Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Hr Erik Mandre [email protected] Vastus pöördumisele seoses autoriõiguste rikkumise tõkestamisega veebikeskkonnas Austatud hr Mandre Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses autoriõiguste rikkumisega veebikeskkonnas.

Pöördumise kohaselt puuduvad Eestis tänini efektiivsed õiguskaitsemeetmed, et tagada kohalikele

õiguste omajatele piisav kaitse ning õiguskindlus, kuna ei ole võimalik tõhusalt takistada ligipääsu

autoriõiguse rikkumistele orienteeritud veebisaitidele. Viitasite ennekõike Vene päritoluga

veebikeskkondadele, millede haldajad teadlikult ignoreerivad kõiki õiguste omajate poolt esitatud

nõudeid. Peate oma kogemusele tuginedes kõige paremaks lahenduseks domeeni

blokeerimismeedet, mida praegu autoriõiguse seadus (AutÕS) ei sisalda. Seaduses olemasolevaid

võimalusi (süüteomenetlus ning ka tsiviilkohtumenetlus) te sedalaadi õigusrikkumiste lahendamiseks

otstarbekaks ei pea.

Justiits- ja Digiministeerium kinnitab, et võtab Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni (EAKO)

pöördumises toodud asjaolud teadmiseks ning kaalub mh 2024. a. alguses avaldatud

väljatöötamiskavatsuse (VTK) punktis 2 nimetatud blokeerimismeetmega seonduvaid jätkutegevusi.

Muu hulgas saab siinkohal viidata Euroopa Liidu õiguses juba sisalduvatele võimalustele ehk

digiteenuste määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, 19. oktoober 2022,

mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, edaspidi ka DSA

või määrus). Määrus annab nii õiguste omajatele kui nende esindajatele mõningased täiendavad

tööriistad oma õiguste kaitseks.

DSA artikkel 9 sisaldab nõudeid eemaldamiskorraldusele, mis kohaldub kõigile vahendusteenuse

pakkujatele (vt definitsioon DSA artikli 3 punktis g ehk pelga edastamise, vahemällu salvestamise ning

teabe talletamise teenused). Kõigi kõnealuse teenuse pakkujale saab anda korralduse võtta meetmeid

konkreetsete ebaseaduslike sisuelementide vastu. Teabe talletamise teenuse osutajad peavad DSA

artikli 16 alusel omakorda kasutusele võtma mehhanismid, mis võimaldavad neile ebaseaduslikust

sisust teada anda. See kord peab olema kergesti ligipääsetav ja kasutajasõbralik ning võimaldama

esitada teateid vaid elektrooniliselt. Veelgi kitsamalt digiplatvormile (vt definitsioon DSA artikli 3 punktis

i ehk teatud teabe talletamise teenuse osutajale) kohalduvad täiendavad nõuded DSA 3. jaost

tulenevalt. Määruse artikli 20 kohaselt peavad digiplatvormide pakkujad tagama teenusesaajatele,

sealhulgas teate esitanud üksikisikutele või üksustele ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste

menetlemise süsteemile. See süsteem peab võimaldama esiteks teabe esitamist ebaseadusliku sisu

kohta ning samuti kaebuste esitamist otsuste kohta, mille digiplatvormi pakkuja on teinud mh selle

kohta, kas vastav väidetavalt ebaseaduslik sisu eemaldada, sellele juurdepääsu tõkestada või piirata

Meie 19.05.2025 nr 10-4/1158-2

selle nähtavust. Digiplatvormide pakkujad peavad kaebuse esitajaid põhjendamatu viivituseta

teavitama kaebuses käsitletud teabe kohta tehtud otsusest ning vaidluste kohtuvälise lahendamise

võimalusest, mis on sätestatud digiteenuste määruse artiklis 21 ja muudest kättesaadavatest

õiguskaitsevahenditest. Loetelu sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest leiab

Euroopa Komisjoni kodulehelt. Samuti on võimalik pöörduda platvormi asukoha digiteenuste

koordinaatori poole. Suuremad platvormid resideeruvad peamiselt Iirimaal, mis omakorda võib tõesti

tähendada seda, et kaebuste menetlemine võib venida.

Viitame ka sellele, et DSA-s sisaldub regulatsioon usaldusväärsete teavitajate määramiseks (artikkel

22), kelle esitatud teateid tuleb digiplatvormidel läbi vaadata ning mille suhtes otsuseid teha

eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta. Usaldusväärse teavitaja staatuse omistab

tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator (Eestis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, TTJA) taotlejale, kes on tõendanud, et ta vastab DSA-s nimetatud tingimustele (tal on

ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalik oskusteave ja pädevus;

ta on kõigist digiplatvormide pakkujatest sõltumatu; ta tegutseb eesmärgiga esitada teated hoolsalt,

täpselt ja objektiivselt). Selle staatuse taotlemine on võimalik ka näiteks Eesti Autoriõiguste Kaitse

Organsatsioonil.

Kui Eestis tegutsevate õiguste omajate peamiseks probleemiks ei ole suurematel platvormidel toimuv,

vaid Eestis registreeritud digiplatvormidel, siis tuleb digiteenuste määruse kohaselt tõepoolest

pöörduda Eestis TTJA poole. Mööname, et AutÕS kohaselt ei ole TTJA-le antud võimalust

ettekirjutuse tegemiseks infoühiskonna teenuse osutajale, et nõuda veebiliidese (nt veebileht, selle

osa või muu rakendus) kaudu esitatava autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi rikkuva

teabe kõrvaldamist, veebiliidesele juurdepääsu piiramist või veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele

hoiatuste lisamist. Kehtiv õigus pakub küll nii tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid (vt nt AutÕS § 817)

kui ka karistusõiguslikke meetmeid (KarS § 223 ja § 2241), kuid praktikas ei pruugi nende rakendamine

vastata ootustele paindlikkuse ja kiiruse osas, nagu ka oma pöördumises välja tõite. Välismaiste

platvormide puhul on õiguste rikkumise takistamine olemasolevate õiguskaitsevahendite abil veelgi

keerulisem. Seetõttu pakkusime 2024. a. alguses koostatud VTK-s välja täiendavate haldusõiguslike

meetmete loomise võimaluse autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tagamiseks üldsusele

kättesaadavaks tegemise õiguse kontekstis ehk nn DNS (domain name system) blokeerimine ning IP-

põhine blokeerimine. VTK-le laekunud tagasiside kohaselt on meetme väljatöötamine võimalik, kuid

näiteks IP-põhine blokeerimine ei leidnud laiemat toetust. Tagasisides toodi välja, et uus meede peaks

mh andma selle rakendajale suurema valikuvabaduse, kellele ettekirjutus teha ning võimaldama

proportsionaalset lähenemist seadusliku sisu blokeerimise vältimiseks. Tagasisides tehti ka ettepanek

alternatiivselt kaaluda esialgse õiguskaitse võimaluste laiendamist tsiviilkohtumenetluses (nt hagi

esitamise tähtaja pikendamist).

Justiits- ja Digiministeeriumil puudub hetkel piisav teave, et kinnitada vastavate muudatuste koostamiseks ja ettevalmistamiseks täpne ajaraam, kuid kinnitame, et need küsimused on jätkuvalt päevakorral ning otsime sobivaimat lahendust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler

Kärt Nemvalts (53438846) [email protected]