Kiri

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Heidy Purga

Kultuuriministeerium

[email protected]

Suur-Karja 23

15076, Tallinn

Meie 16.05.2025 nr 2-2/2025/0564

Arvamus meediateenuste seaduse,

kriminaalmenetluse seadustiku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu kohta

Austatud Heidy Purga

Täname võimaluse eest avaldada arvamust meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule (edaspidi eelnõu) ning

seletuskirjale (edaspidi seletuskiri). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

on eelnimetatud eelnõu ja seletuskirjaga tutvunud ning soovib esitada omapoolse arvamuse ja

tähelepanekud.

1. TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamisi eesmärke, milleks on Euroopa

meediavabaduse määruse (edaspidi EMFA) rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine,

meedialubade väljastamise kiiremaks ning paindlikumaks muutmine ja võimaluste

laiendamine kolmandast riigist pärit meediateenuste kättesaadavuse piiramiseks ühiskonna

turvalisuse eesmärgil, kuid palub arvestada järgnevate ettepanekutega. 2. Eelnõu § 1 punktiga 4, millega täpsustatakse läbivalt meediateenuste seaduse (edaspidi

MeeTS) reguleerimisala, on jäetud muutmata MeeTS § 27 lõigetes 1 ja 2 esinevad viited

meediateenusele. Samas puudub MeeTS § 27 lõigetes 1 ja 2 ka otsene viide, et sätet

rakendatakse EMFA definitsioonide põhjal nagu seda näeb ette eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt

planeeritav MeeTS § 4 lg 3 ja punkti 8 kohaselt planeeritav MeeTS § 5 lg 2. Seetõttu palume

eelnõus täpsustada, millistele meediateenustele MeeTS § 27 regulatsioon laieneb.

3. Eelnõu § 1 punktis 4 on viidatud MeeTS § 30 lõikele 4. TTJA hinnangul oleks korrektne viidata

MeeTS § 30 lõike 4 punktile 1, mistõttu teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 4 täpsustada.

4. Eelnõu § 1 punktis 4 on toodud loetelu sätetest, milles tuleks sõna „meediateenus“ asendada

sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“. Palume eelnõu § 1 punktis 4 loetletud

sätete loetelu üle vaadata ja eristada sätted, mille puhul tuleks asendamiseks kasutada sõnu

„audiovisuaalmeedia teenus või raadioteenus“.

5. TTJA palub eelnõus välja tuua, millist kaalu uue raadioloa väljastamisel omab eelnõu § 1

punktis 20 välja toodus MeeTS-i täiendus, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlusele lisada

2 (6)

autoreid esindava kollektiivse esindusorganisatsiooni kinnitus. Hetkel on eelnõu seletuskirjas

(lk 16-17) viidatud, et kinnitust tuleks arvesse võtta uue tegevusloa taotluse lahendamisel ühe

hindamise kriteeriumina, samas ei ole eelnõus sellist hindamise alust raadiolubade hindamisel

ette nähtud. 6. Eelnõu § 1 punktis 24 sätestatakse meediaturu kontsentratsiooni hindamise kord lähtuvalt

EMFA artiklist 22. Eelnõuga nähakse ette, et TTJA peaks tulevikus andma Konkurentsiametile

meediaettevõtete koondumise korral hinnangu selle mõjust meediaturu kontsentratsioonile.

Kuivõrd konkurentsiseaduse alusel toimuva ettevõtete koondumise üle teostab järelevalvet

Konkurentsiamet, siis killustab eelnõu ettevõtete koondumise kontrolli, jagades kontrolliks

ülesandeid kahe asutuse vahel.

Konkurentsihinnangu andmise kompetents on Eestis selgelt koondunud Konkurentsiametisse.

Seejuures on Konkurentsiameti kompetents konkurentsihinnangu andmisel ka täna laiem, kui

vaid ettevõtete majandusnäitajaid puudutava finantsanalüüsi koostamine. TTJA hinnangul on

Konkurentsiamet pädevaks koondumise mõjule hinnangut andma, kuivõrd asutus teeb seda

vastavalt konkurentsiseaduse § 22 lõigetele 1 ja 3 ka täna, võttes erinevatel tegevusaladel

tegutsevate ettevõtete koondumise otsuse tegemise hindamisel arvesse vajadusi säilitada ja

arendada konkurentsi ning keelates koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi,

eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Eelnõuga sätestatava

meediaturu kontsentratsiooni hindamise puhul on sisuliselt tegu turgu valitseva seisundi

tekkimise üle hinnangu andmisega. Seetõttu teeb TTJA ettepaneku, et ka meediaturu

kontsentratsiooni hindaja EMFA artikli 22 lõike 1 punkti c tähenduses oleks Konkurentsiamet,

kuivõrd neil on konkurentsivaldkonnas hinnangute andmisel vastav kompetents ning

pikaajaline kogemus.

Lisaks tuleb arvestada, et meediaturu kontsentratsiooni hindamine laieneb lisaks

audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenustele ka teistele meediateenustele ning neis

meediateenuste valdkondades puuduvad TTJA-l varasemad regulaatori kogemused. Ilma

konkurentsihinnangute koostamise kompetentsita ning regulaatori kogemuste põhjal turgu

tundmata, ei ole TTJA teiste meediateenuste kontsentratsiooni hindamisel sobivaks asutuseks.

Samas on TTJA valmis oma teadmiste piires andma Konkurentsiameti palvel neile sisendit

meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuste

puhul, kuivõrd nende teenustega on TTJA-l varasem kokkupuude lähtuvalt meediaregulaatori

rolli täitmisest. 7. Palume täpsustada eelnõu § 1 punktis 25 välja toodud kavandatavat MeeTS § 51 lõike 61 punkti

5, asendades sõna „nõukoja“ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukoja“.

8. Palume üle vaadata eelnõu § 1 punkti 26 sõnastus, millega täiendatakse MeeTS §-i 51 lõikega

9. TTJA hinnangul ei peaks säte hõlmama endas näiteks meediateenuse osutaja või mõne teise

üksuse kontoriruume, kus vastavaid audiovisuaalmeedia teenuseid või raadioteenuseid

võidakse tarbida kutsetegevuse eesmärgil.

9. TTJA teeb ettepaneku eelnõu § 1 punkt 29 sõnastada alljärgnevalt:

„(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusõiguse saanud

raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti

elanikkonnale, tema raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti

raadiosagedusplaanis nimetatud ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti

raadioteenuste turul hoides kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse

3 (6)

osutajatele kehtestatud nõuetest, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust

asjaomase tegevusõiguse väljastanud organisatsiooniga ja raadioteenuse osutajaga leidmaks

lahendus, mis tagaks Eestis raadioteenuse turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi.

(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab enne käesoleva paragrahvi lõikes 11

nimetatud ettekirjutuse koostamist raadioteenuse osutajale ja tegevusõiguse väljastanud

organisatsioonile 30 päeva aega arvamuse ja vastuväidete esitamiseks käesolevas seaduses

sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja nende nõuete mittejärgimise

kohta.

(11) Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva

paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei

ole ammendavad, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus

raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi

taasedastamise lõpetamiseks.“

TTJA hinnangul on eelnevalt pakutud sõnastusettepanek selgem ja täpsem. Samuti ei pea TTJA

vajalikuks tuua MeeTS-i regulatsioonis välja haldusmenetluse üldprintsiipe ja nõudeid, mis

kehtivad TTJA-le otsuse tegemisel haldusmenetluse seadusest tulenevalt igal juhul (nt

meetmete võtmise põhjendatus, meetmete võtmise vajalikkus ja haldusakti kättetoimetamine)

või mis tulenevad põhiseadusest (mittediskrimineerimine).

10. Eelnõu seletuskirja punktist 1.1 (lk 1) nähtub, et eelnõuga antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) õigus teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Juhime

tähelepanu, et ka hetkel on TTJA-l vastavalt MeeTS § 51 lõikele 6 õigus teha väljaspool EL-i

pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamise ettekirjutus.

11. Teeme ettepaneku avada eelnõu seletuskirja punktis 3 (lk 6-7) veelgi EMFA-ga laienenud

meediateenuse mõistet. See aitaks ettevõtjatel paremini mõista, millised nende pakutavad

teenused kuuluvad EMFA kohaldamisalasse.

Lisaks eelnõus välja toodule teeb TTJA meediateenuste seaduse muutmiseks järgmised

ettepanekud.

12. TTJA teeb ettepaneku asendada MeeTS § 19 lõigete 2-6 sõnastust alljärgnevaga:

“(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi edastada pornograafilist

sisu või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või

julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 mõistes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike

tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil,

mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

(4) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi ajavahemikul kella 6.00-st

kuni 22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või

kõlbelist arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet esitatakse

arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele earühmale

4 (6)

sobimatu ning audiovisuaalmeedia teenuses on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane

hoiatav sümbol.

(5) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või

raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis

tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.“

Hetkel kehtiva MeeTS § 19 lõike 3 sõnastus ei võimalda meediateenuse osutajal enne kella

22.00 näidata saateid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma, isegi mitte

koos vastavasisulise hoiatusega enne saate algust ja saate ajal. MeeTS § 19 lõige 4 kohustab

meediateenuse osutajat ka pärast kell 22.00 eetris oleva saate puhul, kui see võib tõenäoliselt

kahjustada alaealiste mõnda earühma, lisama enne saadet hoiatus saate sobimatuse kohta

alaealiste mõnele earühmale. Kuivõrd hetkel kehtiv MeeTS § 19 regulatsioon ei arvesta

alaealiste erinevate vanuserühmadega, siis võib MeeTS § 19 lõigete 3 ja 4 kehtiv sõnastus

põhjendamatult piirata alaealiste õigust teabele. Näiteks ei ole 16-aastasel vaatajal võimalik

enne kella 22.00 tarbida saadet või saada teavet, mis võib kahjustada alla 12-aastaste earühma

füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut.

13. Hetkel kehtivast MeeTS-i regulatsioonist ega eelnõust ei nähtu, millise raadioteenuse

edastusvormile kehtib loakohustus, seetõttu kohalduks ka näiteks internetiraadio osutajale

raadioteenuse osutamise loakohustus. Internetiraadio osutamisel ei ole ressurss raadioteenust

edastada limiteeritud, mistõttu ei näi otstarbekas vaid internetis toimivat raadiot

loakohustusega koormata. Teeme ettepaneku eelnõus täpsustada millisel juhul raadioteenuse

osutajale meediateenuste seaduses sätestatud loakohustus kehtib. TTJA peab otstarbekaks, et

raadioloa kohustus kehtiks raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti Raadiosagedusplaanis

ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel. Sarnaselt tuleks ka ülejäänud meediateenuste

seaduses raadioteenusele kohalduvate nõuete puhul (nt MeeTS § 8 lõige 1, § 9, § 16, § 29)

eristada, millisel viisil edastatavale raadioteenusele need kohalduvad.

14. MeeTS § 44 lõige 2 sätestab, et TTJA peadirektor võib rahvusvahelise televisiooniloa

andmisest keelduda, kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis

kehtivaid nõudeid, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas. TTJA teeb ettepaneku jätta

MeeTS § 44 lõikest 2 välja sõna „oluliselt“. Olenemata, kui suures ulatuses või oluliselt

kavandatav programm sihtriigi nõudeid rikub on igal juhul tegemist programmiga, mida

sihtriigi seaduste kohaselt sihtriigis edastada ei või. Seega ka vähesel määral sihtriigi nõudeid

kahjustavale programmile loa andmine tooks automaatselt kaasa olukorra, kus sihtriigi pädev

asutus võiks televisiooniteenuse osutaja suhtes algatada järelevalvemenetluse või teda

trahvida. TTJA ei saa teadlikult anda luba õigusvastaseks käitumiseks.

15. Teeme ettepaneku MeeTS § 54 täiendamiseks nähes Andmekaitse Inspektsioonile ette

pädevuse riikliku järelevalve teostamiseks MeeTS §-s 192 sätestatud alaealiste isikuandmete

kaitse nõuete järgimise üle. Hetkel ei ole meediateenuste seaduses sätestatud MeeTS § 192 osas

pädevat järelevalveasutust, ent alaealiste isikuandmete kaitseks on see tarvilik.

16. Teeme ettepaneku ka elektroonilise side seaduse (ESS) muutmiseks. Ettepanek ESS § 12 lõike

3 muutmiseks ja sõnastamiseks alljärgnevalt:

„(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5 - 108 MHz,

tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel

väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba.“

5 (6)

Muudatus on TTJA hinnangul vajalik selleks, et välistada raadioturul konkurentsi

kahjustamine hoidudes kõrvale meediateenuste seaduse nõuetest ning raadioloa konkursi

edukast läbimisest. Eesti sagedusressursi kasutamine meediateenuste seaduse alusel ette

nähtud raadioloa konkurssi läbimata kahjustab konkurentsi ja annaks välisriigis raadioloa

saanud ettevõtjale konkurentsieelise võrreldes kohalike teenusepakkujatega. Meediateenuste

seaduse alusel läbi viidud konkursi käigus määratakse kõrvaltingimused ning hinnatakse, et

lubade jaotus ei oleks ülemäära ühe ettevõtja suhtes kaldu, säilitamaks konkurentsi raadioturul.

17. Lähtudes avaliku sektori efektiivistamise eesmärgist ning ettevõtjatele ülemääraste nõuete

vähendamisest teeb TTJA kultuuriministeeriumile ettepaneku analüüsida koostöös justiits- ja

digiministeeriumiga võimalusi, kuidas muuta raadiosagedustel raadioteenuse osutamiseks

vajaliku raadioloa ja sagedusloa taotlemise ning loa väljastamise protsess ühtseks tervikuks,

sh muuta lubade maksimaalsed kehtivusajad ühetaoliseks.

Täna esineb olukord, kus ettevõtja peab raadioteenuse osutamiseks raadiosagedustel esitama

TTJA-le järjestikult kahe erineva loa taotlused - ühe raadioloa konkursil osalemiseks ning teise

konkursil edukaks osutumise korral sagedusloa saamiseks, kusjuures sagedusloa taotlusele

tuleb ESS § 12 lõike 3 kohaselt lisada raadioluba. Lisaks väljastatakse raadioloa konkursi

tulemusena ettevõtjale tegevusluba seitsmeks aastaks, kuid sagedusluba tuleb ettevõtjal sama

teenuse osutamiseks igal aastal uuesti taotleda, sest ESS § 11 lõike 3 kohaselt kehtib

sagedusluba kuni ühe aasta. Hetkel kehtiva raadio- ja sageduslubade taotlemise süsteemiga

kaasnevad ettevõtjatele ebavajalikult pikad loataotluste protsessid ning see toob suurema

halduskoormuse ka loataotlusi menetlevale asutusele. Raadio- ja sageduslubade andmise korra

ühendamine vähendaks bürokraatiat ning tagaks avalike ressursside efektiivsema kasutuse

ning riigi toimimise paindlikkuse suurenemise.

18. Ettevõtjatele ülemääraste nõuete vähendamise ja haldusorgani efektiivistamise eesmärgil teeb

TTJA ka ettepaneku kaaluda televisiooni- ja raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmise

kaotamist ehk MeeTS § 40 lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamist. Meediateenuse osutajad

peavad ka kõrvaltingimusteta pakkuma vaatajatele mitmekesist programmi konkureerimaks

üleilmsete muusikarakenduste ja voogedastusplatvormidega. Seejuures seavad

kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine toob reeglina kaasa märkimisväärsed

kulud. TTJA hinnangul on mõistlik vältida siseriikliku õigusega normide loomist, mis kohaliku

meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestavad.

19. Võttes arvesse EMFA artikli 7 lõiget 3 ja eelnõuga kaasnevaid lisaülesandeid palub TTJA

eelnõu seletuskirjas täpsustada TTJA täiendavat ressursivajadust, tuues ühtlasi välja, kuidas kultuuriministeerium TTJA-le tekkiva täiendava ressursivajaduse tagada plaanib. Võrreldes kehtiva meediateenuste seadusega lisandub TTJA-le eelnõuga meediateenuse kontsentratsiooni hindamisel hinnangu andmise kohustus, samuti suureneb ameti roll raadiolubade väljastamisel. Lisaks suureneb kohustus osaleda Euroopa meediateenuste nõukoja töös, kuivõrd Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga. Laieneb meediateenuste skoop, lisandub kohustus anda hinnanguid meediakontsentratsiooni küsimustes ning töötada välja ja rakendada siseturu kaitse reeglid kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Eelnevast tingitult on vajalik TTJA-le tagada lisarahastus ühe (1,0) täiendava ametikoha loomiseks, et tagada lisanduvate ülesannete täitmine.

6 (6)

Täiendavalt, kui eelnõu §-s 562 sätestatud teabe nõudmine võib TTJA-le tuua kaasa kohustuse

teabe eest tasuda, siis palume seletuskirjas ka välja tuua, et TTJA vajab lisaressurssi meediaturu

kontsentratsiooni hindamiseks vajalike turu-uuringute andmete soetamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Gailan

sideosakonna juhataja

peadirektori ülesannetes