Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Eesti Filmitööstuse Klaster Vastus pöördumisele seoses autoriõiguste rikkumise tõkestamisega veebikeskkonnas Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses autoriõiguste rikkumisega veebikeskkonnas.

Avaldate oma liikmete nimel muret hetkeolukorra üle, sest Eestis ei ole Teie hinnangul jätkuvalt

võimalik efektiivselt tõkestada ligipääsu välismaistele piraatlehtedele, mis levitavad kontrollimatult

Eesti filmiprodutsentide ja audiovisuaalkunsti autorite audiovisuaalseid teoseid. Teie hinnangul on

blokeerimismeede kiirelt muutuvas online keskkonnas hädavajalik õiguskaitsemeede, mis aitab

tõkestada autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisi olukorras, kus õigusi rikkuva

sisu pakkuja ei reageeri õiguste omajate nõuetele ja tegeleb teadlikult litsentseerimata sisu üldsusele

suunamisega.

Justiits- ja Digiministeerium kinnitab, et võtab Eesti Filmitööstuse Klastri, Eesti Audiovisuaalautorite

Liidu, Eesti Filmilavastajate Gildi ja Eesti Stsenaristide Gildi pöördumises toodud asjaolud teadmiseks

ning kaalub mh 2024. a. alguses avaldatud väljatöötamiskavatsuse (VTK) punktis 2 nimetatud

blokeerimismeetmega seonduvaid jätkutegevusi.

Muu hulgas saab siinkohal viidata Euroopa Liidu õiguses juba sisalduvatele võimalustele ehk

digiteenuste määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, 19. oktoober 2022,

mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, edaspidi ka DSA

või määrus). Määrus annab nii õiguste omajatele kui nende esindajatele mõningased täiendavad

tööriistad oma õiguste kaitseks.

DSA artikkel 9 sisaldab nõudeid eemaldamiskorraldusele, mis kohaldub kõigile vahendusteenuse

pakkujatele (vt definitsioon DSA artikli 3 punktis g ehk pelga edastamise, vahemällu salvestamise ning

teabe talletamise teenused). Kõigi kõnealuse teenuse pakkujale saab anda korralduse võtta meetmeid

konkreetsete ebaseaduslike sisuelementide vastu. Teabe talletamise teenuse osutajad peavad DSA

artikli 16 alusel omakorda kasutusele võtma mehhanismid, mis võimaldavad neile ebaseaduslikust

sisust teada anda. See kord peab olema kergesti ligipääsetav ja kasutajasõbralik ning võimaldama

esitada teateid vaid elektrooniliselt. Veelgi kitsamalt digiplatvormile (vt definitsioon DSA artikli 3 punktis

i ehk teatud teabe talletamise teenuse osutajale) kohalduvad täiendavad nõuded DSA 3. jaost

tulenevalt. Määruse artikli 20 kohaselt peavad digiplatvormide pakkujad tagama teenusesaajatele,

sealhulgas teate esitanud üksikisikutele või üksustele ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste

menetlemise süsteemile. See süsteem peab võimaldama esiteks teabe esitamist ebaseadusliku sisu

kohta ning samuti kaebuste esitamist otsuste kohta, mille digiplatvormi pakkuja on teinud mh selle

kohta, kas vastav väidetavalt ebaseaduslik sisu eemaldada, sellele juurdepääsu tõkestada või piirata

selle nähtavust. Digiplatvormide pakkujad peavad kaebuse esitajaid põhjendamatu viivituseta

Meie 19.05.2025 nr 8-4/1629-2

teavitama kaebuses käsitletud teabe kohta tehtud otsusest ning vaidluste kohtuvälise lahendamise

võimalusest, mis on sätestatud digiteenuste määruse artiklis 21 ja muudest kättesaadavatest

õiguskaitsevahenditest. Loetelu sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest leiab

Euroopa Komisjoni kodulehelt. Samuti on võimalik pöörduda platvormi asukoha digiteenuste

koordinaatori poole. Suuremad platvormid resideeruvad peamiselt Iirimaal, mis omakorda võib tõesti

tähendada seda, et kaebuste menetlemine võib venida.

Viitame ka sellele, et DSA-s sisaldub regulatsioon usaldusväärsete teavitajate määramiseks (artikkel

22), kelle esitatud teateid tuleb digiplatvormidel läbi vaadata ning mille suhtes otsuseid teha

eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta. Usaldusväärse teavitaja staatuse omistab

tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator (Eestis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, TTJA) taotlejale, kes on tõendanud, et ta vastab DSA-s nimetatud tingimustele (tal on

ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalik oskusteave ja pädevus;

ta on kõigist digiplatvormide pakkujatest sõltumatu; ta tegutseb eesmärgiga esitada teated hoolsalt,

täpselt ja objektiivselt). Selle staatuse taotlemine on võimalik näiteks ka AutÕS kohaselt tegutsevatel

kollektiivse esindamise organisatsioonidel.

Kui Eestis tegutsevate õiguste omajate peamiseks probleemiks ei ole suurematel platvormidel toimuv,

vaid Eestis registreeritud digiplatvormidel, siis tuleb digiteenuste määruse kohaselt tõepoolest

pöörduda Eestis TTJA poole. Mööname, et AutÕS kohaselt ei ole TTJA-le antud võimalust

ettekirjutuse tegemiseks infoühiskonna teenuse osutajale, et nõuda veebiliidese (nt veebileht, selle

osa või muu rakendus) kaudu esitatava autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi rikkuva

teabe kõrvaldamist, veebiliidesele juurdepääsu piiramist või veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele

hoiatuste lisamist. Kehtiv õigus pakub küll nii tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid (vt nt AutÕS § 817)

kui ka karistusõiguslikke meetmeid (KarS § 223 ja § 2241), kuid praktikas ei pruugi nende rakendamine

vastata ootustele paindlikkuse ja kiiruse osas. Välismaiste platvormide puhul on õiguste rikkumise

takistamine olemasolevate õiguskaitsevahendite abil veelgi keerulisem. Seetõttu pakkusime 2024. a.

alguses koostatud VTK-s välja täiendavate haldusõiguslike meetmete loomise võimaluse autoriõiguse

ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tagamiseks üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse

kontekstis ehk nn DNS (domain name system) blokeerimine ning IP-põhine blokeerimine. VTK-le

laekunud tagasiside kohaselt on meetme väljatöötamine võimalik, kuid näiteks IP-põhine blokeerimine

ei leidnud laiemat toetust. Tagasisides toodi välja, et uus meede peaks mh andma selle rakendajale

suurema valikuvabaduse, kellele ettekirjutus teha ning võimaldama proportsionaalset lähenemist

seadusliku sisu blokeerimise vältimiseks. Tagasisides tehti ka ettepanek alternatiivselt kaaluda

esialgse õiguskaitse võimaluste laiendamist tsiviilkohtumenetluses (nt hagi esitamise tähtaja

pikendamist).

Justiits- ja Digiministeeriumil puudub hetkel piisav teave, et kinnitada vastavate muudatuste

koostamiseks ja ettevalmistamiseks täpne ajaraam, kuid kinnitame, et need küsimused on jätkuvalt

päevakorral ning otsime sobivaimat lahendust.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler

/*Lisaadressaadid: Eesti Audiovisuaalautorite Liit Eesti Filmilavastajate Gild Eesti Stsenaristide Gild Kärt Nemvalts (53438846) [email protected]