Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 muutmine

EELNÕU
16.05.2024








KÄSKKIRI

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel teen ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ (muudetud 30.06.2023 käskkirjaga nr 126, 21.01.2024 käskkirjaga nr 8) järgmised muudatused:

1) sõnastan käskkirja punkti 3 järgmiselt:
„3. Tulemus ja näitajad

Tegevuste tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kasvab kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi, mis on omakorda eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses.

Eesmärkide saavutamist ja tegevuste elluviimist mõõdetakse alljärgnevas tabelis esitatud näitajatega, mis on esitatud detailsemalt ka projektide lõikes käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.“;

2) tõstan käskkirja punktist 4 tabeli punkti 3;

3) sõnastan käskkirja punkti 5.2 (muudetud 30.06.2023 käskkirjaga nr 126) järgmiselt:
„5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on elluviija kaasanud partnerid, kes on nimetatud käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.“;

Partnerite abikõlblike kulude katteks antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina käskkirja punktis 15.2 viidatud määruse mõistes.“;

4) sõnastan käskkirja punkti 9 järgmiselt:
„Toetavate tegevuste eelarve on 115 913 448,75 eurot, millest ELi toetus on 90 099 459,99 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 4391 595,62 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel alljärgnevas tabelis toodud jaotuse alusel ning detailsemalt käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.

Eelarve jaotus 2021–2027
Euroopa Liidu osalus
Riiklik kaasfinantseering
Omafinantseering
KOKKU (100%)
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.)
6 139 000 (87,5%)
877 000
(12,5%)

0 (0%)
7 016 000
21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.)
 
58 637 000
(82,5%)
 
8 862 840,5
(12,5%)

3 552 747,2 (5%)


71 052 587,7
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures)
(käskkirja p. 2.3.)
20 851 460 (67,1%)
10 217 734 (32,6%)
215 749 (0,7%)
31 284 943
21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked
(käskkirja p 2.4.)
2 472 000 (77,8%)
706 286
(22,2%)
0
(0%)
3 178 286
KOKKU

 
88 099 460
 
20 663 860,5

3 768 496,2
112 531 816,7

5) asendan käskkirja punktis 15.2 tekstiosa „1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)“;

6) asendan käskkirja lisa „Partnerite nimekiri“ uue lisaga „Projektide nimekiri“;

7) Käskkirja muudatus kehtestatakse alates 10. veebruarist 2023. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister 

 16.05.2025
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmise seletuskiri

1. Sissejuhatus
Käskkirja muudatuste eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Muutmise eesmärk on eelkõige kehtestada uus lisa, et täpsustada struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) kajastatavate projektidega seonduvat infot.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e‑post: [email protected], telefon 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik xx (e-post: xx @mkm.ee).

2. Käskkirja muudatuse sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja muutmise eelnõuga muudetakse käskkirja alljärgnevalt:
Punktiga 1 pealkirjastatakse käskkirja punkti 3 „Tulemus ja näitajad“ ning sõnastatakse punkt ringi, tuues eraldi välja tulemuse ning näitajad ning viidates, et näitajate saavutamine on toodud detailsemalt uues lisas projektide lõikes.
Punktiga 2 tõstetakse käskkirja punktist 4 näitajate tabel punkti 3, kuna tabel pidi kajastuma punktis 3, kuid käskkirja kinnitamisel nihkus tehnilistel põhjustel dokumendihaldussüsteemis vale punkti alla.
Punktiga 3 sõnastatakse käskkirja punkt 5.2 ringi ja lisatakse käskkirja lisas toodud partnerite osas vähese tähtsusega abi andmise säte, mis sisaldus eelmises lisas.
Punktiga 4 muudetakse käskkirja punkti 9 eelarvet ja selle jaotust ning muudetakse tabelis toodud andmeid. EL toetust vähendatakse 2 mln euro võrra, mis suunatakse uue loodava määrusega erialaliitudele, et nende kaudu toetada ettevõtteid mh turu nõuete mõistmisel, partnerite leidmisel ja müügistrateegia väljatöötamisel, edendades nii uuenduslike toodete viimist edukalt rahvusvahelisele turule. Riikliku kaasfinantseeringu maht väheneb 0,3 mln ning omafinantseering 0,12 mln euro võrra.
Punktiga 5 asendatakse vähese tähtsusega abi määruse viide käskkirja muutmise hetkel kehtiva vähese tähtsuse abi määruse viitega.
Punktiga 6 kehtestatakse lisa, milles kajastatakse kõik toetust saavad projektid ning nimetatakse olemasolevad ja uued partnerid ning täpsustatakse projektidega seonduvat, sh esitades näitajate saavutusmäärad projektide lõikes.
Erialaliitude arendusnõunike projektide kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga
Tegevused on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumide ja ‑metoodikaga vastavalt ühendmääruse §-le 7.

Projekti kooskõla hinnati Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021–2027 rakenduskava seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023) dokumendi „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ alusel (edaspidi valikukriteeriumid).

3.1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Projektid on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, TAIE arengukava ja Tööstuspoliitika 2035 eesmärkidega. Projektid panustavad enim teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavasse 2021–2035 (TAIE), lähtuvad selle eesmärkidest ​ja adresseerivad nende saavutamise ees tuvastatud peamisi takistusi. Valdkonna ekspertidena viivad arendusnõunikud ellu vastavaid tegevusi ja arendusi, mis arvestavad TAIE strateegiliste eesmärkide täitmisel vastavate erialaliitude liikmete võimekustega ja eesmärkidega, sh liikmete innovatsiooni- ja selle absorptsiooni võimekustega, pakkudes välja ka asjakohased viisid tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. TAIE arengukavaga seotust on eraldi hinnatud ka arendusnõunike hindamismetoodika kriteeriumis 1.1 „Arendusnõuniku tegevuskava mõju TAIE tegevuskava eesmärkidele“. Samuti on kriteeriumis 2 hinnatud arendusnõunikule seatud tulemusmõõdikute saavutamist, mis samuti haakub seirekomisjoni kriteeriumi 3.1 hindamisega.

3.2. Projekti põhjendatus

Projektid adresseerivad kasutamata arenguvõimalusi (TAI-mahukus) Eesti ettevõtete seas teadmusmahukuse ja seeläbi konkurentsivõimelisuse kasvatamise osas. Projektide sekkumisloogika on arusaadav ja mõjusus vastab sihtrühma võimekusele projektis osalemisel ning selle tulemuste kasutusele võtmisel. Näiteks kuulub osa arendusnõunike ülesannete hulka kuulub ettevõtete nõustamine ja innovatsiooniseire, sektoriteülese ja rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning panustamine valdkondlike strateegiate koostamisse ja poliitikakujundusse. Projektide tegevuskavas ette nähtud tegevused tagavad väljundite ja tulemuste kestlikkuse pärast projekti lõppu.

Ajakavad on  realistlikud ja asjakohased. Liitudega võrgustamist ja ühistegevusi on samuti tähtsustatud rakenduskavas.

Projektide põhjendatuse hindamine kajastub arendusnõunike hindamismetoodika kriteeriumis 1.2, milles on EIS hinnanud arendusnõuniku kaudu loodavat väärtust taotlejale, mille kaudu hinnati ka projekti põhjendatust.

3.3. Projekti kuluefektiivsus

Arendusnõunike kulu toetamine on kuluefektiivne ja mõistlik viis planeeritud väljundite saavutamiseks. Projektides tuleb tagada ka omafinantseering, mis jääb ca 25-50% juurde.

Koos arendusnõunike loodava väärtusega (arendusnõunike hindamismetoodika alakriteerium 1.2) hinnati muu hulgas ka projekti kuluefektiivsust ning analüüsiti, kas arendusnõuniku kasutatavad vahendid on kooskõlas projekti tegevuste ja väljunditega ning proportsionaalsed tehtava tööga.

3.4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia

Toetatud erialaliitude näol on tegemist valdavalt pikaajaliselt tegutsenud, tuntud ja laia esindatust omavate haruorganisatsioonidega.

Hinnang taotleja suutlikkusele anti vastavalt arendusnõunike hindamismetoodika valikukriteeriumite punktile 3 „Taotleja või taotleja ettevõtete finantsseisundi piisavus omafinantseeringu katmiseks“, sealhulgas projektiga seotud osapoolte finantsseisundile. Kuna sihtgrupiks olid erialaliidud, on tagatud ka vastav kompetents – erialaliidud on oma valdkonnas tegutsenud aastaid ning tunnevad hästi sektori ettevõtteid.

3.5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Projektid on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga. Toetatud erialaliitude näol on tegemist Eestis pikaajaliselt tegutsenud, tugevate ja laia esindatust omavate haruorganisatsioonidega. Liidud koondavad eri soost ettevõtjaid üle Eesti, juhindudes oma põhikirjalistest eesmärkidest ja väärtustest. Toetatava kulu viisist lähtuvalt ei kahjustata oluliselt keskkonda ega põhjustata muud olulist riivet Eesti 2035 aluspõhimõtetele.


Punktiga 7 kehtestatakse, et käesoleva käskkirja muudatused hakkavad kehtima algse käskkirja kehtima hakkamisest alates, s.o 10. veebruarist 2023. a.

3. Käskkirja muudatuse vastavus EL õigusele

Käskkirja muudatuse aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Muudatused ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Käskkirja muudatuse mõjud
Käskkirja muudatused on eelkõige tehnilist laadi ja eelnõu muutmisega põhimõttelisi muudatusi ei kaasne.
5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud
Käskkirja muudatuste rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele. Käskkirja eelarve EL toetuse vähendamisel 2 mln euro võrra väheneb ka riikliku kaasfinantseeringu maht 0,3 mln ning omafinantseering 0,12 mln euro võrra.
6. Käskkirja jõustumine
Käskkirja alusel tehtav muudatus rakendatakse tagasiulatuvalt alates 10.02.2023. a.
7. Käskkirja muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja muudatuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile.



KÄSKKIRI


21.01.2024 nr 8
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel teen ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirjas nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ (viimati muudetud 30. juuni 2023. a käskkirjaga nr 126) järgmised muudatused:

1) muudan punkti 9 teksti ja sõnastan selle järgnevalt:

„Toetatavate tegevuste eelarve on 114 954 567,95 eurot, millest ELi toetus on 90 099 460 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 889 515,9 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt:

Eelarve jaotus 2021–2027
Euroopa Liidu osalus
Riiklik kaasfinantseering
Oma-finantseering
KOKKU
(100%)
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.)
6 139 000 (87,5%)
877 000
(12,5%)

0
(0%)
7 016 000
21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.)
60 637  000
58 637 000
(82,5%)
9 164 572
8 862 840,5
(12,5%)

3 673 766,9
3 552 747,2
(5%)
73 475 338,95
71 052 587,7
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.)
20 851 460 (66,7%)
10 217 734 (32,6%)
215 749 (0,7%)
31 284 943
21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked
(käskkirja p 2.4.)
2 472 000 (77,8%)
706 286
(22,2%)
0
(0%)
3 178 286
KOKKU

90 099  460
88 099 460
20 965 592
20 663 860,5
3 889 515,9
3 768 96,2
114 954 567,95“
112 531 816,7

2) muudan punkti 12.1.1. ja sõnastan selle järgnevalt:

„12.1.1. koostab TAIE arengukavale toetudes toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarvet kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega hiljemalt tegevuste elluviimisele eelneva aasta novembris;“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister




KÄSKKIRI


10.02.2023 nr 26
Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.1. Toetuse andmise eesmärk

Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele.

Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust:

1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;
1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad;
1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid;
1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid;
1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks;
1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas.

1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti;
1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi;
1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu;
1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;
1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste;
1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet.

1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;
1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu;
1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks).

1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana;
1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks;
1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused

2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:

2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine;
2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine;
2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine;
2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides;
2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;
2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades;
2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates;
2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine;
2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine.

2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised:

2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine;
2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine.

2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised:

2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine;
2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine;
2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine;
2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine.

2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid:

2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;

2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames:

2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;
2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu;

2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu;
2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel;
2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu.

2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest:

2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused);
2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine;
2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis.

2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest:

2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks;
2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks;
2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus;
2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks.

3. Tulemused ja näitajad

Tegevuste tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kasvab kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi, mis on omakorda eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses.

Eesmärkide saavutamist ja tegevuste elluviimist mõõdetakse alljärgnevas tabelis esitatud näitajatega, mis on esitatud detailsemalt ka projektide lõikes käskkirja lisas „Projektide nimekiri.Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides:
Alategevus
Indikaatori tüüp
Indikaator
Algtase
2023
Vahesihttase
2024
Sihttase
2029
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus
Rakenduskava väljundnäitaja
Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)
0
200
700

Rakenduskava väljundnäitaja
Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad
0
200
700

21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)


Rakenduskava väljundnäitaja
Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) arv
0
850
5000

Rakenduskava väljundnäitaja
Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad
0
850
5000


Rakenduskava
tulemusnäitaja
VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta
0
Ei kohaldu
3000
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine

Rakenduskava väljundnäitaja
Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)
0
500
1580

Rakenduskava väljundnäitaja
Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad
0
500
1580

Rakenduskava tulemusnäitaja
VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta
0
Ei kohaldu
500
21.1.1.15. Innovaatilised riigihanked
Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Tegevustes osalenute arv
0
300
900


4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja partner

5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on elluviija kaasanud partnerid, kes on nimetatud käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.

Partnerite abikõlblike kulude katteks antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina käskkirja punktis 15.2 viidatud määruse mõistes.Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.

6. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupid on:
6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed;
6.2. ettevõtjad;
6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud;
6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid;
6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused;
6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.
7. Lõppsaaja

Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029.

9. Tegevuste eelarve

Toetavate tegevuste eelarve on 115 913 448,75 eurot, millest ELi toetus on 90 099 459,99 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 4391 595,62 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel alljärgnevas tabelis toodud jaotuse alusel ning detailsemalt käskkirja lisas „Projektide nimekiri.Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt:

Eelarve jaotus 2021-2027
Euroopa Liidu osalus
Riiklik kaasfinantseering
Oma-finantseering
KOKKU (100%)
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.)

6 139 000 (87,5%)
877 000 (12,5%)

0 (0%)
7 016 000
21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.)
60 637 000 (82,5%)
9 164 572 (12,5%)

3 673 766,9 (5%)
 73 475 338,95
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine
(käskkirja p. 2.3.)
19 840 000 (66,5%)
10 000 000 (33,5%)
0 (0%)
29 840 000
21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked
(käskkirja p 2.4.)
2 472 000 (77,8%)
706 286 (22,2%)
0 (0%)
3 178 286
KOKKU

89 088 000
20 747 858
3 673 766,9
 113 509 624,95

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud:

10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud;
10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b;
10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses;
10.1.4. toetatavate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud;
10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud;
10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud;
10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele;
10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud;
10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud;
10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, mille raames kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud;
10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, mille raames ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud;
10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;
10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud;
10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud;
10.1.15. tõlkekulud;
10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud;
10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud;
10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud;
10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud;
10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;
10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses;
10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud.

10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud:

10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud;
10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud;
10.2.3. kinnisasja soetamise kulud;
10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28.
Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega.

11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.

11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse.

12. Elluviija õigused ja kohustused
12.1. Elluviija kohustused:
12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega;
12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud;
12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;
12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni;
12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;
12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le;
12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;
12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise;
12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat;
12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule;
12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks.

12.2. Elluviija õigused:

12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks;
12.2.2. vajadusel kaasata eksperte.

13. Aruandlus

13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.
13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.
13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.
13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:
13.5.1. tegevuste aruandlusperiood;
13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta;
13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele;
13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;
13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust.
14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

15. Riigiabi

15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele.

15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)“;1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE).

15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.

15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.

15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.

15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast.

15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.

15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

EELNÕU
16.05.2024








KÄSKKIRI

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel teen ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ (muudetud 30.06.2023 käskkirjaga nr 126, 21.01.2024 käskkirjaga nr 8) järgmised muudatused:

1) sõnastan käskkirja punkti 3 järgmiselt:
„3. Tulemus ja näitajad

Tegevuste tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kasvab kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi, mis on omakorda eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses.

Eesmärkide saavutamist ja tegevuste elluviimist mõõdetakse alljärgnevas tabelis esitatud näitajatega, mis on esitatud detailsemalt ka projektide lõikes käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.“;

2) tõstan käskkirja punktist 4 tabeli punkti 3;

3) sõnastan käskkirja punkti 5.2 (muudetud 30.06.2023 käskkirjaga nr 126) järgmiselt:
„5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on elluviija kaasanud partnerid, kes on nimetatud käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.“;

Partnerite abikõlblike kulude katteks antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina käskkirja punktis 15.2 viidatud määruse mõistes.“;

4) sõnastan käskkirja punkti 9 järgmiselt:
„Toetavate tegevuste eelarve on 115 913 448,75 eurot, millest ELi toetus on 90 099 459,99 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 4391 595,62 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel alljärgnevas tabelis toodud jaotuse alusel ning detailsemalt käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.

Eelarve jaotus 2021–2027
Euroopa Liidu osalus
Riiklik kaasfinantseering
Omafinantseering
KOKKU (100%)
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.)
6 139 000 (87,5%)
877 000
(12,5%)

0 (0%)
7 016 000
21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.)
 
58 637 000
(82,5%)
 
8 862 840,5
(12,5%)

3 552 747,2 (5%)


71 052 587,7
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures)
(käskkirja p. 2.3.)
20 851 460 (67,1%)
10 217 734 (32,6%)
215 749 (0,7%)
31 284 943
21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked
(käskkirja p 2.4.)
2 472 000 (77,8%)
706 286
(22,2%)
0
(0%)
3 178 286
KOKKU

 
88 099 460
 
20 663 860,5

3 768 496,2
112 531 816,7

5) asendan käskkirja punktis 15.2 tekstiosa „1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)“;

6) asendan käskkirja lisa „Partnerite nimekiri“ uue lisaga „Projektide nimekiri“;

7) Käskkirja muudatus kehtestatakse alates 10. veebruarist 2023. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister 

 16.05.2025
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmise seletuskiri

1. Sissejuhatus
Käskkirja muudatuste eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Muutmise eesmärk on eelkõige kehtestada uus lisa, et täpsustada struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) kajastatavate projektidega seonduvat infot.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e‑post: [email protected], telefon 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik xx (e-post: xx @mkm.ee).

2. Käskkirja muudatuse sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja muutmise eelnõuga muudetakse käskkirja alljärgnevalt:
Punktiga 1 pealkirjastatakse käskkirja punkti 3 „Tulemus ja näitajad“ ning sõnastatakse punkt ringi, tuues eraldi välja tulemuse ning näitajad ning viidates, et näitajate saavutamine on toodud detailsemalt uues lisas projektide lõikes.
Punktiga 2 tõstetakse käskkirja punktist 4 näitajate tabel punkti 3, kuna tabel pidi kajastuma punktis 3, kuid käskkirja kinnitamisel nihkus tehnilistel põhjustel dokumendihaldussüsteemis vale punkti alla.
Punktiga 3 sõnastatakse käskkirja punkt 5.2 ringi ja lisatakse käskkirja lisas toodud partnerite osas vähese tähtsusega abi andmise säte, mis sisaldus eelmises lisas.
Punktiga 4 muudetakse käskkirja punkti 9 eelarvet ja selle jaotust ning muudetakse tabelis toodud andmeid. EL toetust vähendatakse 2 mln euro võrra, mis suunatakse uue loodava määrusega erialaliitudele, et nende kaudu toetada ettevõtteid mh turu nõuete mõistmisel, partnerite leidmisel ja müügistrateegia väljatöötamisel, edendades nii uuenduslike toodete viimist edukalt rahvusvahelisele turule. Riikliku kaasfinantseeringu maht väheneb 0,3 mln ning omafinantseering 0,12 mln euro võrra.
Punktiga 5 asendatakse vähese tähtsusega abi määruse viide käskkirja muutmise hetkel kehtiva vähese tähtsuse abi määruse viitega.
Punktiga 6 kehtestatakse lisa, milles kajastatakse kõik toetust saavad projektid ning nimetatakse olemasolevad ja uued partnerid ning täpsustatakse projektidega seonduvat, sh esitades näitajate saavutusmäärad projektide lõikes.
Erialaliitude arendusnõunike projektide kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga
Tegevused on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumide ja ‑metoodikaga vastavalt ühendmääruse §-le 7.

Projekti kooskõla hinnati Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021–2027 rakenduskava seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023) dokumendi „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ alusel (edaspidi valikukriteeriumid).

3.1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Projektid on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, TAIE arengukava ja Tööstuspoliitika 2035 eesmärkidega. Projektid panustavad enim teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavasse 2021–2035 (TAIE), lähtuvad selle eesmärkidest ​ja adresseerivad nende saavutamise ees tuvastatud peamisi takistusi. Valdkonna ekspertidena viivad arendusnõunikud ellu vastavaid tegevusi ja arendusi, mis arvestavad TAIE strateegiliste eesmärkide täitmisel vastavate erialaliitude liikmete võimekustega ja eesmärkidega, sh liikmete innovatsiooni- ja selle absorptsiooni võimekustega, pakkudes välja ka asjakohased viisid tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. TAIE arengukavaga seotust on eraldi hinnatud ka arendusnõunike hindamismetoodika kriteeriumis 1.1 „Arendusnõuniku tegevuskava mõju TAIE tegevuskava eesmärkidele“. Samuti on kriteeriumis 2 hinnatud arendusnõunikule seatud tulemusmõõdikute saavutamist, mis samuti haakub seirekomisjoni kriteeriumi 3.1 hindamisega.

3.2. Projekti põhjendatus

Projektid adresseerivad kasutamata arenguvõimalusi (TAI-mahukus) Eesti ettevõtete seas teadmusmahukuse ja seeläbi konkurentsivõimelisuse kasvatamise osas. Projektide sekkumisloogika on arusaadav ja mõjusus vastab sihtrühma võimekusele projektis osalemisel ning selle tulemuste kasutusele võtmisel. Näiteks kuulub osa arendusnõunike ülesannete hulka kuulub ettevõtete nõustamine ja innovatsiooniseire, sektoriteülese ja rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning panustamine valdkondlike strateegiate koostamisse ja poliitikakujundusse. Projektide tegevuskavas ette nähtud tegevused tagavad väljundite ja tulemuste kestlikkuse pärast projekti lõppu.

Ajakavad on  realistlikud ja asjakohased. Liitudega võrgustamist ja ühistegevusi on samuti tähtsustatud rakenduskavas.

Projektide põhjendatuse hindamine kajastub arendusnõunike hindamismetoodika kriteeriumis 1.2, milles on EIS hinnanud arendusnõuniku kaudu loodavat väärtust taotlejale, mille kaudu hinnati ka projekti põhjendatust.

3.3. Projekti kuluefektiivsus

Arendusnõunike kulu toetamine on kuluefektiivne ja mõistlik viis planeeritud väljundite saavutamiseks. Projektides tuleb tagada ka omafinantseering, mis jääb ca 25-50% juurde.

Koos arendusnõunike loodava väärtusega (arendusnõunike hindamismetoodika alakriteerium 1.2) hinnati muu hulgas ka projekti kuluefektiivsust ning analüüsiti, kas arendusnõuniku kasutatavad vahendid on kooskõlas projekti tegevuste ja väljunditega ning proportsionaalsed tehtava tööga.

3.4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia

Toetatud erialaliitude näol on tegemist valdavalt pikaajaliselt tegutsenud, tuntud ja laia esindatust omavate haruorganisatsioonidega.

Hinnang taotleja suutlikkusele anti vastavalt arendusnõunike hindamismetoodika valikukriteeriumite punktile 3 „Taotleja või taotleja ettevõtete finantsseisundi piisavus omafinantseeringu katmiseks“, sealhulgas projektiga seotud osapoolte finantsseisundile. Kuna sihtgrupiks olid erialaliidud, on tagatud ka vastav kompetents – erialaliidud on oma valdkonnas tegutsenud aastaid ning tunnevad hästi sektori ettevõtteid.

3.5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Projektid on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga. Toetatud erialaliitude näol on tegemist Eestis pikaajaliselt tegutsenud, tugevate ja laia esindatust omavate haruorganisatsioonidega. Liidud koondavad eri soost ettevõtjaid üle Eesti, juhindudes oma põhikirjalistest eesmärkidest ja väärtustest. Toetatava kulu viisist lähtuvalt ei kahjustata oluliselt keskkonda ega põhjustata muud olulist riivet Eesti 2035 aluspõhimõtetele.


Punktiga 7 kehtestatakse, et käesoleva käskkirja muudatused hakkavad kehtima algse käskkirja kehtima hakkamisest alates, s.o 10. veebruarist 2023. a.

3. Käskkirja muudatuse vastavus EL õigusele

Käskkirja muudatuse aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Muudatused ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Käskkirja muudatuse mõjud
Käskkirja muudatused on eelkõige tehnilist laadi ja eelnõu muutmisega põhimõttelisi muudatusi ei kaasne.
5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud
Käskkirja muudatuste rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele. Käskkirja eelarve EL toetuse vähendamisel 2 mln euro võrra väheneb ka riikliku kaasfinantseeringu maht 0,3 mln ning omafinantseering 0,12 mln euro võrra.
6. Käskkirja jõustumine
Käskkirja alusel tehtav muudatus rakendatakse tagasiulatuvalt alates 10.02.2023. a.
7. Käskkirja muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja muudatuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile.



KÄSKKIRI


21.01.2024 nr 8
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel teen ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirjas nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ (viimati muudetud 30. juuni 2023. a käskkirjaga nr 126) järgmised muudatused:

1) muudan punkti 9 teksti ja sõnastan selle järgnevalt:

„Toetatavate tegevuste eelarve on 114 954 567,95 eurot, millest ELi toetus on 90 099 460 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 889 515,9 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt:

Eelarve jaotus 2021–2027
Euroopa Liidu osalus
Riiklik kaasfinantseering
Oma-finantseering
KOKKU
(100%)
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.)
6 139 000 (87,5%)
877 000
(12,5%)

0
(0%)
7 016 000
21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.)
60 637  000
58 637 000
(82,5%)
9 164 572
8 862 840,5
(12,5%)

3 673 766,9
3 552 747,2
(5%)
73 475 338,95
71 052 587,7
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.)
20 851 460 (66,7%)
10 217 734 (32,6%)
215 749 (0,7%)
31 284 943
21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked
(käskkirja p 2.4.)
2 472 000 (77,8%)
706 286
(22,2%)
0
(0%)
3 178 286
KOKKU

90 099  460
88 099 460
20 965 592
20 663 860,5
3 889 515,9
3 768 96,2
114 954 567,95“
112 531 816,7

2) muudan punkti 12.1.1. ja sõnastan selle järgnevalt:

„12.1.1. koostab TAIE arengukavale toetudes toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarvet kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega hiljemalt tegevuste elluviimisele eelneva aasta novembris;“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister




KÄSKKIRI


10.02.2023 nr 26
Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.1. Toetuse andmise eesmärk

Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele.

Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust:

1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;
1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad;
1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid;
1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid;
1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks;
1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas.

1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti;
1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi;
1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu;
1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;
1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste;
1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet.

1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid;
1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu;
1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks).

1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana;
1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks;
1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused

2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:

2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine;
2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine;
2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine;
2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides;
2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine;
2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades;
2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates;
2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine;
2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine.

2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised:

2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine;
2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine.

2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad tegevused on järgmised:

2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine;
2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine;
2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine;
2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine.

2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid:

2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;

2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames:

2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;
2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu;

2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu;
2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel;
2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu.

2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest:

2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused);
2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide ligimeelitamine;
2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis.

2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest:

2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks;
2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks;
2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus;
2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks.

3. Tulemused ja näitajad

Tegevuste tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kasvab kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi, mis on omakorda eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses.

Eesmärkide saavutamist ja tegevuste elluviimist mõõdetakse alljärgnevas tabelis esitatud näitajatega, mis on esitatud detailsemalt ka projektide lõikes käskkirja lisas „Projektide nimekiri.Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides:
Alategevus
Indikaatori tüüp
Indikaator
Algtase
2023
Vahesihttase
2024
Sihttase
2029
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus
Rakenduskava väljundnäitaja
Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)
0
200
700

Rakenduskava väljundnäitaja
Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad
0
200
700

21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)


Rakenduskava väljundnäitaja
Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) arv
0
850
5000

Rakenduskava väljundnäitaja
Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad
0
850
5000


Rakenduskava
tulemusnäitaja
VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta
0
Ei kohaldu
3000
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine

Rakenduskava väljundnäitaja
Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)
0
500
1580

Rakenduskava väljundnäitaja
Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad
0
500
1580

Rakenduskava tulemusnäitaja
VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta
0
Ei kohaldu
500
21.1.1.15. Innovaatilised riigihanked
Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Tegevustes osalenute arv
0
300
900


4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja partner

5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on elluviija kaasanud partnerid, kes on nimetatud käskkirja lisas „Projektide nimekiri“.

Partnerite abikõlblike kulude katteks antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina käskkirja punktis 15.2 viidatud määruse mõistes.Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.

6. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupid on:
6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed;
6.2. ettevõtjad;
6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud;
6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid;
6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused;
6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.
7. Lõppsaaja

Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029.

9. Tegevuste eelarve

Toetavate tegevuste eelarve on 115 913 448,75 eurot, millest ELi toetus on 90 099 459,99 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 4391 595,62 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel alljärgnevas tabelis toodud jaotuse alusel ning detailsemalt käskkirja lisas „Projektide nimekiri.Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt:

Eelarve jaotus 2021-2027
Euroopa Liidu osalus
Riiklik kaasfinantseering
Oma-finantseering
KOKKU (100%)
21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.)

6 139 000 (87,5%)
877 000 (12,5%)

0 (0%)
7 016 000
21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.)
60 637 000 (82,5%)
9 164 572 (12,5%)

3 673 766,9 (5%)
 73 475 338,95
21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine
(käskkirja p. 2.3.)
19 840 000 (66,5%)
10 000 000 (33,5%)
0 (0%)
29 840 000
21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked
(käskkirja p 2.4.)
2 472 000 (77,8%)
706 286 (22,2%)
0 (0%)
3 178 286
KOKKU

89 088 000
20 747 858
3 673 766,9
 113 509 624,95

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud:

10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud;
10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b;
10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses;
10.1.4. toetatavate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise, teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud;
10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud;
10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud;
10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele;
10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamise kulud;
10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud;
10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, mille raames kulud neil osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud;
10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, mille raames ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud;
10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;
10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud;
10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika tootmise ja edastamise kulud;
10.1.15. tõlkekulud;
10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud;
10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud;
10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud;
10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud;
10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;
10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses;
10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud.

10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud:

10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud;
10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud;
10.2.3. kinnisasja soetamise kulud;
10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28.
Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega.

11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduuridele.

11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse.

12. Elluviija õigused ja kohustused
12.1. Elluviija kohustused:
12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega;
12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud;
12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;
12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni;
12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;
12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le;
12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;
12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise;
12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat;
12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule;
12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks.

12.2. Elluviija õigused:

12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks;
12.2.2. vajadusel kaasata eksperte.

13. Aruandlus

13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.
13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.
13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.
13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:
13.5.1. tegevuste aruandlusperiood;
13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta;
13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele;
13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;
13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust.
14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

15. Riigiabi

15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele.

15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)“;1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE).

15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.

15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.

15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.

15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast.

15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.

15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister