Leping

LEPING ERIHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS NR 5.2-9/4006-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi nimetatud SKA), mida esindab volituse alusel erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitusejuhataja Lagle Kalberg ja Mittetulundusühing Toetuskeskus Meiela, registrikood 80263015, asukohaga Võru maakond, Võru linn, Liiva tn 21, 65609 (edaspidi teenuseosutaja), mida esindab juhatuse liige Tatiana Panichkina, edaspidi koos Pooled või eraldi Pool, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-st 77 lähtudes lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga annab SKA Teenuseosutajale üle erihoolekandeteenuse (edaspidi Teenus)

osutamise, mille kohta on Teenuseosutajale väljastatud tegevusluba. 1.2. Teenuse maht vastab Teenuseosutaja juures SKA suunamisotsusega teenust saavate

Teenuse saajate arvule. 1.3. Lepingust tulenevate toimingute tegemisel ja lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad

Pooled tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest: - sotsiaalhoolekande seadus; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine’’; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine’’; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Erihoolekandeteenuste järjekorra pidamise kord ja nõuded“; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015.a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“; - ja muud asjakohased õigusaktid.

1.4. Lepingus kasutatakse mõisteid erihoolekande valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses.

2. POOLTE KOHUSTUSED 2.1. Teenuseosutajal on lisaks tegevusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud

kohustustele kohustus: 2.1.1. tagada tegevusloa olemasolu kõikide teenuste jaoks, mida osutab ning tegevus

peab vastama tegevusloale ja selle kõrvaltingimustele; 2.1.2. lähtuda Teenuse osutamisel sotsiaalhoolekandelise abi andmise- ja

kvaliteedipõhimõtetest, mis on kirjeldatud Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhises (Lisa 5);

2.1.3. anda Teenuse saajale ja/või tema seaduslikule esindajale arusaadaval viisil enda valduses olevat Teenuse saamiseks ja -osutamiseks vajalikku informatsiooni. Informatsioon peab kajastama tegelikku olukorda, ei tohi olla eksitav ega tekitada põhjendamatuid ootusi;

2.1.4. teavitada Teenusele õigustatud isikut ja/või tema seaduslikku esindajat Teenuseosutaja väljavalimise etapis ja edaspidi Teenuse kasutamise ajal hiljemalt 2 (kaks) kuud enne tingimuste ja tasu suuruse muutumist Teenuse osutamise nendest tingimustest, mis ei tulene Teenusele õigusaktidega kehtestatud kriteeriumitest (majutuse ja toitlustuse hinnad, lisateenuste ja vaba aja veetmise võimalused ja muu oluline info) ja milliste eest Teenuseosutaja soovib küsida Teenuse saajalt maksimaalsest suuremat või -lisatasu;

2.1.5. sõlmida Teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga 30 kalendripäeva jooksul alates Teenusele saabumise päevast kirjalik kokkulepe teenuse saamiseks ja osutamiseks;

2.1.6. esitada SKA-le hiljemalt iga kalendrikuu 7. kuupäevaks raamatupidamise seaduse nõuetele vastav e-arve eelmisel kalendrikuul osutatud Teenuste kohta

(soovitatavalt Lisa 1 vormingus) ja digitaalselt allkirjastatud Exceli formaadis aruanne Teenuste ja asutuste kaupa, märkides eraldi nimekirja muudatused võrreldes eelmise kuu nimekirjaga (Lisa 2) aadressile [email protected];

2.1.7. esitada SKA-le hiljemalt iga kalendrikuu 7. kuupäevaks raamatupidamise seaduse nõuetele vastav e-arve eelmise kalendrikuu eest omaosaluse puudujääva osa riigieelarvest hüvitamise kohta (soovitatavalt Lisa 1 vormingus) ja digitaalselt allkirjastatud Exceli formaadis aruanne isikute kohta, kellele omaosaluse puudujääv osa hüvitatakse riigieelarvest (Lisa 3) Teenuste ja asutuste kaupa aadressile [email protected];

2.1.8. esitada SKA-le aadressile [email protected] Teenuse saaja kinnitus, et Teenuse saaja sai statsionaarset tervishoiuteenust, alates teisest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise kuust kuni tervishoiuteenuse saamise lõpuni. Kinnitus tuleb esitada iga kalendrikuu 7. kuupäevaks juhul, kui punktis 2.1.6 nimetatud arve sisaldab statsionaarsel tervishoiuteenusel viibimise tõttu Teenuselt ajutiselt rohkem kui 2 (kaheks) kuuks järjest lahkunud Teenuse saaja Teenuse kulu ja Teenuse saaja soovib sama suunamisotsuse alusel pärast statsionaarset tervishoiuteenust edasi saada suunamisotsuses märgitud Teenust;

2.1.9. lisaks õigusaktides sätestatud teenuse saajatega seotud teavitustele esitada [email protected] e-postile teavitus 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates alljärgneva asjaolu teadasaamisest krüpteeritult (valida SKA: Sotsiaalkindlustusamet 1, reg.kood 70001975 või Sotsiaalkindlustusamet 2, reg.kood 70001975) teade Teenuse saajast, kui: 2.1.9.1. teenuse saaja lahkub Teenuseosutajat teavitamata kogukonnas elamise-

või ööpäevaringselt Teenuselt; 2.1.9.2. teenuse saaja on sooritanud Teenusel olles vägivallaakti või on langenud

ise vägivalla või õnnetuse ohvriks, mille tulemusel tekib oht elule või tervisele,

2.1.10. Teenuse osutamise lõpetamisel enne Teenuse saaja suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist esitada kirjalik kokkuvõttev hinnang hiljemalt koos viimase arvega SKA-le;

2.1.11. teavitada SKA-d kirjalikult Lepingu jõustumisel ja edaspidi hiljemalt 2 (kaks) kuud enne tingimuste ja/või tasu suuruse muutumist Teenuse osutamise nendest tingimustest, mis ei tulene Teenusele kehtestatud kriteeriumitest (lisateenuste ja vaba aja veetmise võimalused ja muu oluline info) ja/või milliste eest Teenuseosutaja soovib võtta lisatasu;

2.1.12. teavitada SKA-d 2 (kaks) kuud ette majutusega Teenuste omaosaluse hinna muutmisest. Teavitus peab sisaldama põhjendatud kalkulatsioone Teenuse saajalt küsitava maksimaalsest kõrgema omaosaluse hinna ja pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta. Kalendriaasta jooksul võib Teenuseosutaja omaosaluse hinda suurendada kokku kuni 10 protsenti riigieelarve seadusega kehtestatud maksimaalse omaosaluse maksumusest, kui Teenuseosutaja ja Teenuse saaja või tema seadusliku esindaja vaheline leping ei sätesta teisiti;

2.1.13. teavitada SKA-d viivitamatult asjaoludest, mis takistavad Lepingu täitmist; 2.1.14. vastata SKA kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta koheselt, kuid

mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest; mahukamate päringute korral, nt rohkem kui ühe teenuse saaja dokumentatsiooni päringu korral, 10 (kümne) tööpäeva jooksul;

2.1.15. tagada isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja avaliku teabe seaduse nõuete täitmine (Lisa 4);

2.1.16. tagada Sotsiaalkindlustusametile ja avalikkusele aja- ja asjakohase informatsiooni kättesaadavus (sh kodulehel) Teenuseosutaja poolt osutatavate Teenuste ja Teenuste osutamise tingimuste kohta;

2.1.17. tagada Teenuse osutamisel rahaliste vahendite kasutamine sihtotstarbeliselt.

2.2. SKA-l on lisaks tegevusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustustele kohustus: 2.2.1. edastada Teenuseosutajale esmakordselt erihoolekande Teenusele suunduva

isiku hindamise kokkuvõte hiljemalt 1 (üks) päev enne suunamisotsuses märgitud Teenusele saabumise kuupäeva;

2.2.2. edastada Teenuseosutajale õigustatud isiku Teenusele suunamise otsus

digitaalselt allkirjastatult krüpteeritult koheselt, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval alates suunamisotsuse Teenusele õigustatud isikule väljastamise kuupäevast;

2.2.3. edastada Teenuseosutajale teenuse saaja kirjalik taotlus, mille Teenuseosutaja juures teenusel viibiv teenuse saaja on esitanud SKA-le seoses sooviga vahetada Teenuseosutajat ning kontrollida Teenuseosutaja vahetamise sooviga kaasnevaid asjaolusid;

2.2.4. edastada Teenuse kestel Teenuseosutaja vahetamise soovi korral uuele Teenuseosutajale Teenust vahetada sooviva isiku nõusolekul isiku hindamisvahend ja eelmise Teenuseosutaja poolt koostatud lõpphinnang hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval;

2.2.5. vastata Teenuseosutaja kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta koheselt, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest; mahukamate päringute korral, nt rohkem kui ühe teenuse saaja dokumentatsiooni päringu korral, 10 (kümne) tööpäeva jooksul;

2.2.6. teavitada Teenuseosutajat arve ja aruande esitamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul arvel ja aruandes esinenud puudustest;

2.2.7. hüvitada Teenuseosutajale Teenuse osutamise kulud arvete alusel 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaselt esitatud arve ja nimekirjade esitamisest.

3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Teenuseosutajal on õigus:

3.1.1. saada SKA-lt tema valduses olevat Teenuste osutamiseks vajalikku informatsiooni;

3.1.2. saada SKA-lt Lepingu täitmiseks juhiseid ja nõustamist.

3.2. SKA-l on õigus: 3.2.1. kontrollida rahaliste vahendite sihipärast kasutamist, teostada kohapealset

kontrolli, sh etteteatamata kontrolli lepingu rikkumise kahtluse korral, Teenuse osutamise kvaliteedi- ja tingimuste üle Teenuseosutaja juures ning kontrollida kõiki andmeid, mis kinnitavad õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmist Teenuseosutaja poolt;

3.2.2. anda Teenuseosutajale Lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.3. nõuda Teenuseosutajalt avastatud puuduste kõrvaldamist; 3.2.4. kontrollida kinnitatud ja tasutud Teenuse osutamise arveid ning Teenuse

osutamisega seotud dokumentatsiooni tagasiulatuvalt 3 (kolm) aastat pärast Lepingu lõppemist.

4. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 4.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel või muul seadusest või lepingust tuleneval

alusel. Ühe Poole ettepanek vaadatakse teise Poole poolt läbi ning sellele vastatakse kirjalikult 1 kuu jooksul alates ettepanekust teada saamisest. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe. Kokkulepe jõustub allkirjastamise momendist, kui Pooled ei lepi kokku teisiti.

4.2. SKA-l on õigus ühepoolselt muuta Lepingu lisasid (va isikuandmete töötlemise leping), teatades muudatusest vähemalt 1 kuu ette.

4.3. Juhul kui üks Pooltest on rikkunud lepingut olulisel määral või korduvalt, on teisel Poolel õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele Poolele 3 (kolm) kuud ette.

4.4. Lepingu oluliseks rikkumiseks Teenuseosutaja poolt loetakse muuhulgas: 4.4.1. Teenuseosutaja poolt osutatav Teenus ei vasta Lepingus või õigusaktides

sätestatud nõuetele, sh kvaliteedijuhise rikkumist loetakse oluliseks rikkumiseks, kui seda on rikutud suures ulatuses;

4.4.2. kui Teenuseosutaja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid teenuse osutamise ning sellega seotud andmete osas;

4.4.3. Teenuseosutaja on korduvalt õigusaktides nimetatud põhjuseta keeldunud SKA poolt suunamisotsusega Teenusele õigustatud isikule Teenust osutamast;

4.4.4. Teenuseosutaja on esitanud arve isiku eest, kes pole tegelikult tema juures Teenust kasutanud;

4.4.5. Teenuseosutaja on pärast SKA poolset tähelepanu juhtimist või nõustamist korduvalt esitanud SKA-le aruandeid hilinemisega ja/või ebakorrektselt;

4.4.6. Teenuseosutaja on kasutanud Teenuse saaja suhtes vägivalda; 4.4.7. SKA poolt Teenuseosutaja juurde suunatud Teenuse saajate toimetulek, heaolu

või turvalisus on halvenenud teenuseosutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu. 4.5. Teenuseosutaja tegevuse lõpetamisel, tema suhtes likvideerimis- või pankrotimenetluse

algatamisel või kõikide Teenuste tegevuslubade lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel on SKA-l õigus Leping ühepoolselt üles öelda.

5. TEATED 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

5.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud Poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

5.3. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga Poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel saatmise korral loetakse teade kätte saaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

5.4. Poolte volitatud esindajad on: 5.4.1. SKA kontaktisik Lepingu täitmisel on Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja

rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg, tel 5300 2295, e-post [email protected].

5.4.2. SKA kontaktisik lepinguga kaasnevate arvete ja aruandlusega seotud küsimustes on erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse tiimijuht Liina Olgo tel 5322 9080, e- post [email protected].

5.4.3. Teenuseosutaja kontaktisik Lepingu täitmisel on Tatiana Panichkina, tel 5154418, e-post [email protected].

6. MUUD TINGIMUSED 6.1. Pooled vastutavad Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmise eest Lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 6.2. SKA-l on õigus nõuda Teenuseosutajalt iga rikkumise eest leppetrahvi kuni 10 % (kümme

protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud 12 kuu tehingute summast, kuid mitte vähem kui on ühe Teenuseosutaja poolt osutatava rikkumisega seotud Teenuse teenuskoha maksumus ühes kuus, kui Teenuseosutaja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus Lepingu rikkumisega. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuse täitmist või kahju hüvitamist. 6.2.1. Kui Teenuseosutaja omab mitu erineva asukohaga majandusüksust, arvutatakse

kohaldatav leppetrahv rikkumisega seotud majandusüksuse tehingute alusel, eeldusel, et teenusosutaja on esitatud arvetel eristanud erinevad majandusüksused.

6.3. Leppetrahv tuleb tasuda 21 tööpäeva jooksul nõude esitamisest alates. 6.4. SKA-l on õigus leppetrahv tasaarvestada järgmiste perioodide maksetega. 6.5. Teenuseosutajal on õigus nõuda SKA-lt nõuetekohase arve tasumisega viivitamisel viivist

0,05 (null koma null viis) protsenti tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. 6.6. Teenuseosutaja ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda

kolmandatele isikutele ilma SKA kirjaliku nõusolekuta. 6.7. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad Pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 6.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 nimetatud ja muid asjaolusid, mida pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

6.9. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele Poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma.

6.10. Lepingule on allakirjutamisel lisatud järgmised lisad: 6.10.1. lisa 1 - erihoolekandeteenuste, omaosaluse puudujääva osa riigieelarvest

hüvitamise arvete näidised;

6.10.2. lisa 2 - erihoolekandeteenuste aruande näidis; 6.10.3. lisa 3 - omaosaluse hüvitamise nimekirja näidis; 6.10.4. lisa 4 - isikuandmete töötlemise leping; 6.10.5. lisa 5 - Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis. 6.10.6. lisa 6 - igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena 6.10.7. lisa 7 - igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks autismispektrihäirega isikutele

6.11. Leping loetakse sõlmituks mõlema Poole poolt allkirjastamisest. Leping jõustub 01.04.2024 ja kehtib kuni 31.03.2027.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg Tatiana Panichkina talitusejuhataja

Erihoolekandeteenuse osutamise lepingu nr 5.2-9/4006-1 lisa 4

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Volitaja), registrikood 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab volituse alusel erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitusejuhataja Lagle Kalberg ja Mittetulundusühing Toetuskeskus Meiela (edaspidi Volitatud Töötleja), registrikood 80263015, asukohaga Võru maakond, Võru linn, Liiva tn 21, 65609, mida esindab juhatuse liige Tatiana Panichkina, on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on erihoolekandeteenuse osutamise lepingu nr 5.2-9/4006-1 lahutamatuks osaks. 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui Pooled)

vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses erihoolekandeteenuse osutamise lepingu nr

5.2-9/4006-1 täitmisega. 1.3. Volitatud Töötleja poolt isikuandmete töötlemine on piiratud punktis 1.2 nimetatud lepingu

täitmiseks vajalike tegevustega nimetatud sihtgrupi (edaspidi klient) ulatuses.

2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1. Volitatud Töötlejale võivad punktis 1.2 kirjeldatud lepingu alla kuuluvate tööde teostamise

käigus teatavaks saada klientide isikuandmed, seal hulgas eriliiki isikuandmed. 2.2. Punktis 2.1 kirjeldatud andmete hulka kuuluvad kõik Sotsiaalkindlustusameti käsutuses

olevad erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ja erihoolekandeteenuse omaosaluse tasumiseks puudujääva osa hüvitamiseks vajalikud andmed, milleks on muuhulgas andmed inimese tervise, puude ja töövõime kohta ning psühhiaatri hinnangus, isiklikus rehabilitatsiooniplaanis või tervise infosüsteemis olevad diagnoosid, inimese sissetulekud andmed Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist ja muud andmed, mis on vajalikud erihoolekandeteenuse osutamiseks.

2.3. Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses lepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse.

2.4. Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.3 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos lepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Volitaja algatatud või punktis 2.3 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Volitajaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Volitaja poolsed kirjalikud juhised.

2.5. Lepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele ei ole lubatud.

2.6. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel.

2.7. Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele on keelatud, va. kui avaldamise kohustus

tuleneb otseselt seadusest (nt kohtunõue).

3. Volitatud Töötleja kohustused 3.1. Volitatud Töötleja on kohustatud:

3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Volitajalt mistahes vormis saadud teabe, sh isikuandmete, konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.2. tagama, et punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.3. kasutama ja töötlema punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab kirjalikult taasesitatavas vormis Volitatud Töötleja Volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;

3.1.4. võimaldama juurdepääsu punktis 2.2 nimetatud isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need töötajad tunnevad ja järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse;

3.1.5. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.6. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 2.2 nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.6.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatele seadmetele; 3.1.6.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.6.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist

ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

3.1.6.4. tagama, et andmetöötlussüsteemi olemasolul oleks igal kasutajal juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

3.1.6.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

3.1.6.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;

3.1.7. teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest;

3.1.8. teavitama Volitajat Lepingu punktides 3.1.6.1.- 3.1.6.6. turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva

kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike

negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5. kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid

isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks;

3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

3.1.9. lõpetama punktides 3.1.7. või 3.1.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

3.1.10. kustutama Lepingu lõppemisel kõik punktis 2.2 nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 (kolmekümne) päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

3.1.11. tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;

3.1.12. võimaldama Volitajal ja Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

4. Lõppsätted 4.1. Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega

kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2. Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. nimetatud kohustus jääb kehtima ka pärast käesoleva

Lepingu lõppemist. 4.3. Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe

avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4. Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni punktis 1.2 nimetatud lepinguga võetud

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg talitusejuhataja

Tatiana Panichkina

Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis1

Alates 01.01.2018 hakkasid vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §3 lg 2 kehtima sotsiaalteenuste osutamisel kvaliteedi põhimõtted, millest tuleb teenuste osutamisel lähtuda. Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Samuti tuleb teenuste osutamisel lähtuda Sotsiaalseadustiku üldosas sätestatud sotsiaalkaitse põhimõtetest: inimväärikus, inimese omavastutus, solidaarsus, selgitamise ja abistamise kohustus, konfidentsiaalsus ja koostöö. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud teenuste põhised kvaliteedijuhised, mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile sotsiaalteenuste korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenuste kasutajatele. Erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis lähtub eespool nimetatud kvaliteedipõhimõtetest. Lisatud kriteeriumid avavad põhimõtte sisu ning kvaliteedi tagamise näitajad võimaldavad kontrollida teenuse osutamise vastavust kvaliteedipõhimõtetele. Sotsiaalhoolekandeseaduse kohaselt on erihoolekandeteenused sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele (va vanaduspensioniealised dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased), kes oma tervislikust seisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks ning igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel alustel. Kõikide erihoolekandeteenuste eesmärgiks on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Inimene peaks

maksimaalselt ise panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse tema vajaduste järgi. Erihoolekandeteenused

on suunatud inimestele, kellele nende vaimse tervise olukorra tõttu ei ole teiste hoolekande abimeetmetega vajalikku abi võimalik osutada.

Kvaliteedijuhises kasutatavad lühendid: KOV – kohalik omavalitsus, TK – teenuse korraldaja, TO – teenuseosutaja.

1 Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“, punkti

2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ raames.

Tekstis lahti seletamist vajavad mõisted on välja toodud teksti lõpus.

I kvaliteedipõhimõte – KÄTTESAADAVUS JA TASKUKOHASUS

Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja K

ä tt

e s a a

d a

v u s j a

t a

s k u k o

h a

s u s

 Teenuse korraldaja (TK) ja teenuseosutaja

(TO) kodulehel kajastatakse jooksvalt ning

arusaadavalt teenuse pakkumise ja –

osutamisega seotud informatsiooni (lihtne,

asjakohane ja kergesti leitav), sh

informatsiooni omaosaluse tasu suuruse

ning pakutavate tasuliste lisateenuste

kohta.

 Informatsiooni võimalike teenuste kohta, sh

teenuse kirjeldus, esitatakse inimesele tema

jaoks arusaadaval viisil ja -vormis.

 Inimesele sobivama ja kvaliteetsema

teenuse leidmiseks tehakse nii teenuse

koha ja TO valikul kui ka rahastamise

võimaluste (riik, KOV, omaosalus)

väljaselgitamisel kogu võrgustiku ulatuses

omavahel eelnevalt koostööd.

 Inimesele ja tema eestkostjale/lähedasele

võimaldatakse juurdepääs teda puudutavale

teabele, mis on seotud teenusele

õigustatusega.

 Inimest ja tema lähedasi/eestkostjat

teavitatakse teenusele õigustatusest ning

sobivast teenusest ja nõustatakse ning

aidatakse sobivama TO valikul.

 TK ja TO kodulehel on olemas pakutavate teenuste nimekiri

koos teenuste sisu ja sihtgruppide kirjeldusega. Välja on

toodud teenuste taotlemise kord.

 TK ja TO kodulehel on pakutavate teenuste aja- ja

asjakohane hinnakiri, milles on teenuse hinna komponendid

lahti kirjutatud (sh toodud välja omaosaluse suurus ja

pakutavate tasuliste lisateenuste maksumus).

 TK ja TO aadress, kontaktandmed ja teenuse osutamise

kord on kättesaadavad tema kodulehel, olemas on juhised

ligipääsetavuse, sh ühistranspordi kasutamise võimaluste,

kohta.

 TK ja TO kodulehekülg ühildub enamlevinud programmidega

ja on vajadusel loetav nägemispuudega inimestele.

 TK ja TO omavad informatsiooni erinevate teenuste kohta,

tutvustavad inimesele abi saamise võimalusi ning

informeerivad inimest vajalike ja alternatiivsete teenuste

võimalusest ning rahastamise viisidest.

 TK haldusotsuses kajastub teenuse osutamise üldeesmärk,

teenuse osutamise koht ja -soovituslik maht ning -sagedus,

mida on inimesele ja tema lähedasele/eestkostjale selgitatud

arusaadaval viisil.

 TO on sõlminud inimesega ja/või tema eestkostjaga kirjaliku

kokkuleppe teenuse osutamiseks, määrates selles mh

kindlaks teenuse osutamise üldeesmärgi, teenuse osutamise

koha, -mahu ja -sageduse ning seda kokkulepet on

inimesele selgitatud tema jaoks arusaadaval viisil.

II kvaliteedipõhimõte – TEENUSE OSUTAMISE KESKKOND

 Teenuse eest makstava tasu suuruse

määramisel lähtutakse inimese

maksevõimekusest ning teenuse taotlejat

informeeritakse võimalustest saada toetust

teenuse eest tasumisel.

 TK on hindamise käigus selgitanud välja inimese/lähedaste

omaosaluse eest tasumise maksevõime.

 TO koostöös KOV-iga on hindamise käigus selgitanud välja

inimese/lähedaste teenuse lisategevuste eest tasumise

maksevõime. Kui inimese maksevõimekus pole piisav,

leitakse koostöös KOV-iga inimese jaoks sobiv lahendus.

Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja

T e e

n u

s e o

s u ta

m is

e k

e s k k o

n d

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel

arvestatakse võimalusel inimese ja/või

tema lähedaste/eestkostja elukohaga.

 Tagatakse füüsiline juurdepääs teenusele.

Sobivate elamistingimuste loomisel

arvestatakse inimese individuaalsete

eripärade ning neist tulenevate

vajadustega.

 Inimesele tagatakse maksimaalne võimalik

füüsiline ja psühholoogiline turvalisus ning

ohutud elamistingimused.

 Teenust osutatakse inimese jaoks sobivas

kodusarnases keskkonnas.

 Teenuse osutamisel arvestatakse

võimaluste piires inimese ja/või tema

lähedase/eestkostja soove ning soovitusi

sobiva elukeskkonna kujundamisel.

 Teenuskoha valikul ja planeerimisel on arvestatud inimese

ja/või tema lähedaste soovidega.

 TK ja TO osutavad teenuseid inimesele füüsiliselt

ligipääsetavas ja sobivas asukohas, et tagada maksimaalne

osalus kogukonnas ja ühiskonnaelus.

 Hoonesse sissepääs, üld- ja eluruumid on kohandatud

liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadustele

(nt vaegnägijatele trepiastmete märgistamine, kaldtee, lift,

invatualettruum jne).

 Teenust osutatakse sellises sotsiaalses ja füüsilises

turvalises keskkonnas, mis aitab kaasa inimese

individuaalsete vajaduste rahuldamisele, eesmärkide

täitmisele ning tema võimestamisele.

 TK ja TO ruumides ja/või hoones on kasutatud suunaviitasid

ja juhiseid orienteerumise lihtsustamiseks.

 Teenust osutatakse sellises sotsiaalses ja

füüsilises keskkonnas, mis aitab kaasa

inimese individuaalsete vajaduste

rahuldamisele, iseseisvuse

suurendamisele ja tema võimestamisele.

 Evakuatsiooniplaan ja/või teenuse saajatele mõistetavas

vormis ohuolukorras käitumise ja tegutsemise juhend on

nähtavalt paigutatud.

 Töötajaid ja teenuse saajaid on teavitatud ning nad on

teadlikud oma tegevustest ja vastutusest

evakuatsiooni/tulekahju puhul.

 Tagavaraväljapääsude kasutamise võimalus on kõikidele

inimestele tagatud ning teenuse sihtrühmale arusaadavalt

tähistatud - neist ollakse teadlikud.

 Toad on heas füüsilises seisus, sisustatud koduselt, inimese

soovi ja eripära arvestades, tagades inimese turvalisuse.

 Inimese toitlustamine on korraldatud sobivas keskkonnas ja

lauakombeid ning hügieeni arvestades.

 Inimese privaatsus on tagatud magamistoas, pesemisel ja

tualettruumis.

 TO on koostöös teenuse saajatega neile mõistetaval viisil

välja töötanud kodukorra, mis reguleerib teenuse

osutamisega seotud tegevusi (sh näiteks taskuraha ja

pangakaardi kasutamise reegleid vm), inimese õiguseid ja

kohustusi teenuse jooksul.

 Teenust osutatakse võimalikult inimese tavapärast

elukeskkonda (sh sotsiaalset keskkonda ja inimese

erivajadusi) ning loomulikku elukorraldust arvestades.

 Arvestatud on inimese erivajadusega menüü koostamisel

ning söömise eripäradega.

 Inimesele on võimaldatud oma isiklike asjade, sh riiete

kasutamist ja hoidmist.

 Vajadusel on inimesele on tagatud ilmastikutingimustele ja

tema eelistustele vastavad riided.

III kvaliteedipõhimõte – INIMESEKESKNE, VAJADUSPÕHINE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE

 Teenust osutatakse keskkonnas, mis aitab kaasa inimese

võimestamisele ja iseseisvuse suurendamisele.

Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja

In im

e s e k e

s k s e

d , e

e s m

ä rg

ip ä ra

s e d

j a

v a

ja d u

s p õ

h is

e d t

e e n

u s e d

 Teenusele asudes hinnatakse ja

arvestatakse inimese individuaalseid

vajadusi, tugevusi ja võimalusi, sealjuures

arvestatakse ka eelnevalt osutatud ja/või

paralleelselt osutatavate teenuste ning

nende mõjudega.

 Enne teenuse osutamisega alustamist

kogub TO inimese kohta võimalikult palju

taustinformatsiooni ametlikest kanalitest ja

koostab nendele tuginedes isikuprofiili,

mille alusel saab pakkuda inimesele just

tema tegelikele vajadustele vastavat

isikukeskset teenust.

 Teenuse planeerimisel sõnastatakse koos

inimese enda ja/või tema

lähedase/eestkostjaga teenuse

kasutamise eesmärk ning tegevused, mille

abil ja millal eeldatavate tulemusteni

soovitakse jõuda.

 Inimese tegelikud soovid ja vajadused ning

sellest tulenevad teenuse eesmärgid ja

 Inimene on esitanud taotluse TK-le teenuse saamiseks.

Taotlus on vastu võetud ja registreeritud TK poolt.

 TK on hinnanud inimese erihoolekandeteenuse vajadust SHS

§70 lg 2 alusel abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi abil

ning olemasolevale dokumentatsioonile tuginedes.

 TK on otsustanud erihoolekandeteenuse osutamise

(teenusele õigustatus) või sellest keeldumise, välja arvatud

kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul,

40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate

dokumentide saamisest arvates.

 TO on küsinud inimeselt ja/või tema lähedaselt/eestkostjalt

olulist infot, mis on vajalik kvaliteetse teenuse osutamiseks (nt

tervislik seisund, raviskeemi järgimine).

 TO-l on koostatud isikuprofiil, mis sisaldab vähemalt inimese

demograafilisi ja hariduslikke andmeid, toetusvajadusega

eluvaldkondi, riskikäitumise olemasolu ja abivajaduse määra.

 TO-l on olemas ülevaade inimesele eelnevalt ja paralleelselt

osutatavatest teenustest. Seda arvestatakse tegevusplaani

eesmärkide seadmisel ja tegevuste läbiviimisel.

 Tegevusplaan on koostatud koostöös inimese ja/või tema

lähedaste/eestkostjaga ning tegevusjuhendajatega.

tegevused vormistatakse kirjalikult

tegevusplaanis.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel

ollakse paindlikud, st lähtutakse ning

arvestatakse inimese ja sihtrühma tegelike

ajas muutuvate vajaduste ja soovidega.

 Teenuse osutamisel kasutatakse inimese

vajadustest lähtuvaid aja- ja asjakohaseid

tõenduspõhiseid meetodeid.

 Inimese vajadusi, toimetulekut, füüsilist ja

vaimset tervist, sh tagasilangusi ja

riskikäitumist, jälgitakse, analüüsitakse ja

hinnatakse regulaarselt.

 Inimese käekäik ja toimetulek teenusel on

regulaarselt ja tegelikule olukorrale

vastavalt dokumenteeritud.

 TO on koostanud tegevusplaani hiljemalt 30 päeva jooksul

inimese teenusele saabumisest.

 TO on arvestanud teenuse osutamisel inimese soovidega

teenuse eesmärgi, tegevuste ja nende sageduse osas.

 TO on tegevusplaanis kirjeldanud teenuse eesmärgid ja

tegevused lähtuvalt inimese isikuprofiilis kirjeldatust.

 TO on arvestanud inimese jaoks välja kujunenud sotsiaalsete

vajadustega ja arvestab inimese olemasolevaid harjumusi ja

oskusi teenuse osutamisel.

 TO on aidanud kaasa inimesele määratud raviskeemi

järgimisele; jälginud ravitoimet, sh kõrvaltoimeid, ja taganud

regulaarse koostöö raviarstiga.

 TO toetab ja abistab teenuse saajat tervishoiuteenuste

kättesaamisel, nt vajadusel aitab broneerida aegu eriarsti

juurde, julgustab teenuse saajat pöörduma arsti poole, aitab

suhtlemisel meditsiinitöötajaga või osutab muud abi tervisega

seotud küsimustes teenuse saaja vajadustest lähtuvalt.

 TO lähtub asutuse personali arvu arvestamisel teenusel

olevate inimeste vajadustest.

 Päevaplaanis on arvestatud inimese soove ja võimaldatakse

vajadusel päevaplaani muutmist – ollakse paindlikud. Inimene

on rahul oma päeva sisustamisega.

 Läbiviidavad tegevused vastavad ja aitavad kaasa

tegevusplaani eesmärkide saavutamisele ning tegevuste

läbiviimisel kasutatakse tõenduspõhiseid metoodikaid.

 Keerulisemate juhtumite korral on inimesele koostatud

ohumärkide plaan, ennetamaks probleemset käitumist ning

vältimaks võimalikke tagasilangusi, koostöös inimese enda,

tema lähedase/eestkostja ning tegevusjuhendajatega.

Vajadusel kaasatakse ohumärkide plaani koostamisse teisi

inimesega tegelevaid spetsialiste.

 Kogu inimest puudutav dokumentatsioon on teenusel

viibimise ajal asja- ning ajakohane.

 Igapäevaelu toetamise teenusel, toetatud elamise teenusel ja

töötamise toetamise teenusel peab TO iga inimese kohta

kirjalikku arvestust osutatud teenuse mahu ja läbiviidud

tegevuste üle.

T e rv

ik lik

l ä

h e

n e

m in

e , s u

ju v t

e e n

u s te

k o

rr a

ld u s

j a

v õ

rg u s ti k u

tö ö

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel

arvestatakse inimese füüsiliste,

intellektuaalsete ja sotsiaalsete

vajadustega ning tema varasema

harjumuspärase elukeskkonna ja

lähedastega.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel

arvestatakse ja kasutatakse kogukonna

ressursse ja võimalusi.

 Inimesele pakutakse vajalikku toetust ja abi

koostöös teiste valdkonna spetsialistide ja

teenuseosutajatega ning välditakse

teenuste dubleerimist.

 Koostöös inimese enda ja/või tema

lähedase/eestkostja ja/või

erialaspetsialistide ja/või teiste

teenuseosutajatega korraldatakse

vajadusel ühelt teenuselt teisele üleminek

või teenuselt väljumine.

 TK ja TO on abistanud inimest talle sobivaima

erihoolekandeteenuse ja muude teenuste saamisel.

 TO on arvestanud teenuste osutamisel inimese vajaduste ja

varasema elukeskkonna ning harjumustega.

 Loodud on toimiv koostöö ja infovahetus kogukonnaga ning

kogukonnateenuste kasutamise võimalus.

 Tegevusplaanis on kajastatud kõik inimesele osutatavad

teenused kogukonnas, sh avalikud teenused.

 TO omab ülevaadet inimesele osutatavatest teenustest

(eriarstiabi, KOV-, rehabilitatsiooni-, töötukassa- jt avalike

teenused) eesmärgiga vältida teenuste dubleerimist.

 TO-l on olemas ülevaade inimesele eelnevalt ja paralleelselt

osutatavatest teenustest ja sellega on arvestatud

tegevusplaani koostamisel ning kasutatavad

erialaspetsialistide-, rehabilitatsiooni- vm teenused on

kajastatud tegevusplaanis.

 TO on määratlenud oma võrgustikuliikmed ja

koostööpartnerid ning teeb vajadusel nendega koostööd

inimesele tervikliku abi tagamiseks.

 TO on osalenud ja korraldanud ise kohtumisi ja ümarlaudu

koostööpartnerite ja huvigruppide esindajatega teenuse

parendamiseks.

 TO on jaganud teenust puudutavat infot koostööpartneritega,

tagades isikuandmete õiguspärase töötlemise isikuandmete

kaitse põhimõtteid järgides.

 TO on teavitanud TK juhul, kui tema hinnangul osutatav

teenus ei vasta inimese vajadustele (nt täiendav abivajadus,

uued riskiolukorrad vm), olles eelnevalt omalt poolt teinud

inimese heaks enda võimaluste piires kõik võimaliku, et aidata

inimesel teenusel jätkata. TO teavitab TK ka juhul, kui teenus

ei vasta inimese vajadustele ja inimesel on potentsiaali liikuda

olemasolevalt teenuselt edasi kergemale teenusele.

 TK on kontrollinud TO antud infot. Vajadusel on TK läbi viinud

uue hindamise inimese abi- ja toetusvajaduse kohta,

selgitamaks välja, mis valdkonnas ja millises ulatuses on

muutunud võrreldes esialgse hindamisega.

 TK ja TO on taganud teenuse järjepideva osutamise ja sujuva

teenuse korralduse (sh inimese elukoha muutumisel) kuni

teenuse vajaduse ära langemiseni tingimusel, et riigieelarves

on olemas rahalised vahendid erihoolekande teenuse

osutamiseks.

 Vajadusel on TK teinud otsuse uue teenuse saamiseks,

teisele teenusele suunamiseks või teenuse lõpetamiseks.

 TO on soovitanud inimesele teisi vajalikke tegevusi ja

teenuseid peale teenuselt väljumist ning on valmistanud

inimese ette teenuselt väljumiseks, sh teise teenuse

saamiseks või iseseisvaks eluks.

IV kvaliteedipõhimõte – TEENUSE VÕIMESTAV ISELOOM, KAASAMINE JA INIMESE ÕIGUSED

Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja In

im e

s e v

õ im

e s ta

m in

e

 Inimest ja/või eestkostjat/lähedast

informeeritakse ning nad on teadlikud

oma õigustest, võimalustest,

kohustustest ja vastutusest teenuse

kasutamise eesmärkide

saavutamisel ning saavutamisele

kaasa aitamisel.

 Inimest julgustatakse välja tooma ja

võimalusel sõnastama oma reaalseid

vajadusi ja soove ning teda

toetatakse teekonnal nende

täitumise/elluviimise poole.

 Eesmärgi püstitamisel ja tegevuste

planeerimisel arvestatakse iga

inimese suutlikkuse ja võimekusega.

 Kõigi töötajate poolt toetatakse

ühtsetel alustel inimese iseseisvuse

ja vastutusvõime arengut.

 Inimesele ja tema

lähedastele/eestkostjale antakse

toimetuleku ja arengute kohta

regulaarselt motiveerivat tagasisidet.

 Inimesele ja/või tema lähedasele/eestkostjale on selgitatud

teenuse osutamise lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi

arusaadaval viisil ning nad on nendest teadlikud.

 Inimene on võimetekohaselt teadlik oma abivajadusest ja

tegevusplaani sõnastatud eesmärkidest ning seonduvatest

tegevustest.

 Inimesele on kättesaadav info kogukonnas läbiviidavate ürituste ja

osutatavate teenuste kohta ning TO toetab ja aitab kaasa nende

kasutamisele.

 TO on tutvustanud oma tegevusi ning andnud teavet osutavate

teenustega seonduva kohta inimese lähedastele/eestkostjale ja

kogukonnale.

 TO on loonud erinevad võimalused vaba aja sisustamiseks,

töötegevusteks ning tervise edendamiseks, arvestades inimeste

vajadusi ja võimekust.

 TO on inimest toetanud sotsiaalsete suhete säilitamisel ja

loomisel, avalike teenuste ja huvialaringide kasutamisel

kogukonnas ning selleks kontaktide ja võimaluste loomisel.

 Inimest on nõustatud ja toetatakse tema valikute ja otsuste

langetamisel lähtudes inimese huvidest, soovidest, vajadustest ja

isiklikest arengu eesmärkidest, sh hariduse omandamisel ja

töövõimaluste leidmisel.

 Inimest on järjepidevalt julgustatud täitma tema võimetele

vastavaid ja arengut soodustavaid igapäevaülesandeid (nt oma

raha kasutamine), saavutamaks endale püstitatud eesmärke.

 TO abistab, juhendab ja toetab inimest, säilitamaks ja/või

parendamaks tema võimetekohaselt iseseisvat tegevusvõimet

võimalikult kaua.

 TO on vajadusel toetanud inimese osalemist huvikaitse, tugi- või

muus huvigrupis (nt sotsiaaltöötaja teavitab inimest vastava grupi

olemasolust ja kontaktidest).

 Inimest toetatakse teenusel viibides kõigi temaga töötavate

inimeste poolt ühtsetel alustel.

 TO on inimesele ja/või lähedasele/eestkostjale arusaadaval viisil

ning motiveerivalt edastanud info tegevusplaani täitmise kohta.

K a

a s a

m in

e

 Inimest ja tema lähedast/eestkostjat

kaasatakse tema isiklike soovide ja

vajaduste- ning sellest tulenevalt ka

teenuse kasutamise eesmärkide

määratlemise protsessi.

 Inimesele jagatakse infot ja

selgitatakse püstitatud eesmärke

tema jaoks arusaadavas vormis

(alternatiivkommunikatsiooni

meetodeid kasutades vm viisil).

 Inimese lähedasi/eestkostjat ja teisi

seotud huvigruppe kaasatakse

teenuse planeerimisse, arendamisse

ning teenuse tulemuslikkuse

hindamisse.

 Teenuse saajate esindus kaasatakse

teenuse arendamisse ja -

tulemuslikkuse hindamisse.

 TO on kaasanud inimest ja tema lähedast/eestkostjat kõikidesse

tema isiklike soovide ja vajaduste määratlemisse ning neist

tulenevate eesmärkide püstitamisse ja temaga seotud otsuste

vastuvõtmisesse, sh inimest puudutavate dokumentide

koostamisse.

 TO on jaganud inimesele ja tema lähedasele/eestkostjale

arusaadavas vormis infot teenuste sisu ja tegevuste, isiklike

teenuse eesmärkide ning teenuse kasutajate kaasamise ja

osalemise võimaluste kohta teenuse kasutamise ajal.

 TO on toetanud inimest ja tema lähedast/eestkostjat oma

arvamuse avaldamisel ning ettepanekute tegemisel teenuste

kujundamise ja planeerimise, sh teenuse sisuliste tegevuste,

suhtes.

 TO on jaganud arusaadavas vormis infot teenuse saajate

esinduse moodustamise, selle kaasamise protsessi ja teenuse

kujundamises osalemisvõimaluste kohta.

 TO toetab teenuse saajate esinduse tegevust ja esindajate

ettepanekuid arvestatakse teenuse osutamisel ja teenuse

tegevuste planeerimisel.

In im

e s e õ

ig u s e

d

 Teenust osutatakse viisil, mis tagab

inimõiguste austamise ja järgimise.

 Teenuse osutamisel lähtutakse

sotsiaalkaitse põhimõtetest

(inimväärikus, inimese omavastutus,

solidaarsus, selgitamise ja

abistamise kohustus,

konfidentsiaalsus ja koostöö).

 Inimest koheldakse töötajate poolt

võrdväärse partnerina, muuhulgas

luuakse võimalus privaatseks

suhtlemiseks (nt külastustel) ning

telefoni, arvuti ja interneti

kasutamiseks, säilitamaks

olemasolevaid suhteid teenuse

osutamise kohast väljaspool asuvate

inimestega.

 Tagatakse teenuseosutamisega

seotud isikuandmete kaitse (sh

eraelulised ja eriliigilised

isikuandmed).

 Inimesele ja/või tema eestkostjale

tagatakse juurdepääs teenusel

viibimise ajal inimesega seotud

isiklikule infole.

 Inimesele ja tema

lähedasele/eestkostjale tagatakse

võimalus anda teenuse kohta

tagasisidet, esitada kaebus ja teha

ettepanekuid inimese jaoks

 TO on aktsepteerinud teenuste osutamisel inimese õigust

eraelule, õigust konsulteerida sõltumatu tugiisikuga (nt

kogukonna tugigruppides vm), õigust isiklikule suhtlusele ja

füüsilisele privaatsusele.

 Teenuse osutamise lepingus on kirjas inimese ja TO õigused ja

kohustused ning seadusandlusest ja/või teenuse osutamise

iseloomust tulenevad piirangud ning neid on inimesele tema jaoks

arusaadaval viisil selgitatud.

 TO aitab kaasa inimese jaoks vajaliku õigusabi saamisele.

 TO soodustab viisakat, sõbralikku ja üksteise väärikust austavat

suhtlust.

 TO-l on olemas tegutsemisjuhised väärkohtlemise vm inimõiguste

rikkumise korral tegutsemiseks (verbaalne-, füüsiline-, vaimne-

ja/või seksuaalne väärkohtlemine, sh ravimitega ohjeldamine vm),

mis hõlmavad nii töötajate omavahelisi kui teenuse kasutaja ja

töötaja(te) vahelisi suhteid.

 TO on selgitanud, kuidas inimesel on võimalik kasutada oma

hääleõigust ja on aidanud kaasa tema valimisõiguse

kasutamisele.

 TO toetab inimeste osalemist ühiskondlike organisatsioonide

tegevustes (nt puuetega inimeste-, poliitilised-, religioossed- vm

organisatsioonid).

 TO on võimaldanud telefoni, arvuti ja interneti kasutamist.

 Inimesele on loodud võimalus kohtuda ja vestelda privaatselt oma

eestkostjaga/lähedasega jt külalistega.

 TO on töötajatega sõlmitud lepingutes fikseerinud

konfidentsiaalsuskohustuse ning töötajad on teadlikud enda poolt

teenuse saajasse puutuva suhtes konfidentsiaalsuse hoidmise

kohustusest.

arusaadaval viisil ning kaebustele

reageeritakse operatiivselt ja

objektiivselt.

 TO-l on olemas isikuandmete töötlemise kord, töötajad on

teadlikud isikuandmete kaitse põhimõtetest

 TO tagab õiguspärase andmete töötlemise, sh teenuse

osutamisega seotud teabe ning dokumentide kogumise ja

säilitamise.

 Inimese toimikud, sh kõik isikuandmeid sisaldavad dokumendid on

lukustatud kapis või arvutis kaitstud paroolidega.

 TO on oma asutuses määranud andmekaitse eest vastutava isiku.

 Inimesele ja/või tema eestkostjale on tagatud õigus saada

juurdepääs enda isikuandmetele teenuse osutamise ajal.

 TO on olemas teenuse osutamise kohta kaebuste esitamise kord.

 Inimesel, eeskostjal ja lähedastel on õigus teha ettepanekuid ja

esitada kaebusi, sh anonüümselt, teenuse osutamise kohta ning

tagatud on kaebuste operatiivne ja objektiivne lahendamine.

 TO aitab vajadusel inimest kaebuste esitamisel asutusevälistele

organisatsioonidele ning soodustab huvigruppide eestkoste

organisatsioonide tööd oma asutuses.

V kvaliteedipõhimõte – TULEMUSTELE ORIENTEERITUS

Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja T

u le

m u

s te

le o

ri e

n te

e ri tu

s

 TO saavutab koostöös inimesega

ja/või eestkostja/lähedasega

teenuse osutamise ajaks püstitatud

eesmärgid.

 Teenuse osutamise vahetut

tulemuslikkust hinnatakse

regulaarselt seatud eesmärkide

alusel.

 Hindamistulemusi ja tagasisidet

analüüsitakse koos inimese ja tema

lähedase/eestkostjaga ning

vajadusel viiakse sisse muutusi ja

parendusi teenuse tegevustesse ja

teenuse osutamisse tervikuna.

 Inimesele ja tema

lähedastele/eestkostjale tagatakse

võimalus anda teenuse kvaliteedi

kohta tagasisidet ning neil on

võimalus teha ettepanekuid

teenuse osutamise parendamiseks.

 TO koostab kord aastas kirjaliku hinnangu tegevusplaanis

nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta

ning kui eesmärgid on täidetud, püstitatakse koos järgmiseks

aastaks uued eesmärgid.

 TO on vähemalt üks kord kvartalis andnud kirjaliku hinnangu

inimese toimetuleku ning tegevusplaanis kavandatud tegevuste

edenemise ja/või tagasilanguste kohta.

 TO on kasutanud sihtgrupi vajadustele vastavaid metoodikaid, et

hinnata toimunud muutusi ja tegevuste vastavust eesmärkidele.

 TO on kaasanud hindamisse teenusel oleva inimese ja tema

lähedase/eestkostja.

 TO on tutvustanud hindamise kokkuvõtet inimesele ja tema

lähedasele/eestkostjale ning edastanud hindamise kokkuvõte

eestkostjale.

 TO on vajadusel jooksvalt muutnud tegevusplaani eesmärke ja

vajalikke tegevusi koostöös inimese ja tema

lähedase/eestkostjaga.

 TO on loonud inimesele ja tema lähedastele/eestkostjale

võimaluse teha ettepanekuid teenuse osutamise kvaliteedi

parendamiseks ning võimalusel arvestab saadud ettepanekutega

teenuse osutamisel.

VI kvaliteedipõhimõte – TÖÖTAJATE PÄDEVUS JA EETIKA

Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja T

ö ö

ta ja

te p

ä d

e v u

s

 Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad

organisatsiooni põhiväärtusi.

 Töötajaid teavitatakse operatiivselt

asjakohastest seadusemuudatustest

ja nad teavad seaduse nõudeid, oma

vastutust ja rolli meeskonnas -

teenust osutades järgitakse

meeskonnatöö põhimõtteid.

 Töötajaid teavitatakse ja nad on

teadlikud enda ja teiste töötajate

tööülesannetest ja vastutusest ning

teavad, kelle poole millistes

küsimustes vajadusel pöörduda.

 Tagatakse töötajate tööks

vajaminevad pädevused ja oskused

ning töötajate arengu- ja

koolitusvajadusi hinnatakse

regulaarselt, sealjuures luuakse

tingimused ja toetatakse töötajate

professionaalset arengut.

 Töötajad on teadlikud organisatsiooni väärtustest ja järgivad neid

oma igapäevatöös.

 TO on teenust töötajatele tutvustanud, selgitanud töökorraldust ja

seda reguleerivaid dokumente.

 Töötajaid on teavitatud ja nad on teadlikud töökorraldusega

seotud õigusaktides kehtestatud nõuetest ja oma vastutusest.

 TO korraldab regulaarseid koosolekuid töötajatele: nii teenuse

osutamisega seotud kui ka juhtumipõhiseid meeskonna

koosolekuid.

 Teave inimese eripärade, eelistuste, võimalike ohumärkide,

toimivate probleemse käitumise ennetustaktikate ning temale

osutatavate muude teenuste kohta on teada kõikidel temaga

tegelevatel töötajatel.

 Välja on töötatud probleemsete juhtumite lahendamise kord, sh

vajadusel liikumisvabaduse piiramine, ning juhtumite

dokumenteerimise põhimõtted.

 TO tagab, et iga töötaja on teadlik oma rollist ja vastutusest

meeskonnas selleks, et osutada ühtsetel alustel ja kokkulepitud

reeglite kohaselt inimesele kvaliteetset teenust.

 TO on välja töötanud ametijuhendid, mille sisu on töötajatele

selgitatud. Töötaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on

ametijuhendiga tutvunud.

 Töötajate ametijuhendid vastavad tegelikele tööülesannetele,

need on üle vaadatud ning regulaarselt mõlema osapoole

nõusolekul täiendatud.

 Juhul kui TO-l on valmidus tegevusse kaasata praktikante,

asendusteenistujaid ja/või vabatahtlikke, on tal olemas

praktikantide, vabatahtlike ja asendusteenistujate kaasamise

juhend.

 TO juures töötavad seaduse nõuetele vastavate oskuste ja

teadmistega töötajad.

 TO on regulaarselt läbi viinud töötajatega aastavestlusi

(arenguvestlusi, tööalaste eesmärkide täitmise vestlusi,

motivatsioonivestlusi vms) ning tagasisidestanud töötajate tööd.

 TO on välja töötanud töötajate motiveerimise ja tunnustamise

korra.

 TO on kaardistanud töötajate koolitusvajadused ning koostanud

koolitusplaani.

 TO on korraldanud oma töötajatele vajalikke täiendkoolitusi

vastavalt koolitusplaanile ja tekkinud vajadusele, et tagada

ajakohaste meetodite kasutamine ja kvaliteetne teenuse

osutamine.

 Korraldatud on töötajate tööjuhendamine ning abi keerulisemate

juhtumite lahendamisel ja/või nende järgselt (kriisipsühholoogide

kaasamine, supervisioonid, kovisioon vm).

 TO on kaasanud töötajaid teenuse planeerimisse ja arendamisse.

T ö ö

ta ja

te

e e ti k a

 TO teavitab oma töötajaid ning

töötajad on teadlikud ja järgivad

sotsiaaltöötaja eetikakoodeksi

põhimõtteid.

 TK ja TO järgivad igapäevatöös eetikanorme, mis juhinduvad

sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist.

 TO kõiki töötajaid on teavitatud ja nad järgivad kokkulepitud

eetikanorme.

VII kvaliteedipõhimõte – ORGANISATSIOONI JUHITMINE JA HEA TÖÖKORRALDUS

Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja J u

h ti m

in e

 TO tegevused lähtuvad seaduse-

ning kvaliteedinõuetest.

 Tegeletakse süstemaatiliselt

kvaliteedi edendamisega ja

kvaliteediteadlikkuse tõstmisega ning

rakendatakse parimaid praktikaid ja

kasutatakse uusi lähenemisi.

 Lepitakse kokku selge missioon,

visioon ja väärtused, mis on teenuse

pakkumisel ja eesmärkide seadmisel

aluseks ning TO-l on selge

strateegia/arengukava - TO

tegevused on eesmärgistatud.

 Juhtkonna tasandil tehakse koostööd

kogukonnaga.

 TO tegevuste tulemusi, sh inimeste ja

lähedaste rahulolu teenusega,

hinnatakse ja analüüsitakse

regulaarselt (sisehindamine) ning

saadud tulemuste alusel tehakse

parendustegevusi.

 TO lähtub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest,

erihoolekande teenuste osutamise lepingust, Eesti sotsiaaltöö

kvaliteedijuhisest ning Eesti erihoolekande kvaliteedijuhisest.

 TO on ära kirjeldanud tööprotsessid, neid on töötajatele selgitatud.

 TO on selgelt määratlenud töötajate rolli, vastutuse ja

töökohustused ning tagab, et kõik töötajad on oma panusest ja

vastutusest kvaliteetse teenuse osutamisse teadlikud.

 TO on teostanud töötajate kohta päringu karistusregistris ja

korduspäringud vähemalt üks kord aastas.

 TO on hinnanud regulaarselt organisatsiooni töökorraldust ja

analüüsinud hindamise tulemusi.

 Töötajad on kaasatud nii strateegiliste kui töökorralduslike

dokumentide väljatöötamisse.

 TO on kursis oma valdkonna muutustega ning on arvestanud

teenuste kujundamisel tuleviku vajadustega.

 TO on osalenud erinevates teenust arendavates projektides ja/või

algatanud neid ise.

 Töötajad on teadlikud organisatsiooni missioonist, visioonist ja

väärtustest.

 TO on välja töötanud organisatsiooni arengukava, -plaan või –

strateegia, seatud eesmärgid ja määratletud tulemusnäitajad ning

on oma tööd planeerides arvestanud piirkondlike eripäradega.

 Arengukava on regulaarselt üle vaadatud ning vajadusel on sisse

viidud muudatused.

 TO on kursis kogukonnas pakutavate võimalustega ning panustab

koostöösse kogukonnaga.

 TO on teavitanud inimest ja tema lähedast/eestkostjat ning TK, kui

teenuse osutamises toimuvad olulised muudatused.

 TO on teenuse kvaliteedi tagamiseks regulaarselt läbi viinud

küsitlusi ja/või rahulolu-uuringuid, analüüsinud tulemusi, viinud

vajadusel sisse teenuse parendustegevused ning avalikustanud

küsitluste tulemused üldistatud kujul.

T ö ö

ti n g

im u

s e d

j a

o rg

a n

is a

ts io

o n i tö

ö k e

s k k o

n d

 Tagatakse keskkonna vastavus

töökeskkonna nõuetele ja osutatava

teenuse eesmärgile.

 Töötajatele tagatakse vajalikud

töövahendid, sobivad ruumid ning

vajalik väljaõpe tööülesannete

täitmiseks.

 Tagatakse töötajate füüsiline ja

vaimne turvalisus teenuse osutamise

eripärast lähtudes.

 Töökeskkonnaga seotud riske

hinnatakse ja maandatakse

regulaarselt.

 Teenust osutatakse sellises sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas,

mis vastab pääste- ja terviseameti poolt kehtestatud vähemalt

miinimumnõuetele.

 TO on hinnanud regulaarselt töötajate töötingimusi ning vajadusel

viib hindamise tulemusena sisse töökeskkonnas töötingimusi

parendavad muudatused.

 TO on taganud oma töötajatele kvaliteetse teenuse osutamiseks

vajalikud töövahendid, vajadusel isikukaitsevahendid,

esmaabivahendid ning vaktsineerimise nakkushaiguste vastu.

 TO on taganud töötajatele turvalise töökeskkonna

(tuleohutusalane-, isikukaitse- ja esmaabi koolitus, vajadusel

paanikanupu olemasolu; selgelt tähistatud ja takistustest vabad

tagavaraväljapääsud jm).

 Teenusel olevate inimestega seotud riskid, ennetusmeetmed

(ohumärkide plaan) ja nende maandamiseks suunatud tegevused

on kirjeldatud ning meeskonnatöö põhimõtteid rakendades kõigi

inimesega tegelevate töötajateni viidud.

 TO on töötajate vaimse tervise hoidmise ja läbipõlemise

vältimiseks kavandanud vastavad ennetavad tegevused, nt

koolitused, meeskonnatöö üritused, supervisioon vm.

 Välja on töötatud kriisiolukorras käitumise kord ning töötajaid on

sellest teavitatud ja töötajad teavad, kuidas käituda kriisiolukorras.

MÕISTED JA SELGITUSED

Eesmärk – tulevikuseisund, mida soovitakse saavutada; erihoolekande kvaliteedijuhise kontekstis on eesmärk teenuse saaja keskne suund, kuhu

soovitakse jõuda planeeritavate tegevuste abil. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on inimese enda jaoks piisavalt motiveeriv, et

ta tahaks selle nimel pingutada. Eesmärk ei ole tegevus. Eesmärk on ajas mõõdetav. Mõõdetavat eesmärki sõnastades on abiks SMART

eesmärgi reeglid:

Spetsiifiline – eesmärk on otseselt seotud olukorraga, mida soovitakse muuta ja tulemusele suunatud;

Mõõdetav – eesmärgi saavutamist kirjeldab konkreetne indikaator;

Ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on seatud kindel tähtaeg;

Realistlik – eesmärk on olukorda arvestades saavutatav;

Täpne – eesmärk on täpselt sõnastatud.

Elukvaliteet - Maailma Terviseorganisatsiooni poolt antud määratluses on elukvaliteet inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus,

inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud

probleemidega. Maailma Terviseorganisatsiooni elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis,

rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja

sisustamine jne. Ka Eestis käsitletakse inimese elukvaliteedi määratlemisel üldistatuna järgmisi aspekte:

füüsiline ja vaimne heaolu (tervis, iseseisvus);

eneseteadlikkus/enesemääratlus ja õigused;

sotsiaalne kaasatus;

 TO on ära hinnanud töökeskkonna, sh töökeskkonna riskitegurid,

ning vajaduse ilmnedes on võtnud tarvitusele meetmed

töökeskkonna parandamiseks.

emotsionaalne heaolu ja inimeste vahelised suhted;

isiklik areng;

materiaalne heaolu.

Kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused on lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes

nimetatud valdkonnas.

Huvigrupid – inimeste ja/või organisatsioonide ring, kes on üksteisega seotud ning kellest sõltub organisatsiooni või inimese eesmärkide

saavutamine. Sisemised huvigrupid on nt töötajad ja teenust kasutavad inimesed. Välised huvigrupid on erinevad osapooled, kes on teenuse

osutamisega seotud või selle osutamisel olulised (sh lähedased, partnerid, rahastajad, erialaspetsialistid jms). Oluline on, et teenuseosutaja on

defineerinud enda jaoks vajalikud huvigrupid.

Huvigruppide kaasamine – kaasamine tööprotsessis tähendab huvigruppide informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära kuulamist,

tagasiside andmist jm. Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse saada paremaid tulemusi ja vältida vigu. „Parem“ võib siin tähendada

erinevaid asju: informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, oludega enim arvestavat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja enam toetatud,

kiiremini ellu rakendatavat otsust vms.

Inimene – teenuse kasutaja, kes soovib hakata kasutama või vahetult kasutab pakutavat erihoolekande teenust.

Isikuprofiil - isikuprofiil on kirjalik terviklik ülevaade inimesest nende andmete põhjal, mida TO inimese kohta teab. Isikuprofiili olemasolu on oluline

sõltumata teenuse liigist, millist inimene kasutab. Profiili mõte on aidata tegevusjuhendajatel inimest ja tema tausta tunda, et osutada just tema

vajadustest lähtuvat isikukeskset teenust. Ja samuti nagu tegevusplaan, on ka profiil ajas täienev dokument. Profiilis kajastuvad nt teadaolevad

andmed varasema elukäigu kohta, lähedaste andmed ja milline on omavaheline läbisaamine teenuse saajaga, eripärad, erilised oskused ja

anded, takistused; muu oluline info (oht elule vm) jm teenuse saaja jaoks ja heaks oluline teave.

Kaasamine – otsuste tegemine koostöös nendega, keda need otsused mõjutavad, ning neid arvestades.

Kogukond – mingis piirkonnas elav ning sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm.

Kogukonnapõhisus – põhineb ühtse geograafilise asukoha, ühise mõtteviisi ja/või sarnaste huvidega inimeste tegutsemisel.

Kvaliteedijuhtimine – koordineeritud tegevused organisatsiooni kvaliteediga.

Kvaliteet – Eesti standardis on defineeritud kvaliteedi mõiste järgnevalt: kvaliteet on olemi karakteristikute (eristavate tunnuste) kogum, mis

võimaldab rahuldada kindlaksmääratud ja eeldatavaid vajadusi. Kvaliteet on omaduste kogum ja tähendab neid omadusi, mis vastavad kliendi

vajadustele ja toovad seeläbi kaasa kliendirahulolu. Kvaliteet tähendab vigade puudumist - vead, mis puudutavad töö ümbertegemist või

läbikukkumist, klientide rahulolematust, kliendikaebusi jne. Kvaliteet peab olema suunatud kliendi vajadustele, nii praegustele kui ka tulevastele.

Mittevastavus – nõude mittetäidetus.

Osalemine – millegi teistega koos tegemine. Osalemine on kaasamise oluline tingimus ja koostisosa. Eristatakse nelja tüüpi osalemist:

kaasteadlik, kaasamõtlev, kaasarääkiv ja kaasotsustav, kus iga aste tähendab järjest suuremat osalemist, ning nelja osalemise printsiipi:

sõnaõigus, koosotsustamine, jagatud vastutus ja autonoomia.

Parendamine - tegevus nõuete täitmise võimekuse tõstmiseks.

Sõltumatu organisatsioon – organisatsioon, millise tegevus ei ole seotud osutatava teenuse rahastamise, korraldamise ega järelevalvega, kuid

kelle tegevuseks on ühiskonnas üldiselt inimõiguste eest seismine, kvaliteedi tagamine, inimesekesksete teenuste arendamine (nt Eesti

Kvaliteediühing, Inimõiguste Keskus, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Puuetega Inimeste Koda).

Teenuse korraldaja – teenuse korraldajaks võib olla riik või kohalik omavalitsus, kes vastutab teatud piirkonnas sotsiaalteenuse kättesaadavuse,

korralduse ning kvaliteedi eest.

Teenuseosutaja - inimesele vahetult teenuseid osutav juriidiline või füüsiline isik.

Teenuse rahastaja - teenuseosutaja tegevust rahastav või inimesele teenuse maksumust hüvitav juriidiline isik. Riiklike sotsiaalteenuste puhul

võib selleks olla Sotsiaalkindlustusamet, kohaliku omavalitsuse teenuste puhul on selleks kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse rahastajateks

võivad olla ka nt kindlustusseltsid, tööandjad, Töötukassa jt.

Teenuste tulemuslikkus - teenuse osutamise vahetud tulemused ja mõju, mis väljenduvad inimese elukvaliteedi muutuses. Individuaalsel tasandil

on vahetuks tulemuseks inimese individuaalsete eesmärkidega seotud indikaatorite täitmine. Kollektiivsed tulemused on erinevate

teenusekasutajate poolt saadud tulemusi ja elukvaliteedi mõju iseloomustavad statistilised koondnäitajad.

Tegevused - eesmärkide saavutamiseks läbiviidavad sekkumised (nt kunstiteraapia, vajaduste hindamine, CV koostamine vms).

Tegevusplaan – vastavalt SHS § 85 lg 1 peab erihoolekandeteenuse osutaja suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva

jooksul pärast inimese saabumist teenusele koostama koos inimese enda ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga inimesele

personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste

elluviimiseks. Tegevusplaan peab sisaldama inimesele püstitatud eesmärke ja soovitatud tegevusi nende eesmärkideni jõudmiseks ning

konkreetset tegevuste läbiviimise ajakava ja kirjeldust ja TO hinnangut tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Tegevusplaan on

paindlik dokument, st eesmärgid ja kaasnevad tegevused võivad aja jooksul muutuda vastavalt inimese (muutunud) vajadustele.

Tulemuslikkuse näitajad - indikaatorid, mida kasutatakse, et tulemustest või teenuse mõjust elukvaliteedile aru saada - spetsiifilised, jälgitavad,

mõõdetavad omadused, tegevused või seisundid, mis näitavad, kas oodatud muutus on toimunud.

Vastavus – nõude täidetus.

Võimestamine – inimese tervist toetava füüsilise, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonna loomine eesmärgiga saavutada üksikisikute, sotsiaalsete

rühmade ning kogukondade paremad elamis- ja toimetulekuoskused. Võimestamine on sotsiaalne protsess, mille käigus mõjutatakse inimesi

(üksikisikuid või gruppe) psühholoogiliselt eesmärgiga kujundada nende hoiakuid ja käitumist nii, et toimuksid positiivsed muutused eluga

toimetulekul ning saavutamaks kontroll oma elu üle. Võimestamine taotleb inimeste heaolu ja eluga rahulolu saavutamist ning eeldab võimestajalt

asjakohaste teadmiste ja oskuste olemasolu. Mõjutusvahendid võivad olla näiteks võimestatava teadmiste ja oskuste suurendamine,

motivatsiooni ja potentsiaali otsimine või toetussüsteemi loomine.

Võrgustikutöö – inimese ja tema keskkonna vastastikuse mõju arvestamine; inimese probleemide ja nende lahendusvõimaluste otsimine tema

enda keskkonnas, kus igal võrgustiku liikmel on vastastikune mõju nii inimesele kui ka teda ümbritsevale keskkonnale; spetsialistide koostöö nii

inimese sotsiaalse võrgustikuga kui ka ametnike võrgustikus. Võrgustikutöö eesmärgiks on inimesele sobivama ja efektiivsema abi osutamine.

Lepingu lisa 6 Lepingu lisa igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena Võttes arvesse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (edaspidi määrus) rahastatakse päeva- ja nädalahoiuteenust järgmiselt:

1. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealise igapäevaelu toetamise teenust vastavalt määruse § 2 lõigetes 12 ja 13 sätestatud maksimaalse maksumusega, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:

1.1. isik ei ole ise võimeline sooritama enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist tegevusjuhendaja poolt ning nimetatud vajadused on tuvastatud toetusvajaduse hindamise käigus;

1.2. isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat hooldust ja järelevalvet;

2. Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajava mõõduka intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu toetamise teenust vastavalt määruse § 2 lõigetes 14 ja 15 sätestatud maksimaalse maksumusega, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:

2.1. isik vajab enese eest hoolitsemisega seotud tegevustes pidevalt kõrvalabi tegevusjuhendaja poolt;

2.2. isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet.

3. Isiku võimekuse puudumise ja vajadused hooldusele, järelevalvele ning kõrvalabile ehk õigustatuse teenusele tuvastab Volitaja abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusena ning Täitja alustab isikule päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamist peale Volitaja poolt isikule suunamisotsuse väljastamist. Teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku Volitaja, isik ja Täitja ning kui isik ei ole pöördunud Täitja poole hiljemalt kolme päeva jooksul kokkulepitud tähtajast arvates, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada.

4. Punktides 1, 1.1., 1.2., 2., 2.1. ja 2.2 nimetatud isikule osutab Täitja teenust kõikidel nädalapäevadel isiku ja tema lähedaste vajadustest lähtuvalt, sh puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, ööpäev läbi kuni 23 kalendripäeva ühes kuus ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lõike 3 punktis 1 ja §-s 6 sätestatud nõuetele.

5. Täitja peab arvestust päevade ja tundide kohta, millal isikule või tema lähedastele teenust otseselt osutati. Täitja lähtub teenuse osutamisel isiku ja tema lähedaste vajadustest ning reguleerib vastavalt sellele teenuse osutamise aega. Täitja ja isiku vaheliste kokkulepete sõlmimisel on esmatähtis teenuse saaja ja tema lähedaste vajadused, sealhulgas ajaliselt muutuvad vajadused.

6. Täitja esitab arve nimekirjas olevatele isikutele osutatud teenuste kohta vastavalt möödunud kalendrikuus osutatud igapäevaelu toetamise teenuse mahule, eristades nimekirjas päevast ja ööpäevast aega. Osutades päevasel ajal teenust üle 10 tunni tasub Volitaja teenuse eest kehtestatud ööpäeva hinna.

7. Täitja osutab punktides 1, 1.1., 1.2., 2., 2.1. ja 2.2 nimetatud isikutele lisaks igapäevaelu toetamise teenuse tegevustele (isiklike- ja igapäevaoskuste kujundamine, võimetekohane kaasamine, töö tegemise harjutamine, lähedaste nõustamine jm) hoolduse, kõrvalabi ja järelevalve tegevusi, milleks on isiku juhendamine, abistamine ja/või järelevalve hooldus- ja hügieenitoimingutes ning eneseteenindamisel (riietumine, mähkmete ja hügieenisidemete vahetamine, pesemine, toitmine), samuti muud toimetulekut tagavad toimingud nagu tunnetusprotsesside, kommunikatsiooni ja motoorika toetamise ning juhendamise ja abistamise inimese personaalsetel huvidel põhinevates tegevustes.

8. Täitja tagab teenuseosutamisel teenusele suunatud isikute vajadustest lähtuvalt vajaliku arvu tegevusjuhendajaid, et oleks võimalik kõikide teenusele suunatud isikutele teenuse eesmärgipärane ja turvaline osutamine. Tegevusjuhendajad peavad vastama SHS § 86 nõuetele.

9. Täitja lähtub teenuse osutamisel toitlustuse ja ööbimisega seotud hindade kehtestamisel põhimõttest, et inimese poolt makstav tasu toitlustuse ja ööbimise eest (isiku omaosalus) ei ole suurem kui riigieelarve seadusega kehtestatud maksimaalne omaosalus ööpäevaringsel teenusel. Juhul, kui Täitja soovib võtta teenuse eest maksimaalsest suuremat tasu ja isik ei ole sellega nõus, on Täitjal kohustus võimaldada isikule majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. Täitja tohib isikult omaosalust küsida ainult nende (öö)päevade ja toitlustuskulude eest, millal isik reaalselt teenust kasutas.

10. Täitja tasub punktides 1., 1.1., 1.2. ja 2.,2.1., 2.2. nimetatud isikute igapäevaelu toetamise teenuse kasutamata teenuse koha kulud, kuid kõige rohkem 65% määruse § 2 lõigetes 12, 13, 14 ja 15 kehtestatud kasutamata teenuskoha maksimaalsest maksumusest iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses.

11. Täitja lähtub igapäevaelu toetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenusena osutamisel päeva- ja nädalahoiuteenuse juhisest, mis on avaldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

12. Lepingu lisa muutmine toimub poolte kokkuleppel vastavalt lepingu punktile 4.1.

Lepingu lisa 7 Lepingu lisa igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks autismispektrihäirega isikutele Võttes arvesse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (edaspidi määrus), rahastatakse autismispektriga raske või sügava puudega täisealise igapäevaelu toetamise teenust määruse § 2 punktis 11 sätestatud maksimaalse maksumusega, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1.1 tal on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine; 1.2 ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet, mis on tuvastatud toetusvajaduse hindamise käigus; 1.3 talle osutatakse kuni 6-liikmelises grupis teenust 3 tegevusjuhendajaga vähemalt 120 tundi kuus:

1.3.1 Täitja peab arvestust tundide üle, millal isikule või tema lähedastele teenust vahetult osutati; 1.3.2 Täitja esitab arve aruandes nimetatud isikule vastavalt kalendrikuus osutatud igapäevaelu toetamise teenuse mahule tundides. Osutades vahetult teenust 120 tunnist väiksemas mahus, tasub Sotsiaalkindlustusamet proportsionaalselt üksnes osutatud tundide eest. 1.3.3 Täitja esitab aruandes näidates nimekirjas isikud kuni 6-liikmeliste gruppidena, märkides ära tegevusjuhendajate nimed, kes kalendrikuus isikutele teenust osutasid.