| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-2/1403-26 |
| Registreeritud | 16.05.2025 |
| Sünkroonitud | 19.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-2 Maakonnaplaneeringute koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-2/24/91 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Aiandusühistu KUREKÜLA |
| Saabumis/saatmisviis | Aiandusühistu KUREKÜLA |
| Vastutaja | Agnes Lihtsa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Hr Alan Rood
Rahandusministeerium
Meie: 22.03.2023
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingute
ettepanekud seoses Harjumaa maavarade teemaplaneeringuga
Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu
maavarade teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH). Teemaplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab
Rahandusministeerium.
Teemaplaneeringu koostamisega määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohaliku
omavalitsuste üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning
kaevandamisalade paiknemiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamiseks arvestades
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingud teevad ettepaneku
konkreetselt käsitleda koostatavas KSH-s graniidimaardlate perspektiivi. Käesoleval hetkel on
graniidi temaatikat Skepast ja Puhkimi teemaplaneeringu lähteseisukohtade – ja mõjude
hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsuses väga vähesel ja pinnapealsel moel käsitletud.
Konkreetselt esineb sõna graniit 62 leheküljelises kavas ainul ühe korra, ning maavara on
käsitletud alternatiivina. Järgnevalt põhjendame Teile, miks on ülioluline lisada ja täiendada
oluliselt koostatavad KSH-d graniidimaardlate problemaatikaga.
Esiteks on Harju maakonnas ainult üks aluskorra ehituskivi maardla (MRD0000032). Jõelähtme
valla ja Maardu linna haldusterritooriumil asuv Maardu graniidi maardla on 1915,45 hektari
suurune. Maardu maardlas on uurimistöid teinud Eesti Geoloogiavalitsus. 1992. a tehti Eesti
Geoloogiakeskusepoolt uuring graniidi varude kinnitamiseks, mille alusel Eesti Maavarade
Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru.
2
Seejärel (1995. a) kinnitas Vabariigi Valitsus Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja, mis
sisaldas ka Maardu graniidimaardlat (RT I 2005, 34, 265).
Soovime välja tuua asjaolu, et graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-aluse kaevandamise
meetodil. Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse
ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 – -225 m. Praegustes majanduslik-
poliitilistes oludes oleks tegemist täiesti perspektiivitu tegevusega, eriti arvestades graniidi
madalat kvaliteeti. Siinkohal toome välja Enn Pirruse (TTÜ mäeinstituut) ajakirjas
Keskkonnatehnika 2011a ilmunud arvamust: „Oodatavad kulutused on väga suured. Pean
vajalikuks veel kord tähelepanu juhtida graniidi madalavõitu kvaliteedile killustikutoormena. Kõik
see tõstatab küsimuse ettevõtmise majanduslikust kasumlikkusest üldse – eriti Eesti oludes, kus
naaberaladel on mõnesaja kilomeetri raadiuses palju parema kvaliteediga graniidikillustiku
tootmise võimalusi ja kust seda saab suhteliselt odava meretranspordiga soodsalt importida“.
Samas on graniidimaardla olnud pidevaks takistuseks piirkonna arengule. Nimelt on osaliselt
jäänud toppama Jõelähtme valla üldplaneering Maa-ameti jäiga seisukoha tõttu antud küsimuses
(Maa-ameti 09.03.2021 kiri nr 6-3/21/2621-3). Samuti ei ole võimalik maardla tõttu muuta
sihtotstarvet elamumaaks. Piirkonna elanikud ja suvilate omanikud on samas väljendanud soovi
piirkonda arendada ning paljude maaomanike soov oleks piirkonda kolida alaliselt, selleks oli
koostatud kollektiivne pöördumine ka Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks 10.02.2021
kirjaga nr 15-4/1197-1. 01.04.2022 oli esitatud taotlus Jõelähtme vallale Kure küla loomiseks
Jõelähtme valla haldusterritooriumil (lisa 1).
Palume tungivalt käsitleda ja lahendada graniidimaardlaga seonduvad küsimused antud
teemaplaneeringus. Vastasel juhul on oht, et probleem jääb aastateks lahendamata.
Samuti soovime väljendada ka oma arvamust ka perspektiivsete ehitusmaavarade kaevandamisega
meie piirkonnas. Praegu on meie piirkonna vahetus läheduses kaks ehitusmaavara (lubjakivi, liiv,
kruus) maardlat. Soovime, et peale Maardu ja Maardu IV lubjakivikarjääri ammendumist meie
piirkonnas enam aktiivselt kaevandustegevusega ei tegeletaks.
3
PlanS § 8 toob välja, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks
ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Piirkonna elanikel on niigi
olnud pikk taluvus seoses erinevate maavarade kaevandamistega (fosforiit, paekivi). Tagajärjeks
on tänapäevani lahendamata probleemid: pika-aegne keskkonnareostus (fosforiidi kaevanduste
šahtiveed), ülessongitud maapind, rikutud pinnas (Maardu fosforiidi ja lubjakivi karjäärid), madal
tööstusmaa kvaliteet (Maardu Kroodi tööstuspiirkond), takistused piirkonna kvaliteetseks
arenguks ja massiliselt piiranguid (praegune graniidimaardla).
Lugupidamisega
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingud
AÜ Kureküla
AÜ Sõstra
AÜ Druznõi sad
AÜ Kasekene
AÜ Sever
AÜ Keemik
AÜ Vana sadam
AÜ Sarapuu
AÜ Kirsi
AÜ Nahkru
AÜ Pihlakaaed
AÜ Mäe
AÜ Kurekella
AÜ Ljubitel
KVAÜ Jupiter
AÜ Watra
AÜ Vabadus
AÜ Aljans
4
AÜ Majak
AÜ Avangard
AÜ Kallavere fiord
AÜ Roosipuu
AÜ Sidrunipuu
AÜ Estonia
AÜ Mägine
AÜ Kiviniidu
AÜ Roheline aiandus
Lisa 1. Jõelähtme valla Kallavere ja Ülgase külade aiandusühingute asukoht ja piiritlus; ettepaneku
skeem Kure küla loomiseks. (Maa-amet, 2023)
5
Lisa 2. Jõelähtme valla Võerdla küla aiandusühingu asukoht ja piiritlus (AÜ Kasekene). (Maa-amet,
2023)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
AÜ SÕSTRA
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla
ja Ülgase külade aiandusühingute
ettepanekud seoses Harjumaa
maavarade teemaplaneeringuga
Austatud Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja
Ülgase külade aiandusühingute esindajad
Edastasite oma 24.03.2023 kirjaga ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas. Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos
planeeringu koostamise korraldaja poolsete vastustega:
1. Ettepanek käsitleda konkreetselt koostatavas KSH-s graniidimaardla perspektiivi.
Jõelähtme valla ja Maardu linna haldusterritooriumil asuv Maardu graniidi maardla on
1915,45 hektari suurune. Maardu maardlas on uurimistöid teinud Eesti Geoloogiavalitsus.
1992. a tehti Eesti Geoloogiakeskusepoolt uuring graniidi varude kinnitamiseks, mille
alusel Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse
ehituskivi aktiivne tarbevaru. Seejärel (1995. a) kinnitas Vabariigi Valitsus Üleriigilise
tähtsusega maardlate nimekirja, mis sisaldas ka Maardu graniidimaardlat (RT I 2005, 34,
265). Soovime välja tuua asjaolu, et graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-aluse
kaevandamise meetodil. Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221
kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 – -
225 m. Praegustes majanduslik-poliitilistes oludes oleks tegemist täiesti perspektiivitu
tegevusega, eriti arvestades graniidi madalat kvaliteeti. Siinkohal toome välja Enn Pirruse
(TTÜ mäeinstituut) ajakirjas Keskkonnatehnika 2011a ilmunud arvamust: „Oodatavad
kulutused on väga suured. Pean vajalikuks veel kord tähelepanu juhtida graniidi
madalavõitu kvaliteedile killustikutoormena. Kõik see tõstatab küsimuse ettevõtmise
majanduslikust kasumlikkusest üldse – eriti Eesti oludes, kus naaberaladel on mõnesaja
kilomeetri raadiuses palju parema kvaliteediga graniidikillustiku tootmise võimalusi ja
kust seda saab suhteliselt odava meretranspordiga soodsalt importida“. Samas on
graniidimaardla olnud pidevaks takistuseks piirkonna arengule. Nimelt on osaliselt
jäänud toppama Jõelähtme valla üldplaneering Maa-ameti jäiga seisukoha tõttu antud
küsimuses (Maa-ameti 09.03.2021 kiri nr 6-3/21/2621-3). Samuti ei ole võimalik maardla
tõttu muuta sihtotstarvet elamumaaks. Piirkonna elanikud ja suvilate omanikud on samas
Teie 22.03.2023
Meie 26.04.2023 nr 15-8/2231
2
väljendanud soovi piirkonda arendada ning paljude maaomanike soov oleks piirkonda
kolida alaliselt, selleks oli koostatud kollektiivne pöördumine ka
Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks 10.02.2021 kirjaga nr 15-4/1197-1.
01.04.2022 oli esitatud taotlus Jõelähtme vallale Kure küla loomiseks Jõelähtme valla
haldusterritooriumil (lisa 1). Palume tungivalt käsitleda ja lahendada graniidimaardlaga
seonduvad küsimused antud teemaplaneeringus. Vastasel juhul on oht, et probleem jääb
aastateks lahendamata.
Ettepanek on teadmiseks võetud. Teemaplaneeringuga on võimalik hinnata olemasolevat
olukorda ja murekohti. Teemaplaneeringuga saab teha Keskkonnaministeeriumile
ettepanekud murekoha lahendamiseks või õigusruumi muutmiseks. Teemaplaneeringuga
maardlaga seotud piiranguid maha võtta ei saa.
2. Praegu on meie piirkonna vahetus läheduses kaks ehitusmaavara (lubjakivi, liiv, kruus)
maardlat. Soovime, et peale Maardu ja Maardu IV lubjakivikarjääri ammendumist meie
piirkonnas enam aktiivselt kaevandustegevusega ei tegeletaks.
Esitatud informatsioon on teadmiseks võetud. Ettepanekut kaalutakse planeeringulahenduse
koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Alan Rood 715 5805
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
1
Hr Alan Rood
Rahandusministeerium
Meie: 22.03.2023
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingute
ettepanekud seoses Harjumaa maavarade teemaplaneeringuga
Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu
maavarade teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH). Teemaplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab
Rahandusministeerium.
Teemaplaneeringu koostamisega määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohaliku
omavalitsuste üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning
kaevandamisalade paiknemiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamiseks arvestades
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingud teevad ettepaneku
konkreetselt käsitleda koostatavas KSH-s graniidimaardlate perspektiivi. Käesoleval hetkel on
graniidi temaatikat Skepast ja Puhkimi teemaplaneeringu lähteseisukohtade – ja mõjude
hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsuses väga vähesel ja pinnapealsel moel käsitletud.
Konkreetselt esineb sõna graniit 62 leheküljelises kavas ainul ühe korra, ning maavara on
käsitletud alternatiivina. Järgnevalt põhjendame Teile, miks on ülioluline lisada ja täiendada
oluliselt koostatavad KSH-d graniidimaardlate problemaatikaga.
Esiteks on Harju maakonnas ainult üks aluskorra ehituskivi maardla (MRD0000032). Jõelähtme
valla ja Maardu linna haldusterritooriumil asuv Maardu graniidi maardla on 1915,45 hektari
suurune. Maardu maardlas on uurimistöid teinud Eesti Geoloogiavalitsus. 1992. a tehti Eesti
Geoloogiakeskusepoolt uuring graniidi varude kinnitamiseks, mille alusel Eesti Maavarade
Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru.
2
Seejärel (1995. a) kinnitas Vabariigi Valitsus Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja, mis
sisaldas ka Maardu graniidimaardlat (RT I 2005, 34, 265).
Soovime välja tuua asjaolu, et graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-aluse kaevandamise
meetodil. Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse
ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 – -225 m. Praegustes majanduslik-
poliitilistes oludes oleks tegemist täiesti perspektiivitu tegevusega, eriti arvestades graniidi
madalat kvaliteeti. Siinkohal toome välja Enn Pirruse (TTÜ mäeinstituut) ajakirjas
Keskkonnatehnika 2011a ilmunud arvamust: „Oodatavad kulutused on väga suured. Pean
vajalikuks veel kord tähelepanu juhtida graniidi madalavõitu kvaliteedile killustikutoormena. Kõik
see tõstatab küsimuse ettevõtmise majanduslikust kasumlikkusest üldse – eriti Eesti oludes, kus
naaberaladel on mõnesaja kilomeetri raadiuses palju parema kvaliteediga graniidikillustiku
tootmise võimalusi ja kust seda saab suhteliselt odava meretranspordiga soodsalt importida“.
Samas on graniidimaardla olnud pidevaks takistuseks piirkonna arengule. Nimelt on osaliselt
jäänud toppama Jõelähtme valla üldplaneering Maa-ameti jäiga seisukoha tõttu antud küsimuses
(Maa-ameti 09.03.2021 kiri nr 6-3/21/2621-3). Samuti ei ole võimalik maardla tõttu muuta
sihtotstarvet elamumaaks. Piirkonna elanikud ja suvilate omanikud on samas väljendanud soovi
piirkonda arendada ning paljude maaomanike soov oleks piirkonda kolida alaliselt, selleks oli
koostatud kollektiivne pöördumine ka Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks 10.02.2021
kirjaga nr 15-4/1197-1. 01.04.2022 oli esitatud taotlus Jõelähtme vallale Kure küla loomiseks
Jõelähtme valla haldusterritooriumil (lisa 1).
Palume tungivalt käsitleda ja lahendada graniidimaardlaga seonduvad küsimused antud
teemaplaneeringus. Vastasel juhul on oht, et probleem jääb aastateks lahendamata.
Samuti soovime väljendada ka oma arvamust ka perspektiivsete ehitusmaavarade kaevandamisega
meie piirkonnas. Praegu on meie piirkonna vahetus läheduses kaks ehitusmaavara (lubjakivi, liiv,
kruus) maardlat. Soovime, et peale Maardu ja Maardu IV lubjakivikarjääri ammendumist meie
piirkonnas enam aktiivselt kaevandustegevusega ei tegeletaks.
3
PlanS § 8 toob välja, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks
ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Piirkonna elanikel on niigi
olnud pikk taluvus seoses erinevate maavarade kaevandamistega (fosforiit, paekivi). Tagajärjeks
on tänapäevani lahendamata probleemid: pika-aegne keskkonnareostus (fosforiidi kaevanduste
šahtiveed), ülessongitud maapind, rikutud pinnas (Maardu fosforiidi ja lubjakivi karjäärid), madal
tööstusmaa kvaliteet (Maardu Kroodi tööstuspiirkond), takistused piirkonna kvaliteetseks
arenguks ja massiliselt piiranguid (praegune graniidimaardla).
Lugupidamisega
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingud
AÜ Kureküla
AÜ Sõstra
AÜ Druznõi sad
AÜ Kasekene
AÜ Sever
AÜ Keemik
AÜ Vana sadam
AÜ Sarapuu
AÜ Kirsi
AÜ Nahkru
AÜ Pihlakaaed
AÜ Mäe
AÜ Kurekella
AÜ Ljubitel
KVAÜ Jupiter
AÜ Watra
AÜ Vabadus
AÜ Aljans
4
AÜ Majak
AÜ Avangard
AÜ Kallavere fiord
AÜ Roosipuu
AÜ Sidrunipuu
AÜ Estonia
AÜ Mägine
AÜ Kiviniidu
AÜ Roheline aiandus
Lisa 1. Jõelähtme valla Kallavere ja Ülgase külade aiandusühingute asukoht ja piiritlus; ettepaneku
skeem Kure küla loomiseks. (Maa-amet, 2023)
5
Lisa 2. Jõelähtme valla Võerdla küla aiandusühingu asukoht ja piiritlus (AÜ Kasekene). (Maa-amet,
2023)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
AÜ SÕSTRA
Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla
ja Ülgase külade aiandusühingute
ettepanekud seoses Harjumaa
maavarade teemaplaneeringuga
Austatud Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja
Ülgase külade aiandusühingute esindajad
Edastasite oma 24.03.2023 kirjaga ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas. Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos
planeeringu koostamise korraldaja poolsete vastustega:
1. Ettepanek käsitleda konkreetselt koostatavas KSH-s graniidimaardla perspektiivi.
Jõelähtme valla ja Maardu linna haldusterritooriumil asuv Maardu graniidi maardla on
1915,45 hektari suurune. Maardu maardlas on uurimistöid teinud Eesti Geoloogiavalitsus.
1992. a tehti Eesti Geoloogiakeskusepoolt uuring graniidi varude kinnitamiseks, mille
alusel Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse
ehituskivi aktiivne tarbevaru. Seejärel (1995. a) kinnitas Vabariigi Valitsus Üleriigilise
tähtsusega maardlate nimekirja, mis sisaldas ka Maardu graniidimaardlat (RT I 2005, 34,
265). Soovime välja tuua asjaolu, et graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-aluse
kaevandamise meetodil. Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221
kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 – -
225 m. Praegustes majanduslik-poliitilistes oludes oleks tegemist täiesti perspektiivitu
tegevusega, eriti arvestades graniidi madalat kvaliteeti. Siinkohal toome välja Enn Pirruse
(TTÜ mäeinstituut) ajakirjas Keskkonnatehnika 2011a ilmunud arvamust: „Oodatavad
kulutused on väga suured. Pean vajalikuks veel kord tähelepanu juhtida graniidi
madalavõitu kvaliteedile killustikutoormena. Kõik see tõstatab küsimuse ettevõtmise
majanduslikust kasumlikkusest üldse – eriti Eesti oludes, kus naaberaladel on mõnesaja
kilomeetri raadiuses palju parema kvaliteediga graniidikillustiku tootmise võimalusi ja
kust seda saab suhteliselt odava meretranspordiga soodsalt importida“. Samas on
graniidimaardla olnud pidevaks takistuseks piirkonna arengule. Nimelt on osaliselt
jäänud toppama Jõelähtme valla üldplaneering Maa-ameti jäiga seisukoha tõttu antud
küsimuses (Maa-ameti 09.03.2021 kiri nr 6-3/21/2621-3). Samuti ei ole võimalik maardla
tõttu muuta sihtotstarvet elamumaaks. Piirkonna elanikud ja suvilate omanikud on samas
Teie 22.03.2023
Meie 26.04.2023 nr 15-8/2231
2
väljendanud soovi piirkonda arendada ning paljude maaomanike soov oleks piirkonda
kolida alaliselt, selleks oli koostatud kollektiivne pöördumine ka
Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks 10.02.2021 kirjaga nr 15-4/1197-1.
01.04.2022 oli esitatud taotlus Jõelähtme vallale Kure küla loomiseks Jõelähtme valla
haldusterritooriumil (lisa 1). Palume tungivalt käsitleda ja lahendada graniidimaardlaga
seonduvad küsimused antud teemaplaneeringus. Vastasel juhul on oht, et probleem jääb
aastateks lahendamata.
Ettepanek on teadmiseks võetud. Teemaplaneeringuga on võimalik hinnata olemasolevat
olukorda ja murekohti. Teemaplaneeringuga saab teha Keskkonnaministeeriumile
ettepanekud murekoha lahendamiseks või õigusruumi muutmiseks. Teemaplaneeringuga
maardlaga seotud piiranguid maha võtta ei saa.
2. Praegu on meie piirkonna vahetus läheduses kaks ehitusmaavara (lubjakivi, liiv, kruus)
maardlat. Soovime, et peale Maardu ja Maardu IV lubjakivikarjääri ammendumist meie
piirkonnas enam aktiivselt kaevandustegevusega ei tegeletaks.
Esitatud informatsioon on teadmiseks võetud. Ettepanekut kaalutakse planeeringulahenduse
koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Alan Rood 715 5805
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|