Taotlus

1

EELNÕU

KÄSKKIRI

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest

Riigieelarve seaduse § 58 lõigete 1¹ ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli

2014. aasta määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud

vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹:

eraldada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservist Kliimaministeeriumi

valitsemisalale Avaandmete direktiivi ülevõtmiseks 440 000 eurot investeeringuteks

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele ning 450 000 eurot investeeringuteks

Transpordiametile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist rahade eraldamiseks

Kliimaministeeriumi avaandmete avalikustamiseks

1. Sissejuhatus

1.1. Kliimaministeerium taotleb riigieelarve seaduse § 58 lõike 11 alusel ning kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite

eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbeliste vahendite reservist Kliimaministeeriumi valitsemisalale kokku 890 000 euro

eraldamist investeeringuteks, mis jaotub 440 000 eurot infotehnoloogiliste lahenduste

arendamiseks Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) ning 450 000

eurot infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks Transpordiametile (TRAM).

Investeeringute eesmärk on Avaliku teabe seaduse rakendamiseks avalikustada

avaandmeid masinloetavalt rakendusliidese (API) kaudu või asjakohasel juhul

hulgiallalaaditavalt. Tegevuste tulemusena tehakse kättesaadavaks uued avaandmete

teenused ning hoitakse edaspidi kokku KEMITi riigieelarvelisi taristu ja tarkvara

litsentside ülalpidamiskulusid suurusjärgus 200 000 eurot aastas.

1.2. Taotluse ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi andmehalduse juht Hendrik Hundt

([email protected]; +372 56656464).

2. Taotluse sisu

Vabariigi Valitsuse 11.04.2024 istungil otsustati Kliimaministeeriumile Avaandmete direktiivi

ülevõtmise tegevusteks rahastamise vahendid sihtotstarbelisse reservi. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse otsusele taotleme 2024. aastast ülekantavatest ja 2025. aastaks reservi suunatud

vahenditest 890 000 eurot järgmisteks tegevusteks:

Valitsemisala Asutus Tegevus Summa

KLIM KEMIT Oracle taakvara andmebaasi litsentsiga avalikustatud teenuste

asendamine API ning WMS/WFS ruumiandmeteenustega

150 000 €

KLIM KEMIT Ehitisregistris energiamärgise avaandmete avalikustamine ja

kvaliteedi parandamine

70 000 €

KLIM KEMIT Ehitisregistris veevõtukohtade avaandmete avalikustamine ja

kvaliteedi parandamine

100 000€

KLIM KEMIT Ehitisregistrisse ja Kultuurimälestiste registrisse kantud ehitiste

andmete seostamine ning avaandmetena avalikustamine

120 000 €

KLIM TRAM Määrus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite lennupiirangute

avaandmete avaldamine masintöödeldaval kujul

300 000 €

KLIM TRAM Jalg- ja rattateede ning jalgrattateede andmehõive 150 000 €

Summa 890 000 €

Kõik summad on arvestatud käibemaksuta.

Selgitus taotletava summa üksikasjaliku arvestuse ja investeeringute jaotumise kohta:

Oracle taakvara andmebaasi litsentsiga avalikustatud teenuste asendamine API ning

WMS/WFS ruumiandmeteenustega

Arendustöö on prioriteet, et saaks aegunud Oracle andmebaasi taakvara (legacy) platvormil

andmete avalikustamisest loobuda ja arendada uued avaandmete andmeteenused. Arendustöö

tulemusena saavutatakse oluline rahaline kokkuhoid litsentsitasudelt ning KEMIT serveri

taristu ülalpidamisest suurusjärgus 200 000 eurot aastas.

Oracle litsentsi põhisel andmebaasil töötavad andmete avalikustamise teenused töötavad vanal

operatsioonisüsteemil (Linux RedHat 3, end-of-life Oct 31, 2010), millel puuduvad tugi – ja

turvauuendused, mis omakorda tähendab, et parandamata nõrkuseid on võimalik küberturbe

korral ära kasutada andmete või teenuse rikkumiseks.

Tegevuse käigus asendatakse andmete avalike vaadete teenused Euroopa Komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2023/138 väärtuslike andmestike kategooriates looduskaitse ja

bioloogiline mitmekesisus, vesi, heited ning jäätmed andmestikel. Investeeringute tulemusena

lõpetatakse Oracle taakvaral töötavad andmete avalikustamise teenused ja tagatakse edaspidi

andmete avalikustamine tänapäevaste ruumiandmeteenuste ning asjakohasel juhul andmete

hulgiallalaadimise vaadetega keskkonnateabe avalikustamise keskses veebilehes

Keskkonnaportaal.

Investeering võimaldab loobuda Oracle taakvara (legacy) litsentsist alates oktoober 2025 ning

saavutada märkimisväärne iga aastane KEMIT majanduskulude kokkuhoid.

Taotletavad vahendid jaotuvad järgmiselt:

KEMITi infotehnoloogiliste lahenduste investeeringuteks 150 000 eurot olemasolevate

raamhangetega kaetud arendustöödeks Keskkonnaportaalis ning KEMITi geoserverist

väärtuslike andmete kategooriate Kaitsealused kohad (I), Bio-geograafilised piirkonnad (III),

Keskkonnaseirerajatised (III), Liikide jaotumine (III), Heited ning Vesi avaandmete

avalikustamine:

• seirejaamad,

• vääriselupaigad,

• rahvusvahelised alad,

• põhjaveehaarded,

• pinnaveehaarded,

• reoveekogumisalad,

• reoveepuhastid,

• heitveelaskmed,

• jääkreostusobjektid,

• kaadamisalad,

• veekogumid,

• põhjaveekogumid,

• paisud,

• metsatoetusalad.

Ehitisregistris energiamärgise avaandmete avalikustamine ning märgiste andmete

kvaliteedi parandamine

Vastavalt EL hoonete energiatõhususe direktiivile 2024/1275 peavad energiamärgiste andmed

olema avalikud ning lihtsasti kättesaadavad. Andmebaasi tuleb laadida kogu energiamärgis,

sealhulgas kõik hoone energiatõhususe arvutamiseks vajalikud andmed. Energiamärgise

tulemuste ning lähteandmete dokumendid peavad olema avalikud. Salvestatud andmed peavad

olema masinloetavad ja kättesaadavad asjakohase digiliidese kaudu.

Arenduse eesmärk on tagada energiamärgiste avaandmete avalikustamine, tagades kõigi

energiamärgise arvutamiseks vajalike andmete kättesaadavus. Lisaks parandatakse

energiamärgise andemete kvaliteeti läbi energiamärgise kehtivuse kuvamise arenduse.

Eraldatavate vahendite abil realiseeritakse Ehitisregistris:

1. Energiamärgise arvutamiseks vajalike andmete kuvamise ja avalikustamise lahenduse.

2. Uute ja olemasolevate energiamärgiste kehtivuse arenduse, mille tulemusena energiamärgiste

kehtivus on määratud ja ehitise ja märgise andmestikus kuvatud.

Arendustöödeks on olemas kehtiv raamleping (RHR 255236) ja realiseerimiseks on olemas

raamipartneritest arendusmeeskonnad (Tietoevry Estonia AS, Datel AS või Finest AS).

Taotletavad vahendid jaotuvad KEMITi investeeringuteks järgmiselt:

- energiamärgiste avaandmete korrastamise ning kuvamise arendus 30 000 eurot.

- energiamärgiste andmete kvaliteedi parendamine 40 000 eurot.

Ehitisregistris veevõtukohtade avaandmete avalikustamine ja kvaliteedi parandamine

Investeeringud veevõtukohtade avaandmete avalikustamise ning kvaliteedi parandamisesse on

vajalikud aegade jooksul registrisse kantud andmete ühtlustamiseks ning kvaliteetse

avaandmete teenusena avalikustamiseks.

2023-24. aastal teostati kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtetega veevõtukohtade andmekorje

ning selle alusel teostatakse Ehitisregistris andmeparandused. Massimpordiga kantakse

registrisse need veevõtukohad, mis on võrreldes praeguse andmestikuga veel registrist puudu

(välistatakse topeltkanded) ning luuakse Ohutuse kaardikiht koos kõikide teadaolevate

veevõtukohtadega. Andmed on oluliseks kasutamiseks Päästeameti töös ja ehitusdokumentide

menetlemisprotsessis.

Arendustöödeks on olemas kehtiv raamleping (RHR 255236) ja realiseerimiseks on olemas

raamipartneritest arendusmeeskonnad (Tietoevry Estonia AS, Datel AS või Finest AS).

Taotletavad vahendid jaotuvad KEMITi investeeringuteks järgmiselt:

1. Ehitisregistrist puuduvate veevõtukohtade import 40 000 eurot.

2. Ehitisregistrisse kantud veevõtukohtade andmeparandused, nende kuvamine ehitisregistri

Ohutuse kaardikihil ja andmete avalikustamine 30 000 eurot.

3. Ehitisregistris menetletavate veevõtukohti puudutavate vormide lihtsustamine, sisestatavate

andmete täpsustamine ja andmeväljade kontrollide lisamine, et seeläbi tõsta andmekvaliteeti

30 000 eurot.

Ehitisregistrisse ja Kultuurimälestiste registrisse kantud ehitiste andmete seostamine ning

avaandmetena avalikustamine

Ehitisregistri ja Kultuurimälestiste registri ehitistega seotud andmeid kogutakse erinevates

süsteemides ning andmevahetus registrite vahel on puudulik. Andmed on küll avalikult

kättesaadavad, kuid andmete masinloetaval kujul kättesaadavus ning ristkasutus on praegu

minimaalne, teabe kogumine erinevatest allikatest aeganõudev ning eeldab palju n.ö käsitööd.

Andmete siire Ehitisregistrisse ja seal kasutatavaks muutmine annab võimaluse muuta avalikke

teenuseid tõhusamaks ja andmepõhisemaks (nt toetuseid paremini sihtida), samuti kasutajatele

mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks.

Riikliku kultuuripärandi andmesiire puudutab ca 5400 ehitismälestise ja ligi 7000

muinsuskaitseala hoonega seotud andmeid. Muinsuskaitseamet on lõpule jõudmas

muinsuskaitsealade regulatsioonide uuendamise ehk kaitsekordade koostamisega.

Kaitsekordadega kehtestatakse mitmeid täiendavaid kultuuripärandi kitsenduste ja

leevendustega seotud andmeid (näiteks hoonete kaitsekategooriad ning kategooriast lähtuvad

nõuded, erinevad leevenduste ja piirangute alad jms). Need andmed, ehkki kehtestatud, ei ole

täna nähtavad ei kultuurimälestiste registris ega Ehitisregistris ning ei ole ka mujalt

kättesaadavad masinaloetaval kujul. Samas on väga oluline, et riik ja omanikud saaksid nendest

lähtuvalt oma tegevusi kavandada.

Kultuuriväärtusega ehitiste avalikult kättesaadavad seostatud andmed on vajalikud erinevatel

põhjustel - esimeses järjekorras kaitsealuste ehitiste säilimise tagamiseks (st olulised

omanikule, projekteerijatele jt konsultantidele, kohaliku omavalitsuse ja riigi ametnikele

nõustamise ja menetluste läbiviimiseks), aga ka riiklike toetusmeetmete väljatöötamiseks,

sealhulgas energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks (et ka kaitsealustel ehitistel saaks

energiatõhusust suurendada võimalikus ulatuses). Näiteks on hoonete energiatõhususe

direktiividega riigile seatud kohustus koostada renoveerimiskava, toetades kõige madalama

energiaklassiga hoonete renoveerimist, seades samas erandid võimalike tegevuste osas

kultuuriväärtusega hoonetele. Täna puudub ülevaade kui palju selliseid hooneid on ning kuidas

nendega saab ja tuleb renoveerimiskava koostamisel arvestada.

Andmete saamiseks tuleb praegu pöörduda Muinsuskaitseameti poole, kes vajalikke andmeid

käsitööna analüüsib ja otsib. Investeeringutega tehakse vajalikud andmeparandused, et

registrite andmed oleksid ristkasutatavad ja avaandmetena masinloetavad. Lisaks luuakse

seniselt punkttähistuselt mälestise hoone ruumikuju tähistamisele, mis toob suurema selguse

millised hooned või hooneosad on riikliku kaitse all ja millised mitte.

Projekti käigus loodav avaandmete teenus panustab samaaegselt kahte hoonete

renoveerimisega tegelevase teadusarendusprojekti LIFE IP BuildEST ja LIFE heritageHOME.

Mõlema projekti ühine eesmärk on luua EHRi “minu ehitised” teenuse arendusena hoone

renoveerimise pass, st igale hoonele samm-sammulise renoveerimise teekaart. Arendustööde

tulemusena kuvatakse EHRis kultuuripärandi hoonete juures infot hoone kaitsestaatuse kohta

(mälestis, muinsuskaitseala A-, B-, C-hoone) kui ka piirangutest (nt asub mälestise või

muinsuskaitseala kaitsevööndis, asub ajaloolisel haljasalal või arheoloogiaalal jms), aga ka

hoone erinevast staatusest tulenevatest nõuetest renoveerimisel.

Taotletavad vahendid jaotuvad KEMITi investeeringuteks järgmiselt:

Ehitisregistri kehtivate andmete vaate täiendamine 20 000 eurot.

Dokumentide vormide täiendamine (koos kontrollpäringu käivitamisega) 60 000 eurot.

Avaandmete otsingute täiendamine 20 000 eurot.

Uue avaandmete kaardikihi lisamine 20 000 eurot.

Määrus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite lennupiirangute avaandmete

avaldamine masintöödeldaval kujul

Määrus (EL) 2019/947 järgi kui liikmesriigid määravad kindlaks mehitamata õhusõidukite

süsteemide geograafilised piirkonnad, siis peab tagama geoteadlikkuse eesmärgil, et

geograafilisi piirkondi käsitlev teave, sealhulgas nende kehtivusaeg, avaldatakse ühises

ainulaadses digitaalses vormis.

Eesti peab avaldama teabe mehitamata õhusõidukite jaoks vajalike lennupiirangute kohta

masintöödeldaval kujul. Lisaks peab see teave olema avaldatud reaalajas, et võimaldada ajutisi

piiranguid. Hetkel seda nõuet ei täideta. Alalised alad avaldatakse Riigi Teatajas

(https://www.riigiteataja.ee/akt/326082022001), kujul millist keskmine droonipiloot ei ole

suuteline mõistma. Ajutised piirangud avaldatakse Transpordiameti kodulehel ja/või ühe

eraettevõtte portaalis, kuid see kipub täna võtma vähemasti 72h. Vajadus enamus ajutiste

piirangute jaoks on kehtestada ja avaldada kohe ja need ei kehti enamasti üle mõne tunni.

Praegune lahendus olukord ei sobi nii riigile kui ka droonide käitajatele.

Investeering on seotud riigikaitse ning sisejulgeolekuga, kuna üldiselt teistest liikmesriikides

kasutusel olevad lahendused on kesksed single source of truth teenused ning võimaldavad

paremini droone tõrjuda, seirata jne. Eesmärk on esimeses järgus realiseerida määrusest

tulenevate nõuete täitmiseks olulised baasfunktsionaalsused, kasutades selleks tarkvara

karbitoodet. Sõltuvalt hangitavast lahendusest ja partnerist on avaandmete teenuse loomisel

arvestatud rakenduse integratsiooni, lokaliseerimise ning kahe aastase perioodi

litsentsikuludega.

Teenuse ülalpidamiskulud, mis jäävad väljaspoole litsentsi, on piisavalt väiksed, et neid on

võimalik katta TRAMi infotehnoloogia ja lennunduse valdkonna olemasolevatest vahendistest.

Lahenduse haldamine ja kasutamine peale esmast integratsiooni ei vaja täiendavat tööjõudu,

kuna vähendab senist töömahtu ning lihtsustab tööprotsesse.

Avaandmete teenuse arendamisest tuleneb ajaline ning rahaline kokkuhoid mehitamata

õhusõidukite (nt PPA, PäA tegevuses ) käitamise lihtsustamisest. Peale süsteemi

kasutuselevõttu on lennundusseaduses nimetatud riigiasutusel võimalus kehtestada

lennupiirangud koheselt ilma etteteatamata, mis lihtsustab nii päästesündmuste lahendamist kui

ka kui ka võimaldab MÕSe kasutada olukordades, kus see tänu ajakulukale protseduurile ei ole

hetkel võimalik. Hinnanguliselt võiks see hoida kõigi riigiametite peale kokku täiendavalt

vähemalt ühe täistöökoha ning vähendada bürokraatiat olulisel määral.

Lisaks paraneb üldine lennuohutuse tase, kuna õhuruumi kasutajad on paremini teadlikud

õhuruumis kehtivatest piirangutest ning neid on lihtsam jälgida.

Taotletavad vahendid jaotuvad Transpordiameti investeeringuteks järgmiselt:

Tarkvaralitsentsi hankimine (Turu-uuringul põhinev hind kaheks aastaks) 150 000 eurot.

Tarkvara esmane integratsioon ja liidestused 150 000 eurot.

Tarkvara esmaste integratsioonide ja juurutamise kulud on hinnatud varasemal kogemusel

lennunduse arendustes mahus 1750 töötundi, hangitava teenuse hinnatasemega 85€ tund

(peamised vajadused: X-tee liidestus, EANS süsteemidega liidestus, TARA kasutuselevõtt).

Jalg- ja rattateede ning jalgrattateede andmehõive

Lähtuvalt ITS direktiivist ja selle alusel kehtestatud MMTIS määrusest, tuleb rattateede kiht ja

võrgustik avaldada ühtses juurdepääsupunktis. Jalgrattaga liiklemiseks sobivate teekondade ja

teede info Teeregistris on puudulik. Täiendavalt on olemas ETAK jooned, mis on madala

kvaliteediga ning juhusliku kaetusega (nt tuletatud ortofotodelt). Korrastatud andmed on

vajalikud liikuvus- kui ka rattastrateegiate väljatöötamisel kui ka strateegiate rakendamisel.

2019 aastal tehti suuremahuline andmekorje kohalike teede osas. Kergliiklusteede andmehõive

projekt on väiksemas mahus jätkutegevused kergliiklusega seotud avaandmete

arendamistöödeks:

• Kergliiklusteede ruumiline kujundamine Eesti topograafia andmekogu, teeregistri ja

välitööde käigus kogutud andmete pealt. Oluline selleks, et oleks olemas teed ja aadress-

süsteem, kuhu külge andmeid korjata. Määratakse kergliiklusteede funktsioon/liik vastavalt

kehtivale liikluskorraldusele.

• Loodud ja kogutud andmed vormistatakse KOVide kaupa andmepakettideks, et KOVid

saaks neid üle vaadata/kinnitada ja esitada teeregistrisse kandmiseks.

• Lõplik andmete teeregistrisse kandmine ja selle tulemusena kergliiklusteede andmete

korrastamine. Korrastatud andmed kuvatakse lisaks teeregistrile välja ka Maa-ameti X-gis

teeregistri teemakaardil (eraldi joonelaadi ja värviga, et neid saaks sõiduteedest eraldada).

Teeregistrist on võimalik API kaudu andmeid saada ning andmed tehakse ka kättesaadavaks

Eesti avaandmete teabevärava vahendusel.

Projekt teostatakse etapiviisiliselt:

I etapp: Metoodika loomine;

II etapp: Jalg- ja jalgrattateede ning jalgrattateede, jalgrattaradade info ja ruumikujude

kogumine (kameraalne, ortofotodelt ja osaliselt läbi sõita);

III etapp: NAPi avaldamise jaoks teeregistri arendused;

IV etapp: Andmete teeregistrisse kandmine ning avaandmetena avalikustamine;

Ajagraafik: IV kv 2026 andmestik kogutud ja arendused tehtud (rahalised tegevused), 2027

jooksul kantakse andmed teeregistrisse (eeldab KOV nõusolekut iga tee kohta, isegi kui andmed

on juba olemas).

Andmehõive projekti hind on tuletatud sarnase 2019. a teostatud andmekorje töö põhjal ning

juurde on arvestatud viimase 5 aasta THI.

Taotletavad vahendid jaotuvad Transpordiameti investeeringuteks järgmiselt:

Jalg- ja jalgrattateede ning jalgrattateede andmehõiveks ja arendustöödeks 150 000 eurot.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Meie 15.05.2025 nr 1-4/25/2276

Taotlus Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest

reservist vahendite eraldamiseks

Kliimaministeeriumi avaandmete avalikustamiseks

Kliimaministeerium taotleb riigieelarve seaduse § 58 lõike 11 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja

eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste

vahendite reservist Kliimaministeeriumi valitsemisalale Avaandmete direktiivi ülevõtmiseks

440 000 euro eraldamist investeeringuteks Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele

ning 450 000 euro eraldamist investeeringuteks Transpordiametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt Kuldar Leis

energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister

Lisad: Seletuskiri VV sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks avaandmed

Rahandusministri käskkirja eelnõu

Hendrik Hundt, 626 4073

[email protected]