Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 57 |
Registreeritud | 19.05.2025 |
Sünkroonitud | 20.05.2025 |
Liik | Käskkiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-2 Ministri käskkirjad |
Toimik | 1-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kristiina Käärik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Personaliosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
19.05.2025 nr 57
Maa- ja Ruumiameti palgajuhendi kinnitamine
Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 10519 lg 14 alusel ning
kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga:
1. Kinnitan Maa- ja Ruumiameti palgajuhendi (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks regionaalministri 27.06.2024 käskkirja nr 201 „Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ning tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse
palgajuhend“ lisa 3 „Maa-ameti palgaastmed koos põhipalga vahemiku ning teenistuskoha
kirjeldusega“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
2
KINNITATUD
majandus- ja tööstusministri 19.05.2025 käskkirjaga nr 57 Lisa
MAA- JA RUUMIAMETI PALGAJUHEND 1. Palgajuhendi reguleerimisala
1.1. Palgajuhend reguleerib Maa- ja Ruumiameti (edaspidi asutus) ametnike ja töötajate
(edaspidi teenistujate), palga ja töötasu ning puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda.
2. Palgajuhendi eesmärk
2.1. Palgajuhend tagab selguse:
2.1.1. millistest komponentidest koosneb teenistuja palk või töötasu ning milline on nende
osakaal;
2.1.2. kuidas ja mille alusel teenistuja palk või töötasu kujuneb.
3. Mõisted
3.1. Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või
eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja.
3.2. Ametnik – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab
avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku
teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.
3.3. Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid
teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja
teenistuskohta nimetatakse töökohaks.
3.4. Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.
3.5. Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ja eritingimustes töötamise eest
makstavad lisatasud ning asendustasu.
3.6. Töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes
töötamise eest makstavatest lisatasudest ja asendustasust.
3.7. Põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud
teenistuskohaülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste
põhjal.
3.8. Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta
tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana
erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.
3.9. Tulemuspalk – eelnevalt kokku lepitud eesmärkide saavutamise, kollektiivsete heade
töötulemuste või arengu- ja hindamisvestluste hindamistulemuste eest makstav ühekordne
muutuvpalga osa.
3.10. Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav muutuvpalga osa.
3.11. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest – täiendavate teenistus- või
tööülesannete täitmise eest makstav muutuvpalga osa.
3.12. Asendustasu – lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest.
3.13. Lisatasu eritingimustes töötamise eest – lisatasu ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest.
3.14. Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. Ületundide
arvestamise alused ja kord on kehtestatud asutuse töökorralduse reeglites.
3.15. Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui tööaeg langeb
riigipühale.
3
4. Üldpõhimõtted
4.1. Teenistujate palkade määramisel, töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse
avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.
4.2. Asutus määrab ametnikele palga ning lepib töötajatega kokku töötasu sarnastel
põhimõtetel.
4.3. Teenistujale palga määramisel või töötasu kokkuleppimisel arvestatakse asutusele
eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja kokkulepitud töötasud ei tohi tuua
kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust.
4.4. Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja
töötasu lepitakse töötaja ja töölepingu sõlmimise õigust omava isiku vahel kokku
töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks
teeb vahetu juht, kooskõlastades selle eelnevalt personalivaldkonna töötajaga.
4.5. Vahetu juht põhjendab teenistujale palga ja töötasu komponentide määramist ja muutmist.
4.6. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel ning
personalivaldkonna töötajaga kooskõlastusel teha erandeid ametisse nimetamise või
töölepingu sõlmimise õigust omav isik.
4.7. Personalivaldkond arendab palgakorralduse valdkonda ning kontrollib palga määramise ja
töötasu kokkuleppimise vastavust seadusele ja palgajuhendile.
5. Palga ja töötasu maksmise kord
5.1. Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku
eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud
tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja
eest.
5.2. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel
tööpäeval. Palk ja töötasu kantakse teenistuja poolt osundatud pangakontole. Kui jooksva
kuu viimane tööpäev on puhkepäev või püha, siis tehakse ülekanne sellele eelneval
tööpäeval.
5.3. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada läbi Riigitöötaja Iseteenindusportaali. Pangakontot
saab teenistuja muuta riigitöötaja iseteenindusportaalis hiljemalt viis tööpäeva enne
käimasoleva kuu palgapäeva.
5.4. Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud
limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse. Töötaja puhul on asutuse arvel
tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks vajalik töötaja kirjalik
nõusolek.
5.5. Riigi Tugiteenuste Keskus väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu,
puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmakse kohta. Teenistuja saab tasustamisega seotud küsimustele vastuseid
Riigi Tugiteenuste Keskuse palgaarvestajalt.
5.6. Informatsioon palgalt makstavate ja kinnipeetavate maksude ning maksete kohta Maksu-
ja Tolliametile on toodud Rahandusministeeriumi kodulehel: www.fin.ee/riigihaldus-ja-
avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/palgakorraldus.
6. Palgaastmestik
6.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse (palgajuhendi lisa). Igale palgaastmele
vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate
teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära taseme.
6.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse:
6.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi;
6.2.2. palga ja töötasu konkurentsivõimet palgaturul;
6.2.3. vajadust eristada teenistujate palkasid.
6.3. Teenistujate põhipalkade eristamisel lähtutakse palgajuhendist.
4
6.4. Palgaastmestiku muutusega ei kaasne automaatselt individuaalsete põhipalkade muutmine.
7. Põhipalga määramise tingimused ja kord
7.1. Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi ametisse
nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik vahetu juhi ettepanekul ja
kooskõlastatult personalijuhiga. Individuaalse põhipalga või töötasu ettepaneku tegemisel
lähtub vahetu juht ülesannete ja tööde erinevusest, töökoormusest, teenistuja
kompetentsusest, kogemustest ja kvalifikatsioonist.
7.2. Erandjuhul võib kohaldada palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud
palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka,
mille põhjendatust hindab ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik,
arvestades vahetu juhi ettepanekut ja personalivaldkonna töötaja seisukohta.
7.3. Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle üldjuhul kord aastas.
7.4. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade
muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:
7.4.1. teenistuja töötulemustest;
7.4.2. olulistest muutustest teenistuja kvalifikatsioonis;
7.4.3. teenistuja palgapositsioonist palgaastmestikus;
7.4.4. teenistuskoha strateegilisest mõjust asutuse eesmärkide täitmisele.
7.4.5. vajadusest ja palga konkurentsivõimest tööturul;
7.4.6. muudatustest teenistuja teenistus- või tööülesannete keerukuses ja vastutuses.
7.5. Individuaalsed põhipalga muutuste põhjendatud ettepanekud teeb üldjuhul teenistuja
vahetu juht ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule,
kooskõlastades ettepaneku eelnevalt oma kõrgemalseisva juhi ja personalivaldkonna
spetsialistiga.
7.6. Teenistujale määratud põhipalga kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja vahetu juht.
7.7. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja ametisse nimetamise või
töölepingu sõlmimise õigust omava isiku nõusolekul individuaalseid põhipalga muutmisi
ka aasta jooksul.
8. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord
8.1. Punktides 8 ja 9 nimetatud tasu peadirektorile määratakse valdkonna eest vastutava ministri
käskkirjaga.
8.2. Muutuvpalga maksmise piirangud
8.2.1. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.
8.2.2. Kalendriaastas ametnikule makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% talle
sama kalendriaasta planeeritud põhipalga kogusummast.
8.3. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord
8.3.1. Tulemuspalka makstakse üldjuhul ühekordse tasuna väga heade töötulemuste ja
kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest.
8.3.2. Tulemuste hindamisel arvestatakse tööplaani täitmist ning arengu- ja hindamisvestlusel või
muul kujul kokkulepitud tulemuste saavutamist.
8.3.3. Tulemustasu võib maksta teenistujale, kes on kvaliteetselt ja tähtaegselt täitnud punktis
8.3.2 nimetatud dokumentides loetletud ülesanded ja eesmärgid.
8.3.4. Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite raames
reeglina teenistuja vahetu juht. Otsuse teenistuja täpse tulemuspalga suuruse osas teeb
peadirektor. Tulemuspalk määratakse peadirektori käskkirjaga.
8.3.5. Vahetu juht peab tulemuspalga määra teenistujale põhjendama.
8.4. Preemia maksmise tingimused ja kord
8.4.1. Preemiat võib maksta erakorraliste või suuremahuliste ülesannete suurepärase täitmise eest
või pikaajalise eduka panuse eest valdkonna arendamisse, arvestades asutuse eelarvelisi
võimalusi.
5
8.4.2. Peadirektoril on õigus määrata preemiat teenistujatele.
8.4.3. Preemia maksmise ettepaneku teeb reeglina vahetu juht. Preemia suuruse otsustab
peadirektor igal korral eraldi. Preemia määratakse ametisse nimetamise või töölepingu
sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga.
8.5. Täiendavate teenistus- või tööülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord.
8.5.1. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest võib maksta sõltuvalt lisaülesannete
mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest määratakse
ühekordse või tähtaegse lisatasuna.
8.5.2. Täiendavate teenistus- või tööülesannete eest lisatasu maksmise ettepaneku teeb teenistuse
direktorile reeglina teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud
teenistus- või tööülesanded ja ajavahemik, missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse.
Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse,
otsustab peadirektor.
9. Lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord
9.1. Asendustasu maksmise tingimused ja kord
9.1.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui
asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis
ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.
9.1.2. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku teenistuse direktorile teenistuja
ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb reeglina vahetu juht personalipartneriga
kooskõlastatult. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab peadirektor
lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57.
9.2. Eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord
9.2.1. Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö ja riigipühal töötamise
eest seadusest tuleneval alusel.
10. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine
10.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse 91 „Keskmise
töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.
10.2. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne
puhkuse algust või teenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud soovi
korral puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte
kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on
puhkusetasu välja makstud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa
peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
11. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral
11.1. Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises
mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või
töötasu.
11.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti
välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat
teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus-
või ülesannete mahtu või muutes nende sisu.
11.3. Projektijuht või projekti läbiviimise eest vastutav isik peab teavitama personalivaldkonna
töötajat sellest, kas teenistujale makstakse palka või töötasu välisvahenditest rahastavast
projektist täies mahus või osaliselt, kas palga või töötasu maksmisel rakendatakse
proportsiooni ja kas projektivahenditest võib katta teenistujale ette nähtud puhkusetasu,
haigushüvitist jms.
6
11.4. Kui teenistujale makstakse palka või töötasu osaliselt või mitmest välisvahenditest
rahastatavast projektist, tuleb märkida tööaja arvestustabelisse teenistuja tööaja
jagunemine erinevate tööülesannete või projektide vahel.
11.5. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja
ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2. nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis
olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:
11.5.1. käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat
teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas täiendavate
teenistusülesannete täitmise eest või;
11.5.2. täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle
rahas vastavalt seadusest tulenevatel alustel või;
11.5.3. sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu-
või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku
teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
12. Palga ja töötasu säilitamine reservteenistuse ajal
12.1. Teenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korral reservteenistuses nii
õppekogunemisel kui ka lisaõppekogunemisel viibimise ajal säilitatakse reservväelasest
teenistujale palk.
13. Maa- ja Ruumiameti palgaastmed koos põhipalga vahemike ning teenistuskohtade
kirjeldusega
Palgaaste Põhipalga vahemik Teenistuskohad
miinimummäär maksimummäär
1 1100 1900 Spetsialist
Toetavad ja teostavad ülesanded.
2 1400 2900 Keskastme spetsialist Teostavad,
koordineerivad, nõustavad
ülesanded
3 1800 3200 Tippspetsialist Teostavad,
koordineerivad, nõustavad ja
valdkonda arendavad ülesanded
4 2100 3800 Esmatasandijuht, keskastmejuhi
asetäitja, ekspert Valdkonda
arendavad ja juhtimisalased
ülesanded
5 2900 4800 Keskastmejuht
6 4300 7500 Teenistuse direktor, peadirektor
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|