Elering AS 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud

1

Juhatus Elering AS Kadaka tee 42 12915 Tallinn 7.aprill 2025

Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Oleme teostanud Elering AS (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2024 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt:

1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena:

• on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;

• on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega;

• on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise

osas. 3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust,

kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine. Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega. Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567

Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud

2

Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega

Punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et:

• Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;

• eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega;

• on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides.

Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna soovitame Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt.

Punkti 2 osas teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida.

Punkti 3 osas oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid:

1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2024 saldodest/ 2024. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest;

2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid;

3) oleme vaadanud Ettevõtte raamatupidamise tarkvarast äriregistri seostest tulenevate seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste ja müüdud kaupade ning ostetud kaupade ja teenuste osas.

Tehingu tegija*

Seotud osapool** Tehingu kirjeldus

Summa (EUR)

Vandeaudiitori sooritatud toimingud

Järeldused

Ostetud teenused

Reigo Kebja

Eesti Elektroenergeetika Selts

Elektriinseneride kutseeksami taotlustasud; liikmemaks; elektriinseneride normtundmise korduseksam.

6 865 Oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid: 1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2024 saldodest ja 2024. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest; 2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning

Vt tabeli all

Ostetud teenused kokku 6 865

Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud

3

nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid; 3) vaatasime Ettevõtte raamatupidamise süsteemist seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste, kaupade ja ostetud kaupade ning teenuste osas ning kontrollisime nende vastavust raamatupidamise aastaaruandes avalikustatule; 4) teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli.

*Tehingu tegijana on defineeritud ja välja toodud Elering AS-i juhatuse ja nõukogu liikmed, läbi kelle tekib Elering AS-i ja vastas osapoole vahel seotus. Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse või nõukogu liikme seotuse). **Esitatud loetelus ei ole toodud tehinguid ettevõttega Baltic RCC OÜ, mille nõukogusse kuulub ettevõtte juhatuse liige, kuid kes ettevõtte hinnangul ei oma individuaalselt olulist mõjuvõimu nimetatud ettevõtte tehingute üle.

Teatud isikute osas ei olnud Ettevõtte poolt meile esitatud seotud osapoolte nimekiri täielik võrrelduna äriregistris toodud seostega. Juhtkonna ja nõukogu liikmete B-kaardi väljavõtete järgsed seosed sisaldasid osapooli, mis ei sisaldunud meile esitatud seotud osapoolte nimekirjas. Siiski, kuna oleme teostanud testimise vastavalt äriregistri osapoolte seostele, siis riski 2024. aasta tehingutele hindame madalaks, kuna Ettevõtte tehingud sellise osapoolega, mis ei sisaldunud Ettevõtte poolt meile esitatud nimekirjas piirdusid ühe ülevalpool tabelis välja toodud ettevõttega.

Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes. Ainult ülevalpool tabelis välja toodud tehingud ei ole eraldi esitletud majandusaasta aruande lisas 23 tehingud seotud osapooltega.

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 14.05.2025 nr 1-3/25/7

Elering AS

Registrikood: 11022625

Aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti Vabariik

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister

Häälte arv: 229 890

Elering AS 2024. aasta majandusaasta aruande

kinnitamine

Tutvunud Elering AS 2024. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi

jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes

äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).

2. Kinnitada Elering AS 2024. aasta puhaskasum summas 15 659 000 eurot ja jaotamatata

kasum seisuga 31.12.2024 summas 159 685 000 eurot ning jaotada see järgmiselt:

(i) 783 000 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali

(ii) 15 659 000 eurot dividendidena riigieelarvesse

(iii) 141 313 000 eurot jaotamata kasumisse.

3. Maksta aktsionärile dividendidena välja 15 659 000 eurot 1 kuu jooksul.

4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on väga hea. Riigi osaluse säilitamine

äriühingus on vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Saata: Elering AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Gunnar Okk, Jaanus Uiga, Sirli

Männiksaar, Janek Stalmeister, Merike Saks

Elering AS

nõukogu aruanne 2024. majandusaasta aruande kohta

Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule enda poolse aruande Elering AS 2024. majandusaasta aruande kohta.

Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2024. majandusaasta aruande läbi ja leidis:

1. Ettevõtte saavutas olulises osas strateegias 2024. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine). Ettevõte suutis hoida enda peamist ülesannet mõõtvat sihttaset, tagada Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena 59 MWh juures. Kogu aasta jooksul kanti üle ca. 8 miljoni MWh elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2024. aastal oli 99,99%.

2. 26. jaanuaril 2024 aastal rikkeliselt välja lülitunud Estlink 2 alalisvoolukaabel Eesti ja Soome vahel parandati 4. septembriks, mis on sarnaste merekaablite riketega võrreldes hea tulemus. Remontimine oli mastaapseid ehitustöid ja uudseid lahendusi nõudev tegevus, kuna rike oli täpselt maismaa ja mere piiril ning tavapäraste meetoditega töid teha ei saanud.

3. Gaasisüsteemis oli 2024. aastal põhivõrgus klientidele andmata jäänud energia 0 MWh (2023: samuti 0 MWh ). Gaasivarustuskindlus oli kogu aasta vältel tagatud – ülekandevõrk töötas stabiilselt ning ei esinenud rikkeid ega avariisid, mis oleksid põhjustanud tarnekatkestusi. Hoolimata Balticconnectori gaasitoru vigastusest 8. oktoobril 2023, mis katkestas Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse, säilis gaasivarustuskindlus kogu 2024. aasta vältel. Toru remont kestis ligikaudu seitse kuud, kuid tänu tõhusale koostööle partneritega sai Balticconnector 22. aprillil 2024 turuosalistele taas kättesaadavaks. Selle perioodi jooksul tagasime Eesti tarbijate gaasivarustuse Eesti ja Läti vahelise ühenduse kaudu, kindlustades varustuskindluse ka keerulistes tingimustes.

4. Ettevõtte suurimaks väljakutseks 2024. aastal oli kiirendatud ajagraafikus ettevalmistus Mandi-Euroopa sünkroonalaga liitumiseks (2026 vs 2025), et tagada keerulises geopoliitilises olukorras piirkonna energiajulgeolek ja sõltumatus. 2024. aastal valmisid kõik vajalikud infrastruktuuriprojektid, mis olid kriitilise tähtsusega. Üheks olulisemaks sünkroniseerimise taristuprojektiks oli Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini rekonstrueerimine (244 km kõrgepingeliine), mille Elering lõpetas 2024. aasta novembris. See oli Eesti jaoks üks mahukamaid ja kriitilisemaid projekte, mis oli hädavajalik Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseks. Baltimaade elektrisüsteemi edukaks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on vaja tagada ka piisav inerts (17 100 MWs), mis aitab hoida süsteemi stabiilsust nii tavaolukorras kui ka võimalike avariide korral. Selleks paigaldatakse Baltimaadesse kokku üheksa sünkroonkompensaatorit, mis aitavad reguleerida sagedust ja tugevdada elektrisüsteemi. Eestis rajati koostöös Siemens Energy’ga tähtaegselt kolm sünkroonkompensaatorit Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse.

5. Ettevõte tulud kokku moodustasid 225,9 miljonit eurot, olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 57,9% või 124,1 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustasid 68,8% elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 22,6% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 8,6% muud võrguteenusetulud. 2022.-2024. aastal kaeti Konkurentsiametiga kooskõlastatult tariifis mittesisalduvad elektri võrgukaod kogunenud võimsusjaotustasust eeldusel, et võimsusjaotustasu jääk on piisav piiriüleste investeeringute finantseerimiseks. Võrgutariifidega reguleeritud tulu moodustas võrguteenuste tulust kokku 91,4%. Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 17,6 miljonit eurot ning puhaskasumiks 15,7 miljonit eurot.

Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks.

2024. aastal toimus 5 korralist nõukogu koosolekut ja 4 elektroonilist nõukogu koosolekut:

 10.01 (elektrooniline) – taastuvenergia vähempakkumise vaide lahendamine;

 28.02 – majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, juhatusele seatud eesmärkide täitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade, auditikomitee otsuste heaks kiitmine, auditikomitee koosseisu kinnitamine;

 06.06 – juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, Elering AS-i strateegia 2025-2030 ettevalmistamine, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, auditikomitee otsused, auditikomitee koosseis, põhitegevuste täitmise ülevaade;

 07.06 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;

 24.09 - juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, Elering AS-i strateegia 2025-2030, 7 kuu majandustulemuste ülevaade, auditikomitee otsused, auditikomitee koosseis, põhitegevuste täitmise ülevaade;

 09.10 (elektrooniline) – juhatuse esimehe valimine;

 23.10 - juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, ülevaade taastuvenergia vähempakkumiste ettevalmistamisest ja mõjust Eleringi võrgu arendamisele, ülevaade sünkroniseerimisega kaasnevatest sagedusreservide kuludest, auditikomitee liikmete nimetamine, isikliku kasutusõiguse seadmine;

 08.11 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;

 16.12 - juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, 10 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste ülevaade, auditikomitee otsuste heaks kiitmine, muud küsimused.

2024. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:

 Gunnar Okk, nõukogu esimees alates 04.03.2024, volitused kehtivad kuni 04.03.2027, varasemad kogemused energeetikasektoris, hetkel Põhjamaade Investeerimispanga nõukogu liige. Osales viiel korralisel ning kolmel elektroonilisel hääletamisel;

 Kaie Karniol, nõukogu liige alates 07.03.2022 kuni 07.03.2025 – Rahandusministeerium riigivara osakonna juhataja, osales viiel korralisel ning neljal elektroonilisel hääletamisel;

 Janek Stalmeister alates 22.05.2023 – ettevõtja, volitused kehtivad kuni 22.05.2026, osales viiel korralisel ning neljal elektroonilisel hääletamisel;

 Sirli Männiksaar alates 04.03.2024 – Ericsson Eesti tegevjuht, alates 04.03.2024, volitused kehtivad kuni 04.03.2027, osales viiel korralisel ja kolmel elektroonilisel hääletamisel;

 Jaanus Uiga alates 09.10.2024 – Kliimaministeeriumi asekantsler energeetika ja maavarade valdkonnas, volitused kehtivad kuni 09.10.2027, osales kahel korralisel ja ühel elektroonilisel hääletamisel;

 Rein Vaks, nõukogu liige alates 25.05.2023 kuni 09.10.2024 – Energeetikaosakonna juhataja Kliimaministeeriumis, osales kolmel korralisel ning kahel elektroonilisel hääletamisel.

Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid.

2024. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 20.03, 05.06, 19.09 ja 04.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: liitumisprotsessi audit, järelaudit, isikuandmete kaitse audit ja sagedusreservide audit. Lisaks vaadati üle küberturbe tõhustamise tegevuskava, auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid, samuti siseaudiitori valikukriteeriume. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid.

2024. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 74 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 3,6 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt:

Nõukogu Brutotasu sh auditikomitee brutotasu

Sots.maks sh auditikomitee sots.maks

Kokku

Gunnar Okk 16 500 0 5 445 0 21 945

Janek Stalmeister 9 750 750 3 218 248 12 968

Kaie Karniol 9 750 750 3 218 248 12 968

Rein Vaks 9 000 750 2 970 248 11 970

Sirli Männiksaar 8 250 0 2 723 0 10 973

Jaanus Uiga 2 531 281 835 93 3 367

Villem Vohu 188 188 62 62 249

Kokku 55 969 2 719 18 470 897 74 438

2024. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 740 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt:

Juhatus Püsitasu Tulemustasu Tasud kokku Sotsmaks

Kalle Kilk 144 004 36 000 180 004 59 401

Reigo Kebja 98 393 0 98 393 32 470

Riina Käi 126 000 31 500 157 500 51 975

Erkki Sapp 108 153 12 750 120 903 39 898

Kokku 476 550 80 250 556 800 183 744

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Gunnar Okk Sirli Männiksaar

Nõukogu esimees Nõukogu liige

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Janek Stalmeister Jaanus Uiga

Nõukogu liige Nõukogu liige

Lisa 1: Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine

Eesmärk Mõõdik: Ühik

Eesmärgi

sihtväärtus Tegelik

2024 2024

Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus

1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk Andmata jäänud elektrienergia (10 a. keskmine)

MWh <135 59

1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk Andmata jäänud gaas MWh (10 a. keskmine)

MWh 0 0

1.3 Kolme aasta perspektiivis on täidetud Eesti elektri varustuskindluse standard

3 aasta varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS standardit

h/a GWh/a

LOLE < 9 EENS < 4,5

Meetmetega tagatud

(NERA meetmeteta

LOLE 9,

EENS 6)

1.4 Sünkroniseerimine mandri- Euroopaga 2025. aasta lõpuks

Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused")

% 95 98

Eesmärk 2. Tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet

2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas Läänemere äärsete riikidega sama elektrihind

% tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus)

% EE-FI: >95 EE-LV: >75

EstLink2 rike

2.2 Õhuke elektrivõrk

Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine)

% <100 98

2.3 Tagada Eestis FI-3B turupiirkonnaga sama gaasi hind

% tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus)

% EE-FI: >95 EE-LV: >95

BC rike kõrvaldatud

lubatud kiires tähtajas

2.4 Õhuke gaasivõrk

Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC)

% <100 78

2.5 Konkurentsitihe energiaturg (sh. piiriüleste pudelikaelte eliminineerimine)

Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused")

% 95 95

Eesmärk 3. Eesti kliimaneutraalsuse saavutamine

3.1 Piisav ülekandevõrgu tootmissuunaline võimekus

Eesti elektrivõrgu tootmissuunaline võimekus vähemalt (võttes arvesse Eesti taastuvenergia 2030 eesmärki)

MW 3200 3400

3.2 Eleringi kliimaneutraalsus

Eleringi otsesed (sh.võrgukao) emissioonid on (sh.kompenseeritud) neutraliseeritud võrreldes baasplaaniga

% N/A Seadus ei ole

jõustunud

Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 82

Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % >65 75

Eesmärk 6. Majandusliku lisandväärtuse loomine

Majanduslik lisandväärtus (EVA)

EUR >0 -5,5

Juriidiline aadress: Kadaka tee 42 12915 Tallinn, Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 E-post: [email protected] Koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Kalle Kilk Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

3

Juhatuse esimehe pöördumine 5

Tegevusaruanne 9

Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 9

Eesmärk 1: tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus 10

Eesmärk 2: tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet 15

Eesmärk 3: Eesti kliimaneutraalsuse saavutamine 19

Eesmärk 4: pühendunud töötajad 21

Eesmärk 5: kliendirahulolu 22

Eesmärk 6: majandusliku lisandväärtuse loomine 23

Majandustegevuse ülevaade ja 2024. aasta tulemused 25

Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering“ 35

Ühingu juhtimine 39

Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses 55

Raamatupidamise aastaaruanne 69

Sisukord

4

5

mille eesmärk oli tugevdada Baltimaade sisest

elektrivõrku, rajada täiendav ühendusliin Leedu

ja Poola vahele ning arendada välja uuenduslike

seadmete park Baltimaade elektrisüsteemide

stabiilse talitluse tagamiseks.

2024. aasta oli kogu eelkirjeldatud maratoni

lõpuspurdi aasta, kuna 2023. aastal vastu võe-

tud otsuse tulemusena toodi sünkroniseerimise

tähtaeg ligi aasta võrra varasemaks – 2025.

aasta lõpust 2025. aasta veebruarikuusse. See

nõudis tõsist pingutust, et tagada kõik kriitilised

tegevused enne ümberühendamist. Tuli lõpetada

olulised ehitustööd, rakendada infosüsteemid,

välja töötada süsteemi juhtimiseks vajalikud

mehhanismid ja kokkulepped ning kinnitada

süsteemiteenuste toimimiseks vajalikud metoo-

dikad ja regulatsioonid jne. Eleringi meeskond

ja meie head koostööpartnerid on tõestanud, et

meil on olnud tarkust, jõudu ja sihikindlust teha

18 aastat tagasi, aastal 2007 allkirjastasid

Balti riikide peaministrid ühise kommü-

nikee, milles kinnitasid, et Eestil, Lätil ja Leedul

on strateegiline eesmärk liituda Mandri-Euroopa

sünkroonalaga. Selle 18 aasta taguse sammuga

algas meie energeetika viimaste aastakümnete

suurima energiajulgeolekumõjuga protsess.

Selle protsessi esimesed aastad olid suunatud

peamiselt sünkroniseerimise tehnilistele eel-

uuringutele ja parimate võimalike turvaliste

tehniliste lahenduste välja töötamisele. Aastatel

2014–2018 oli peamine fookus osapoolte vaheli-

se kokkuleppe välja töötamisel, mille tulemusel

vormistati kolme Balti riigi, Poola ja Euroopa

Komisjoni ühine kokkulepe ning teekaart sünkro-

niseerimise läbiviimiseks. Sellega käivitus eel-

kõige Baltimaade, kuid ka terve Euroopa mõis-

tes mastaapne sünkroniseerimise elluviimise

programm. Selle programmi investeeringute

rahaline maht on kokku ca 1,6 miljardit eurot,

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

KALLE KILK juhatuse esimees

6

erakordselt suur pingutus. Tulemus, mille saavu-

tamist mõned pidasid küsitavaks, on muutunud

reaalsuseks. 2024. aasta lõpuks oleme täielikult

valmis viimaste ühenduste katkestamiseks ida-

naabri elektrisüsteemiga.

Meie aastat ei teinud sealjuures sugugi kergemaks

asjaolu, et 8. oktoobrist 2023. aastal oli rikkeliselt

tööst väljas Eesti ja Soome vaheline gaasitoru

Balticconnector, millele lisaks tabas meid 26. jaa-

nuaril 2024. aastal ka Eesti-Soome elektrikaabli

Estlink 2 rike. Mõlema ühenduse parandustööd

olid keerulised ja aegavõtvad ning sinna kulus

lisaks märkimisväärsele rahale ka üksjagu meie

ja partnerite parimate peade töötunde. Balticcon-

nectori parandustööd said edukalt lõpetatud ap-

rillis, olles kestnud kuus ja pool kuud – tagasi turu

kasutusesse anti ühendus 22. aprillil 2024. Estlink

2 ühenduse parandamine võttis aega seitse kuud

ja ühe nädala, tagasi töösse sai see viidud 4. sep-

tembril. Balticconnectori toru paranduse käigus

õnnestus kasutada suhteliselt laialt levinud me-

toodikat, kus ca 60 meetri sügavuses vees lõigati

kahjustunud torulõik välja ning uus torulõik ühen-

dati veealuste kaugelt juhitavate robotseadmete

abil oma kohale spetsiaalsete ühendusliidetega.

Estlink 2 parandustöid aga tuli teostada äärmiselt

väljakutsuvas asukohas mere ja maismaa piiril,

kus ei saanud tavapäraseid parandusmeetodeid

kasutada. Tänu hoolikale tööde kavandamisele ja

ohutusplaanide põhjalikule läbimõtlemisele õn-

nestus keerukad ja mahukad tööd teostada siiski

sujuvalt ning kiireima võimaliku tempoga.

Ülejäänud Eleringi elektri- ja gaasivõrkude

talitluskindlus oli 2024. aastal igati eeskujulik.

Gaasivõrgus selliseid katkestusi ei esinenud,

mille tõttu oleks klientidele gaas jäänud kohale

toimetamata. Elektrivõrgus esines 14 sellist

sündmust, millega kaasnes kliendi toitekatkes-

tus (kahe võrra vähem kui aastal 2023), ja kuigi

katkestusega kaasnenud andmata energia kogus

kujunes 2024. aastal eelmisest aastast mõne-

võrra suuremaks (69,6 MWh võrreldes 55,4-ga),

jääb varustuskindluse mõõdikuna kasutatav

kümne aasta keskmine kogus siiski alla selle

piiri, mille oleme endale eesmärgiks seadnud.

Lisaks võrkude töökindluse tagamisele on Ele-

ringil oluline roll kanda Eesti tervikliku varustus-

kindluse tagamisel. Eesti on võtnud suuna elekt-

risüsteemi suunas, kus peamise osa energiast

annavad taastuvelektrijaamad, mille kõrval peab

aga olema piisavas koguses juhitavat elektri-

tootmise võimekust. Oleme oma analüüsidega

tuvastanud, et kahjuks tavapärased turumehha-

nismid ei taga lähemas tulevikus piisava juhitava

tootmisvõimekuse olemasolu. Seetõttu töötasi-

me aastal 2024 koostöös Kliimaministeeriumiga

välja abimeetmed, millega on piisavalt pika

perioodi jooksul võimalik kasutusvalmina hoida

selliseid elektrijaamasid, mis elektriturul enam

konkurentsivõimelised pole. Selle aja jooksul, kui

need vanad elektrijaamad veel varustuskindluse

tagamiseks töökorras hoitakse, on võimalik teha

vajalikud sammud, et meile tekiks juurde uusi

juhitavaid elektrijaamasid, mis võtaksid lähema

4–10 aasta jooksul varustuskindluse tagamise

rolli enda peale. Elektritarbija jaoks tähendab see

seda, et lähemas tulevikus hakkab ta eraldi kom-

ponendina oma arvel nn varustuskindluse taga-

mise tasu nägema. Lõpptulemusena pole sellest

aga siiski koguarve kasvamas, kuna väikese

kuluga taastuvenergia lisandumine toob energia

tootmise kulud märgatavalt madalamaks. Seda

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

2024. aasta oli kogu eelkirjeldatud maratoni lõpuspurdi aasta, kuna 2023. aastal vastu võe- tud otsuse tulemusena toodi sünkroniseerimise tähtaeg ligi aasta võrra varasemaks – 2025. aasta lõpust 2025. aasta veebruarikuusse.

7

võibki üldise trendina välja tuua, et üsna tõenäo-

liselt hakkab edaspidi Eleringi vahendatav varus-

tuskindluse tagamise püsikomponent omama

koguarves aina suuremat osakaalu, samas kui

energia tootmise osakaal hakkab aina langema.

Elektrisüsteem on tervikuna suures muutuses.

Muutuv elektrisüsteem toob Eleringile kaasa

ka vajaduse oma elektri- ja gaasivõrgud uuele

toimimisloogikale ümber häälestada. Gaasisüs-

teemi roll just elektrivarustuskindluse tagamise

jaoks hakkab eeldatavasti tugevasti kasvama

seeläbi, et esialgu näib uute juhitavate elektri-

jaamade peamiseks kütuseks saavat justnimelt

gaas. Kuna juhitavad elektrijaamad pannakse

tulevases süsteemis käima aina harvematel

tundidel aastas – aina enam tunde saame oma

elektri soodsatest taastuvelektrijaamadest

Eestis ning naabrite juurest –, siis justnimelt

gaasielektrijaamad tunduvad olevat selleks

kõige konkurentsivõimelisemad. Nad on kiirelt

käivitatavad ja seisatavad ning nende rajamise

kulud on võrreldes teiste elektrijaamadega

madalamad. Seega peab gaasivõrk olema valmis

nendele uutele elektrijaamadele gaasiühenduste

rajamiseks. Ja sellega kaasneb olukord, kus

gaasivõrgu kaudu üle kantava gaasi keskmised

kogused oluliselt ei suurene, kuid lühiaegsed

tipud, kui tuule ja päikeseenergia puudumisel

elektrijaamad korraga käivituvad, saavad olema

väga kõrge tarbimisvõimsusega. 2024. aastal

valmistasimegi ette vastava gaasivõrgu arengu-

kava, mis käsitleb vastava võimekuse tagamise

eesmärki.

Sarnaselt töötasime välja ka uuendusliku elektri-

võrgu arengukava. Elektrivõrguga tuleb lähiaas-

tatel liita massiivses koguses tuuleelektrijaamu

ja selleks tuleb olemasolevat võrku päris suures

osas senisest tugevamaks ehitada. Oleme liiku-

mas varasemast konkreetse liituja-põhisest võr-

gu ehitamisest võrgu ettearendamise mudelile

ja koostatud uus arengukava annab selle mudeli

realiseerimiseks soliidse aluse. Ajale omaselt on

meie võrgu arengukavast saamas olukorda pii-

savalt paindlikult jälgiv vahend, millega saame

üle Eesti küpsust koguvate tuuleparkide planee-

ringumenetluste järgi oma tegevustega sammu

seada ja võrgu ehitamise töid piisavalt vara

ette võtta. Kõik ikka selle nimel, et meie võrgud

oleksid ka aastate pärast piisavalt kindlad ja neis

voolaks võimalikult puhtalt toodetud elekter.

Tänan kõiki häid Eleringi kolleege ja tublisid

koostööpartnereid selle toimeka ja eduka aasta

eest ning hoiame jätkuvalt tuled Eestis põlemas

ja kodud soojad!

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

8

9

Eleringi visioon on selge: varustuskindlus klii-

maneutraalsel viisil, toetades Eesti majanduse

konkurentsivõimet. Meie peamine eesmärk on

tagada pidev ja stabiilne energiavarustus ning oli

viia Eesti elektrisüsteem 2025. aasta alguseks

edukalt üle Mandri-Euroopa võrguga sünkroni-

seerituks. Üleminekuperioodil oli kriitilise täht-

susega tagada usaldusväärne elektrivarustus, et

kindlustada tarbijatele pidev varustuskindlus.

Samal ajal panustame Eesti ja Euroopa Liidu

kliimaeesmärkide saavutamisse aastateks 2030,

2035 ja 2050, tagades samas Eesti majanduse

konkurentsivõime. Selleks arendame ja hoolda-

me ülekandevõrku, suurendame selle võimekust

ning kindlustame tõhusa ja stabiilse süsteemi-

juhtimise.

Eleringi missiooni ja visiooni elluviimiseks on

oluline leida tasakaal erinevate osapoolte – Eesti

ühiskonna, klientide, töötajate ja omaniku (Eesti

riigi) – huvide vahel. Selle põhimõtte alusel

oleme määratlenud kuus strateegilist eesmärki,

mis suunavad meie tegevust ja tagavad varus-

tuskindluse ning süsteemi tõhusa toimimise.

Energia kättesaadavust peetakse ühiskonnas

sageli enesestmõistetavaks, kuid elektri-

katkestused võivad häirida suure osa Eesti ela-

nikkonna igapäevaelu ning elutähtsate teenuste

toimimist. Elering, Eesti elektri- ja gaasisüstee-

mihaldur, seisab selle eest, et tuled põleksid ja

toad püsiksid soojad – igal ajal ja igas olukorras.

Muutuv väliskeskkond seab üha suuremaid

väljakutseid, sealhulgas nõuab kiirete kliima-

muutustega kohanemist ning energiaturvalisuse

tagamist keerulises geopoliitilises olukorras.

TEGEVUSARUANNE

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Eleringi visioon on selge: varustuskindlus klii- maneutraalsel viisil, toetades Eesti majanduse konkurentsivõimet. Meie peamine eesmärk on tagada pidev ja stabiilne energiavarustus ning oli viia Eesti elektrisüsteem 2025. aasta alguseks edukalt üle Mandri-Euroopa võrguga sünkroni- seerituks.

10

Eesmärk 1: tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus

Varustuskindluse väärtusahel põhineb neljal

sambal: juhtimis-, võrgu-, süsteemi- ja digitaal-

sel võimekusel. Nende tõhus haldamine ja pidev

arendamine on kriitilise tähtsusega, et tagada

usaldusväärne ja stabiilne energiavarustus. See-

tõttu on meie eesmärk hoida ja arendada hästi

toimivat elektri- ja gaasipõhivõrku, mis vastab

nii tänastele kui ka tulevikuvajadustele.

Oleme seadnud eesmärgiks hoida elektrisüstee-

mis andmata jäänud elektrienergia kümne aasta

keskmise alla 125 MWh. Tarbijate jaoks ei ole

vahet, kas energia katkestus tuleneb seadme-

rikkest, süsteemi opereerimisveast, võimsuse

puudujäägist või küberrünnakust – oluline on, et

varustuskindlus oleks tagatud igas olukorras.

2024. aastal säilitasime põhivõrgu kõrge töö-

kindluse, hoides kümne aasta keskmise and-

mata energia taseme jätkuvalt madalal – see

oli 59  MWh (2023: 52 MWh). Aasta jooksul jäi

andmata kokku 71 MWh elektrienergiat (2023:

60 MWh), samal ajal kui ülekandesüsteemi kaudu

edastati ligikaudu 8 miljonit MWh elektrit. Seega

oli Eleringi põhivõrgu töökindlus 99,99%, tagades

stabiilse ja usaldusväärse elektrivarustuse.

2024. aastal ei jäänud gaasisüsteemis klientidele

andmata ühtegi megavatt-tundi energiat (2023.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

TÖÖTAJAD

ÜHISKOND

KLIENT OMANIK

Kvaliteet Hind

KasumAeg

Eesmärk 6: majandusliku

lisandväärtuse loomine

Eesmärk 1: tagada igal ajahetkel

elektri ja gaasi varustus- kindlus

Eesmärk 2: tagada elektri- ja gaasi- hind, mis toetab Eesti

majanduse konkurentsi- võimet

Eesmärk 3: Eesti kliima- neutraalsuse saavutamine

Eesmärk 4: pühendunud

töötajad

Eesmärk 5: kliendirahulolu

Varustuskin dl

us : S

üs te

em i v

õi m

ek us •

Juhtimise võimekus • Võrgu võim ekus • D

igitaalne võimekus

Eleringi missioon: hoida Eestis tuled põlemas ja toad

soojad

11

aastal samuti 0 MWh). Gaasivarustuskindlus oli

kogu aasta vältel tagatud – ülekandevõrk töötas

stabiilselt ning ei esinenud rikkeid ega avariisid,

mis oleksid põhjustanud tarnekatkestusi.

Hoolimata Balticconnectori gaasitoru vigastusest

8. oktoobril 2023, mis katkestas Eesti ja Soome

vahelise gaasiühenduse, säilis gaasivarustuskind-

lus kogu 2024. aasta vältel. Toru remont kestis

ligikaudu seitse kuud, kuid tänu tõhusale koos-

tööle partneritega sai Balticconnector 22. aprillil

2024 turuosalistele taas kättesaadavaks. Selle

perioodi jooksul tagasime Eesti tarbijate gaasiva-

rustuse Eesti ja Läti vahelise ühenduse kaudu,

kindlustades varustuskindluse ka keerulistes

tingimustes.

Baltimaade Mandri-Euroopa sagedusalaga

sünkroniseerimine

Üheks suurimaks varustuskindluse riskiks oli

Baltimaade erakorraline eraldumine Venemaa

sünkroonalast, mis tulenes Venemaa ühendener-

giasüsteemis (IPS/UPS) toimunud arengutest ja

keerulisest geopoliitilisest olukorrast. Selle riski

maandamiseks ning elektrisüsteemi stabiilsuse

ja töökindluse tagamiseks seadsime eesmärgiks

Baltimaade sünkroniseerimise Mandri-Euroopa

sagedusalaga.

Algselt oli plaanis sünkroniseerida süsteemid

2026. aastaks, kuid 2023. aastal otsustasid Eesti,

Läti ja Leedu ühiselt projekti elluviimist kiirenda-

da. Uus eesmärk oli viia Baltimaade elektrisüs-

teemid Mandri-Euroopa sagedusalasse 2025.

aasta veebruariks, kindlustades sellega piirkonna

energiajulgeoleku ja sõltumatuse.

Sünkroniseerimise projekti raames tugevdasime

Baltikumi sünkroonala võimekust, et tagada

elektrisüsteemi stabiilsus ja vastupidavus.

Täiendavate arenduste ja meetmete abil saavu-

tasime võimekuse pikaajaliseks sünkroontööks,

võimaldades N-1 tingimustes (ükskõik millise

ühe süsteemielemendi väljalülitumisel) jätkata

elektrivarustust ilma tarbijate automaatse piira-

miseta.

2024. aastal valmisid kõik vajalikud infrastruk-

tuuriprojektid, mis olid kriitilise tähtsusega

Baltimaade edukaks sünkroniseerimiseks Mand-

ri-Euroopa sagedusalaga, tagades seeläbi varus-

tuskindluse ja energiasõltumatuse.

Üheks olulisemaks sünkroniseerimise taristu-

projektiks oli Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini

rekonstrueerimine, mille Elering lõpetas 2024.

aasta novembris. See oli Eesti jaoks üks ma-

hukamaid ja kriitilisemaid projekte, mis oli

hädavajalik Mandri-Euroopa sagedusalaga liitu-

miseks.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

12

Rekonstrueerimistööd algasid 2023. aasta juunis

ja lõppesid 2024. aasta oktoobris. Projekti käigus

uuendati 244 km kõrgepingeliine, asendades

vananenud nõukogudeaegsed juhtmed ja mastid

kaasaegsete lahendustega. Rekonstrueerimise

tulemusena vabastati ligikaudu 50 hektarit kait-

sevööndis asuvat maad ning paigaldati 726 uut

330 kV masti.

Projekti kogumaksumus oli umbes 87 miljonit

eurot, mis tagab Eesti elektrivõrgu suurema töö-

kindluse ja vastupidavuse tulevikus.

Mustvee 330 kV jaotuspunkt valmis 2024. aas-

tal ning oli oluline samm Eesti elektrisüsteemi

tugevdamisel ja sünkroniseerimise ettevalmis-

tamisel. Jaotuspunkti ehitus algas 2023. aasta

mais, mille käigus rajati uus jaotuspunkt koos

juhtimishoone ja 330 kV reaktoriga.

Projekti peatöövõtja Connecto Eesti AS lõpetas

tööd õigeaegselt, võimaldades süsteemi sujuvat

üleminekut uuele lahendusele. Tänu Mustvee

jaotuspunkti valmimisele on võimalik demon-

teerida ligikaudu 80 km Viru-Mustvee õhuliini,

vähendades seeläbi maaomanikele kehtivaid pii-

ranguid ning optimeerides elektrivõrgu kasutust.

Jaotuspunkti kogumaksumus oli ligikaudu

11,9 miljonit eurot, aidates kaasa Eesti elektrisüs-

teemi tõhusamale ja töökindlamale toimimisele.

Baltimaade elektrisüsteemi edukaks sünkroni-

seerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga

on vaja tagada piisav inerts (17 100 MWs), mis

aitab hoida süsteemi stabiilsust nii tavaolukorras

kui ka võimalike avariide korral. Selleks paigal-

datakse Baltimaadesse kokku üheksa sünkroon-

kompensaatorit, mis aitavad reguleerida sage-

dust ja tugevdada elektrisüsteemi.

Eestis rajati koostöös Siemens Energy’ga kolm

sünkroonkompensaatorit Püssi, Kiisa ja Viru

alajaamadesse. Esimene sünkroonkompensaator

ühendati elektrivõrku Püssis 2023. aasta mais,

teine valmis Kiisal 2024. aasta jaanuaris, ning

viimane, Viru alajaama sünkroonkompensaator,

käivitati 2024. aasta juunis. Eesti oli nende aren-

dustega Baltimaades esirinnas, tagades süsteemi

valmisoleku sünkroniseerimiseks juba enne 2025.

aasta veebruaris plaanitud üleminekut. Tänaseks

on kõik kolm sünkroonkompensaatorit igapäeva-

ses töös, aidates tagada elektrivõrgu stabiilsuse

ja varustuskindluse.

2024. aastal jätkasime süsteemiteenuste raamis-

tiku rakendamist ja reservide eelkvalifitseerimist,

et tagada elektrisüsteemi sujuv üleminek Mand-

ri-Euroopa sagedusalale. Baltimaades juurutame

ja arendame vajalikke võimekusi vastavalt Mand-

ri-Euroopa sagedusreservide põhimõtetele ning

oleme loonud lokaalse pingejuhtimise võimekuse.

Samuti oleme uuendanud olemasolevaid juhti-

missüsteeme ning kasutusele võtnud täiendavaid

lahendusi, et täita Mandri-Euroopa sagedusala

tehnilised ja operatiivsed nõuded. Lisaks oleme

ette valmistanud tegevused, et automaatse

sageduse taastamise reservi (aFRR) energiaturg

avataks Eestis hiljemalt Mandri-Euroopa sage-

dusalaga sünkroniseerimise hetkeks, tagades sel-

lega süsteemi efektiivse ja turupõhise toimimise.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

2024. aastal valmistati ette vajalikud te- gevused, et 8. veebruaril 2025 katkestada Balti riikide ühendused IPS/UPS süsteemiga ning alustada Balti riikidega ühiselt saar- talitlustesti, mille eesmärk oli testida iseseisvat elektrisüsteemi tööd.

13

Lisaks sagedusreservide energiaturule on sage-

dusreservide võimsusturu avamine üks olulise-

maid samme Balti elektrisüsteemide sünkroni-

seerimisel Mandri-Euroopa sagedusalaga. Selle

turu eesmärk on tagada Balti süsteemihalduritele

piisav reservvõimekus, et hoida elektrisüsteemi

tasakaalus vastavalt Mandri-Euroopa sagedusala

nõuetele.

Kuigi PICASSO turuplatvormiga liitumine on

tehnilistel põhjustel viibinud kõigis Balti riikides

ning viivitus ei sõltu süsteemihalduritest, ei mõ-

juta see sünkroniseerimise elluviimist. Vajalikud

meetmed on rakendatud, et tagada süsteemi

sujuv üleminek ja stabiilsus ka enne turuplatvor-

miga liitumist.

Balti süsteemihaldurid hakkavad ühisel sagedus-

reservide turul iga päev turuosalistelt hankima

sageduse hoidmise reservi (FCR), automaatset

sageduse taastamise reservi (aFRR) ja manuaal-

set sageduse taastamise reservi (mFRR). Selleks,

et tagada reservide efektiivne jaotamine Balti

süsteemihaldurite vahel, broneeritakse reservi-

dele ülekandevõimsust Eesti ja Läti ning Läti ja

Leedu piiridel, võimaldades paindlikumat ja opti-

meeritud süsteemi juhtimist.

2024. aastal valmistati ette vajalikud tegevu-

sed, et 8. veebruaril katkestada Balti riikide

ühendused IPS/UPS süsteemiga ning alustada

ühiselt saartalitlustesti, mille eesmärk oli testida

iseseisvat süsteemitööd. See oli kriitiline etapp

ettevalmistustes, mis kulmineerus 2025. aasta

9. veebruaril, kui Balti riikide elektrisüsteemid

sünkroniseeriti Mandri-Euroopa sagedusalaga,

tagades suurema energiasõltumatuse ja varus-

tuskindluse.

Energiasüsteemi piisavus

Euroopa Liidu ja liikmesriikide ambitsioonikad

kliimapoliitika eesmärgid on tõstatanud elekt-

risüsteemi varustuskindluse seisukohalt olulise

küsimuse – kuidas tagada energiasüsteemi pii-

savus olukorras, kus süsinikuintensiivsed, paind-

liku reguleerimisvõimega tootmisvõimsused

tõrjutakse turult välja? Kliimapoliitika suunab

energiaturgu taastuvenergia poole, kuid see toob

kaasa vajaduse uute lahenduste järele, et kind-

lustada pidev ja usaldusväärne elektrivarustus.

Selle väljakutse lahendamiseks oleme seadnud

miinimumeesmärgiks tagada, et kolme aasta

perspektiivis vastaks Eesti elektrivarustuse tase

varustuskindluse normile. 2024. aasta alguses oli

varustuskindluse sihtväärtuse piirangutundide

arv (Loss of Load Expectation – LOLE) 9 tundi

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

14

aastas, ning andmata jäänud elektrienergia ko-

gus (Expected Energy Not Served – EENS) 6 GWh

aastas. 2024. aastal viidi riigi tasandil ellu regu-

latiivsed muudatused, mille tulemusel kehtestati

uus LOLE miinimumeesmärk – 8 tundi aastas,

aidates kindlustada varustuskindluse normidele

vastava elektrisüsteemi ka tulevikus.

Kolmeaastane perspektiiv varustuskindluse

eesmärgi täitmiseks jätab piisava ajavaru, et

vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid süs-

teemipiisavuse reservide tagamiseks juhul, kui

tavapärane turumehhanism ei suuda neid piisa-

valt katta.

Koostöös ENTSO-E ja teiste Euroopa süstee-

mihalduritega oleme regulaarselt läbi viinud

energiasüsteemi piisavuse analüüse, et hinnata

süsteemi töökindlust ja ennetada võimalikke

riske. Lisaks sellele, et tagada varustuskindlus ka

keerukamates tingimustes, viisime läbi konser-

vatiivsema riikliku süsteemivõimekuse analüüsi

(NRAA), mis annab täiendava hinnangu Eesti

elektrisüsteemi suutlikkusele ning aitab kindlus-

tada energiajulgeolekut.

2024. aasta riikliku süsteemivõimekuse analüüs

(NRAA) kinnitab, et Eestis ei esine varustuskind-

luse probleemi vähemalt kuni 2028. aastani, kui

tagatakse vähemalt 882 MW kindlaid võimsusi.

Analüüsi kohaselt on LOLE 6,2 tundi aastas ja

EENS 0,7 GWh aastas, mis vastab Eesti varustus-

kindluse normidele.

Varustuskindluse tagamiseks on olemas selge

plaan. Eesti elektrisüsteemis on kuni 2030.

aastani vaja umbes 1000 MW juhitavat tootmis-

võimsust ning seejärel ca 1200 MW. Praegu on

Eestis installeeritud juhitavat tootmisvõimsust

ligikaudu 1800 MW, kuid töökindluse väljakutse-

te ja tehniliste piirangute tõttu on tegelikult kät-

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

15

tesaadavat kindlat tootmisvõimsust mõnevõrra

vähem. Siiski on see piisav, et tagada varustus-

kindlus lühemas perspektiivis.

Samas on Eestis ja kogu regioonis varuvõimsus

aasta-aastalt vähenemas, mistõttu on oluline

säilitada olemasolevad tootmisvõimsused ja

investeerida uutesse lahendustesse. Kuna osa

juhitavatest tootmisvõimsustest ei ole turutin-

gimustes konkurentsivõimelised, tuleb luua toe-

tusmeede nende säilitamiseks. Plaani kohaselt

rakendatakse alates 2026. aastast saartalitluse

reserv, mis on kiiresti kasutusele võetav meede.

Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamisel, eel-

datavalt 2027. aastal, võib saartalitluse reservi

asendada strateegilise reserviga, mis tagab pike-

maajalise lahenduse juhitava tootmisvõimsuse

säilitamiseks ja varustuskindluse tugevdamiseks.

Oleme välja kuulutanud sagedusreservide pika-

ajalise hanke, mille tulemused selguvad 2025.

aasta teises pooles. Riigihanke kaudu soetame

elektriturult kuni 500 MW tootmis- ja salvestus-

võimsusi, mis on vajalikud Eesti elektrisüsteemi

sageduse iseseisvaks juhtimiseks pärast sünkro-

niseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Balti riigid said Euroopa Komisjonilt erandi,

mis võimaldab reservide hankimist kaheksaks

aastaks ette, alates sünkroniseerimisest Mand-

ri-Euroopa sagedusalaga ehk kuni 2033. aastani.

Hanke vastu on olnud suur huvi – praeguseks on

registreerunud 29 ettevõtjat, mis kinnitab turu-

osaliste valmisolekut pakkuda vajalikke lahendu-

si varustuskindluse tagamiseks.

Eesmärk 2: tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet

Elektri- ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame

panustada elektri ja gaasi hinda kolme parameet-

ri kaudu.

Läänemere-äärsete riikidega elektrihinna tase-

me võrdsustamiseks peavad olemasolevad pii-

riülesed võimsused olema maksimaalselt töös.

Läänemere-äärsete riikidega võrreldava elektri-

hinna tagamiseks on kriitilise tähtsusega hoida

piiriülesed ühendused maksimaalselt töös.

Nende kõrge kasutatavus võimaldab tagada, et

Eesti hinnapiirkonna elektri- ja gaasihind püsiks

võimalikult lähedane naaberriikide tasemele.

Selleks keskendume piiriüleste ühenduste töö-

kindluse ja efektiivsuse tagamisele ning opti-

meerime nende kasutust ka pudelikaelatundidel,

et need oleksid võimalikult suure osa ajast kät-

tesaadavad. See aitab vähendada hinnakõikumisi

ning suurendab Eesti energiasüsteemi konku-

rentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

2024. aasta jaanuaris tabas EstLink 2 ühendust

rike, mille tagajärjel see lakkas töötamast. Enne

seda oli EstLink 2 üks töökindlamaid alalisvoo-

luühendusi Läänemere piirkonnas. Rikkekoht

tuvastati 2024. aasta veebruari lõpus koostöös

Soome põhivõrguettevõttega ja kuna see paik-

nes Eesti rannikumeres, langes rikke kõrvalda-

mise vastutus Eleringile.

Tööde kiireks läbiviimiseks rajati rannikumerre

vajalik infrastruktuur, et kaabel võimalikult kii-

resti parandada. Rikke likvideerimiseks asendati

umbes 300-meetrine kaablilõik reservkaabliga

ning ühendati olemasoleva kaabelliiniga. Augus-

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

16

ti alguses valmis merepoolne ühendusmuhv,

mis paigaldati rannikumerre rajatud platvormil.

4.  septembril 2024 anti EstLink 2 uuesti turu

käsutusse, taastades täies mahus Eesti ja Soome

vahelise elektriühenduse ning kindlustades va-

rustuskindluse Balti regioonis.

25. detsembril 2024 lülitus Eesti-Soome alalis-

vooluühendus EstLink 2 avariiliselt uuesti välja.

Rikke põhjuseks on füüsiline kahjustus, mille

asukoht tuvastati Soome lahe põhjas. Kuna kah-

justus leidis aset Soome vetes, vastutab paran-

dustööde eest Soome süsteemihaldur Fingrid.

26. detsembril 2024 uuendas Fingrid turuteadet

(Nord Pool – UMM Platform), milles märgiti, et

varasema kogemuse põhjal võivad parandustööd

kesta kuni 1. augustini 2025. Kui rikke kõrvalda-

mise tähtaeg muutub, ajakohastatakse ka turu-

teadet.

Teeme kõik endast oleneva, et EstLink 2 taasta-

da nii kiiresti kui võimalik, kuna see ühendus on

kriitilise tähtsusega mitte ainult Eesti ja Soome

hinnapiirkondadele, vaid ka kogu Baltimaade ja

Põhjamaade elektrisüsteemi varustuskindlusele.

EstLink 2 rike ei mõjuta 2025. aasta veebruari

alguses kavandatud Balti riikide lahtiühendamist

Venemaa kontrollitud sagedusalast ja ühinemist

Mandri-Euroopa elektrivõrguga.

Balti riikides on piisavalt juhitavaid tootmis-

võimsusi ja välisühendusi, et tagada sünkroni-

seerimise edukas läbiviimine ka ilma EstLink 2

ühenduseta. Elektrisüsteemi varustuskindlus

ja üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse on

hoolikalt ette valmistatud, arvestades võima-

likke riske ja tagades alternatiivsed lahendused

stabiilsuse säilitamiseks.

Õhuke elektrivõrk

Teine oluline eesmärk on suurendada elektrivõrgu

efektiivsust ja kohandada seda pikaajaliselt vas-

tavalt muutuvale tootmisele ja tarbimisele, samal

ajal hoides ülekandevõrgu tariifi kontrolli all.

Meie pikaajaline siht on tagada, et järgmise viie

aasta asendusinvesteeringud jääksid alla sama pe-

rioodi reguleeritud varade kulumile. See strateegia

võimaldab säilitada võrgu töökindluse ja ajakoha-

suse, vähendades samal ajal survet tariifidele ning

tagades pikaajalise finantsilise ja tehnilise jätku-

suutlikkuse.

Kuna on oluline vähendada andmata jäänud ener-

gia mahtu, tuleb võrgu opereerimisel rakendada

efektiivsemaid ja uuenduslikumaid lahendusi ning

tehnoloogiaid. Selleks rakendasime 2024. aasta

jaanuarist kahepaketilise võimsuspõhise tariifi-

komponendi, mis aitab võrgu kasutust täpsemalt

suunata ja paremini varustuskindlust tagada.

Selle muudatuse ajendiks on ülekandevõrgu muu-

tuv roll – hajatootmise arenguga on see järjest

enam muutumas energia ülekandjast energia

kättesaadavuse ja süsteemi töökindluse tagajaks.

Sellest tulenevalt on oluline saada selgem sisend

klientide võimsusvajaduste kohta, et kavandada

võrgu arengut pikaajaliselt ja tagada süsteemi sta-

biilsus ka tulevikus.

Võimsuskomponendil põhinev tariif annab selge

ülevaate sellest, kus on vaja võrku tugevdada ja kus

on võimalik seda tulevikus optimeerida. Lisaks loob

see soodsamad tingimused salvestusvõimekuste

turule tulekuks, kuna võimaldab paindlikumat ja

õiglasemat kulude jaotust võrreldes traditsioonili-

se energiapõhise tariifiga.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

17

Samas on üleminek uuele tariifimudelile 2024. aas-

tal mõjutanud ettevõtte tulusid, kuna kliendid on

aasta jooksul oma kasutusvõimsusi optimeerinud,

vähendades seeläbi võrgutasusid. Selle tulemu-

sena oli vajalik kohandada võrguteenuse tariifi, et

tagada võrgu pikaajaline jätkusuutlikkus ja varus-

tuskindlus.

Hästi töötav turukorraldus

Kolmas oluline aspekt konkurentsivõimelise

energiahinna tagamisel on hästi toimiva turukor-

ralduse ja -platvormide arendamine, mis edenda-

vad konkurentsi ning võimaldavad laiaulatuslikku

ja läbipaistvat energiaturgu.

2024. aasta novembris viisime läbi üleriigilise

elektri andmevahetusplatvormi Andmeladu

väljavahetamise. Andmeladu alustas tööd 2013.

aastal, kui Eestis avanes elektriturg, kuid kiiresti

arenevas energiasektoris vajas süsteem põhja-

likku uuendamist.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Andmevahetusplatvorm on mastaapne infosüs-

teem, kuhu koondatakse elektritarbijate ja -toot-

jate võrgu- ja tarnelepingute andmed ning mõõ-

tepunktide ja tarbimise/tootmise info. Platvormi

kaudu toimub elektrituruseaduse alusel võrgu- ja

tarnelepingute registreerimine ning andmete

vahetus energiamüüjate ja võrguettevõtjate va-

hel, mis on vajalik nii täpseks arveldamiseks kui

ka tarbijatele paremate pakkumiste tegemiseks.

Uuendatud andmevahetusplatvorm tagab suure-

ma efektiivsuse, turu läbipaistvuse ning võimal-

dab paremat teenust nii energiatarbijatele kui ka

turuosalistele.

Platvormi uuendamine oli hädavajalik, kuna se-

nine versioon oli kasutuses alates 2013. aastast,

mistõttu olid tehnoloogiad vananenud ja and-

memahud kordades kasvanud. Senine süsteem

ei suutnud enam toetada kaasaegse energiaturu

vajadusi ning muutuste tempo nõudis kaasaeg-

semat ja paindlikumat lahendust.

18

Üks olulisemaid ajendeid uuele platvormile üle-

minekuks oli elektrisüsteemi tasakaalustamise

eeskirjast tulenev turukorralduse muudatus, mis

jõustub 1. jaanuaril 2025 ja millega minnakse üle

15-minutilisele bilansiperioodile. Selle muuda-

tuse kohaselt hakkavad võrguettevõtjad alates

1. jaanuarist 2025 edastama platvormile 15-mi-

nutilise täpsusega mõõteandmeid, mis tagab

täpsema arveldamise ja süsteemi efektiivsema

tasakaalustamise.

Uue andmevahetusplatvormi arendustööd

algasid 2022. aastal ning süsteem on kavanda-

tud töötlema üle 767 600 elektri mõõtepunkti

andmeid. Lisaks elektriandmete uuendusele on

sama üleminek 2025/2026. aastatel planeeritud

ka gaasi mõõtepunktide osas, mis ühtlustab

energiaturu andmehalduse ja loob võimaluse pa-

remateks digilahendusteks nii tarbijatele kui ka

turuosalistele.

Uued energiakandjad

Vesinikukoridori projekt on oluline osa Euroopa

üleminekus säästvale ja süsinikuvabale majan-

dusmudelile, toetades Euroopa Liidu kliimaees-

märkide saavutamist ning suurendades regiooni

majanduse konkurentsivõimet. Projekt tugevdab

energiajulgeolekut ja tarnekindlust nii Lääneme-

re piirkonnas kui ka kogu Euroopas, luues sidusa

vesiniku tarneahela, mis ühendab tänased ja

tulevased vesinikutarbijad taastuvenergial põhi-

neva vesinikutootmisega.

Vesinikukoridor aitab kaasa olemasoleva tööstu-

se süsinikheitmete vähendamisele ning loob uue

kestliku tööstuse, mis toetab Euroopa majandu-

se rohepööret ja kindlustab selle energiasõltuma-

tust.

2024. aasta suvel lõpetasid Soome, Eesti, Läti,

Leedu, Poola ja Saksamaa ONTRAS gaasi põhi-

võrguettevõtjad Põhjamaade–Balti vesinikuko-

ridori (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor – NBHC)

eeluuringu etapi. See tähistab olulist sammu

vesinikutaristu arendamisel, et toetada Euroopa

üleminekut puhtale energiataristule ja tugevda-

da regiooni energiajulgeolekut.

2024. aasta aprillis andis Euroopa Komisjon

Põhjamaade–Balti vesinikukoridori projektile

Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühen-

damise tegevuskava (BEMIP Hydrogen) raames

ühishuviprojekti (PCI) staatuse. See staatus avas

projektipartneritele võimaluse taotleda Euroopa

kaasrahastust kavandatavate tegevuste elluvii-

miseks.

2024. aasta oktoobris esitasid põhivõrguette-

võtjad Euroopa ühendamise rahastu (Connecting

Europe Facility – CEF) kaudu taotluse projekti

teostatavusuuringu etapi kaasrahastamiseks.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

19

Euroopa rahastusotsus peaks selguma 2025.

aasta esimeses kvartalis, mis määrab projekti

edasise arengusuuna ja rahastusvõimalused.

Eesmärk 3: Eesti kliimaneutraal- suse saavutamine

Eesti on seadnud endale ambitsioonika ees-

märgi, mille kohaselt peab alates 2030. aastast

kogu summaarne aastane elektri lõpptarbimine

olema kaetud taastuvenergiaga. Selle eesmärgi

saavutamiseks peab Eesti elektri põhivõrguga

olema võimalik liita vähemalt 5 500 MW toot-

missuunalist võimsust.

Kuna põhivõrgu taristu arendamine – sealhul-

gas õhuliinide ja alajaamade planeerimine ning

rajamine – on ajamahukas protsess, on vajalik

pikaajaline ettevalmistus. Tänaste prognoosi-

de kohaselt jõuab suurem osa uusi taastuve-

nergia tootmisvõimsuste arendajaid Eleringi

liitumisprotsessi alles 2027.–2028. aastal, kuid

ühendusi soovitakse riigi eesmärgist tulenevalt

2030. aastaks. Praegune liitumissüsteem, mis

põhineb tehniliste lahenduste, planeeringute,

hangete ja ehituste järjestikulisel elluviimisel,

kujuneks sellises ajaraamis pudelikaelaks, aeg-

lustades võrguühenduste loomist.

Selle väljakutse lahendamiseks alustasime

2023. aastal uue liitumiskontseptsiooni välja-

töötamist, mis võimaldaks võrgu arendamist

etteplaneeritult ning looks tulevikus võima-

luse pakkuda liitujatele fikseeritud hinnaga

liitumisvõimalust. Fikseeritud hind suurendaks

arendajate kindlustunnet ja võimaldaks pare-

mat planeerimist pikaajaliste investeeringute

tegemisel. Uue lahenduse rakendamine eeldab

aga regulatiivse keskkonna muutust, et tagada

võrgu arendamise ja liitumisprotsessi kiirem

ning paindlikum elluviimine.

2024. aastal valmis elektrivõrgu arengukava

esmane versioon, mis arvestab nii riigi taastu-

velektri eesmärkide saavutamiseks vajalikke

investeeringuid kui ka tegevusi kriisivalmi-

duse tõstmiseks. Lisaks käsitleb arengukava

koostööd Elektrileviga, et koordineerida võrgu

arendamist ning tagada süsteemi stabiilsus ja

tõhusus.

Dokumendis on põhjalikult analüüsitud erine-

vaid taastuvelektri lisandumise stsenaariume

Eesti maismaal, samuti on arvestatud mere-

tuuleparkide ja päikeseenergia tootmisvõim-

sustega. Kui seni on Elering arendanud võrku

laekunud liitumistaotluste alusel, siis plaani-

tavate seadusemuudatuste jõustumisel algab

võrgu ettearendamine, mis kiirendab uute toot-

misvõimsuste liitmist ja toetab taastuvenergia

eesmärkide täitmist 2030. aastaks.

Eesmärgi saavutamiseks on hinnanguliselt vaja

liita veel umbes 3000 MW uusi tootmisvõimsusi

lisaks juba olemasolevatele ja liitumisprotsessi

läbivatele taastuvelektri tootmisüksustele.

Uue liitumismudeli ja võrgu ettearendamise ra-

kendamine võimaldab seda eesmärki kiiremini

ja tõhusamalt täita, tagades samal ajal elekt-

risüsteemi töökindluse ja pikaajalise jätkusuut-

likkuse.

Teise olulise muudatusena hakkab Elering uusi

tootmisvõimsusi liitma fikseeritud liitumistasu

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Vesinikukoridor aitab kaasa olemasoleva töös- tuse süsinikheitmete vähendamisele ning loob uue kestliku tööstuse, mis toetab Euroopa ma- janduse rohepööret ja kindlustab selle energia- sõltumatust.

20

alusel, mis tagab liitujatele selguse liitumis-

kulude osas ning lihtsustab äriplaanide koos-

tamist ja investeerimisotsuste langetamist.

Fikseeritud liitumistasu suurus sõltub sellest,

kas uus elektrijaam liidetakse ülekandevõrguga

330-kilovoldisel või 110-kilovoldisel pingel.

Kui Riigikogu võtab vastavad seadusemuuda-

tused vastu 2025. aasta kevadel, esitab Elering

uued liitumise tüüptingimused ja metoodika

konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Plaani

kohaselt võiks uus süsteem jõustuda 2025.

aasta sügisel, kiirendades tootmisvõimsuste

liitumisprotsessi ning toetades taastuvenergia

eesmärkide täitmist.

Euroopa Liidu Taastekava (RRF) paketi raames

teostatavad Lääne-Eesti ja saarte piirkonna

110  kV võrgutugevdused hõlmavad liinide re-

konstrueerimist, uute liinide rajamist ja gabarii-

tide tõstmist, et suurendada võrgu töökindlust

ja läbilaskevõimet. Gabariitide tõstmine ning

uute liinide ehitamine võimaldab vähendada pii-

ranguid uute võimsuste liitmisel ja koormuste

kasvul, mis on oluline taastuvenergia laiemaks

integreerimiseks.

Oluline arendus on Lihula 330/110 kV alajaama

rajamine, mis aitab vähendada Lääne-Eesti

110  kV liinide koormust, minimeerides pin-

gelangusest tingitud negatiivseid mõjusid ja

energiakadu. Nende investeeringute tulemusel

paraneb võrgu läbilaskevõime ja töökindlus,

moderniseeritakse vananenud taristu ning

kõrvaldatakse võrgu pudelikaelad. Samuti suu-

reneb elektrivõrgu vastupidavus kliimamuutus-

tele, sealhulgas paraneb tormikindlus.

2024. aastal viisime läbi hankeid ja alustasime

RRF (Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusra-

hastu) investeeringute elluviimist. 2026. aas-

taks rekonstrueerime Kiisa–Rummu ja Must-

vee–Paide õhuliinid, ehitame Võiküla–Orissaare

paralleelliini, rajame Väikese väina teise 100 kV

merekaabli ning laiendame Lihula ja Orissaare

110 kV alajaamasid. Lisaks on elluviimisel Pai-

de–Kiisa 330 kV kõrgepingeliini rekonstrueeri-

mine.

RRF investeeringud on kavas lõpule viia 2026.

aasta lõpuks, mis aitab tagada elektrivõrgu sta-

biilsuse ning võimaldab uute tootmisvõimsuste

ja tarbimise kasvu toetava võrguarhitektuuri

väljaarendamist.

Selleks, et olla süsinikuneutraalse energia-

süsteemi eestvedaja ja võimaldada Eesti

elektritarbijatel kasutada tervikväärtusahe-

las kliimaneutraalset energiat, oleme võtnud

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

21

suuna muuta Elering kliimaneutraalseks 2030.

aastaks. See tähendab, et vähendame oma

tegevusest tulenevat süsiniku jalajälge ning

rakendame meetmeid, et ka energia transpordi

keskkonnamõju oleks minimaalne.

Eesmärgi saavutamiseks keskendume võrgu

opereerimise ja arendamise süsinikujalajälje vä-

hendamisele, energiatõhususe suurendamisele

ning roheenergia lahenduste kasutuselevõtule

kogu elektri- ja gaasisüsteemis. Nii tagame, et

Elering toetab Eesti energiasüsteemi ülemine-

kut süsinikuvabale tulevikule, aidates samal

ajal säilitada varustuskindluse ja konkurentsi-

võimelise energiaturu.

Eesmärk 4: pühendunud töötajad

Energiasektori talentide kõrge nõudlus, madal ül-

dine töötuse tase ja palgafondi surve muudavad

andekate inimeste hoidmise järjest keerulise-

maks. Selleks, et säilitada tugev meeskond ning

saavutada järgmise viie aasta ambitsioonikad

eesmärgid, on kriitilise tähtsusega tugev mees-

konnavaim ja hea töökultuur. Pühendunud tööta-

jad on oma töös õnnelikumad, produktiivsemad

ning suudavad anda suurema panuse Eleringi

missiooni täitmisse.

Töötajate pühendumuse juhtimisel on oluline

reaalsed tulemid, mis toetavad ettevõtte stra-

teegiliste eesmärkide saavutamist. Oleme igal

aastal läbi viinud pühendumuse uuringu ja sead-

nud eesmärgiks hoida ettevõtte pühendumuse

indeks üle 70% taseme. 2024. aastal püsis meie

inimeste pühendumuse indeksi tase kõrgel – 82%

(2023: 84%), kusjuures uuringus osales 91% töö-

tajatest.

Esmakordselt mõõtsime ka TRI*M indeksit, mis

näitas Eleringi tulemuseks 86, mis on märkimis-

väärselt kõrgem kui Eesti juhtide ja tippspet-

sialistide keskmine tase (74). See peegeldab,

et Eleringi töötajate seotus ja pühendumus on

konkurentsitult kõrge.

Viimased aastad on olnud Eleringi jaoks era-

kordselt intensiivsed, kuna meie spetsialistid

on viinud ellu kiirendatud riskide maandamise

meetmeid, töötades ühiskonna kõrgendatud

tähelepanu all ja erinevate osapoolte huvide vas-

tandumise tingimustes. Et säilitada ja tugevdada

meie meeskonna võimekust, keskendume ka

järgmistel aastatel keskastme juhtide oskuste

arendamisele, juhtimiskvaliteedi tõstmisele ning

ühtse ettevõttekultuuri hoidmisele.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

22

Eesmärk 5: kliendirahulolu

Eleringil on neli peamist teenusesegmenti: elekt-

ri- ja gaasivõrguteenus, elektri- ja gaasisüsteemi-

ga liitumise teenus, elektri- ja gaasibilansiteenus

ning taastuvenergia toetuste makseagentuur.

Kuna energiasüsteem ja -turud läbivad klii-

ma- ja geopoliitilistest väljakutsetest tingituna

suuri muutusi, on Eleringi edu tihedalt seotud

klientide rahuloluga. Eelkõige ootavad uued

võrguühendustega liitujad, sealhulgas tuule- ja

päikeseenergia tootjad, et Elering toimiks kiirelt

ja tõhusalt.

Oleme teinud olulisi samme, et kujundada kliendi-

keskne töökultuur ning viime igal aastal klientide

seas läbi tagasisideuuringu kõikides teenuseseg-

mentides. See aitab hinnata nii teenuste täpsust

kui ka üldist kliendirahulolu. Meie eesmärk on

hoida kliendirahulolu üle 65% taseme.

2024. aasta küsitluse põhjal oli Eleringi kliendira-

hulolu 75% (2023. aastal 66%), mis näitab selget

paranemist. Eelkõige on bilansiteenuse klientide

rahulolu märgatavalt tõusnud, mida on toetanud

sünkroniseerimise ja uute turgude läbipaistev

kommunikatsioon. Samuti on hea tõdeda, et võr-

guteenuse kliendid hindavad kõige tähtsamaks

teenuse kvaliteeti, mis on ka kõrgeima rahulolu

tasemega aspekt.

Liitumisteenuse klientide seas on suurimad

ootused liitumise kiiruse ja hinna parandamise

osas. Selleks rakendame 2025. aastal fiksee-

ritud liitumise hinna ja võrgu ettearendamise

kohustuse kontseptsiooni, mis peaks kiirendama

liitumisprotsessi ning looma suurema kindluse

arendajatele.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

Kuigi 2024. aasta tulemused olid mõjutatud välisteguritest, jätkame võrguteenuste ja turu- korralduse optimeerimist, et tagada majanduslik jätkusuutlikkus ja kindlustada omanikele pika- ajaline lisandväärtus.

23

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Eesmärk 6: majandusliku lisand- väärtuse loomine

Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paigu-

tatud kapital tooks eesmärgipäraselt väärtust.

Selle hindamiseks jälgime majandusliku lisand-

väärtuse metoodikat (EVA), mis võrdleb teenitud

kasumit omanike oodatava kasumiga.

Kui 2023. aastal oli EVA positiivne, siis 2024.

aasta EVA oli -5,5 miljonit eurot. Peamised mõjud

tulenesid ITC (ülekandevõimsuste jaotustulu) vä-

henemisest, mis oli tingitud EstLink 2 ühenduse

väljalangemisest. Lisaks mõjutas tulemust ka

elektritariifi uutele hinnapakettidele üleminek,

mis võimaldas klientidel kohandada oma võrgulii-

tumise mahtu aasta jooksul. See tingis vajaduse

kohandada tariife ning viia need uuesti kooskõlla

Konkurentsiametiga, mis avaldas täiendavat

mõju ettevõtte tuludele.

Kuigi 2024. aasta tulemused olid mõjutatud

välisteguritest, jätkame võrguteenuste ja turu-

korralduse optimeerimist, et tagada majanduslik

jätkusuutlikkus ja kindlustada omanikele pika-

ajaline lisandväärtus.

24

25

Majanduskeskkond

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja

gaasi ühendsüsteemihaldur, mille põhieesmärk

on tagada Eesti tarbijatele igal ajahetkel usal-

dusväärne ja kvaliteetne energiavarustus.

Venemaa agressioon Ukraina vastu on olnud ka

2024. aastal oluliseks faktoriks, mis kujundab

Eesti majanduslikku ja poliitilist keskkonda.

Agressioonil on olnud oluline mõju nii toorme

hindadele, sisemajanduse kogutoodangule, int-

ressidele kui ka inflatsioonile. Venemaa agres-

sioon Ukraina vastu vähendab nõudlust ja suu-

rendab inflatsiooni kogu maailmas. Eesti on oma

geopoliitilisest asukohast tulenevalt oluliselt

mõjutatud. Samuti nõuab Eesti geograafiline

lähedus Venemaale tugevat keskendumist julge-

olekule. 2024. aastal suurenes kaitsekulutuste

eelarve 1,33 miljardi euroni, mis on enam kui 3%

SKP-st (sisemajanduse kogutoodangust), 2023.

aastal jäi vastav näitaja pisut alla 3% SKP-st.

2025. ja 2026. aastaks on planeeritud julgeole-

kumaksu kogumine, et suurendada Eesti riigi

kaitsevõimet kolmes osas: käibemaks suureneb

2 protsendipunkti võrra 22%-lt 24%-ni alates

01. juulist 2025, füüsilise isiku tulumaksu tõs-

tetakse 2% võrra alates 01. jaanuarist 2025 ning

1. jaanuarist 2026 rakendub julgeolekumaks, mis

on 2% ettevõtte maksueelsest kasumist.

Kui 2023. aastal oli SKP (sisemajanduse kogu-

toodangu) kasv püsihindades negatiivne -3,1%,

siis Eesti Panga prognoosi kohaselt eeldatakse

2024. aastal negatiivset SKP-d 0,7%. Uuesti

positiivset SKP-d eeldatakse prognoosi kohaselt

2025. aastal. Kui majandus on 2022. ja 2023.

aastal ning veel ka 2024. aastal näidanud lan-

gustrendi, siis alates 2016. aastast negatiivsel

poolel olnud EURIBOR pöördus 2022. aastal

tõusule ning 2023. aasta lõpul oli keskmine 6 kuu

EURIBOR kogunisti 4%. 2024. aastal hakkas

EURIBOR pisut langema ning alates 2024. aasta

novembrist on langenud taas pisut alla 3%.

Paradoksaalselt jätkub vastuoluline olukord

tööjõuturul, kus ühelt poolt on keeruline leida

kvalifitseeritud tööjõudu, teisalt on töötuse

määr pigem tõusutrendis. 2024. aastal ulatus

töötuse määr kolmanda kvartali lõpul, mis

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

26

peegeldab ka eeldatavat aasta lõpu määra,

7,4%-ni (2023. aastal oli töötuse määr 6,4%).

Samas on hindade kasv avaldanud olulist mõju

palgasurvele, mille suurem mõju avaldus juba

2023. aastal ning jätkus 2024. aastal. Kui 2023.

aastal oli keskmise brutopalga kasv 11,4%, siis

2024. aasta kolmandas kvartalis kasvas kesk-

mine brutopalk võrreldes 2023. aasta kolmanda

kvartaliga 8,1% (2023. aasta kolmandas kvar-

talis 10,4%). Eesti pank prognoosib 2024. aasta

brutopalga kasvuks 7,8%. Brutopalga kasv

aeglustub nii 2025. kui 2026. aastal vastavalt

5,9% ja 5,1%.

Pärast märkimisväärset inflatsiooni kasvu 2022.

aastal tasemeni 19,4%, mis pisut aeglustus

2023. aastal ulatudes 9,2%, aeglustus üldine

hinnakasv 2024. aastal 3,5%-ni. Võrreldes eu-

roala keskmise inflatsiooniga oli inflatsioon

2022. aastal märkimisväärselt suurem ja kuigi

vahe 2024. aastal kahanes, on Eesti inflatsioon

protsendi võrra kõrgem ning mõjutab Eesti kon-

kurentsivõimet üldiselt.

Hindade kasv avaldab mõju nii palgakuludele,

energiakuludele, sh võrgukadudele kui muudele

teenustele ning sel on oluline mõju investeerin-

gute maksumusele. Investeeringute maksumust

mõjutab ka asjaolu, et investeeringute mahud

elektrisektorisse on seoses taastuvenergia

investeeringutega oluliselt kasvanud nii meil

kui mujal ning kuigi ehitushinnaindeksi kasv on

inflatsiooni kasvust madalam, olles 2023. aastal

6,1% ja eelduslikult jäädes 2024. aastal alla 3%,

siis elektriinvesteeringute maksumused on kor-

dades kasvanud.

Majandustegevuse olemus

Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti

kaheks:

a. reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus;

b. mittereguleeritud tegevusalad.

Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja

gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate

elektri- ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgu-

tegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud te-

gevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka varade

osas, nagu on näha järgnevalt graafikult.

2023

Äritulud 2024

Reguleeritud Mittereguleeritud

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2022

Ärikasum 20202021 2024

45%

55%

Vara kokku 20222023 2021

20%

80%

20242020

48%

52%

2023

39%

61%

56%

44%

47%

53%

44%

56%

20%

80%

41%

59%

53%

47%

49%

51%

35%

65%

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

27

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Võrgutegevus on reguleeritud tegevus ning luba-

tud võrgutasud kinnitab Konkurentsiamet. Re-

gulaator hindab sealjuures võrgutasude taotluses

esitatud kulude põhjendatust ning annab ette

põhjendatud tootluse, mis on arvutatud Capital Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud koosne-

vad nii elektri kui gaasi ülekande osas vajalikest

tegevuskuludest, kapitalikulust ning lubatud tu-

lukusest. Ärikasum saadakse reguleeritud vara ja

kapitali põhjendatud tootluse (WACC) korrutisena.

Ettevõttel on kokku 36 elektri võrguteenuse klienti

ning 9 gaasi võrguteenuse klienti (2023: 32 elektri

võrguteenuse klienti ning 10 gaasi võrguteenuse

klienti). Suurim osa ehk 92,2% võrguteenuse

tuludest (2023. aastal 94,4%) tuleb klientidelt,

kes on loomulike monopolidena tegutsevad re-

guleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrguteenuse

osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ, kelle

osa võrguteenuse tuludest ulatub 67,5%-ni (2023.

aastal 91,1%). Elektrilevi on Eesti riigi omanduses

oleva Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotus-

võrguettevõte.

Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisne-

vad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse

osutamises.

Et tagada elektrisüsteemi stabiilne sagedus, peab

süsteem olema tasakaalus, st tootmine peab igal

ajahetkel võrduma tarbimisega. Selleks peavad ka

kõik turuosalised olema samamoodi tasakaalus

ning enamik neist ostabki oma elektribilansi ta-

sakaalustamise teenust sisse bilansihalduritelt.

Elering omakorda osutab bilansihalduritele nende

elektribilansi tasakaalustamise teenust. Elekt-

ribilansi bilansihaldureid, kellele Elering teenust

osutab, on 18 (2023. aastal 19).

Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted

on sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise

põhimõtetega. Ainuke erinevus seisneb selles, et

gaasisüsteem ei pea olema igal hetkel tasakaalus.

Kui gaasi tarbimine on juurdevoolust suurem, siis

rõhk süsteemis alaneb ning vastupidi. Eleringi kui

gaasi süsteemihalduri ülesanne on hoida rõhk lu-

batud piires. Selleks ostab ja müüb Elering gaasi

bilansihalduritele bilansigaasi. Bilansihaldureid,

kellega bilansigaasi ost ja müük toimub, on 12

(2023. aastal 11).

Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on vä-

heoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse

selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle

osutamiseks vajalikud kulud.

28

Majandustulemused

Olulisemad finantsnäitajad

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

2024 2023 2022 2021 2020

Müügitulu (mln €) 214,3 244,7 387,0 201,4 137,1

Muud äritulud (mln €) 11,6 10,1 11,1 6,7 5,3

Ärikulud (mln €) 208,2 226,5 378,2 199,1 109,8

Ärikasum (mln €) 17,6 28,3 19,9 9,0 32,6

Kulumieelne ärikasum (mln €) 70,8 81,8 67,5 54,6 72,7

Finantstulud / (finantskulud) (neto) (mln €) -2,3 -2,0 2,4 2,3 2,3

Tulumaks (mln €) -4,3 2,3 0,0 1,6 5,0

Puhaskasum (mln €) 15,7 28,0 17,4 5,1 25,3

Ärikasumi marginaal 8,2% 11,6% 5,1% 4,5% 23,8%

Kulumieelse ärikasumi marginaal 33,0% 33,4% 17,5% 27,1% 53,0%

Puhaskasumi marginaal 7,3% 11,4% 4,5% 2,5% 18,5%

Omakapitali tootlus 3,8% 7,1% 4,5% 1,3% 6,5%

Omakapitali suhe varadesse 25,3% 28,2% 27,3% 32,3% 36,0%

Neto laenukohustus / kulumieelne ärikasum (mln €) -0,4 0,1 1,2 4,8 3,9

Investeeringud põhivarasse (mln €) 233,1 183,6 118,8 78,8 85,0

Dividendid (mln €) 20,0 13,5 0,0 10,0 25,6

Kulumieelne ärikasum= Ärikasum+kulum Omakapitali tootlus=Puhaskasum/keskmine omakapital Omakapitali suhe varadesse=Omakapital/Varad kokku Neto laenukohustus= Võlakohustused – raha ja raha ekvivalendid

29

Tulud

Tulud kokku moodustasid 225,9 miljonit eurot

(2023. aastal 254,8 miljonit eurot). Ettevõtte

olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis

moodustas müügitulust 57,9% või 124,1 miljonit

eurot (2023. aastal 58,3% või 142,7 miljonit eu-

rot). Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustas

68,8% elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud,

22,6% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning

8,6% muud võrguteenusetulud (2023. aastal

64,7%, 10,1% ja 25,2%). 2022.–2024. aastal kaeti

Konkurentsiametiga kooskõlastatult tariifis

mittesisalduvad elektri võrgukaod kogunenud

võimsusjaotustasust eeldusel, et võimsusjao-

tustasu jääk on piisav piiriüleste investeeringute

finantseerimiseks. Kokku võrguteenuste tulust

91,4% moodustas võrgutariifidega reguleeritud

tulu (2023. aastal 74,8%).

60-86% ülekandetuludest nii elektris kui gaasis

teenitakse oktoobrist kuni maini.

Võrreldes 2023. aastaga kasvasid 2024. aastal

gaasiteenuste tulud märkimisväärselt, samal

ajal kui elektri võrguteenuste tulud vähenesid

7,6%. Gaasi võrguteenuste hinnad, mis hakkasid

kehtima alates 4. detsembrist 2023, tõid kaasa

peaaegu kahekordse kasvu gaasi võrgutee-

nuse müügitulus. Gaasi võrguteenuste tulude

kasvu toetas ka gaasi tarbimise suurenemine,

kus kogused kasvasid 8,5% võrra, 3,4 TWh-lt

3,7 TWh-ni.

Alates 1. jaanuarist 2024 hakkasid kehtima uued

elektri võrgutasu hinnapaketid, mis sisaldavad

osalist või täielikku püsitasukomponenti. See

muudatus aitab maandada riski, mis kaasneb

langevate ülekandemahtudega. Kuna ülemine-

kuperioodil said kliendid hinnapakette valida

lühikese etteteatamisega, avaldas see aga nega-

tiivset mõju aastastele võrguteenuste tuludele.

Samas jäid elektri ülekandemahud 2023. aasta

tasemele, ulatudes umbes 7 TWh-ni.

Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulud vähenesid

10,8% ehk 9,8 miljonit eurot, ulatudes 81,2 miljo-

ni euroni (2023. aastal 91,1 miljonit eurot). Samal

ajal vähenesid ka bilansiteenuse tulud, millega

kaasnes vastav langus bilansiteenustega seotud

kuludes.

Kulud

Ärikulud kokku moodustasid 208,2 miljonit

eurot (2023. aastal 226,5 miljonit eurot).

Bilansiteenuste müügi langusega kaasnes ka

vastav vähenemine bilansiteenuse ostukuludes.

Bilansiteenuse energia ostukulud ja reguleeri-

misteenuse vahenduskulud vähenesid 8,7% ehk

7,2  miljonit eurot (2023. aastal langesid need

54,5% ehk 109,3 miljonit eurot).

Nii nagu 2023. aastal, vähenesid elektri- ja

gaasivõrgukaod ka 2024. aastal. Kui 2023. aastal

oli peamiseks mõjuteguriks hinnalangus, siis

2024. aastal oli elektrivõrgukadude vähenemine

tingitud peamiselt 74,2% väiksematest kogus-

test. Võrgukadude kulud vähenesid 2024. aastal

23,8%, millest 95,2% moodustas elektrivõrgu-

kadude vähenemine.

Tööjõukulud suurenesid 2024. aastal 12,5% ehk

1,8 miljonit eurot, ulatudes 16,9 miljoni euroni

(2023. aastal kasv 11,0% ehk 1,7 miljonit eurot,

kokku 15,1 miljonit eurot). Palgakulude tõus

tulenes nii töötajate arvu suurenemisest kui ka

tasude kasvust.

Amortisatsioonikulu jäi 0,6% väiksemaks kui

samal ajal eelmisel aastal, ulatudes 53,1 miljoni

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

30

euroni. Kahanemine on seotud peamiselt kasu-

like järelejäänud varade eluigade ülevaatusega,

mille mõju on ligikaudu 1 miljon eurot (2023.

aastal oli kasv 12,1% või 5,8 miljonit eurot, kulum

53,4 miljonit eurot).

Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 17,6 miljonit

eurot (2023. aastal 28,3 miljonit eurot).

2024. aastal teenis ettevõte jätkuvalt soodsate

intressiturutingimuste tulemusena netofinants-

tulu 2,3 miljonit eurot, ületades 2023. aasta

näitaja, mis oli 2,0 miljonit eurot.

2024. aastal maksis ettevõte omanikele dividen-

de summas 20,0 miljonit eurot, millega kaasnes

tulumaksukulu 4,3 miljonit eurot. 2023. aastal

ulatusid dividendid 13,5 miljoni euroni, millega

kaasnev tulumaksukulu oli 2,3 miljonit eurot.

Aruandeaasta puhaskasum ulatus 15,7 miljoni

euroni (2023. aastal 28,0 miljoni euroni).

Investeeringud

Ühingu investeeringud võib jaotada tavapäras-

teks ning piiriülesteks.

Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige

amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väl-

javahetamisse. Asendusinvesteeringute mahuks

on keskmiselt ligikaudu 15-50 miljonit eurot aas-

tas. 2024. aastal tegime asendusinvesteeringuid

mahus 47,5 miljonit (2023. aastal 42,3 miljonit

eurot).

Sarnaselt 2023. aastaga on ka 2024. aasta märk-

sõnaks Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroni-

seerimisega seonduvad investeeringud, et olla

selleks valmis 2025. aasta veebruaris.

Lisaks tavapärastele investeeringutele on Elerin-

gil alanud ka intensiivne erakorraliste investee-

ringute programm ühenduste tugevdamiseks.

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

(miljonit eurot) Investeering

kokku <= 2024 2025–2029 Investeering

Eesti-Läti 3. elektriliin 82 82 0 2011–2021

Sünkroniseerimine 323 282 41 2018–2029

Eesti-Soome gaasiühendus 136 136 0 2013–2024

Eesti-Läti gaasiühendus 44 44 0 2015–2024

GIPL 2 0 2 2025

Estlink 3 658 0 206 2023–2035

Eesti-Läti 4. liin 729 0 287 2024–2035

RRF 128 71 57 2022–2026

Kokku 2 102 616 592

31

(miljonit eurot) 2024 2023

Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise in- tressimääraga 4,27% (2023. aastal 3,57 %) 10,6 10,6

Intressivõlad 0,5 0,7

Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 11,1 11,3

Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 4,4% (2023. aastal 0,95%) 55,6 66,2

Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 55,6 66,2

Kokku intressikandvad võlakohustused 66,7 77,5

Finantseerimine

Ettevõte on oma investeeringuid finantseeri-

nud nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude

ning võlakirjadega. 2023. aasta mais lunastas

ettevõte väljastatud võlakirjad täies mahus

ehk 225 miljoni euro eest. Ühingu intressi-

kandvad kohustused bilansipäeva seisuga on

järgmised:

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Elering emiteeris eurovõlakirjad nominaal- väärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad olid noteeritud Londoni Väärtpaberibörsil lunastamistähtajaga 03.05.2023 ning ku- pongi intressimääraga 0,875%. Võlakirjad lunastati tähtaegselt.

Pangalaenud on võetud Euroopa Investe- erimispangalt ning Põhjamaade Investeeri- mispangalt. Seisuga 31.12.2024 on nende laenude jääki põhiosa vastavalt 56,6 miljonit eurot ja 9,6 miljonit eurot (2023. aastal 63,8 miljonit eurot ja 13,0 miljonit eurot). Nii Eu-

roopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenud on amor- tiseeruvad. Euroopa Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toi- mub aastal 2033 ja Põhjamaade Investeeri- mispangalt võetud laenude tagasimakseks planeeritud aastale 2032.

Lisaks intressikandvatele kohustustele fi- nantseerib Elering investeeringuid ka allika- test, millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Elering on sõlminud finantseerimislepingud

32

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

Euroopa Liidu agentuuriga CINEA (European Climate Infrastructure and Environment Exe- cutive Agency) järgmiste projektide finantse- erimiseks:

a. Eesti ja Läti vaheline elektri ülekande- liin;

b. Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav merealune gaasitoru koos kaasneva infrastruktuuriga;

c. Eesti ja Läti gaasivõrkude vahelise ühenduse tugevdamine;

d. Sünkroniseerimiseks vajalikud inves- teeringud.

Kokkuvõte prognoositavatest EL ja taaste- rahastu allikatest piiriülestele suurematele investeeringutele:

(miljonit eurot) ELi abi laekumine

kokku ELi abi laekumine,

<=2024 ELi abi laekumine,

2025–2029

Kokku 422,3 275,7 146,6

Teine finantseerimisallikas, millega ei kaas- ne intressikulusid, on ülekoormustulu. See tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate hinnapiirkondade (riikide) vahel tekivad hinnaerinevused ning elektribörs kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vasta- vate riikide põhivõrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Elering

on 2024. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud 535,0  miljonit eurot, millest veel aruande- kuupäevaga sidumata 336,7 miljonit eurot (2023. aasta lõpu seisuga 454,8 miljonit eu- rot, sidumata 31.12.2023 338,9 miljonit eurot).

Nii EL abi kui ka ülekoormustulu eest ehita- tud varasid ei lisata reguleeritud varade arve- stusse, seega nende kapitalikulusid ei lülitata võrgutariifidesse

33

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

34

35

Eleringi suurim väärtus oma missiooni elluvii-

misel ja visiooni saavutamisel on meie ini-

mesed koos oma teadmiste ja oskustega.

Eleringis töötas 2024. aasta lõpu seisuga 322 ini-

mest (2023. aastal 291 inimest; 2022. aastal 272

inimest). Töötajate keskmine tööstaaž on pisut

alla 11 aasta ning keskmine vanus 42 eluaastat

(2023. aastal tööstaaž pisut üle 11 aasta ning

keskmine vanus 42 eluaastat). Mehed moodus-

tavad töötajaskonnast 73%, naised 27%.

Eleringi iseloomustab väike tööjõu voolavus.

2024. aastal vähenes vabatahtlik voolavus veel-

gi, ulatudes 4,9%ni (2023. aastal 7,7%; 2022.

aastal 8,3%). Eleringi jaoks on oluline hoida

tööjõu voolavus võrdlemisi madalal tasemel, et

säilitada põhitegevuseks vajalik kõrge kompe-

tentsitase. Tööjõuvoolavuse madalal hoidmiseks

keskendume nii töötajate heaolu kui rahulolu

suurendamisele, arengu toetamisele kui ka töö-

tingimuste pidevale arendamisele. Enamik meie

töötajatest on kõrgharidusega ning ligi pooled

Eleringi töötajatest on omandanud magistri- või

doktorikraadi.

Elering toetab töö ja õppimise tasakaalu ja ühen-

damist ning innustab oma töötajaid pidevale

erialasele ja isiklikule arengule. Hariduse oman-

dajatele ja edasiõppijatele võimaldab Elering õp-

pekavast lähtuvalt paindlikku töökorraldust ning

täiendavaid õppepuhkuse päevi, et soodustada

nende professionaalselt arengut. Tudengite seas

energeetikasektori tööandjana tuntuse suuren-

damiseks pakume Eleringis stipendiume, prak-

tikavõimalusi ja objektikülastusi ning osaleme

erinevatel karjäärimessidel. Stipendiumiprog-

ramm toetab Eesti ülikoolides õppivaid baka-

laureuse- ja magistriõppe tudengeid, kellel on

huvi energeetika ja infotehnoloogia valdkonda

panustamise osas. See on osa Eleringi laiemast

tegevusest, mille eesmärk on edendada ener-

geetika ja IT arengut Eestis. Praktikaprogramm

on suunatud reaalteaduste ja IT tudengitele,

kes on omandanud oma eriala põhiteadmised

ja soovivad saada praktilist kogemust energee-

tika valdkonnas. Praktika hõlmab tutvustavaid

seminare ja väljasõite Eleringi objektidele (nt

alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks tut-

vustatakse ettevõtet gümnaasiumi õpilastele

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

TÖÖTAJATE KAASAMISE JA MOTIVEERIMISE TEGEVUSKAVA „MEIE ELERING“

36

ja tudengitele nii töövarjutamise kui ka koolides

läbiviidavate tundide kaudu. Eleringi inimeste

juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab

Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis kesken-

dub järgmisele põhimõtetele: ühtne ettevõte ja

tugev maine tööandjana, kaasav juhtimiskultuur

ning süsteemne talendijuhtimine.

Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus

ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud

Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord

aastas viime läbi töötajate pühendumuse uurin-

gut, kus uurime indeksi komponentide koosmõju

rahulolu aspektidega. Uurime rahulolu oluliste

töömotivatsiooni kujundavate teguritega nagu

töö sisu ja töökorraldus, tööõhkkonna, koostöö

ja juhtimiskvaliteedi, muudatuste juhtimise ja

eesmärkide kommunikatsiooni, arenguvõima-

luste ja motivatsioonipaketiga.

Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste jä-

reltegevuste välja töötamiseks ja koordineerimi-

seks on loodud juhtrühm „Meie Elering". „Meie

Eleringi" juhtrühm koostab uuringu tagasiside

ja töötajate ettepanekute põhjal tegevuskava

„Meie Elering". Tegevuskava loomise eesmär-

giks on tööandjana tugevuste hoidmine ja nen-

de arendamine ning selgunud pühendumust

pärssivate kitsaskohtade lahendamine. 2024.

aasta pühendumuse uuring toimus 2024. aas-

ta novembris, mil töötajate pühendumuseks

kujunes 82% (2023. aastal 84%; 2022. aastal

80%). 2024. aastal lisaks kasutusel olnud pü-

hendumuse mõõdikule, hakkasime kasutama

ka rahvusvahelist pühendumuse koondindeksit

nimega TRI*M. Uuringu tulemustest järeldus, et

välisvõrdluses Eesti keskmise ning Eesti juhtide

ja tippspetsialistidega on eleringlaste pühendu-

mus oluliselt kõrgem. Pühendumuse koondnäi-

taja TRI*M oli 86 punkti. Usume, et pidev tööta-

jate kaasamine ja tagasiside küsimine aitab meil

kujundada toetava ja motiveeriva töökeskkonna

ning tagada kõrge pühendumus.

Eleringis väärtustame meeskonnatööd ja vald-

kondade vahelist sünergia loomist. Nende loo-

mist erinevate tegevussuundade vahel ning

valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme

loonud Eleringi struktuuris alalised juhtrühmad,

kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi erine-

vatest struktuuriüksustest. Juhtrühmad võimal-

davad ettevõttel luua sünergiat erinevate tee-

made ja valdkondade vahel ning laiemat vaadet

ja väljakutseid töötajale. Koostöö tugevdami-

seks korraldame regulaarselt koostöö- ja mees-

konnapäevi, mis soodustavad suhtlust nii mees-

kondade sees kui ka nende vahel. Ühtsustunde

hoidmiseks ja meeskonnavaimu tugevdamiseks

on Eleringis pikaajaline ühistegevuste ja koostöö

traditsioon, mis toob kokku nii uued kui ka koge-

nud töötajad, aidates neil kogemusi vahetada ja

üksteiselt õppida. Heaks traditsiooniks on saa-

nud iga-aastased ühisüritused, näiteks aastase-

minar, spordipäev, suveseminar ning ühendsüs-

teemihalduri loomist tähistav sündmus sügisel.

Need ettevõtmised tugevdavad meie meeskon-

natunnet ning aitavad kaasa avatud ja toetava

töökeskkonna loomisele.

Elering väärtustab tervislikke eluviise ning toe-

tab oma töötajaid nii füüsilise kui ka vaimse hea-

olu hoidmisel. Toetame lisaks spordikompensat-

sioonile ka osalemist erinevatel spordiga seotud

üritustel ning võistlustel. 2024 aastal pälvisime

taas Peaasi.ee poolt välja antava vaimset tervist

väärtustava organisatsiooni hõbemärgise. See

TÖÖTAJATE KAASAMISE JA MOTIVEERIMISE TEGEVUSKAVA "MEIE ELERING"

Eleringi suurim väärtus oma missiooni elluvii- misel ja visiooni saavutamisel on meie inimesed koos oma teadmiste ja oskustega.

37

tunnustus peegeldab meie järjepidevat panus-

tamist töötajate heaolusse ja toetavasse töö-

keskkonda. Töötajatele suunatud kohustuslik

tervisekontroll toimub iga kahe aasta järel, mis

sisaldab lisaks üle 40-aastastele töötajatele ka

koormustesti. 2024. aastal liitus Eleringiga 52

uut töötajat, mistõttu tähtsustame läbimõeldud

sisselamise ja töötajate arendus-koolitustege-

vuste korraldust. Sisseelamisprogrammi kestus

on Eleringis ligikaudu 2 kuud. Programmi vältel

kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindaja-

tega ning saab ülevaate ettevõtte tegevusvald-

kondadest ning üksuste tööst, ettevõtte väär-

tustest, kultuurist ning Eleringi rollist ja vastu-

tusest ühiskonnas. Mentorlus ja juhendamine

on osa ettevõtte kultuurist. Lisaks erialase pä-

devuse loomisele ja hoidmisele suunatud kooli-

tustele pakume ka muid, üldiste kompetentside

kasvatamiseks vajalikke koolitusi alates vaimse

ja füüsilise tervise toetamisest kuni rahatarkuse

andmiseni. Fookuses on IT ja energeetika kom-

petentside ühendamine, teadmuse jagamine

ettevõtte sees. Organisatsioonisisese teadmu-

se paremaks levitamiseks toimuvad seminari-

reeded, kus ettevõttesisesed ja -välised esine-

jad tutvustavad oma valdkonna aktuaalseid või

huvipakkuvaid teemasid. Eleringis väärtustame

pidevat õppimist ja arengut, et tagada meie töö-

tajate erialane pädevus ning uuendusmeelsus

kiiresti arenevas energeetikasektoris.

Elering toetab juhtide arengut, olles koos nende-

ga sõnastanud juhtimise hea tava ning korralda-

des juhtidele suunatud arendavaid koolitusi ning

arenguprogramme. Lisaks teeme töökeskkonna

pidevaks parendamiseks tihedat koostööd oma

töötajatega, kogudes jooksvalt ideid ja vajadu-

si ning korraldades vähemalt kaks korda aastas

koostöövestlusi. Kõikidele kontoritöötajatele

on loodud avarad, valgusküllased ja hea siseklii-

maga kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel

inimestel on spetsiifilised riided, mugavad li-

saruumid pesemiseks ja riietumiseks ning riiete

kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada

ergonoomilisi laudu ja toole. Samuti on ettevõt-

tes juurdunud kaugtöö tegemine, milleks oleme

võimaldanud mugavad digitaalsed töövahendid,

et sõltumata töö tegemise asukohast oleks töö

tegemine turvaline ja kaasaegne. Eleringis usu-

me, et toetav töökeskkond ja pidev areng on võt-

metegurid motiveeritud ja pühendunud mees-

konna loomiseks.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

38

39

Aktsionäride üldkoosolek 100% Eesti

Auditi- komitee Siseaudiitor

Välisaudiitor

Nõukogu

Juhatus

Ühingu juhtimise struktuur

Eleringi ühingu juhtimine tugineb Äriseadusti-

kule, Riigivaraseadusele, Eleringi põhikirjale

ning Heal Ühingujuhtimise Tavale (HÜT), mis on

koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna

Väärtpaberbörsi poolt.

Elering on pühendunud heade ühingujuhtimise

tavade järgimisele ning keskendub pidevale

arengule selles valdkonnas. Strateegiliste ees-

märkide saavutamise ja organisatsioonikultuuri

kujundamise aluseks on kvaliteetne ühingujuhti-

mine. Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Ele-

ringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid

Ühingu eesmärkide saavutamise nimel.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

ÜHINGU JUHTIMINE

40

Aktsionäride üldkoosolek

Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan,

mille pädevusse kuuluvad järgmised otsused:

põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine

ja vähendamine, nõukogu liikmete valimine ja

tagasikutsumine, audiitorite valimine, erikontrolli

määramine, majandusaasta aruande kinnitamine

ja kasumi jaotamine. Samuti otsustab üldkoos-

olek ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümber-

kujundamise või lõpetamise ning käsitleb muid

küsimusi, mis on seaduse ja põhikirjaga tema

pädevusse antud.

Üldkoosolek lähtub oma tegevuses, sealhulgas kok-

kukutsumises ja avalikustatava teabe käsitlemisel,

nii Äriseadustikust kui ka Riigivaraseadusest.

Elering AS-i ainuomanik on Eesti Vabariik, keda

üldkoosolekul esindab alates 23.07.2024 klii-

maminister Yoko Alender. Perioodil 17.04.2023–

23.07.2024 oli ainuomaniku esindajaks kliima-

minister Kristen Michael. Kuni 17. aprillini 2023

esindas üldkoosolekut majandus- ja taristuminis-

ter Riina Sikkut. Aktsionär teeb otsused üldkoos-

olekul või koosolekut kokku kutsumata.

Aasta jooksul toimus üks korraline üldkoosolek

28. juunil 2024. aastal, kus anti ülevaade nõu-

kogu ja juhatuse tööst, kinnitati 2023. aasta

majandusaasta aruanne, anti hinnang omanike

ootuste täitmisele, kinnitati kasumi jaotamine

2023. aasta kohta, kinnitati muudetud põhikiri,

nimetati audiitor ja seati ootused 2024. aastaks.

Lisaks otsustas ainuaktsionär 9. veebruaril 2024

valida Gunnar Okk Elering AS nõukogu esimeheks

ja Sirli Männiksaar Elering AS nõukogu liikmeks.

9. oktoobril 2024 otsustas ainuaktsionär kutsuda

Rein Vaks’i nõukogu liikme kohalt tagasi ning

määrata uueks nõukogu liikmeks Jaanus Uiga

volituste pikkusega kolm aastat.

Nõukogu

Omaniku huvid ettevõttes on tagatud nõukogu

liikmete kaudu. Nõukogu annab juhatusele juhi-

sed ettevõtte juhtimise korraldamiseks ja teostab

järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Lisaks vaatab

nõukogu regulaarselt üle ja hindab ühingu stra-

teegiat, põhitegevusi, riskihinnanguid, aastaaru-

annet ja eelarveid.

Ettevõtte põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu

korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid

mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul.

Nõukogu koosseis ja tasustamine

Nõukogu koosneb kolmest kuni seitsmest

liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustab ning

nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku

esindaja ehk kliimaminister sõltumatu nime-

tamiskomitee soovituse alusel. Nõukogu tööd

korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees

määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra,

juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö

tõhusust, korraldab andmete operatiivset edas-

tamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul

oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja

andmetega tutvumiseks ning esindab nõukogu

suhtlemisel Eleringi juhatusega. Nõukogu töö

korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud

nõukogu töökorra.

2024. aastal toimus viis korralist ja neli elektroo-

nilist koosolekut. Nõukogu kinnitas 2023. aasta

majandusaasta aruande enne selle esitamist

kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoos-

olekule, kinnitas Eleringi strateegia aastateks

2025-2029 ning kinnitas 2025. aasta äritegevuse

ning investeeringute eelarved. Tavapäraselt

käsitleb nõukogu oma koosolekutel regulat-

sioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi,

ÜHINGU JUHTIMINE

41

Nõukogu liige Tasu kokku 2024. aastal (tuhat eurot)

Tasu kokku 2023. aastal (tuhat eurot)

Gunnar Okk 16,5 0,0

Sirli Männiksaar 8,3 0,0

Janek Stalmeister 9,0 9,0

Kaie Karniol 9,0 9,0

Jaanus Uiga 2,3 2,3

Rein Vaks 8,3 13,5

Indrek Kasela 0,0 3,8

Timo Kyösti Rajala 0,0 7,5

finantsküsimusi, sisekontrolli ning teisi olulisi

teemasid seoses Eleringi põhitegevusega.

2024. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu

järgmised liikmed:

• Gunnar Okk, nõukogu esimees alates

04.03.2024, volitused kehtivad kuni

04.03.2027, varasemad kogemused

energeetikasektoris, hetkel Põhjamaade

Investeerimispanga nõukogu liige. Osales

viiel korralisel ning kolmel elektroonilisel

hääletamisel.

• Kaie Karniol alates 07.03.2022 – Rahan-

dusministeerium riigivara osakonna juha-

taja, volitused kehtivad kuni 07.03.2025,

osales viiel korralisel ning neljal elektroo-

nilisel hääletamisel.

• Janek Stalmeister alates 22.05.2023

– ettevõtja, volitused kehtivad kuni

22.05.2026, osales viiel korralisel ning

neljal elektroonilisel hääletamisel.

• Sirli Männiksaar alates 04.03.2024

– Ericsson Eesti tegevjuht, alates

04.03.2024, volitused kehtivad kuni

04.03.2027, osales viiel korralisel ja kol-

mel elektroonilisel hääletamisel.

• Jaanus Uiga alates 09.10.2024 – Kliima-

ministeeriumi asekantsler energeetika ja

maavarade valdkonnas, volitused kehti-

vad kuni 09.10.2027, osales kahel korrali-

sel ja ühel elektroonilisel hääletamisel.

• Rein Vaks alates 25.05.2023 – Energee-

tikaosakonna juhataja Kliimaministeeriu-

mis, volitused kehtisid kuni 09.10.2024,

osales kolmel korralisel ning kolmel

elektroonilisel hääletamisel.

2024. aastal arvestati nõukogu liikmetele tasu (ei sisalda tasu komiteede liikmelisuse eest) järgnevalt:

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

42

Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid

nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2024. aas-

tal lahkus nõukogust Rein Vaks (2023. aastal lah-

kusid nõukogust Jaanus Uiga, Timo Kyösti Rajala

ja Indrek Kasela). Uueks nõukogu liikmeks valiti

Jaanus Uiga (2023. valiti uueks nõukogu liikmeks

Rein Vaks).

Nõukogu liikmed peavad vastama Äriseadustikus

ja Riigivaraseaduses sätestatud nõuetele ning

täitma neis seadustes nõukogu liikmetele keh-

testatud kohustusi.

Juhatus

Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis vastutab

ühingu igapäevase juhtimise ja esindamise eest,

tegutsedes kooskõlas seaduse ja ettevõtte põ-

hikirja nõuetega. Lisaks korraldab juhatus ette-

võtte raamatupidamist ja tagab selle vastavuse

kehtivatele nõuetele.

Juhatusel on igapäevastes juhtimisotsustes

täielik otsustusvabadus ning need tehakse ise-

seisvalt, ilma omaniku või nõukogu otsese sek-

kumiseta. Siiski vajab juhatus nõukogu nõusole-

kut tehinguteks ja toiminguteks, mis ületavad

ühingu igapäevase majandustegevuse raame.

Juhatus tagab nõukogu liikmetele regulaarse ja

piisava informatsiooni ettevõtte majandusliku

olukorra ja majandustegevuse oluliste asjaolude

kohta. Samuti teavitab juhatus nõukogu vasta-

valt vajadusele kõikidest olulistest muutustest,

mis mõjutavad ettevõtte tegevust.

Juhatuse koosseis ja tasustamine

Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda

ühest kuni neljast liikmest. Juhatuse liige

valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks.

Eleringi põhikirja kohaselt võib ettevõtet kõigis

õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget

ühiselt või juhatuse esimees üksinda.

Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt vo-

litatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt

ette juhatuse liikme õigused ja kohustused

ettevõtte suhtes ning tema töötasud.

Kui 2023. aastal oli Elering AS juhatus kolme-

liikmeline, siis 2024. aastal lisandus juhatusse

neljas liige.

Juhatuse liikmed:

• Kalle Kilk, juhatuse esimehena täidab

muuhulgas Eleringi tegevjuhi igapäevaseid

kohustusi, st juhib ja esindab ettevõtet,

tagab tegevuste vastavust lepingutele

ja seadustele, korraldab juhatuse tööd,

koordineerib ühingu strateegia arendamist

ja on selle rakendamise eestvedaja. Kalle

Kilk’i juhatuse esimehe volitused algasid

04.07.2023 tähtajaga 31.12.2024. 09.

oktoobril 2024 valiti Kalle Kilk juhatuse

esimeheks ka alates 01.01.2025 ning tema

volitused kehtivad kuni 31.12.2029;

• Riina Käi, juhatuse liikmena täidab muu-

hulgas finantsjuhi rolli. Riina juhib Eleringi

finantstegevust, halduse, riskijuhtimise

(sh füüsilise turbe) ja küberturbe vald-

konda. Riina Käi juhatuse liikme volitused

kehtivad kuni 31.12.2026;

• Erkki Sapp asus juhatuse liikme kohale

alates 04. juulist 2023 ning tema vastu-

tusalasse kuuluvad taastuvenergia vald-

kond, energiaturgude arendamine ning

süsteemijuhtimine. Erkki Sappi juhatuse

liikme volitused kehtivad kuni 31.12.2026;

ÜHINGU JUHTIMINE

43

• Reigo Kebja asus juhatuse liikme kohale

alates 05.02.2024, et täita lisaks juha-

tuse liikme kohustustele varahaldusjuhi

igapäevaseid ülesandeid. Reigo Kebja

juhatuse liikme volitused kehtivad kuni

05.02.2029.

Tasustamine:

Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu

maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme

lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib ka maksta

täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemus-

likkust kuni nelja kuutasu ulatuses. Preemiat

võib maksta aastatulemuste alusel või muudel

alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Juhatuse

liikmete tasud on fikseeritud ja sätestatud

juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüs-

teeme Eleringis loodud ei ole. Juhatuse liikmele

võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikut-

sumisel nõukogu algatusel enne tema volituste

tähtaja möödumist kolme kuutasu ulatuses.

Juhatuse liige Tasu kokku 2024 (tuhat eurot)

Tasu kokku 2023 (tuhat eurot)

Kalle Kilk 180,0 177,0

Riina Käi 157,5 167,6

Erkki Sapp 120,9 51,0

Reigo Kebja 98,4 0,0

Taavi Veskimägi 0 146,1

2024. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud järgmised:

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

44

Huvide konflikti vältimine

Juhatuse liikmed tegutsevad alati ettevõtte huvi-

des ega tee otsuseid isiklikest huvidest lähtuvalt.

Juhatuse liikmed ei kasuta Eleringile suunatud ärili-

si pakkumisi isiklikes huvides. Huvide konflikti tek-

kimisel teatab juhatuse liige sellest viivitamatult

nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele. Samuti

informeeritakse huvide konflikti võimalusest enne

ametilepingu sõlmimist.

Kui juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga

seotud isikule tehakse äriline pakkumine, mis on

seotud Eleringi majandustegevusega, teavitab

juhatuse liige sellest viivitamatult teisi juhatuse

liikmeid ja nõukogu esimeest, tagades sellega läbi-

paistvuse ja usaldusväärsuse juhtimises.

Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise nõue

on selgesõnaliselt sätestatud juhatuse liikme

lepingus, tagades, et juhatuse liikmed tegutsevad

alati ettevõtte huvides ja väldivad isiklike huvide

põrkumist ühingu huvidega.

Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist

enda ja ettevõtte huvide vahel ning teavitab

viivitamatult Eleringi nõukogu oma otsesest või

kaudsest huvist ettevõtte tehtavate tehingute

suhtes. Samuti teavitab juhatuse liige otsekohe

nõukogu, kui ilmneb olukord, mis võib põhjustada

huvide konflikti.

Tehingute tegemise juhatuse liikmega või tehingu-

te, milles juhatuse liikmel on isiklik huvi, otsustab

nõukogu, määrates kindlaks tehingute tingimused,

et tagada läbipaistvus ja ettevõtte huvide kaitse.

Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud

osapooled ning nendega teostatud tehingute

summad tuuakse välja majandusaasta aruandes.

Elering ei ole 2024. aastal teinud juhatuse liikme-

tega teenistuslepingu kehtivuse ajal ega nendega

seotud osapooltega ühtegi tehingut (2023. aastal

ei teinud juhatuse liikmetega ega nendega seotud

osapooltega ühtegi tehingut).

Auditikomitee

Nõukogu valib kuni viieliikmelise auditikomitee,

mille ülesandeks on teostada järelevalvet riski-

juhtimise, sisekontrolli ja finantsaruandluse üle.

Auditikomitee toimib nõukogu nõuandva orga-

nina, käsitledes raamatupidamise, finantsaru-

andluse, vandeaudiitori sõltumatuse kontrolli,

riskijuhtimise, sisekontrolli, siseauditi, eelarve

koostamise ja tegevuse seaduslikkusega seotud

küsimusi.

Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks

aastaks. Komitee liikmed valivad endi seast

esimehe, kes korraldab auditikomitee tegevust.

Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu

esimees.

Auditikomitee liikmed 2024. aastal olid järg-

mised:

• Janek Stalmeister (ettevõtja), auditiko-

mitee liige alates 25.06.2020, volitusi

pikendati pärast tähtaja möödumist;

• Kaie Karniol (Rahandusministeeriumi rii-

givara osakonna juhataja), auditikomitee

liige alates 07.03.2022;

• Villem Vohu (Ettevõtluse ja Innovat-

siooni Sihtasutuse energeetika vald-

konna juht), auditikomitee liige alates

25.10.2024;

• Jaanus Uiga (Kliimaministeeriumi ener-

geetika ja maavarade asekantsler), auditi-

komitee liige alates 25.10.2024;

ÜHINGU JUHTIMINE

45

• Rein Vaks (Kliimaministeeriumi energee-

tikaosakonna juhataja), auditikomitee

liige perioodil 14.03.2023–23.10.2024.

2024. aastal kogunes auditikomitee 4 korda:

20.03, 05.06, 19.09, 04.12 (2023. aastal 6 korda).

Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud sise-

auditeid: liitumisprotsessi audit, sagedusreser-

vide audit, talumistasude audit. Lisaks vaadati

üle küberturbe tõhustamise tegevuskava, audi-

tikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti ris-

kihindamise ning sisekontrolli teemasid ning fi-

nantsaruandluse teemasid, samuti siseaudiitori

valikukriteeriume. Siseauditi teenus on ostetud

sisse välise teenuse pakkujalt. Siseaudiitorile

maksti siseauditi teenuse osutamise eest 2024.

aastal 44,6 tuhat eurot (2023. aastal 37,4 tuhat

eurot) ja vihjeliini monitooringuteenuste osuta-

mise eest 5,5 tuhat eurot (2023. aastal 5,6 tuhat

eurot).

Auditikomitee liige Tasu kokku 2024. aastal (tuhat eurot)

Tasu kokku 2023. aastal (tuhat eurot)

Janek Stalmeister 0,8 0,9

Kaie Karniol 0,8 0.9

Villem Vohu 0,2 0,0

Jaanus Uiga 0,3 0,6

Rein Vaks 0,8 0,6

Indrek Kasela 0,0 0,4

2024. aastal maksti auditikomitee liikmetele tasu järgnevalt:

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

46

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd, et

tagada Eleringi huvide parim kaitse. Juhatus ja

nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte strateegia

arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste

tegemisel nõukogu antud strateegilistest juhis-

test.

Juhatus teavitab nõukogu regulaarselt kõigist

olulistest asjaoludest, mis mõjutavad ettevõtte

tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib

eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi

äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule asja-

kohased andmed, sealhulgas finantsaruanded,

piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toi-

mumist. Nõukogu nõudmisel annab juhatuse lii-

ge teavet ettevõtte ja juhatuse tegevuse kohta

kas suuliselt või kirjalikult ning tagab nõukogule

juurdepääsu ettevõtte tegevust kajastavale

teabele.

Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadustest,

Eleringi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu

koosolekute otsustest ning püstitatud eesmär-

kidest.

Teabe avaldamine

Eleringi veebilehel www.elering.ee on välja

toodud õigusaktidest tulenevalt avaldamisele

kuuluvate andmete loetelu. Veebilehelt leiab ma-

jandusaasta aruanded, majandustulemused, te-

gevusnäitajad, põhitegevuse ülevaate, struktuuri,

strateegia kokkuvõtte, uudised, teated ja muu

olulise informatsiooni, mis on vajalik investoritele

ja üldsusele. Veebileht on kättesaadav ka inglise

keeles. Kogu veebilehel esitatud teavet, sealhul-

gas uudiseid ja teateid, uuendatakse pidevalt, et

tagada aktuaalne ja ajakohane informatsioon.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandu-

saasta aruande ja majandusaasta jooksul ka kvar-

taalsed finantstulemused. Majandusaasta aruanne

koostatakse vastavalt IFRS standarditele ja audi-

teeritakse vastavalt ISA standarditele. Nõukogu

koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta

aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte au-

diitor. Üldkoosolekule esitatakse majandusaasta

aruanne kinnitamiseks, millele on alla kirjutanud

ÜHINGU JUHTIMINE

47

juhatuse liikmed. Lisaks esitatakse üldkoosolekule

nõukogu aruanne majandusaasta aruande kohta.

Elering valib välisaudiitori avaliku hankeprotses-

si kaudu, pöördudes ainult rahvusvaheliselt tun-

nustatud ja kvaliteetseid auditeerimisteenuseid

pakkuvate ettevõtete poole.

Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsu-

sega, seejärel sõlmib juhatus audiitorteenuse

lepingu. Lepingus määratakse kindlaks audiitori

tööülesanded, ajakava ja tasu. Samuti tagatak-

se, et leping ei sea audiitorile mingeid takistusi

Eleringi tegevuse objektiivsel hindamisel.

2022. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori

leidmiseks aastateks 2022-2024, võimalusega

pikendada kuni 2026. Hanke võitis AS Pricewa-

terhouseCoopers. Ettevõte juhindub välisauditi

teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest, rah-

vusvahelistest auditeerimisstandardidest ja au-

diitorühingu riskijuhtimise reeglitest, sealhulgas

2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitor-

tegevuse valdkonna alasest määrusest. 2024.

aastal maksis Elering majandusaasta aruande

auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele

41 tuhat eurot (2023. aastal 46,0 tuhat eurot)

(näidatud tasu ei sisalda käibemaksu).

Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele

on välisaudiitor 2024. aasta jooksul osutanud

järgnevaid teenuseid:

• teostanud tegevusalade aruande kont-

rolli kooskõlas elektrituru seaduse §-s 17

esitatud nõuetega;

• koostanud aruande auditi tähelepaneku-

test Riigikontrollile;

• teostanud tehingute seaduslikkuse kont-

rolli vastavalt Riigikontrolli nõuetele.

Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet au-

ditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele.

Riskijuhtimine ja riskid

Elering täidab väga olulist avalikku ülesannet

– osutada elektri- ning gaasivõrguteenust üle-

kandevõrgu kaudu üle kogu riigi, mis on seaduse

kohaselt elutähtis teenus. Seetõttu koosneb

ühingu riskijuhtimine kahest osast:

• äriühingu riskijuhtimine

Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise

eesmärk on tuvastada riskid, mis võivad

ohtu seada ühingu strateegiliste eesmär-

kide saavutamise ning seejärel viia need

riskid ühingu poolt aktsepteeritavale

tasemele. Seega tegeleb ühingu riskijuh-

timine riskidega ühingu perspektiivist.

Äriühingu riskijuhtimisel kasutab ühing

COSO ERM riskijuhtimise raamistikku.

• elutähtsa teenuse riskijuhtimine

Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja

riskijuhtimine tegeleb energiavarustuse

riskidega elektri ja gaasi lõpptarbija

perspektiivist. Täpsemalt on eesmär-

giks hinnata hädaolukorrani viia võiva

võrguühenduse katkemise tõenäosust ja

ulatust energiatarbijatele. Seejärel koos-

tatakse taasteplaanid taolisteks olukor-

dadeks, mis võimaldavad võrguühendust

kiirelt ja efektiivselt taastada. Elutähtsa

teenuse riskijuhtimisel kasutab ühing

hädaolukorraseaduses sätestatud riski-

juhtimise raamistikku.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

48

Äriühingu riskijuhtimine

Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus,

andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja

nõukogule. Igapäevaselt korraldab riskijuhtimist

ühingu riskijuht, kes allub finants- ja riskijuhti-

mise eest vastutavale juhatuse liikmele. Riske

hindavad eelkõige valdkonnapõhised riskide

töörühmad:

• energiasüsteemi riskide töörühm

• tegevusriskide töörühm

• finantsriskide töörühm

• vastavusriskide töörühm

• IT-riskide töörühm.

Töörühmade antud riskihinnangud vaatab üle

riskikomitee ning kinnitab juhatus.

Koos riskihinnangutega esitatakse juhatusele ka

nimekiri täiendavatest maandavatest meetme-

test, mis on vajalikud riskide lubatud tasemele

viimiseks ning seal hoidmiseks. Need vormis-

tatakse kas juhatuse koosoleku otsuse alusel

tööülesannetena (kui on tegemist ühekordsete

tegevustega) või ühingu kordade muudatustena

(kui on tegemist pidevate tegevustega).

Ühingu sisekontrolli süsteemi (sh kordade täit-

mist) hindab sõltumatu siseaudiitor, kes annab

hindamise tulemustest perioodiliselt aru audi-

tikomiteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal

Ernst & Young Baltic AS.

7. Korrigeerimine

6. Seire

1. Riskide

tuvastamine

2. Riskide

hindamine

3. Riskitasemete võrdlus riski- valmidusega

4. Riskihalduse

meetodite valik

5. Sisekontrolli meetmete

rakendamine

Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev pilt:

ÜHINGU JUHTIMINE

49

1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse

eesmärkide täitmist ohustada võivad

stsenaariumid ning paigutatakse need

kategooriatesse.

2. Riskide hindamine – analüüsitakse riski

tõenäosust ja mõju, mille alusel määra-

takse riski tase vastava maatriksi abil.

3. Riskide taset võrreldakse ühingu riski-

valmidusega. Ühing on defineerinud ris-

kivalmiduse taseme, mida ollakse valmis

võtma ilma täiendavaid riskimaandami-

se meetmeid kasutusele võtmata. Ühing

ei pea põhjendatuks aktsepteerida kõrge

ja väga kõrge taseme jääkriske seoses

oma erilise rolliga ühiskonnas, milleks on

elutähtsa teenuse osutamine.

4. Riskihalduse meetodid valitakse vasta-

valt eelmises punktis kirjeldatud riski

võrdlusele ühingu riskivalmidusega. Kui

uue riski puhul on riski tase kõrgem ühingu

riskivalmidusest, siis otsitakse sobivaid

maandamise meetodeid, milleks võib olla

riski vältimine või riski vähendamine. Kui

riski tase on madal või keskmine, siis võib

olla meetodiks ka riskiga leppimine.

5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu

eesmärkide saavutamist takistavate

sündmuste ennetamise, õigeaegse

avastamise, nendele kiire reageerimise

ja tekkiva kahju minimeerimise.

6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete

kohta andmete kogumises, nende ana-

lüüsimises ning aruandluses juhtorgani-

tele.

7. Korrigeerimine tähendab muudatuste

sisseviimist sisekontrolli meetmetesse

kohe, kui seire tulemusena selgub, et

mõni meede ei saavuta seatud eesmärki

või on tekkinud võimalus sama eesmärki

saavutada sobivamate meetmetega.

Riskide hindamise käigus kinnistus teadmine, et

välised ohud on endiselt suured.

Jätkus Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu

koos sellest tulenevate geopoliitiliste pingete-

ga. Ajaloolistel ning geograafilistel põhjustel on

meie regiooni energiataristu olnud tihedalt seo-

tud Venemaa taristuga, mistõttu on Venemaal

võimalik Eesti energiataristut mõjutada mitmel

moel. Geopoliitilise ohu jätkuvalt kõrge tase on

peamiseks põhjuseks suurimatele riskidele:

• füüsiline rünne energiasüsteemi taristule;

• elektrisüsteemi häirimine;

• küberrünnak.

Aastal 2024 põhines Balti ja Soome regiooni

gaasivarustus täielikult LNG-l. Kütteperioodi

alguseks sügisel oli Lätis asuvasse maa-aluses-

se gaasihoidlasse Incukalnsis varutud piisavalt

gaasi kogu regiooni talvise gaasitarbimise kat-

miseks. Lisaks töötasid LNG terminalid: Soo-

mes Inkoos ja Haminas ning Leedus Klaipedas.

Paldiskisse on loodud tehniline võimekus LNG

regasifitseerimise laeva (FSRU) kiireks vastu-

võtuks. Poola ja Leedu vaheline gaasiühenduse

GIPL tehnilist ülekandemahtu on suurendatud,

mille tulemusena aitab ka see ühendus kaasa

regiooni gaasi varustuskindlusele.

25.12.2024 vigastas laev ankruga Eesti ja Soome

elektrisüsteeme ühendavat Estlink 2 merealust

kaablit nimivõimsusega 650 MW. Prognoositav

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

50

Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge

ja väga kõrge tasemega jääkriske. Nagu tabelist

näha, osutusid 7 riski ühingu riskitaluvuse piirist

kõrgemaks. Nende maandamiseks on juhatus

kinnitanud mitmeaastase tegevuskava, mille

tulemusena langevad jääkriskid lähiaastatel

lubatud tasemele.

Elutähtsa teenuse riskijuhtimine

Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb hädaolu-

korraseaduses ning selle alamaktides sätestatud

nõuetel ja põhimõtetel. Seaduse kohaselt peab

iga elutähtsa teenuse osutaja koostama elutähtsa

teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani ning

esitama need kinnitamiseks seaduses sätestatud

elutähtsat teenust korraldavale asutusele, milleks

on Eleringi puhul kliimaministeerium.

vigastuse parandamise ning ühenduse taas-

käivitamise eeldatav aeg on augustis 2025.

Elering koos teiste Balti süsteemihalduritega on

taoliste sündmuste võimalustega arvestanud

oma riskianalüüsides ning toimepidevuse plaa-

nides. Seega ohtu elektrivarustuse katkemisele

ühegi tarbija jaoks ei esinenud. Sellegipoolest

on sündmus kahetsusväärne selle poolest, et

tõenäoliselt sellel on negatiivne mõju elektri

hindadele terves Baltikumis.

Riskistsenaariumite hulgas on erilisel kohal

endiselt elektrisüsteemi häirimise oht, mis võib

väljenduda selles, et kõik elektrilised ühendused

Baltimaade ja Venemaa vahel katkevad. Taga-

järjeks oleks Balti elektrisüsteemi töö nn. saa-

restunud olekus. See tähendab, et Balti elektri-

süsteem ei oleks vahelduvvooluühenduste abil

ühendatud ühegi teise elektrisüsteemiga (ala-

lisvooluühendused Põhjamaade ja Poolaga jääk-

sid alles), mis tähendab suuremat haavatavust

suuremate süsteemisiseste häiringute korral.

Selleks puhuks on Baltimaade ja Poola elektri

süsteemihalduritel kokku lepitud tegevuskava

Balti elektrisüsteemi ühendamiseks sünkroon-

tööle Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga läbi

Poola. 2024. aasta lõpuks oli juba peaaegu kogu

sünkroniseerimiseks vajalik investeerimisprog-

ramm ellu viidud, seega on Balti elektrisüsteem

võimeline ka saarestunud olekus stabiilselt

toimima. Kirjeldatud risk lakkab olemast veeb-

ruaris 2025, mil kogu Balti elektrisüsteem ühen-

datakse lahti Venemaa elektrisüsteemist.

tk Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kokku

Energiasüsteemi riskid 2 7 1 1 11

Finantsriskid 1 4 1 2 8 IT-riskid 2 6 1 1 10 Tegevusriskid 6 4 2 0 12 Vastavusriskid 1 4 1 0 6

Kokku 12 25 6 4 44

Väliste ohtude endiselt kõrge tase väljendub ka jääkriskides:

ÜHINGU JUHTIMINE

51

Riskianalüüs käsitleb:

• Elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset;

• Elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke

ressursse;

• Võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua

elutähtsa teenuse katkemise;

• Riskistsenaariumite kirjeldusi ning nen-

dele riskiklasside omistamist õigusakti-

des etteantud kriteeriumite alusel;

• Ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks

on riskistsenaariumite realiseerumise

tõenäosuse ja/või mõju vähendamine.

Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks

on riskianalüüsis leitud olulisemate riskist-

senaariumite taasteplaanide kirjeldus. Igale

riskistsenaariumile koostatakse üks või mitu

taasteplaani, milles kirjeldatakse, kuidas toimub

energiavarustuse taastamine ning kui kaua see

võib aega võtta olukorras, kui see riskistsenaa-

rium realiseeruks. Lisaks on toimepidevuse plaa-

nis veel kirjeldatud ühingu kriisikomisjoni tööd,

hädaolukorras infovahetust kliimaministeeriu-

miga, olulisemate energiavarustuse taastamisel

osalevate lepingupartnerite võimekusi jms.

Riskistsenaariumid käsitlevad järgmiste ohtude

realiseerumist:

• Ilmastik (torm, erakordne külmalaine

jms);

• Elektri tootmisvõimsuste ebapiisavus;

• Gaasitarnete katkemine;

• Inimlikud eksitused;

• Füüsilised rünnakud taristu vastu;

• Küberrünnakud;

• Seadmete tehnilise seisukorra halvene-

mine;

• Naaberelektrisüsteemide mõju;

• Jms.

Elektri ja gaasi elutähtsa teenuse riskianalüüsid

tuvastasid järgmised riskid seaduses sätestatud

kriteeriumite alusel:

Kokkuvõte

Vaatamata endiselt kõrgele ohutasemele vä-

liskeskkonnas, on juhatus veendunud, et riski-

juhtimise tulemusel on riskid hästi hallatud nii

äriühingu strateegiliste eesmärkide saavutamise

kui ka elutähtsa teenuse klientide energiavarus-

tuse seisukohalt. See ei tähenda, et riskistsenaa-

riumite realiseerumine oleks täiesti välistatud.

Elering on teinud ning teeb ka edaspidi tööd selle

nimel, et viia riskide realiseerumise tõenäosus

ning mõjud aktsepteeritavale tasemele.

Elekter Gaas

Väga kõrge 0 0

Kõrge 7 0

Oluline 1 2

Keskmine 4 5

Madal 4 4

Kokku 16 11

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

52

Eetilised põhimõtted ja korruptsiooni ennetamine

Elering on äriühing, kus valitseb null-tolerants kor-

ruptsiooni suhtes.

ÜRO Global Compact pakt toob välja neli peamist

korruptsiooni tagajärge äriühingutele:

• Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on

selgelt seadusevastane tegevus

Elering soovib olla ühiskonnas õiguskuule-

kuse mõttes eeskujuks teistele äriühingu-

tele ning seda saab teha ainult täites ise

õigusaktide nõudeid.

• Mainerisk

Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid

tegevusi, mille mõju ulatub väljaspoole

tavapärast äritegevust. Me peame oma era-

pooletu ja läbipaistva tegevusega tagama

toimivad ja efektiivsed elektri- ning gaa-

siturud, korraldame taastuvelektri toetuste

kogumist ja väljamaksmist, soovime kaasa

rääkida riigi energia- ning kliimapoliitikate

kujundamisel jne. Seda kõike on võimalik

teha ainult omades laitmatut reputatsiooni.

• Finantsrisk

Korruptsiooni tulemusena on võimalik kan-

da märkimisväärselt suurt majanduslikku

kahju. See võib avalduda näiteks suure-

mates ostukuludes, ostetud seadmete

madalamas kvaliteedis jne.

• Ühingusisese usalduse kadumine

Kui töötajad märkavad, et ühingus või-

maldatakse ebaeetilist käitumist, siis see

toob kaasa tõsise usalduse kaotuse ühingu

vastu, lojaalsuse vähenemise ning üldise

firmakultuuri languse.

Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi vältida,

tuleb korruptsiooni tekkimist ennetada.

Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi

„Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis

keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele.

Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni enneta-

mise aspekte:

• Altkäemaks/korruptiivne tulu

Poliitika defineerib altkäemaksu ja korrup-

tiivse tulu ning välistab juhtorganite ning

töötajate igasuguse seotuse sellega.

• Huvide konflikt

Sätestatud on kohustus vältida igasugust

huvide konflikti, defineeritud on seotud

osapoole mõiste ning tehtud kohustusli-

kuks huvide konfliktist teatamine.

• Toetused ja annetused

Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi

anda ainult kooskõlas Riigivaraseadusega

ning ühingu vastava korraga.

• Kingitused ja külalislahkus

Kingitused ning külalislahkus on lubatud

ainult hea äritava piires, mis on poliitikas

defineeritud.

• Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord

Kõik töötajad on kohustatud viivitamatult

teavitama ühingut „Korruptsioonivastase

tegevuse poliitika“ rikkumise või rikkumise

kahtluse korral.

Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale

on ühingu üheksas erinevas korras korruptsioo-

niohu tekke võimalust takistavaid sätteid.

ÜHINGU JUHTIMINE

53

Riskianalüüs tuvastas, et kõige tõenäolisem

korruptsiooniohuga kokkupuutekoht on hanked.

Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud

töötajatele kohustuslikuks paljude ennetavate

meetmete järgimine. Näiteks on seatud ko-

hustus esitada juhatuse koosolekule eelnevalt

hanke dokumentatsioon ning pakkumuste lae-

kumise järel juhatus kinnitab hanke tulemused.

Sõlmitud hankelepingutesse on õigus muudatusi

teha ainult juhatuse otsusega. Laekunud arvete

menetlemisel on infotehnoloogiliste vahendite-

ga tagatud „nelja silma“ printsiibi kasutamine.

Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepida-

mine kõigi varade üle, ka nende varade, mis on

küll kasutuses, kuid mille raamatupidamislik

jääkväärtus on null. Varasid saab maha kanda

ainult vastava akti koostamisel, mille peavad

kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui

valdkonna eest vastutav juhatuse liige.

Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni

ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendma-

terjale korruptsiooni äratundmise ning vältimise

kohta. Kõik töötajad on andnud elektroonilise

kinnituse juhendmaterjalidega tutvumise kohta.

Regulaarselt toimuvad korruptsiooni ennetami-

se koolitused, milles osalemine on kohustuslik

kõigile töötajatele. Koolituse pearõhk on või-

malike potentsiaalsete korruptsiooniolukordade

kiire äratundmine. Ühiskonnas on tihti esinenud

korruptsioonijuhtumeid, milles osalised panid

toime seadusevastase teo, ise sellest aru saa-

mata ja isiklikku kasu mitte saades. Koolituse

läbimine võimaldab Eleringi töötajatel paremini

ära tunda võimalikke korruptsiooniohtlikke olu-

kordi ja reageerida neile ennetavalt.

Audiitorbüroo EY teostas meie tellimusel aastal

2022 konsultatsioonitöö, mille eesmärgiks oli

selgitada välja nõrgad kohad Eleringi korrupt-

siooni ennetuses. Selleks viisid nad läbi tööta-

jate küsitluse, uurisid sisekordasid ning tegid

intervjuusid võtmeisikutega. Tulemusi võrreldi

mh EY Global Integrity Report 2022 tulemuste-

ga. EY järeldus: „Läbiviidud korruptsiooniriskide

hindamise tulemuste kohaselt on Eleringi kor-

ruptsiooni jääkriski tase: madal.“

Ühing ostab sõltumatult osapoolelt vihjeliini

teenust, millele saavad nii ühingu töötajad kui

ka kõik teised inimesed anonüümselt vihjeid

esitada võimalikest korruptsioonikahtlustest.

Aastal 2024 ei laekunud vihjeliinile ühtegi vihjet,

samuti ei tuvastatud muul viisil Eleringis ühtegi

korruptsioonijuhtumit ja juhatus on veendunud,

et kasutuselevõetud korruptsiooni ennetavad

abinõud aitavad ka tulevikus korruptsiooniriskil

jääda minimaalseks.

Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise

meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni

riski vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole

töötajate enda suhtumine ning eetilised tõekspi-

damised. Töötajate suhtumist saab suunata nii

kesk- kui tippjuhtide isikliku eeskujuga. Samuti

on siseveebis saadaval ühingu eetikakoodeks.

See sisaldab üldisi tõekspidamisi ja põhimõtteid,

mida töötajatelt eeldatakse.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni riski vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole töötajate enda suhtumine ning eetilised tõekspidamised.

54

55

Panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse

Eleringi tegevusel on oluline mõju pea kõikidele

ÜRO üleilmsetele säästva arengu eesmärkidele,

kuid tulenevalt Eleringi põhitegevuse eesmärgist

tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel

on meie põhifookus kahel eesmärgil:

SDG 7 Jätkusuutlik energia

Meie eesmärk on taga-

da juurdepääs tasku-

kohasele, usaldusväär-

sele, jätkusuutlikule ja

kaasaegsele energiale.

Usume, et sotsiaalma-

janduslikult odavaim

energia on saavutatav

vaid tõhusalt toimiva

ja läbipaistva regionaalse energiaturu kaudu, mis

tugineb töökindlale ja nutikale energiavõrgule.

Meie visioon on tagada varustuskindlus klii-

maneutraalsel moel, kasutades digitaalseid

tööriistu, et muuta energiavõrk paindlikumaks,

efektiivsemaks ja tulevikukindlaks.

SDG 13 Kliimamuutuste vastased meetmed

Eleringi kliima-

poliitika eesmärk

on tagada Eesti

varustuskindlus klii-

maneutraalsel viisil,

et saavutada kliima-

neutraalsele majan-

dusele üleminekul Eleringi strateegilised

eesmärgid. Mõtleme kaasa ja panustame Pariisi

kliimakokkuleppega seatud Euroopa kliimaees-

märkide saavutamisse, olles eestvedajaks

elektri- ja gaasisüsteemide kliimaneutraalseks

muutmisel.

Oleme võtnud Euroopa Liidust ambitsioonikama

eesmärgi – muuta Elering 2030. aastaks kliima-

neutraalseks, et võimaldada energiatarbijatel

kasutada kliimaneutraalset energiat kogu väär-

tusahela ulatuses, sealhulgas ülekandeteenuse

osas. See samm tugevdab Eesti energiasüsteemi

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

56

keskkonnasõbralikkust, konkurentsivõimet ja

varustuskindlust.

Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted

Elering on välja töötanud vastutustundliku ette-

võtluse põhimõtted, mis on integreeritud ette-

võtte juhtimisse ning annavad sisendi strateegia

kujundamisse. Need põhimõtted on kinnitanud

ettevõtte juhatus, tagades, et vastutustundlik-

kus on lahutamatu osa Eleringi tegevusest ja

pikaajalistest eesmärkidest.

Põhimõtete eesmärk on selgitada Eleringi rolli

ühiskonnas ja kirjeldada ettevõtte seost vas-

tutustundliku ettevõtluse kontseptsiooniga.

Need määratlevad Eleringi jaoks olulised rah-

vusvahelised jätkusuutlikkuse ja ESG raamisti-

kud, millest lähtume ESG teemade juhtimisel,

ning sõnastavad vastutustundliku ettevõtluse

fookusteemad keskkonna (E), sotsiaalse

mõju (S) ja vastutustundliku juhtimisprakti-

ka (G) valdkondades. Põhimõtete dokument

on avalik ja kättesaadav Eleringi veebilehel

https://elering.ee/vastutustundlik-ettevotlus.

Vastutustundliku ettevõtluse fookusteemad ja nende juhtimine

Elering juhib oma ühiskondlikku mõju ESG vald-

kondade ja fookusteemade kaudu, mis on valitud

lähtuvalt ettevõtte tänastest mõjukohtadest ja

võimalusest ühiskondlikke protsesse mõjutada.

Fookusteemad on jaotatud alateemadeks

ning nende juhtimiseks oleme koostanud ESG

tegevuskava koos täpsemate valdkondlike te-

gevuskavade ja suunistega. Lisaks juhime ESG

teemasid valdkondlike poliitikate ja strateegiate

kaudu, tagades süsteemse ja läbimõeldud lähe-

nemise jätkusuutlikkusele.

ESG tegevuskavas määratleme aastapõhised

eesmärgid ning uuendame dokumenti jooksvalt

vastavalt muutuvatele oludele ja prioriteetidele.

Tegevuskava kinnitatakse ettevõtte eelarve

osana ka Eleringi nõukogus, mis tagab ESG põ-

himõtete integreerimise ettevõtte strateegilisse

juhtimisse.

VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

57

Eleringi ESG valdkonnad ja fookusteemad:

Keskkonnamõju

juhtimine (E)

Sotsiaalse mõju

juhtimine (S)

Vastutustundlik

juhtimispraktika (G)

1. Kliimamõju vähendamine

2. Taastuvenergiale

orienteeritud võrgu

arendamine

3. Keskkonnareostuse

ärahoidmine ja jäätmed

4. Elurikkuse suurendamine

ja elusloodusele negatiivse

mõju vähendamine

5. Kontoritegevusest

tuleneva keskkonnamõju

vähendamine

Ühiskondlik mõju majanduse- le ja kogukonnale 1. Varustuskindlus ja majan-

duse konkurentsivõime

tugevdamine

2. Põhitegevusest tuleneva

negatiivse mõju vähenda-

mine kogukonnale

3. Taristu ohutus

4. Innovatsioon ja teaduse

edendamine

5. Kvaliteetne

klienditeenindus

Positiivne mõju Eleringi töötajatele 1. Tervist toetav ja ohutu

töökeskkond

2. Mitmekesisus ja võrdne

kohtlemine

3. Kaasav juhtimiskultuur

4. Koolitus ja arendustege-

vus

5. Järelkasv

1. Läbipaistvus ja avatus

2. Aus ja eetikapõhimõtteist

lähtuv juhtimine

3. Vastutustundlikud

kriteeriumid tarnijatele

ja koostööpartneritele

4. Andmekaitse

5. Küberturvalisus

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

58

VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

Keskkonnamõju juhtimine

Elering arvutab igal aastal oma kasvuhoone-

gaaside jalajälge ning viib vastavalt kliima-

neutraalsuse saavutamise tegevusplaanile ellu

meetmeid, et jõuda 2030. aastaks nulljalajäljeni.

Peamiste tegevuste hulka kuuluvad maagaasi ja

SF6 kasvuhoonegaasi heite vähendamine, auto-

pargi emissioonide vähendamine ning elektritar-

bimise optimeerimine ettevõtte objektidel.

Mõistame, et keskkonnamõjude vähendamine

algab igapäevastest väikestest otsustest ja

sammudest töökorralduses. Meie eesmärk on

minimeerida Eleringi tegevuse keskkonnamõju,

rakendades jätkusuutlikke lahendusi. Selleks

sorteerime prügi, vähendame digijalajälge, too-

dame oma tarbeks päikeseenergiat kontoris ja

alajaamades, kogume vihmavett ning kasutame

vaid ausa kaubanduse kohvi ja teed. Kõik need

sammud aitavad kaasa keskkonnasäästlikule

ja vastutustundlikule tegutsemisele, toetades

üleminekut kliimaneutraalsele energiavõrgule.

Kliimaneutraalse varustuskindluse tagamiseks

peab Elering tagama, et ülekandevõrguga saaks

liita võimalikult palju taastuvenergiat. Selle

eesmärgi saavutamiseks toetab Elering riiki

2030. aastaks kogu aastase tarbimise katmisel

taastuvelektriga.

Elering on oma tegevused selles valdkonnas

fokuseerinud neljale võtmeteemale. Esmalt on

oluline elektrivõrgu arengukava, mis määratleb

pikaajalise suuna võrgu arendamisel. Teiseks

on arendamisel uus liitumise kontseptsioon,

mis võimaldab võrgu ettearendamist ja loob lii-

tujatele fikseeritud hinnaga liitumisvõimaluse.

Kolmandaks keskendutakse võrguga liitumise

protsessi arendamisele ja investeeringute

realiseerimisele, et tagada tootmisvõimsuste

kiire ja sujuv liitumine. Neljas oluline suund on

elektrisüsteemi juhtimise arendamine, et taga-

da süsteemi töökindlus ning varustuskindlus ka

muutuva energiabilansi tingimustes.

Lisaks arendab Elering koos partneritega Põh-

jamaade-Balti vesinikukoridori projekti, et tule-

vikus oleks võimalik taastuvenergiast toodetud

vesinikku transportida riikide vahel Soomest

Saksamaani ja vastupidi.

2024. aastal jätkusid Euroopa taastekava

investeeringute tööd, mille eesmärk on tõsta

Lääne-Eestis taastuvenergia liitmise võimekust.

Elering arvutab igal aastal oma kasvuhoonegaa- side jalajälge ning viib vastavalt kliimaneutraal- suse saavutamise tegevusplaanile ellu meet- meid, et jõuda 2030. aastaks nulljalajäljeni.

59

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Selle raames paigaldati Väikesesse väina teine

merekaabel ning demonteeriti tammil olnud

nõukogudeaegne õhuliin, tänu millele ei ole

enam ohtu lindude, eriti luikede liikumisele.

Elering töötab selle nimel, et minimeerida ja lee-

vendada varustuskindluse tagamiseks vajaliku

taristu otsest keskkonnamõju. Hoolduste õige

planeerimise ning ohtlike ja tavajäätmete nõue-

tekohase käitlemise kaudu tagame, et elektri- ja

gaasiseadmetest tulenev keskkonnarisk oleks

viidud miinimumini.

Tegevused alajaamades

Peame iga-aastast arvestust keskkonna reos-

tumise ärahoidmisega seotud kulude kohta (nt

õliga seotud tööd, ohtlike jäätmete utiliseerimise

mahud), mille eesmärk on seadmete hooldus-

töödega ja vananenud seadmete utiliseerimisega

potentsiaalset reostust ära hoida. Vanemates

alajaamades teeme jooksvalt vajalikke parendusi,

et vähendada võimalikku negatiivset keskkonna-

mõju.

Uute alajaamade ehitamisel ja uute seadmete

lisamisel on oluline arvestada Euroopa Liidus

jõustuva F-gaaside määrusega (EL) nr 2024/573,

mille kohaselt on alates 1. jaanuarist 2028 keela-

tud kasutusele võtta uusi 52–145 kV nimipingega

jaotlaid, milles isoleeriva või voolu katkestava

keskkonnana kasutatakse fluoritud kasvuhoo-

negaase või mis põhinevad neil gaasidel. Sellest

lähtudes on Elering alates 1. aprillist 2025 korral-

datavates hangetes võtnud suunise hankida uusi,

kuni 110 kV (ka) nimipingega jaotlaid, milles ei

kasutata isoleeriva või voolu katkestava keskkon-

nana fluoritud kasvuhoonegaase.

Lisaks võivad töötavate alajaamade seadmed

tekitada ümbruskonda häirivat müra. Kuigi mõõt-

mistulemused ei näidanud piirväärtuste ületa-

mist, asendasime 2024. aastal kohalike elanike

kaebuste lahendamiseks Endla 110 kV alajaama

trafode seinad alternatiivsete paneelidega, et

vähendada mürataset ja parandada elukeskkonna

kvaliteeti.

60

VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

Tegevused kõrgepingeliinidel

2024. aastal demonteerisime ja utiliseerisime

mittekasutuses olevad liinilõigud L183/L184

Laagri haru ja L109/L110 Ellamaa haru. Selle tule-

musel eemaldati kokku 22 masti, üle 14 jooksva

kilomeetri juhet, ligikaudu kuus jooksvat kilo-

meetrit piksekaitsetrossi ning kaheksa masti jagu

betoonvundamente.

Seoses Väikese väina kaabli ehitusega demontee-

riti ja utiliseeriti L174A Muhu-Orissaare õhuliini

osast 7,7 jooksvat kilomeetrit juhet ja kiudoptilist

piksekaitsetrossi. Samuti eemaldati 30 masti,

sealhulgas kaks metallmasti koos betoonvun-

damentidega, vabastades piirkonna vananenud

taristust ja suurendades keskkonnasäästlikkust.

Tegevused gaasitorustikel

2024. aastal vahetasime välja 124 vana toru eri

kohtades toruliinidel, mille kogupikkus oli 1492

meetrit. Lisaks renoveerisime 15 amortiseerunud

gaasitoru, kasutades komposiitmuhve ja uuen-

datud isolatsiooni, kogupikkuses 1047 meetrit.

Kokku uuendasime 2024. aastal gaasitoruliine

2539 meetri ulatuses.

Torustike korrosioonikaitse tagamiseks uuendati

katoodjaamade anoodmaandus kolmes jaamas.

Eleringi gaasivõrgus on torustike kaitse tagatud

isereguleeruvate korrosioonikaitsejaamadega,

mis kohanduvad vastavalt keskkonnatingimuste-

le. See lahendus vähendab torude korrosioonikii-

rust, aidates kaasa sellele, et asendamist vajavate

torude hulk gaasivõrgus hakkab vähenema.

61

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Tegevused toruliinide sulgemissõlmedel

Rajasime Varudi, Kalmaru, Lokuta, Navesti ja

Veriora liinikraanisõlmedes mobiilse kompressor-

seadme kasutamiseks vajalikud ühendused. See

loob eeldused, et tulevaste torustike hooldus- ja

remonditööde käigus on võimalik oluliselt vähen-

dada maagaasi sattumist atmosfääri, aidates

kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele ja klii-

maeesmärkide saavutamisele.

Kõrgepingeliinide kaitsevööndid pakuvad elupai-

ku mitmele looma- ja taimeliigile, kuid teatud

liikidele võivad need laiad alad kujutada väljakut-

set. 2024. aastal rajasid Elering ja Riigimetsa Ma-

jandamise Keskus (RMK) koostöös Ida-Virumaal,

Alutaguse vallas mitu lendoravatele vajalikku

rohekoridori, võimaldades neil turvaliselt ületada

liinikoridori ja säilitada oma liikumisteed.

Eleringil on lisaks maapealsele taristule ka me-

realune taristu, mille riikidevahelised ühendused

asuvad Soome lahes. Kommunikatsioonide

ehitamisel on oluline hinnata nende mõju mere

elurikkusele. 2024. aastal viis Keskkonnaseirete

Amet läbi uuringud Balticconnectori gaasitoru

paigaldusalal, mille tulemused näitasid, et selline

taristu võib hoopis soodustada elurikkuse kasvu

– näiteks kasutavad väikesed kalad toru varjuna,

mis loob neile kaitstud elukeskkonna.

62

VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

Sotsiaalse mõju juhtimine

Eleringi tegevuste mõju töötajatele on käsitletud

peatükis „Töötajate kaasamise ja motiveerimise

tegevuskava „Meie Elering“.

Varustuskindluse tagamisel on tehnilise aspekti

kõrval viimastel aastatel üha enam esile kerki-

nud julgeolekumõõde. 2024. aastal sõlmisime

mitmeid koostööleppeid teiste asutustega, et

tugevdada taristu kaitset. Lisaks lõime avarii-

taastesüsteemide võimekuse, mis võimaldab

füüsilise rünnaku korral taristu kiiresti taastada

ning minimeerida selle mõju energiavarustusele.

2024. aasta lõpus on Mandri-Euroopa sagedus-

alaga ühinemiseni jäänud vaid loetud päevad.

Kõik ettevalmistused sünkroniseerimiseks on

aegsasti tehtud ning riskistsenaariumid maanda-

tud, et 2025. aasta veebruaris toimuv sagedusala

vahetus mööduks tarbijatele märkamatult.

Gaasi valdkonnas keskendusime 2024. aastal

tariifistruktuuri muutmise ettevalmistusele, et

optimeerida võrgu arendamist sarnaselt varase-

matele elektritariifi muudatustele. 2025. aasta

jooksul on eesmärk jõuda kooskõlastatud otsu-

seni, mis tagab gaasituru tõhusama toimimise ja

pikaajalise jätkusuutlikkuse.

Lisaks viidi läbi Eesti gaasitarbimise uuring

aastani 2050, mis analüüsis tuleviku gaasitarbi-

mise võimalikke arenguid. Uuring võttis arvesse

maagaasi ja biometaani konkurentsivõimet ning

nende rolli Eesti kliima- ja energiapoliitika ees-

märkide täitmisel.

Elering panustab taristu disaini, et minimeerida

põhitegevusest tulenevat negatiivset mõju ko-

gukonnale ning muuta energiataristu kohalikele

elanikele visuaalselt paremini sobivaks. 2024.

aasta alguses püstitasime Mustveesse Eleringi

kolmanda disainmasti „Sookureke“, mis seob in-

senertehnilise lahenduse looduslähedase estee-

tikaga. Lisaks sai Kuusalu alajaam uue visuaalse

ilme, mille kaunistuseks on kaunis liblikakujun-

dus, mis täiendab piirkonna maastikupilti ja on

hästi nähtav Tallinn–Narva maanteel.

Elering juhib igal aastal tähelepanu taristu juures

ohutule käitumisele, viimastel aastatel koostöös

Päästeameti ja Elektrileviga, et jõuda laialdasema

kuulajaskonnani. Taristu märgistuse uuendamist

jätkatakse järjepidevalt ning samuti teostatakse

liinide ja gaasitrasside korralisi ülevaatusi – seda

nii jalgsi, ATV-dega, droonide kui ka laserskanee-

rimise abil.

Meie kliendid ja nende rahulolu Eleringi tee-

nustega on meile väga oluline. Korraldame igal

63

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

aastal kliendirahulolu-uuringu ning uuendame

selle põhjal kliendipoliitikat, et tagada parem

teenindus ja sujuvam koostöö. Infosüsteemide

arendamine ja uuendamine on pidev protsess,

mille eesmärk on andmevahetuse ja -töötluse au-

tomatiseerimine ja optimeerimine. 2024. aastal

jõudis lõpule mitmeid aastaid kestnud aktiivne

arendusprotsess üleriigilise andmevahetusplat-

vormi uuendamiseks. Uus platvorm, Estfeed,

hõlmab kõiki Eesti elektri mõõtepunkte ja nende

andmeid, võimaldades tõhusamat turuandmete

haldamist ja kasutamist.

Jätkuvalt panustame vähemalt 1% käibest tea-

dus- ja arendustegevusse ning teeme viljakat

koostööd TalTechiga, pakkudes stipendiume, kor-

raldades praktikavõimalusi ning andes sisendit

õppeprogrammidesse, et toetada tulevaste ener-

giasektori spetsialistide arengut ja innovatsiooni

edendamist.

Teadus- ja arendustegevus

Vastavalt Eleringi omaniku ootusele panustame

üks protsent käibest teadus- ja arendustegevusse.

Teadus- ja arendustegevuse projektide eesmärk

on toetada Eleringi strateegiliste eesmärkide

täitmist, tagades varustuskindluse kliimaneut-

raalsel moel ning aidates kaasa Eesti majanduse

konkurentsivõimele.

2024. aastal jätkusid tegevused, mille eesmärk

oli hinnata Eesti energiasüsteemi vajadusi ja

võimalusi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide

saavutamise kontekstis. Peamine fookus oli

kliimaneutraalse juhitava elektritootmise võima-

luste analüüsimisel, sealhulgas selleks vajalike

kütuste kasutamise hindamisel.

2030. aasta perspektiivis vajab Eesti lisaks ka-

vandatavatele taastuvelektri tootmisvõimsustele

ka juhitavaid tootmis- ja salvestusvõimsusi, et

tagada nii varustuskindlus kui ka piisav reserv

elektrisüsteemile. Kliimakindla majanduse sea-

duse eelnõu kohaselt peab 2040. aastaks elektri

ja soojuse tootmine toimuma igal ajahetkel süsi-

nikuneutraalselt, sealhulgas ka varustuskindluse

tagamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb

välja selgitada vajalikud tehnoloogiad ja kütu-

seallikad, et tagada üleminek kliimaneutraalsele

energiavarustusele.

Selle raames kerkisid olulised küsimused: kas ko-

halikest taastuvkütustest, näiteks biometaanist,

piisab või tuleb kasutusele võtta vesinik? Kas

vesiniku kasutamiseks on tehnoloogia olemas

ning kas on võimalik luua vajalik taristu ja tarnea-

hel? 2024. aastal keskendus Elering just nendele

küsimustele, et leida teadus- ja arendustegevuse

kaudu vastused, mis suunavad tuleviku energia-

süsteemi arengut ja investeeringuid.

Hindamaks tulevikus metaangaasi (maagaasi ja

biometaani) ülekandevõrgu vajadust, on oluline

64

VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

mõista, millistes sektorites ja kui suurtes mah-

tudes seda kasutatakse. 2024. aastal uuendas

Elering Eesti gaasitarbimise prognoosi, mida

eelnevalt koostati 2021. aastal, enne täiemahulise

sõja algust Ukrainas. Venemaa torugaasi tarnete

lõppemine Euroopas ja selle asendamine LNG-ga

on oluliselt mõjutanud piirkonna gaasiturgu ja

tarbimisdünaamikat.

Uuendatud prognoosi kohaselt on 2027. aastaks

oodata mõningast gaasitarbimise taastumist –

tarbimine võiks ulatuda 3,8 TWh-ni, võrreldes

2023. aasta 3,5 TWh-ga. 2030. aastaks võib gaa-

sitarbimine oluliselt kasvada, eeldusel, et Eestis-

se rajatakse uusi gaasielektrijaamu, mis võiksid

tõsta tarbimise kuni 5,2 TWh-ni.

Pärast 2030. aastat prognoositakse gaasitarbi-

mise langust, kuna elektrifitseerimine ja suurem

taastuvenergia toodang vähendavad gaasielekt-

rijaamade tururuumi. Samas tiputarbimises nii

kiiret langust ei prognoosita, sest gaasi kasuta-

takse endiselt külmadel perioodidel soojus- ja

elektrisüsteemi tipukoormuste katmiseks.

Kui 2040. aastaks soovitakse saavutada süsini-

kuneutraalne soojus- ja elektritootmine, tuleb

hinnata võimalikke alternatiive, sealhulgas CO2

püüdmine, biometaani kasutamine ja vesiniku

kasutamine. Arvestades, et tipukoormuse katla-

majade ja elektrijaamade töötunnid on piiratud,

võib eeldada, et CO2 püüdmisega seotud inves-

teeringud oleksid suured ja fossiilse CO2 utilisee-

rimine kulukas.

Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool hindasid

hiljuti Eesti biometaani tootmise potentsiaali

uuringus „Kestliku biogaasi tootmise ja kasutuse-

levõtu suurendamise võimaluste analüüs“. Selle

põhjal on Eesti siseriiklik biometaani tootmise

tehniline ja majanduslik potentsiaal 0,8–1,4 TWh,

millest 0,5 TWh on juba kasutuses, peamiselt

transpordisektoris. Seega oleks potentsiaalne

uus biometaani tootmise maht 0,3–0,9 TWh, mis

tõenäoliselt ei ole piisav, et muuta soojuse- ja

elektritootmise tipu- ja reservvõimsus süsiniku-

neutraalseks.

Seetõttu on selge, et ilma taastuvelektrist too-

detud vesinikuta ei ole võimalik tagada piisavalt

süsinikuneutraalseid kütuseid, et saavutada

elektritootmise süsinikuneutraalsus igal ajahet-

kel. Vesiniku kasutamise võimaluste ja vajaliku

taristu arendamine saab olema kriitilise tähtsuse-

ga Eesti pikaajaliste energiapoliitika eesmärkide

täitmisel.

Hindamaks, kas vesinikku on võimalik kasutada

gaasielektrijaamade kütusena, kui fossiilne

maagaas ei ole enam vastuvõetav, tellis Elering

vastavasisulise uuringu. Uuringu eesmärk oli väl-

ja selgitada, kas gaasielektrijaama tehnoloogia

tarnijad plaanivad pakkuda sobivaid lahendusi

vesinikelektrijaamade rajamiseks ning olemas-

65

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

olevate jaamade ümberehitamiseks vesinikkü-

tusele.

Uuringu koostamise käigus suhtles konsultant

muuhulgas suurimate gaasielektrijaama tehno-

loogia tarnijatega. Uuringust selgus, et stabiilsel

koormusel töötavate gaasielektrijaamade jaoks

on tehnoloogilised lahendused juba täna ole-

mas, et muuta elektrijaama seadmed vesiniku

kasutamiseks sobivaks. Samas nõuab tänane

tehnoloogia jaama käivitamisel ja alla koorma-

misel maagaasi (või biometaani) ja vesiniku segu

kasutamist.

Tehnoloogia tarnijad prognoosivad, et 2030. aas-

taks suudavad nad pakkuda täielikult vesinikul

töötavaid lahendusi, mis võimaldaksid elektri-

jaamadel töötada ainult vesiniku baasil. Sellise

lahenduse rakendamine eeldaks aga vesiniku

taristu olemasolu, sealhulgas torustiku või piisa-

valt suure mahuti ühendamist elektrijaamaga, et

tagada konstantne ja piisav vesiniku voog.

Uuring kinnitab, et kuigi vesiniku kasutamine

elektritootmises on tehnoloogiliselt võimalik, sõl-

tub selle laiem rakendamine vesiniku tootmise ja

taristu arengust. See seab pikaajalise eesmärgina

vajaduse arendada vesiniku transpordi ja ladus-

tamise võimekust, et kindlustada vesinikupõhise

elektritootmise töökindlus ja majanduslik otstar-

bekus.

Vesiniku ülekandetaristu planeerimisega on Ele-

ring koos regionaalsete partneritega alustanud

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridor“ projekti

raames. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nor-

dic-Baltic Hydrogen Corridor) on vesiniku transii-

ditaristu projekt, mis läbib kuut riiki ja võimaldab

transportida 100% vesinikku (mitte metaani ja

vesiniku segu) Soomest läbi Baltikumi ja Poola

Saksamaale või vastupidi.

Projekti eesmärk on ühendada Läänemere

ida- ja lõunakaldal asuvad riigid ühtseks vesi-

nikusüsteemiks ja -turuks, aidates samal ajal

kaasa Euroopa Liidu ja liikmesriikide kliima-,

energia- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saa-

vutamisele. Projekt on lisatud üle-euroopalisse

võrgu arengukavasse (TYNDP) ning 2024. aasta

alguses andsid Euroopa Komisjon ja Parlament

sellele Euroopa ühishuvi projekti (PCI – Projects

of Common Interest) staatuse. PCI staatus või-

maldab süsteemihalduritel taotleda projektile

kaasrahastust Euroopa fondidest.

2024. aasta suvel valmis Põhjamaade-Balti ve-

sinikutaristu eelteostatavusuuring, mille käigus

analüüsiti potentsiaalseid vesiniku voogusid Soo-

me ja Saksamaa vahel, hinnati torustiku rajamise

tehnoloogilisi võimalusi, tehnilisi parameetreid

ning majanduslikke aspekte.

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori loomine

loob tehnilised ja majanduslikud eeldused Eesti

siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks, mis

ilma piisava turumahuta ei tekiks. Mandri-Eestit

läbiv vesinikukoridor, mis suunaks suuri vesini-

kuvoogusid Soomest Kesk-Euroopa suunas, võiks

toimida Eesti vesinikumajanduse katalüsaatorina

ja siseriikliku vesinikutaristu baasvõrguna.

Baasvõrgu olemasolu annaks võimaluse likviidse

vesinikuturu tekkeks Eestis, aidates soodsamalt

opereerida ja balansseerida siseriiklikku võrku.

Lisaks looks see võimaluse rajada haruühendusi

piirkondadesse, kus on potentsiaali vesinikku

tarbiva energiamahuka tööstuse arendamiseks

või suurtes mahtudes vesiniku tootmiseks. See-

juures soodustab infrastruktuuri areng Eesti töös-

tussektori süsinikuneutraalsusele üleminekut ja

tugevdab riigi energeetilist sõltumatust.

66

VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

Vastutustundlik juhtimispraktika

Läbipaistva töökorralduse tagamiseks korral-

dame turuosalistele vähemalt kord kvartalis

ning vajadusel tihedamini elektri- ja gaasituru

nõukodasid ning võrguteenuse klientide nõuko-

dasid. Need kohtumised annavad turuosalistele

esimesena ülevaate neid puudutavatest teema-

dest ning pakuvad platvormi avatud aruteluks.

Uute reeglite ja arenduste loomisel viime läbi

avalikke konsultatsioone, et koguda turuosaliste

arvamusi ning võtta ettepanekuid arvesse.

Elering täidab andmekaitse ja läbipaistvusnõu-

deid nii lepingutes kui ka andmete kogumisel.

Meie veebilehel on selgitus selle kohta, kuidas

Elering andmeid töötleb ning kuidas tarbijad

saavad oma tarbimis- ja tootmisandmeid jagada

soovitud isikutega Eleringi kliendiportaali kaudu.

Oleme pühendunud „Hea äriühingu juhtimise

tavade“ järgimisele, seades kõrged standardid

korruptsiooni ennetamisele ja siseaudititele.

Igal aastal hindame põhjalikult ettevõtte riske,

mis võivad ohustada strateegiliste eesmärkide

saavutamist, tagades seeläbi usaldusväärse ja

vastutustundliku juhtimise.

Eleringi töövõtjad peavad täitma kõiki Eleringi

töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid ning järgima

regulatsioone, mis kehtestavad kõlbelisuse ja

ametialase professionaalsuse nõuded kõikidele

riigihangete partneritele. Ehitusega tegelevatele

töövõtjatele on kehtestatud jäätmete sortee-

rimise ja utiliseerimise nõuded, et vähendada

keskkonnamõju ja tagada vastavus jätkusuut-

likkuse põhimõtetele. Lisaks on olulisemates

lepingutes sätestatud andmekaitse nõuded, mis

laienevad ka lepingupartneritele.

Elering valib koostööpartnereid peamiselt riigi-

hangete kaudu, tagades protsessi läbipaistvuse

ja konkurentsi. Kõik valitud partnerite nimed on

avalikustatud riigihangete registris, võimaldades

järelevalvet ja läbipaistvust.

Isikuandmete töötlemise osas on Eleringis

rakendatud selged protsessid, mida toetavad

regulaarsed koolitused töötajatele ning auditee-

rimised, et tagada andmekaitsenõuete täitmine

ja infoturbe kõrge tase.

Küberturvalisuse tagamiseks rakendame süs-

teemseid turvameetmeid, mille eesmärk on

kaitsta ärisaladust sisaldavat teavet ja isikuand-

meid, samuti tagada elutähtsa teenuse osuta-

miseks vajalike süsteemide kaitse küberohtude

eest. Elering panustab pidevalt küberturvalisuse

arendamisse, et tagada energia- ja andmevahe-

tussüsteemide vastupidavus võimalike rünnaku-

te vastu.

67

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024

Vastutustundliku ettevõtluse indeksi kuldmärgis

Eleringi vastutustundliku tegevuse monitoori-

mise üheks võimaluseks on Vastutustundliku

Ettevõtluse Foorumi korraldatav iga-aastane

CSR (Corporate Social Responsibility) indeks.

See on enesehindamise vormis antav hinnang

ettevõtete vastutustundlikule tegutsemisele,

mille tulemus kehtib kaks aastat.

Elering saavutas vastutustundliku ettevõtluse

kuldmärgise juba esimesel osalemisel 2019. aas-

tal ning kordas sama tulemust ka 2021. ja 2023.

aasta indeksis. Kuldmärgise saamine näitab

selgelt Eleringi pühendumust vastutustund-

like teemade juhtimisele, ületades seadusest

tulenevaid miinimumnõudeid ning panustades

jätkusuutliku ja läbipaistva ettevõtluse edenda-

misse.

68

69

Finantsseisundi aruanne 70

Koondkasumiaruanne 71

Rahavoogude aruanne 72

Omakapitali muutuste aruanne 73

Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 74

Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 74

Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 84

Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 85

Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 87

Lisa 6. Segmendiaruandlus 94

Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 98

Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 99

Lisa 9. Varud 101

Lisa 10. Materiaalne põhivara 102

Lisa 11. Immateriaalne põhivara 104

Lisa 12. Võlakohustused 105

Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 107

Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud 109

Lisa 15. Omakapital 110

Lisa 16. Müügitulu 111

Lisa 17. Muud äritulud 112

Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 113

Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 114

Lisa 20. Tööjõukulud 115

Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 116

Lisa 22. Kasutusrent 117

Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 118

Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 120

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 122

Kasumi jaotamise ettepanek 125

Tegevjuhtkonna allkirjad 2024. aasta majandusaasta aruandele 126

Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 127

Sisukord Raamatupidamise aastaaruanne 2024

70

Finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023

VARAD

Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 5,7 94 330 65 533

Lühiajalised deposiidid 5,7 40 000 110 000

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 5,8 65 785 51 790

Varud 9 20 537 20 247

Käibevara kokku 220 652 247 570

Põhivara Investeering sidusettevõttesse 99 73

Pikaajalised nõuded 1 366 3 610

Materiaalne põhivara 10 1 371 743 1 196 634

Immateriaalne põhivara 11 25 362 19 879

Põhivara kokku 1 398 570 1 220 196

VARAD KOKKU 1 619 222 1 467 766

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused Võlakohustused 12 11 124 11 323

Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 103 616 93 613

Lühiajalised kohustused kokku 114 740 104 936

Pikaajalised kohustused Võlakohustused 12 55 637 66 186

Muud pikaajalised kohustused 1 251 1 705

Liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus 14 135 364 133 183

Tulevaste perioodide tulud 14 902 532 747 717

Pikaajalised kohustused kokku 1 094 784 948 791

KOHUSTUSED KOKKU 1 209 524 1 053 727

71

Koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes Lisa 2024 2023

Müügitulu 16 214 282 244 748

Muud äritulud 17 11 606 10 053

Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -128 044 -149 907

Mitmesugused tegevuskulud 19 -10 146 -8 051

Tööjõukulud 20 -16 932 - 15 050

Põhivara kulum 10,11 -53 112 -53 445

Ärikasum 17 654 28 348 Finantstulud 21 4 564 5 444

Finantskulud 21 -2 242 -3 415

Kasum enne tulumaksustamist 19 976 30 377 Tulumaksukulu 15 -4 317 -2 340

Aruandeaasta kasum 15 659 28 037 Aruandeaasta koondkasum 15 659 28 037

Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

OMAKAPITAL

Aktsiakapital 15 229 890 229 890

Kohustuslik reservkapital 15 20 123 18 721

Jaotamata kasum 15 159 685 165 428

OMAKAPITAL KOKKU 409 698 414 039

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 619 222 1 467 766

Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

72

Rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2024- 31.12.2024

1.01.2023- 31.12.2023

Rahavood äritegevusest

Kasum enne tulumaksu 19 976 30 377

Korrigeerimised:

‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -28 -51

‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse põhivara amortisatsioon

10, 11 53 112 53 445

‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused, liitumistasud ja ülekoormustasu 14,17 -13 486 -7 747

‚ Intressikulud 21 1 947 3 365

‚ Intressitulu 21 -4 495 -5 423

‚ Kasum kapitaliosaluse meetodil -26 -20

Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 57 000 73 946 ‚ Varude muutus 9 -290 2 151

‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 -2 105 22 508

‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 10 165 996

‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu muutus

14 4 134 58 955

Käibekapitali muutused 11 904 84 610 Makstud tulumaks 15 -4 317 -2 340

Makstud intressid 13, 21 -3 586 -4 570

Saadud intressid 8, 21 5 321 4 372

Kokku rahavood äritegevusest 66 322 156 018 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10, 11, 13 -240 842 -167 826

Raha paigutamine üle 3-kuuliste deposiitidele 7 -180 000 -200 000

Üle 3-kuuliste deposiitide lõppemisel raha tagastus arveldusarvele 7 250 000 140 000

Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 83 026 38 644

Laekunud materiaalse põhivara müügist 10, 17 31 134

Laekunud ülekoormustasu 8, 13, 14 80 825 118 418

Kokku rahavood investeerimistegevusest -6 960 -70 630

Rahavood finantseerimistegevusest Lunastatud võlakirjad 12 0 -225 000

Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -10 558

Tagasimakstud rendikohustused 12 -7 -84

Makstud dividendid 15 -20 000 -13 500

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -30 565 -249 142

73

Omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik reservkapital

Jaotamata kasum

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2022 229 890 17 850 151 762 399 502

Aruandeaasta koondkasum 0 0 28 037 28 037

Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 28 037 28 037

Tehingud omanikega:

Kohustusliku reservkapitali suurendamine

0 871 -871 0

Makstud dividendid 0 0 -13 500 -13 500

Kokku tehingud omanikega 0 871 -14 371 13 500

Saldo seisuga 31.12.2023 229 890 18 721 165 428 414 039

Aruandeaasta koondkasum 0 0 15 659 15 659

Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 15 659 15 659 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali suurendamine

0 1 402 -1 402 0

Makstud dividendid 0 0 -20 000 -20 000

Kokku tehingud omanikega Saldo seisuga 31.12.2024 229 890 20 123 159 685 409 698

Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15.

Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

Raha ja raha ekvivalentide netomuutus 28 797 -163 754 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 65 533 229 287 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 94 330 65 533

Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

74

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus

Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaa-

ruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu

võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka

tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis.

Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet teos-

tab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutariifid ning

vastavate lepingute tüüptingimused.

Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 19.03.2025. Vastavalt Eesti Vabariigi

Äriseadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitamiseks

aktsionäride üldkoosolekule.

Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest

Koostamise alused. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste

finantsaruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soe-

tusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised

arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt

kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti.

Muudatused esitusviisis

2024. aasta majandusaasta aruandes on muudetud finantsaruannetes kajastatud informatsiooni esitlus-

viisi. Eelmise perioodi võrdlusandmete esitus on viidud vastavusse uue esitusviisiga.

Vastavalt IAS 7 tuleb kõik investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood näidata brutosummas va

juhul kui maksed ja laekumised on teostatud kliendi nimel või siis laekumiste ja maksete käive on kiire ja

tähtajad lühikesed. Sellest tulenevalt vaadati üle kolmekuuliste deposiitide kajastamine rahavoogude

aruandes ning alates 2024.aastast on üle kolmekuulised deposiidid kajastatud rahavoogude aruandes

brutomeetodil ning korrigeeritud on ka võrdlevaid andmeid. 2023. aastal kajastatud üle kolmekuuliste

deposiitide muutus summas -60 000 on 2024. aasta majandusaasta aruande võrdlevates andmetes

75

kajastatud real Raha paigutamine üle 3-kuuliste deposiitidele summas -200 000 tuhat eurot ja real Üle

3-kuuliste deposiitide lõppemisel raha tagastus arveldusarvele summas 140 000 tuhat eurot.

Arvestus- ja esitusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus-

ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Välisvaluuta ümberarvestus. Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluu-

tasse tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Finantsvarad

Klassifitseerimine

Elering klassifitseerib finantsvarad järgmises mõõtmiskategoorias:

• varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulis-

test tingimustest.

Võlainstrumendid. Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade

haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifit-

seeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja ta-

sumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest

saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpeta-

misel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi

kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud

järgmistes kategooriates:

• nõuded ostjate vastu,

• pangadeposiidid,

• raha ja raha ekvivalendid.

76

Väärtuse langus

Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidi-

kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas

krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab

nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering

kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste

perioodidest.

Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk

ei ole märkimisväärselt suurenenud.

Varud. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muu-

dest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mit-

tetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha

arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.

Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realisee-

rimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast

hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse

viimiseks ja müügi sooritamiseks.

Materiaalne põhivara. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloo-

lise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline

soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad

arvele iseseisvate põhivaraobjektidena.

Materiaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate maa kasutusõiguste eest tehtud maksed

kajastatakse materiaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi

jooksul, mis ei ületa 99 aastat.

77

Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset

meetodit, et kajastada soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul:

Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara

jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,

otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse vii-

miseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine

vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse immateriaalset põhivara

soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest

tulenevad allahindlused.

Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks

tehtud kulutuste põhjal.

Immateriaalseid põhivarasid amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul:

Rendilepingud. Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud aja-

vahemikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel

kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amortiseeritakse

ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või

lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal (väheolulised ren-

dilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt

Kasulik eluiga aastates

Ehitised 25–40

Rajatised – elektriliinid, gaasitrassid 30–60

Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7–40

Muu materiaalne põhivara 3–20

Maa kasutusõigused 99

Kasulikud eluead aastates

Tarkvara litsentsid 3–5 aastat

78

rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõ-

tetega ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab

neid rendiliike erinevalt.

Finantskohustused. Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemisees-

märgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult

„Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusi.

Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud te-

hingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohus-

tuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiaja-

lisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi

kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse

vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades

sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitalisee-

ritakse varade soetusmaksumusse.

Kohustuslik reservkapital. Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital.

Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb re-

servkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist.

Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita-

list ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Tulude arvestus

Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajas-

tatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või

teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad

summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide

liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alu-

sel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil,

millal teenuseid osutatakse.

Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide

liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel

arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil,

millal teenuseid osutatakse.

79

Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Ele-

ringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides

(kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete

võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas

tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri koguseid,

müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine,

ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks

kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast

bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus

hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.

Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi

enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh).

Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel

bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik

gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering

bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering

bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe-

rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat

müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest.

Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.

Elektri põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõr-

guettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud

piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõt-

jad. Mehhanism töötab selliselt, et Euroopa põhivõrguettevõtjad hüvitavad ITC fondi kaudu teistele

põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud. Süsteemihaldur saab

fondist hüvitist kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood ning maksab

fondi juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit. Vastavat arvestust

peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele

igakuiselt maksmisele kuuluvate netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koond-

kasumiaruandes vastavalt sellele, kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude

elektrivõrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus.

Gaasi põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanua-

rist 2020 alustas tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon, mis tõi muudatused ka

gaasivõrguga ülekandeteenuse pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud

ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud

võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid, enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist

liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised sisendpunktide tasud on

80

ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi sises-

tamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt

toimub ilma täiendavate ülekandetasudeta. Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt

eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensat-

sioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi sisendpunktidest kogutud

ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See tagab põ-

hivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg

mingil konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes

netotuluna „Müügitulu“ lisas muude gaasivõrguteenuste hulgas.

Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille mää-

ramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Ju-

hatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat

teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe. Klientidelt saadud liitumis-

tasud kajastatakse lepingulise kohustusena ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise

kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat.

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Ülekoormustasu. Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem

kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oks-

jonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest

kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on:

1. Järgmise päeva turu oksjonitulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkon-

dade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimeta-

tud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele.

2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tule-

neva piirkondadevahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS

„Augstsprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward Transmis-

sion Rights (kuni 31.12.2018 PTR - Physical Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR

ostnud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjo-

neid korraldab ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üleeuroopaline ühtne jaotamiskeskkond

(Single Allocation Platform - SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO).

Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastami-

sel võetakse arvesse EL määruse 943/2019 artikkel 19 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustasu

kasutada eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse

81

tegeliku kättesaadavuse tagamiseks. Kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada,

võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel.

Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt siht-

finantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud

vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu

ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu

ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Vt lisa 3.

Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib pii-

sav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab

aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude

kajastamise perioodil.

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võe-

takse vara üles selle soetusmaksumuses. Juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara

üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine

võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri-

takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Toetused elektritootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimuste-

le vastavate elektritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise

skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele

vastavatele elektritootjatele välja.

Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta

jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on

lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata

järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes

arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil

(novembrist oktoobrini), ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud int-

ressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi.

Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste sum-

mast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas

real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“

(puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu

eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata

ka lisa 8 ja 13.

82

Toetused biogaasi tootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimus-

tele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majan-

dus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur organiseerib biogaasi tootjatega

lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist.

Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud

kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike

kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad

toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real

„Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta

oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13.

Maksustamine. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta

kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtu-

kuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.

Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel

on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Maksuvabastuse eeldu-

seks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas

äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam

maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025.

Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on

võimalik rakendada üleminekusätet. Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub 2% julgeolekumaks residendist

äriühingu majandusaasta kasumile enne tulumaksustamist. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat

tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividen-

did välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need

tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu

10. kuupäeval.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara mak-

suarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksu-

nõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata

kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata

kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 15.

83

Maksumäärad.

Aastal 2024 kehtisid järgmised maksumäärad:

Maks Maksumäär

Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt

Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt

Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt

Maamaks 0,1-1,0% maa maksustatavalt väärtuselt aastas alates 2024 (varasemalt 0,1-2,5%)

Aktsiisimaks elektrilt 1,45 eurot/MWh elektrienergia kohta alates 01.05.2024 (1 eurot/ MWh elektrienergia kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024)

Aktsiisimaks gaasilt 47,81 eurot/tuhat m3 alates 01.05.2024 (40 eurot/tuhat m3 alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024)

Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

84

Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused

Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud

summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja

eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa

arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hin-

nangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel

on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis

võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel ma-

jandusaastal, hõlmavad:

Materiaalse põhivara kasulikud eluead. Materiaalse põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasu-

likud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade

hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füü-

silist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 49 488 tuhat eurot (2023: 48 300 tuhat

eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks

amortisatsioonikulu aastas 4 949 tuhande euro (2023: 4 830 tuhat eurot) võrra.

Aruandeaastal muudeti osaliselt põhivara kasulike eluigade pikkust, et need vastaksid täpsemalt vara

tegelikule elueale. Muudatuse mõju vähendab kulumi suurust 900 tuhande euro ulatuses.

Ülekoormustasu (ÜKT) kajastamine. Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub üle-

koormustasu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud

tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks (sel juhul kajastatakse seda

tulevaste perioodide tasu kohustusena kuni ehituse lõpuleviimiseni, kui ehitis valmib, siis alustatakse

tuluarvestust vastavalt vara amortisatsiooniperioodile) või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks

(sel juhul kajastatakse ÜKT tasu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine

nõuab juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse

saadud ülekoormustasu uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Alates 2022 kasutatakse ülekoormus-

tasu ka kadude ja tegevuskulude katteks. 2024. aastal tekkinud ülekoormustasu summas 98 559 tuhat

eurot (2023. a 127 869 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tasu kohustusena (lisa 14).

Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise

finantseerimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. Konku-

rentsiameti otsusega on lubatud katta kaoelektri hinna vahe ülekoormustasu (võimsusjaotustulu)

vahenditest kuni 31.12.2024 ning osaliselt 2023. aastal ka elektrienergia ülekande võrguteenuse osuta-

misega seotud põhjendatud kulude katmiseks.

85

Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks alates

01.01.2024

IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete avalikustamine”, mis rakendub 1.

jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele.

IAS 1 muudeti, kohustuste liigitamise osas lühi- või pikaajaliseks. Muudatused selgitavad, et ko-

hustused liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest

õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata

tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust.

2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei

mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad ka-

sutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Kohustis

liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja

annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pika-

ajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused

võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks.

Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate

ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele

instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul,

mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi

eraldi komponendina.

2024. aasta aprillis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikusta-

mise kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued

mõisted on seotud:

• kasumiaruande struktuuriga;

• kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse

näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratle-

tud tulemusnäitajad); ja

• täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaru-

annete ja lisade suhtes üldiselt.

86

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste

muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid

see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1.

jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele.

Ettevõte alles hindab antud muudatuse mõju Ühingu aruandele.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01.

jaanuaril 2024. algaval aruandeaastal, Eleringile olulist mõju ei ole.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, olulist mõju Eleringile

ei ole.

87

Lisa 5. Finantsriskide juhtimine

Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organi-

satsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-,

finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk,

valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni

peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et

avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning

tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas.

Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9

mõõtmiskategooriatele:

Finantsvarad

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 94 330 65 533

Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 40 000 110 000

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 65 785 51 790

Finantsvarad kokku 200 115 227 323

Finantskohustused

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 89 527 88 598

Võlakohustused (lisa 12) 66 761 77 509

Finantskohustused kokku 156 288 166 107

88

Krediidirisk

Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada

finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmata jätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb

Eleringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest,

mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Ele-

ringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse:

kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt va-

bade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine,

kapitali säilitamine, intressitulu teenimine.

Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised:

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 94 330 65 533

Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 40 000 110 000

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 65 785 51 790

Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 200 115 227 323

Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või te-

hingupartnerite rühmadele aktsepteeritavad riskipiirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks.

Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriu-

mid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali

adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna

poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas.

Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Ele-

ringi finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8.

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest

tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni

31. detsember 2024 või vastavalt kuni 31. detsember 2023 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel

esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada

jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet

nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja

teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid,

lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.

89

Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlused seisuga 31. detsembri 2024 olid ebaoluli-

sed ja seisuga 31. detsember 2023 ei olnud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad

samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31.

detsembri 2024 ja 31. detsembri 2023 seisuga.

Krediidiriski kontsentratsioon. Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja

avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastaspoo-

lega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2024 oli

Eleringil üks vastaspool (31.12.2023: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 17 061

tuhat eurot (31.12.2023: 20 401 tuhat eurot) ehk 27% ostjate laekumata arvetest (31.12.2023: 45%).

Nii 2024 kui ka 2023 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi

tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus

krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks.

Raha on paigutatud kuute panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7.

Tururisk

Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest

välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate

avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga

täielikult kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust.

Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik üle-

jäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites

võivad olla omavahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused.

Elektri hinnarisk. Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt.

Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus

börsihind erineb tariifide arvutamisel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil.

Eleringi hinnangul võib antud risk põhjustada küll kasumi kõikumist lühiajaliselt, kuid siiski ei ohusta

ühingu jätkusuutlikkust. Seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 2023.

aastal ja 2024. aastal kõrgete energiahindade valguses kasutatati tariifis mittesisalduva kaoelektri kulu

katmiseks võimsusjaotustulu.

Gaasi hinnarisk. Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide ar-

vutamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioo-

dil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul

lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei

ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente.

90

Valuutarisk. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule-

vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro,

ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutaposit-

sioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega:

seisuga 31.12.2024 kui ka 31.12.2023 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades.

Intressimäära risk. Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude

intressimäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Sa-

mas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade

vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on seisuga 31.12.2024 seadnud minimaalseks

fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustustest. Elering on teataval

määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse

tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressi-

kandvaid finantsinstrumente õiglases väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate

varade ega kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu.

Seisuga 31.detsember 2024 moodustasid Eleringi võlakohustustest 100% korrigeeritud soetusmaksu-

muses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud (31.12.2023: moodustasid 100%

Eleringi korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalae-

nud). Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 12.

Pangalaenude ujuv intress põhineb vastavalt lepingule 3 või 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse vasta-

valt kas kvartaalselt või kaks korda aastas.

Seisuga 31.12.2024 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 66 195 tuhat eurot (31.12.2023: 76 744

tuhat eurot).

Kui seisuga 31.12.2024 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile,

intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2023: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad

oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 357 tuhande euro (2023: 384 tuhande

euro) võrra väiksem.

Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleööde-

posiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi

perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile.

Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente.

91

Likviidsusrisk. Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil

on igapäevane vajadus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finant-

seerimisbaas, mis koosneb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib

Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste

erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi.

Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 nende lepinguliste tähtaegade

järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioo-

dide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuintressi-

määrasid.

Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev:

tuhandetes eurodes Nõudmiseni

ja kuni 1 kuu 1 kuni

12 kuud 12 kuud

kuni 5 aastat Üle

5 aasta Kokku

Kohustused

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 68 219 21 308 0 0 89 527

Võlakohustused (lisa 12)* 1 246 12 085 46 130 16 810 76 271

Tulevased maksed kokku 69 465 33 393 46 130 16 810 165 798

*Koos intressidega

Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2024 oli Eleringil raha ja raha

ekvivalente mahus 94 330 tuhat eurot ja lühiajalisi deposiite mahus 40 000 tuhat eurot (31.12.2023

seisuga oli raha ja raha ekvivalente mahus 65 553 tuhat eurot ning lühiajalisi deposiite mahus 110 000

tuhat eurot). Lisainformatsioon on toodud lisas 7.

tuhandetes eurodes Nõudmiseni

ja kuni 1 kuu 1 kuni

12 kuud 12 kuud

kuni 5 aastat Üle

5 aasta Kokku

Kohustused

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 60 199 28 399 0 0 88 598

Võlakohustused (lisa 12)* 0 13 861 43 893 34 357 92 111

Tulevased maksed kokku 60 199 42 260 43 893 34 357 180 709

*Koos intressidega

Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2023 on alljärgnev:

92

Kapitali juhtimine

Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kind-

lustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne

kapitali struktuur, vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri,

on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa

sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene.

Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapita-

li ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva

seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 20% - 45%.

Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis:

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023

Omakapital 15 409 698 414 039

Varad kokku 1 619 222 1 467 766

Omakapitali ja varade suhe 25,3% 28,2%

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises

jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne

noteeritud turuhind.

Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse

hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest si-

senditest järgmiselt:

Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel.

Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse

puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad.

Tase 3: vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid.

Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasuta-

des kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid.

Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus.

93

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad. Ostjate vastu nõuete ja muude finants-

nõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3).

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused. Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade

bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3).

Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks,

kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud

sarnase krediidiriski (2024:3,568% ja 2024: 4,661%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide

turuintressimääradega.

Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev:

tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus

Pangalaenud 57 964 66 195

Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2023 on alljärgnev:

tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus

Pangalaenud 63 902 76 744

94

Lisa 6. Segmendiaruandlus

Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhitooted ja

teenused, mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud

ja kulud ning varad toodetele.

Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõhist

segmendiarvestust.

Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja

mitmed väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud tulud ja kulud”:

1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt koos-

kõlastatud tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitami-

se mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes;

2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõ-

lastatud tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise

mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes;

3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks

koondatud ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarnased

omadused, kliendid ja sarnane regulatiivne keskkond);

4. muud tulud ja kulud.

Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, üle-

koormustasu, renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaolu-

line ja mida ei võeta Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinnametoodika

kujundamisse arvesse. Ükski nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume,

mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi informatsiooni avalikustamine.

Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis,

mida on kasutatud käesolevas raamatupidamise aastaaruandes.

Kõik tulud-kulud, mida on võimalik otse allokeerida konkreetsele segmendile, on kajastatud vastava seg-

mendi all. Kulud, mis ei ole otseselt seostatavad ühe segmendiga, jaotatakse proportsionaalselt. Käituri-

tena kasutatakse kas segmendi müügitulude proportsiooni või otseselt segmendiga seotud tööaja jaotust

segmentide lõikes. Neto finantstulud/kulud jaotatakse kõigile segmentidele vastavalt eelmise perioodi lõpu

bilansi pika- ja lühiajaliste intressikandvate võlakohustuste proportsioonile. Tulumaksukulu on kajastatud

ainult reguleeritud elektrivõrguteenuste segmendis, kuna dividendid makstakse välja elektri tegevusalast.

Kõik olulised bilansikontod, mida on võimalik otse jaotada segmentide vahel, on kajastatud vasta-

va segmendi all. Otsemeetodiga mitte jaotuvad bilansikirjed jaotatakse segmentidele bilansikirjete

95

kaupa, kasutades erinevaid käitureid: kas segmendi põhivarade proportsiooni või otseselt segmendiga

seotud töötajate tööaja jaotust.

Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on

liidetud tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel. EBITDA ei ole IFRS-i

kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Eleringi EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav sarna-

selt pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja teiste majandusüksuste avalikustatavate andmetega.

Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandepe-

rioodil üks klient, kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi

tulu on seotud elektri ülekande segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 76 539 tuhat eurot (2023:

79 718 tuhat eurot).

Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool.

Segmendiaruanne, 1.01.2024–31.12 2024

tuhandetes eurodes Reguleeritud elektri

võrguteenus

Reguleeritud gaasi

võrguteenus

Bilansi- teenus

Muud Kokku

Müügitulu kolmandatelt osapooltelt

92 842 30 836 79 778 10 826 214 282

Müügitulu kokku 92 842 30 836 79 778 10 826 214 282

Muud äritulud 323 0 0 11 283 11 606

Tulud kokku 93 165 30 836 79 778 22 109 225 888

Kaubad, toore, materjal ja teenused

-42 852 -5 950 -75 455 -3 787 -128 044

Mitmesugused tegevuskulud ja tööjõukulud

-14 762 -7 049 -3 025 -2 241 -27 078

EBITDA 35 551 17 837 1 298 16 081 70 766

Kulum ja amortisatsioon (lisa 10,11)

-32 262 -7 309 -371 -13 170 -53 112

Neto finantstulud (-kulud) (lisa 21)

1 574 536 21 191 2 322

Tulumaks (lisa 15) -4 317 0 0 0 -4 317

Aruandeaasta kasum 546 11 064 948 3 102 15 659

96

Vara kokku 592 716 173 592 26 260 826 654 1 619 222

Kohustused kokku 305 391 97 829 24 176 782 128 1 209 524

Lisandumised materiaalsesse põhivarasse (lisa 10)

30 265 24 241 0 170 094 224 600

Lisandumised immateriaalsesse põhivarasse (lisa 11)

3 824 1 079 175 4 029 9 107

Segmendiaruanne, 1.01.2023–31.12 2023

tuhandetes eurodes Reguleeritud elektri

võrguteenus

Reguleeritud gaasi

võrguteenus

Bilansi- teenus

Muud Kokku

Müügitulu kolmandatelt osapooltelt

125 644 17 106 84 707 17 291 244 748

Tehingud segmentide vahel -23 42 -20 0 0

Müügitulu kokku 125 622 17 148 84 687 17 291 244 748

Muud äritulud 279 0 0 9 774 10 053

Tulud kokku 125 901 17 148 84 687 27 065 254 801

Kaubad, toore, materjal ja teenused

-52 476 -6 937 -82 698 -7 796 -149 907

Mitmesugused tegevuskulud ja tööjõukulud

-12 876 -5 671 -2 338 -2 216 -23 101

EBITDA 60 549 4 540 -349 17 053 81 793

Kulum ja amortisatsioon (lisa 10,11)

-34 061 -8 259 -200 -10 925 -53 445

Neto finantstulud (-kulud) (lisa 21)

1 483 259 33 254 2 029

Tulumaks (lisa 15) -2 340 0 0 0 -2 340

97

tuhandetes eurodes Reguleeritud elektri võrgu-

teenus

Reguleeritud gaasi

võrguteenus

Bilansiteenus Muud Kokku

Eesti 89 312 27 657 46 171 5 251 168 391

Läti 0 1 441 10 202 0 11 643

Soome 0 1 738 3 500 5 512 10 750

Leedu 0 0 18 675 2 18 677

Muud 3 530 0 1 230 61 4 821

Müügitulu kokku 92 842 30 836 79 778 10 826 214 282

Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2024–31.12.2024

Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2023–31.12.2023

Aruandeaasta kasum 25 631 -3 460 -516 6 382 28 037

Vara kokku 589 482 158 044 19 382 700 858 1 467 766

Kohustused kokku 283 701 91 083 20 335 659 608 1 053 727

Lisandumised materiaalsesse põhivarasse (lisa 10)

26 539 12 453 137 135 823 174 952

Lisandumised immateriaalsesse põhivarasse (lisa 11)

3 101 714 623 3 675 8 112

tuhandetes eurodes Reguleeritud elektri võrgu-

teenus

Reguleeritud gaasi

võrguteenus

Bilansiteenus Muud Kokku

Eesti 99 952 14 675 48 486 5 214 168 327

Läti 107 0 11 005 0 11 112

Soome 8 2 430 1 642 11 766 15 846

Leedu 0 0 23 573 183 23 756

Muud 25 578 0 1 128 25 707

Müügitulu kokku 125 645 17 105 84 707 17 292 244 748

98

Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023

Raha ja raha ekvivalendid 5 94 330 65 533

Lühiajalised deposiidid* 5 40 000 110 000

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Hoiused ja deposiidid pankades:

mis omavad Moody 'se krediitreitingut A2 10 272 966

mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2* 9 228 6 335

mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa3* 58 025 25 676

mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 15 972 32 124

mis omavad Moody 'se krediitreitingut Baa1 833 432

Kokku hoiused ja deposiidid pankades 94 330 65 533

* Seisuga 31.12.2024 on sõlmitud järgmised lühiajalise deposiidi lepingud

Seisuga 31.12.2022 kuus lepingut summas 35 000 tuhat eurot oli sõlmitud Coop Pank AS-iga. Lepingute

tähtaeg oli jaanuar - mai 2023 ja intressimäärad 0,25%-2%. Üks leping summas 15 000 tuhat eurot oli

sõlmitud Luminor Bank AS-iga. Lepingu tähtaeg oli 01.01.2023 ja intressimäär 0,00%. Kõik lepingud

on eurodes.

Pank Tuhandetes eurodes Intress Tähtaeg

Coop Pank AS 20 000 3,46% aprill 2025

Coop Pank AS 20 000 3,46% mai 2025

Hoiused ja deposiidid pankades:

*Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 ja Aa3

rahvusvaheliste pankade Eestis registreeritud tütarfirmad.

99

Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata arved 63 412 45 408

‚ sh nõuded FTR tehingute eest 10 472 0

‚ sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv -26 -116

Muud nõuded 1 261 4 855

‚ sh arvestuslikud nõuded ITC maksjate vastu 1 003 3 638

‚ sh tagatistasud 9 9

‚ sh intressinõuded 249 1 075

Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (lisa 5)

64 673 50 263

Maksunõuded 277 549

Ettemaksud 835 978

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 65 785 51 790

100

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud

‚ Jaotusvõrguettevõtjad 22 319 22 141

‚ Muud kliendid 40 047 22 957

Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 62 366 45 098

Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad

‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva jaotusvõrgu ettevõtjad 0 0

‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva muud kliendid 1 046 310

Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad 1 046 310

Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 1 072 426

Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv -26 -116

Nõuded ostjate vastu kokku 63 412 45 408

Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs:

Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möö-

dunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse

kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt

laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast

polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Sa-

muti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne

majandusolukorra halvenemine.

Aruandeaastal vähendati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi 92 tuhande euro ulatuses ja tehti

nõuete allahindlusi summas 2 tuh EUR (2023: 116 tuh EUR). Andmed seotud osapooltele esitatud

nõuete kohta on avalikustatud lisas 23.

101

Lisa 9. Varud

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Diislikütus 9 265 9 326

Mahuvarugaas 579 213

Gaas maagaasihoidlas 10 708 10 708

Varud kokku 20 537 20 247

Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks

mahuvarugaasi varu ja gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi. Elering hoiab gaasi varustuskindluse

tagamiseks gaasi Inčukalnsi maagaasihoidlas.

102

Lisa 10. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes Maa Maa kasutus- õigused

Ehitised Rajatised Masinad ja

seadmed

Muu Lõpeta- mata ehitus

Kokku

Materiaalne põhivara 1.01.2023

Soetusmaksumus 01.01.2023 6 570 7 404 72 291 708 200 639 352 552 113 419 1 547 788

Akumuleeritud kulum 0 -462 -16 048 -217 269 -245 134 -490 0 -479 403

Jääkmaksumus 01.01.2023 6 570 6 942 56 243 490 931 394 218 62 113 419 1 068 385

Ettemaksed 0 0 0 0 628 0 0 628

Materiaalne põhivara kokku 01.01.2023 6 570 6 942 56 243 490 931 394 846 62 113 419 1 069 013

Liikumised 1.01.2023–31.12.2023

Lisandumised 650 236 0 0 0 0 174 065 174 951

Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest

0 0 6 362 48 506 67 556 53 -123 054 -577

Kasutusrendi ümberklassifitseerimisel vara liikumised

0 0 0 0 -24 0 0 -24

Ümberklassifitseerimine gruppide vahel jääkväärtuses

0 0 0 -883 883 0 0 0

Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21)

0 0 0 0 0 0 551 551

Müük ja mahakandmine jääkväärtuses

0 0 -15 0 -69 0 0 -84

Ettemaksed 0 0 0 0 1 104 0 0 1 104

Arvestatud kulum 0 -75 -3 008 -20 191 -24 988 -38 0 -48 300

Liikumised kokku 1.01.2023–31.12.2023 650 161 3 339 27 432 44 462 15 51 562 127 621

103

Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt seadmete, alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaa-

sitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja

rajatiste soetusmaksumuse hulka.

Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas

1 456 tuhat eurot (2023: 551 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 4,29% (2023: 3,87%).

Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22.

Materiaalne põhivara 31.12.2023

Soetusmaksumus 31.12.2023 7 220 7 641 78 521 750 000 704 120 546 164 981 1 713 029

Akumuleeritud kulum 0 -538 -18 939 -231 637 -266 544 -469 0 -518 127

Jääkmaksumus 31.12.2023 7 220 7 103 59 582 518 363 437 576 77 164 981 1 194 902

Ettemaksed 0 0 0 0 1732 0 0 1 732

Materiaalne põhivara kokku 31.12.2023 7 220 7 103 59 582 518 363 439 308 77 164 981 1 196 634

Liikumised 1.01.2024-31.12.2024

Lisandumised 36 0 0 0 0 0 222 508 222 544

Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest

0 183 11 302 71 302 60 098 149 -143 034 0

Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21)

0 0 0 0 0 0 1 456 1 456

Müük ja mahakandmine jääkväärtuses

0 0 0 0 -3 0 0 -3

Ettemaksed 0 0 0 0 600 0 0 600

Arvestatud kulum 0 -79 -3 340 -20 475 -25 563 -31 0 -49 488

Liikumised kokku 1.01.2024-31.12.2024 36 104 7 962 50 827 35 132 118 80 930 175 109

Soetusmaksumus 31.12.2024

7 256 7 823 89 799 803 715 760 937 695 245 911 1 916 136

Akumuleeritud kulum 0 -616 -22 255 -234 525 -288 828 -500 0 -546 724

Jääkmaksumus 31.12.2024 7 256 7 207 67 544 569 190 472 109 195 245 911 1 369 412

Ettemaksed 0 0 0 0 2 331 0 0 2 331

Materiaalne põhivara kokku 31.12.2024 7 256 7 207 67 544 569 190 474 440 195 245 911 1 371 743

104

Lisa 11. Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes Omandatud tarkvara, litsentsid

Kokku

Immateriaalne põhivara 1.01.2023

Soetusmaksumus 1.01.2023 25 414 25 414

Akumuleeritud amortisatsioon -13 583 -13 583

Jääkmaksumus 1.01.2023 11 831 11 831

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 081 5 081

Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2023 16 912 16 912

Liikumised 1.01.2023-31.12.2023

Lisandumised 8 112 8 112

Amortisatsioonikulu -5 145 -5 145

Liikumised kokku 1.01.2023-31.12.2023 2 967 2 967

Immateriaalne põhivara 31.12.2023

Soetusmaksumus 31.12.2023 27 014 27 014

Akumuleeritud amortisatsioon -14 525 -14 525

Jääkmaksumus 31.12.2023 12 489 12 489

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 7 390 7 390

Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2023 19 879 19 879

Liikumised 1.01.2024-31.12.2024

Lisandumised 9 107 9 107

Amortisatsioonikulu -3 624 -3 624

Liikumised kokku 1.01.2024-31.12.2024 5 483 5 483

Immateriaalne põhivara 31.12.2024

Soetusmaksumus 31.12.2024 34 810 34 810

Akumuleeritud amortisatsioon -18 107 -18 107

Jääkmaksumus 31.12.2024 16 703 16 703

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 8 659 8 659

Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2024 25 362 25 362

105

Lisa 12. Võlakohustused

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Lühiajalised võlakohustused

Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558

Intressivõlad 566 757

Rendikohustused 0 7

Lühiajalised laenukohustused kokku 11 124 11 323

Pikaajalised võlakohustused

Pikaajaline pangalaen 55 637 66 186

Pikaajalised võlakohustused kokku 55 637 66 186

Ettevõtte laenukohustuste alusvaluutad on järgmised:

Võlakohustused eurodes 66 761 77 509

Võlakohustused kokku (Lisa 5) 66 761 77 509

Võlakohustuste liikumine

tuhandetes eurodes Lühiajalised võlakohustused Võla-

kohustused kokku

Saldo Panga- laenud

Intressi- võlad

Rendi- kohus- tused

Emiteeri-tud võlakirjad

Panga- laenud

Rendi- kohustused

Saldo seisuga 01.01.2023 10 558 1 705 66 224 936 76 733 26 314 024

Võlakohustuste tagasimakse

-10 558 0 -85 -225 000 0 0 -235 643

Ümberklassifitsee- rimine

10 558 0 26 0 -10 558 -26 0

Mitterahalised liikumised

0 0 0 64 11 0 75

Arvestatud intressid

0 3 623 0 0 0 0 3 623

Makstud intressid 0 -4 570 0 0 0 0 -4 570

Saldo seisuga 31.12.2023 10 558 758 7 0 66 186 0 77 509

Võlakohustuste tagasimakse

-10 558 0 -7 0 0 0 -10 565

106

Ümberklassifitsee- rimine

10 558 0 0 0 -10 558 0 0

Mitterahalised liikumised

0 0 0 0 9 0 9

Arvestatud intressid

0 3 394 0 0 0 0 3 394

Makstud intressid 0 -3 586 0 0 0 0 -3 586

Saldo seisuga 31.12.2024 10 558 566 0 0 55 637 0 66 761

Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2024. aastal 4,40% (2023: 3,07%).

Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid:

1. Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt

Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 56 565 tuhat eurot (2023: 63 769 tuhat

eurot). Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub

marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Euroopa Investeerimispangale 7 209 tuhande euro

ulatuses (2023. aastal 7 209 tuhat eurot).

2. Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt

Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 9 630 tuhat eurot (2023: 12 975 tuhat eu-

rot) tagasimaksmise tähtaegadega aastatel 2025 ja 2032. Intress koosneb 3 ja 6 kuu Euriborist,

millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhjamaade Investeerimispangale

summas 3 349 tuhat eurot (2023. aastal 3 349 tuhat eurot).

3. Arvelduskrediidilepingud

Eleringil on sõlmitud kolm arvelduskrediidi lepingut kogusummas 100 miljonit eurot, intressi-

määraga 1 kuu EURIBOR, millele lisandub marginaal 0,92-1,07%. Arvelduskrediidilepingud on

sõlmitud kuni aprillini 2026. Laene ei ole 31.12.2024 ega 31.12.2023 seisuga välja võetud.

Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele

(omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud.

107

Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Võlad tarnijatele 52 894 36 283

sh võlad FTR tehingute eest 11 520 3 091

Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 15 325 23 916

Kogutud ettemaksed elektrienergiatootjatele 18 771 20 439

Muud võlad 2 537 7 960

Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (lisa 5)

89 527 88 598

Maksuvõlad:

Käibemaks 1 172 335

Sotsiaalkindlustusmaks 808 672

Üksikisiku tulumaks 475 389

Töötuskindlustusmaks 53 45

Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 46 30

Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 16 8

Aktsiisimaks 314 81

Saastemaks 1 0

Maksuvõlad kokku 2 885 1 560

Viitvõlad - töötajate hüvitised:

Palk 897 783

Preemia 1 564 1 589

Puhkusetasu 448 393

Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 680 671

Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 3 589 3 436

Muud võlad 7 615 18

sh kindlustushüvitis 7 500 0

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 103 616 93 613

108

Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23.

Kogutud ettemaksed elektritootjatele

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi alguses 20 439 6 189

Arvestatud taastuvenergia tasud 82 171 91 141

Arvestatud taastuvenergiatoetused ja haldustasud -83 839 -76 891

Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi lõpul 18 771 20 439

109

Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud

Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus

tuhandetes eurodes 2024 2023

Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 133 183 72 355

Saadud liitumis- ja muud teenustasud 4 588 63 075

Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -2 407 -2 247

Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 135 364 133 183

Sihtfinantseerimine

tuhandetes eurodes 2024 2023

Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 292 922 261 627

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 83 026 38 644

Saadud toetuste ümberklassifitseerimine tegevuskulude katteks 0 -390

Sihtfinantseerimise amortiseerimine muudes ärituludes (lisa 17) -8 399 -6 959

Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 367 549 292 922

Ülekoormustasu

tuhandetes eurodes 2024 2023

Ülekoormustasu kohustus perioodi algul 454 795 341 279

Tekkepõhiselt arvestatud perioodi jooksul* 98 559 127 869

ÜKT uute ülekandevõimsuste ehitamiseks arvestatud tulud (lisa 17) -2 680 -1 873

ÜKT kasutus kadude katteks -4 389 -7 566

ÜKT kasutus tegevuskulude katteks -11 302 -4 914

Ülekoormustasu kohustus perioodi lõpul 534 983 454 795

Sh sidumata ülekoormustulu 336 704 338 951

Tulevaste perioodide tulud kokku 902 532 747 717

Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt ja tulevaste perioodide tulud kokku

1 037 896 880 900

* Investeerimistegevuse rahavoogudes kajastatakse ülekoormustasu laekunud tasude brutosummas,

millest on maha lahutatud ülekoormustasu kasutus kadude ja tegevuskulude katteks, mis kajastuvad

netomeetodil äritegevuse rahavoogudes.

110

Lisa 15. Omakapital

Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2023: 229 890 aktsiat

nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Vt lisa 5 ja lisa 6.

Aruandval aastal ei ole ainuosanik teinud otsust aktsiakapitali suurendamise kohta.

2024. aastal maksti dividende 20 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 87,0 eurot ja kaasnes

tulumaksukulu summas 4,32 miljonit eurot (2023. aastal maksti dividende 13,5 miljonit eurot ehk

58,72  eurot dividende aktsia kohta. Dividendimaksega kaasnes dividendide tulumaksukulu summas

2,34 miljonit eurot).

Seisuga 31.12.2024 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 20 123 tuhat eurot (31.12.2023: 18 721 tu-

hat eurot). Seisuga 31.12.2024 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali

783 tuhat eurot (31.12.2023: 1 402 tuhat eurot). 2024. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku

reservkapitali 1 402 tuhat eurot (2023. aastal 871 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2024 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 158 902 tuhat eurot (31.12.2023:

164 026 tuhat eurot). 2019. aastast kuni 2024. aasta lõpuni oli võimalik dividendide väljamaksetele ra-

kendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära sai kasutada dividendimaksele, mis ulatus

kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80

maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta

esimene arvesse võetav aasta (2018. aasta maksumäär: 20/80). 2025. aastal soodusdividendimäär ei

kehti ning kõik dividendid, mis makstakse välja 2025. aastal maksustatakse määraga 22/78. Seisuga

31.12.2024 on võimalik jaotada 123 944 tuhat eurot netodividendidena (31.12.2023: 130 201 tuhat eurot)

ja vastav tulumaks oleks 34 958 tuhat eurot (31.12.2023: 33 825 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust

kanda osa jaotamata kasumist kohustuslikku reservkapitali.

111

Lisa 16. Müügitulu

Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes

tuhandetes eurodes 2024 2023

Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük

Bilansienergia 67 687 73 200

Bilansigaas 7 886 9 484

Reguleerimisteenused 5 629 8 366

Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 81 202 91 050

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük

Elektrivõrgu teenuste müük 85 330 92 339

Gaasivõrgu teenuste müük 28 077 14 395

Muud elektrivõrguteenused 7 919 33 258

Muud gaasivõrguteenused 2 759 2 753

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 124 085 142 745

Muude kaupade ja teenuste müük

Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 2 658 2 247

Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 945 943

Muude teenuste müük 5 337 7 728

Muude kaupade müük 55 35

Muude kaupade ja teenuste müük kokku 8 995 10 953

Müügitulu kokku 214 282 244 748

112

Lisa 17. Muud äritulud

tuhandetes eurodes 2024 2023

Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 8 354 6 959

Ülekoormustasu amortisatsioon (lisa 14) 2 680 1 873

Kasum materiaalse põhivara müügist 28 51

Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 123 447

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 6 399

Muud äritulud 415 324

Kokku 11 606 10 053

113

Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused

tuhandetes eurodes 2024 2023

Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks

Ostetud bilansienergia 56 326 66 356

Ostetud bilansigaas 7 215 8 831

Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 11 899 7 689

Avariielektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 0 -211

Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 75 440 82 665

Süsteemiteenused

Reaktiivenergia 249 165

Avariielektrijaama püsikulud 215 931

Süsteemiteenuste kulud kokku 464 1 096

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod

Elektrivõrgu kaod 26 089 34 410

Gaasivõrgu kaod 1 933 2 356

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 28 022 36 766

Hooldus- ja remonditööd

Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 10 852 11 678

Tootmishoonetele ja -territooriumitele 960 999

Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 163 613

Muud hooldus- ja remonditööde kulud 871 597

Hooldus- ja remonditööd kokku 12 846 13 887

Muud kulud

Muud kulud 10 723 14 948

Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 549 545

Muud kulud kokku 11 272 15 493

Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 128 044 149 907

114

Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud

tuhandetes eurodes 2024 2023

Infotehnoloogia kulud 2 733 1 886

Koolitus- ja muud tegevuskulud 815 1 604

Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 2 353 1 186

Telekommunikatsioonikulud 1 158 1 004

Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 1 497 981

Bürookulud 755 588

Teadus- ja arendustegevuse kulud (R&D) 560 463

Transpordi- ja töövahendite kulud 115 80

Muud ärikulud 160 259

Mitmesugused tegevuskulud kokku 10 146 8 051

Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega

seotud kulu summas 326 tuhat eurot (2023. aastal summas 277 tuhat eurot).

115

Lisa 20. Tööjõukulud

Kolmele juhatuse liikmetele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, mis

võrdub kolme kuu teenistustasuga.

tuhandetes eurodes 2024 2023

Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 12 195 10 808

Töölepingu lõpetamise hüvitised 0 22

Muud tasud 445 401

Töövõtjatele arvestatud kokku 12 640 11 231

Sotsiaalmaks 4 201 3 737

Töötuskindlustusmaks 91 82

Tööjõukulud kokku 16 932 15 050

sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele

Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 613 590

Sotsiaalmaks 232 221

Erisoodustused 73 63

Erisoodustuste tulumaks 18 16

Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 936 890

Töötajate keskmine arv 309 287

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötavad isikud 307 284

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 2 3

Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 4 6

Töötajate keskmine töötasu koos lisatasudega taandatud täistööajale kuus (eurodes)

3 878 3 809

116

Lisa 21. Finantstulud ja -kulud

tuhandetes eurodes 2024 2023

Finantstulud

Intressitulu 4 495 5 423

Kasum kapitaliosaluse meetodil 26 20

Kasum valuutakursi muutustest 43 1

Kokku finantstulud 4 564 5 444

Finantskulud

Intressikulu -3 394 -3 916

Kahjum valuutakursi muutustest -302 -33

Muud finantskulud -2 -17

Kokku finantskulud -3 698 -3 966

Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 1 456 551

Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 242 -3 415

Neto finantstulud (-kulud) (lisa 6) 2 322 2 029

117

Lisa 22. Kasutusrent

Elering kui rendileandja

Kasutusrendi tulud

Rajatised. Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiu-

doptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma

tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille

kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkon-

nas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.12.2034.

Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel

tuhandetes eurodes 2024 2023

Ehitised 258 207

Rajatised 943 943

Muu vara rent 2 2

Kasutusrendi tulu kokku 1 203 1 152

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Soetusmaksumus 7 020 4 914

Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -6 051 -996

Jääkmaksumus 969 3 918

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

sh kuni 1 aasta 1 137 1 019

1-5 aastat 6 017 255

Üle 5 aasta 5 269 0

Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 12 423 1 274

tuhandetes eurodes 2024 2023

Arvestatud kulum 1 243 647

Arvestatud kulum

Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest

118

Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega

Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on

võime kontrollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja

tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu

suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile.

Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks:

(i) Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted;

(ii) Eleringi juhatus ja nõukogu;

(iii) Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise

mõju all olevad ettevõtted.

Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised:

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Nõuded ostjate vastu

Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 22 148 23 867

Nõuded ostjate vastu kokku 22 148 23 867

sh võrguettevõtjad 18 457 20 814

Võlad tarnijatele ja muud võlad

Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 4 875 3 500

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 4 875 3 500

119

Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest:

tuhandetes eurodes Seotud osapool 2024 2023

Tulu kaupade müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

16 192 21 294

Tulu teenuste müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

87 073 85 704

Tulu kaupade ja teenuste müügist kokku 103 265 106 998

Kaupade ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

11 767 7 819

Teenuste ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

10 817 11 797

Lõivud ja tasud Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

118 164

Kaupade ja teenuste ost kokku 22 702 19 779

Investeeringud põhivarasse Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

1 688 665

Taastuvenergia toetused Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

21 949 21 318

Taastuvenergia tasud Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 69 961 78 002

• Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist.

• Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri- ja gaasivõrguteenuste müügist.

• Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust.

• Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise

teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid.

Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõju-

võimu, aruandval aastal ei olnud.

Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20.

Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2024. aastal nii nagu ka 2023. aastal moodustatud

allahindluseid.

Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks 131 tuhat eurot ilma sotsiaalmaksuta (31.12.2023: 124 tuhat eurot),

kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed.

120

Lisa 24. Tingimuslikud kohustused, siduvad tulevikukohustused ja bilansijärgsed sündmused

Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks. Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis

tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrgutee-

nust. Seisuga 31.12.2024 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustu-

sed kapitalikulutusteks summas 199 867 tuhat eurot (31.12.2023: 259 711 tuhat eurot).

Maksualased kohustused. Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jook-

sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma,

intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur

määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma.

Tingimuslikud kohustused pooleliolevatest kohtuvaidlustest. Ettevõtte vastu on esitatud hagi summas

2,9 miljonit eurot. Vaidlus puudutab läbirääkimisi, mida peeti seoses gaasitoru ehitamisega. Äriühing ei pea

nõudeid põhjendatuks, kuna pooled ei sõlminud kunagi nimetatud ehitustööde realiseerimiseks lepingut.

Hageja ei osutunud riigihankel edukaks ning ehitustööde leping sõlmiti riigihankel edukaks tunnistatud

töövõtjaga. Elering on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega.

BAB INTER RAO LIETUVA on teinud hagiavalduse arbitraažimenetluses LITGRID AB, AS “Augstprieguma

tikls” ja Eleringi vastu elektrisüsteemide bilansienergia ostu-müügilepingu alusel. Kuni 31.12.2022 osutas

INTER RAO Baltikumi süsteemihalduritele bilansienergia ostu- ja müügiteenuseid seoses Baltikumi süs-

teemihaldurite osalemisega BRELL süsteemis. 2022. aastal lõpetasid Baltikumi süsteemihaldurid INTER

RAO-le sanktsioonide tõttu maksete tegemise. INTER RAO nõuab seetõttu süsteemihalduritelt vahenda-

tud elektrienergia eest kokku 12,5 miljonit eurot perioodi eest kuni 31.12.2022. Vastav nõue on kajastatud

bilansis võlgnevusena tarnijatele. Maksed peatati seoses Venemaa agressiooniga Ukrainale ning sellega

seonduvate sanktsioonidega. Täiendavalt nõuab INTER RAO üle 38 miljoni euro hüvitamist perioodi eest

pärast ostu-müügilepingu lepingu lõppu. Põhinõuetele lisandub viivis. Kostjad on esitanud vastuväited

vahekohtu jurisdiktsioonile. Kui vahekohus peab sellest hoolimata võimalikuks teha asjas sisuline otsus,

kas 12,5 miljoni ja viivise nõude või ka 38 miljoni ja viivise nõude osas, siis on vaidlusel otsene rahaline

mõju Eleringi ja Balti süsteemihaldurite jaoks ulatuses, mille osas tehakse kaebaja kasuks otsus ning mis

ületab juba kajastatud kohustust 12,5 miljonit eurot. Elering vastutab solidaarselt kaaskostjatest Balti-

kumi süsteemihalduritega vahekohtuotsusega võimaliku väljamõistetud hüvitise eest.Kuna ülejäänud

nõue on lepinguväline (Elering koos teiste TSO-dega on lepingu ülesse öelnud), siis Elering seda nõuet

reaalseks ei pea. Pooltele oli selge, et Balti TSO-de soov ei ole teenusega jätkata. Nõue jaotub Baltikumi

süsteemihaldurite vahel järgmiselt: LITGRID 42%, Elering 32% and AST 26%.

Nõue jaotub Baltikumi süsteemihaldurite vahel järgmiselt: LITGRID 42%, Elering 32% and AST 26%.

121

Bilansijärgsed sündmused. 25. detsembril 2024 lülitus Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink 2 ava-

riiliselt välja. Rikke põhjuseks on füüsiline kahjustus, mille asukoht tuvastati Soome lahe põhjas. Kuna

kahjustus leidis aset Soome vetes, vastutab parandustööde eest Soome süsteemihaldur Fingrid.

26. detsembril 2024 uuendas Fingrid turuteadet (Nord Pool – UMM Platform), milles märgiti, et varasema

kogemuse põhjal võivad parandustööd kesta kuni 1. augustini 2025. Kui rikke kõrvaldamise tähtaeg muu-

tub, ajakohastatakse ka turuteadet.

Teeme kõik endast oleneva, et EstLink 2 taastada nii kiiresti kui võimalik, kuna see ühendus on kriitilise

tähtsusega mitte ainult Eesti ja Soome hinnapiirkondadele, vaid ka kogu Baltimaade ja Põhjamaade elekt-

risüsteemi varustuskindlusele.

Balti riikides on piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi ja välisühendusi, et tagada opereerimine pärast

Mandri-Euroopaga sünkroniseerimist ka ilma EstLink 2 ühenduseta. Estlink 2 paranduse maksumust on

hetkel veel vara hinnata, aga kuna tegu on piiriülese ühendusega, siis kaetakse vastavad kulud võimsus-

jaotustasust.

122

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2023. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“ ja „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024; koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. M u informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2024. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“, „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

2

Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle

aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi

tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

123

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2023. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“ ja „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

2

Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud p otseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle

aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja teg vusaruanne k statud raamatupidamise seaduse õuete kohaselt.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juh tus ja nende, k lle ülesandek on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlus st n arditega, nagu need on v stu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aa ta ruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: tuv stame ja hindame riske, et raamatupid mise aastaaruande võib olla olulisi väärkajastamisi

tul nevalt pettusest või ve st, kavandame j teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajast mise mitteavastamise risk on s rem kui veast tuleneva väärkajastamise puh l, ses pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

124

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2023. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“ ja „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

3

omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;

hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 18. ärts 2025 Tallinn, Eesti

125

Kasumi jaotamise ettepanek

Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 oli 159 685 tuhat eurot.

Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt:

Maksta aktsionärile dividendidena 15 659 tuhat eurot

Kohustuslikku reservkapitali 783 tuhat eurot

Jaotamata kasumisse 141 313 tuhat eurot

126

Tegevjuhtkonna allkirjad 2024. aasta majandusaasta aruandele

Elering AS 2024.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 18.03.2025.

Kalle Kilk

Juhatuse esimees

Erkki Sapp

Juhatuse esimees

Riina Käi

Juhatuse liige

Reigo Kebja

Juhatuse liige

127

Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le

Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt:

EMTAK* Tegevusala 1.1.2024 - 31.12.2024 1.1.2023 - 31.12.2023

35131 Ülekande teenus - edastamine põhivõrgu kaudu 93 365 139 729

35221 Maagaasi ülekanne 30 836 17 149

35151 Elektrienergia müük (bilansienergia) 73 316 75 203

35231 Bilansigaasi müük 7 886 9 484

77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 946 943

47799 Muude kasutatud kaupade jaemüük 880 35

68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 260 209

82991 Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused 6 794 1 996

* EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator