Vastuskiri

Lugupeetud Vambola Vardja

Vastame Teie mõlemale ekirjale, nii käesolevale kui sellele, mille saatsite 14.04 (koos lisadega 15.04). Esitame alljärgnevalt vastused (kursiivis) kõigis Teie kirjades toodud arvamustele. Teie erinevates kirjades toodud samasisulistele arvamustele anname ühe koondvastuse.

1.       Väidetav vastuolu tstuspargi ja Tõhela-Ermistu loodukaitseala kaitse-eesmärkidega

Vastus:

Tõhela-Ermistu looduskaitseala ja Pärnu 1 ala vahemaa on minimaalselt 2,7 km ning katseplats (müratekke asukoht) jääb kaitsealast minimaalselt 3 km kaugusele. KSH aruandes tehtud mõjuhinnangu kohaselt ei ulatu olulised mõjud, sh oluline mürahäiring, nimetatud looduskaitsealale. Seetõttu ei ole alust pidada kavandatavat tegevust alal kehtiva kaitsekorraga vastuolus olevaks. Kaitsetstuspargi lõhkamiste müra on küll kaitsealale kuulda, kuid sellega ei kaasne vibratsiooni, inimeste liikumist ega muid olulisi kaitseväärtusi häirivaid tegevusi, mille vältimist kehtiva kaitsekorraga Tõhela-Ermistu ala taotletakse.

Viitate oma kirjas müra mõjualale, mis ulatub nii Ermistu järveni jm. KSH alusuuringutes on müra mõjualad argumenteeritult määratud ja need leiti keskmise päevase mürataseme järgi maksimaalse lõhkeainekoguse katsetamise päeval. Olulise mõjuala piiriks loomadele/lindudele on maksimaalselt 1,5 km. Sellesse mõjualasse väljatoodud kaitstavad alad ei jää. Toote oma kirjas välja hetkelise mürataseme, mida siiski mõjuala piirina käsitleda ei ole asjakohane. Täiendame selles osas ka linnustiku uuringu aruannet ja lisame põhjenduse.

2.       Lindude leiukohtade kaardistamine ja leiukohtade kaitse alla võtmine

Vastus:

Kaitsetstuspargi REP-iga seotult lindude leiukohti ei kaardistata. Küll aga võivad viidatud teated maaomanikele olla seotud REPowerEU tuule eelisarendusalade uuringu või ka mõne muu inventuuri raames tuvastatud kaitstavate liikide leiukohtadega, mis on EELIS andmebaasi kantud ning vastavalt ka maaomanikke teavitatud.

3.       Müra mõjust elusloodusele

Vastus:

Seoses toodud müra temaatikaga toome välja, et KSH ja selle alusuuringute raames hinnati müra mõju loodusväärtustele põhjalikult. Kuigi kaitsealasid jääb kuuldeulatusse, ei ulatu hinnangulised mõjud olulise häiringu piirini ega mõjuta kaitse-eesmärke. Seetõttu ei nähtud müra tõttu ette ka leevendusmeetmeid looduskaitsealadest lähtuvalt. Samas on KSH aruandes toodud soovitused müra mõju vähendamiseks inimestele ning üldpõhimõttena võib öelda, et mida väiksem mürahäiring, seda parem on see ka ümbritsevale keskkonnale. Loomastiku uuringus toodud näriliste näide illustreerib, et liigid on kohanemisvõimelised ning võivad asustada ka piirkondi, kus müratase on teaduskirjanduse põhjal neile negatiivse mõjuga.

4.       Katsetamine kaitseväe harjutusaladel

Vastus:

Tstuspargis on ette nähtud katseplats staatiliste katsetuste tegemiseks. See on vajalik teatud laske- ja lahingumoona tootmisel. Tootmise logistika seisukohast on oluline, et katseplats asuks tootmisele lähedal. Teiseks tuleb kaitseväe harjutusväljade puhul arvestada, et need on eeskätt kaitseväe harjutamise kohad, kaitsevägi kasutab neid väga tihedalt. Kaitsetstus saab neid kasutada vaid piiratud juhtumitel, näiteks selliste katsetuste puhul, mida ei saa katseplatsil läbi viia.

Seega, kavandatav kaitsetstuspark ei asenda ega dubleeri olemasolevaid kaitseväe harjutusvälju, vaid täidab teistsugust eesmärki — rajada tootmisvõimekus, mida Eestis seni ei ole olnud. Asukoha valikul on arvestatud vajadusega minimeerida keskkonnamõjusid ning KSH käigus on hinnatud, et valitud alal on mõjud leevendatavad ega kordu samas ulatuses nagu aktiivsetel harjutusaladel.

5.       Väide, et tstuspargi katseplats on liiga lähedal erakinnistutele ja ettepanek nihutada katseplatsi asukoht väljapoole kaitsetstuspargi eelvalikuala piire

Vastus:

Ettepanekut nihutada katseplatsi Pärnu 1 eelvalikualast välja ei ole kahjuks võimalik arvesse võtta. Eelvalikuala piir kujunes erinevate ruumiliste ja kasutuspiirangute koosmõjul – sealhulgas Pärnu 1 ala lõunapiir kujunes piirkonda kavandatava riigikaitselise objekti puhverala tõttu.

Pärnu 1 eelvalikuala puhul (sarnaselt teiste eelvalikualadega) on ala siseselt katseplatsi (lõhkamisala) võimalikuks asukohaks valitud lähimatest elamutest võimalikult kaugel asuv asukoht, mis oli eriplaneeringu koostamisel üks olulisemaid kriteeriume. Lisaks on aruande keskkonnatingimuste raames välja toodud, et katseplatsile ehk peamisele müra tekkekohale lõpliku asukoha valikul (projekteerimisetapis) eelistada ala siseselt lähimatest elamupiirkondadest kõige suuremat vahemaad tagavat asukohta.

6.       Väide, et katseplatsi mõjud elusloodusele on teadmata

Vastus:

Ei saa nõustuda, et elusloodusele on mõjud teadmata, vastupidi, mõjusid elusloodusele on põhjalikult KSH alusuuringutes käsitletud. Sealjuures on läbi asukohavaliku ja mõjude hindamise olulised mõjud välistatud.

KSH aruandes on toodud ka leevendavad meetmed müra mõju vähendamiseks, sh on ühe võimalusena kaalumisel ka teatud osas lõhkamiste teostamine (osaliselt või täielikult) kinnises punkris, mis vähendab oluliselt müra negatiivset mõju.

Samuti on KSH aruandes toodud soovitus katselõhkamiste kavandamisel minimeerida suurema lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu ja vastavate lõhkamiste teostamise päevade arvu ning kohaliku omavalitsusega kokku leppida mürarohkete tegevuste teostamise ajagraafik (päevad ning kellaajad).

7.       Ettepanek kasutada müravarjestust

Vastus:

Tavapärased müra leviku tõkestamise meetmed (nt müratõkkeseinad või vallid) ei ole antud juhul efektiivsed müra leviku piiramise vahendid, kuna tõkkeid ei ole võimalik rajada vahetult müraallika lähedusse (nt paari meetri kaugusele müraallikast).

Samuti ei ole hoonestus antud juhul efektiivne müra vähendamise meede, kuna ka hooneid ei ole võimalik vahetult müra tekkekoha lähedusse rajada, kuigi teatud mõju müra leviku tõkestamisele suuremahulistel hoonemassiividel kindlasti on.

Müra vähendamise meetmeid (sh kas on võimalik rajada ka lokaalseid müratõkkeid) tuleb täpsustada edaspidiste tegevuste (nt projekteerimise) raames. KSH aruandes on toodud: „Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides on soovitatav teostada täpsemad müra leviku arvutused tulenevalt selleks hetkeks selgunud kaitsetstuspargis reaalselt kavandatavatest tegevustest.

8.       Metsateede liikumisskeemi alus

Vastus:

Nii nagu seletuskirjas on ka öeldud, Teie joonisel viidatud Suurmetsa tee kasutus säilib nii nagu praegu. Kaitsetstuspargi osas suletava teelõigu asemele rajatakse avalikuks kasutuseks ümbersõit pargist väljapool. Kergliiklejatele sobivad lahendused leitakse koosts kohaliku omavalitsusega.

9.       Mõju imetajatele

Vastus:

Nõustume, et piirkond on erinevatele imetajatel sobivaks elupaigaks. Piirkonna loomastikust annab olemasolevate kättesaadavate materjalide alusel ülevaate läbiviidud loomastiku uuring, mis sisaldab ka mõju analüüsi. Uuringus on toodud info piirkonna ulukite kohta ning käsitletud muuhulgas ka elupaikade sidususe ning rohevõrgu ökoloogilise väärtuse aspekte. Seega, ei saa nõustuda, et mõjuanalüüsi ei ole teostatud.

10.   Müra mõju linnustikule ja mõju hindamise aluseks olevad uuringud

Vastus:

Linnustiku ja müra temaatikat on käsitletud linnustiku uuringu aruandes, kus on muuhulgas viidatud ka teie kirjas välja toodud allikale Viigipuu ja Tilgar, 2017. Erinevalt pidevast mürast, nagu teie näidetes toodud liiklus või tuletõrjealarm (häiring mitme tunni jooksul), on kaitsetstuspargis kavandatav müra episoodiline impulssmüra, sarnanedes militaarmürale. Seetõttu ei ole teie viidatud näited ja neist tuletatud järeldused otseselt kohaldatavad REPga kavandatava tegevuse puhul.

Toodud REPowerEU projekti andmestikku ja järeldusi oleme samuti kasutanud nii linnustiku- kui ka loomastiku uuringus ning asjakohaseid soovitusi on arvestatud, näiteks Põhja-Kiviõli eelvalikuala puhul. Samas tuleb märkida, et REPowerEU projekt keskendus tuuleenergeetika arendamisele, millel on keskkonnale teistsugused mõjud kui kaitsetstuspargil. Seetõttu ei ole kõiki selle projekti järeldusi – sh neid, millele viitate oma kirjas – võimalik otse üle kanda kaitsetstuspargi konteksti. Kaitsetstuspargi kontekstis olulised teemad ja liigid on KSH ja alusuuringute raames vajalikus mahus hinnatud (sh mõjud Natura võrgustikule).

11.   Pärnu 1 eelvalikuala asukoht planeeringualal

Vastus:

Kuigi Pärnu planeeringuala hõlmab ulatuslikku territooriumi, kujunes Pärnu 1 ala asukoht mitmete piirangutega (sh looduskaitselised, riigikaitselised tegurid jm) arvestamise tulemusel. Pärnu 1 ala on siiski erinevatest kaitstavatest aladest suhteliselt kaugel ja kõiki erinevaid piiranguid arvesse võttes on ala jaoks valitud sobivaim koht piirkonnas. Ala valikul oli oluline arvestada kavandatava riigikaitselise objektiga.

Oleme valmis Teiega kohtuma, et neid teemasid lähemalt selgitada.

Lugupidamisega

Indrek Sirp

Kaitsetstuse arendamise erinõunik

Kaitseministeerium

717 0140 |  53 317 387  | [email protected]  

Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti

www.kaitseministeerium.ee |  |  |  |

From: vambola vardja <[email protected]>
Sent: Wednesday, April 16, 2025 5:05 PM
To: [email protected]; Indrek Sirp <[email protected]>
Subject: Kaitsem. eriplaneering Pärnu 1 ettepanekud