| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/1928-4 |
| Registreeritud | 16.05.2025 |
| Sünkroonitud | 19.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Advokatuur |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Advokatuur |
| Vastutaja | Artur Lundalin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Jürgen Ligi
Rahandusminister Teie 16.04.2025 nr 1.1-10.1/1928-1
Rahandusministeerium Meie 14.05.2025 nr 1-8/299-1
Maksukorralduse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud Jürgen Ligi
Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse jt
seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esitame teile advokatuuri maksuõiguse komisjoni poolt
kujundatud seisukohad eelnõu osas.
1. MKS § 27 lõike 1 täiendamine punktiga 51
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse MKS § 27 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt kuulub edaspidi
avaldamisele juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsioon, kui
selle vaidlustamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Maksukohustuslane ei saa vältida
maksuotsuse avaldamist selleläbi, et ta tasub maksuotsuse aluseks oleva rahalise kohustuse ära.
Kui maksuotsus on kord tehtud, siis ainukene võimalus vältida selle resolutiivosa avaldamist
on tuvastada vaide- või kohtumenetluse korras selle õigusvastasus ning saavutada selliselt selle
jäädav kehtetuks tunnistamine või tühistamine.
Antud muudatusega ei saa nõustuda. Juba täna on maksuvõla info avalik ning sellega
maksekäitumine avalikkuse kaudu survestatud. Eelkõige on probleem ettepaneku puhul aga
selles, et vastav õiguslik lahendus – isegi ära tasutud maksuotsuste avaldamine – loob sisuliselt
karistusliku maksu määramise instituudi. Karistus antud juhul ei väljendu aga mitte
maksumääras, vaid haldusakti resolutsiooni avalikustamises. Seeläbi tekib maksumenetluse
ajal ettevõtjale täiendav surve vältida maksuotsust ja leppida menetluse ajal üksnes
avalikustamise hirmu tõttu maksuhalduri tõlgendusliku hüpoteesiga ehk viia deklaratsiooni
parandused sisse isegi siis, kui ta riigi tõlgendusega ei nõustu (kuid avalikustamise vältimiseks
ei taha ka maksuhalduriga vaielda). Kokkuvõttes on eelnõu puhul jäetud tähelepanuta sellega
maksuhaldurile antav täiendav survemeetod ehk sisuliselt on tegemist karistusliku maksu
määramise vormiga. Antud lahenduse proportsionaalsust ei ole analüüsitud.
Lisaks on küsimus veel selles, et kui maksuhalduri arvates on mõne maksumaksja suhtes tehtud
„liiga palju“ maksuotsuseid (mis on aga ära tasutud), siis avalikkusel puudub adekvaatne info,
mille pinnalt hinnata vajadust võtta seisukoht vastava isiku maksumoraali osas. Üksnes
maksuotsuse resolutsioonist ei ole võimalik saada ülevaadet isiku maksumoraaliga seonduvast.
Samal ajal on aga maksuhalduril olemas nii asjakohane teave kui õigusliku võimalused vastava
olukorraga tegelemiseks. Seda rolli ei saa maksuhaldur piiratud info kaudu ära delegeerida ja
anda selliselt maksumoraali kujundamine üle täpsemalt informeerimata avalikkusele.
2
2. MKS §-i 40 täiendamine lõikega 12
Eelnõu punktiga 17 lisatakse MKS §-i 40 uus lõige 12, mille kohaselt oleks teatud tingimustel
võimalik panna maksukohustuslase maksuvõla tasumise eest solidaarselt vastutama ka selline
juhatuse liige, kes seda maksuvõlga omaenda süülise tegevusega põhjustanud ei ole, kuid kes
tahtlikult jätab kohustuse täitmata. Peaasjalikult peaks solidaarne vastutus tekkima olukorras,
kus esindataval on piisavalt vara, et maksuvõlg tasuda, kuid uus juhatuse liige põhjendamatult
hoidub sellest kõrvale või suisa keeldub sellest, või näiteks kui ta pahauskselt viib varad
ettevõttest välja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Ettepanekuga ei saa nõustuda. Juba täna on MKS § 89 lg 1 kaudu tagatud see, et kui
maksukohustuslane (sh uus juhatuse liige) enne maksusumma määramise aegumist (§ 98)
avastab, et äriühingu nimel esitatud deklaratsioonis esinevad vead, siis on maksukohustuslane
kohustatud sellises olukorras deklaratsiooni parandama ning varasemal tasumata
maksukohustuse ära tasuma. Seletuskirja puhul jääb ka ebaselgeks, et kui maksukohustuslasel
on tekkinud maksuvõlg ja tal on varad selle tasumiseks, siis miks maksuhaldur ei saa teha
täitetoiminguid ja peaks justkui ära ootama juhatuse liikme poolsed sammud. Kokkuvõttes ei
ole selge, mis on eelnõu regulatsiooniga saavutatav täiendav õiguslik võimalus.
3. MKS §- i 96 täiendamine lõikega 51
Eelnõu punktiga 23 lisatakse MKS §-i 96 uus lõige 51, mille kohaselt ei ole MTA enam seotud
piiranguga, mis keelab teha vastutusotsust enne, kui MTA pole eelnevalt üritanud kolme kuu
jooksul võlga sisse nõuda sissenõudmismenetluses. Kehtiva MKS § 96 lõike 5 kohaselt võib
vastutusotsuse teha vaid siis, „/…/ kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud
sissenõudmist /…/ ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda
või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.“ Kolme kuu
piirang eksisteerib ennekõike selleks, et realiseerida säästlikkuse printsiip, ehk anda
maksumaksjale või maksu kinnipidajale võimalus vabatahtlikult tasuda oma võlg enne
vastutusotsuse tegemist. Kõnealune säte on sõnastatud imperatiivselt, ehk seda nõuet tuleb
järgida ka siis, kui objektiivsetel põhjustel on juba ette näha, et sundtäitmine kolme kuu jooksul
on võimatu – näiteks põhjusel, et maksukohustuslasel ei ole piisavalt vara, et võlga tasuda.
Olukorras, kus kolme kuu kriteerium ei täida ilmselgelt enam oma eesmärki ning asub
põhjendamatult takistama menetluse kulgemist kiirel ja efektiivsel viisil, peaks olema sellest
võimalik kõrvale kalduda ja teha vastutusotsus ära ootamata kolme kuu möödumist.
Täiendusettepanekuga nõustuda ei saa. Alates 2002. kehtivas maksukorralduse seaduses on
tehtud väärtusotsustus, et juhatuse liikme vastutust ei rakendatakse tormakalt ja kergekäeliselt.
Juhatuse liikme vastutuse instituut on subsidiaarne ja aktsessoorne. Täpsemalt, esindaja
vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid teatud tingimustel ning lisaks juhul, kui
maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. Neid põhimõtteid on muuhulgas mõeldud
hoidma ja kaitsma seaduses sisalduv kolme kuuline viivitus. Seletuskiri ei selgita aga seda, et
kas ja mis asjaolud on võrreldes 2002. aastaga tänaseks muutunud, et esineks vajadus teha
põhimõttelisi muudatusi sekundaarse olemusega juhatuse liikme instituudis.
3
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|