Aruande edastamine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Merike Saks

Rahandusministeerium

12.05.2025 nr 1.5-3/375

Siseaudiitori aruande edastamine

Austatud proua Saks

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskiri“ § 14 lõikele 1 koostab siseauditi juht siseaudiitori aruande

sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta (edaspidi siseaudiitori

aruanne) Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõike 4 mõistes ning esitab selle

Rahandusministeeriumile 1. juuniks.

Sellest tulenevalt edastame Teile siseaudiitori aruande 2024. aasta kohta.

Siseaudiitori aruanne sisaldab siseauditi juhi arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja

selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala

asutustes ning sellele lisatud ülevaadet aruandeaastal lõpetatud vastavate kindlustandvate tööde

tulemustest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

kantsler

Lisa: Siseaudiitori 2024. a aruanne – arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle

tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala

asutustes.

Marika Adler

625 6566 [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseaudiitori aruanne

Arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja

selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja

tema valitsemisala asutustes

Aruanne esitatakse:

kõrgemale juhtorganile,

tippjuhtkonnale

2025

2

Sisukord

1. Taustainformatsioon .................................................................................................................................3

2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud audititega ............................4

2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis ........................................................................................................4

2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduturg .......................................................................................................4

2.3 Kalandus .................................................................................................................................................5

2.4 Regionaalareng ja ühistransport .............................................................................................................5

2.5 Tugifunktsioonid ....................................................................................................................................5

3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta ......................6

4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused ..........................................................................7

4.1 Arvamuse andmisega seotud periood .....................................................................................................7

4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud ....................................................................................................7

4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted ...............................................................7

Lisa 1: Toiduohutus, taime- ja loomatervis ....................................................................................................10

Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduturg ...................................................................................................16

Lisa 3: Kalandus .............................................................................................................................................18

Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid ..................................................................................................................19

Lisa 4: Regionaalareng ja ühistransport .........................................................................................................22

Lisa 5: Tugifunktsioonid ................................................................................................................................23

3

1. Taustainformatsioon

Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab ministeeriumis regionaal-

ja põllumajandusminister ja tema valitsemisala asutuses asutuse juht1.

Ministeeriumi siseauditi juhi ülesanne on tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõikest 4 anda

arvamus ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle

tulemuslikkuse kohta.

Siseaudiitori aruande koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määruse nr 79

„Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ §-s 14 sätestatust. Ministeeriumi

valitsemisalas on siseauditeerimise korraldamiseks moodustatud2 kaks organisatsiooni:

1. Ministeeriumi siseauditi osakond täidab siseauditeerimisega seotud ülesandeid

ministeeriumis, Põllumajandus- ja Toiduametis (PTA), Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskuses (LABRIS) ja Maaelu Teadmuskeskuses (METK). Siseauditi

osakond täidab ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses

sätestatud sertifitseerimisasutuse ülesandeid3 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

rakenduskava 2014–2020 auditeerimisasutuse4 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 auditeerimisasutuse5 ülesandeid.

2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on siseauditeerimise

korraldamisel eraldi organisatsioon, kus siseauditeerimise kutsetegevusest tulenevaid

ülesandeid täidab asutuse siseauditi osakond.

PRIA siseauditi osakonna juhataja esitab PRIA juhtkonnale arvamuse PRIA

sisekontrollisüsteemi rakendamise ja tulemuslikkuse kohta.

Siseauditeerimise korraldamisel juhindutakse audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud

õigusaktidest, Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määrusest nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskiri”, valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjast ning siseauditi

osakonna põhimäärusest.

Siseauditi üksus on üldiselt vastavuses siseauditeerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja

standarditega alates 2010. a. Viimane väline hindamine (sõltumatu väline kinnitus

enesehindamisele) viidi läbi 2021. a6.

1 Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 131 ja § 73 lg 1 p 21 2 Maaeluministri 27.08.2018 käskkiri nr 121 „Siseauditeerimise sise-eeskiri“ 3 Regionaalministri 06.11.2024. a käskkirja nr 268 Lisa 8 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 3 alapunkt 7. 4 Regionaalministri 06.11.2024. a käskkirja nr 268 Lisa 8 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 3 alapunkt 6. 5 Maaeluministri 17.04.2023 a käskkiri nr 57 „Volituste andmine Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

2021–2027 Eesti rakenduskava rakendamisasutuste ülesannete täitmiseks“. 6 Siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise aruanne, allkirjastatud 12.05.2021. a; KPMG Baltics OÜ

riskinõustamise ja siseauditi valdkonna juhi Viljar Alneku (CIA, CGAP, CFSA, CRMA) poolt läbi viidud

välishindamise aruanne „Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna enesehindamise tulemuste väline kinnitamine“,

allkirjastatud 07.10.2021. a.

4

2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud

audititega7

2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis

Tegevusvaldkond hõlmab toitu ja toiduohutust, loomade tervist ja heaolu, loomseid kõrvalsaaduseid

ja neist saadud tooteid, põllumajandusloomade aretust, taimetervist, taimekaitset, geneetiliselt

muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist toidu ja sööda tootmise eesmärgil,

mahepõllumajandust, kaitstud päritolunimetusi, kaitstud geograafilisi tähiseid ja garanteeritud

traditsioonilisi tooteid, taimset paljundusmaterjali, sorti ja sordikaitset, väetiseid, sööta ja

söödaohutust ning nende valdkondade nõuetele vastavuse riikliku järelevalve teostamist.

Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 1):

 taimetervise valdkonna audit "Taimepasside kontrollisüsteem" (läbiviija: ministeeriumi

siseauditi osakond);

 loomatervise valdkonna ametlikud kontrollid: sigade Aafrika katk (läbiviija: Euroopa

Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE));

 söödahügieeni valdkonna ametlikud kontrollid (läbiviija: DG SANTE);

 loomades ja loomsetes saadustes esinevate toimeaine-, pestitsiidi- ja saasteainetejääkide

kontroll (läbiviija: DG SANTE; auditi nr 2021-7199 järelaudit);

 kalatoodete tootmist ja turuleviimist reguleerivad toiduohutuse kontrollisüsteemid (läbiviija:

DG SANTE);

 laboratooriumite kvaliteedijuhtimissüsteemi auditid/nõuetele vastavuse kontrollid

(läbiviijad: LABRIS-e ja METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajad, Eesti

Akrediteerimiskeskus (EAK), Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsioon (ISTA),

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), AS Metrosert).

2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduturg

Tegevusvaldkond hõlmab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja selle tulevikuotsuste

kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu arengukava ja riigiabi vastavate meetmete

väljatöötamist ja rakendamist, teadus- ja arendustegevuse suunamist, põllumajandushariduse

korraldamist, põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse reguleerimist,

mahepõllumajandust ja aiandustoodete kvaliteeti, maaparanduse korraldamist, põllumajanduse ja

metsanduse konkurentsivõime parandamist, keskkonna parandamist, maapiirkonna ettevõtluse ja

elukeskkonna arengu suunamist, sordi- ja tõuaretust ning ringbiomajandust.

Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 2):

 makseasutuse (PRIA) 2024. eelarveaasta EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit

(läbiviijad: ministeeriumi siseauditi osakond, KPMG Baltics OÜ ja Ernst & Young Baltics

AS).

7 Peamised tegevusvaldkonnad tulenevalt ministeeriumi põhimäärusest – lähtutakse põhimäärusest, mis kehtis siseauditi

üksuse 2024. a tööplaani kinnitamisel.

5

2.3 Kalandus

Tegevusvaldkond hõlmab kala- ja vesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise

koordineerimist, kutselise kalapüügi korraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika

rakendamist (sh Eesti kalanduse strateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja

rakendamist).

Arvamuse andmisel on tuginetud EMKF Auditeerimisasutuse kindlustandvatele töödele (vt

täpsemalt lisa 3):

 EMKF tegevusauditid, kokku 29 väljamakse auditeerimine (läbiviijad: ministeeriumi

siseauditi osakond, KPMG Baltics OÜ).

2.4 Regionaalareng ja ühistransport

Tegevusvaldkond hõlmab regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning riigisisese ühistranspordipoliitika kavandamist ning

elluviimist, postside korraldamist.

Arvamuse andmisel on tuginetud (vt täpsemalt lisa 4):

 AS Eesti Liinirongid (Elron) audit (läbiviija: Grant Thornton Baltic OÜ).

2.5 Tugifunktsioonid

Tegevusvaldkond hõlmab strateegilist planeerimist ja arendustegevust, siseauditeerimist, finants- ja

raamatupidamisarvestust, infotehnoloogiat, õigusloomet, personalijuhtimist, sise- ja

väliskommunikatsiooni, varade- ja dokumendihaldust.

Arvamuse andmisel on tuginetud (vt täpsemalt lisa 5):

 Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusfondi Eesti rakenduskava vastavusaudit (DG

MARE).

6

3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle

tulemuslikkuse kohta

Siseauditi juhina olen seisukohal, et läbiviidud toimingutega on tagatud piisav tõendusmaterjal

aruande peatükis 2 kirjeldatud ulatuses järgmise arvamuse avaldamiseks:

ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteem on parandamist vajav, seda

eelkõige järgmistes valdkondades:

 toiduohutus, taime- ja loomatervis;

 põllumajandus, maaelu ja toiduturg.

7

4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused

4.1 Arvamuse andmisega seotud periood

Arvamus antakse 2024. a kohta.

4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud

Arvamuse ulatus on piiratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala 2024.

a tööplaani8 kohaselt läbiviidud audititega ning teiste kindlustandvate töödega võttes arvesse meile

kättesaadavaks tehtud ja teadaolevat informatsiooni (Lisad 1–5).

Samuti on tuginetud:

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2024. a tegevusaruandes välja

toodud kokkuvõttele auditi aruannetes kajastatud soovituste rakendamisest ministeeriumis

ja tema valitsemisala asutustes. Kindlustandvate tööde tulemuste kohaselt kuulus

aruandeaastal rakendamisele 41 soovitust. Järeltoimingute käigus hinnati 41 soovituse

rakendamist, millest oli rakendatud 23 ja osaliselt rakendatud 18 soovitust.

Riigieelarve seaduse § 79 lg 1 ja 2 kohaselt teostab Riigikontroll riigi majandusaasta koondaruande

raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli. Riigikontroll lõpetab

kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil. Seetõttu ei olnud võimalik eelpool

nimetatud auditi tulemustega käesoleva arvamuse koostamisel arvestada.

Euroopa Komisjoni (DG AGRI) poolt 2024. a läbiviidud auditite9 tulemusi on arvesse võetud 2024.

finantsaasta EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi arvamuse koostamisel ulatuses, mis oli

arvamuse koostamise ajaks (15.02.2025) teada. Kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni

auditite leidude osas toimusid 2024. a, kuid Euroopa Komisjoni lõplikud seisukohad makseasutuses

rahastamisvahendi rakendamise ja võlgade haldusega seoses ei ole hetkel veel teada.

Audiitorid järeldavad et kõik auditite käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave

kajastavad olukorda ja tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad

sisekontrollisüsteemile hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva

informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.

4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle

tulemuslikkuse hindamisel on lähtutud:

 Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 92¹ fikseeritud sisekontrollisüsteemi põhimõtetest10;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1306/2013, ühise

põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta;

8 Regionaalministri 21.02.2024 käskkiri nr 68 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2024. aasta

tööplaani kinnitamine“; Regionaalministri 11.11.2024 käskkiri nr 278 „Regionaalministri 21.02.2024. a käskkirja nr 68

„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2024. aasta tööplaani kinnitamine“ muutmine“. 9 EAGF ja EAFRD vastavuse kontroll (võlajuhtumite lootusetuks tunnistamine); EAFRD põhikontroll „Kõikide

maksetaotluste piisav kontrollimine“. 10 Sisekontrollisüsteem võimaldab tagada:

1) õigusaktidest kinnipidamise;

2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest

tingitud kahju eest;

3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;

4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

8

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;

 Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta

ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2017/625, mis käsitleb ametlikku

kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja

söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja

taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ametliku kontrolli määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta

ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret;

 Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas

ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste

kohaldamise ja arvutamise osas;

 Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise

põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta;

 Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/128, 21. detsember 2021, milles sätestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses

makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise

ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega;

 Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist,

raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist

käsitlevate eeskirjadega.

9

Hinnang sisekontrollisüsteemile antakse neljaastmelisel skaalal, mille kirjeldus on toodud järgnevas

tabelis.

Hinnangu skaala Selgitus

Tulemuslik (mõjus) Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja

mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on

juhitud ning eesmärgid saavutatakse.

Parandamist vajav Välja on toodud üksikud konkreetsed kontrollinõrkused.

Üldiselt on aga hinnatud sisekontrollimeetmed adekvaatsed,

sobivad ja mõjusad andmaks põhjendatud kindlustunde, et

riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Oluliselt parandamist vajav Välja on toodud mitmed konkreetsed kontrollinõrkused.

Hinnatud sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud

kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Nõuetele mittevastav Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ja

mõjusad, et tagada põhjendatud kindlustunnet, et riskid on

juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Marika Adler

Siseauditi osakonna juhataja asetäitja

/allkirjastatud digitaalselt/ /kuupäev digiallkirjas/

10

Lisa 1: Toiduohutus, taime- ja loomatervis

Tulemuslik Parandamist vajav Oluliselt parandamist

vajav

Nõuetele mittevastav ja/või

tehtud on finantskorrektsioon

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

Ministeeriumi siseauditi osakonna poolt läbiviidud auditid

Taimetervise valdkonna audit (audit nr

2024-02; aruanne allkirjastatud

20.11.2024)

Anda hinnang taimepasside kontrollisüsteemi

korraldusele.

Auditi ulatus:

- taimepassi väljaandmise tegevusloa

väljastamine;

- taimse paljundus- ja istutusmaterjali

turustajate üle tehtav järelevalve taimepassi

nõuete täitmise osas, sh PTA ja

Keskkonnaameti koostöö korraldus.

Taimepasside kontrollisüsteemi korraldus on auditeeritud

ulatuses parandamist vajav.

Olulisemad auditi käigus tehtud tähelepanekud:

- teimetervise registri avalikud päringud ei pruugi kuvada

ajakohast informatsiooni taimepassi väljaandmise õiguse

olemasolu osas (seotud auditi soovitus on seisuga

31.12.2024 rakendatud);

- puudub kindlus, et ettevõtjaid kontrollitakse lähtuvalt

riskidest ja asjakohase sagedusega (kontrollisageduse

määratlemise põhimõtted, sh riskitegurid, millega

kontrolliplaani koostamisel arvestatakse, ei ole

dokumenteeritud);

- ei ole tagatud määruse (EL) 2017/625 artikli 9 lõikes 4

sätestatud nõude täitmine (ametlik kontroll toimub

enamasti kuni 3 tööpäeva (või enam) ette teatades.

Sisemistest protseduuridest ei selgu/puuduvad analüüsid,

mis kinnitaks, et kuni 3 tööpäeva ette teatamist on vajalik

ja piisavalt õigustatud, sh ei ole antud

järelevalveametnikele kirjalikke suuniseid otsustamaks

kontrollist etteteatamise vajalikkuse üle);

- ei ole tagatud rikkumiste tuvastamisel võetavate

meetmete (sh olukorras, kus ettevõttes puudub kehtiva

tunnistusega taimepassi väljaandmise eest vastutav isik,

sest isikul on täiendkoolitus tähtaegselt läbimata)

11

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

nõuetekohasus ja piisavus tagamaks, et ettevõtja heastab

rikkumise ja hoidub sellest edaspidi. Puudub ettevõtjate

teavitussüsteem, mis toetaks taimepassi väljaandja

täienduskoolituste tähtaegset läbimist ja täidaks ühtlasi

hoiatuse eesmärki tegevusloa kehtetuks tunnistamise

osas;

- PTA ja Keskkonnaameti vahel sõlmitud 10.03.2021. a

koostöölepingule nr 3-3/195 lisatud taimetervise

protokolli vormid ja nende täitmise juhendid ei ole

ajakohased.

Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid

LABRIS-es läbiviidud korraline

järelevalveaudit standardi EVS-EN ISO

IEC 17025:2017 nõuetele vastavuse

kontrollimiseks

Kontrollida vastavust EVS-EN ISO/IEC

17025:2017 nõuetele.

EAK tuvastas 11 mittevastavust, kriitilisi mittevastavusi ei

leitud. Mittevastavused leiti protsesside, ressursside ja

juhtimissüsteemi nõuetele vastavuse osas.

Kõik mittevastavused menetleti tähtaegselt ja peale

mittevastavuste kõrvaldamist vastab LABRIS

akrediteerimisnõuetele (akrediteering kehtib kuni 4.06.2025).

Akrediteerimise visiit METK-is –

standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017

nõuetele vastavuse kontrolli audit

Kontrollida laborite vastavust standardi EVS-EN

ISO/IEC 17025:2017 nõuetele.

EAK tuvastas 4 mittevastavust. Kriitilisi mittevastavusi ei

leitud. Mittevastavused olid seotud seadme märgistusega,

puudus heakskiidukriteerium ühe seadme tulemuse õigsuse

kinnitamiseks.

Kõik mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.

METK laborid on akrediteeritud vastavalt standardi ISO

17025:2017 nõuetele.

Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) poolt läbiviidud audit

METK-is läbiviidud audit ISTA

akrediteerimisstandardi nõuetele

vastavuse kontrollimiseks.

Kontrollida laborite vastavust ISTA

akrediteerimisstandardi nõuetele.

Tuvastati 4 väheolulist mittevastavust – sertifikaadi täitmise

ebatäpsused, pädevusregistri ebatäpsus, töötajate monitooring

vajab täpsustamist, substraadi kontroll.

12

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

Kõik mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poolt läbiviidud audit

METK-is teostatud audit

taimekaitsevahendite efektiivsuskatsete

läbiviimise kontrollimiseks.

Kontrollida katseüksuse nõuetekohasust

taimekaitsevahendite efektiivsuskatsete

kvaliteetseks läbiviimiseks.

Tehti 2 tähelepanekut taimekaitsevahendite hoiustamise osas,

mis kõrvaldati tähtaegselt.

AS Metrosert poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid

METK-is läbiviidud sertifitseerimisauditi

järelevalvevisiit järgimaks katsekeskuste

vastavust standardile ISO 9001:2015

(põldkatsete läbiviimise tegevusvaldkond)

AS Metrosert järelevalvevisiidi eesmärgiks oli

hinnata METK-i katsekeskuste vastavust

standardi ISO 9001:2015 nõuetele.

Mittevastavusi ei tuvastatud.

METK juhtimissüsteem vastab standardis ISO 9001:2015

esitatud nõuetele.

LABRIS-e kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajate poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid

Plaanilised siseauditid LABRIS-e

juhtimissüsteemi vastavuse

kontrollimiseks vastavalt standardi EVS-

EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele (7

vertikaalauditit, 2 horisontaalaudit)

Kontrollida LABRIS-e juhtimissüsteemi

kirjeldavates juhenddokumentides toodud nõuete

täitmist ja standardi EVS-EN ISO/IEC

17025:2017 nõuetele vastavust.

Auditite käigus leiti 16 mittevastavust ja tehti kokku 46

tähelepanekut/märkust.

Mittevastavused likvideeriti auditeerimise jooksul. Mõnel

juhul toimub järelkontroll 2025. aasta vertikaalauditite

raames. Kriitilisi mittevastavusi ei tuvastatud.

METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajate poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid

Laborite kvaliteedikäsiraamatu ja

standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017

vastavusauditid (22 auditit)

Veenduda laborite kvaliteedijuhtimissüsteemi

vastavuses standardile, juhenditele ja

normdokumentidele.

Auditite käigus leiti 7 väheolulist mittevastavust.

Mittevastavused olid seotud seadmete ühekordse kontrolliga,

tööjuhendite ebatäpsustega, töötajate pädevuskoolituse

läbiviimisega.

Auditite käigus leitud mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.

Katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu ja

standardi EVS-EN ISO 9001

Veenduda METK-i vastavuses standardi EVS-EN

ISO 9001 ja katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu

nõuetele.

Auditite käigus mittevastavusi ei tuvastatud.

13

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

vastavusauditid (põldkatsete läbiviimise

tegevusvaldkond, 10 auditit)

Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) poolt läbiviidud auditid11

Loomatervise valdkonna ametlikud

kontrollid: sigade Aafrika katk (audit nr

2024-8004)

Hinnata:

- järelvalvemeetmeid sigade Aafrika katku

varajaseks avastamiseks;

- nakatunud piirkonnas haiguse leviku

tõkestamiseks võetud meetmete ja tegevuste

tõhusust kodusigade populatsioonides;

- tõrjemeetmete tõhusust metssigade

populatsioonides;

- meetmete ja tegevuste tõhusust, et tõkestada

haiguse levikut läbi nakatunud elussigade

liikumise, värske liha, lihavalmististe või

lihatoodete kaudu;

- võetavate meetmete ja tegevuste üle

teostatavat kvaliteedikontrolli.

Auditi tulemusel järeldatakse, et loodud on sigade Aafrika

katku kontrolli all hoidmiseks tugev raamistik, mida toetavad

asjakohased õigusaktid, tõrjeplaanid ja töötajate juhised.

Seakasvatusettevõtete tõhus registreerimissüsteem ja sigade

liikumiste jälgimine aitavad vajadusel haiguspuhanguid

jälgida ja kontrolli all hoida. Selged bioohutusreeglid on

aidanud kaasa haiguse kontrolli all hoidmisele. Pädev asutus

on rakendanud tõhusat järelevalvet mitteärilises sektoris ja

metssigade osas.

Kodusigade puhul, kuigi planeeritud järelevalve on piisav, ei

pruugi selle rakendamine talude tasandil piisav olla, mis võib

mõjutada viiruse varajast avastamist.

Viimase aasta jooksul on olnud kaks sigade Aafrika katku

puhangut, mis said tänu olemasolevate tegutsemisplaanidele

edukalt kontrolli alla. Metssigade populatsioon on viimastel

aastatel, vaatamata riiklikule plaanile seda vähendada,

aeglaselt kasvanud. Pädev asutus muutis hiljuti metssigade

järelevalvet ja juurutas süsteemi jälgimaks metsseatoodetele

rakendatavat kontrollisüsteemi.

Auditi tulemusena tehti 1 soovitus.

Söödahügieeni valdkonna ametlikud

kontrollid (audit nr 2024-8072)

Teha kindlaks, kas ametlikke söödahügieeni

kontrolle tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ning

muude asjakohaste EL-i õigusaktidega, eelkõige

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ)

nr 183/2005.

Auditi tulemusel järeldatakse, et Eestis on ametliku

söödakontrolli kavandamine riskipõhine, kusjuures kontrollid

on tehtud ja proovid on võetud kooskõlas kavandatud korraga.

Ametnikud saavad oma tegevuses lähtuda pädeva keskasutuse

koostatud asjakohastest juhistest, menetlustest ja korraldatud

koolitusest. Ametlike proovide kontrollimiseks kasutatavad

11 Auditi aruanded on leitavad: https://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit-report/EE

14

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

laborid on akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC

17025 ning kasutavad enamjaolt analüüsimeetodeid, mis on

vastava akrediteeringuga hõlmatud.

Hoolimata nendest positiivsetest aspektidest on mitmeid

puudusi, mis vähendavad kontrollisüsteemi tõhusust. Need

puudused on seotud järgmiste asjaoludega:

- kuidas inspektorid vastavate HACCP-kavade raames

ohuanalüüsi hindavad;

- ettevõtjad mõnel juhul ei kogu ega ladusta säilitatud

proove nõuetekohaselt;

- ametlike söödaproovide analüüsimiseks kasutatud kuuest

laborist neli ei ole määratud;

- proovipartiide osa dokumenteerimisega

proovivõtuprotokollides on probleeme;

- meetmed, mida pädev asutus võtab selleks, et ettevõtjad

heastaksid nõuete rikkumise ja väldiksid rikkumise

kordumist, on ebapiisavad.

Auditi tulemusena tehti 6 soovitust.

Loomades ja loomsetes saadustes

esinevate toimeaine-, pestitsiidi- ja

saasteainetejääkide kontroll (audit nr

2024-8083)

Auditi eesmärk oli hinnata selliste

parandusmeetmete rakendamist ja

tulemuslikkust, mis on võetud selleks, et täita

analüüsimeetodite valideerimist käsitlevat

soovitust 5, mis esitati elusloomades ja loomsetes

saadustes esinevate jääkide ja saasteainete

ametliku kontrolli käsitlenud auditi aruandes

2021. aastal (DG(SANTE) 2021-7199).

Kuigi alates 2021. aasta auditist on tehtud analüüsimeetodite

valideerimises esinenud puuduste kõrvaldamisel edusamme,

vähendab antimikroobikumide puhul kasutatavate

sõeluuringumeetodite ebapiisav tundlikkus jääkide kontrolli

süsteemi tõhusust.

Aruandes esitatakse Eesti pädevale asutusele 1 soovitus

antimikroobikumide puhul kasutatavate sõeluuringumeetodite

otstarbekohasuse kohta.

Kalatoodete tootmist ja turuleviimist

reguleerivad toiduohutuse kontrolli-

süsteemid (audit nr 2024-8021)

Auditi eesmärk oli hinnata, kas pädeva asutuse

kehtestatud ametliku kontrolli süsteemide

korraldus ja toimimine vastavad asjaomaste

Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele ning mil

määral tagatakse tõhusalt kalandustooteid

Aruandes jõutakse järeldusele, et üldiselt on olemas ametliku

kontrolli süsteem, mis hõlmab kogu kalandustoodete

tootmisahelat. Kehtestatud üksikasjalikud menetlused,

15

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade

nõuetekohane rakendamine.

suunised ja kontrollnimekirjad ning mitmesugused

infotehnoloogiavahendid hõlbustavad inspektorite tööd.

Süsteemi teatavad elemendid avaldavad selle tõhususele siiski

negatiivset mõju. Seda väljendab eelkõige asjaolu, et

üksikutel inspektoritel on pikema aja jooksul ainupädevus ja

vastutus nende kontrolli alla kuuluvate ettevõtete ja laevade

suhtes. Selline pädevus ja vastutus algab ettevõtte

heakskiitmisest ja jätkub ametliku kontrolli tegemisega.

Sellise ühe inimese lähenemisviisi mõju süvendavad

puudused järelevalves, mis ei keskendu üksikute inspektorite

töötulemustele. Probleemi kavatsetakse leevendada pädeva

asutuse poolt hiljuti vastu võetud meetmetega.

Peale selle jäeti teatavad rikkumised sageli tähelepanuta, kuigi

ametliku kontrolli käigus tehti korrapäraselt kindlaks

rikkumisi, neist teatati ja nende suhtes võeti järelmeetmeid.

Auditi tulemusena tehti 2 soovitust.

16

Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduturg

Tulemuslik Parandamist vajav Oluliselt parandamist

vajav

Nõuetele mittevastav ja/või

tehtud on finantskorrektsioon

Auditi objekt Auditi eesmärk

Hinnang sisekontrollisüsteemile

Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ, Ernst & Young Baltics AS) poolt läbiviidud audit

Makseasutuse (PRIA) 2024. eelarveaasta

EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit

Sertifitseerimisauditi käigus kontrollitakse

makseasutuse valmisolekut tagada, et enne

maksete tegemist on kontrollitud nende vastavust

ühenduse eeskirjadele.

Üldhinnang sisekontrollisüsteemi akrediteerimis-

kriteeriumidele vastavuse kohta:

- EAGF: toimib hästi;

- EAFRD: toimib hästi.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta – märkusteta

(mõlemad fondid).

Koondhinnang on:

- EAGF: toimib;

- EAFRD: toimib hästi.

Kuigi koondhinnangud fondide kohta on tulemuslikud, on

auditi käigus tuvastatud olulised puudused mõnede sekkumiste

makseautuse kontrollisüsteemi osas, mille tulemusena on

nende sekkumiste hinnangud ei toimi (nõuetele mittevastav)

või toimib osaliselt (oluliselt parandamist vajav). Tuvastatud

olulised puudused ja hinnangud on järgmised:

EAGF:

Mesindussektorisse sekkumise toetus (toimib osaliselt):

- makseasutus ei kontrolli huvide konflikti esinemist

(tehingud seotud isikutega) vastavalt enda kehtestatud

kontrollijuhendile;

17

- toetuse määruses on topeltrahastamine järgnevate

kulude osas: teabepäevade ja kursuste lektorite

transpordikulu, kursuste lektoritasu;

- makseasutuse kontrollsüsteem ei taga ühikuhindades

sisalduvate kulude täiendavat hüvitamata jätmist

kuludokumendi alusel;

- makseasutus on hüvitanud võlaõiguslike lepingute

alusel transpordikulusid tegelikke kulusid kindlaks

tegemata (ilma kuludokumendita).

EAFRD (MAK 2014-2020):

Rahastamisvahend: tuvastati mitteabikõlblikud kulud.

EAFRD (ÜPP strateegiakava 2023-2027):

Kvaliteedikavade arendamise toetus (ei toimi):

- ühikuhindade kehtestamisel ei ole järgitud ausat,

õiglast ja kontrollitavat arvutusmeetodit;

- makseasutuse kontrollisüsteem ei taga kõigi

ühikuhindadega seotud tingimuste kontrolli.

18

Lisa 3: Kalandus

Tulemuslik Parandamist vajav Oluliselt parandamist

vajav

Nõuetele mittevastav ja/või

tehtud on finantskorrektsioon

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud tegevusauditid

„Euroopa Merendus ja Kalandusfondi

2014–2020 rakenduskava“ tegevusauditid

(väljamaksed perioodil 01.07.2023–

30.06.2024), kokku 29 väljamakset

Anda hinnang Euroopa Merendus ja

Kalandusfondi (EMKF) meetmete toetuse ja

omafinantseeringu eesmärgi- ja õiguspärasele

kasutamisele.

Vt täpsemalt lisa 3.1

19

Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid

Identification

No

Measure Beneficiary Results12 Category

(Classification of

findings)

Type Auditor13 Audit

report reg

nr

844217840002 Kalatöötlemisega alustavate või

tegelevate ettevõtete pikaajaline

investeerimislaen

MAAELU EDENDAMISE

SIHTASUTUS

unqualified

KPMG 6.11-3/222

84412100005 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise ühisinvesteeringute

toetus

EESTI KUTSELISTE

KALURITE ÜHISTU

unqualified

KPMG 6.11-3/220

84442200010 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

OSAÜHING MOROBELL unqualified

KPMG 6.11-3/217

84442200007 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

EESTI KUTSELISTE

KALURITE ÜHISTU

unqualified

KPMG 6.11-3/219

83302100184 Kalanduspiirkonna Projektitoetus KASSARIOTSA OSAÜHING unqualified

KPMG 6.11-3/205

862023370007 Kalandusandmete kogumise toetus REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUS-

MINISTEERIUM

qualified 16: MA/IB work related

finding

minor AA 6.11-3/203

811820790029 Merekeskkonna bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamise toetus

KESKKONNAAMET qualified 1.24: Public

Procurement – others

minor KPMG 6.11-3/218

823022790009 Vesiviljelusettevõtte negatiivse

keskkonnamõju vähendamise toetus

OSAÜHING SIMUNA IVAX unqualified

KPMG 6.11-3/214

84442200014 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

OSAÜHING JÄRVETÄHE unqualified

KPMG 6.11-3/212

12 qualified – märkustega; unqualified – märkusteta; ongoing assessment – jätkuv/täiendav hindamine 13 AA – audit authority (ministeeriumi siseauditi osakond)

20

Identification

No

Measure Beneficiary Results12 Category

(Classification of

findings)

Type Auditor13 Audit

report reg

nr

811820790027 Merekeskkonna bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamise toetus

KESKKONNAAMET unqualified

KPMG 6.11-3/206

84442300020 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

AKTSIASELTS LÄÄTSA

KALATÖÖSTUS

unqualified

KPMG 6.11-3/221

84102200004 Tootmis- ja turustamiskavade toetus PEIPSI KALANDUSÜHISTU unqualified

KPMG 6.11-3/215

811821790044 Merekeskkonna bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitse ning taastamise toetus

KESKKONNAAMET unqualified

KPMG 6.11-3/207

83302100065 Kalanduspiirkonna Projektitoetus ALUTAGUSE

VALLAVALITSUS

unqualified

KPMG 6.11-3/204

83302100183 Kalanduspiirkonna Projektitoetus MITTETULUNDUSÜHING

HALDI SADAM

unqualified

KPMG 6.11-3/208

833019680915 Kalanduspiirkonna Projektitoetus OSAÜHING PUNA AIAND unqualified

KPMG 6.11-3/213

83402200010 Algatusrühma koostöötegevused MITTETULUNDUSÜHING

PEIPSI

KALANDUSPIIRKONNA

ARENDAJATE KOGU

qualified 1.24: Public

Procurement – others

minor KPMG 6.11-3/211

83201900008 Algatusrühma toetus MITTETULUNDUSÜHING

HIIUKALA

unqualified

KPMG 6.11-3/209

83201900001 Algatusrühma toetus MITTETULUNDUSÜHING

SAARTE KALANDUS

unqualified

KPMG 6.11-3/210

84412100002 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise ühisinvesteeringute

toetus

EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU unqualified

AA 6.11-3/191

84442300001 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

AKTSIASELTS JAPS unqualified

AA 6.11-3/289

21

Identification

No

Measure Beneficiary Results12 Category

(Classification of

findings)

Type Auditor13 Audit

report reg

nr

84442200006 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

OSAÜHING FORTEM

HOLDING

unqualified

AA 6.11-3/263

811020790015 Kalapüügi innovatsioonitoetus TALLINNA

TEHNIKAÜLIKOOL

qualified 7.1: Accounting and

calculation errors at

project level

minor AA 6.11-3/197

844217840002 Kalatöötlemisega alustavate või

tegelevate ettevõtete pikaajaline

investeerimislaen

MAAELU EDENDAMISE

SIHTASUTUS

unqualified

KPMG 6.11-3/335

83302000317 Kalanduspiirkonna Projektitoetus PEIPSI KAUBANDUSE OÜ unqualified

KPMG 6.11-3/337

83302100210 Kalanduspiirkonna Projektitoetus TURJA KALASTAJATE

SELTS

unqualified

KPMG 6.11-3/338

84442300013 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

AKTSIASELTS KAJAX

FISHEXPORT

unqualified

KPMG 6.11-3/334

84442300015 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

EESTI KALATOOTJATE

KESKÜHISTU

unqualified

KPMG 6.11-3/333

84442200012 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise energia- ja

ressursisäästlikumaks muutmise

toetus

OSAÜHING VITARSIS unqualified

KPMG 6.11-3/336

22

Lisa 4: Regionaalareng ja ühistransport

Tulemuslik Parandamist vajav Oluliselt parandamist

vajav

Nõuetele mittevastav ja/või

tehtud on finantskorrektsioon

Auditi objekt Auditi eesmärk

Hinnang sisekontrollisüsteemile

Grant Thornton Baltic OÜ poolt läbiviidud audit

AS Eesti Liinirongid kontrolltoimingud Auditi ulatus oli 2023. ja 2024. aastal (kuni 30.

juuni) tehtud majandustehingud, läbi viidud

hanke- ja ostumenetlused, koosolekute

protokollid, otsused ja muu teave ning

asjakohased sisekorrad ja protseduurireeglid.

Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et AS Eesti Liinirongid

sisekontrollisüsteem toimib olulises osas, kuid vajab

mõningaid täiendusi.

Olulisemad auditi käigus tehtud tähelepanekud:

- väikehangete puhul ei ole kogu hangetega seotud

dokumentatsioon kõikehõlmavalt säilitatud

dokumendihaldussüsteemis;

- asendusbusside teenuse ostmisel 2024. a ei ole Elron

lähtunud riigihangete seadusest – teenuse ostmiseks

kasutatud hankemenetlusliik ei ole kooskõlas ostetud

teenuste kogumaksumusega;

- põhivara objektile määratud kulunormid ei ole alati

sisekorraga vastavuses. Kulunormi määramise

põhimõtted vajaksid täiendavat kirjeldamist. PV

arvele võtmise aktid pole nõuetekohaselt

allkirjastatud.

23

Lisa 5: Tugifunktsioonid

Tulemuslik Parandamist vajav Oluliselt parandamist

vajav

Nõuetele mittevastav ja/või

tehtud on finantskorrektsioon

Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile

Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusfondi Eesti rakenduskava vastavusaudit (DG MARE)

Auditeerimisasutus: Maaeluministeeriumi

siseauditi osakond

Põhinõuetele vastavuse kontroll:

- põhinõue 16 – piisavad tegevusauditid;

- põhinõue 18 – piisavad menetlused

usaldusväärse auditiarvamuse esitamiseks

ja iga-aastase kontrolliaruande

koostamiseks.

Arvamus vastavusauditi kohta – märkusteta.

Auditiaruande punktis 3 („Auditi ulatus“) kirjeldatud

audititöö põhjal on komisjoni audiitorid saanud põhjendatud

kindluse, et auditeerimisasutuse töö vastab määruse (EL) nr

1303/2013 artikli 127 nõuetele, eelkõige põhinõuete 16 ja 18

puhul, ning komisjon saab seega tugineda

auditeerimistulemustele, mille auditeerimisasutus on

esitanud oma iga-aastases kontrolliaruandes.