Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Meie 19.05.2025 nr 2-2/1964-1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

Austatud riigisekretär

Esitan Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;

2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa; 3) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri koos lisaga.

Aili Tammaru

+372 5308 7430, [email protected]

13.05.2025

Vabariigi Valitsuse korralduse „600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja

selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Fermi Energia AS (edaspidi Fermi Energia) esitas 14.01.2025 kirjaga nr 13-3/165-1 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP-i

koostamise eesmärk on planeerida 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam ja selle

toimimiseks vajalik taristu.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d

eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik.

MKM edastas 27.01.2025 kirjaga nr 13-3/165-2 2 taotluse REP-i algatamiseks

ministeeriumidele ja teistele valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

eriplaneering käsitleb ning palus asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada arvamus

REP-i taotluse nõuetekohasusele. Tagasisidest tulenevalt puuduvad asjaolud, mis välistaks

taotluses kavandatud planeeringualale tuumaelektrijaama rajamise. Samuti toodi välja

uuringute teostamise vajadus ning juhiti tähelepanu asjaoludele, mida silmas pidada

planeeringu koostamisel. MKM teavitas 24.03.2025 vastavalt PlanS § 28 lõikele 4 võimalusest

esitada samasisuline REP-i taotlus 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Tähtajaks

samasisuline taotlusi ei esitatud.

PlanS § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d eelkõige juhul, kui planeeringu

koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise

tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest

huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu

koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS

§ 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu

planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Kuna MKM eelarves puuduvad vahendid REP-i koostamise, koostamise tellimise ja mõjude

hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmiti 12.05.2025 MKM ning Fermi Energia

vahel koostöökokkulepe nr 5-4/162-1. Koostöökokkuleppe kohaselt kannab Fermi Energia

kõik REP koostamiseks vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude

hindamise ja uuringutega seotud kulud.

1 Kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 13-3/165-1 2 Kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 13-3/165-2

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse MKM ettepanekul Fermi Energia taotluse alusel

600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama REP ning KSH. REP-i koostamist korraldab

MKM.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunikud Alan Rood

(tel 5556 8761, e-post [email protected]), Aili Tammaru (tel 5308 7430, e-post

[email protected]) ja riigi planeeringute valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 5850

5436, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH 600 MW elektrilise võimsusega

tuumaelektrijaama ja selle jaoks vajaliku taristu kavandamiseks ning ühendamiseks

olemasoleva võrguga. REP-i alusel rajatav välistest oludest sõltumatu süsinikuneutraalne

tootmisvõimsus täiendab Eesti energiaportfelli, suurendab elektrienergia varustuskindlust ning

suurendab elektrienergia hinnastabiilsust. Tuumaelektrijaama rajamine panustab riiklikesse

kliimaeesmärkidesse, mis näevad ette kliimaneutraalsuse saavutamist ehk kasvuhoonegaaside

heite ja sidumise tasakaalustamist ning vastab riigi pikaajalisele arengustrateegiale „Eesti

2035“3 ja Kliimapoliitika põhialustele aastani 20504.

REP-iga koostatakse terviklik ruumilahendus kavandatava tuumajaama ja selle jaoks vajaliku

taristu parimas võimalikus asukohas, koostatakse detailne lahendus, töötatakse välja

planeeringu elluviimiseks vajalikud ehituslikud lahendused ning lahendatakse muud

tuumaelektrijaama rajamisega seonduvad küsimused.

Näiteks planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ 5 kohaselt eeldatavalt järgnevad ehitised: (kood 12512)

energeetikatööstuse hoone, (kood 12749) muu erihoone, (kood 22142) 110 kV ja kõrgema

pingega õhuliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, (kood 22149) muu

elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis ning muud tuumajaama toimimiseks vajalikud

rajatised. Tuumaenergia tootmisega seotud rajatiste loetelu täieneb/täpsustub REP-i asukoha

eelvaliku etapiga paralleelselt kulgeva tuumaohutusega seotud õigusliku baasi väljatöötamise

käigus ning on eelduseks REP-i asukoha eelvaliku otsuse langetamisele. Samuti määratakse

maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel 600 MW

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama REP-i ja KSH. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP

koostamisel kohustuslik KSH.

3 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ 4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 5 Riigi Teataja - Ehitise kasutamise otstarvete loetelu

Planeeritav 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam on REP-i objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on REPi eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku,

energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või

eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta

elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti ja selle toimimiseks vajalike

ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama rajamine on REPi objekt PlanS § 27 lõigete

1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektrijaam,

millega väljendatakse maakonnaüleseid huve energeetika valdkonnas ning mille asukoha

valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Põhjendused on toodud

alljärgnevalt.

Planeeritav 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam on olulise ruumilise

mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Tuumaelektrijaama ja sellega seotud taristu, sh

põhivõrguga liitumiseks vajalike elektriliinide rajamisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis

väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses, sh elektriliinide

kaitsevööndis, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse

tagamiseks (EhS § 77). Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile. Vastavalt

14.01.2025 Fermi Energia esitatud taotlusele varieerub tuumajaama rajamiseks vajaliku ala

suurus sõltuvalt asukoha omadustest, nagu ala kõrguse muutused, märgalade olemasolu ja

keskkonnakaalutlused. Maksimaalne vajalik ala kahele reaktorile koos reaktorite ümber jääva

puhvertsooniga on 150 ha (puhveralas kehtivad erinevad piirangud, nt ehituskeeld, kuid

tavaolukorras võib see olla avalikkusele avatud loodusala) 6.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja7 lk 80–81 kohaselt on REPi esemeks ehitised, mille mõju ei

piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi

eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste

huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme

maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe

6 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotlus 7 Eelnõu - Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu

maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget

soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatava tuumaelektrijaama ning

selle toimimiseks vajaliku taristu vajadus ning mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse

ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi

või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng ja elektri varustuskindlus.

REP-i raames planeeritakse tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu võimalikku

paiknemist Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere

linnas ja Vinni vallas ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve

linnas ning merealal Kunda lahest Narva laheni. Planeeritav elektriühendus kavandatakse

tuumaelektrijaamale leitavast asukohast olemasoleva Rakvere või Püssi alajaamani. Planeeritav

tuumaelektrijaam mõjutab kogu Eesti ühiskonda – täiendava kodumaise

elektritootmisvõimsuse lisamisega suurendatakse varustuskindlust ja energiajulgeolekut.

Planeeritava 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama asukoha valiku ja

toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja8 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu

riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga,

energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse

ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab

kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja9 lk 80 kohaselt peab REPi koostamise eelduseks olev suur

riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest,

strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on

väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka

mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi

ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Elektrienergia tootmine on elutähtsa teenuse osutamine vastavalt majandus- ja taristuministri

28.06.2018. a määrusele nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga

varustamisel“10.

Arvestades kavandatava tuumaelektrijaama nimivõimsust 600 MW, mis moodustab 60% riigile

energiajulgeolekuks vajalikust 1000 MW ja eluiga (vähemalt 60 aastat) ning sellega kaasnevat

vastutust, saab eeldada, et antud objekt hakkab tulevikus kuuluma riiklikult tähtsate alaliste

elutähtsate teenuste osutamise objektide hulka.

Riik on enda huvi varustuskindluse suurendamise ja süsinikuneutraalse energia tootmise osas

väljendanud strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitikat.

Varustuskindluse suurendamine ja süsinikuneutraalse energia tootmise kavandamine on

8 Eelnõu - Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu 9 Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu - Riigikogu 10 Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel–Riigi Teataja

tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika 2050 eesmärkide

täitmisesse olulisel määral panustada.

Riik on väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides, et Eesti riik on võtnud suuna

kliimaneutraalsuse saavutamisele, millele 2035+ vaates aitab kaasa ka kavandatav

tuumaelektrijaama kavandamine.

Strateegia „Eesti 2035“11 seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energia tootmisele ja

tarbimisele. Sama eesmärk on kirjas ka „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“ 12 .

Tuumaelektrijaam on kliimaneutraalne energia tootmise viis, millel on üks väiksemaid CO2

jalajälgi, mistõttu aitab tuumaenergia kaasa riigi 2050. a kliimaeesmärkidele alates aastast

2035. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava 13 kohaselt kaalutakse kliimaneutraalsele

energiatootmisele/-tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla taristu rajamist ning

kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomisteks

energiaga varustamise alternatiive ning tehakse valikuid (sh vajalike asutuste tugevdamine,

õigusruumi ajakohastamine toimepideva süsteemi tagamine ja planeeringute algatamine). Eesti

pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks

ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Tuumaenergeetika

arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Riigikontrolli 2023. aastaaruande 14 kohaselt on seoses järjest suureneva taastuvenergia

osakaaluga riigi energiasüsteemis ja järjest vananevatele põlevkivikateldele tekkimas oht riigi

elektrienergia varustuskindlusele tulevikus.

Lähtudes riiklikust kliima- ja energiapoliitikast, energiasüsteemide dekarboniseerimisest ning

kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050. aastaks15 tuleb arvestada energiasüsteemides

aset leidvate muudatustega. Peaasjalikult tähendab see üleminekut süsinikumahukatelt energia

tootmisallikatelt süsinikuneutraalsetele, ühest konkreetsest tootmiskohast (Ida-Eesti)

enamatele tootmisekohtadele üle Eesti ning sellest tulenevalt uute elektriliinide rajamist.

Tuumaelektrijaama rajamine ja selle ühendamine olemasoleva võrguga on otseselt seotud

riiklike huvidega energeetika valdkonnas tagada varustuskindlus.

Rahvusvaheline huvi väljendub ka läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud

eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi Pariisi kokkuleppe, millega

liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla

2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni COP 28 konverentsi ülemaailmsel kliimameetmete

tippkohtumisel esitas enam kui 20 riiki neljalt kontinendilt tuumaenergia kolmekordistamise

deklaratsiooni aastaks 2050. Deklaratsioonis tunnustatakse tuumaenergia võtmerolli

ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguste nullmäära saavutamisel aastaks 2050 ja

11 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 12 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 13 Materjalid strateegia "Eesti 2035" kohta 14 Riigikontrolli 2023. aastaaruanne 15 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus

kutsutakse rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide aktsionäre julgustama tuumaenergia

kaasamist energia laenupoliitikasse.

Samuti väljendab rahvusvahelist huvi piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni

(sõlmitud Espoos, Soomes 25. veebruaril 1991) lisa I, mis loetleb tegevused, millel on

eeldatavalt piiriülene keskkonnamõju, sh punktis 2 tuumaelektrijaamad sõltumata võimsusest

(Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise

protokoll (ELT L 308, 19.11.2008, lk 35–49) jõust. Eesti Vabariigi suhtes 11.07.2010).

Kavandatava 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama planeerimise vastu esineb

suur avalik, riiklik ja rahvusvaheline huvi. Arvestades ehitise iseloomu, vajadust nii maa-ala

kui ka maakasutusõiguste järele, on riiklik huvi taristu paiknemise asukoha vastu suur.

Kavandatava tuumaelektrijaama rajamine ja ühendamine Eesti põhivõrguga on üheks eelduseks

riigi kliimaeesmärkide saavutamisele, tagades samas Eesti majanduse konkurentsivõime ning

tugevdades energiajulgeolekut.

12.06.2024 tegi Riigikogu otsuse 16 Eesti Vabariigis tuumaenergia kasutuselevõtuks

ettevalmistavate tegevustega alustamise kasuks. Otsuse sisuks on jätkata tuumaenergeetika

ettevalmistamiseks vajalike tegevustega. Otsus loob eeldused tuumaenergiat reguleeriva

seaduse eelnõu väljatöötamiseks ja menetlemiseks Riigikogus, tuumajaama sobiva asukoha

valimiseks planeerimisprotsessi algatamiseks ning riigi poolt sobiva ohutu tehnoloogia ja

usaldusväärse arendaja tuvastamiseks. Planeerimisprotsessis peab osalema regulaator ja

planeeringut ei saa kehtestada enne tuumajaama asukohavalikut reguleerivate õigusaktide

jõustumist. Eeltoodust lähtuvalt on planeeringu algatamine enne tuumaregulaatori loomist ja

valdkondlike õigusaktide vastuvõtmist küll võimalik, kuid riigi eriplaneeringu detailse

lahenduse koostamisel on ohutusküsimuste hindamiseks vajalik nii regulaatori kui

õigusraamistiku olemasolu17.

Eelnõu punkti 2 järgi on REP ja KSH eesmärk 600 MW elektrilise võimsusega

tuumaelektrijaama ja selle jaoks vajaliku taristu kavandamine ning ühendamine olemasoleva

võrguga. Tuumaelektrijaama rajamine aitab Eestis tagada vähese süsinikuheitega elektrienergia

baaskoormuse varustuskindluse. Tuumaelektrijaamaga koos planeeritakse eeldatavalt

järgmised ehitised: Tuumaelektrijaam ja selle toimimiseks vajalikud rajatised, 330 kV pingega

õhuliin, olemasoleva 330 kV alajaama laiendus ning muud elektrienergia ülekandmisega seotud

rajatised. Planeeritava tuumaelektrijaama esimene reaktor, planeeritavast kahest reaktorist,

võiks algatamise taotluse kohaselt alustada tööd, protsesside tõrgeteta kulgemisel, kõige varem

aastal 203518.

REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

Tuumaelektrijaamale ja selle toimimiseks vajalikule taristule otsitakse parimat asukohta kogu

planeeringuala ulatuses. Nii Fermi Energia19 kui ka riiklik tuumaenergia töörühm (edaspidi

16 Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine" 431 otsuse eelnõu 17 Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis - lõpparuanne 18 Ajajoon - Fermi Energia 19 Fermi Energia esitatud REP taotluse lisa 5 „Fermi Energia SMR Feasibility study part 2, Tractebel 2021“

TET) on eelnevalt analüüsinud tuumaelektrijaama rajamiseks potentsiaalselt sobivaid

piirkondi.

2022–2023 viidi TET ruumianalüüsi alltöörühma tellimusel läbi analüüs20, et välja selgitada,

kas Eesti Vabariigi territooriumil on potentsiaalseid piirkondi, kuhu saaks rajada tuumajaama

ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga. Koostatud ruumianalüüs põhines

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhenditel, objektiivsetel kriteeriumitel ning

olemasolevatel andmetel. Metoodikas lähtuti 60 kriteeriumist, mis jagunesid 11 valdkonna

vahel: hürdograafia ja batümeeria, demograafia ja asustus, inimtekkelised ohud, geotehnika,

geoloogia, keskkonna ohud, muinsuskaitse, keskkonnakaitse, infrastruktuur, maakasutus,

tuumaohutus ja tuumajaama nõuded. Kõigis valdkondades esines nii välistavaid kui ka edasist

kaalutlust vajavaid kriteeriume. Ruumianalüüsi tulemusena leiti Eesti Vabariigi piires 16

potentsiaalset piirkonda, millest üks otsustati kõrvale jätta riigikaitsest tulenevatel kaalutlustel.

15 piirkonnale läbiviidud sotsiaal-majandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama

rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju Toila, Kunda, Loksa ja

Varbla potentsiaalsetes piirkondades.

Lisaks on Fermi Energia analüüsinud neid potentsiaalseid piirkondi projekti elluviidavuse ja

tasuvuse vaatest21 . Loksa piirkond välistati, kuna see asub keset Lahemaa rahvusparki, mis

muudab väga keeruliseks vajalike ühenduste loomise (elektriliinid, liinikoridorid, teed,

torustikud jne). Varbla piirkond välistati keskkonnakaitseliste piirangute (ümbritsetud ühelt

poolt olemasoleva Varbla looduskaitseala ja teiselt poolt loodava looduskaitsealaga) ja vähese

sotsiaalmajandusliku sobivuse tõttu. Selles piirkonnas on elektrivõrk nõrgem võrreldes Ida-

Eestiga, kus tänane elektritootmine peamiselt asub. Ka uute ühenduste rajamise puhul

konkureeriks tuumaelektrijaam sellesse piirkonda planeeritavate meretuuleparkidega

ühendusvõimsustele. Samuti on meri suhteliselt madal, mis ei ole optimaalne jahutusvee

kasutamise vaates ning kätkeb teatavat üleujutusriski. Projekti elluviidavuse ja tasuvuse

analüüsi tulemustele tuginedes on tehtud ka planeeringuala ettepanek (joonis 1).

20 Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade

ruumianalüüsi koostamine - Lõpparuanne 21 Fermi Energia esitatud REP taotluse peatükk 5.

Joonis 1. Planeeringuala ettepanek koos võimalike tuumajaama asukohtadega

REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb arvestada võimalusega, et protsessi käigus võidakse

teha põhjendatud ettepanek täiendavate asukoha alternatiivide kaalumiseks.

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatava

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu asukoha valikuks vajalike keskkonna-

jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu

viiakse.

Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise 22 , sh KSH esimese etapi aruande

vastuvõtmist koostatakse REP-i detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu asukoha alternatiivile, millega

määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1

nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist

ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE)

seletuskirja23 lk 95 kohaselt on REP-i detailse lahenduse puhul tegemist detailplaneeringuga

sarnase instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse

muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Detailse lahenduse

koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) täpsusastmes

(järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna

detailse lahenduse KSH koostatakse KMH täpsusastmes.

22 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks

koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne. 23 Eelnõu - Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu

Eelnõu punktis 3 esitatakse REP-i algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh

planeeringuala piir (joonis 2). REP planeeringuala hõlmab osaliselt Haljala valda, Rakvere

linna, Rakvere valda, Vinni valda ja Viru-Nigula valda Lääne-Viru maakonnas ning Kohtla-

Järve linna, Lüganuse valda ja Toila valda Ida-Viru maakonnas ning nendega piirnevat mereala

Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km2.

Joonis 2. 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama REP-i planeeringuala asukoht ja piir

Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu asukoha eelvalikut ning võimaldamaks

planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel tuumaelektrijaama ja selle

toimimiseks vajaliku taristu alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide

lisamist. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et tuumaelektrijaama ja selle

toimimiseks vajaliku taristu mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REPi ja KSH algatamisel teadaolev

planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema

territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas toimub tuumaelektrijaama ja selle

toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel 600 MW elektrilise võimsusega

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu REP-i koostamist MKM. Vastavalt

PlanS § 27 lõikele 7 on REPi koostamise korraldaja üldreeglina MKM. Ainult PlanS § 27 lõike

7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel (riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates

küsimustes) võib Vabariigi Valitsus otsustada, et REP-i koostamise korraldaja on selle

valdkonna valitsusasutus. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või

julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 teine lause ei

kohaldu.

Eelnõu punkti 5 kohaselt teavitab PlanS § 28 lõike 6 kohaselt MKM REP-i ja KSH

algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja MKM-i veebilehel.

Riigikantselei teavitab REP-i ja KSH algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates

Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates märgitakse PlanS § 28 lõike 5 alusel järgmine info:

1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir;

2) REP-i koostamise eesmärk;

3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;

4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. Täpsemalt

seletuskirja p 7.1.

Eelnõu punkti 6 kohaselt on Vabariigi Valitsuse korraldusega võimalik lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda MKM-i veebilehel24, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14

päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA 600 MW ELEKTRILISE VÕIMSUSEGA TUUMAELEKTRI-

JAAMA RIIGI ERIPLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD

REP-i algatamine ja kehtestamine on vajalikud Eesti varustuskindluse suurendamiseks ning

elektrienergia hinna stabiliseerimiseks. Kavandatav tuumaelektrijaam aitab kaasa riigi 2050.

aasta kliima- ja energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3).

600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama REP on 2035+ vaates elektri

varustuskindluse tagamiseks olulise määral vajalik.

Kavandatava 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama KSH ja PlanS § 4 lõikes 2

punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi

eriplaneeringu raames. REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike

keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises

protsessis ellu viiakse.

24 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium - Ruumiline planeerimine

Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

linnu- ja loodusalasid (joonis 3). Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura

eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine või Natura erandi menetlus. REP-i elluviimise

mõju hinnatakse (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele,

lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu

korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise või hüvitamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

Joonis 3. Looduskaitselised piirangud 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama REP-i planeeringualal ja selle lähiümbruses

Vastavalt TET lõpparuandele 25 pakub tuumaelektrijaama rajamine võimalusi kohaliku

tööstussektori rakendamiseks ja arendamiseks. Kõige suurema tõenäosusega on võimalik

kaasuda elektriseadmete tootmise, metallitööstuse, masinate ja seadmete ning ehituse

valdkonna ettevõtetel. Suuremahulisi investeeringuid nõudvate projektide puhul toetab

kohalike ettevõtete suurem osalus majanduskasvu ja töökohtade loomist. Tuumaprogrammi

rakendamise riigieelarvelised tulud moodustuvad mitmest allikast, enamik neist on maksud

tööjõult. Fermi Energia poolt tellitud ettevõttelt PWC Eesti makromajanduslike mõjude

uuringu26 kohaselt annaks tuumaelektrijaama rajamine tööd 619 inimesele aastas, opereerimise

faasis loodaks 195 püsivat töökohta. REP-i taotluses välja toodud tuumajaama rajamiseks

sobilike alade kohalikud omavalitsused: Lüganuse 27 ja Viru-Nigula 28 Vallavolikogud, on

25 Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis - lõpparuanne 26 Economic impact analysis of GE Hitachi BWRX-300 small modular reactor - PWC Final report 27 Lüganuse Vallavolikogu 2. koosseisu 41. istungi protokolliline otsus 28 Viru-Nigula Vallavolikogu II koosseisu XXXV istungi protokolliline otsus

võtnud vastu protokollilised otsused toetada Fermi Energia AS taotluses tuumajaama võimalike

asukohtade alternatiive.

Kavandatava 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama rajamisega kaasnevad

täpsemad eeldatavad mõjud selgitatakse välja REP-i ja KSH koostamise käigus.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

REP-i ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul

algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja MKM-i veebilehel ning 30

päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks planeeringuala

kohalike omavalitsuste lehtedes. MKM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.

Kulu suurus on ligikaudu 5000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul

algatamisest arvates kirjalikult:

• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

• Riigikogu;

• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab kavandatav tuumaelektrijaam ja selle toimimiseks

vajalik taristu paiknema pole kindlalt selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi

võib planeering puudutada. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4

sätestatud viisil;

• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud;

• samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või REP-i elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone

neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda).

Algatamisest teavitatakse elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil.

MKM-ile kaasnevad kulud REP-i ja KSH algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100

eurot.

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

REP-i maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh

uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale REP-i asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. REP-i detailse lahenduse, sh

uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku

tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise

kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4

lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased

majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas

KSH.

Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Fermi Energia AS, kellega on

sõlmitud koostöökokkulepe nr 5-4/51-1, (allkirjastatud 12.05.2025), mille kohaselt Fermi

Energia AS kannab REP-i koostamise kulud, sh tasub PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud

mõjude hindamise ning REP-i koostamiseks vajalike uuringute eest. Fermi Energia on

kalkuleerinud REP-i läbiviimine maksumuseks ca 4 miljonit EUR. Täpne maksumus REP-i ja

KSH läbiviimiseks selgub hankemenetluse käigus.

MKM kannab REP-i ja KSH hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamise ja

avalikustamisega seotud kulud, projektijuhi palgakulu). Riigieelarvesse täiendavaid REP-i ja

KSH hindamisega seotud kulusid ei ole planeeritud.

REP-i koostamine on kavas kuni kahes etapis:

• REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 29 programmi koostamine ja REP-i

asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

• REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine.

REP-i koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis ning sõltub eelkõige mõjude

hindamise ja planeeringulahenduse läbirääkimiste protsesside sujumisest. REP-i asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine

ning asukoha eelvaliku ja asjakohaste mõjude, sh KSH esimese etapi aruande koostamise

eeldatav aeg on 2,5 aastat ning detailse lahenduse ja KSH aruande koostamise eeldatav aeg on

2 aastat. (vt tabel 2). Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja

analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad planeeringu koostamisel ning

planeeringulahenduse läbirääkimisel.

Tabel 2. REP-i koostamise eeldatav kestus:

Tegevus Eeldatav kestus

REP-i algatamine, planeeringu koostamiseks rahvusvahelise hanke korraldamine ning asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

KSH programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- esialgsete võimalike asukohtade ja ühendusalternatiivide

visandamine;

- lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine ning

avalike arutelude korraldamine.

2025–2026

29 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute, sh seire ja analüüside läbiviimine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine;

- mõjude hindamine, alternatiivide võrdlemine ja asukoha

eelvaliku tegemine;

- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi

aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine;

- vajadusel lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamiseks.

2026–2027

REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine valitud

asukohas;

- planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine, sh KSH aruande koostamine,

keskkonnamõjude hindamise täpsusastmes;

- kavandatavatele ehitisetele ehitusõiguse määramine ning

muude PlanS § 126 lg 1 nimetatud asjakohaste ülesannete

lahendamine;

- detailse lahenduse otsuse eelnõu ja KSH aruande avalik

väljapanek ja avalikud arutelud.

2027–2029

Eeldatav REP-i kehtestamine 2029

REP-i kahe-etapilist (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) menetlust selgitavad skeemid on

kätte saadavad veebilehel www.planeerimine.ee30. Menetlusele lisandub mõjude hindamisele,

uuringutele ja analüüsidele vajalik aeg, mis ei ole lõpuni prognoositav.

7.3. REP-i elluviimine tulevikus

REP-i koostamise käigus määratakse kavandatava tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks

vajaliku taristu asukoht, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh sotsiaalmajanduslike ja

kultuuriliste mõjudega, mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning

kultuurimälestistele. Vajadusel määratakse meetmed mõjude ennetamiseks, vältimiseks,

vähendamiseks või leevendamiseks, seiremeetmed ning põhjendatud juhul olulise mõju

heastamise meetmed. Tuumaelektrijaam ja selleks vajalik taristu on võimalik kavandada

asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid

ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik enim leevendada.

REP-i algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid,

mis välistaksid tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks

koostatava REP-i elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut

REP-i koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui REP-i koostamise ajal ilmnevad asjaolud,

30 Menetluse skeemid - Planeerimine.ee

mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus otsustada REP-i

koostamise ja KSH-i PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt peatub REP-i kehtestamisega sellega hõlmatud planeeringuala varem

kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud

alal asendab REP-i peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse

planeeringutesse 60 päeva jooksul REP-i kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel

tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering

või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem

kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaotab REP

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel REP-i kehtestamisest

arvates.

Tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristuga seotud REP-i koostamise ja mõjude

hindamise kulud kannab huvitatud isik.

TET vahearuande31 kohaselt tuleb kasutatud tuumkütuse käitlemise lõpplahendus koos jaama

dekomissioneerimise plaaniga esitada tegevusloa taotluse raames. Vastavalt kavandatavale

tuumaenergia- ja ohutuse seadusele32 peab arendaja tegevusloa taotlemisel esitama tervikliku

käsitluse, mis hõlmab ka kasutatud tuumkütuse käitlemise lõpplahendust. Arvestades

lõppladustuspaikade eeldatavalt pika planeerimise ja valmimise ajaga – vajadus selle järele

tekib alles tuumajaama tööea lõpus, s.o orienteeruvalt 50–60 aasta pärast – oleks asjakohane

viia tulevikus läbi uus ruumianalüüs uue andmebaasi alusel. Kavandatav tuumaenergia- ja

ohutuse seadus näeb ette vastava fondi loomise, kuhu tuumajaama operaator teeb regulaarselt

makseid. Fondist kaetakse jaama eluea lõpus nii selle dekomissioneerimise kui ka kasutatud

tuumkütuse käitlemise ja ladustamise kulud, seega lõppladustuspaiga rajamine ega jaama

sulgemine ei too kaasa rahalisi kohustusi ühiskonnale.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium,

Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium.

Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

31 Tuumaenergia töörühma vahearuanne 32 Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

PlanS § 28 lg 7 lubab Vabariigi Valitsusel REP-i algatada ja teavitada sellest asjaomaseid isikuid

30 päeva jooksul pärast algatamist. REP-i algatamisel rakendatud hea tava kohaselt ja

konstruktiivsete koostöösuhete loomiseks esitab MKM korralduse eelnõu asjaomastele

isikutele nende arvamuse väljaselgitamiseks siiski juba enne REP-i algatamist. Eelnõu esitati

arvamuse avaldamiseks Haljala vallale, Rakvere linnale, Rakvere vallale, Vinni vallale, Viru-

Nigula vallale, Kohtla-Järve linnale, Lüganuse vallale ja Toila vallale, Lääne-Viru

Omavalitsuste Liidule, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale,

Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Elering AS-le.

Kooskõlastuste ja arvamuste tabel koos MKM-i vastustega on leitav seletuskirja lisas.

Vabariigi Valitsuse korralduse „600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastuste ja arvamuste tabel

Kooskõlastaja/arvamuse

esitaja Märkused, ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

vastus

1. Sotsiaalministeerium

08.05.2025 e-kiri registreeritud

nr 13-3/1856-1

Kooskõlastatud vaikimisi ning juhitud tähelepanu:

1. Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks

kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid

ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.

Planeeritav tegevus ei tohi halvendada joogivee

kvaliteeti ja joogivee kättesaadavust.

2. Puurkaevu rajamisel/likvideerimisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43

„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -

augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti

kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,

lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,

ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või

kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-

või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu

andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra

Teadmiseks võetud.

Riigi eriplaneeringu koostamine viiakse läbi

koostöös ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi planeering käsitleb.

ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise

teatise vormid“ sätestatud nõudeid.

3. Puurkaevude puhul tuleb lähtuda veeseaduse 6. jao

nõuetest, mis sätestavad tegevuse piiramise

veehaarde sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde toitealal

ja hooldusalal.

4. Kuna hetkel pole määratud tuumaelektrijaama täpset

asukohta, juhib amet tähelepanu, et Kunda linnas ja

Lüganuse vallas Liimalas on ametlik supluskoht ning

Lüganuse vallas Aa külas seiratakse suplusvee

kvaliteeti eesmärgiga tulevikus sinna rajada ametlik

supluskoht. Planeeritav tegevus ei tohi põhjustada

supluskoha ja suplusvee kvaliteedinõuetele

mittevastavust.

2. Siseministeerium

09.05.2025 (EIS) ja e-kirjad

registreeritud

nr 13-3/1866-1 ja 13-3/1866-2

Kooskõlastatud märkusteta.

Palutud arvestada riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel

Siseministeeriumi poolt 10.03.2025 saadetud kirjas nr

13-4/4-6 esitatud seisukohti ning Siseministeeriumi

haldusala asutuste tagasisidet ja ettepanekuid. Samuti

Päästeameti poolt välja toodud hädaolukordadeks

valmisoleku küsimused.

Teadmiseks võetud.

Riigi eriplaneeringu koostamine viiakse läbi

koostöös ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi planeering käsitleb.

3. Viru-Nigula Vallavalitsus

(arvamus)

09.05.2025 e-kiri registreeritud

nr 2-2/1758-2

Vastavuses Viru-Nigula Vallavolikogu 31.10.2024

protokollilise otsusega (väljavõte lisatud) on

Viru-Nigula vallavalitsus valmis Viru-Nigula valda

puudutavas osas konstruktiivseks koostööks seoses

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga 600 MW

Teadmiseks võetud.

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks

ning järgnevates riigi eriplaneeringu koostamise

faasides.

4. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

09.05.2025 e-kiri registreeritud

nr 13-3/1893-1

Kooskõlastatud märkustega:

a) juhul kui tuumaelektrijaama arendamise ja selle

edasise kasutusega kaalutakse elektrijaama

jahutusvee võtmist intensiivsematelt

kalapüügialadelt, nt püügiruudult 78, siis on oluline

arvestada strateegilise keskkonnamõju hindamisel

ning eriplaneeringu koostamisel seal püüdvate

kalurite vajadustega ning kalandusele kaasnevate

mõjudega.

b) pidades silmas kavandatava arenduse mastaapust

ning selle eeldatavat olulist mõju kohalikul ja

piirkondlikul tasandil peame algatatava strateegilise

keskkonnamõju hindamise juures kindlasti

vajalikuks tuumaelektrijaama rajamisega kaasneva

mõju hindamist regionaalarengule. Soovitame siin

muuhulgas lähtuda Riigikantselei ja

Justiitsministeeriumi mõju hindamise metoodika

kontrollküsimustikust mõjude osas

regionaalarengule, sh linna-, maa- ja

rannapiirkondadele (küsimustiku 9. mõjuvaldkond).

Teadmiseks võetud.

Riigi eriplaneeringu koostamine viiakse läbi

koostöös ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi planeering käsitleb. Samuti kaasatakse

riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse Riigikogu,

planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused,

isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada,

isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku

tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused,

kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi

eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid

ühendava organisatsiooni kaudu. Planeeringu

koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu

elluviimisega kaasnevaid asjakohasid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

5. Lüganuse Vallavalitsus

(arvamus) 12.05.2025 e-kiri

registreeritud nr 13-3/1894-1

Lüganuse KOV-i puhul siis on jällegi heaks

tavaks, et sellise olulise objekti puhul annab

arvamuse KOV volikogu.

Teadmiseks võetud.

Oleme kavandanud selle punkti 29. mail

toimuvale volikogu korralisele istungile.

Riigi eriplaneeringu koostamisse eelvaliku

tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on

avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud,

samuti isikud ja asutused, kellel võib olla

põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu

elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava

organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse

volikogu arvamusega arvestatakse võimalusel

planeeringulahenduse koostamise protsessis.

6. Eesti Roheline Liikumine,

Eestimaa Looduse Fond ja

Päästame Eesti Metsad

(arvamus)

12.05.2025 e-kiri registreeritud

nr 13-3/1895-1

Konkreetsemad ettepanekud:

A) teeme ettepaneku Vabariigi Valitsuse

korralduse „600 MW elektrilise võimsusega

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu punkt

2 esimesse lausesse lisada: „Riigi eriplaneeringu

eesmärk on 600 MW elektrilise võimsusega

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku

taristu rajamise otstarbekuse ja sobivuse

kaalumine ning kavandamine ning ühendamine

olemasoleva võrguga.“

A) mitte arvestatud – sellele küsimusele vastas

TET lõpparuandes 33 : „Tuginedes tuumaenergia

töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud

analüüsidele ja IAEA tuumaenergia kasutuselevõtu

taristu ülevaatemissiooni (INIR) käigus saadud

tagasisidele, on tuumaenergia töörühma

järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis

on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne

planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori

investeeringud), poliitiline ning rahva toetus.

Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050.

aasta kliimaeesmärkide täitmist ja

varustuskindluse tagamist.“

33 Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis - lõpparuanne

B) kui eelnevat ettepanekut ei arvestata, teeme

ettepaneku eelnõusse lisada selge viide, millise

otsuse alusel planeering algatatakse, st kust

tuleneb, et on otsustatud, et Eestisse 600 MW

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam ja selle

toimimiseks vajalik taristu rajatakse.

C) teeme ka ettepaneku punkt 2 alla tuumajaama

toimimiseks vajaliku eelduslikult kavandatava

taristu nimistusse lisada selgelt „kasutatud

tuumkütuse lõppladustuspaik“.

B) teadmiseks võetud/selgitatud – tuumajaama

REP algatatakse PlanS § 28 lg 1 alusel, Vabariigi

Valitsuse korraldusega, täpsemalt selgitatud eelnõu

seletuskirja punktis 3. Ühtlasi on õiguslik alus

märgitud Vabariigi Valitsuse korralduse andmise

alusena korralduse preambulis.

C) arvestatud – seletuskirja punkti 7.3 on lisatud

selgitus lõppladustuspaiga rajamise kohta.

7. Kliimaministeerium

13.05.2025 (EIS)

Kooskõlastab korralduse eelnõu.

Juhiti veel kord tähelepanu asjaolule, et Vabariigi

Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97

Riigitee 1 Haljala-Kukruse vahelise teelõigu 2+2

ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu

koostamise eesmärk on luua TEN-T üldvõrgustiku

maanteede nõuetele vastavad tingimused liikluse

teenindamiseks ja ohutuse tagamiseks. Kavandatava

tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu ning Haljala-

Kukruse vahelise teelõigu riigi eriplaneeringu

planeeringualad kattuvad Lüganuse vallas. Paluti

tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu koostamisel

arvestada juba algatatud riigi eriplaneeringuga.

Teadmiseks võetud.

Riigi eriplaneeringu koostamisel arvestatakse

koostamisel olevate teiste riigi eriplaneeringutega.

8. Haridus- ja

Teadusministeerium

13.05.2025 (EIS)

Kooskõlastab eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud.

EELNÕU

13.05.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel:

1. Algatada 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle

toimimiseks vajaliku taristu kavandamine ning ühendamine olemasoleva võrguga.

Tuumaelektrijaama rajamine aitab Eestis tagada vähese süsinikuheitega elektrienergia

baaskoormuse varustuskindluse. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelduslikult järgmised

ehitised: (kood 12512) energeetikatööstuse hoone, (kood 12749) muu erihoone, (kood 22142)

110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam,

(kood 22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis ning muud tuumaelektrijaama

toimimiseks vajalikud rajatised.

3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula

vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas ning Ida-Viru

maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas ning mereala Kunda lahest

Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km2. Planeeringuala asukoht ja piir

on esitatud korralduse lisas.

4. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teavitada avalikkust 600 MW elektrilise

võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28

lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse

veebilehel.

6. 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa Planeeringuala asukoht ja piir

Vabariigi Valitsuse korraldus „600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir