Eelnõu arvamuse avaldamiseks

EELNÕU

31.03.2025

Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadus

§ 1. Reklaamiseaduse muutmine

Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse EL 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta

(ELT L, 20.03.2024) artiklites 5–17, 20 ja 21 sätestatud kohustuste täitmise üle.

(22) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on riiklik kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse EL 2024/900 artikli 22 lõike 9 tähenduses.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

„§ 341. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/900 sätestatud kohustuste

täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/900 artiklites 5–17, 20 ja 21 sätestatud

kohustuste täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kuus protsenti füüsilise isiku kalendriaasta sissetulekust.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kuus protsenti tema ülemaailmsest käibest eelmisel

majandusaastal.“.

§ 2. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 711 järgmises sõnastuses:

„§ 711. Suunamis- ja reklaamiedastusmeetodite nõuete rikkumine seoses internetipõhise

poliitreklaami tegemisega

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/900 artiklites 18 ja 19 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni neli protsenti tema eelmise

majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest.“;

2) paragrahvis 72 asendatakse arv „71“ arvuga „711“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 10. oktoobril. Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

07.04.2025

Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kavandatava eelnõu eesmärk on tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

EL 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta1 (edaspidi ka poliitreklaami

läbipaistvuse määrus) täidetaks nõuetekohaselt ja mõjusalt, et kogu liidus oleks tagatud

poliitreklaamiteenuste vaba liikumine. Poliitreklaami läbipaistvuse nõue võimaldab üksikisikul

(reklaamitarbijal) mõista, et tegu on poliitreklaamiga, ning tõhustab poliitreklaami suunamisel

kasutatud isikuandmete kaitset.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse algatus kuulus 2021. aastal Euroopa Komisjoni esitatud

demokraatia tegevuskavva. Vastavalt 5. veebruari 2024 Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjoni heakskiidetud Eesti seisukohtadele2, jäi Eesti 11. märtsil 2024 toimunud määruse

lõpphääletusel Euroopa Liidu Nõukogus erapooletuks. Lõpphääletusel3 jäi lisaks Eestile

erapooletuks veel Austria ning vastu hääletas Ungari.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse laiem eesmärk on tagada EL-i siseturu toimimine.

Määruse õiguslik alus on EL-i toimimise lepingu artikkel 114, mis annab õiguse kehtestada

EL-i siseturu toimimise tagamiseks meetmeid. Olukorras, kus liikmesriigid kehtestavad

poliitreklaami läbipaistvuse reguleerimiseks riiklikke eeskirju, võib see endaga kaasa tuua

poliitreklaami kui rahvusvahelise teenuse valdkondliku regulatsiooni killustatuse ning lõpuks

ebaühtlase läbipaistvuse. Regulatsiooni killustatus mõjub negatiivselt siseturu toimimisele.

Eelnõuga nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

poliitreklaami läbipaistvuse määruse artikli 22 lõigete 3 ja 4 tähenduses pädevaks asutuseks ja

artikli 22 lõike 9 tähenduses riiklikuks kontaktpunktiks. TTJA vastutab peaaegu kõigi

küsimuste eest, mis on seotud poliitreklaami läbipaistvuse määruse üle järelevalve tegemise ja

täitmise tagamisega. TTJA-st saab ka riigisisene kontaktpunkt, selle ülesanne on toetada ja

hõlbustada koostööd nii pädevate riiklike asutuste kui ka teiste liikmesriikide riiklike

kontaktpunktide vahel. Osaliselt kattuvad TTJA ülesanded määruse täitmisel nende

ülesannetega, mida TTJA juba täidab digiteenuste koordinaatorina digiteenuste määrust

rakendades.

Mõned konkreetsed ülesanded tulenevad otse poliitreklaami läbipaistvuse määrusest ka näiteks

riigi valimisteenistusele, mis avaldab artikli 26 kohaselt kergesti juurdepääsetavas kohas teavet

valimiste ja rahvahääletuste toimumise kuupäevade kohta, kuid seda ei ole vaja riigisiseselt

reguleerida. Avaldamise koht on eeldatavasti veebilehekülg valimised.ee, kus on samasisulist

teavet siiani avaldatud.

Teine pädev poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise üle järelevalvet tegev riiklik asutus

on Andmekaitse Inspektsioon (AKI). AKI puhul ei ole vaja seadusemuudatust, et see oleks

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202400900 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/8e698c11-9610-4b23-a3dc-80c6b95a02d9/ 3 https://video.consilium.europa.eu/event/et/27379

2

pädev asutus poliitreklaami läbipaistvuse määruse artiklite 18 ja 19 nõuete täitmise üle

järelevalvet tegema, kuna isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 51 kohaselt on AKI sõltumatu

järelevalveasutus isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 51 tähenduses. Samale

IKÜM-i sättele viitab ka poliitreklaami läbipaistvuse määruse artikkel 22 – andmekaitsenõuete

puhul on pädev järelevalvet tegema sama asutus, mis on määratud selleks IKÜM-i artikli 51

alusel, ning selleks on AKI.

IKS-i § 56 viitab muu hulgas ka muudele seadustele, mille kohaselt AKI peab isikuandmete

töötlemise üle järelevalvet tegema. Seega ei ole vaja IKS-i lisada viidet EL-i määrusele, mis

sisaldab isikuandmete töötlemisega seotud sätteid ja mille puhul eeldatakse AKI

järelevalvepädevust.

Lisaks sätestatakse siseriiklikult väärteokaristused poliitreklaami läbipaistvuse määruse nõuete

rikkumise korral.

Muudatused on minimaalsed, et tagada poliitreklaami läbipaistvuse määruse nõuetekohane ja

mõjus jõustamine ning õigusselgus, samas on välditud otsekohalduva määruse

ümberkirjutamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko ([email protected]).

Eelnõu ettevalmistamisse panustasid olulisel määral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti ja Andmekaitse Inspektsiooni ametnikud. Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi on

koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse nõunik Birgit Hermann ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloomekorralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

EL 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta täidetakse nõuetekohaselt ja

mõjusalt.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseaduse4 (RekS) redaktsiooni RT I, 09.01.2025, 15. Kuna

otsekohalduva poliitreklaami läbipaistvuse määrusega kehtestatakse üle liidu ühele

konkreetsele reklaamiteenusele selle osutamise lisanõuded, seades õigusi ja kohustusi nii

reklaamiteenuse tellijale, reklaamiteenuse osutajale kui ka reklaami avaldajale, on RekS

asjakohane siseriiklik õigusakt, mida poliitreklaami läbipaistvuse määruse siseriiklikuks

rakendamiseks muuta.

Eelnõuga muudetakse ka isikuandmete kaitse seaduse5 (IKS) redaktsiooni RT I, 31.12.2024,

44. IKS-i täiendatakse karistussättega määruse artiklitest 18 ja 19 tulenevate nõuete rikkumise

korral.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012025015 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024044?leiaKehtiv

3

Eelnõu seletuskirjas ei piirduta ainult eelnõu sätete selgitustega, vaid selgitatakse poliitreklaami

läbipaistvuse määrust üldisemalt, et tagada terviklikum ülevaade.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada poliitreklaami läbipaistvuse määruse nõuetekohane ja mõjus

täitmine, et kogu liidus oleks tagatud poliitreklaamiteenuste vaba liikumine, poliitreklaami

läbipaistvus ning poliitreklaami suunamisel kasutatud isikuandmete kaitse.

Eelnõuga nimetatakse TTJA poliitreklaami läbipaistvuse määruse artikli 22 tähenduses

pädevaks asutuseks ja riiklikuks kontaktpunktiks. Andmekaitse Inspektsioon on pädev asutus

tegema järelevalvet poliitreklaami määruse artiklite 18 ja 19 nõuete täitmise üle.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse sisu kirjeldus

Poliitreklaami läbipaistvuse määrus jõustus 9. aprillil 2024 ja seda kohaldatakse 10. oktoobrist

2025. Erandina kohaldatakse määruse jõustumisest alates artiklit 3 (mõisted) ja artikli 5 lõiget 1

(reklaamiteenuste rahvusvahelise osutamise suhtes siseturul kohaldatav mittediskrimineerimise

põhimõte).

Määruse eesmärk on aidata kaasa poliitreklaami nõuetekohasele toimimisele siseturul ja

kehtestada ühtlustatud normid, mis tagavad poliitreklaamiteenuste läbipaistvuse. Neid norme

hakatakse kohaldama poliitreklaamiteenuse osutajate suhtes, kui reklaami avaldatakse liidu

territooriumil, sõltumata reklaamiteenuse osutaja asukohast.

Avatud ja demokraatlikus ühiskonnas on oluline, et kodanikud saaksid oma arvamuse

kujundamiseks poliitiliste küsimuste kohta kontrollitavat teavet. Nii saavad kodanikud

teadlikult osaleda avalikus arutelus ning väljendada oma tahet vabade ja ausate poliitiliste

protsesside kaudu.

Samuti on määruse eesmärk kaitsta andmetöötluse käigus füüsiliste isikute andmeid ja selleks

kehtestatakse normid, mis käsitlevad poliitreklaami suunamist.

Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama kõik poliitreklaami tellijad,

poliitreklaamiteenuse osutajad ning poliitreklaami avaldajad sõltumata sellest, millisel viisil

reklaam avaldatakse.

Poliitreklaami definitsioon tuleneb määrusest (artikkel 3) ning liikmesriikidel ei ole õigust seda

definitsiooni muuta. Määruses on ka nimetatud, mida ei peeta poliitreklaamiks.

Poliitreklaamiks ei peeta esiteks poliitilisi arvamusi ja muud toimetuslikku sisu, mis kuulub

toimetuse vastutusalasse, välja arvatud juhul, kui kolmandad isikud maksavad poliitreklaami

ettevalmistamise, edendamise, avaldamise, edastamise või levitamise eest või sellega seoses

konkreetset tasu või muud hüvitist (põhjenduspunkt 29). Teiseks ei ole poliitreklaam isiklikult

väljendatud poliitiline arvamus (põhjenduspunkt 30). Kolmandaks ei ole poliitreklaam puhtalt

eraviisilist või ärilist laadi sõnum ning seda isegi juhul, kui seda reklaami teeb poliitikas osaleja

mõistele vastav subjekt.

Poliitreklaami tegemiseks ei peeta ka:

4

- ametlikest allikatest saadud sõnumeid, mis puudutavad rangelt ainult valimistel või

rahvahääletustel osalemise korda ja tingimusi, sealhulgas kandidaatide või

rahvahääletuse teema väljakuulutamist, või korda ja tingimusi, mille eesmärk on

suurendada valimistel või rahvahääletustel osalemist. Siia alla kuuluvad näiteks riigi

valimisteenistuse või Siseministeeriumi teavitused;

- liikmesriigi ametiasutuse või liidu poolt, jaoks või nimel, sealhulgas liikmesriigi

valitsuse liikmete poolt, jaoks või nimel üldsusele edastatavat ametlikku teavet,

tingimusel et see ei mõjuta ega ole mõeldud mõjutama valimiste või rahvahääletuse

tulemusi, hääletamiskäitumist ega seadusandlikku või regulatiivset protsessi, ning

- kandidaatide tutvustamist selleks ette nähtud avalikes kohtades või meediakanalites,

mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud ja mida tehakse tasuta, tagades samal ajal

kandidaatide võrdse kohtlemise. Siia alla kuuluvad näiteks debatid Eesti

Rahvusringhäälingus.

Reklaamiteenuse osutaja on kohustatud teenuse osutamisel nõudma, et poliitreklaami tellija

esitaks teabe selle kohta, et tellitav reklaam on poliitreklaam. Määruses nõutav teave tuleks

esitada juba poliitreklaamiteenuse osutamiseks sõlmitavas lepingus. Teabe õigsuse eest

vastutab reklaami tellija. Kui esitatud teave reklaamiteenuse osutamise kestel muutub, peab

tellija seda omal algatusel uuendama (artikkel 6).

Reklaami avaldaja peab tagama, et koos iga poliitreklaamiga tehakse avalikkusele

kättesaadavaks järgmine teave:

- teade, et tegemist on poliitreklaamiga;

- poliitreklaami tellija, ja kui see on kohaldatav, tellija üle lõplikku kontrolli omava

üksuse nimi;

- märge valimiste, rahvahääletuse, seadusandliku või regulatiivse protsessi kohta, millega

poliitreklaam on seotud, kui see on kohaldatav;

- teade selle kohta, et poliitreklaami puhul on kasutatud suunamis- või

reklaamiedastusmeetodeid, kui see on kohaldatav;

- läbipaistvusteade, mis sisaldab artikli 12 lõikes 1 osutatud teavet, või selge viide selle

kohta, kust seda on võimalik lihtsalt ja otse leida.

Eelnimetatud teave tehakse kättesaadavaks märgise vormis, mis on kohandatud kasutatava

andmekandjaga. Need märgised peavad olema silmapaistvad, võimaldama inimestel

poliitreklaami kui sellise kergesti kindlaks teha ning jääma püsima, kui poliitreklaami edasi

levitatakse (artikkel 11).

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse

nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 punkti 2 alusel.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang6 vastab HÕNTE

§ 1 lõikes 1 esitatud põhimõtetele. Poliitreklaami läbipaistvuse määruse mõjusid on hinnatud

Eesti seisukohtade7 Vabariigi Valitsusele esitamise kooskõlastuse etapis. Vabariigi Valitsuse

10. veebruari 2022. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 18. veebruari

2022. a istungil kiideti Eesti seisukohad heaks.

6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0355

7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/39ac589f-064d-475a-851f-e0bec2c52a6e

5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse RekS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 30 lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse EL 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta

(ELT L, 20.03.2024) artiklites 5–17, 20 ja 21 sätestatud kohustuste täitmise üle.“

Kohustused, mille täitmise üle TTJA pädeva asutusena järelevalvet tegema peab, on sätestatud

poliitreklaami läbipaistvuse määruse artiklites 5–17, 20 ja 21.

Samas on oluline ära märkida, et mikro-, väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad on mõne

kohustuse täitmisest vabastatud või on neile ette nähtud leebemad nõuded. Need otse määrusest

tulenevad erisused on näiteks järgmised:

- artiklist 9 tulenevat teabe säilitamise kohustust ei kohaldata mikroettevõtjatele, kui

reklaamiteenuste osutamine on nende põhitegevuse suhtes vaid marginaalne ja

kõrvalteenus;

- artikli 12 lõikest 4 tulenevat poliitreklaami avaldaja kohustust hoida läbipaistvusteateid

koos kõigi nende muudatustega alles seitse aastat pärast asjaomase poliitreklaami

viimast avaldamist ei kohaldata mikroettevõtjatele, tingimusel et reklaamiteenuste

osutamine on nende põhitegevuse suhtes vaid marginaalne ja kõrvalteenus;

- artiklist 14 tulenevat korrapärast aruandlust ei pea esitama mikro-, väikese või keskmise

suurusega ettevõtjad;

- artiklist 15 tulenev poliitreklaami avaldaja kohustus käsitleda kõiki teateid võimaliku

ebaseadusliku poliitreklaami kohta 48 tunni jooksul ei kehti mikro-, väikestele või

keskmise suurusega ettevõtjatele, kuid nad peavad reageerima põhjendamatu

viivituseta;

- artiklist 16 tulenevat poliitreklaamiteenuse osutaja kohustust esitada pädevatele

riiklikele asutustele teave kaheksa tööpäeva jooksul ei kohaldata mikro-, väike- või

keskmise suurusega ettevõtjatele – need ettevõtjad teevad mõistlikke pingutusi, et

esitada nõutud teave 12 tööpäeva jooksul ja seejärel põhjendamatu viivituseta;

- artiklist 16 tulenevat poliitreklaamiteenuste osutaja kohustust määrata pädevate riiklike

asutustega suhtlemiseks kontaktpunkt võivad mikro-, väike- või keskmise suurusega

ettevõtjad täita nii, et määravad kontaktpunktiks ettevõttevälise füüsilise isiku.

Raamatupidamise seaduse8 § 3 punktides 14–16 on sätestatud mikroettevõtja, väikeettevõtja ja

keskmise suurusega ettevõtja mõisted ning need on järgmised:

- mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks

ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot

ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest;

- väikeettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle

aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku

7 500 000 eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv

aruandeaasta jooksul 50 inimest;

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/107012025012

6

- keskmise suurusega ettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja

ega väikeettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid:

varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv

aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Seega sõltub ettevõtja kohustuste määr otseselt sellest, mis suuruses ettevõttega on tegemist,

ning ka pädev asutus peab sellega järelevalvet tehes arvestama.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse rakendamine on otseselt seotud ka digiteenuste

määrusega9 (EL) 2022/2065 – vahendusteenuste osutajate tegevuse õiguspärasuse järelevalve

ning riigi tasandil vahendusteenuse osutajate tegevuse koordineerimise eest vastutab

digiteenuste koordinaator.

Digiteenuste määruse rakendamiseks muudeti infoühiskonna teenuse seadust.10 InfoTS-i § 12

lõigete 3 ja 4 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sõltumatu digiteenuste

koordinaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102), artikli 49 lõike 2 tähenduses. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2022/2065 sätestatud nõuete täitmise üle.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse artikli 22 lõikes 5 on sätestatud pädeva asutuse õigused

määrusega seotud ülesannete täitmise korral ja need on järgmised:

a) taotleda juurdepääsu andmetele, dokumentidele ja muule vajalikule teabele, eelkõige

sellele, mis on saadud tellijalt või poliitreklaami teenuste osutajatelt, ja mida pädevad

asutused peavad kasutama üksnes määruse täitmise jälgimiseks ja hindamiseks

kooskõlas isikuandmete kaitset ja konfidentsiaalse teabe kaitset käsitlevate asjakohaste

õigusaktidega;

b) anda poliitreklaami teenuste osutajatele märku, kui nad ei täida määruses sätestatud

kohustusi;

c) anda korraldus rikkumiste lõpetamiseks ja nõuda tellijatelt või poliitreklaami teenuste

osutajatelt määruse täitmiseks vajalike meetmete võtmist;

d) määrata trahve, rahalisi karistusi või muid finantsmeetmeid, kui see on asjakohane, või

taotleda õigusasutuselt nende määramist;

e) määrata sunniraha või nõuda selle määramist oma liikmesriigi õigusasutuselt, kui see

on asjakohane;

f) kehtestada rikkumisega proportsionaalseid ja rikkumise tulemuslikuks lõpetamiseks

vajalikke parandusmeetmeid või taotleda nende kehtestamist oma liikmesriigi

õigusasutuselt, kui see on asjakohane;

g) avaldada teateid, milles märgitakse ära määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest

vastutav juriidiline ja füüsiline isik ning rikkumise laad;

h) teha kontrolle või taotleda õigusasutuselt korralduse või loa andmist kontrollide

tegemiseks valdustes, mida poliitreklaami teenuste osutajad kasutavad oma kaubandus-,

9 Määrus - 2022/2065 - EN - EUR-Lex 10 Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seadus – Riigi Teataja

7

majandus-, oskus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel, või taotleda kontrolli

tegemist muudelt ametiasutustelt, et mis tahes vormis teavet olenemata andmekandjast

uurida, arestida, sellest koopiaid teha või saada.

Pädevatel riiklikel asutustel peavad nimetatud määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks

olema kõik vajalikud vahendid, sealhulgas piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid, et

teha piisavalt järelevalvet selle üle, kuidas nende määrusekohasesse pädevusvaldkonda

kuuluvad tellijad ja poliitreklaamiteenuste osutajad nõudeid järgivad.

Põhiõiguste ja -vabaduste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatlike põhimõtete säilimiseks

poliitreklaami järelevalves ning üldsuse usalduse säilimiseks järelevalve vastu on oluline, et

järelevalveasutused oleksid erapooletud, välisest sekkumisest või poliitilisest survest

struktuuriliselt sõltumatud ning et neil oleksid volitused teha tõhusat järelevalvet ja võtta

vajalikke meetmeid, tagamaks poliitreklaami läbipaistvuse määruse ja iseäranis selle

läbipaistvus- ja märgistusnõuete täitmine.

Eelnõu koostajate hinnangul vastab TTJA kirjeldatud kriteeriumidele. TTJA-d ei ole

moodustanud mitte Vabariigi Valitsus, vaid seadusega vahetult Riigikogu (Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS)11 § 63 lg 2), millega on seadusandja garanteerinud TTJA juriidilise

eraldiseisvuse. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas

asutus saab sõltumatult täita talle pandud ülesandeid. Kuigi minister saab teha TTJA üle

teenistuslikku järelevalvet (VVS-i § 95 lõige 1, § 99 ja § 100), tagab vajaliku sõltumatuse

asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele

ja riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (VVS-i § 93 lg 6 punkt 1). Sõltumatuse muudest

isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad

korruptsioonivastased reeglid, mis eeskätt on sätestatud korruptsioonivastases seaduses12.

Rahaline sõltumatus ja ülesannete täitmiseks vajalik raha on TTJA-le tagatud, kuna TTJA-l on

vastavalt VVS-i § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse13 § 28 lg 1 punkti

11 kohaselt avalikustada.

RekS-i § 30 lg 1 kohaselt teeb reklaamiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete

üle (välja arvatud pankrotihalduri, notari, kohtutäituri, advokaadi, vandetõlgi ja patendivoliniku

reklaami üle) järelevalvet peamiselt TTJA.

2024. aastal algatas TTJA kokku 48 järelevalvemenetlust. Lisaks oli 2023. a algatatud ja 2024.

a jätkatud menetlusi 51. Järelevalvatavate järgi on aasta jooksul menetletud 32 finantsteenuse

osutajat, 25 hasartmängu reklaami tegijat, 12 alkoholikäitlejat, 9 tubakakäitlejat ja 21 muud

ettevõtjat.14

Eespool viidatud digiteenuste koordinaatorina on TTJA-l juba kehtiva õiguse kohaselt pädevus,

mis hõlmab ka poliitreklaami läbipaistvuse määruses vahendusteenuse osutajate üle järelevalve

tegemist.

Seega on TTJA-l pädevus ja ekspertteadmised nii reklaamivaldkonnas tegutsevate osapoolte

nõustamiseks kui ka järelevalve tegemiseks. Eestis ei ole reklaamiettevõtjaid, kelle ainuke

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024004?leiaKehtiv 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023048?leiaKehtiv 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024005?leiaKehtiv 14 Reklaamituru järelevalve 2024. aastal | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

8

tegevusvaldkond oleks spetsiifiliselt poliitreklaami tegemine, ehk selliseid ettevõtjaid, kellega

TTJA ei oleks varem kokku puutunud.

Võttes arvesse eeltoodut ning põhimõtet, et Eestis ei moodustata järelevalve tegemiseks uusi

asutusi, kui olemasolevatele asutustele saab lisaressursi eraldamisega lisada uusi ülesandeid, on

eelnõu koostajate arvates loogiline määrata pädevaks asutuseks TTJA.

Eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse ka, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on riiklik

kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL 2024/900 artikli 22 lõike 9

tähenduses.

Kuna TTJA määratakse pädevaks asutuseks määruse üle järelevalvet tegema (välja arvatud

artiklid 18 ja 19, mille üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon), on mõistlik määrata

TTJA ka riiklikuks kontaktpunktiks. Pädeva asutusena on TTJA-l kõige rohkem igapäevast

kokkupuudet määruse rakendamisega ning rakendamisel kerkinud küsimustega. Liikmesriikide

määratud riiklikud kontaktpunktid kohtuvad korrapäraselt liidu tasandil riiklike

kontaktpunktide võrgustikus. Riiklike kontaktpunktide võrgustik toimib korrapärase

teabevahetuse, parimate tavade ja struktureeritud koostöö platvormina riiklike kontaktpunktide

ja komisjoni vahel käesoleva määruse kõigis aspektides.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RekS-i ning sätestatakse vastutus poliitreklaami

läbipaistvuse määruse artiklites 5 (poliitreklaami teenuste osutamine liidus), 6 (läbipaistvus- ja

hoolsuskohustused poliitreklaami teenuste osutamisel), 7 (poliitreklaami teenuste

kindlakstegemine), 8 (poliitreklaami kindlakstegemine), 9 (teabe säilitamine), 10 (teabe

edastamine poliitreklaami avaldajale), 11 (läbipaistvus- ja märgistusnõuded igale

poliitreklaamile), 12 (läbipaistvusteated), 13 (Euroopa internetipõhise poliitreklaami

andmehoidla), 14 (korrapärane aruandlus poliitreklaami teenuste kohta), 15 (võimalikust

ebaseaduslikust poliitreklaamist teadaandmine), 16 (teabe edastamine pädevatele riiklikele

asutustele), 17 (teabe edastamine muudele huvitatud üksustele), 20 (internetipõhise

poliitreklaami suunamist või reklaamiedastust käsitleva teabe edastamine muudele huvitatud

üksustele) ja 21 (esindaja) tulenevate kohustuste rikkumise eest järgnevalt.

RekS-i § 341. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/900 sätestatud

kohustuste täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/900 artiklites 5–17, 20 ja 21 sätestatud

kohustuste täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kuus protsenti füüsilise isiku kalendriaasta sissetulekust.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kuus protsenti tema ülemaailmsest käibest eelmisel

majandusaastal.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad karistused olema

mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistusnormide kehtestamisel võtavad liikmesriigid

arvesse õigusnorme, mis reguleerivad ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust muudes

meediakanalites, ning õigusnorme või tegevusjuhendeid, mis reguleerivad ajakirjaniku

elukutset.

Karistuse liigi ja määra üle otsustamisel võetakse igal üksikjuhul arvesse muu hulgas järgmist:

a) rikkumise laad, raskusaste, kordumine ja kestus;

b) asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;

9

c) kahju leevendamiseks võetud meetmed;

d) samalaadsed varasemad rikkumised ja muud raskendavad või kergendavad asjaolud,

mida juhtumi asjaolude suhtes kohaldatakse;

e) pädeva asutusega tehtud koostöö ulatus ning

f) selle üksuse suurus ja majanduslik suutlikkus, kelle suhtes karistust kohaldatakse, kui

see on kohaldatav.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse põhiliste kohustuste täitmata jätmise eest on trahvi

maksimummäärad sätestatud artikli 25 lõikes 2 – määratava rahalise karistuse

maksimumsumma põhineb selle üksuse majanduslikul suutlikkusel, mille suhtes karistust

kohaldatakse, ning see on

a) 6% tellija või poliitreklaamiteenuste osutaja aastasissetulekust või eelarvest vastavalt

sellele, kumb on suurem, või

b) 6% tellija või poliitreklaamiteenuste osutaja ülemaailmsest aastakäibest eelmisel

majandusaastal.

Karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest

kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma,

mille suurus on 8 eurot. Lõige 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohus või kohtuväline

menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. Sama paragrahvi lg 4

sätestab, et KarS-i eriosa või muu seadus võib ette näha rahatrahvi kohaldamise paragrahvi 47

lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna

eripära.

Kavandatavas eelnõus ongi trahviühikute asemel kasutatud poliitreklaami läbipaistvuse

määrusest tulenevaid maksimummäärasid, mis on tavapärane lähenemine EL-i õiguse

rakendamisel.

Protsendipõhiste väärteo rahatrahvide arvestamisel võetakse aluseks väärteomenetluse

alustamise aastale eelnenud aasta.

Juriidilise isiku ülemaailmne käive leitakse eelkõige juriidilise isiku majandusaasta aruandes

esitatud andmete põhjal. Lisaks on TTJA-l väärtegude kohtuvälise menetlejana tulenevalt

maksukorralduse seaduse § 29 punktist 2 õigus maksuhaldurilt pärida, milliseid käibeandmeid

on ettevõtja deklareerinud MTA-le esitatavates käibedeklaratsioonides

(käibemaksudeklaratsioon ja OSS/IOSS-i deklaratsioon). Käibemaksudeklaratsioonil

kajastuvad ainult Eesti-sisese käibe (st Eestis tekkinud maksukohustuse) andmed, mille

deklareerimine on kohustuslik. Rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtjad võivad soovi korral

liituda käibemaksu n-ö ühe akna süsteemiga (OSS/IOSS), kus liiguvad ettevõtja üleilmse käibe

andmed. Kui ettevõtja otsustab aga igas tegutsemisriigis käibe eraldi deklareerida, siis nendele

andmetele MTA-l juurdepääs puudub. Seetõttu on majandusaasta aruanne kohaseim allikas

juriidilise isiku ülemaailmse käibe suuruse kindlaksmääramiseks, kuid teistes

käibedeklaratsioonides esitatud andmeid saab TTJA kahtluse korral kasutada majandusaasta

aruandes esitatud andmete õigsuse hindamiseks.

Määrus ei täpsusta, mida tuleb füüsilise isiku sissetuleku all arvesse võtta. Nii on kohane

lähtuda üldisest korrast ning aluseks võtta isiku aasta-netosissetulek, mis leitakse, lähtudes isiku

maksustatavast tulust (tulumaksuseaduse § 12 tähenduses), millest on maha arvatud tulumaks.

10

Füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulek leitakse isiku tuludeklaratsioonis esitatud

andmete põhjal tema suhtes väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta. Kui

andmed isiku suhtes väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta tulu kohta ei ole

MTA-st isiku tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, leitakse isiku eelneva kalendriaasta

sissetulek talle tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal väärteomenetluse

alustamise aastale eelnenud aastal. Need väljamaksed tuvastatakse MTA andmete alusel. TTJA

saab trahvimäära arvutamiseks vajalikud andmed MTA-lt maksukorralduse seaduse § 29 punkti

2 alusel, mis võimaldab maksuhalduril jagada väärtegu menetlema volitatud isikule andmeid

menetlusaluse füüsilise isiku eelmise aasta sissetuleku kohta trahvimäära arvestamiseks.

Tegemist on väärteotrahvi maksimummääraga ning menetlejal on konkreetse rahatrahvi

määramisel alati kaalutlusõigus, kus ta võib otsustada rakendada madalamat trahvimäära, kuna

vastasel juhul viiks see ebaõiglase ja ebaproportsionaalse tulemuseni. Nii võib menetleja

otsustada kohaldada madalamat proportsionaalset rahatrahvimäära, kui isik on teeninud

erakordset tulu (nt müünud pärandiks saadud kinnisvara), mis on tema sissetulekut ajutiselt

suurendanud ega iseloomusta tema tegelikku elatustaset.

Nii TTJA-l kui ka AKI-l on pikaajaline väärteomenetluse läbiviimise praktiline kogemus.

Poliitreklaami läbipaistvuse määrus ning selle rakendamiseks kavandatavad

seadusemuudatused ei erine väärteomenetlusest, mida nimetatud asutused juba praegu läbi

viivad.

Kehtivas seaduses ei ole kohtuvälisel menetlejal olnud kohustust arvestada rahatrahvi puhul

kalendriaasta sissetulekut või ülemaailmset käivet eelmisel majandusaastal. Mõistlik on, et

seaduse rakendamiseks annab kohtuvälise menetleja juht (TTJA või AKI peadirektor) VTMS-i

§ 10 lõike 21 alusel välja juhised, mis tagavad rahatrahvi suuruse arvestamisel konkreetsetes

valdkondades algusest peale ühesuguse praktika.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse isikuandmete kaitse seadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse IKS-i paragrahviga 711 ning sätestatakse vastutus

poliitreklaami läbipaistvuse määruse artiklites 18 (suunamis- ja reklaamiedastusmeetodite

erinõuded seoses internetipõhise poliitreklaami tegemisega) ja 19 (suunamis- ja

reklaamiedastusmeetodite täiendavad läbipaistvusnõuded seoses internetipõhise poliitreklaami

tegemisega) sätestatud kohustuste rikkumise eest. Määruse artiklites 18 ja 19 sätestatud

kohustuste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot. Sama teo eest, kui

selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni

neli protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb

summa on suurem.

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse artikli 25 lõige 6 sätestab, et määruse artiklites 18 ja 19

sätestatud kohustuste rikkumise korral võivad määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud

järelevalveasutused määrata oma pädevuse piires trahve kooskõlas määruse (EL) 2016/679

artikliga 83 kuni kõnealuse artikli lõikes 5 osutatud summani. IKS-i täiendatakse

karistusnormiga poliitreklaami läbipaistvuse määruse artiklite 18 ja 19 rikkumise korral.

Lisatav säte on analoogne IKS-i VI peatükis sätestatud kehtivate karistusnormidega. Väärteo

koosseisu lisamine on tingitud sellest, et Eesti õigussüsteem ei võimalda määrata haldustrahve

IKÜM-is sätestatud üldkorra kohaselt ning KarS-i § 3 lg 4 nõuab, et väärtegu oleks siseriikliku

seaduse tasandil sätestatud süütegu.

11

Eelnõu § 2 punkti 2 muudatus seondub eelmises punktis selgitatud muudatusega ning

muudatuse sisuks on viite täpsustamine.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse jõustumisaeg.

Seadus jõustub 2025. aasta 10. oktoobril, kuna poliitreklaami läbipaistvuse määrust hakatakse

tervikuna kohaldama 10. oktoobrist 2025 ning liikmesriigid peavad olema valmis seda

rakendama, sealhulgas tegema järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud vastutusele.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb poliitreklaami läbipaistvuse määrusest. Määrus on

otsekohalduv EL-i õigusakt, kuid selle rakendamiseks on vaja täiendada riigisisest õigust,

sealhulgas sätestada menetlusi ja järelevalvet korraldavate asutuste pädevus ning karistused

määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poliitreklaami läbipaistvuse määrust hakatakse

kohaldama 10. oktoobril 2025. aastal.

6. Seaduse mõjud

Poliitreklaami läbipaistvuse määruse mõju on osaliselt hinnatud Eesti seisukohtade

kujundamise käigus15. Järgnev mõjuanalüüsi peatükk ,,6.1. Mõju majandusele“ kirjeldab

täpsemalt poliitreklaami läbipaistvuse määrusega kaasnevat mõju poliitreklaami tellijatele,

reklaamiteenuse osutajatele ning reklaami avaldajatele. Seaduseelnõuga tehtavate muudatuste

mõju on hinnatud peatükis ,,6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele“ ja peatükis ,,6.3. Mõju

põhiõigustele“.

6.1. Mõju majandusele

Plaanitavad muudatused avaldavad mõju poliitreklaami tellijatele, reklaamiteenuse osutajatele

ning reklaami avaldajatele.

Poliitreklaami tellija all on mõeldud füüsilist või juriidilist isikut, kelle taotlusel või kelle

nimel poliitreklaam ette valmistatakse ja seda levitatakse. Poliitreklaami tellijad võivad olla kes

tahes isikud või organisatsioonid, kes soovivad oma reklaamiga mõjutada poliitilisi

otsustusprotsesse nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel ajal. Valimiste kontekstis on

poliitreklaami tellijad näiteks erakonnad või nende liikmed, valimisliidud ja üksikkandidaadid.

Eestis on 14 tegutsevat erakonda. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris kokku 968

kandidaati, neist 10 üksikkandidaati ja 9 erakonda. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel

kandideeris kokku 10 025 kandidaati, neist 43 üksikkandidaati, 136 valmisliitu ja 8 erakonda.

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris kokku 78 kandidaati, neist 5

üksikkandidaati ja 9 erakonda.

15 https://www.riigikogu.ee/download/6807b22e-a638-4608-bc4b-301cc2f21767

12

Poliitreklaami tellijateks võivad olla aga ka paljud teised juriidilised või füüsilised isikud – see

tuleneb poliitreklaami laiast mõistest, mis ei piiritle poliitreklaami ainult erakonnapoliitikaga

või valimistega.

Poliitreklaamiteenuse osutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes osutab poliitreklaami

loomise teenust. Eestis ei ole üksnes poliitreklaamile spetsialiseerunud reklaamitootjaid, seega

on puudutatud sihtrühm kõik reklaamiteenuse osutajad, kes võivad potentsiaalselt ka

poliitreklaami toota. Äriregistri andmetel tegutseb Eestis ligikaudu 140 reklaamiagentuuri, kes

võiksid poliitreklaami toota. Arvestades reklaamiliikide paljusust (trükimeedia, televisioon,

raadio, internetimeedia, välireklaam), võib üksikuid tegijaid olla rohkem.

Poliitreklaami avaldaja all on mõeldud füüsilist või juriidilist isikut või riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutust, kes reklaami avalikult esitab, edastab või näitab. Reklaami avaldajad on

kõik Eestis tegutsevad meediaettevõtted või -organisatsioonid, kes pakuvad reklaami

avaldamiseks meediakanaleid või -platvorme. Peamised meediakanalid, mis reklaami

avaldavad, on ajalehed, ajakirjad, televisioon, raadiojaamad, veebiväljaanded. Statistikaameti

andmetel on eraõiguslikke telekanaleid 2023. aasta andmetel 24 ning eraõiguslikke

raadiojaamasid 30. Rahvusraamatukogu statistika järgi ilmub 2025. aasta jaanuari seisuga

regulaarselt 48 ajalehte ja 91 ajakirja, sealhulgas kohalike omavalitsuste väljaantavat linna- või

vallalehte. Reklaami avalikustavaid online-meedia keskkondade arvu on keeruline

ammendavalt hinnata, kuna peaaegu kõikidel trükimeedia väljaannetel on ka veebiportaalid,

sellele lisanduvad foorumid, blogid jms veebiväljaanded. Peale traditsiooniliste meediakanalite

avaldatakse reklaame ka digitaalsetel platvormidel, nagu Google, Facebook, Instagram, X,

Youtube, TikTok, LinkedIn, kus on reklaami levitamiseks võimalik kasutada suunamis- või

võimendamismeetodeid, et sihitada reklaami teatud isikule või isikute rühmale.

Reklaami võib avaldada ka avalikus ruumis. Välireklaami võivad näidata nii kinnistu vm pinna

omanikud/rentnikud ise kui ka välireklaamiteenuse osutajad. Eestis on umbes kümme

välireklaamiteenuse osutajat. Tallinna reklaamimaksu näitel laekub 20% reklaamimaksust

välireklaamiteenuse osutajatelt. Reklaamipinda võivad pakkuda ka kohalikud omavalitsused,

neid on Eestis 79.

Poliitreklaami tellimise korral peab reklaamiteenuse osutaja nõudma, et tellija esitaks talle teabe

selle kohta, et reklaam, mida tellitakse, on poliitreklaam. Määruses nõutav teave tuleks esitada

juba poliitreklaamiteenuse osutamiseks sõlmitavas lepingus.

Poliitreklaami avaldamisele seatakse kaks suuremat nõuet. Poliitreklaam tuleb edaspidi

avaldada koos poliitreklaamimärgisega ning sellise reklaami kohta tuleb koostada

läbipaistvusteade. Poliitreklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu

eest vastutab reklaami avaldaja. Poliitreklaamimärgis on osa konkreetsest reklaamist. Märgises

antakse teada, et tegemist on poliitreklaamiga; kes on reklaami tellija; milliste valimiste,

rahvahääletuse vm seadusandliku protsessiga on reklaam seotud; kas reklaami puhul on

kasutatud suunamis- või reklaamiedastusmeetodeid; samuti viidatakse läbipaistvusteatele.

Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata andmekandjast, olgu tegu audiovisuaalse,

trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga.

Läbipaistvusteade on teave reklaami tausta ja konteksti kohta. Juhul kui läbipaistvusteadet

konkreetse poliitreklaami juurde ei lisata, tuleb reklaamile lisada viide, kust seda kergesti leida.

Läbipaistvusteade peab sisaldama järgmist infot:

- poliitreklaami tellija ja tema andmed;

13

- poliitreklaami rahastaja andmed, kui see ei ole tellija;

- ajavahemik, mille jooksul poliitreklaami avaldatakse ja levitatakse;

- poliitreklaami maksumus reklaamiteenuse osutajale ja reklaami avaldajale ning muud

kulud, kui see on asjakohane;

- teave poliitreklaami rahastamise allika kohta;

- poliitreklaami maksumuse ja sellega seotud teiste kulude arvutamiseks kasutatud

metoodika;

- märge valimiste, rahvahääletuse või seadusandliku protsessi kohta, mille raames

poliitreklaam on tellitud;

- lingid ametlikule teabele konkreetsetel valimistel või rahvahääletuses osalemise kohta;

- vajadusel lingid Euroopa internetipõhise poliitreklaami andmehoidjale;

- teave, kuidas teatada ebaseaduslikust poliitreklaamist;

- teave, kui poliitreklaami või selle varasema versiooni avaldamine on poliitreklaami

läbipaistvuse määruse rikkumise tõttu peatatud või lõpetatud;

- teave, kui poliitreklaamiga seoses on isikuandmete alusel kasutatud suunamis- või

reklaamiedastusmeetodeid, ning info lisanduvate läbipaistvusnõuete täitmise kohta

seoses internetipõhise poliitreklaami tegemisega;

- poliitreklaami ulatus, ning kui see on kohaldatav ja tehniliselt teostatav, siis

poliitreklaami vaatamiste ja sellele reageerimiste arv.

Läbipaistvusteade tuleb kättesaadavaks teha hetkest, kui poliitreklaam avaldatakse, ning see

peab olema nähtav reklaami levitamise lõpuni. Kui poliitreklaami avaldaja saab mis tahes viisil

teada, et poliitreklaam ei vasta määruses sätestatud läbipaistvusnõuetele, peab avaldaja teavet

täiendama või parandama, teavitades sellest ka tellijat või tellija nimel tegutsevat

teenuseosutajat. Ehkki reklaami avaldajad peavad tagama, et poliitreklaam avalikustatakse koos

nõuetekohase märgise ja läbipaistvusteatega, ei vastuta nemad seal avaldatud informatsiooni

õigsuse eest. Nõutud teave peab tulema poliitreklaami tellijalt.

Täpsemad poliitreklaamimärgise ja läbipaistvusteate vormingunõuded ning tehnilised

kirjeldused vastavalt kasutatavale andmekandjale kehtestab Euroopa Komisjon hiljemalt 10.

juuliks 2025.

Kui reklaami avaldaja kasutab internetipõhise poliitreklaami levitamiseks suunamis- ja

reklaamiedastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel, siis rakenduvad talle

erinõuded. Suunamis- ja reklaamiedastusmeetodid on lubatud üksnes määruses nimetatud

tingimustel. Isikuandmete töötleja peab vastu võtma ja ellu viima sisestrateegia, mis kirjeldab

selliste meetodite kasutamist reklaami üksikisikutele suunamiseks või selle mõju

võimendamiseks, samuti peab ta pidama arvestust oma tegevuse üle.

Määruse rakendamine toob kõikidele osapooltele kaasa lisakulud ning suurendab nende

halduskoormust. Lisaks hakkavad poliitreklaamiteenuse osutajatele ja reklaami avaldajatele

kehtima teatud aruandluse ja andmete säilitamise nõuded. Poliitreklaamiteenuste osutajad

peavad säilitama teenuse osutamisel kogutud teavet. Teabe kogumist ei nõuta vaid

mikroettevõtjatelt, kui poliitreklaami tegemine ei ole nende põhitegevus (vt ettevõtete

määratlust 1. normi kirjelduse juures). Samuti peavad poliitreklaamiteenuse osutajad esitama

kogutud teabe pädevatele riiklikele asutustele kaheksa tööpäeva jooksul, kuid mikro-, väike-

või keskmise suurusega ettevõtjad 12 tööpäeva jooksul. Lisaks tuleb kogutud teavet päringu

korral jagada ühe kuu jooksul ka muudele huvitatud isikutele, nagu näiteks teadlastele,

kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ajakirjanikele, valimisvaatlejatele jt poliitikas

osalejatele.

14

Poliitreklaami avaldajad peavad hoidma läbipaistvusteateid koos kõigi nende muudatustega

alles seitse aastat pärast poliitreklaami viimast avaldamist. Läbipaistvusteadete säilitamist ei

nõuta mikroettevõtjate käest, kui poliitreklaami tegemine pole nende põhitegevus. Suuremad

poliitreklaami avaldajad (v.a väike- ja keskmise suurusega ning mikroettevõtted) lisavad oma

tegevusaruannetesse teabe osutatud teenuste eest saadud summade või osaliselt või täielikult

vastutasuks saadud muude hüvede väärtuse kohta, sealhulgas teabe suunamis- ja

reklaamiedastusmeetodite kasutamise kohta kampaaniate kaupa. Kõik poliitreklaami avaldajad

peavad kehtestama mehhanismid, mille kaudu füüsilised või juriidilised isikud saavad neile

teada anda, kui nende avaldatud konkreetne poliitreklaam ei vasta kõnealuse määruse nõuetele.

Viimasel kuul enne valimisi või rahvahääletust peavad poliitreklaami avaldajad (v.a väike- või

keskmise suurusega ning mikroettevõtted) käsitlema kõiki nende valimiste või

rahvahääletusega seotud poliitreklaami kohta saadud teateid 48 tunni jooksul. Poliitreklaami

avaldajatele, kes on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjad, ajalist piirangut pole,

kuid nad peavad reageerima põhjendamatu viivituseta.

Eesti seisukohtade kujundamise etapis 2022. aastal antud tagasisides hindas Turundajate Liit,

et määrusega seatud kohustuste rakendamine eeldab teenuseosutajatelt umbes 20% rohkem

tööjõudu.

Poliitreklaami märgistamisnõuded toovad reklaami tellijale kaasa otsesed vastavuskulud, sest

lisainfo edastamine reklaamis muudab reklaami pikemaks/mahukamaks ning reklaamihinna

seega kallimaks. Ka reklaamiteenuse osutaja ja reklaami avaldaja lisakohustused tõstavad tellija

jaoks teenuse lõpphinda.

Kuivõrd poliitilist reklaami pole varem Eesti õiguses otseselt reguleeritud ning sellele

kohalduvad RekS-i üldised nõuded, on keeruline hinnata selle kogu rahalist mahtu. Erakondade

rahastamise järelevalve komisjon kogub andmeid üksnes tellitud reklaamikulude kohta. Nimelt

on erakonnaseaduse § 121 kohaselt erakonnad kohustatud kvartalile järgneva kuu 10.

kuupäevaks muude kulude hulgas esitama ka info kantud reklaamikulude kohta liigiti – kulud

tele-, raadio-, interneti-, väli- ja ajakirjanduslikule reklaamile ning reklaamtrükistele. Siinkohal

tuleb rõhutada, et erakonnaseadus ei reguleeri, millistel tingimustel tohib reklaami teha, vaid

näeb ette reklaamile tehtud kulude deklareerimise kohustuse.

Erakondade reklaamile kulutatud summad on aastate lõikes varieerunud. Näiteks kui 2022.

aastal kulutasid erakonnad reklaamile kokku 1,7 miljonit eurot, siis 2023. aastal, mil toimusid

ka Riigikogu valimised, oli see summa 7,6 miljonit eurot. Reklaamiliikide võrdluse põhjal saab

öelda, et kõige enam kulutatakse internetireklaamile, samuti tele- ja välireklaamile.

Tabel 1. Reklaamikulud kõikide erakondade peale kokku (eurodes) aastatel 2022–2024

2022 2023 2024

Telereklaam 105 623 1 794 567 401 985

Raadioreklaam 79 429 468 426 251 845

Internetireklaam 314 581 1 582 858 836 972

Välireklaam 463 262 2 081 945 506 519

Ajakirjandusreklaam 145 211 432 704 148 746

Reklaamtrükised 597 712 1 255 710 370 642

Kokku: 1 705 818 7 616 210 2 516 709

15

(Allikas: erakondade rahastamise järelevalve komisjon)

Reklaamihinna kallinemise tagajärjel võib tekkida oht, et poliitreklaam muutub rahaliselt

kättesaamatumaks väiksematele poliitikas osalejatele ja üksikkandidaatidele.

Proportsionaalselt enam puudutavad määruse nõuded kohalikel valimistel kandideerijaid, kuna

seal on valimiskampaaniad rohkem indiviidipõhised ja tihti kandideeritakse valimisliitude

nimekirjas.

Ehkki valdkondliku õigusraamistiku korrastamine annab reklaamiteenuse osutajatele ja

reklaami avaldajatele võimaluse tegutseda võrdsetes tingimustes ning seeläbi tekib võimalus

osutada teenuseid ka rahvusvaheliselt, võivad mõned teenusepakkujad siiski loobuda

poliitreklaami tellimustest või selle avaldamisest. Olenemata teatud leevendustest mikro-,

väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, võivad uued läbipaistvusnõuded olla mõnele

teenusepakkujale liialt koormavad. Pärast reklaami koostamist ja/või avaldamist jätkub

regulaarne töö ettevõtetele saadetud pöördumistele vastates, vajadusel läbipaistvusteateid või

märgistust muutes, andmeid edastades jms. Lisaks võib tekkida küsimusi poliitreklaami tellija

esitatud andmete õigsuse kohta, mis võib tuua kaasa arusaamatusi ja vaidlusi ka reklaami

koostajale ja avaldajale.

Samuti tuleb arvestada, et reklaami avaldamine on paljudele teenuseosutajatele hoopis

kõrvaltöö, näiteks kui reklaampinda pakub kaubandusettevõte. Kuivõrd reklaamiavaldajad

võivad olla ka kohaliku omavalitsuse asutused näiteks reklaampinna pakkujana või kohaliku

ajalehe väljaandjana, kohalduvad määruses kehtestatud kohustused ka neile. Uutest

läbipaistvusnõuetest tingitud aja- ja ressursikulu ei pruugi sellistele reklaamiavaldajatele olla

enam majanduslikult kasulik.

Alati jääb ka risk, et reklaami tellija ei teavita reklaamiteenuse osutajat ega ka reklaami

avaldajat, et tellitav reklaam on poliitreklaam. Kuigi vastav kohustus reklaami tellijal on.

Sellisel juhul on tegemist varjatud poliitreklaamiga, mis on poliitreklaami määruse alusel

karistatav. Kuigi varjatud poliitreklaami tegemise eest vastutab alati konkreetse poliitreklaami

tellija, võivad kaasnevad vaidlused olla koormavad ja tülikad ka teistele osapooltele.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eelnõuga täiendatakse TTJA riikliku järelevalve ülesandeid ning kehtestatakse rikkumisest

tulenevad sanktsioonid. Järelevalve ja sanktsioonide eesmärk on parandada ettevõtjate

konkurentsiolukorda ja ennetada rikkumisi. Ametile lisanduvad õigused järelevalvet teha

võimaldavad kiiremini lõpetada ettevõtjate ebaseadusliku tegevuse ja parandada nende teenuste

kasutajate kindlustunnet, mis omakorda suurendab seaduskuulekate ettevõtjate teenuste

kasutamist.

TTJA nimetatakse eelnõuga pädevaks asutuseks ja riiklikuks kontaktpunktiks, millele on

poliitreklaami läbipaistvuse määrusega ette nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused.

See toob kaasa ameti kulude ja töökoormuse kasvu. Liikmesriikide määratud riiklikud

kontaktpunktid hakkavad korrapäraselt kohtuma liidu tasandil riiklike kontaktpunktide

võrgustikus, kus tehakse koostööd määruse kohaldamiseks ja täitmise tagamiseks. Võrgustikus

osalemine hõlbustab koostöös asjaomaste sidusrühmadega suuniste koostamist, et toetada

poliitreklaami tellijaid ja poliitreklaamiteenuste osutajaid määruse nõuete täitmisel.

16

Reklaami järelevalvega tegelemiseks on TTJA-s praegu 1,5 ametikohta. Poliitreklaami

läbipaistvuse määrusega seotud tegevusteks praegu eraldi ametikohta ei ole. Lisaressursita ei

ole TTJA-l võimalik ülesandeid täita ning määruse efektiivset kohaldamist tagada. Võrreldes

kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded reklaami järelevalvet tehes arvestatavalt, mille

tõttu kasvab TTJA töökoormus. TTJA-l on vaja lisanduvate tööülesannete täitmiseks mitut

täiskohaga ametikohta.

Eelnõuga määratakse teiseks pädevaks asutuseks järelevalve tegemisel Andmekaitse

Inspektsioon.

Määruse (EL) 2024/900 artiklites 18 ja 19 sätestatud isikuandmete töötlemise erinõuded

internetipõhise poliitreklaami suunamisel ja edastamisel lisavad uusi kohustusi selliste

isikuandmete vastutavatele töötlejatele, mida Andmekaitse Inspektsioon peab rikkumisi

menetledes hindama. Selline hindamine suurendab rikkumise menetlemise mahtu ja seega

kasvab töötundide arv, mida kulutatakse ühele menetlusele, sealhulgas väärteomenetlusele, sest

nõuete rikkumise eest saab vastutavat töötlejat karistada vaid väärteomenetluses. Kaebuste arvu

suurenemine ja töökoormuse kasv on perioodiline, sõltudes valimisperioodidest (järgmised

valimisperioodid on aastatel 2025, 2027, 2029), seega võib mõnel aastal olla kaebusi ühe

inimese täiskoormuse jagu, teisel aastal üldse mitte. Lisaks on Andmekaitse Inspektsioonil juba

praegu IKÜM-i järgi suurem pädevus menetleda isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist

veebiturunduses. Eeltoodut arvestades tekib uute nõuete hindamisest ja menetlusmahu

suurenemisest tingituna vajadus lisada juristi ametikohal 0,3 töökohta, mis teeb koos

majanduskuludega (nt töötervishoiuarst, koolituskulud, töökohakulud jms) umbes 16 000 eurot

aastas.

Kaudselt avaldab määrus mõju ka riigi valimisteenistusele, kes avaldab ametlikku teavet

valimiste ja rahvahääletuste toimumise kuupäevade kohta. Kuna riigi valimisteenistus

avalikustab juba praegu nõutud teavet lehel valimised.ee, siis tema töökorralduses muudatusi

ei teki.

Mõju intensiivsus mõlemale järelevalveasutusele sõltub sellest, kui palju on turul määruse

nõudeid rikkuvaid teenuseosutajaid. Eeldusel, et enamik reklaami tellijaid, reklaamiteenuse

osutajaid ja reklaami avaldajaid on seaduskuulekad, on mõju sihtgrupile väike. Arvestades et

poliitreklaami regulatsioon sellisel kujul on Eestis uus nähtus, võib tekkida raskusi

poliitreklaami äratundmise ja määratlemisega. Kui valimisperioodil on poliitreklaam selgesti

äratuntav, siis valimistevahelisel ajal võib poliitreklaami eesmärk olla hägusem, mistõttu on

seda keerulisem tuvastada. Kas tahtlikult või tahtmatult määruse nõuete järgimata jätmine toob

kaasa vaidlusi. Teadmatusest tingitud rikkumisi aitab ära hoida põhjalik teavitustöö ning

näiteks juhendmaterjalide kättesaadavaks tegemine poliitreklaami tellijate seas.

6.3. Mõju põhiõigustele

Poliitreklaami läbipaistvuse määrus ja selle rakendamiseks tehtav muutmiseelnõu on otseselt

seotud inimeste õigusega valida vabadel valimistel oma riiki valitsevaid isikuid. Määruses

kehtestatud nõuded aitavad inimestel ära tunda poliitreklaami. Läbipaistvus on oluline, et

toetada avatud ja õiglast poliitilist arutelu ja poliitkampaaniaid, tagada demokraatlikud ja

õiglased valimised või rahvahääletused, samuti võidelda valeinformatsiooni ja ebaseadusliku

valimistesse sekkumise vastu.

17

Samuti on määruse eesmärk tagada inimestele oma isikuandmete kaitse õigus. Määruse alusel

kehtestatakse isikuandmete töötlejale konkreetsed reeglid suunamis- ja

reklaamiedastusmeetodite kasutamisel.

Poliitikas osalemine, sealhulgas poliitreklaami tegemine, mõjutab inimeste sõna- ehk

väljendusvabadust. Põhiõiguste harta artikliga 11 kaitstud sõna- ja teabevabadus kätkeb

üksikisiku õigust poliitilistele vaadetele, poliitilise teabe saamisele ja levitamisele ning

poliitiliste ideede jagamisele. Sõna- ja teabevabaduse piiramisel tuleb järgida põhiõiguste harta

artiklit 52. Seda vabadust võib kohandada ja piirata juhul, kui see on vajalik ja põhjendatud

õigustatud avaliku huviga ning see on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, nagu

proportsionaalsus ja õiguskindlus. See kehtib muu hulgas juhul, kui poliitilisi ideid edastatakse

reklaamiteenuse osutajate kaudu. Sõna- ja teabevabadus on üks elava demokraatliku arutelu

eeltingimustest. Uued läbipaistvuskohustused ei reguleeri kuidagi poliitreklaami sisu, vaid

üksnes selle avaldamise viise, eesmärgiga teha seda avatult ja läbipaistvalt. Seega ei piira

määrus inimeste sõna- ja teabevabadust.

Järelevalve poliitreklaami läbipaistvuse määrusest tulenevate kohustuste täitmise üle tagab

kasutajate õiguste kaitse. Peale juriidiliste isikute kehtestatakse eelnõuga rikkumisest tulenevad

sanktsioonid ka füüsilistele isikutele. Sanktsioonide eesmärk on ennetada rikkumisi.

Karistusmäärad on seejuures proportsionaalsed isiku sissetulekuga, mistõttu mõjutavad need

isikuid rikkumistest hoiduma ning rikkumise väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks

järelevalveasutusega koostööd tegema. Eeldusel, et enamik füüsilisi isikuid on seaduskuulekad

ning teevad järelevalveasutusega koostööd, on mõju sihtgrupile väike.

Kuna poliitreklaami võib teha igal ajal, mitte ainult konkreetsete valimiste raames, puudutab

eelnõu kõiki potentsiaalseid reklaamitarbijaid. Eesti rahvaarv on 1. jaanuari 2025. aasta seisuga

1 369 285 inimest. Valimiste ajal on sihtrühm kõik valimistel osalejad ehk hääleõiguslikud

isikud, sealhulgas valimistel osalevad kandidaadid. Näiteks Riigikogu 2023. aasta valimistel oli

hääleõiguslikke kodanikke 966 129, kohalikel valimistel oli 2021. aastal 1 074 046 ning

Euroopa Parlamendi valimistel 2024. aastal 980 014 hääleõiguslikku isikut.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad eelkõige TTJA tööülesanded. Poliitreklaami

läbipaistvuse määruse rakendamiseks määratakse TTJA pädevaks asutuseks, kes teeb

järelevalvet määruses sätestatud kohustuste täitmise üle. Lisaks nimetatakse TTJA riiklikuks

kontaktpunktiks. Liikmesriikide määratud riiklikud kontaktpunktid kohtuvad korrapäraselt

liidu tasandil riiklike kontaktpunktide võrgustikus. Riiklike kontaktpunktide võrgustik toimib

korrapärase teabevahetuse, parimate tavade ja struktureeritud koostöö platvormina riiklike

kontaktpunktide ja komisjoni vahel kõnealuse määruse kõigis aspektides. Eelkõige hõlbustab

riiklike kontaktpunktide võrgustik liidu tasandil koostööd määruse kohaldamisel ja täitmise

tagamisel ning lihtsustab koostöös asjaomaste sidusrühmadega suuniste koostamist, et toetada

tellijaid ja poliitreklaamiteenuste osutajaid määruse nõuete täitmisel. Riiklike kontaktpunktide

võrgustik peab koosolekuid vähemalt kaks korda aastas ja vajaduse korral ka komisjoni või

liikmesriigi igakülgselt põhjendatud taotluse alusel. Võrgustik teeb tihedat koostööd Euroopa

valimiskoostöövõrgustiku, audiovisuaalmeediateenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma ja

muude asjaomaste võrgustike või organitega, et hõlbustada kiiret ja turvalist teabevahetust

18

määruse järelevalve ja täitmise tagamisega seotud küsimustes. Komisjon osaleb riiklike

kontaktpunktide võrgustiku koosolekutel ja pakub haldustuge.

Seetõttu kasvab TTJA töökoormus ja TTJA võib vajada uute kohustuste täitmiseks

lisaressurssi. Täpne lisanduv kulu on teadmata.

Määruse (EL) 2024/900 artiklites 18 ja 19 sätestatud isikuandmete töötlemise erinõuded

internetipõhise poliitreklaami suunamisel ja edastamisel lisavad kohustusi selliste isikuandmete

vastutavatele töötlejatele, mida Andmekaitse Inspektsioon peab rikkumisi menetledes hindama.

Selline hindamine suurendab rikkumise menetlemise mahtu ja seega kasvab töötundide arv, mis

kulub ühele menetlusele, sealhulgas väärteomenetlusele, sest nõuete rikkumise eest saab

vastutavat töötlejat karistada vaid väärteomenetluses. Kaebuste arvu suurenemine ja

töökoormuse kasv on perioodiline, sõltudes valimisperioodidest (järgmised valimisperioodid

on aastatel 2025, 2027, 2029), seega võib mõnel aastal olla kaebusi ühe inimese täiskoormuse

jagu, teisel aastal üldse mitte. Lisaks on Andmekaitse Inspektsioonil juba praegu IKÜM-i järgi

suurem pädevus menetleda isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist veebiturunduses.

Eeltoodut arvestades tekib uute nõuete hindamisest ja menetlusmahu suurenemisest tingituna

vajadus lisada juristi ametikohal 0,3 töökohta, mis teeb koos majanduskuludega (nt

töötervishoiuarst, koolituskulud, töökohakulud jms) umbes 16 000 eurot aastas.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks

kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei ole uusi rakendusakte ette nähtud, samuti ei ole vaja muuta kehtivaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 10. oktoobril, kuna poliitreklaami läbipaistvuse määrust hakatakse

tervikuna kohaldama 10. oktoobrist 2025 ning liikmesriigid peavad olema valmis seda

rakendama, sealhulgas tegema järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud vastutusele.

Kavandatava eelnõu väljatöötamisse on kaasatud nii TTJA kui AKI ning nad on teadlikud

lisanduvatest kohustustest, seega ei pea seaduse avaldamise aja ja jõustumisaja vahe olema

pikk. Ettevalmistusi saavad nimetatud asutused asuda tegema juba varem.

Poliitreklaami läbipaistvuse määrusest tulenevaid kohustusi tuleb hakata kohaldama

reklaamidele, mis avalikustatakse alates 10. oktoobrist 2025. Pidades silmas Eestis toimuvaid

kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi 19. oktoobril 2025, kujundati Euroopa Komisjoniga

toimunud kahepoolsel kohtumisel ühine seisukoht, et reklaamid mis on avaldatud enne 10.

oktoobrit 2025 ning mille avaldamine jätkub pärast 10. oktoobrit, ei pea lähtuma poliitreklaami

läbipaistvuse määrusest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

19

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks järgnevatele põhiseaduslikele institutsioonidele,

asutustele ja huvirühmadele: Riigikohus, Õiguskantsleri Kantselei Andmekaitse Inspektsioon,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, erakondade rahastamise järelevalve komisjon, riigi

valimisteenistus, Eesti Advokatuur, Turundajate Liit, Vabaühenduste Liit, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Tarbijakaitse Liit, Eesti E-kaubanduse Liit,

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Välimeediaettevõtete Liit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti

Meediaagentuuride Liit, MTÜ Teenusmajanduse Koda, MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti

Meediaettevõtete Liit, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Andmekaitse Liit, TalTech, TalTechi

Ragnar Nurkse instituut, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia ja kunstide

instituut, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Johan Skytte instituut ning kõik Eestis registreeritud

erakonnad.

2024. aasta aprillis korraldati Justiitsministeeriumis infopäev, kus tutvustati poliitreklaami

läbipaistvuse määrusest tulenevaid kohustusi reklaamiteenuse tellijatele, teenuse osutajatele ja

reklaami avaldajatele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumi Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (EL määruse rakendamine, poliitreklaami läbipaistvus) Esitame kooskõlastamiseks reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame Teie kooskõlastusi ja arvamusi eelnõu kohta 14 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Erakondade rahastamise järelevalve komisjon Riigi Valimisteenistus Turundajate Liit Vabaühenduste Liit Eesti Tarbijakaitse Liit Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Välimeediaettevõtete Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond ISAMAA Erakond Erakond Eestimaa Rohelised Sotsiaaldemokraatlik Erakond Keskerakond Erakond Eesti 200 Eesti Meediaagentuuride Liit MTÜ Teenusmajanduse Koda MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Eesti Rahvusringhääling

Meie 14.05.2025 nr 8-1/4266-1

Riigikohus Eesti Advokatuur Eesti Andmekaitse Liit Õiguskantsleri Kantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Korruptsioonivaba Eesti TalTech Tallinna Ülikool Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia ja kunstide instituut TalTech Ragnar Nurkse instituut Tartu Ülikool Tartu Ülikool Johan Skytte instituut EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele Vabaerakond Aru Pähe Rahva Ühtsuse Erakond Erakond Parempoolsed Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340 [email protected]