Arvamuse küsimine maavara kaevandamise keskkonnaloa muudetud taotluse ja keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu kohta Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel

EELNÕU

14.05.2025

Unipiha liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär,

Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, Eesti) 31.07.2023 esitatud Unipiha liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest, 08.01.2025 esitatud parandustaotlusest ja eksperthinnangust, võttes

aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1,

§ 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 , maapõueseaduse § 48 ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti

4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata Unipiha liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine;

1.2. keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Unipiha liivakarjääri

keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb

karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude

perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C,

niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

1.3.2. Rajada mäeeraldiselt eemaldatavast katendist vallid mäeeraldise edelapiirile

lähimate majapidamiste suundadel, et tõkestada müra levikut väljapoole

karjääri ja minimeerida mürataseme tõusu õuealadel.

1.3.3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

1.3.4. Kui kaevandamistegevus põhjustab lähimatel kinnistutel (Liismäe tunnus

52801:011:0324, Riivese tunnus 52801:011:0004 ja Raendiku 52801:011:0007)

tõendatult joogivee koguse või kvaliteedi probleeme, tuleb kaevandamisloa

omajal veevarustus taastada, nt puurkaevu(de) rajamise abil.

1.3.5. Kaevandamisloa omajal tuleb lähialal (Liismäe tunnus 52801:011:0324, Riivese

tunnus 52801:011:0004 ja Raendiku 52801:011:0007) paiknevad kaevud

kaardistada ning olemasolev veetase fikseerida.

1.3.6. Kaevandamine teostada etapiviisiliselt ja korrastamine paralleelselt

kaevandamisega, arvestades et kaevandamise ajal ja korrastamise järgselt peab

2 (7)

mäeeraldist läbiv rohekoridor vähemalt 50 % ulatuses olema sidus

maismaaelupaik (kas säilinud looduslikuna või korrastatud metsamaaks).

1.3.7. Säilitada võimalikult palju metsa karjääriga piirnevatel aladel (nii karjääri

piiride vähendamisest tuleneval puhveralal kui ka ümberkaudsetel aladel).

1.3.8. Maavara kaevandada ja väljavedu korraldada päevasel ajal.

1.3.9. Kaevandamise käigus tekkiva ja korrastatava veekogu laius ei tohi ületada 50 %

rohekoridori laiusest üheski rohekoridori karjääriga piirnevas osas.

1.3.10. Ettevalmistusöödega tuleb mäeeraldisel alustada ja need teostada väljaspool

lindude pesitsusaega ehk ajavahemikul 1. september kuni 14. märts.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla,

Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 31.07.2023 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 31.07.2023 dokumendina nr DM-125459-1)

Unipiha liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa, edaspidi kaevandamisluba)

taotluse. Parandatud taotlus esitati 08.01.2025 (DM-125459-16).

Osaühing Eesti Killustik taotleb kaevandamisluba Tartu maakonnas Nõo vallas Unipiha külas

Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Elva metskond 54 (tunnus 52801:011:0384).

Katastriüksuse omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise

Keskus. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Unipiha liivamaardla (registrikaart nr 1013)

täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2.

Unipiha liivakarjäär mäeeraldise pindala 11,55 ha, teenindusmaa pindala 13,84 ha.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.06.2023

täiteliival (plokk 1) 286,0 tuh m³ ja täiteliival (plokk 2) 384,0 tuh m³ ning kaevandatava

täiteliiva varu koguseks 558,0 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks

taotletakse 47,0 tuh m³. Katendi kogus 61 tuh m³, sh muld 46 tuh m³. Maavara kasutusaladeks

on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu-ja maatulundusmaa (metsamaa).

Luba taotletakse 15 aastaks.

Keskkonnaamet võttis 05.09.2023 kirjaga nr DM-125459-5 Unipiha liivakarjääri

kaevandamisloa taotluse menetlusse.

Keskkonnamõju hinnatakse KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Vastavalt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1

lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

3 (7)

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KMH vajalikkus otsustatakse KeHJS § 11 lõike 23 järgi, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Unipiha liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61 lg 1

kohane teave.

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.

3. Unipiha liivakarjääri eksperthinnang (OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 24/5033/edaspidi

eksperthinnang).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Ettevõtte poolt esitatud kaevandamisloa taotluse eesmärk on tagada vajalik maavara ressurss

taotleja põhitegevuse jätkamiseks ning varustada Tartu, Põlva ja Võru maakondasid üld- ja

teedeehituseks vajaliku täitematerjaliga.

Taotletav Unipiha liivakarjäär asub Tartu maakonnas Nõo vallas Unipiha külas Eesti Vabariigile

kuuluval kinnistul Elva metskond 54 (tunnus 52801:011:0384). Katastriüksuse omanik on

Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis

hõlmab täielikult Unipiha liivamaardla (registrikaart nr 1013) täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokke 1 ja 2. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa külgnevad põhjaservast vahetult Tatra

(Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla (registrikaart nr 0607) hästilagunenud turba aktiivse

reservvaru 1 ja 2 plokiga.

Unipiha liivakarjäär mäeeraldise pindala 11,55 ha, teenindusmaa pindala 13,84 ha.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.06.2023

täiteliival (plokk 1) 286,0 tuh m³ ja täiteliival (plokk 2) 384,0 tuh m³ ning kaevandatava

täiteliiva varu koguseks 558,0 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks

taotletakse 47,0 tuh m³. Katendi kogus 61 tuh m³, sh muld 46 tuh m³. Kaevandatav varu hõlmab

nii veepealset kui ka veealust maavaravaru. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus.

Korrastamise suunaks on veekogu-ja maatulundusmaa (metsamaa). Luba taotletakse 15

aastaks.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Unipiha liivakarjääris lasuva maavara kaevandamiseks ei

ole keerulised. Alale on hea juurdepääs mööda Luke-Unipiha kõrvalmaanteed nr 22183.

Kasulikku kihti katva katendi maht on võrdlemisi väike ning maavara on võimalik väljata ilma

veetaset alandamata.

4 (7)

Katendi paksus moodustatud plokkide piires on keskmiselt 0,4 m, mäeeraldisel mahuga ~60

tuh m3. Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, vajadusel juurida

kännud ning seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldisele ja mäeeraldise

teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse vallidesse. Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse

maksimaalses mahus kaevandatud maa bioloogilisel korrastamisel ning korrastamiseks

mittevajalik katend võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.

Arvestades kasuliku kihi paksust Unipiha liivakarjääris (keskmiselt 6,1 m), on mäeeraldisel

lasuv täiteliiv võimalik kaevandada veetaset alandamata. Kaevandamine toimub kahte astmega

(veepeale ja -alune varu eraldi) kasutades ekskavaatorit ja/või frontaallaadurit. Veealuse

täiteliiva varu kättesaamiseks tõstetakse materjal ekskavaatoriga välja puistangutesse nõrguma.

Peale vee väljanõrgumist ehk puistangute kuivamist saab alustada väljatud maavara

laadimisega ja väljaveoga. Puistangutest toodangu laadimine tehakse kas ekskavaatoriga või

frontaallaaduriga sõltuvalt väljaveo mahtude intensiivusest ja lõplikust teede ning ladude

asukohast. Puistangutest väljanõrguv vesi on suunatud mäeeraldisele tekkivasse

tehisveekogusse. Kaevandamisel veetaset ei alandata.

Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid.

Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine

toimub kaasaegsete masinatega. Materjali laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit või

rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik

energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste

alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi

maht. Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjäär veekoguks ja metsamaaks.

Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei

teki Unipiha liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Osaühing Eesti Killustik taotleb kaevandamisluba Tartu maakonnas Nõo vallas Unipiha külas

Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Elva metskond 54 (tunnus 52801:011:0384). Katastriüksuse

omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav

mäeeraldis hõlmab täielikult Unipiha liivamaardla (registrikaart nr 1013) täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokke 1 ja 2. Unipiha liivakarjäär mäeeraldise pindala 11,55 ha, teenindusmaa

pindala 13,84 ha.

Unipiha liivakarjäär asub Unipiha küla läänepoolses osas ning külgneb läänest Luke külaga.

Lähim alevik on ca 3,5 km kaugusel kagus asuv Nõo alevik. Lähimad majapidamised asuvad

taotletavast mäeeraldisest ca 50 m kaugusel lõunas ja edelas vastavalt Liismäe (tunnus

52801:011:0324) ja Riivese (tunnus 52801:011:0004) kinnistutel. Maa-ja Ruumiamet

geoportaali kitsenduste rakenduse andmetel puuduvad kinnistutel puurkaevud.

Unipiha liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idapiirist ca 10 m kaugusel kagus voolab

Liudsepa oja (tunnus VEE1045600), mis suubub linnulennult ca 3,5 km kaugusel Tatra jõkke

(VEE1045500). Mäeeraldisest vahetult edelasse jääb Luke maaparandussüsteem (tunnus

2103810020040001).

5 (7)

Unipiha liivakarjäärist idas kulgeb püsikattega Luke-Unipiha kõrvalmaantee nr 22183, mis jääb

taotletava mäeeraldise piirist kaugemale kui 30 m.

Taotletava liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga,

samuti ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim püsielupaik jääb ca

200 m kaugusel kagu poole, milleks on III kategooria kaitsealuse liigi pruunikas pesajuur

leiukoht (Neottia nidus-avis, tunnus KLO9346967).

Roheline võrgustik

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ põhijoonise järgi paikneb taotletav Unipiha liivakarjäär

rohelise võrgustiku (edaspidi ka RV) alal. Vastavalt maakonnaplaneeringu seletuskirjale tuleb

rohevõrgustiku toimimist ja sidusust tugevdava meetmena karjääride, freesturbalade ja olulise

ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele hinnata kaasnevat mõju

rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed.

Rohekoridorid ehk ribastruktuurid on tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille

eesmärk on tagada RV sidusus, aidata kaasa tugialade kõrge elurikkuse säilimisele ning

vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega

võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Karjääride rajamine jm samalaadse tegevuse elluviimine kitsas ja RV toimivuse seisukohalt

olulises RV koridoris võib samas olla lubamatu, juhul kui see toob kaasa sedavõrd intensiivsed

häiringud, et RV koridor enam ei toimi.

Kui karjäär rajatakse RV tugialal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja loomadele

vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need maksimaalselt korrastamise käigus.

Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade

liikumist mitte takistada; asjakohane on ala metsastamine, kui tahetakse ümbritsevad metsaalad

taas liita ühtseks tervikuks; juhul kui sihtliikideks on avamaastiku liigid (kõre, kivisisalik), siis

säilitada ala avatus, seda mitte metsastada ning mitte lasta ala kinni kasvada; jne).

Nõo valla üldplaneeringu (2006) seletuskirja punkt 2.10. kohaselt on roheline võrgustik

ökoloogiline võrgustik, mis tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist

mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku

iseregulatsiooni toimimist. Üldplaneeringu punkti 2.10. järgse rohevõrgustiku säilimise

tagamise tingimusena ei tohi muuta maakasutust, sh ei tohi metsasid raadata (välja arvatud

elektriliinide kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks).

Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada

nõudega, et rohevõrk jääks toimima, tugialade suurus oluliselt ei väheneks ega lõikaks läbi

rohelisi koridore. Järgnevalt alalüüsitakse, kas kavandatava tegevus lõikab läbi rohekoridori või

toob kaasa niivõrd intensiivsed häiringud, et RV koridor enam ei toimi, sh analüüsitakse

kavandatava tegevuse mõju loomade liikumisele rohekoridoris.

Taotletav Unipiha karjäär jääb Nõo valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridori,

paiknedes selle lõunaservas. Karjäär moodustab lääneosas alla poole, idaosas üle poole

rohekoridori laiusest. Taotletava karjääri mäeeraldis moodustab vastavalt ~13 - 54 % ja

mäeeraldise teenidusmaa vastavalt ~21 - 56 % rohekoridori laiusest. Suurel osal taotletavast

mäeeraldisest on mets eelnevalt raiutud, metsa on enam alles mäeeraldise lõuna- ja lääneosas.

Taotletav Unipiha karjääri lääneosa hõlmab alla poole, idaosa üle poole rohekoridori laiusest.

Et karjäär ei võtaks enda alla üle 50% rohekoridori laiusest, on rohevõrgustiku toimimiseks

vajalik rakendada etapiviisilist kaevandamist ja korrastamist, arvestades, et kaevandamise ajal

ja korrastamise järgselt on mäeeraldist läbiv rohekoridor vähemalt 50% ulatuses sidus

maismaaelupaik (kas säilinud looduslikuna või korrastatud metsamaaks). Ettevalmistusöödega

6 (7)

tuleb mäeeraldisel alustada ja need teostada väljaspool lindude pesitsusaega ehk ajavahemikul

1. september kuni 14. märts.

Maavara varu ammendamisel on mäeeraldis võimalik etapiviisiliselt korrastada osaliselt

metsamaaks, mille metsastamisel aja jooksul taastuvad metsaliikide elupaigad. Metsamaaks

tuleb korrastada karjääri edelaserv vähemalt ~75 m ulatuses rohekoridori lõunapiirist,

arvestades, et kaevandamise käigus tekkiva ja korrastatava veekogu laius ei ületaks 50 %

rohekoridori laiusest üheski rohekoridori karjääriga piirnevas osas. See meede säilitab

korrastamise järgselt loomade liikumisvõimalused metsamaastikul rohekoridori lõunaservas

(analoogiliselt praegusega, kus ala on metsaga kaetud). Osaliselt korrastatakse ammendatud

Unipiha liivakarjäär veekoguks, millest saab uus elupaik.

Korrastatud karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja

pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jm vee-elustik ehk elustiku liigiline

mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis mõistetakse

siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka

kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis RV koosseisu kuuludes

mitmekesistab RV funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna.

RV kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel,

mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Ühtlasi juhitakse ülalmainitud juhendis tähelepanu, et

veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele

maismaaliikidele.

Eksperthinnangu kohaselt kaevandamistegevus ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku eesmärgi

(loomade elukeskkonna ja liikumisteede säilimine) elluviimist. Rohevõrgustiku koridori jääva

karjääriosa pindala moodustab vaid väikse osa selle pindalast. Planeeritud karjääri rajamisel

säilib rohevõrgustiku sidusus. Eksperthinnangus väljatoodud kaevandamistegevust

leevendavad meetmed:

1. Kaevandamine tuleb kavandada etapiviisiliselt ja korrastamine paralleelselt

kaevandamisega, arvestades et kaevandamise ajal ja korrastamise järgselt peab

mäeeraldist läbiv rohekoridor vähemalt 50 % ulatuses olema sidus maismaaelupaik (kas

säilinud looduslikuna või korrastatud metsamaaks).

2. Säilitada võimalikult palju metsa karjääriga piirnevatel aladel (nii karjääri piiride

vähendamisest tuleneval puhveralal kui ka ümberkaudsetel aladel).

3. Kavandada maavara kaevandamine ja väljavedu päevasel ajal.

4. Kaevandamise käigus tekkiva ja korrastatava veekogu laius ei tohi ületada 50 %

rohekoridori laiusest üheski rohekoridori karjääriga piirnevas osas.

5. Ettevalmistusöödega tuleb mäeeraldisel alustada ja need teostada väljaspool lindude

pesitsusaega ehk ajavahemikul 1. september kuni 14. märts.

Need leevendusmeetmed kantakse ka kaevandamisloale (vt ptk 3.3.5.).

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu

ja maatulundusmaa (metsamaa), kuhu tekivad uued kooslused.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Taotletav Unipiha liivakarjäär paikneb Otepää kõrgustiku põhjapoolsel äärealal,

loodekagusuunalisel liustikujõesetteist moodustatud vallseljakul, kus levib eriteraline liiv.

Maapinna reljeef mäeeraldise teenindusmaal on künklik, tõusuga ala kesk- ja lääneosas, abs

kõrgused jäävad valdavalt 62 – 72 m vahemikku.

7 (7)

Katendi paksus mäeeraldisel on 0,2 – 0,5 m (keskmiselt 0,4 m), kohati levib plokkide põhjapiiril

kattekihi all 0,4 – 0,8 m paksune turba kiht. Katendi maht mäeeraldisel on 60 tuh m3, sellest

mulla maht 45 tuh m3. Kooritav katend kasutataks maksimaalses võimalikus mahus

kaevandatud maa korrastamisel, korrastamiseks mittevajalik katend võõrandataks vastavalt

kehtivale korrale.

Kasuliku kihi moodustavad valdavalt peene- kuni keskmiseteraline, kohati väga peeneteraline,

liiv kruusa lisandiga, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik.

Kasuliku kihi paksus on 1,9 – 8,9 m (keskmiselt 5,0 m). Kruusaosis on enamasti peen kuni väga

peen, kohati esineb üksikuid munakaid läbimõõduga kuni 20 cm. Kaevandamisloa taotluse

kohaselt on seisuga 14.07.2023 mäeeraldise täiteliiva aktiivne tarbevaru 281tuh m3 (1 plokk) ja

täiteliiva aktiivne tarbevaru 382 tuh m3 (2 plokk, 1 ploki lamamis, allpool põhjavee taset).

Kaevandatava täiteliiva maht 550 tuh m3. Keskmine tootmismaht aastas 46 tuh m3. Maavara

kasutusaladeks on teede ehitus/remont ja hooldus ning ehitustegevus.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks.

Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete

mõõtmiste andmetel 0,4 – 3,5 m sügavusele maapinnast, abs kõrgustele 62,0 – 63,3 m

(keskmiselt 62,7 m). Maapinnalähedase põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi.

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu

ja maatulundusmaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Vesi

Mõju veerežiimile on hinnatud eksperthinnangus minimaalseks, kaevandamine toimub ka vee

alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Sellest tulenevalt pole põhjust arvata, et

kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude

veetasemele ja -varustusele. Reljeefi muutus mõjutab mõnevõrra piirkonna hüdrograafiat ning

maavara väljamisest tuleneva tingliku veevõtu kompenseerimiseks imendub teatud osa

Liudsepa ojast ning taotletavast mäeeraldisest edelasuunas asuvast kraavist põhjavette. Siiski,

kuna vooluhulgad on väiksed ning kuna karjäär moodustab vaid tühise osa lähikonna

veekogude valglast, on mõju pinnaveekogude veerežiimile tõenäoliselt tajumatu.

Lähimad salvkaevud asuvad mäeeraldisest ~50 m kaugusel asuvatel Liismäe, Riivese ning

Raendiku kinnistutel karjääri lõunanurga ja edelapiiri lähedal. Teoreetiliselt võib maavara

väljamisest tulenev põhjaveetaseme mõju antud kinnistuteni ulatuda, kuid sel juhul on reaalne

mõju põhjaveetasemele tõenäoliselt mõõdetav vaid sentimeetrites, st mõju on põhjaveetaseme

tegeliku loodusliku kõikumise kontekstis tajumatu. Kinnistutel aitab veetaset hoida kraav, mis

moodustab eesvoolu Luke maaparandussüsteemi ~60 ha suurusele reguleerivale võrgule (nr

2103810020040), puhverdades kaevandamistegevusega kaasnevat võimalikku mõju. Kui

kaevandamistegevus siiski põhjustab antud kinnistutel tõendatult joogivee koguse või

kvaliteedi probleeme, tuleb kaevandamisloa omajal veevarustus taastada, nt puurkaevu(de)

rajamise abil. Loa väljastamisel tuleb lähialal paiknevad kaevud kaardistada ning olemasolev

seis fikseerida.

Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete

puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis

tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga

8 (7)

muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse.

Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda

veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas,

saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peenosakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Unipiha liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval ja all pool põhjaveetaset, looduslikult

on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Tolmu võib vähesel määral

eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma.

Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada

leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või

laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks

0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 46 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne

heitkogus 0,0476 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas

Unipiha liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide

kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.

Müra

Unipiha liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: kaevandamise

käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra. Transpordimüra ei ole pidev, seega on

karjääri pideva töötamise korral määrav hoopis mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser,

ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on

helirõhutase normeeritud. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast

tehnikast, tööprotsessidest ja nende paiknemisest ning ümbritsevatest keskkonnatingimustest

(maastiku reljeef). Taotletavas Unipiha liivakarjääris toimub täiteliiva veepealne kaevandamine

otse looduslikust lasundist ilma täiendava töötlemiseta, mis veetakse mäeeraldiselt välja.

Veealuse varu kaevandamisel tõstetakse materjal esmalt kuivama, misjärel laetakse materjal

kalluritele ja veetakse välja.

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71

“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” tohib II kategooria segaalas olla tööstusmüratase päeval 60 dB ning öösel 45 dB.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 100 m kaugusel Liismäe (tunnus

52801:011:0324) ja Riivese (tunnus 52801:0111:0004) kinnistutel.

Eksperthinnangu kohaselt modelleeritud müratasemed ei ületa piirväärtusi kuid siiski on

soovituslik rajada mäeeraldiselt eemaldatavast katendist vallid mäeeraldise edelapiirile

9 (7)

lähimate majapidamiste suundadel, et tõkestada müra levikut väljapoole karjääri ja minimeerida

mürataseme tõusu õuealadel.

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Unipiha liivakarjäärile lähimatel

elamualadel on kuni 50,5 dB, mis ei ületa kehtivat II kategooria päevast piirtaset. Samas on

oluline märkida, et arvutuslik müratase ei arvesta masinate paiknemisega hoonestusala suhtes

(tasapinnast madalamal) ning karjääri ja elamute vahelisele alale jääva müra tõkestava

kõrghaljastusega. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv

maksimaalne müra ületaks kehtestatud piirtaset või ohtu kohalikele elanikele. Reeglina levib

ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni ~40 m ulatuses.

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Unipiha liivakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse

maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise

aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina

kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,

silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste

materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja

järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav

katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus

ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22

tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus

tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Jäätmeseaduse mõistes Unipiha

liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole

jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

10 (7)

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt

puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Taotletav Unipiha liivakarjäär asub Tartu maakonnas Nõu vallas Unipiha külas jäädes

riigiomandisse kuuluvale Elva metskond 54 (tunnus 52801:011:0384, 100% maatulundusmaa)

kinnistule. Katastriüksuse valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus. Unipiha liivakarjäär asub Unipiha küla läänepoolses osas ning külgneb

läänest Luke külaga. Lähim alevik on ca 3,5 km kaugusel kagus asuv Nõo alevik.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 50 m kaugusel lõunas ja edelas

vastavalt Liismäe (tunnus 52801:011:0324) ja Riivese (tunnus 52801:011:0004) kinnistutel.

Unipiha liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idapiirist ca 10 m kaugusel kagus voolab

Liudsepa oja (tunnus VEE1045600), mis suubub linnulennult ca 3,5 km kaugusel Tatra jõkke

(VEE1045500). Mäeeraldisest vahetult edelasse jääb Luke maaparandussüsteem (tunnus

2103810020040001).

Unipiha liivakarjäärist idas kulgeb püsikattega Luke-Unipiha kõrvalmaantee nr 22183, mis jääb

taotletava mäeeraldise piirist kaugemale kui 30 m.

Taotletav Unipiha liivakarjäär paikneb Otepää kõrgustiku põhjapoolsel äärealal,

loodekagusuunalisel liustikujõesetteist moodustatud vallseljakul, kus levib eriteraline liiv.

Maapinna reljeef mäeeraldise teenindusmaal on künklik, tõusuga ala kesk- ja lääneosas, abs

kõrgused jäävad valdavalt 62 – 72 m vahemikku.

Taotletav Unipiha karjäär jääb Nõo valla üldplaneeringu (2006) kohaselt rohelise võrgustiku

koridori, paiknedes selle lõunaservas. Karjäär moodustab lääneosas alla poole, idaosas üle

poole rohekoridori laiusest. Taotletava karjääri mäeeraldis moodustab vastavalt ~13 - 54 % ja

mäeeraldise teenidusmaa vastavalt ~21 - 56 % rohekoridori laiusest. Suurel osal taotletavast

mäeeraldisest on mets eelnevalt raiutud, metsa on enam alles mäeeraldise lõuna- ja lääneosas.

Taotletava liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga,

samuti ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim püsielupaik jääb ca

200 m kaugusel kagu poole, milleks on III kategooria kaitsealuse liigi pruunikas pesajuur

leiukoht (Neottia nidus-avis, tunnus KLO9346967).

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Katendi paksus mäeeraldisel on 0,2 – 0,5 m (keskmiselt 0,4 m), kohati levib plokkide põhjapiiril

kattekihi all 0,4 – 0,8 m paksune turba kiht. Katendi maht mäeeraldisel on 60 tuh m3, sellest

mulla maht 45 tuh m3. Kooritav katend kasutataks maksimaalses võimalikus mahus

kaevandatud maa korrastamisel, korrastamiseks mittevajalik katend võõrandataks vastavalt

11 (7)

kehtivale korrale. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui kaevandamise käigus selgub, et jäätmeid

siiski tekib, on loa omajal kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Kasuliku kihi moodustavad valdavalt peene- kuni keskmiseteraline, kohati väga peeneteraline,

liiv kruusa lisandiga, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik.

Kasuliku kihi paksus on 1,9 – 8,9 m (keskmiselt 5,0 m). Kruusaosis on enamasti peen kuni väga

peen, kohati esineb üksikuid munakaid läbimõõduga kuni 20 cm. Kaevandamisloa taotluse

kohaselt on seisuga 14.07.2023 mäeeraldise täiteliiva aktiivne tarbevaru 281tuh m3 (1 plokk) ja

täiteliiva aktiivne tarbevaru 382 tuh m3 (2 plokk, 1 ploki lamamis, allpool põhjavee taset).

Kaevandatava täiteliiva maht 550 tuh m3. Keskmine tootmismaht aastas 46 tuh m3. Maavara

kasutusaladeks on teede ehitus/remont ja hooldus ning ehitustegevus.

Kasuliku kihi lamamiks on savimoreen.

Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel 0,4 – 3,5 m sügavusele maapinnast, abs

kõrgustele 62,0 – 63,3 m (keskmiselt 62,7 m). Maapinnalähedase põhjaveekihi veetase järgib

üldiselt maapinna reljeefi.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Unipiha liivakarjäär kavandatakse

korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei

alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale

kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt piirkonna

veerežiimi.

Unipiha liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei

avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

12 (7)

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 50 m kaugusel lõunas ja edelas

vastavalt Liismäe (tunnus 52801:011:0324) ja Riivese (tunnus 52801:011:0004) kinnistutel.

Ülenormatiivne müra üldjoontes ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja tulevikus on karjääri

nõlvad ning müratõkkevallid samuti müra vähendavad. Võimaliku peenosakeste heitme

vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised

kõrvaltingimused mis on toodud ptp 3.3.5.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), müra ja maastikule.

3.3.1. Mõju laad, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus, mõju

ilmnemise tõenäosus ja aeg

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Unipiha liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud

kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel mõjusid ei ole välja arvatud visuaalne häiring. Pärast

kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) võib

siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

13 (7)

Kinnistu ei asu kaitsealal, hoiualal ega Natura 2000 võrgustiku alal, seega mõju puudub.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul. Kuna tegemist on kõrvalise kohaga, kus muud negatiivseid keskkonnamõjusid

tekitav tegevus puudub, ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju ilmnemist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Unipiha liivakarjääri keskkonnaloas on

järgmised:

1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival

ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid

ja platse.

2. Rajada mäeeraldiselt eemaldatavast katendist vallid mäeeraldise edelapiirile lähimate

majapidamiste suundadel, et tõkestada müra levikut väljapoole karjääri ja minimeerida

mürataseme tõusu õuealadel.

3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

4. Kui kaevandamistegevus põhjustab lähimatel kinnistutel (Liismäe tunnus

52801:011:0324, Riivese tunnus 52801:011:0004 ja Raendiku 52801:011:0007)

tõendatult joogivee koguse või kvaliteedi probleeme, tuleb kaevandamisloa omajal

veevarustus taastada, nt puurkaevu(de) rajamise abil.

5. Kaevandamisloa omajal tuleb lähialal (Liismäe tunnus 52801:011:0324, Riivese tunnus

52801:011:0004 ja Raendiku 52801:011:0007) paiknevad kaevud kaardistada ning

olemasolev veetase fikseerida.

6. Kaevandamine teostada etapiviisiliselt ja korrastamine paralleelselt kaevandamisega,

arvestades et kaevandamise ajal ja korrastamise järgselt peab mäeeraldist läbiv

rohekoridor vähemalt 50 % ulatuses olema sidus maismaaelupaik (kas säilinud

looduslikuna või korrastatud metsamaaks).

7. Säilitada võimalikult palju metsa karjääriga piirnevatel aladel (nii karjääri piiride

vähendamisest tuleneval puhveralal kui ka ümberkaudsetel aladel).

8. Maavara kaevandada ja väljavedu korraldada päevasel ajal.

9. Kaevandamise käigus tekkiva ja korrastatava veekogu laius ei tohi ületada 50 %

rohekoridori laiusest üheski rohekoridori karjääriga piirnevas osas.

10. Ettevalmistusöödega tuleb mäeeraldisel alustada ja need teostada väljaspool lindude

pesitsusaega ehk ajavahemikul 1. september kuni 14. märts.

Loetletud tingimused kavandatakse seada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, sõnastust

võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

14 (7)

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel ei alandata veetaset;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

1. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel xx.05.2025 kirjaga nr DM-125459-24

Unipiha liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Nõo Vallavalitsusele ja teadmiseks

ettevõttele Osaühing Eesti Killustik.

Nõo Vallavalitsus …

Osaühing Eesti Killustik …

Lugupidamisega

juhataja

maapõuebüroo

ringmajanduse osakond

Teadmiseks: Osaühing Eesti Killustik

Aare Mark 506 4227

[email protected]