Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 115-25/293030

Otsuse kuupäev 19.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Olympus Estonia OÜ vaidlustus sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum riigihankes „Painduvate endoskoopide pesuri

ostmine“ (viitenumbriga 293030)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Olympus Estonia OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Hankija, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kolmas isik, Osaühing Balti Intermed

RESOLUTSIOON

Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 8, § 192 lg 3 p-i 5 ja § 198 lg 51 alusel

1) Jätta aktsiaseltsi Olympus Estonia OÜ vaidlustus läbi vaatamata.

2) Mõista sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Olympus Estonia OÜ kasuks välja

esindaja kulud 1 927,50 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud

kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud

edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.03.2025 alustas sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi ka Hankija) avatud

hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Painduvate endoskoopide pesuri

ostmine“ (viitenumbriga 293030) (edaspidi Riigihange).

2. 08.05.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Olympus Estonia OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada vastavaks

ja edukaks Osaühingu Balti Intermed pakkumus, kvalifitseerida ja jätta Osaühing Balti Intermed

kõrvaldamata (Hankija 24.04.2025 ja 28.04.2025 otsused).

3. 14.05.2025 kirjaga nr 6.6-1/3691-1 teavitas Hankija vaidlustuskomisjoni, et on Riigihanke

menetluse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks tunnistanud (otsus

2 (3)

14.05.2025 nr 1.5-2/30-V3, edaspidi Otsus). Otsust on Hankija põhjendanud järgmiselt:

„ Pakkumuste esitamise tähtajaks, 24.04.2025. a, esitati e-riigihangete keskkonda kaks pakkumust

– Balti Intermed OÜ (registrikood 10170298) ja Olympus Estonia OÜ (registrikood 10951954).

28.04.2025. a korraldusega tunnistati edukaks Balti Intermed OÜ poolt esitatud pakkumus.

Vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 kui hankijal esineb põhjendatud vajadus, on

hankijal õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks. Hankija leiab, et käesolevas riigihankes tuleb

hankemenetlus tunnistada kehtetuks, kuna on selgunud, et esineb vajadus hankelepingu eseme

tingimusi muuta.

Nimelt on riigihanke alusdokumendi lisa 1 (Tehniline kirjeldus) punktis 1 seatud tingimuseks, et

pakutav seade peab olema eestlaetav ja –tühjendatav, püstine ja kahekambriline. Painduvate

endoskoopide pesureid toodetakse ka pealtlaetavate- ja –tühjendatavatena. Hankija ravitöös ei

oma tähtsust, kas seade on eest- või pealtlaetav. Hankija ruumid ja tööprotsessid võimaldavad

töötada mõlemat tüüpi pesuritega. RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile

ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt

põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Hankija leiab, et käesoleva hanke

tehniline kirjeldus on koostatud liigselt kitsendavalt, mis ei võimalda avada riigihanget

konkurentsile ja kasutada ära turul olemasolevat konkurentsi. Lisaks, riigihangete korraldamise

üldpõhimõtteks (RHS § 3 lg 5) on, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt ja sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Jättes

hankelt kõrvale hankija vajadusi täiel määral rahuldavad kvaliteetsed pealtlaetavad seadmed, ei

saa hankija kasutada ära turul olemasolevat tegelikku konkurentsi sama funktsiooni täitvate

seadmete vahel ega sõlmida hankelepingut parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

Kuna hankija vajadust painduvate endoskoopide pesemiseks rahuldavad samavõrra hästi nii eest-

kui pealtlaetavad pesurid, esineb vajadus hankelepingu eseme kirjeldust muuta ja seada

tingimuseks, et pesur võib olla nii eest- kui pealtlaetav kui –tühjendatav. Kuna hankemenetluses

on pakkumused juba esitatud, ei ole hankijal võimalik hankedokumendis olevat puudust

parandada ilma hankemenetlust kehtetuks tunnistamata.

Arvestades eeltoodut ning tuginedes riigihangete seaduse § 73 lõige 3 punktile 6 tunnistab hankija

riigihankemenetluse „Painduvate endoskoopide pesuri ostmine“ (viitenumber 293030) kehtetuks

eeltoodud põhjendatud vajaduse tõttu.“

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

4. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3

sätestatud alused.

RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle

oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks

või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud.

Kuna Hankija on Otsusega tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks, esineb RHS § 192 lg 3 p-

is 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks.

5. Vaidlustusmenetluse kulud

5.1. Riigilõiv

Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5

alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu 640 eurot tagastamise taotlus

tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12.

5.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud

5.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1

punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse

3 (3)

kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma

otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu

ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud

riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud

tingitud vaidlustuse esitamisest.

Seega Vaidlustajal on õigus lepingulise esindaja kulude välja mõistmisele vaid juhul, kui Riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest.

5.2.2. Kulude välja mõistmiseks hindab vaidlustuskomisjon üksnes seda, kas Otsuse põhjendused

on piisavalt veenvad järeldamaks, et Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud

vaidlustuse esitamisest.

Otsuse põhjendustest tulenevalt on Riigihanke menetlus kehtetuks tunnistatud, sest Hankija on

asunud seisukohale, et kuigi ta on Riigihankes nõudnud eestlaetavat ja –tühjendatavat, püstist ja

kahekambrilist seadet, soovib ta ka pealtlaetavat- ja –tühjendatavat seadet. Otsuses on Hankija

selgitanud, et tema ravitöös ei oma tähtsust, kas seade on eest- või pealtlaetav. Hankija ruumid ja

tööprotsessid võimaldavad töötada mõlemat tüüpi pesuritega.

08.04.2025 vastas Hankija küsimusele Kas võib pakkuda seadet, mis on pealtlaetav, -tühjendatav ja

mille läbipaistev uks avaneb jalgpeadaaliga? Ei.1

29.04.2025 on Hankija saatnud pakkujatele järgmise teavituse:

„1. hankekomisjoni 24.04.2025 otsusega tunnistati vastavateks Balti Intermed OÜ ja Olympus

Estonia OÜ poolt esitatud pakkumused;

2. sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum valdkonnajuhi 28.04.2025 korraldusega nr 1.5-2/24-V3

tunnistati edukaks maksumuselt soodsaim, Balti Intermed OÜ poolt esitatud, pakkumus

kogumaksumusega 39 500.- eurot ilma käibemaksuta;

3. hankekomisjoni 28.04.2025 otsusega jätta Balti Intermed OÜ riigihankest kõrvaldamata, kuna

pakkujal puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise alused.“

Vaidlustuskomisjonile pole usutav, et Otsus oleks vastu võetud ka siis, kui Vaidlustaja poleks

vaidlustust esitanud. Vaidlustuskomisjoni jaoks pole usutav ka see, et Hankija vajadused muutusid

peale seda, kui Hankija oli eduka pakkumuse esitanud pakkuja välja selgitanud, kontrollinud tal

kõrvaldamise aluste puudumist ja oli jäänud teha veel üks toiming – raamlepingu sõlmimine, kuid

seda takistas vaidlustuse esitamine.

Seega RHS § 198 lg 51 sätestatud koosseis Vaidlustajale esindaja kulude välja mõistmiseks on

täidetud.

5.2.3. 16.05.2025 esitas Vaidlustaja taotluse esindaja kulude välja mõistmiseks summas 1 927,50

eurot (ilma käibemaksuta), 8 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasudega 265 ja 230 eurot

(käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon peab neid Vaidlustaja lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks

ning need tuleb Hankijalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets

1 Sõnumi ID 950789