Otsus

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/7493-2
Registreeritud	19.05.2025
Sünkroonitud	20.05.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Alutaguse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Alutaguse Vallavalitsus
Vastutaja	Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (164662 tm).

Failid

7.1-2257493-2 19.05.2025 Valjaminev kiri.asice

2024095_PP_MA-3-01_V01_seletuskiri.pdf

2024095_PP_MA-4-02_V01_kujundusplaan.pdf

2024095_PP_MA-4-03_V01_kujundusplaan_tehnov6rkudega.pdf

2024095_PP_MA-4-08_V01_vertikaalplaneering.pdf

2024095_PP_MA-7-03_V01_l6ige.pdf

Tartu mnt 33 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

2024095_PP_MA-3-01_V01_seletuskiri.pdf

TÖÖ NR 2024-095

Objekti asukoht: Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tartu mnt 33 (kü 22401:005:0194) ja

Nurga tänav (kü 22401:005:0215) katastriüksused

X= 6556013, Y= 689659 Dokumendi nr: MA-3-01 v01

IISAKU ALEVIKU KESKVÄLJAKU MAASTIKUARHITEKTUURNE PROJEKT

V01

August 2024

Tellija: Alutaguse Vallavalitsus

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Juhataja: Erki Kõnd

Projektijuht: Priit Paalo,

Volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Koostaja, vastutav spetsialist: Kadri Kattai,

Volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Kontrollija: Triinu Sinimets

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tartu mnt 33 (kü 22401:005:0194) ja Nurga tänav (kü 22401:005:0215) katastriüksused Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Kadri Kattai Dokumendi nr: MA-3-01

2 / 65

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tartu mnt 33 (kü 22401:005:0194) ja

Nurga tänav (kü 22401:005:0215) katastriüksused.

TÖÖ EESMÄRK: Iisaku aleviku keskväljaku kujundamine (elementide valik ja paigutus, haljastuse

ja arhitektuursete väikevormide ning katendite projekteerimine).

Projekteeritava ala pindala on ca 1 666 m2.

TÖÖ LIIK: Põhiprojekt

TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus

Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101

Kontaktisik: Martin Miller

Tel +372 530 644 62

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Priit Paalo - volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Tel 730 0312

[email protected]

Koostajad: Kadri Kattai - volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Tel 730 0312

[email protected]

Kreete Lääne – maastikuarhitekt-planeerija (vertikaalplaneering)

Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija

Martin Võru – projekteerija

Kontrollijad: Triinu Sinimets – diplomeeritud maastikuarhitekt

Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

3 / 65

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

4 / 65

SISUKORD

I SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA .................................................................................................................................................................... 8

1.1. SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS ............................................................................................................................................................... 8

1.2. PROJEKTI LÄHTEÜLESANNE .............................................................................................................................................................. 8

1.3. ALUSDOKUMENDID ................................................................................................................................................................... 8

1.3.1. LÄHTEANDMED ......................................................................................................................................................................... 8

1.3.2. UURINGUD JA HINNANGUD .................................................................................................................................................... 9

1.3.3. NORMDOKUMENDID ............................................................................................................................................................... 9

2. OLEMASOLEV OLUKORD ....................................................................................................................................... 9

2.1. ASUKOHT JA ÜLDPLANEERINGUST TULENEVAD NÕUDED ............................................................................................................. 9

2.2. OLEMASOLEV HALJASTUS .............................................................................................................................................................. 10

2.3. OLEMASOLEVAD EHITISED JA ALALE ULATUVAD KITSENDUSED .................................................................................................. 10

2.4. OLEMASOLEV PINNAS JA RELJEEF .................................................................................................................................................. 11

2.5. GEOLOOGILISED TINGIMUSED ....................................................................................................................................................... 11

3. PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................................................................. 11

3.1. ELLUVIIMINE JA EHITUSETAPID ....................................................................................................................................................... 11

3.2. KONTSEPTSIOON JA TSONEERING ................................................................................................................................................. 12

3.3. ESIVÄLJAKU KUJUNDUSIDEED ............................................................................................................................................. 14

3.3.1. I ETAPP – SKULPTUUR, VEE-ELEMENDID, TEISALDATAV VÄLIMÖÖBEL JA AJUTINE BUSSIOOTEPAVILJON ....................... 14

3.3.2. II ETAPP – PERSPEKTIIVNE KOHVIKUHOONE ......................................................................................................................... 16

3.4. HALJASTUS .................................................................................................................................................................................. 18

3.4.1. OLEMASOLEV HALJASTUS, RAIED, EHITUSAEGNE KAITSE .................................................................................................... 18

3.4.2. UUSISTUTUSE PÕHIMÕTTED .................................................................................................................................................. 18

3.4.3. PROJEKTEERITUD ISTUTUSALADE HALJASTUS ....................................................................................................................... 19

3.4.4. PROJEKTEERITUD SKULPTUURI JA PERGOLATE ÄÄRNE HALJASTUS ..................................................................................... 26

3.4.5. SOOVITUSED KONTEINERHALJASTUSELE .............................................................................................................................. 27

3.4.6. SOOVITUSLIK MADALHALJASTUS .......................................................................................................................................... 29

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

5 / 65

3.4.7. ÜLDNÕUDED HALJASTUSE RAJAMISELE ................................................................................................................................ 29

3.4.8. ISTUTUSKOHA ETTEVALMISTUS: NÕUDED KASVUPINNASELE JA -MULLALE ....................................................................... 30

3.4.9. NÕUDED ISTIKUTELE ............................................................................................................................................................... 30

3.4.10. NÕUDED ISTUTAMISEL ........................................................................................................................................................ 32

3.5. ARHITEKTUURSED VÄIKEVORMID ..................................................................................................................................... 34

3.5.1. TAIMEKONTEINERID................................................................................................................................................................ 35

3.5.2. VEEVÕTUKOHAD ..................................................................................................................................................................... 35

3.5.3. PINGID ..................................................................................................................................................................................... 36

3.5.4. PRÜGIKASTID........................................................................................................................................................................... 38

3.5.5. JALGRATTAHOIDIK .................................................................................................................................................................. 39

3.5.6. SUUNAVIIT............................................................................................................................................................................... 39

3.5.7. MÄNGUELEMENDID ............................................................................................................................................................... 40

3.5.7.1. MUUSIKAINSTRUMENDID .......................................................................................................................... 40

3.5.7.2. KARUSSELL................................................................................................................................................... 40

3.5.7.3. KAHEKOHALINE KIIK ................................................................................................................................... 41

3.5.7.4. LENDORAVA KUJU ....................................................................................................................................... 41

3.5.7.5. SUURENDUSKLAAS ..................................................................................................................................... 42

3.5.7.6. SADEMEVETT KOGUV KANAL JA VEEMÄNGU ELEMENDID ....................................................................... 42

3.5.7.7. RONIMISELEMENDI ALA (II ETAPP) ............................................................................................................ 44

3.5.7.8. MÄNGUELEMENTIDE PAIGALDAMISE JUHISED: ........................................................................................ 44

3.6. TEED JA PLATSID ........................................................................................................................................................................ 44

3.6.1. PROJEKTEERITUD KATENDID JA ÄÄRISED .............................................................................................................................. 44

3.6.2. KATENDITE KONSTRUKTSIOONID .......................................................................................................................................... 46

3.6.3. EPDM KATENDI VALAMISE JUHISED .................................................................................................................................... 49

3.6.4. METALLIST PEENRAPIIRDE PAIGALDAMISE JUHISED............................................................................................................. 49

3.7. VERTIKAALPLANEERIMINE .................................................................................................................................................... 49

3.7.1. PROJEKTEERITUD RELJEEF ....................................................................................................................................................... 49

3.7.2. DRENAAŽ ................................................................................................................................................................................ 50

3.8. TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................................................................................ 50

3.8.1. VÄLISVALGUSTUS .................................................................................................................................................................... 51

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

6 / 65

3.8.2. KASTMIS- JA JOOGIVESI ......................................................................................................................................................... 52

4. ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL ................................................................................................... 52

5. ISTIKUTE KAITSE EHITUSTÖÖDE AJAL .............................................................................................................. 53

6. TÖÖDE ORGANISEERIMINE ................................................................................................................................ 53

7. MATERJALIDE KVALITEET, GARANTII ................................................................................................................ 54

8. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS ......................................................................................................... 54

9. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS .................................................................................................................... 54

10. HOOLDUSSOOVITUSED ....................................................................................................................................... 55

10.1. HALJASTUSE JA ISTUTUSALADE HOOLDUS PÄRAST ISTUTAMIST .............................................................................................. 55

10.2. MÄNGUELEMENTIDE KONTROLLIMISE JA HOOLDAMISE NÕUDED ........................................................................................... 56

11. EHITUSTÖÖDE MAHUD ....................................................................................................................................... 57

II JOONISTE LOETELU

MA-4-01 Olemasolev olukord M 1:250 / A3

MA-4-02 Kujundusplaan M 1:250 / A3

MA-4-03 Kujundusplaan tehnovõrkudega M 1:250 / A3

MA-4-04 Pergola ja konteinerhaljastuse istutusskeem M 1:20 / A3

MA-4-05 Istutusalade 1-4 istutusskeem M 1:100 / A3

MA-4-06 Istutusalade 5 ja 6 istutusskeem M 1:100 / 297x500 mm

MA-4-07 Istutusala 7 istutusskeem M 1:100 / A4

MA-4-08 Vertikaalplaneerimine M 1:200 / A3

MA-7-01 Tüüpkonstruktsioonid 1-6 M 1:20 / A3

MA-7-02 Tüüpkonstruktsioonid 7-8 M 1:20 / A3

MA-7-03 Lõige A-A` M 1:50 / A3

III LISAD

MA-9-01 Haljastuskonteiner Malageno, Mmcite mõõtmed

MA-9-02 Haljastuskonteiner Malageno, Mmcite kirjeldus

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

7 / 65

MA-9-03 Haljastuskonteiner Gal`B, Atech

MA-9-04 Joogiveekraan Fountain Petrus, Benito

MA-9-05 Joogiveekraan Fountain Petrus, Benito paigaldusjuhend

MA-9-06 Pink_Blocq LBQ155, Mmcite

MA-9-07 Pink EMAU, Mmcite

MA-9-08 Pink Lezak miejski Thunder side Trio, Archipark

MA-9-09 Kiikpink Ihaste, Tommy Play

MA-9-10 Prügikast Trio M3, Extery

MA-9-11 Rattahoidik Ryga bike stand, Lars Laj

MA-9-12 Rattahoidik Ryga bike stand, Lars Laj paigaldusjuhend

MA-9-13 Suunaviit Information Medium OS500, Mmcite

MA-9-14 Suunaviit Information Medium OS500, Mmcite paigaldusjuhend

MA-9-15 Muusikainstrument Cattail Chimes, Percussion Play paigaldusjuhend

MA-9-16 Muusikainstrument Djembes, Percussion Play paigaldusjuhend

MA-9-17 Karussell Robinia RB1373, Vinci Play

MA-9-18 Kahekohaline kiik Double Swing ja Swing Seat SAS, Lars Laj

MA-9-19 Vedrukiik Spring rocker Squirrel, Eibe

MA-9-20 Suurendusklaas Magnifying glass, Lars Laj

MA-9-21 Pollarvalgusti 99554 K3, Bega

MA-9-22 Pollarvalgusti 99554 K3, Bega paigaldusjuhend

MA-9-23 Kõrgem valgusti Branch street lightning, Keha3

MA-9-24 Süvistatav J-äärekivi, Lakka

MA-9-25 Metallist ääris, Gardenfix

MA-9-26 Metallist ääris, Gardenfix paigaldusjuhend

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

8 / 65

I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA

1.1. Seletuskirja ülesehitus Seletuskirja koostamisel on juhindutud majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrususe nr 97 “Nõuded

ehitusprojektile1“ nõuetest. Projekt koos jooniste, seletuskirja ja lisadega on üks tervik, mida tuleb käsitleda

koos. Mittevastavuste esinemisel tuleb teavitada koheselt projektijuhti, ehituse peatöövõtjat ja

peaprojekteerijat ning konsulteerida töö autoritega lõplike otsuste ja valikute tegemise osas.

Projekt tuleb kooskõlastada Transpordiameti ning tehnovõrkude valdajatega.

1.2. Projekti lähteülesanne Käesolev töö on koostatud Alutaguse Vallavalitsuse tellimusel Ida-Virumaal Alutaguse vallas Iisaku alevikus

Tartu mnt 33 (kü 22401:005:0194) ja Nurga tänav (kü 22401:005:0215) katastriüksustele kavandatud

maastikuarhitektuurse lahenduse jaoks. Projekti eesmärk on leida aleviku keskväljakule sobiv kujundus- ja

haljastuslahendus (sh lahendada teedevõrk, määrata autode läbipääsuvõimalused ja valida arhitektuursed

väikevormid). Töö ei sisalda sõidutee projekteerimist (projekt määratleb vaid sõidukite võimaliku

liikumiskoridori), vee-elementide tehnilisi lahendusi, elektriprojekti ega keskväljakule kavandatud Helend

Peebu skulptuuri kujundust – mainitud osad tuleb koostada eraldi enne ehitustegevusega alustamist.

Töö koostatakse põhiprojekti staadiumis. Projektiga antakse järgnev:

 säilitatavad ja likvideeritavad objektid, sh haljastus;

 katendite valik ja tüüpristlõiked;

 arhitektuursete väikevormide lahendus, sh istumiskohad, prügikast, mänguelemendid;

 uue ja säilitatava haljastuse liigiline koosseis ning nõuded istutamisel ja hooldamisel;

 valgustite asendiplaaniline lahendus ja kujunduslikud põhimõtted;

 sademevee immutamise lahendus ja vertikaalplaneering;

 ala kasutusele võtmise etapid ja tööde järjekord;

 hooldussoovitused.

1.3. ALUSDOKUMENDID

1.3.1. Lähteandmed

Projekti koostamise aluseks on alljärgnevad dokumendid:

 Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020. a korraldusega nr 285 kehtestatud „Alutaguse valla

üldplaneering“;

 Kobras AS töö (eskiisprojekt) nr 2018-121 „Iisaku aleviku kujundusprojekt“;

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

9 / 65

 OÜ Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal 09.08.2021 koostatud töö (eelprojekt) nr 2008 „Tartu mnt 34 //

38 hoonete rekonstrueerimine“.

1.3.2. Uuringud ja hinnangud

Projekti koostamise aluseks on alljärgnevad uuringud ja hinnangud:

 Kobras OÜ 2018. aastal koostatud töö nr 2018-139 „Iisaku aleviku Tartu mnt 33 ja Nurga tn 2a

geodeetiline mõõdistus“, M 1:500, maapinna kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis, koordinaadid

L-Est'97 süsteemis. Tellija sõnul pole alal vahepealsel ajal muud tehtud kui langetatud mõned kehvas

seisus puud ja eemaldatud üks hoone – seega on antud geoalus ka täna kasutatav (muudatused

võrreldes algse olukorraga on märgitud projekti joonistele);

 Eesti Maaehitusprojekti 1973. aastal koostatud töö nr 3010320 “Iisaku asula veevarustus.

Ehitusgeoloogiline aruanne.“

1.3.3. Normdokumendid

Projekti koostamise aluseks on alljärgnevad normdokumendid:

 Riigikogu 01.07.2015 seadus „Ehitusseadustik1“;

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile1“;

 EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

 EVS 939 „Puittaimed haljastuses“ ja selle alaosad.

2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Asukoht ja üldplaneeringust tulenevad nõuded

Projektala paikneb Ida-Virumaal Alutaguse vallas Iisaku alevikus Tartu mnt 33 (kü 22401:005:0194) ja Nurga

tänav (kü 22401:005:0215) katastriüksustel. Projektala suurus on ca 1 666 m2. Ala asukoht on toodud

skeemil 1.

Projektala piirneb lõuna suunast elamumaaga, ida suunast osaliselt elamu-, osaliselt transpordimaaga, põhja

suunast elamumaa ning elamu- ja äri segaotstarbega maaüksusega, lääne suunast transpordimaaga

(kõrvalmaantee nr 13155 Tärivere-Iisaku tee).

Juurdepääs alale on Tärivere-Iisaku teelt nr 13155. Projektala läbivat kohalikku teed, Nurga tänavat kasutavad

oma elamuteni pääsemiseks projektalast ida ja kirde suunas olevad majapidamised.

Üldplaneeringu kohaselt paikneb ala maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul (Iisaku), mis on oluline

kultuurilis-ajaloolisest ja loodusmaastikulisest aspektist. Maastikus on oluline Tärivere mägi ehk Iisaku oos.

Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet

ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga. Väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole

soovitatav kui sellega muutub oluliselt maastikumuster. Maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed

jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida või korrastada.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

10 / 65

Maakasutuse poolest on tegemist keskuse maa-alaga, mis asub ka reoveekogumisalal ja kaugküttepiirkonnas.

Skeem 1. Projektala asukoht Iisaku alevikus (tähistatud punase ringiga). Aluskaart: Maa-ameti geoportaal.

2.2. Olemasolev haljastus Projektalal kasvavad mitmed kõrgete võradega lehtpuud, mille all niidetud muru. Tihedalt kasvavate puude

tõttu on ala suvel küllaltki hämar. Mitmete puude tüvi on vigastatud ning kohaliku omavalitsuse sõnul kukub

neilt aeg-ajalt alla kuivanud oksi. Puudele pole tehtud hoolduslõikust. Enne projekteerimistööde algust on

teostatud kaks raiet, lisaks on eemaldatud kaks ala läheduses naaberkatastriüksusel paiknenud puud.

Eemaldatud puude kännud on tänaseni alles (asukohad on tähistatud joonisel MA-4-01). Liikidest kasvavad alal

jalakas, vaher, pärn, kask, tamm ja õunapuu.

2.3. Olemasolevad ehitised ja alale ulatuvad kitsendused Projektala keskosa läbib kruusakattega juurdepääsutee.

Hooneid on alal kaks – projektala lääneosas paiknev telliskivist fassaadiga bussijaamahoone ning projektala

kaguosas paiknev telliskivist fassaadiga välikäimla. Mõlemad hooned on amortiseerunud ja kavas likvideerida

(avalikud tualetid on kavandatud üle tee paiknevasse uude Alutaguse vallavalitsuse hoonesse).

Projektala edelaosas paiknevad halli tooni tehnorajatis (sidekapp), millele on oluline põhjapoolselt küljelt

juurde pääseda ning roheline klaasikonteiner, mille võib likvideerida.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

11 / 65

Projektala idaküljele ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd (liin on alla 1kv võimsusega, mistõttu kaitsevööndi

ulatus on 2 meetrit mõlemale poole liini telge).

Projektala põhjaosas paikneb elektri maakaabel, mida praegu ei kasutata.

Lisaks paiknevad projektalal sidekaablid, mille kaitsevöönd ulatub sidekaablist 1 m kaugusele.

Projektala läbiva tee all paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustik. Joonisel on nende kaitsevööndi ulatuseks

arvestatud 2 meetrit kummalegi poole torustiku telge.

Lisaks ulatub Maa-ameti geoportaali andmetel projektala põhjaosas alale Corle OÜ tehnovõrgu sundvaldus.

Ala lääneosale ulatub alevikusisese kõrvalmaantee (tänava) nr 13155 Tärivere-Iisaku tee teekaitsevöönd

(vastavalt üldplaneeringule kuni 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast).

Ala läbiva kohaliku tee, Nurga tänava teekaitsevöönd kehtiva üldplaneeringu kohaselt samuti 10 meetri laiune.

Kaitsealuseid objekte projektalal ei ole.

2.4. Olemasolev pinnas ja reljeef Olemasolev geoloogiline uuring pärineb 1973. aasta novembrikuust. Projektala lähedusse tehtud puuraugus

oli kuni 1,2 meetri sügavusel täiteks muld lubjakivilahmakatega, 1,20-1,90 meetri sügavusel lasub kollakashall,

kesktihe, niiske, kruusateri sisaldav peenliiv. Selle all, 1,90-3,00 m sügavusel lasub valkjaskollane, kesktihe, niiske

peenliiv. Vett puurimisel ei ilmunud.

Projektala muld on neutraalse pH-tasemega, pigem kerge lõimisega.

Maa-ala on valdavalt tasase reljeefiga, mis langeb ühtlaselt põhja suunas (välja arvatud projektala läbiva

teekoridori osas, mis on ümbritsevast maapinnast veidi kõrgem ning olemasoleva bussijaamahoone läheduses,

mis on ümbritsevast veidi kõrgem). Absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 59,37 – 60,94 m. Kõrgeim punkt

paikneb ala lääneservas, olemasoleva bussijaama hoone ja alevikku läbiva kõrvalmaantee vahel. Madalaim

punkt paikneb projektala põhjaosa keskmes.

2.5. Geoloogilised tingimused Eesti Maaehitusprojekti 1973. aastal koostatud töö nr 3010320 kohaselt on piirkonna keskmine maksimaalne

külmumissügavus 1,70 m.

3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. Elluviimine ja ehitusetapid

Iisaku aleviku keskväljaku realiseerimise aluseks on käesolev projekt ning selle alusel väljastatud ehitusluba.

Ehituse töövõtuvormi, ehitushanke ja muu vajaliku dokumentatsiooni koostab ehitise tellija. Ehitustöö

tegemiseks vajalikud ehituse töömeetodid, tehnoloogilised protsessid ja ehitustööde organiseerimise kava

määrab, kavandab ja koostab ehitaja. Samuti kavandab ehitaja ehitustööde tegemiseks vajalikud abitarindid ja

tegevused, näiteks koostab betoonitööde projekti, ehitussüvendi toestusprojekti, raketise projekti, ehitusaegse

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

12 / 65

tugistamise kava jms. Ehitusprojekti koostaja kaasamine eeltoodud tegevustesse ehitusaegse konsultandina on

soovitatav ning lepitakse eraldi kokku.

Esmalt tuleb kaitsta säilitatavat haljastust.

Seejärel tuleb ehitada korraga välja sillutatud pinnad ja istutusalade alused. Selleks tuleb alalt likvideerida

likvideerimisele kuuluvad hooned ja vundamendid, ümber tõsta või rajada vajalikud tehnovõrgud, likvideerida

raiesse määratud puud, freesida või juurida (säilitatavate puude juurestiku kaitsealal ainult freesida) raiejärgsed

kännud (kohtades, kus nende säilitamine pole ette nähtud) ning kujundada maapind vastavalt

vertikaalplaneerimisele.

Kolmandana tuleb istutada projekteeritud haljastus ja paigaldada väikevormid.

Vajadusel on võimalik rajada esmalt esiväljak koos selle äärsete haljasaladega ning seejärel tagapargi osa.

3.2. Kontseptsioon ja tsoneering Iisaku aleviku keskväljaku lahendus lähtub Kobras AS 2018-2019. aastal koostatud dokumendi „Iisaku aleviku

kujundusprojekt“ keskväljakule plaanitud ideedest, lähedusse kavandatud uue Iisaku vallavalitsuse hoone

eskiisist ning aleviku tänastest vajadustest.

Väljavõte varasema kogu alevikku hõlmanud kujundusprojekti kontseptsioonist:

„Iisaku on koht, kust legendi järgi ümbruskonna rahvas alguse sai, poluvernikute endine kodupaik, aga ka asula, kus Su pea kohalt võib üle tuhiseda lendorav (Foto 1, ülal). See muidu inimpelglik loomake on langetanud valiku Iisaku kui turvalisima inimasustatud paiga kasuks ning on kogu Alutaguse vallas tuntud elanik. Siinsele piirkonnale iseloomulikud metsad, kus paiknevad vanad õõnsustega puud, on lendoravale sobivaks elupaigaks.

Kujundus toob mitmel pool alevikus nähtavale lendoravate tegevuse jälgi - neid järgides on võimalik jõuda aleviku kõige põnevamate paikadeni.

Kujunduselementide materjalina on metsasele elupaigale kohaselt kasutatud puitu, värvid ja haljastus on inspiratsiooni saanud Iisaku naise rahvarõivaseelikust (Foto 1, all).

Foto 1. Üleval: lendorav (A. Popov). All: Iisaku naise seelikutriibustik 19. sajandil. (ERM A 509:1979).

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

13 / 65

Iisaku keskväljakule on projekteeritud alevikku läbiva tänava ja uue vallamaja lähedusse rangema joonega ja

vähema puitmaterjaliga esinduslik väljak ning tänavast kaugemasse osasse veidi metsikum ja looduslikuma

ilmega tagapark. Kui esiväljakul võib tuvastada vihjeid Iisaku naise rahvarõivaseeliku korrapärasele mustrile, siis

tagapargis on see muster haljastuse näol loogelisem ja ebakorrapärasem. Ning just seal – ala metsikumas osas

– võib kohata ka lendorava jälgi, mis paiknevad orava potentsiaalsetel liikumiskoridoridel.

Esiväljak teeb kummarduse alevikuga tihedalt seotud olnud Helend Peebule – väljaku keskmesse paigutatakse

endist näitlejat kujutav skulptuur. Lisaks on väljakule kavandatud mitmeid vee-elemente nii suvise jahutuse kui

ka silmailu jaoks. Väljakule lisab pehmust skulptuuri ja pergolate äärde ning konteineritesse kavandatud

haljastus.

Tagapargis on võimalik kiikuda, istuda, piknikku pidada, loodust uurida või mängida. Kohati on näha lendorava

tegutsemise jälgi ning pargi kagunurgast on võimalik leida ka lendorav ise.

Ruumikujunduslikult on arvesse võetud teedevõrgu tänaseid võimalusi suunata alal autode liikumist nii, et ala

jääks kergliiklejate kasutada, arvestatud on olemasolevat reljeefi ja varasema eskiislahendusega välja pakutud

haljasalade tsoneeringut. Ala kasutusfunktsioone on vastavalt aleviku tänastele vajadustele korrigeeritud,

arvestades, et ei oleks dubleeritud täna juba alevikus olemasolevaid mänguelemente ning asjaoluga, et üle tee

renoveeritavasse vallavalitsuse hoonesse tekkivad teenused toovad alale inimesed, kes soovivad bussi- või

kohtumisaega oodates end mugavalt tunda. Kontseptsiooni illustreerib allolev skeem (Joonis 1).

Joonis 1. Kontseptsiooniskeem (Autor: Kadri Kattai). Projektala piir on tähistatud tumeda katkendjoonega.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

14 / 65

Kogu projektala on kavandatud kergliiklejate kasutusse – vajadusel ala läbivad naabruskonna elanike autod on

suunatud kasutama ala põhjaosas paiknevat teekoridori.

Kergliiklejate mugavamaks liikumiseks uue vallavalitsuse hoone ja projektala vahel on soovitatav kavandada

üle Tärivere-Iisaku tee turvaline ülekäigurada – ülekäiguraja lahendus jääb käesoleva projekti raamidest välja,

ent projekt teeb ettepaneku kasutada tulevase ülekäigukoha juures punast tonaalsust sarnaselt keskväljaku

väikevormidele.

Ala on kõrgemate ja madalamate põõsaste abil jaotatud tsoonideks ning olemasolevat pargiala on võrreldes

tänase olukorraga muudetud valgusküllasemaks. Kõrgem haljastus on kavandatud ala kirde, kesk- ja

edelaosasse, et väljakut paremini raamistada ning säilitada olemasolevaid juba suureks kasvanud elujõulisi

puid.

Omapäraseimateks elementideks on esiväljakule kavandatud vee-elemendid ning esiväljaku äärde kavandatud

sademevee abil ajutiselt alale tekkiv „jõgi“, mille ülevool immutatakse maapinda, samuti valgustuslahenduse

idee, mis toob nähtavale orava liikumise jäljed.

Lisaks antakse projektiga visioon tulevikus esiväljakule rajatava kohviku kujunduse ja asukoha osas.

3.3. ESIVÄLJAKU KUJUNDUSIDEED

3.3.1. I etapp – Skulptuur, vee-elemendid, teisaldatav välimööbel ja ajutine bussiootepaviljon

I etapis on esiväljakule kavandatud Iisaku alevikuga tihedalt seotud olnud näitleja Helend Peebu skulptuur, vett

pihustavad pergolad, vajadusel liigutatav betoonist vee-element, koht joogivee võtmiseks ja liigutatav

linnamööbel (väljaku keskele paigutatavad pingid ja haljastuskonteinerid). Lisaks paigaldatakse väljaku

põhjaosasse ajutine bussipaviljon.

Eelpool mainitud elemendid rikastavad väljakut, pakuvad mõnusat ajaveetmiskohta väljaku külastajatele ning

mugavat ootamiskohta bussi peale minejatele või vallavalitsuse hoone külastajatele.

Projektalast põhja suunda jääva sõidukite juurdepääsutee laiendamiseks on jäetud väljaku serva kohati

täiendavalt ruumi (vt joonis MA-4-02). Põhjapoolse tee konstruktsiooni täpsustatakse eraldiseisva projektiga.

Käesolevas projektis on näidatud Helend Peebu skulptuurile sobiv asukoht, ent selle kujundus tuleb lahendada

koostöös skulptoriga. Soovitatav on rajada skulptuur elusuuruses või sellest veidi suurem. Kaaluda võib

skulptuuri paigutamist ca 0,5 meetri kõrgusele alusele, et skulptuuri lähedusse kavandatud põõsasroosid ning

väljaku lääneosasse kavandatud vee-element seda ei varjutaks või kavandada skulptuur nii, et vee-element ja

roosipõõsad sellega ruumiliselt suhestuvad (näiteks et platsi läänepoolsest osast ongi näha ainult kuju ülaosa

ning vee-elemendi tänavapoolsele otsale on kirjutatud katke tema laulust. Laulukatke kohal ja kuju ülaosa vahel

jäävad näha roosipõõsad).

Väljaku rikastamiseks on kavandatud selle keskele tumehallist betoonist vee-element, kus vesi liigub erineva

kõrgusega tasapindadel järk-järgult allapoole. Vee-elemendi kõrgem ots on projekteeritud paiknema lääne

suunas, madalam ots ida suunas (väljaku keskosa suunas). Suurema visuaalse ja helilise efekti saavutamiseks

on soovitatav süvistada vee langemise kohtades betooni sisse peened triibud ning paigaldada vee liikumise

trajektoorile betooni sisse ümarad kivikesed. Illustreeriv lahendus on toodud Joonis 2. Selleks, et elementi oleks

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

15 / 65

võimalik talveks kahveltõstuki abil eemaldada, tuleb mooduli alaserva rajada tõstmiseks sobilikud süvendid.

Vee-elemendi konstruktsiooni täpsustatakse täiendava projektiga - seejuures tuleb arvestada, et element peab

olema vajaduse korral teisaldatav ja seda peab olema võimalik talveks veest tühjendada.

Käesolevas projektis on näidatud ka perspektiivne asukoht vee-elemendi toimimise jaoks vajalikule maa-

alusele veereservuaarile (elemendist ida suunas) – täiendavas projektis saab täpsustada, kas veemahutit on

võimalik ja otstarbekas paigutada elemendi enda sisemusse. Vee-elemendi vallamaja poolsele otsale

(kõrgemale osale) võib kaaluda Helend Peebu laulukatke „Kõik roosid ma kingiksin Sulle“ paigaldamist näiteks

betoonile kinnitatud metallist tähtedega. Sobiv lahendus täpsustatakse täiendava projektiga.

Joonis 2. Esiväljakule kavandatud vee-elemendi idee. Ülal 3D vaade, all paremal külgvaade. Elemendi kõrguseks on arvestatud joonisel kõrgemas osas 80 cm, keskel 50 cm, madalamas osas 30 cm (Autorid: Kadri Kattai ja Priit Paalo). All vasakul näide vee alla langemise kohast (Pinterest).

Lisaks on esiväljakule ette nähtud vett pihustavad pergolad. Pergolad on projekteeritud musta või tumehalli

tooni metallist, ülalt nelinurkse kujuga ning võrestikuga, mis võimaldab neile ronitaimede kinnitamist (Foto 2).

Pergola ülaosasse kinnitatakse veedüüsid, mis pergolast läbi liikudes suvisel ajal uduvihmana vett piserdaksid.

Pergolate konstruktsiooni ja veedüüside toimimist tuleb täpsustada täiendava projektiga.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

16 / 65

Foto 2. Näidis esiväljakule sobivast pergolast, millele saavad kinnituda ronitaimed (foter.com. Black Metal Trellis).

Väljakule paigaldatav ajutine bussipaviljon tuleb kavandada mustast metallist, et see sobituks ülejäänud väljaku

elementidega ning soovitatavalt haljaskatusega. Paviljoni mõõtmeteks on kujundusplaanil (joonis MA-4-02)

arvestatud 2x4,6 meetrit – ehitis võib vajadusel olla ka suurem või väiksem, ent oluline on, et selle tagumine

külg paikneks väljaku kõige põhjapoolsema tumehalli sillutisetriibu peal.

Tõkestamaks sõidukite sattumist esiväljakule on esiväljaku läänepoolsesse serva projekteeritud liiklustõketeks

pollarvalgustid (pollarvalgustite kujundus ptk 3.8.1). Tõketena kasutatavad pollarvalgustid on kavandatud

kahemeetrise vahekaugusega ning nende asukohad toodud joonisel MA-4-02.

3.3.2. II etapp – perspektiivne kohvikuhoone

Tulevikuperspektiivis on võimalik, et keskväljakule soovitakse rajada hoone, kus tegutseks näiteks kohvik või

muu avalikku teenust pakkuv ettevõte. Selleks on markeeritud kujundusplaanil (joonis MA-4-02)

60 ruutmeetrise pindalaga ala, kuhu selline hoone kõige paremini sobiks (varjaks võimalikult vähe esiväljakule

kavandatud skulptuuri). Arhitektuurses mõttes on oluline, et hoone sobituks üle tee Tartu mnt 38

katastriüksusel paikneva renoveeritava hoonega.

Allpool toodud hoone visioonis on suurte klaaspindadega loodud avarus ja õhulisus, punane tellis loob

sidususe üle tee paikneva hoonega. Aktsenti lisavad valged metallkonstruktsioonid ning funktsionaalse laia

räästaga haljaskatus (räästa alla on võimalik paigaldada näiteks jalgrattahoidik). Hoone katuse võiks lahendada

haljaskatusena, mis oleks vaadeldav uue vallamaja (Tartu mnt 38) kõrgematest akendest. Visioon võimalikust

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

17 / 65

lahendusest on toodud Joonis 3. Kohvikuhoone lõplik kujundus selgub koostöös arhitektidega hoone

projekteerimise etapis.

Joonis 3. Perspektiivse kohvikuhoone visuaalid (Autor: Priit Paalo).

II etapis on otstarbekas paigutada kohviku lähedusse välilauad ja seljatugedega toolid. Allpool on toodud

sobiva välimööbli näide (Foto 3). Külgvaates trapetsikujulised vormid ja metalli ning puidu vaheldumine haakub

ülejäänud väikevormide kujundusstiiliga. Pingi tonaalsus peab sobituma ülejäänud väikevormidega. Kasutada

tuleb seljatoega pinke.

Foto 3. Näidis hooneidee ja valitud väikevormidega sobituvast välikohviku lauast ja toolist (seljatoega variant asub fotol teisel pool lauda) (Extery. Klaar Wood).

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

18 / 65

3.4. HALJASTUS

3.4.1. Olemasolev haljastus, raied, ehitusaegne kaitse

Projektiga on kavandatud säilitada mitmed juba täna alal kasvavad elujõulised puud ning asendada need uute

istikutega alles siis, kui puude tervislik või visuaalne seisund seda nõuab. Puud, mille visuaalne või tervislik

seisukord ei anna säilitamiseks põhjust, on ette nähtud likvideerida. Lisaks eemaldatakse üks jalakas, mis jääb

projekteeritud sõelmeala keskosasse, sest ehitustegevus häiriks liialt puu juurestikku. Osaline puude

eemaldamine muudab ala valgusküllasemaks ja ohutumaks.

Säilitamisele kuuluvaid puid tuleb ehituse ajal kaitsta vastavalt EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude

kaitse“ standardile. Säilitamisele kuuluvate puude tüved tuleb võimalike kahjustuste tekkimise vältimiseks

ehitustööde ajaks katta. Kaitsev kate tuleb säilitada kogu ehitustegevuse ajal. Puu tüvele tuleb siduda püstised

lauad ning laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autorehv vms). Laudadest kaitse peab ulatuma

maapinnast kuni võrani. Samuti ei tohi ehitustööde käigus vigastada puude oksi. Vajadusel võib

maastikuarhitekti/ arboristi nõusolekul kärpida alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäädavaid kahjustusi ja

säilitab puu võra kuju.

Säilitatavate puude ümber tuleb pinnase koorimisel olla ettevaatlik ja teostada kaevetööd käsitsi või

kergseadmetega. Juurestiku jätkusuutliku seisundi säilitamiseks tuleb vältida ehitustöödel (pinnase

tihendamisel, eemaldamisel) juurtele tekitatavaid kahjustusi, tagada vee ja hapniku jõudmine juurteni,

võimaldada juurestiku edasist kasvu ning säilitada juurte kasvuks sobiv pinnase struktuur. Alla 25 mm

läbimõõduga juuri võib kärpida spetsiaalsete kääridega, üle 25 mm läbimõõduga juured võimalusel säilitada.

Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Juuri ei tohi rebida. Kaevetöödel paljastatud juured tuleb

koheselt katta sobiva istutusmullaga, et vältida juurte kuivamist.

Kui säilitatavate puude oksad jäävad masinatele ette ja okste ülessidumine probleemi ei lahenda, tuleb segavad

oksad eemaldada juba eelnevalt saega, mitte masinatega katki rebida. Kui puude alumised oksad saavad viga,

tuleb teha puudele korralik kujunduslõikus, mitte kärpimine. Puude hooldus- ja kujunduslõikust võib teha

kutsetunnistusega arborist.

3.4.2. Uusistutuse põhimõtted

Projektalale on kavandatud mitmed kõrghaljastusega istutusalad, mis jaotavad ala väiksemateks ruumideks,

tasakaalustavad ja pehmendavad kõvakatenditega kaetud ala ning pakuvad palaval päeval varju. Peamiselt on

haljastuses kasutatud põõsaid ja madalamat sorti okaspuid, projektala kirde- ja edelaosas ka lehtpuid (valitud

on sordid, mis ei kasvaks väga kõrgeks). Tagaparki on ette nähtud mõned söödavate marjadega põõsad, mis

lastele rõõmu pakuksid.

Haljastuse õite, võrsete ja lehtede tonaalsuses on esindatud Iisaku naise rahvarõivaseeliku värvid (roheline,

kollane, punane).

Madalhaljastus on projekteeritud eesväljakule kavandatud konteineritesse ning Helend Peebu skulptuuri

ümber olevale istutusalale. Tagaparki on ette nähtud ulatuslikum muruala, mis võimaldab seal joosta, mängida,

ilma nautida või piknikku pidada.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

19 / 65

Projektala lõuna- ja idapiiril paiknevate istutusalade servas tuleb kasutada juuretõkkekangast ning

kõrghaljastus on seal projekteeritud istutusala servast kaugemale kui mujal, et vältida haljastuse sattumist

naabermaaüksusele.

Projekteeritud istutusalad on toodud joonisel MA-4-02, taimede paigutus joonistel MA-4-04 - MA-4-07.

3.4.3. Projekteeritud istutusalade haljastus

Taimede valikul on lähtutud sellest, et need oleksid vähenõudlikud ja vajaksid minimaalselt hoolt, oleksid

dekoratiivsed, ei oleks mürgised ja sobiksid projektala kasvutingimustega. Valitud taimed on toodud tabelis 1,

taimede täpsem paigutus joonistel MA-4-05 – MA-4-07.

Tabel 1. Projekteeritud haljastuse liigivalik ja oluline info.

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale Nõuded hooldamisele

Harilik pärn `Greenspire`

Tilia cordata `Greenspire`

Foto:

https://www.zahradakak.sk/produkt/tilia- cordata/

Kõrgus: 10-12 m.

Laius: 5 m.

Õitseb juunis.

Õied kollakasvalged, lõhnavad,

meerikkad.

Noorena püramiidse

kasvukujuga.

Lehestik roheline, sügisvärvus

kollane.

Väga tuulekindel, külmakindel.

Kiirekasvuline.

Kasvukoht võib

olla

päikesepaisteline

või varjuline.

Eelistab viljakat

pinnast.

Talub põuda ja

linnatingimusi.

Vajadusel teha

hoolduslõikust.

Harilik vaher 'Deborah' Acer platanoides 'Deborah'

Kõrgus: 10-12 m.

Laius: 3 m.

Õitseb märtsis-aprillis.

Õied rohekaskollased.

Munaja võraga puu.

Noored lehed oranžikaspunased,

hiljem tumerohelised, sügisel

punased.

Noored viljad purpursed.

Külmakindel.

Eelistab päikeselist

kuni poolvarjulist

kasvukohta, on ka

varjutaluv.

Eelistab viljakaid,

huumusrikkaid

liivsavimuldi.

Kasvab paremini

niiskemapoolsetel

muldadel. Ei talu

põuda.

Vajadusel teha

hoolduslõikust.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

20 / 65

Foto: https://www.pracbrown.co.uk/product/acer -platanoides-deborah-deborah-norway- maple/

Foto: https://www.pracbrown.co.uk/product/acer -platanoides-deborah-deborah-norway-

maple/

Kiirekasvuline.

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale Nõuded hooldamisele

Harilik kuusk `Barryi`

Picea abies `Barryi`

Foto: https://dawesarb.arboretumexplorer.org/ta xon-25094.aspx

Kõrgus: kuni 3 m. Laius: 1,5-2 m.

Aeglasekasvuline (kasvab ca 10-

12 cm aastas).

Laikoonusja võraga.

Kompaktne, tiheda oksastikuga,

okkad lühikesed, säravrohelised.

Varjutaluv.

Mullastiku ja

niiskuse suhtes

vähenõudlik,

eelistab niiskemaid

viljakaid muldi.

Vajadusel eemaldada

kuivanud või

murdunud oksad.

Pärast talve on

soovitatav kahjustatud

okkad välja puhastada.

Põuaperioodil on

soovitatav puu võra

veega piserdada.

Serbia kuusk `Nana`

Picea omorika 'Nana'

Foto: https://kristiineaiakeskus.ee/Picea- omorika-Nana

Aeglasekasvuline (aastane

juurdekasv 7-15 cm). 10-aastase

taime kõrgus on umbes 120 cm.

Maksimaalne kõrgus: 4-5 m.

Laius: 1-1,2 meetrit.

Väga tiheda kera- või

laikoonilise võraga.

Külmakindel.

Vastupidav õhusaastele.

Varjutaluv, aga

kasvab paremini

valgusküllases

kasvukohas.

Mullastiku suhtes

vähenõudlik.

Nõudlik

õhuniiskuse

suhtes.

Kasvab edukalt ka

konteinerites.

Vajadusel eemaldada

kuivanud või

murdunud oksad.

Pärast talve on

soovitatav kahjustatud

okkad eemaldada.

Põuaperioodil on

soovitatav puu võra

veega piserdada.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

21 / 65

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale Nõuded hooldamisele

Neitsilik ebajasmiin `Bouquet Blanc`

Philadelphus x virginalis `Bouquet Blanc`

Foto: https://voodland.club/kustarniki/ chubushnik/chubushnik-gibridnyj-buket- blank-bouquet-blanc

Kõrgus: 1-1,5 meetrit. Laius:

1 meeter.

Õitseb juunis.

Õiekobarad suured,

apelsinilõhnalised.

Tihe tumeroheline põõsas.

Kasvab hästi

päikeselisel kuni

poolvarjulisel

kasvukohal.

Leplik mullastiku

suhtes.

Vajadusel eemaldada

kuivanud või

murdunud oksad.

Lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`

Physocarpus opulifolius `Dart`s Gold`

Foto: Neeva Aed

Kõrgus: kuni 1,5 m.

Laius: kuni 1,5 m.

Õitseb juunis-juulis.

Õied on valged kuni kreemikad.

Püstiste okstega kiirekasvuline

põõsas.

Viljadeks on punased

kukkurviljakobarad.

Lehed on kuldkollased, kevadel

helekollased, hiljem

tumekollased. Varjulises

kasvukohas muutuvad lehed

rohekaks.

Külma- ja põuakindel, talub hästi

linnasaastet ja lumekoormat.

Kasvukoha suhtes

leplik.

Eelistab

päikesepaistelist

või poolvarjulist

kasvukohta.

Eelistab

parasniisket kuni

kuiva mulda.

Talub hästi pügamist.

Vajab igal aastal

hoolduslõikust.

Kaselehine enelas `Tor`

Spiraea betulifolia `Tor`

Kõrgus: kuni 1 m.

Laius: kuni 0,9 m.

Õitseb mais-juunis.

Õied valged, meelitavad ligi

liblikaid.

Päikeseline või

poolvarjuline

kasvukoht.

Mullastiku suhtes

leplik. Eelistab hea

Aeg-ajalt tuleb põõsast

noorendada, lõigates

välja vanemad oksad

või lõigates kogu

põõsa maani maha.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

22 / 65

Foto: Neeva Aed

Foto: Nancy J. Ondra (hayefield.com)

Aeglase kasvuga, kompaktne ja

ümara kujuga põõsas.

Lehestik on kevadel ja suvel

tumeroheline, sügisel

veinipunane.

Vastupidav.

drenaažiga ja

parasniisket mulda.

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale Nõuded hooldamisele

Jaapani enelas `White Gold`

Spiraea japonica `White Gold`

Foto: Kaie Ein

Kõrgus: 0,5-0,7 m.

Laius: 0,8 m.

Õitseb juulis-augustis.

Õied valged.

Lehestik puhkedes kuldkollane,

suve lõpu poole muutub

salatiroheliseks, sügisel taas

kollaseks.

Külmakindel.

Eelistab päikeselist

kasvukohta.

Mullastiku suhtes

vähenõudlik, talub

ka happelisemaid

kasvukohti.

Vajadusel eemaldada

kuivanud või

murdunud oksad.

Kuldsõstar `Laila`

Ribes aureum ´Laila`

Foto: Aivars Gulbis (www.redzet.lv)

Foto: Ausma Melluma (www.redzet.lv)

Kõrgus: 2-3 m.

Laius: 1,5 m.

Õitseb aprillis-mais.

Õied kollased, hästi lõhnavad.

Lehed helerohelised, sügisel

muutuvad punaseks.

Suvel valmivad mustjad

söödavad marjad.

Kiirekasvuline.

Annab vähe asendusvõrseid, ei

anna peaaegu üldse juurevõsu.

Külma- ja kahjurikindel.

Mullastiku suhtes

äärmiselt

vähenõudlik.

Talub hästi põuda.

Talub ka osalist

varju.

Vajadusel eemaldada

kuivanud või

kahjustatud oksad ning

üksteise kasvu häirivad

oksad.

Põõsaid saab

noorendada, lõigates

need 15-30 cm

kõrguseks.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

23 / 65

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale

Nõuded hooldamisele

Verev kontpuu `Magic Flame`

Cornus sanguinea `Magic Flame`

Foto: https://www.ashwoodnurseries.com/shop/c ornus-sanguinea-magic-flame.html

Foto: https://www.pepinieramizil.ro/cumpara/san ger-decorativ-cornus-sanguinea-magic- flame-1220

Kõrgus: 1,5-1,8 m.

Laius: 1,5-1,8 m.

Õitseb juunis.

Õied valged.

Lehed sügisel kollased, võrsed

punase- kollasekirjud.

Eelistab päikeselist

või poolvarjulist

kasvukohta.

Muld peaks olema

hea drenaažiga ja

viljakas.

Varakevadel on

soovitatav intensiivse

sügisvärvi saamiseks

kuni 1/3 ulatuses

põõsaid kärpida.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

24 / 65

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale

Nõuded hooldamisele

Siberi kontpuu `Sibirica`

Cornus alba `Sibirica`

Foto: https://www.southernwoods.co.nz/shop/co rnus-alba-sibirica/

Foto: https://www.jparkers.co.uk/cornus- alba-sibirica-0001919c

Kõrgus: 2-3m.

Laius: 2-3m.

Õitseb juunis.

Õied valged.

Noorelt püstine, hiljem laiuv

põõsas.

Lehed rohelised, sügisvärvus

kollane kuni oranžikaspunane.

Okste koor korallpunane.

Marjad pole söödavad, aga pole

ka mürgised.

Dekoratiivne eelkõige talvel.

Väga vastupidav.

Sobib päikeseline

kuni varjuline

kasvukoht.

Leplik mullastiku

suhtes.

Soovitatav aeg-ajalt

tugevasti tagasi

lõigata, et säiliks ere

koorevärvus.

Must sõstar `Bogatõr`

Ribes nigrum `Bogatõr`

Foto: https://www.neevaaed.ee/toode/must- sostar-bogator-3/

Marjad mustad, läikivad,

suurepoolsed, kõik marjad ei

valmi korraga.

Viljaliha keskmiselt mahlakas,

meeldiva hapukasmagusa

maitsega.

Saagikas.

Rahuldava talvekindlusega, hea

sõstra-pahklestakindlusega,

rahuldava jahukastekindlusega.

Sobib päikeseline

kuni nõrgalt

varjuline

kasvukoht.

Sobib parasniiske

kuni niiske, vett

läbilaskev,

toitaineterikas

muld.

Igal aastal tuleb välja

lõigata kuivanud

oksad.

Parema saagi jaoks on

soovitatav põõsaid

kord aastas orgaanilise

väetisega väetada.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

25 / 65

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale

Nõuded hooldamisele

Punane sõstar `Rondom`

Ribes rubrum `Rondom`

Foto: https://www.neevaaed.ee/toode/punane- sostar-rondom-6/

Viljad keskmise suurusega,

tumepunased, säravad, ühtlase

valmivusega, püsivad hästi

põõsal ka üliküpselt.

Viljaliha mahlane, meeldiva

magushapu maitsega.

Sort on keskvalmiv, hea

talvekindlusega.

Saagikas.

Hea vastupidavusega

lehevarisemisetõvele ja teistele

lehti kahjustavatele

seenhaigustele. Sõstra-kublatäi

kahjustus on minimaalne.

Sobib päikeseline

kuni nõrgalt

varjuline

kasvukoht.

Sobib parasniiske,

vett läbilaskev,

toitaineterikas

muld.

Igal aastal tuleb välja

lõigata kuivanud

oksad.

Parema saagi

saamiseks on

soovitatav põõsaid

kord aastas orgaanilise

väetisega väetada.

Siberi valdsteinia

Waldsteinia ternata

Foto: https://www.helga.ee/et/taimeaed- hinnakiri/alpiaia-kiviktaimla- taimed/waldsteinia-ternata-siberi- valdsteinia

Kõrgus: kuni 20 cm.

Laius: 30-60 cm.

Õitseb mais – juunis.

Õied kuldkollased.

Põõsasja kasvukujuga puhmast

moodustav pinnakattetaim.

Eesti oludes väga hea

vastupidavusega, vähenõudlik.

Pinnakatteks istutada 1 m2/ 4-6

taime (kui istutuspoti diameeter

on 12 cm). Kõrgemate istikute

vahele istutades võib vajadusel

istutuspoti puhmikuid

väiksemaks jagada, et tagada

ühtlane pinnakatvus.

Eelistab

poolvarjulist kuni

täisvarjulist

kasvukohta.

Päikeselises

kasvukohas võib

varakevadine päike

lehti kahjustada,

kuid uued lehed

kasvavad kiiresti

vanade asemele.

Eelistab mõõdukalt

viljakat ja

parasniisket

pinnast.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

26 / 65

3.4.4. Projekteeritud skulptuuri ja pergolate äärne haljastus

Skulptuuri ja pergolate äärde kavandatud haljastus ja selle iseloomustus on toodud tabelis 2, taimede täpsem

paigutus joonisel MA-4-04.

Tabel 2. Skulptuuri ja pergolate äärde projekteeritud haljastuse liigivalik ja oluline info.

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded kasvukohale Nõuded hooldamisele

Pargiroos `Hansaland`

(skulptuuri äärde)

Rosa `Hansaland`

Foto: Roosoja talu

Kõrgus: 1 – 1,5 m.

Laius: 1 m.

Õitseb juunist -

sügiseni.

Õied suured ja

sarlakpunased,

koondunud suurtesse

kobaratesse.

Kurdlehise kibuvitsa

hübriid.

Vihma-, külma- ja

haiguskindel.

Vajab sooja ning

päikesepaistelist

kasvukohta.

Eelistab nõrgalt

happelist, parasniisket,

hea veeläbilaskvusega

kasvupinnast.

Vajadusel eemaldada

kuivanud oksad.

Kasvuajal väetada

roosiväetisega.

Hea talvekindlusega,

ent soovitatav sügisel

üles mullata, et oleks

väga pakaselisel talvel

külma eest kaitstud.

Hiina sidrunväändik (vett

pihustavate pergolate

äärde)

Schisandra chinensis

Foto: Rannamõisa aiasalong

Kõrgus: 5-8 m.

Laius: kuni 2,5 m.

Õitseb mai lõpus-juuni

alguses.

Õied on valged või

heleroosad ning

väikesed (eriti

lehestikust välja ei

paista).

Taim levitab meeldivat

sidruni aroomi.

Lehestik muutub sügisel

kollakamaks.

Kahekojaline ehk

viljumiseks on vaja

Sidrunväändik vajab

kõrgemat õhuniiskust,

eriti põuastel

suveperioodidel – seega

sobib hästi veepihustite

lähedusse.

Noorena kasvab

paremini poolvarjus,

viljakandmise eas

muutub väga

valguslembeseks.

Istutusaugu põhja

panna pool ämbrit või

ämbritäis liiva, keramsiiti

või väikeseid kive,

seejärel kõdurikast

mulda, segatuna

Esimestel aastatel on

soovitatav taime

päikese eest varjutada

või istutada

kasvukohale juba

viljakandvas eas taimed,

mis varjutamist ei vaja.

Noorel sidrunväändikul

jäetakse alles 2-3

võrset, ülejäänud

lõigatakse välja.

Juurevõrsed tuleb

regulaarselt eemaldada.

Vajadusel kärpida taime

hilistalvel või

varakevadel.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

27 / 65

Foto: Roogoja talu

istutada nii emas- kui

isastaim.

Saaki hakkab taim

andma 5.-6.

kasvuaastal. Punased

marjad valmivad

augusti lõpus-

septembris ning nende

viljaliha on ühtaegu

magus ja hapu,

seemnetel aga mõru,

kibe ja kergelt soolane

maitse.

Küpsenud viljad võivad

püsida taimel kuni

tugevate külmade

tulekuni.

Kõrge külmataluvusega.

jämeda liiva ja

mineraalväetistega.

Soovitatav on kasutada

universaalset väetist,

kuna taim on

mikroelementide suhtes

väga nõudlik.

Mineraalväetiste

normiks istutusaugu

kohta on 300-500 g,

järgnevatel väetamistel

50-80 g ühele taimele.

Mullasegu peab olema

vettimav, aga õhku

läbilaskev.

Eelistab happelist ja

nõrgalt happelist mulda.

Ei talu pikaajalist

liigniiskust ega põuda.

Mulla ülemine kiht

taime all ei tohi läbi

kuivada (eriti noortel

taimedel), mistõttu on

vajalik multši

kasutamine.

Mulda taime all tohib

vaid kergelt kobestada,

sest taimel on

pinnalähedane

juuresüsteem.

Teisel või kolmandal

aastal peale istutamist

tehakse väänditele tugi

(muidu võib

viljakandmine hilineda

2-3 aastat).

3.4.5. Soovitused konteinerhaljastusele

Soovituslikud liigid konteinerhaljastusele on toodud tabelis 3, taimede täpsem paigutus joonisel MA-4-04.

Punastesse ruudukujulistesse konteineritesse võib lisaks kavandada ka väikeste punast või valget tooni õitega

üheaastaseid taimi, mis ei ole mürgised.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

28 / 65

Tabel 3. Konteinerhaljastuseks sobivad liigid.

PINKIDE TAGA OLEVATESSE HALLIDESSE RISTKÜLIKUKUJULISTESSE KONTEINERITESSE

Nimetus ja foto Olulised parameetrid ja

istutustihedus

Nõuded

kasvukohale

Nõuded hooldamisele

Rohelubikas

Sesleria heufleriana

Foto: https://www.perennagruppen.com/post/v% C3%A5r%C3%A4lv%C3%A4xing-sesleria- heufleriana-2014

Kõrgus: 25-30 cm.

Laius: 25-30 cm.

Õitseb aprillist-juunini.

Moodustab tiheda laiuva madala

mätta.

Mustjad, hiljem helepruunid

munajad õisikud.

Istutustihedus: 6 tk/m2.

Kasvukoht

päikeseline kuni

poolvarjuline.

Eelistab sooja

parasniisket

lubjarikast pinnast.

Juurdununa talub

põuda ja kuivemat

liivast

kasvupinnast.

Vajadusel kevadel

tagasi lõigata.

Taime saab paljundada

puhmiku jagamisega.

Vaipsasik `Platt`s Black`

Leptinella squalida 'Platt's Black'

Foto: https://maryflower.co.nz/shop/leptinella- squalida-platts-black/

Kõrgus: 5-10 cm.

Laius: 0,1-0,5 m.

Madalakasvuline ja kiiresti

vaipjat katet moodustav

pinnakattetaim.

Õitseb juunist-augustini.

Soovituslik istutusnorm: 9 taime

m2-le (kui istutuspoti diameeter

on 9 cm).

Eelistab päikselist

kasvukohta.

Eelistab

huumuserohket

viljakat, kuid vett

hästi läbilaskvat

pinnast.

Ei talu päris kuiva

kasvukohta.

Aegajalt tuleb

padjandit tükeldada, et

hoida taime välimus

atraktiivne ja tekitada

juurde kasvuruumi.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

29 / 65

PINKIDE VAHEL OLEVATESSE PUNASTESSE RUUDUKUJULISTESSE KONTEINERITESSE

Nimetus ja foto Olulised parameetrid Nõuded

kasvukohale

Nõuded hooldamisele

Serbia kuusk `Nana`

Picea omorika 'Nana'

Foto: https://kristiineaiakeskus.ee/Picea- omorika-Nana

Aeglaselt kasvav efektne, väga

tiheda kera- või laikoonilise

võraga.

Külmakindel.

Saab edukalt kasvatada

konteinerites.

Vaipsasik `Platt`s Black`

Leptinella squalida 'Platt's Black'

Foto: https://maryflower.co.nz/shop/leptinella- squalida-platts-black/

Kõrgus: 5-10 cm.

Laius: 0,1-0,5 m.

Madalakasvuline ja kiiresti

vaipjat katet moodustav

pinnakattetaim.

Õitseb juunist-augustini.

Soovituslik istutusnorm: 9 taime

m2-le (kui istutuspoti diameeter

on 9 cm).

Eelistab päikselist

kasvukohta.

Eelistab

huumuserohket

viljakat, kuid vett

hästi läbilaskvat

pinnast.

Ei talu päris kuiva

kasvukohta.

Aegajalt tuleb

padjandit tükeldada, et

hoida taime välimus

atraktiivne ja tekitada

juurde kasvuruumi.

3.4.6. Soovituslik madalhaljastus

Madalhaljastus on projekteeritud tagaparki murukatendina. Soovitatav on kasutada muru, mis talub tallamist,

ent kus ei oleks sees teistest kiiremini kasvavaid kõrrelisi (et lihtsustada ala hooldamist).

Soovituslik murusegu võiks sisaldada:

 punast aruheina (Festuca rubra commutata) 50%;

 aasnurmikat (Poa pratensis) 50%.

3.4.7. Üldnõuded haljastuse rajamisele

Haljastuse rajamise käigus peab olema tellitud omanikujärelevalve, soovitatav on tellida ka autorijärelevalve.

Haljastuse rajajal peab olema tõendatav avaliku haljasala rajamise kogemus ning ta peab olema selles

valdkonnas tegutsenud vähemalt 3 aastat ning omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

30 / 65

õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe, või läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi

täiendõppe.

3.4.8. Istutuskoha ettevalmistus: nõuded kasvupinnasele ja -mullale

Istutamisel tuleb tagada istikute juurte levikut võimaldava mahu ja omadustega kasvupinnas.

Käesoleva tööga on projekteeritud istutada kaks keskmisekasvulist puud, mis tähendab ca 3 m laiuses 1 m

sügavuselt sobiva kasvupinnase loomist puu kohta. Projekteeritud pärna ja vahtra jaoks on see minimaalselt

9 m3 (EVS 939 - 4:2020 tabel 4.1).

Kasvupinnas on taimede kasvamiseks ning juurte kinnitumiseks ja levikuks sobivate omadustega mulda ja

huumust sisaldav maakoore ülemine pinnasekiht. Projektalal on lubatud kasutada olemasolevat kasvupinnast,

kui selle sobivus on eelnevalt kindlaks tehtud. Vajadusel tuleb teha laboratoorsed analüüsid. Puittaimede

kasvuks sobivate omadustega kasvupinnas peab sisaldama ca 5% mahust huumust. Kasvupinnase mineraalne

osa võib sisaldada jämedat kruusa (6 – 20 mm läbimõõduga osakesi) ja väikeseid kive (6 – 50 mm läbimõõduga

osakesi) kokku kuni 15 kaaluprotsenti. Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele,

istikule ning keskkonnale (sealhulgas ka umbrohtude seemneid ega juuri). Täpsem toiteelementide nõutav

sisaldus ja lõimise kirjeldus ning elusorganismidele ja keskkonnale ohtlike ainete piirmäärad on toodud EVS

939 - 4:2020 tabelis 4.2. Kasvupinnas peab sisaldama mullaelustikku ning mikroorganisme (sh mükoriisat

moodustavaid seeni) ega tohi olla liialt tihke (surumisel peavad mullaklombid kergesti lagunema). Mullaõhu

hapnikusisaldus peab jääma vahemikku 12 - 18%. Täitepinnas ei ole kasvupinnas ning vajadusel tuleb

kasvupinnast parandada või see asendada.

Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks sobiv, kontrollitud koostisega, huumusrikas, mitmeaastaste umbrohtude

juurtest vaba muld või mullasegu. Sobivaim on looduslik ja kohalik muld, mis sisaldab juurdumiseks ja

kasvamiseks sobivaid mikroorganisme. Selleks saab istutusauke kaevates tõsta ca 15 cm paksuse pealmise

mullakihi kõrvale, segada selle suhtega 1:1 orgaanilise materjaliga (nt kõdukompost, sõnnik, istutusturvas,

kotimuld) ning kasutada istutusaukude täiteks. Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja

mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda

parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada.

Juhul, kui olemasolevat pinnast ei saa kasutada, tuleb see istutusaladelt eemaldada ja käidelda vastavalt

nõuetele.

Mullatöödel ning pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid,

mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab töövõtja sobiva pinnase

esialgsete omaduste säilitamise eest.

3.4.9. Nõuded istikutele

Istikud peavad vastama Eesti Standardile EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Ilupuude- ja põõsaste istikute

kvaliteedinõuded“. Võimalusel tuleb kasutada Eesti päritolu istutusmaterjali. Haljastustööde tellimisel ja lepingu

sõlmimisel tuleb viidata allolevatele nõuetele ning standardile EVS 939 „Puittaimed haljastuses“, et vältida

hilisemaid vaidlusi ning ebakvaliteetsete istikute istutamist.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

31 / 65

Üldised istikutele esitatavad nõuded:

 istikul ei ole külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi;

 istikul ei ole taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi;

 juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal;

 juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse;

 lubatud on kõige rohkem kolm suuremat lõikehaava taime kohta.

Kvaliteedinõuded okas- ja lehtpuudele:

 istiku tüve ümbermõõt peab olema vastavuses puu kõrgusega. Võimalusel tuleb kasutada juba

elujõulist ca 2 – 3 meetrist istikut tüve kõrgusega mitte alla 1,25 m ning tüve läbimõõduga min 8 - 10

cm (erandiks on projekti valitud madalakasvulised okaspuud);

 istiku tüvi asub keset mullapalli;

 lehtpuuistikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle

juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või

ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku kujundamine;

 okaspuuistikule peab olema tehtud juurehooldust (või neid ümber istutatud) iga kolme suurusklassi

järel. Juurestik peab olema hästi arenenud ning sisaldama rohkelt peenjuuri;

 kuuseistikud peavad olema ühe selgelt eristatava ladvaga:

 kasutada tuleb koolitatud mullapalliga istikut või nõuistikut, mis on puukoolis ettevalmistatud ja

pakendatud. Tootja ja/või turustaja peab mullapalli ümber oleva mittelaguneva pakkematerjali

nähtavalt ja selgelt märgistama ning lisama viite selle eemaldamise vajaduse kohta. Mullapalli sees ei

tohi olla vana istutusnõu, lagunemata pakkematerjali ega mitmeaastaseid umbrohtusid. Mullapall peab

olema kompaktne, pakkematerjalist ei tohi välja ulatuda juureotsi. Mullapalli ja kasvunõu suurus peab

olema tasakaalus istiku maapealse osa mõõtmetega ning vastama kehtivale standardile;

 istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv, tüvi ja lehed/okkad peavad olema liigi-, sordi- või

vormikohased.

 puu istik peab olema läbiva tüvega istik - selgelt eristuv tüvi (maapealne harunemata osa puu

juurekaelast kuni kõige madalamal asetseva võra moodustava oksani) ning tüvepikendus (tüve jätk

võra sees, mis ulatub võra juhtoksani ehk ladvani).;

 tüvi peab olema nii sirge (1,5 m peale kõverus kuni 10 cm), et seda ei peaks peale istutamist tugede

abil koolutama hakkama;

 puu võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest;

 istiku külgoksad peavad jagunema ümber tüvepikenduse ühtlaselt ning olema üldjuhul peenemad kui

1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures;

 ISTIKUL EI TOHI OLLA keerd- ja kägistusjuuri, konkurentlatva ja/või kahvelharu (alla 30 kraadise

väljumisnurgaga), männasjalt või ülestikku väljuvaid oksi, tüvehaavandeid, taimehaigusi ja -kahjureid.

Väljakaevamisel juurtele tekkivate lõikepindade läbimõõt ei tohi olla suurem kui 5 mm (tüve

ümbermõõdu korral < 10 cm); suurem kui 10 mm (tüve ümbermõõdu korral 10 cm kuni 16 cm); suurem

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

32 / 65

kui 15 mm (tüve ümbermõõdu korral > 16 cm); rohkem kui 3 kaks korda suuremat lõikehaava

konkreetse suurusklassi taime kohta.

Kvaliteedinõuded lehtpõõsastele:

 istikud peavad olema liigi- ja sordiehtsad;

 lubatud on kasutada paljasjuurseid, mullapalliga või nõuistikuid. Paljasjuurseid istikuid võib istutada

ainult enne pungade puhkemist või sügisel pärast lehtede kolletumist;

 istikute võra ja juured peavad olema koolitatud vastavalt istiku suurusele ja nõuetele;

 istiku mullapalli läbimõõt ja kõrgus peavad vastama standardis toodud nõuetele;

 istiku kõrgus, okste arv, nõu maht ja paljasjuursete istikute juurestiku pikkus peavad olema

omavahelises sobivas seoses.

Kvaliteedinõuded liaanidele (hiina sidrunväändik):

 kasutada võib kas paljasjuurseid või nõuistikuid. Paljasjuurseid istikuid võib istutada ainult enne

pungade puhkemist või sügisel pärast lehtede kolletumist;

 nõuistiku võrsed peavad olema toestatud (seotud potis oleva toestuspulga külge).

Kvaliteedinõuded roosidele:

 poogitud istikul peab poogend olema alusega korralikult kokku kasvanud;

 pargiroosidele kehtivad standardikohased põõsaistikute kvaliteedinõuded;

 kasutada tuleb nõuistikuid.

3.4.10. Nõuded istutamisel

Istutusskeemid on toodud joonistel MA-4-04-MA-4-07.

Nõuded istutamisele:

 istutustöid peab läbi viima vastava ala spetsialist;

 istutustöid võib teha aastaringselt, välja arvatud ajal, millal kasvupinnas on külmunud. Kevadine

istutusperiood algab kui maapind on sulanud, soojenenud ja tahenenud, ent istikute pungad ei ole

veel puhkenud (aprilli keskpaigast mai keskpaigani). Sügisene istutusperiood kestab septembri lõpust

kuni oktoobri lõpuni. Istutusperiood algab lehtede kolletumise ja varisemisega esimeste öökülmade

tulekul ning lõpeb püsivate öökülmadega. Niiskemate muldade puhul tuleb eelistada kevadist,

kuivemate liivmuldade puhul sügisest istutamist. Sademetevaesel kevadel tuleb istikuid palju kasta;

 enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. Transportimisel vigastatud ja

murdunud oksad tuleb eemaldada;

 mullapalliga ja nõuistikuid tohib tõsta vaid juurepallist;

 istiku transpordil ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest;

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

33 / 65

 kui taimi ei saa peale kohale toomist kohe maha istutada, tuleb neid säilitada püstiasendis, võra lahti

pakituna varjulises, päikese ja tuule eest kaitstud kohas kuni kaks nädalat. Taimede juured tuleb hoida

niiskena;

 istikute vahekaugused ja paigutus peavad vastama projektdokumentatsioonile;

 istutusauk tuleb teha vastavalt juurepalli suurusele, juurepallist umbes 1/3 võrra laiem. Istutusauk tuleb

kaevata umbes 10 cm (kuni 15 cm) juurepallist sügavamale ning tagurpidi kausi kujuliseks. Istutusaugu

küljed peavad olema kaldu ning konarlikud, et soodustada juurte horisontaalset levikut. Sile vertikaalne

sein võib toimida juuretõkkena (võtet võib kasutada kohas, kuhu paigaldatakse ka juuretõkkekangas).

Istutusaugu põhi tuleb tihendada ning täita kasvumullaga;

 enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett;

 vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad

ülespidi. Mullapalli pakkematerjal või istutusnõu tuleb enne istutamist täielikult eemaldada, seejuures

ei tohi juurepall laguneda;

 istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase

vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale. Kui kogu muld on istutuspaigas

kobestatud, küntud või üles kaevatud, tuleb istikud istutada nii, et juurekael oleks maapinnaga samal

kõrgusel, sest sel juhul vajub kogu muld ühtlaselt ning taimed jäävad normaalkõrgusele. Kui istutatakse

kaevatud istutusauku või kraavi, tuleb taimed istutada ettenähtust veidi kõrgemale, et nad mulla

vajudes ise õigele kõrgusele vajuksid. Muld vajub ca 10...15 %;

 roosid tuleb istutada nii, et nende pookekoht jääks maapinnast ca 10 cm sügavamale;

 istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istik peab jääma otse;

 enne istutusaugu lõplikku täitmist tuleb istikuid korralikult kasta (puudele 50 - 100 l, põõsastele

12-15 l vett);

 ümber puu või põõsa istutusaugu serva on soovitatav teha madal kastmisrenn, et vältida juurekaela

juures liigvett;

 peale istutamist kaetakse niiske ja umbrohust puhastatud mullapind 3 - 5 cm paksuse (olenevalt

multšist) multšikihiga tüvedest vähemalt 10 cm kaugusel ning pinnakattetaimedest piisavalt kaugel, et

multš taimi enda alla ei mataks. Taimede juurekaelad tuleb samuti jätta multšist vabaks. Paigaldatud

multšikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. Multšimisel tuleb kasutada

ptk 3.6.1 toodud multšimaterjali. Multš ei tohi sisaldada umbrohuseemneid, -juuri või -risoome;

 multšikatte paksus peab olema pärast vajumist kivimultši alal vähemalt 30 mm, hakkepuidust

multšikatendi alal vähemalt 50 mm;

 istutatavad lehtpuud tuleb toestada kuni kolme teibaga kohe pärast istutamist. Tugiteivas peab olema

kooritud või hööveldatud, tugev ja sirge, suuremate oksakohtadeta ja vähemalt 5 cm läbimõõduga.

Istiku toestus peab ulatuma 1/3 lehtpuuistiku kõrgusest. Alla 2,5 m kõrgust puud toestatakse kuni kahe

teibaga, üle 2,5 m puud vähemalt kahe teibaga. Teibad asetada 1/3 ulatuses maa sisse. Teibad ei tohi

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

34 / 65

läbida juurepalli ega hõõruda tüve või oksi. Tugiteibad siduda tüve külge pehme 1-1,4 cm paksuse

ning 2-4 cm laiuse sidumislindiga. Side kinnitatakse 5-10 cm teiba otsast allapoole ja silmust ei tohi

teha ümber puutüve. Tüve ja sidumislindi vahele tuleb asetada koort kaitsev materjal (nt kummiriba).

Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (2−3 aastat);

 et kaitsta noort puud temperatuuride kõikumise, päikese, näriliste ja mehaaniliste vigastuste eest, on

soovituslik tüvi töödelda spetsiaalse kaitsemastiksiga või paigaldada tüve ümber pilliroomatt, kotiriie

või spetsiaalne tüvekaitse.

 projektalal tuleb kasutada ühesuguseid tugiteibaid, sidemeid ja tüvekaitseid;

 istutuslõikust ei tehta. Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi

võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik);

 istutuse tegija on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantii.

Nõuded muru taastamisel ja -külvil:

 maapind tuleb kobestada 20-25 cm sügavuselt (kündmise, randaalimise või freesimise teel);

 mulla pinda tuleb kobestada korduvalt (äestamine);

 maapinnast välja tulnud umbrohujuured ning kivid jm praht tuleb kõrvaldada;

 maapinnale tuleb anda projekteeritud kalded;

 enne muru külvi jätta maapind ca kaheks nädalaks tihenema.

3.5. ARHITEKTUURSED VÄIKEVORMID Projekteeritud väikevormide kujundus ja valik järgib varem koostatud dokumendi „Iisaku aleviku

eelprojekt“ põhimõtteid ning sobitumist üle tee kavandatud hoonemahuga.

Projektalale on kavandatud taimekonteinerid, veevõtukohad, pingid, prügikastid, jalgrattahoidik, valgustid ja

mitmed mänguelemendid. Soovitusliku elemendi asemel analoogi valimisel tuleb valida samade või paremate

näitajatega ning sarnase arhitektuurse ilmega analoog ja kooskõlastada valik projekti autoriga.

Puidust pinkide ja väikevormide osas on antud suunised, mida koostöös puiduskulptoriga edasi arendada –

lõplik valik tuleb kooskõlastada projekti autoriga.

Kõik kavandatud metallelemendid peavad olema pulbervärvitud.

Väikevormid tuleb alale paigaldada vastavalt tootja juhistele, mänguelementide paigaldamise lisanõuded on

toodud ptk 3.5.7.8.

Arhitektuursete väikevormide puitdetailid tuleb immutada biotsiidse kaitsekrundiga ning katta punakaspruuni

tooni puidukaitsevahendiga (nt Pinotex tootevalikust toon Nordic Antique - Foto 4), kui konkreetse väikevormi

juures pole öeldud teisiti.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

35 / 65

Foto 4. Näidis punakaspruuni tooni puidukaitsevahendist (Pinotex).

3.5.1. Taimekonteinerid

Esiväljaku ilmestamiseks on kavandatud sinna kaht tüüpi taimekonteinereid (Foto 5). Pinkide vahel paiknevad

konteinerid peavad olema tuhmpunast värvi (RAL 3005), kandilised ning ülevalt laieneva kujuga. Pinkide taga

paiknevad konteinerid peavad olema ristkülikukujulised, maapinnast vähemalt 70 cm kõrgused ning halli või

musta tooni (lubatud on mõningal määral ka tuhmpunase või -kollase värvi kasutamine konteineri nurgaosas.

Tekkiv värvilaik peab sobituma modernsesse ja range joonega keskkonda ning samas reas paiknevad

konteinerid peavad kandma ühte tooni). Konteinerid peavad olema välitingimustesse sobivad (ilmastiku-, UV-

kiirguse ja külmakindlad). Pinkide vahel paiknevad konteinerid peavad sisaldama ka veereservuaari ning nende

substraadimaht peab olema vähemalt 600 liitrit. Materjalidena on lubatud plastik või metall. Konteinereid peab

olema võimalik vajadusel kahveltõstuki abil ühest kohast teise liigutada.

Foto 5. Esiväljakule projekteeritud konteinerid haljastuse jaoks. Vasakul: pinkide taha paigutatavate ristkülikukujuliste konteinerite näidis (Mmcite. Malageno). Paremal: pinkide vahele ja väljaku äärde liiklustõkkeks paigaldatavad ruudukujulised alt ahenevad konteinerid (Navaoja. Atech Gal`B lillepotid).

3.5.2. Veevõtukohad

Esiväljakule on ette nähtud betoonist lihtsa kaarja disainiga halli tooni joogiveekraan, mis on kasutatav ka

ratastoolis liiklejatele (Foto 6, vasakul). Kraan peab ülejäänud väikevormidega sobituma.

Tagaparki on ette nähtud koht maa-alusele kastmisveekraanile (Foto 6, paremal), kuhu saab ühendada

aiavooliku istutusalade hooldamiseks. Koha valikul on arvestatud, et kastmiskraaniga ühendatav voolik ulatuks

võimalikult paljude istutusaladeni. Kastmisveekraan tuleb paigutada istutusalale nii, et see oleks võimalikult

vähemärgatav (soovitatavalt puude ja põõsaste varju).

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

36 / 65

Foto 6. Vasakul: Eesväljakule sobiv joogiveekraan (Benito. Fountain Petrus). Paremal: istutusalade kastmiseks sobiv maa-alune välikraan tagapargi alal (K-Rauta. Kast Color Tap ART.260).

3.5.3. Pingid

Esiväljakule on ette nähtud seljatoe ja käetugedega pingid, tagaparki kiikpingid ja puutüvedest vormitud

puidust pingid.

Esiväljaku keskmesse on kavandatud pikemad pingid (pikkusega 2995 mm), äärtesse lühemad (pikkusega 1815

mm). Esiväljaku äärtesse projekteeritud pingid peavad olema seljatoega.

Pingid peavad olema kaetud ilmastikukindla horisontaalsuunalise puitlaudisega (tamme, robiinia, lehise- või

mõnest vastupidavast troopilisest puidust), mille tooniks punakaspruun (vt ptk 3.5). Pinkide otsad peavad

olema ülalt või alt aheneva kujuga (erandiks võivad olla lesimispingid) ning konstruktsioon tumehalliks või

mustaks värvitud metallist (värv peab olema kõikidel pinkidel ühtne).

Väljaku keskele projekteeritud pinkide hoiukappide juures on lubatud tuhmpunane toon, mis harmoneerub

ülejäänud kujundusega.

Vee-elemendi lähedusse on kavandatud pingid, mis võimaldavad kas päikest võtta või siis just selle eest varjuda

(olenevalt projekteeritud pingi asukohast) ning veevulina läheduses lesida. Lesimiseks mõeldud pingi kaldenurk

peab olema lesimiseks mugav (et istuja ei oleks liialt seliliasendis).

Sobivate pinkide näited on toodud Foto 7 ja Foto 8.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

37 / 65

Foto 7. Esiväljakule sobivad pingid. Vasakul: keset väljakuala kavandatud pikemad pingid, millel ka koodiga avatava hoiukapi funktsioon (Mmcite. Eblocq). Pinkidele on soovitatav kaaluda ka muusikalise elemendi lisamist, et oleks võimalik kuulata Helend Peebu laule. Tehniliselt tuleb lahendada heli nii, et see ümbritsevat ei häiriks ja kostuks ainult pingil istuja kõrvu. Paremal: esiväljaku äärtesse kavandatud lühemad pingid (Mmcite. Bench EMAU).

Foto 8. Esiväljakule vee-elemendi lähedusse kavandatud lesimispink (Archipark. Lezak miejski Thunder side Trio).

Tagaparki on projekteeritud kiikpingid. Kiikpingi pingiosa peab olema sarnane esiväljaku pinkide disainiga -

kattelaudade laius peab sobituma ülejäänud parki kavandatud pinkide kattelaudade laiusega (foto 9, vasakul)

ning toon olema sama ülejäänud pinkide tooniga.

Kiikpinkide postid peavad olema sirged (näide fotol 9, paremal) ning sobituma tonaalsuselt ülejäänud alale

kavandatud metallelementidega (soovitatavalt tumehallid – RAL 7021). Postid peavad olema pulbervärvitud

(keelatud on haljas tsingitud pind).

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

38 / 65

Foto 9. Vasakul: tagaparki sobivad kiikpingid (Tommi Play. Kiikpink Ihaste). Paremal: sobivad postid, millele kiiged kinnitada. (Tiptiptap. Kiikpink Luige).

Tagapargi alale on tehtud ettepanek paigutada lisaks puidust pinke (Foto 10). Pinkide jaoks võiks võimalusel

kasutada alalt eemaldatud kõrghaljastuse puitu. Puit peab olema viimistletud (ümarpalgi kasutamine ei ole

lubatud) ning töödeldud ilmastikukindlaks.

Pingi puitosa peab olema sama tooni ülejäänud väikeelementide puitosadega (punakaspruun) ning kui

kasutatakse ka metalli, peab metallosa olema tumehall.

Foto 10. Näited tagaparki sobivatest viimistletud puidust pinkidest. Vasakul: metalli ja puidu lihtne kombinatsioon (Brandstores.de. Riva Wedge Bank) – pildil toodud lahendusest erinevalt on soovitatav ohutuse huvides vältida pingi otstes teravate nurkade teket. Paremal: puu tüvest tehtud võimalik pingilahendus (Pinterest) – pingi vastupidavuse jaoks on oluline, et see paikneks maapinnast kõrgemal (nt metallist jalgade abil).

3.5.4. Prügikastid

Jäätmete kogumiseks on projekteeritud alale tumehalli värvi metallist (RAL 7021) prügikastid, mille

jäätmemahuti sügavus ulatuks maapinnani (lubatud on kuni 7 cm kõrgune sokkel) ning mille disain viitaks

kolmnurksele motiivile (Foto 11). Lubatud on mõningane värvikasutus prügikogumisavade servadel –

soovitatavalt kollased, eri tonaalsusega hallid või punakaspruunid toonid. Prügikastil peab olema jäätmete

sorteerimise võimalus (olmejäätmed, pakendijäätmed, pudelid ja biojäätmed) ning konikustutuskoht. Prügikast

peab olema pealt kinnine ja mahutama vähemalt 360 liitrit jäätmeid. Soovitatav on katta prügikast töötlusega,

mis võimaldab toodet vajadusel graffitist puhastada.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

39 / 65

Foto 11. Näide sobivast prügikastist (Extery. Prügikast Trio M3).

3.5.5. Jalgrattahoidik

Rataste hoiustamiseks on esiväljakule ette nähtud kaks alternatiivset kohta, olenevalt sellest, kas kohvikuhoone

on juba rajatud või mitte. Kui rajatakse laia räästaga kohvikuhoone, on kavandatud rattahoidik paigutada nii,

et hoone räästas seda kataks. Rattahoidik peab olema lihtsa disainiga, alt aheneva kujuga ja pulbervärvitud

halli tooni (soovitatavalt tumehall – RAL 7021). Näide on toodud Foto 12.

Foto 12. Näide sobivast jalgrattahoidikust (Lars Laj. Ryga bike stand).

3.5.6. Suunaviit

Juhuks, kui tulevikus kavandatakse alevikku ühtne suunaviitade süsteem, on projektis näidatud sobiv asukoht

suunaviidale.

Viitadele ja infotahvlitele kantud tekst peab olema ilmastikukindel ja kantud pinnale laserlõikusega. Infoviitade

metallpostide läbimõõt ei tohi olla üle 10 cm. Stiililiselt sobiva metallist suunaviida näidis on toodud Foto 13.

Foto 13. Näide stiililiselt sobivast metallist viidast (Mmcite. Information Medium. OS500).

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

40 / 65

3.5.7. Mänguelemendid

Projektala kaguosasse on kavandatud mõned mänguelemendid. Lisaks pakub mänguvõimalust esiväljaku

äärde kavandatud avatud sademeveekanal (vt ka ptk 3.5.7.6). Allpool on toodud mänguelementide

kujunduspõhimõtted.

3.5.7.1. Muusikainstrumendid

Tagapargi reljeefsema osa lähedusse on kavandatud mõned heli tekitavad instrumendid. Instrumentide kõla

peab olema mahe, et need ei häiriks ümbruskonna elanikke (analoogide kasutamisel on seda eriti oluline

hinnata, valitud näidiselementide juures on sellega juba arvestatud, kuna elementide tootja kodulehel on ka

heli kuulamise võimalus).

Instrumendid peavad olema kvaliteetsed, metallist ja välikeskkonnas vastupidavad. Elementide vormikeel peaks

sulanduma ülejäänud pargielementide vormikeelega (üles- või allapoole ahenev kuju) ning tonaalsus olema

tagasihoidlik (hallides või mustades toonides).

Näited sobivatest instrumentidest on toodud Foto 14.

Foto 14. Vasakul: maheda kõlaga löökpill, millel ka parki sobiv disain (Percussion Play. Cattail Chimes), Paremal: trummide komplekt, mis sobitub disaini poolest ülejäänud elementidega ning on maheda kõlaga (Percussion Play. Djembes).

3.5.7.2. Karussell

Tagaparki on projekteeritud karussell. Karussell peab olema kasutatav korraga vähemalt kuuele lapsele ning

karusselli läbimõõt peab olema vähemalt 1,5 meetrit. Karussell peab olema roostevabast terasest raamiga ja

karusselli istumiskohad kaetud ilmastikukindla viimistletud puiduga (puiduliikidest sobivad näiteks lehis,

robiinia, tamm). Karusselli puitosa tuleb viimistleda sama tooni nagu ülejäänud tagapargi puitdetailid. Karusselli

keskel peab olema ümar element, millest lapsed saaksid karusselli keerlema tõmmata.

Näide sobivast karussellist on toodud Foto 15.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

41 / 65

Foto 15. Näide sobivast karussellist (Vinci Play, Robinia RB1373).

3.5.7.3. Kahekohaline kiik

Tagapargi alale on kavandatud kahekohaline kiik, kus oleks võimalik kiikuda nii väiksematel kui suurematel

lastel. Kiik peab olema puidust postidega. Postid tuleb viimistleda sama tooni puidukaitsevärviga nagu

ülejäänud tagapargi puitdetailid, ristlatt peab olema tumehall (Foto 16, vasakul). Vasakpoolsel näidisfotol oleva

parempoolse kiige rehvikujulise istme asemele on ette nähtud tavapärasem kiigeiste, kus on nooremate laste

jaoks ka toetav seljatugi (Foto 16, paremal).

Foto 16. Vasakul: sobiv kahekohaline kiik puidust postidega (Lars Laj. Double Swing). Paremal: rehvikujulise kiige asemele kavandatud kiigeiste (Lars Laj. Swing Seat SAS).

3.5.7.4. Lendorava kuju

Tagapargi idaosasse on projekteeritud lendorava kuju, mis võib olla lahendatud kas vedrukiigena (Foto 17,

vasakul) või eraldi skulptuurina (Foto 17, paremal). Vedrukiige lendorav peab olema tõetruu ning tehtud

puidust, vedrukiige vedru peab olema halli tooni.

Orava kuju osas on oluline, et see oleks lastele ronimiseks ja mängimiseks ohutu ning sobituks ülejäänud

elementidega (puidu pind peab olema viimistletud ja lendorav nii värvi kui ka kuju poolest tõetruu ja detailne).

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

42 / 65

Kuju peab olema tehtud robiiniast, tammest või lehisest ning vastupidav välitingimustes (vajadusel tuleb

kasutada vastavaid viimistlusmaterjale). Kuju kõrgeim koht peab olema madalam kui 1 m, et kuju all olev

muruala oleks kukkumise korral piisavalt turvaliseks aluskatendiks.

Foto 17. Vasakul: lendorava kujutisega vedrukiik (Eibe. Spring rocker Squirrel). Vedrukiigel olev orav tuleb värvida vastavalt päris lendorava väljanägemisele. Paremal: idee võimalikust lendorava asendist juhul, kui valmistatakse maapinnal olev skulptuur (newsweek.com).

3.5.7.5. Suurendusklaas

Projektalale paigaldatakse puitpostil paiknev välitingimustesse mõeldud suurendusklaas. Puitosad peavad

olema viimistletud, lehise-, robiinia- või tammepuidust ning suurendusklaasi kõrgus ei tohi olla üle 80 cm, et

lapsed ulatuksid selle juures toimetama. Suurendusklaasi puitosa tuleb toonida sarnaseks ülejäänud

väikeelementide puitosadega (punakaspruuniks). Näidis sobivast suurendusklaasist on toodud Foto 18.

Foto 18. Välitingimustesse sobiva suurendusklaasi näidis (Lars Laj).

3.5.7.6. Sademevett koguv kanal ja veemängu elemendid

Esiväljaku idaküljele on kavandatud 15 cm sügavune betoonist valatud sademeveekanal, millesse paigaldatakse

nelinurksed vähemalt 10 cm paksused ja ca 30 cm laiused ruudukujulised astmekivid, et oleks võimalik kanali

kohal käia ka siis, kui seal on vesi (Foto 19). Sademeveekanali ülevool suunatakse betoonist kitsama renniga

sademevee immutamise lohku. Soovitatav on paigaldada ülevoolu regulaator nii, et ca 10 cm vett saaks suure

saju korral veemängude jaoks renni jääda ning et regulaatorit saaks soovi korral avada ja renni veest täielikult

tühjendada. Renni põhi peab olema ühetasane, et vesi sealt kohe ära ei valguks. Betoonelementide rajamiseks

tuleb kasutada tumedat betooni.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

43 / 65

Foto 19. Sademevett koguva kanali ja selle sees olevate astmekivide näidis. Erinevalt joonisest tuleb betoonist kanali servad viimistleda ühtlaselt kaarjad, mitte nurgelised. (Autorid: Kadri Kattai ja Priit Paalo).

Projekteeritud sademeveekanalisse on kavandatud kaks mänguelementi (Foto 20.) – vett takistav tamm ning

väike vesiratas. Elemendid peavad olema roostevabast terasest ning mõeldud välitingimustesse. Tammi

liigutatav osa on kavandatud vastupidavast plastikust ja musta tooni. Tamm tuleb paigaldada nii, et kanali

liigsel täitumisel voolaks vesi sellest üle järgmisesse kanali osasse, mitte ei ujutaks üle kanali ümbrust.

Mänguelementidega sademeveekanali lahendust tuleb täpsustada eraldiseisva projektiga.

Foto 20. Vasakul: veemänguks sobiv tamm (Richter Spielgeräte. Sickle Gate). Paremal: veemänguks sobiv väike vesiratas (Richter Spielgeräte. Small Bucket Wheel).

Alternatiivse lahendusena võib rajada sademeveekanali asemele sillutise ning selle läänepoolsesse äärde

ca 30 cm laiusesse ja vähemalt 30 cm sügavusesse pealt kaetud sademeveerenni, mis vee platsilt kokku korjab

ja sademevee immutamise lohku suunab. Renni trajektoor peab järgima kujunduses kavandatud kaarjat joont.

Renni kattev rest peab olema piki- või põikitriibulise mustriga ning soovitatavalt must või tumehall. Sellise

alternatiivse rennilahenduse korral tuleb skulptuurist lääne poole kavandatud kaks pinki tõsta joonisel

MA-4-02 oleva betoonist sademeveerenni läänepoolse äärega samale joonele ning kohtadesse, kus istutusala

ääres varem oleks paiknenud valatud betoonist renn, paigaldada äärekivi sarnaselt ülejäänud platsiäärsete

istutusaladega.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

44 / 65

3.5.7.7. Ronimiselemendi ala (II etapp)

II etapis on tagaparki kavandatud ala ronimiselemendile. Ronimiselement peab parki sobituma ning ei tohi

varjata vaadet ümbritsevale – lubatud ei ole plankseinte kavandamine. Postidena kasutada eelistatult puitu või

metalli, elemendi tonaalsus peab olema sarnane ülejäänud elementide tonaalsusega. Elemendi

kukkumiskõrgus peab võimaldama selle all murupinna kasutamist ning tuleb jälgida, et valitud ronila turvaala

mahuks teiste projekteeritud elementide vahele. Ronimiselemendi lõplik valik tuleb kooskõlastada käesoleva

töö autoriga.

3.5.7.8. Mänguelementide paigaldamise juhised:

 mänguelementide paigaldamisel tuleb juhinduda standardist EVS-EN 1176-7:2020 “Mänguväljaku

seadmed ja aluspind. Osa 7: Juhised paigaldamise, ülevaatuse, hooldamise ja kasutamise kohta“;

 seadmed tuleb paigaldada ohutult ning vastavuses standardiga EVS-EN 1176, tootja juhendiga ja

kohalike ehitusnõuetega;

 seadmete turvaalale ei tohi paigaldada mingeid takistusi, millele kukkudes võib kasutaja saada

vigastusi. Turvaala pind peab olema vaba teravatest servadest või väljaulatuvatest osadest ja peab

olema paigaldatud selliselt, et ei tekiks takerdumisohtlikke olukordi;

 tuleb tagada, et kuluvaid ning seadme eluea jooksul ette nähtud väljavahetatavaid osi oleks võimalik

vahetada;

 tuleb tagada, et mis tahes määrdeaine leke ei määriks seadet või ei mõjutaks ebasoodsalt seadme

turvalist kasutamist;

 enne mänguelemendi kasutama hakkamist tuleb pädeva isiku poolt läbi viia paigaldusjärgne ülevaatus.

3.6. TEED JA PLATSID

3.6.1. Projekteeritud katendid ja äärised

Projektalale on kavandatud mitmeid erinevaid katendeid, tulenevalt ala ja elementide erinevast iseloomust

(esinduslikum väljak, looduslikuma ilmega tagapark, mänguelementide turvanõuetele vastavad katendid). Kõik

katendid tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele ning järgides ptk 3.6.2 toodud nõudeid katendi

konstruktsioonile.

Katendite visuaalseks ühendamiseks on valitud neile ühtne tonaalsus – helehall.

Esiväljaku osale on kavandatud valdavalt helehalli tooni sillutis (Foto 21, vasakul). Kohtadesse, kus ilmnevad

seelikumustri triibud, on projekteeritud tumehalli tooni sillutis (Foto 21, keskel). Sobiv sillutiskivi on

ristkülikukujuline, faasidega ja helehalli tooni (nt Kartano kivi 278x138x80). 80 mm paksune kivi on vajalik, et

plats kannaks talvel seal lund lükkavaid sahkasid.

Sillutis tuleb laduda telliskivimustrina nii, et kivide lühem külg on paralleelne Tärivere-Iisaku teega (Foto 21,

paremal). Tumehalli tooni kivide paigutus peab vastama joonisel MA-4-02 toodud mustrile. Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et kavandatud triibud on taotluslikult erinevate laiustega, ent järgivad keskteljest (kus

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

45 / 65

paiknevad skulptuur ja betoonist vee-element) lähtuvat mustrit (põhja- ja lõuna suunas keskteljest samal

kaugusel paiknevad triibud on sama laiusega).

Foto 21. Vasakul: sobiva helehalli sillutiskivi näidis (Rudus. Kartano kivi). Keskel: sobiva tumehalli sillutiskivi näidis (Rudus. Kartano kivi). Paremal: sillutise ladumise mustri näidis (Rudus).

Lihtsustamaks kaunite kaarjate servade saavutamist, tuleb sillutatud ala ja sillutisega piirnevate istutusalade

ääres kasutada helehalli äärekivi, mille läbilõike ülaosa on kaarja profiiliga (Foto 22, vasakul) ning mille seeriast

saab valida kaarjaid äärekive, et tekiksid ühtlased ja sujuvalt kaarjad ääred, mis ei ole nurgelised. Pergola äärsete

nelinurksete ääriste nurgad peavad olema samuti kaarjad, mitte teravnurksed (kujutatud joonisel MA-4-04).

Helehalli sillutise ja äärekivi toon peavad olema samad. Kohtades, kuhu tekivad tumehalli sillutise triibud, on

soovitatav kasutada võimalusel tumehalli tooni äärekivi.

Sillutatud ala teeäärsesse serva tuleb paigaldada sillutisele metallist taktiilsed märgised, et ka nägemispuudega

inimesed saaksid alal turvaliselt liikuda. Märgiste asukohad on toodud joonisel MA-4-02. Suunava märgise

asukoht täpsustub ülekäiguraja projektiga ning selle võib paigaldada ainult siis, kui on rajatud ülekäigurada.

Seni peab olema sõidutee serv tähistatud tõkestava märgisega.

Sõelmetega kaetud ala, skulptuuriäärse istutusala skulptuuri poolne serv ja tagapargi istutusalad, mis ei piirne

sillutisega ääristatakse mustast metallist ülalt sirgeservalise muruäärisega (Foto 22, paremal), mida on võimalik

painutada vastavalt istutusala kujule. Oluline on, et ääris oleks vähemalt 10 cm ulatuses maapinda süvistatud.

Tagapargi istutusalade ääres tuleb kasutada vähemalt 1 mm paksust ja 160 mm kõrgust äärist, mis peab jääma

5 cm võrra maapinnast kõrgemale, vältimaks multšikatendi laialivalgumist.

Sõelmekatendiga ala ääres peab ääris olema vähemalt 2 mm paksune, 190 mm kõrgune ning paiknema

sõelmekatendiga samas tasapinnas (istutusala ääres oleva sõelmekatendi korral vähemalt 5 cm võrra

kõrgemal).

EPDM- katendiga ala ääres tuleb kasutada 2 mm paksust ja 190 cm sügavust metalläärist, mis jääks maapinnaga

samasse tasapinda.

Foto 22. Vasakul: sobiva halli tooni äärekivi näidis – mõõtmed 300x110x800 mm (OÜ Eximp. Lakka süvistatav J-äärekivi). Paremal: metallist ala äärise näidis istutusala, sõelmekatendiga ala ja EPDM katendiga alade äärde (Gardenfix. Peenrapiire).

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

46 / 65

Tagaparki läbiva pargiosa kõvakatendiks on projekteeritud hallid paekivisõelmed fraktsiooniga 0-4 mm

(Foto 23, vasakul).

Kiige alla on projekteeritud vett läbilaskev EPDM-katend, mis on helehalli tooni (RAL 7035 või 7038). Näidis on

toodud Foto 23, paremal.

Foto 23. Vasakul: hallid paekivisõelmed (Isekallur). Paremal: halli tooni EPDM-katend (Lars Laj. RAL 7038).

Istutusalasid on projekteeritud katma pinnakattetaimed, mille vahele algusaastatel, kui taimed veel kasvavad,

on ette nähtud lehtpuu hakkepuidust multšikatend fraktsiooniga 20-50 mm (Foto 24, vasakul). Veelgi parema

visuaalse tulemuse saamiseks võib kasutada ka peenema fraktsiooniga lehtpuumultši. Esiväljakule on

roosipeenarde ja konteineris paikneva haljastuse vahele ette nähtud tume dekoratiivkivi (Foto 24, paremal) või

veeris (fraktsiooniga 8-12 mm).

Foto 24. Vasakul: Lehtpuu hakkepuidust multšikatend, mis aja jooksul omandab samuti halli tooni (Baltic Bark). Paremal: tume dekoratiivkivi (Kekkilä. Dekoratiivkivi Must Diabaas).

3.6.2. Katendite konstruktsioonid

Katendite konstruktsioonid on toodud joonisel MA-7-01 ja MA-7-02.

Konstruktsioon 1 – sõelmetega kaetud ala

- hallid paekivisõelmed, fr 0-4 mm h = 30 mm

- peenkillustik fr 16/32 (kiilutud killustikuga 8-16) h = 250 mm

- tihendatud liivalus (vähemalt keskliiv), Kf=0,5 m/ööp h = 200 mm

- NGS3 geotekstiil

- olemasolev tasandatud pinnas

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

47 / 65

Konstruktsioon 2 – kivisillutisega kaetud ala

- tume- või helehall betoonkivi (nt Kartano) h = 80 mm

- tasanduskiht sõelmetega fr 0-8 mm h = 30 mm

- tihendatud killustik fr 16-32 mm, kiilutud killustikuga fr 8-16 mm h = 200 mm

- tihendatud liivalus (vähemalt keskliiv), Kf=0,5 m/ööp h = 150 mm

- NGS 3 geotekstiil

- olemasolev tasandatud pinnas/ täitepinnas (vajadusel), Kf=0,2 m/ööp

Konstruktsioon 3 – EPDM katend (kukkumiskõrgus 0,7-1,3 m*)

- EPDM kummisegu (RAL: 7035 või 7038) h =100-150 mm*

- SBR kummigraanulitest aluskiht h =20-30 mm*

- sõelmetest tasanduskiht h =30-50 mm

- tasandatud ja tihendatud killustikalus h = 150-200 m*

- NGS3 geotekstiil

- täitepinnas (vajadusel), Kf=0,2 m/ööp

- olemasolev tasandatud pinnas

* kihi paksus tuleb valida vastavalt EPDM katendi tootja juhistele ja paigaldatava mänguelemendi

kukkumiskõrgusele. Paigaldatud turvakate peab vastama kriitilise kukkumise kõrguse TÜV PN-EN

1177+A1:2023 normidele.

Konstruktsioon 4 – sademevee immutamise lohk

- murukülv, kulunorm ≥20 g/m²

- kasvumuld h = 100-150 mm

- killustik fr 16-32 h = 500 mm

- NGS 2 geotekstiil, mittekootud (vett läbilaskev)

- olemasolev aluspinnas

Konstruktsioon 5 – muruga kaetud kõrgendik

- murukülv, kulunorm ≥20 g/m²

- kasvumuld h = 100-150 mm

- täitepinnas, Kf=0,2 m/ööp h = kuni 4,85 m

- olemasolev aluspinnas

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

48 / 65

Konstruktsioon 6 – murukatend

- murukülv, kulunorm ≥20 g/m²

- kasvumuld h = 100-150 mm

- täitepinnas (vajadusel), Kf=0,2 m/ööp

- olemasolev aluspinnas

Konstruktsioon 7 - esiväljaku istutusala

- istikud

- dekoratiivkivist multšikatend taimede vahel (fr 8-12 mm) h=30 mm

- biolagunev* multšikangas (vajadusel)

- kasvumuld h = 600 mm

- täitepinnas (vajadusel), Kf=0,2 m/ööp

- olemasolev tasandatud pinnas

*taimede ja kasvumulla parema tervise huvides ja pinnakattetaimedega parema katvuse saavutamiseks on

soovitatav kasutada biolagunevat multšikangast või rajada istutusalad ilma multšikangata (viimane eeldab,

et kasvumuld on püsiumbrohujuurtest korralikult puhastatud)

Konstruktsioon 8 - tagapargi istutusala

- istikud ja pinnakattetaimed

- hakkepuidust multšikatend taimede vahel (fr 20-50 mm) h=50 mm

- biolagunev* multšikangas (vajadusel)

- kasvumuld (vajadusel lisandub istutusauk) h = 500 mm

- juuretõkkekangas (vajadusel)**

- täitepinnas (vajadusel), Kf=0,2 m/ööp

- olemasolev tasandatud pinnas

*taimede ja kasvumulla parema tervise huvides ja pinnakattetaimedega parema katvuse saavutamiseks on

soovitatav kasutada biolagunevat multšikangast või rajada istutusalad ilma multšikangata (viimane eeldab,

et kasvumuld on püsiumbrohujuurtest korralikult puhastatud)

** juuretõkkekangast tuleb kasutada kujundusplaanil näidatud ulatuses istutusala 5 lõuna- ja idapoolses

servas. Kui juuretõkkekanga paigaldamise alal on olemasolevate puude juured, peavad need säilima

senistes asukohtades.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

49 / 65

3.6.3. EPDM katendi valamise juhised

EPDM katendi aluselt alalt tuleb maapind koorida vastavalt rajatava katendi paksusele. Kooritavat huumuskihti

võib sobivuse korral kasutada projektala madalamate kohtade täiteks või transportida tellija poolt ette nähtud

asukohta.

Paigaldatava EPDM katendi ja olemasoleva maapinna vahele paigaldatakse maapinda süvistatud metallääris

vastavalt joonisel MA-7-01 toodud konstruktsioonile. Äärised tuleb paigaldada nii, et üleminekud

kummikatendilt olemasolevale maapinnale oleksid võimalikult sujuvad ning et ääris jääks (ka juhul kui maapind

pärast rajamist vajub) maapinnaga samasse tasapinda.

Seejärel paigaldatakse alale kummikatend. Kummikatendi paigaldustööd peavad toimuma kuiva ilmaga ja

temperatuuril +5 - +30 °C . Kasutatav kummikatend peab olema testitud ja sellele väljastatud TÜV sertifikaat

PN-EN 1177+A1:2023 vastavuse kohta.

Kummikatend tuleb paigaldada selleks spetsiaalselt koolitatud meeskonna poolt. Kummisegu segatakse valmis

kohapeal. Segu valmistatakse õige fraktsiooniga kummigraanulitest ja spetsiaalsest liimainest ning valatakse

seejärel ettevalmistatud aluspinnasele.

Kummikatend tuleb valada kahekihiliselt. Aluskihi moodustab must SBR kummisegu, mis annab katendile

ettenähtud paksuse ning elastsuse. Peale aluskihi kuivamist valatakse peale teine ehk kattekiht EPDM

kummisegust, mis annab pinnakattele värvi, vastupidavuse ja püsivuse. Kattekihi värvus peab vastama ptk 3.6.1

toodud nõuetele.

Valatud kummipind peab olema tasane, vahedeta ja ühtlane. Nõudeid vertikaalplaneerimisele vt ptk 3.7.

Projekteeritud maapinnalt üleminek olemasolevale maapinnale tuleb teostada võimalikult sujuvalt, järgides

üleüldist maapinna reljeefi ning vältides ebaloomulikke järsakuid.

3.6.4. Metallist peenrapiirde paigaldamise juhised

Piire tuleb paigaldada maapinnast kõrgemale vastavalt joonisele MA-4-08, juuretõkkekanga kasutamisel

juuretõkkekangast sissepoole.

Tähtis on paigaldada piire vertikaalselt sirgelt. Pärast pinnase täitmist piirde ümber tuleb muld kinni vajutada

ning jälgida, et piire selle käigus viltu ei vajuks.

3.7. VERTIKAALPLANEERIMINE Antud peatükis on toodud vertikaalplaneerimise üldised põhimõtted. Vertikaalplaan on toodud joonisel

MA-4-08.

3.7.1. Projekteeritud reljeef

Ilmestamaks olemasolevat maastikku, on projektala tagapargi põhjaküljele kavandatud laugeid lohke ja

küngas, mis pakuvad võimalust lesimiseks ning lastele mängurõõmu. Lisaks immutatakse projekteeritud lohu

läänepoolsemas süvendis esiväljaku sademevesi. Lohud on projekteeritud alale, mis ka täna on ümbritsevast

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

50 / 65

madalam. Ala mõningasel süvendamisel välja kaevatud pinnast saab kasutada projekteeritud kõrgendiku

rajamiseks.

Küngaste ja lohu reljeefimuutused on kavandatud laugetena (languga 0,25 ehk 1:4), et võimaldada nõlvadel

murukatendi kasutamist ning lihtsustada alade hooldamist. Sellest tulenevalt ei ole kõrguslikud muudatused

ka väga ulatuslikud (künka kõrgeimast kohast lohu madalaimasse kohta on kõrguste vahe 1,20 meetrit).

Ülejäänud ala reljeef on projekteeritud langema projektala läänepoolses osas (esiväljakul) ida suunas ja

sõelmekatendiga alal (tagapargi osas) põhja suunas, et oleks võimalik lahendada ala drenaaž (vt ka ptk 3.7.2).

Joonisel MA-4-08 on antud soovituslik vertikaalne lahendus ka projektalast põhjasuunda jäävale teekoridorile.

Lahenduse juures on arvestatud, et teekoridorilt üleminek projektalale toimuks sujuvalt. Selleks tuleb võrreldes

tänasega teekoridori mõnel pool tõsta.

Selleks, et talvise soolatamise korral lumesulamisvesi istutusaladele ei valguks, on kõik istutusalad ümbritsetud

maapinnast kõrgemate ääristega. Ääriste kujundust on kirjeldatud ptk 3.6.1, kõrgust joonisel MA-4-08 ja laiust

joonisel MA-4-02.

Säilitatavate puude juurekaelale lähemal kui 2 meetrit ei ole lubatud maapinda planeerida. Nendes

piirkondades tuleb planeeritud maapind olemasoleva maapinna kõrgusega kokku viia nii, et üleminekud

oleksid võimalikult sujuvad. Puu juurekaela ümber ei tohi tekitada vett koguvaid lohke.

Mänguelementide läheduses tuleb vertikaalplaneerimine lahendada vastavalt mänguelemendi tootja juhistele

ja kehtivatele standarditele.

3.7.2. Drenaaž

Sademevee immutamine on lahendatud lokaalselt. Sillutatud platsilt juhitakse maapinna languga sademevesi

esiväljaku idaservas olevasse betoonist sademevee kanalisse, kus on võimalik sademevett kasutada

veemängudeks.

Kanali ülevool on suunatud projektala põhjakülje keskmesse kavandatud lohku, mille konstruktsioon võimaldab

sademevee võimalikult kiiresti maapinda viia (vt ptk 3.6.2). Lohk on 0,70 cm sügavune ja selle nõlvad lauged

(languga 0,25 ehk 1:4), lohu põhja pindalaks on 2,9 m2. Suuremate sadude korral täitub lohk veega, kust see

aegamööda maapinda imbub.

Tulevikus võib projektala põhjaküljel oleva sõidutee projekteerimisel suunata antud lohku ka tee sademevee.

Ülejäänud projektalal lasevad sademevett läbi laskvad katendid veel maapinda imbuda.

3.8. TEHNOVÕRGUD Käesoleva tööga on ette nähtud kastmis- ja joogivee, vett pihustavate pergolate ja betoonist vee-elemendi

veesüsteemi tarbeks veetorustiku trajektoorid, valgustite tarbeks elektrikaabel ning näidatud on orienteeruvad

valgustite asukohad. Esiväljaku keskosasse kavandatud betoonist vee-element pole kavandatud pidevalt

torustikust vett tarbima vaid vajadusel saab torustiku abil täita vee-elemendi veereservuaari.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

51 / 65

Põhjapoolse vett pihustava pergola torustike trajektoorilt saab tulevikus luua vee- ja kanalisatsiooniühenduse

ka perspektiivsele kohvikuhoonele.

Lammutatavate hoonete lokaalse kanalisatsiooni elemendid on kavandatud likvideerida ning kaks istutusalade

alla jäävat sidekaablit ümber tõsta. Alal paiknev elektri maakaabel on kavandatud säilitada, et tulevikus

kasutada seda perspektiivse hoone elektrivarustuse tagamiseks.

Tehnovõrkude sügavused ja täpsem paiknemine tuleb täpsustada eraldi projektiga.

Kaevetööde teostamisel ei tohi olemasolevaid säilitatavaid tehnovõrke kahjustada ning nende kaitsevööndis

toimetamiseks tuleb tegevus eelnevalt tehnovõrgu valdajaga kooskõlastada.

Tehnovõrkude trajektooride paiknemine ja kaitsevööndid on toodud joonisel MA-4-03.

3.8.1. Välisvalgustus

Täpsem valgustuslahendus antakse eraldi valgustusprojektiga – käesolev töö teeb ettepaneku valgustite tüübi

ja asukoha suhtes. Valgustite valgus peab olema sooja tonaalsusega (värvustemperatuuriga kuni 4000 K).

Ala valgustamiseks on kavandatud esiväljakule neljakandilised, ülalt diagonaalse kujuga ja süvistatud

valgusallikaga tumehallid pollarvalgustid (Foto 25, vasakul) ja tagaparki ning istutusalade lähedusse puid

meenutavad valgustid, mis ümbrusesse sulanduvad (Foto 25, paremal). Kõrgemate valgustite soovituslik kõrgus

on 4 meetrit.

Valgusti peab olema metallist ning musta värvi. Valgustite valgusvihk peab olema suunatud alla, et vältida

valgusreostuse teket.

Foto 25. Vasakul: keskväljakule sobiva pollarvalgusti näidis (BEGA. Bollards. 99554 K3). Paremal: haljastusega harmoneeruv kõrgem valgusti (Keha3. Branch street lighting).

Esiväljaku ääres pimedal ajal skulptuuri ja puu võra välja toomiseks on projekteeritud välitingimustesse sobivad

madalad tumedad prožektorvalgustid (Foto 26, vasakul). Prožektorvalgustite vajadust, asukohta ja hulka tuleb

hinnata eraldiseisva valgustusprojektiga pärast skulptuurikavandi valmimist.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

52 / 65

Kohtadesse, kus projekt näeb ette valgustuse abil orava käpajälgede esile toomist, on kavandatud olemasoleva

valgustiposti külge täiendava projektor-valgusti paigaldamist (Foto 26, paremal). Täpsem tehniline lahendus

antakse eraldi valgustusprojektiga. Esile manatavad käpajäljed võivad olla kollase, punase, musta, halli või

rohelise tonaalsusega – soovitatav on ühel projektsioonil kasutada läbivalt sama tooni.

Foto 26. Vasakul: sobiva tumeda prožektorvalgusti näidis (Bega. Compact floodlights). Paremal: orava käpajälgede kuvamiseks sobiv projektor-valgusti (Bega. Gobo floodlights).

Valgustid on projektlahenduses ette nähtud ca 9-15 m vahekaugusega (vt joonis MA-4-02). Valgustite

vahekaugust on lubatud muuta sõltuvalt valitud tootest ja masti kõrgusest, ent oluline on, et valgustid jääksid

kohtadesse, kus on mõtteline istutusalade vaheline ühenduskoht, et sinna oleks võimalik projitseerida

lendorava jälgi.

3.8.2. Kastmis- ja joogivesi

Projektiga on alale ette nähtud avalik joogiveekraan, mis soojematel aastaaegadel inimesi veega varustaks ja

istutusalade hooldamiseks maasisene kastmisvee kraan.

Kastmisvee kraani normvooluhulgaks võib arvestada eramu kastmiskraani normvooluhulka 0,2 l/s

(EVS 835:2022, tabel 6.1).

Joogiveekraan tuleb talveks tühjendada. Juhul, kui kraanil endal pole vastavat tühjendamismehhanismi, tuleb

joogiveekraani juures sillutisega samasse tasapinda paigaldada kape koos eraldiseisva maakraaniga.

Nii joogi- kui kastmisvesi on projekteeritud ühisveevärgi baasil Tartu mnt 33 katastriüksusel paiknevast PE De63

veetorust.

Torustike täpsemaid parameetreid ja paigutussügavust tuleb täpsustada edasiste projektidega.

Projekteeritud veetorustiku paiknemine on toodud joonisel MA-4-03, veevõtukohtade kujundus ptk 3.5.2.

4. ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL Võimalike eksimuste vältimiseks on soovituslik enne ehitustööde alustamist kaasata tegevusse projekti

koostaja ja tööde teostamise perioodiks tellida autorikaitse järelevalve.

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:

• Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele;

• kohaliku võimu ettekirjutustele;

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

53 / 65

• kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele;

• Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele;

• üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.

Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2000-le (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset

laatuvaatimukset 2000 Talonrakennuksen maatyöt).

Kaevetööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde

piirkonnas. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab ehitajal olema

kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud tööd

peab tegema vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav firma. Tööde käigus ilmnevatest,

töid segavatest või vigastusohus olevatest kaablitest ja seadmetest ning nendest tulenevate tööde (kaablite

teisaldamise, kaitsmise ning täpsustavate jooniste koostamise) asjus lepitakse kokku tellija, kaablite ja

seadmete valdajate ning vajaduse korral ametivõimudega.

Kaevamise lõppsügavusel peab jälgima, et pinnas kaevise põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Vältida tuleb

tarbetut käimist.

Kaevamistööd teostada kehtiva korra järgi ja vastavate lubade alusel. Ehitustööde teostamise ajal arvestada

kaevikute toestamise ja veetõrje vajadusega.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid.

Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (mahavoolamine) on välistatud.

Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat

sotsiaal- ja looduskeskkonda.

Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

5. ISTIKUTE KAITSE EHITUSTÖÖDE AJAL Üldiselt on soovitatav jätta istutamine viimaseks tegevuseks pärast ülejäänud ehitustööde lõppu. Juhul, kui

pärast istikute istutamist toimuvad alal veel mingisugused ehitustööd, tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei

sõidetaks taimede istutusaladel ning ei ladustataks sinna ehitusmaterjale. Samuti tuleb vältida puuistikute

võrade läheduses toimetamist, et mitte kahjustada puude tüvesid või oksi.

6. TÖÖDE ORGANISEERIMINE Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid

ehitusmehhanisme.

Ajutised ehitised paigaldab ehitaja kokkuleppel tellijaga. Tööde lõpetamisel tuleb ajutised ehitised likvideerida.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

54 / 65

Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning

teostusmõõdistuse.

Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma

kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju.

7. MATERJALIDE KVALITEET, GARANTII Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid või

vastavustunnistused, mis kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Erilahendusega

konstruktsioonidele ja ehitusele annab garantii töövõtja.

8. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehituse käigus

tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest ning kaevetöödel eemaldatav pinnas vedada

seadusega ette nähtud kohtadesse.

Samuti tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed

ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Inertseid ehitusjäätmeid ja eemaldatud pinnast

võib kasutada teede, platside jms täiteks, kooskõlastades tegevuse eelnevalt kinnistu valdajaga.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi

omavatele ettevõtetele.

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning elutsooni piirarvu ületava reostuse

korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tuleb

tellida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavalt ettevõttelt.

9. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud hetkel kehtivas redaktsioonis

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning

tööohutuse nõuded. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema

instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.

Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne

töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude

täpne asukoht kontrollkaevamise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei

tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

55 / 65

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas

kohaliku omavalitsuse ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada

kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis ja säilitatavate puude

juurekaitsevööndis tuleb kaevata käsitsi.

10. HOOLDUSSOOVITUSED Muruga kaetud ala tuleb regulaarselt niita. Niitmistihedus peab olema selline, et oleks tagatud käiguteede

mugav läbitavus ning esinduslikkus. Niita võib alates 10 cm kõrgust muru ning mitte madalamalt kui 5 cm.

Tähelepanu tuleb pöörata ka niitmise kvaliteedile ning sobivate vahendite kasutamisele (liiga suurte ja raskete

masinate kasutamine lõhub murukamarat).

Teede hooldus seisneb teede puhastamises. Juhul, kui sõelmekattega alale tekivad lohud, tuleb need täita sama

pinnakattematerjaliga, et tagada tee turvaline kasutatavus ning sademevee suunamine teelt eemale.

Põhjalikumate rekonstrueerimistööde, sh teede vertikaalplaneerimise, pinnakatte vahetamise, valgustuse

paigaldamise jms jaoks tuleb koostada projekt.

Väljaku inventarile tuleb teostada regulaarset hooldust, sh pinkide korrastamine, prügikastide tühjendamine,

pink-kiikede, haljastuskonteinerite, valgustite ja mänguelementide kontrollimine ja vajadusel inventari

uuendamine. Inventar tuleb üle vaadata vähemalt 1 kord aastas.

Projekteeritud sademeveerenn tuleb kevadeti, enne veemängude hooaja algust puhastada sinna kogunenud

liivast, soolast ja vajadusel muust prahist.

10.1. HALJASTUSE JA ISTUTUSALADE HOOLDUS PÄRAST ISTUTAMIST Üldnõuded hooldamisel:

 säilitatavate puude tervisliku seisundi ja kasvutingimuste parandamiseks ning puude ohutuna

säilitamiseks tuleb pärast juurdumist kasvuealistel ja sellest vanematel puudel teostada hoolduslõikust.

Hoolduslõikuse käigus ei tohiks eemaldada oksi, mille läbimõõt on üle 5 cm (välja arvatud juhul, kui

need on muutunud ohtlikuks). Hoolduslõikuse vajadust ja tihedust tuleb hinnata ning puude

hooldamisega seotud tööd teostada vastava ala spetsialisti (nt arboristi) poolt;

 üle istutusalade ei tohi sõita mootorsõidukitega ega vallitada istutusaladele talvel lund;

 istutatud puid ja põõsaid tuleb kasta korrapäraselt esimese kahe aasta jooksul pärast istutamist.

Kasvuperioodi jooksul tuleb regulaarselt kontrollida mulla niiskusesisaldust ning kasta vastavalt

vajadusele. Soovitatav kastmisvee kogus puu kohta on (sõltuvalt puu suurusest) 50-100 liitrit vett

nädalas. Soovitatav on eelistada harvemat ja suuremate veekogustega kastmist sagedasele kastmisele

väikeste veekogustega. Kasta tuleb põhjalikult - nii, et mullahorisont muutuks niiskeks. Kasta tuleb

õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma pinnasesse 10-15

minuti jooksul. Hiljem võib kasta vastavalt vajadusele (ennekõike väga pika vihmavaba perioodi korral,

et muld läbi ei kuivaks);

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

56 / 65

 puu tugiteibad eemaldatakse (tõmmatakse välja) pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat pärast

istutamist;

 puuistiku võrahooldust võib teha vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Eemaldada võib ainult

vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu juurdumist;

 kui taimedel ilmneb toitainete puudus, tuleb neid vastavalt vajadusele väetada. Soovitatav on väetada

kastmisega samal ajal. Tahkete väetiste puistamisel võraalusele ringile tuleks maapind enne purustada

või kobestada;

 konkreetsete taimede hoolduse kohta vaata tabelis 1-3 toodud märkusi ptk 3.4.3-3.4.5;

 istutusaladelt tuleb vastavalt vajadusele eemaldada umbrohud (mitmeaastased umbrohud koos

juurega). Seejuures tuleb jälgida, et kivimultši alal multš võimalikult vähe mullaga seguneks;

 kivimultšiga multšitud aladel tuleb kasutada lahustuvaid või vedelväetiseid ning vajaduse korral

eemaldada kivimultši pinnale langenud kuivanud lehed ja muu praht;

 lehtpuuhakke kasutamisel on soovituslik multšitud taimi kord aastas vähesel määral väetada

lämmastiku sisaldava orgaanilise või mineraalse väetistega;

 kui istik kaotab oma dekoratiivse välimuse kas välise mõjutuse või oma vanuse tõttu, tuleb see

asendada uue istikuga või juhul, kui põõsast saab tagasilõikamise teel noorendada, see tagasi lõigata;

 juhul, kui peenrapiirded saavad viga, tuleb need asendada samasuguse piirdega.

10.2. MÄNGUELEMENTIDE KONTROLLIMISE JA HOOLDAMISE NÕUDED Üldnõuded ja nõuded kontrollimisele:

 kui seade ei ole enam ohutu, tuleb kasutajate juurdepääs seadmele välistada;

 mänguväljaku seadmete kontrollimise ja hooldamise eest vastutav isik peab säilitama kõik

dokumendid (sertifikaadid, juhendid ülevaatuse ja hoolduse läbiviimiseks, kasutusjuhendid, operaatori

protokollid ja päevikud jne) seadme ohutuse tagamisega seoses läbiviidud tegevuste kohta. Need

dokumendid peavad olema kättesaadavad kui teostatakse ülevaatuseid, hooldust, remonti või kui on

toimunud õnnetusjuhtum;

 kui kontrollimise käigus ilmnevad tõsised ohutust mõjutavad puudused, tuleb need koheselt

kõrvaldada. Kui see ei osutu võimalikuks, tuleb tõkestada seadme kasutamine – muuta see liikumatuks

või eemaldada;

 kui seadme osa eemaldatakse näiteks hoolduse tarvis, siis mistahes maa sisse jäävad ankrud või

vundament tuleb samuti eemaldada või katta kaitsega, et muuta selle paiknemiskoht ohutuks.

Nõuded mänguelementide hooldamisele:

 vähendamaks õnnetusjuhtumite toimumise tõenäosust, peab omanik või operaator tagama, et oleks

koostatud asjakohane korralise hoolduse kava, seda rakendatud ja kava säilitatud. Kava peab

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

57 / 65

arvestama piirkondlikke tingimusi ning tootja juhiseid, millised võivad mõjutada vajalike ülevaatuste

sagedust. Kava peab sisaldama hooldust vajavate osade loetelu, samuti kirjeldama protseduure

tegelemiseks kaebuste ja purunemistega;

 korraline mänguelemendi ja selle aluskatte hooldus peab sisaldama ennetavaid meetmeid nende

ohutustaseme, tööomaduste ja nõuetele vastavuse säilitamiseks. Sellised meetmed hõlmavad:

kinnituste pingutamist, pindade täiendavat värvimist ja töötlemist, mistahes lööki pehmendavate

pindade hooldust, seadme markeerimist, tähistamaks pinnasetäite minimaalset taset, puhastamist,

klaasikildude või muu prügi ja võõrkehade eemaldamist, pinnasetäidise taastamist nõutava tasemeni,

turvaalade säilitamist ja hooldamist.

11. EHITUSTÖÖDE MAHUD Tabelis 4 esitatud materjalide ja ehitustööde hulka lisanduvad kõik tööd ja materjalid, mis ei ole esitatud antud

tabelis, kuid on vajalikud käesoleva projekti teostamiseks.

Mahutabelis on kajastatud projekti I etapi tegevuste mahtu – II etapp on tulevikuperspektiiv, mille

realiseerimisel tuleb vajalikke töömahte eraldi täpsustada.

Tegemist on ligikaudsete mahtudega, täpsed mahud selguvad ehitustööde käigus. Tabeli mahtudes pole

arvestatud materjali varuga.

Tabel 4. Peamiste materjalide ja tööde mahud

1 EELTÖÖD

Jrk nr Tööde kirjeldus Ühik Maht Märkused

1.1 Säilitatava puu kaitsmine tk 8

1.2 Säilitatava puu hoolduslõikus tk 8

1.3 Likvideeritava puu raie tk 16

1.4 Kännu freesimine tk 17 14 raie tulemusel likvideeritavat kändu + 3 täna olemasolevat kändu.

1.5 Geodeetiline mahamärkimine Maha märgitava ala suurus on ca 1 666 m2.

1.6 Pinnasekihi eemaldamine

615 m3 Geomeetriline maht. Arvestatud on ainult konstruktsioonide mahuga. Lisanduvad vertikaalplaneerimisest tulenevad mahud.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

58 / 65

1.7 Likvideerimistööd objekti 11

2 hoonet (neist ühel on täna ka maa-alune korrus, mida tuleb täita), 1 vundament, ca 12,9 m kanalisatsioonitorustikku, 2 kanalisatsioonikaevu, 2 kunagise kuivkäimla kogumiskaevu, ca 4,7 m veetorustikku, ca 38 m amortiseerunud välisvalgustuskaablit, 1 välisvalgusti.

2 KATENDID

Jrk nr Tööde kirjeldus Ühik Maht Märkused

Konstruktsioon 1 – sõelmetega kaetud ala

2.1 Hallid paekivisõelmed (fr 0-4 mm)

m3 4,3 Geomeetriline maht.

2.2 Peenkillustik fr 16-32 mm (kiilutud killustikuga fr 8-16 mm)

m3 36 Geomeetriline maht.

2.3 Liiv (vähemalt keskliiv, Kf=0,5 m/ööp) m3 6,1 Geomeetriline maht.

2.4 NGS 3 geotekstiil m2 144,1 Ei ole arvestatud ülekatetega.

2.5 Kuumtsingitud must metallist piire 1120x2mmx190 mm

m 60,8 Ei ole arvestatud ühenduskohtade ülekatetega.

Konstruktsioon 2 – kivisillutisega kaetud ala

2.6 Sillutis – nt Kartano m2 515,2 Osa sillutisest on helehall, osa tumehall (vt joonist MA-4-02).

2.7 Sõelmed (fr 0-8 mm) m3 15,5 Geomeetriline maht.

2.8 Hall äärekivi (nt Lakka süvistatav J-äärekivi) 800x110x300 mm

m 82

2.9 Betoon C20/25 (äärekivi aluseks) Täpsustatakse töö käigus.

2.10 Killustik (fr 16-32 mm), kiilutud killustikuga fr 8- 16 mm

m3 103 Geomeetriline maht.

2.11 Liiv (vähemalt keskliiv, Kf=0,5 m/ööp) m3 77,3 Geomeetriline maht.

2.12 NGS 3 geotekstiil m2 515,2 Ei ole arvestatud ülekatetega.

Konstruktsioon 3 – EPDM katend

2.13 EPDM kummisegu Vastavalt vajadusele.

2.14 SRB kummigraanulitest aluskiht Vastavalt vajadusele.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

59 / 65

2.15 Kuumtsingitud must metallist piire 1120x2mmx190 mm

m 33,5

Sõelmetega kaetud ala äärne piire on arvestatud sõelmetega kaetud ala materjalimahuna.

Ei ole arvestatud ühenduskohtade ülekatetega.

2.16 Tasandatud ja tihendatud killustikalus Vastavalt vajadusele.

2.17 NGS 3 geotekstiil m2 47,5 Ei ole arvestatud ülekatetega.

2.18 Täitepinnas Vastavalt vajadusele.

Konstruktsioon 4 – sademevee immutamise lohk

2.19 Muruseeme kg 1,8

Arvestatuna 20 grammi ruutmeetrile. Muruseemne kogus on arvestatud terve negatiivse pinnavormi ulatuses.

2.20 Kasvumuld m3 13 Geomeetriline maht. Arvestatuna 150 mm paksuse kihina.

2.21

Killustik fr 16-32 m3 2

Geomeetriline maht. Arvestatud on killustikupadja ulatumisega 0,2 meetri kaugusele pinnavormi vasakpoolse madalama osa põhjast (vt ka konstruktsioon 4 joonisel MA-7-01).

2.22 NGS 2 geotekstiil, mittekootud (vett läbilaskev)

m2 14,3

Ei ole arvestatud ülekatetega. Arvestatud on ülalt 0,2 meetrit lohu põhjast eemale ulatuva ja alt lohu põhja kontuuris paikneva 60 cm paksust killustikalust ümbritseva geotekstiili mahuga.

Konstruktsioon 5 – muruga kaetud kõrgendik

2.23 Muruseeme kg 0,8 Arvestatuna 20 grammi ruutmeetrile.

2.24 Kasvumuld m3 6 Geomeetriline maht. Arvestatuna 150 mm paksuse kihina.

2.25 Täitepinnas Vastavalt vajadusele.

Konstruktsioon 6 – murukatend (väljaspool lohu ja kõrgendiku ala)

2.26 Muruseeme kg 6,4 Arvestatuna 20 grammi ruutmeetrile.

2.27 Kasvumuld m3 48,3

Geomeetriline maht. Arvestatuna 150 mm paksuse kihina.

2.28 Täitepinnas Vastavalt vajadusele.

Konstruktsioon 7 – esiväljaku istutusala (istutusala 1 ja pergolate äärsed istutusalad)

2.29 Dekoratiivkivist multš m3 0,8 Geomeetriline maht.

2.30 Biolagunev*multšikangas (vajadusel) m2 6,9

* taimede ja kasvumulla parema tervise huvides ja pinnakattetaimedega parema katvuse saavutamiseks on soovitatav kasutada biolagunevat multšikangast või rajada istutusalad ilma multšikangata (viimane eeldab, et kasvumuld on püsiumbrohujuurtest korralikult puhastatud)

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

60 / 65

Ei ole arvestatud ülekatetega.

2.31 Hall äärekivi (nt Lakka süvistatav J-äärekivi) 800x110x300 mm

m 22,9

2.32 Betoon C20/25 (äärekivi aluseks) Täpsustatakse töö käigus.

2.33 Metallist ääris 1000x2x190 mm

m 2,5 Ei ole arvestatud ühenduskohtade ülekatetega.

2.34 Kasvumuld m3 4,1 Geomeetriline maht.

2.35 Universaalväetis ronitaime istutusalale

Vastavalt vajadusele.

2.36 Roosiväetis rooside istutusalale

Vastavalt vajadusele.

Konstruktsioon 8 – tagapargi istutusala (istutusalad 2-7)

2.37 Lehtpuu hakkepuidust multš

m3 23,2 Geomeetriline maht.

2.38 Biolagunev* multšikangas (vajadusel)

m2 465

Ei ole arvestatud ülekatetega.

2.39 Metallist ääris 1000x1x160 mm m 167,7

Kohtades, kus istutusala piirneb murukatendiga. Ei ole arvestatud ühenduskohtade ülekatetega.

2.40 Metallist ääris 1000x2x190 mm m 6,1

Istutusala 7 lõunaservas olemasoleva kruusakattega tee ääres. Ei ole arvestatud ühenduskohtade ülekatetega.

2.41 Kasvumuld m3 232

Geomeetriline maht. Arvestatud on 0,5 meetri sügavuse kasvumulla kihiga. Arvestatud ei ole olemasoleva säilitatava pinnasega, sest pinnase väljavahetamise vajadus selgub tööde käigus.

2.42 Juuretõkkekangas m2 21,4 Ei ole arvestatud ülekatetega. Juuretõkkekangast tuleb kasutada kujundusplaanil näidatud ulatuses istutusala 5 lõuna- ja idapoolses servas.

Muud katendid

2.43 Taktiilsed märgised m 40,8

Tõkestavad märgised paigaldatakse sillutatud platsi sõidutee poolsesse serva. Suunava märgise asukoht täpsustub ülekäiguraja projektiga ning selle võib paigaldada ainult siis, kui ülekäigurada on rajatud.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

61 / 65

3 ARHITEKTUURSED VÄIKEVORMID JA ELEMENDID (koos paigaldusega)

Jrk nr Tööde kirjeldus Ühik Maht Märkused

3.1 Helend Peebu skulptuur 1 tk vt ptk 3.3.1.

3.2 Betoonmoodulitest vee- element

1 tk vt ptk 3.3.1.

3.3 Vett pihustavad pergolad 2 tk vt ptk 3.3.1.

3.4 Bussiootepaviljon 1 tk vt ptk 3.3.1.

3.5 Punased nelinurksed taimekonteinerid 7 tk vt ptk 3.5.1.

3.6 Hallid ristkülikukujulised taimekonteinerid 10 tk vt ptk 3.5.1.

3.7 Joogiveekraan 1 tk vt ptk 3.5.2.

3.8 Maa-alune kastmisvee kraan

1 tk vt ptk 3.5.2.

3.9 Esiväljaku äärde kavandatud seljatoega pingid

5 tk vt ptk 3.5.3.

3.10 Esiväljaku keskele kavandatud pikad seljatoeta pingid

4 tk vt ptk 3.5.3.

3.11 Esiväljaku keskele kavandatud lesimispingid

4 tk vt ptk 3.5.3.

3.12 Tagaparki kavandatud kiik-pingid

4 tk vt ptk 3.5.3.

3.13 Tagaparki kavandatud madalad viimistletud puidust pingid

6 tk vt ptk 3.5.3.

3.14 Prügikast 2 tk vt ptk 3.5.4.

3.15 Jalgrattahoidik 1 tk vt ptk 3.5.5.

3.16 Suunaviit 1 tk vt ptk 3.5.6.

3.17 Maheda kõlaga löökpill 1 tk vt ptk 3.5.7.1.

3.18 Maheda kõlaga trummide komplekt

1 tk vt ptk 3.5.7.1.

3.19 Karussell 1 tk vt ptk 3.5.7.2.

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

62 / 65

3.20 Kahekohaline kiik 1 tk vt ptk 3.5.7.3.

3.21 Lendorava kuju 1 tk vt ptk 3.5.7.4.

3.22 Suurendusklaas 1 tk vt ptk 3.5.7.5.

3.23 Sademeveekanal 1

tk vt ptk 3.5.7.6. Kanali jaoks vajalikku materjali, kanalisiseste elementide arvu ja paigutust täpsustatakse eraldiseisva projektiga.

3.24 Pargivalgustid 10 tk vt ptk 3.8.1. Täpsustub eraldiseisva

valgustusprojektiga.

3.25 Esiväljaku pollarvalgustid 21 tk vt ptk 3.8.1. Täpsustub eraldiseisva

valgustusprojektiga.

3.26 Prožektorvalgusti 1 tk vt ptk 3.8.1. Täpsustub eraldiseisva valgustusprojektiga.

3.27 Projektorvalgusti (orava käpajälgede maapinnal kuvamiseks)

5 tk vt ptk 3.8.1. Täpsustub eraldiseisva valgustusprojektiga.

4 HALJASTUS

Jrk nr Tööde kirjeldus Ühik Maht Märkused

Istutusala 1 haljastus (skulptuuriäärne haljastus)

4.1 Pargiroos `Hansaland` 8 tk

Pergolate äärne haljastus

4.2 Hiina sidrunväändik 12 tk Ühe pergola äärde istutada 6 taime (3 taime kummalegi poole pergolat).

Punaste ruudukujuliste konteinerite haljastus

4.3 Serbia kuusk `Nana` 7 tk Igasse konteinerisse 1 puu.

4.4 Vaipsasik `Platt`s Black` 112 tk Igasse konteinerisse 16 tk.

4.5 Üheaastased väikeste punaste õitega taimed Soovi korral. Taimede arv sõltub valitud liigist.

Hallide ristkülikukujuliste konteinerite haljastus

4.6 Rohelubikas 30 tk Igasse konteinerisse 3 tk.

4.7 Vaipsasik `Platt`s Black` 80 tk Igasse konteinerisse 8 tk.

Istutusala 2 haljastus

4.8 Serbia kuusk `Nana` 6 tk

4.9 Harilik kuusk `Barryi` 1 tk

4.10 Neitsilik ebajasmiin `Bouquet Blanc` 3 tk

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

63 / 65

4.11 Siberi kontpuu `Sibirica` 1 tk

4.12 Kaselehine enelas `Tor` 7 tk

4.13 Siberi valdsteinia 122 tk 6 taime ruutmeetrile. Arvestatud on 1,5-2 liitrises potis oleva istiku suurusega.

Istutusala 3 haljastus

4.14 Neitsilik ebajasmiin `Bouquet Blanc` 4 tk

4.15 Siberi valdsteinia 28 tk 6 taime ruutmeetrile. Arvestatud on 1,5-2 liitrises potis oleva istiku suurusega.

Istutusala 4 haljastus

4.16 Säilitatav jalakas 1 tk

4.17 Serbia kuusk `Nana` 6 tk

4.18 Harilik kuusk `Barryi` 3 tk

4.19 Neitsilik ebajasmiin `Bouquet Blanc` 8 tk

4.20 Siberi kontpuu `Sibirica` 2 tk

4.21 Verev kontpuu `Magic Flame` 4 tk

4.22 Kaselehine enelas `Tor` 7 tk

4.23 Kuldsõstar `Laila` 5 tk

4.24 Siberi valdsteinia 338 tk

Istutusala 5 haljastus

4.25 Säilitatav vaher 2 tk

4.26 Säilitatav pärn 2 tk

4.27 Harilik pärn `Greenspire` 1 tk

4.28 Serbia kuusk `Nana` 20 tk

4.29 Harilik kuusk `Barryi` 14 tk

4.30 Neitsilik ebajasmiin `Bouquet Blanc` 40 tk

4.31 Siberi kontpuu `Sibirica` 6 tk

4.32 Verev kontpuu `Magic Flame` 13 tk

4.33 Kaselehine enelas `Tor` 16 tk

4.34 Lodjap-põisenelas `Dart`s Gold` 9 tk

4.35 Punane sõstar `Rondom` 2 tk

4.36 Must sõstar `Bogatõr` 3 tk

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

64 / 65

4.37 Kuldsõstar `Laila` 11 tk

4.38 Siberi valdsteinia 1 542 tk

Istutusala 6 haljastus

4.39 Punane sõstar `Rondom` 3 tk

4.40 Must sõstar `Bogatõr` 4 tk

4.41 Siberi valdsteinia 58 tk

Istutusala 7 haljastus

4.42 Säilitatav kask 2 tk

4.43 Harilik vaher 'Deborah' 1 tk

4.44 Serbia kuusk `Nana` 5 tk

4.45 Harilik kuusk `Barryi` 5 tk

4.46 Neitsilik ebajasmiin `Bouquet Blanc` 14 tk

4.47 Siberi kontpuu `Sibirica` 4 tk

4.48 Verev kontpuu `Magic Flame` 11 tk

4.49 Kaselehine enelas `Tor` 14 tk

4.50 Jaapani enelas `White Gold` 15 tk

4.51 Must sõstar `Bogatõr` 2 tk

4.52 Siberi valdsteinia 692 tk

5 TEHNOVÕRGUD

Jrk nr Tööde kirjeldus Ühik Maht Märkused

5.1 Veetorustiku paigaldamine 25,1 m

5.2 Kanalisatsioonitorustiku paigaldamine

15,8 m

12,8 meetrit on arvestatud II etapis ehitatava perspektiivse kohvikuhoone jaoks, 3 meetrit joogiveekraani vee kanaliseerimise jaoks.

5.3 Välisvalgustuskaabli paigaldamine

210 m

Valgustusprojektiga võivad valgustite asukohad ning sellest tulenevalt ka vajaliku kaabli pikkus oluliselt muutuda.

5.4 Sidekaabli ümbertõstmine 194 m

5.5 Elektrikaabli ümbertõstmine 36,8 m

Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt Põhiprojekt, 07.2024 Töö nr 2024-095

65 / 65

6 MUUD TÖÖD

Jrk nr Tööde kirjeldus Ühik Maht Märkused

5.1 Haljasalade taastamine m2 Vastavalt vajadusele.

2024095_PP_MA-4-02_V01_kujundusplaan.pdf

1:4

l i i k

l e

i s

i d

Kuni 5 m kõrguse

haljastusega istutusala

Kõrgemad puud,

all põõsad ja

pinnakattetaimed

Betoonist

sademeveerenn ja

veemäng**

Sademevee immutamise lohk

Muruga kaetud kõrgendik

2-kohaline kiik (turvaala

EPDM katendi ulatuses)

Vedrukiik "Lendorav" (koos turvaalaga)

või orava skulptuur

Orava jäljed tuuakse

nähtavale valgustiga

Orava jäljed tuuakse

nähtavale valgustiga

Ajutine haljaskatusega

bussipaviljon

Valgustatud võra**

Perspektiivne

ülekäigurada

Maa-alune

kastmiskraan

Joogiveekraan

Karussell (turvaala

EPDM katendi ulatuses)

Suurendusklaas (koos selle ümber

soovitatava vaba ruumiga)

Betoonmoodulitest vee-element**

(kõrgem lääneservas, madalam

idaservas)

Pink-hoiukapp

Betoonist

astmekivid**

Olemasoleva tee laiendus**

Regulaator

ülevoolu jaoks

II etapis rattahoidiku asukoht

Kuni 5 m kõrguse

haljastusega istutusalad

Kõrgemad puud,

all põõsad ja pinnakattetaimed

Veereservuaari

perspektiivne

asukoht**

Marjapõõsad

Muusikainstrumendid

Helend Peebu

skulptuur**

II etapp: ronimiselemendi ala

(koos turvaalaga)

Orava jäljed tuuakse

nähtavale valgustiga

Märkused:

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS-i poolt koostatud digitaalset alusplaani

mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2018-139), mõõdistatud 2018. aasta augustis.

2. Geoalusest väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti põhikaardi info põhjal.

3. Projekti seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud projekti osad.

4. Tehnovõrkude lahendus on toodud joonisel MA-4-03.

IISAKU ALEVIKU KESKVÄLJAKU KUJUNDUSPROJEKT

ALUTAGUSE VALLAVALITSUS

Kadri Kattai

Triinu Sinimets

Priit Paalo KUJUNDUSPLAAN

kõrgem valgusti / pollar/

valgustava prožektori

näitlik asukoht**

prügikast / suunaviit

punast värvi markeeringuga

ülekäiguraja ettepanek

0 5 12,5 25 m2,5

projekteeritud juuretõke

asfalt- või kruusakatendiga tee

* projektala ulatuses võib olenevalt puu

seisukorrast asendada ka uue istikuga

** konstruktsiooni täpsustatakse

eraldiseisva projektiga

*** suunava märgise asukoht täpsustub ülekäiguraja projektiga ning selle võib paigaldada ainult siis, kui on rajatud ülekäigurada

madal viimistletud puidust pink/

jalgrataste parkimiskohad

1:250 PP MA-4-02 21.08.2024v012024-095

projekteeritud 1,5 mm / 2 mm

paksune must metallääris

TINGMÄRGID

harilik vaher `Deborah`/

harilik pärn `Greenspire`

likvideeritav / ümbertõstetav

objekt / puu, mille likvideerimisel

känd säilitatakse

esiväljaku pikk pink / lesimispink

karussell / veemängu elemendid**

geodeetilise märgi kaitsevöönd /

valgustiga projitseeritavad

lendorava jäljed

murukatendiga küngas või lohk ja

selle kallak (konstr. 4 ja 5)

punane sõstar / must sõstar

harilik kuusk `Barryi` / serbia

kuusk `Nana`

perspektiivse kohvikuhoone

asukoht

kiikpink (koos soovitatava vaba

ruumiga) / esiväljaku äärne pink

sõelmetega (konstr.1) / kivi-

sillutisega (konstr. 2) kaetud ala

katastriüksuse piir

maantee kaitsevöönd / säilitatav

tehnorajatis

siberi kontpuu `Sibirica` / verev

kontpuu `Magic Flame`

säilitatav puu* ja puu juurestiku

kaitsevöönd / olemasolev känd

projekteeritud okaspuu konteiner /

kõrreliste konteiner

neitsilik ebajasmiin `Bouquet

Blanc` / põõsasroos `Hansaland`

pinnakattetaimega (siberi

valdsteinia) kaetud ala (konstr. 8)/

muruga kaetud ala (konstr. 6)

projektala piir

tumedam sillutis seelikutriibu

illustreerimiseks / EPDM katend

(konstr. 3)

hiina sidrunväändikuga kaetud

veekardinaga pergola** / tume

dekoratiivkivi multš (konstr. 7)

kuldsõstar `Laila`/

lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`

Jaapani enelas `White Gold`

maheda kõlaga löökpill / trummid

lõikejoon (lõige joonisel MA-7-03)

1:4

projekteeritud äärekivi /

betoonrenni äär

projekteeritud tõkestav taktiilne märgis

projekteeritud suunav taktiilne märgis***

2024095_PP_MA-4-03_V01_kujundusplaan_tehnov6rkudega.pdf

1:4

TINGMÄRGID

Märkused:

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS-i poolt koostatud digitaalset alusplaani

mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2018-139), mõõdistatud 2018. aasta augustis.

2. Geoalusest väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti põhikaardi info põhjal.

3. Projekti seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud projekti osad.

IISAKU ALEVIKU KESKVÄLJAKU KUJUNDUSPROJEKT

ALUTAGUSE VALLAVALITSUS

Kadri Kattai

Triinu Sinimets

Priit Paalo KUJUNDUSPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

kõrgem valgusti / pollar/

valgustava prožektori näitlik

asukoht**

prügikast / suunaviit

punast värvi markeeringuga

ülekäiguraja ettepanek

0 5 12,5 25 m2,5

asfalt- või kruusakatendiga tee

**konstruktsiooni täpsustatakse

eraldiseisva projektiga

*** vee- ja kanalisatsioonitorustike

kaitsevööndiks on joonisel arvestatud

2 m kummalegi poole torustiku

telge

**** suunava märgise asukoht täpsustub ülekäiguraja projektiga ning selle võib paigaldada ainult siis, kui on rajatud ülekäiguradamadal viimistletud puidust pink /

jalgrataste parkimiskohad

kavandatud veetorustik

(ühenduskohaga)

kavandatud kanalisatsiooni-

torustik (ühenduskohaga)

ümbertõstetava sidekaabli uus

asukoht (ühenduskohaga)

t n

1:250 PP MA-4-03 21.08.2024v012024-095

projekteeritud äärekivi /

betoonrenni äär

projekteeritud 1,5 mm / 2 mm

paksune must metallääris

kavandatud välisvalgustuse

elektrikaabel (ühenduskohaga)

säiliva või kavandatud

tehnovõrgu kaitsevöönd***

harilik vaher `Deborah`/

harilik pärn `Greenspire`

likvideeritav / ümbertõstetav

objekt / puu, mille likvideerimisel

känd säilitatakse

esiväljaku pikk pink / lesimispink

karussell / veemängu elemendid**

geodeetilise märgi kaitsevöönd /

valgustiga projitseeritavad

lendorava jäljed

punane sõstar / must sõstar

harilik kuusk `Barryi` / serbia

kuusk `Nana`

perspektiivse kohvikuhoone

asukoht

sõelmetega (konstr.1) / kivi-

sillutisega (konstr. 2) kaetud ala

katastriüksuse piir

maantee kaitsevöönd / säilitatav

tehnorajatis

siberi kontpuu `Sibirica` / verev

kontpuu `Magic Flame`

säilitatav puu* ja puu juurestiku

kaitsevöönd / olemasolev känd

projekteeritud okaspuu konteiner /

kõrreliste konteiner

neitsilik ebajasmiin `Bouquet

Blanc` / põõsasroos `Hansaland`

pinnakattetaimega (siberi

valdsteinia) kaetud ala (konstr. 8)/

muruga kaetud ala (konstr. 6)

projektala piir

kuldsõstar `Laila`/

lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`

jaapani enelas `White Gold`

tehnovõrgu sundvalduse ala

projekteeritud juuretõke

maheda kõlaga löökpill /

trummid

kiikpink (koos soovitatava vaba

ruumiga) / esiväljaku äärne pink

murukatendiga küngas või lohk ja

selle kallak (konstr. 4 ja 5)

1:4

tumedam sillutis seelikutriibu

illustreerimiseks / EPDM katend

(konstr. 3)

hiina sidrunväändikuga kaetud

veekardinaga pergola** / tume

dekoratiivkivi multš (konstr. 7)

ümbertõstetava elektrikaabli

uus asukoht (ühenduskohaga)

projekteeritud tõkestav

taktiilne märgis

projekteeritud suunav

taktiilne märgis****

*projektala ulatuses võib olenevalt puu seisukorrast asendada ka uue istikuga

võimalik II etapis rajatava

ronimiselemendi asukoht

(koos turvaalaga)

2024095_PP_MA-4-08_V01_vertikaalplaneering.pdf

59,00 59,20 60,20

i=0, 03

i=0 ,03

i= 0, 03

i=0,025 i= 0, 25

i=0,25

i=0,25 i=0,25

i=0 ,03

i=0, 027

59,70

59,80 59,90

60,30

60,3 0

60,00

60,10

60,20 60,30

59,8 0

60 ,9 0 60 ,8 0 60

,7 0 60

,6 0 60

,5 0 60

,4 0 60

,3 0

60 ,2 060 ,7 0 60 ,6 0 60

,5 0 60 ,4 0 60 ,3 0

i=0,0 4

60 ,2 0

60 ,1 0

60 ,0 0

59 ,9 0

59 ,8 0

59,90

60,30

60,2 0

60,1 0

TINGMÄRGID (täiendavad tingmärgid

on toodud kujundusplaanil)

Märkused:

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS-i

poolt koostatud digitaalset alusplaani

mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2018-139),

mõõdistatud 2018. aasta augustis.

2. Säilitatavate puude juurekaelale lähemal kui

2 m ei ole lubatud maapinda planeerida ning

juurestiku kaitsealal tuleb kaevetöid teostada

äärmise ettevaatlikkusega, et mitte puu juuri

vigastada. Projekteeritud kõrgused tuleb

sujuvalt viia kokku olemasoleva maapinnaga

ning puu juurekaela ümber ei tohi tekitada vett

koguvaid lohke.

3. Projektala piirist väljaspool kajastatud

samakõrgusjooned on soovituslikud.

4. Esiväljaku idaservas oleva betoonist renni põhi

peab olema ühes tasapinnas, et vesi rennist

välja ei voolaks. Rennivett lohku suunava

rajatise vertikaalplaneerimine lahendatakse

eraldi projektiga.

5. Mänguelementide läheduses lahendatakse

vertikaalplaneerimine vastavalt mänguelemendi

tootja juhistele ja kehtivatele standarditele.

6. Projekti seletuskiri ja joonised on omavahel

lahutamatult seotud projekti osad.

IISAKU ALEVIKU KESKVÄLJAKU KUJUNDUSPROJEKT

ALUTAGUSE VALLAVALITSUS

Kadri Kattai, Kreete Lääne

Triinu Sinimets

Priit Paalo VERTIKAALPLANEERIMINE

0 4 10 20 m2

projektala piir

1:200 PP MA-4-08 21.08.2024v012024-095

projekteeritud samakõrgus-

joon (1 m sammuga)

projekteeritud samakõrgus-

joon (0,1 m sammuga)

64.00

63.40

i=0,25

59,20 projekteeritud absoluut-

kõrgus

projekteeritud maapinna lang

olemasolev säilitatav puu koos

juurestiku kaitsevööndiga

pinnavormi piir

projekteeritud maapinnaga

samas tasapinnas olev ääris

projekteeritud maapinnast 3 cm

kõrgemal olev ääris (multšiga

samas tasapinnas)

projekteeritud maapinnast 5 cm

kõrgemal olev ääris (multšiga

samas tasapinnas)

Tartu mnt 33 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 56

41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse

vald, Iisaku alevik

Teie 07.05.2025

Meie 19.05.2025 nr 7.1-2/25/7493-2

Tartu mnt 33 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonna Alutaguse valla Iisaku aleviku Tartu

mnt 33 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 489512, EHR kood nr 221484248).

Kinnistu (katastritunnus 22401:005:0194) asub riigitee nr 13155 Tärivere-Iisaku tee (edaspidi

riigitee) km 2,41-2,43 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse mänguväljaku ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Kobras OÜ, töö nr 2024-095

„Iisaku aleviku keskväljaku maastikuarhitektuurne projekt.“, põhiprojekt, versioon V01 07.2024.

Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist.

Projektiga käsitletav ala asub riigitee kaitsevööndis, kuid käesoleva ehitusloa eelnõuga

realiseeritavad objektid (mänguväljak: karussell, suurendusklaas, 2-kohaline kiik, vedrukiik)

asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse

kõrvaltingimusega: keskväljaku rajamiseks esitada ehitusloa alune projekt meile täiendavaks

kooskõlastamiseks [email protected].

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 489512) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele riigitee kaitsevööndisse kavandatavatele ehitistele kooskõlastus ei

laiene. Kooskõlastus ei laiene ka perspektiivse riigitee ülekäiguraja rajamisele.

5. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile.

Nende paigaldamiseks tuleb meile [email protected] esitada eraldi

kooskõlastustaotlus koos täpse kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks võimalik

hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele vastavust.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2024095_PP_MA-3-01_V01_seletuskiri

2. 2024095_PP_MA-4-02_V01_kujundusplaan

3. 2024095_PP_MA-4-03_V01_kujundusplaan_tehnov6rkudega

4. 2024095_PP_MA-4-08_V01_vertikaalplaneering

5. 2024095_PP_MA-7-03_V01_l6ige

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Otsus

Failid

Digiallkirjad

Seosed