Harjumaa Harku vald Vääna külas Puiestiku II mü detailplaneeringuga seotud kergliiklusteede arutelu

Palun reg

Tere!

1. Analüüsisime veelkordselt ülekäiguradadega seotud.

Praeguses lahenduses on kaks üksteisest 70m kaugusel asuvat ülekäigurada, mis suhteliselt väikese asulas natuke liiga tihe.

Arvestades reisijate arvu ja võimalikke sihtkohti, siis teeületajaid tuleks üksikuid, põhiliselt need, kelle elukoht jääb Hirve tee piirkonda.

Tulevikus lisandub veel Puiestiku elanikkond, kuhu planeeringus on ette nähtud 16 elamuühikut, mis teeb u. 30 - 35 potentsiaalset lisanduvat teeületajat.

2024 liiklusloenduse andmetel on ööpäevane keskmine liiklussagedus 2580 autot/ööp. Oletades, et väikeses asulas, mis pendelrändest sõltub, jääb hommikustele ja õhtustele tipptundidel 40-50% ööpäevasest liiklusest, mis teeb tipptundidel kesmiselt iga 10 – 15 sek. tagant ühte autot. Lubatud kiirus lõigul 40km/tunnis.

Seetõttu valla eelistus on rajada siiski üks ülekäigurada vahetult rajatava bussipeatuse juures. Ülekäigurada annab eelise jalakäijale.

2. Kõnnitee Vääna kool bussipeatusest kuni Tiigi tee 10-ni (kortermajade ees) projekteerida 2,5m laiune nagu see on Vääna kool peatuse juures.

3. Bussipeatusse näha ette ootepaviljon.

Tere

Tänan eskiislahenduse eest.

Palun lahendada teeületused teeületuskohtadena ja mitte ülekäiguradadena.

Kas arendusala poolsesse bussipeatusesse ka ootekoda planeeritakse- küsimus kOV-le. Ehk siis peab  suurema ooteplatvormi tegema.

Tervitades,

Krista Einama

Transpordiamet

Tere!

Arutame koos Transpordiameti ja projekteerijaga läbi Puiestiku II dp-ga seotud kergliiklusteed.

Manuses viimane planeeringuala teede projekt. Kopeerisin allapoole ka Transpordiameti varasemalt tehtud märkused.

All lõpus Teams koosoleku link.

Tere,

Arutasime Transpordiameti liikluskorraldajaga uue elamualaga seotud liikluskorraldust, mis oma asukoha tõttu eeldab riigiteede ristmiku alal kergliiklejate jaoks vajalikke ühendusi bussipeatustega ja olemasolevate kergliiklusteedega. Hetkel ei ole  elamuala kergliiklust seotud olemasoleva kergliiklusteega ja bussipeatustega ning arendusala elanikud hakkavad teed ületama suvalistes kohtades.

Kui Puiestiku arendaja Transpordiameti poole pöördus sooviga planeering ellu viia, juhtisime sellele kohe tähelepanu, et planeering on ilma kergliiklusteede ühendusteta ja vajadusel tuleb liikluskorraldust projekteerimistingimustega täpsustada.  Arendaja andis lubaduse, et kergliiklusteed saab juurde teha ja kõik vajalik tehakse ära.

Projekt jääb hetkel kooskõlastuseta. Oleme projekti märkustega püüdnud korrigeerida, me ei saa toetada uue liiklusohtliku koha kavandamist. Projekti koosseisus peaksid olema IKÕ joonised.

Palume ühist arutelu liikluskorralduse lahendamiseks.

Oodates tagasisidet aja osas.

Tere,

Planeeringu koostamisest on möödunud 20 aastat. Kergliiklejate liikuvust ei ole planeeringus piisava detailsusega lahendatud, kuid paraku arendusala planeerimisel tuleb teemad lahendada.

Planeeringu elluviimiseks koostatud teeprojekti läbi vaatamisel tekkisid mõned küsimused, kus tuleks koostööd teha eelkõige KOV-ga kui planeeringuga korraldajaga.

1. Täpsustamist vajab kergliiklustee laius koostöös KOV-ga. Jalg- ja jalgrattateeks on laius liiga väike. Hooldussõiduk ei mahu peal liikuma ehk jääb talvel hooldamata niimoodi. Lisaks on kitsas jalgratturite ja jalakäijatele segakasutuseks.  Peale lõpliku lahenduse valmimist tuleb koostada isikliku kasutusõiguse joonis.

2. Eraldi teemana on vajab lahendamist bussipeatuses JJT ja ooteplatvorm. Kuidas KOV lahendust näeb?

Koostamisel olevas bussipeatuste juhendi eelnõus on variant, kus need ühildatakse.  Kasutajate arvust sõltuvalt tuleb hinnata, kas see asukoht on sobiv, vt Lisad Joonis 3 ja 4  näitena manuses.

Vastav märgistus,  ooteala ja ühendused olemasolevate jalgteedega ja BP-ga.

3. Ligipääsud bussipeatustesse:

1.       Ligipääs „VÄÄNA“ bussipeatusesse: Teeületuskoht viib teisel pool teed asuvasse võsastunud hekki. Kuidas KOV lahendust näeb?

2.       Ligipääs „VÄÄNA kool“ bussipeatusesse ei ole joonisel kajastatud, vajab lahendamist. Riigiteedel on arvestatav liiklussagedus.

4. Teeandekohustusega liiklusmärgid kattuvad omavahel. Kui tegemist on õuealaga ja õueala lõpuga arendusalalt väljasõiduga, siis Liiklusmärk Õueala lõpp kohustab teed andma kõigile liiklejatele. LM 221 Anna teed kohustab teed andma ristuval teel liikujatele. Duubeldamine ei ole mõistlik. Teeandekohustus sõltub sellest, kas arendusalale viiv Puiestiku tee on õuelala või mitte.

5. Nähtavuskolmnurga pealekandmisel  lähtuda kehtivast normist (seletuskirjas viidatakse mitte kehtivale normile, samuti sisu oli ebaõige). Palun lahendust täpsustada.

6. Projekti seletuskirja ei käsitleta bussipeatuse ümbertõstmist ja jalgteed. Palun lahendust täpsustada.

7. Joonisel on üksik tähispost?

8. Elektrirajatisele on paigaldatud reservtoru, lisaks 2 täiendavat reservtoru riigitee alusele maale. Reservtorud tuleb projekteerida arvestusega:

Ristumiskoha alla sügavusele 1,2m, haljasalal 1,0 m, mulde nõlvast 1,5 m kaugusele( et varisemisnurk ei rikuks mullet), tähistada markerpallidega, näidata lõikel 2-2 asukohad (lõige teha alates riigitee katastriüksusest). Koostada isikliku kasutusõiguse 1m reservtoru  välimisest piirist.

Lisad

Tervitades

Krista Einama

Kooskõlastuste üksuse peaspetsialist

Korraldajatele: Koosolekusuvandid