| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/2331-1 |
| Registreeritud | 16.05.2025 |
| Sünkroonitud | 19.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kultuuriministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
| Vastutaja | Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
08.05.2025
Rahvaraamatukogu seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise
korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded
(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille
põhieesmärgid on:
1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele
ning kultuurile;
2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist;
3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes.
(2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
eesmärkidest on:
1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete
kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;
2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning
haldamine;
3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;
4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate
tegevuste korraldamine;
5) info- ja digipädevusalane juhendamine;
6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine.
(3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu
ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid
ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus.
§ 3. Rahvaraamatukogu õiguslik seisund
(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Rahvaraamatukogu võib olla kohaliku
omavalitsuse asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud käesolevast seadusest ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 621 lõikes 1 nimetatud
ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise kohaliku omavalitsuse üksuse
rahvaraamatukogule.
2
(3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest,
IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.
2. peatükk
Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine
§ 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku
omavalitsuse volikogu.
(2) Rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5
lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja teeninduspiirkonnad määratakse arvestusega,
et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid
ja teenused oleksid ligipääsetavad.
(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:
1) paikkonna elanike arv;
2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;
3) kohalike elanike vajadused.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra.
(5) Rahvaraamatukogu asutamisest teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult
Kultuuriministeeriumile. Teates esitatakse:
1) rahvaraamatukogu nimetus;
2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad,
teeninduspiirkonnad ja kontaktandmed;
3) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete täitmise kohta, arvestades lõikes 3
nimetatud näitajaid.
(6) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku
omavalitsuse üksus kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu otsuse
tegemise kavandatavat tähtpäeva. Teates esitatakse:
1) rahvaraamatukogu nimetus ja registrikood;
2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad,
teeninduspiirkonnad ja kontaktandmed;
3) teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna või selle osa ja kogud;
4) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete jätkuva täitmise kohta, arvestades
lõikes 3 nimetatud näitajaid.
(7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike
vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse
kohalikud elanikud ning rahvaraamatukogu nõukogu.
§ 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb
keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väike,
3
(2) Keskraamatukogu juhib haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu
hulgas järgmiseid ülesandeid:
1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise koordineerimine;
2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes;
3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine;
4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine.
(3) Rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt
osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis.
(4) Paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada
liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus.
§ 6. Maakonnaraamatukogu
(1) Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on
rahvaraamatukogu, kes täidab riikliku kohustusena täiendavalt raamatukoguteeninduse
maakondliku koordineerimise ülesandeid.
(2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab maakonnaraamatukogu kõigi maakonna kohaliku
omavalitsuse üksuste ühisel ettepanekul. Ettepaneku tegemisel maakonnaraamatukogu
nimetamiseks lähtuvad kohaliku omavalitsuse üksused käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud
ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase kohaliku omavalitsuse
volikogu nõusolekust.
(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ei saavuta maakonnaraamatukogu
nimetamise ettepaneku tegemiseks vajalikku üksmeelt, nimetab valdkonna eest vastutav
minister maakonnaraamatukogu kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuta, kuulates ära
maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused ning lähtudes käesoleva paragrahvi
lõikes 4 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase kohaliku
omavalitsuse volikogu nõusolekust.
(4) Maakonnaraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on:
1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;
2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside
loomine ja pidamine.
§ 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri
(1) Rahvaraamatukogu täpsemad ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused,
rahvaraamatukogu struktuur vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud
struktuuriüksuste täpsusega ja sellest tulenev raamatukoguteeninduse omavalitsuslik
koordineerimine ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse
rahvaraamatukogu põhimääruses. Põhimääruse kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu,
kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse.
(2) Rahvaraamatukogu arengusuunad on osa kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37
lõikes 1 nimetatud arengukavast või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavast
arengukavast.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse
eeskirja, milles sätestatakse tingimused ja kord:
4
1) kogude kujundamise ja komplekteerimise ning väljaannete ja esemete hankimise,
vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise, töötlemise, inventuuri ja kustutamise kohta;
2) rahvaraamatukogu teenuste kasutamise, sealhulgas lugejate registreerimise ja arvestuse,
väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, rahvaraamatukogu külastuse,
raamatukogudevahelise laenutuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse, kohta.
§ 8. Rahvaraamatukogu juht
(1) Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu
juhib rahvaraamatukogu juht.
(2) Rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi
kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Juhi kandidaadi sobivuse
kohta kuulatakse ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamus.
(3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema määratud
isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut
konkurssi korraldamata kuni kolme aasta võrra pikendada.
(4) Kui rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping järjestikku või seda
pikendatakse, ei muutu töösuhe tähtajatuks.
(5) Rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus.
(6) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust
(edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema:
1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või
2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutsekvalifikatsioon nominaalse
õppeaja jooksul.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse rahvaraamatukogu
juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile
vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalset õppeaega. Erialase
kõrghariduse või nõutava kutsekvalifikatsiooni omandamisel võib töölepingu tähtaega
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani pikendada.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni
800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja
kutsekvalifikatsiooni kuues tase.
§ 9. Raamatukogutöötaja
(1) Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab
olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja
kutsekvalifikatsioon.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukogutöötajaid ei
leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täita töötaja, kellel on
valmisolek omandada vajalik haridus või kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul.
5
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukogutöötajaga tähtajaline
tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalne
õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.
§ 10. Rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukogu
(1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute
tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest
vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd
ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu
nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu
põhimääruses.
(2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud
kõigi asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral
võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu.
(3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad
raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud
valdkondade asjatundjad.
(4) Raamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seaduse ja
raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab
raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme.
(5) Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister kolmeks
aastaks. Liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu.
(6) Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 11. Riigi haldusülesannete täitja rahvaraamatukogude valdkonnas
Eesti Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesandeid
kooskõlas Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 41 lõikega 1.
§ 12. Rahvaraamatukogu vara
Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt
kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale.
§ 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine
(1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;
2) riigieelarvest;
3) annetustest;
4) tasulistest teenustest;
5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab rahvaraamatukogule vähemalt:
6
1) töötajate töötasud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud töötajate puhul;
2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtudes rahvaraamatukogu
teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest;
3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid,
sisustuse ning majandamiskulud.
(3) Riigieelarvest toetatakse:
1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;
2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd,
raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste
teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele,
lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele
suunatud tegevusi.
(4) Riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid
täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku
omavalitsuse üksusele riigieelarvest.
(5) Riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule
asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti
Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude
valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab
halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
esineb muu põhjus, mis takistab Eesti Rahvusraamatukogul jätkata nimetatud haldusülesande
täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
(8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele
muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude hüvitamise tingimused ja korra.
3. peatükk
Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused
§ 14. Kogud
(1) Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades
teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi
väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid.
(2) Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada
või müüa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Rahvaraamatukogu tagab seal asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete
säilimise. Kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid seal puuduvad
säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse
asutusse.
7
(4) Rahvaraamatukogu teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest Eesti
Rahvusraamatukogu, kes vajaduse korral teeb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 1
punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.
§ 15. Lugeja ja külastaja
(1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja.
(2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja.
§ 16. Teenindus
(1) Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse § 21
lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel.
(2) Rahvaraamatukogu lahtiolekuajad vastavad lugejate ja külastajate vajadustele.
(3) Elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, korraldab
rahvaraamatukogu nende soovil tasuta koduteeninduse.
(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu
ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata
rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Ligipääs tuleb taastada
viivitamata pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule
ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul
viisil.
§ 17. Teenused
(1) Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja
elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on
rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste
teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega
tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal
kasutada arvutit. Raamatukogutöötaja juhendab isikuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks.
Juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist.
(3) Digitaalne väljaanne, väljaande digitaalne kujutis ning digitaalset väljaannet, väljaande
digitaalset kujutist ja väljaannet kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega
kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel rahvaraamatukogule, on
taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva
seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi.
(4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest
raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist.
Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta.
8
(5) Lugejalt võib nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna
kümnekordses suuruses, kui:
1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või
2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude kulupõhised suurused ja lõikes 5
nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra kehtestab
kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 18. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine
(1) Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste
osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste
analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks.
(2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või
õpilaspileti alusel. Rahvaraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava
puhul küsida väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja andmeid ning
kirjalikku nõusolekut. Rahvaraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajaduse korral tema
seadusliku esindaja isikuandmeid:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) elukoht (postiaadress);
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress, kui see on olemas;
6) koduteeninduse vajadus.
(3) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid
isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse,
Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi
kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu
õigusaktiga.
(4) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirja tingimusi.
(5) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel.
(6) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui
lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.
Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud
juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni.
(7) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või
esindusõiguse lõppemisel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete
kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.
9
(9) Rahvaraamatukogu võib käesoleva seaduse § 21 lõike 7 rakendamiseks töödelda käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta. Külastaja andmed
kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 21 lõike 7 rakendamisest arvates.
§ 19. Lugejat puudutavad teavitused
(1) Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile,
telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet,
sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole
rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Sellisteks teavitusteks on vajalik
lugeja nõusolek.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib edastada esimesse klassi mineva õpilase kooli
registreerinud seaduslikule esindajale rahvastikuregistrisse kantud elukoha või elektronposti
aadressile teabe esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimaluse kohta.
§ 20. Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri
Rahvaraamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ja
kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale ja külastajale.
§ 21. Lugeja ja külastaja vastutus
(1) Lugeja on kohustatud laenutatud väljaande ja eseme tagastama laenutustähtaja jooksul. Kui
lugeja ei tagasta laenutatud väljaannet ja eset tähtpäevaks, võib rahvaraamatukogu nõuda
viivitatud aja eest tasu, kuid mitte rohkem kui 0,1 eurot iga viivitatud päeva eest ühe väljaande
või eseme kohta.
(2) Väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle
asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses.
(3) Rahvaraamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
summade tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks. Tähtpäevaks maksmata summa
tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks võib valla- või linnavalitsus teha lugejale
ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse
seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte
toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus
kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse
täitmata jätmise korral on valla- või linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(6) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja
esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks
aastaks.
10
(7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub korduvalt rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate
või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle
rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30
päevaks.
(8) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5–7 nimetatud pädevuse
anda valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse
eelarvesse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 lugeja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase
isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale.
§ 22. Automaatne haldusmenetlus
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus või rahvaraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud
haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja
vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusmenetlus).
(2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema
volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga,
ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.
(3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on
automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta kohaliku omavalitsuse
üksuse või rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga.
(4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
4. peatükk
Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve
§ 23. Aruandlus
(1) Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded.
(2) Rahvaraamatukogu esitab Eesti Rahvusraamatukogule statistilise ja sisulise töö aruanded
igal aastal 1. märtsiks. Aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu, kui see on olemas.
§ 24. Teenistuslik ja haldusjärelevalve
(1) Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus.
(2) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab
Kultuuriministeerium.
11
5. peatükk
Rakendussätted
1. jagu
Üleminekusätted
§ 25. Põhimäärused
Rahvaraamatukogude põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse 2027. aasta
1. jaanuariks.
§ 26. Maakonnaraamatukogud
Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis
on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne käesoleva seaduse jõustumist.
§ 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine
Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta
1. juuliks.
§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur vastab käesoleva seaduse
jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule, muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate
rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta
30. juunini.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta käesoleva seaduse
jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule, muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate
rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks rahvaraamatukogu struktuuri
käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viimisest arvates ja kehtivad seitse aastat.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta käesoleva seaduse
jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule ja rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500
elanikku, ei kohaldata käesoleva seaduse § 8 lõikeid 5–7 enne 2026. aasta 1. juulit ametis
olevatele rahvaraamatukogu juhtidele.
(4) Käesoleva seaduse § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele
raamatukogutöötajatele.
2. jagu
Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 29. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine
Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ vastavas käändes;
12
2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „haldusjärelevalve tegevuse üle“
tekstiosaga „ning raamatukogude andmekogu asutamine“;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks
tegemine;“;
4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „trükitoodangu-“ tekstiosaga
„väljaannete, sealhulgas trükiste,“;
6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade
teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate
kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-,
arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine;“;
7) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Rahvusraamatukogu infovara
üldkättesaadavaks tegemiseks“ tekstiosaga „üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks“;
8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Rahvusraamatukogu kasutab käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja
Rahvusraamatukogu põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks
raamatukogude andmekogu.“;
9) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Riigi haldusülesannete täitmiseks volitamine
(1) Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi
haldusülesandeid:
1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine;
2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine;
3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine;
4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise
koordineerimine.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks on
Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel
arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi ning ülesannete täitmise otstarbekust.
(4) Rahvusraamatukogu määrab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirkonnad, kuulates
eelnevalt ära kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused.
13
(5) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusraamatukoguga käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab
haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
(6) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab
Rahvusraamatukogul jätkata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete
täitmist, korraldab nende edasise täitmise Kultuuriministeerium.“;
10) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne
hankimine;“;
11) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud väljaanded valib rahvaraamatukogu.“;
12) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatav lausaosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või
õpilaspileti alusel. Rahvusraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise
eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning
kirjalikku nõusolekut. Rahvusraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajadusel tema
seadusliku esindaja isikuandmeid:“;
13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Rahvusraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle
arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse
tagamiseks.“;
14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:
„(41) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas Rahvusraamatukogu külastusel.
(42) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui
lugeja pole Rahvusraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.
Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on Rahvusraamatukogu ees täitmata kohustusi.
Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni.
(43) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või
esindusõiguse lõppemisel.
(44) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete
kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.
(45) Rahvusraamatukogu võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud
raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel
kustutab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed.“;
15) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
14
㤠71. Lugeja teavitamine
(1) Rahvusraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile,
telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ning muud lugejat puudutavat
teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole
Rahvusraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Sellisteks teavitusteks on
vajalik lugeja nõusolek.
§ 72. Automaatne haldusmenetlus
(1) Rahvusraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbi viia
infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma töötaja vahetu sekkumiseta (edaspidi
automaatne haldusmenetlus).
(2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema
volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga,
ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.
(3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on
automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta Rahvusraamatukogu
töötajaga.
(4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:
„11. peatükk
Raamatukogude andmekogu
§ 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk
(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude
andmekogu.
(2) Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on:
1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning
kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine;
2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine;
3) lugejate ja laenutuste üle arvestuse pidamine;
4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise
tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks;
5) andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks;
6) raamatukogude muude ülesannete elektrooniline täitmine.
§ 74. Raamatukogude andmekogu vastutav töötleja
Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja
Rahvusraamatukogu.
15
§ 75. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine
(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmiseid isikuandmeid:
1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ning § 7 lõigetes 2 ja 4 nimetatud andmed;
2) rahvaraamatukogu seaduse § 18 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed;
3) säilituseksemplari seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed;
4) raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja teenindamiseks vajalikud
andmed vastavalt kohalduvatele õigusaktidele;
5) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;
6) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste
asutuste ja isikute töötajate andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber,
elektronposti aadress).
(2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha
päringuid teistesse andmekogudesse.
(3) Raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmeid
säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude
andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud
tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema
seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte
lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni.
§ 76. Raamatukogude andmekogu põhimäärus
(1) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(2) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis;
2) andmekogu volitatud töötlejad;
3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesanded;
4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;
6) andmete säilitamise täpsem kord;
7) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
§ 77. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu
(1) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult,
välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.;
17) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „üheksa“;
18) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
16
„(3) Kaks liiget nimetavad nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest
vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesolevas
lõikes nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.“;
19) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „või valdkonna eest vastutav minister“
tekstiosaga „, valdkonna eest vastutav minister või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste
liit“;
20) paragrahvi 10 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja töötajate töötasustamise alused“;
21) paragrahvi 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 10 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise, kinnitab siseauditeerimise tööplaani ning kuulab
ära siseaudiitori aruande;“;
23) paragrahvi 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“;
26) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asjaajamiskorra“ sõnaga
„teabehalduskorra“;
27) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“;
28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. jaanuariks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse
viimise käesoleva seaduse 2026. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga ja 2027. aasta
1. juuliks 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga.“.
§ 30. Rahvaraamatukogu seaduse kehtetuks tunnistamine
Rahvaraamatukogu seadus (RT I 1998, 103, 1696) tunnistatakse kehtetuks.
§ 31. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine
Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
㤠101. Raamatukogude andmekogu
(1) Käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks
täitmiseks kasutab rahvaraamatukogu raamatukogude andmekogu.
(2) Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik.
17
(3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on rahvaraamatukogule
tasuta.“;
3) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud töötajate puhul“;
4) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 13 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele
muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“.
§ 32. Säilituseksemplari seaduse muutmine
Säilituseksemplari seaduse § 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eesti Rahvusraamatukogu
seaduse § 10 lõike 1 punkti 15 alusel kehtestatud korra kohaselt“.
3. jagu
Seaduse jõustumine
§ 33. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 29 punktid 2, 3, 8, 10, 11, 16 ja 24, § 31 ja § 32 jõustuvad 2027. aasta
1. jaanuaril.
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025. a
Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Valitsuse nõunik
Rahvaraamatukogu seaduse,
Eesti Rahvusraamatukogu seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
Kavand 1
Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja
kord
Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 8 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude
jaotamise tingimused ja kord.
(2) Määrust kohaldatakse:
1) rahvaraamatukogudele osaliselt väljaannete soetamise toetamiseks;
2) rahvaraamatukogude arendusprojektide kulude toetamiseks;
3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamise
kulude hüvitamiseks.
(3) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
(4) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega.
2. peatükk
Väljaannete soetamise kulude finantseerimine
§ 2. Väljaannete soetamise toetuse arvutamine
(1) Rahvaraamatukogude väljaannete soetamise kulusid finantseeritakse iga-aastaselt
riigieelarves selleks määratud summa ulatuses rahvaraamatukogu seaduse § 6 nimetatud
maakonnaraamatukogude kaudu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning
Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude
teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva
aasta 1. detsembri seisuga.
(3) Arvestades muude raamatukogude osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu
teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu
maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr vastavalt
koefitsientidega 0,6 ja 0,79.
(4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse
Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr
koefitsiendiga 1,15.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa
jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Tallinna ja Tartu
rahvaraamatukogud.
§ 3. Väljaannete soetamise toetuse eraldamine
Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette
nähtud väljaannete soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse
arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.
§ 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine
(1) Vähemalt 30% käesoleva määruse § 2 nimetatud väljaannete soetamise toetusest peab
kasutama rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõige 3 alusel kehtestatud määruse
„Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 loetletud kirjanduse ja
kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks,
arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära.
§ 5. Aruanne ja dokumendid väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta
(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande väljaannete soetamise toetuse
kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise
tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.
(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et
toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
tähtaja saabumist.
(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja
originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda
originaaldokumentidega toetuse saaja juures.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
(6) Väljaannete soetamise toetuse kasutamise aruanne ja sellega seonduvad dokumendid
esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna
toetuse andjale e-posti aadressile [email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.
§ 6. Toetuse jäägi tagastamine
Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit
eurot, samal ajal aruande esitamisega.
3. peatükk
Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude
arendusprojektide toetamise tingimused ja kord
§ 7. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi taotlusvoor) eesmärk on
pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega
arenguhüppeid, et:
1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja
ligipääsetavus;
2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks;
3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;
4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd;
5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude
valdkonna võimekus.
(2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja
mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude
riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike
osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on
rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.
§ 8. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused
(1) Taotlusvoorust toetatakse:
1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe
rahvaraamatukogu töötajad;
2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist,
sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal;
3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna
rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või lugemisoskust ja -harjumust ning
aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda;
4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb
ettekande;
5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide
renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi,
projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade,
lastealade, kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist;
6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnika ja tehnoloogia, sealhulgas
iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite
soetamist ja paigaldamist;
7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste
kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda.
(2) Taotlusvoorust ei toetata vähemalt:
1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse
korraldamist;
2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist;
3) näituseprojekte;
4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui
taotlemise aasta 31. detsembrini;
5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui
taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini;
6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või
raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka
elektrooniline versioon;
7) välislähetuse päevaraha maksmist;
8) esinduskulu ja kingitusi;
9) organisatsioonide liikmemaksu;
10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu;
11) käibemaksu juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
12) rahatrahvi ja rahalist karistust;
13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
14) sularahas tasutud kulu;
15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest,
riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
(3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või
toetuse maksimaalmäära.
§ 9. Nõuded taotlejale
(1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda:
1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud
käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7;
2) mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogu ühiselt tegevustele, mis on loetletud
käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4;
3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse
edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt
kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva
määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine
on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu
võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse
kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud
mitteabikõlblikke kulusid;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
4. peatükk
Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus
§ 10. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud
tegevustele on 3000 eurot taotleja kohta ja § 8 lõike 1 punktis 5–7 nimetatud tegevustele
maksimaalselt 100 000 eurot taotleja kohta.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7%
programmi toetuse kogusummast.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100%
projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50%
projekti abikõlblikest kuludest.
(5) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse
§ 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt
50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.
(6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida
toetusest ei hüvitata.
§ 11. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik kulu on:
1) toetuse saajale käesoleva määruse § 12 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse
perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus
tekkiv kulu;
2) käesoleva määruse §-s 7 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud,
otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu
kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu;
3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
(2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasututud toetuse saaja
arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate
algdokumentidega.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt:
1) toitlustuskulu;
2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud;
3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 8 lõike 2 punkti 9
alusel toetust taotleda;
4) päevaraha;
5) käibemaks juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu;
7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav
kulu;
8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu;
9) rahatrahv ja rahaline karistus;
11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu.
§ 12. Kulude abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused
algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud tekivad.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood
on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast
kuupäevast kuni 31. detsembrini.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood
on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast
kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31.
detsembrini.
(4) Käesoleva määruse § 13 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood
täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1.
jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal.
(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise kalendriaasta
31. detsembrini, kui:
1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud ja
2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse
perioodi lõppu.
(6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse
perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist.
4. peatükk
Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirjaga.
(2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. novembrini.
(3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava
taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse
andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava
taotlusvooru avamise päeva.
§ 14. Taotluste ja dokumentide esitamine
Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise
infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.
§ 15. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus,
pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed;
2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse
kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus
ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid,
kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus;
3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse
summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa;
4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud
mitteabikõlblikke kulusid.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine
info ja dokumendid:
1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad
tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja
koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja
keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju;
2) koolituste, ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus;
3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse
summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine
teave ja dokumendid:
1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe; tegevuse eesmärk, ajakava ja kirjeldus,
ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused,
sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja
ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele,
regionaalne mõju;
2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu
arengukavale;
3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud
dokumendid;
4) eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, oma- ja
kaasfinantseeringu summa.
(4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest
või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses
sellekohane teave.
(5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4
sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises
taotluses. Kui käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust
§ 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja
tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.
(6) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda
korraga toetust ainult ühele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele.
(7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed
on tõesed.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta käesoleva
määruse §-s 9 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 8 lõikes 1
nimetamata tegevuseks.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud
korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad
puudused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.
(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt
läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.
§ 17. Taotluste hindamise komisjon
(1) Taotluste hindamiseks võib toetuse andja moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi
komisjon).
(2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul
kolm komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud taotlusi
hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget.
(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu
korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud
tingimustel ja korras.
(5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku
kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja.
(6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole
liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral
taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb
hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja.
(7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.
(8) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(9) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste
hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt.
(10) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti
Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude
valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab
halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
§ 18. Hindamise skaalad ja hindepunktid
Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste
tingimuste ja punktiskaalade alusel:
1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes;
2) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide
alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea;
3) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide
alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea;
4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest
keskmisest;
5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal
pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi
käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 8 lõike 1 punktides 5–7
nimetatud tegevuste puhul;
6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena
kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana
hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne;
7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt
võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma-
ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst;
8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele
hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2
aritmeetiline keskmine on 5.
§ 19. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused
(1) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste
kriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja
tulemusele;
2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti
valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul
programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase;
3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviijate võimekus;
4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr
kogu eelarvest.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste
kriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja
tulemusele;
2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti
valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse
ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus;
3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus;
4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr
kogu eelarvest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel kasutatakse taotluste hindamisel abivahendina
järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat:
Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid
Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele
1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile:
ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et:
1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem
kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus;
2) kohandada rahvaraamatukogu ruume
kogukonnategevusteks;
3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;
4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist
koostööd;
5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et
suureneks raamatukogude valdkonna võimekus.
Projekti tulemusena on eelkõige paranenud
rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas,
avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus,
raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate
rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja
kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik
ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt
oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.
Hindeid
antakse
vahemikus
5–15 punkti
„5“ – nõrk
„10“– hea
„15“ – väga
hea
Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide põhjal,
hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise
realistlikkust.
Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:
kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki,
st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru
eesmärgile;
kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja
põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.
Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud
tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et
saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.
„15“ – väga
hea
Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud
tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et
saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult.
„10“ – hea
Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav
ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru
olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele
pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus.
„5“ – nõrk
Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus
2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava
realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju.
Määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside,
seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse
põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase.
Määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul
mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele
ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele.
Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:
kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada
planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse
probleemi;
kas tegevused on ajakohased ja kestlikud;
kas tegevuste ajakava on realistlik;
kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud;
kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine
või madal;
kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või
kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on
tugev, keskmine või madal;
kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud
konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on
programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud
esinejate tase on tugev, keskmine või madal;
kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud
tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele,
Hindeid
antakse
vahemikus
5–15 punkti
„5“ – nõrk
„10“ – hea
„15“ – väga
hea
ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning
keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal.
Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti
kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele
raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist
raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis.
Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse
spetsiifikale.
Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud ning
omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on
arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks
etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette
valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud osapooled).
Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude valdkonnale või selle
regionaalne mõju raamatukoguteenusele. Mõju ja selle ulatuse
hindamisele on mõeldud.
Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi
kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju
raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja
kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev.
Vastab täielikult toetuse andja ootustele.
„15“ – väga
hea
Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt
saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised.
Probleem on aktuaalne osaliselt ja seda ei ole kajastatud
arengudokumentides. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan
vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt, selles on puudusi. Projekti aja-
ja tegevuskava ning eelarve ei ole selgelt kirjeldatud. Mõju
raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju
raamatukoguteenusele on keskmine.
Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi
kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju
raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja
kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine.
Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele.
„10“ – hea
Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti
kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse
kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole
piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste
või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude
„5“ – nõrk
valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on
madal.
Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi
kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju
raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja
kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal.
Vastab alla keskmise toetuse andja ootustele.
Taotleja tiimi suutlikkus
3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise
võimekus. Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub
taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud
tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja
pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja
juhtimise võimekuses.
Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:
milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja
kompetents;
kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja
kompetents;
kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on
nende panus.
Hindeid
antakse
vahemikus
1–5 punkti
„1“ – nõrk
„3“ – hea
„5“ – väga
hea
Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste
elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused
edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel
elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on
korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja
koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded
projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja
ammendavalt lahti kirjutatud.
Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja
mõjukad.
Vastab täielikult toetuse andja ootustele
„5“ – väga
hea
Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane
oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises
finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi. Asjakohased eksperdid
on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded
projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või
selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed,
usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt.
Tiimi võimekus on keskmine.
„3“ – hea
Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või
elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud
„1“ – nõrk
puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises.
Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas
piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal
puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus)
ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta.
Tiimi võimekus on rahuldav.
Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus
4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning
kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite
põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning kaasfinantseeringu
struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves.
Hindamisel arvestatakse järgmist:
kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus
oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud;
kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;
kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt
kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada.
Hindeid
antakse
vahemikus
1–5 punkti
„1“ – nõrk
„3“ – hea
„5“ – väga
hea
Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud
põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr, kui see
on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab
turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks
vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava
toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva
määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves
esitatud abikõlblikest kuludest.
Vastab täielikult toetuse andja ootustele.
„5“ – väga
hea
Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid
osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on
eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid
soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega.
Eelarves esitatud summad üle- või alahinnatud.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava
toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva
määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves
esitatud abikõlblikest kuludest.
„3“ – hea
Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole
piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud
kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud.
Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud,
otstarbekad ja mõistlikud.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava
„1“ – nõrk
toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva
määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse eelarves
esitatud abikõlblikest kuludest.
§ 20. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja.
(2) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud
taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei
ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu,
hindamiskriteeriume ja nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse
osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta
ning kuulab ära taotleja seisukoha.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on
mõistlik.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise
tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse
andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 9 ja 12 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;
7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste
eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste pingereas
eespool olnud rahuldatud taotlustega lõppenud.
(8) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse
e-keskkonnas. Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste
vastavus hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud ning rahuldatud, osaliselt
rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta.
(9) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku
toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni
ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni
liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele
taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete
e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll
edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest.
(10) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse
põhjendus lähtudes hindamiskriteeriumidest.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse
alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi
lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine.
(3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei
suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil;
7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi.
(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.
7. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva
jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva.
(2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja
on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.
(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja
originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda
originaaldokumentidega toetuse saaja juures.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
8. peatükk
Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse paragrahvis 7 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud
ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise
lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks.
(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse
põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja
finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja
toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima
hakkamisest arvates.
§ 26. Toetuse jäägi tagastamine
Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see
ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega.
9. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 27. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu
käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel,
sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja
pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha
dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset
abi;
6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta
eraldi raamatupidamisarvestust;
7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist
takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning
tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
8) tagastab toetuse kasutamata jäägi;
9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.
§ 28. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 29. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja:
1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud
dokumendid;
2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid
kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
3) kontrollib tegevuste elluviimist;
4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e--keskkonnas;
5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja
menetlustoiminguid.
§ 30. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste
elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse
rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või
kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses
sätestatust;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
tegevuste maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,
et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi
ees ja see on ajatamata;
8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.
10. peatükk
Töötajate kulude rahastamine
§ 31. Töötajate kulude toetuse eesmärk
(1) Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasudeks
rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesannete täitmise eest.
§ 32. Töötajate kulude toetuse määr
(1) Töötajate töötasu kulusid rahastatakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa
ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab toetuse andja võrdselt
maakonnaraamatukogude vahel.
§ 33. Töötajate kulude toetuse eraldamine
(1) Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava
maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.
§ 34. Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta
(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande töötajate kulude toetuse kasutamise
kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis
saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.
(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et
toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
tähtaja saabumist.
(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja
originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda
originaaldokumentidega toetuse saaja juures.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
(6) Aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks
volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile [email protected]
käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.
§ 35. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
11. peatükk
Rakendussätted
§ 36. Määruse kehtetuks tunnistamine
(1) Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate kulude jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Kultuuriministri 21. veebruari 2023. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele
riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja
kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 37. Määruse jõustumine
(1) Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
Kultuuriministri
01.07.2026. a määrus nr xx
„Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord“
Lisa 1
VÄLJAANNETE SOETAMISE TOETUSE JA TÖÖTAJATE
KULUDE TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE
I Üldandmed
Toetuste kasutamise periood
Kultuuriministeeriumi toetuse summa kokku
Toetuse saaja
Kohaliku omavalitsuse üksus (kohaliku
omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline
nimetus)
Kontaktisik
Telefon
E-posti aadress
II Väljaannete soetamise toetus
Kultuuriministeeriumi
toetuse jaotus kohaliku
omavalitsuse üksuste
lõikes
Eraldatud
summa
Kasutatud
summa
Vajadusel täiendav info
1.
2.
3.
4.
5.
KOKKU
KOV poolse toetuse jaotus
kohaliku omavalituse
üksuste lõikes
Eraldatud
summa
Kasutatud
summa
Vajadusel täiendav info
1.
2.
3.
4.
5.
KOKKU
Lühiülevaade Kultuuriministri xxx määruse nr „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“
§ 2 lõikes 9 nimetatud väljaannete soetamisest ning maakonda soetatud väljaannete
valdkondadest, laadidest jms toetuse saamise aastal:
III Töötajate kulude toetus
Kultuuriministeeriumi toetus Eraldatud summa Kasutatud summa
Töötasud kahele töötajale
Sotsiaalmaks
Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa
KOKKU
KOV töötasu neljale töötajale
Töötasud kahele töötajale
Sotsiaalmaks
Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa
KOKKU
Lühiülevaade raamatukoguteeninduse maakondlikust koordineerimisest, hinnang
rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamisele
toetuse saamise aastal.
Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged:
Toetuse saaja volitatud
esindaja nimi ja ametikoht
Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt
Kavand 2
Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri
Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskiri rahvaraamatukogudele (edaspidi raamatukogu)
kogude kujundamise (uuendamise, haldamise), väljaannete ja esemete komplekteerimise
(valikute tegemise, hankimise), vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise (bibliografeerimise),
töötlemise (tehnilise töötlemise), inventuuri ja kustutamise, samuti raamatukogu teenuste
kasutamise, lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja
kohalkasutuse, raamatukogudevahelise laenutuse, rahvaraamatukogu külastuse, elektrooniliste
teenuste ning infoteeninduse kohta.
§ 2. Raamatukogu kogu kogude kujundamine ja komplekteerimine
(1) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, aja- ja asjakohased, sisaldades
teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi väljaandeid
(trükiseid, auviseid, võrgu- ja muid väljaandeid), andmebaase ning mitmekülgsete teenuste
osutamiseks esemeid.
(2) Raamatukogu kujundab oma kogud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse teeninduspiirkonna
vajadustest koostöös haruraamatukogudega, maakonnaraamatukoguga ja teiste
raamatukogudega.
(3) Raamatukogu kogude kujundamisel on komplekteerimiseelistused järgmised:
1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad
väljaanded ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised
trükised ja teised väljaanded;
2) teabekirjandus – sisaldab tarbe, õppe-, teatme, aime-, teadus ja muu selline kirjandus.
Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja
muud väljaanded, juhul kui need pole veebis avalikult kättesaadavad. Tarbekirjandus – laiemate
valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-,
tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased väljaanded;
3) elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetav kirjandus – eri teadusalade väljaanded sh
õppekirjandus nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde;
4) laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud.
Eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik;
5) tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt
nõudlusele;
6) ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest;
7) perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded;
8) võõrkeelse väliskirjanduse eri tüüpi ja laadi väljaannete valimisel ning hankimisel
eelistatakse naaberriikides, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides ilmunud
väljaandeid. Teistes riikides ilmunud väljaandeid ja andmebaase komplekteeritakse valikuliselt,
lähtudes nõudlusest ja võimalustest. Eelistatakse tunnustatud kirjastuste väljaandeid, mida
komplekteeritakse peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles.
(4) Rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelise toetuse eest
väljaannete valimisel ja hankimisel rahvaraamatukogu kogusse tuleb vähemalt 30% riiklikku
väljaannete soetamise toetusest kasutada järgmiste väljaannete soetamiseks:
1) Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded;
2) kultuuriajakirjad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital;
3) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia saanud ja nomineeritud raamatud;
4) riigi kultuuri aastapreemia saanud raamatud;
5) Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Euroopa Kirjandusauhinna saanud Eesti autor või
eestikeelse tõlke raamatud;
6) Põlvepikuraamatu konkursi laureaadid, Paabeli Torni, Aasta Rosina, Nukitsa auhinna saanud
raamatud;
7) Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaani võistluse auhinna
saanud raamatud;
8) 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut konkursil auhinnatud
Raamatud;
9) kohalikke kirjanduspreemiaid saanud raamatud;
10) kultuuriajakiri Oma Keel;
11) erialaajakiri Raamatukogu;
12) Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse soovitatud väljaanded;
13) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitatud väljaanded;
14) teosed sarjast „Eesti Mõttelugu“;
15) teosed sarjast „Avatud Eesti Raamat“;
16) muuseumide väljaanded;
17) riigiasutuste väljaanded;
18) muid kirjanduspreemiaid saanud väljaanded.
(5) Raamatukogu teeb lugejale juurdepääsetavaks avalikud andmebaasid (nt Riigi Teataja).
(6) Raamatukogu vastutab oma kogude pideva uuendamise, kättesaadavaks tegemise,
juurdepääsetavuse, säilitamise, mittevajalike väljaannete kustutamise, üleandmise ja
nõuetekohase kogude arvestuse eest.
§ 3. Kogudesse hankimine
(1) Maakonnaraamatukogu koordineerib koostöös maakonna rahvaraamatukogudega kogude
komplekteerimist ja töötlemist.
(2) Maakonnaraamatukogu komplekteerib ja töötleb kogud rahvaraamatukogu seaduse § 6
lõike 4 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks, kasutades seaduse § 14 lõike 3 punktis 1
nimetatud riigieelarvelist toetust.
(3) Iga raamatukogu võib rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõikes 1 punktis 1 nimetatud kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvest komplekteerida, järelkomplekteerida ja töödelda oma kogud ka
iseseisvalt.
(4) Maakonnaraamatukogus riigieelarvelise toetuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve
kasutamine väljaannete komplekteerimiseks ning töötlemiseks toimub kohalike omavalitsuste
vahelise lepingu alusel.
(5) Maakonnaraamatukogu koostab ja kinnitab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel
koondtellimuse. Väljaannete järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva
komplekteerimisega.
(6) Lähtuvalt teeninduspiirkonna elanike vajadusest tellib ja hangib raamatukogu ise oma
kogudesse vajalikud esemed kohaliku omavalitsuse eelarvest või muust toetusest.
(7) Litsentsiandmebaaside kasutusõiguse võib hankida kas ühele raamatukogule või
ühishankena mitmele raamatukogule.
(8) Raamatukogude tellimuste andmebaas sisaldab järgmisi tellitud väljaannete, esemete ja
andmebaaside identifitseerimist võimaldavaid andmeid:
1) väljaande autor(id);
2) väljaande pealkiri või eseme või litsentsiandmebaasi nimetus;
2) köide;
3) standardnumber;
4) kirjastaja;
5) ilmumisaasta;
5) tarnija;
6) tellitud eksemplaride arv või litsentsi kehtivuse periood;
7) eeldatav maksumus.
(9) Maakonnaraamatukogu või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu raamatukogude
andmebaasis on andmed tellitud väljaannete, litsentsiandmebaaside või esemete kohta
raamatukogude kaupa.
(10) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside kohta tehakse
saabumismärge raamatukogude tellimuste andmebaasis.
(11) Raamatukogu võib oma komplekteerimiseelarvest tellida väljaandeid Eesti
Rahvusraamatukogu üleriigilisse e-väljaannete laenutuskeskkonda MIRKO (Minu
raamatukogu). Väljaanded hangib Eesti Rahvusraamatukogu.
§ 4. Kogudesse vastuvõtmine
(1) Raamatukokku saabunud väljaandeid ja esemeid võetakse vastu saatedokumendi (arve või
saatelehe) alusel.
(2) Saatedokumendita saabunud väljaannete ja esemete kohta koostatakse raamatukogude
andmebaasis arvelevõtmisel kirjalikku taasesitamist võimaldav vastuvõtuakt. Ühe
vastuvõtuaktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud
või vahetatud) väljaanded või esemed.
(3) Raamatukogude andmebaasis väljaannete vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed:
1) akti koostamise kuupäev;
2) akti koostaja nimi;
3) väljaannete või esemete saamise viis ja tarnija;
4) vastuvõetud väljaannete või esemete kogumaksumus.
(4) Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele või kohaliku omavalitsuse
keskraamatukogult haruraamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse
saatedokument (sh e-saateleht), millele märgitakse järgmised andmed:
1) väljaandeid või esemeid saava raamatukogu nimi;
2) hankeviis (ost, annetus vm);
3) eksemplaride arv kokku;
4) nimetuste arv kokku;
5) väljaannete ja esemete eksemplaride arv laadide kaupa;
6) raamatueksemplaride arv liikide kaupa;
7) raamatueksemplaride arv keelte järgi;
8) saadetavate väljaannete või esemete kogumaksumused eraldi;
9) saatelehe koostamise kuupäev;
10) väljaannete või esemete üleandja ja vastuvõtja nimi;
11) paberkandjal saatedokumendil allkirjad või e-saatelehel üleandmise ja kättesaamise
kinnitus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud saatedokumendi juurde kuuluvas väljaannete
või esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
1) autor(id);
2) pealkiri;
3) UDK liik;
4) eksemplari hind koos käibemaksuga;
5) eksemplaride arv;
6) eksemplaride maksumus.
(6) Saatedokument ja selle juurde kuuluv nimekiri koostatakse raamatukogude andmebaasis
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(7) Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon.
(8) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside leidumusandmeid
täiendatakse raamatukogude andmebaasis ja selle e-kataloogis.
§ 5. Kogude arvestus
(1) Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes
tehtud muudatuste kohta raamatukogude andmebaasis. Raamatukogude andmebaas täidab
inventari- ja hulgiarvestuse ülesannet. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu,
koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse raamatukogu tegevuse tulemusi.
(2) Raamatukogude andmebaasis peetakse arvele võetud väljaannete, esemete, omaloodud ja
litsentsiandmebaaside arvestust. Raamatukogu kogudes võetakse vähemalt raamatud arvele
põhivarana.
(3) Raamatukogude andmebaasis peetakse väljaannete ja esemete hulgiarvestust arvuliselt,
laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud väljaannete ja esemete ning kogude hetkeseisu
üle. Liigiliselt ja keeleliselt arvestatakse vähemalt raamatuid.
(4) Raamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud väljaannete ja esemete eksemplaride,
hangitud litsentsiandmebaaside litsentside ja omaloodud andmebaaside arvestust. Avalikud
andmebaasid ei kuulu raamatukogu kogude arvestusse.
(5) Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena.
(6) Teeninduspunkti, rändraamatukogusse ja mujale (nt näitused, raamatukogudevahelisse
laenutusse, ujukogusse) viidavale väljaandele ja esemele määratakse raamatukogude
andmebaasis ajutine asukoht ja lisatakse vajadusel märkus. Väljaannete tagasi saabumisel
raamatukogusse tehakse sellekohased muudatused raamatukogude andmebaasis.
(7) Väljaannete, esemete ja litsentsiandmebaaside arvestuse algdokumente (saatedokumendid)
säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatukogude andmebaasis olevad andmed
on ajakohased ja andmeid säilitatakse alaliselt.
§ 6. Arvestusüksused
(1) Kogu arvestusüksus on:
1) üksikväljaanne või väljaannete kogum, mida käsitatakse iseseisva füüsilise üksusena (köide,
eksemplar, ajakirja aastakomplekt, laserketas jmt). Komplekti ehk koos kasutamiseks mõeldud
väljaandeid, mis on omavahel seotud ja võivad olla eri meediumitel, kuid leiavad kasutamist
ühe tervikuna (näiteks keeleõpik koos CD-ga jmt), arvestatakse ühe füüsilise üksusena.
2) litsentsi alusel kasutatav ja omaloodud andmebaas (nt täistekst, muusika).
3) perioodikal puhul ainult lisandunud aastakomplekt.
(2) Raamatukogu arvestusüksused on järgmised:
1) nimetus, pealkiri – iga omaette identifitseeriva ja teistest eristava pealkirjaga väljaanne, mis
on välja antud ühe üksusena (nt e-väljaanne) või mitme füüsilise üksusena (nt mitmes köites).
Raamatukogus juba enne oleva nimetuse lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult
eksemplaride hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue
nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta
jooksul saabunud nimetuste arv;
2) eksemplar – üksikobjekt või üksik väljaanne, mis on koondatud ühtede kaante vahele või
ümbrisesse (nt füüsiliselt iseseisev trükitud raamat, DVD-plaat) ja moodustab terviku või selle
osa (nt kui müüakse eraldi). Võib olla nii füüsilise kui ka digitaalse väljaande eksemplar või
ese. Nimetuse eksemplar on kasutajale kättesaadav laenutuseks, kohalkasutuseks või
allalaadimiseks;
3) aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu;
4) litsents – ametlik luba omada või kasutada kellelegi teisele kuuluvat ja
intellektuaalomandiõigusega kaitstavat teost teatud tingimustel (nt elektroonilist väljaannet või
andmebaasi või andmebaasi osa). Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse
igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese
kaudu;
5) laudimeeter - riiuli mahutavuse mõõtühik (näiteks pikkus 1 m, mahutab 35 köidet raamatuid
v 14 ajakirjaköidet).
§ 7. Väljaannete laadid, esemed ja nende arvestus
1) raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga
49 ja enam lehekülge. Statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni
48 leheküljelised köidetud väljaanded), köidetud kaardid, noodid, graafikaväljaanded,
normdokumendid, jätkväljaanded (nt toimetised, aastaraamatud), Braille’ kirjas raamatud.
Jätkväljaanne on nummerdatud, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga
ilmuv väljaanne. Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;
2) jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või
muus vormis väljaanne, mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse
välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). Ei hõlma monograafiasarju, mis tuleb arvestada
raamatutena.
Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste
seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised
teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp.
ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste
kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub
vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte.
ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis
numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;
3) käsikiri – originaalväljaanne, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas. Arvestatakse
nimetusi ja aastakomplekte;
4) auvis – väljaanne, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata
ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu
kaudu kättesaadavad. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;
audioväljaanne – heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb
kuulmismeelel. Nt heliplaat, vinüül- ja laserplaat, helilint, helikassett, CD, heli- ehk audiofail.
Audio- ehk heliraamatud on raamatud;
visuaalväljaanne – silmloetav väljaanne, nt diapositiiv, diafilm või foto;
kombineeritud auvis – nt helifilm, videosalvestis;
5) muu väljaanne – mitte-elektrooniline väljaanne või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud
(nt pisitrükis). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;
6) digiväljaanne – piiritletud sisuga digitekkeline või digitud infoüksus, mis on loodud või
digitud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digikujul. Digikujul väljaanne
on üldjuhul loetav arvuti või nutiseadme abil. Hõlmab e-raamatuid, e-patendikirjeldusi, võrgu
kaudu kättesaadavaid auviseid ja muid digitaalväljaandeid, nt aruandeid, kaardi- ja
noodiväljaandeid, eeltrükke jne. Digiväljaannete hulka ei kuulu andmebaasid ega e-
jadaväljaanded. Arvestatakse nimetusi ja litsentse;
7) e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digiväljaanne, milles on
ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Hõlmab digitekkelisi ja
digitud väljaandeid. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute
litsentse ja nimetusi;
8) muu digiväljaanne – digiväljaanne, mis ei ole e-raamat, e-jadaväljaanne, võrgu kaudu
kättesaadav auvis ega e-patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid,
kaardi- ja noodiväljaanded, keeleõppematerjalid jms. Arvestatakse füüsilisel kandjal üksusi ja
võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi;
9) andmebaas – ühise kasutajaliidese ning andmete otsingut ja käitlust võimaldava tarkvaraga
varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja sisuüksuste (sh faktid, täistekstid, pildid, heli jm)
kogum. Arvestatakse eraldi omaloodud ja hangitud andmebaase. Omaloodud andmebaasidel
arvestatakse ka kirjete arvu ning litsentsiandmebaasidel ka litsentse;
10) ese – igasugune konkreetne materiaalne asi, v.a väljaanded (nt e-luger, spordivahend,
muusikariist, tööriist). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare.
§ 8. Kogudest kustutamine
(1) Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses väljaanded ja esemed kustutatakse
kogudest ja raamatukogude andmebaasist. Mahakandmise põhjuste (aegunud, lagunenud vm)
järgi koostatakse kustutusakt ja kustutatud väljaannete või esemete nimekiri, mis kinnitatakse
kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. Kustutatud väljaannete ja esemete info
säilitatakse raamatukogude andmebaasis vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud
korrale.
(2) Kustutusakt peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) koostamise kuupäev;
2) väljaannete või esemete kogumaksumus;
3) raamatute eksemplaride arv liikide ja keelte järgi;
4) kustutamise põhjus;
5) koostaja nimi ja allkiri.
(3) Kustutatud väljaannete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
1) autor(id);
2) pealkiri;
3) ilmumisaasta;
4) liik;
5) vöötkoodi- või inventarinumber;
6) keel;
7) hind.
(4) Kustutatud esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
1) pealkiri;
3) soetamise aasta;
4) vöötkoodi- või inventarinumber;
6) hind.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud nimekiri koostataks raamatukogude
andmebaasis olevate andmete väljavõttena.
(6) Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud väljaannete ja
esemete üle. Vastavad parandused tehakse raamatukogude andmebaasis. Koostatakse kustutus-
ja vastuvõtuakt.
(7) Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest kustutusakti ei koostata.
(8) Raamatukogude kogudest kustutatud väljaande ja eseme eksemplari andmed kustutatakse
andmebaasist ja e-kataloogist kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitanud aja ja korra kohaselt.
Inventarinumber märgitakse kustutatuks.
(9) Raamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või
müüa kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, et soodustada väljaannete
ja esemete taaskasutust.
§ 9. Inventuur
(1) Väljaannete ja kogudesse kuuluvate esemete olemasolu kontrollimiseks tehakse
raamatukogus inventuur vähemalt iga kümne aasta järel või vajaduse korral (vastutava töötaja
vahetus; avarii, milles said kannatada kogud vm) sagedamini. Kohaliku omavalitsuse üksus
võib nõuda inventuuri igal ajal.
(2) Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud
korras.
(3) Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogude andmebaasis arvel olevaid väljaandeid ja
esemeid kohalolevate ning laenutatud väljaannete ja esemetega, et tuvastada puuduolevad
väljaanded ja esemed.
(4) Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate väljaannete ja esemete
nimekiri. Inventuuriakti kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus.
(5) Inventuuriaktis on järgmised andmed:
1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad;
2) inventuuri läbiviimise aeg;
3) väljaannete ja esemete olemasolu kontrollimise alused, mis kirjeldatud sama paragrahvi
punktis 3;
4) raamatukogus kohal olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;
5) laenutuses olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;
6) puuduvate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;
7) puuduvate väljaannete ja esemete kogumaksumus hankimisviiside kaupa;
8) puuduvate raamatute eksemplaride arv liikide järgi;
9) puuduvate raamatute eksemplaride arv keelte järgi;
10) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud;
11) inventuuriakti koostamise kuupäev;
12) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad.
(6) Inventuuri käigus puuduvate, lagunenud ja aegunud väljaannete ja esemete kustutamise
otsustab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vara haldamise
korrale.
§ 10. Kataloogimine ja töötlemine
(1) Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine on bibliografiline kirjeldamine ja
kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi ja kohaviida määramine ning
tehniline töötlemine (nt kiletamine, vöötkoodi, turvariba või raadiokiibi lisamine). Kehtib ka
esemete kohta.
(2) Kirje koostamisel juhindutakse rahvusvahelistest bibliograafilise kirjeldamise reeglitest
(ISBD) ja rahvusvahelisest kataloogimisstandardist (RDA) ning laadide kaupa MARC21
kataloogimise vormingutest ja juhenditest. Tellimisel või arvele võtmisel tuleb kasutada
raamatukogu andmebaasis juba leiduva väljaande, andmebaasi või eseme bibliograafilist kirjet.
Kirje puudumisel koostatakse nõuetekohane lühikirje.
(3) Kõik raamatukogu kogudesse arvele võetud väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed
peavad olema kajastatud raamatukogu andmebaasis ja e-kataloogis ning lugejale kättesaadavad.
(4) Väljaanded ja litsentsiandmebaasid liigitatakse UDK tabelite alusel, mis on eesti keeles
leitavad UDC Summary veebilehel (https://udcsummary.info). Muusikaväljaannete erilaadide
(noodid, auvised) liigitamisel tuleb lähtuda muusikaraamatukogude põhimõtetest ja kasutada
ka teisi liigitussüsteeme.
(5) Väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed märksõnastatakse “Eesti märksõnastik EMS”
alusel.
(6) Tehniline töötlemine on kohaviida märkimine, raamatukogu templiga tembeldamine ja
inventarinumbri ning vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit.
Väljaannete ja esemete tuvastamiseks, märgistamiseks ja jälgimiseks võib kasutada ka
raadiokiipi ehk raadiolaineid kasutavat tehnoloogiat (RFID).
(7) Kõik raamatukogu kogudes arvele võetavad väljaanded ja esemed tembeldatakse
raamatukogu templiga. Eset tembeldatakse, kui see on võimalik.
Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms
trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel
ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokandja etiketile, filmidel jms pakendi
etiketile. Arvele võetavad pisitrükised tembeldatakse.
Templit ei lisata arvele mittevõetavatele jaotusmaterjalidele (info- ja reklaamvoldikud, ürituste
kavad jms).
(8) E-kataloogis on väljaannet võimalik leida vähemalt:
1) autori;
2) pealkirja;
3) ilmumisaasta;
4) laadi;
4) liigi (UDK);
5) märksõna;
6) vöötkoodi/kohaviida;
7) standardnumbri;
8) keele;
9) sarja pealkirja järgi.
(9) E-kataloogis on litsentsiandmebaasi võimalik leida vähemalt:
1) pealkirja;
3) ilmumisaasta;
4) laadi;
4) liigi (UDK);
5) märksõna;
6) ligipääsuõiguse;
7) keele järgi.
(10) E-kataloogis on eset võimalik leida vähemalt:
1) pealkirja;
2) laadi;
3) märksõna;
4) vöötkoodi/kohaviida järgi.
(11) E-kataloogi selleks määratud andmeväljadele võib lisada ka muid lugejale olulisi märkusi
(nt vanusepiirang).
§ 11. Raamatukogu teenuste kasutamine
(1) Raamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning
kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud raamatukogu kasutamise
eeskirjas. Ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri tehakse igale raamatukogu kasutajale
teatavaks lugejaks registreerimisel, raamatukogu ruumis ja veebilehel.
(2) Raamatukogu põhiteenused on väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus
ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustele
üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused
on tasuta.
(3) Avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogu
võib seada arvuti kasutamise ajale piiranguid.
(4) Raamatukogu haridusprogrammide, töötubade kulumaterjalid (nt printeri paber, töötoa
materjalid, 3D filament, jaotusmaterjal) samuti eriteenused (valguskoopia tegemine, printeri
väljatrükid, välisele andmekandjale salvestamine, kuller- ja postipakiteenus jm) võivad olla
tasulised. Raamatukogu või raamatukoguvälise teenuse osutaja võetava tasu suurus tehakse
igale kasutajale teatavaks enne teenuse kasutamist.
(5) Arvestades raamatukogu võimalusi ja kogukonna vajadusi, pakutakse erinevatele
sihtrühmadele (nt erivajadustega inimestele, lastele) ruume õppimiseks, huvitegevuseks, kaug-
ja rühmatöö tegemiseks, kirjandus- ja kultuuriüritusteks, debattide korraldamiseks. Uute
sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatakse ruumide, nagu konverentsi- ja näitusesaalid, ristkasutuse
võimalusi.
§ 12. Lugejate registreerimine ja arvestus
(1) Lugeja registreerimine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti
alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Alla 18-aastase isiku ja täisealise
eestkostetava puhul on raamatukogul õigus küsida kojulaenutamise õiguse andmiseks tema
seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut.
(2) Lugejaks registreerimine toimub nii raamatukogus raamatukogutöötaja vahendusel kui ka
iseseisvalt või veebikeskkonna kaudu.
(3) Veebis lugejaks registreerumisel peab isikul olema Eesti isikukood ja isikut tõendav
dokument. Digitaalseks allkirjastamiseks on isikul vaja ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID
kehtivaid sertifikaate ja PIN-koode.
(4) Lugejaks registreerimisel tuleb isikule tutvustada raamatukogu kasutamise eeskirja,
tasuliste teenuste ja teisi raamatukogu eeskirju, mis reguleerivad raamatukogu teenuste
kasutamist.
1) lugeja ja külastaja vastutust puudutav ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri peab olema
kättesaadav igal ajal nii raamatukogus, teeninduspunktides, rändraamatukogus kohapeal kui ka
raamatukogu veebilehel.
(5) Lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja
tingimusi. Kasutaja saab anda nõusoleku digiallkirjaga, kasutades nt ID-kaarti või nõustumise
kinnitamisega veebikeskkonnas vastavas kinnituskastis või füüsilisel kujul allkirjastades
dokumendi.
1) lugejatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi, saadetakse raamatukogu
kasutamise eeskirja muutusest teade ka e-posti aadressile.
(6) Lugejaks registreerimisel koostatakse raamatukogude andmebaasi lugejakirje.
Lugejakirjesse märgitakse lugeja õigused raamatukogu kasutamisel või ka koduteeninduse
vajadus.
Raamatukogu lugejate andmebaasi kantakse lugejaks registreerimisel järgmised lugeja
isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava seadusliku
esindaja isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) elukoht (postiaadress);
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress, kui see on olemas;
6) koduteeninduse vajadus.
(7) Raamatukogu võib lugeja nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid isikuandmeid.
(8) Lugejakirjega seotud isikuid teavitatakse kohustusest teavitada raamatukogu oma nime,
elukoha ja e-posti aadressi ning telefoninumbri muutumisest.
(9) Registreeritud lugejale antakse isiku identifitseerimist vajavate teenuste kasutamise õiguse
(sh kojulaenutamine) kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on ID-kaart, juhiluba
või õpilaspilet. Lugeja võib saada raamatukogust ka lugejakaardi.
(10) Lugejaks registreerumisel antakse isikule raamatukogu kasutamise õiguse üheks aastaks.
Igal aastal registreeritakse lugeja isikut tõendava dokumendi alusel ümber, kontrollides
lugejaks registreerimisel esitatud andmete kehtivust, ning pikendatakse raamatukogu
kasutamise õigust ühe aasta võrra.
(11) Lugeja, alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seadusliku esindaja andmete
õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel.
(12) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühmade järgi.
Lugejarühmad on:
1) täiskasvanud;
2) laps vanuses kuni 13 aastat (kaasaarvatud);
3) noor vanuses14 kuni 17 aastat (kaasaarvatud);
4) vanemaealised (üle 65-aastased)
Lugejarühmad võivad olla ka kooliastmed:
1) I kooliaste 1.–3. klassi õpilane;
2) II kooliaste 4.–6. klassi õpilane;
3) III kooliaste 7.–9. klassi õpilane;
4) gümnaasium – 10.–12. klassi õpilane;
5) üliõpilane.
(13) Raamatukogus on lugejate arv aasta lõpul haruraamatukogudes, osakondades,
teeninduspunktides, rändraamatukogus registreeritud lugejate arvu summa. Seejuures
registreeritakse iga isik raamatukogu lugejana üks kord.
(14) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse lugejaid nagu
kohapeal raamatukogus.
(15) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja alla 18-aastase isiku ja
täisealise seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,
kui lugeja pole raamatukogu isikustatud teenuseid kasutanud kolm aastat. Enne lugejakirje
kustutamist saadetakse lugejakirje aegumise teavitus. Lugejakirje säilitatakse nõusolekul. Kui
lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku
esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste
täitmiseni või nõude aegumiseni.
§ 13. Kojulaenutus, kohalkasutus ja külastus
(1) Laenutus registreeritakse kehtiva ID-kaardi, õpilaspileti, juhiloa või lugejakaardi alusel
raamatukogude andmebaasis. Lugejat teavitatakse tagastustähtajast. Tagastustähtaega peab
saama lugeja ka ise igal ajal e-kataloogist vaadata.
(2) Teisele isikule laenutamine võib toimuda volituse alusel.
(3) Lugejal võimaldatakse veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise väljaandeid ja esemeid
reserveerida, vaadata reserveeringute andmeid ning võimalusel pikendada kehtivat
tagastustähtaega.
(4) Lugeja võib veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise või raamatukogutöötaja vahendusel
väljaande või eseme tagastustähtaega pikendada raamatukogu kasutamise eeskirjas määratud
arv kordi, kui väljaannet või eset ei ole soovinud laenata teised lugejad. Tähtaja pikendamine
loetakse uueks laenutuseks, kuid pikendusi arvestatakse eraldi.
(5) Väljaande või eseme laenutamisel ja tagastamisel tehakse laenutatud ja tagastatud
eksemplari osas muudatused raamatukogude andmebaasis, mille tulemusel lugeja kirjes
märgitakse või kustuvad laenutuse andmed.
(6) Laenutusüksuseks on väljaande või eseme arvestusüksus. Laenutused jagunevad
kojulaenutusteks ja kohalkasutusteks. Lugejarühma järgi arvestatakse eraldi laste-, noorte ja
täiskasvanute laenutusi. Laenutusi arvestatakse väljaande laadi järgi, minimaalselt arvestatakse
raamatute, ajakirjade, ajalehtede, auviste, e-raamatute ja esemete laenutused. Kui ajakirju ei
köideta aastakomplektideks kokku ja neid laenutatakse üksiknumbrite kaupa, loetakse
laenutuseks üksiknumbri laenutus.
(7) Raamatute laenutusi arvestatakse ka liigi ja keele järgi. Eseme näiteks e-lugeri puhul
arvestatakse lugeri laenutust, sõltumata lugeris olevate väljaannete arvust.
(8) Laenutuste alla kuuluvad ka raamatukogus kohalkasutuseks tehtud registreeritud
laenutused.
(9) Kohalkasutust registreeritakse kas igapäevaselt või valikstatistikana.
(10) Raamatukogu füüsilise ruumi külastajale tehakse raamatukogu külastamisel
kättesaadavaks raamatukogu kasutamise eeskiri ja muud teenuseid reguleerivad eeskirjad.
(11) Füüsilise külastusena arvestatakse lugeja ühekordset sisenemist raamatukokku, sõltumata
sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritusel ja
koolitustel. Eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Sisenemine, väljumine ja
oma töötajate liikumine tuleb välistada.
(12) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse laenutusi ja
külastusi nagu paikses raamatukogus.
§ 14. Elektroonilised teenused
Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused, mida raamatukogu osutab kas kohaliku
serveri põhjal või mis on kättesaadavad võrgu kaudu. Elektrooniliste teenustena arvestatakse
näiteks avalikku e-kataloogi, raamatukogu veebilehe ja andmebaaside kasutamist.
§ 15. Raamatukogudevaheline laenutus
(1) Raamatukogu kogudes puuduvad väljaanded ja võimalusel esemed tellitakse lugeja soovil
teistest raamatukogudest. Laenutamise või mitte laenutamise aga ka kasutamise tingimused
määrab iga laenutav raamatukogu. Kulude arveldamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse
üksuse kehtestatud korrale ja raamatukogude koostööleppes sätestatud tingimustele. Kulud
tasub saatjale telliv raamatukogu.
(2) Raamatukogudevahelise laenutuse kasutamine registreeritakse. Arvestatakse laenutamist
ühest raamatukogust teise raamatukokku, mis ei ole sama juhtkonna alluvuses. Näiteks
arvestatakse teistest kohaliku omavalitsuse raamatukogudest saadud ja teisele kohaliku
omavalitsuse raamatukogudele esitatud tellimusi ning nende täitmist. Struktuuriüksustevahelist
laenutust arvestatakse eraldi.
(3) Raamatukogu võib luua lugejale iseteenindusvõimaluse, et lugeja saaks tellida soovitud
väljaande või eseme teisest raamatukogust oma kulul.
§ 16. Infoteenindus
(1) Infoteenindus on raamatukogu tegevus, mis eeldab raamatukogutöötajatelt infoallikate
(trükised ja muud väljaanded, litsentsiandmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste
andmekogud) tundmist ja kasutamist.
(2) Lugeja või külastaja võib esitada infopäringu suuliselt (nt telefoni teel) või kirjalikult (nt e-
posti või veebivestluse teel). Vastus antakse lugejale või külastajale sobivas vormis kas
kirjalikult või suuliselt. Lugejat teavitatakse vastamise tähtajast kui vastamine võtab kauem
aega kui tööpäev. Mahukamatele ja keerukamatele päringutele vastamine võib olla tasuline
teenus. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Infopäringuna arvestatakse näiteks lugeja päringut temaatilise informatsiooni leidmiseks,
nimestike koostamiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Siin ei arvestata
leidumus- ega töökorraldusalaseid päringuid. Infopäringud arvestatakse arvuliselt.
(4) Raamatukogu võib infoteeninduseks luua ja hallata kodulooandmebaasi.
§ 17. Raamatukogu arhiiv
(1) Raamatukogu arhiivis säilitatakse raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente.
(2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse «Arhiiviseaduse» ja «Arhiiviseaduse» § 13 alusel
kehtestatud arhiivieeskirja nõuete ning korra kohaselt.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Kultuuriministri määruse Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (RTL 2004, 97, 1529)
tunnistatakse kehtetuks.
Kavand 3
Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu
Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 22 lõike 4 ja Eesti Rahvusraamatukogu
seaduse § 72 lõike 4 alusel.
§ 1. Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu automaatsed haldusaktid ja
dokumendid.
(1) Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu võib automaatse haldusakti ja
dokumendina anda:
1) registreerida raamatukogu lugejaks;
2) kustutada lugeja isikuandmed;
3) kustutada seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse
lõppemisel;
4) kustutada arstitõendi või muu tõendi kestuse või puude lõppemisel pimedate raamatukogu
teenuse kättesaadavaks tegemise;
5) saata meeldetuletusi laenutustähtaja saabumisest;
6) määrata lugejale viivise määra;
7) korralduse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära võtmiseks;
8) ettekirjutuse lugejale kohustuse täitmise tähtaja;
9) ettekirjutuse kohustuse täitmise tähtajaga;
10) ettekirjutuse kohustuse täitmise automaatselt täitemenetlusse.
§ 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse automaatsed haldusaktid ja dokumendid.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda teavituse
esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvaraamatukogu
lugejaks saamise võimalusest.
§ 3. Rakendussäte
Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
Kavand 4
Raamatukogude andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 76 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Andmekogu asutamine ja nimetus
(1) Raamatukogude andmekogu kuulub riigi infosüsteemi ning on asutatud Eesti
Rahvusraamatukogu seaduse alusel.
(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse riigi infosüsteemi kuuluva „Raamatukogude
andmekogu“ (edaspidi andmekogu) pidamine.
(3) Andmekogu ametlik nimi on „Raamatukogude andmekogu”.
(4) Andmekogu ingliskeelne nimetus on "Library Management System".
§ 2. Andmekogu eesmärk
(1) Andmekogu eesmärk on andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude töö korraldamise
ja juhtimise toetamine, võimaldades selleks vajalike andmete kogumist, säilitamist, töötlemist
ja kasutamist. Andmekogus töödeldakse raamatukogude valdkonnaga seotud andmeid
raamatukogu ülesannete täitmiseks, kogude haldamiseks, kasutajate registreerimiseks ja nende
üle arvestuse pidamiseks, lugejale ja külastajale teenuste osutamiseks, väljaannete riiklikuks
bibliograafiliseks registreerimiseks, raamatukogude ja väljaannete statistika tegemiseks ning
raamatukogude valdkonna juhtimiseks.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on andmekogu eesmärk võimaldada:
1) töödelda andmeid väljaannete, käsikirjade, esemete ja kogude kohta;
2) töödelda lugejate, külastajate ja seadusliku esindaja ning nende laenutuste andmeid;
3) juhtida, täita ja korraldada elektrooniliselt raamatukogu teenuseid ja tööd;
4) tagada ja luua andmete halduse, väljaannete komplekteerimise ja laenutamise korraldamise
keskne tehniline võimekus;
5) võimaldada ühtset ja ühetaolist aruandlust;
6) saada ja anda usaldusväärset teavet raamatukogude valdkonna poliitika kujundamiseks,
raamatukogude tegevuse korraldamisega seotud asutuste tegevuse planeerimiseks,
finantseerimiseks, statistikaks ja järelevalveks;
7) tagada erinevate infosüsteemide ja asutuste koostöö ning andmevahetus.
§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja Eesti
Rahvusraamatukogu (edaspidi Rahvusraamatukogu).
(2) Raamatukogude andmekogu volitatud töötleja on asutus või isik kellega on sõlmitud leping
ja kes peab, haldab ja arendab raamatukogude andmekogu infosüsteemi, töötleb andmeid ning
täidab muid kaasvastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud
nõuete kohaselt.
§ 4. Andmekogu kaasvastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatukogu kaasvastutavate töötlejatena korraldavad
koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi
elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid kaasvastutavale
töötlejale omaseid ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja
korraldusi volitatud töötlejatele.
(2) Kultuuriministeeriumi ülesanded kaasvastutava töötlejana:
1) asutab andmekogu, reguleerib andmekogu pidamist, määratleb andmekogu eesmärgid ja
pidamise viisid;
2) tagab regulatsioonidega andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
3) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise ning kinnitab
finantseerimisallikad;
4) kinnitab andmekogu arenduste prioriteedid, plaani ja mahu vastavalt arendusvajadustele ja
finantseerimisvõimalustele;
5) kinnitab andmekogu haldamise ja andmekoguga liitumise kulumudeli;
6) osaleb andmekogu juhtimises ja juhtrühma töös:
7) sõlmib andmekogu pidamise kaasvastutava töötlejaga Eesti Rahvusraamatukogu
halduslepingu;
8) menetleb andmekogu regulatsioonidega seotud vaidlusi ja kaebusi;
9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.
(3) Rahvusraamatukogu ülesanded kaasvastutava töötlejana:
1) täidab andmekogu kaasvastutava töötleja ülesandeid vastavalt põhimääruses kehtestatud
kohustustele ja halduslepingus ettenähtud ulatuses;
2) juhib andmekogu pidamist ja korraldab arendamist, andes volitatud töötlejatele selleks
vajalikke juhiseid ja korraldusi;
3) vastutab andmekogu pidamise eest õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
4) kasutab andmekogu pidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid
sihipäraselt ja tõhusalt;
5) teeb ettepanekuid ja taotlusi andmekogu arendamiseks ja finantseerimiseks;
6) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja;
7) sõlmib andmekogu pidamisega seotud lepinguid (sh arenduslepingud) ning kontrollib nende
täitmist;
8) juhib ja korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist ning tagab selle
olemasolu;
9) määrab andmekogu turvanõuded ja korraldab nende rakendamise vastavalt kehtestatud
nõuetele ning teistele õigusaktidele;
10) tagab küberturvalisuse;
11) korraldab andmekogu juhtrühma tööd ja osaleb selles;
12) juhib ja korraldab andmekogu andmehaldust, määratleb andmekoosseisud ning tagab meta-
andmete koosvõime ja vastavuse rahvusvahelistele standarditele ning nende taaskasutamise;
13) teostab kontrolli andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle;
14) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise;
15) haldab juurdepääse andmekogule, andmete edastamist ja väljastamist;
16) korraldab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt ja
varukoopiate tegemise;
17) korraldab andmekogu majutamist ja infotehnoloogilist haldamist;
18) korraldab andmekogu e-teenuste loomist ja elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi
teiste andmekogudega
19) tagab andmekogu infotehnoloogilise ja andmetega seotud kasutajatoe ning juhendab ja
koolitab andmekogu kasutajaid;
20) menetleb andmekogu pidamisega ja haldamisega seotud vaidlusi ja kaebusi;
21) teeb ettepanekuid andmekogu pidamise regulatsioonide muutmiseks;
22) koostab andmekoosseisude, sh isikuandmete töötlemise, mõjuanalüüsid andmekoosseisude
muutumisel;
23) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise;
24) informeerib kaasvastutavat töötlejat takistustest ja võimalikest probleemidest andmekoguga
seotud kohustuste täitmisel;
25) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu
pidamisel;
26) teostab kontrolli/teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle;
27) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(4) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks Rahvusraamatukogu,
kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt.
Kultuuriministeerium teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel.
(4) Volitatud töötleja ülesanded:
1) täidab andmekogu volitatud töötleja ülesandeid lepingus kaasvastutava töötleja poolt
ettenähtud ulatuses;
2) tagab andmete töötlemise ainult kaasvastutava töötleja juhiste kohaselt;
3) tagab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;
4) tagab infosüsteemi majutamise ja infotehnoloogilise haldamise;
5) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad
organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid
järjepidevalt.
§ 5. Andmekogu ülesehitus
(1) Andmekogu koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast (raamatukogusüsteemist) ja
avalikust veebiliidesest (e-kataloogist).
(2) Andmekogusisesed andmestikud ja alamandmekogud on:
1) lugejaandmete andmestik;
2) väljaannete ja esemete laenutuste andmestik;
3) väljaannete, esemete ja litsentsiandmete jt väljaannete laadide metaandmete andmestik;
4) tellimuste ja tarnijate andmestik;
5) väljaannete, sh trükiste riikliku statistika andmestik;
6) Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu;
7) Eesti õigusbibliograafia.
§ 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse
(1) Andmekogusse kantud andmete turbeaste on keskmine (M) ning andmekogu turvaklass on
K2T2S2.
(2) Andmekogu andmete puhul tagatakse nende:
1) käideldavus, tagades nende kättesaadavuse selleks volitatud isikutele;
2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;
3) konfidentsiaalsus, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest ja tagades andmete
kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi.
(3) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks
rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(4) Andmekogu andmeandja teavitab viivitamata kaasvastutavat töötlejat Rahvusraamatukogu
kõikidest asjaoludest, mis võivad ohtu seada andmekogu turvalisuse.
2. peatükk
Andmekoguga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine
§ 7. Andmekoguga liitumine
(1) Andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik rahvaraamatukogu seaduse §
11 lõike 2 alusel.
(2) Andmekoguga liitumine ja kasutamine on rahvaraamatukogule tasuta rahvaraamatukogu
seaduse § 11 lõike 3 alusel.
(3) Avalik-õigusliku isiku raamatukogu, ülikooli-, eriala- või kooliraamatukogu või muu
asutuse raamatukogu vabatahtliku liitumise andmekoguga otsustab Eesti Rahvusraamatukogu
tingimusel, et raamatukogu tegevus vastab Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõikes 2
nimetatud eesmärkidele.
(4) Kultuuriministeerium sõlmib Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 19 lõike 3 kohaselt
Rahvusraamatukoguga halduslepingu andmekogu haldamiseks ja kasutamiseks.
(5) Raamatukogu andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud raamatukogudele toimub halduslepingu sõlmimisega raamatukogu pidaja ja
Rahvusraamatukogu vahel.
(6) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulupõhise tasu arvutamise
alused käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatukogudele kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
§ 8. Andmekogu kasutajaõigused
(1) Andmekogu kasutajaõigused antakse:
1) kaasvastutava ja volitatud töötleja töötajale;
2) raamatukogus kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule (edaspidi asutuse
haldur);
3) raamatukogutöötajale;
4) lugejatele.
(2) Kaasvastutava töötlejana Rahvusraamatukogu annab kasutajaõigused vähemalt ühele
kasutaja või volitatud töötleja töötajale (peakasutaja), kes:
1) kannab raamatukogu andmekoguga liitumisel andmekogusse raamatukogu või asutuse nime,
registrikoodi ja kontaktandmed;
2) määrab iga raamatukogu kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes liitumislepingus
esitatud teabest;
3) annab kasutajaõigused volitatud töötleja töötajatele.
(3) Peakasutaja on Rahvusraamatukogu töötaja, kellel on õigus kasutada kõiki
seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi.
(4) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud
isikutele.
(5) Andmekogu kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks töötaja
kasutajaõiguste, sealhulgas andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–3 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse
määramisel, sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel
lähtutakse isiku õigustatud huvist ja töökohustustest ning raamatukogu või asutuse juhi
kehtestatud raamatukogu töökorralduse põhimõtetest.
(7) Raamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude
andmekogu administreerimise funktsionaalsusi.
(8) Lugeja on autenditud kasutaja, kes on registreerunud vähemalt ühe raamatukogu lugejaks
ja saab kasutada kogu raamatukogude andmekogu avaliku kasutajaliidese (e-kataloogi)
funktsionaalsust.
(9) Anonüümne kasutaja on autentimata kasutaja, kes saab kasutada ainult avaliku
kasutajaliidese (e-kataloogi) neid funktsionaalsusi, mis ei seondu isikustatud teenuste
pakkumisega.
(10) Andmekogu andmesubjektid on lugejad ja raamatukogutöötajad.
§ 9. Andmekogu kasutamise õiguse äravõtmine
(1) Rahvusraamatukogu võib omal algatusel andmekoguga liitunud raamatukogu töötajalt
kasutajaõigused ära võtta, kui on teatavaks saanud, et andmete andmekogusse kandmine ei ole
enam raamatukogutöötaja tööülesanne või töötaja on andmekogu kasutanud mittesihipäraselt
ning asutuse haldur ei ole seda ise teinud.
(2) Asutuse haldur on kohustatud töötajalt kasutajaõigused ära võtma, kui andmete
andmekogusse kandmine ei ole enam raamatukogutöötaja tööülesanne või töötaja on andmeid
kasutanud mittesihipäraselt.
3. peatükk
Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed
§ 9. Andmeandjad
(1) Andmekogusse esitavad andmeid:
1) lugejad;
2) andmekoguga liitunud raamatukogude töötajad, kellele on antud vastavad õigused.
§ 10. Lugeja andmeandjana
(1) Lugeja esitab andmekogusse andmed, mis on loetletud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse
§ 7 lõikes 2 ning rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 2. Kui raamatukogu seda nõuab, siis
alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul esitatakse mainitud andmed ka seadusliku
esindaja kohta.
(2) Lugeja andmed esitab andmekogusse lugeja ise veebiliidese kaudu või tema taotlusel
raamatukogu töötaja otse andmekogusse.
(3) Alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seaduslik esindaja.
§ 11. Raamatukogutöötaja andmeandjana
(1) Eesti Rahvusraamatukogu ja kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu või muu asutuse
raamatukogu töötajad edastavad andmekogusse järgmised andmed:
1) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõikes 2 ning rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes
2 loetletud lugejate ning kui raamatukogu seda nõuab, siis alla 18-aastase isiku ja täisealise
eestkostetava puhul ka seadusliku esindaja isikuandmed.
2) puudega isikule osutatava teenuse puhul märge isiku õiguse kohta teenust saada ja selle
õiguse kestuse kohta vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõikes 44 ning
rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 3 sätestatule;
3) koduteeninduse puhul märge isiku õiguse kohta seda teenust saada ja selle õiguse kestuse
kohta vastavalt rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 8 sätestatule;
4) väljaande või eseme tellinud või sellele järjekorda pannud lugeja andmed;
5) väljaannet või eset laenutanud lugeja andmed ja laenutähtaeg;
6) väljaande või eseme laenutähtajaks tagastamata jätmise korral tasu viivitatud aja eest ja selle
suurus kujunemise kord, kui raamatukogu kasutuseeskiri näeb tasu viivitatud aja eest ette;
7) märge raamatukogude teenuste kasutusõiguse piiramise kohta vastavalt Eesti
Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõige 6 alusel kehtestatud kasutuseeskirjas ning
rahvaraamatukogu seaduse §-s 22 sätestatud väljaande või eseme rikkumise või tagastamata
jätmisest või kasutamise eeskirja rikkumisest tekkivale lugeja vastutusele;
8) raamatukogude kogudesse kuuluvate teavikute bibliograafiline, täistekst-, norm- ja
leidumus- ja eksemplari andmestik;
9) väljaannete, esemete ja andmebaaside leidumus;
10) andmed kogude komplekteerimise käigus tellitavate väljaannete või esemete või
andmebaaside kohta, hind, staatus, tarnija, logistika;
11) andmekogu haldusõigusega töötaja nimi ja kontakt ning roll andmekogu haldamises;
12) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud väljaannete, sealhulgas trükiste
ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kohta;
13) muude Eesti Rahvusraamatukogu seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ja teistes
raamatukogude valdkonna tegevust korraldavates regulatsioonides ja seaduses sätestatud
ülesannete täimise kohta.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule edastab Eesti Rahvusraamatukogu
andmekogusse järgmised andmed:
1) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõigu 1 punktis 2 sätestatud riiklikus
rahvusbibliograafias registreeritavate Eesti väljaannete kohta;
2) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõigu 1 punktis 5 sätestatud rahvusliku agentuurina
tegutsemisel väljastatud raamatute standardnumbrite (ISBN), jadaväljaannete
standardnumbrite (ISSN) ja noodiväljaannete standardnumbrite (ISMN) kohta.
§ 12. Lugeja ja seadusliku esindaja andmete kandmine andmekogusse ning sellega seoses
tehtavad toimingud
(1) Lugeja andmed kannab andmekogusse lugeja ise veebiliidese kaudu e-kataloogi või tema
taotlusel raamatukogu töötaja otse andmekogusse.
(2) Kuni 18-aastase isiku või täiskasvanud eestkostetava puhul kannab ka lapsevanem või
täiskasvanud eestkostetava seaduslik esindaja oma andmed ise veebiliidese kaudu e-kataloogi
või tema taotlusel raamatukogu töötaja otse andmekogusse.
(3) Lugejate andmed kantakse andmekogusse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või
õpilaspileti alusel.
(4) Autenditud kasutaja puhul luuakse raamatukogude andmekogusse lugejakirje, mis koosneb:
1) isikukirje andmetest;
2) raamatukoguga seotud andmetest;
3) alaealise ja täisealise eestkostetava puhul lisaks isikukirje andmetest ka lapsevanema või
muu seadusliku esindaja kohta ja lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekust, et
alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid teenuseid kasutada ja eeskoste kestus.
(5) Lugejakirje isikukirje andmekoosseis on järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) lokaalne isikukirje identifikaator;
4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev;
5) viimane andmete uuendamise kuupäev;
6) roll/teenus(ed) mida raamatukogu pakub lugejale.
(6) Lugejakirje raamatukoguga seotud andmekoosseis on järgmine:
1) koduraamatukogu, kus isik on lugejaks registreerunud;
2) kasutamise eeskirjaga nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev;
3) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus koos kuupäevaga.
(7) Lugejakirje lapsevanema või muu seadusliku esindajaga seotud andmekoosseis on
järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) lokaalne isikukirje identifikaator;
4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev;
5) viimane andmete uuendamise kuupäev;
6) roll/teenus(ed) mida raamatukogu pakub lugejale;
7) nõusolek;
8) eeskoste kestus.
(8) Andmekogus sisalduva lugejakirje suurim isikuandmete võimalik andmekoosseis on
järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) elukoht (postiaadress);
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress, kui see on olemas;
6) koduteeninduse vajadus;
7) puudega seotud teenuse liik ja kestus;
8) kasutamise eeskirjaga nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev;
9) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus;
10) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev (mugavusteenuse
kasutamiseks);
11) lugejagrupp (nt õpilane, üliõpilane);
12) akadeemiline staatus;
13) koduraamatukogu;
14) laenutused;
15) lugemisnimekirjad;
16) tagastused;
17) võlgnevused;
18) lugejakonto kehtivusaeg;
19) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev;
20) kasutajanimi;
21) parool;
22) amet;
23) töötaja akadeemilise üksuse ja nende koosseisus olevate allüksuste, tugiüksuste ja asutuste
andmed;
24) teaduskond;
25) ettevõte;
26) õppetase;
27) õppeasutus;
28) kursus või klass;
29) valdkonnad;
30) suhtluskeele eelistus;
31) teadete saamise kanali eelistus;
32) suhtluskanali eelistus;
33) teavituste eelistused;
34) lugejakaardi number;
35) lugejakaardi aegumise kuupäev;
36) üliõpilaskood;
37) teenuse pakkumiseks vajalik info;
38) volituse informatsioon.
§ 13. Raamatukogutöötaja kohta andmete kandmine andmekogusse ja ning sellega seoses
tehtavad toimingud
(1) Raamatukogutöötaja andmed kannab andmekogusse andmekogu või asutuse haldur.
(2) Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse
kirje, mille andmekoosseis on järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) raamatukogu, mille töötaja ollakse;
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress;
6) roll;
7) moodulid, mille ulatuses on töötajal õigused andmekoguga töötamisel.
§ 14. Väljaande, eseme ja andmebaasi metaandmete kandmine andmekogusse ning sellega
seoses tehtavad toimingud
(1) Väljaande, eseme või andmebaasi hankimiseks või arvele võtmiseks viiakse läbi objekti
kirjeldamine, eesmärgiga muuta leitavaks või ligipääsetavaks.
(2) Väljaande, eseme või andmebaasi täiskirje koostatakse andmekogusse arvele võtmisel ja/või
lugejale ligipääsetavaks tegemisel.
§ 15. Väljaande ja eseme laenutamiseks või kasutamiseks andmine ning sellega seoses
tehtavad toimingud
(1) Väljaannete ja esemete laenutusandmed kannab andmekogusse raamatukogu, mille kogusse
laenutatav väljaanne või ese kuulub. Kui lugeja vormistab laenutuse ise läbi iseteeninduse,
kantakse andmed andmekogusse läbi vastava liidestuse.
(2) Teise raamatukogusse laenutamisel kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) laenutav raamatukogu;
2) laentustähtaja algus- ja lõppkuupäev.
(3) Väljaande või eseme teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab
kasutamiseks andev raamatukogu selle kohta andmekogusse järgmised andmed:
1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed;
2) kasutusaja algus- ja kavandatud lõppkuupäev;
3) kasutuseesmärk;
4) seisund kasutamiseks andmise ajal;
5) kasutamise tingimused (sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded).
§ 16. Tellimusandmete kandmine andmekogusse ning sellega seoses tehtavad toimingud
(1) …..
§ 17. Väljaannete, sealhulgas trükitoodangu- ja raamatukogualase riikliku statistika
andmete kandmine andmekogusse
(1) …....
§ 18. Andmekogusse andmete kandmise alusdokumendid
(1) Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:
1) Eesti Rahvusraamatukogu seadus;
2) rahvaraamatukogu seadus;
3) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus;
4) kooliraamatukogude töökorralduse alused;
5) säilituseksemplari seadus;
6) autoriõiguse seadus;
7) andmete esitajate taotlus;
8) lugejatega sõlmitud lepingu täitmine;
9) raamatukogudega sõlmitud halduslepingud.
4. peatükk
Andmete esitamise ja väljastamise kord
§ 19. Andmete esitamise kord
(1) Andmete esitamisena käsitatakse andmete andmekogusse sisestamist ja andmekogusse
kantud andmete muutmist või kustutamist.
(2) Õigus andmeandja nimel andmete esitamiseks on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega
isikul.
(3) Andmete esitajad esitavad andmed andmekogusse veebilehel asuva viida kaudu üle
turvakanali ligipääsetavasse süsteemi.
(4) Andmete esitajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega
autentimisvahendit kasutades.
(5) Andmed esitatakse käesolevas peatükis sätestatud toimingute teostamisel ning nimetatud
tähtaegadel.
(6) Andmete esitamisel registreeritakse andmekogus automaatselt:
1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) asutus, kelle nimel andmed esitatakse;
3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg.
§ 20. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine
(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmeandja.
(2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab
andmeandja, kaasvastutav või volitatud töötleja isikuandandmed viivitamata ja muud andmed
vastavalt andmekvaliteedi protseduuridele.
(3) Kui andmekogu ei võimalda andmeandjal andmeid parandada, teavitab ta andmete
muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata § 4 lõikes 3 nimetatud kaasvastutavat
töötlejat. Kaasvastutav töötleja kontrollib andmete õigsust ning muudab või parandab andmed.
§ 21. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele
(1) Andmekogusse kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs
andmekogu e-kataloogi kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi
lõikes 5 sätestatud korras ja kasutajat tuvastamata.
(2) Andmekogusse kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja andmekogus vormistatud
dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul:
1) kaasvastutava töötleja ja andmeandja kaudu;
2) raamatukogu kaudu, kelle raamatukogu kogusse on konkreetne väljaanne või ese arvele
võetud, või hoiule võetud või kellele on konkreetne väljaanne või ese laenutatud või
kasutamiseks antud.
(3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised andmekogusse kantud andmed:
1) kasutuspiiranguga väljaande bibliograafilised ja leidumusandmed;
2) väljaande tiraaž;
3) väljaande või eseme ostuhind;
4) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed;
5) lugejate isikuandmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud andmetele võib juurdepääsupiirangu
kehtestada kohtu otsusega või raamatukogu juht juhul, kui väljaande raamatukogule üle andja
või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigused andmete töötlemiseks antakse
ainult nendele kaasvastutava või volitatud töötleja või andmeandja poolt määratud isikutele,
kellel on seda vaja oma raamatukogu tööülesannetest tulenevalt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigused peatatakse isiku töölt lahkumise
või tööülesannete muutumise korral.
§ 22. Ebaõigete andmete parandamine
(1) Kui andmeandja avastab, et ta on andmekogus esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud
viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama andmekogusse õiged andmed.
(2) Eesti Rahvusraamatukogul kui kaasvastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale
järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete
parandamiseks.
§ 23. Andmete logimine
(1) Andmete andmekogusse kandmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine
(edaspidi kanne) ning juurdepääsupiiranguga andmete vaatamine (edaspidi päring) logitakse.
(2) Andmekogus isikuandmetega tehtud toimingud logitakse. Kasutaja tuvastatakse
andmekogusse sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID, HarID või TAAT abil. Logis
säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle
teinud isikut.
(3) Iga andmekogus andmetega tehtud kande ja päringu kohta säilitatakse vähemalt järgmised
andmed:
1) kande või päringu sisu;
2) kande või päringu teinud isiku nimi;
3) kande või päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg.
(4) Logi säilitatakse 1 aasta kande või päringu tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel
logi andmed kustutatakse.
§ 24. Andmete säilitamine
(1) Andmekogus töödeldavaid RaRS § 19 lõikes 2 ja 3 ning ERRS § 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
lugejate või tema seadusliku esindaja andmeid säilitatakse isikustatult 3 aastat alates viimasest
raamatukogu teenuse kasutamisest või lugejaks olemise pikendamisest. Kui lugejal on
raamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid
ning andmeid säilitatakse kuni kohustuste täitmiseni.
(2) Andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugejate andmeid säilitatakse isikustatult
vastavalt raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele.
(3) Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste
asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 75 lõike 4 kohaselt
töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni.
(4) Andmekogus olevaid väljaannete ja esemete andmeid säilitatakse väljaande või eseme
mahakandmiseni, kui tegemist on laenukogusse kuuluva väljaandega. Litsentsiandmebaasi
andmeid säilitatakse litsentsi kehtivuse lõpuni, v.a juhul kui säilib arhiivi kasutamise võimalus.
(5) Rahvusraamatukogu koostatavasse Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogusse kuuluvaid
andmeid säilitatakse alaliselt.
(6) Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise,
arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides sätestatut.
§ 25. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Andmekogul on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks
päringuid ning saada andmeid andmekogudest.
(2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi:
1) isikut identifitseerivad andmed;
2) isiku esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime andmed;
3) isiku surma kuupäeva ja surma registreerimise kande numbri.
(3) isiku autentimiseks ja dokumentide digiallkirjastamiseks kasutatakse keskset
juurdepääsulahendust (SSO) koos allkirjastamise lahendusega. Autentimine toimub SSO
teenuse kaudu, mistõttu autentimismeetodi spetsiifilisi andmeid (näiteks parool, biomeetria
jms) ei vahetata.
Raamatukogude andmekogu usaldab SSO serverit, suunates kasutaja sinna autentima ning
saades vastusena tagasi kasutaja identiteedi.
1) TARA - riigi autentimisteenus, mis võimaldab autentida ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID ja
Euroopa Liidu eID-ga (piiriülene autentimine läbi eIDAS taristu kaudu);
2) SiGa - riigi allkirjastamisteenus, mida kasutatakse e-kataloogis lugejaks registreerimisel
raamatukogu registreerumisavalduse digiallkirjastamiseks;
3) HarID - haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus;
4) TAAT - haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja autoriseerimise taristu;
5) EHIS - Eesti Hariduse Infosüsteem, millest saadakse õppimise või õpetamise fakti
tõendavaid andmeid raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks, sealhulgas
(üli)õpilase õppimist tõendavad andmed (õpperühm, klass, õpingute alustamine ja lõpetamine)
ja õppejõu, õpetaja või õpetajaga võrdsustatud isiku töökohta puudutavad andmed ning
(õppeasutuse andmed (nimi, registreerimisnumber ja aadress);
(4) Rahvusraamatukogu kirjastajaportaal – kirjastaja poolt esitatud väljaannete
bibliograafilisted andmed;
(5) MTÜ Raamatukoguvõrgu Konsortsium Esteri kaanepiltide Kataloogi (EPIK) väljaannete
kaanepiltide, sisukokkuvõtete ja sisukordade andmed;
1) …
(6) makselahenduse teenuse osutaja - andmekogu tasuliste teenuste eest ja võlgnevuste
tasumiseks andmed;
1) …
(7) Logistikateenuse osutaja andmekogu teenustega seotud pakiveo ja kullerteenuste andmed.
1) …
(8) Raamatukogude iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid neis teostatud laenutuste ja
tagastuste andmed.
1) …
(9) Andmekogul on oma pidamise eesmärkide täitmiseks õigus andmevahetuseks läbi
rakendusliideste järgmiste andmekogude ja infosüsteemidega:
1) logistikateenuse osutaja - juurdepääs antakse pakiveo või kullerteenuse osutamiseks
vajalikele andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese;
2) raamatukogude juhtimise töölaud - statistiliste päringute jaoks (arendamisel);
3) raamatukogude dokumendihaldussüsteemid - juurdepääs antakse andmekogu vahendusel
lugejaks registreerumise avaldustele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese;
4) RaRa andmekogu DIGAR – juurdepääs antakse bibliograafilistele andmetele võimaldamaks
arendada andmekogu otsingufunktsionaalsust ja teostada automaatset kataloogimist.
Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese;
5) Bürokratt - Eesti riigi virtuaalne abiline, e-kataloogis nõuandev juturobot;
6) andmejälgija - andmesubjektile tema isikuandmetega seotud toimingutest ülevaate
andmiseks;
7) raamatukogude iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid - juurdepääs antakse laenutaja
laenutuse ja tagastuse tuvastamiseks vajalikele andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi
turvalise liidese;
8) raamatupoodide süsteemid - komplekteerimise automatiseerimiseks;
9) õppeinfosüsteemid - kuvavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga seotud laenutuste
kohta;
10) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem - väljaannete ja eksemplaride
logistika haldamiseks.
11) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid - arvete ja rahaliste nõuetega seotud toimingute
automatiseerimiseks.
12) RaRa andmekataloog - juurdepääs antakse andmekogu infosüsteemi metaandmestikule ja
andmekataloogis andmestikele nende kirjeldamiseks ning andmekogus andmekvaliteedi
kontrollide teostaiseks. Andmekogu infosüsteemi juurdepääs võimaldatakse
otsejuurdepääsuna;
13) avaandmete lahendused - teistest raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ja
andmete jagamiseks;
14) API otspunktid - võimaldavad luua liidestusi uute teenuste pakkumiseks, näiteks ruumide
broneerimise ja uste avamise süsteemid.
15) raamatukogude raamatukogusüsteemid - juurdepääs antakse andmekogu bibliograafilistele
andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese.
(10) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
5. peatükk
Järelevalve, andmekogu rahastamine ja lõpetamine
§ 26. Riiklik ja haldusjärelevalve
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad
Kultuuriministeerium ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda õigusaktides toodud
pädevusele.
(2) Rahvusraamatukogu kontrollib andmekogu toimingute vastavust käesolevale määrusele.
§ 27. Andmekogu pidamise rahastamine (finantseerimine)
Andmekogu pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ning arendustöid rahastatakse
riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kui andmekogu kaasvastutava töötleja eelarve kaudu või
muudest kaasvastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest.
§ 28. Andmekogu lõpetamine
(1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku
arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.
(3) Andmekogu lõpetatakse kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud
nõuetega.
(4) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt.
Lisa 1 Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamine (lisatud).
Lisa 2 Raamatukogu andmekogusse esitatavate andmete loetelu (täpsustatakse ja lisatakse
pärast Raamatukogude andmekogu arenduse lõppu).
6. peatükk
Rakendussäte
Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
„Raamatukogude andmekogu põhimäärus“
Lisa 1
Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamine
1. peatükk
Alamandmekogu nimi ja vastutav töötleja
1. Raamatukogude andmekogu Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu (edaspidi
alamandmekogu) ametlik nimi on „Eesti rahvusbibliograafia“.
1.1. Alamandmekogu ingliskeelne nimetus „The Estonian National Bibliography“.
2. Alamandmekogu (edaspidi alamandmekogu) vastutav töötleja on Eesti Rahvusraamatukogu
(edaspidi Rahvusraamatukogu).
3. Alamandmekogu pidamise eesmärk on tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusest ja
säilituseksemplari seadusest eesti väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine,
bibliograafiaandmete alaline säilitamine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks tegemine.
3.1. Eesti väljaandena käsitatakse käesolevas määruse lisa 1 peatükis 4. Alamaandmekogu Eesti
rahvusbibliograafia koostamise alused nimetatud Eestis kõigis keeltes ja välismaal eesti keeles
avaldatud väljaandeid.
3.2. Lisaks eesti väljaannetele registreeritakse rahvusbibliograafias ka eestikeelsete väljaannete
tõlked ja Eestist pärit autorite võõrkeelsed väljaanded ning väljaspool Eestit ilmunud
võõrkeelsed Eesti kultuuri- ja teaduspärandisse kuuluvad väljaanded.
3.3. Alamandmekogu koostamise täpsemad põhimõtted on fikseeritud käesoleva lisa 1 peatükis
4. „Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused“.
4. Registreerimise tingimuseks on väljaande avaldatus autoriõiguse seaduse tähenduses.
5. Alamandmekogus registreeritakse väljaanded olenemata andmekandjast, ilmumisajast ja –
kohast.
6. Alamandmekogu andmetel on informatiivne tähendus.
7. Alamandmekogu peetakse kooskõlas avaliku teabe seadusega.
8. Andmekogu põhimääruse alamandmekogu pidamise lisas kasutatakse mõisteid alljärgnevas
tähenduses:
8.1. Väljaanne – kas trükisena, muul füüsilisel teabekandjal või elektroonilisel kujul avaldatud
teos (nt trükis, e-raamat, plakat, heliplaat, kompaktketas jne.)
8.2. MIRKO –raamatukogude andmekogu e- kataloog.
8.3. MARC21 – rahvusvaheliselt tunnustatud arvutiloetava kataloogimise vorming.
peamiselt bibliograafia- ja normikirjete esituseks ja struktureerimiseks arvutiloetaval
andmekandjal.
8.4. ISBD – rahvusvahelised bibliograafilise kirjeldamise reeglid.
8.5. RDA – rahvusvaheline kataloogimisstandard.
8.6. AACR2 – angloameerika kataloogimisreeglid.
8.7. UDK – universaalne kümnendliigitus, milles kirjandus on rühmitatud teadusalade kaupa
numbriliste indeksite järgi.
8.8. Vastutav töötleja – korraldab alamandmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete
haldamist, vastutab alamandmekogu haldamise seaduslikkuse eest.
8.9. Volitatud töötleja – võib olla nii vastutava töötleja kontrolli all tegutsev alamandmekogu
igapäevane haldaja kui ka teenuste osutaja, näiteks andmekogu majutaja või arendajana.
2. peatükk
Alamandmekogu pidamine
1. Eesti rahvusbibliograafia on osa e-kataloogist MIRKO, millel on ühine kasutajaliides ja ühine
andmete otsingut ning käitlust võimaldav tarkvara.
2. Andmete alusdokumendid on autoriõiguse seaduse tähenduses avaldatud ja
rahvusbibliograafias registreeritud väljaanded ja andmed nende kohta.
3. Andmete esituse vorm ja sisu vastavad:
3.1. rahvusvahelistele kirjereeglitele (ISBD-d; RDA);
3.2. Eesti otsitunnuste moodustamise reeglitele (AACR2; RDA);
3.3. arvutiloetava kataloogimise vormingule (MARC21);
3.4. Eesti märksõnastikule;
3.5. universaalsele kümnendliigitusele (UDK);
3.6. Rahvusraamatukogu poolt koostatud juhendmaterjalidele.
3. peatükk
Alamandmekogu koosseis
1. Alamandmekogusse kantakse rahvusbibliograafiasse kuuluvate väljaannete:
1.1. metaandmed, mis vastavad rahvusvahelistele väljaannete bibliograafilise kirjeldamise
reeglitele;
1.2. autorsusega seotud isiku- ja kollektiivinimed.
2. ERB alamandmekogu detailne andmekoosseis.
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
100 - Isikunimi pealdisena
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
100 - Isikunimi pealdisena a) isikunimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
100 - Isikunimi pealdisena b) numeratsioon
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
100 - Isikunimi pealdisena c) - nimega seotud tiitlid, muud
sõnad
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
100 - Isikunimi pealdisena d) - nimega seotud daatumid
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
110 - Kollektiivautor pealdisena
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
110 - Kollektiivautor
pealdisena
a) kollektiivi nimi või
võimupiirkonna nimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
110 - Kollektiivautor
pealdisena
b) allüksuse või asutuse
konverentsi nimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
110 - Kollektiivautor
pealdisena
c) asutuse konverentsi
toimumise koht
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
110 - Kollektiivautor
pealdisena
d) asutuse konverentsi
toimumise aeg
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
110 - Kollektiivautor
pealdisena
n) asutuse konverentsi
järjenumber
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi a) isikunimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi b) numeratsioon
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi c) nimega seotud tiitlid, muud
sõnad
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi d) daatumid
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi e) tegija funktsioon e.
rollinimetus
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi n) teose osa number
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi p) teose osa pealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
700 - Täiendkirje: isikunimi t) teose pealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
a) kollektiivi nimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
b) allüksuse või asutuse
konverentsi nimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
c) asutuse konverentsi
toimumise koht
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
d) asutuse konverentsi
toimumise aeg
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
e) tegija funktsioon e.
rollinimetus
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
n) asutuse konverentsi
järjenumber
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
n) teose osa number
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
p) teose osa pealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
710 - Täiendkirje: kollektiivi
nimi
t) teose pealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
a) ajutise kollektiivi nimi
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
c) toimumiskoht
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
d) toimumisaeg
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
e) allüksus
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
n) järjenumber
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
n) teose osa number
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
p) teose osa pealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
711 - Täiendkirje: ajutine
kollektiivautor
t) teose pealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
730 - Täiendkirje: anonüümse
(autorita) teose ühtluspealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
730 - Täiendkirje: anonüümse
(autorita) teose ühtluspealkiri
a) ühtluspealkiri
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
730 - Täiendkirje: anonüümse
(autorita) teose ühtluspealkiri
d) lepingu allakirjutamise aeg
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
730 - Täiendkirje: anonüümse
(autorita) teose ühtluspealkiri
l) teose keel
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
730 - Täiendkirje: anonüümse
(autorita) teose ühtluspealkiri
n) teose osa number
Autorsusega seotud isiku- ja
kollektiivinimed ning
ühtluspealkirjad
730 - Täiendkirje: anonüümse
(autorita) teose ühtluspealkiri
p) teose osa pealkiri
Editsiooniandmed
Editsiooniandmed 250 - editsiooniandmed
Füüsilise kirjelduse andmed
Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus
Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus a) laadi erimäärang ja/või maht
Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus b) täiendandmed
Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus c) mõõtmed
Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus e) irdlisa
Ilmumisandmed
Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed
Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed a) ilmumis- või levitamiskoht
Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed b) kirjastaja, levitaja
Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed c) ilmumisaasta või
autoriõiguse aasta
Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed e) trükkimiskoht,
valmistamiskoht
Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed f) trükikoda, valmistaja nimi
Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed g)
trükkimisaasta/valmistamisaasta
Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi
Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi a) riik
Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi b) osariik, provints
Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi c) maakond
Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi d) linn
Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi f) linnaosa
Ilmumisandmed a) Ilmumis- või levitamiskoht
Ilmumisandmed b) kirjastaja, levitaja
Ilmumisandmed c) ilmumisaasta või
autoriõiguse aasta
Ilmumisandmed e) trükkimiskoht,
valmistamiskoht
Ilmumisandmed f) trükikoda, valmistaja nimi
Ilmumisandmed g)
trükkimisaasta/valmistamisaasta
Laadiomased andmed
Liigiindeksid
Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks
Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks 2) indeksi allikas
Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks a) indeks
Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks
Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks 2) indeksi allikas
Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks a) põhiindeks
Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks x) liigi üldmääraja
Märksõnad
Märksõnad 600 - isikunimi
Märksõnad 600 - isikunimi 5) raamatukogu siigel ja
kohaviit provenientsi märkimise
puhul
Märksõnad 600 - isikunimi a) isikunimi
Märksõnad 600 - isikunimi b) numeratsioon
Märksõnad 600 - isikunimi c) nimega seotud tiitlid, muud
sõnad
Märksõnad 600 - isikunimi d) daatumid
Märksõnad 600 - isikunimi e) tegija funktsioon e.
rollinimetus
Märksõnad 600 - isikunimi n) teose osa number
Märksõnad 600 - isikunimi p) teose osa pealkiri
Märksõnad 600 - isikunimi t) teose pealkiri
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi 5) raamatukogu siigel ja
kohaviit provenientsi märkimise
puhul
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi a) kollektiivi nimi või
võimupiirkonna nimi
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi b) allüksuse või asutuse
konverentsi nimi
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi c) asutuse konverentsi
toimumise koht
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi d) asutuse konverentsi
toimumise aeg
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi e) tegija funktsioon e.
rollinimetus
Märksõnad 610 - kollektiivi nimi n) asutuse konverentsi
järjenumber
Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi
Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi a) ajutise kollektiivi nimi
Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi c) toimumiskoht
Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi d) toimumisaeg
Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi e) allüksus
Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi n) järjenumber
Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)
teose ühtluspealkiri
Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)
teose ühtluspealkiri
a) ühtluspealkiri
Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)
teose ühtluspealkiri
d) lepingu allakirjutamise aeg
Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)
teose ühtluspealkiri
l) teose keel
Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)
teose ühtluspealkiri
n) teose osa number
Märksõnad 630 - anonüümse (autorita)
teose ühtluspealkiri
p) teose osa pealkiri
Märksõnad 650 - teemamärksõna
Märksõnad 651 - kohamärksõna
Märksõnad 653 - ajamärksõna
Märksõnad 655 - vormimärksõna
Märkused
Märkused 500 - üldmärkused
Märkused 502 - Märkus "välja antud
koos" kohta
Märkused 502- väitekirja märkus
Märkused 504 - bibliograafia ja registrite
märkus
Märkused 505 - Sisu märkus
Märkused 505 - Sisu märkus a) sisu märkus
Märkused 505 - Sisu märkus r) vastutusandmed
Märkused 505 - Sisu märkus t) pealkiri
Märkused 506 - Kasutuspiirangu märkus
Märkused 516 - märkus elektroonilise
teaviku tüübi kohta
Märkused 520 - kokkuvõte, andmebaas
Märkused 525 - kaasande või lisa märkus
Märkused 530 - täiendava kandja märkus
Märkused 533 - elektroonilise
reproduktsiooni märkus
Märkused 533 - elektroonilise
reproduktsiooni märkus
a) koopia tüüp
Märkused 533 - elektroonilise
reproduktsiooni märkus
b) kopeerimise koht
Märkused 533 - elektroonilise
reproduktsiooni märkus
c) koopia valmistaja
Märkused 533 - elektroonilise
reproduktsiooni märkus
d) koopia valmistamise aeg
Märkused 533 - elektroonilise
reproduktsiooni märkus
e) koopia füüsiline kirjeldus
Märkused 533 - elektroonilise
reproduktsiooni märkus
n) märkus
Märkused 534 - algupärandi märkus
Märkused 534 - algupärandi märkus c) algupärandi ilmumisandmed
Märkused 534 - algupärandi märkus f) algupärandi seeriaandmed
Märkused 534 - algupärandi märkus n) märkus
Märkused 534 - algupärandi märkus t) algupärandi pealkiri
Märkused 534 - algupärandi märkus x) ISSN
Märkused 534 - algupärandi märkus z) ISBN
Märkused 538 - süsteemi nõuete ja
juurdepääsu märkus
Märkused 545 - biograafiliste või
ajalooliste andmete märkus
Märkused 546 - keelemärkus
Märkused 547 - leidumuse märkus
Märkused 561 - provenientsi märkus
Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga
seotud märkus
Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga
seotud märkus
a) identifitseerivad märkused
Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga
seotud märkus
b) eksemplari identifiseerivad
andmed
Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga
seotud märkus
c) väljaannet identifitseerivad
andmed
Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga
seotud märkus
e) eksemplaride arv
Märkused 580 - lingitud kirje märkus
Märkused 586 - autasumärkus
Pealkirja- ja vastutusandmed
Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja
vastutusandmed
Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja
vastutusandmed
a) põhipealkiri
Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja
vastutusandmed
b) täiendandmed
Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja
vastutusandmed
c) vastutusandmed
Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja
vastutusandmed
n) teose osa number
Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja
vastutusandmed
p) teose osa pealkiri
Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad
Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad a) põhipealkiri
Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad b) täiendandmed
Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad n) osa number
Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad p) osa pealkiri
Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri
Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri 5) raamatukogu siigel ja
kohaviit provenientsi märkimise
puhul
Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri a) Pealkiri ; Kokkuleppeline
pealkiri või kogu nimetus
provenientsi märkimise puhul
Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri n) teose osa number
Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri p) teose osa pealkiri
Seeriaandmed
Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed
Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed a) pealkiri
Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed n) osa number
Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed p) osa pealkiri
Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed v) seeria järjenumber
Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed x) ISSN
Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed
Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed a) seeriaandmed
Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed v) seeria järjenumber
Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed x) ISSN
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
a) isikunimi
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
b) numeratsioon
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
c) - nimega seotud tiitlid, muud
sõnad
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
d) daatumid
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
n) teose osa number
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
p) teose osa pealkiri
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
t) teose pealkiri
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
v) köite number
Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje -
Isikunimi
x) rahvusvaheline
standardnumber
Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,
ühtluspealkiri
Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,
ühtluspealkiri
a) ühtluspealkiri
Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,
ühtluspealkiri
n) teose osa number
Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,
ühtluspealkiri
p) teose osa pealkiri
Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,
ühtluspealkiri
v) köite number
Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje,
ühtluspealkiri
x) rahvusvaheline
standardnumber
Seosed ja lingid
Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt lisale
Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt
lisale
a) põhikirje pealdis
Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt
lisale
c) täpsustus
Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt
lisale
t) pealkiri
Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt
lisale
w) kirje number
Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt
lisale
z) ISBN
Seosed ja lingid 772 - link lisalt põhiväljaandele
Seosed ja lingid 772 - link lisalt
põhiväljaandele
a) põhikirje pealdis
Seosed ja lingid 772 - link lisalt
põhiväljaandele
c) täpsustus
Seosed ja lingid 772 - link lisalt
põhiväljaandele
t) pealkiri
Seosed ja lingid 772 - link lisalt
põhiväljaandele
w) kirje number
Seosed ja lingid 772 - link lisalt
põhiväljaandele
x) ISSN
Seosed ja lingid 772 - link lisalt
põhiväljaandele
z) ISBN
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale a) põhikirje pealdis
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale b) trükikordus
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale c) täpsustus
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale d) ilmumisandmed
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale g) seose kirjeldus
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale i) kuvatav tekst
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale t) pealkiri
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale w) kirje number
Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale z) ISBN
Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile
Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile a) põhikirje pealdis
Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile c) täpsustus
Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile t) pealkiri
Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile w) kirje number
Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile z) ISBN
Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale
Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale a) põhikirje pealdis
Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale c) täpsustus
Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale t) pealkiri
Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale w) kirje number
Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale z) ISBN
Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata seosega
teosele
Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata
seosega teosele
a) põhikirje pealdis
Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata
seosega teosele
c) täpsustus
Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata
seosega teosele
t) pealkiri
Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata
seosega teosele
w) kirje number
Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata
seosega teosele
z) ISBN
Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja
juurdepääs
Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja
juurdepääs
u) URL
Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja
juurdepääs
x) kasutajale varjatud märkus
Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja
juurdepääs
z) märkus
Standardnumbriandmed
Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber
Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber a) ISBN
Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber c) hind
Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber z) vale ISBN
Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid
Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid 2) standardnumbri või koodi
allikas
Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid a) standardnumber või kood
Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid z) vale number
4. peatükk
Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused
1. Eesti rahvusbibliograafiat koostatakse tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusest ja
säilituseksemplari seadusest eesti väljaannete (edaspidi rahvusväljaanne) riikliku
bibliograafilise registreerimise (edaspidi registreerimine) ülesandest.
1.1. Rahvusväljaannetena käsitatakse Eestis kõigis keeltes avaldatud ja välismaal eesti keeles
avaldatud väljaandeid olenemata andmekandjast ja ilmumisajast.
1.2. Lisaks rahvusväljaannetele registreeritakse rahvusbibliograafias alljärgnevad võõrkeelsed
väljaspool Eestit ilmunud Eesti kultuuri- ja teaduspärandisse kuuluvad väljaanded:
1.2.1. väljaanded, mille aluseks on eestikeelne algupärand, s.o tõlge eesti keelest;
1.2.2. Eesti ja Eestist pärit autorite võõrkeelsed algupärandid;
1.2.3. Eesti ja Eestist pärit autorite ja/või interpreetide noodiväljaanded ja auvised;
1.2.4. peamiselt Eestit, eestlasi, eesti keelt, teisi Eestis elanud/elavaid etnilisi rühmi ja Eestis
elanud/elavaid isikuid käsitlevad väljaanded;
1.2.5. seadused, määrused ja ringkirjad, mis kehtisid ainult Vene Keisririigi Balti
kubermangudes;
1.2.6. õpikud, mis ilmusid Vene Keisririigi Balti kubermangudes kasutamiseks Eesti- ja/või
Liivimaa kubermangu koolides; Vene Keisririigi teistes piirkondades ilmunud õpikud, mis olid
õppekonna kuraatori poolt Balti kubermangude koolides kasutamiseks lubatud või soovitatud
(trükises peab sisalduma vastav luba või soovitus).
2. Registreerimise põhimõtted
2.1. Registreerimine toimub Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogus (edaspidi ERB), mida
peetakse vastavalt Raamatukogude andmekogu lisas 1 "Eesti rahvusbibliograafia
alamandmekogu pidamine" sätestatule.
2.2. Registreerimise tingimuseks on väljaande avaldatus autoriõiguse seaduse tähenduses.
2.3. Väljaanded registreeritakse jooksvalt.
2.4. Registreeritavaks bibliograafiaüksuseks on teose kehastus. Erinevateks kehastusteks
võivad olla:
2.4.1. kordustrükk ja/või kordusväljaanne,
2.4.2. erinev kandja (nt trükiväljaanne – võrguväljaanne, helikassett – CD, VHS – DVD jt).
2.4.3. äratrükk – jadaväljaandes või artiklikogumikus ilmunud artikkel, mis on iseseisvalt
avaldatud ja mis on identifitseeritav omaette bibliograafiaüksusena.
2.5. Eraldi bibliograafiaüksuseks ei loeta juurdetrükke ning väljaande tagatis- või
kasutuskoopiaid.
2.6. Registreeritavaks bibliograafiaüksuseks on ka väljaanded, mis kuuluvad kohtulahendi
alusel hävitamisele või kustutamisele ja väljaanded, mille suhtes on autor esitanud nõude teose
kasutamise lõpetamiseks (autor on teose tagasi võtnud).
3. Registreerimise valikupõhimõtted
3.1. ERB-s registreeritakse alljärgnevad väljaandelaadid sõltumata ilmumisajast, kandjast ja
formaadist ning juurdepääsupiirangutest:
3.1.1. raamatud (49 ja enam lk), brošüürid (5-48 lk) ja jätkväljaannetena avaldatud
monograafiad;
3.1.2. jadaväljaanded ja teised pidevväljaanded – ajakirjad, ajalehed, väikelehed (sh infolehed
ja -bülletäänid), jätkväljaanded ja lõimväljaanded (v.a veebilehed);
3.1.3. noodiväljaanded, sh ühte muusikateost sisaldavad noodid ja teoste kogumikud, samuti
muusikaalased õppematerjalid, mille mahust vähemalt poole moodustavad muusikateoste või
nende osade noodid, ning muusikaõpetuse töövihikud;
3.1.4. auvised – audiovisuaalset informatsiooni sisaldavad väljaanded, sh teise
bibliograafiaüksuse lisana ilmunud auvised, mis on identifitseeritavad omaette
bibliograafiaüksusena;
3.1.5. kartograafiaväljaanded – gloobused, kaardid, atlased, sh piiratud kasutajaskonnale
valmistatud kaardid ja plaanid, kontuurkaardidtöövihikud, väljatrükid digitaalsetest
kaardiandmebaasidest, sh teise bibliograafiaüksuse lisana ilmunud kartograafiaväljaanded, mis
on identifitseeritavad omaette bibliograafiaüksusena;
3.1.6. graafilised trükised – plakatid;
3.2. Enne 1945. aastat ilmunud väljaannete registreerimisel võib rakendada käesolev peatüki
punktides 3.1. nimetatust erinevaid valikupõhimõtteid.
4. Rahvusbibliograafias ei registreerita järgmisi väljaandeid:
4.1.1. käsikirjad;
4.1.2. jadaväljaannetes ja artiklikogumikes avaldatud artiklid, va siis, kui need on avaldatud
äratrükkidena, mis on identifitseeritavad eraldiseisvate bibliograafiaüksustena (vt. käesoleva
ptk. punkt 2.5. ja 3);
4.1.3. kliendilehed;
4.1.4. asutusesisesed dokumendid (sisekommunikatsiooni väljaanded, asutusesisesed
normdokumendid jmt;
4.1.5. ainult Eestis trükitud, kuid väljaspool Eestit kirjastatud ja levitatavad teosed;
4.1.6. Eestis kirjastatud, kuid väljaspool Eestit levitatavad väljaanded, mis ei ole eesti keeles
ega olulised Eesti kultuurile
4.1.7. Eesti kultuurile ebaolulist informatsiooni sisaldavad võrguväljaanded, kus puudub Eesti
ühiskonna ja selle uurimise seisukohalt asjakohane informatsioon (nt ainult reklaami või muud
müügialast informatsiooni sisaldavad võrguväljaanded; hasart- või muud mängukeskkonnad
jne).
4.1.8. standardid;
4.1.9. patendid;
4.1.10. kasutusjuhendid, tehniliste seadmete manuaalid;
4.1.11. toote- ja ravimikataloogid, kaubapakkumiste nimestikud;
4.1.12. ristsõnaväljaanded;
4.1.13. mängud, sh lauamängud, mängukaardid, elektroonilised mängud (nt. arvuti- vm
seadmetel mängimiseks mõeldud mängud);
4.1.14. postkaardid;
4.1.15. telefoniraamatud;
4.1.16. sõiduplaanid;
4.1.17. kutsed, ankeedid;
4.1.18. kalendrid ja päevikud, va mahuka tekstiosaga teatmik-kalendrid;
4.1.19. turismialased jm voldikud;
4.1.20. teatri-, kontserdi-, spordi- ja kultuuriürituste kavad ja programmid;
4.1.21. näituste ja messide kataloogid (va kunsti- ja fotonäituste kataloogid)
4.1.22. müüri-, laulu- ja lendlehed;
4.1.23. üksikute erialade ja ainekursuste õppeprogrammid ning õppeplaanid;
4.1.24. valimiste materjalid;
4.1.25. võrguväljaannete väljatrükid;
4.1.26. eeltrükid (uurimuse eelväljaanne enne lõplikku trükki);
4.1.27. Eestis subtiitritud välismaised videosalvestised;
4.1.28. raadio- ja telesaated, podcastid;
4.1.29. blogid, sotsiaalmeedia kanded;
4.1.30. veebilehed.
Kavand 5
Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused
Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 77 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise
teenuste loetelu ning teenuste tasu arvutamise alused raamatukogudele.
(2) Määrust kohaldatakse andmekogu liitunud raamatukogule.
(3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu on kulupõhine.
Kasutamise tasu arvutatakse lähtuvalt liitumislepingus kokku lepitud teenustest ja nende
kasutamise mahust.
(4) Rahvaraamatukogude liitumine raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise
kulupõhine tasu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.
2. peatükk
Raamatukogude andmekogu moodulid
§ 2. Raamatukogude andmekogu moodulite loetelu.
(1) Raamatukogu andmekogu moodulid on järgmised:
1) e-kataloog (Minu raamatukogu MIRKO);
2) raamatukogusüsteem;
3) keskne lugejate registreerimise ja autentimise süsteem (SSO);
4) ….
3. peatükk
Raamatukogude andmekogu teenused
§ 3. Raamatukogu andmekogu teenuste loetelu ja tasu arvutamise ühik
(1) Liitumisega seotud teenused on järgmised:
1) raamatukogu liitumine ja esmakordne seadistamine;
2) raamatukogu andmete migreerimine ja testimine;
3) raamatukogu andmete korrastamine.
(2) Andmekogu kasutamise teenused on järgmised:
1) raamatukogusüsteemi tarkvara hooldustasu (majutus, varukoopiad, regulaarsed uuendused
ja nende paigaldamine, igapäevane hooldus ja kasutajatugi);
2) e-kataloogi hooldustasu (majutus, hooldus, kasutajatugi);
3) litsentsi tasu, mille suurus sõltub raamatukogu töötajate-, lugejate-, biblio- ja eksemplaride
kirjete arvust (hallatavate kogude suurusest);
4) testkeskkondade kasutamise tasu;
5) raamatukogupõhised erilahendused ja nendel baseeruvad teenused (iseteenindus seadmed,
raamatu kapid, liidesed kolmanda osapoole tarkvaradega).
(3) Alamandmekogu kasutamise teenused on järgmised:
1) alamandmekogu moodustamine ja andmete korrastamine;
2) alamaandmekogu andmetel tuginevad erilahendused.
1
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) eelnõuga asendatakse kehtiv rahvaraamatukogu seadus
ning ajakohastatakse koos Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) muudatustega
rahvaraamatukogude ja Rahvusraamatukogu (RaRa) rollid, ülesanded ja juhtimine ning
asutatakse raamatukogude andmekogu. Eelnõu eesmärk on tagada kasutajakeskne ja
kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti.
Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:
1. ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted;
2. määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded;
3. ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhtimine ja struktuur;
4. muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist;
5. asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud
raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis;
6. rakendatakse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad
teenuste kasutamist.
Eelnõuga võimaldatakse kohalikele omavalitsustele paindlikum rahvaraamatukogude võrgu
korraldamine, lähtuvalt elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest
vajadustest.
Eelnõuga määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka
haridusasutusena. Põhiülesanneteks seatakse sealhulgas kogukonna vajadustest lähtuvate
mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning nende kättesaadavaks tegemine,
juurdepääsu tagamine avalikele e-teenustele, lugemisharjumuse kujundamine, koolituste ja
harivate tegevuste korraldamine, ning kogukonna- ja riigielus osalemise toetamine
olemasolevate võimaluste piires. Eelnõu järgi on rahvaraamatukogu üks põhieesmärke ka
ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine.
Eelnõuga nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt
korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt,
rändraamatukogu). Täpsustakse rahvusraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimise nõudeid
nähes ette, et rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks
selle pikendamise võimalusega. Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse
regulatsioon.
Olulise muudatusena nähakse ette riiklike haldusülesannete etapiviisiline volitamine RaRa-le.
Seni maakonnaraamatukogude täidetavad ülesanded antakse järk-järgult RaRa-le, sealhulgas
rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine ja arendamine, rahvaraamatukogu sisulise
töö aruannete kogumine ja analüüsimine, piirkondlik erialane nõustamine ja koolituste
koordineerimine, programmides osalemise koordineerimine ning riikliku toetuse eest
väljaannete keskne hankimine. Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 31. detsembrini 2026
kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside pidamise ülesannete täitmist.
Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja
2
muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks
ning efektiivsemaks. Samuti soovitakse võimaldada raamatukogutöötajatel keskenduda
teenuste sisulisele arendamisele nii üksikute raamatukogude kui ka kogu võrgustiku tasandil.
Eelnõuga luuakse ERRS-is raamatukogude andmekogu õiguslik alus. Andmekogu asutab
kultuuriminister ning kaasvastutavad andmetöötlejad on Kultuuriministeerium (KuM) ja RaRa.
Rahvaraamatukogudele on andmekoguga liitumine kohustuslik ning sellega seotud kulud katab
KuM. Kultuuriminister kehtestab raamatukogudele andmekoguga liitumise ja selle kasutamise
tasu arvutamise alused ning piirmäärad. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja
teenuste kvaliteedi, mis võimaldab lugejatel tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti
Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis. Samuti on tulevikus ühe andmekogu
ülalpidamine ja arendamine kulutõhusam.
ERRS-i muudatustega suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale, kaasates
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, et tagada
tõhusam juhtimine uute ülesannete täitmisel.
Täpsustatakse RaRa teadus- ja arendustegevuse ülesandeid, sh lisandub kutsekoolituse ja
koostööprogrammide algatamise funktsioon.
Eelnõuga luuakse ka võimalus delegeerida RaRa-le halduslepingu alusel KuM raamatukogude
valdkonna sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimine ja toetuste menetlemine.
Eelnõuga luuakse alus kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluste läbiviimiseks. Kui
riigil on otsuse tegemiseks vajalikud andmed olemas, võimaldab automatiseeritud menetlus
teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta. Muudatus aitab vähendada kodanike
halduskoormust ning muudab raamatukoguteenuste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks.
Kõik muudatused on suunatud raamatukoguvõrgu terviklikkuse tugevdamisele, teenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning kasutajamugavuse suurendamisele.
Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, osaliselt 2027. aasta 1. jaanuaril.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna
raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja
haldusosakonna õigusnõunikud Karin Ligi (teenistussuhe peatunud) ja Külli Siim
([email protected], 628 2231). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ
([email protected], 626 4284).
Eelnõu väljatöötamisse andsid aastatel 2022–2024 olulise panuse Rahvaraamatukogude
Nõukogu liikmed: Janne Andresoo – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (kuni 2023), Kaie
Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor, Marina Jantson – Pärnu Keskraamatukogu
teeninduse peaspetsialist (kuni 2023), Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik
(kuni 2022), Aira Lepik – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi raamatukogunduse
lektor, Reet Lubi – Viljandi Linnaraamatukogu direktor, Kati Maidla – Põlva Keskraamatukogu
direktor, Kristina Pai – Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor, Katre Riisalu
– Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, Angela Saksing – Eesti Linnade ja Valdade
Liidu nõunik, Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, Asko Tamme – Eesti
3
Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor, Krista Visas – Pärnu Keskraamatukogu
direktor, Kaili Õunapuu-Seidelberg – Rakvere Raamatukogu direktor ja Martin Öövel – Eesti
Rahvusraamatukogu peadirektor.
Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Justiitsministeeriumiga,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga,
Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri Kantseleiga, Andmekaitse
Inspektsiooniga, Riigi Infosüsteemide Ametiga, Eesti Rahvusraamatukoguga, Eesti Linnade ja
Valdade Liiduga, kohalike omavalitsustega, maakonnaraamatukogudega,
rahvaraamatukogudega, teadusraamatukogudega, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ning
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1, mille punkt 08.01.06 on
sõnastatud järgmiselt: „Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset
raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.“.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvaraamatukogu seadus (edaspidi ka RaRS) (RT I 1998,
103, 1696) ning muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ka ERRS)
redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2022, 15 ja säilituseksemplari seaduse (edaspidi
SäES) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2016, 1. Eelnõusse on kavandatud ka hiljem
(2027. aasta 1. jaanuaril) jõustuvad muudatused 2026. aasta 1. juulil jõustuvasse RaRS-i.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogude reformi elluviimist toetav ja
rahvaraamatukogude tegevust ajakohaselt reguleeriv õiguslik raamistik. Rahvaraamatukogude
reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud
ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu
arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks.
RaRS-i eelnõu on vaid osa reformist, mille elementideks on ka rahvaraamatukogude digipööre
(e-laenutuse teenuse käivitamine, raamatukogude statistiliste andmete juhtimistöölaua
rakendamine, väljaannete digimine), rahvaraamatukogude struktuuri ümberkorraldamine,
riiklike toetusmeetmete rakendamine (rahvaraamatukogude kiirendi), teenuste
konsolideerimine (Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate raamatukogu ülesannete üle
andmine Eesti Rahvusraamatukogule) ja raamatukoguvõrgu terviklik arendamine
(rahvaraamatukogude arendusüksuse loomine, raamatukogude andmekogu rakendamine).
Eesmärk on 1998. aastal jõustunud RaRS-i terviklikult uuendada. Kõnealuses seaduses tehti
olulisemad sisulised muudatused viimati 2007. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid korrektuure
näiteks seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm.
4
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)2 (edaspidi ka IKÜM) jõustumisega. Aastate
jooksul on Kultuuriministeeriumile (edaspidi ka KuM) esitatud hulk seaduse muutmise
ettepanekuid nii rahvaraamatukogude endi, nende pidajateks olevate kohalike omavalitsuste kui
ka valdkondlike esindusorganisatsioonide poolt. Mitmed probleemkohad on ilmnenud ka KuM-
i kui raamatukogunduse valdkonna korraldaja igapäevatöös.
Rahvaraamatukogude reformi elluviimisega seoses vajab täiendamist ka ERRS, milles tehakse
lisaks Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi ka RaRa) juhtimise korraldust ajakohastavaid ja
muid tehnilist laadi muudatusi.
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK
esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse
avaldamiseks 2020. aasta mais.3
VTK-s seati eesmärgiks RaRS-i terviklik kaasajastamine ja kirjeldati seitset olulisemat
kavandatavat muudatust. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud
muudatuste kaupa.
VTK: Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine
Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted, mis seni on baseerunud üksnes kohaliku
omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) elanike arvul, asendatakse eelnõuga põhimõtete ja
näitajatega, millest lähtudes on KOV-il paindlikumad võimalused oma territooriumil
rahvaraamatukogude võrgu korraldamiseks. Oluline on arvestada, et ükski paikkond ei jääks
rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid
ligipääsetavad. Seejuures tuleb lähtuda KOV-i elanike arvust, asustustihedusest ja
asustusstruktuurist ning kohalike elanike vajadustest.
VTK: Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine
Eelnõusse on kavandatud sätted, mis kirjeldavad rahvaraamatukogu struktuuri
(keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või erandina haruraamatukogudeta
rahvaraamatukogu). Eelnõu kohaselt täiendatakse RaRS-i terminitega „teeninduspunkt“ ja
„rändraamatukogu“.
VTK: Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine
Eelnõuga lõpetatakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonda kuuluvate riigi
haldusülesannete täitmine maakonnaraamatukogude kaudu ja antakse nende täitmine üle RaRa-
le. Uuendatakse ka kõnealuste ülesannete sisu.
VTK: Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine
Kui seni on olnud võimalus sõlmida rahvaraamatukogu direktoriga kas tähtajatu või tähtajaline
tööleping, siis eelnõu kohaselt sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga üksnes tähtajaline
tööleping ja seda kuni seitsmeks aastaks. Eelnõuga uuendatakse ka rahvaraamatukogu juhi
haridus- ja kutsenõudeid.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 3 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus.
5
VTK: Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude
üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule
Eelnõusse on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) halduslepingu alusel volitada RaRa-d määrama riigieelarvest
rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või
isikule toetust. Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmisest RaRa-le on
loobutud ja see jääb jätkuvalt KuM-i ülesandeks.
VTK: Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia
arendamise eest keskse vastutaja määramine
Eelnõuga on ERRS-i kavandatud säte, mille kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja
arendusasutusena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks.
ERRS-i täiendatakse ka raamatukogude andmekogu puudutava regulatsiooniga.
VTK: Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga
Kõnealune muudatus on eraldi eelnõuga4 juba ellu viidud.
Ministeeriumidest esitasid VTK kohta märkused Haridus- ja Teadusministeerium (märkused
kooli- ja teadusraamatukogude vaatest), Justiitsministeerium (tähelepanekud seoses
autoriõiguse seadusega ja soovitused mõjude hindamiseks), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (ettepanekud rahvaraamatukogude teenuste laiendamiseks)
ning Rahandusministeerium (tähelepanekud maakonnaraamatukogude poolt täidetavate riiklike
ülesannete kulude hüvitamise ja KOV-idele pandavate võimalike uute kohustuste rahastamise
kohta). Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta,
Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium
vaikimisi.
Huvirühmade esindajatest esitasid arvamuse:
- Eesti Kirjastuste Liit (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle
haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ning e-väljaannete laenutuskeskkonna
kohta);
- Eesti Linnade ja Valdade Liit (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve
tegemise võimaliku delegeerimise, rahvaraamatukogu struktuuri, rahvaraamatukogude
võrgu loomise põhimõtete ja infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise
kohta);
- Eesti Pimedate Liit (tähelepanekud seoses Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks
olnud Eesti Pimedate Raamatukoguga);
- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ettepanekud seoses rahvaraamatukogu juhi
kutsenõuetega, rahvaraamatukogude arenduskeskusega ja ühtse raamatukogutarkvaraga);
- Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (märkused rahvaraamatukogude üle
haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ja ühtse raamatukogutarkvara kohta);
- Eesti Rahvusraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Harju Maakonnaraamatukogu (tähelepanekud pea kõigi (välja arvatud Eesti
Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Harjumaa Omavalitsuste Liit (tähelepanekud enamiku (välja arvatud Eesti
Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga ning arendustoetuse jaotamise ja
4 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus 559 SE.
6
rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimalik delegeerimine) VTK-s
esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta);
- Põlva Keskraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Tallinna Keskraamatukogu (märkused ja ettepanekud seoses maakonnaraamatukogude,
rahvaraamatukogude arenduskeskuse, rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise
võimaliku delegeerimise, infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise,
rahvaraamatukogu eesmärkide ja ülesannetega ning erisustega Tallinna ja Tartu
rahvaraamatukogudele riigieelarvelise toetuse määramisel);
- Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise
ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, ühtse
raamatukogutarkvara, rahvaraamatukogude arenduskeskuse, rahvaraamatukogu struktuuri
ning maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamise kohta);
- Viljandimaa Omavalitsuste Liit (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Võrumaa Arenduskeskus (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1 – kirjeldatakse seaduse reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt sätestab RaRS rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise
korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. Võrreldes kehtiva
RaRS-iga on sätet täiendatud selliselt, et RaRS-is ei reguleerita mitte üksnes
rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist.
Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks
rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude
valdkonda panustavad.
Lõikega 2 nähakse ette, et RaRS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades RaRS-i erisusi.
Rahvaraamatukogu ning selle lugeja ja külastaja vaheline suhtlus ja asjaajamine (näiteks
lugejaks registreerumine, laenutustähtaja määramine ja selle pikendamine, laenutustähtaja
ületamise tõttu viivise nõudmine, väljaande tagastamiseks ettekirjutuse tegemine) on
haldusmenetlus HMS-i tähenduses.
Eelnõu § 2 – esitatakse termini „rahvaraamatukogu“ määratlus selle põhieesmärkide kaudu ja
kirjeldatakse rahvaraamatukogu ülesandeid.
Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt on rahvaraamatukogu KOV-i kultuuri- ja
haridusasutus. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või
kultuuripärandiasutustena, siis eelnõu kohaselt määratletakse neid nii kultuuri- kui ka
haridusasutustena, mis väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. Eesti
Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haridusasutused
hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. HaS § 2 lõige 3 näeb ette, et hariduse eesmärgid
on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja
Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma
7
majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua
igaühele eeldused pidevõppeks. Nende eesmärkide elluviimises osalevad ka
rahvaraamatukogud. Ka IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestis5 märgitakse, et
rahvaraamatukogude tegevus aitab kaasa hariduse, kultuuri ja informatsiooni arengule ning
nähakse rahvaraamatukogu ühe võtmeülesandena nii individuaalõppe ja iseseisva hariduse
omandamise kui ka ametliku haridussüsteemi toetamist kõigil tasanditel. Rahvaraamatukogud
korraldavad formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. Seejuures ei tule neil
taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteadet (kui asjaomase koolitusvaldkonna
eriseadusest ei tulene teisiti).6
Eelnõu kohaselt on rahvaraamatukogu põhieesmärgid järgmised: 1) tagada kõigile võrdne, vaba
ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile; 2) edendada
lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õppimist ja
enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Võrreldes kehtiva RaRS-
iga on lisandunud lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ja ühistarbimise edendamine ning
kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemise toetamine. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uute
eesmärkide seadmisega, vaid valdkondade loetlemisega, millesse rahvaraamatukogud juba
praegu aktiivselt panustavad. Eelnõu kajastab seega muutunud ühiskondlikke vajadusi ja
tehnoloogilist arengut, andes rahvaraamatukogudele ajakohase ja laiemalt mõtestatud rolli.
2018. aastal oli noorte teadmiste ja oskuste uuringu PISA (Programme for International Student
Assessment)7 põhivaldkond funktsionaalne lugemine. Uuringu raames selgitati välja, kui hästi
saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid
kasutada. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti põhikooliõpilased on oma oskuste poolest
Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Testis on välja toodud, et koduse
raamatukogu suuruse kasvades paranevad sünkroonis ka testitulemused. Samuti mõjutas
oluliselt testi tulemusi raamatute žanriline esindatus koduses raamatukogus.8 Rahvusvahelise
täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult
Competencies)9 tulemustest ilmneb, et vaadates raamatute arvu mitteõppivate ja kõigi noorte
lapsepõlvekodudes, paistis silma, et vaid üld- ja kutseharidusega noored pärinevad sagedamini
kodudest, kus oli väga vähe raamatuid. Raamatute arv on oluline, kuna see peegeldab hariduse
väärtustamist ja lugemisharjumuse olemasolu lapsepõlvekodus.10 Kuigi kumbki uuring ei
hõlma rahvaraamatukogude mõju, on kahtlemata oluline roll lugemiskultuuri edendamisel ka
neil. Ilma rahvaraamatukogude tasakaalustava mõjuta võib koduse raamatukogu kasinus
mõjutada negatiivselt noorte haridusteed ja Eesti elanike konkurentsivõimelisust.
Aidates edendada info- ja digipädevust panustavad rahvaraamatukogud digilõhe kaotamisse.
Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle
võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate
ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.11 Üks peamisi elanikkonnarühmi, kes
digiteenustest kõrvale jäävad, on eakad. Maapiirkondade elanikud on eakate kõrval teine
peamine digiriigist välja jääv sihtrühm. Need kaks rühma kattuvad suures osas, sest
5 IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifest. 6 Haridus- ja Teadusministeerium. Koolitus- või tegevusluba. 7 Haridus- ja Teadusministeerium. PISA. 8 Haridus- ja Noorteamet. PISA 2018 Eesti tulemused. 9 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC. 10 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC aruanded. 11 Vikipeedia. Digilõhe.
8
maapiirkondades elab rohkem vanemaealisi.12 Eesti inimarengu 2023. aasta aruandes tuuakse
välja, et digiajastul mängivad infotehnoloogilised vahendid ja keskkonnad igapäevaelus olulist
rolli nii õppimisel, suhtlemisel, teenuste kasutamisel kui ka mujal. Aruandes märgitakse, et end
digipädevamaks pidavad teismelised kalduvad olema oma eluga pisut rohkem rahul. Vanemate
täiskasvanute interneti mittekasutamise peamine põhjus on aga eelkõige oskuste, mitte
võimaluste puudumine. Inimestel, kellel puudub igapäevane ligipääs digioskuste
juhendamisele, vähenevad võimalused kaasas käia tehnoloogiliste ja tarkvaraliste
muutustega.13 Digilõhe kaotamisel on olulised kogukonnapõhised lahendused ja usaldusväärset
digimaailma õppekeskkonda luua aitavate niinimetatud ankurasutuste tegevus. Ankurasutused
on kogukonda koondavad asutused, näiteks rahvaraamatukogud.14
Rahvaraamatukogude üks põhieesmärke on ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva
arengu toetamine. Ühistarbimine tähendab majanduse vormi, mis baseerub toodete ja teenuste
jagamisel, vahetamisel, kauplemisel või rentimisel, võimaldades ligipääsu asjadele ilma neid
omastamata ning muutes mitte niivõrd seda mida me tarbime, vaid kuidas me tarbime.15
Rahvaraamatukogud edendavad ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, võimaldades jagatud
juurdepääsu raamatutele ja järjest rohkem ka muudele esemetele (näiteks tööriistad,
sporditarbed jms).
Üha enam pakuvad rahvaraamatukogud tuge ka kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemisel.
Nagu juba eespool märgitud, on rahvaraamatukogud kogukonda koondavad ankurasutused, mis
on inimestele lähedal ja millest on saanud seetõttu olulised tugipunktid. Rahvaraamatukogud
pakuvad näiteks infot ja abi elektrooniliste avalike teenuste kasutamisel, aga ka võimalusi (olgu
siis ruumide või info levitamise näol) osaleda kohalikes ja kogukondlikes aruteludes, aidates
seeläbi tugevdada kodanikuaktiivsust ja kaasatust.
Lõikes 2 loetletakse rahvaraamatukogu põhiülesanded. Osaliselt on need tuletatud kehtivast
RaRS-ist ja osaliselt eelmises lõikes kirjeldatud uutest rahvaraamatukogu põhieesmärkidest.
Ülesannete sõnastamisel on eeskuju võetud Soome rahvaraamatukogu seadusest16 ja arvestatud
Rahvaraamatukogude Nõukogu ning IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti17
soovitusi. Sarnaselt rahvaraamatukogu uutele eesmärkidele peegeldavad ka eelnõus nimetatud
ülesanded aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud põhimõttelist muutust, kus
pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevustele,
mis toetavad inimest, ühiskonda ja elukeskkonda.
Esimese põhiülesandena nimetatud trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete ning esemete
kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine on sarnases
sõnastuses olemas ka kehtivas RaRS-is (§ 2 lõikes 2). Termini „teavik“ asemel on eelnõus
läbivalt kasutusele võetud termin „väljaanne“, mis on täna erialakeeles eelistatum. Eelnõu
ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks teha samasugust muudatust kõikides teistes
õigusaktides, kus sõna „teavik“ on kasutatud (näiteks käibemaksuseaduses ja riigihangete
12 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 13 Eesti inimarengu aruanne 2023. 14 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 15 Technopolis Group ja Ernst & Young Baltic AS. Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus-
ja õigusruumis. Lõpparuanne. 16 Laki yleisistä kirjastoista. 17 IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest. https://repository.ifla.org/server/api/core/bitstreams/c8ec7b1e-
d40f-45c2-ab03-ac039b90f3d2/content
9
seaduses), sest regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Lisaks on kõnealuse ülesande puhul
uuendusena lisatud esemete kättesaadavaks tegemine. Nagu juba eespool märgitud, edendavad
rahvaraamatukogud ühistarbimist ja see ei tähenda täna enam ainult raamatute (ja muude
väljaannete) laenutamist, vaid on laienenud ka näiteks e-lugerite, tööriistade, sporditarvete ja
pillideni. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamise osas on täpsustatud, et
rahvaraamatukogud võimaldavad kasutada valikut andmebaasidest. Reeglina soovitakse
raamatukogu kaudu tasuta juurdepääsu just sellistele andmebaasidele, mis on tavakasutajatele
tasulised. Arvestades aga asjaolu, et vastavate litsentside soetamisega kaasneb
rahvaraamatukogudele kulu, ei saa eeldada, et rahvaraamatukogu võimaldab lugeja soovil
juurdepääsu mistahes andmebaasile.
Rahvaraamatukogu teise põhiülesandena on eelnõus nimetatud kogukonna vajadustest
lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomist ja haldamist. Kogude pidev
uuendamine koos kogukonna vajaduste arvestamisega tagab, et rahvaraamatukogu kogud
kajastaksid ühiskondlikke muutusi ning vastaksid eri vanuserühmade ja huvigruppide
vajadustele.
Kolmas põhiülesanne näeb ette, et rahvaraamatukogu võimaldab juurdepääsu avalikule teabele
ja elektroonilistele avalikele teenustele. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on
rahvaraamatukogu kohustus ka kehtiva RaRS-i kohaselt (§ 15 lõiked 2 ja 21), samuti on see
sätestatud avaliku teabe seaduses (edaspidi ka AvTS) (§ 33). Riigi Teataja seaduse (edaspidi
RTS) § 7 lõike 2 kohaselt võimaldatakse rahvaraamatukogudes tasuta juurdepääs Riigi
Teatajale. Eelnõuga täiendatakse olemasolevat ülesannet elektroonilistele avalikele teenustele
juurdepääsu võimaldamisega. Silmas peetakse riigi ja KOV-i teenuseid (näiteks toetuste
taotlemine jms). Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise ülesandega, mille tarbeks kasutatakse
ära rahvaraamatukogude üle-eestilist võrku, et võimaldada inimestel kasutada riigi- ja kohaliku
omavalitsuse teenuseid võimalikult kodu lähedal. Kõnealuse ülesande täitmise korraldust on
täpsustatud eelnõu § 18 lõikes 2.
Neljas rahvaraamatukogu põhiülesanne seisneb kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte
lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamises. Ülesanne seondub eelnõu
sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 seatud eesmärgiga edendada lugemiskultuuri.
Rahvaraamatukogud korraldavad näiteks kohtumisi kirjanikega, lugemiskampaaniaid jms.
Viies rahvaraamatukogu põhiülesanne on info- ja digipädevusealane juhendamine.
Rahvaraamatukogude rolli digilõhe kaotamisse panustamisel on kirjeldatud eespool. Lisaks
sellele, et rahvaraamatukogudes abistatakse inimesi avalikule teabele ja elektroonilistele
avalikele teenustele juurdepääsu saamisel, pakuvad paljud rahvaraamatukogud diginõustamist
näiteks e-posti kasutamise, sotsiaalmeedia kontode loomise, nutiseadmete kasutamise jms osas.
Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi
nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile
eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas.
Kuues põhiülesanne on formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste
korraldamine. Kõnealune ülesanne seondub nii rahvaraamatukogu defineerimisega kultuuri- ja
haridusasutusena kui ka rahvaraamatukogu ühe põhieesmärgiga toetada elukestvat õppimist ja
enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad nii raamatukogutunde lasteaedadele ja
koolidele kui ka täienduskoolitusi igas vanuses huvilistele.
10
Lõike 3 kohaselt pakub rahvaraamatukogu kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi
arvestades ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning
täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole
nendega vastuolus. Säte peegeldab tänast olukorda, kus rahvaraamatukogu on kogukonda
koondav ankurasutus, mis pakub sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt
(näiteks tegutseb ka postipunktina).
Eelnõu § 3 – sätestatakse rahvaraamatukogu õiguslik seisund.
Lõige 1 näeb sarnaselt kehtivale RaRS-ile ette, et rahvaraamatukogu on KOV-i asutus.
Uuendusena on lisatud teine lause, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu olla KOV-i asutuse
struktuuriüksus, kui on täidetud muud RaRS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest
tulenevad tingimused (näiteks juhi haridus- ja kutsenõuded jms). Kavandatav muudatus tagab
suurema paindlikkuse KOV-i korralduses. Näiteks Alutaguse Huvikeskus on Alutaguse
Vallavalitsuse hallatav asutus, mis organiseerib valla territooriumil olevate rahvamajade,
seltsimajade, noortekeskuste ning raamatukogude tegevust. Asutuse põhimääruses on toodud
rahvaraamatukogu eesmärk ja ülesanded, tegevuse korraldamine ning raamatukogude tegevuse
juhtimine. Raamatukogude tegevust juhib ja korraldab raamatukogude juht.
Raamatukoguteenindus tagatakse raamatukoguhoidja kutsenõuetele vastavate töötajate ja muu
personaliga.
Lõike 2 kohaselt võivad KOV-id moodustada RaRS-is sätestatud ülesannete täitmiseks
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 621 lõikes 1 nimetatud
ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise KOV-i rahvaraamatukogule.
Tegemist on uue lahendusega, millest võiks abi olla näiteks väikesaartel, kuid mille kasutamine
ei ole kulude kokkuhoiu või teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil välistatud ka mujal.
Samuti on loodav lahendus tulevikku vaatav võimalus suurendada rahvaraamatukogude
maakondlikku või piirkondlikku rolli. Ei ole välistatud, et näiteks kümne aasta pärast võib
tegutseda ühisasutus Lõuna-Eesti Raamatukogu, mis koosneb piirkonna KOV-ide
rahvaraamatukogudest. Vabatahtlikult moodustuv tugev maakondlik või piirkondlik
rahvaraamatukogu on kindlasti lahendus, mida eelnõu soosib. Kõnealune säte võimaldab ka
lahendust, kus halduslepinguga antakse vaid osa rahvaraamatukogu ülesandeid (näiteks mingi
töölõik kogude haldamisest) teise KOV-i rahvaraamatukogule.
Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses RaRS-ist, teistest
õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud üksnes täpsustus, et tegemist on IFLA-UNESCO
rahvaraamatukogude manifestiga (varem UNESCO rahvaraamatukogude manifest).
2. peatükk. Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine
Eelnõu § 4 – sätestatakse rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse
lõpetamisega seonduv, mis on erinevalt kehtivast RaRS-ist eelnõus koondatud ühte paragrahvi
(kehtivas RaRS-is §-d 4 ja 12).
Lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise
otsustab KOV-i volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is.
Lõike 2 kohaselt korraldatakse rahvaraamatukogu tegevus ning määratakse rahvaraamatukogu
RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja teeninduspiirkonnad arvestusega,
11
et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid
ja teenused oleksid ligipääsetavad. Sisult lähedane nõue on ka kehtivas RaRS-is, mille § 14
lõige 1 näeb ette, et KOV määrab rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna arvestusega, et ükski
paikkond ei jääks raamatukogu teenindusest välja. Täiendusena on lisatud viide RaRS § 5 lõikes
1 nimetatud struktuuriüksuste asukohtadele ning rahvaraamatukogu ruumide ja teenuste
ligipääsetavuse nõue. Viidatud struktuuriüksuste all peetakse silmas keskraamatukogu ja
haruraamatukogusid.
Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on
tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Teisisõnu on ligipääsetavus
laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma
kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik.
Ligipääsetavus on elukaarest lähtuv, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel
ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on
eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.18
„Kultuuri arengukavas 2021–2030“ märgitakse, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud
sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest,
võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut.19
Rahvaraamatukogudele küll juba kohalduvad mitmed teistest õigusaktidest tulenevad
ligipääsetavuse nõuded20, kuid ligipääsetavuse olulisuse rõhutamine valdkondlikus eriseaduses
väljendab selgelt riigi ootust ja panustab võrdsuslõimesse.
Lõikes 3 sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel
juhinduda. Kui seni on RaRS-is olnud sätestatud KOV-i elanike arvul põhinevad numbrilised
rahvaraamatukogude võrgu loomise kriteeriumid (kehtivas RaRS § 4 lõikes 2), siis eelnõuga
muudetakse nõudeid paindlikumaks. Senised, 1998. aastast saati kehtivad, kriteeriumid ei ole
enam kohaldatavad, kuna viimase pea 30 aasta jooksul on oluliselt muutunud nii Eesti
haldusjaotus kui ka erinevate piirkondade asustustihedus, muuhulgas on näiteks
märkimisväärselt kasvanud suuremate linnade lähedaste valdade elanike arv. Eelnõu kohaselt
tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel arvestada: 1) paikkonna elanike arvu; 2) paikkonna
asustustihedust ja asustusstruktuuri; 3) kohalike elanike vajadusi. Kuna konkreetseid numbrilisi
näitajaid seaduses ette ei nähta, tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle
tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu
teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Kohalike
elanike vajaduste hindamisel tuleks seejuures arvestada näiteks olulisemaid liikumisteid,
ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleks elanike vajaduste väljaselgitamiseks neid
otsustusprotsessi kaasata.
Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest
lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Seega võib määrusega seada näiteks tingimuse,
millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is rahvaraamatukogu
18 Riigikantselei. Ligipääsetavuse rakkerühm. 19 Kultuuriministeerium. Kultuuri arengukava 2021–2030. 20 Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusest nr 14 „Nõuded liikumis-,
nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“, ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded
ehitisele“, avaliku teabe seadusest (§ 32) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a
määrusest nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe
avaldamise kord“. Ligipääsetavusnõuete kohta saab rohkem teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt
ning kultuuri ja spordi ligipääsetavuse osas ka Kultuuriministeeriumi veebilehelt.
12
struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud lahendusele). Kõnealuse
volitusnormi kohaselt on ministril kaalutlusõigus, kas selline määrus kehtestada või mitte.
Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu
loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama
rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab minister täpsemate tingimuste seadmisega
sekkuda.
Kavandatav volitusnorm kujutab endast täidesaatva riigivõimu sekkumist KOV-i
autonoomiasse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) kohaselt võib seaduse alusel
kehtestada KOV-i enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid.21 Käesoleval juhul
oleks tegemist vahetu piiranguga, mis seisneks kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu
küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises. Kuigi PS § 154 lõikest 1 tuleneb kohustus
kehtestada KOV-i autonoomia piirangud seadusega, ei tähenda seadusereservatsioon siiski
seda, et seadus peab ammendavalt sätestama KOV-i põhiseaduslikke tagatisi puudutava
regulatsiooni ning et sellega seonduva regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule
oleks täielikult keelatud. Küll aga peab seadusandja ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse
piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida
enesekorraldusõigusele seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise, seega nende
rakendamise seisukohalt vähem oluliste küsimuste määrusega reguleerimise. See eeldab
seaduses täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi.
Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid
piiranguid.22 Kõnealune volitusnorm johtub kõrgendatud avalikust huvist ja on tagatiseks, et
rahvaraamatukogude teenused oleksid kõigile Eesti inimestele jätkuvalt kättesaadavad.
Seejuures on ministri õigus rahvaraamatukogude võrgu loomist korraldada selgelt piiratud
RaRS-i kavandatud näitajate (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja
asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused) täpsustamisega. Kavandatav volitusnorm
vastab seega PS-ile.
Lõigetes 5 ja 6 esitatakse loetelu teabest, mille KOV peab rahvaraamatukogu asutamisel, selle
ümberkorraldamisel või lõpetamisel KuM-ile esitama. Senisega võrreldes on lisandunud
kohustus esitada teave ka RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja
haruraamatukogud) kohta. See on vajalik põhjusel, et kehtiv RaRS põhineb lahendusel, kus
KOV-is oli sageli mitu eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, kuid nüüd on nii
eelnõus kui juba ka praktikas liigutud selles suunas, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, millel
on struktuuriüksused erinevates asukohtades. Rahvaraamatukogude võrgust tervikliku pildi
saamiseks vajab KuM seega teavet ka kõnealuste struktuuriüksuste kohta. Struktuuriüksuste
ring, mille kohta tuleb teave esitada on piiratud viitega RaRS § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse
keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate
struktuuriüksuste (näiteks osakondade) täpsusega.
Samuti on lisandunud kohustus lisada KuM-ile esitatavale teatele selgitus sama paragrahvi
lõikest 2 tulenevate nõuete (ükski paikkond ei tohi jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja
ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad) täitmise kohta,
arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja
asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused). Seega tuleb kirjeldada kuidas on KOV kõiki
21 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 3. 22 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 4.
13
asjaolusid arvestades jõudnud otsuseni, et rahvaraamatukogu tegevus tuleb ümber korraldada23
ja see on kooskõlas RaRS-is sätestatud nõuetega. Rahvaraamatukogu tegevuse
ümberkorraldamisel või lõpetamisel tuleb esitada KuM-ile ka teave selle kohta, kes võtab üle
rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna või selle osa ja kogud. Kogu eespool kirjeldatud teave
on KuM-ile, kui RaRS-is sätestatud nõuete üle haldusjärelevalve tegijale vajalik, et hinnata
rahvaraamatukogude võrgu loomise õiguspärasust.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga on nii kõnealustes sätetes kui ka muudel asjakohastel juhtudel
asendatud viide valla- või linnavalitsusele üldisema viitega kohaliku omavalitsuse üksusele.
Muudatus on seotud KOKS § 22 lõikega 2, mis näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse,
kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused
otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada
valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule,
ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Seega võimaldab eelnõus kasutatud
üldisem sõnastus KOV-i volikogul otsustada, kas üks või teine RaRS-ist tulenev küsimus on
valla- või linnavalitsuse või kellegi teise lahendada.
Lõike 7 kohaselt tuleb selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus
kohalike elanike vajadustele, kaasata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste
(rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine) ettevalmistamisse
kohalikud elanikud ja rahvaraamatukogu nõukogu. Tegemist on RaRS-is uue põhimõttega,
mille eesmärk on tagada, et rahvaraamatukogu teenused vastaksid kohalike elanike vajadustele.
Seaduses ei täpsustata, kuidas kaasamine peaks toimuma. Oluline on, et kogukonnad saaksid
kaasa rääkida ja edastada paikkonna unikaalseid olusid ning vajadusi peegeldavad ootused.
Näiteks võib kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid,
fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja
arvamusi. Tagada tuleks kaasamisprotsessi läbipaistvus, avatus ja võimalikult paljude
huvigruppide hõlmatus, mis kindlustaks ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste
kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas.
Eelnõu § 5 – kirjeldatakse rahvaraamatukogu struktuuri ja teenuste osutamise erilahendusi.
Lõikes 1 nähakse ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb
keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Erandina sätestatakse väiksematele KOV-idele
võimalus pidada üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. Nagu ka eelnõu § 4 lõigete 5 ja
6 selgituse juures märgitud, on rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika juba liikunud
suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks
rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. 2024. aastaks oli
keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is24 (neist mõnes on küll lisaks ka
rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). See on eelistatud
lahendus, kuna ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike
rahvaraamatukogu üksi korraldama näiteks kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist.
Suurema rahvaraamatukogu koosseisus saavad haruraamatukogud kõnealuseid ülesandeid ka
omavahel jagada.
23 Rahvaraamatukogu asutamine ja tegevuse lõpetamine on tulevikus (pärast eelnõu seadusena jõustumisele
järgnevat rahvaraamatukogude võrgu korrastamist) eeldatavasti pigem harvad juhud, kuna igas KOV-is peab
eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt olema ainult üks rahvaraamatukogu ja muudatused saavad edaspidi toimuda
struktuuriüksuste tasandil. 24 Raamatukogude statistika. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-
statistika/statistika/.
14
Mis puudutab väiksematele KOV-idele kohalduvat erandit (võimalus pidada üht
haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), siis siin on väikeste KOV-ide all silmas peetud
ennekõike Kihnu valda, Ruhnu valda ja Vormsi valda, kuid konkreetset elanike arvust lähtuvat
kriteeriumi siiski seadma ei hakata ja teenuse korraldus jääb selles osas KOV-i otsustada.
Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt,
millega jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme
struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte (näiteks peavarahoidja, teenuste juht,
laste- ja noorte teeninduse juht, avalike suhete juht).
Lõike 2 kohaselt juhib keskraamatukogu haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude
üleselt muu hulgas järgmiseid ülesandeid: 1) RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete
(rahvaraamatukogu põhiülesanded) täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine
infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu
tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste
korraldamine. Keskraamatukogu ülesanded kattuvad sisult suures osas kehtivas RaRS § 5
lõikes 5 sätestatuga. Küll aga ei ole enam keskraamatukogu ülesanne teatmebibliograafilise töö
korraldamine. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad
teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja koordineerimist.
Lõikega 3 võetakse RaRS-is kasutusele termin „teeninduspunkt“. Nimelt näeb kõnealune lõige
ette, et rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt
osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. Teeninduspunkt pole
rahvaraamatukogu struktuuriüksus, vaid erilahendus rahvaraamatukogu mõne teenuse
osutamiseks. Teeninduspunkt võib olla hea lahendus olukorras, kus rahvaraamatukogu
teenuseid vajab mõni muu asutus (näiteks hooldekodu, lasteaed, kool, haigla), kes võimaldab
selleks vajaliku ruumi. Ajutise teeninduspunktina võib tegutseda ka pop-up ehk
hüpikraamatukogu, mida rahvaraamatukogu saab pakkuda näiteks kirjandus- vms üritustel, -
tänavatel, messidel ja laatadel.
Lõikega 4 võetakse RaRS-is kasutusele termin „rändraamatukogu“. Säte näeb ette, et
paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada
liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. Rändraamatukogu on näiteks raamatukogubuss.
Eelnõu § 6 – reguleeritakse maakonnaraamatukoguga seonduvat. Kõnealune paragrahv kehtib
kuni 2026. aasta 31. detsembrini, mil maakonnaraamatukogude tegevus lõpetatakse. Kuivõrd
tegemist on tavaliste rahvaraamatukogudega, kes täidavad riikliku kohustusena täiendavaid
ülesandeid, ei tähenda maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamine asjaomaste
rahvaraamatukogude sulgemist, vaid üksnes lisaülesannete täitmise lõppemist. Seni
maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded
antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu
§ 29 punktide 9–11 selgitusi).
Lõikes 1 on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtivas seaduses § 5 lõige 1) lisatud täpsustus, et
raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded, mida
maakonnaraamatukogud täidavad, on neile pandud riiklik kohustus.
Lõiked 2 ja 3 vastavad kehtivatele RaRS § 5 lõigetele 2 ja 21.
15
Lõikes 4 on esitatud maakonnaraamatukoguspetsiifilised ülesanded, mida on küll võrreldes
kehtivas RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga oluliselt vähem. Seda seetõttu, et osa riikliku
kohustusena täidetavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetest hakkab juba
alates 2026. aasta 1. juulist täitma RaRa (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitust).
Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 2026. aasta 31. detsembrini veel järgmiste ülesannete
täitmist: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks
vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine.
Eelnõu § 7 – sisaldab rahvaraamatukogu põhimääruse, arengukava ja töökorralduse eeskirjaga
seotud regulatsiooni.
Lõikesse 1, mis puudutab rahvaraamatukogu põhimäärust, on võrreldes kehtiva RaRS-iga
(kehtivas seaduses § 6 lõige 1) lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu struktuur tuleb
põhimääruses sätestada vähemalt RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste
(keskraamatukogu ja haruraamatukogud) täpsusega ja kirjeldada ka struktuuri sellisest
ülesehitusest tulenevat raamatukoguteeninduse omavalitsuslikku koordineerimist (näiteks
rahvaraamatukogu põhiülesannete jagamisel haruraamatukogude vahel viidata, milline
haruraamatukogu millist põhiülesannet täidab või koordineerib). Uuendusena on lisatud ka
nõue, et enne põhimääruse kehtestamist peab KOV-i volikogu kuulama ära rahvaraamatukogu
nõukogu arvamuse. Rahvaraamatukogu nõukogu on KOV-ile raamatukoguteeninduse
korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna
asjatundjatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline nõuandev kogu, kes hindab
rahvaraamatukogu tööd ja arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi
küsimusi (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 10 lõike 1 selgitust). Kuivõrd rahvaraamatukogu
põhimääruse kehtestamine on kahtlemata rahvaraamatukogu tegevust puudutav oluline
küsimus, on rahvaraamatukogu nõukogu kaasatus siin vajalik.
Lõikega 2 nähakse ette, et rahvaraamatukogu arengusuunad peavad olema kajastatud valla või
linna arengukavas või kui KOV-is on koostatud näiteks eraldi kultuuri- ja haridusvaldkonna
arengukava, siis (ka) selles. Täiendav arengukava võib olla koostatud ka veelgi kitsama
tegevusvaldkonna arendamiseks ehk ainult rahvaraamatukogu kohta. Rahvaraamatukogu
arengusuundade käsitlemine valla või linna arengukavas või selleks eraldi arengukava
koostamine aitab tagada rahvaraamatukogu sihipärase arengu ja teenuste vastavuse
kogukonna vajadustele. Arengukava olemasolu on sageli ka eelduseks riiklikest
toetusmeetmetest25 rahastuse taotlemisel, tagades, et investeeringud põhinevad selgelt
kavandatud eesmärkidel ja pikaajalisel strateegial.
Lõige 3 sisaldab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister)
rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja kehtestamiseks. Volitusnormi sõnastust on võrreldes
kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 6 lõige 2) täpsustatud, määratlemaks seaduses selgelt
piirid, millises ulatuses minister rahvaraamatukogu töökorraldust võib reguleerida. Seejuures
on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu
töökorralduse juhend“ sätestatut. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale
seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).
Eelnõu § 8 – reguleeritakse rahvaraamatukogu juhi ning tema haridus- ja kutsenõuetega
seonduvat.
25 Vt näiteks kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ § 10 lõike 3 punkti 2.
16
Lõikes 1 nähakse ette, et keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või
haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. Loobutud on sõna
„direktor“ kasutamisest, vältimaks arusaama, et seadus kohustab kasutama direktori
ametinimetust. Täpsustatud on ka, et rahvaraamatukogu juhina mõistetakse rahvaraamatukogu
kui terviku juhti (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või väiksemate KOV-ide puhul
haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), mitte näiteks haruraamatukogude juhte, kui need on
määratud. Seega kohalduvad ka kõnealusest paragrahvist tulenevad nõuded rahvaraamatukogu
kui terviku juhile.
Lõige 2 puudutab rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi
korraldamist. Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 2) on sättesse lisatud
täiendus, mille kohaselt tuleb juhi kandidaadi sobivuse kohta kuulata ära ka rahvaraamatukogu
nõukogu arvamus. Nagu juba eespool selgitatud, on rahvaraamatukogu nõukogu KOV-ile
raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks kogukonna esindajatest ja
teistest valdkonna asjatundjatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline nõuandev kogu, kes
hindab rahvaraamatukogu tööd ja arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi
küsimusi (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 10 lõike 1 selgitust). Kuivõrd rahvaraamatukogu
juhi valimine on kahtlemata rahvaraamatukogu tegevust puudutav oluline küsimus, on
rahvaraamatukogu nõukogu kaasatus siin vajalik.
Lõikes 3 reguleeritakse rahvaraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimisega seonduvat.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 3) on täpsustatud, et rahvaraamatukogu
juhiga võib vallavanema või linnapea asemel töölepingu sõlmida ka tema määratud isik. See
tagab vajaliku paindlikkuse ennekõike suuremates KOV-ides, kus taolised ülesanded on sageli
delegeeritud mõne ametiasutuse juhile. Oluline muudatus on tehtud ka seoses
rahvaraamatukogu juhi töölepingu tähtajalisusega. Kui kehtiva RaRS-i kohaselt võis juhiga
sõlmida tähtajalise või tähtajatu töölepingu, siis eelnõu kohaselt võib sõlmida üksnes tähtajalise
töölepingu kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme
aasta võrra pikendada. Muudatus on vajalik kõrge juhtimiskvaliteedi ja valdkonnasiseste
karjäärivõimaluste tagamiseks. Kavandatav lahendus tagab, et KOV analüüsib perioodiliselt
rahvaraamatukogu juhi töö tulemuslikkust ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamist,
samuti rahvaraamatukogu tulevikuvajadusi. Muudatuse mõjul on rahvaraamatukogu juhi
töökohale juurdepääs kõikidel sobivatel kandidaatidel vähemalt iga kümne aasta tagant.
Piiratud ei ole ka senise juhi uuesti kandideerimine.
Lõike 4 kohaselt ei muutu juhul, kui rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping
järjestikku või seda pikendatakse, töösuhe tähtajatuks. Tegemist on erisusega töölepingu
seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise
piirangust. Erisus on õigustatud rahvaraamatukogu kõrge juhtimiskvaliteedi tagamise
vajadusega.
Lõige 5 näeb ette, et rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. Sama nõue on ka
kehtivas RaRS-is (kehtiva seaduse § 7 lõige 4), kuid seda erisusega, et kõrgharidust ei nõuta
rahvaraamatukogu juhilt, kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku.
Sarnane erisus on kavandatud ka eelnõusse (kõnealuse paragrahvi lõikesse 8) ehk väiksema
teeninduspiirkonnaga (nüüd kuni 800 elanikku) rahvaraamatukogude puhul juhilt kõrgharidust
ei nõuta (vt selle kohta ka eelnõu § 8 lõike 8 selgitust).
17
Lõikes 6 sätestatakse, et kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste
kõrgharidust ehk erialast kõrgharidust, peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või 2) valmisolek erialane kõrgharidus või nõutav
kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul omandada. Kõnealuse lõike punkt 1 vastab
sisult kehtivale RaRS § 7 lõikele 5. Selles on ajakohastatud vaid kutsekvalifikatsiooni osa. Juhi
kompetentsid on nüüd kirjeldatud kutsestandardites “Raamatukoguhoidja, tase 7”26 ja
“Raamatukoguhoidja, tase 8”27, millele viidatakse eelnõus sõnastuses „juhile vastav
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon“. Punkti 2 näol on tegemist aga uue lahendusega, mille
kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja puududa juhile
vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast
kõrgharidust või nõutavat kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandama.
Kuivõrd kehtivas seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum,
võimaldades vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita)
rahvaraamatukogu juhina tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda.
Lõike 7 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul (ehk juhul kui
rahvaraamatukogu juhil puudub erialane kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja
kutsekvalifikatsioon, kuid ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat
kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandama) sõlmida rahvaraamatukogu
juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile
vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalset õppeaega. Erialase
kõrghariduse või nõutava kutsekvalifikatsiooni omandamisel võib töölepingu tähtaega sama
paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani (ehk kuni seitsme aastani võimalusega pikendada seda
konkurssi korraldamata hiljem veel kolme aasta võrra) pikendada. Töölepingu lühem tähtaeg
on siin õigustatud asjaoluga, et rahvaraamatukogu juhil puuduvad tööle asumisel erialased
teadmised ja vajadusega tagada nende omandamine mõistliku aja jooksul.
Lõige 8 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata KOV-is, kus elab kuni 800
elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja
kutsekvalifikatsiooni kuues tase28. Seega ei pea väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude
juhtidel olema küll kõrgharidust29 ega tule erialase kõrghariduse või juhile vastava
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni puudumise tõttu sõlmida nendega lühema tähtajaga
töölepingut, kuid neil peab siiski olema vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni
madalaim tase. Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel Kihnu vallale, Ruhnu
vallale ja Vormsi vallale. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7
lõikes 6 ning on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude
puhul võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast
palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid
juhikandidaate leida.
Proportsionaalsuse kontroll rahvaraamatukogu juhile esitatava kutsenõude muudatuse kohta,
mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse
kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud
Eesti haldusjuhise põhimõtetega.
26 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 7. 27 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 8. 28 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 6. 29 Kutsestandardi kirjelduses on küll märgitud, et 6. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, aga see ei ole
kutse taotlemisel nõutav, vaid soovituslik.
18
Eelnõuga ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhi kvalifikatsiooninõuded, nähes ette
paindlikuma ja astmelise lähenemise, kus esmaseks nõudeks on kõrgharidus. Erialase
kõrghariduse puudumisel peab juhil olema muu kõrgharidus koos kutsekvalifikatsiooniga või
valmisolek nõutav kvalifikatsioon omandada nominaalse õppeaja jooksul. Sellisel juhul
sõlmitakse tööleping kuni kolmeks aastaks ning seda saab pikendada pärast kvalifikatsiooni
omandamist juhile seatud tähtajalise töölepingu kehtivuse aja lõpuni.
Muudatus teenib avalikku huvi, et tagada kasutaja vajadustele vastav ajakohane raamatukogu-
ja infoteenuste kvaliteetne korraldus. Juhi töö eeldab lisaks juhtimisoskustele ka teadmisi
kogude kujundamisest, töötlemisest ja kättesaadavaks tegemisest. Kvalifikatsiooninõue aitab
tagada avaliku teenuse kvaliteedi.
Üldnormid ei sätesta erialaspetsiifilisi standardiseeritud tegevustega soetud oskusi ega teadmisi
raamatukogutööks vajalike andmete haldamisel.
Muudatus on sobiv vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks, pakkudes samal ajal võimalust
tööle asuda ka neil, kes on valmis kvalifikatsiooni töö käigus omandama. Lähenemine arvestab
piirkondlikke tööjõuprobleeme, sh hajaasustusaladel kvalifitseeritud kandidaatide nappust.
Muudatus võib mõjutada 79 rahvaraamatukogu juhi ametikohale kandideerijaid üle Eesti. 2024.
aasta lõpuks oli 66 omavalitsuses rakendatud rahvaraamatukogude ühtne juhtimine, rakendades
kehtiva RaRS-iga juhile sätestatud nõudeid, mis välistasid kvalifikatsiooni omandamise töö
käigus. Eelnõuga on kavandatud raamatukogude andmekogu loomine ja ühise
raamatukogusüsteemi rakendamine, mis eeldab erialaseid teadmisi ja oskusi rahvaraamatukogu
põhiülesannete korraldamiseks. Erialased teadmised on vajalikud uute teenusmudelite
väljatöötamises ning rakendamises osalemiseks, et vähendada regionaalseid, infotehnoloogilisi
ja muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel, et suurendada juurdepääsu
raamatukogude teenustele.30
Kehtiv õigusnorm seadis koheselt täidetava kvalifikatsiooninõude, mis välistas potentsiaalsed
kandidaadid, kes oleksid valmis vajaliku kvalifikatsiooni omandama töö kõrvalt. Paindlikkuse
puudumine ei vastanud tööjõuturu tegelikule olukorrale ning ei võimaldanud piisavalt
paindlikkust rahvaraamatukogu juhi värbamisel.
Muudatus ei piira kvalifikatsiooniga isikute ega teistest riikidest pärit kandidaatide juurdepääsu
ametikohale, kuna nõuded ei sea piiranguid riigi osas. Muudatus ei too kaasa ka uusi piiranguid
seoses kutseorganisatsioonide liikmelisuse, kindlustuskohustuse või keeleoskuse nõuetega.
Tegemist ei ole piiratud juurdepääsuga tegevusega ega kaitstud kutsenimetusega.
Nõue ei ole liigselt piirav, sest aktsepteeritav on ka muu kõrgharidus. Samuti võimaldab
muudatus tööle asuda erialase ettevalmistuseta, kui on olemas valmisolek kvalifikatsioon
omandada. Piirang on põhjendatud avalike huvidega ning võimaldab paindlikke lahendusi
kvalifikatsiooni omandamisel.
Muudatus on proportsionaalne, sest suurendab juhi ametikohale kandideerimise paindlikkust,
säilitades erialaselt pädeva juhtimise ja raamatukoguteenuste kvaliteedi nõude. See avab
tööturu ka neile, kel puudub erialane kõrgharidus või juhile vastav raamatukoguhoidja
kutsekvalifikatsioon, tingimusel, et see omandatakse tähtajalise töösuhte jooksul. Nii kujuneb
erialane juhtimispädevus välja mõistliku aja jooksul.
30 Kultuuri arengukava 2021-2030. Lisa 5. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2022-
03/Lisa%205.pdf
19
Vähem piiravat, kuid sama tõhusat alternatiivi olemasolevale lahendusele ei ole. Kavandatav
muudatus vastab proportsionaalsuse kriteeriumile: see on vajalik, sobiv ja paindlikum kui
kehtiv regulatsioon. Muudatus laiendab kandidaatide ringi, säilitades siiski nõutava
kvalifikatsioonitaseme.
Eelnõu § 9 – reguleeritakse raamatukogutöötaja haridus- ja kutsenõuetega seonduvat, mida
kehtivas RaRS-is tehtud ei ole.
Lõige 1 näeb ette, et raamatukogutöötajal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid
(rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents
või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Nõue on vajalik rahvaraamatukogude teenuste
kõrge kvaliteedi tagamiseks. Sättes ei viidata konkreetselt raamatukogunduse või infoteaduste
alasele haridusele, kuna teatud põhiülesannete täitmiseks (näiteks avalikule teabele ja
elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisel toe pakkumiseks ning
digipädevusealaseks juhendamiseks) võib olla sobilik ka muu valdkonna haridus. Samuti ei
nõuta kõrghariduse olemasolu, vaid piisavaks hariduseks võib olla ka näiteks
raamatukoguhoidjate kutsekoolituse läbimine. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene
rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid).
Lõike 2 kohaselt võib juhul, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid
raamatukogutöötajaid ei leita, rahvaraamatukogu põhiülesandeid täita ka töötaja, kellel on
valmisolek vajalik haridus või kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul omandada.
Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla
võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukogutöötaja
haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis
suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama.
Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja
kompetentsita või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonita töötajaga võib sõlmida üksnes
tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise
nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni
omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Tegemist on nõudega, mis taaskord motiveerib
vajalike teadmiste omandamisega mitte viivitama, tagades seeläbi rahvaraamatukogu teenuste
kõrge kvaliteedi.
Proportsionaalsuse kontroll uute rahvaraamatukogu töötaja haridus- ja kutsenõuete kohta, mis
on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse
kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud
Eesti haldusjuhise põhimõtetega.
Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne, asjakohane ja ajakohane rahvaraamatukogu teenuse
osutamine, mis vastab erinevate sihtrühmade (sh lapsed, eakad, tööotsijad, digivajadustega
inimesed) vajadustele. Raamatukogutöötajatel on oluline roll Eesti kultuuri- ja haridusruumi
edendamisel ning elanike info- ja digipädevuse tõstmisel.
IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest rõhutab, et raamatukoguhoidja on raamatukogu
ja kasutajate vaheline aktiivne vahendaja ning et teenuse kvaliteedi tagamiseks on vaja erialast
haridust ja pidevat täiendusõpet. Hea väljaõppega ja motiveeritud raamatukogutöötajad on
oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel.
20
2023. aasta Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis 489 rahvaraamatukogu, kus töötab kokku
1302 raamatukogutöötajat. Need töötajad teenindavad 357 900 lugejat kõigis 79 kohalikus
omavalitsuses. Arvestades, et Eesti elanike arv on ligikaudu 1 369 285, pakuvad
rahvaraamatukogud potentsiaalselt teenust kogu elanikkonnale.
Suur hulk raamatukogutöötajad täidavad seadusega määratud järgmisi rahvaraamatukogu
põhiülesandeid:
1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete
kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;
2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ja
haldamine;
3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;
4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate
tegevuste korraldamine;
5) info- ja digipädevusealane juhendamine;
6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine.
Need ülesanded nõuavad töötajate pädevust nii sisulises kui tehnilises mõttes.
Kehtivas seaduses ei ole raamatukogutöötajatele haridus- ega kutsekvalifikatsiooni nõuet.
Praktikas võib see ohustada teenuse kvaliteeti, kuna puudub kindlustunne, et töötajatel on
vajalikud teadmised ja oskused nimetatud ülesannete täitmiseks ning teenuste pakkumiseks eri
sihtrühmadele.
Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, aitab
tagada, et raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada
erinevaid sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi.
Eesmärk ei ole kitsendada ligipääsu elukutsele, vaid tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja
toetaks elukestvat õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust.
Paragrahv kehtestab haridus- ja kutsekvalifikatsiooninõuded vaid neile raamatukogutöötajatele,
kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust,
vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik.
Nõuded kehtivad ainult töötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Need ei
piira otseselt isikute ega teenuste vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul, kuna
kvalifikatsioonide paindlik tunnustamine ja nominaalajal piisava hariduse ja kompetentside
omandamise võimalus on tagatud. Lisaks võimaldatakse ka töötamine tingimusel, et isik on
valmis vajalikku kvalifikatsiooni omandama, mis tagab avatuse tööturule.
Arvestatud on, et kõikjal Eestis ei pruugi olla koheselt kättesaadavad nõuetele vastavad
töötajad. Eelnõu võimaldab ka sellise töötaja töölevõttu, kes alles omandab vajalikku haridust
või kutsekvalifikatsiooni. See lähenemine on kooskõlas EL direktiiviga 2018/958, mille
kohaselt tuleb piiranguid kehtestades valida vähem piiravad vahendid. Nõude kehtestamine ei
välista tööle asumist, vaid julgustab töötajat kvalifikatsiooni omandama, kindlustades samas, et
teenuse kvaliteet aja jooksul paraneb.
21
Eelnõus on ette nähtud paindlik lahendus: kui nõuetele vastavaid töötajaid ei ole võimalik leida,
võib tööle võtta ka isiku, kes on valmis kvalifikatsiooni omandama. Tööleping sõlmitakse sel
juhul tähtajaliselt nominaalse õppeaja ulatuses. Selline paindlikkus võimaldab lahendada
tööjõupuudust ja samal ajal suunab pädevuse omandamisele, mis on vähem piirav meede
võrreldes kohese ja jäiga nõudega.
Eelnõuga ei kehtestata piiratud juurdepääsu tegevusele ega kaitstud kutsenimetust. Samuti ei
nõuta kutseorganisatsiooni liikmeks olemist. Eelnõus puuduvad kindlustuskaitse või
keeleoskuse piirangud. Säte ei sea töötajate arvulisi piiranguid. Töölepingu regulatsioon
võimaldab paindlikkust ja õigusliku selguse, sätestades tähtajalise töölepingu, mis muutub
tähtajatuks kvalifikatsiooni omandamisel.
Regulatsioon on vajalik, sobiv ja proportsionaalne, sest tagab avaliku teenuse kvaliteedi ja
usaldusväärsuse, arvestab tööjõuturu tegelikkust ja võimaldab pädevuse omandamist töö
kõrvalt, samuti ei kehtesta liigselt piiravaid ega diskrimineerivaid tingimusi. Sätestatud haridus-
või kutsekvalifikatsiooni nõue toetab ka rahvaraamatukogu põhieesmärkide saavutamist.
Muudatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ja toetab rahvaraamatukogude rolli
haridus- ja kultuuriasutusena üle Eesti.
Eelnõu § 10 – reguleeritakse rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukoguga
seonduvat.
Lõige 1 puudutab rahvaraamatukogu nõukogu moodustamist ja kattub suures osas kehtivas
RaRS § 8 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu nõukogu
liikmed on kohaliku kogukonna esindajad ja teised valdkonna asjatundjad. Rahvaraamatukogu
nõukogule on eelnõuga antud mitmes olulises rahvaraamatukogu puudutavas küsimuses kaasa
rääkimise roll. Nii näiteks tuleb rahvaraamatukogu nõukogu kaasata rahvaraamatukogu
põhimääruse kehtestamisesse (eelnõu § 7 lõige 1) ja rahvaraamatukogu juhi kandidaadi
sobivuse hindamisse (eelnõu § 8 lõige 2), ent kohalikult tasandilt võrsub rahvaraamatukoguga
seotud olulisi küsimusi kahtlemata veel.
Lõige 2 näeb ette, et kui KOV-id on moodustanud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks
ühisasutuse või sõlminud kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslepingu, on
rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste KOV-ide esindajad. Ühisasutuse
moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita KOKS § 623 lõikes 1
nimetatud nõukogu (KOV-ide ühisasutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse
koordineerimiseks mõeldud nõukogu) ehk eraldi rahvaraamatukogu nõukogu moodustada pole
tarvis.
Lõige 3 sätestab Raamatukogude Nõukogu, mis on KuM-i nõuandev kogu, kuhu kuuluvad
raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud
valdkondade asjatundjad. Seni on RaRS § 8 lõike 2 alusel tegutsenud Rahvaraamatukogude
Nõukogu, kuid nüüd luuakse raamatukogude valdkonda laiemalt hõlmav Raamatukogude
Nõukogu. Eri tüüpi raamatukogudel (rahvaraamatukogud, teadus- ja erialaraamatukogud ning
kooliraamatukogud) on palju kokkupuutepunkte ja nad moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu.
Seega on oluline, et valdkonnas toimuvat arutataks laiemas ringis.
Lõike 4 kohaselt teeb Raamatukogude Nõukogu ettepanekuid ja annab arvamusi RaRS-i ja
raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab
22
raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. Sarnased ülesanded on olnud seni
Rahvaraamatukogude Nõukogul, kuid seda mõistagi ainult rahvaraamatukogude vaatest.
Lõikega 5 nähakse ette, et Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav
minister (kultuuriminister) kolmeks aastaks ja liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös
osalemise eest maksta tasu.
Lõike 6 kohaselt kehtestab Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu
suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) käskkirjaga. Sarnane regulatsioon sisaldub ka näiteks muuseumiseaduse §-s
19 muuseuminõukogu kohta ja muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 75 Muinsuskaitse
Nõukogu kohta. Senise Rahvaraamatukogude Nõukoguga seonduv on olnud täpsemalt
reguleeritud kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määruses nr 5 „Rahvaraamatukogude
Nõukogu põhimääruse kinnitamine“, kuid kuna KuM-i nõuandva kogu töökorraldus ei kujuta
endast piiritlemata arvu juhtude reguleerimist, sätestatakse Raamatukogude Nõukogu
töökorraldus ministri käskkirjaga. Mis puudutab Raamatukogude Nõukogu liikme volituste
kestust, siis seda on võrreldes Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmetega pikendatud aasta
võrra, st kahelt aastalt kolmele. Pikem volituste aeg võimaldab liikmetel järjepidevamalt
panustada ja loob eeldused pikemaajaliste eesmärkide seadmiseks, sisendi kogumiseks ning
tegevuste elluviimiseks.
Eelnõu § 11 – RaRS-i lisatakse viide RaRa-le kui rahvaraamatukogude valdkonnas riigi
haldusülesannete täitjale. Kõnealused ülesanded loetletakse eelnõu § 29 punktiga 9 ERRS-i
lisatavas § 41 lõikes 1. Tegemist on seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetega, mis antakse ajakohastatud sisus ja
vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punktide 9–11 selgitusi).
Kuigi asjaomane täpsem regulatsioon on kavandatud ERRS-i, on õigusselguse huvides oluline
lisada viide ka just rahvaraamatukogude valdkonda reguleerivasse seadusesse ehk RaRS-i.
Eelnõu § 12 – nähakse, ette, et rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine
ja käsutamine toimub vastavalt KOV-i volikogu kehtestatud korrale. Säte kattub kehtiva RaRS
§-ga 9.
Eelnõu § 13 – reguleeritakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimisega seonduvat.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga ei käsitleta seega mitte üksnes rahvaraamatukogude
finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna
kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka
muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad.
Lõikes 1 loetletakse rahvaraamatukogu finantseerimise allikad ja need kattuvad suures osas
seni RaRS § 10 lõikes 1 sätestatuga. Üksnes kõnealuse lõike punktist 4, mis näeb
rahvaraamatukogu finantseerimise ühe allikana ette tema põhitegevusega seotud tasulised
teenused, on välja jäetud tekstiosa „tema põhitegevusega seotud“. Seda põhjusel, et
rahvaraamatukogud pakuvad täna sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt
(näiteks tegutsevad ka postipunktina) ehk rahvaraamatukogu pakutavad tasulised teenused ei
ole alati tema põhitegevusega seotud.
Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt: 1) töötajate töötasud, välja
arvatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud töötajate puhul; 2) kogude regulaarse varustatuse
väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja
23
vajadustest; 3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale
vastavad ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. Lõige kattub sisuliselt seni RaRS § 10 lõikes
2 sätestatuga. Tehtud on mõned sõnastuslikud muudatused. Näiteks on lõike sissejuhatavasse
lauseosasse lisatud sõna „vähemalt“, juhtimaks tähelepanu, et KOV võib alati panustada enam,
kui seadusega nõutud ning punktis 2 on väljaannete kõrval nimetatud ka esemeid (seda on
tehtud asjakohastel juhtudel eelnõus läbivalt), kuna esemete laenutamine on
rahvaraamatukogudes juba laialt levinud praktika.
Lõige 3 näeb ette, et riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete
soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja
koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate
erialaste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude
ajakohastamisele, lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste
ligipääsetavusele suunatud tegevusi. Seni on riigi rahaline panus rahvaraamatukogudesse olnud
reguleeritud RaRS § 10 lõikes 3.
Kavandatav punkt 1 kattub sisuliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 1, kuid sellesse on
lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute
väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on
siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat
valikut kvaliteetseid väljaandeid.
Kavandatav punkt 2 kattub põhimõtteliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 2, kuid selles
on täpsemalt kirjeldatud, milliseid tegevusi riik toetab. Kõnealuste sihtotstarbeliste
taotlusvoorudega seonduv reguleeritakse täpsemalt eelnõu § 13 lõikesse 8 kavandatud
volitusnormi alusel kehtestatavas valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)
määruses.
Võrreldes kehtiva RaRS § 10 lõikega 3 on välja jäetud järgmised finantseeritavad kulud
(nimetatud lõike järgmised punktid): 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu
nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse
loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Maakonnaraamatukogude
töötajatega seotud kulude hüvitamine on reguleeritud eelnõu § 13 lõikes 4 ehk need kulud
kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Mis puudutab üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse
loomist ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamist, siis kõnealune säte lisati RaRS-i 2001.
aasta 1. jaanuaril jõustunud AvTS-iga ning see puudutas avalike internetipunktide loomist
rahvaraamatukogudes, mis tuli ellu viia 2002. aastaks (vt AvTS § 55). Tänaseks on säte oma
toime kaotanud.
Lõike 4 kohaselt hüvitatakse riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud
KOV-ile riigieelarvest. Seni on nende kulude katmine tulenenud RaRS § 10 lõike 3 punktist 3,
kuid kuna antud juhul ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud
riikliku kohustuse täitmisega seotud kulude katmisega, on see reguleeritud eraldi sättes.
Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele.
Hüvitise vähenemine on tingitud asjaolust, et vähenevad ka maakonnaraamatukogu ülesanded
(vt ka eelnõu § 6 lõike 4 selgitust). Kõnealune lõige kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini,
mil maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded
lõpetatakse.
24
Lõige 5 näeb ette, et riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas
tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav
minister (kultuuriminister), kes võib selle lõike 6 kohaselt halduslepinguga delegeerida RaRa-
le. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet KuM.
Sellist delegeerimisvõimalust kavandati ka juba VTK-s, kus märgiti, et ministeerium peaks
olema ennekõike poliitikakujundaja ja andma rakenduslikud tegevused võimalusel
valitsemisala asutustele või isikutele. Sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimise osas on KuM
seda mitmes oma vastutusvaldkonnas juba ka teinud (näiteks kultuuripärandi valdkonna
toetamiseks ettenähtud taotlusvooruga seonduvad ülesanded on antud Muinsuskaitseametile
ning osa spordivaldkonna toetuste menetlemine on üle antud Eesti Olümpiakomiteele ja
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele). RaRa-le ei delegeerita arusaadavalt selliste
sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimist, mille tingimuste kohaselt on ka RaRa-l endal õigus
toetust taotleda.
KuM soovib delegeerida raamatukogude sihtotstarbeliste taotlusvoorudest toetuse määramise
haldusülesande RaRa-le, mistõttu luuakse selleks võimalus eelnõu § 13 lõikega 6.
Tulenevalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 5 lõikest 1 võib juriidilise või füüsilise
isiku volitada haldusülesannet täitma, kui:
1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud,
arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks,
võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi;
2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti;
3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi,
kelle suhtes haldusülesannet täidetakse.
Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid
asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent
ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga
asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda
hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud
töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. RaRa-s juba töötavad
raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja
kogemustega rahvaraamatukogusid toetava tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse
taotlusvoorust toetuse määramisel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu juriidiline tugi,
raamatupidamine, koolitused, info ja kommunikatsiooniteenused.
Jätkuvalt on oluline pakkuda kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule
arendusprojektideks toetust ja toetuse määramisel peab säilima raamatukoguteeninduse
arendamise kõrge tase.
Haldusülesande RaRa-le volitamine on HKTS § 5 lõike 1 punkti 1 mõttes majanduslikult
põhjendatud. KuM arvestuslik kulu RaRa-le volitatud ülesannete täitmiseks on 33 600 eurot
aastas, mis on hinnanguliselt 30% väiksem kui sama töö tegemisel ministeeriumis. See kulu
sisaldab lisaks tööjõukuludele ka haldus- ja üldkulusid ning arendustegevusi.
RaRa-l on olemas vajalik taristu ja personaliressurss, sh kogemused rahvaraamatukogude
nõustamisel ja koolitamisel, mis võimaldab vältida topeltinvesteeringuid ning kasutada
olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. KuM säilitab volituse andjana strateegilise
planeerimise rolli, mis vähendab töökoormust ja võimaldab keskenduda
poliitikakujundamisele.
25
Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on
detailsemalt avatud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja
kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.
Volitamise tulemusena teenuse kvaliteet ei halvene, vaid eelduslikult paraneb, täites HKTS § 5
lõike 1 punkti 2. RaRa täidab juba praegu mitmeid arendustegevusi: korraldab
raamatukogutöötajate koolitusi ja koordineerib valdkonna arendusega seotud tegevusi.
RaRa-l on pikaajaline kogemus raamatukogudele tuge pakkuva asutusena ning tihe koostöö
valdkondlike partneritega. See loob eeldused, et kompetentsid mitte ainult säilivad, vaid ka
arenevad. Eelnevast tulenevalt, sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse määramise
haldusülesande RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti, sest
kompetents ja koostöövõrgustik tagavad teenuse vähemalt samaväärse või parema kvaliteedi.
Kui KuM asemel asub haldusülesannet täitma RaRa, siis taotlusvooru menetlemine toimub
jätkuvalt KuM Toetuste Menetlemise Infosüsteemis31, mis tagab taotluste menetlemise lihtsuse
ning tagab andmete analüüsimise võimalused.
KuM sõlmib RaRa-ga halduslepingu, milles lepitakse kokku kõik vajalikud üksikküsimused
haldusülesande täitmiseks. Lepingus määratakse detailsemalt ülesande sisu ja eesmärgid,
tulemuste hindamise kriteeriumid (sh mõju hindamine), taotlusvooru kokkuvõtete sagedus,
järelevalvemehhanismid ja aruandlus. Hindamine toimub vähemalt kord aastas, võimaldades
vajadusel kohandada tegevusi või lepingutingimusi. KuM teostab haldusjärelevalvet volitatud
ülesande täitmise üle. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM täidetava ülesande üle järelevalve
(RaRS § 13 lõige 6), mis tagab selle, et volitamine ei põhjustaks teenuse kvaliteedi halvenemise.
KuM säilitab seega strateegilise juhtimise ja sisulise järelevalve.
Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes
haldusülesannet täidetakse, mis vastab HKTS § 5 lõike 1 punktile 3. Ülesande täitmise vorm ei
muuda taotlejate – rahvaraamatukogude ja KOV-ide – õigusi ega piira nende ligipääsu
taotlusvoorule, selle toele ja teabele. Teenuse sisu ja eesmärk jäävad samaks. Haldusülesannete
RaRa-le täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku
juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. RaRa jätkab senist koostööd ning tegevusi, mis
toetavad raamatukoguvõrgu arengut, sealhulgas koolitusi, juhendmaterjale ja nõustamist.
Haldusülesande volitamine RaRa-le ei halvenda rahvaraamatukogude nõustamise ja toe
pakkumise kvaliteeti ning selleks on eelnõusse kavandatud järelevalve meetmed. Samas
kinnitab praktika, et RaRa on püsiv ja usaldusväärne koostööpartner raamatukogudele ning
nende omanikele ja volitamine ei muuda teenuse olemust.
Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna RaRa täidab juba täna mitmeid sarnaseid ülesandeid
ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. RaRS § 13
lõike 3 punktis 2 nimetatud sihtotstarbeliste taotlusvoorude toetuse määramise võib
kultuuriminister RaRS §13 lõige 6 halduslepingu alusel volitada RaRa-le alates 2026. aasta 1.
juulist.
Lõikes 7 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse
ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata nimetatud haldusülesande
täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesande täitmise
järjepidevuse tagamise abinõuga.
31 Toetuste Menetlemise Infosüsteem. https://toetused.kul.ee/et/login
26
Lõige 8 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) määrusega: 1) riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude
valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse
ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra; 2) sama
paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude (maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja
ülalpidamiskulud) hüvitamise tingimused ja korra. Sarnase sisuga määrus32 on kehtiva RaRS §
10 lõike 4 alusel kehtestatuna olemas ka praegu, kuid eelnõuga muudetakse kõnealuse
volitusnormi sõnastust täpsemaks, andes ministrile määruse kehtestamiseks senisest selgemad
raamid ning lisades rahvaraamatukogude kõrvale ka rahvaraamatukogude valdkonnas
tegutsevad muud asutused ja isikud. Volitusnorm kehtib esitatud sõnastuses 2026. aasta 31.
detsembrini, misjärel kaotab selle punkt 2 maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamise tõttu
kehtivuse. Rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1).
3. peatükk. Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused
Eelnõu § 14 – reguleeritakse rahvaraamatukogu kogudega seonduvaid küsimusi.
Lõike 1 kohaselt on rahvaraamatukogu kogud koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased,
sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja
laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Sarnaselt on
sõnastatud ka kehtiv RaRS § 13 lõige 1. Uuendusena on lisatud, et kogud on aja- ja asjakohased
ning sisaldavad ka mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Kuivõrd
rahvaraamatukogudel pole oma kogudes olevate väljaannete pikaajalise säilitamise kohustust,
välja arvatud mõned ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega rariteetsed väljaanded (vt selle kohta
eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 selgitusi), on seatud aja- ja asjakohasuse kriteerium. On oluline, et
rahvaraamatukogu kogudes oleks ka uuem ning ühiskonnas parajasti aktuaalseid teemasid
käsitlev kirjandus. Pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine on eelnõu § 2 lõike 2
punkti 2 kohaselt rahvaraamatukogu üks põhiülesanne. Esemete osas on käesolevas
seletuskirjas eespool juba korduvalt selgitatud, et nende rahvaraamatukogu kogudesse lisamine
on levinud suundumus. Enamasti on tegemist näiteks e-lugerite, mängude, muusikariistade või
spordivahenditega.
Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid
tasuta võõrandada või müüa KOV-i volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Säte vastab
suures osas kehtivale RaRS § 13 lõikele 2. Sisulise täiendusena on lisatud sõna „esemeid“.
Lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu tagama seal asuvate ajaloolise ja suure
kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Täpsustusena on lisatud, et kui rahvaraamatukogu
soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne
hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. Seni on selliste väljaannetega
seonduv olnud reguleeritud RaRS § 13 lõikes 3, milles viidatakse väljaannete arvestusele ja
säilitamisele õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras.
Kultuurimälestistega seonduv on reguleeritud ennekõike MuKS-is. Kuivõrd kehtiv MuKS ei
käsitle mälestiste arvestust ja kehtestab mälestise säilitamise osas võrdlemisi üldsõnalise
säilitamiskohustuse (vt MuKS § 33 lõiget 1), ei ole viide kultuurimälestiste kohta kehtestatud
tingimustele ja korrale enam asjakohane. Seega nähaksegi ette lihtsalt säilitamiskohustus koos
võimalusega anda säilitustingimuste puudumisel (näiteks ei suudeta tagada väljaande
32 Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude
jaotamise kord“.
27
pikaajaliseks säilimiseks vajalikku temperatuuri, õhuniiskust või turvalisust) väljaanne hoiule
väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. SäES § 12 kohaselt on väljaannete
pikaajaliseks säilitamiseks sobivad tingimused Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus,
RaRa-s, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus.
Säilitamiseks hoiule võtmise tingimused tuleb rahvaraamatukogul väljaandeid säilitava
raamatukoguga eraldi kokku leppida.
Lõikega 4 lisatakse RaRS-i kohustus teavitada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest
(ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaanne) RaRa-d, kes teostab vajadusel ERRS § 4 lõike
1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.
Säte aitab tagada, et kõik seni teadmata ja registreerimata või mittetäieliku eksemplari tõttu,
vaid osaliselt registreeritud Eesti kultuurilugu mõjutanud ja kultuuriloole olulised väljaanded
saaksid registreeritud Eesti rahvusbibliograafias ning nende andmed oleksid tulevaste põlvede
jaoks nõuetekohaselt säilitatud.
Eelnõu § 15 – esitatakse terminite „lugeja“ ja „külastaja“ määratlused.
Lõike 1 kohaselt on lugeja rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja. Sama
definitsioon on kehtivas RaRS § 151 lõikes 1. Lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu
teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist (näiteks kojulaenutus).
Lõikes 2 esitatakse RaRS-is uue termini „külastaja“ määratlus. Külastaja on rahvaraamatukogu
teenuste registreerimata kasutaja. Külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu isikustamata
teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine). Kõnealuse mõiste RaRS-i lisamisega
rõhutatakse, et rahvaraamatukogu on avatud kõigile.
Lugeja ja külastaja eristamine on oluline ka seetõttu, et hoida rahvaraamatukogu nii-öelda
täisteenuse kasutajate arvu adekvaatsena. Sellest võib sõltuda näiteks rahvaraamatukogudele
müüdavate andmebaaside litsentside hind.
Eelnõu § 16 – sätestatakse teeninduse korraldus rahvaraamatukogus.
Lõike 1 kohaselt võib rahvaraamatukogu teenuseid kasutada igaüks, välja arvatud RaRS § 21
lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel (kui lugejalt on ära võetud väljaannete ja esemete
kojulaenutamise õigus või lugejale või külastajale on kehtestatud ajutine keeld
rahvaraamatukokku siseneda). Sama põhimõte tuleneb kehtivast RaRS § 15 lõikest 1.
Rahvaraamatukogu teenindab seega kõiki soovijaid, sõltumata näiteks nende elukoha asumisest
teises KOV-is.
Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad peavad vastama lugejate ja külastajate
vajadustele. Kehtivas RaRS-is sellist nõuet ei ole. Rahvaraamatukogu teenused peavad olema
aga võimalikult laiale sihtrühmale kättesaadavad, sealhulgas näiteks nii-öelda klassikalise 8-
tunnise esmaspäevast reedeni tööajaga inimestele, vajadusel õhtuse vahetuse õpilastele,
ühistranspordi kasutajatele (kui ühistranspordi graafik piirkonnas on hõre, tuleb sellega
kindlasti eraldi arvestada) jne. Säte aitab kaasa sellele, et KOV-id kavandaksid
rahvaraamatukogude töökorralduse viisil, mis vastab kohaliku kogukonna ootustele ja
vajadustele.
28
Lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole
võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Samasisuline säte on
kehtiv RaRS § 15 lõige 6.
Lõige 4 puudutab teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Selle kohaselt võib
rahvaraamatukogu juht vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu
ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata
rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Seejuures tuleb ligipääs taastada
viivitamatult pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist ning ligipääsu
piiramisel võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.
Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 5 lõike 5 kohaselt on vahetu oht olukord, kus
korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline oht on KorS §
5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele33, keskkonnale või
sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo34 toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS
§ 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure
väärtusega varalisele hüvele35, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15.
peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis (üldohtlikud
süüteod) sätestatud kuriteo toimepanemise oht.
Reeglina peab rahvaraamatukogu juht juhinduma KOV-i kehtestatud rahvaraamatukogu
lahtiolekuaegadest ega või neist omal volil kõrvale kalduda. Seetõttu ongi erakorralisteks
oludeks loodud käesolevaga alus, mis võimaldab juhil endal vajadusel kiiresti reageerida.
Selliste olukordadena võivad muu hulgas kõne alla tulla näiteks ekstreemsed ilmastikuolud
(üleujutus, lumetorm). Kuivõrd rahvaraamatukogus tuleb RTS § 7 lõike 2 kohaselt tagada
juurdepääs Riigi Teatajale ja AvTS § 33 kohaselt muule avalikule teabele, on RaRS § 16
lõikesse 4 lisatud kohustus taastada ligipääs rahvaraamatukogule nii pea kui võimalik ning
võimalusel säilitada ligipääsu piiramise ajaks rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil
(näiteks luues arvuti ja interneti kasutamise võimaluse ajutises teeninduspunktis).
Eelnõu § 17 – reguleeritakse rahvaraamatukogu teenustega seonduvat.
Lõikes 1 eristatakse rahvaraamatukogu tasuta ja tasulised teenused. Väljaannete ja esemete
kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele
teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta.
Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab
KOV. Sisulisi muudatusi (kui välja arvata asjaolu, et väljaannete kõrval nimetatakse ka esemeid
ja avaliku teabe kõrval ka elektroonilisi avalikke teenuseid) siin võrreldes kehtiva RaRS-iga ei
tehta. Tasuta teenused on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 2 ja tasulised teenused sama
paragrahvi lõikes 3. Rahvaraamatukogu tasuta teenuste sätestamine seaduses tagab, et igaühel
on ligipääs olulisele teabele ja kultuurile, sõltumata tema majanduslikust olukorrast.
Lõikes 2 nähakse ette, et AvTS-i alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud
teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse
soovijal kasutada arvutit. Kõnealuse sätte kohaselt on raamatukogutöötajal kohustus juhendada
33 Olulise väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 1 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus
kümnekordselt. 34 Karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuritegu või 22. peatükis
(üldohtlikud süüteod) sätestatud kuritegu. 35 Suure väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus
sajakordselt.
29
isikuid riigi- ja KOV-i asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele
juurdepääsu saamiseks. Seejuures on täpsustatud, et juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel
teenuste sisulist kasutamist. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 lõikega 21. Võrreldes
kehtiva RaRS-iga on sellest välja on jäetud arvuti kasutamise eelregistreerimise korraldamise
kohustus, kuna see pole enam ajakohane ega üldjuhul vajalik. Nagu ka teistel asjakohastel
juhtudel, on siingi avaliku teabe kõrval nimetatud elektroonilisi avalikke teenuseid.
Uuendusena on lisatud raamatukogutöötaja juhendamiskohustuse ulatust selgitav lause.
Raamatukogutöötaja selgitamise, juhendamise ja kaasaaitamiskohustus ei ole võrreldav selle
asutuse ametniku või töötaja kohustusega, kelle teabele või teenusele inimene juurdepääsu
soovib. Raamatukogutöötaja aitab ennekõike vajalike veebilehtede ja muude kontaktandmete
leidmisel.
Lõige 3 kattub kehtiva RaRS § 15 lõikega 22. Kõnealune säte lisati RaRS-i AvTS-i muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (71 SE)36, et selles sisalduks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi
2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175,
27.06.2013, lk 1–8)37 nõuetele vastav määratlus, milline raamatukogude, arhiivide ja
muuseumide valduses olev teave tuleb direktiivis sätestatud tingimustel ärilistel või
mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavaks teha. Nimetatud direktiiv küll täna enam ei kehti,
ent seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019,
avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)
(ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83)38.
Lõige 4 puudutab raamatukogudevahelist laenutust nähes ette, et rahvaraamatukogu kogudes
puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Sättes on ka märgitud,
et lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist, kuid väljaannete
tellimine haruraamatukogust on tasuta. Raamatukogudevaheline laenutus on seni olnud
reguleeritud RaRS § 15 lõikes 4. Uuendusena lisatakse eelnõuga täpsustus, et väljaannete
tellimine haruraamatukogust on tasuta. Väljaannete liikumisega ühe rahvaraamatukogu
erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt samuti kulud, ent need on teisalt
tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik väljaandeid
kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada.
Lõikes 5 reguleeritakse tagatise küsimist, mis seni on tulenenud RaRS § 15 lõikest 5. Eelnõu
kohaselt võib nõuda lugejalt väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna
kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2)
see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. Võrreldes kehtiva
RaRS-iga on tehtud mitu muudatust. Lisatud on täpsustus, et tagatist võib nõuda kuni väljaande
või eseme hinna kümnekordses suuruses. Tagatise suurim võimalik määr on seotud eelnõu § 21
lõikest 2 tuleneva hüvitise määraga, mida lugeja on kohustatud väljaande või eseme rikkumise
või tagastamata jätmise korral tasuma. Tagatise ja viidatud hüvitise suurust ei saa võrdsustada
väljaande või eseme hinnaga selle soetamise hetkel, sest tagastamata jäetud (haruldast)
väljaannet ei pruugi (järelturult) enam sama hinnaga saada ning arvestada tuleb ka väljaande
kogusse lisamisega kaasnevat töötlemiskulu.
36 Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 71 SE. 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi
2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1–8). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori
valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83).
30
Kui seni on tagatise nõudmise üheks aluseks olnud asjaolu, et lugeja rahvastikuregistrisse
kantud elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, siis nüüd saab tagatist
küsida, kui lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. Muudatus on tingitud
asjaolust, et inimesed on muutunud liikuvamaks, jagades end sageli mitme kodu vahel ja
kasutades seega ka mitme KOV-i avalikke teenuseid, sealhulgas rahvaraamatukogu teenuseid.
Samal ajal toimub suhtlus rahvaraamatukogu ja lugeja vahel üha enam elektroonilisi kanaleid
pidi, mistõttu inimese elukohal Eesti piires rahvaraamatukogu ees olevate kohustustega seoses
olulist tähtsust ei ole. Küll aga annab rahvaraamatukogule kindlustunde see, kui lugeja
registreeritud elukoht on siiski Eestis. Kuivõrd rahvaraamatukogu on avatud kõigile, on seal
lugejateks sageli ka välismaalased. Kui neil puudub registreeritud elukoha kaudu Eestiga püsiv
side, on tagatise võtmine hea abinõu rahvaraamatukogu kogude tervikluse säilitamiseks.
Väljaande (või eseme) väärtust puudutavasse punkti on lisatud täpsustus koguväärtuse näol.
See on oluline näiteks juhul, kui laenutatud e-lugeri väärtus koos sellesse laaditud e-väljaannete
väärtusega ületab piirmäära, mille puhul KOV on kehtestanud tagatise nõudmise kohustuse,
olgugi et eraldivõetuna laenutatud seade ega väljaanded kõnealust piirmäära ei ületaks.
Lõike 6 kohaselt kehtestab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude (tasulised teenused
ja raamatukogudevahelise laenutuse kulud) kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise
määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra KOV. Sarnased volitusnormid
on ka kehtivas RaRS-is (§ 15 lõigetes 3 ja 51). Uuendusena on lisatud kulupõhisuse järgimise
kohustus, kuna rahvaraamatukogu kui KOV-i ametiasutuse hallatav asutus ei osuta avalikke
teenuseid tulu teenimise eesmärgil.
Eelnõu § 18 – reguleeritakse rahvaraamatukogu lugejaks registreerimise ja isikuandmete
töötlemisega seonduvat.
Lõikes 1 nähakse ette, et rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu
teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja
teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Säte kattub üldjoontes
kehtiva RaRS § 151 lõikega 1, kuid üldistatud on viidet lugeja vastutusele ja lisatud ka
isikuandmete töötlemine külastaja vastutuse tagamise eesmärgil (vt selle kohta täpsemalt
eelnõu § 18 lõike 9 selgitust).
Lõike 2 sõnastamisel on eeskujuks võetud kehtiv RaRS § 151 lõige 2. Lisatud on võimalus
registreeruda rahvaraamatukogu lugejaks ka juhiloa alusel. Juhiloal on küll isikut tõendava
dokumendi tunnused, kuid tegemist ei ole siiski isikut tõendava dokumendiga, mistõttu on
vajalik see isikut tõendavate dokumentide ja õpilaspileti kõrval RaRS-is eraldi nimetada.
Lõiget täiendatakse veel võimalusega küsida lisaks alaealisele ka täisealise eestkostetava puhul
väljaande või eseme kojulaenutamiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku
nõusolekut. Rahvaraamatukogu küll ei kontrolli iga täisealise lugejaks registreeruda soovija
puhul ega talle eestkostjat pole määratud, kuid sageli annab eestkostja sellest
rahvaraamatukogule ise märku. Kõnealune täiendus võimaldab sellisel juhul töödelda ka
eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga.
Töödeldavate isikuandmete loetelu on täiendatud koduteeninduse vajadusega. Eelnõu § 16
lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole
võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse (sama teenus on ette
nähtud ka kehtivas RaRS § 15 lõikes 6). Rahvaraamatukogu ei küsi selleks küll konkreetseid
31
terviseandmeid (st mis põhjusel koduteenindust täpselt vajatakse), kuid koduteeninduse
vajaduse kohta tehakse lugeja andmete juurde siiski märge. Kuna koduteenindust pakutakse
just tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt
isiku terviseandmete töötlemist.
Lõige 3 puudutab puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Täpselt samasisuline säte on
kehtiv RaRS § 151 lõige 3.
Lõike 4 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Ka siin võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega
4 muudatusi ei tehta.
Lõige 5 puudutab lugeja andmete õigsuse kontrollimist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv
RaRS § 151 lõige 5.
Lõige 6 näeb ette, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,
kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist
pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata
kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. Võrreldes
kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja
andmete säilitamisega seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 7.
Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega võib lugejal tekkida
rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise
aegsasti pikendab, säilib soovitud staatus. Tuleb arvestada, et lugeja andmete kustutamine
hõlmab näiteks ka tema laenutuste ajalugu. Ajaloo säilimine on inimestele sageli oluline,
mistõttu võib lugejaks olemise pikendamine olla uuesti lugejaks registreerumisele eelistatud
lahendus.
Lõike 7 kohaselt kustutatakse seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel
või esindusõiguse lõppemisel. Võrreldes seni RaRS § 151 lõikes 6 sätestatuga, on lisatud, et
seadusliku esindaja andmed kustutatakse ka esindusõiguse lõppemisel ehk siis, kui laps saab
täisealiseks või täisealise eestkostetava puhul eestkoste lõppemisel. See täiendus tagab, et
seadusliku esindaja andmeid ei töödelda kauem, kui see tegelikult vajalik on.
Lõige 8 puudutab puude andmete kustutamist. Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude
andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid
andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik.
Lõige 9 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib RaRS § 21 lõike 7 rakendamiseks
(rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja korduvalt rikkunud isikult rahvaraamatukogu
külastamise õiguse kuni 30 päevaks äravõtmine) töödelda sama paragrahvi lõike 2 punktides
1–5 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta39. Sättes on ka täpsustatud, et külastaja andmed
kustutatakse ühe aasta möödumisel rahvaraamatukogu külastamise õiguse ajutisest
äravõtmisest arvates. Kuna valikut rahvaraamatukogu teenustest (näiteks väljaannete kohapeal
39 Erinevalt lugeja andmetest ei hakata külastaja isikuandmeid töötlema eelnõuga asutatavas raamatukogude
andmekogus. Kuna vajadus külastaja isikuandmete töötlemise järele on eeldatavasti väga harv, ei ole mõistlik
nende töötlemiseks andmekogusse eraldi lahendust luua ning kõnealuseid andmeid töödeldakse asjaomase
rahvaraamatukogu dokumendihaldussüsteemis või mujal vastavalt selle rahvaraamatukogu suhtes kohalduvatele
teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele.
32
kasutamine) saab kasutada ka end lugejaks registreerimata ehk külastajana ja
rahvaraamatukogude praktikas esineb paraku juhtumeid, kus sellega kaasneb korrarikkumine,
on eelnõuga loodud võimalus piirata ajutiselt rahvaraamatukogu külastamise õigust nii lugeja
kui külastaja puhul (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 21 lõike 7 selgitust). Kõnealuse piirangu
seadmine eeldab aga külastaja isikuandmete töötlemist, mistõttu ongi eelnõu § 18 lõikega 9
rahvaraamatukogule selleks vajalik õiguslik alus loodud. Korda rikkunud külastaja isiku aitab
vajadusel tuvastada politsei.
Eelnõu § 19 – käsitletakse lugejat puudutavaid teavitusi.
Lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse edastada lugejale tema poolt esitatud postiaadressile,
telefoninumbrile või elektronpostiaadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet,
sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi. Seega ei pea rahvaraamatukogu lugejale sellise teabe
edastamiseks temalt eraldi nõusolekut küsima. Selline teave on näiteks meeldetuletus
laenutustähtaja peatse lõppemise kohta, teade väljaande, mille järjekorras lugeja on, saadavuse
kohta, teade lugeja isikuandmete peatse kustutamise ja lugejaks olemise pikendamise
võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe edastamine on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks
rahvaraamatukogu ees võlgnevuste tekkimist või lugeja staatusest ilmajäämist.
Eraldi on nimetatud rahulolu- ja tagasisideküsitlusi, et oleks selge, et ka nende edastamine on
kõnealuse õigusega hõlmatud ega eelda lugejalt nõusoleku küsimist. Selliste küsitluste
perioodiline korraldamine on vajalik lugejate kaasamiseks rahvaraamatukogu teenuste
arendamisesse ja teenuste kõrge kvaliteedi tagamiseks. Rahvaraamatukogu õigusega taoliste
küsitluste kohta teavet edastada ei kaasne lugeja kohustust küsitlustes osaleda.
Lõige 2 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole
rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud ning sellisteks teavitusteks on
vajalik lugeja nõusolek. Siin peetakse silmas näiteks rahvaraamatukogu üldist uudiskirja või
eraldi teavitusi rahvaraamatukogus toimuvate ürituste või rahvaraamatukogusse saabunud uute
väljaannete kohta. Kõnealuste teavituste saatmine läheb kaugemale avalikes huvides oleva
ülesande täitmisest ja on pigem käsitletav isikuandmete töötlemisena turunduslikul eesmärgil,
mistõttu on selleks vajalik lugeja nõusolek. Seejuures võib lugeja oma nõusoleku igal ajal tagasi
võtta (vt ka IKÜM artiklit 7).
Lõike 3 kohaselt võib KOV edastada esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud
seaduslikule esindajale (reeglina lapsevanemale) rahvastikuregistrisse kantud elukoha või
elektronposti aadressile teabe esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimalusest.
Tegemist on proaktiivse teavitusega, mis edastatakse seadusliku esindaja poolse initsiatiivita
ning seetõttu on selle tarbeks vajalik seadusest tulenev õiguslik alus. Kõnealune võimalus aitab
eeldatavasti kasvatada rahvaraamatukogu teenuste ühe olulisema sihtrühma (lapsed), kelle
puhul on lugemisoskuse ja -harjumuse kujunemise soodustamine eriliselt oluline, suurust.
Eelnõu § 20 – puudutab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja. Sätte sisu vastab suures osas
kehtivale RaRS §-le 16. Nagu ka muudel asjakohastel juhtudel on siin lugeja kõrval nimetatud
nüüd ka külastajat ning üldistatud sõnastust selles osas, milline KOV-i organ rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirja kehtestab, jättes selle KOV-i otsustada.
Eelnõu § 21 – reguleeritakse lugeja ja külastaja vastutust.
33
Lõige 1 puudutab viivise küsimist ja selle sõnastus kattub suures osas kehtivas RaRS § 17 lõikes
1 sätestatuga. Uuendusena on laenutatud väljaande kõrval nimetatud ka eset ja tõstetud viivise
piirmäära 0,06 eurolt 0,1 euroni. Senine viivise piirmäär on kehtinud alates 1998. aastast.40
Viivise piirmäära tõstmine 0,1 euroni lihtsustab viivise arvutamist ja eeldatavasti ka motiveerib
lugejaid senisest enam laenatud väljaandeid ja esemeid õigeaegselt tagastama. Samas on oluline
märkida, et RaRS-is sätestatu näol on tegemist viivise suurima võimaliku määraga. KOV võib
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas lugeja kohustusena kehtestada ka sellest madalama
piirmääraga viivise tasumise või viivise küsimisest üldse loobuda. Väiksemates
rahvaraamatukogudes ka praegu viivist sageli ei küsita, sest lugejate väiksema arvu tõttu on
kontakt nendega personaalsem ning laenatud väljaandeid ja esemeid tagastatakse reeglina
kohusetundlikumalt. Tähtaegselt tagastamata väljaannete probleem on ennekõike suuremates
linnades (näiteks Tallinn ja Tartu).
Lõige 2 puudutab väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamist ja kattub
sisuliselt kehtivas RaRS § 17 lõikes 2 sätestatuga.
Lõikes 3 käsitletakse lugejale viivise tasumiseks ja väljaande või eseme rikkumise või
tagastamata jätmise heastamiseks tähtaja määramist ning sundtäitmise algatamise hoiatusega
ettekirjutuse tegemist. Säte vastab suures osas seni RaRS § 17 lõike 4 esimeses ja teises lauses
sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kolmas lause, mille kohaselt märgitakse
ettekirjutuses selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Ettekirjutuse näol on tegemist
haldusaktiga, mille puhul tuleneb vaidlustamisviite märkimise kohustus HMS § 57 lõikest 1 ja
selle kordamine RaRS-is pole vajalik. Teise uuendusena on kõnealust sätet täiendatud selliselt,
et tähtaega ei määrata üksnes viivise või hüvitise tasumiseks, vaid algset laenutustähtaega
täiendava tähtaja võib määrata ka väljaande või eseme tagastamiseks. See on vajalik näiteks
olukorras, kus rahvaraamatukogus viivise küsimise võimalust ei rakendata. Samuti kannab
selline täiendus endas sõnumit, et rahvaraamatukogu peamine eesmärk on saada tagasi
konkreetne väljaanne või ese, mitte rahaline hüvitis.
Lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25
lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada
lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on
möödunud 30 päeva selle saatmisest.
Ettekirjutuse kättetoimetamist RaRS-is seni reguleeritud pole, kuid käesoleval juhul on see
vajalik, et näha ette erisused HMS-is sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldisest
regulatsioonist. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument
toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või
elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise
korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses
sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades
seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks.
Kõnealune RaRS-i täiendus on tingitud asjaolust, et seni on rahvaraamatukogud pidanud
ettekirjutuse posti teel lugejale edastamiseks kasutama tähtkirja, mis on aga lihtkirjaga
võrreldes märksa kallim ja millega võib kaasneda ka oluline ajakulu (hoiuaeg postkontoris,
korduvatele kättetoimetamise katsetele kuluv aeg). Rahvaraamatukogu eesmärk on saada
40 2011. aastal asendati 1 kroon 0,06 euroga, mis vastas eurole ülemineku kursile (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).
34
laenutatud väljaanne või ese võimalikult kiiresti tagasi, et see teistele lugejatele uuesti
kättesaadavaks teha. Näiteks Eesti suurimal rahvaraamatukogul ehk Tallinna
Keskraamatukogul on igapäevaselt 3 500–5 000 võlgnikku, kellest igaühe käes võib omakorda
olla mitu tagastamisele kuuluvat väljaannet. Ettekirjutuse kiiremini kättetoimetatuks lugemine
tähendab ka selle kiiremini kehtima hakkamist (vt HMS § 61 lõiget 1) ja võimalust suunata
nõue vajadusel kiiremini täitemenetlusse ehk teisisõnu asjaomase väljaande või eseme
kiiremini rahvaraamatukokku tagasi jõudmist.
Lõige 5 puudutab ettekirjutuse sundtäitmist ja vastab sisult kehtivale RaRS § 17 lõikele 5.
Lõige 6 näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole sama paragrahvi lõigetes 1
ja 2 nimetatud kohustusi (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või
eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul
täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid
mitte kauemaks kui üheks aastaks. Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3,
kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse
väljaannete kojulaenutamise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette
võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV
jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Täpsustatud
on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduvat. Kui seni on kõnealune piirang saanud
kehtida kuni üks aasta, siis nüüd nähakse ette, et laenamisõiguse saab ära võtta kuni kohustuste
täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Pikim võimalik aeg, mil lugejale
rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei laenutata, on seega jätkuvalt üks aasta, kuid
piirang ei saa jääda enam kehtima olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu
ees juba täitnud. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu
teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada.
Lõikes 7 sätestatu kohaselt võib valla- või linnavalitsus lugejalt või külastajalt, kes rikub
korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd,
ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades
rahvaraamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse
külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Kehtivas RaRS-ist sarnast sätet ei ole. Sellise piirangu
seadmiseks õigusliku aluse loomise vajadusele on aga rahvaraamatukogud tähelepanu juhtinud,
sest kohustusega olla kõigile soovijatele avatud (vt eelnõu § 16 lõiget 1), võib kaasneda
paratamatult ka olukordi, kus sellist avatust kuritarvitatakse. Rahvaraamatukogu külastamise
õigust võib kõnealuse sätte kohaselt piirata nii registreeritud kui ka registreerimata kasutaja ehk
nii lugeja kui ka külastaja puhul. Kui lugeja puhul on rahvaraamatukogul juba olemas tema
isikuandmed ja piirangu vormistamine on selle võrra lihtsam, siis külastaja puhul tuleb selleks
konkreetse isiku andmed alles saada. Kuivõrd rahvaraamatukogul endal KorS § 32 kohast
isikusamasuse tuvastamise õigust ei ole, tuleb selleks vajadusel kasutada politsei abi.
Isikusamasuse tuvastamise õigus on vastavalt turvategevuse seaduse §-le 21 ka turvateenistujal.
Oluline on veel rõhutada, et kõnealune piirang eeldab korduvat rikkumist ehk ühekordse
intsidendi tõttu kelleltki rahvaraamatukogu külastamise õigust ära võtta ei saa. Nagu sättes
märgitud, võib piirangu seada ka üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes.
Lõige 8 puudutab valla- või linnavalitsuse õigust kõnealuses paragrahvis sätestatud õiguste
teostamine valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele edasi
delegeerida. Sarnane säte sisaldub ka kehtivas RaRS-is (§ 17 lõige 6), kuid eelnõuga on seda
35
laiendatud ka näiteks rahvaraamatukogu külastamisõiguse ajutise piiramise üle otsustamisele.
KOV-i ametiasutuse hallatava asutusena saab volitatav olla ka rahvaraamatukogu.
Lõikes 9 käsitletakse viivise ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitise
laekumist KOV-i eelarvesse ning see kattub seni RaRS § 17 lõikes 7 sätestatuga.
Lõike 10 kohaselt on sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete (viivis ja rikutud või
tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitis) aegumistähtaeg kümme aastat. Kuigi nõuete
aegumistähtaegade üldine regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi
TsÜS), on aastaid kestnud õigusselgusetuse lahendamise huvides oluline sätestada kõnealuste
nõuete aegumistähtaeg RaRS-is. Nimelt on vaieldud selle üle, kas antud nõuded tuleks lugeda
tehingust tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm
aastat või seadusest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt
kümme aastat. Kuivõrd rahvaraamatukogu tegevus väljaannete ja esemete laenutamisel kujutab
endast siiski avaliku teenuse osutamist ning seda iseloomustab haldustegevusele iseloomulik
ühepoolsus (lugejal ei ole näiteks võimalik laenutustingimusi mõjutada), ei ole väljaannete ja
esemete laenutamise käsitlemine tsiviilõigusliku tehinguga kohane. Seega on põhjendatud
seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja kohaldamine, mille kestus sätestatakse õigusselguse
huvides RaRS-is.
Lõige 11 näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 lugeja kohta sätestatut kohaldatakse
alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule
esindajale. Selle eesmärk on vältida kõigis viidatud sätetes lugeja kõrval täpsustust, et alaealise
ning täisealise eestkostetava asemel vastutab tema seaduslik esindaja.
Eelnõu § 22 – reguleeritakse automaatset haldusmenetlust. Tegemist on RaRS-is uue
regulatsiooniga.
Lõike 1 kohaselt võib KOV või rahvaraamatukogu RaRS-is ettenähtud haldusmenetluse läbi
viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta
ning seda nimetatakse automaatseks haldusmenetluseks. HMS § 2 lõige 1 defineerib
haldusmenetluse kui haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu
sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan
seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma
volitatud asutus, kogu või isik. Seega on nii valla- või linnavolikogu või -valitsus kui ka
rahvaraamatukogu haldusorganid. RaRS-is sätestatud ülesannete täitmine kujutab endast
reeglina haldusakti andmist (näiteks viivise tasumiseks ettekirjutuse tegemine) või toimingu
sooritamist (näiteks selgituse andmine).41
Kõnealune eelnõu säte annab KOV-ile või rahvaraamatukogule niisiis õiguse viia
haldusmenetlus läbi infosüsteemi vahendusel ametniku või töötaja sekkumiseta. Selle
eelduseks on siiski HMS-is sätestatud haldusmenetluse põhimõtete järgimine ehk automaatset
haldusmenetlust ei saa läbi viia näiteks juhul, kui haldusorganil on kaalutlusõigus, mis HMS §
4 lõike 1 kohaselt kujutab endast otsuse tegemise kaalumist või erinevate otsuste vahel valimist,
või on vaja rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ehk haldusorganile ei ole kõik
41 KOV-i puhul mõnel juhul ka määruse andmist (näiteks rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamine), kuid see
ei ole automaatse haldusmenetluse kontekstis relevantne.
36
menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud teada või haldusmenetlust ei ole võimalik läbi
viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata42.
Automaatse haldusmenetluse saab läbi viia nii tänaste raamatukogusüsteemide43 kui ka
eelnõuga asutatava raamatukogude andmekogu (vt eelnõu § 29 punkti 16) vahendusel ja neis
olevate andmete põhjal. Toimingu sooritamises (näiteks selgituse andmises) seisneva
haldusmenetlusena saab käsitleda ka suhtlust tekstirobotiga. Automaatse haldusmenetluse
regulatsiooni RaRS-i lisamise eesmärk on kiirendada ja kaasajastada teabe liikumist
rahvaraamatukogu ja lugeja vahel.
Automaatne haldusmenetlus on reguleeritud ka IKÜM-is, mille artikli 22 lõige 1 näeb ette, et
andmesubjektil44 on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud
töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või
avaldab talle märkimisväärset mõju. Sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata lõiget
1, kui üksnes automatiseeritud töötlusel põhinev otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes
kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed
andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Eelnõuga luuaksegi
IKÜM artikli 22 lõike 2 punktis b nimetatud õiguslik alus. Asjakohased meetmed
andmesubjekti (antud juhul rahvaraamatukogu lugeja) õiguste ja vabaduste ning õigustatud
huvide kaitsmiseks tulenevad osaliselt HMS-st ja on osaliselt kavandatud ka eelnõusse. Nii
näiteks on automaatse haldusmenetluse adressaadil võimalik oma õigusi kaitsta
vaidemenetluses või halduskohtumenetluses samaväärselt olukorraga, kus haldusmenetluse
viib läbi KOV-i või rahvaraamatukogu teenistuja. Eelnõu § 22 lõikes 3 on aga ette nähtud
kohustus lisada automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juurde selgitus, et tegemist
on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või
rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga.
Lõige 2 näeb ette, et automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani
juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse
haldusaktiga ja haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel.
Haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja märkimata jätmine on mõistetavalt
tingitud asjaolust, et kõnealune haldusakt antakse nimetatud isikute vahetu sekkumiseta.
Selleks RaRS-i õigusliku aluse loomine on vajalik põhjusel, et HMS § 55 lõike 4 kohaselt
kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri-
reeglina märgitakse. E-templi kasutamine tagab haldusakti autentsuse ja garanteerib, et seda ei
ole alates dokumendi kinnitamisest e-templiga muudetud.
Lõike 3 kohaselt peab automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures olema selgitus,
et tegemist on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või
rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga. Tegemist on IKÜM artikli 22 lõike 2 punkti b
kohase meetmega andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks.
42 HMS § 40 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära
kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub
vajadus lisaandmete saamiseks või sama lõike punkti 3 kohaselt juhul, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise
kahjuks. 43 Sierra, URRAM ja RIKS. 44 Andmesubjekt on füüsiline isik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse.
37
Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu määrusega. Automaatselt
soovitakse esialgsel hinnangul hakata andma näiteks järgmiseid haldusakte ja sooritama
järgmiseid toiminguid: 1) lugejaks registreerimine; 2) lugeja ja tema seadusliku esindaja
andmete kustutamine; 3) laenutustähtaja pikendamine; 4) meeldetuletuste ja muu lugejat
puudutava teabe edastamine; 5) teabe edastamine esimesse klassi mineva õpilase kooli
registreerinud seaduslikule esindajale esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise
võimalusest45; 6) viivise määramine46; 7) väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutine
äravõtmine kohustuste (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme
rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) mittetäitmisel47; 8) kohustuste (samad, mis
eelmises punktis) täitmise tähtaja määramine ja selle ületamisel ettekirjutuse tegemine48; 9)
täitmata ettekirjutuse täitemenetlusse suunamine49.
Kavandatava volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-s 14
sätestatut, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja
kohtuvõimu ning KOV-ide kohustus. Esmane vastutus põhiõiguste tagamise eest on Riigikogul,
sest just seadustega tuleb paika panna põhiõiguste teostamiseks vajalik, sealhulgas vajaliku
menetluse ja korra peamised elemendid.50 Ka PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab
et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.51 Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt
olulised otsused peab langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid
kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel
määrusega.52 Antud juhul tulenevad automaatset haldusmenetlust puudutavad olulised
põhimõtted seadusest (kas eelnõukohasest RaRS-ist või näiteks HMS-ist (vt ka eelnõu § 22
lõike 1 selgitusi)). Ministri määruse tasandile on kavandatud üksnes loetelu haldusaktidest ja
toimingutest, mida on võimalik seadusest tulenevaid nõudeid arvestades automaatselt anda või
sooritada. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja
lisa 21).
4. peatükk. Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve
Eelnõu § 23 – reguleeritakse rahvaraamatukogu aruandlusega seonduvat.
Lõikes 1 nähakse ette üldine õigusaktidest tulenevate aruannete esitamise kohustus, mis on
sätestatud ka kehtivas RaRS § 11 lõikes 4. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on eelnõust välja jäetud
lause, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsus KuM-ile aruande rahvaraamatukogule
45 Ei toimuks olemasolevate raamatukogusüsteemide ega asutatava raamatukogude andmekogu vahendusel, vaid
KOV peaks soovi korral endale sellise võimaluse ise looma. 46 Kuivõrd viivist puudutav eelnõu § 21 lõige 1 sisaldab kaalutlusõigust (kas määrata viivis või mitte ja kui määrata,
siis kas kõnealuses sättes nimetatud suurima lubatud määra järgi või väiksema määra järgi), saab viivise
määramine toimuda automaatselt üksnes juhul, kui KOV on rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas otsuse
tegemise kriteeriumid sellise täpsusega paika pannud, et inimese sekkumist eeldavat kaalumisruumi enam pole. 47 Kuna ka väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutist äravõtmist puudutav eelnõu § 21 lõige 6 sisaldab
kaalutlusõigust (kas võtta kojulaenutamise õigus ära või mitte), on automaatne haldusmenetlus siin võimalik jälle
vaid eeldusel, et KOV on otsustamise kriteeriumid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas täpselt kindlaks
määranud. 48 Eelnõu § 21 lõikes 3 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral samuti täpseid suuniseid
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (määratava tähtaja pikkus ja kas ettekirjutus tehakse või mitte). 49 Ka eelnõu § 21 lõikes 5 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral täpseid suuniseid rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirjas (kas täitmata ettekirjutus suunatakse täitemenetlusse või mitte). 50 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 14 kommentaar 17. 51 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 52 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6.
38
riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20. jaanuariks. Kuna
rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatava toetuse või hüvitisega seonduv on kavandatud
eelnõu § 13 lõike 8 alusel kehtestatavasse valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)
määrusesse, siis sätestatakse ka asjaomase aruande esitamise tähtaeg või tähtpäev samas
määruses.
Lõike 2 kohaselt esitab rahvaraamatukogu RaRa-le statistilise ja sisulise töö aruanded igal
aastal 1. märtsiks ning kõnealused aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu, kui see on
olemas. Seni on statistilise ja sisulise töö aruannete esitamist reguleeritud RaRS § 11 lõikes 5,
mis näeb ette aruannete esitamise maakonnaraamatukogule, kes omakorda esitab
koondaruanded KuM-ile. Aruannete esitamise tähtpäev on ka kehtivas RaRS-is 1. märts.
Rahvaraamatukogude statistilised aruanded esitatakse tegelikult juba praegu RaRa-le, kelle üks
ülesanne rahvusraamatukoguna on trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste
andmete kogumine ja esitamine (ERRS § 4 lõike 1 punkt 4). Sisulise töö aruandeid on seni
esitatud tõesti KuM-ile, kuid seoses maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse
maakondliku koordineerimise ülesannete etapiviisilise lõpetamisega (vt selle kohta ka eelnõu §
6 ja § 29 punktide 9–11 selgitusi) ja sellest tulenevalt RaRa-le uue ülesande lisandumisega
(rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine), tuleb need edaspidi
esitada RaRa-le. Lisatud on ka täpsustus, et aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu (välja
arvatud juhul, kui KOV-i väiksusest tulenevalt on tegemist haruraamatukogudeta
rahvaraamatukoguga). Seega kogub keskraamatukogu, kelle ülesanne on eelnõu § 5 lõike 2
punkti 3 kohaselt haruraamatukogude üleselt statistilise aruandluse korraldamine ja
rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine, haruraamatukogudest kokku vajaliku teabe ja esitab
selle RaRa-le. RaRa on arendamas raamatukogude juhtimistöölauda53, mis võimaldab RaRS-i
eelnõu seadusena jõustumise järgselt esitada aruandeid juba spetsiaalses elektroonilises
keskkonnas.
Eelnõu § 24 – puudutab teenistuslikku ja haldusjärelevalvet.
Lõike 1 kohaselt teostab teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle KOV.
Sama põhimõte on sätestatud kehtivas RaRS § 11 lõikes 1.
Lõige 2 näeb ette, et haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle
teostab KuM. Kehtiva RaRS § 11 lõike 2 kohaselt on KuM-i teostatav haldusjärelevalve olnud
kitsam ehk suunatud ainult rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete järgimise ja
maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise kontrollimisele. Kavandatav muudatus tagab
järelevalve terviklikkuse, hõlmates kõiki RaRS-is sätestatud nõudeid. Edaspidi on KuM-il
õigus teostada järelevalvet kõigi rahvaraamatukogu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle.
Nii on järelevalve terviklik ning saab kaasa aidata sellele, et lugeja ja külastaja saaksid
raamatukogust kvaliteetseid ja õigusaktidega kooskõlas olevaid teenuseid. Haldusjärelevalvet
KOV-i hallatava rahvaraamatukogu üle teostatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 alusel.
Järelevalve hõlmab õiguspärasuse ning seaduses sätestatud otstarbekuse kontrollimist, mis võib
osutuda vajalikuks kui ministeeriumile edastatakse mistahes teave võimalike rikkumiste kohta.
Näiteks võib järelevalve olla põhjendatud juhul, kui lugeja pöördub KuM-i poole kahtlusega,
et rahvaraamatukogu ei järgi isikuandmete töötlemise nõudeid, mis on sätestatud eelnõu §-s 18
või rahvaraamatukogude võrgu loomisel pole arvestatud § 4 lõikes 3 nimetatud kohaline elanike
53 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud.
39
vajadusi. Sellisel juhul saab KuM hinnata, kas raamatukogu tegevus vastab seadusest
tulenevatele kohustustele, ning vajaduse korral nõuda puuduste kõrvaldamist.
5. peatükk. Rakendussätted
1. jagu. Üleminekusätted
Eelnõu § 25 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogude põhimäärused eelnõukohase
RaRS-iga vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks. Kuivõrd põhiosa eelnõust on kavandatud
seadusena jõustuma 2026. aasta 1. juulil, on KOV-idel vajalike muudatuste tegemiseks aega
pool aastat.
Eelnõu § 26 – näeb ette, et eelnõu seadusena jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks
rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne kõnealuse seaduse
jõustumist. Seega jätkavad 2026. aasta 1. juulist 2027. aasta 1. jaanuarini ehk kuni
maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete
lõpetamiseni maakonnaraamatukogudena tegutsemist Harju Maakonnaraamatukogu (Harju
maakonnas), Kärdla Linnaraamatukogu (Hiiu maakonnas), Jõhvi Keskraamatukogu (Ida-Viru
maakonnas), Põltsamaa Raamatukogu (Jõgeva maakonnas), Järvamaa Keskraamatukogu (Järva
maakonnas), Rakvere Raamatukogu (Lääne-Viru maakonnas), Lääne Maakonna
Keskraamatukogu (Lääne maakonnas), Põlva Keskraamatukogu (Põlva maakonnas), Pärnu
Keskraamatukogu (Pärnu maakonnas), Rapla Keskraamatukogu (Rapla maakonnas), Saare
Maakonna Keskraamatukogu (Saare maakonnas), Kõrveküla Raamatukogu (Tartu
maakonnas), Valga Keskraamatukogu (Valga maakonnas), Viljandi Linnaraamatukogu
(Viljandi maakonnas) ja Võrumaa Keskraamatukogu (Võru maakonnas).
Eelnõu § 27 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogu struktuur eelnõukohase seaduse § 5
lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et KOV-is on üks
rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest.
KOV-i väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu.
2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is54 (neist mõnes on küll lisaks ka
rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). Seega vastab enamiku
KOV-ide rahvaraamatukogu struktuur juba eelnõuga kavandatule. Ülejäänutel on
rahvaraamatukogu struktuuri korrastamiseks aega üks aasta eelnõu põhiosa seadusena
jõustumisest arvates.
Eelnõu § 31 punktist 2 tulenevalt muutub rahvaraamatukogudele 2027. aasta 1. jaanuarist
kohustuslikuks raamatukogude andmekoguga liitumine ja selle kasutamine, mis tähendab, et
andmekoguga liitumise tähtaeg on varasem kui ühtse juhtimise struktuuri jõustumine (1. juuli
2027).
Et tagada sujuv üleminek, nähakse eelnõuga ette, et raamatukogude andmekoguga saavad
liituda kõik KOV-i veel ümber korraldamata rahvaraamatukogud, viisil, mis ei nõua
raamatukogude ümberkorraldamisel täiendavaid kulutusi ega olulist käsitööd.
Eelnõu § 28 – sisaldab töölepingute ning haridus- ja kutsenõuetega seotud üleminekusätteid.
54 Raamatukogude statistika andmebaas. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025.
40
Lõike 1 kohaselt muutuvad KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur juba vastab eelnõukohase
seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule (KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille
struktuuris on keskraamatukogu ja haruraamatukogud või väikse KOV-i puhul üks
haruraamatukogudeta keskraamatukogu), enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate
rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30.
juunini. Tähtajaliste töölepingute kestuse kindlaksmääramisel on juhindutud eelnõu § 8 lõikes
3 sätestatud rahvaraamatukogu (tulevaste) juhtidega sõlmitavate töölepingute seitsmeaastasest
tähtajast.
Lõige 2 näeb ette, et KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta eelnõukohase seaduse
jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule (ehk tegutseb veel mitu eraldiseisvat
rahvaraamatukogu), muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu
juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks rahvaraamatukogu struktuuri RaRS § 5 lõikes 1
sätestatuga vastavusse viimisest arvates ja kehtivad seitse aastat. Kõnealune erisus on vajalik
põhjusel, et tähtajaliseks ei peaks muutuma nende rahvaraamatukogu juhtide töölepingud, keda
võib rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamisest tulenevalt järgneva aasta jooksul ees
oodata koondamine. Nimelt tuleb tööandjal töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt maksta
tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel (koondamisel) töötajale hüvitist
ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja
saabumiseni. Seega võiks kõnealuse üleminekusätteta kaasneda KOV-idele kohustus maksta
ebamõistlikult suuri koondamishüvitisi.
Lõike 3 kohaselt ei kohaldata KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta eelnõukohase
seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule ja rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on
kuni 500 elanikku, RaRS-i § 8 lõikeid 5–7 (rahvaraamatukogu juhi uued haridus- ja
kutsenõuded) enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele rahvaraamatukogu juhtidele.
Kõnealune lõige puudutab niisiis olukorda, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) KOV-is on
eelnõu seadusena jõustumisel veel mitu eraldiseisvate asutustena tegutsevat rahvaraamatukogu,
mistõttu on ühe KOV-i rahvaraamatukogudel ka eraldi juhid; 2) konkreetse rahvaraamatukogu
teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku. Kehtiv RaRS § 7 lõige 6 näeb ette, et kui
rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku, peab direktoril olema
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kolmas aste, kui tal puudub sama paragrahvi lõikes 4
või 5 nimetatud kvalifikatsioon (erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus koos
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni neljanda astmega). Antud üleminekusäte tähendab
seega, et kirjeldatud juhul võib juhinduda seni kehtinud regulatsioonist ehk rahvaraamatukogu
juhil võib kõrgharidus puududa ja piisab vaid raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonist. See
saab aga kesta vaid 2027. aasta 1. juulini. Selleks ajaks peab eelnõu § 27 kohaselt olema
kõikides KOV-ides moodustatud üks rahvaraamatukogu, mille juhi puhul ei saa kõnealusest
erandist enam kuidagi lähtuda, sest rahvaraamatukogu kui terviku teeninduspiirkonnaks on
terve KOV ja nii väikese elanike arvuga KOV-e hetkel ei ole.
Lõikes 4 sätestatakse, et RaRS § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2026. aasta 1. juulit ametis
olevatele raamatukogutöötajatele. RaRS § 9 lõige 3 näeb eelnõu kohaselt ette, et
rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsi või
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonita töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise
töölepingu ja sedagi vaid juhul, kui töötaja on valmis vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni
nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kõnealuse üleminekusätte kohaselt jäävad aga kõigi
olemasolevate raamatukogutöötajate töölepingud kehtima ega muutu töötaja haridus- ja
kutsenõuetele mittevastavuse tõttu tähtajaliseks.
41
2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Eelnõu § 29 – muudetakse ERRS-i.
Eelnõu § 29 punkt 1 – sarnaselt RaRS-ile asendatakse ka ERRS-is sõna „teavik“ sõnaga
„väljaanne“ (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitust) .
Eelnõu § 29 punkt 2 – laiendatakse seaduse reguleerimisala, lisades sellesse raamatukogude
andmekoguga seonduva (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust). Kõnealune eelnõu punkt on
kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu
puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 3 – tehakse sõnastuslikke muudatusi ERRS § 4 lõike 1 punktis 2, mis
puudutab väljaannete registreerimist rahvusbibliograafia andmebaasis ja selle kättesaadavaks
tegemist. Eelnõu kohaselt välditakse ERRS-is rahvusbibliograafia andmebaasi nimetamist,
kuna seadust täiendatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooniga ja rahvusbibliograafia
andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust. Eelnõu ettevalmistajad ei pea
seejuures vajalikuks jätta sõnad „rahvusbibliograafia andmebaas“ välja kõikidest teistest
õigusaktidest, kus neid on kasutatud (näiteks autoriõiguse seaduses ja selle rakendusaktides),
sest tulenevalt asjaolust, et rahvusbibliograafia andmebaas jääb raamatukogude andmekogu
osana alles, regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud
jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 4 – ERRS § 4 lõike 1 punkt 3, mis puudutab Eesti retrospektiivse
rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimist, tunnistatakse kehtetuks. Eesti
retrospektiivse rahvusbibliograafia alane koostöö ei vaja enam eraldi koordineerimist, sest Eesti
vanemate väljaannete osaga seotud tegevus on tänaseks lõpule viidud.
Eelnõu § 29 punkt 5 – ERRS § 4 lõike 1 punktis 4 tehakse sõnastuslik kohendus, võttes ka seal
kasutusele termini „väljaanne“. Sõnastust „riiklik väljaannete statistika“ on kasutatud ka SäES
§ 18 lõikes 2.
Eelnõu § 29 punkt 6 – muudetakse ERRS § 4 lõike 4 punkti 1, mille uue sõnastuse kohaselt
on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse ja
raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude
asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning
osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende
algatamine. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kõnealuses sättes tehtud järgmised muudatused:
1) jäetud välja sõnad „raamatukoguteadus“ ja „bibliograafia“; 2) täiendatud sätet
kutsekoolitusega; 3) täiendatud sätet teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamisega.
Raamatukoguteadust ja bibliograafiat enam eraldi ei nimetata, sest raamatukogundus,
infoteadus ja raamatuteadus hõlmavad ka neid.
Uue sõnastuse kohaselt on RaRa ülesanne korraldada lisaks raamatukogutöötajate
täienduskoolitustele ka nende kutsekoolitust. RaRa alustas raamatukogutöötajate
kutsekoolituse55 pakkumist juba 2006. aastal ehk tegemist ei ole RaRa-le uue ülesande
andmisega, vaid ERRS-i ajakohastamisega.
55 Eesti Rahvusraamatukogu. Kutsekoolitus.
42
Mis puudutab teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamist, siis kõnealune täiendus
rõhutab RaRa aktiivset rolli mitte ainult osalejana, vaid ka käivitajana, võimaldades tal
kujundada teadus- ja arendustegevuse suundi ning edendada rahvusvahelist ja riiklikku
koostööd. RaRa on koostöös erinevate asutustega algatanud ja edukalt ellu viinud või viimas
mitmeid riiklikke arendusprojekte, sealhulgas krattide projektid, innovatsiooniprojekt
"Raamatud liikuma", riiklik e-raamatute laenutus, ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ehk
asutatav raamatukogude andmekogu), digitaalarhiiviga DIGAR seotud projektid,
raamatukogude juhtimistöölaud jne.56
Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks
ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste
raamatukoguteenuste osutamiseks. Kehtivas ERRS-is viidatakse kõnealuses sättes
infotehnoloogia arendamisele üksnes RaRa enda infovara üldkättesaadavaks tegemise
eesmärgil. Muudatus kajastab RaRa suurenenud rolli kogu valdkonda hõlmava teadus- ja
arendusasutusena. Näiteks on RaRa loonud üle-eestilise laenutusplatvormi Minu Raamatukogu
(MIRKO)57, millesse panustab oma kogudega 88 raamatukogu üle Eesti. Samuti on RaRa
kaasvastutava töötlejana seotud asutatava raamatukogude andmekoguga, millega oodatakse
liituma kõiki Eesti raamatukogusid.
Eelnõu § 29 punkt 8 – RaRa ülesandeid puudutavat ERRS § 4 täiendatakse lõikega 6, mille
kohaselt kasutab RaRa ERRS-ist, muudest õigusaktidest ja RaRa põhikirjast tulenevate
ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Sarnane säte on kavandatud
ka RaRS-i (vt eelnõu § 31 punktiga 2 RaRS-i lisatavat § 101 lõiget 1). Seega on raamatukogude
andmekogu kasutamine RaRa-le ja rahvaraamatukogudele kohustuslik. Muud tüüpi
raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad
andmekoguga liituda soovi korral. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027.
aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 9 – ERRS-i täiendatakse §-ga 41, mis puudutab riigi haldusülesannete
RaRa-le täitmiseks volitamist. Tegemist on rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate
ülesannetega. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid
arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse
koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste
ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada.
Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja
töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude
andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse
korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate
täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine.
Eelnõu § 6 lõige 4 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded
jäävad kuni 2026. aasta lõpuni maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab vastavalt eelnõu
§ 29 punktile 10 RaRa komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega
seonduvat senisel kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad
56 Eesti Rahvusraamatukogu. Arendusprojektid. 57 MIRKO.
43
kodulooandmebaasi, kuid enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele
riigieelarvest finantseeritavat töötasu ei maksta. Seega on siin tegemist pigem
rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist
ja toetamist.
Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul
RaRa-le juba 2026. aasta 1. juulil (vt ERRS § 41 lõike 1 selgitusi), kuid punktis 5 nimetatud
teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik
rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist.
Rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks
volitamise näol on tegemist ühe suurima ja olulisema RaRS-i eelnõuga tehtava muudatusega.
Vajadust maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti,
et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud haldusreform, mille tulemusel on
juba tekkinud üks tervet maakonda hõlmav vald (Hiiumaa vald Hiiu maakonnas) ning mitu
maakonda koosnevad vaid kolmest KOV-ist (Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne
maakond, Põlva maakond, Saare maakond ja Valga maakond). Arvestades asjaolu, et
maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb
mitmele KOV-ile teenuste osutamisel, ei saa Hiiumaa puhul täna enam rääkida riiklike
kohustuste täitmisest. Samas on jätkuvalt oluline, et suurele kogu Eestit katvale
rahvaraamatukogude võrgule pakutaks keskset tuge ehk teatav riiklik koordineerimine peab
raamatukoguteeninduse ühtlaselt kõrge taseme hoidmiseks ning rahvaraamatukogude võrgu
sidususe ja arengu tagamiseks säilima. Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on
vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu
juhtinud nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing58 kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu
kuuluvad valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest,
partnerorganisatsioonidest ja õppeasutustest. Arenduskeskuse puudumise probleem on
käsitlemist leidnud ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud dokumendis
„Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö
tõhustamiseks“.59 Eelnõuga antaksegi RaRa-le ülesanded, mida ta asub täitma
rahvaraamatukogude arenduskeskusena.
ERRS § 41 lõige 1 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi
haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja
arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3)
rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes
ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine.
Punktis 1 sätestatu all mõeldakse näiteks üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO sarnaseid
lahendusi. MIRKO platvormile on võimalik arendada täiendavaid teenuseid, sealhulgas uusi
rahvaraamatukogude kasutajatele suunatud laenutusteenuseid, näiteks välisriikides kirjastatud
väljaannete laenutamise võimaluse loomine. Samuti oleks otstarbekas arendada ühtne
veebikeskkond rahvaraamatukogudele, mis koondaks valdkonna jaoks olulise teabe ja
juhendid. Veebikeskkonnas võiksid olla kättesaadavad näiteks väljaannete kirjeldamise ja
58 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 21. sajandi raamatukogu (2016. aasta versioon). 59 Murasov, M., Allemann, M., Preegel, K., Michelson, A. (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja
ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
44
andmekogu kasutamise juhendid, teave valdkondlike koostöötegevuste, seminaride ja
koolituste kohta jms. Võimalik on luua ka kaugkoolituskeskkond e-koolituste läbiviimiseks.
Punktis 2 sätestatu on kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punkti 3 ja § 11 lõike 5 kohaselt olnud
maakonnaraamatukogu ülesanne. Nüüd asub seda täitma RaRa. Ülesande täitmiseks on RaRa
arendamas raamatukogude juhtimistöölaua teenust60, mis lihtsustab oluliselt andmete kogumist
ja analüüsimist.
Punktis 3 kirjeldatule sarnast ülesannet on RaRS § 5 lõike 5 punkti 4 alusel samuti seni täitnud
maakonnaraamatukogud. Piirkondades ehk rahvaraamatukogudele võimalikult lähedal toimuv
erialane nõustamine on seotud ERRS-i kõnealuse paragrahvi lõikega 3, mis paneb RaRa-le
kohustuse tagada piirkondlike esindajate olemasolu üle Eesti (vt selle kohta selgitust allpool).
Raamatukogutöötajate koolitusvajaduste kaardistamine ja koordineerimine lihtsustab ühelt
poolt raamatukogutöötajatel asjakohaste turul pakutavate koolituste leidmist, ent annab teisalt
vajaliku sisendi ka RaRa-le endale raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituste
korraldajana, võimaldades näiteks koondada ühiseid huvisid üle Eesti ja vastavalt sellele
koolitusi või õppereise kavandada.
Punkti 4 all peetakse silmas erinevaid algatusi, millesse rahvaraamatukogud saavad panustada.
Tegemist võib olla näiteks meedia- ja digipädevuste arendamisele61 või laste lugemishuvi
suurendamisele62 suunatud programmidega, aga ka mistahes muudest valdkondadest alguse
saanud ettevõtmistega, kus rahvaraamatukogud saavad ja soovivad kaasa lüüa. RaRa ülesanne
seisneb seejuures programmi algatajale partneriks olemises, vajaliku teabe
rahvaraamatukogudele edastamises, rahvaraamatukogude osaluse suurendamiseks
kaasamisürituste korraldamises jne.
ERRS § 41 lõike 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega
täpsustada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise
tingimusi ja korda. Kuigi kõnealuste ülesannetega seonduvat täpsustatakse ka ERRS § 41 lõike
5 alusel sõlmitavas halduslepingus, antakse ministrile õigus vajadusel määruse kehtestamiseks.
Seda põhjusel, et halduslepingu näol on tegemist ennekõike poolte kokkuleppega, ent
ülesannete täpsustamine määruses eeldab määruse eelnõu koostamise etapis kaasamise hea tava
järgimist ja tagab seega asjassepuutuvatele huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida.
Kuna nimetatud määruses võib täpsustada just riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise
tingimusi ja korda, ei sekkuta antud juhul PS §-s 154 sätestatud KOV-i autonoomiasse.
Volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et PS § 3 lõikest 1 tulenev
olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.63 Käesoleval
juhul on rahvaraamatukogude valdkonnas täidetavad ja RaRa-le delegeeritavad riigi
haldusülesanded kirjeldatud seaduses ning minister võib määruses nendega seonduva osas küll
üksikasjalikumaks minna, kuid mitte ülesannete sisu muuta.
Kõnealust määrust esialgu ei kavandata, vaid selle kehtestamise vajalikkuse üle otsustatakse
rahvaraamatukogude valdkonna esindajate tagasiside põhjal siis, kui RaRa on asjaomaseid
ülesandeid juba mõnda aega täitnud.
60 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud. 61 Eesti Rahvusraamatukogu. Meedia- ja digipädevuse arendamine. 62 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lugemisisu. 63 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3.
45
ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete
täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel
arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi ning ülesannete täitmise otstarbekust. ERRS §
41 lõike 4 kohaselt määrab RaRa kõnealused piirkonnad, kuulates eelnevalt ära KOV-ide
arvamused. RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada rahvaraamatukogude
arenduskeskuse tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on
kohal erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja
rahvaraamatukogude vajadusi. Seadusega ei kirjutata RaRa-le siiski ette mitu piirkondlikku
esindajat tal peab olema või kus nad peavad asuma, vaid see jääb koostöös KOV-idega RaRa
otsustada.
ERRS § 41 lõike 5 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister RaRa-ga sama paragrahvi
lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu, mille täitmise üle teostab
haldusjärelevalvet KuM.
Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid
asjaomaste riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent
ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga
asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda
hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele fokusseeritud töötajate
lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam ja otstarbekam. RaRa-s juba töötavad
raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja
kogemustega rahvaraamatukogude arenduskeskuse tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks
suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö,
kommunikatsioon ja haldusteenused.
Eelnevast tulenevalt on KuM veendunud, et kõnealuste riigi haldusülesannete RaRa-le
täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti. Ei ole ka põhjust arvata, et
haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine kahjustaks avalikke huve, kuivõrd RaRa
avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. Samuti ei kahjustata
rahvaraamatukogude arenduskeskuse RaRa-sse loomisega nende isikute õigusi, kelle suhtes
haldusülesannet täidetakse. Käesoleval juhul on puudutatud isikuteks rahvaraamatukogude
kaudu KOV-id. Ka seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid
seda maakonnaraamatukogude kaudu, kes on ka ise rahvaraamatukogud. Kuigi riigi
haldusülesannete viimine RaRa-sse võib olla KOV-idele murettekitav põhjusel, et
rahvaraamatukogudele toe pakkumine justkui kaugeneb (seda nii füüsilise asukoha mõttes kui
ka sisuliselt, sest RaRa pole ise rahvaraamatukogu), on eelnõusse kavandatud seda leevendavad
meetmed (piirkondlike esindajate olemasolu kohustus ja valdkonna eest vastutava ministri
(kultuuriminister) õigus riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda
huvirühmade esindajaid kaasates vajadusel määrusega täpsustada).
Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on
analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.
ERRS § 41 lõikes 6 on sätestatud, et kui kõnealune haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi
haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise KuM. Tegemist on
haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga.
46
Eelnõu § 29 punkt 10 – täiendatakse RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete
loetelu, lisades sinna RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskse
hankimise. Tegemist on komplekteerimisülesandega, mida eelnõu § 6 lõike 4 punkti 1 kohaselt
täidavad kuni 2026. aasta lõpuni maakonnaraamatukogud. Seega on eelnõu § 29 punkt 10
kavandatud jõustuma 2027. aasta 1 jaanuaril. Viidatud RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud
toetus on riigieelarvest rahvaraamatukogudele väljaannete soetamiseks antav osaline toetus.
Komplekteerimisülesande täitmisel maakonnaraamatukogudes ilmnenud peamised kitsaskohad
on olnud seotud ennekõike uute väljaannete rahvaraamatukogudesse jõudmiseks kuluva ajaga64
ning asjaoluga, et puudunud on kvaliteedi- ja protsessijuhtimise eest keskne vastutaja ja
koordineerija. Sellest tulenevalt on seni tehtud palju käsitööd ning igas maakonnas on tulnud
välja töötada sarnaseks tegevuseks vajalikud protsessid ja töövood. Kõnealuse ülesande RaRa-
le täitmiseks volitamisega püütakse need probleemid lahendada.
Keskse üksuse komplekteerimisega seotud töötajate tööülesanded on väljaannete tellimuste
kogumise koordineerimine ja hankimise korraldamine (ostuna hangitavate uute ja
järelkomplekteeritavate väljaannete tellimisnimekirjade aga ka annetusena saadud ja
pakutavate väljaannete nimekirjade koostamine ning vahendamine). Väljaandeid on kavas
tellida ja hankida keskse tehnoloogilise lahenduse (asutatava raamatukogude andmekogu)
vahendusel erinevatelt tarnijatelt (e-poed, raamatukauplused, antikvariaadid, kirjastajad,
eraisikud jne). Rahvaraamatukogude valikute ja tellimuste alusel hangitud väljaanded on
plaanis toimetada tarnija või tema logistikapartnerite abil rahvaraamatukogudesse, kus toimub
väljaannete tehniline töötlemine (näiteks inventarinumbri, kohaviida ja vöötkoodi lisamine).
Kõnealuse ülesande täitmise 15 maakonnast RaRa-see viimine võimaldab väljaannete
eksemplare tellida suures koguses ühe korraga, mis võib tagada kokkuleppel tarnijatega ka
soodsama hinna.
Iga rahvaraamatukogu võib KOV-i eraldatud rahaliste vahendite arvelt väljaandeid tellida ja
hankida jätkuvalt ka iseseisvalt.
Eelnõu § 29 punkt 11 – ERRS § 41 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette, et sama paragrahvi
lõike 1 punktis 5 nimetatud väljaanded ehk RaRa poolt rahvaraamatukogule keskselt
hangitavad väljaanded valib rahvaraamatukogu. Kõnealune säte on kavandatud kinnitamaks
kehtivat rahvaraamatukogude väljaannete valiku tegemise ja hankimise korraldust, et
väljaannete keskse hankimise korral säilib rahvaraamatukogudel kontroll väljaannete valiku
üle. Seaduses rõhutatakse, et iga rahvaraamatukogu saab jätkuvalt tellida neid väljaandeid,
mida kohalikud lugejad eelistavad. Säte on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, mil
komplekteerimisülesanne RaRa-le täitmiseks volitatakse.
Eelnõu § 29 punkt 12 – RaRa lugejaks registreerumist ja isikuandmete töötlemist puudutava
ERRS § 7 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse samamoodi nagu RaRS § 18 lõike 2
sissejuhatav lauseosa (vt eelnõu § 18 lõike 2 selgitust).
64 2021. aastal maakonnaraamatukogudes tehtud haldusjärelevalve andmetel jõudsid uued väljaanded
rahvaraamatukogudesse ainult ühes maakonnas keskmiselt 2–3 korda kuus, kolmes maakonnas 2 korda kuus,
seitsmes maakonnas 1–2 korda kuus ja kolmes maakonnas 1 kord kuus ning ühes maakonnas vastavalt
võimalustele. 13 maakonnas oli väljaannete transport rahvaraamatukogudesse korraldatud vastavalt nende endi ja
KOV-ide võimalustele. Ainult kaks maakonda olid sõlminud kokkulepe väljaannete tarnijatega, kes viisid tellitud
väljaanded ise rahvaraamatukogudele kohale, mis võimaldas uute väljaannete saabumise sagedust suurendada.
47
Eelnõu § 29 punkt 13 – muudetakse ERRS § 7 lõiget 3, mis näeb eelnõu kohaselt ette, et RaRa
töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks,
statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Kehtiva
sõnastuse kohaselt on RaRa-l õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega
seotud teenuste analüüsiks. Kõnealuse ERRS-i sätte sõnastus ühtlustatakse RaRS § 18 lõike 1
eelnõukohase sõnastusega. Tegemist ei ole isikuandmete töötlemise eesmärgi faktilise
laiendamisega, sest mõistetavalt kasutab RaRa ka praegu isikuandmeid lugejatele teenuste
osutamiseks ja muuks eespool nimetatuks, vaid senise ebaõnnestunud sõnastuse
korrigeerimisega.
Eelnõu § 29 punkt 14 – ERRS § 7 täiendatakse lõigetega 41–45. Lõiked 41–44 puudutavad
lugeja andmete õigsuse kontrollimist ja kustutamist ning vastavad RaRS § 18 lõigete 5–8
eelnõukohasele sõnastusele (vt ka eelnõu § 18 lõigete 5–8 selgitusi). ERRS-is seni kõnealuseid
küsimusi reguleeritud pole, vaid neid on käsitletud RaRa isikuandmete töötlemise korras65.
Seejuures on lugeja andmete üldine säilitustähtaeg olnud RaRS-is sätestatuga sama (kolm aastat
viimasest teenuse kasutamisest arvates). Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate
isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine
andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate
põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud.
Eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatav lõige 45 näeb ette, et RaRa võib üleriigilise
raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed
teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande
tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel peab nimetatud raamatukogu talle edastatud
isikuandmed kustutama. Lugeja andmete edastamine teisele raamatukogule on vajalik üle-
eestilise laenutusplatvormi MIRKO kasutamiseks. MIRKO-t kasutades ei pea registreeruma
selle raamatukogu lugejaks, kus soovitud väljaanne parajasti olemas on. Küll aga on asjaomasel
raamatukogul tarvis lugeja andmeid selleks, et tellitud väljaanne temani toimetada. Seega
edastabki vajalikud isikuandmed MIKRO haldajana RaRa. Isikuandmeid ei tohi säilitada
kauem, kui see teenuse osutamiseks vajalik on.
Eelnõu § 29 punkt 15 – ERRS 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72, mis puudutavad
lugejale kõikvõimalike teavituste edastamist ja automaatset haldusmenetlust. ERRS § 71 kattub
RaRS § 19 lõigete 1 ja 2 eelnõukohase sõnastusega ning ERRS § 72 kattub RaRS § 22
eelnõukohase sõnastusega. Seega kõnealuste sätete sisu siin selgitama ei hakata ja sellega saab
tutvuda viidatud RaRS-i sätteid käsitlevates seletuskirja osades (vt eelnõu § 19 lõigete 1 ja 2
ning § 22 selgitusi).
Eelnõu § 29 punkt 16 – ERRS-i täiendatakse raamatukogude andmekogu puudutava 11.
peatükiga. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, mil
andmekogu on kasutusele võtmiseks valmis.
ERRS §-s 73 sätestatakse raamatukogude andmekogu asutamine valdkonna eest vastutava
ministri (kultuuriminister) poolt (lõikes 1) ja andmekogu pidamise eesmärk (lõikes 2).
Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate
väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning kogude üldkättesaadavaks tegemise
toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja
65 Eesti Rahvusraamatukogu. Isikuandmete töötlemise kord.
48
laenutuste üle arvestuse pidamine; 4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude
valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks; 5) andmete
kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks; 6) raamatukogude muude ülesannete
elektrooniline täitmine. Raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik raamatukogud,
sõltumata nende tüübist.
ERRS § 74 puudutab raamatukogude andmekogu vastutavat töötlejat. Raamatukogude
andmekogul on kaks kaasvastutavat töötlejat – KuM ja RaRa. Kaasvastutavate töötlejate
vastutusvaldkonnad määratakse kindlaks ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas
raamatukogude andmekogu põhimääruses.
ERRS §-s 75 esitatakse loetelu raamatukogude andmekogus töödeldavatest isikuandmetest
(lõikes 1) ning reguleeritakse teiste andmekogudega toimuva andmevahetuse (lõikes 2) ja
isikuandmete säilitamisega (lõigetes 3 ja 4) seonduvat. Raamatukogude andmekogu kohta on
koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles on põhjalikult käsitletud kõnealuses ERRS-i
paragrahvis sätestatut ja muud isikuandmete kaitsega seonduvat. Mõjuhinnang on lisatud
käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 2).
ERRS § 76 reguleerib raamatukogude andmekogu põhimäärusega seonduvat, andes valdkonna
eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volituse põhimääruse kehtestamiseks (lõikes 1) ja
kirjeldades põhimääruse sisu (lõikes 2). Kõnealuse volitusnormi põhiseaduspärasuse
hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-ga 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja
eraelu puutumatusele, ning PS § 3 lõikest 1 tulenevat olulisuse põhimõtet, mis nõuab et kõik
riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu66. Seejuures võib aga vähem intensiivseid
põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva
volitusnormi alusel määrusega.67
Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse.68 Käesoleval juhul on
raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtajad esitatud nii
täpselt, kui vähegi võimalik, seaduses (ERRS §-s 75). Põhimääruses on kavas küll
andmekoosseise täpsustada, kuid seda isikuandmete puhul ennekõike osas, mis puudutab isiku
nõusolekul põhinevat ja raamatukogude andmekogu pidamise eesmärgi sõnastamisega loodud
raamidesse jäävat andmetöötlust.
Raamatukogude andmekogu põhimääruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt
seletuskirja lisa 21).
ERRS §-s 77 reguleeritakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasuga
seonduvat.
Lõike 1 kohaselt võib raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta
raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. Rahvaraamatukogudele
kohalduv erand on seotud eelnõu § 31 punktiga 2, millega täiendatakse RaRS-i §-ga 101.
Viidatud RaRS-i paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on raamatukogude andmekoguga
liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta (vt ka eelnõu § 31 punkti 2
selgitust).
66 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 67 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6. 68 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 26 kommentaar 24.
49
Tasu küsimise õigus on sätestatud seaduses, kuna tegemist on avalik-õigusliku maksega, mis
on hõlmatud PS §-st 113 tuleneva seadusereservatsiooni klausliga. PS § 113 näeb ette, et
riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
Seejuures tuleb kõnealust PS-i sätet tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki
avalik-õiguslikke tasusid69, seega ka riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekoguga
liitumise ja selle kasutamise tasu.
Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volitus sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamiseks määrusega.
Kuigi avalik-õiguslikud tasud tuleb PS § 113 kohaselt sätestada seaduses, ei tähenda see seda,
et määrusega ei võiks anda seadust täpsustavaid eeskirju. Küll aga on keelatud seaduses
sätestatud kohustusi määrusega suurendada.70 Käesoleval juhul on seadusesse (ERRS § 77
lõikesse 1) kavandatud põhimõte, mille kohaselt peab võetav tasu olema kulupõhine ehk
raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu ei saa olla nii suur,
et andmekogu pidamine muutuks tulu teenimise allikaks. Sellega peab minister tasu arvutamise
aluste ja piirmäärade kehtestamisel arvestama.
Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).
Eelnõu § 29 punkt 17 – ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu
seitsmelt üheksale. Muudatus on tuleneb sama paragrahvi lõike 3 muutmisest (vt eelnõu § 29
punkti 18 selgitust).
Eelnõu § 29 punkt 18 – muudetakse ERRS § 8 lõiget 3, mis puudutab valdkonna eest vastutava
ministri (kultuuriminister) poolt RaRa nõukogusse liikme nimetamist. Sätte uue sõnastuse
kohaselt nimetavad kaks liiget RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest
vastutavad ministrid (kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister, kumbki nimetab ühe
liikme) ning ühe liikme üleriigiline KOV-ide liit (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Nõukogu
liikmete volituste tähtaeg (neli aastat) võrreldes kehtivas ERRS-is sätestatuga ei muutu.
Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on
vajalik seoses RaRa juba suurenenud ja veelgi suureneva tähtsusega mis tahes tüüpi
raamatukogude tegevusse ja arengusse panustamisel. Eelnõuga rõhutatakse RaRa rolli
üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste
eestvedajana, volitatakse RaRa-d täitma rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi
haldusülesandeid (ehk tegutsema rahvaraamatukogude arenduskeskusena) ning määratakse
RaRa asutatava raamatukogude andmekogu kaasvastutavaks töötlejaks. Eelnevast on otseselt
mõjutatud nii haridus- ja teadusministri vastutusvaldkonda kuuluv teadus-, eriala- ja
kooliraamatukogude poliitika kujundamine kui ka KOV-id kooli- ja rahvaraamatukogude
pidajatena, mistõttu on nende osalemine neid mõjutatavate otsuste tegemises oluline.
Eelnõu § 29 punkt 19 – ERRS § 8 lõikes 6 tehakse tulenevalt RaRa nõukogu koosseisu
laiendamisest tehniline täiendus, nimetades sättes ka üleriigilist KOV-ide liitu.
Eelnõu § 29 punkt 20 – RaRa nõukogu pädevust puudutavast ERRS § 10 punktist 5 jäetakse
välja töötajate töötasustamise aluste kinnitamine, kuna tegemist on tegevjuhtimise tasandi
ülesandega.
69 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 9. 70 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 6.
50
Eelnõu § 29 punkt 21 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 6 tunnistatakse
kehtetuks ehk RaRa nõukogul kaob kohustus kinnitada RaRa taotlus kulutuste
finantseerimiseks riigieelarvest. Praktikas RaRa nõukogu sellist taotlust eraldi ei kinnita, vaid
kinnitab ERRS § 10 punkti 3 alusel RaRa finantsplaani ja võtab vastu eelarve, mis on omakorda
kõnealuse RaRa taotluse aluseks.
Eelnõu § 29 punkt 22 – muudetakse RaRa nõukogu pädevust puudutavat ERRS § 10 punkti 8,
mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa nõukogu pädevuses sisekontrollisüsteemi rakendamise
tagamine, siseauditeerimise tööplaani kinnitamine ning siseaudiitori aruande ärakuulamine.
Sisekontrolli ja siseaudiitorit puudutab ka sama paragrahvi järgmine punkt (ERRS § 10 punkt
9). Kõnealuse eelnõu sättega ERRS § 10 punktide 8 ja 9 sisu ühendatakse ning loobutakse
mittevajalikust. Välja on jäetud RaRa-s siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamine ja
siseauditeerimise töökorra kinnitamine, millest esimene on sisuliselt kaetud sättesse alles jääva
osaga ja teist eraldi ei kinnitata, sest sisekontrollisüsteemi puudutav on reguleeritud RaRa
põhikirjas71.
Eelnõu § 29 punkt 23 – RaRa nõukogu pädevust puudutavad ERRS § 10 punktid 9–11
tunnistatakse kehtetuks. Nagu eelnõu § 29 punkti 22 selgituses märgitud, ühendatakse ERRS §
10 punkti 9 sisu punktiga 8.
ERRS § 10 punkti 10 kohaselt kuulab RaRa nõukogu ära peadirektori, direktorite ja
struktuuriüksuste juhtide aruanded. Direktorite ametikohti RaRa struktuuris ei ole ehk selles
osas on kõnealuse sätte sõnastus aegunud. ERRS § 10 punkti 2 kohaselt kinnitab nõukogu RaRa
arengu- ja tegevussuunad ning tegevusaruanded ja ERRS § 10 punkti 7 kohaselt majandusaasta
aruande. Muid perioodilisi aruandeid RaRa nõukogule ei koostata. Praktikas tutvustavad
juhtkonna liikmed nõukogule olulise mõjuga tegevusi jooksvalt.
ERRS § 10 punkt 11 näeb ette, et nõukogu annab hinnangu RaRa tegevusele. Sisuliselt annab
nõukogu kõnealuse hinnangu vastavalt ERRS § 10 punktile 2 tegevusaruande kinnitamisega
ehk tegemist on tarbetu kordusega.
Eelnõu § 29 punkt 24 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 15 tunnistatakse
kehtetuks. Kõnealuse punkti kohaselt kinnitab RaRa nõukogu rahvusbibliograafia andmebaasi
pidamise, andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise korra. Kuna rahvusbibliograafia
andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust ja sellega seonduv reguleeritakse
ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas andmekogu põhimääruses (vt ka eelnõu § 29 punkti 16
selgitust), ei ole antud punkt enam vajalik. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma
2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 25 – ERRS § 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga
„viis“. Kõnealused sätted puudutavad RaRa nõukogu otsustusvõimelisust ja nõukogu õigust
võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Kvoorumi suurendamine on tingitud nõukogu
liikmete arvu suurendamisest.
Eelnõu § 29 punkt 26 – RaRa peadirektori pädevust puudutavas ERRS § 15 lõike 2 punktis 1
tehakse sõnastuslik uuendus. Sõna „asjaajamiskord“ asendatakse sõnaga „teabehalduskord“.
Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
71 Eesti Rahvusraamatukogu. Põhikiri.
51
alused“ tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80
„Asjaajamiskorra ühtsed alused”. Tulenevalt sellest nimetatakse ka RaRa-s asjaajamiskorda
teabehalduskorraks.
Eelnõu § 29 punkt 27 – RaRa finantseerimist puudutavas ERRS § 19 lõikes 3 asendatakse
sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis
reguleerib haldusõigussuhteid. Kõnealune ERRS-i muudatus on üksnes sõnastuslik, kuivõrd
olemuslikult on ka seni olnud tegemist halduslepinguga.
Eelnõu § 29 punkt 28 – täiendatakse ERRS-i üleminekusätteid. Lisatava sätte kohaselt peab
RaRa peadirektor tagama 2027. aasta 1. jaanuariks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i
2026. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga ja 2027. aasta 1. juuliks 2027. aasta 1. jaanuaril
jõustunud redaktsiooniga. Kuna olulised ERRS-i muudatused jõustuvad kahes etapis (2026.
aasta 1. juulil näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega
seonduvast ja 2027. aasta 1. jaanuaril raamatukogude andmekogu puudutav), võib ka põhikirja
põhjalik muutmine olla vajalik kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul jäetud
aega pool aastat.
Eelnõu § 30 – tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud RaRS, sest eelnõuga kehtestatakse seaduse
uus terviktekst.
Eelnõu § 31 – muudetakse 2026. aasta 1. juulil jõustuma kavandatud RaRS-i. Uude RaRS-i
kohe ka pool aastat hiljem (2027. aasta 1. jaanuaril) jõustuma kavandatud muudatuste lisamine
on tingitud maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise
ülesannete lõpetamisest kahes etapis ja raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisest alates
2027. aasta 1. jaanuarist.
Eelnõu § 31 punkt 1 – RaRS § 6, milles reguleeritakse maakonnaraamatukogudega seonduvat,
tunnistatakse kehtetuks. 2027. aasta 1. jaanuariks lõpetavad 15 rahvaraamatukogu tegutsemise
maakonnaraamatukoguna ehk riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesannete täitmise. Seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded antakse ajakohastatud sisus ja vormis üle
RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punktide 9–11 selgitusi).
Eelnõu § 31 punkt 2 – RaRS-i täiendatakse §-ga 101, mis puudutab raamatukogude andmekogu
kasutamist rahvaraamatukogudes.
Paragrahvi 101 lõike 1 kohaselt kasutab rahvaraamatukogu RaRS-ist ja muudest õigusaktidest
tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Raamatukogude
andmekogu asendab seni rahvaraamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat
raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste
kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide rahvaraamatukogude
(ja teiste andmekoguga liitunud raamatukogude) kogudega ühes süsteemis. Andmekoguga
seonduvat on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 29 punkti 16 selgituse juures.
Paragrahvi 101 lõige 2 näeb ette, et raamatukogude andmekoguga liitumine on
rahvaraamatukogule kohustuslik. Ühise andmekogu kasutamise plussid on lühidalt kokku
võetud sama paragrahvi eelmise lõike selgituses.
52
Paragrahvi 101 lõike 3 kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu
kasutamine rahvaraamatukogule tasuta. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise
rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse
iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks
andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate
raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 7
„Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud“).
Eelnõu § 31 punktid 3–5 – muudetakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist
puudutava RaRS § 13 erinevaid sätteid, jättes neist välja maakonnaraamatukogusid puudutava
osa. Tulenevalt maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamisest puudub alates 2027. aasta 1.
jaanuarist vajadus reguleerida RaRS-is maakonnaraamatukogudele riikliku kohustusena
pandud ülesannete täitmisega seotud kulude hüvitamist riigieelarvest.
Eelnõu § 32 – muudetakse SäES § 18 lõiget 1, millest jäetakse välja viidet ERRS § 10 lõike 1
punktile 15 puudutav tekstiosa 72. Muudatus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril ja
on tingitud viidatava ERRS-i sätte samal ajal kehtetuks muutumisest (vt eelnõu § 29 punkti 24
selgitust).
3. jagu. Seaduse jõustumine
Eelnõu § 33 – tegemist on jõustumissättega. Paragrahvi 33 lõike 1 kohaselt jõustub seadus
2026. aasta 1. juulil. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustuvad
seaduse § 29 punktid 2, 3, 8, 10, 11, 16 ja 24, § 31 ja § 32 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja
valikut on põhjendatud üldisest jõustumisajast erineva jõustumisajaga eelnõu sätete selgituste
juures ja seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised RaRS-is uued, ent raamatukogunduses tuttavad
terminid:
- väljaanne (üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta);
- haruraamatukogu (iseseisva koguga, kuid administratiivselt ja rahaliselt
keskraamatukogule alluv raamatukogu);
- teeninduspunkt (koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid);
- rändraamatukogu (liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus
raamatukogu puudub);73
- (rahvaraamatukogu) külastaja (rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja).
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
(EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide
72 SäES § 18 lõikes 1 viidatakse ERRS § 10 lõike 1 punktile 15, mis vastab ERRS-i 2023. aasta 1. jaanuaril
jõustunud redaktsioonis § 10 punktile 15. 73 Eelnevate terminite määratlused on võetud raamatukogusõnastikust.
53
vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34)74 ja
selle rakendamiseks kehtestatud haldusjuhises75 sätestatut (seoses rahvaraamatukogu juhi ja
raamatukogutöötaja kutsenõuetega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)76 sätestatut (seoses isikuandmete töötlemisega).
6. Seaduse mõjud
Kavandatud muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust ning riigi julgeolekut ja välissuhteid.
6.1. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete
ajakohastamine.
6.1.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Eesti elanikkond, kes on rahvaraamatukogu registreeritud lugejad või registreerimata
külastajad, kohalikud elanikud, kogukond.
Eesti elanike üldarv 2024. a 1. jaanuari seisuga oli 1 374 68761. Kuna rahvaraamatukogude
korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab
enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude
lugejaid, keda 2023. aastal oli 357 90077. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja
raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et
raamatukogukülastajate osakaal võib ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures
22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud
järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. Statistikaameti uuringu andmetel oli 2020.
aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 32,2%, kellest
sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 8%.78 Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15-
aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja
lugema õppivad lapsed. 2024. a on 7-26 aastaste noorte osatähtsus rahvastikust 21,3% ning
nende koguarv 293 021. Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada
pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu
korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.79. Kuigi
rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib
seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda
keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.
74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid
reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–
34). 75 Haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute
kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 77 Raamatukogud ja raamatud. Statistikaamet, 2020.
79 Statistika andmebaas. NH01: NOORED, 2022 (2022. aasta andmed on korrigeeritud 21.05.2024).
https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__noorteseire/NH01/table/tableViewLayout2
54
6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.
rahvaraamatukogude külastajatele, mittekülastajatele, kohalikele elanikele ja kogukonnale
tervikuna. Paindlikult korraldatud ja elanike arvu, paikkonna asustustihedust,-struktuuri ning
elanike vajadusi arvestav rahvaraamatukogu võrgu korraldus toetab kogukonnaliikmete
informeeritust, tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, sotsiaalset kaasatust,
kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Kohalike elanike
vajaduste hindamisel arvestatakse näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust.
Elanike vajadusi selgitatakse välja nii raamatukogu nõukogu kaudu kui ka laiemat kaasamist
kasutades.
Kuna rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted on seaduses sätestatud eesmärgiga hoida
rahvaraamatukogude teenused kõikidele Eesti inimestele mõistlikul määral kättesaadavana,
aitavad kavandatavad muudatused kaasa inimeste põhivajaduste ja hea elukvaliteedi tagatusele
igas Eesti paigas ning omavad sihtrühmale positiivset mõju. Kuigi teenuse kättesaadavus peab
olema tagatud, võivad üksikud struktuurimuudatused (nt harukogu asendamine
teeninduspunktiga) tekitada mõnedele elanikele kohanemisraskusi või taju teenuse kvaliteedi
langusest. Kuivõrd eelnõu kavandatakse eesmärgiga uuendada tänaseks selgelt ebamõistlikuks
muutunud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid ja sihiks ei ole seejuures praktikas
toimivat rahvaraamatukogude võrku märkimisväärsel määral ümber kujundada, ei kaasne
elanikele negatiivseid mõjusid. Raamatukoguteenusele ligipääs ja kättesaadavus tuleb seaduse
nõuete kohaselt tagada mistahes raamatukoguvõrgu lahenduse korral.
6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja
rahvaraamatukogud 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22
806 mittetulundusühingut 80. Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t KOV-i üksust,
mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks81, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid
rahvaraamatukogusid ja nendest omakorda riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise
ülesandeid täitvaid rahvaraamatukogusid oli 2023. aasta statistika kohaselt vastavalt 489 ning
kehtiva RaRS kohaselt 15.
Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks
rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2024. aastaks on
üle Eesti moodustatud 6682 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Ennekõike mõjutavad
kavandatavad muudatused valdasid, mille elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul
oluliselt kasvanud või kahanenud. Kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvu arvestades on
tegemist väikese sihtrühmaga.
Eelnõu annab ühelt poolt linnale ja vallale võimaluse valida oma elanike vajadustest lähtuvad
raamatukogude asukohad ja otsustada otstarbekalt korralduslikud küsimused. Teisalt tuleb
lähtuda seaduses nimetatud tingimustest. Nii peab iga struktuuriüksuse muudatus või
80 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics? Juriidilised isikud
tegevusala järgi seisuga 14.aprill 2025
https://ariregister.rik.ee/est/statistics/detailed/detailed_by_main_area_of_activity/2023/2 81 Riigiportaal Eesti.ee. https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/eesti-vabariik/kohalikud-omavalitsused 82 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-
statistika/statistika/
55
raamatukogude tegevuse ümberkorraldamine, sh lõpetamine põhinema objektiivsele vajadusele
ja arvestama kohaliku kogukonna arvamust.
6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatavad muudatused annavad valdadele ja linnadele mõistliku juhise enda territooriumil
rahvaraamatukogude pidamiseks ja loovad neile ennekõike võimaluse toimida korrektselt
kooskõlas seadusega. Kuivõrd rahvaraamatukogude võrgu kujundamise tingimuste
uuendamisel arvestatakse olemasolevate rahvaraamatukogude asukohti, ei prognoosita
rahvaraamatukogude võrgu ulatuslikku ümberkorraldamist. Kõnealuste põhimõtete
uuendamisega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sedavõrd suured muutused
kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnas, paikkonna asustustiheduses ja asustusstruktuuris,
millega kaasneks vajadus korraldada ümber ka kohalike rahvaraamatukogude tegevus,
avalduvad pika aja vältel. Antud sihtrühma vaatest võib võimaliku negatiivse mõjuna uute
rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete rakendamisel tekkida olukord, kus ka pärast
RaRS-i uuendamist ei vasta kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olemasolevate
rahvaraamatukogude arv kohalike elanike vajadustele ja füüsilised teenused pole piisavalt
kättesaadavad ja ligipääsetavad. Sellisel juhul võib tekkida vajadus uue rahvaraamatukogu
moodustamiseks ja sellega kaasnevad mõistagi kulud. Negatiivsete mõjude avaldumise riski
maandamiseks nähakse ette võimalus asendada põhjendatud juhul mõned üksikud
rahvaraamatukogud rändraamatukogu või teeninduspunkti teenusega. Kavandatav muudatus
mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes
omavalitsustes, mistõttu nende võrgu paindlik ajakohastamine toetab piirkondade
tasakaalustatumat arengut. Kokkuvõttes võib sihtrühmale kaasneva mõju hinnata pigem
positiivseks ja väheoluliseks.
6.2. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete
määratlemine
6.2.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1).
6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga sätestatakse selgesõnaliselt ülesanded, mida rahvaraamatukogud on senini täitnud
oma igapäevases tegevuses, kuid mida ei olnud kehtivas seaduses otseselt kirjas. Selgesõnaliselt
sõnastatud ülesanded tagavad kasutajatele teenuse järjepidevuse ning selguse, milliste
tegevuste kaudu rahvaraamatukogu põhieesmärke saavutatakse.
Ülesannete sätestamisel on arvestatud vajadusi, kuid ka rahvaraamatukogu võimalusi pakkuda
rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks
tegevuseks. Rahvaraamatukogu saab täita elanike heaolu, kaasatuse või sidususe
suurendamiseks ka muid KOV ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete
täitmist ega ole nendega vastuolus.
Sätestatud ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad need
raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest
raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest võimalustest.
Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 3 on sätestatud ülesanne võimaldada juurdepääs ka avalikule
teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Muudatusega suureneb rahvaraamatukogu
56
kohustus juhendada inimesi avalike teenuste kasutamisel, millega kaasneb elanikele suurem
kindlustunne, et e-riigi teenuste või tehnoloogia arenemisel on koht, kus pakutakse abi, et
digilõhe ei suureneks.
Tegemist on regionaalpoliitiliselt suure mõjuga muudatusega, millega kasutatakse ära
rahvaraamatukogude üle-eestilist suurt võrku ja võimaldatakse inimestel kasutada riigi- ja
kohaliku omavalitsuse teenuseid (nt toetuste taotlemine, rahvastikuregistri andmete muutmine
vms) võimalikult kodulähedal. Juhendamiskohustus piirdub üldjuhul arvuti kasutamise
võimaldamisega ja õige veebilehe avamisega, samuti soovitustega juhul, kui teemakohane
teadmine on töötajal olemas. Seadus ei keela töötajal rohkemat teha, kui tal on selleks teadmised
ja valmisolek ja isik täiendavat juhendamist soovib.
Raamatukogu ülesannete sätestamine kannab sõnumit, et raamatukogus saab teha muudki,
peale raamatute laenutamise. Senisele rahvaraamatukogu eesmärgile lisatud ülesanded
avaldavad positiivset mõju teenuse kvaliteedile ja elanikel (kogu elukaare ulatuses) tekib
suurema tõenäosusega võimalus tarbida ühtlasema kvaliteediga raamatukoguteenuseid üle riigi.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei ole ette näha.
6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste töökorraldus)
6.2.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja
rahvaraamatukogud Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1.
6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kirjeldatakse kohaliku omavalituse asutusena tegutseva rahvaraamatukogu
eesmärkidest tulenevad ülesanded. Kirjeldatud ülesanded tagavad kõigis omavalitsustes
ühtlasema teenuse kättesaadavuse, sest eelnõu sätestab kõigile rahvaraamatukogudele
ühetaolised ülesanded.
Sätestatud ülesanded ei lisa kohalikele omavalitsustele ega raamatukogudele otseselt uusi
tegevusi, kuid sõnastavad Eestis kõigile kohalikele omavalitsustele kui raamatukogu pidajatele
ja raamatukogudele kui nende asutustele, ajakohased rahvaraamatukogu ülesanded.
Konkreetsetest ülesannetest tulenevad tegevused annavad ühtlasi selgemad tegevussuunad
ajakohase raamatukogu rolli kujundamiseks ühiskonnas, tagades raamatukogude võimaluste
parima kasutamise. Sätestatud ülesanded võimaldavad sama eesmärki täitvate raamatukogude
tegevusi sarnasemalt korraldada ja tagada üle riigi raamatukoguteenuse ühtlasema
kättesaadavuse ja kvaliteedi.
Ülesannete määratlemine toetab raamatukogu pidaja senist praktikat ja avaldab positiivset mõju
teenuse korraldamisele ja kvaliteedile. Tegemist on siiski väheolulise mõjuga, kuna praktikas
neid ülesandeid valdavalt juba täidetakse. Lisaks loob ülesannete määratlemine aluse
tihedamale koostööle teiste omavalitsuste raamatukogudega, soodustab ühistegevust, parandab
teenuste koosvõimet, toetab heade praktikate levikut ning aitab ühtlustada teenuste kvaliteeti
riiklikul tasandil. Ülesannete määratlemisel on oluline ja positiivne mõju ka raamatukoguvõrgu
arengule.
6.3. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine
6.3.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond
57
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sarnaselt rahvaraamatukogu võrgu loomise põhimõtete ajakohastamisega tagab KOV
territooriumil rahvaraamatukogu selgelt kirjeldatud struktuur ehk teenuse korraldus ning
teenuste keskne ning eesmärgipärane juhtimine, et rahvaraamatukogudes pakutavad teenused
on kõikidele Eesti inimestele, sõltumata nende elukohast, soovi korral mõistliku pingutusega
kättesaadavad. Rahvaraamatukogude keskne juhtimine ja juhi kompetentsus tagavad ühtlase
raamatukoguteenuse kvaliteedi kohaliku omavalitsuse territooriumil või samaaegselt mitme
kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse arenguga,
mille tulemusena raamatukoguteenuse kvaliteet või kättesaadavus kohaliku omavalitsuse
territooriumil tervikuna paranevad (näiteks kohaliku omavalitsuse kõigi raamatukogude kogud
moodustavad terviku, mis võimaldab mitmekülgsemat valikut; töötajate spetsialiseerumine
(arendus- või teenindusjuht, huvijuht, laste- ja noorsootööspetsialist) ja liikumine asutuse
üksuste vahel võimaldab lugejal ja külastajal osa saada nt keskselt välja töötatud laste ja noorte
haridusprogrammidest, eakatele suunatud huvitegevuse või ürituste sarjadest, kohalikest
rändnäitustest vms.
6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ning
keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud Eestis on 79 kohaliku omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Vt ka
käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1.
6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju avaldub kõigile 79-le KOV-le, sest keskraamatukogu juhi ametikoht muutub tähtajaliseks
ja KOV-il tuleb korraldada juhi ametikoha täitmiseks konkurss iga seitsme või vähemalt kümne
aasta järel. Samuti avaldub mõju nendele KOV-idele, kelle rahvaraamatukogudest mõni ei ole
veel nimetatud valla või linna keskraamatukoguks ja teised rahvaraamatukogud ei tegutse
harukogudena.
Rahvaraamatukogude pidamiseks senisest täpsema struktuuri ja ajaliselt piiritletud
juhtimiskorralduse kehtestamine võib kaasa tuua olukorra, kus osa olemasolevaid
rahvaraamatukogusid nõutavatele tingimustele ei vasta. Kohalikul omavalitsusel tuleb siis enda
elanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks täiendavaid pingutusi teha ja eeldatavasti võivad
kaasneda sellega ka kulud (näiteks keskraamatukogus sobivate kooskäimise või
koolitusruumide rajamine või sisustamine vms).
Teisalt peaksid kavandatavad muudatused innustama kohalikke omavalitsusi nende peetavat
rahvaraamatukogude võrku optimaalsemalt tööle panema (näiteks kujundama kõiki kohaliku
omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogusid ümber valla või linna ühe keskraamatukogu
struktuuriüksusteks). Muudatustega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna see
eeldab ühekordset või väga pika aja järel korduvat kohalike rahvaraamatukogude teenuste
ülevaatamist ja vajadusel ümberkorraldamist. Kohalike omavalitsuste jaoks, kus võrk on veel
korrastamata, võib võimalikuks negatiivseks mõjuks olla juba nimetatud täiendav kulu, kuid
seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetsete kohalike teenusteta on keeruline ka piirkonda
elujõulisena hoida ja pikas perspektiivis peaks optimeerimine kulude kasvu pidurdama või
kulusid kokku hoidma.
58
Keskraamatukogude pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt kõnealuste
rahvaraamatukogude direktorite töösuhte tähtajaliseks muutmisest hakkama senisest
tihedamini avalikke konkursse korraldama. Kuna rahvaraamatukogu direktori valimine on ka
seni toimunud on tulnud ka seni valida avaliku konkursi korras, ei ole tegemist sisuliselt uue
ülesandega ja omavalitsuste töökorralduses sellega seoses ulatuslikke muudatusi ei kaasne.
Kavas on kehtestada keskraamatukogu juhi töölepingu tähtajaks kuni seitse aastat, mida saab
KOV konkurssi korraldamata 3 aastat pikendada. Võimalikud negatiivsed mõjud seonduvad
küsimusega, kas kõikides Eesti piirkondades on senisest sagedamini korraldatava konkursi
õnnestumiseks piisavalt kandidaate. Kuna tähtajalist töösuhet kavandatakse eelkõige
tõmbekeskustes asuvate keskraamatukogude juhtidega, samuti ei piirata ametis oleva direktori
võimalust samale ametikohale uuesti kandideerida, on negatiivsete mõjude esinemise võimalus
siiski väga väike.
Rahvaraamatukogu vaatest on muudatus positiivse mõjuga, sest juhi valimine annab võimaluse
regulaarselt hinnata nii juhi töö tulemuslikkust kui ka raamatukogule seatud pikaajalisemate
eesmärkide täitmist. Selline perioodiline avaliku konkursi korraldamine, aitab tagada, et
raamatukogu juhib inimene, kellel on võime kohaneda muutuvate oludega, hea koostöövõime
ning soov panustada raamatukogu arengusse. Samuti toetab see läbipaistvat juhtimist ja
soodustab juhi professionaalset enesearengut. Lisaks loob see muudatus võimalusi noortele
spetsialistidele karjääriredelil edenemiseks ja arenguperspektiivideks, sealhulgas võimaldab
juhtide teadlikku roteerumist raamatukoguvõrgus, et tugevdada kompetentside levikut ja
uuendusmeelsust raamatukogude võrgustikus.
Arvestades ainuüksi asjaolu, et kavandatavad muudatused võivad mõjutada enamikku
omavalitsustest, võib tegemist olla olulise mõjuga.
6.3.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe)
6.3.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude juhid Keskraamatukogude juhte on 79-st KOV-ist vähemalt 66-s. 13-s KOV-is on keskraamatukogu
veel moodustamata. Enamus juhte töötavad tähtajatu töölepinguga ja teadaolevalt vaid üks
tähtajalise töölepinguga. Seaduse jõustumisel on rahvaraamatukogude juhte maksimaalselt 79.
15 KOV-i maakonnaraamatukogude direktorid on ühtlasi KOV rahvaraamatukogu juhid. Neist
14 töötavad tähtajatu töölepinguga ja üks tähtajalise töölepinguga.
Arvestades rahvaraamatukogude üldarvu, mis 2023. aasta seisuga oli 489, ja sellises hulgas
asutustes ametis olevat personali hulka, milleks on 1302, võib sihtrühma pidada väikseks.
6.3.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Ametis olevate kesk- ja rahvaraamatukogude juhtide töölepingud jäävad kehtima, mistõttu on
kavandatavate muudatuste mõju neile ebaoluline ja mõju avaldub alles seitsme aasta pärast või
struktuurimuudatusel.
6.3.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.3.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude külastajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.3.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukoguteeninduse koordineerimisel võtmetähtsust omavate rahvaraamatukogude
juhtimise tõhustamine aitab hoogustada kaasaegsete teenuste strateegilist arendamist ning toob
süsteemi rohkem uuenduslikkust. Sellest võidavad lõppastmes rahvaraamatukogude külastajad,
mistõttu on muudatusel oluline mõju.
59
6.4. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmise
etapiviisiline muutmine
6.4.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Riigi haldusülesannete keskne juhtimine ja korraldus ning regioonides piirkondlike üksuste
olemasolu tagab rahvaraamatukogudele pideva nõustamis- ja koolitustoe nende asukohale
lähedal.
Tänu ühtsele ja süsteemsele töökorraldusele toimub rahvaraamatukogude kogude
komplekteerimine läbimõeldumalt. Niisiis on rahvaraamatukogude töötajatel olemas nii keskne
kui asukohalähedane tugi. Kõik see tagab raamatukoguteenuse kui avaliku põhiteenuse
ühtlaselt hea kvaliteedi üle Eesti ja avaldab positiivset mõju rahvaraamatukogude teenuste
kasutajatele.
6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja
maakonnaraamatukogud Igaks maakonnas on üks maakonnaraamatukogu ehk kokku on neid 15. Sama palju on ka
mõjutatud kohalikke omavalitsusi. Arvestades seda, et rahvaraamatukogusid on 2023. aasta
statistika kohaselt 48983, moodustavad maakonnaraamatukogud neist alla 3%.
Kohalike omavalitsusüksuste üldarvust (79) moodustavad maakonnaraamatukogude pidajateks
olevad omavalitsused ligi 19%. Tegemist on väikese kuni keskmise suurusega sihtrühmaga.
6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riigi ülesandeid eelistatakse üha enam korraldada läbi ametite (või keskuste), sest keskse
juhtimise kaudu on paremini võimalik tagada ühtne halduspraktika, ekspertteadmiste
koondumine, koolitus ja ressursside tõhusam kasutamine.
Eesti Koostöö Kogu toob juba oma 2014. aasta analüüsis84 välja trendid, et ametkondlikult on
hakatud Eestit üha enam käsitlema kui ühte regiooni. Analüüsi kohaselt toimub sellega
paralleelselt teine muudatus, mille eesmärgiks on planeerida tööd ja tegevused eelkõige sinna,
kus on rohkem vajadust. Eemaldutakse püüdest kogu Eesti territoorium teenuste ja ressursiga
(töötajad, varustus, rahastamine) ühtlaselt katta. Regionaalsest juhtimistasandist loobumise
põhjendustena tuuakse välja peamiselt Eesti väiksust ja samas vajadust olla paremini kursis
kohalike oludega. Leitakse, et Eesti on liiga väike, et oleks vajalik kasutada regiooni kui eraldi
administratiivset juhtimistasandit. Täiendavate iseseisvate juhtimistasandite ära kaotamisega
viiakse enamasti ka põhiprotsessid regionaalselt toimemudelilt valdkondlikule toimemudelile.
See tähendab, et spetsiifilisi oskusi nõudvaid ja ühetaolist tööd on võimalik juhtida ühest
kohast.
83 Eesti Statistika. Üldkasutatavad rahvaraamatukogud. 2022
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU015/table/tableViewLayout2 84 Eesti Koostöö Kogu (2014). „Omavalitsuskorralduse ja regionaalhalduse trendid ja stsenaariumid.“ Tellija:
Siseministeerium (http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/11/Omavalitsuskorraldus-ja-regionaalhalduse-
anal%C3%BC%C3%BCs_loplik_27.11.14.pdf
60
Eelnõu tulemusel muutub avalike ülesannete täitmine ühtlasemaks ja otsesemaks valdkondliku
arendusüksuse ja kõigi kohalike omavalitsuste vahel. Samuti muutub valdkondliku riiklikke
rahvaraamatukogu ülesandeid täitva üksuse tegevus efektiivsemaks ja professionaalsemaks,
kuivõrd tegevused koonduvad konkreetse valdkondliku üksuse kätte.
Riigi ülesanded on planeeritud üle anda vastava valdkonna kompetentsikeskusele RaRa-le.
Samuti võivad koos ülesannete üle minemisega tänased maakonnaraamatukogude töötajad
leida rakendust RaRa-s, kes vastavat ülesannet täitma hakkab. Isegi kui
maakonnaraamatukogust ülesanded kaovad, ei tähenda see tingimata kõigi töökohtade
kadumist piirkonnast, kui linna või valla raamatukogu peab sisulise töö jätkamist vajalikuks.
6.4.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22
806 mittetulundusühingut.85 Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete
halduslepinguga üleandmisel raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik ja üks
riigiasutus (KuM). KuM-i 95-st töötajast on riigi haldusülesannetega seotud u 6 ametnikku ja
töötajat. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga.
6.4.2.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses
luuakse seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse
12 täiendavat töökohta, millest 5 asub RaRa moodustatavates regionaalsetes piirkonnaüksustes.
Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis (alates 01.01.2027) ehk raamatukogude
andmekogu tööle rakendamisel luuakse RaRa juurde täiendavalt 13 ametikohta. KuM-ile
kaasneb halduslepingu koostamise ja sõlmimise ning järelevalve teostamise kohustus. KuM
maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb seaduse jõustumisel
ja vajadus selleks kaob alates 01.01.2027. KuM-ile lisandub halduslepingu sõlmimine RaRa-
ga ja haldusjärelevalve teostamine RaRa-s täidetavate riiklike haldusülesannete üle.
Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases
eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse
taotlusvoor korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud
töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse.
Haldusülesannete täitmiseks nähakse etapiviisilisel ülesannete rakendumisel ette vahendite
liikumine maakondades riiklikke ülesandeid täitvatelt KOV-ide rahvaraamatukogudelt RaRa
arendusüksuse ametikohtade loomiseks.
6.4.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe)
6.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – maakonnaraamatukogudes riiklikke
haldusülesandeid täitvad 58 töötajat Eelnõu kohaselt toetab riik maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja
töötasu kulu. Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu nelja (va Hiiumaa,
85 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregistri portaal. https://ariregister.rik.ee/est/statistics. Seisuga 14.
aprill 2025.
61
kus kahe) töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise
ülesannete täitmise eest. Töötajate töötasusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks
määratud summa ulatuses. 2025. aastal oli selleks summaks 1 489 997 eurot.
Rahvaraamatukogudes töötab kokku 130286 töötajat, kellest maakonnaraamatukogu riiklikke
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täidab 58, moodustades
rahvaraamatukogude töötajate üldarvust 4,4%. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga.
6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seaduse jõustumisel on igas maakonnaraamatukogus ametis kaks töötajat (kokku 30 töötaja),
kelle töölepingud jäävad kehtima kuni 01.01.2027 (tööandja kulu 770 688 eurot), sest
maakonnaraamatukogud jätkavad viiest kahe riikliku ülesande täitmist (kogude
komplekteerimine ja töötlemine ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-,
täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine). Nimetatud ülesandeid täidavad
peamiselt komplekteerijad, bibliograafid, infosüsteemide haldurid.
Kehtiva seaduse viiest kolme ülesande (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja
analüüsimine, rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine ning rahvusvahelistes, riiklikes
ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine) üleandmisel
RaRa-le toob kaasa 15-le kohalikule omavalitsusele 28 töötaja koondamise (kulu u 60 000
eurot, mis on kavandatud riigieelarvest) või töösuhte ümberkorraldamise (töötasu 1600 eurot
kuus, tööandja kulu kokku aastas 719 320 eurot). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt
direktorid, peaspetsialistid, pearaamatukoguhoidjad.
Töösuhte ümberkorraldamisel tuleb 9-l kohalikul omavalitsusel leida kohaliku omavalitsuse
keskraamatukogu juhi töötasu, sest maakonnaraamatukogude direktorite töötasu on seni
laekunud enamasti maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja riiklikust
toetusest. Neljal KOV-il tuleb leida kohaliku omavalitsuse eelarvest direktori töötasu osaliselt,
sest maakonnaraamatukogu ülesandeid on täidetud koormusega 0,2-0,9. Kahel KOV-il saab
direktor töötasu kohaliku omavalitsuse eelarvest.
15 kohaliku omavalitsuse kui tööandjate kulude kasv riiklike raamatukoguteeninduse
koordineerimise ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis võib jääda vahemikku 385 344
eurot kuni 719 309 eurot. See sõltub seni kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus töötaja töö
vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogu tegevuste elluviijana ja RaRa 5-e
piirkondliku spetsialisti värbamise protsessi tulemusest piirkondlike spetsialistide
ametikohtadele.
Seetõttu on kavandataval muudatusel oluline mõju 15-e kohaliku omavalitsuse eelarvele.
Teises riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse etapis
tuleb 15-s kohalikus omavalitsuses koondada 30 kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu
töötajat või nende töö ümber korraldada. Koondamistasu on kavandatud riigieelarvest u 64 000
eurot. Kohalike omavalitsuste võimalik kulu on kuni 770 688 eurot, sõltuvalt
raamatukoguhoidjate töö vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogus (komplekteerija,
bibliograaf, peaspetsialist, infosüsteemide haldur jms).
Maakonnaraamatukogude (15) pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt
kõnealuste rahvaraamatukogude riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete
86 Eesti Statistika. Üldkasutatavad rahvaraamatukogud. 2022.
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU01/table/tableViewLayout2
62
etapiviisilisest ümberkorraldusest korraldama ümber 58 maakonnaraamatukogus töötava
töötaja ülesanded.
6.4.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu Tõenäoliselt on tegemist väikese suurusega sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti
6.4.2.3).
6.4.3.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses
luuakse seaduse jõustumisel riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12
täiendavat töökohta, millest 5 asub moodustatavates piirkondades. Riiklike ülesannete
ümberkorralduse teises etapis ehk uue raamatukogu infosüsteemi tööle rakendamisel luuakse
riiklike ülesannete koordinatsiooni täitja juurde täiendavalt 13 ametikohta. Ülesannete
konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis
kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. KuM-ile kaasneb
ülesanne koostada haldusleping ning määratleda selles üksikasjalikult üle antavad ülesanded
ning kõik töö- jm korraldusega seonduv. Samuti teha järelevalvet ning olla valmis olukorraks,
kui riiklikke ülesandeid peaks täitma ministeerium ise. KuM maakonnaraamatukogude
ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb esimeses etapis ja vajadus kaob teises etapis,
kuid riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete haldusjärelevalve jätkub
RaRa ülesannete osas. KuM-ile lisandub halduslepingu sõlmimine RaRa-ga ja
haldusjärelevalve korraldamine ning läbiviimine RaRa-s riiklike haldusülesannete täitmise üle.
Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases
eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse
taotlusvoorud korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud
töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse.
Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja
suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana
lisanduvad talle uued ülesanded:
1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine;
2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine;
3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine;
4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise
koordineerimine:
5) rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne
hankimine.
RaRa-le eraldatakse haldusülesannete täitmiseks ja vajalike ametikohtade loomiseks vahendid
etapiviisiliselt, lähtudes maakonnaraamatukogude ülesannete lõpetamisest vabanevate
ressursside mahust.
6.5. Kavandatav muudatus – raamatukogude andmekogu asutamine ja rakendamine
6.5.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.5.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
63
Eelnõuga luuakse eeldused raamatukogude andmekogu rakendamiseks, et luua praegu Eestis
kasutusel oleva üle kümne e-kataloogi asemel ühtne e-kataloog. Sellega soovitakse ühtlustada
riigisisest väljaannete metaandmete kvaliteeti ja leitavust. Muudatusel on positiivne mõju
kõigile Eesti elanikele ja eriti raamatukogude lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate riigi
rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist, mille suuruseks 2023. aasta seisuga oli Eesti
raamatukogudes ligi 31 miljonit arvestusüksust, millest rahvaraamatukogudes ligi 10 miljonit
arvestusüksust. Muudatusega luuakse eeldused Eesti elanike rahulolu kasvuks
rahvaraamatukogu teenusega, kuna ühe otsinguga saab parema ülevaate raamatukogudes
leiduvatest väljaannetest. Raamatukogu lugejaks registreerunutel tekib võimalus saada ka
personaliseeritumat teenust. Suureneb elanike teadlikkus ühetaoliselt korraldatud avalikust
teenusest ja väheneb teenuse kasutamiseks kuluv aeg, sest vajalike väljaannete leidmiseks,
tellimiseks ja kättesaamiseks on erinevate e-kataloogide asemel üks andmekogu. Seega on
muudatuse positiivne mõju oluline.
6.5.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude andmekogu
infotehnoloogiliste lahenduste haldamise ja arendamisega seotud asutused ja
eraõiguslikud juriidilised isikud Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja arendavad vastavalt
Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja Innovative Interfaces (Ameerika
Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. 2025. aasta 1. aprilli seisuga oli äriregistris, äriühinguid,
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
registris registreeritud kokku 299 492 isikut ja asutust87. Kuna Eestis registreeritud juriidilistest
isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on tegemist väikese sihtrühmaga.
6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Raamatukogude andmekogu loomine võib mõjutada senised teenusepakkujad, kes võivad
sattuda ebasoodsasse olukorda. Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kas seni pakutav teenus
on konkreetse asutuse või isiku jaoks põhiline tegevusvaldkond ja tuluallikas ning Eesti
raamatukogud peamised või koguni ainsad kliendid. Mõnede sihtrühma liikmete puhul see nii
on ja nende jaoks on tegemist olulise negatiivse mõjuga. Leevendust võib selles osas pakkuda
võimalus osaleda raamatukogudele mõeldud uusi infotehnoloogilisi lahendusi puudutavates
riigihangetes.
6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.5.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised
raamatukogud ning nende pidajad 2024. aasta 1. aprilli seisuga oli Eestis 2334 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust, sealhulgas
25 avalik-õiguslikku juriidilist isikut88. Ennekõike avaldub mõju RaR-le. Kui õiguslik alus
selleks, et RaRa saaks asuda täitma üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks mõeldud
infotehnoloogia arendamise eest vastutaja rolli, on loodud ja algab ülesande reaalne täitmine,
võivad vähemal või rohkemal määral tulevikus mõjutatud olla kõik raamatukogud, sealhulgas
87 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics/registered_entities 88 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-
kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika
64
489 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ja 356 kooliraamatukogu89, samuti
raamatukogusid pidavad asutused ja isikud. Kuna kavandatav muudatus mõjutab juba ainuüksi
rahvaraamatukogude pidajatena kõiki kohalikke omavalitsusi, on tegemist suure sihtrühmaga.
6.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Esmajärjekorras avaldub mõju RaRa töökorraldusele. RaRa raamatukogude infovara
üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutajaks
määramisel on asutuse täiendav tööjõuvajadus kaheksa töökohta, mis luuakse
rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete olemasoleva ressursi eest. Teistelt
raamatukogudelt eeldab uute lahenduste kasutuselevõtt samuti kohanemist, ent töökoormuse
kasvu ei prognoosita. Pigem võib ühtne raamatukogude andmekogu raamatukogutöötajate tööd
lihtsustada. Muudatustega kaasneb kindlasti raamatukogude personali koolitamise vajadus, ent
seda tuge pakub RaRa. Asutuse korralduse aspektist on seega kavandataval muudatusel
märkimisväärne mõju just RaRa-le.
6.5.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (avaliku sektori rahastamine, sealhulgas kulud ja tulud)
6.5.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised
raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1.
6.5.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus mõjutab RaRa kulusid ning võib mõjutada ka teiste raamatukogude ja
nende pidajate kulusid. Eeldatavaid kulusid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 7.
Raamatukogude andmekogu rakendamisel on positiivne mõju regionaalarengule ning kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele. Avaliku raamatukoguteenuse innovatsioon ja terviklikkus
toetab keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumist ning loob võimaluse pakkuda
personaalselt proaktiivseid ja sündmusteenuseid. Keskkonna jalajälje vähendamiseks laienevad
inforessursi ristkasutuse võimalused ja jagamistegevused, mis suurendavad kasutajasõbralikku
infole juurdepääsu, kättesaadavust ning ligipääsetavust. Tervikuna toetab muudatus
infoühiskonna arengut ja suurendab kõigi Eesti inimeste kvaliteetset elu- ja teenuskeskkonda.
Eesti raamatukogud kasutava täna oma teenuste toetamiseks kolme erinevat
raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on
praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329
raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. Kolme süsteemi
kasutajad teevad täna ebaefektiivseid dubleerivaid toiminguid, mille kõrvaldamisest saadavat
tulu oleks võimalik suunata kõigi osapoolte jaoks mugavama lahenduse pakkumisse. Sh
kaasnevad täna kohalikele omavalitsustele dubleerivate andmekogude ülalpidamise,
arendamise ja andmete hoiustamisega kaasnevad kulud. Tekkinud on olukord, kus
raamatukogude teenused ei vasta enam hästi lõppkasutajate ootustele ja raamatukoguteenus
tervikuna on jäämas e-riigi arenguplaanidest maha.90
Eesmärgiks on kaasaegse ja kasutajasõbraliku raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmine,
mis on tervik, kuid koosneb mitmest tarkvaralahendusest, mida raamatukogu oma teenuste
pakkumiseks rakendab, s.t. mitte üksnes raamatukogusüsteemi tarkvara.
89 Statistikaamet. Statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/et/stat
90 Raamatukoguteenuste ärianalüüs. Lõpparuanne (rara.ee)
65
Rahvaraamatukogu seaduses ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduses sätestatakse
raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise korraldus, millega kaasneb selgus
raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemisel.
Andmekogu on tulevikus avatud kõikidele ja vajaduse ning valmiduse korral täiendatakse
edaspidi õigusakte.
Raamatukogude andmekogu vähendab regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, sest
tagab ühtlasema ligipääsu Eesti raamatukogudes leiduvatele väljaannetele.
Samuti mõjutavad kavandatavad muudatused 15 kohalikku omavalitsust ja nende
rahvaraamatukogusid, kus kokku 58 töötajat täidavad riiklikke raamatukoguteeninduse
koordineerimise ülesandeid.
6.5.5. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.5.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad
Ainuüksi rahvaraamatukogusid külastab üle 30% (mõne hinnangu kohaselt koguni kuni 50%)
Eesti elanikest (vt ka seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Kuivõrd kavandatav muudatus puudutab
kogu raamatukogude võrku, mis hõlmab ka teadus- ja erialaraamatukogusid ning
kooliraamatukogusid, on kõigi raamatukogude külastajate hulk veelgi suurem kui
rahvaraamatukogude külastajate arv üksi. Lisaks nii-öelda tavakülastustele külastatakse
raamatukogusid ka virtuaalselt (näiteks kasutatakse raamatukogu veebilehte ja digitaalseid
väljaandeid, otsitakse e-kataloogist väljaannete kohta infot jne). Statistikaameti andmetel oli
rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi 2023. aastal 3 901 90091, teadus- ja erialaraamatukogude
ning kooliraamatukogude virtuaalkülastusi 832 00092. Raamatukogude külastajate näol on
seega tõenäoliselt tegemist suure sihtrühmaga.
6.5.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus parandab oluliselt raamatukoguteenuse kättesaadavust, mugavust ja
kvaliteeti. Näiteks uue raamatukogusüsteemi loomisega tekib kasutajate jaoks seni puuduv
ühtne e-kataloog, kust on võimalik otsida huvipakkuvaid väljaandeid raamatukogudest üle
Eesti. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga.
6.6. Kavandatav muudatus – kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste
rakendamine
6.6.1. Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arendustele (e-teenustele)
6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude ja Eesti
Rahvusraamatukogu lugejad Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal rahvaraamatukogudes 357 90093 lugejat ning eriala-
ja teadusraamatukogudes 170 10094 lugejat. Eriala- ja teadusraamatukogude lugejatest oli RaRa
91 Statistikaamet. Rahvaraamatukogud. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU01 92 Statistikaamet. Eriala- ja teadusraamatukogud.
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU02 93 Statistikaamet. Rahvaraamatukogud. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU01 94 Statistikaamet. Eriala- ja teadusraamatukogud.
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU02
66
lugejaid 52 04895. Tõenäoliselt on tegemist keskmise kuni suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva
seletuskirja punkti 6.5.5.1.).
6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Raamatukogude kasutajasõbralikud automaatsed lahendused on nii isiku kui ka avalikes
huvides, kuna vähendavad asjaajamisele kuluvat aega ja lihtsustavad kõigi elanike asjaajamist.
Automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks asutab kultuuriminister raamatukogude
andmekogu. Raamatukogude andmekogu asendab praegu iga valla ja linna eraldi peetavat
andmekogu, mis asuvad praegu raamatukogudel üheteistkümnes, erasektorilt teenusena ostetud
serveris. Seadus loob õigusliku aluse andmeid andmekogus töödelda ning sätestab kõik
isikuandmete kaitsega seonduva.
6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised
raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1.
6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Edaspidi koondatakse kõik lugejate ja külastajate isiku- ja kontaktandmed, andmed laenutuste,
väljaannete, kogude jm kohta ühte infosüsteemi. Andmeid töödeldakse, sh kustutatakse
ühetaoliselt.
Eelnõu oluline osa on tulevikku vaatav andmekogu võimalusi kasutav automaatne
haldusmenetlus ja n-ö inimest abistavate ja asjaajamist kiiremaks ja mugavamaks muutvate
krattide kasutamine. Kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, saab edaspidi
teha kiire otsuse ebavajaliku asjaajamiseta, samas tagades isikuandmete tõhusa kaitse.
Muudatuse mõju on positiivne nii elanikele, raamatukogu pidajatele kui ka raamatukogudele,
sest lihtsustab inimese ja riigi asjaajamist ning suurendab riigi otsuste arusaadavust ja
läbipaistvust ning vähendab haldusmenetluse läbiviimiseks kuluvat aega (meeldetuletused
laenutustähtaja saabumisest, viivis, lugejaandmete uuendamine jms).
Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele,
kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust.
6.7. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku
sektori töökoormusele Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust ja eeldatavasti vähendavad
kodanike halduskoormust.
Kavandatavad muudatused vähendavad kodanike halduskoormust raamatukoguteenuste
kasutamisel tänu protsesside lihtsustumisele ja automatiseerimisele (nt ühtne e-kataloog,
automaatsed teavitused).
Ettevõtjate (v.a mõjutatud IT-teenuse pakkujad) halduskoormust muudatused oluliselt ei
mõjuta.
Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest
ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse
95 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude statistika, 2024. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-
statistika/statistika/
67
efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist teatud valdkondades (nt kataloogimine,
statistika kogumine, automaatsed toimingud).
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
7.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine
Kehtiva RaRS-iga sätestatud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted eeldavad paiguti
ebamõistlikult suure hulga rahvaraamatukogude loomist, mistõttu soovitakse neid muuta.
Eelnõu ei näe ette uute raamatukogude avamist ega raamatukogude sulgemist, mistõttu ei
kaasne kohalikele omavalitsustele sellega seoses kulusid. Kohalikud omavalitsused, kellel on
olnud kehtivaid rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid eriti keeruline järgida, on juba
valdavalt läinud seda teed, et korraldanud rahvaraamatukogude võrgu lähtudes
omavalitsusüksuse elanike tegelikest vajadustest, mistõttu ei ole oodata ka märkimisväärset
kulude kokkuhoidu.
7.2. Rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete kirjeldamine
Põhieesmärkidest tulenevate rahvaraamatukogude põhiülesannete kirjeldamine ja lisamine, ei
too kaasa täiendavat kulu neile kohalikele omavalitsustele, kes juba on hoolitsenud selle eest,
et rahvaraamatukogude olemasolevates struktuuriüksustes on tagatud tänapäevane teenuse
miinimumstandard (nt ajakohased arvutid, interneti kasutamise võimalus, koolitatud personal,
funktsionaalsed ruumid jne).
Eelnõus nimetatud ülesanded peegeldavad aja jooksul raamatukogu tegevuses juba toimuvaid
põhimõttelisi muudatusi, kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale
organisatsioonile ja tegevusele, et toetada elanikke ja ühiskonda. KOV-is, kus on moodustatud
või moodustatakse keskraamatukogu ja toimub ühtne teenuse juhtimine, võib struktuuriüksuste
vahel toimuv tööjaotus toetada ülesannete täitmisel spetsialiseerumist (näiteks lastetöö,
haridusprogrammid, digipädevuse koolitused) ja teenuse kvaliteedi tõusu. Ülesannete
sätestamine eelnõus ei too kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu.
7.3. Rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine
Rahvaraamatukogu pidajaks olevad KOV-id peavad asutuse juhi leidmiseks korraldama
edaspidi iga seitsme või vähemalt kümne aasta järel avaliku konkursi. Sellega märkimisväärset
kulu ei kaasne. Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise
astmeid detailsemalt. Nimetatugaga jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või
muid madalama astme struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte.
Rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika on juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole
mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel
on struktuuriüksused erinevates asukohtades. KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur
koosneb keskraamatukogust ja selle haruraamatukogudes, saab toimuda paindlikum tööjaotus
struktuuriüksuste vahel. Ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei
pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete
täitmist, mistõttu ei too muudatus kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude
kokkuhoidu.
7.4. Riiklike haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine
Riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimene etapp rakendub seaduse jõustumisel
(eeldatavalt 2026. aasta 1. juulist) ja teine etapp rakendub raamatukogude andmekogu
kasutuselevõtmisel (eeldavalt 1. jaanuarist 2027. aastal).
68
Kehtiva RaRS kohaselt täidab igas maakonnas üks KOV rahvaraamatukogu täiendavalt viit
raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannet, mis on loetletud RaRS § 5
lõikes 4. Nimetatud ülesandeid täidab 58 töötajat, mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu)
kokku aastas on 1 489 997 eurot (vt Tabel 1.).
Tabel 1. Maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete täitmiseks töötajate arv ja kulud
aastal 2025.
Toetatav maakonnaraamatukogu –
kohaliku omavalitsuse hallatava
asutuse juriidiline nimetu
Riiklike
ülesandeid täitvate
töötajate arv
Riiklike ülesandeid
täitvate töötajate
tööandja palgakulu
(eurot)
(KUM toetus)
1. Pärnu Keskraamatukogu 4 102 758,4
2. Kärdla Linnaraamatukogu 2 51 379,4
3. Harju Maakonnaraamatukogu 4 102 758,4
4. Põltsamaa Raamatukogu 4 102 758,4
5. Jõhvi Keskraamatukogu 4 102 758,4
6. Järvamaa Keskraamatukogu 4 102 758,4
7. Lääne Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4
8. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4
9. Põlva Keskraamatukogu 4 102 758,4
10. Rapla Keskraamatukogu 4 102 758,4
11. Saare Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4
12. Kõrveküla Raamatukogu 4 102 758,4
13. Valga Keskraamatukogu 4 102 758,4
14. Viljandi Linnaraamatukogu 4 102 758,4
15. Võrumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4
Kokku: 58 1 489 997
Seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimeses etapis jätkab 15-s
KOV rahvaraamatukogus eelnõu § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kahe ülesande täitmist
30 raamatukogutöötajat palgakuluga 385 344 eurot (vt Tabel 2).
KOV rahvaraamatukogus riiklikke ülesandeid täitva 28 raamatukogutöötaja ülesanded
maakonnaraamatukogus lõpetatakse seaduse teise etapi jõustumisele eelnevalt 31.detembril
2026. aastal. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk KOV pakkuda töötajale teist
tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui KOV-is teist tööd pakkuda pole, otsustab tööandja
töötajate koondamise. Ülesannete ümberkorraldamisega seotud töötajate võimalik
koondamiskulu riigile seaduse jõustumistele eelneval perioodil ehk enne 1. juulit 2026. aastal
on u 60 000 eurot ja 2026. aastal peale 1. juulit on 64 224 eurot (vt Tabel 2). Samas tekib
nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida RaRa piirkonnaüksustes loodavatele
kümnele ametikohtadele.
Tabel 2. Maakonnaraamatukogu riiklike ülesannete täitmise tööjõuvajadus ja kulud
aastal 2026.
69
Maakonna-
raamatukogu Kuni 1. juuli 2026 Peale 1. juulit 2026
Riiklikud ülesanded
Töötajate
arv Palk
Tööandja
palgakulu
kokku (KUM
eelarve) Töötajate
arv Palk
Tööandja
palgakulu
(KUM
eelarve)
Komplekteerimine 15 1 600 192 672
Statistika, aruandlus 0 0 0
Infosüsteemid ja
andmebaasid 15 1 600 192 672
Koolitused ja muu
nõustamine 0 0 0
Kokku 58 1600 744 999 30 385 344
Riiklike ülesannete
lõpetamine
maakonnas, vajadusel
koondamine - hüvitis
ühe kuu keskmise
töötasu ulatuses 28 1 600 59 942 30 1 600 64 224
Kokku 804 941 449 568
Seaduse jõustumisel jääb jätkuvalt maakonnaraamatukogu eelnõu § 6 lõikes 4 nimetatud
ülesannete täitjaks.
Samas volitatakse Eesti Rahvusraamatukogule RaRS eelnõu § 11 alusel rahvaraamatukogude
valdkonna riiklikud haldusülesanded, mis on määratletud ERRS § 41 lõikes.
RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesannete täitja tööjõuvajadus ja kulu on
järgmine (vt Tabel 3):
Tabel 3. RaRa riiklike rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesannete täitmiseks
tööjõuvajadus ja kulu aastatel 2026-2027
Alates 1. juuli 2026 Alates 1. jaanuar 2027
Riiklikud
haldusülesanded
Tööta-
jate
arv
Palk/
ülalpidamiskulu
Tööandja
palgakulu
Tööta-
jate arv
Palk /
ülalpidamis-
kulu
Tööandja
palgakulu
Koolitused,
programmid 1 1 900 15 25302 1 1 900 30 506,4
Aruandluse
analüüs 1 2 600 20 872,8 1 2 600 41 745,6
Andmekogu 4 2 800 89 913,6 8 2 800 359 654,4
Üksuse juht 1 2 800 22 478,4 1 2 800 44 956,8
Komplekteerijad 0 0 0 4 1800 115 603,2
Piirkondlik
spetsialist 5 1 800 72 252 10 1 800 289 008
Ülalpidamiskulu 12 1 200 14 400 25 1 200 30 000
Riiklikud kokku 12 235 170 25 911 474,4
70
Tabel 3.1. Riiklike toetuste määramine taotlusvoorudest: haldusülesande täitmiseks
tööjõuvajadus ja kulu aastatel 2026-2027
Alates 1. juuli 2026 Alates 1. jaanuar 2027
Haldusülesanne Tööta-
jate
arv
Palk/
ülalpidamiskulu
Tööandja
palgakulu
Tööta-
jate arv
Palk /
ülalpidamis-
kulu
Tööandja
palgakulu
Toetuste menetleja 1 2 000 16 056 1 2000 32 112
Ülalpidamiskulu
jm kulud 1 488 1 488 1 488 1 488
Kokku 17 544 33 600
Kehtiva seaduse § 5 lõige 5 riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete
uuendamine toob kaasa uued ametialased nõudmised nende ülesannete täitjale.
Üksuse juht tagab riiklike ülesannete igapäevaste tegevuste efektiivse töökorralduse, sise- ja
väliskommunikatsiooni ning ressursside optimaalse kasutamise oma pädevuste piires, et
parandada tegevuste tulemuslikkust. Arendab ja säilitab suhteid sisemiste ning väliste
partneritega. Analüüsib tegevuse tulemusi ja tõhusust, teeb ettepanekuid parendustegevusteks.
Koolitusvajaduste koordinaator kaardistab rahvaraamatukogutöötajate koolitusvajadusi ja
korraldab koolituste logistikat koostöös kohaliku omavalitsuse raamatukogude ja
erialaorganisatsioonidega. Teeb tihedat koostööd koolitajate, partnerorganisatsioonide ja
muude asjakohaste osapooltega, et tagada koolituste ajakohasus, kvaliteet ning vältida
dubleerivaid tegevusi. Lisaks kaardistab ta osalejate huve, et leida lahendusi, mis vastavad
suurimatele vajadustele ja pakuvad maksimaalset kasu osalejatele.
Aruandluse analüüsi koordinaator tegeleb kohalike omavalitsuse raamatukogude statistiliste
andmete ja sisuliste tööaruannete esitamise tugiteenusega, kasutades selleks spetsiaalselt
loodud juhtimistöölaua kaudu andmete kogumise süsteemi. Ta analüüsib statistilisi ja sisutöö
andmeid, et toetada raamatukoguteenuste tõhusat juhtimist ja planeerimist. Lisaks teeb ta
tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, teiste raamatukogude ja asjakohaste asutustega, et
tagada andmete täpsus ja ajakohasus. Ta Jälgib andmete kogumise protsesside tõhusust ja
vajadusel pakub lahendusi andmete kvaliteedi parandamiseks. Samuti nõustab ta aruannete
koostamist, et raamatukogud esitaksid selged ja informatiivsed ülevaated raamatukogude
tegevusest ja saavutustest. Eelpool nimetatud tegevused aitavad kaasa andmepõhiste otsuste
tegemisele ja teenuste parendamisele.
Raamatukogude andmekoguga seotud ametikohtade moodustamine on seotud raamatukogude
andmekogu loomise, arendamise ja selle haldusega seotud tegevustega. Loodavad ametikohad
kindlustavad raamatukogude andmekogu funktsionaalsuse loomise ning tagavad süsteemi
toimepidevuse ja efektiivse teenuse halduse. Ametikohad hõlmavad spetsialiste, kellel on
infosüsteemide ja andmekogu administreerimise pädevused. Nimetatud spetsialistid on:
peakasutajad/teenuseomanikud, andmeanalüütik, toote juht, e-kataloogi tooteomanik,
raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert. Need spetsialistid
vastutavad andmekogu arendamise, haldamise ja täiustamise eest, et tagada süsteemi tõrgeteta
toimimine ja vastavus raamatukogude valdkonna vajadustele. Kasutajatoe ning koolituse
spetsialistid tagavad andmekogu tõhusa kasutamise ja töötajate kompetentsuse. Spetsialistid
71
pakuvad igapäevast kasutajatuge, lahendavad kasutajate probleeme, vastavad süsteemiga
seotud küsimustele ja pakuvad vajalikku juhendmaterjali. Samuti korraldavad nad koolitusi, et
tagada töötajate oskuste ajakohasus ja tõhus andmekogu kasutamine.Nimetatud
ametikohtadega tagavad spetsialistid mitte ainult süsteemi tehnilise toimimise, vaid ka
kasutajate vajadustele vastava toe ja koolituse, mis on vajalik raamatukogude efektiivseks ja
sujuvaks tööks.
Kui riiklikud ülesanded antakse täita Rahvusraamatukogule, siis seaduse jõustumisel asub
ERRS eelnõu § 41 lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesandeid täitma RaRa esialgu 12 töötajaga
(üksuse juht – kuupalk 2800 eurot; analüütik - kuupalk 2600 eurot; 4 IT spetsialisti - kuupalk
umbes 2800 eurot, 5 piirkondlikku spetsialisti - kuupalk umbes 1800 eurot; mille kulu koos
tööandjakuluga (palgakulu) aastas kokku on u 455 940 eurot, millest ülalpidamiskulu 12 x 1200
eurot = 14 400 eurot. Seega asub esimeses riiklike ülesannete ümberkorralduse etapis RaRa-s
tööle 12 töötajat kogukuluga 235 170 eurot (vt Tabel 3).
Kultuuriminister võib volitada ka taotlusvooru menetlemise RaRa-le, siis lisandub esimeses
etapis ka 13-s töötaja (toetuste menetleja – kuupalk 2 000 eurot) töötasu ja ülalpidamise kulu ,
hindamiskomisjoni kulu, mis kaetakse KUM eelarvest, kokku 17 544 eurot (vt Tabel 3.1.).
Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s teisenevad ja laienevad asutuse tugistruktuuri
(arenduskeskus, üleriigiliste raamatukoguteenuste keskus, kommunikatsioon ja turundus,
kogude arenduse osakond, infotehnoloogi osakond) ülesanded (nt kommunikatsioon lisaks
raamatukogudele ka nende omanikele, KOV-ile arvelduste ülevaated jms).
Riiklike ülesannete ülemineku esimese etapi eel ehk 2026. a esimesel poolaastal võib tekkida
riigil vajadus toetada teenuse ümberkorralduste käigus tööjõu ümberkorraldamist KOV-ides
(koondamised) ühekordselt u 60 000 euroga (vt Tabel 2). Eelnõu ajakavas muudatuste
läbiviimine ei too riigile kaasa lisakulusid.
Raamatukogude andmekogu rakendumisel 1. jaanuarist 2027. aastal jõustub riiklike ülesannete
ümberkorralduse teine etapp. Maakonnaraamatukogudes lõpetatakse riiklike ülesannete
täitmine ja kõik riiklikud ülesanded antakse üle RaRa-le.
Riikliku toetusena saavad 15 KOV-i 30 raamatukogutöötaja tööandja kulu aastas kokku 770
688 eurot. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk kohalik omavalitsus pakkuda 30-
le töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui kohalikus omavalitsuses teist tööd
pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Samas tekib nimetatud
raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida ka RaRa-s loodavatele ametikohtadele. 2027.
aastal riiklike ülesannete ümberkorraldamisega maakonnaraamatukogudes tekib 2026. aasta
teisel poolaastal riigile 30 raamatukogutöötaja koondamiskulu u 65 000 eurot (vt Tabel 2), kuid
sellega riigile lisakulu ei kaasne, sest ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires.
Teises etapis tekib RaRa-l täiendava tööjõu vajadus, et täita eelnõu § 41 lõike 1 punktides 1-4
nimetatud kõiki riiklikke haldusülesandeid. Lisanduvad ülesanded nagu riikliku väljaannete
soetamise toetuse eest väljaannete keskne hankimine ja raamatukogude andmekogu täismahus
rakendamine. Nimetatud ülesannetega kaasneb täiendav tööjõu vajadus (4 komplekteerijat –
kuupalk 1800 eurot, 5 piirkonnaspetsilisti - kuupalk 1800 eurot; 4 IT-spetsialisti – tootejuht, e-
kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert –
kuupalk 2 800 eurot). Teise etapi rakendumisel tegeleb rahvaraamatukogude riiklike
ülesannetega RaRa-s kokku 25 töötajat tööandja kogukuluga u 911 474 eurot (vt Tabel 3).
72
Tabel 4. Riiklikud ülesanded ja nende kulu aastatel 2026-2027
Riiklikud ülesanded 2026 2027
Töötajate
arv
Kulu Töötajate
arv
Kulu
Maakonnaraamatukogu
2026 30 770 688 0 0
Maakonnaraamatukogu
2026 I poolaasta 28 359 654 0 0
Koondamistasu 58 124 167 0 0
RaRa 12 235 170 25 911 474
Raamatukogude
andmekogu haldus ja
riiklike ülesannete kulu 318 578 523
Kokku 42 1 489 997 25 1 489 997
Riiklike ülesannete ümberkorraldamisega tekib 2027. aastal RaRa-l võimalus hallata üleriigilist
raamatukogude andmekogu, sest tekib andmekogu ja teenuste haldamiseks vajalik ressurss 578
523 eurot, mis annab avalikule rahvaraamatukoguteenusele kasutajakeskse ja uue kvaliteedi.
2027. aastal suureneb andmekogu ja teiste ülesannete halduskulu summa 578 523 euroni (vt
Tabel 4), sest lisandub maakonnaraamatukogudes riiklike ülesannete lõpetamisest vabanev
2026. a teise poolasta summa.
Kohalike omavalitsuse rahvaraamatukogudel puudub uuenduslike teenuste ja ruumide
arendamiseks koostööpartnerite võrgustik Raamatukogude valdkonna arendusprojektide ehk
raamatukogude kiirendi taotlusvoorude toetuste menetleja ülesanne on nii menetlusprotsessi
korraldamine ja juhtimine kui ka laiemalt valdkonna arenguks eelduste loomine, pakkudes tuge
ja võimalusi projektide riskide maandamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning koostöövõrgustike
loomiseks. Menetleja ülesandeks on korraldada töötubasid ja seminare, et jagada parimaid
praktikaid, ideid ja innovaatilisi lahendusi ning seeläbi edendada valdkonna teadmiste vahetust
ja koostööd ning kasvatada rahvaraamatukogude valdkonna üldist võimekust projektide
algatamisel ja läbiviimisel.
Riiklike ülesannete täitmisel kaasneb ka töötaja ülalpidamisega seotud kulu, mis on vajalik
inventari ja tehnika soetamiseks, koolitusteks ning lähetusteks.
Riiklike ülesannete täitmine vaid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus ei anna valdkonna
digitaliseerimisel ajakohaselt efektiivset tulemust, sest riiklike ülesannete koordinatsioon
eeldab kõigi kohalike omavalitsuste kaasamiseks keskset juhtimist, kesksete andmekogude
kasutust ja ülesannete ühetaolist korraldust kõigi kohalike omavalitsuste hüvanguks.
Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s muutuvad vähesel määral ka KUM tugistruktuuri
(finantsosakond, strateegia- ja innovatsiooniosakond, raamatupidamine,
kommunikatsiooniosakond, õigus- ja haldusosakond) ülesanded (nt raamatukogude
andmekogu kaasvastutaja ülesannetega seotud tegevused).
7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine
73
Eesti elanike arv on 1 365 88496, kellest 730 000 on Eesti raamatukogude lugejad97, ehk
raamatukogude teenuseid kasutab iga teine elanik, mis teeb raamatukogud suurima
kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis. Eesti raamatukogudes on kokku ligi 31 miljonit
väljaannet, mida 2023. aastal laenutati kokku 12 miljonit korda, neist 9,5 miljonit korda
rahvaraamatukogudest. 2023. aasta jooksul registreeriti raamatukogudes kokku 7,3 miljonit
külastust ja 4,7 virtuaalkülastust aastas 98.
Eesti raamatukogud kasutavad täna oma teenuste pakkumiseks kolme erinevat
raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on
praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329
raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus.99 Kliendi
poolelt vaadates ongi raamatukogu üks tervik-teenus, mille taustal toimivad IT süsteemid või
raamatukogude, osakondade ja töötajate rollijaotus välja ei paista. Analüüsi
”Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain“100 kasutajauuringust selgus muuhulgas, et
kolm paralleelselt kasutusel olevat e-kataloogi ja suur hulk muid veebikeskkondi tekitavad
kasutajates segadust. Veebikeskkondade paljususega seotud segadust ning üldist rahulolu
teenustega aitab paremaks muuta ühtse sujuva ja kasutajasõbraliku terviksüsteemi
kasutuselevõtt.
Muudatuse eesmärgiks on vähendada raamatukogude poolt pakutavate e-kanalite paljusust ja
korrastada ning reguleerida raamatukogu tööprotsesside tehnoloogilise taristu korraldus ning
haldamine raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisega. Raamatukogu tööprotsesside ja
teenuste haldamine ühtses raamatukogude andmekogus võimaldab teenust ühtlustada ning
optimeerida ja tõsta automatiseerituse taset, mis ühtlasi muudab ka raamatukoguteenuse elanike
jaoks ajakohaseks ning kasutajasõbralikuks.
Vähendades ülalpeetavate süsteemide arvu, suureneb raamatukogude töö tõhusus, paraneb
olemasolevate rahaliste ressursside kasutamine ning luuakse paremad eeldused
tulevikuteenuste arendamiseks. Samal ajal vähenevead KOV-i kulud raamatukogusüsteemi
ülalpidamisele, arendamisele ja andmete hoiustamisele.
Raamatukogude andmekogu koosneb kahest komponendist: e- kataloog ja
raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange ja arendamine toimub 2025. aastal ning
raamatukogusüsteemi hange 2025. aasta lõpus. Raamatukogude andmekogule üleminek toimub
aastatel 2025-2027. 3-aastane üleminek aitab optimeerida üleminekule tehtavad kulutusi ning
samal ajal saavutada kõrgemat raamatukoguteenuste taset. Üleminekuperioodil tuleb arvestada
paralleelsete kuludega praeguste süsteemide ülalpidamiseks ja uue andmekogu juurutamiseks
ning haldamiseks (vt Tabel 5 ja Tabel 7). Uue andmekogu juurutamisega seotud kulud kaetakse
Euroopa Liidu struktuurivahenditest.
Tabel 5 . Raamatukogusüsteemide kulude võrdlus 2021. aastal ja 2017. aastal
96 Statistikaamet. Rahvaarv, 2023. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3260/2202/1001/83klisa.pdf# 97 Statistikaamet. Raamatukogud, 2024. 98 https://kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/raamatukogud 99 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp-
content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 100 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur, 2022.
https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf
74
Raamatukogusüsteem 2021. aasta 2017. aasta
Kulud
(eurot)
Raamatukogusid
(tk)
Kulud
(eurot)
Raamatukogusid
(tk)
Sierra/Ester 360 000 100 177 900 100
RIKS/RIKSWEB 99 300 523 96 300 497
URRAM/Lugeja.ee 109 300 329 113 300 336
Kokku: 568 600 952 387 500 933
Raamatukogusüsteeme kasutavate raamatukogude koguarvuks on 952, mis on rohkem kui
Eestis 2021. aastal ja 2017. aastal raamatukogusid. Seda tingib raamatukogusüsteemide
esindajate poolt haruraamatukogude arvestamine eraldiseisvate raamatukogudena.
Käesoleval ajal on iga-aastane kulu kolme raamatukogusüsteemi peale kokku on ca 570 000
eurot. Kulude suurenemine või vähenemine on seotud ka liitunud raamatukogude arvu
muutustega.
Raamatukogusüsteem hangitakse eeldatavasti riigihankega valmislahendusena ning
seadistatakse vastavalt Eesti raamatukogude vajadustele. Süsteem hangitakse ja andmed
migreeritakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest (edaspidi EL SF) ja selle eeldatav
kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot 101(hankimine ja üleminekukulud ehk juurutamine
sh hulgas andmete migratsioon, liideste loomine, andmevahetuse testimine, turvatestimine,
rakendamine, töötajate koolitamine jm), mis on ühekordne investeering (vt Tabel 6).
Raamatukogusüsteemi hankimise ja juurutamise kogusumma suuruse vahemik 0,5 miljonit on
kalkuleeritud tuginedes 2021-2023 hangete kallinemisele 20-30%.
Raamatukogusüsteemi hankimine ja juurutamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi
2023-2027102 üldeesmärk 8.1.6. “Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame
ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele”. Samuti on raamatukogusüsteemi
kasutuselevõtmine Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi digitegevuskava 2023-2029 üks
alamtegevus, millele rahastamise otsus langetatati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis aastal 2024 ja langetatakse Justiits- ja Digiministeeriumis ka
aastal 2025.
Tabel 6. Raamatukogude andmekogule (e-kataloog ja raamatukogusüsteem)
üleminekuks vajalike ühekordsete investeeringute hinnang*
Kulukomponent Hinnanguline ühekordne kulu
(eurot)
E-kataloog 400 000 – 650 000
Raamatukogusüsteem 350 000 – 1 200 000
Andmete migratsioon ja
praeguse teenuse lõpetamine 100 000 – 250 000
Investeeringud kokku: 815 000 – 2 100 000
*Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne.
101 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur ,2022.
https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 102 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. https://www.valitsus.ee/
75
Andmekogule üleminekuga seotud ühekordsed investeeringukulud (vt Tabel 6) katab riik EL
SF projektitoetustena.
Tabel 7. Raamatukogude andmekogu ülalpidamise aasta kulude hinnang**
Kulukomponent Hinnanguline aastane kulu
(eurot)
Litsentsitasud 800 raamatukogu,
sellest litsentsitasud
rahvaraamatukogudele (489)
800 000 – 1 200 000, sellest
(500 000 eurot
rahvaraamatukogud)
Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000
Sellest hooldus 60 000
Sellest majutus 30 000 – 66 000
Sellest küberturve 15 000 – 35 000
Personalikulu 360 000 – 400 000
Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000
Jooksvad kulud kokku: 860 000 – 1 600 000
** Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne,
sõltub riigihangete tulemusest ja inflatsioonist. Litsentsitasud on kulupõhised ja arvutatakse
liitunud raamatukogude andmete (nt kogude suurus, süsteemiga töötavate töötajate arv) põhjal.
Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud)
raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete
ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena
raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see
oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele. Hädavajalike arendustega tagatakse
ühilduvus ja ajakohasus erinevate sisemiste ning väliste infosüsteemide vaates.
Raamatukogude andmekogu rakendamise riigi ühekordsete kulude eeldatav kogumaksumus on
kuni 2,1 miljonit eurot ja kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest.
Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane rahvaraamatukogude teenuse
ülalpidamiskulu (arendus, majutus, küberturve) saadakse riiklike raamatukoguteeninduse
ülesannete ümberkorraldusest vabanevast ressursist, mis on u 500 000 eurot (vt Tabel 4) ja
kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe.
Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane tööjõukulu on 360 000 eurot
sh koolituskulu. Need kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise tulemusel vabanevast
ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe.
Raamatukogu omanikele ehk kohalikele omavalitsustele lisakulusid ei tule ja iga-aastased
andmekoguga seotud kulud jäävad suurusjärku u 500 000 eurot, sest süsteemi kasutamisel võib
ette näha litsentsitasusid. Seega on kohalikel omavalitsustel võimalik samade kuludega
saavutada kõrgem raamatukoguteenuste tase.
RaRa 2023. aastal läbiviidud turuanalüüsi näitas, et eeldusel kui kõik Eesti raamatukogud
liituksid, oleks nende ülalpidamise keskmine aastane turuhind kokku 917 725 eurot. Seega
hinnanguliselt ühe raamatukogu aritmeetiline keskmine kulu raamatukogusüsteemi kasutamise
eest ühes kuus on ligikaudu 96 eurot (1147 eurot aastas) või 367 eurot aastas
raamatukogutöötaja kohta eeldusel, et raamatukoguvõrgus töötab 2500 inimest. Nimetatud
aritmeetiline keskmine kulu annab üldistatud pildi aastasest kulust, kuid seda ei saa enne
infosüsteemi hanke toimumist erinevat tüüpi raamatukogude liitumisel aluseks võtta.
76
Hinnastamine hakkab toimuma vastavalt tarbitavale ressursile (raamatukogude arv, kogude
suurus, lugejate arv, töötajate arv vms).
Hinnanguline ülalpidamiskulu võttes aluseks aritmeetilisi keskmisi:
Rahvaraamatukogude ülalpidamine - 459 000 eurot;
Rahvusraamatukogu – 36 000 eurot.
Uuele andmekogule ülemineku kulu arvutused on hinnangulised, sest lõplikud kulud selguvad
infosüsteemi hankimisel 2025. a lõpuks.
Eelnõuga seotud andmekogu kulude hinnang on tehtud tuginedes “Raamatukoguteenuste
ärianalüüs ja teenusedisain”103 ärianalüüsi aruande lõppversioonile, mis valmis 2022. a
detsembris ja 2023. a detsembris valminud ”Raamatukogusüsteemi detailanalüüs”104
tulemitele. Täpsem tegeliku maksumuse hinnang e-kataloogi ja infosüsteemi kogulahendusele
on võimalik anda peale e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi hankimist 2025.aasta lõpus.
7.6. Kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine
Rahvaraamatukogu ja RaRa võib eelnõu kohaselt oma ülesannete täitmisel rakendada
elektrooniliselt automaatset haldusmenetlust infosüsteemi vahendusel. Eelnõus kirjeldatud
automaatsete toimingute kulu sisaldub infosüsteemi hankimise ja rakendamise kulus.
Haldusmenetluse automaatsusega seotud vajalike täiendavate arenduste kulu kaetakse iga-
aastastest ülalpidamiskuludest või mahukamate projektipõhiste arenduste puhul taotleb RaRa
kulu SF vahenditest või riigieelarvest.
Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele,
kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust.
KOV-is, kus raamatukogu kasutab automaatsete teavituste võimalusi, võib toimuda teenuse
kvaliteedi tõusu, mis ei too kaasa kulude kasvu, kuid võib tuua kaasa vähese kulude kokkuhoiu.
8. Rakendusaktid
Eelnõusse on kavandatud valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) määruste
kehtestamiseks järgmised volitusnormid:
- eelnõu § 4 lõige 4 (kaalutlusõigusega volitusnorm) – rahvaraamatukogude võrgu loomisel
aluseks võetavatest näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja kord;
- eelnõu § 7 lõige 3 – rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri;
- eelnõu § 13 lõige 8 – riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude
valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsem liigitus
ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord, samuti
riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid
täitva rahvaraamatukogu kulude hüvitamise tingimused ja kord;
- eelnõu § 22 lõige 4 – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu;
103 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp-
content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 104 Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2023, Ernst & Young Baltic AS.
https://www.rara.ee/raamatukogudele/uhtne-raamatukogususteem/
77
- eelnõu § 29 punkt 9 (ERRS § 41 lõige 2; kaalutlusõigusega volitusnorm) – RaRa-le
täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete täpsem sisu ning nende täitmise tingimused ja
kord;
- eelnõu § 29 punkt 15 (ERRS § 72 lõige 4) – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu;
- eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 76 lõige 1) – raamatukogude andmekogu põhimäärus;
- eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 77 lõige 2) – raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle
kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad.
Loetelus teise ja kolmandana nimetatud volitusnormid sisalduvad ka kehtivas RaRS-is (§ 6
lõikes 2 ja § 10 lõikes 4). Nende sõnastust küll täpsustatakse, kuid ei muudeta sellisel määral,
et oleks uuesti vaja hinnata nende põhiseaduspärasust. Teiste volitusnormide vastavust PS-ile
on hinnatud vastavate eelnõu sätete selgituste juures.
Käesolevale seletuskirjale ei ole lisatud nende rakendusaktide kavandeid, mille kehtestamise
vajaduse üle otsustamisel on valdkonna eest vastutaval ministril kaalutlusõigus. Kõnealused
ministri määrused kehtestatakse üksnes juhul, kui seaduse rakendamise käigus selgub, et
rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavad näitajad ja RaRa-le täitmiseks
volitatavate riigi haldusülesannete sisu vajavad täpsustamist.
Tulenevalt RaRS-i (RT I 1998, 103, 1696) kehtetuks tunnistamisest, muutuvad kehtetuks
järgmised määrused:
1) kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu
põhimääruse kinnitamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/90139);
2) kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019005);
3) kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate kulude jaotamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030).
Seoses riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele
muudele asutustele või isikutele antavaid toetusi puudutava volitusnormi täiendamisega
tunnistatakse kehtetuks riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri 21.
veebruari 2023. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate
rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023002?leiaKehtiv). Nimetatud määruses reguleeritud
toetusmeetmed lisatakse eelnõu seadusena jõustumisel RaRS-i alusel kehtestatavasse ministri
määrusesse.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, osaliselt 2027. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval
jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada
seaduse rakendusaktide jõustumist, nii KOV-idel kui ka RaRa-l kavandada ja ellu viia
maakonnaraamatukogude tegevuse järk-järgulise lõpetamisega seotud muudatusi ning tagada
raamatukogude andmekogu sujuv kasutuselevõtmine.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Andmekaitse
Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile ning arvamuse avaldamiseks,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule, Eesti
78
Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile, Osaühingule Urania COM, Osaühingule Deltmar,
Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele
ning suuremate linnade keskraamatukogudele.
Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Raamatukogude andmekogu andmekaitsealane mõjuhinnang
Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta
kultuuriministri asutatavas raamatukogude andmekogus (edaspidi ka andmekogu), mida saavad
kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud.
Raamatukogude andmekogu andmesubjektid on raamatukoguteenuste kasutajad (sh puudega
inimesed ja lapsed) ning raamatukogutöötajad. Andmekogusse talletatakse
raamatukoguteenuste osutamiseks vajalikud isikuandmed (näiteks ees- ja perekonnanimi,
isikukood, kontaktandmed jne). Lisaks sisaldab andmekogu isikuandmeid, mis tekivad
raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või
huve.
Raamatukogude andmekogus sisalduvate isikuandmetega seotud riskide maandamiseks
kasutatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Olulisemad
isikuandmete kaitseks võetavad abinõud on raamatukogude andmekogu puhul järgmised:
1) iga andmevälja tarbeks on olemas selge õiguslik alus;
2) raamatukoguteenuste alaealiste (samuti täisealistest eestkostetavatest) kasutajate puhul
küsitakse lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekut;
3) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata;
4) raamatukogutöötajatele raamatukoguteenuste kasutajate isikuandmetele juurdepääsu
andmisel lähtutakse põhimõttest, et raamatukogutöötaja võib omada juurdepääsu ainult nendele
andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks;
5) kasutaja autentimiseks on kasutusel turvalised kanalid (TARA, HarID, TAAT);
6) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist;
7) andmesubjektile tagatakse võimalus valdavat enamust oma andmetest ise muuta ja
raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada;
8) kord aastas kontrollitakse isikuandmete õigsust;
9) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis
kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi;
10) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu ja süsteemi ebaharilikku käitumist;
11) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse, iga
päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi ning päringu või kande
tegemise kuupäev ja kellaaeg;
12) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel isikuandmed kustutatakse
või anonümiseeritakse;
13) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse
turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral;
14) raamatukogude andmekogu kasutavatele raamatukogutöötajatele pannakse kohustus läbida
igal aastal andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolitus.
Kuigi raamatukogude andmekogu puhul esineb riske, mille realiseerumisel oleks suur
negatiivne mõju, on nende esinemise tõenäosus tänu rakendatavatele meetmetele väike.
2
1. Mõjuhinnangu läbiviimisest
1.1. Läbiviimise aeg
Mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul oktoober 2024 – märts 2025.
1.2. Mõjuhinnangu ulatus
Mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta raamatukogude andmekogus.
Mõjuhinnang ei hõlma raamatukogude kogudes ja andmebaasides sisalduvaid väljaannetega
seotud isikuandmeid.
1.3. Metoodika
Mõjuhinnangu teostamisel on peamiste allikatena kasutatud raamatukogude andmekogu
osadeks olevate raamatukogusüsteemi ja e-kataloogi detailanalüüse1,2, mille koostamisel
analüüsiti asjasse puutuvaid dokumente, viidi läbi intervjuusid tellija ehk Eesti
Rahvusraamatukogu (edaspidi RaRa) töötajatega ja seni kasutusel olnud
raamatukogusüsteemide esindajatega, korraldati raamatukogude esindajatele töötuba ning
koguti kirjalikku tagasisidet. Lisaks on mõjuhinnangu läbiviimise raames toimunud mitu
kohtumist RaRa esindajatega. Mõjuhinnang on koostatud, kasutades riskil põhinevat meetodit.
2. Andmekogu kirjeldus
2.1. Andmekogu üldine kirjeldus
Raamatukogud kasutavad e-katalooge ja neid toetavaid raamatukogusüsteeme kogude
haldamiseks, raamatukogude kasutajate registreerimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks,
väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohapeal kasutamise üle arvestuse pidamiseks ning
statistika tegemiseks.
Hetkel on Eestis kasutusel neli erinevat e-kataloogi (ESTER3, lugeja.ee4, Riksweb5, MIRKO6)
koos neid toetavate raamatukogusüsteemidega (Sierra, URRAM, RIKS). Selline killustatus on
tekitanud olukorra, kus raamatukogud ei suuda enam pakkuda kasutajate ootustele vastavaid
teenuseid, sest olemasolevad süsteemid ei rahulda raamatukogude muutuvaid vajadusi ning
raamatukoguteenus tervikuna on jäämas riigi arenguplaanidest maha. Vajalikku muutust ja
arenguhüpet ei ole võimalik saavutada tänaste e-kataloogide ja raamatukogusüsteemide pinnalt,
mistõttu on RaRa hankimas ühte üleriigilist e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi tervele Eestile.
Kõnealusest uue e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi kooslusest saabki raamatukogude
andmekogu.
Selleks, et tagada võimalikult sujuv üleminek uuele raamatukogusüsteemile, on plaanis hankida
juba valmis arendatud ja rahvusvaheliselt erinevate raamatukogude poolt kasutusel olev
raamatukogusüsteem ehk nii-öelda „karbitoode“. Sellisel juhul ei ole süsteemil küll kohe
1 Raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2 E-kataloogi detailanalüüs. 3 ESTER. 4 Lugeja.ee. 5 Riksweb. 6 MIRKO.
3
pakkuja poolt välja arendatud Eesti eripärasid arvestavaid täiendavaid funktsionaalsusi, kuid
need lahendused töötatakse välja süsteemi juurutamise käigus.
Mis puudutab ühtset e-kataloogi, siis selles osas on korraldatud arendushange ja uus e-kataloog
luuakse MIRKO baasil.
Andmed migreeritakse seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude
andmekogusse. Kuna täna kasutusel olevad raamatukogusüsteemid on erineva
andmestruktuuriga, mis muudab migratsiooniprotsessi keerukaks ja võrdlemisi pikaks, toimub
migratsioon etapiviisiliselt.
2.2. Andmekogu arhitektuur
Raamatukogude andmekogu koosneb peamiselt raamatukogude kasutajatele mõeldud e-
kataloogist7 ja raamatukogutöötajatele mõeldud raamatukogusüsteemist, mis sisaldab endas nii
ühtset üleriigilist bibliokirjete kui ka lugejakirjete andmebaasi.
Ühtse bibliokirjete andmebaasi üheks osaks on Eesti rahvusbibliograafia, kus on talletatud kõik
Eesti kohta või Eestis ilmunud väljaannete bibliokirjed. Lisaks talletatakse ühtses bibliokirjete
andmebaasis kõik muud raamatukogude kogudes sisalduvate väljaannete ja esemete
bibliokirjed (näiteks väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed väljaanded, laenutuseks pakutavad
seadmed jne). Ühtne bibliokirjete andmebaas sisaldab ka RaRa digitaalarhiivis DIGAR
säilitatavate ja kättesaadavaks tehtavate väljaannete metaandmeid ning Eesti
õigusbibliograafiat.
Lisaks e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi omavahelisele liidesele on raamatukogude
andmekogu liidestatud ka erinevate väliste infosüsteemidega. Raamatukogude andmekogu
liidesed väliste süsteemide ja seadmetega on kajastatud järgmises tabelis.
7 Raamatukogude kasutajatele mõeldud e-kataloogi funktsionaalsused on kasutajakonto haldamine, otsimine ja
laenutamine ning raamatukogutöötajatel on e-kataloogis administreeriv roll.
4
Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega
Väline süsteem või seade
R a a m
a tu
k o g u
d e
a n
d m
ek o g u
k a su
ta b
v ä li
se
sü st
ee m
i v õ i
se a d
m e
a n
d m
ei d
V ä li
n e
sü st
ee m
v õ i
se a d
e
k a su
ta b
r a a m
a tu
k o g u
d e
a n
d m
ek o g u
a n
d m
ei d
S eo
s o n
m õ le
m a p
o o ln
e
K a su
ta m
in e
h õ lm
a b
v õ i
v õ ib
h õ lm
a ta
i si
k u
a n
d m
ei d
Selgitus
TARA ✓ ✓
Riigi autentimisteenus. Võimaldab autentida ID-kaardi,
Mobiil-ID, Smart-ID ja EU eID-ga (piiriülene autentimine läbi
eIDAS taristu).
SiGa ✓ ✓
Riigi allkirjastamisteenus. Kasutatakse e-kataloogis lugejaks
registreerimisel raamatukogu registreerumisavalduse
digiallkirjastamiseks.
HarID ✓ ✓ Haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus.
TAAT ✓ ✓ Haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja
autoriseerimise taristu.
EHIS ✓ ✓
Eesti Hariduse Infosüsteem. Kasutatakse õppimise või
õpetamise fakti tuvastamiseks raamatukoguteenuste
kasutamise õiguse kontrollimisel näiteks kooliraamatukogude
puhul. Kontroll teostatakse lugeja isikukoodi järgi.
5
8 API (Application Programming Interface) ehk rakendusliides on (masin)liides IT-süsteemide vahel andmete vahetamiseks.
Kontrollitakse õppimise või õpetamise fakti päringu
edastamise hetkel.
Rahvastikuregister ✓ ✓
Kasutatakse registreeritud elukoha kohaliku omavalitsuse
üksuse (edaspidi KOV) tuvastamiseks raamatukoguteenuste
korraldamise ja arendamise eesmärgil. Kontroll teostatakse
lugeja isikukoodi järgi. Rahvastikuregistrit kasutatakse ka
lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku andmise
protsessi toetamiseks (esindusõiguse kontrollimiseks).
EPIK kaanepiltide lahendus ✓ Kasutatakse e-kataloogile väljaannete kaanepiltide,
sisukokkuvõtete ja sisukordade lisamiseks.
Makselahendus ✓ ✓
Kasutatakse pangalinkide jm maksevõimaluste kaudu (näiteks
viivise) tasumise võimaluse loomiseks. Samuti pakuvad
enamik makselahendusi ka krediitkaardi andmete turvalise
sisestamise ja talletamise võimalust. Raamatukogude
andmekogus krediitkaardi andmeid ei talletata.
Logistikateenus ✓ ✓ Kasutatakse pakiautomaati saatmise või kullerteenuse
osutamiseks.
Raamatukogude juhtimistöölaud ✓
Arendamisel. Kasutatakse raamatukogusid puudutavate
andmete (näiteks raamatukogude nimed, asukohad,
vöötkoodid, pakiautomaatide ja raamatukappide asukohad jm)
ja anonümiseeritud lugejaandmete pärimiseks statistilisel
eesmärgil.
Teadusandmebaaside hub ✓ Arendamisel. Teadusandmebaasidele juurdepääsude haldamise
lahendus.
ISSN, ISMN ja ISBN põhjal
väljaande tuvastamise lahendus ✓
ISSN, ISMN ja ISBN koodi põhjal väljaande tuvastamist
toetavad mitmed lahendused. Ühed levinumad neist on Amazon
Product Advertising API8 (toetab ISBN põhist päringut),
WorldsCat Search API (toetab ISSN ja ISBN põhist päringut).
6
9 Liidestus dokumendihaldussüsteemiga luuakse kindlasti RaRa puhul, ent ei realiseeru kohe kõikide muude raamatukogude andmekoguga liituvate raamatukogude puhul. Kui
liidestus dokumendihaldussüsteemiga puudub, saadetakse lugejaks registreerumise avaldused, raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga tutvumise
kinnitused ning lapsevanemate või muude seaduslike esindajate antud nõusolekud raamatukogu poolt määratud elektronposti aadressile ja asjaomane raamatukogu tagab nende
säilimise vastavalt tema suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele. 10 SSO (single sign-on) on autentimise süsteem, mis võimaldab kasutajal sisse logida ühe ja sama kasutajanime ja parooliga mitmes seotud, kuid omaette seisvas
tarkvarasüsteemis.
Dokumendihaldussüsteemid ✓ ✓
Kasutatakse raamatukogu lugejaks registreerumise avalduste,
raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise
korraga tutvumise kinnituste ning lapsevanemate või muude
seaduslike esindajate antud nõusolekute säilitamiseks.
Dokumendid saadetakse selle raamatukogu
dokumendihaldussüsteemi, mille lugejaks kasutaja e-kataloogi
kaudu registreerus.9
DIGAR-i täistekstide
andmebaas ✓ ✓
DIGAR-is kasutaja registreerimiseks, autentimiseks ja
isikustatud funktsionaalsuste pakkumiseks kasutatakse e-
kataloogi komponendiks olevat SSO-d10.
Bürokratt ✓ ✓
Eesti riigi virtuaalne abiline. E-kataloogis on Bürokratt esialgu
kasutusel nõuandva juturobotina. Kaugemas tulevikus peab
lisanduma võimalus Bürokrati kaudu raamatut laenutada,
laenutustähtaega pikendada jm toiminguid teha.
Andmejälgija ✓ ✓ Kasutatakse andmesubjektile tema isikuandmetega seotud
toimingutest ülevaate andmiseks.
Iseteeninduskioskid ja
tagastusautomaadid ✓ ✓
Kasutatakse lugejate poolt iseseisvalt laenutuste ja tagastuste
teostamiseks.
Raamatupoodide süsteemid ✓ Kasutatakse komplekteerimisega seotud toimingute
automatiseerimiseks.
Õppeinfosüsteemid ✓ ✓ Kasutavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga (lugejaga)
seotud laenutuste oma süsteemis kuvamiseks.
7
Väljaannete automatiseeritud
haldus- ja logistikasüsteem ✓ ✓
Kasutatakse väljaannete logistika haldamiseks raamatukogude
lõikes.
Raamatupidamissüsteem ja
kassasüsteemid ✓ ✓
Kasutatakse arvete ja muude rahaliste nõuetega (näiteks viivis)
seotud toimingute automatiseerimiseks.
Andmehaldustarkvara ✓ ✓
Võimaldab andmekogu skaneerida, luues seeläbi automaatse
ülevaate andmetest (struktuur, profiil, näidisandmed),
kasutatavatest klassifikaatoritest ja loenditest. Andmehalduse
tarkvara võimaldab ka teostada andmekvaliteedi kontrolle ja
kirjeldada ärisõnastikke.
Avaandmete lahendused ✓
Näiteks digiarhiivid nagu e-varamu jt. Raamatukogude
andmekogu kasutab väliseid andmebaase teistest
raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ning samuti
jagab neid andmeid ise välja teistele süsteemidele.
Välised ontoloogiad ✓
Sõltuvalt ontoloogiast on andmestik väga erinev. Näiteks võib
välisest ontoloogiast saada andmeid kohanimede, märksõnade,
autorite, riigikoodide, isikute, organisatsioonide jm kohta.
API otspunktid ✓ ✓ ✓ ✓
Raamatukogude poolt pakutavate uute teenuste loomisel on
võimalik tekitada liidestusi vastavate teenuste pakkumiseks.
Hetkel puudub raamatukogude andmekoguga liituvate
raamatukogude kohta terviklik ülevaade, kes soovivad liituda
ja milliseid teenuseid liidestada (näiteks uste avamise
süsteemid, ruumide broneerimise süsteemid, koopiamasina
kasutamine jne).
Seni kasutusel olnud
raamatukogusüsteemid ✓ ✓
Vajalik seetõttu, et üleminek raamatukogude andmekogule
toimub etapiviisiliselt, mistõttu olemasolevate
raamatukogusüsteemide kasutamist korraga ei lõpetata.
8
2.3. Andmekogu kasutajad
Raamatukogude andmekogu loomise olulisimaks sihiks on, et sellega liituvad tulevikus kõik
Eesti raamatukogud. 2023. aasta raamatukogude statistika andmetel moodustasid Eesti
raamatukoguvõrgu 879 raamatukogu: 493 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu
ning 348 kooliraamatukogu.11 Esimeste raamatukogude andmekoguga liitujatena nähakse
lisaks RaRa-le rahvaraamatukogusid.
Raamatukogude andmekogu kasutajagrupid on järgmised:
1) anonüümne kasutaja;
2) lugeja;
3) raamatukogutöötaja;
4) peakasutaja.
Anonüümne kasutaja ja lugeja kasutavad raamatukogude andmekogu avalikku kasutajaliidest.
Anonüümne kasutaja ehk autentimata kasutaja saab kasutada ainult neid funktsionaalsusi, mis
ei seondu isikustatud teenuste pakkumisega. Näiteks saab anonüümne kasutaja kasutada
väljaannete otsingut ja sirvida raamatukogusid. Lugeja on autenditud kasutaja ehk ta on läbinud
e-kataloogis autentimise ning registreerunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutajaks (st
nõustunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga ja isikuandmete töötlemise
korraga) ja vähemalt ühe raamatukogu lugejaks.12 Lugeja saab kasutada kogu raamatukogude
andmekogu avaliku kasutajaliidese funktsionaalsust. Lugejate õigusi võidakse laiendada või
piirata EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete põhjal, sõltuvalt konkreetse raamatukogu
reeglitest.
Raamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude andmekogu
administreerimise funktsionaalsusi. Peakasutaja (RaRa) on raamatukogude andmekogu
ekspert, kellel on õigus kasutada kõiki seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada
raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi.
Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele on kajastatud
järgmises tabelis.
11 Raamatukogud Eestis. 12 Isikutest, kes soovivad kasutada ainult üleriigilist raamatukoguteenust (ja mitte näiteks ühegi konkreetse
rahvaraamatukogu teenuseid), saavad RaRa lugejad.
9
13 Seega ei saa lugeja näiteks kustutada enda ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ehk lugejaks olemist päris iseseisvalt lõpetada. Selleks tuleb pöörduda raamatukogutöötaja
poole. Näiteks perekonnanime vahetumisel muutub see aga raamatukogude andmekogus autentimisel automaatselt. 14 Näiteks ei saa lugeja kustutada lugejakirjes sisalduvaid kontaktandmeid juhul, kui tal on raamatukogu ees täitmata kohustusi (tagastamata väljaanne, viivise võlg jms).
Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele (CRUD maatriks)
C – infoobjekti loomine (create); R – infoobjekti kasutamine (read); U – infoobjekti väärtuse muutmine (update); D – infoobjekti kustutamine (delete).
Andmeobjekt
A n
o n
ü ü
m n
e k
a su
ta ja
L u
g ej
a
R a a m
a tu
k o g u
tö ö ta
ja
P ea
k a su
ta ja
A n
d m
eo b
je k
t ta
ll et
a ta
k se
e- k
a ta
lo o g i
A n
d m
eo b
je k
t ta
ll et
a ta
k se
ra a m
a tu
k o g u
sü st
ee m
i
Selgitus
Isik(ukirje) C R
C
R
U
D
✓ ✓
Anonüümne kasutaja saab end autentides registreerida e-kataloogi kasutajaks ja
valitud raamatukogude lugejaks. Lugeja saab enda kohta isikukirjesse talletatud
andmeid e-kataloogi kaudu lugeda, kuid mitte muuta ega kustutada13.
Lugeja(kirje)
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Lugeja saab enda kohta talletatud isikuandmeid e-kataloogi kaudu lugeda ning
vastava õiguse olemasolul muuta ja kustutada14. Raamatukogutöötaja saab antud
andmeobjektiga toiminguid teha raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi
kaudu. E-kataloogi poolel päritakse ja säilitatakse sessiooni ajal isiku seost
raamatukogusüsteemis talletatud lugejaga.
10
15 Teavituste saatmist puudutav regulatsioon on kavandatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõusse (vt eelnõu § 19 lõikeid 1 ja 2 ning eelnõu § 29 punktiga 15 Eesti
Rahvusraamatukogu seadusesse kavandatud § 71).
Töötaja(kirje)
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Töötajakirjeid loovad, uuendavad, kustutavad üldjuhul peakasutajad. Juhul kui
raamatukogutöötajal on vastav kompetents, siis on võimalik ka talle selleks õigused
anda (näiteks keskraamatukogu töötjale haruraamatukogude töötajate kirjete
haldamiseks).
Laenutus
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓ ✓
Raamatukogutöötaja saab antud andmeobjektiga toiminguid teha
raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. Lugeja saab kasutada e-
kataloogi laenutuse tegemiseks ja pikendamiseks.
Bibliokirje R R
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Bibliokirje andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid
ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik
bibliokirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada.
Eksemplar R R
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Eksemplari andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid
ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik
eksemplarikirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada.
Ettepanek C
C
R
D
R
U
R
U
D ✓ Ettepanekud (väljaannete kogusse võtmiseks) talletatakse ainult e-kataloogis.
Teavitus15 R C C ✓ ✓
Teavitusi (näiteks väljaande laenutustähtaja peatse lõppemise kohta) saadetakse
peamiselt raamatukogusüsteemist lugeja elektronposti aadressile või sõnumina
mobiiltelefoni numbrile. Ka e-kataloog võimaldab lugejal talle saadetud teavitusi
lugeda. Teatud teavitusi võidakse tulevikus saata ka e-kataloogist (näiteks
lugemissoovitused). Raamatukogusüsteem võimaldab teavitusi saata ka
raamatukogutöötajatele (näiteks broneeringute kohta).
Arve (sh viivis)
C
R
U
C
R
U
D
C
R
U
D
✓ ✓
Viivised arvutatakse ja viiviste tekkimisega seotud andmed saadetakse e-kataloogi
raamatukogusüsteemist (viiviste andmed päritakse raamatukogusüsteemist üle
liidese, e-kataloogi poolel säilitatakse andmeid ainult sessiooni ajal). E-kataloogi
poolel talletatakse tarnetega seotud arvete andmed (pakiautomaati saatmise ja kulleri
11
16 Hetkel ei ole teada, kas ühtse lahendusena jääb kasutusele digiallkirjastamine või kinnitamine (vastava lahtri linnutamine), mistõttu on käesolevas mõjuhinnangus nimetatud
mõlemat.
tasud).
Broneering
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓ ✓
Broneeringu andmed saadetakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi. Selle
tulemusena eksemplar broneeritakse. Kui e-kataloogis ei viida tellimust (laenutust)
kindlaks määratud aja jooksul lõpuni, siis broneeringu andmed tühistatakse
raamatukogussüsteemist.
Tellimus
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓ ✓
Tellimuse andmed saadetakse raamatukogusüsteemi, kus registreeritakse laenutus.
Raamatukogutöötaja haldab tellimusi ja laenutusi raamatukogusüsteemi kaudu.
Tellimuste andmed säilitatakse ajutiselt e-kataloogi andmebaasis, kuni need on
edukalt raamatukogusüsteemile edastatud.
Järjekord
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Järjekordade andmed päritakse raamatukogusüsteemist. Lugeja saab e- kataloogi
kaudu ennast väljaande järjekorda lisada või ennast järjekorrast eemaldada. Andmed
saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi.
Lugemisnimekiri R
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓ ✓
Lugeja saab e-kataloogis luua, muuta ja kustutada isiklikke lugemisnimekirju
(talletatakse ainult e-kataloogis). Raamatukogutöötaja koostab lugejatele mõeldud
soovitusi sisaldavaid lugemisnimekirju raamatukogusüsteemis ja need saadetakse e-
kataloogi.
Raamatukogu R R
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Raamatukogu andmeid (nimi, kirjeldus jne) muudetakse ja talletatakse
raamatukogusüsteemis (lisaandmeid võib olla tulevikus võimalik pärida
raamatukogude juhtimistöölaua kaudu).
Registreerumis-
avaldus
C
R
U
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Registreerumisavalduse esitamisel kinnitatakse, et nõustutakse raamatukogu
kasutamise eeskirjaga ja ollakse tutvunud isikuandmete töötlemise korraga.
Registreerumisavaldus digiallkirjastatakse või kinnitatakse16 e-kataloogi kaudu ning
saadetakse seejärel raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt
selleks määratud elektronposti aadressile. Samuti saadetakse digiallkirjastatud või
kinnitatud registreerumisavaldus koos raamatukogu kasutamise eeskirja ja
12
17 Raamatukogus kohapeal lugejaks registreerudes luuakse lugejakirje raamatukogutöötaja vahendusel ja (paberkandjal) registreerumisavaldust säilitatakse vastavalt asjaomase
raamatukogu suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele.
isikuandmete töötlemise korraga lugeja elektronposti aadressile.
Registreerumisavalduse digiallkirjastamise või kinnitamise järgselt luuakse
raamatukogusüsteemi lugejakirje.17 E-kataloogi andmebaasis registreerumisavaldust
ei säilitata.
Raamatukogu
kasutamise eeskiri R R
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma kasutamise eeskirja. E-kataloog
võimaldab lugejal dokumendiga nõustumise eelselt tutvuda. Pärast nõustumist
saadetakse kasutamise eeskirja dokument (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis
registreerumisavalduse konteineris) raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või
raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning lugeja
elektronposti aadressile. E-kataloogis dokumenti ei säilitata. Kinnitamise info
(kuupäev jm) talletatakse raamatukogusüsteemis.
Isikuandmete
töötlemise kord R R
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma asutuses kehtiva isikuandmete
töötlemise korra. E-kataloog võimaldab dokumendiga tutvuda ja sellega tutvumist
kinnitada. Pärast tutvumise kinnitamist saadetakse sellekohased andmed (kuupäev
jm) raamatukogusüsteemi. Isikuandmete töötlemise kord saadetakse raamatukogu
dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti
aadressile ning lugeja elektronposti aadressile (kui kasutatakse digiallkirjastamist,
siis registreerumisavalduse konteineris ). E-kataloogis andmeid ei säilitata.
Isikuandmete
töötlemise nõusolek
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Lugeja saab mugavusteenuste osutamiseks vajalike isikuandmete töötlemisega
nõustumiseks anda e-kataloogi kaudu nõusoleku. Märge nõusoleku kohta
talletatakse raamatukogusüsteemis.
Lapsevanema või muu
seadusliku esindaja
nõusolek
C
R
U
D
C
R
U
D
C
R
U
D
✓ ✓
Lapsevanem või muu seaduslik esindaja saab e-kataloogi kaudu anda nõusoleku, et
laps või täisealine eestkostetav saaks hakata valitud raamatukogu lugejaks ja
kasutada lugejale pakutavaid e-kataloogi funktsionaalsusi. Seadusliku esindaja
õigsust kontrollitakse rahvastikuregistrist. Nõusolek saadetakse raamatukogu
dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti
aadressile ning nõusoleku andnud isiku elektronposti aadressile. Nõusoleku andnud
isiku andmed ja märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis. Alla 13-
aastasele lapsele e-kataloogi kasutajakonto loomiseks antav lapsevanema nõusolek
13
saadetakse samuti raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt
selleks määratud elektronposti aadressile ning nõusoleku andnud lapsevanema
elektronposti aadressile.
Tõlked
C
R
U
D
✓ ✓ Tõlkemoodulit e-kataloogi sisu tõlkimiseks teise keelde kasutab peakasutaja.
Automaatkontrollid
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Lugeja õiguste tuvastamiseks saab teha päringuid EHIS-esse ja rahvastikuregistrisse.
Kontrollide reegleid saavad hallata raamatukogutöötaja (enda raamatukogu piires) ja
peakasutaja (üle kõigi raamatukogude) e-kataloogi administreerimise kasutajaliidese
kaudu.
Tarne R R
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Enda raamatukogu poolt pakutavad tarnevõimalused (näiteks raamatukappi tellimise
võimalus, pakiautomaati tellimise võimalus jne) seadistab raamatukogutöötaja e-
kataloogi administreerimise lahenduses.
Arvustus R
C
R
U
D
R
D
R
D ✓
Arvustus on lugeja poolt mingile väljaandele antud hinne ja kommentaar. Arvustused
talletatakse ainult e-kataloogis.
Lemmikraamatukogu
C
R
U
D
✓ Lugeja saab märkida raamatukogusid lemmikuks. Lemmikraamatukogu andmed
talletatakse ainult e-kataloogis.
Laenutuskorv
C
R
U
D
C
R
U
D
✓
Nii anonüümne kasutaja kui ka lugeja saavad laenutuskorvi luua, lisada sinna
väljaandeid, väljaandeid laenutuskorvist kustutada ja laenutuskorvi tühjendada.
Laenutuskorvi andmeid säilitatakse sessiooni kestel e-kataloogi andmebaasis (välja
arvatud juhul kui lugeja laenutuskorvi salvestab, siis säilitatakse e-kataloogi
andmebaasis kuni lugeja kustutab korvi või lõpetab teenuse kasutamise).
14
3. Isikuandmete töötlemine
3.1. Töötlemise eesmärgid
Raamatukogud töötlevad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid. Sõltuvalt
raamatukogu tüübist on teenused mõnevõrra erinevad, kuid üldjoontes baseeruvad need
eesmärgil tagada kõigile juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile,
edendada info- ja digipädevust, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist
kogukonna- ja riigielu küsimustes.
Raamatukoguteenuste osutamine kujutab endast avalikes huvides oleva ülesande täitmist.
Rahvaraamatukogusid peavad KOV-id ja see kohustus tuleneb rahvaraamatukogu seadusest
(edaspidi RaRS). Nii nähakse näiteks RaRS-i eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 ette rahvaraamatukogude
võrgu loomise põhimõtted ja § 4 lõikes 2 rõhutatakse ka, et ükski paikkond KOV-i territooriumil
ei tohi rahvaraamatukogu teeninduspiirikonnast välja jääda.
RaRa tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi
ERRS) alusel ning täidab rahvusraamatukogu, parlamendiraamatukogu, humanitaar- ja
sotsiaalteaduste raamatukogu, teadus- ja arendusasutuse, hoiuraamatukogu ja pimedate
raamatukogu ülesandeid.18
Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 41 lõikest 1 peab koolil olema raamatukogu.
Ka avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevate kõrgkoolide19 omanimelistes seadustes on
raamatukoguteenuste osutamine kajastatud. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a
määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ § 3 lõike 10 punkt 4 ette, et õppe korraldamine vastab
nõuetele, kui õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks on
olemas vajalik õppekeskkond, mis hõlmab muu hulgas ka raamatukogu.
Isikuandmete töötlemine on reguleeritud RaRS-i eelnõu §-s 18, ERRS § 5 lõikes 3, § 7 lõigetes
2–4 ja RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavates lõigetes 41–45 ning haridus- ja
teadusministri 18. märtsi 2011. a määruse nr 7 „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“
(edaspidi kooliraamatukogude töökorralduse alused) §-des 24 ja 25.20 Muudel teadus- ja
erialaraamatukogudel on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks füüsilise isiku ehk
andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmine. Niinimetatud mugavusteenuste (näiteks uutest
väljaannetest teavitamine jms) osutamiseks küsitakse andmesubjektilt eraldi nõusolekut.
3.2. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus
RaRS-i eelnõu § 18 lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lugejate andmebaasi kantakse isikut
tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel järgmised lugeja isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) elukoht (postiaadress);
18 RaRS-i eelnõu § 29 punkti 9 kohaselt ka riigi haldusülesandeid rahvaraamatukogude valdkonnas. 19 Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna
Ülikool ja Tartu Ülikool. 20 Raamatukogude andmekogu asutamist ja pidamist puudutavad sätted on kavandatud RaRS-i eelnõusse ja
valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) kehtestatavasse raamatukogude andmekogu põhimäärusesse.
15
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress, kui see on olemas;
6) koduteeninduse vajadus.
Sama sätte kohaselt on väljaande või eseme kojulaenutamiseks rahvaraamatukogul õigus
küsida alaealise lugeja ja täisealise eestkostetava puhul samu andmeid vajadusel ka seadusliku
esindaja21 kohta ning lisaks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut. RaRS-i eelnõu § 18
lõikes 3 on sätestatud, et puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu
töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi,
pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi
või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa
Liidu õigusaktiga.
Samasisulised sätted sisalduvad ERRS-is (§ 7 lõigetes 2 ja 4). Lisaks annab ERRS § 5 lõige 3
aluse kogudes ja andmebaasides sisalduvate (väljaannetega seotud) isikuandmete (sh eriliiki)
töötlemiseks, eelkõige ERRS § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3
nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning
orbteoste väljaselgitamise eesmärgil teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks.
Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 näeb ette, et kooliraamatukogu lugejaks
registreeritakse õpilasi õpilaspileti või klassinimekirjade alusel ning õpetajaid isikut tõendava
dokumendi alusel. Paragrahvi 25 kohaselt on lugejate andmebaasis järgmised andmed:
1) nimi;
2) klass või ametikoht;
3) isikukood või sünniaeg;
4) kontaktandmed.
Kõik nimetatud isikuandmed hakkavad sisalduma ka raamatukogude andmekogus. Lisaks
hakkavad kõnealuses andmekogus olema:
1) isikuandmed, mida töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või
andmesubjekti nõusoleku alusel;
2) andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad
andmesubjektipoolset teenuse kasutamist ja tema isiklikke eelistusi või huve.
Lepingu täitmist kasutavad isikuandmete töötlemise õigusliku alusena ennekõike teadus- ja
erialaraamatukogud, kes lisaks andmesubjekti nimele, isikukoodile või sünniajale ja
kontaktandmetele vajavad näiteks ka andmeid tema ameti, akadeemilise staatuse, õppeasutuse,
kursuse, töötaja instituudi ning teaduskonna kohta.
Andmesubjekti nõusoleku alusel saab raamatukogul olemasolevaid isikuandmeid kasutada
algsest erineval eesmärgil isikuandmete töötlemiseks (mugavusteenuste osutamiseks) või
küsida täiendavaid isikuandmeid (näiteks suhtluskeele eelistust) personaalsema teeninduse
pakkumiseks.
Andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti
isiklikke eelistusi või huve, on lugeja poolt teda huvitavateks märgitud valdkonnad ja
väljaanded ning lugeja laenutuste ajalugu ja lugemisnimekirju puudutavad andmed. Nende
põhjal tehakse lugeja nõusolekul ka turunduslikul eesmärgil profiilianalüüsi, et pakkuda just
21 Alaealise puhul reeglina lapsevanem.
16
talle meelepäraseid väljaandeid ja teenuseid (näiteks teatud valdkonna koolitusi või muid
üritusi).
Isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse hindamiseks tuleb esmalt kirjeldada töötlemise
sobivus ja vajalikkust ning seejärel kaaluda, kas taotletavad eesmärgid on kaalukamad kui
andmesubjekti põhiõiguste riive, seejuures võttes arvesse riive olemust ning intensiivsust.
Sisuliselt tuleb võrrelda töötlemisest tulenevaid plusse ühiskonnale tervikuna ning miinuseid
andmesubjektile ning hinnata, kas need on omavahel tasakaalus.
Kõikide nimetatud isikuandmete töötlemine raamatukoguteenuste osutamisel on sobiv ja
vajalik järgmistel põhjustel:
1) raamatukogude vara kaitseks;
2) oma nii-öelda „kliendi“ tundmiseks;
3) raamatukoguteenuste kasutusmugavuse huvides;
4) teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides.
Raamatukogud tegelevad väljaannete ja esemete kojulaenutamisega ja kohapeal kasutada
andmisega. Need teenused on reeglina tasuta, kuigi teatud juhtudel võib nõuda tagatise
maksmist22. Kui raamatukogud usaldavad oma vara kellegi kätte, peavad nad mõistetavalt
teadma, kellega on tegemist ja kuidas selle isikuga vajadusel ühendust saada. Alaealise ja
täisealise eestkostetava piiratud teovõime tõttu peab olema võimalik kontakteeruda ka
lapsevanema või muu seadusliku esindajaga.
Oma nii-öelda „klientide“ ehk lugejate tundmine on vajalik ka selleks, et neile üldse
kvaliteetseid raamatukoguteenuseid osutada. Nii peavad raamatukogud teadma, kas nende
lugejate hulgas on näiteks palju lapsi, üliõpilasi või mõne muu sihtrühma esindajaid ning
millised on nende eelistused ja huvid, et arvestada sellega kogude kujundamisel ja ürituste
korraldamisel.
Ka lugejail endil on raamatukoguteenuseid mugavam kasutada, kui neil on võimalik koostada
oma eelistustest lähtuvalt lugemisnimekirju ning meenutada laenutuste ajaloo põhjal juba
loetut.
Puude andmete töötlemine on vajalik selleks, et kohaldada autoriõiguse seaduse (edaspidi
AutÕS) 4. peatüki 21. jaost tulenevat erisust, mis võimaldab kasutada teost autori nõusolekuta
ja tasu maksmiseta, et teha sellest ligipääsetavas vormis koopia pimedale, vaegnägijale, taju-
või lugemispuudega isikule ning isikule, kes füüsilise puude tõttu muul viisil on võimetu
raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama.
Kui raamatukogud peaksid teenindama nii-öelda „anonüümseid kliente“, siis võib sellega
tõenäoliselt kaasneda oluline varaline kahju (kaduma läinud väljaannete ja esemete näol),
raamatukoguteenuste kvaliteedi langus (kuna kogude kujundamisel ei ole võimalik arvestada
lugejate eelistuste ja huvidega) ja AutÕS-i rikkumine (piiratud sihtrühmale mõeldud teoste
laiemalt kättesaadavaks tegemine ja sellest tulenev autorite õiguste kahjustamine).
Eeltoodust lähtuvalt on isikuandmete töötlemine taotletavate eesmärkide täitmiseks sobiv ning
vajalik.
22 Vt näiteks RaRS-i eelnõu § 17 lõiget 5.
17
Igasugune isikuandmete töötlemine riivab õigust isikuandmete kaitsele ning era- ja
perekonnaelu austamisele kui põhiõigustele. Antud töötlemise puhul on riive võrdlemisi
intensiivne – töödeldavate isikuandmete maht on suur, kuivõrd andmekogusse kantakse kõikide
raamatukogude lugejakirjed. Esialgselt kantakse andmekogusse 300 000 unikaalset isiku kirjet,
mis viiakse üle andmete migratsiooni käigus. Aastate jooksul uute andmete lisandumisel kasvab
andmekogu maht ~500 000 isiku kirjeni. Samuti sisaldab isikuandmete koosseis alaealiste
isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid (puude olemasolu kohta). Samas on andmekoosseis
selgelt piiritletud, õiguslike alustega kaetud ning põhineb minimaalsuse printsiibil (töödeldakse
nii vähe andmeid kui eesmärgi saavutamiseks vajalik), samuti ei kuulu isikuandmed
avalikustamisele – neid saavad vaadata ja kasutada üksnes andmetöötlejad ja andmesubjektid.
Kolmandate isikute juurdepääs on piiratud ning selle kord sätestatakse andmekogu
põhimääruses, samuti on andmekogu turvalisus ja juurdepääs põhjalikult ja selgelt piiritletud ja
see on kirjeldatud ka käesolevas mõjuhinnangus. Lisaks vähendab riive intensiivsust asjaolu, et
isikuandmete töötlemine ei oma andmesubjektile negatiivset mõju, vaid vastupidi, nagu eelpool
kirjeldatud, on isikuandmete töötlemine kasulik ning oluline ka andmesubjektile talle
kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamiseks ning teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja
tasu maksmiseta puudega isikute huvides.
Kuigi isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti põhiõiguste riive võrdlemisi intensiivne
peamiselt oma mahu tõttu, on töötlemine piisaval määral piiritletud selleks, et tagada kvaliteetse
raamatukoguteenuse osutamine ning selle raames raamatukogude vara kaitse. Samuti on
kirjeldatud määral isikuandmete töötlemine ka andmesubjekti enda huvides. Seda arvestades
on isikuandmete töötlemine kõnealusel juhul proportsionaalne – isikuandmete töötlemise
eesmärk on tasakaalus andmesubjekti õiguste riivega.
4. Isikuandmete töötlemise toimingud
4.1. Isikuandmete kogumine
4.1.1. Andmekoosseisud
Raamatukogude andmekogu puhul on andmesubjektideks raamatukoguteenuste kasutajad (sh
alaealised ja puudega isikud) ja raamatukogutöötajad23.
Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.3 selgitatud, saab raamatukogude andmekogu
vahendusel raamatukoguteenuseid kasutada anonüümselt või lugejaks registreerununa.
Raamatukoguteenuste registreeritud kasutaja kohta luuakse lugejakirje, mis koosneb kõikidele
raamatukogude andmekoguga liitunud ja kõnealusele kasutajale teenuseid pakkuvatele
raamatukogudele nähtavast ühtsest isikukirjest ja igale konkreetse kasutajaga seotud
raamatukogule eriomasest (ja teistele sama lugejaga seotud raamatukogudele mittenähtavast)
lugejakirjest kitsamas tähenduses.
Isikukirje andmekoosseis on järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) lokaalne isikukirje identifikaator;
4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev;
23 Raamatukogutöötajaid on siin silmas peetud laiemas tähenduses, hõlmates ka peakasutaja töötajad ehk kõik, kes
raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavad.
18
5) viimane andmete uuendamise kuupäev;
6) roll või teenused mida raamatukogu pakub andmekogu vahendusel.
Lugejakirje24 suurim võimalik andmekoosseis25 on järgmine:
1) elukoht (postiaadress);
2) telefoninumber;
3) elektronposti aadress;
4) koduteeninduse vajadus;
5) puude liik ja kestus;
6) kasutamise eeskirja nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev;
7) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus ja selle andmise kuupäev;
8) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev26;
9) lugejagrupp27;
10) akadeemiline staatus;
11) koduraamatukogu28;
12) laenutused;
13) lugemisnimekirjad;
14) tagastused;
15) võlgnevused;
16) lugejakonto kehtivusaeg;
17) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev;
18) kasutajanimi29;
19) parool30;
20) amet;
21) töötaja instituut;
22) teaduskond;
23) ettevõte;
24) õppetase;
25) õppeasutus;
26) kursus või klass;
27) valdkonnad31;
28) suhtluskeele eelistus;
29) teadete saamise kanali eelistus32;
30) suhtluskanali eelistus33;
31) teavituste eelistused;
32) lugejakaardi number;
24 Siin kitsamas tähenduses. 25 Esitatud on suurim võimalik andmekoosseis, kuid tegelikkuses sõltub see näiteks raamatukogu tüübist, mille
lugeja ollakse. Lugejakirje andmed on hierarhilise struktuuriga ehk üks lugeja võib olla lugejana arvel mitmes
erinevas raamatukogus, kes võivad näha erinevaid lugejaga seotud andmeid. Ka see, kas ühtede või teiste andmete
esitamine on kohustuslik või vabatahtlik, sõltub raamatukogu tüübist. 26 Nõusoleku isikuandmete töötlemiseks näiteks mõne mugavusteenuse osutamise tarbeks saab anda tähtajaliselt,
kuid seejuures ka igal ajal tagasi võtta. 27 Näiteks „õpilane“, „üliõpilane“ jne. 28 Koduraamatukoguks on kõik raamatukogud, kus isik on lugejaks registreerunud. Isik ise näeb lugejakirjes kõiki
koduraamatukogusid, kuid raamatukogutöötaja ainult seda raamatukogu, kus ta töötab. 29 Võib kattuda elektronposti aadressiga. 30 Vt parooli vajalikkuse kohta selgitust käesoleva mõjuhinnangu punkti 4.1.2.2 juures. 31 Lugejat huvitavad valdkonnad, näiteks matemaatika, arstiteadus jne. 32 Siin mõeldakse nii-öelda kohustuslikke teavitusi, nagu näiteks laenutustähtaja lõppemise teavitus. 33 Siin peetakse silmas nii-öelda vabatahtlikke teavitusi, nagu näiteks teated uute väljaannete kohta.
19
33) lugejakaardi aegumise kuupäev;
34) üliõpilaskood;
35) raamatukogu kasutamisõiguse piirangud34;
36) volituse informatsioon35.
Lugejakirjesse kitsamas tähenduses lisanduvad alaealise ja täisealise eestkostetava puhul
lapsevanema või muu seadusliku esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning lapsevanema
või muu seadusliku esindaja nõusolek, et alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid
teenuseid kasutada, samuti andmed eestkoste kestuse kohta.
Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse kirje,
mille andmekoosseis on järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) raamatukogu, mille töötaja ollakse;
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress;
6) roll;
7) moodulid36.
Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.1 mainitud, migreeritakse andmed seni kasutusel
olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse. Järgnevas punktis
kirjeldatakse raamatukoguteenuste uute kasutajate ja raamatukogutöötajate isikuandmete
kogumise protsessi.
4.1.2. Isikuandmete kogumise protsessi kirjeldus
4.1.2.1. Kasutaja autentimine e-kataloogis ja lugejakirje pärimine või loomine
Esmakordselt e-kataloogi sisse logimiseks on vajalik kasutaja tugev autentimine keskse
juurdepääsulahenduse kaudu (võimalikud autentimisvõimalused on TARA, Har-ID ja TAAT).
Keskse juurdepääsulahenduse kaudu teostatakse autentimispäring, mille vastusena saadakse
identsustõend, sh isikukood. TAAT-i puhul võib isikukood puududa, kuna isikukood on TAAT-
i lahenduses mittekohustuslik. Kui kasutaja üritab sisse logida TAAT-i kasutades ning
isikukood puudub, siis pole autentimine võimalik. Sellisel juhul kuvatakse kasutajale e-
kataloogis sellekohane teavitus ning soovitus kasutada mõnda muud pakutavat (tugevat)
autentimisvõimalust.
Eduka autentimise järgselt tehakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi kontrollpäring, et teha
kindlaks, kas kasutaja on mõnes raamatukogus lugejana registreeritud (kas lugejakirjeid
eksisteerib). Kui kasutaja pole ühegi raamatukogu lugeja, saadakse päringu vastuseks, et
lugejakirjed puuduvad. Kasutajal on soovi korral võimalik suunduda end lugejaks
registreerima. Kasutaja valib raamatukogu, mille lugejaks ta soovib hakata ja sisestab
konkreetse raamatukogu poolt nõutud andmed juhul, kui antud raamatukogu lugejaks
registreerumiseks on vaja täiendavaid andmeid esitada. Raamatukogusüsteemi saadetavad
34 Teave selle kohta, kui lugejalt on ajutiselt äravõetud väljaannete ja esemete laenutamisõigus (väljaande või
eseme tagastamata ja asendamata jätmise tõttu) või raamatukogu külastamise õigus (raamatukogu kasutamise
eeskirja korduva ja olulise rikkumise tõttu). 35 Juhuks, kui lugeja on volitanud teist isikut enda nimel väljaandeid laenama. 36 Kajastavad raamatukogutöötaja õiguste ulatust andmekoguga töötamisel.
20
andmed (sh isiku seos raamatukoguga) moodustavad lugejakirje. Raamatukogusüsteemi
saadetud andmete põhjal toimub lugeja registreerimine (andmete salvestamine
raamatukogusüsteemi).
Kui esmakordsel e-kataloogi sisselogimisel saadakse raamatukogusüsteemist vastus, et
kasutaja on juba mõne raamatukogu lugeja, siis salvestatakse lugejaks oleku fakt ajutiselt e-
kataloogi (andmed salvestatakse sessiooni ajaks, sessiooni lõppedes andmed kustutatakse). Kui
kasutaja pole varem e-kataloogi kasutanud (tema isikukoodi e-kataloogi andmebaasis pole),
peab ta looma e-kataloogi kasutajakonto (st nõustuma e-kataloogi isikuandmete töötlemise
korraga ja üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga).
4.1.2.2. Lugeja autentimine kasutajanime ja parooli abil
Kasutajanime ja parooli abil autentimine ei ole süsteemi turvalisuse vaatest soovitud lahendus.
Kuna aga raamatukoguteenuste kasutajate seas on palju neid, kelle harjumuspärane
autentimisviis on just kasutajanimi ja parool, peab olema ka sel viisil võimalik e-kataloogi sisse
logida. Samuti on kasutajanime ja parooliga sisselogimise võimalus vajalik välismaalastele,
kellel puudub Eesti isikukood (elamisloaga Eestis elavatel välismaalastel on isikukood olemas)
ja TARA EU eID kasutamise võimalus (TARA kaudu saavad sisse logida ainult Euroopa
Liidust pärit välismaalased, kasutades selleks EU eID lahendust).
Kasutajanime ja parooli kasutamisel peab kasutaja turvalisuse tagamiseks seadistama
mitmeastmelise autentimise (elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri kaudu oma isiku
tõendamine). Tulevikus on plaanis kasutajatele pakkuda ka biomeetrilist sisselogimist
võimaldavat lahendust, mis on eelkõige suunatud nutiseadmete kasutajatele.
Kuigi eelistatud oleks e-kataloogi kasutajanimena elektronposti aadressi kasutamine, rõhutasid
raamatukogude andmekogu kasutuselevõttu kaasatud raamatukogud kasutaja enda poolt
valitava kasutajanime vajalikkust, sest see on teatud madalama digivõimekusega kasutajagrupi
jaoks väga oluline. Seetõttu jäetakse kasutajatele võimalus ka ise kasutajanime määrata.
Kasutajanime ja parooli e-kataloogi kaudu loomise eelduseks on, et kasutaja on end e-
kataloogis eelnevalt tugevalt autentinud ning teada on tema isikukood. Edaspidi saab kasutaja
sama kasutajanime ja parooli kasutada kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks
registreerunud. Elektronposti aadressi kujul kasutajanime ja parooli on võimalik luua ka
raamatukogus kohapeal soovi avaldades. Selleks tuleb raamatukogutöötajal sisestada
raamatukogusüsteemi lugeja e-kataloogi kasutajanimena kasutusele võetav elektronposti
aadress. Sisestatud elektronposti aadressile saadetakse spetsiaalne link, mille kaudu pääseb
lugeja ligi e-kataloogi “Minu profiil” vaatele, et seadistada oma e-kataloogi kasutajakonto
parool ja soovi korral ka kasutajanimi (kui kasutaja ei soovi edaspidi elektronposti
kasutajanimena kasutada). Kui kasutaja on loonud e-kataloogi kasutajakonto
raamatukogusüsteemist saadetava lingi kaudu, siis saab ja peab ta edaspidi sama kasutajanime
ja parooli kasutama kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud.
Võib tekkida olukord, kus lugeja avaldab raamatukogus kohapeal soovi e-kataloogi
kasutamiseks vajamineva kasutajanime ja parooli loomiseks, kuid varem on sama lugeja teises
raamatukogus samal viisil juba spetsiaalse lingi kaudu kasutajanime ja parooli loonud. Sellisel
juhul tuvastab e-kataloog (isikukoodi abil) lingi kaudu saabuva kasutaja kasutajakonto ning
kasutaja suunatakse olemasoleva kasutajakonto „Minu profiil“ vaatesse, kus ta saab oma
kasutajanime ja parooli muuta. Ilma isikukoodita välimaalaste puhul säilib antud voos
21
võimalus, et kasutajal tekib mitu kasutajakontot, sest välismaalaste puhul puudub isikut üheselt
tuvastada võimaldav tunnus.
4.1.2.3. Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata
Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata toimub raamatukogus kohapeal.
Raamatukogutöötaja kontrollib raamatukokku tulnud isiku isikut tõendavat dokumenti (või
õpilaspiletit või juhiluba), isik allkirjastab raamatukogu registreerumisavalduse ning kinnitab,
et on tutvunud raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga, misjärel
sisestab raamatukogutöötaja raamatukokku tulnud isiku andmed raamatukogusüsteemi. Isiku
andmete sisestamisel tekib lugejakirje. Kui vajalikud isikuandmed on raamatukogusüsteemis
juba olemas (st kogutud varem mõne muu raamatukogu lugejaks registreerumisel), siis lugeja
neid uuesti esitama ei pea. Küll aga on raamatukogutöötajal võimalik lugejalt kontrollida, et
olemasolevad andmed on õiged ja neid vajadusel parandada.
4.1.2.4. Õpilaste lugejaks registreerumine ja e-kataloogi kasutamine
Kooliraamatukogude lugejaks registreeritakse õpilased kooli astumisega. Üldhariduskoolides
on õpilaste lugejaks registreerimine seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemis toimunud
enamasti käsitööna (näiteks kantakse andmed käsitsi sisse Exceli tabelist). Suuremate koolide
ja ülikoolide puhul on uute õpilastest lugejate andmed laetud senisesse raamatukogusüsteemi
enamasti failiga. E-kataloogi vaates tähendab eelnev seda, et kui õpilane siseneb autendituna e-
kataloogi, siis tehakse e-kataloogist päring raamatukogusüsteemi ning saadakse teada, et isik
on juba antud kooliraamatukogu lugeja. Seega ei pea õpilane ise e-kataloogi kaudu
kooliraamatukogu lugejaks registreerumiseks ühtegi toimingut tegema ning võimalik on kohe
e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu poolt pakutavaid teenuseid kasutama hakata. Seejuures
tuleb aga arvestada isikuandmete kaitse seaduse §-s 8 sätestatut, mis ei võimalda alla 13-
aastastel lastel ise anda isikuandmete töötlemise nõusolekut, mis on e-kataloogi kasutamiseks
vajalik. Seega peavad alla 13-aastaste laste vanemad andma e-kataloogi kasutamiseks
nõusoleku. Kooliraamatukogu teenuste e-kataloogi kaudu sujuvamaks kasutamiseks oleks
soovitatav koguda vajaminevad nõusolekud juba varem mõne muu toimingu raames (näiteks
kooli astumisel).
Ka teistest raamatukogudest laenutamiseks on alaealiste puhul vajalik lapsevanema või muu
seadusliku esindaja nõusolek, mida on võimalik e-kataloogi kaudu anda.
4.1.2.5. Raamatukogutöötaja ja peakasutaja autentimine ja õiguste haldus
Raamatukogutöötaja ja peakasutaja sisenevad raamatukogude andmekogusse tugeva
autentimise kaudu, mis realiseeritakse keskse juurdepääsulahenduse kaudu.
Peakasutaja saab sisselogituna määrata kasutajaid raamatukogutöötaja rolli. Kui
keskraamatukogu või muu suurema raamatukogu töötajal on olemas vastav kompetents, siis on
võimalik ka talle kasutajaõiguste andmise võimalus luua.
Sisseloginud peakasutaja saab teha toiminguid raamatukogude üleselt. Raamatukogutöötaja
saab toiminguid teha ainult enda raamatukogu piires.
4.1.3. Andmete ajakohasuse tagamine
22
RaRS-i eelnõu § 18 lõige 5 näeb ette, et lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas
rahvaraamatukogu külastusel. RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse sama põhimõte ka
ERRS-i (ERRS § 7 lõige 41). Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 lõikes 3 on
sätestatud, et lugejaks taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist. Seejuures
kontrollitakse lugejate andmed ja täpsustatakse ning tehakse vajalikud parandused lugejate
elektroonilises andmebaasis.
Samasugune iga-aastane isikuandmete õigsuse kontrollimise kohustus kehtestatakse ka
raamatukogude andmekogu suhtes ning see laieneb seeläbi kõikidele andmekogu kasutavatele
raamatukogudele. Lisaks on raamatukogude andmekogus võimalik vajadusel ka jooksvalt
isikuandmeid ajakohastada (nii lugejal endal kui ka raamatukogutöötaja vahendusel).
4.1.4. Andmesubjekti nõusolekud ja kinnitused
Käesoleva mõjuhinnangu eelnevates punktides on viidatud erinevatele andmesubjekti antud
nõusolekutele ja kinnitustele. Raamatukogude andmekogusse on kavandatud asjaomaste
nõusolekute ja kinnituste andmise võimalus. Nii saab raamatukogude andmekogu kaudu anda
näiteks kinnituse raamatukogude andmekogu või konkreetse raamatukogu kasutamise
eeskirjaga tutvumise kohta, kinnituse isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kohta,
nõusoleku teavituste saamiseks (sh teadete ja suhtluskanali eelistuse), isikuandmete töötlemise
nõusoleku muude mugavusteenuste puhul ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja
nõusoleku, et alaealine või täisealine eestkostetav võiks teatud raamatukoguteenuseid kasutada.
Lisaks on lugejal lugejakirje loomisel võimalik anda nõusolek (ning võtta nõusolek tagasi) oma
laenutuste ajaloo salvestamiseks.
4.2. Isikuandmete säilitamine
Isikuandmeid säilitatakse mõlemas raamatukogude andmekogu osas ehk nii e-kataloogis kui ka
raamatukogusüsteemis. E-kataloog salvestab võimalikult väikese osa andmeolemite „isik“ ja
„lugeja“ andmeid, et e-kataloogi teenust pakkuda (st enamik isikuandmeid säilitatakse
raamatukogusüsteemi poolel). Lõplik e-kataloogi poolel talletatav andmekomplekt sõltub
raamatukogusüsteemi poolt pakutavatest võimalustest ja selgub peale raamatukogusüsteemi
hanke läbiviimist.
Raamatukogude lugejaks registreerumise avaldusi koos kinnitustega raamatukogude
kasutamise eeskirjade ja isikuandmete töötlemise kordadega tutvumise kohta ning lapsevanema
või muu seadusliku esindaja antud nõusolekuid säilitatakse raamatukogude
dokumendihaldussüsteemides.
Raamatukogude andmekogu teeb päringuid riiklikesse registritesse (EHIS, rahvastikuregister),
et kontrollida raamatukoguteenuste kasutamise õigust (õppimise, töötamise või eestkoste fakti
kontroll). Raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks tehtavate päringute puhul
andmeid raamatukogude andmekogusse reeglina ei salvestata. Erandiks on e-kataloogi kaudu
raamatukogu lugejaks registreerumisel tehtav rahvastikuregistri päring, millega päritakse
registreeritud elukoha KOV-i andmeid. Selle päringu teostab e-kataloog ning andmed
saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi, kus toimub nende talletamine.
23
RaRS-i eelnõu § 18 lõige 6 näeb ette, et lugeja andmeid, välja arvatud statistikaga seotud
isikustamata andmeid, säilitatakse kolm aastat viimasest rahvaraamatukogu külastusest37 või
lugejaks olemise pikendamisest arvates. Samas sättes täpsustatakse, et isikuandmeid ei
kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi ning sellisel juhul säilitatakse
isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. RaRS-i eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt säilitatakse lugeja
seadusliku esindaja andmeid sama kaua, kui lugeja omi või esindusõiguse lõppemiseni. Puude
andmeid säilitatakse vastavalt RaRS-i eelnõu § 18 lõikes 8 sätestatule lugeja muude
isikuandmete kustutamise või puude kestuse lõppemiseni. Samasugused säilitustähtajad on
RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatud ka ERRS-i (ERRS § 7 lõiked 42–44). Muud tüüpi
raamatukogude puhul isikuandmete säilitamise tähtaegu seadusest ei tulene, vaid need on olnud
kehtestatud asutuse enda poolt.
Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise osas on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga
16 ERRS-i kavandatud § 75 lõige 3, mis näeb ette, et raamatukogude andmekogus töödeldavaid
lugeja andmeid säilitatakse isikustatult vastavalt ERRS-is ja RaRS-is ning raamatukogude
andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud
tähtaegadele. Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate
teiste asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 75 lõike 4 kohaselt
töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni38. Andmete säilitamise täpsem kord
sätestatakse ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses.
Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise,
arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides39 sätestatut.
Raamatukogude andmekogu andmete kaitse hõlmab:
1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse;
2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;
3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest.
Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid (vt selle kohta täpsemalt käesoleva mõjuhinnangu punktist 6). Raamatukogude
andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on M.
Raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse. Iga
raamatukogude andmekogusse tehtud päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised
andmed:
1) päringu või kande teinud isiku nimi;
2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
Logisid säilitatakse raamatukogude andmekogus üks aasta päringu või kande tegemisest
arvatest.
4.3. Isikuandmete kasutamine
37 Raamatukogu viimase külastusena, millest alates säilitustähtaega arvestatakse, peetakse silmas ka virtuaalset
külastust ehk raamatukogude andmekogu kasutamist. 38 Näiteks kui tööülesanded ei eelda enam juurdepääsu raamatukogude andmekogule. 39 Asjakohased arhiiviseaduse rakendusaktid on käesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus
nr 181 „Arhiivieeskiri“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
alused“.
24
Raamatukogud kasutavad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid, täites
seejuures avalikes huvides olevat ülesannet. RaRS-i eelnõuga luuakse õiguslik alus ka
automaatseks haldusmenetluseks (vt RaRS-i eelnõu § 22 ja § 29 punktiga 15 ERRS-i lisatavat
§ 72), mis võimaldab raamatukogude andmekogu vahendusel ilma raamatukogutöötaja
sekkumiseta näiteks lugejaks registreerumist, laenutustähtaja pikendamist ja laenutustähtaja
ületamisel viivise määramist40.
Isiku andmekomplekti näevad kõik raamatukogud, kus konkreetne isik on lugejaks
registreerunud.41 Vastavate õigustega raamatukogutöötaja saab ainult enda raamatukogu
lugejate lugejakirjeid vaadata ja muuta. Raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes
konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab. See on vajalik
suuremates raamatukogudes, kus näiteks üritustele registreerimisega ja raamatute
laenutamisega tegelevad erinevad inimesed. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult
nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks.
Raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata.
Ülevaate selle kohta, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, saab lugeja “Minu andmed”
funktsionaalsuse kaudu. Seal samas on võimalik enda kohta talletatud andmeid ka muuta.
Raamatukoguteenuste kasutaja saab soovi korral algatada raamatukogude andmekogu kaudu
valitud raamatukogudes lugejaks olemise lõpetamise, sh esitada sooviavalduse oma andmete
kustutamiseks. Soovi korral on võimalik ka üksnes e-kataloogi kasutajakonto kustutada (st
kustutatakse e-kataloogi poolel kasutaja kohta säilitatavad andmed, kuid konkreetsetes
raamatukogudes lugejaks olemine säilib).42 Kui tegemist on lugejaga, kes kasutab
raamatukoguteenuseid üksnes raamatukogus kohapeal ja pole endale seetõttu ka e-kataloogi
kasutajakontot loonud, on tal võimalik saada ülevaade enda kohta kogutud andmetest
raamatukogutöötaja vahendusel.
Nagu juba ka käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.2 märgitud, logitakse kõik toimingud
raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega. Kui raamatukoguteenuste kasutajal tekib
isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi, on logide põhjal võimalik tuvastada kelle poolt ja
mis eesmärgil tema isikuandmeid töödeldi.
4.4. Isikuandmete edastamine
RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse ERRS §-i 7 lõige 45, mis näeb ette, et RaRa võib
üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud
isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule ehk raamatukogule,
kus konkreetne isik lugejaks registreerunud ei ole. Tegemist on raamatukogude andmekogu
sisese andmete edastamisega, mis toimub aga erinevate asutuste vahel. See on vajalik teenuse
kasutamiseks, mille raames saab isik soovitud väljaande tellida kõnealuse teenusega liitunud
mis tahes raamatukogust, ilma et ta peaks seejuures antud raamatukogu lugejaks registreeruma.
Sellist teenust osutatakse MIRKO vahendusel, millest saab raamatukogude andmekogu osa.
40 Viimast üksnes juhul, kui viivise määramine on raamatukogu kasutamise eeskirjas sedavõrd täpselt reguleeritud,
et puudub kaalutlusruum. 41 Erandiks on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavas lõikes 45 sätestatud olukord, mida on täpsemalt
selgitatud käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.4. 42 Nii lugejaks olemise lõpetamisel kui ka e-kataloogi kasutajakonto kustutamisel säilivad statistikaga seotud
isikustamata andmed.
25
Käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.2 esitatud tabelist nähtub, millised välised süsteemid või
seadmed kasutavad raamatukogude andmekogu andmeid. Seejuures võib toimuda muu hulgas
ka isikuandmete edastamine järgmistele süsteemidele või seadmetele:
1) logistikateenus;
2) dokumendihaldussüsteemid;
3) DIGAR-i täistekstide andmebaas;
4) Bürokratt;
5) andmejälgija;
6) iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid;
7) õppeinfosüsteemid;
8) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem;
9) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid;
10) andmehaldustarkvara;
11) API otspunktid;
12) seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid.
Käesoleva mõjuhinnangu koostamise ajal ei ole raamatukogude andmekogust välistele
süsteemidele ja seadmetele edastatavad andmekoosseisud veel teada. Mõjuhinnangut on
võimalik andmekogu kasutuselevõtmisel selles osas täpsustada.
4.5. Isikuandmete kustutamine
Säilitustähtaja lõppemisel kustutatakse raamatukogude andmekogust isiku tuvastamist
võimaldavad andmed, kuid lugeja puhul säilitatakse valdkondlikuks statistikaks vajalikud
andmed ehk teisisõnu isikuandmed anonümiseeritakse (vt RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 16
ERRS-i lisatavat § 75 lõiget 3).
Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.3 selgitatud, saab raamatukoguteenuste kasutaja
algatada raamatukogude andmekogu vahendusel ka ise oma andmete kustutamise, kuid ka
sellisel juhul säilivad statistikaga seotud isikustamata andmed. Isikuandmeid ei saa kustutada
(ka mitte kasutaja enda algatusel) siis, kui lugejal on raamatukogu ees täitmata kohustusi
(näiteks mõni väljaanne tagastamata või viivis tasumata). Sellisel juhul saab küll lugejakirjes
soovi korral osa andmeid kustutada, kuid kohustuste täitmise tagamise seisukohalt olulised
andmed (nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed) säilitatakse.
Isikuandmed, mille töötlemise õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, kustutatakse
raamatukogude andmekogust automaatselt nõusoleku tagasivõtmisel või nõusoleku tähtaja
lõppemisel.
Kustutamine, nagu ka kõik muud isikuandmete muudatused, logitakse. See, kas andmete
kustutamine või anonümiseerimine toimub automaatselt või vajab raamatukogutöötaja või
peakasutaja sekkumist, sõltub hangitava raamatukogusüsteemi vastavast lahendusest.
5. Riskid ja nende maandamine
Riski nimetus Esinemise
tõenäosus Mõju Ettepanek riski maandamiseks
Isikuandmete lekkimine Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
26
1) raamatukogude andmekogus
sisalduvaid isikuandmeid ei
avalikustata;
2) raamatukogude andmekogu
võimaldab seadistada, kes
konkreetse raamatukogu
töötajatest milliseid lugeja
andmeid vaadata saab,
raamatukogutöötaja võib omada
ligipääsu ainult nendele lugeja
andmetele, mis on vajalikud tema
tööülesannete täitmiseks;
3) raamatukogutöötaja ei näe
lugejate kasutajakontode paroole
pärast parooli genereerimist
(kuvatakse räsina);
4) raamatukogude andmekogu
veebipõhise rakenduse puhul
kasutatakse vahendeid, mis
kaitsevad rakendust lubamatute
päringute eest ning logivad
kõrvalekalduvaid tegevusi;
5) andmed on turvatud vastavalt
Eesti infoturbestandardile43.
Isikuandmete
väärkasutamine
(isikuandmete töötlemise
ebaseaduslikkus ja
eesmärgipäratus)
Väike Väike Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) isikuandmete töötlemiseks
raamatukogude andmekogus on
olemas selged õiguslikud alused
(täidetakse avalikes huvides
olevat ülesannet, isikuandmete
töötlemine on reguleeritud
seaduses või määruses,
isikuandmeid töödeldakse
andmesubjekti nõusoleku alusel
või andmesubjektiga sõlmitud
lepingu täitmiseks);
2) raamatukoguteenuste
kasutajal on võimalik ise valida,
milliseid teavitusi ta soovib
raamatukogult saada, mis
välistab isikuandmete
nõusolekuta kasutamise näiteks
turunduslikel eesmärkidel;
3) isikuandmetega seotud
toimingutest ülevaate saamiseks
kasutatakse andmejälgijat;
43 Eesti infoturbestandard.
27
4) raamatukogutöötajad läbivad
regulaarselt isikuandmete kaitse
alase koolituse.
Identiteedivargus Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogus
sisalduvaid isikuandmeid ei
avalikustata;
2) raamatukogude andmekogu
võimaldab seadistada, kes
konkreetse raamatukogu
töötajatest milliseid lugeja
andmeid vaadata saab,
raamatukogutöötaja võib omada
ligipääsu ainult nendele lugeja
andmetele, mis on vajalikud tema
tööülesannete täitmiseks;
3) kõik toimingud
raamatukogude andmekogus
olevate isikuandmetega logitakse
ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis
eesmärgil isikuandmeid töödeldi;
4) andmed on turvatud vastavalt
Eesti infoturbestandardile.
Isikuandmete rikkumine
või muutmine
Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
andmed varundatakse
regulaarselt;
2) kõik toimingud
raamatukogude andmekogus
olevate isikuandmetega logitakse
ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis
eesmärgil isikuandmeid töödeldi.
Isikuandmete kadu Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
andmed varundatakse
regulaarselt;
2) andmed on turvatud vastavalt
Eesti infoturbestandardile.
Ebapiisav
juurdepääsukontroll
Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
võimaldab seadistada, kes
konkreetse raamatukogu
töötajatest milliseid lugeja
andmeid vaadata saab,
28
raamatukogutöötaja võib omada
ligipääsu ainult nendele lugeja
andmetele, mis on vajalikud tema
tööülesannete täitmiseks;
2) raamatukogutöötajad peavad
raamatukogude andmekogusse
sisenemiseks kasutama RIA
poolt loodud TARA
autentimislahendust.
Isikuandmete
ülekandmine turvamata
kanalite kaudu
Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) isikuandmete ülekandmist
turvamata kanalite kaudu
välditakse;
2) andmeid edastatakse
krüpteeritult või kasutades muid
meetmeid, vältimaks võimalust,
et andmeid võib näha keegi muu
peale adressaadi.
Kolmandate osapoolte
riskid
Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
osaks oleva
raamatukogusüsteemi
hankimisel nii-öelda
„karbitootena“ seatakse
tingimuseks, et andmed peavad
olema turvatud vastavalt Eesti
infoturbestandardile44 ja
arvestama isikuandmete osas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) 2016/679, 27.
aprill 2016, füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete
vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) tulenevate nõuetega.
Isikuandmete ülemäärane
kogumine ja säilitamine
Väike Väike Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
kasutuselevõtmise projekti
raames on koostöös eri tüüpi
raamatukogudega välja töötatud
andmekoosseisud;
2) isikuandmetele on määratud
säilitustähtajad, mille lõppemisel
44 Või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile.
29
need kustutatakse või
anonümiseeritakse.
Isikuandmete kaitse
üldmääruse kohaste
andmesubjekti õiguste
rikkumine
Väike Väike Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) kõik toimingud
raamatukogude andmekogus
olevate isikuandmetega logitakse
ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis
eesmärgil isikuandmeid töödeldi;
2) andmesubjektil on võimalik
saada ülevaade tema kohta
kogutud isikuandmetest
raamatukogude andmekogu või
raamatukogutöötaja vahendusel;
3) andmesubjektil on võimalik
oma andmeid muuta või
raamatukogu ees täitmata
kohustuste puudumisel ka
kustutada.
6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed
Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid, juhindudes Eesti infoturbestandardist või sellele vastavast ISO 27001 infoturbe
juhtimissüsteemist. Kuna raamatukogude andmekogu saavad kasutama hakata kõik Eesti
raamatukogud, kellest igaühe tegevusega võivad kaasneda isikuandmetega töötlemisega seotud
riskid, peavad kõikidel raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogudel olema kasutusel
asjakohased riskide vältimise meetmed. Käesolevas mõjuhinnangu punktis on lühidalt
kirjeldatud üksnes kõige üldisemaid ja kõiki raamatukogude andmekogu kasutavaid
raamatukogusid hõlmavaid riskide vältimise meetmeid.
Raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad läbivad süsteemi kasutamiseks
vajaliku koolituse ja kättesaadavaks tehakse ka veebikoolitused, mida on võimalik teadmiste
värskendamiseks igal ajal iseseisvalt uuesti läbida. Samuti on igapäevaselt kättesaadav
peakasutaja pakutav kasutajatugi. Lisaks peavad raamatukogude andmekogu kasutavad
raamatukogutöötajad igal aastal kohustuslikuna läbima andmekaitse ja turvalisusega seotud
veebikoolituse.
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab raamatukogude andmekogu põhimääruse (vt RaRS-
i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 76), milles määratakse kindlaks kuidas
isikuandmeid kogutakse ja säilitatakse ning muul moel töödeldakse. Selles sätestatakse ka
isikuandmete töötlejate õigused, kohustused ja vastutus.
Rakendatavate turvameetmete osas on üheks oluliseks aspektiks ka juurdepääsupiirangute ja
autoriseerimisega seonduv. Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu eelmistes punktides selgitatud,
võimaldab raamatukogude andmekogu seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest
milliseid lugeja andmeid töödelda saab. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult
nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik toimingud
30
raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi.
Nagu samuti juba eespool märgitud, turvatakse andmeid vastavalt Eesti infoturbestandardile
(või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile). Valik raamatukogude
andmekogu puhul rakendatavatest olulisematest infotehnoloogilistest turvameetmetest on
järgmine:
1) kasutatakse turvalisi autentimislahendusi (TARA, HarID, TAAT);
2) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist;
3) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis
kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi;
4) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu;
5) logitakse kõiki veaolukordi ja süsteemi kui terviku seisukohast olulisi olukordi, mis otseselt
ei põhjusta viga, kuid viitavad süsteemi ebaharilikule käitumisele;
6) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse ning
iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi, päringu või kande
tegemise kuupäev ja kellaaeg;
7) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse
turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Ministeeriumid
15.05.2025 nr 1-11/563-1
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahvaraamatukogu
seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 20 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Sama:
Andmekaitse Inspektsioon
Riigi Infosüsteemi Amet
Statistikaamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Osaühing Urania
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
Osaühing Urania COM
Osaühingule Deltmar
Rahvaraamatukogude Nõukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Harju Maakonnaraamatukogu
Jõhvi Keskraamatukogu
Järvamaa Keskraamatukogu
Kõrveküla Raamatukogu
Kärdla Linnaraamatukogu
Lääne Maakonna Keskraamatukogu
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
Pärnu Keskraamatukogu
Põltsamaa Raamatukogu
Põlva Keskraamatukogu
Rapla Keskraamatukogu
Saare Maakonna Keskraamatukogu
Valga Keskraamatukogu
Viljandi Linnaraamatukogu
Võrumaa Keskraamatukogu
Narva Keskraamatukogu
Tallinna Keskraamatukogu
Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Külli Siim 628 2231
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/25-0527 - Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deea7b58-06f9-4543-969c-546764b39ec4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deea7b58-06f9-4543-969c-546764b39ec4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main