kavandatav trammiliiklus ning kaasnev sellega krigin, vibratsioon rikuvad Puhangu tn elanike elukvaliteeti ja rahu !!! Samuti on suur

oht, et liini ehitamise käigus võivad tekkida ehituskahjustused elamutele.Trammiliini rajamine kitsa tänavale elamute vahele on vastuvõetamatu !!! Puhangu-Pelguranna trammiprojekt

on vastuvõetamatu !!! SÄILITAGE STROOMI PARK !!! PARGI ÜMBRUS, PELGURANNA PUHKEALA UNIKAALSUS !!! ÄRGE TOOGE SIIA ÜLELIIGSET LINNATRANSPORDI, LINNAMÜRA,

SIIN EI OLE KESKLINN, SIIN ON VAIKNE LOODUS JA PUHKEALA !!!

Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal

tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav

uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3.

Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul

kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata

trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on

võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu

saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus

trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.

301.5.

Alternatiiv : Paljassaar - Pikakari rand, liikluses on vaid üks buss, asustamata maa. Looge ühendus olemasoleva Kopli tn trammiliiniga. Avage linlastele kena Pikakari rand ja läheduses

asuva looduspargi !!!

Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Järk-

järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud

määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna

olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide

kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

302. Eraisik V. K. 24.03.2025 302.1.

Arvan et teammitee peab minema Putukatee kaudu Hüpodromi kvartali poole Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate

objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

303. Eraisik I. M. 24.03.2025 303.1.

Oleks tore, kui kavandataval projektilõigul, oleksid lisatud ka rattateed /-rajad, rattaste hoiukohad, haljastus- ja rohealad. Midagi sarnast nagu seda manuses lisatud piltidel. Täname ettepanekute eest, võimalusel arvestatakse tehnilise lähteülesande koostamisel. Rajatakse ka rattahoidjad. Lõplik lahendusvariant jalg- ja

jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. Haljastust ja rohealasid nähakse ette nii palju, kui võimalik, mh säilitades maksimaalselt olemasolevat.

Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks maastikuarhitekt.

304. Eraisik R. R. J. 24.03.2025 304.1.

Tagamaks trammide efektiivsuse läbi kõrge kiiruse, kergliikuritele eraldi radade rajamise, jalakäijate turvalise, laia ruumi ja haljastuse tekitamiseks võib tekida vajadus sulgeda autodele

Puhangu tänav osaliselt, muuta see ühesuunaliseks või koguni sulgeda.

Sellist lahendust üleüldiselt ei pooldata, sest see raskendaks kohalike elanike liikumist.

305. Eraisik K. K. 24.03.2025 305.1.

Trammitee peaks olema Puhangu tänaval kindlasti muust liiklusest eraldi, vastasel juhul selle kiirus oluliselt väheneb ja projekti algne idee (muust liiklusest eraldiseisev kiire

ühistransport) kaob. Ei tohiks välistada ka tänava täielikku autodele sulgemist (nt Pelguranna tänavaga ristumisest Randla tänavaga ristumiseni, sealt edasi garaažideni saaks vajadusel

ühe ühesuunalise sõidurea säilitada) Samal ajal peaks ka jälgima, et jalakäijate ja jalgratturite olukord halvemaks ei läheks. Vajalik oleks ka foorieelistus ristumisel Sõle teega.

Täielikku sulgemist autodele üleüldiselt ei pooldata, sest see raskendaks kohalike elanike liikumist. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu

tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks

autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et

seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Foorieelistus Sõle tn ristmikul on plaanis projekteerida. Projekti eesmärgiks on kindlasti ka

jalakäijate ja jalgratturite tingimuste parendamine.

306. Eraisik T. J. 24.03.2025 306.1.

Bussi ühendusest piisab. Bussid 66,3 viivad Balti jaama ja edasi kesklinna, bussid 35, 40 viivad kesklinna. Trammid on ka olemas. Ega bussid, ega trammid ülekoormatud ei ole, sh. TIP

ajal. Mingit vajadust uuest trammiliinist ei ole. Uute ja uhkede majade noored ja jõukad elanikud nagunii trammiga ei hakka sõitma, sõidavad oma autodega. Uus trammiliin rikkub

piirkonna rahu. Ei ole vaja.

Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee ehitamisega

ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise

vajadus väheneb. Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja ka rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.

Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi ning parandada

ühistranspordi kättesaadavust, et inimestel oleks võimalik valida auto asemel ühistransport. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik

täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna

linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui

tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada

ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus

pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna

Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

307. Eraisik O. 24.03.2025 307.1.

Minu pere on Puhangu tänava trammirööbaste vastu. See raskendab autode liikumist hoovidesse. Samuti raskendab tramm tuletõrjeautode ja kiirabiautode läbipääsu. Nii kohalikele elanikele, nende külalistele kui teenindavatele ja operatiivsõidukitele on tagatud ligipääs nii ehitustööde ajal kui selle järgselt.

308. Eraisik L. Z. 24.03.2025 308.1.

Juhul kui trammiring rajatakse pargis, siis puud kas kohe võetakse maha 5 m kaugusel mõlematel pooltel rööbastest või nad kuivavad 5 aasta jooksul. Park on oluline osa tuulekaitsest

Pelguranna linnaosast. Iga aasta mere joonel kukkuvad männid. Haljastuse säilitamise poolt on halb mõte rajada trammiringi pargisse. Lõpuks alati hävib suurem puude arv, kui

esialgselt planeeritakse. Puhangu 91/93 on mõistlik kohta trammiringi jaoks.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

309. Eraisik A. V. 24.03.2025 309.1.

Olen piirkonna elanik ja harjunud pea igapäevaselt mööda Puhangu tänavat jalutama. Tegemist on rahuliku piirkonnaga, keset elumaju. Väga raske on siin ette kujutada liikumas trammi

ja veel kahes suunas. Ma ei kujuta ka ette, kuidas see mõjub turvalisusele, sest piirkonnas on palju lapsi, ka minul endal kolm last. Ka ei sobi absoluutselt ringikeeramiseks rannapark, mis

on praegu mõeldud jalutamiseks ja sportimiseks. See peab säilima tervikuna, meeldiva, rahuliku lõõgastuskohana. Trammi ringikeeramise koha sinna paigutamine on absoluutselt

arusaamatu. See lõikab läbi senised jalutus- ja rattateed ning ala, kus inimesed suvel piknikku peavad ja päevitavad.

Mõistame teie muret, kuid tramm hakkab kulgema mööda täna toimivat sõiduteed, kus liiguvad autod ja bussid. Tagasipöördel on trammi kiirus väike

ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku

tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu

tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.

Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu

omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses

puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna

tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised

tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini

tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning

kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.

309.2.

Trammitee võiks kulgeda mööda suuremat magistaali või mööda putukaväila, kus on ka vana raudtee jäänused veel näha. Putukaväilal oli algselt mitu kavandit ja ühelgi ei mäleta, et

tramm oleks pidanud kulgema Puhangut mööda. Praeguse trammitee kavand on väga halb üllatus ja ma ei toeta trammitee sellisel kujul rajamist. Ettepanek on trammitee lõpetada

Sõle tänava juures, inimesi lisandub pigem Sitsi uude kvartalisse. Pelgurand on juba täis ehitatud ja ma ei näe, et seal elanike arv oluliselt kasvaks. Seda enam ei saa aru, miks on otse

randa liiva peale mingi uus transpordiühendus veel vaja lisada. Senine vajadus on ilusti kaetud.

Kopli tänavast kuni Sõle tänava ristmikuni ja ristmikust kuni Puhangu tn alguseni kavandataksegi trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee.

Putukaväil on arvestanud praeguse trammitee lahendusvariandiga (A). Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt

Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda

loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob

tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt

uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega

tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne).

Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset

liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore,

et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud

võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).

310. Eraisik L. P. 25.03.2025 310.1.

Tallinna linnal on praaegu võimalus teha suurepärane käik nii kui Pelguranna elanikkonna nii kui Pelguranna trammiprojekti suhtes. Ütleks rohkem – see kiidab heaks suure osa

linnaelanikest ja kohe võtab maha pineva olukorda Pelguranna rahval. See on ainavõimalik kompromiss tekkinud olukorras. Ja see on… trammitrassi variant “ D + ”. See tähendab seda_

et marsruut´käib nii, nagu alguses planeeriti mööda Putukaväli Kolde pst´ni ja see järel mööda siiamani säilinud endise rautdteetammi kuni Merimetsa haiglani ja teeb seal ringi. (Metsa

vahel tramm ei peatu. Merimetsa haigla, polikliinikud ja EMO teenindab Põhja Tallinna piirkond. Kiirabi viib Koplist ainult sinna. Aga ühistranspordiga ühendus väga keeruline.) See on siis

esimene etapp “TransTallinna trammist, sest edasi see liin jätkub Veskimetsa, Mustamäe, Haabersti, Astangu, Harku suunas. Ja loomulikult harud kasvavad ka Õismäele, Mustamäele.

Noh üks kõik kuhu – lai valik. Millised see trassi suured plussid on? Loen ette.

1.Trammiliin sellega marsruudiga on oodatav ja teretulnud inimeste poolt, isegi pool nendest kes praegu Stroomi ringi vastu. See ei mõju halvasti olemasolevatele kavandatud

transpordikoridooridele (loomulikult välja arvatud Stroomi rand täis pikkusega. See üldse ei kuulu läbiarutamisele).

2.Ei ole vaja välja osta kinnistud või häävitada parklad Kolde pst ääres. See toob kokkuhoid, mis võimaldab finanseerima trammiliini +1,5 km pikkem maad Merimetsa haiglani.

Trammitee ehitus valmis raudteetammil on suhteliselt odavam, kui teha seda keset tänava. Loodus kannatada ei saa, sest endine raudteetrass paralleles endise kõrgepinge liini

kaitsetsooniga moodustab piisavalt lai koridori, kus kasvab ainult põõsastik. Võimalik, et seal on hetkel kohati loodusekaitseala. Tramm aga loodusesõbralik.

3.Trammimarsruut on elektrienergia allikast suhteliselt lähedal. Trassi peal jääb Mustamäe alajaam kust veoalajaamad saavad energiat.

4.Väga oluline see, et trammimarsruut on 99% pikkusega Mustamäeni käib eraldi sõiduteelt. See on väga suur ja kasulik pluss.

5.Jah, tuleb natukene korrigeerima Putukavali projekte. Noh aga võreldes saabuva plussidega see on tühine asi.

6.Ja mis juhtub, kui tramm jõuab Harkuni või isegi Tabasaluni? Mõelge – hommikul kogu Tabasalu rahvas sõidab Viimsile tööle läbi kesklinna, Viimsi rahvas aga tagurpidi.

7.Ja veel üks asi, mida unustada ei saa. Tallinnas praegused trammidepood ei ole kummist tehtud. Mustamäel või kusagil seal kandis on ruumi_ kuhu kolmas tranmmidepoot mahutama

saab. Ja veel ja veel ja veel.

Täname põhjaliku arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide

ümberkorraldamisel. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele)

ümber suunata. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna

vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi

Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega

majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste

püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele

rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn

pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab.

Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu

võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud

linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate

objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed

311. Eraisik A. R. 25.03.2025 311.1.

Arvan, et tramm ei peaks tullema Puhangu tn. kaudu Stroomi randa. Parem variant oleks kui tramm sõidaks ja teeks tagasipööret enne Kolde pst. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem.

• Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem.

• Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt

omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst

otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-

public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf

• Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.

312. Eraisik I. M. 25.03.2025 312.1.

Наша семья живёт в этом районе уже почти 50 лет.Мы пользовались и пользуемся всеми видами общественного транспорта, которые когда-либо были здесь доступны.

Поэтому мы утверждаем, что никакого дополнительного трамвая в этом районе не нужно.Наши доводы основаны, прежде всего, на контраргументах тем «выгодам», что

выдуманы городом («выгоды» выделены кавычками):- «Остановки будут расположены как можно ближе к подъездам жилых домов».Большинство людей вовсе не хотят,

чтобы остановки общественного транспорта были перед подъездами их домов. Люди больше ценят тишину, а любой шум вредит здоровью.

Mitteametlik tõlge: Meie pere on selles piirkonnas elanud ligi 50 aastat. Oleme kasutanud ja kasutame jätkuvalt kõiki ühistranspordi vorme, mis siin kunagi saadaval on olnud. Seetõttu

väidame, et selles piirkonnas pole täiendavat trammi vaja.

Meie argumendid põhinevad eelkõige vastuargumentidel linna väljamõeldud "hüvedele" ("kasud" on jutumärkides): "Peatused asuvad võimalikult lähedal elamute sissepääsudele."

Enamik inimesi ei taha, et ühistranspordipeatused oleksid nende majade sissepääsude ees. Inimesed hindavad rohkem vaikust ja igasugune müra on tervisele kahjulik.

Trammipeatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus, mil selgitatakse uuringute põhjal välja ka rakendatavad müra ja vibratsiooni

leevendusmeetmed. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda

eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb.

312.2.

«Наибольшее количество жителей будет проживать в зоне шаговой доступности остановок». Большинство жителей нашего района уже проживают недалеко от остановок.

А немного ходьбы - это очень полезно для здоровья. И не надо забывать, что далеко не всем может быть необходим трамвайный маршрут, многим может подходить

какой-то иной, как сейчас.

Mitteametlik tõlge: "Kõige rohkem elanikke elab bussipeatustest jalutuskäigu kaugusel." Enamik meie piirkonna elanikke elab juba praegu bussipeatuste läheduses. Ja väike kõndimine

on tervisele väga kasulik. Ja me ei tohi unustada, et igaüks ei pruugi vajada trammiliini; paljudele võib sobida mõni muu marsruut, nagu praegu.

Vt ka vastust punktis 312.1. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid

ühistranspordiga paremini kaetud.

312.3.