Järelevalve akt

Põlgaste Pansionaat Saia tee 2, Põlgaste küla, Kanepi vald 63123 [email protected]

JÄRELEVALVE AKT

22.08.2023 nr 5.1-3/23746-8

I. ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande (SHS) seadus § 157 lõige 3 ja

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 65 lg 1.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜH teenus)

osutamise vastavust SHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning

majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest Põlgaste

Pansionaadis (Hooldekodu) (registrikood 75035826).

1.3. Järelevalve teostamise koht: Saia 2, Põlgaste küla, Kanepi vald, Põlva maakond, 63123; e-post

[email protected]; telefon +372 7977699, https://kanepi.kovtp.ee/polgaste-pansionaat.

1.4. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve

talituse peaspetsialistid Tiina Kukk, Ave Viitak, Tõnis Palgi ja Kadri Plato.

1.5. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused,

e-kirjavahetus, pildistamine.

1.6. Järelevalvetoimingute juures viibis Põlgaste Pansionaadi juhataja Marika Drenkhan.

II.JÄRELEVALVE TULEMUSED

SKA tuvastas, et Hooldekodu ei ole täitnud ÜH teenuse osutamisel järgmiseid õigusaktides sätestatud

nõudeid:

2.1. SHS § 21 lõige 2, mille kohaselt koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui

teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest

arvates isikule hooldusplaani.

Paikvaatluse ajal kontrollitud 19-st hooldusplaanist 12 hooldusplaani (E.S, A.L, H.V, M.R, V.A, A.A, V.L, Õ.J,

M.K, E.N, H.T, H.S) olid koostatud seaduses nõutud tähtajast hiljem.

2

2.2. SHS § 21 lõige 5, mille kohaselt peab teenuseosutaja hooldusplaane üle vaatama vähemalt üks kord

poolaastas.

Paikvaatluse ajal kontrollitud 19-st hooldusplaanist olid üheksa hooldusplaani üle vaadatud harvem kui

kord poolaasta jooksul.

2.3. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat

tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest

viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodus töötava K. Suurkivi andmed ei kajastunud

majandustegevuse registris (MTR).

Järelevalvemenetluse ajal Hooldekodu kõrvaldas eelpoolnimetatud rikkumise ning kandis K. Suurkivi

andmed MTR-i sisse. Alates 01.08.2023 töötab K. Suurkivi Hooldekodus tähtajatu töölepingu alusel.

SKA saatis 21.07.2023 Põlgaste Pansionaadile (Hooldekodule) arvamuse andmiseks ja vastuväidete

esitamiseks järelevalve akti kavandi. 01.08.2023 SKA-le saadetud vastuses Hooldekodu vastuväiteid ei

esitanud ja on asunud puuduseid kõrvaldama. Järelkontroll toimub peale 01.03.24.

III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

3.1. SKA algatas 07.06.2023 järelevalvemenetluse Kanepi Vallavalitsuse poolt hallatavas Hooldekodus.

Järelevalve raames toimus Hooldekodus 15.06.2023 ette teatamata paikvaatlus.

3.2. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus teenuse osutamise kontrollimisel järgmistele

kvaliteedipõhimõtetele, mis tulenevad SHS § 3 lõikest 2:

3.2.1. Isikukesksuse kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui teenuse osutamisel käsitletakse inimest

tervikuna, arvestades tema ajas muutuvat vaimset ja füüsilist seisundit ning vajadusi, soove ja võimalusi;

3.2.2. Isiku õiguste kaitse (turvalisuse) kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui on tagatud teenusel

oleva inimese ja töötaja füüsiline ning emotsionaalne kaitstus, toetus ja heaolu, millest tuleneb parim

võimalik hakkamasaamine ja turvatunne;

3.2.3. Kaasamise kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui teenuse osutamise protsessidesse ja

arendamisse on kaasatud kõik osapooled: teenusel olev inimene, tema lähedane, töötaja, juht,

koostöövõrgustik.

3.3. Üldinfo

Hooldekodule on antud aadressil Saia 2, Põlgaste küla, Kanepi vald, Põlva maakond 03.12.2019 tähtajatu

tegevusluba nr SÜH000033 ÜH teenuse osutamiseks maksimaalselt 22-le inimesele.

Hooldekodu asub kahekorruselises endisest koolimajast ümberehitatud hoones. Ruumid olid avarad,

puhtad ja heas seisukorras.

Hooldekodus paiknes kahel korrusel kokku 11 tuba, millest kolm tuba olid ühekohalised ja üheksa tuba

kahekohalised.

Järelevalvemenetluse läbiviimise ajal viibis ÜH teenusel 19 klienti. Klientide toad paiknesid kahel korrusel.

Esimesel korrusel paiknes kaheksa kahekohalist tuba (vajadusel saab moodustada kolmekohalise toa

intervallteenuse osutamiseks) ja üks ühekohaline tuba. Teisel korrusel asusid kaks ühekohalist tuba ja üks

kahekohaline tuba.

Klientide toad olid valgusküllased, õhutatud ja puhtad. Esimese korrusel asuvates tubades oli kahe toa

kohta ühine tualett ja duširuum, mida klient sai seest poolt lukustada hügieenitoimingute tegemise ajaks.

Teisel korrusel asusid WC ja duširuum koridoris.

3

Tubadesse olid paigutatud vastavalt klientide vajadustele nii reguleeritava kõrgusega voodid kui ka

tavalised voodid. Hooldekodu välisuksed ja tubade uksed olid seest poolt lukustatavad libliksulguritega.

Esimesel korrusel asusid: köögiplokk koos avara söögisaaliga, suur ühistegevuseks kasutatav puhketuba,

hooldajate tuba, hooldajate garderoob koos duširuumi ja WC-ga, koristusvahendite ruum (paikvaatluse

ajal oli ruum lukustamata), pesulaod, klientide pesemiseks kasutatav pesuruum, saun.

Teenuse osutamisel kasutatavad abivahendid (rulaatorid, ratastoolid) kuulusid Hooldekodule. Televiisor

asus üldkasutatavas puhketoas. Ühel kliendil oli televiisor tema toas. Klientide tubades olid aknalaudadel

ja öökappidel isiklikud esemed (lilled, raamitud perepildid ja muud tuba koduseks muutvad nipsasjad).

Lähtuvalt Hooldekodu kodukorrast tuleb isiklike mööbliesemete kaasavõtmiseks kokku leppida

juhatajaga. Hooldekodu territoorium oli aiaga ümbritsetud. Värav ei olnud lukustatud. Maja ümbrus oli

hooldatud. Territooriumil asus suur paviljon, kus kliendid meelsasti omavahel või koos

tegevusjuhendajaga aega veetsid.

Paikvaatluse ajal viibis suurem osa kliente õues asuvas paviljonis, kus tegevusjuhendaja luges neile ette

raamatut. Õhkkond Hooldekodus oli paikvaatluse ajal töine ja meeldiv ning töötajad ja kliendid olid

sõbralikud ja koostöövalmid.

3.4. SHS ja MSÜS nõuete täitmine

3.4.1. SHS § 20 lõike 2 kohaselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud

toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale ka majutamise ja

toitlustamise. Paikvaatluse ajal viibis teenusel 19 klienti, kellest viis olid KOV-de poolt teenusele suunatud.

Juhataja sõnul ei osuta Hooldekodu teenust raske dementsusastmega ja agressiivsetele klientidele.

Järjekorra alusel võetakse teenusele eelisjärjekorras Kanepi valla elanikke.

Enne teenusele saabumist on klientidel ja nende lähedastel võimalik tulla kohale teenuse sisu ja

tingimustega tutvuma. Nii kliendid kui lähedased kinnitasid vestlustes, et neile on jagatud arusaadavalt

infot teenuse kohta nii enne teenusele saabumist kui ka teenusel viibimise perioodil. Klientide ja/või

rahastajatega oli Hooldekodu juhataja sõlminud hoolduslepingud, mis sätestasid Hooldekodu, klientide

ja/või teenuse rahastajate õiguseid ja kohustusi, teenuse eest tasumise korda ja muid tingimusi.

Paikvaatluse ajal kehtinud teenuse hind sisaldas retseptiravimeid ja vajalikke hooldusvahendeid

(sealhulgas mähkmeid). Tubadesse paigutamisel oli arvestatud klientide tervislikku seisundit, erivajadusi,

olemasolevaid võimalusi ja klientide soove.

Paikvaatluse ajal elasid Hooldekodus kaks voodikeskset klienti, kellest üks oli pööramisvajadusega.

Hooldekodus oli toimiv abikutsungisüsteem. Klientide voodite juures seintel paiknesid häirenupud, kust

signaal suundus esimese korrusel asuvasse hooldajate tuppa. Esimesel korrusel kahe voodikeskse kliendi

toas asus häirenupp klientide käeulatusest väljas. Klientidele, kes avaldasid selleks soovi, jäeti tubade

uksed ööseks poikvele ja kliendid said abi kutsuda ka hõikamise teel.

Kõik vahetuse ajal toimunud olulised asjaolud kanti sisse hooldajate toas asuvasse logiraamatusse.

Logiraamatus kajastusid klientide tervisemured ja erinevad sündmused (klientide saunakorrad, silmade

hooldus, salvide määrimine, kõhu läbikäimine, ravimite võtmise regulaarsus ja lisaravimite

(käsimüügiravimite) manustamine, klientide lähedaste külaskäigud ja klientide õues käimised).

Pööramisvajadusega klient elas esimesel korrusel asuvas toas. Eelpoolnimetatud kliendi asendi

muutmised olid fikseeritud asendi muutmise lehel, mis oli kinnitatud voodi külge. Asendi muutmise lehel

olid kirjas asendi muutmise kellaajad (asendi muutmise intervalliks oli kaks tundi).

Mähkmete vahetus klientidel toimus kaks korda päevas (hommikuse ja õhtuse vahetuse ajal (6:00-8:00 ja

18:00-20:00). Vajadusel vahetati klientidel mähkmeid tihedamini.

4

Pesuruum koos saunaga paiknes esimesel korrusel. Pesuruumi oli juurdepääs ratastooli, rulaatori ja

pesemisraamiga. Pesuruumi uksel oli uksepakk, millest üle minekul ratastoole ja rulaatoreid kasutavaid

kliente abistatakse. Pesuruumis ja saunas käivad kliendid koos Hooldekodu töötajatega.

Hooldaja lõikab vajadusel klientide küüsi ja juukseid.

Kliendid kandsid isiklikke riideid. Isiklike riiete jaoks olid tubades kapid.

Personali koosseisus oli üks kokk. Toit valmistati Hooldekodus. Päevas oli neli söögikorda (nädalamenüü

oli välja pandud esimese korruse teadete tahvlile). Toit serveeriti söögisaali. Soovi korral võimaldati

klientidel süüa ka oma toas. Toidu valmistamisel arvestati inimeste eripäradega ning vajadusel kokad

püreestasid või peenestasid toidu. Diabeetikutele eraldi menüü puudus. Diabeetikud said küsida

tavatoidukordade vahele lisatoitu (jogurteid, puuvilju, võileibu).

Kliendid kasutasid isikliku suhtlusvahendina mobiiltelefoni. Hooldekodu võimaldas klientidel kasutada ka

Hooldekodu telefoni.

Klientidele oli loodud võimalus kohtuda ja vestelda oma külalistega puhkeruumis. Enamus

kliendikohtumisi toimus kliendi toas või hea ilmaga õues.

Esimese korruse koridori teadetahvlil oli väljas päevakava, sisekorra eeskiri ja ettepanekute ja kaebuste

lahendamise kord. Kirjaliku kaebuse said kliendid kirjutada hooldajate toas asuvasse vihikusse. Suulisi

ettepanekuid ja kaebuseid said kliendid esitada Hooldekodu juhatajale ja hooldajatele.

Notariaalsete toimingute jaoks kutsutakse notar Hooldekodusse.

Punktis 3.4.1 kirjeldatud nõuete täitmisel ei ole teenuseosutaja lähtunud isikukesksuse

kvaliteedipõhimõtetest: Hooldekodu ei ole taganud klientidele privaatsust hügieenitoimingute tegemise

ajal.

Hooldekodus puudusid sirmid või muud klientide privaatsuse tagavad vahendid.

Õiguskantsler on oma seisukohtades toonitanud, et loetakse inimväärikust alandavaks, kui klient peab

sirmide või muud kliendi privaatsust võimaldavate abivahendite puudumise tõttu hügieenitoiminguid

(mähkmete vahetamine, potitooli kasutamine, pesemine) tegema toakaaslaste või kõrvaliste isikute

nähes. Seda ka juhul, kui inimene ise ei nõua sirmi või kardina kasutamist.

Sirmide või muu privaatsust võimaldavate abivahendite mitte kasutamine on vastuolus Hooldekodu

kodukorra punktiga, kus oli kirjas Hooldekodu elanike õigus olla koheldud väärikuse, lugupidamise ja

viisakusega.

3.4.2. SHS § 21 lõigete 2 kuni 5 kohaselt peab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui

teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest

arvates koostama isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka

tervishoiuteenuse vajadust.

Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldusplaan

peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning

teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta.

Teenuseosutaja peab vaatama hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas ja vajaduse korral seda

korrigeerima. Paikvaatluse ajal kontrolliti 19 kliendi hooldusplaani. Paikvaatluse ajal kontrollitud 19-st

hooldusplaanist 12 ei vastanud § 21 lõigete 2 ja 5 nõuetele. 12 hooldusplaani ei oldud koostatud 30 päeva

jooksul kliendi teenusele asumisest. Paikvaatluse ajal kontrollitud 19-st hooldusplaanidest olid üheksa

hooldusplaani üle vaadatud harvem kui kord poolaasta jooksul. Hooldusplaanid sisaldasid meditsiinilisi

dokumente (epikriise), igas kliendi toimikus oli perearsti määratud raviskeem, vererõhu mõõtmise tabel

(kuupäev, kellaaeg), lisaravimite võtmise tabel (kuupäev, kellaaeg).

5

Terviseseisundit hinnati (hindamine numbritega 1-4) iga kuue kuu järel. Terviseseisundi hindamisega ei

kaasnenud hooldusplaanide üle vaatamist. Kõikide klientide hooldusplaanid sisaldasid sarnaseid tegevusi

ja eesmärke ning sellest tulenevalt oli nende isikukesksus küsitav. Tegevused seatud eesmärkide

saavutamiseks olid erineva tegevusvõimega klientidel samad. Tegevuste sagedus oli hooldusplaanides

vaid osaliselt märgitud. Näiteks klientide (S.R, L.H, ja H.V) toimikutes olid perearsti raviskeemid, mille

kohaselt mõõdeti igapäevaselt nende klientide vererõhku, aga hooldusplaanid nende klientide vererõhu

mõõtmisi ei kajastanud. L.H hooldusplaan ei kajastanud infot selle kohta, et kliendil tuleb aidata hambaid

pesta, aidata potile, sest kliendil on kukkumisoht. V.A. terviseseisundit oli hinnatud kuue kuu möödudes,

mida hooldusplaan ei kajastanud. Paikvaatluse käigus hakkas silma, et aastaid teenusel olnud klientide

hooldusplaanide sisu ei oldud muudetud ning hooldusplaani oli lisatud vaid uus hooldusplaani

ülevaatamise kuupäev. Hooldusplaanid olid allkirjastatud juhataja/medõe, hooldaja ning kliendi poolt

(tervislikust seisundist tulenevalt).

Õendusabi osutab Hooldekodule alates 01.03.2023 a. AS Põlva Haigla. Medõena töötab Hooldekodus

osalise koormusega (neli tundi päevas) Hooldekodu juhataja, kes omab vastavat haridust. Medõde suhtleb

ka klientide perearstidega, toob apteegist ravimeid vastavalt perearstide poolt väljakirjutatud retseptidele

ja peab ravimiarvestust. Medõde määrab veresuhkru taset, insuliini süstivad hooldustöötajad ravimilehel

kirjas oleva ühikuarvu järgi (1x päevas).

Hooldekodul oli medõe poolt peetav korrektne digitaalne ravimite arvestus (ravimiarvestuselehed), mida

peeti nii ravimite põhiselt (sisaldasid ka ravimijäägi arvestusi) kui ka kliendipõhiselt.

Ravimiarvestuslehtedel olid kirjas perearstide poolt koostatud raviskeemid, ravimite väljajagamise

kuupäevad. Perearstide poolt välja kirjutatud ravimeid hoiti juhataja toas lukustatud kapis.

Käsimüügiravimeid hoiti hooldajate toas kapis. Medõde jagas ravimid üks kord nädalas klientide nimedega

6 märgistatud ravimikassettidesse. Hooldustöötajad jagasid ravimid klientidele välja ja jälgisid ravimite

võtmist (kirjas logiraamatus).

Kanepi perearst käib Hooldekodus kohal. Medõde konsulteerib perearstidega ka telefoni teel. Kanepi

perearsti nimekirjas on 16 klienti ja kolm klienti on teiste perearstide nimekirjas. Eriarstide vastuvõtule

toimetasid kliendi kas Hooldekodu juhataja või kliendi lähedased. Juhataja sõnul on ta Hooldekodus tööl

esmaspäevast reedeni kella 8:00-st 16:00-16:30-ni. Selgusetuks jääb, millal Hooldekodu juhataja täidab

medõe ülesandeid ja millal juhataja omi.

Punktis 3.4.2 kirjeldatud nõuete täitmisel teenuseosutaja ei ole lähtunud isikukesksuse

kvaliteedipõhimõtetest.

Hooldusplaanides ei kajastunud klientide seisundi muudatused ning muutmata olid kliendi olukorrast

tulenevalt nii eesmärgid kui ka nendega seotud tegevused. Kõiki hooldusplaane ei olnud Hooldekodu

juhataja koostanud 30 päeva jooksul arvates kliendi teenusele saabumisest. Hooldekodu juhataja ei olnud

järginud nõuet vaadata kõik hooldusplaanid üle vähemalt üks kord poolaasta jooksul.

3.4.3. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali

olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks

määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.

Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab

hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve

käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu

töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Hooldekodu töötajaga peetud

vestluse ja Hooldekodu juhataja poolt esitatud töögraafikute alusel on töövahetused Hooldekodus

reeglina 24-tunni pikkused, millele järgneb kolm vaba päeva. 12 tunnine vahetus on erandlik ja see tuleb

juhatajaga kokku leppida.

Päevasel ajal on tööl üks hooldustöötaja ja üks abihooldustöötaja. Öisel ajal on tööl üks hooldustöötaja.

6

Teisel korrusel olevat voodikeskset klienti käib hooldustöötaja öösel mitu korda vaatamas. Esimesel

korrusel elava pööramisvajadusega kliendi asendi muutmist öösel ei tehta. 00:00 toimub viimane kliendi

asendi muutmine ja kella 4:30-st hakatakse kliendi asendit uuesti muutma.

Hooldaja arvates on töötajate arv Hooldekodus hetkel optimaalne ning töötajatel jääb aega ka klientidega

suhtlemiseks.

Juhataja sõnul oli töötajaid regulaarselt koolitatud (näiteks esmaabi, ergonoomika, evakuatsiooniõpe jne.)

ja töötajad oskavad erineva hooldusvajadusega kliente hooldada. Juhul, kui tekib täiendava koolituse

vajadus, suunab juhataja töötajad vastavale koolitusele.

Viimane Päästeameti poolt läbi viidud evakuatsiooniõppus toimus 2023. aasta maikuus.

Infovahetus hooldajate vahel toimub vahetust üle andes. Olulisem info märgitakse paberkandjal

peetavasse logiraamatusse. Mähkmete vahetust ei dokumenteerita. Samuti ei dokumenteerita vedeliku

tarbimist klientide poolt.

Vahetust üle andes, samuti päeva jooksul jälgitakse, et klientide veeklaasid oleksid täidetud.

Hooldaja esitas paikvaatluse ajal klientide pesemise graafiku. 19 klienti oli ära jaotatud E-L kõikidele

päevadele selliselt, et E, K, N, R ja L pestakse iga päev kolme klienti ja T nelja. Graafikus oli igale päevale

märgitud konkreetsete klientide nimed, sest hooldaja sõnul on kliendile oluline teada, millal üle keha

pesemine toimub.

Voodikesksete klientide jaoks oli esimese korruse pesuruumi paigaldatud pesuvann, teisel korrusel elavat

voodikeskset klienti pesti pesutoolil. Hooldekodus said kliendid käia ka saunas. Saunas käidi ühe kaupa,

hooldaja saatis klienti ja aitas kliendil ennast pesta.

Hooldustöötajatele ja abihooldustöötajale olid koostatud ametijuhendid, mis sisaldasid töötaja

ametikoha eesmärke, töökohustusi, vastutust. Hooldustöötajale ja abihooldustöötajale oli koostatud ka

tööohutusjuhend.

Hooldekodus osati ennetada ja ära tunda lamatisi ning nende olemasolu korral tegutseda.

Pööramisvajadusega kliendi voodis kasutati lamatiste vältimise madratsit. Lamatiste tekkimise korral

andis esmased instruktsioonid medõde. Hooldajad said medõelt edasised korraldused lamatistega

tegelemiseks. Paikvaatluse ajal Hooldekodus lamatistega kliente ei esinenud.

Tööd hõlbustavate abivahenditena tõi hooldaja välja libilauade olemasolu Hooldekodus. Hooldaja sõnul

hõlbustaks nende tööd tõstuk, mille abil saaks kliente ratastooli tõsta.

Klientide aktiveerimisega tegeles kaks korda nädalas tegevusjuhendaja. Klientide aktiveerimise eest

kandsid igapäevaselt hoolt ka hooldajad. Kliendid tegelesid erinevate päevategevustega (käsitöö,

joonistamine, piltide värvimine, muusika kuulamine, televiisori vaatamine, lugemine, võimlemine jne).

Hooldekodul oli korrastatud õueala, kus asus paviljon. Kõik kliendid, kes soovisid, said jalutada õuealal,

liikumisraskusega ja ratastoolis kliente abistati jalutamisel. Korraldati raamatute ette lugemist, osaleti

kogukonna jaanitulel, tähistati jõule ja muid olulisi sündmuseid. Kõrvalasuva lasteaia lapsed käisid

esinemas. Klientidele ühiseid väljasõite ei korraldata.

Klientide ja nende lähedastega läbi viidud intervjuudes toodi välja, et Hooldekodu töötajad on

tähelepanelikud, hoolivad ja pühendunud. Vestlustes mainisid kliendid, et neil on erinevaid tegevusi ja

neid kaastakse. Juhataja pidas positiivseks, et Hooldekodu kliendid olid harjunud koos omavahel aega

veetma.

Hooldekodu ei ole viinud läbi klientide ja töötajate hulgas rahuloluküsitlust. Vestlustest klientide ja

lähedastega ilmnes üldine teenusega rahulolu.

7

Klientide lähedased tõid välja vastuolu klientide pesemissageduse teemal. Hooldekodu töötajate sõnul

toimub klientide üle keha pesemine kord nädalas, aga klientide ja nende lähedaste sõnul toimub klientide

üle keha pesemine kord kahe nädala jooksul.

3.4.4. MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA)

tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest

viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKA-d

muudatustest vahetu teenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumisest

või tööle vormistamisest).

SKA-l peab olema võimalus kontrollida vahetu teenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal

peab olema kindlus, et teenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes

kõik on kajastatud tegevusloal. MTR-s kajastatud andmete kohaselt töötas paikvaatluse ajal Hooldekodus

viis hooldustöötajat ja kaks abihooldustöötajat.

SKA-le esitatud dokumentidest (tööajagraafikud, töötajate nimekiri ja töötajate karistusregistri

väljavõtted) nähtub, et vahetult klientidega tegelevaid töötajaid oli kaheksa.

Abihooldaja (K. Suurkivi) andmed puudusid MTR-is.

3.4.5. Teadetahvlile oli kinnitatud kaebuste lahendamise kord, mille järgselt sai kirjaliku kaebuse esitada

selleks ettenähtud vihikusse. Kaebuste vihik asus hooldajate ruumis. Lisaks on eelpoolnimetatud korras

kirjas suuliste kaebuste esitamise kord ja esitatud kaebuste menetlemine ning kaebustega seotud

dokumentide säilitamine. Hooldekodu lepinguvorm sätestab, et hoolduse tellijal on õigus esitada teenuse

osutajale kirjalikult pretensioonid teenuse kvaliteedi osas.

Teadetetahvlil või mujal klientidele nähtavas kohas puudusid asutusevälised kontaktid, kuhu kliendid

saaksid pöörduda oma õiguste kaitseks.

Esimese korruse koridoris paiknes klientide üldkasutuses olev külmkapp, kus kliendid hoidsid neile

kuuluvaid toiduaineid. Toiduainete pakenditele ja karpidele olid peale kirjutatud klientide nimed ja

Hooldekodu töötajad jälgisid toiduainete säilivusaegu. Paikvaatluse ajal hoidsid kliendid üldkasutatavas

külmkapis ka alkoholi. Juhataja sõnul on alkoholi hoidmine üldkasutatavas külmkapis tavapärane, sest

Hooldekodu näol on tegemist klientide koduga. SKA juhib tähelepanu sellele, et alkoholi hoidmine

kõikidele klientidele kättesaadavas kohas on vastuolus Hooldekodu kodukorraga, mis keelab

kuritarvitada, hoida ja levitada alkohoolseid jooke ning vabalt kättesaadav alkohol võib olla ohtlik teistele

klientidele, kellel kas ravimite võtmise või muude asjaoludega seoses on alkoholi tarbimine

vastunäidustatud.

Käsimüügiravimeid hoidsid kliendid enda tubades ja juhataja sõnul saavad nad nende võtmisega hakkama.

Esimese korruse koridori seina külge oli kinnitatud käsipuu, millele kliendid said toetuda koridoris

liikumisel. Esimese korruse koridori lõpus olevast uksest oli ratastooli ja rulaatoriga klientidel väljumine

raskendatud ukselävel asuva uksepaku tõttu.

Hooldekodu töötajate sõnul aidatakse ratastooli ja rulaatoriga kliendid õue.

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

4.1. SKA juhib Põlgaste Pansionaadi tähelepanu 01.07.2023. jõustunud sotsiaalkaitseministri määruse nr

36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ § 2 lõige 3-le, mille

järgselt peab teenuseosutaja tagama teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise

ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise.

4.2. Kindlustada, et kõikidel klientidel oleks tõhus abi kutsumise võimalus.

8

4.3. Teha kättesaadavaks Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustusameti

kontaktid juhuks, kui teenusel olev klient või tema lähedane soovib pöörduda nende asutuste poole.

4.4. Paigutada ettepanekute ja kaebuste vihik klientidele nähtavasse kohta.

4.5. Lisada kõikidesse hooldusplaanidesse kliendi teenusele asumisele aeg.

4.6. Hooldajate ja abihooldajate töö lihtsustamiseks kaaluda tõstuki soetamist.

4.7. Kaaluda trepironija hankimist seoses lifti puudumisega Hooldekodus.

4.8. Tagada koristusvahendite (puhastusained- ja vahendid) ruumide uste lukus hoidmine.

4.9. Kaasata klient ja vajadusel kliendi lähedased hooldusplaanide üle vaatamisse.

4.10. Kaaluda rahulolu-uuringu läbiviimist klientide ja töötajate hulgas.

4.11. Leida võimalus Hooldekodu hoonest välja viivatel ustel asetsevate lävepakkude ohutuks

muutmiseks, sest olemasolevad lävepakud raskendavad klientide majast väljumist ja suurendavad

kukkumisohtu.

4.12. Kaaluda klientide vedeliku tarbimise paremaks jälgimiseks vastava süsteemi loomist.

(Digitaalselt allkirjastatud)

Tiina Kukk

Järelevalve peaspetsialist