Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2025-2028 programmide kinnitamine

ENERGEETIKA, MAAVARADE JA VÄLISÕHU PROGRAMM

2025-2028

Sisukord 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................................... 2

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 6

4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 8

4.1. Energeetika ................................................................................................................................... 8

4.2. Maavarad .................................................................................................................................... 11

4.3. Välisõhk ...................................................................................................................................... 13

5. Olulisemad tegevused/sekkumised ............................................................................................... 15

Energeetika ........................................................................................................................................ 15

Maavarad........................................................................................................................................... 18

Välisõhk ............................................................................................................................................. 18

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .............................................................................. 19

Meede 1 ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS .................................. 19

Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine ..................................................................... 20

Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne ............................................ 21

Meede 2 TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES ............................... 21

Programmi tegevus 2.1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ....................... 22

Meede 3 MAAPÕUERESSURSSIDE UURIMINE JA KASUTAMINE ..................................................... 23

Programmi tegevus 3.1. Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane

kompetents ................................................................................................................................... 24

Meede 4 ÕHUKVALITEEDI PARENDAMINE ...................................................................................... 25

Programmi tegevus 4.1 õhukvaliteedi parendamine .................................................................... 26

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 27

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus .................................................................................................... 28

Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ...................................................... 28

Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine ..................................................................... 28

Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne ............................................ 29

Meede 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ............................................... 30

Programmi tegevus 2.1. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ...................... 30

Meede 3. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ................................................................ 34

Programmi tegevus 3.1. Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents ......... 34

Meede 4. Õhukvaliteedi parendamine ............................................................................................ 36

Programmi tegevus 4.1 Õhukvaliteedi parendamine ................................................................... 36

Lisa 2. Teenuste rahastamiskava ........................................................................................................... 39

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega4 korraldati alates 01.07.2023 senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001 2 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 3 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 4 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd

Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Valdkonna arengukava Valdkonna arengukava: Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 Muud strateegilised dokumendid: Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–20303

Programmi nimi Energeetika, maavarade ja välisõhu programm

Programmi eesmärk Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt.

Programmi periood 2025-2028

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Geoloogiateenistus (EGT)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

-

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eestis elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel:

• Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm;

• Rohereformi ja kliima programm;

• Energeetika, maavarade ja välisõhu programm.

Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Energiamajanduse arengukavaga 2030 (ENMAK), Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiamajanduse arengu visiooni ning valib sektorite kaupa optimaalseimad lahendusteed lähtudes üldeesmärgist tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärgiks tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas nii Euroopa Liidu Tööstusstrateegia kui ka strateegiliste ja kriitiliste ressursside materjalivoogude tagamise5 eesmärkidega.

Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAK-st, maapõuepoliitika põhialustest ja välisõhu rahvusvahelisest õigusest ja õhusaasteainete vähendamise programmist tulenevate riiklike ülesannete täitmise.

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programmi koostamisel on aluseks võetud „Energeetika ja maavarade programm 2024-2027“ ja „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024-2027“ välisõhu ja maavarade teemasid puudutav osa. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava

5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252

valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, strateegia Eesti 2035 seatud sihtidega, väljatöötamisel oleva kliimaseaduse eelnõu ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega.

Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035

sihtidesse6: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning

suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin

on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav

turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade

kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond

(Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel

arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid

ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus

ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad

ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja

seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning

ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik).

Programm panustab otseselt Eesti 2035 majanduse ja kliima teemaplokis seatud sihti „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“; ruumi ja liikuvuse teemaplokis seatud sihti „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“.

Samuti aitab programm kaasa Eesti 2035 mõõdikute „Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

o Energeetika o Eesti taastekavast rahastatavad tegevused energeetikas on energiasalvestite

pilootprojektid, võrgu tugevdamine, taastuvenergia arendamise kiirendamine, meretuuleparkide kiirendamine, biometaani tootmine, tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamine, rohevesiniku tervikahela toetus.

o SF Struktuurivahenditest rahastatakse kolme biometaani sisestuspunkti väljaehitamist ja kaugkütte taristu arendamist.

o Maavarad

6 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021-2027 rahastatava meetme “Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine” (edaspidi ka SF kaevandamise pärandmõjude meede) toel toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta. Meetme raames on kavandatud taastada kolme tüüpi alasid: mahajäetud ehitusmaavarade karjäärid, varingukohad põlevkivi kaevandusaladel ja mahajäetud turbatootmisalad.

o „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ (edaspidi ka ÕÜF) alusel meetme “Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimiseks ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamiseks” raames on kavandatud Ida- Virumaa põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja töötlemise tulemusena suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine.

o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames toetatakse kaevandamis- ja tööstusjäätmete ringmajanduse alaseid teavitusi ja koolitusi ning lahenduste rakendamiseks suunatus uuringuid.

o Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni programmist Horizon Europe rahastatakse EGT-TWINN projekti, mille eesmärgiks on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset.

o Keskkonnageoloogilisi ja põhjavee alaseid uuringuid aitavad rahastada rahvusvahelised projektid EU-WATERRES, LIFE IP CleanEst, Life SIP AdaptEst

o EMODnet projektiga koondatakse Euroopa tasandile olemasolevad meregoloogilised andmed.

o Euroopa Horizon programmi Water4All partnerluse projektiga SecuCoast uuritakse aastatel 2025–2028 põhjavee mõju merekeskkonnale Soome lahe testaladel.

o Välisõhk o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava

meetme „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ elluviimine.

o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava

meetme "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning

asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" elluviimine.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt7.

7 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt.

Eestis on tagatud pidev energiavarustus ja energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eestis on hea välisõhu kvaliteet, vähendades õhusaastet ja sellega seonduvat tervisemõju. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Joonis 2. Programmi struktuur Programm koosneb neljast meetmest ja viiest programmi tegevusest.

Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu

ABA ABA ABA ABA ABA

Maapõueressursside uurimine ja haldamine on teaduspõhine (jah/ei) Allikas: Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Jah Jah Jah Jah Jah

Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemine võrreldes aastaga 2005, % Allikas: Keskkonnaagentuur

Vähenemise muutus aastal 2022: SO2 80,8; NOx 48,7; LOÜ 26,6; PM2,5 40,4; NH3 3,5.

SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; PM2,5 15; NH3 1

SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; PM2,5 15; NH3 1

SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; PM2,5 15; NH3 1

SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; PM2,5 15; NH3 1

Energeetika

Programmi mõõdik on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika

jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme

aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.

Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal,

2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid

aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2023. aastal oli Eesti koos Saksamaaga 126 riigi

järjestuses 7. kohal (ABA8)9, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Läti oli 2023. aastal 19. ja Leedu

24. kohal. Eesti koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka

energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt

olnud väga hea.

Maavarad

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maapõues olevad ressursid on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna. Riik kui maapõues leiduvate ressursside uurimise ja kasutamise koordineerija peab kindlustama, et varadega käiakse ümber säästlikult ja heaperemehelikult. Täna kaevandatakse Eestis põlevkivi ja turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi ning savi.

Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid.

Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks haruldaste muldmetallide ja akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, dolokivis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetes. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada.

Samas selliseid maapõueressursse praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit,

graptolliitargiliit ja rauamaak. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende

väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega

kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest.

Välisõhk

Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC direktiivis) aastaks

2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Meie suurim väljakutse on eelkõige

ammoniaagi heitkoguste vähendamine. Ammoniaagi heitest ligi 90% on seotud põllumajandusega

(loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise

protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega. 2030.

8 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 9 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org)

aastal võib probleemiks osutuda lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) vähendamise protsendi

saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud: -77 028 976 -117 800 729 -25 324 806 -21 595 404

Meede 1: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus

-16 622 011 -8 485 473 -2 847 802 -2 223 511

Programmi tegevus 1.1: Energiavarustuse tagamine

-894 143 -821 039 -803 858 -809 975

Programmi tegevus 1.2: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

-15 727 868 -7 664 434 -2 043 944 -1 413 535

Meede 2: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

-33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845

Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

-33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845

Meede 3: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

-9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111

Programmi tegevus 3.1: Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents

-9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111

Meede 4: Õhukvaliteedi parendamine -16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937

Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi parendamine

-16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937

4. Hetkeolukorra analüüs Energeetika, maavarade ja välisõhu programm jaguneb neljaks meetmeks:

1) Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus; 2) Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises; 3) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine; 4) Õhukvaliteedi parendamine.

Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest.

4.1. Energeetika

Strateegia Eesti 2035 tegevuskavas toodud muutuste ja väljatöötamisel oleva kliimaseaduse eesmärkide saavutamisel on energeetikas kõige suuremad fookused energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine ja taastuvenergiale üleminek. Suuremahulise taastuvenergia lisandumiseks võrku Taastuvenergia 100 eesmärgi täitmiseks 2030. aastaks, on oluline arendada võrgu

võimekusi planeeritult ja juba ette. Lisaks tähendab põlevkivi tootmisvõimsuste vähenemine Ida- Virumaal ja hajatootmise hüppeline kasv, eeskätt rannikualadel ja saarte piirkondades, võrgu teatavat ringistruktureerimist. Võrgu kiiremaks ja efektiivsemaks arendamiseks ning liitumiskulude kontrolli alla hoidmiseks on välja töötatud põhivõrgu liitumise reformi eelnõu, mis laiendab arenduskohustust ja kehtestab fikseeritud liitumistasud. Põlevkivi põhisest elektritootmisest järk-järguline väljumine koos vahelduva iseloomuga taastuvenergia võimsuste kasvuga, loob väljakutse piisava juhitava tootmisvõimsuse tagamise osas. Põlevkivi tootmisvõimsused ei ole turul enam konkurentsivõimelised ning sulguvad kiires tempos, 2035. aasta lõpuks on planeeritud põlevkivi kasutamine lõpetada elektritootmiseks, sealjuures vajab Eesti elektrisüsteem 2024. a seisuga 1000 MW juhitavat võimsust ja 2035. a vaatest juba minimaalselt 1200 MW. Süsteemihalduril Elering on 2024. aastal avatud hange täiendava kuni 500 MW juhitava võimsuse juurde hankimiseks sagedusreservide turu vastu. Hanke tulemused selguvad 2025 suvel. Lisaks on plaanis hoida ülejäänud juhitava võimsuse vajadust, mis turu kaudu ei tule, üleval täiendavate reservi meetmetega. Selleks on saadetud Riigikokku saartalituse võimekuse meetme eelnõu, mis võimaldaks 2026. aastast rahastada juhitavate võimsuste tööshoidmist saartalituse võime tagamise vastu. Käimas on ka läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks 2027. aastast strateegilise reservi loomiseks. Elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on planeeritud 2025. a veebruaris, kuid rahastusprojektina jääb projekt ülesse veel kuni 2030. aastani, kui valmib Leedu-Poola täiendav maismaa ühendus. Antud projekti raames on plaanis tugevdada ka Baltikumi maismaataristu vastupanuvõimet, ning hankida selle jaoks uut rahastust Euroopa ühishuviprojektide CEF rahastusest. Täiendavalt on oluline ka merealuse taristu vastupanuvõime tõstmine, mille osas on käimas koostöö Soomega, plaan laiendada antud formaati Läänemere üleseks, lisaks on käimas Merehundi projekt merealuse seiresüsteemi lahenduste piloteerimiseks. Suuremad väljakutsed: 1) Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimise järgselt 2025. aasta alguses Kesk-

Euroopa sagedusalaga süsteemi tehniliste vajaduste täismahus valmissaamine hiljemalt 2025. aasta lõpuks; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele vastavaks; maagaasile alternatiivide leidmine; 1000 MW juhitava (tootmis- ja/või salvestus) võimsuse olemasolu tagamine ja vajadusel selle hankimiseks täiendavate meetmete kasutamine juhul kui turg ei too piisavat mahtu juhitavaid võimsusi (uus võimsusmehhanism); kriisideks valmisoleku parandamine (sh küber- ja hübriidohtude maandamine, taristu seire, kiirem parandamise võimekus, rahvusvahelised koostöö formaadid)10, fossiilsete vedelkütuste asendamisel alternatiivkütuste kasutuselevõtt, transpordisektori vedelkütuste varu hoidmine nõutud tasemel.

10 https://valitsus.ee/media/6153/download

Joonis3. Varustuskindluse jaoks vajalike juhitavate tootmisvõimsuste tagamise olulisemad tegevused

Joonis 4. Elektrivõrgu arendamise jaoks vajalikud olulisemad tegevused

2) Taastuvenergia osakaalu suurendamisel on suurimaks väljakutseks riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmine ja piisavas mahus uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine. Energiamajanduse korralduse seadusega (EnkS) võttis Eesti endale 2022. aastal kohustuse, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100% ning soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%. Transpordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt 26% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g CO2ekv/MJ). Sellega seoses on vaja kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarsest lõpptarbimisest. Kiirendada tuleb loamenetlustega seonduvat haldusmenetlust ning luua eeldused roheenergia tarbimise kasvuks. 2024. aastal valmistati ette maismaa- ja meretuulele suunatud vähempakkumisi, mille tootmisrajatised valmiksid 2029-2033 aasta vahel.

3) Eesti energia varustuskindlus on tagatud: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist hetkel üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul, päike ja soojuspumpade abil saadud soojus. Arvestama peab samas, et põlevkivi plokid ei ole turul enam konkurentsivõimelised ja on järk-järgulises sulgemises.

Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel. Põhivõrguettevõtte Eleringi varustuskindluse aruanne11 näitab, et alates 2027. aastast on risk Eesti varustuskindluse normi (LOLE) mitte täita (põhjus põlevkivi plokkide sulgemine ja uute juhitavate võimsuste turupõhise juurdekasvu puudus). See tähendab, et tuleb rajada reservvõimsuste mehhanism, nagu kajastatud joonisel 3, millega tagada varustuskindluse normi täitmiseks vajalike juhitavate võimsuste ülevalhoidmine süsteemis ka peale 2027. aasta algust.

4) Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toimub kiirendatud ajakava alusel 2025. aasta veebruaris. Sünkroniseerimise järgselt tuleb jätkata kõigi Mandri-Euroopa sünkroonala põhimõtete ülevõtmisega ja selleks vajalike tehniliste lahenduste arendustega. Täismahus peavad tehnilised lahendused olema valmis hiljemalt 2025. aasta septembris, kui lõppeb Mandri-Euroopa sünkroonala poolt meile võimaldatud sünkroniseerimise proovitalitus ja saavutatud peab olema sünkroonala täisfunktsionaalsused. Projekt kestab aga kuni 2030. aastani kui valmib teine Leedu- Poola ühendus (Harmony Link). Projekti käigus taotlevad Balti ja Poola süsteemihaldurid ka täiendavat rahastust kriitilise elektritaristu vastupanuvõime tõstmiseks täiendavate investeeringute tegemiseks.

Joonis 5. Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul vajalikud olulisemad tegevused

4.2. Maavarad

Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng. Tähtis on nii maapõueressursside uurimine kui ka kasutamine, mis toimub võimalikult väikse kasvuhoonegaaside heitega ning kaevandamise ruumiline planeerimine ning vastava õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine, ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada nii mäetööstuse kui mahajäetud ja kuivendatud turbatootmisealadelt tekkivat keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisele ja kohapealsele väärindamisele pidades silmas, et toodete tootmisega seotud keskkonnahäiring oleks minimaalne ja need tooted leiaksid kasutust ringmajanduse põhimõtetel kuni toote elutsükli lõpuni.

Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, mahajäetud või ammendunud turbatootmisalade

11 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-12/Elering_VKA_2023_WEB.pdf

taastamine märgalaks või metsamaaks ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist.

Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult ja kaevandamisloa andmine avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. Turba kaevandamisel ja kasutusel on oluline luua suuremat lisandväärtust kaubastatava toorme osas, mida eksporditakse väljaspoole Eestit. Samuti eelistada turba suuremat kasutust Eestis. Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on analüüsida, kas ja millistel tingimustel on võimalik kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet.

Maapõuealane info on pidevas muutumises. Avalikkust tuleb informeerida maapõue kasutamisega seonduvast pidevalt ja objektiivselt ning teave hoida kättesaadavana. Samuti tuleb välja töötada ja rakendada õiglase riigitulu kogumise regulatsioon ning aidata korraldada maapõuealase info ja geoloogiliste materjalide säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Maapõue kaitse ja kasutamise tagamiseks on oluline jätkata maapõue poliitika kujundamise ja rakendamisega (sh loastamine ja järelevalve). Selleks on oluline jätkata ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamisega ning vajadusel osaleda EL-i otsustusprotsessis.

2022. a sügisel kinnitati HTMi ja MKMi ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustati HTM-MKM teadus- ja arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on maapõueressursside väärindamine. KLIM osaleb maapõueressursside TA tegevuses, eelkõige eesmärgiga tagada uuringute läbiviimisel suund, kus projekte käsitletakse maavara efektiivse kasutamise põhimõtetest lähtuvalt.

Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil 2023-2026 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi raames, kuid mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused on planeeritud perioodile 2021– 2030. a SF kaevandamise pärandmõjude meetmest. Arvestades projekti eelarvet tuleb mahajäetud turbaalade ja ammendatud turbatootmisalade taastamiseks tagada aga täiendavaid vahendeid ja eelarve, et täita LULUCF sektoris seatud kliimaeesmärgid. Seetõttu on vaja ka rakendada meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja töötada välja riigisisesed eriheitetegurid taastumisel ja taastatavatele endistele kaevandamisest mõjutatud turbaaladele, mis on ammendatud. Hiljemalt 2027. a on kavas vastu võtta maapõueseaduse muudatused, mille väljatöötamiskavatsuse (VTK) käigus töötatakse välja kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem. Kaevandamise ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hindamise ja hüvitamise jaoks on vajalik kujundada kahju hindamise lähtealused ja meetmed kahju hüvitamiseks, kui kaevandamisega ja maapõue kasutamisega on tekitatud kahju rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest.

Kasvav toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti12 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses

12 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf

aluskorras ja tööstusjäätmetena13. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada.

Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, mis valmib 2025. aastal. Kavandatud on aastatel 2024-2026 algatada kahe järgneva maakonna maavarade teemaplaneeringud.

Turba kasutusel tuleb alates 2035. aastast luua toodetud turbast suurem lisandväärtus Eestis kohapeal, et eksportida saaks suurema lisandväärtusega tooret. Turba nõudlus maailmaturul on kasvutrendis ja nõudlus on tihedalt seotud rahvastikuarvu ja toiduvarustuskindluse tagamisega. Seetõttu on vajadus turba-alade revisjoniks, et saada objektiivsem hinnang aiandusturba paiknemise, koguste ja kaevandamisväärsuse kohta olemasolevates turbamaardlates.

4.3. Välisõhk

Eestile on aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks koostas Keskkonnaministeerium teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Võrdluses 2019. aastaga on peamiste saasteainete (v.a ammoniaak ja lenduvad orgaanilised ühendid) heitkogused vähenenud seoses kõrgel püsinud KHG lubatud heitkoguse ühiku turuhinnast tingitud elektri toodangu vähenemisega (-41%) ning tolmpõletuskateldest vähem saastavamate keevkihtkatelde tööaja osakaalu suurenemisega elektrijaamades. Eesti Energia hinnangul oli 2020. aasta toodangu languse taga ka COVID-19 pandeemiast tingitud väiksem energianõudlus, mida võimendas pehme talv ja Põhjamaade hüdroenergia rohkus rahvusvahelisel turul. Lisaks mõjutas lämmastikdioksiidi heidet klinkri tootmise lõpetamine Kundas ning uute sõidukite arvu ja kasutamise osakaalu järjepidev kasv. Keskkonnakaitseluba omavate käitiste 2021. aasta välisõhu saastamisega seotud tegevuste aastaaruannete esialgsete andmete põhjal elektrijaamade vääveldioksiidi heide küll 2020. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvas. Põhjuseks on elektrituru olukord, mis tõi möödunud sügistalvel kaasa põlevkiviõli suurema kasutuse. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmist see tõus siiski ei mõjuta. Eesti täitis 2021. aastal Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020–2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt). Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste vähendamine. Kõige keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärki. Eesmärk on vähendada heitkogust 1% võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90% ammoniaagi heitkogusest tekib põllumajanduses. Keerulisem on see seetõttu, et esiteks oli 2005. aastal loomade arv väiksem ning teiseks ei ole loomakasvatussektoris valmisolekut rakendada meetmeid võrreldavas tempos näiteks energeetikasektoriga. Loomade arv on olnud lauges kasvus ning kasvu prognoositakse ka edaspidi. Kuigi järjepidevalt tehakse ka tehnoloogilisi

13 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle

uuendusi, siis küsimus on nende kiiruse piisavuses, et tasakaalustada loomade arvu kasvu. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega keskmistes ja suurte põletusseadmes, mille osakaal on samuti järjepidevalt kasvanud. Samuti üha suuremast kemikaalide sh värvide, antifriiside ja jäätumisvastaste vedelike tootmisest ja tarbimisest tingitud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kasv ehituses ja kodumajapidamistes. Nii kemikaalide kui väetiste kasutatud koguste osas on kahtlus, et need võivad sisaldada laoseise. Seetõttu vajavad Statistikaameti algandmed täiendavat analüüsi. Seda enam, et lähiaastatel on näha selliste tegevuste (biogaasi tootmine, kompostimine jne) osakaalu kasvu, mis mõjutavad lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidet. Viimastel aastatel on muutumatuna püsinud lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal ehk keskkonnasõbralikemale kemikaalidele üleminek on peatunud. Ehitusmahtude tõus viimastel aastatel kajastub ka osakeste heites.

Transpordi sektori heitkoguste vähenemist mõjutab jätkuvalt suurenev uute autode osakaal. Eriti peente osakeste heidet mõjutab eelkõige biomassi põletamine kodumajapidamistes ning transpordi sektor (sh naastrehvide kasutus). Elektrituru heitlikust olukorrast tingitud põlevkivi tarbimise suurenemine samaaegse maagaasi tarbimise languse ning lähiriikide elektrijaamade riketega tingisid 2022. a põlevkivi elektrijaamade toodangu ja sellest tuleneva vääveldioksiidi heitkoguste kasvu. Keskkonnaluba omavate käitiste 2023. a välisõhu saastamise aastaaruannete esialgsed andmed näitavad põlevkivi kasutuse ja vääveldioksiidi heite olulist vähenemist 2022. a andmetega võrreldes. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest eriti peenetest osakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine.

2023. aastal on välja töötatud Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on Küta õigesti!14 kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest.

Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad veebilehel www.õhuseire.ee. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega pole Eestis olnud. 2023. aastast on rakendamisel Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine".

Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete seiret mootorikütustest, sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest, sh. kergetest ja rasketest kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele.

14 Kohtküte | Kliimaministeerium

2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus) müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250 inimesel). Halva ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada. Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti - 10-12% aastas. Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. Praegu moodustavad F-gaaside heitkogused 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid erinevalt teistest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis on võrreldes 1990. aastaga vähenenud, olid F-gaaside heitkogused aastate 1990–2014 vahemikus kahekordistunud. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemisega ning kliimaeesmärkide saavutamisega, et suudaksime kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 55% 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

F-gaaside kiire vähendamise tõttu toimub Euroopa Liidu turul F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. 2018. aastal moodustasid Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid hinnanguliselt 20% kogu Euroopa Liidu F-gaaside legaalsest turust.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised

Energeetika Viiakse lõpuni perioodi 2014–2020 EL rahastutest toetatavad meetmed (projektide lõpetamine,

viimased väljamaksed):

• Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku

rajamist otsustati toetada SF vahenditest 2023. aastal ligikaudu 0,8 miljoni euroga. Meetme

tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu.

Vastavad investeeringud valmivad 2025. aastal. Rahastusperioodi 2021-2027 SF vahenditest

kulub soojustorustiku renoveerimise toetamisele 15 mln eurot (55 km).

• Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetati SF vahenditest 2023.

aastal 2,3 miljoni euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele

keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning hoides

kaugkütte kulud mõistlikuna. Kokku planeeritakse renoveerida 21 MW ulatuses katlaid,

toetusmeetme EL toetuse maht on 7,5 mln. Tööd lõppevad 2025. aastal.

2025. aastal jätkatakse 2023. aastal käivitatud uue EL rahastusperioodi (2021–2027) meetmete

elluviimisega, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult

programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed

toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem:

• Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis

piloteerimist kuni 5 miljoni euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia

tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatud

on jätkumeede rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduse transpordisektoris või

rohevesiniku tootmise ja keemiatööstuse lähteainena kasutusele võtmiseks EL taaste- ja

vastupidavusrahastu mahus 49,49 miljonit eurot.

• Toetatakse rohevesiniku tervikahela väljatöötamist transpordivaldkonnas ja keemiatööstuse

lähteainena 50 miljoni euroga. Toetusmeetme eesmärk on rohevesiniku tervikahelala

arendamine taasterahastuse (RRF) kaudu. Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku

tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Toetatakse Eesti oludes rohevesiniku

kasutuselevõtu väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses: soetatakse

transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse

rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.

• Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks

õhuseireradar 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist

keskkonnasõbralikku energiatootmist kaitsesüsteeme häirimata. 2023. aastal toimusid

ettevalmistavad tegevused nagu hanked jms. 2024. aastal soetamisega seonduvad tegevused

jätkuvad ning need viiakse lõpule 2025. aastal.

• Eraldatakse 38 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri

jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Suurem

maht taastuvelektri tootmist aitab kaasa elektri turuhinna vähendamisele. Võimaldamaks

rohepöördeks vajalikke täiendavaid liitumisi, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate

tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks. 2023. aastal

toimuvad projekti ettevalmistavad tegevused, edasiste tegevuste toetus summas 38 miljonit

eurot jaguneb aastatele 2024 – 2026.

• Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (toetuse kogumaht 36 miljonit eurot), et saaks

rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on

alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 120 miljoni euro ning lõpptähtaeg on

2026. aasta keskpaik.

• Biometaani kasutuselevõttu suunatakse täiendavalt 7 miljonit eurot EL SF struktuurivahendite

rahastust. Projekti lõpptähtaeg on 2026. aastal.

• Elluviimisel on meede (kogumahus 9,2 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri

kasutuselevõtu hoogustamine, mille raames toetatakse elektrivõrguga liitumisi vähemalt 28

MW mahus. 2023. aastal toimus täiendav meetme disainiprojekt ja muudeti meetme tingimusi.

2024. aastal uuendati meetme tingimusi taaskord ja taotleti riigiabi luba Ukraina kriisiabi

raamistiku alt. Muudatustel oli positiivne mõju, kuna 2024. aasta detsembri seisuga on

kinnitatud 6 projekti 69,9 MW mahus ehk eesmärk 28 MW on täidetud. Liitumiste valmimise

lõpptähtaeg 2026. aasta I kvartali lõpp. Suure tõenäosusega valmivad projektid õigeaegselt.

• Energia salvestamise meetme piloteerimiseks (kogumahus 9,38 miljonit eurot) korraldati 2023.

aastal esimene voor ja 2024. aastal teine voor. Elluviimisel on 3 soojuse salvestuse projekti, mille

soojuse salvestite maht on 23 600 m3 ning toetuse summa 1,467 miljonit eurot. Elluviimisel on 8

elektri salvestuse projekti, mille akusalvestite võimsus kokku on 17,5 MW ja toetuse summa 4

481 204,97 eurot. Projektid viiakse ellu 2026. aasta 1. aprilliks. RRFi rakenduskava muutmiseks

on tehtud ettepanekud: soojuse salvestuse eesmärki vähendada 35 000 m3-lt 23 600 m3-ni ja

elektri salvestuse eesmärki vastukaaluks suurendada 4 MW-lt 13,5 MW-ni. Projektid viiakse ellu

2026. aasta lõpuks.

• Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh

investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse ning kaugküttetorustikesse)

kogumahus 22,5 miljonit eurot. 2023. aastal toimusid projekti ettevalmistamisega seotud

tegevused, esimesed väljamaksed tehti 2024. aastal.

• Otsetoetuse 9L10-IR14-PAENERGY PA Energy projektiga toetatakse energiapoliitika seisukohast

prioriteetsete teemade edasiviimist regionaalsel tasandil projektide kaudu (energiajulgeolek,

taastuvenergia, energiatõhusus). Projekti raames valmistatakse ette Balti riikide ülest

elektrituru disaini uuringut ja meetmete paketti, mille tulemus peaks kaasa aitama regionaalse

elektri jaeturu kujunemisele, paindlikkuse ja tarbimise juhtimise meetmete välja töötamisele ja

rakendamisele. Uuringu peamine eesmärk on analüüsida lähenemist elektri jaeturu reeglite

ühtlustamiseks kogu Baltikumis. Eesmärgiks on luua Baltikumi turuosalistele võrdsed

võimalused turutegevust silmas pidades. Suurem tururuum võib vähendada nii poliitilisi kui ka

äririske turuosaliste jaoks (tarnijad, varustusettevõtjad, reservi pakkujad, tarbijad), samuti

soodustab see konkurentsi ja suurendab innovatsiooni.

2025. aastal jätkuvad järgmised tegevused:

• Uue projektina alustati 2024. aastal Eesti kvaternaarisetete geotermaalenergia potentsiaali

uuringutega (rahastuse eraldamise CO2 vahenditest mahus 1,25 MEUR). Projekti kestus on

alates 2024. a. kuni 2026. a.

• ERF-i 22,5 miljoni suurusest toetusest kaugküttetaristu investeeringuteks jäi kasutamata ca 2,5

miljonit eurot, mis on plaanis suunata uute taastuvenergia katelseadmete ehitusse.

• RRF-i fondist on veel plaanis toetada soojussalvestite ehitamist kaugküttekatlamajades 2,5

miljoni euro eest.

• Antakse sisend riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) ajakohastatud versiooni koostamisele

energeetika osas. Selle koostamist koordineerib alates 2024. aastast kliimaministeeriumi

kliimaosakond.

• Valmib Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu ja eelnõu mõju hindamised.

• 2025. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide

käivitamiseks (3,8 miljonit eurot). 2024.a valmis geotermaalenergia pilootjaam soojusenergia

saamiseks Tiskres, tööd jätkuvad Roosna-Allikul.

• 2025. a alguses viiakse lõpuni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa

sagedusalaga.

• Reservvõimsusmehhanismi rakendamiseks vajaliku riigiabi loa saamine ning vajaliku

regulatsiooni välja töötamise lõpuni viimine, vähempakkumise korraldamine.

• Taastuvelektri vähempakkumiste (nii maismaa- kui meretuulepargid) ettevalmistamine, s.h

regulatsiooni väljatöötamise lõpule viimine, vähempakkumiste ettevalmistamine ja läbi viimine

koostöös Elering AS-ga. Tegevus aitab kaasa elektrihinna madalamaks toomisele, kuna suurem

maht taastuvenergiat turul toob turuhinnad madalamaks.

• Elektrivõrguga liitumise regulatsiooni muutuseks vajalike regulatsioonide muutmiste

lõpetamine.

• Salvestusturu ja tarbimise juhtimise turu elavdamine ning sellega seotud regulatsiooni

muutmise lõpetamine. Tegevus aitab kaasa elektri turuhinna madalamaks toomisele, kuna toob

alla hinnatippe, vähendab elektrihinna volatiilsust ja võimaldab rohkem taastuvenergiat

süsteemi integreerida.

• Kaugkütte regulatsiooni muutmine ja rakendamine.

• Elektriturudirektiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.

• Elektri hulgiturgude järelevalvega seotud sätete uuendamine.

• Gaasiturgu käsitleva direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.

• Taastuvenergia direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.

• Energiatõhususe direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.

• Taastuvenergia arendamise kiirendamisega seotud eelnõude menetlemine Riigikogus.

• RRF meetmete jätkamine ning rakendamine.

• Kliimakindla majanduse seaduse rakendamisega seotud tegevuste elluviimine.

Maavarad

• Maapõue kasutamisega ja maapõueressurssidega seotud teave tuleb hoida kättesaadavana,

selleks on vajalik hoida ajakohane riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud Eesti Geoloogiafond

(sh selleks vajalik arhiivihoone) ning maavarade register koos kaardiandmestikuga.

• Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine

(altkaevandatud alad, karjäärid ja turbatootmisalad). Jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil

suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“ projektide elluviimine ning meetme

„Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine. Kaevandamisega seotud materjali sh

tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud

muude tegevuste korraldamine (Kiviõli ja Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate

hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire).

• Kliimakindla majanduse seadusest tulenevad tegevused (maapõueseaduse ja rakendusaktide

muutmine), sh fossiilsete maavarade keskkonnamõju piiramine, kliima- ja

keskkonnaeesmärkidega kooskõlas olev turbapoliitika.

• Kriitiliste toormete uuringute ja kasutamise poliitika kujundamine, rahvusvahelistes kriitiliste

toormete töögruppides (IEA, RMSG, MSP) osalemine.

• Uute tulevikumajanduse jaoks vajalike maavarade kasutusvõimaluste loomine, milleks

täiendatakse maapõueseadust maavarade kontsessiooniga.

• Maavarade maakondlike teemaplaneeringute algatamises ja koostamises osalemine (2023-

2026). Maapõueressursside uurimise ja väärindamise alases TA tegevuses osalemine

(ressursside väärindamise teekaardid, Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ja teised TA uuringud,

2023-2026).

• Ringmajandust suunavate meetmete kujundamine/rakendamine maavarade säästliku

kasutamise eesmärgil, sh põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete osas (2023-2026).

• Fokusseeritud maapõueuuringute raames alustati 2024. aastal ja kestab kuni 2026. aastani Eesti

Geoloogiateenistuse poolt läbiviidav fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja

arendustegevustele suunatud uuring 6, 1 miljoni euro ulatuses.

• Eesti Geoloogiateenistus sai Euroopa Liidu Horizon programmist rahastuse EGTTWINN

projektile15, kogumaksumusega 1,5 miljonit eurot. Aastatel 2023–2025 elluviidava projekti

eesmärk on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning

võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja

rakendusuuringute taset. Ühtlasi aitab projekt kaasa juhtivate rahvusvaheliste teadusasutuste

ekspertide koostöö arendamisele.

Välisõhk

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030

uuendamine ja rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks.

• Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamist. EL toetus on 23,5 miljonit eurot kuni 31.12.2029.

15 Enhancing research capacity at the Geological Survey of Estonia to accelerate the country's transition to green energy (EGT-TWINN) | EGT-TWINN | Project | Fact sheet | HORIZON | CORDIS | European Commission

• Toimub õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise

terviseriski hinnangute süsteemi loomine 14,3 miljoni euroga. EL toetus on 10 miljonit eurot

kuni 31.12.2029.

• Välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine.

• Avalikkuse teadlikkuse tõstmine müra- ja õhuvaldkonnas.

• Projekti „Keskkonnakaitseluba 3.0“ raames õhusaastelubade süsteemi uuenduse elluviimine.

• F-gaaside taasväärtustamise võimekuse loomine.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1 ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS

Meetme eesmärk:

Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse,

turupõhise lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Tagatud on

transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriv õiguslik keskkond vastavalt siseriiklikele

eesmärkidele ja EL´i õigusele.

Meetme kirjeldus: Meede koosneb kahest programmi tegevusest, milleks on energiavarustuse

tagamine ja soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne.

Tabel 3. Meetme energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus mõõdikud

Mõõdik/Sihttase 2023

(tegelik)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

Tagatud on

energiataristu N-1

kriteerium16

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Tagatud on elektri- ja

gaasituru toimimine

Eestis.

Allikas: Konkurentsiameti

hinnang lähtuvalt elektri-

ja gaasituru olukorrast

Eestis17

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Tagatud on

varustuskindlus ja

tõhus turukorraldus

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

16 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarbimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 17 Elektri ja gaasituru iga-aastane aruanne

2025. aastal jätkatakse järgnevate tegevsutega: elektrivarustuses jaotus- ja

ülekandevõrgu arengukavade täiendamine, sagedusreservide hanke läbiviimine,

reservvõimsusmehhanimsi hankimiseks vajaliku riigiabi loa saamine ja hankeni jõudmine, saartalituse

võimekuse meetme loomine, elektriga ja gaasiga seotud regulatsioonide muutmine sh EL

regulatsioonide ülevõtmine, põhivõrgu liitumistasude põhimõtete reformimine (fikseeritud

liitumistasu kehtestamine ja võrgu ettearendus), salvestuse ja tarbimise juhtimise regulatsiooni

muudatuste jõustumine; gaasivaru hoidmine; kaugkütte regulatsiooni muutmine.

Aastatel 2025-2030 viikase lõpule elektrivarustuses Kesk-Euroopaga sünkroniseerimise projekt (sh

taristu vastupanuvõime tõstmine), avatakse kiirete sagedusreservide turg, tugevdatakse võrke,

muudetakse regulatsioone tarbimise juhtimise, salvestuse ja elektri jagamise käivitamiseks, töötatakse

välja uut võimsust toova pikemaajalise reservvõimsuse mehhanism; hoitakse gaasivarustuses

gaasivaru ja mitmekesistatakse Pakrineeme haalamiskai funktsioone, tuuakse turule maagaasi kõrvale

ja asendamiseks muud lahendused; hoogustatakse soojusmajanduses heitsoojuse, soojuspumpade ja

soojussalvestuse kasutusele võtmist, sh kaugküttes sümbioosis gaasi- ja elektrivõrguga, renoveeritakse

kaugküttevõrku.

Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk:

Elektri-, gaasivarustuskindluse ja vedelkütuse kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine.

Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö energiamajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb seista Eesti seisukohtade eest elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Salvestusturu arendamine ja tarbimise juhtimise edendamine, mis üheltpoolt suurendab süsteemi varustuskindlust, aitab kaasa ka turuhinna hinnatippude ja hinna volatiilsuse vähendamisele ning võimaldades ka rohkem taastuvenergiat elektrisüsteemi lisada. Seeläbi aitab kaasa otseselt konkurentsivõimelisema elektrihinna tagamises. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasituru reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele. Transpordikütuste eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise.

Tabel 4. Programmi tegevuse energiavarustuse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

38,47% 43,00% 48,00% 51,00% 54,00%

Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus tarbimiskoha kohta aastas (minutites) Allikas: Konkurentsiamet

419,2 300 250 200 100

Gaasituru konsentreeritus (HHI) Allikas: Kliimaministeerium

4028 (2022)

3500 3500 3000 3000

Andmata jäänud energia maksimaalne kogus ülekandevõrgus, MWh Allikas: Elering AS

0 4500 4500 4500 4500

Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga (jah/ei) Allikas: Elering AS

Teostamisel Jah Jah Jah Jah

Energia infrastruktuuri N-1 kriteerium on täidetud (jah/ei) Allikas: Elering AS

jah Jah Jah Jah Jah

Tagatud transpordikütuste varustuskindlus ja tõhus turukorraldus Allikas: EVK

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Programmi tegevuse eesmärk:

Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja

keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil.

Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada

läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele

eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse

Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning

valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100%

riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus

oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed

selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu

võrkudes oleks minimaalne.

2025. aastal jätkub kaugkütte reformi elluviimiseks vajalike regulatsioonide muutmine ning perioodil

2026-2030 regulatsiooni rakendamine ja vajadusel muutmine. Ühtlasi jätkub SF vahendites

finantseeritavate meetmete elluviimine.

Tabel 5. Programmi tegevuse soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

65,00% 67,00% 68,00% 68,00% 69,00%

Meede 2 TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES

Meetme eesmärk:

Taastuvenergiale üleminek on seotud energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud

majandussektorite reformiga, mille tulemusel väheneb CO2 heide, paranevad energiajulgeolek ning

energia kättesaadavus. Seda viiakse ellu võimalikult turupõhiselt ja taskukohasel moel.

Taastuvenergia osakaalu suurendatakse kooskõlas kehtiva siseriikliku ja rahvusvahelise seadusandluse

ning ENMAK-iga. Tuule- ja päikeseenergia ühes salvestusega aitavad saavutada kliimaeesmärgid ja

vähendada elektrituru hindu

Tabel 6. Meetme taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik

(2023)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028 (sihttase)

Taastuvenergia osakaal

võrreldes aastaga 2020,

%

Allikas: Eurostat

36,2 33 38 47 55

Lisandunud tuuleenergia

tootmist maismaal, MW

Allikas: Eurostat

439 1548 3067 4314 5250

Joonis 6. taastuvelektri pikk plaan

2022. aastal muudeti kõrgetest elektrihindadest tulenevalt energiamajanduse korralduse seadust, et

Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärke7 ellu viia. Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks8, et 2030. aastal

toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui tarbitakse (taastuvelektri osatähtsus on 100%).

Sellega seonduvalt muudeti ka üldist taastuvenergia eesmärki 42%-lt 65%-le.

Programmi tegevus 2.1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Eesmärk:

Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi

energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades

selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva

arengu printsiipe.

Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või

vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või

kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete

energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse

vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused.

Olulist rolli juhitava baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad

elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks,

tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine),

olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste

kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus.

Tabel 7. Programmi tegevuse taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

66,67% 67,00% 68,00% 68,00% 69,00%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

31.85% 36,00% 50,00% 62,00% 70,00%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat

9,06% 18,00% 19,00% 20,00% 21,00%

Taastuvenergia osakaal võrreldes aastaga 2020, % Allikas: Eurostat

36,20% 33,00% 38,00% 47,00% 55,00%

Lisandunud tuuleenergia tootmist maismaal, MW Allikas: Eurostat

439 713 1200 1600 1900

Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordisektoris ja keemistööstuses Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskus

teenust viiakse

ellu

teenust

viiakse ellu

teenust

hinnatakse

ja viiakse

lõpule

teenus on

lõppenud

teenus

on

lõppenud

Programmi tegevuse eesmärgi täitmiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri tootmisvõimsusi

ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu.

Eesmärk on võimalikult suures mahus turupõhiselt lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise

omavaheline sidumine. Selleks kaardistatakse ja seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist

maismaal ja merel. Eemaldatakse takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse

taastuvenergia kasutuselevõtu protsesse.

2025. aastal on plaanitud uued taastuvelektri vähempakkumised maismaal 2 TWh/a ning merel 2

TWh/a ulatuses.

Meede 3 MAAPÕUERESSURSSIDE UURIMINE JA KASUTAMINE

Meetme eesmärk:

Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine

ja kasutus.

Oodatav tulemus: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult

keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Oodatavat tulemust

aitavad oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus ja Keskkonnaamet.

Tabel 8. Meetme maapõueressursside uurimine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik

(2023)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

Maapõueressursside uurimine

ja kasutamine on jätkusuutlik ja

koordineeritud (jah/ei)

Allikas: Kliimaministeerium,

Eesti Geoloogiateenistus

Jah Jah Jah Jah Jah

Programmi tegevus 3.1. Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane

kompetents

Eesmärk:

Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult

suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja

julgeoleku aspekte. Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks

väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi;

korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha

põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks.

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse

valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks.

Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti

kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (nt Kiviõli, Kohtla-Järve

tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire).

Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmiste põhine uurimine.

Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega

seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis-

ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika

võimalustest, väljakutsetest ning riskidest, kooskõlastatakse maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavaid tegevusi sh planeeringuid. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti

Geoloogiateenistus.

Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:

- Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga

maapõueressursside valdkondades;

- maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning

leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;

- maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt

ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude

ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus;

- maapõueressursside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning

maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad

piisava teadmisbaasi;

- maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on

põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav.

Tabel 9. Programmi tegevuse maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik

(2023)

2025

(sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud (jah/ei) Allikas: Kliimaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus

Jah Jah Jah Jah Jah

Meede 4 ÕHUKVALITEEDI PARENDAMINE

Eesmärk:

Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu

õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud.

Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide

rakendamine. Tehakse pidevat ja perioodilist seiret, analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi

aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, käitaja tegevus kas registreeritakse või antakse õhusaaste

luba.

Välisõhu kaitse valdkonna eesmärk on peamiselt inimtegevuse mõju piiramine ja vähendamine, et

tagada puhas keskkond ja inimeste hea tervis. Välisõhku iseloomustab tema kvaliteet, mida

reguleerivad otseselt ja kaudsemalt riigisisesed, Euroopa Liidu ja teised rahvusvahelised õigusaktid

ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused.

Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja

müra vähendamine ning läbi teavituste inimeste teadlikkuse tõstmine. Välisõhu kaitse valdkond on

seotud mitmete teiste keskkonnavaldkondadega, eelkõige ringmajanduse, keskkonnakorralduse ning

kliimapoliitikaga. Tõhusam välisõhu kaitse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning toetab

innovatsiooni.

Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub

aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis

tekkivatest eriti peenetest osakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest

ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31%

lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste

heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse

vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete

saavutamine.

Tabel 10. Meetme õhukvaliteedi parendamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik

(2023)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028 (sihttase)

Välisõhu kvaliteedi

tase vastab

piirnormidele (jah/ei)

Jah Jah Jah jah jah

Programmi tegevus 4.1 õhukvaliteedi parendamine

Eesmärk:

Parandada õhukvaliteeti, teostada mõõtekampaaniaid, arendada riiklikku seirevõrgustikku ja tõsta

elanike teadlikkust saasteainetest ning nende terviseriskidest.

Energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid. Seoses sellega

seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. Oluline

on leida nendes sektorites saasteainete vähendamise meetmeid. Ajakohastada ja laiendada riiklikku

seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda

elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja

õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine (näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine)

ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja

energiatõhususe parandamise kaudu.

Välisõhu kaitse valdkonna olulisemad tegevussuunad:

1) Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. Korraldame õhukvaliteedi probleemsetes

piirkondades mõõtekampaaniaid. Arendame õhukvaliteedi seirevõrgustikku ning loome

asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest

terviseriskidest teavitamise süsteemi.

2) Vähendame õhusaastet. Õhusaaste vähendamiseks on oluline, et tiheasustuspiirkondades

asuvad elamud liituksid kaugküttevõrkudega või uuendaksid tahkel kütusel põhinevad

kütteseadmed. Probleemsetes piirkondades on vajalik hinnata välisõhu kvaliteeti, müra- ning

lõhnahäiringuid ja saasteainete heitkoguseid ning rakendada saasteainete heidete

vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise kava või lõhnaaine esinemise

vähendamise kava, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist.

Tabel 11. Programmi tegevuse õhukvaliteedi parendamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Meetmes uuendatud õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid, tk aastas Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

0 4 4 4 10

Meetmes uuendatud küttesüsteemidega elamud kokku, tk Allikas: Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus

0 700 1000 1500 2350

Välisõhu kvaliteedi tase vastab piirnormidele (jah/ei) Allikas: Kliimaministeerium

jah jah jah jah Jah

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade

asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine,

elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna

arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja

eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Geoloogiateenistus. Programmi eesmärkide saavutamisse

panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus ja Keskkonnainvesteeringute. Kliimaministeeriumi

strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib

Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste

sisuosakondadega.

Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes.

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus

Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates)

hind.

Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste

lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste

primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke.

Elektrihind Eestis kujuneb üle-euroopalisel ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse

tasakaalupunktis. Hinna volatiilsuse ja hinnariskide vastu aitab lisaks piisava tootmisvõimsuse ja välisühenduste

olemasolule ka pikaaegsete turgude ja riskimaanduse instrumentide kasutus nii tootjate kui elektrimüüjate poolt.

Eestis pakutakse hinnapiirkondade vahelise hinnariski maandamiseks finantstoodet FTR (financial transmissioon

right) ja seda nii Eesti-Läti piiril kui ka piiril Eestist Soome. See võimaldab Eesti ja ka teistel Balti turuosalistel

saada osa Põhjamaade EPADide (Electricity Price Area Differentials ) turust, mis aitavad maandada hinnariski

konkreetse hinnapiirkonna suhtes.

Eesmärk on saavutada 2025. aasta alguses olukord, kus Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud Kesk-

Euroopa sünkroonalaga. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet võrgutariifile.

Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid)

sätestatud regulatsioonide. Õigusaktide muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise

tähtsusega omada ülevaadet elektrituru suundumustest ning terviklikest arengutest Euroopa Liidu

seadusandluses. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni,

kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid sujuvalt ning tarbijaskonna varustuskindlus oleks tagatud.

Geopoliitiline olukord on Euroopas märgatavalt muutunud ja pinged pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas

alates veebruarist 2022 on märkimisväärselt suurenenud. Kuna pinged on suurenenud, siis on viimastel aastatel

suurenenud ka hübriidohtude ulatus ja intensiivsus (näiteks küberrünnakud), olgu need siis riiklike või

mitteriiklike osalejate poolt toime pandud. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev häiring, on

piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamist ning hübriidohtude avastamist,

ennetamist ja neile reageerimist.

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele

eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele.

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et

Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu

gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse

suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-

Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal.

Euroopa Nõukogu määrusega on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid,

kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates

terminalides. Eestis vastutab gaasivaru olemasolu eest Eesti Varude Keskus (EVK).

Gaasimajanduse puhul on oluline olla valmis kütteperioodideks, tagada maagaasi varu ja ühtlustada Balti ja

Soome turureeglistikku. Jooksvalt on vajalik tegeleda gaasivõrgu dekarboniseerimisega regioonis, mille

peamiseks väljundiks on biometaani tootmis- ja tarbimismahtude suurendamine erinevates valdkondades.

Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja

edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele.

Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku

keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi

tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning

valdkondlikes töörühmades osalemine. Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika

kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega.

Vedelkütuste varude (mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud

EVK.

Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome

kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste

soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Transpordikütuste

turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused. Eesti

turukorraldus korraldatakse ümber, et uued kütused turule ära mahuksid. Üha suuremat rolli etendavate

alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad

võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks ning aitab

ületada turubarjääre.

Lääne-Eesti suunalise põhivõrgu tugevdamine (KLIM)

Eesmärk: Põhivõrgu tugevamine Lääne-Eestis taasterahastuse (RRF) kaudu.

Teenus on seotud elektrivõrgu tugevdamise programmiga taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamiseks ja

kliimamuutustega kohanemiseks (näiteks kaitse tormide eest). Teenuse eesmärk on aidata kaasa Eesti

elektritootmise CO2-heite vähendamisele, suurendades ülekandevõrgu läbilaskevõimsust, mis võimaldab

elektrivõrku ühendada täiendavat taastuvenergia tootmist. Selle teenuse raames kaasrahastatakse

põhivõrguettevõtja investeeringuid põhivõrku, et lisada vähemalt 310 MW täiendavat võrguvõimsust.

Jaotusvõrgu tugevdamine (KLIM)

Eesmärk: Suurendada jaotusvõrkude läbilaskevõimet, tagades seeläbi mikroelektrienergia tootjate suurem

ligipääs võrgule. Teenusele eraldatud investeeringud hõlmavad töid elektrivõrgus, et suurendada võrgu

läbilaskevõimsust 180 MW võrra.

Jaotusvõrgu tugevdamise programm aitab kaasa taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmisele ning

kliimamuutustega (nt tormid) kohanemisele. Programmi raames tugevdatakse elektrivõrku ning tõstetakse

taastuvenergia tootmisvõimekust.

Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele

eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele.

Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise

eesmärk on tagada, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele

täiendavaid investeerimisega tegevustoetusi. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas

enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses

kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud

eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete

energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmisesse ning jääk -ja heitsoojuse

tõhusasse kasutusse.

Varustuskindluse tagamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks on oluline kasutada järjest rohkem

kodumaiseid kütuseid ning leidma majanduslikult põhjendatud viise kasutada enam hoonete ja tööstuse

toodetud jääk- ja heitsoojust. Kaugkütteregulatsiooni uuendamise eesmärk on tagada elanikkonnale soodne ning

süsinikuneutraalne soojusvarustus, mis ei halvenda välisõhu kvaliteeti. Lisaks on plaanis moderniseerida ka

kaugkütte hinnastamise metoodikat ehk muuta hind kahekomponendiliseks sarnaselt Soomele ja mitmetele

teistele Põhja-Euroopa riikidele. Samuti on hiljemalt 2050. aastaks on vaja jõuda heitmevaba soojus- ja

jahutusmajanduseni, mis põhineb kohalikel kütustel ning parimal võimalikul tehnoloogial.

Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja

siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni

muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike

omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus.

Kaugküttesektoril on tulevikus oluline roll taastuvelektri tarbimisjuhtimisel. Asendades maagaasil ja põlevkiviõlil

töötavad kaugküttekatlad tööstuslike soojuspumpade ning soojussalvestitega, tekib võimalus elektritarbimist

nihutada perioodidele, kus on rohkem taastuvelektrit turul.

Geotermaalenergia arendamine (KLIM)

Eesmärk: Geotermaalenergiast soojuse tootmise pilootprojektide läbiviimine.

2025. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö projekti „Geoenest“ raames geotermaalenergia uurimis- ja

pilootprojektide käivitamiseks (summas 3,8 milj eurot) ning 2024. a alustatud kvaternaarisetete

geotermaalenergia kasutamise pilootprojekti “AVATAR” tööd (projekti maksumus 1,25 mlj eurot).

Meetme raames selgitame välja Eesti geotermaalenergia kasutamise potentsiaali. Projekti läbiviimiseks on

vajalik:

1) uurida erineval sügavusel rajatavate puuraukude soojusenergia potentsiaali;

2) pilootjaamade rajamine ja seire (Arbavere, Taludevahe 116 ja Roosna-Alliku);

3) geotermaalenergia arengukava koostamine;

4) geotermaalenergia kasutamist soodustava seadusandluse ajakohastamine.

2023. aastal valmisid pilootjaamade puuraugud Taludevahe 116 ja Roosna-Allikul. 2024. aastal jätkati

pilootjaamade meetme maapealse osa tegevustega. Vajalik on koostada geotermaalenergia arengukava ja

seadusandlus.

Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu (KLIM)

Eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori

osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.

Programmi tegevust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi

„Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine”

Euroopa Regionaalarengu Fondist, meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises” sekkumise „Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise

toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse)” eesmärgil. Programmi tegevuse

tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Programmi

väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue

soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. KliM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on

aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Teenus jätkub 2025. aastal.

Meetme eelarve on 2 miljonit eurot ja rakendusasutuseks on KIK.

Meede 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Programmi tegevus 2.1. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi

energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades

selleks parimat võimalikku tehnoloogiat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu

printsiipe. Taastuvenergia osakaal kasvab, et pakkuda soodsat elektrihinda ning langetada seeläbi elektrienergia

aasta keskmine hind kodutarbijate jaoks alla Euroopa keskmise.

Selle tootmisvõimsuse rajamine eeldab olulisi halduskorralduslikke tegevusi ja kulutusi ning taastuvenergia

kiirendatud kasutuselevõtt nõuab mitmete takistuste eemaldamist.

KliM´i ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt

riiklikele ja ELi kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud

huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise

korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on

selleks soodsate tingimuste loomine läbi rahvusvahelise koostöö ning Eesti esindamise ja seisukohtade kaitsmise

ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.

Taastuvenergia piiriülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise (KLIM)

Eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide (taastuvenergia

statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil.

Eesti eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises 100%-ni aastaks 2030. Selleks kavatseb

Eesti aastatel 2025-2028 edendada taastuvenergia piiriülest koostööd paindlike koostöömehhanismide kaudu,

nagu taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid ja ühised toetusskeemid. Need mehhanismid

võimaldavad riikidel jagada taastuvenergia ülejääki ja osaleda üksteise taastuvenergia projektides, mis

suurendab üldist energiatootmise efektiivsust ja vähendab kulusid.

KliM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, et

Eesti elektritarbijale ja riigile kulutõhusal moel suurendada taastuvelektri osakaalu elektri lõpptarbimises 100%-

ni ning säilitada seda ka kasvava tarbimisetingimustes. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse

taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti

taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia

potentsiaali ärakasutamine riiklike ja üle-Euroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö

taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida paindlike

koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on tiivustada Eesti taastuvenergia kasutuselevõttu ja selle tootmist.

Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada erinevaid riike ühendavad

energia ülekandevõrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu kontseptsiooni välja

töötamisega. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused, kuidas selle protsessiga

Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu kapitalimahukuse ning keerukuse

tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel, sh

ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks oleks

Eestil ressursside eraldamise korral võimalik võtta regioonis mereenergiavõrgu kontseptsiooni arendamises

teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning aidata ellu viia pikaajalisi

energeetikavaldkonna eesmärke, sh BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis.

Eesti osaleb aktiivselt BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan) raames, mille eesmärk on integreerida

Läänemere energiaturud. See hõlmab ka mereenergiavõrgu kontseptsiooni arendamist, mis loob eeldused

tuuleenergia suuremahuliseks tootmiseks Läänemeres. Mereenergiavõrk suurendab pikaajalist varustuskindlust,

elavdab majandust ja parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise

arendamise kohana. BEMIP-i raames kavandatakse ja viiakse ellu projekte, mis parandavad elektri- ja

gaasivõrkude ühenduvust ning võimaldavad suuremat koostööd taastuvenergia valdkonnas.

Saksamaa ja Rootsiga kaalutakse energiaühenduse loomist, mis tugevdaks Euroopa energiajulgeolekut ja

vähendaks sõltuvust Vene gaasist. Sellised ühendused võimaldaksid paremat elektrivõrkude sünkroniseerimist ja

suurendaksid taastuvenergia kasutuselevõttu Euroopa Liidus. Rahvusvahelised ühendused uute riikidega on

strateegiline samm Eesti energiajulgeoleku suurendamisel ja taastuvenergia osakaalu tõstmisel.

Eesti ja Läti on sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi tuuleenergeetika arendamiseks Eesti ja Läti

territoriaalvetes. Eesti-Läti koostööprojekt aitab suurendada mõlema riigi taastuvenergia tootmisvõimsusi ja

saavutada energiapoliitika eesmärke.

Eesti ja Soome koostöö keskendub eelkõige Balticconnectori gaasitoru ja EstLink3 elektriühenduse projektidele.

Need projektid parandavad energiajulgeolekut ja võimaldavad paremat energiavoogude haldamist kahe riigi

vahel. Lisaks on oluline roll biometaani tootmise ja tarbimise suurendamisel mõlemas riigis, mis aitab vähendada

fossiilkütuste kasutust ja suurendada taastuvenergia osakaalu transpordis ning avalikes teenustes.

Piiriülene koostöö taastuvenergia valdkonnas on laiemalt vaadates võtmetähtsusega energiajulgeoleku

tagamisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Koostöö naaberriikidega võimaldab jagada parimaid praktikaid,

arendada ühiseid infrastruktuuriprojekte ja tõhustada energiavarustust. Samuti aitab see vähendada sõltuvust

välistest energiaallikatest ja suurendada kohalike taastuvenergia allikate kasutamist. Piiriülese koostöö kaudu

saavad riigid jagada riske ja kulusid, saavutades samal ajal suurema stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse

energiatootmises.

Taastuvenergia piiriülese koostöö edendamine paindlike mehhanismide kaudu aitab aastatel 2025-2028

saavutada Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärke, suurendada varustuskindlust ning tugevdada piirkondlikku

koostööd Läänemere riikidega. See koostöö on oluline samm kestliku ja kliimaneutraalse tuleviku suunas.

Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised (KLIM)

Eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise

võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu

Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise

võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu.

Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärkide vastu.

Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud.

Riik on varasemalt läbi viinud neli taastuvenergia vähempakkumist. 2025. aastal on plaanitud uued taastuvelektri

vähempakkumised maismaal 2 TWh/a ning merel 2 TWh/a ulatuses.

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtmise toetamine (KLIM)

Eesmärk: Süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside ( 15 tk, M3 kategooria

I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine,

et aidata kaasa elektritranspordi arengule.

Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse CO2 vahenditest 2,6 miljonit euroga

transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis tekkivaid heitgaase.

Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks,

mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a

energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb

taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 1 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel

sõidab 15 elektribussi, mis läbivad ühes aastas kokku ca 900 000 km, kasutavad kokku 1080 MWh taastuvelektrit

ja aitavad vältida 790 t CO2 ekv paiskamist linnaõhku, samuti ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik

laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb 14 laadimispunktist, 15 tavalaadijast ning kahest kiirlaadimispunktist,

erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside

laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris

vähemalt 1 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,79 kt CO2 aastas. Toetust antakse

kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni

vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil.

Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine (KLIM)

Eesmärk: Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine

Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis.

Toetust antakse rohevesiniku tervikahela rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab toetuse

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja

rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine

tootmisüksus (https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja-

keemiatoostuse-lahteainena)

Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine (KLIM)

Eesmärk: Rohevesiniku tervikahelala arendamine taasterahastuse (RRF) kaudu.

Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Toetatakse

Eesti oludes rohevesiniku kasutuselevõtu väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses: soetatakse

transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku

tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.

Üheks Eesti taastekavas ettenähtud investeeringuks on vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine

selleks, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppega seatud EL-i eesmärk jõuda 2050. aastaks

kliimaneutraalsuseni. Toetuse eesmärk on kiirendada rohelise ehk saastevaba vesiniku tootmist ja tarbimist

Eestis, kus ei ole veel toimivaid vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise võimalusi. Meetme tulemusena

pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turule

viimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse

konkurentsivõime suurendamist maailmaturul.

Taastekavas ei ole täpsustatud toetatavaid sektoreid, kuid tulenevalt varem rakendatud toetusmeetmele võib

järeldada, et suurim projektide küpsus esineb transpordi- ja mõningasel määral keemiasektoris. Suurim

potentsiaal transpordisektoris on rongidel, praamidel, raskeveokitel ja teistel pikamaasõidukitel, kus

elektrifitseerimist on keerulisem teha. Lisaks on vesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris oluline keskenduda

tanklavõrgu arendamisele. Seega on Eesti otsustanud anda abi transpordi- ja keemiatööstuse sektorile

saastevaba vesiniku terviklahenduste väljatöötamiseks. Toetatav on taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja

tarbimise tervikahela loomine. Taastuvad energiaallikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus,

prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Antud teenuse raames on vesiniku

tootmiseks kasutatava taastuvenergia allikana välistatud biomass ja sellest saadud kütused.

Tööstusalade meede (KLIM)

Eesmärk: Taastuvenergia tootmisseadmete võrku ühendamine taasterahastuse (RRF) abil.

Hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi

jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete jaotus- või põhivõrguga liitumist

tööstusaladel ja nende läheduses.

Taastuvelektri tootmine tööstusalade juures suurendab nende alade atraktiivsust keskkonnateadliku investori

silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine paikneb tarbimise lähedal). Meetme eesmärgiks on

hoogustada taastuvenergia tootmisseadmete rajamist tööstusalade lähedusse läbi võrguga liitumise toetamise.

Eesmärkide täitmiseks kaasrahastatakse tööstusalades ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid

taastuvenergia tootmisseadmete elektrivõrguga liitumiseks.

2018. a. rahandusministeeriumi teostatud analüüsi põhjal on Eesti 79 tööstusala, sh Ida-Viru ja Võru- mõlemas

9; Pärnu, Lääne-Viru-mõlemas 7; Viljandi, Valga, Põlva, Järva, Hiiu- kõigis 5; Saare, Rapla, Lääne, Harju- kõigis 4

ning Tartu, Jõgeva- mõlemas 3. Toetust antakse vastavalt riigiabireeglitele. Esimene taotlusvoor avati 2022. aasta

detsembris, teine taotlusvoor 2023 suvel. Teine taotlusvoor lõppes 2024. aasta septembris. 2024. aastal uuendati

meetme määrust ja täiendati võimalusega anda suuremas mahus toetust Ukraina sõjast negatiivselt mõjutatud

tööstusettevõtetele. Muudatustel oli positiivne mõju, kuna 2024. aasta detsembri seisuga on kinnitatud 6

projekti 69,9 MW mahus ehk eesmärk 28 MW on täidetud. Projekti raames teostatavad tööd peavad lõppenud

olema 2026. aasta juuliks.

Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus (KLIM)

Eesmärk: Merealal taastuvelektri tootmise piloteerimine piiriüleses koostöös CO2 rahastuse kaudu.

Merealal taastuvelektri tootmise piloteerimine piiriüleses koostöös CO2 rahastuse kaudu. Eesti Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) (alates 01.07.2023. a kuulub energeetikaosakond

Kliimaministeeriumi (KliM) koosseisu) ja Läti Majandusministeerium allkirjastasid 2020. aasta septembris

vastastikuse mõistmise memorandumi, millega riigid võtsid endale eesmärgiks eelarendada ühiselt Eesti ja Läti

merealale meretuulepark ja kahe riigi vaheline elektriühendus.

Aastatel 2025-2028 on ELWIND projekt keskendunud mitmete ettevalmistavate tegevuste lõpuleviimisele enne

oksjoni faasi. See hõlmab õigusaktide väljatöötamist, tehnilist ja keskkonnamõjude hindamist ning erinevaid

uuringuid ja mõõtmisi, mis on vajalikud hoonestusloa saamiseks ja lõplike hangete ettevalmistamiseks ning

projekti edukaks rakendamiseks. Projekti eesmärk on edendada taastuvenergia kasutust ja suurendada energia

sõltumatust, rakendades kahe riigi, Eesti ja Läti, ühist meretuuleparkide projekti.

Energia salvestuse pilootprogramm (KLIM) Eesmärk: Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia

kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos

fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.

Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia

kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos

fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.

Toetuse andmise tulemusel suureneb taastuvenergia osatähtsus kaugkütte- või elektrisüsteemides, väheneb

õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus ja fossiilkütuste kasutuse vajadus tipukoormuste katmiseks.

Meetme tulemusena saavutatakse soojuse salvestuse maht kaugküttes vähemalt 35 000 m3 ja paigaldatakse

vähemalt 4 MW elektrisalvetust. Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Meede 3. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Programmi tegevus 3.1. Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Tagada jätkusuutlik maapõuepoliitika elluviimine, Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse

teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades.

Maavarade ning maapõue ressursside säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks kujundatakse õigusruumi, tellitakse

uuringuid ning valdkonna ekspertide kaasamiseks korraldatakse maavarade komisjoni tööd. Õigusraamistiku ja

juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, allasutuste töö suunamine. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas

2016–2030 seatud eesmärkide elluviimiseks tegevuste kavandamine ja rakendamine. Suurem osa mahajäetud

karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisest on planeeritud

perioodi 2021–2030. a. Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise

korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis- ja arendustegevuse

tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma

kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse

käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti

sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete

motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Tegevus hõlmab

ka kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja – seire korraldamist, samuti

kaevandamisjäätmetega ja nende kui taasvarade uurimisega seotud muude tegevuste korraldamist (Kiviõli,

Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire).

Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine (EGT)

Eesmärk: Varustada valitsusasutusi maapõuealase teadmispõhise informatsiooniga.

Erinevate kasutajate varustamine nendele vajaliku maapõuealase informatsiooniga. Teenus sisaldab suunatud

eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise

ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. Teenuse läbiviimist

mõõdetakse nõustamiste arvuga ja 2025 – 2028 aastal peab olema igal aastal läbi viidud 5.

Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud (EGT)

Eesmärk: Omada ülevaadet Eesti maapõueressursside varudest, olukorrast ja võimalustest.

Teostada maavarade uuringud tasemel, mis vastaksid kaasaja võimalustele ning võimaldaksid anda eelhinnangud

nende kasutuselevõtu potentsiaalile. Teenus sisaldab konkreetseid maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid

geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus

sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja

väärindamisega.

Geoloogiline kaardistamine, maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja

avalikustamine (EGT)

Eesmärk: Geoloogiline info on dokumenteeritud ja hoiutingimused tagatud.

Teenuse eesmärk on rajada kaasajastatud jooksvalt täiendatav geoloogiline infobaas. Teenuse alla on koondunud

maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali

kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks

kasutuseks kättesaadavaks tegemist ning riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude (Eesti Geoloogiafond ning

Riiklik maavarade register) haldamist ja arendamist. Geoloogilise info säilitamise ja kättesaadavuse tagamiseks

arendatakse Eesti Geoloogiafondi ja maavarade registrit ning luuakse vajalikud teenused andmete kogumiseks

ja avalikustamiseks. Teenust mõõdetakse mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud

alade ruutkilomeetrite arvuga ja aastaks 2025 peab see olema 42 ruutkilomeetrit. Aasta 2028 sihttase on 54

ruutkilomeetrit.

Info kogumine, säilitamine ja avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine (EGT)

Eesmärk: Jagada objektiivset maapõuealast infot avalikkusele

Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas ja avalikkus on informeeritud

maapõue valdkonna väljakutsetest, võimalustest ning riskidest. Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast

teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse sisust moodustab

regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja

korraldamine. Mõõdikuks on teavitamisürituste arv ning aastatel 2025 – 2028 tuleb igal aastal läbi viia 5

teavitusüritust.

Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine (EGT)

Eesmärk: Omada ülevaadet, kuidas maapõue teemad omavad mõju keskkonnaseisundile ja teha ettepanekuid

olukorra parendamiseks

Teenuse tagatakse geoloogiliste valdkondadega seotud teemade pidev seire. Teenus hõlmab geoloogilisest

keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid;

põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning

vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide

koostamist. Antud teenuse täitmist mõõdetakse seireprojektide arvuga ning aastatel 2025 – 2028 tuleb läbi viia

4 seireprojekti aastas.

Maavara kaevandamise loastamine (KeA)

Eesmärk: Maavarade kaevandamise keskkonamõjude vähendamine läbi keskkonnaloa tingimuste määramise.

Maavarade kaevandamine ja kasutamine toimub keskkonnasõbralikult ja efektiivselt, minimaalse kao ning

jäätmetekkega.

Maavara kaevandamiseks peab kaevandaja esitama KeA-le kaevandamisloa taotluse ning pärast kaevandamist

on ta kohustatud kaevandatud maa korrastama. Maa korrastamiseks peab kaevandaja kooskõlastama

korrastamistingimused ja korrastamisprojekti. Pärast korrastamistöid tunnistab KeA oma haldusaktiga

kaevandatud maa korrastatuks.

Maavarauuringute loastamine (KeA)

Eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt

väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku

aspekte.

Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tegemiseks on vajalik uuringuluba. Üldgeoloogilise uurimistöö

on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. Geoloogilise

uuringu eesmärgiks on maavaravaru piiritlemine ja kvaliteedi hindamine ning arvele võtmine keskkonnaregistris,

mille alusel saab taotleda keskkonnaluba maavarade kaevandamiseks.

Maapõuekaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus maapõuekaitse valdkonnas on tagatud

Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine maapõuekaitse

valdkonnas.

Kaevise võõrandamise ja väikesaartel kaevandamise loastamine (KeA)

Eesmärk: Maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada,

pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid

loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

Füüsilised ja juriidilised isikud peavad esitama taotluse, kes soovivad ehitise püstitamisel, maaparandustööde või

põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist võõrandada. Püsiasustusega väikesaare kohaliku

omavalitsuse üksusel on õigus võtta oma ülesannete täitmiseks maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit

ja setendit sellel väikesaarel asuvalt kinnisasjalt kaevandamisloata. Maapõueseadusest tuleneb ka erisus, et

väikesaared saavad taotleda maavara kaevandamist ilma maavara arvele võtmata. Selleks peab väikesaarel olev

kaevandaja (KOV) esitama taotluse KeA-le.

Meede 4. Õhukvaliteedi parendamine

Programmi tegevus 4.1 Õhukvaliteedi parendamine Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Poliitikad ja meetmed rakendatud ja siseriiklikult on tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu

õigusaktide nõuetele. Parem õhukvaliteet.

Õhu valdkonna õigusloome kujundamine, õigusaktide koostamine ja rakendamine. Õhukvaliteedi juhtimine ja

hindamine ning avalikkuse teavitamine vastavalt EL õigusaktidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Teatavate

õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 rakendamine ja uuendamine.

Õhukvaliteedi valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide koostamisel osalemine ja rakendamine, EL ja

ÜRO otsustusprotsessis osalemine. Teadlikkuse tõstmiseks teabepäevade ja koolituste korraldamine.

Õhusaaste loastamine (KeA)

Eesmärk: Negatiivse mõju vähendamine välisõhule ning õhusaaste reguleerimine.

Taotluse peavad esitama füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenev

kohustus omada õhusaasteluba. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates

on nõutav õhusaasteluba, on välja toodud eraldi määruses.

Õhuvaldkonna tegevuste registreerimine (KeA)

Eesmärk: Väiksema riskiga käitajate kaardistamine, tagamaks mh õhukvaliteedi hindamise taustaandmete

kättesaadavuse.

Keskkonnaministri määrus sätestab tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vaja paikse heiteallika käitaja

tegevus KeA-s registreerida või füüsilised ja juriidilised isikud, kes kasutavad oma tegevuses orgaanilisi

lahusteid ja kellel on kohustus omada orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimistõendit.

Välisõhu andmete haldamine ja aruannete avaldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine ja andmete edastamine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste

tegemiseks.

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja

edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. OSIS, KYTUS jt

andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste,

teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse

peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba

omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest.

Välisõhu valdkonna analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste

tegemiseks.

Välisõhku mõjutavate andmestike analüüsimine, tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning

ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku

keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise

tegevuse aastaaruannetest.

Keskkonnaprobleemide ja -rikkumiste kohta teadete edastamine (KeA)

Eesmärk: Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse probleemid on lahendatud.

Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse kohta laekuvatele teadetele reageerimise tagamine.

Atmosfääriõhu kaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus õhukaitse valdkonnas on tagatud.

Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine õhukaitse valdkonnas.

Õhusaaste vähendamise kava heakskiitmine (KeA)

Eesmärk: Piirkonnas ei esine ülenormatiivset õhusaastet ega lõhnahäiringuid.

Lõhnaaine tuvastamise korral peab heiteallika valdaja koostama ja esitama lõhnaaine esinemise vähendamise

kava KeA-le heakskiitmiseks. Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise tõenäosuse korral võib KeA nõuda

käitajalt saasteainete heidete vähendamise tegevuskava esitamist KeA-le heakskiitmiseks. Mõlema kava korral

peab käitaja hiljem esitama ka aruandeid kava rakendamise kohta.

Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruande kinnitamine (KeA)

Eesmärk: Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi kontrollimine.

Kütuse tarnijad peavad tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest vähendama tarbimisse lubatud kütuste

kasvuhoonegaaside mahukust, mille üheks võimaluseks on tarbimisse lubatud kütustesse teatud ulatuses

biokomponendi lisamine. Tarnijad on kohustatud esitama nõuetekohase aruande, mis sisaldab infot tarbimisse

lubatud kütuste kohta, sealhulgas segatud biokomponendi päritolu, koguse, kasvuhoonegaaside mahukuse ja

teiste parameetrite kohta. Lisaks tuleb esitada ka tootja poolt väljastatud tõend säästlikkuse kriteeriumitele

vastavuse kohta. KeA kontrollib aruande nõuetele vastavust ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele

vastavust.

F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemine ja järelevalve (KLIM)

Eesmärk: F-gaase sisaldavaid seadmeid ja f-gaaside jäätmeid käideldakse keskkonnale ohutult. F-gaaside käibelt

kõrvaldamisega on piiratud atmosfääris nende sisalduse suurenemine ning liigutud vähendamise suunal.

Toimib F-gaaside vastuvõtt ohtlike jäätmetena, nende kogumine seadmetest, ladestamine, puhastamine,

taastamine ning nende hävitamisele suunamine ning osoonikihti kahandavate ainete vastuvõtt ja hävitamine

ning haloonide tagavara säilitamine kriitilisteks kasutusteks. Tagatud on fluoritud kasvuhoonegaaside ja

osoonikihti kahandavate ainete riikliku kogumis- ja käitluskeskuse töö jätkumine, esitatud on iga-aastased

osoonikihti kahandavate ainete aruanded Euroopa Komisjonile ning osaletud mõlema ainegrupi alases

rahvusvahelises koostöös. F-gaaside kokku kogumise, taasväärtustamise ja käibelt kõrvaldamise edukaks

rakendamiseks on vajalik Eestile sobivama tootjavastutuskava väljatöötamine ja rakendamine.

Fluoritud kasvuhoonegaaside piiramise ja osoonikihi kaitse alase poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: F-gaaside piiramise ja osoonikaitse alane poliitika on kujundatud ja rakendatud, õigusaktid on

ajakohased ja rahvusvahelised aruanded on õigeaegselt esindatud.

Tagatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside

kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta ning

nimetatud EL määruste rakendusaktide nõuete täitmine ja riiklike õigusaktide jätkuv rakendamine ja arendamine

Eestis, sh Eesti täidab HFC-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise graafiku eesmärke. Tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 turustamise-ja hooldusekeeldudest tuleb järkjärguliselt üle minna

alternatiivsetele looduslikele tehnoloogiatele ning kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaaineid

taaskasutusse võtta (taasväärtustatud või ringlusse võetud).

FOKA registreeringute haldamine (KeA)

Eesmärk: Tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate

heitkoguste vähenemine

Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete kogused,

millest alates peab käitleja tooted, seadmed või süsteemid registreerima FOKA registris. Register on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille haldamine toimub KeA poolt digitaalses keskkonnas.

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa andmine ja haldamine (KeA)

Eesmärk: F-gaaside kasutamise ja osoonikihti kahandavate ainete reguleerimine.

Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt peavad fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja

süsteemi käitlejad omama käitlemisluba. Käitlemisloa taotlus või muutmise taotlus esitatakse KeA-le

elektrooniliselt majandustegevuse registri kaudu. Käitlemisloa omajate nimekiri ja teave käitlemisloaga lubatud

käitlemisvaldkondade ning käitlemistoimingute kohta on avalikult kättesaadav majandustegevuse registri

veebilehel.

Lisa 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Energeetika, maavarade ja välisõhu programmi rahastamiskava

-77 028 976 -117 800 729 -25 324 806 -21 595 404

Meede 1: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus

-16 622 011 -8 485 473 -2 847 802 -2 223 511

Programmi tegevus 1.1: Energiavarustuse tagamine -894 143 -821 039 -803 858 -809 975

Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

-322 681 -308 297 -304 256 -306 123

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

-215 730 -201 346 -197 305 -199 172

Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine -215 730 -201 346 -197 305 -199 172

Lääne-Eesti põhivõrkude tugevdamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Jaotusvõrgu tugevdamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Programmi tegevus 1.2: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

-15 727 868 -7 664 434 -2 043 944 -1 413 535

Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

-12 302 865 -4 624 359 -1 886 457 -1 255 272

Kiviõlis põlevkivist soojusetootmise asendamine taastuvenergia allikatega

-2 570 001 -2 555 025 -52 496 -52 754

Geotermaalenergia arendamine -785 001 -430 025 -52 496 -52 754

Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu

-70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Meede 2: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

-33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845

Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

-33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845

Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

-31 058 522 -86 067 750 -2 600 238 -268 772

Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise

-70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised

-187 951 -173 149 -168 858 -169 792

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine

-70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Tööstusalade meede -70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus. -2 070 001 -1 720 025 -52 496 -52 754

Energia salvestuse pilootprogramm -70 001 -55 025 -52 496 -52 754

Meede 3: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

-9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111

Programmi tegevus 3.1: Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents

-9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111

Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

-2 042 448 -2 100 668 -2 381 801 -302 979

Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine

-250 816 -206 678 -199 889 -199 889

Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud

-4 509 341 -529 407 -507 881 -507 881

Geoloogiline kaardistamine, maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine

-1 272 435 -1 173 835 -1 141 693 -1 141 693

Info kogumine, säilitamine ja avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine

-263 138 -221 527 -218 628 -218 628

Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine -614 053 -558 604 -543 525 -543 525

Maavara kaevandamise loastamine -333 162 -321 173 -313 110 -313 110

Maavarauuringute loastamine -175 465 -169 151 -164 905 -164 905

Maapõuekaitse nõuetele vastavuse tagamine -247 713 -238 765 -232 110 -231 239

Kaevise võõrandamise ja väikesaartel kaevandamise loastamine

-6 663 -6 423 -6 262 -6 262

Meede 4: Õhukvaliteedi parendamine -16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937

Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi parendamine -16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937

Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine

-15 261 996 -13 892 498 -12 053 928 -13 355 507

Õhusaaste loastamine -386 964 -371 915 -362 616 -362 616

Õhuvaldkonna tegevuste registreerimine -130 265 -122 043 -118 979 -118 979

Välisõhu andmete haldamine ja aruannete avaldamine

-190 662 -164 701 -164 615 -164 615

Välisõhu valdkonna analüüside tegemine -75 823 -75 796 -75 758 -75 758

Keskkonnaprobleemide ja -rikkumiste kohta teadete edastamine

-64 656 -63 114 -62 899 -62 899

Atmosfääriõhu kaitse nõuetele vastavuse tagamine -284 844 -273 157 -264 846 -263 105

Õhusaaste vähendamise kava heakskiitmine -77 959 -72 797 -70 970 -70 970

Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruande kinnitamine

-3 443 -2 141 -2 087 -2 087

F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemine ja järelevalve

-164 130 -155 649 -148 448 -150 181

Fluoritud kasvuhoonegaaside piiramise ja osoonikihi kaitse alase poliitika kujundamine ja rakendamine

-283 416 -274 164 -276 264 -277 997

FOKA registreeringute haldamine -22 210 -21 411 -20 873 -20 873

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa andmine ja haldamine

-8 884 -8 564 -8 349 -8 349

K Ä S K K I R I

Tallinn 18.05.2025 nr 1-2/25/215

Kliima, energeetika ja elurikkuse

tulemusvaldkonna 2025-2028 programmide

kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan kliima, energeetika ja elurikkuse

tulemusvaldkonna 2025–2028 programmid – "Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse

programm", "Rohereformi ja kliimapoliitika programm" ning "Energeetika, maavarade ja välisõhu

programm".

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

ROHEREFORMI JA KLIIMAPOLIITIKA PROGRAMM

2025-2028

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 5

4. Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................................... 7

Rohereform ning keskkonnateadlikkus ja -haridus............................................................................. 7

Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine ........................................................ 10

Ilmainfo ............................................................................................................................................. 13

5. Olulisemad tegevused/sekkumised ............................................................................................... 14

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine....................................................... 14

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine .................................................. 15

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine ......................................................... 16

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused............................................................................... 17

Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine ja ilmainfo tagamine ning rohereformi ja

keskkonnateadlikkuse suurendamine ............................................................................................... 17

Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ........ 18

Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine .............. 22

Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine ............ 23

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................... 25

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................... 26

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ...................................................................................................... 30

3

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20302 Rohereformi tegevusplaan3 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-20254 Eesti keskkonnastrateegia aastani 20305 Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted

Programmi nimi Rohereformi ja kliimapoliitika programm

Programmi eesmärk Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud.

Programmi periood 2025-2028

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum (ELM)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

-

2. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega6 korraldati alates 01.07.2023 senine

Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks (KLIM) ja Maaeluministeerium Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiks (ReM). Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade

ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et

viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate

eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse

ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad,

1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Kliimaministeerium 2 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium 3 Rohereform | Kliimaministeerium 4 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025 | Kliimaministeerium 5 Eesti Keskkonnastrateegia 2030 6 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a- a678-4dc8e39be9bd

4

mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla.

Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks:

„Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eestis elurikas loodus,

jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel:

• Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm;

• Rohereformi ja kliimapoliitika programm;

• Energeetika, maavarade ja välisõhu programm.

Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, teiste seotud

arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

Rohereformi ja kliimapoliitika programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve

seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks

Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programmi koostamisel on

aluseks võetud „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024-2027“ kliima teemasid puudutav osa.

Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab

vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi

eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027,

arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse

programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude

arengudokumentidega.

Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035

sihtidesse7: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning

suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin

on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav

turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade

kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond

(Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel

arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid

7 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

5

ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus

ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis

vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on

kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud

ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik).

Lisaks panustab programm otseselt Eesti 2035 kliimaga seotud aluspõhimõttesse, et aastaks 2050 on

Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on

tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud

ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.

Samuti panustab programm Eesti 2035 mõõdikute „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“,

„Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“, “Taastuvenergia osakaal energia

summaarses lõpptarbimises” 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisse.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond;

• LIFE programm.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Kliimaministeeriumi

kodulehelt8.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk:

Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja

konkurentsivõimeline majandus.

Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud.

Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna

keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud.

8 Avaleht | Kliimaministeerium

6

Programmis on üks meede ja kolm programmi tegevust.

Joonis 2. Programmi struktuur.

Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Keskkonnahoidlike hangete osakaal riigihangetest (arvust % / rahalisest mahust %) Allikas: RTK

9,50%/ 12,00%/

19,00% 13,00%/

19,50% 14,00%/

20,00% 15,00%/

20,50%

Pärast kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmist lisatakse programmi seadusest tulenevad

konkreetsemad mõõdikud.

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud -34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913

Meede: Kliimaeesmärkide elluviimine ja ilmainfo tagamine ning rohereformi ja keskkonnateadlikkuse suunamine

-34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913

Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

-14 676 922 -20 651 110 -15 805 020 -19 256 077

Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja - hoiatuste tagamine

-3 410 316 -3 309 629 -3 289 447 -3 308 053

Programmi tegevus 1.3: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

-16 623 921 -11 881 038 -5 454 047 -5 447 784

7

4. Hetkeolukorra analüüs

Rohereform ning keskkonnateadlikkus ja -haridus Kliimaministeeriumi loomisega 2023. aasta suvel liikus rohereformi terviklik koordineerimine

Riigikantseleist Kliimaministeeriumi haldusalasse. 2023. aasta augustis kiitis valitsuskabinet heaks

Rohereformi tegevusplaani aastateks 2023-2025, millega defineeriti roheülemineku kolm peamist

eesmärki ja peamised tegevussuunad.

Rohereformi eesmärgid on: 1) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine; 2) kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine; 3) konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamine. Rohereformi elluviimiseks on vaja erinevate osapoolte panust ja üleüldise kliima- ja

keskkonnateadlikkuse suurendamist. Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks on vaja kokku

leppida rohereformi mõõdikud ja tagada vastavate andmete kättesaadavus.

Rohereformi koordineerimiseks on loodud eraldi valitsuskomisjon – rohereformi juhtkomisjon, mida

juhib alates 2023. aasta lõpust kliimaminister (edaspidi energeetika- ja keskkonnaminister) ja kuhu

kuuluvad haridus- ja teadusminister, taristuminister, rahandusminister, regionaal- ja

põllumajandusminister ning välisminister. Komisjoni otsuseid aitab ette valmistada asekantslerite

koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad erinevate rohereformi valdkondadega seotud asekantslerid.

Paremaks organisatsioonide vaheliseks infovahetuseks on vaja käivitada roheüleminekuga seotud

ametnike võrgustik. Eri osapoolte kaasamiseks on vaja luua valitsusväliste organisatsioonide

koostöövõrgustik ja tagada asjakohase info kättesaadavus. Eraldi tähelepanu vajavad

roheüleminekuga seotud teemad kohalike omavalitsuste tasandil.

Rohereformi rakendumiseks kohalikul tasandil esitati Eesti säästva arengu komisjoni ja Riigikantselei

poolt 2021. aastal tellitud uuringus soovitustena 276 tegevust või tegevuspõhimõtet, mis toetavad

rohereformi kohalikult tasandil. Kuigi ettepanekutest ollakse teadlikud, puudub omavalitsustel täna

võimekus kas iseseisvalt või koostöös neid soovitusi rakendada. Paljud neist soovitustest vajavad riigi

poolset eestvedamist, toetamist või täiendavat juhendamist. Omavalitsuste, va suuremate linnade,

võimekus kliima- ja rohereformi valdkonnas muudatusi teha on piiratud nii kompetentsi, tööjõu kui

rahaliste vahendite nappuse tõttu. Kliima- ja rohereformi valdkonnaga seotud teemasid keskselt ei

koordineerita, vaid pigem on nendega seotud tööülesanded omavalitsuse keskkonnaspetsialisti

kanda. Muutuste ellukutsumiseks on vaja vaadata kliima- ja rohereformi teemasid keskselt, näiteks

omavalitsuse arengukava koostamise või ajakohastamise käigus. Samuti on vajalik tagada riigi kliima-

ja rohereformi eesmärkide saavutamise mõõtmise ning eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste

rakendamise sidumine omavalitsuse arengukava rakendamisega.

Praegu on omavalitsuste keskseks strateegiliseks dokumendiks kliima- ja rohereformi teemade

rakendamisel kliima- ja energiakava, mille koostamine ja rakendamine toimub hetkel vabatahtlikkuse

alusel. Kliima- ja energiakava on olemas 61 omavalitsusel ja puudu 18 omavalitsusel. Seni koostatud

kliima- ja energiakavad on ebaühtlase sisuga ning praktikas vähe kasutatavad, neis sisalduvate

andmete kvaliteedi erinevuse ja tegevuste iseloomu tõttu.

Rohereformiga seotud muutuste aset leidmiseks on vaja haarata omavalitsused ühtsesse infovälja,

kaasata nad otsustusprotsessidesse, koolitada ja arendada kliima- ja rohereformiga seotud

kompetentse kohalikul tasandil ning toetada omavalitsuste koostööd ja algatusi rohereformiks

vajalike investeeringute, teadus- ja arendusprojektide ja muude initsiatiivide rakendamisel.

8

Arendamist vajab kliimaeesmärkide ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus, sh kohalike

omavalitsuste tasandil, mis aitaks kaasa andmepõhistele otsustele roheteemades. Vaja on kokku

leppida mõõdikud rohereformi elluviimise seireks ning teha vastavad andmed tervikuna avalikult

kättesaadavaks.

Kliimaeesmärkide saavutamisele ja roheüleminekule aitab kaasa elanikkonna keskkonna- ja

kliimateadlikkuse suurendamine. Kuigi 2024. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu põhjal

peavad end keskkonnateadlikeks 83% vastanutest, ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine.

Erinevaid, sh teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist kirjeldavaid keskkonnateadlikkuse aspekte

arvestava keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 100 võimalikust vaid 41,1. Igapäevaelu otsuseid ei

osata põhjendada loodusteaduslikest seisukohtadest lähtuvalt. Ei tehta vahet rohepesu ja tegelike

probleemide vahel. Kogu ühiskonnas on vajaka loodust ja keskkonda puudutavatest süsteemsetest

seostatud teadmistest, oskustest tegutseda keskkonnateadlikult, pidada argumenteeritud dialoogi

ning vahendada keskkonnahoidlikke väärtushinnanguid. Seetõttu on võtmeisikuteks erinevad

valdkonnas tegutsevad inimesed: õpetajad, keskkonnahariduse edendajad, keskkonnavaldkonna

kõneisikud. Kuigi üldhariduse õppekavad on kooskõlas säästvat arengut toetava hariduse

põhimõtetega ning keskkond ja jätkusuutlik areng on läbivaks teemaks, mida tuleb lõimida kõigisse

õppeainetesse, ei tee seda suur osa õpetajatest. Põhjuseks on nii sisukate õppematerjalide nappus kui

ka õpetajate endi teadmised, oskused, hoiakud ja väärtushinnangud. Tulemuseks on killustatud

maailmapilt ja madal keskkonnaalane kirjaoskus. Seda kinnitavad ka 2023. aastal läbi viidud Eesti

õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused: õpilaste keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli

39,7. Õppeasutused ei pööra sageli tähelepanu ressursisäästule ega keskkonnateadalikku käitumist

kujundavale keskkonnale: jäätmete liigiti kogumise võimalused, säästvast põllumajandusest pärit

tervislik koolitoit, säästev liikuvuskorraldus, rattaparklad ja -teed koolideni jms. Keskkonnahariduslike

tegevuste sh keskkonnahariduskeskuste rahastamine on suures osas projektipõhine, mis ei taga

valdkonna stabiilset arengut. Kuna valdkonnas tegutsejate taustad on väga erinevad, pole tagatud

kõigi tegevuste kvaliteet. Keskkonnateadlikkuse valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja -

teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“. Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse

juhtrühm.

Eesti ja Euroopa Komisjon on võtnud suuna liikuda kestlikuma majanduse suunas ning see tähendab

omakorda nii õigusliku raamistiku täiendamist, kui olemasolevate keskkonnajuhtimise vahendite

kasutuselevõtu suurendamist. Rohetehnoloogiate arendamist ja katsetamist saab riik kiirendada

õiguskeskkonna korrastamisega (nt lihtsustatud loamenetlus katsete läbi viimiseks) ja toetuste abil

majandusliku riski jagamisega. Valdkonniti on väljakutsed erinevad – muutuvad keskkonnanõuded,

heite vähendamise eesmärgid, kliimamuutustega kohanemine jmt. Erialaliitude eestvedamisel on

võimalik suuremad kitsaskohad kaardistada ja otsida lahendusi diskussioonis avaliku sektoriga.

Kliimaministeeriumi ja erialaliitude koostöös valmivad sektorite roheülemineku teekaardid, mis

toovad välja võimalused valdkonna ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks kliimaneutraalses

majanduskeskkonnas. Teekaartides tuuakse välja võimalused, takistused ning ettepanekud

kliimakindlas majanduses tegutsemiseks. Ettevõtete keskkonnategevust reguleerivad erinevad

õigusaktid, nt kestlike investeerinute hõlbustamise määrus nr 2020/852 (kestliku rahastamise

taksonoomia), mille eesmärk on suunata ettevõtteid tehnoloogilistele uuendustele, millel on

keskkonnale väiksem negatiivne mõju. Samuti suunavad õigusaktid ettevõtteid ressursse teadlikumalt

kasutama, selleks et ressursikasutust vähendada ning ringmajanduse osakaalu tõsta, mis on oluline

keskkonnakoormuse vähendamisel kui ka ettevõtete kulude vähendamisel.

9

Euroopa Liidu vabatahtlikud skeemid EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) ja ELi ökomärgis

Euroopa Liidus on tunnustatud kui mitmete roheleppest tulenevate direktiivide ja määruste

alustaladena. Ühtlasi aitab skeemide rakendamine saavutada ka strateegilisi eesmärke, kuna

skeemides osalevatel ettevõtetel on juba olemas kestlikumad majandusmudelid ja tootmisprotsessid.

Seega on vaja luua riigis soodsad tingimused, et soodustada just olemasolevate ja usaldusväärsete

skeemide rakendamist, et aidata nii ettevõtteid kuid ka tarbijat keskkonnahoidlikumale majandusele

üleminekul. 2024. aasta aprilli seisuga on Eestis 19 EMAS registreeritud ettevõtet, kellel on kokku

registreeritud 84 tegevuskohta ning 21 EL ökomärgise litsentsi omavat ettevõtet. Eesti on väljastanud

ELi ökomärgise kasutusõiguse 1767 tootele.

Ettevõtete keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate ja praktikate kasutuselevõtuks ning tarbijate

toetamiseks, et nad oskaksid teha teadlikumaid valikuid, on vaja suurendada nii tarbijate kui

ettevõtete teadlikkust ning pakkuda praktilisi lahendusi ettevõtete pädevuse ja võimekuse

suurendamiseks. Sh on vajalik luua pädevus EL ökomärgise kriteeriumite põhisteks nõustamisteks ja

tarbijakaitseliseks keskkonnaväidete järelevalveks. Keskkonnaandmete ristkasutuse soosimiseks on

vaja parendada ülevaate saamist ettevõtetelt kogutavate andmete osas, sh arendada digitaalseid

lahendusi olemasolevatele keskkonnajuhtimisvahenditele (EMAS taotlus ja aruanne ning EL

ökomärgise taotlus). EMAS aruandes olevaid andmed oleks sellisel juhul masinloetavad ja viiteid saaks

kasutada kestlikkusaruandluses, mis vähendaks ettevõtete dubleerivate andmete esitamist ning

halduskoormust. Laiemalt ettevõtete toetamiseks on vajalik riiklik tugisüsteem kestlikkusteemade

käsitlemisel.

Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuvõimas tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse,

kliimamuutuste, ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud keskkonnapoliitilised

eesmärgid, arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele.

Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad umbes 14+% ELi

sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja Eesti SKP-st 12-15%. Tulenevalt asjaolust, et avaliku sektori

hanked moodustavad kogu riigi eelarvest ligikaudu 1/3, peavad asutused esmajärjekorras lähtuma

väärtuspõhisest hankimisest, et tooted, teenused, ehitustööd oleksid kvaliteetsed ja olelusringi

hindamist ning olelusringi maksumust arvestavad.

Saavutamaks suuremat positiivset mõju avaliku sektori ressursikasutusele töötati välja kohustuslikud

keskkonnahoidlike riigihangete kategooriate kriteeriumid ja jooksvalt töötatakse kategooriaid juurde.

2022. a 1. jaanuarist muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks alates

lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas:

mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. Nelja

valdkonda reguleerib keskkonnaministri määrus nr 35 "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused". 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva

maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid

ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid

ja busse.

10

Joonis 3. Keskkonnahoidlike riigihangete statistika väljavõte riigihangete registrist (03.01.2024)

2023. aastal viidi läbi 8896 riigihanget, millest 9,5% olid keskkonnahoidlikud riigihanked. Endiselt on

riigihangete aluseks madalaim hind (82% hangetest), kuid riigihangete registri väljavõttest lähtuvalt

on keskkonnahoidlike riigihangete trend on olnud jätkuvalt kasvav.

16. novembril 2023. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigihangete strateegia, mis sätestab lühiajalised

ning pikaajalised eesmärgid hankemaastikul. Selle alusel koostas Rahandusministeerium 2024. aasta

lõpuks väärtuspõhiste riigi hangete tegevuskava, kus ühe tegevussuunana on sätestatud

keskkonnahoidlikud hanked.

Kasvuhoonegaaside (KHG)- ja keskkonnajalajälje mõõtmine organisatsioonis on oluline samm

jätkusuutlikkuse tagamisel ning keskkonnasõbraliku tegevuse edendamisel. Mõõtmine ja hindamine

aitab organisatsioonidel ning üksikisikutel mõista oma tegevuse tegelikku mõju keskkonnale ning

tuvastada olulisemad suunad negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Keskkonnajalajälg oma

olemuselt on kõiki keskkonna- ja kliimamõju aspekte arvestav organisatsiooni jalajälg, mis kujutab

organisatsiooni tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. See tähendab KHG jalajälge ja kõiki teisi

keskkonnamõju aspekte. Keskkonnajalajälje puhul hinnatakse organisatsiooni mõju energiakasutuses,

transpordis, lähetustes, materjalitõhususes, jäätmetekkes, elurikkuses.

Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine Kliimamuutused on kujunemas inimkonna suurimaks ohuks ja väljakutseks. Mida enam kliima

soojeneb, seda laiaulatuslikumad on ootamatud mõjud Eesti loodusele, inimestele ja majandusele.

Selleks, et jõuaksime kliimakindla majanduseni, on vajalik oma senine tegevus ümber mõtestada, nt

kuidas korraldame transporti, arendame põllumajandust, metsandust, energiasektorit või

jäätmemajandust, suuname investeeringuid ja arendame oskusi. Samas peab üleminek

kliimaneutraalsusele olema sujuv, õiglane ja kaasav. Toetusmeetmed ja õiglase ülemineku

mehhanismid on äärmiselt olulised, et aidata enim mõjutatud sektoreid ja kogukondi.

Eesti kliimapoliitikat mõjutavad kokkulepped nii globaalselt ÜRO tasandil kui Euroopa Liidus.

Globaalne kliimaeesmärk on seatud Pariisi kokkuleppega, mille põhieesmärgid on kliimamuutuste

leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt

11

alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks leevendamise eesmärgile sätestab Pariisi

kokkuleppe artikkel 7 üleilmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi (global goal of adaptation),

mille kohaselt tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks ning suurendada

arengumaadele antavat toetust kliimamuutustega kohanemiseks.

Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55% võrreldes

1990. aasta tasemega. Euroopa Liidu eesmärk on seatud kooskõlas Pariisi leppega. See otsus on

sätestatud Euroopa kliimamääruses, mis jõustus 2021. aasta juunis. 14. juulil 2021 avaldas Euroopa

komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ või „Eesmärk 55“ pakett),

millega viidi Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikaraamistik kooskõlla eesmärgiga vähendada 2030.

aastaks Euroopa Liidu üleselt heitkoguseid 55%.

Riiklik KHG vähendamise kohustus on seatud jõupingutuste jagamise määruse (JJM) ja

maakasutuse, maakasutuse muutuse ning metsanduse (LULUCF) määruse sektorites. Jõupingutuste

jagamise määrus katab transporti, jäätmeid, põllumajandust, tööstuslikke protsesse, väikesemahulist

energiatootmist ja hooneid. Eestil tuleb kokkuleppe järgi jõupingutuste jagamise sektorites aastaks

2030 KHG heidet vähendada 24% võrra võrreldes 2005. aastaga. Eesmärgi saavutamata jätmisel peab

riik puudujäägi katmiseks ostma ühikuid mõnelt teiselt EL-i liikmesriigilt, võimalik on mõnevõrra

kasutada ka LULUCF sektoris tekkivat sidumise ülejääki. Lisaks kehtib maakasutuse, maakasutuse

muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele uue kokkuleppe järgi põhimõte, et riik peab aastatel

2021-2025 tagama nn no-debit reegli täitmise, ehk sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud

samaväärse sidumisega. Aastateks 2026-2029 seatakse aga liikmesriikidele kasvuhoonegaaside

sidumise eelarve ning aastaks 2030 LULUCF sektori suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab

baastasemega (aastate 2016-2018 keskmine) võrreldes suurendama KHG sidumist või vähendama

heitkogust 434 kt CO2 ekv võrra. Mõlema määruse kohustuste täitmiseks tuleb rakendada täiendavaid

meetmeid, mida planeeritakse kliimakindla majanduse seadusega.

Eesti on juba integreerinud riikliku 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogus vastu 12.05.2021. Strateegia Eesti 2035 seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Veebruaris 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks uuendatud „Kliimapoliitika põhialused“, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Euroopa Komisjon esitas 6. veebruaril 2024. a soovituse 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. EL on seadnud kliimamäärusega õiguslikult siduva eesmärgi saavutada EL-üleselt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samas määruses on kirjas ka ülesanne Komisjonile, et hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Pariisi kokkuleppe vaheülevaatust, mis viidi lõpule kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumisel detsembril 2023. a Dubais, tuleb välja töötada EL 2040. aasta kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG)

12

heitkoguste vähendamise vahe-eesmärk, mille täitmiseks on Komisjoni esitatud teatis. Komisjoni soovitus selleks on EL-ülene KHG heite vähendamine 90% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Eesti viimase 2024. a märtsis Euroopa Komisjonile esitatud inventuuriaruande kohaselt oli 2022. aastal Eesti summaarne KHG heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita (nn LULUCF - land use, land use change and forestry) oli heide 14,0 miljonit tonni CO2 ekv. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 59% võrra. Arvestades mitmete õigusaktide võrdluseks oleva 2005. aastaga, on koguheite vähenemine 12%. 2022. aasta KHG heitkogus 14290,84 tuhat tonni CO2 ekvivalenti jagunes majandussektorite vahel järgmiselt (ühik kõigil tuhat tonni CO2 ekvivalenti): energeetika 6882,66, transport 2498,46, hooned 366,93, põllumajandus koos põllumaa ja rohumaaga 2515,17, tööstus 2147,00, jäätmed 221,64, LULUCF 339,29. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste

mõjuga kohanemisele, kuivõrd kliimamuutustest tingitud riskid, sh äärmuslike kliimasündmuste

sagenemine, avaldavad mõju pea kõikidele eluvaldkondadele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjude ja

kohanemisvajadustega arvestamine strateegiliste arengusuundade, planeerimis- ja rahastusotsustes

aitab pikaajalises plaanis ennetada võimalikke riske inimeludele, looduskeskkonnale ja majandusele.

Kohanemise eesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka

inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Seetõttu on oluline tagada hea koostöö ja

infovahetus kõikidel juhtimistasanditel ning kõigi asjakohaste valdkondade eesmärkide ja

indikaatorite sidusus kliimaeesmärkidega.

2023. a septembris algas Eestis kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiaid soodustades ja seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised majandusharud.

Seaduses seatavad KHG heitkoguste eesmärgid annavad suuna ning põhimõtted selguse, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimakindla majanduse seaduse prognooside kohaselt avaldavad KHG üldisele heitkogusele suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine, maanteetransport ning põllumajandus. Kõiki heitkoguseid mõjutab enim põhimõtteline eesmärk, mille kohaselt avalik sektor loobub 2040. aastal fossiilkütuste kasutamisest, va valdkonnad, kus puuduvad alternatiivid, näiteks riigikaitse ja teatud sisejulgeoleku valdkonnad. Kliimakindla majanduse seadusega seatakse sektorite ülesed ja sektoripõhised eesmärgid tagamaks sujuv trajektoor kliimaneutraalsuseni jõudmiseks aastaks 2050. Sektoripõhised eesmärgid seatakse energeetika, tööstuse, hoonete, transpordi, põllumajanduse, jäätmete ja maakasutuse sektoritele. Kliimakindla majanduse seadusega kavandatavad olulisemad muudatused on:

1. vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus; 2. keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus; 3. energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome; 4. keskkonnasõbralik toidutootmine; 5. elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus; 6. vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine; 7. selgem rollijaotus kliimamuutustega kohanemise eesmärkide rakendamisel.

13

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on plaanis Riigikogule esitada 2025. a alguses.

Ilmainfo Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutuste jälgimisel, kliimamuutustega kohanemise ja

nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku

tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on

usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed.

Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline

keskpika, lühiajalise ja ülilühiajalise (nowcasting) ilma prognoosimise mudelite arendamine. Viimased

aitavad muutuvast kliimast tingitud ekstreemseid ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii

rahva elu, tervise kui vara kaitse ning samuti elutähtsate teenuste toimimise.

Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule

spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh

meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta,

teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid

ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse

tarbijate tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste

mõjupõhisusele, aidates aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega

kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda.

Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks

tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO uuendatud andmepoliitika hõlmab

seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete

laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike

andmete avalikustamist, mis dikteerib arendustööde vajaduse. Meteoroloogia, hüdroloogia ja kliima

väärtuslikud andmed on rakendusliidese kaudu kättesaadavad masinloetaval ja hulgiallalaaditaval

kujul Keskkonnaportaalis. Jätkub pidev avaandmete täiendamine, sh keskkonnaandmete ja LIFE

AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide kättesaadavuse tagamine.

Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osaks

automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset

andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste

tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus.

Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu

ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks

tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, nagu teiste riikide meteoroloogiateenistused

ning rahvusvahelised organisatsioonid (WMO, EUMETSAT, ECMWF, EUMETNET jt). Prognooside

tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte

edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja

võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi

(süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik

ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga.

14

5. Olulisemad tegevused/sekkumised

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

• Rohereformi terviklikuks koordineerimiseks luuakse rohereformiga seotud ametnike

inforing nii riigi kui KOVide tasandil ning koondatakse rohereformiga seotud huvirühmade

esindajad ühtsesse võrgustikku.

• Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks lepitakse kokku rohereformi mõõdikud ja

tagatakse vastavate andmete kättesaadavus lihtsasti arusaadaval ja kasutajasõbralikul kujul

riigi kohta tervikuna ja kohalike omavalitsuste lõikes.

• Omavalitsuste tasandil koostatakse kliima- ja energiakavad ning nende kavade ühtne

koostamise kord, et kavandada ja hinnata kliimakindla majanduse seadusest tulenevate

eesmärkide saavutamist ja selleks vajalike meetmete rakendamist.

• Kohalike omavalitsuste erinevate toetusmeetmete kasutusvõimaluste keskne

koordineerimine, eeskätt Euroopa Liidu erinevad programmid (Euroopa Horisont, LIFE

programm, Euroopa linnade algatus jms), sh aidata omavalitsustel sõnastada rohereformiga

seotud lahendamist vajavad probleemid, valmistada ette projektitaotlused ning leida sobivad

koostöövormid rohereformiga seotud algatuste ja projektide elluviimiseks.

• Keskkonnaprogrammi vahendite suunamine keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektidele.

• Erasektori roheülemineku toetamiseks jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamist taotluste

alusel ning keskkonnajuhtimissüsteemide ja ökomärgiste alase teadlikkuse suurendamist.

• Valmistatakse ette roheväidete direktiivi rakendamist Eestis.

• Kliimaministeerium on partneriks erialaliitudele valdkondlike teekaartide koostamisel.

Teekaardid toovad välja valdkonna võimalused, takistused ning tegevused kliimakindla

majanduse poole liikumisel, mh vajadusel ka ettepanekud avalikule sektorile kitsaskohtade

lahendamiseks.

• Täiendavate võimaluste otsimine roheinvesteeringute soodustamiseks.

• Ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine koostöös teiste

ministeeriumitega, sh lahenduste leidmine juba riigile esitatud keskkonnaandmete

kasutamiseks kestlikkusaruandluses.

• EL ökomärgise ja EMAS taotlusprotseduuri digitaliseerimine ning seeläbi ettevõtete ja riigi

sektori halduskoormuse vähendamine. EMAS registreeritud ettevõtetele ja

kestlikkusaruandlust esitavatele ettevõtetele võimalus vähendada dubleerivat andmete

esitamist ning tõendamist.

• Olemaks eeskujuks rohereformi elluviimisel ja kliimajalajälje vähendamisel viiakse avaliku

sektori asutustes läbi kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamised ning pannakse

paika tegevused jalajälje vähendamiseks. Jalajälje hindamise mudelit arendatakse edasi

kasutajamugavuse suurendamiseks ja andmekogumise automatiseerimiseks.

• Keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu suurendamiseks kehtestatakse

keskkonnahaoidlikkuse kriteeriumid täiendavates kategooriates ning arendatakse hankijate

oskusi keskkonnahoidlke riigihangete läbiviimiseks.

• Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomine. Kompetentsikeskus käivitab

erinevatele sihtrühmadele suunatud arendusprojekte, koordineerib üleriigilisi

keskkonnaharidusprojekte ja -programme, viib läbi koolitusi erinevatele sihtrühmadele,

korraldab teavituskampaaniaid, sh tutvustab keskkonnainfo allikaid ning on oma toimimisega

keskkonnahoidlikkuse eeskujuks.

• Riikliku keskkonnahariduse rakendamine. Programmi olulisteks tegevusteks on

haridusasutuste, keskuste ja kogukonna koostöö arendamine, sh keskkonnahariduse

15

lõimimine õppeainetesse ja huvitegevustesse ning koolide, keskkonnahariduskeskuste,

noortekeskuste keskkonnasõbralik toimimine.

• Keskkonnahariduse võrgustiku reformi elluviimine. Keskendub keskkonnahariduskeskuste

võrgustiku arendamisele: kvaliteedisüsteemi loomisele ja rakendamisele, jätkusuutliku

rahastamismudeli väljatöötamisele, keskkonnahariduskeskuste töötajate täiendkoolituste

korraldamisele ning võrgustiku koostööprojektide toetamisele.

• Temaatiliseks fookuseks on erinevate sihtrühmade roheoskuste (GreenComp Euroopa

kestlikkusalaste pädevuste raamistik) arendamine ning kliimateadlikkuse suurendamine.

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

• Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside ning aruandluse koostamine

Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh

jätkatakse inventuuri, prognooside ja aruandluse regulaarset koostamist, parendamist ja

täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku

KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal.

• Kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide täitmise seire ja aruandlus. Seaduse eelnõu

kohaselt koostatakse eesmärkide täitmist jälgiv kliimaaruanne kord aastas ja see sisaldab

kliimaeesmärkide täitmise hinnangut sh: ülevaadet kasvuhoonegaaside heitest kõige hilisema

kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri põhjal; ülevaadet kasvuhoonegaaside heite

prognoosist olemasolevate ja kavandatavate meetmetega; ülevaadet kliimamuutustega

kohanemise eesmärkide täitmisest; meetmete senise mõju analüüsi ja hinnangut meetmete

senisele toimimisele, nendes sektorites kus võimalik; ettepanekuid olemasolevate ja

kavandatavate meetmete muutmiseks või uute lisameetmete rakendamiseks koos

hinnanguga nende meetmete kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaalile ning

keskkonnale ja majandusele, sealhulgas konkurentsivõimele, avalduvale mõjule;

kasvuhoonegaaside jalajälje hindamiste ja meetmete ülevaateid. Vähemalt igal teisel aastal

sisaldab kliimaaruanne lisaks riiklikku kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosi. Vähemalt

igal viiendal aastal, kolm aastat enne kliimakindla majanduse seaduses sätestatud riigi

kasvuhoonegaaside heitkoguse eesmärkide saavutamise tähtaegu, ning esmakordselt 2027. a

sisaldab kliimaaruanne lisaks konkurentsivõime hinnangut; kliimaeesmärkide asjakohasuse ja

piisavuse ülevaadet, tehnoloogilise valmisoleku, sh süsiniku kinni püüdmise tehnoloogiate,

hinnangut; analüüsi toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude osas, mis on vastuolus

kliima- ja keskkonnaeesmärkidega; kliimariskide hinnangut, mis käsitleb: kliimamuutuste

võimalikke projektsioone keskpikas ja pikas perspektiivis; tegevusvaldkondi ja piirkondi Eestis,

kus kliimamuutustega kaasnevad riskid on eriti suured; kohanemisvõimalusi riskide

maandamiseks.

• Riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete koostamine. Energia- ja kliimakava nõude näeb

ette Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 artikkel

3 lõige 1. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad enda riikliku energia- ja kliimakava esitama iga 10

aasta järel Euroopa Komisjonile, ajavahemikku 2021–2030 hõlmavad kavad pidid liikmesriigid

ajakohastama 30. juuniks 2024 või esitama põhjendused, miks seda ei ole vaja ajakohastada.

Eesti lõimitud riikliku energia- ja kliimakava 2030 uuendatud lõplikku versiooni ei olnud

võimalik esitada määratud tähtajaks 30.06.2024. Viivitus tulenes peamiselt sellest, et riiklikus

energia- ja kliimakavas sätestatavad kliimaeesmärgid peavad olema kooskõlas kliimakindla

majanduse seaduses sätestatavate eesmärkidega. Kliimakindla majanduse seaduse

koostamise käigus peetakse ulatuslikke avalikke arutelusid nii valitsuse ja Riigikogu tasandil

16

kui ka huvirühmadega, sh 2030. aasta kliimaeesmärkide üle. Järgmised riikliku energia- ja

kliimakava eduaruanded esitatakse 2025. ja 2027. aastal.

• Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemide rakendamise

koordineerimine (Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele, õhusõidukitele ning

merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja

maanteetranspordi kütustele; süsiniku piirimeede)

• Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu

kasutuselevõtu koordineerimine.

• Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete

sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil

ning koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine.

• Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes läbirääkimistes,

nagu näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakomitee (MEPC) ja

selle töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO)

kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete aruteludes.

• Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise

koordineerimine.

• Kliimamuutustega kohanemise digilahenduste väljatöötamine, mille eesmärgiks on

sademevee üleujutusohu ja soojussaarte vältimiseks kohalikele omavalitsustele

planeerimistööriista väljatöötamine, mis võimaldab kujundada tulevikukliima prognoose

arvestades kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda.

• Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada

kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja

kohanemismeetmete tõhusust.

• LIFE-SIP AdaptEST projekti juhtimine, mille eesmärgiks on suurendada ühiskonna

valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega läbi metsa ja veekogude

kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja

kliimaprojektsioonide loomise.

• Välisrahastuse riiki toomise võimendamiseks toetatakse kliima- ja energiaeesmärkidele

suunatud välisprojektide kaasrahastamist 19,5 mln euroga CO2 vahenditest.

• Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sotsiaalmajanduslike ning rakendusuuringute

läbiviimise toetamiseks suunatakse 14,3 mln eurot CO2 vahenditest.

• Ettevõtete kliimasõbralike pilootprojekte ning investeeringuid, eelkõige investeeringuid

tootmisesse ja infrastruktuuri, toetatakse 9,3 mln euroga CO2 vahenditest.

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

• Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja hoiatuste tagamine, sh süsteemide

ja teavituskanalite arendamine. Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine.

Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse,

toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse keskkonnaportaalis. Teenuse osutamiseks vajalikud

keskkonnaandmed kogutakse peamiselt hüdrometeoroloogia seirevõrgu abil (sh

automaatilmajaamad). Maismaa, mere ja siseveekogude kohta ilmaprognooside ja hoiatuste

koostamine. Teenuse osutamiseks vajalikud prognoosid tehakse mitmete ilmamudelite ning

kaugseire abil (radarite ja satelliitide info). Ilmamudelite arendamine ja andmebaaside

haldamine. Hoiatussüsteemide kaasajastamine nii, et realiseerub automatiseeritus,

17

mõjupõhisus, asukohapõhisus (detailsus nii territoriaalselt kui ka ajaliselt), optimaalne

ettehoiatamise aeg. Riikliku ilmaäpi (ILM+) edasine arendamine, nt ligipääsetavuse tagamine

(SEME3).

• Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine

keskkonnaportaali kaudu. Meteoroloogiaandmete, keskkonnaandmete ja LIFE SIP AdaptEst

projekti raames loodud kliimaprojektsioonide andmete avaldamine Keskkonnaportaalis.

• Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine (projekti Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames).

• Meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu ennetamine ja

leevendamine, hoiatussüsteemid projektide raames).

• Üleminek uue põlvkonna satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE SIP AdaptEst projekti

raames).

• Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Lennumeteoroloogia vaatlus- (sh tehnika) ja prognoosteenuse ümberkorraldamine.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Programm koosneb ühest meetmest ja eesmärgid saavutatakse kolme programmi tegevuse ja nende

raames elluviidavate teenuste tulemusena.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1: KLIIMAEESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA ILMAINFO TAGAMINE NING

ROHEREFORMI JA KESKKONNATEADLIKKUSE SUURENDAMINE Meetme eesmärk: Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ning rohereformi eesmärke viiakse riigiüleselt ellu.

Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud.

Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna

keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud.

Tabel 3. Meetme kliimaeesmärkide elluviimine ja ilmainfo tagamine ning rohereformi ja

keskkonnateadlikkuse suurendamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023) 2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028 (sihttase)

Kliimariske teadvustavate

ja vastavaid meetmeid

võtnud inimeste osakaal,

%

48 > 60 > 60

18

Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Programmi tegevuse eesmärk:

Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist.

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas kliimakindla

majanduse seaduse ja arengustrateegiatega ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega.

Tagatakse, et liikmesriik on üle võtnud ja rakendanud kõik vajalikud meetmed, et vähendada

kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites. Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete

heite kompenseerimine ja heite järkjärguline vähenemine ning riigipoolne enampakkumistulu

sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks tehakse kliimavaldkonna

analüüse, heitkoguste inventuure ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Riiklik

energia- ja kliimakava ja selle eduaruannete koostamine, avaliku sektori kasvuhoonegaaside jalajälje

hindamine, rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine.

Tabel 4. Programmi tegevuse kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on rakendatud (jah/ei) Allikas: Keskkonnaamet

Jah jah jah jah Jah

Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % Allikas: Eurobaromeeter

48,00% > 60,00% n/a > 60,00% n/a

Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside koostamine ning aruandluse Euroopa

Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse inventuuri,

prognooside ja aruandluse koostamist, parandamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning

suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise

teemal. Eesti esitab kord aastas Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside

heitkoguste ja sidumise kohta inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud

andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat).

Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus esitada aruandlus riiklike poliitikate ja meetmete ning

inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside kohta iga kahe aasta tagant.

Vabatahtlikult on Eesti koostanud ka vahepealsetel aastatel prognoose olulisemates sektorites

heitkoguste trendide ning neid mõjutavate poliitikate ja meetmete hindamiseks. Prognooside info

esitatakse vastavalt Pariisi leppele iga kahe aasta tagant ÜRO-le läbipaistvusaruandes, mis sisaldab

KHG heitkoguste vähendamise eesmärke, heitkoguste inventuuri, prognoose ning poliitikate ja

meetmete kirjeldusi, kliimamuutuste kohanemise, tehnoloogia arenduste, rahastamise ning

suutlikkuse tõstmise tegevuste kirjeldusi. Esimene aruanne esitati 2024. aasta lõpus, järgmine

esitatakse 2026. aasta lõpus. Seni ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohustuste täitmiseks

esitatud kliimaaruanded võib edaspidi esitada läbipaistvusaruandega koos kui viimasele lisatakse

teadus- ja arendustegevuste ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise tegevuste informatsioon.

19

Andmed heitkoguste kohta annavad ülevaate kasvuhoonegaaside õhku paiskamisest Eestis,

võimaldavad analüüsida majanduse muutuste mõjusid ning teisi heitkoguste mõjutajaid ning on

aluseks heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. KHG

inventuuri eesmärgiks on saada ülevaadet õhku paisatud KHG kogustest minevikus ja võetud

kohustuste täitmisest. Prognoosid annavad hinnanguid poliitikate ja meetmete mõjudele tuleviku KHG

heitkogustele ja sidumisele ning aitavad prognooside heitkoguste vähendamise eesmärkide suunas

liikumist. KHG aruandlusest saadud infomatsioon ja selle kvaliteet muutuvad aasta aastalt järjest

olulisemaks, mis tähendab, et inventuuri koostamissüsteemi ja algandmete kvaliteet peavad olema

väga head ning järjest enam peab tegelema riigispetsiifiliste metoodikate arendamisega, et saada

võimalikult täpseid KHG heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada

efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat.

Kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide täitmise seire ja aruandluse koostamine. Kliimakindla

majanduse seadusest tulenevate eesmärkide täitmise jälgimiseks koostatakse kliimaaruanne (kord

aastas), mis sisaldab riikliku kasvuhoonegaaside ja heitkoguste inventuuri andmeid, kliimamuutuste

leevendamise eesmärkide täitmise hinnangut ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmise

hinnangut. Vähemalt igal viiendal aastal sisaldab kliimaaruanne lisaks eelpoolnimetatule

konkurentsivõime hinnangut, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise

eesmärkide asjakohasuse ja piisavuse ülevaadet ning vähemalt igal kümnendal aastal sisaldab

kliimaaruanne kliimariskide hinnangut.

Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmise hinnang (kord

aastas), mis sisaldab ülevaadet Eesti kasvuhoonegaaside heitest kõige hilisema kasvuhoonegaaside

inventuuri põhjal, kasvuhoonegaaside heite prognoosist olemasolevate ja kavandatavate

meetmetega, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise suurendamise meetmete

prognoositavat mõju meetmete lõikes; meetmete senise mõju analüüsi ja hinnangut meetmete senise

mõju analüüsi ja hinnangut meetmete senisele toimimisele nendes sektorites kus võimalik ning

ettepanekuid olemasolevate ja kavandatavate meetmete muutmiseks või lisameetmete

rakendamiseks koos hinnanguga nende meetmete kasvuhoonegaaside heite vähendamise

potentsiaalile ning keskkonnale ja majandusele, sh konkurentsivõimele, avalduvale mõjule.

Riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur ja prognoos koostatakse vastavalt Pariisi kokkuleppe

osaliste otsusega kinnitatud kõige ajakohasemale IPCC arvutusmetoodikale.

Kliimariskide hinnang (iga 10 aasta järel) käsitleb kliimamuutuste võimalikke stsenaariume nii

keskpikas kui ka pikas perspektiivis, tegevusvaldkondi ja piirkondi Eestis, kus kliimamuutustega

kaasnevad riskid on eriti suured ning kohanemisvõimalusi ja ettepanekuid riskide maandamiseks.

Konkurentsivõime hinnang sisaldab vähemalt kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise

eesmärkide täitmise mõju konkurentsivõimele ning kliimakindla majanduse seadusest tulenevate

avaliku sektori tugimeetmete piisavuse hinnangut majanduse kliimakindluse soodustamiseks.

Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide asjakohasuse ja piisavuse

ülevaade sisaldab ülevaadet kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise

eesmärkide täitmisest ning prognoositud heite vähendamise trajektoorist. Muuhulgas võetakse

arvesse kliimaaruandes esitatud andmeid, metoodikate ja andmete täienemist, uusi tehnoloogilisi ja

looduspõhiseid võimalusi ning seda, kuidas kõik majandussektorid aitavad kaasa kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamisele, samuti rahvusvahelisi arenguid ja jõupingutusi, mis on tehtud Pariisi

kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

20

Riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete koostamine 15. märtsil 2023 esitasid Euroopa Liidu

liikmesriigid Euroopa Komisjonile REKK 2030 eduaruande (e-platvorm riiklike andmete

sisestamiseks Reportnet 3 (europa.eu)). Eduaruannet tuleb edaspidi esitada regulaarselt üle aasta,

järgmine kord 2025.a ja 2027.a, mille alusel jälgib komisjon energialiidu olukorda käsitleva aruande

raames kogu ELi edusamme nende eesmärkide saavutamisel.

Heitkogustega kauplemise süsteemide (edaspidi HKS) rakendamise koordineerimine (Euroopa Liidu

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja

tööstuskäitistele, õhusõidukitele ning merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem

hoonete ja maanteetranspordi kütustele; süsiniku piirimeede).

Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ka EL HKS) sektori koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga.

Heite vähendamist reguleeritakse läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) koguse

järk-järgulise vähendamise. Kokku moodustab EL HKSi kuuluvate paiksete ja õhusõiduki käitajate

heide Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri 2022. aastal

esitatud aruandele ligikaudu 58,7%.

EL HKS suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele toimib aastast 2005 ning õhusõidukitele aastast

2012. Süsteemi kuuluvad paiksed käitised peavad omama kauplemissüsteemi luba ning paiksed

käitised ja õhusõiduki käitajad ajakohastatud seirekava, esitama andmed aastase KHG heite kohta ning

kompenseerima heite LHÜde’ga igal aastal 30. septembriks.

2024. aastast rakendub EL HKS ka merendussektorile. Laevandusettevõtjad, kelle reisi- või

kaubalaevad on kogumahutavusega alates 5000 peavad samuti omama seirekava, esitama andmed

aastase KHG heite kohta ning kompenseerima heite 30. septembriks.

EL HKS-is hoonete ja maanteetranspordi kütuste kohaldamisalasse jäävad ettevõtted peavad omama

teise kauplemissüsteemi luba. Loa osaks on seirekava, mille alusel esitatakse andmed aastase KHG

heite kohta ning alates 2027. aasta heitest selle kompenseerima LHÜdega 31. maiks.

Süsiniku piirimeetme kohaldamisalasse jäävad ettevõtted peavad imporditud kaupade andmeid

esitama alates 2023. aasta oktoobrist ning saavad end deklarantidena arvele võtta alates 31.

detsembrist 2024. Heite kompenseerimine algab 2026. aasta kohta (so 2027).

Olulisemad tegevused

o Merendussektoriga koostöö EL HKSi rakendamisel.

o EL HKSi teise kauplemissüsteemi seiresüsteemi väljatöötamine.

o Süsiniku piirimeetme deklarantide arvelevõtmise tugitegevuste sh teavitamise

koordineerimine, tegevuslubade taotluste menetlemine, süsteemi kuulujate üldine

nõustamine.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu

kasutuselevõtu koordineerimine CO2 vahendite kasutuselevõtu koordineerimine.

Riigile iga-aastaselt laekuvad ELi HKSi enampakkumistulud suunatakse alates 2024. aastast täismahus

kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Enampakkumistulu eeldatav laekumine lähiaastatel kõigub 200

miljoni euro juures aastas, olenevalt lubatud heitkoguse ühikule kujunevast hinnast.

Enampakkumistulu planeerimiseks koostatakse RE ja RES protsessis infokorje vorm ning kliima- ja

energiaeesmärkidesse panustamise mõõtmiseks hindamiskriteeriumid. Esitatud meetmetest

moodustub hindamiskriteeriumite alusel prioriteetsete tegevuste nimekiri. Kliimaministeerium

analüüsib rahastatud meetmete sisutegevuste eesmärgipärasust, seirab elluviimist ning on

21

valdkondlikuks toeks meetmete kujundamisel. Samuti koordineerib oma vastutusalas olevate ja

horisontaalsete kliimameetmete sisutegevuste ettevalmistamist ja rakendamist. Rahastatud

meetmete elluviimise jälgimiseks on moodustatud ka seirekomisjon.

Olulisemad tegevused

o EL HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu planeerimisprotsessi

süstematiseerimine;

o ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu meetmete rakendamine Eesti

kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks ning rahvusvahelisse kliimapoliitika koostöösse

panustamiseks.

Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks,

osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil ning koostöös

Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine.

Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes läbirääkimistes, nagu

näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakomitee (MEPC) ja selle

töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO)

kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete aruteludes.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise

koordineerimine. LULUCF määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust

metsamaa, põllumaa ja rohumaa, märgalade (sh turbatootmisalad), asulate ja muu maa

kategooriates. Eraldi peetakse arvestust ka puittoodetes talletatud süsiniku kohta. Määruse esimese

perioodi ehk 2021-2025 eesmärki hinnatakse 2027. aastal esitatava inventuuriga ning selle kohaselt

peavad heitkogused olema kompenseeritud samaväärse sidumisega sama sektori poolt. Teisel

perioodil, ehk 2030. aastaks on Eestil aga kohustus LULUCF 2016-2018 keskmise tasemega võrreldes

täiendavalt suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekvivalendi võrra ning seda

hinnatakse 2032. aastal esitatava inventuuri alusel. Vahepealsetele aastatele ehk 2026-2029

kehtestatakse kasvuhoonegaaside eelarve, mis määratakse 2025. aastal, võrreldes 2021-2023

keskmisega.

Kohanemise digilahenduste väljatöötamine, mille eesmärgiks on kohalikele omavalitsustele

planeerimistööriista väljatöötamine, mis võimaldab tulevikukliima prognoose arvestades kvaliteetset

ja turvalist elukeskkonda kujundada.

Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada

kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja

kohanemismeetmete tõhusust.

LIFE-SIP AdaptEST projekti juhtimine, mille eesmärgiks on suurendada erinevate ökosüsteemide ja

ühiskonna valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega läbi metsa ja veekogude

kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide

loomise. Projekt algas jaanuaris 2023. aastal ning kestab kuni 2032. a märtsini, kogueelarvega 18,8

miljonit eurot. Projekti juhtpartner on Kliimaministeerium ja projekti partnereid on kokku 17. Projekti

tähtsamateks väljunditeks on lahenduse leidmine Alam-Pedja luhaheina probleemile, töötatakse välja

meetmed veekogude ja veekogumite seisundi parandamiseks või säilitamiseks, leitakse heitveele

optimaalsed taaskasutusvõimalused põllumajanduses ja tööstuses, selgitatakse välja millised puude

järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millist piirkondadest pärit liike saaksid

metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada. Lisaks parandatakse lõheliste kudemistingimusi ja

asustatakse ja seiratakse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike (tõugjas, harjus ja siig). KAUR võtab

tuleohukaardi operatiivsesse kasutusse, operatiivkasutusel on uue põlvkonna meteoroloogilised

22

satelliitandmed, mis aitavad tagada ilmainfot parema ruumilise ning ajalise lahutusvõimega,

tulemusena paraneb ohtlikke ilmastikunähtuste hoiatamine ja tuvastamine (tuleohualade, udu,

ohtlikke äikesepilvede tuvastamine, tekib õhukvaliteedi operatiivseire), uuendatakse

kliimaprognoose, mis annab sisendit kohanemiseesmärkide ja tegevuste planeerimisse.

Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk:

Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete,

prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.

Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse

ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid,

osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse jm. Eesmärgi

saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja

rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad ja radarid) vajab järjepidevaid

investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Eesmärki aitavad oma teenuste

kaudu saavutada: Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tabel 5. Programmi tegevuse ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine mõõdikud

ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Ilmainfo kättesaadavus, % Allikas: Keskkonnaagentuur

99,00% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00%

Uuendatud ilmajaamade osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur

97,00% 97,00% 98,00% 99,00% 100,00

Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade rahulolu Allikas: Keskkonnaagentuur

4,60 4,70 4,70 4,70 4,70

Hoiatuste täpsus, % Allikas: Keskkonnaagentuur

91% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja hoiatuste tagamise programmi tegevust viib ellu põhiliselt

Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuri kohustus on ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike

seireandmete tagamine.

Keskkonnaagentuur koostab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastab

tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele

koostöölepete ja kehtivate õigusaktide kohaselt.

Keskkonnaagentuur tagab lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja koostab meresõiduohutuse

tagamiseks ilma- ja jääprognoose Eesti territoriaal- ja sisemere ning laevatatavate sisevete kohta.

Tihe rahvusvaheline koostöö annab tegevusele kindlad raamid (metoodika, kvaliteet, trendid), tagab

ülemaailmses vaatlusvõrgus kogutavate andmete vahetuse (meie andmed välja, võrgustikust andmed

sisse) ning võimaldab ühiseid arendusi ja teenuseid (nt mudelprognooside alane koostöö), mida

väikeriigi asutus üksi teha ei suudaks. Lisaks võimaldab rahvusvaheline koostöö kasutada

suurorganisatsioonide poolt pakutavaid spetsiifilisi erialakoolitusi spetsialistide taseme tõstmiseks.

23

Keskkonnaagentuur täidab riikliku kontaktisiku ülesandeid mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja

koostööprogrammi juures (WMO, IPCC, ECMWF, EUMETSAT, jt).

Keskkonnaagentuur on Transpordiameti poolt sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja

(lennumeteoroloogilise prognoos- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise

osas) ning omab vastavat sertifikaati, mis kinnitab organisatsiooni vastavust Euroopa Komisjoni

rakendusmäärusele (EL) nr 2017/373, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise

ühtsed nõuded ning annab Keskkonnaagentuurile õiguse osutada lennumeteoroloogilist teenust

Tallinna lennuinfopiirkonnas ja lennuväljadel.

Kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste tagamiseks on oluline seirevõrgu korrashoid ja seirevõrgu

uuenduse investeeringud.

Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

Programmi tegevuse eesmärk:

Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine ja keskkonnateadlikkuse (sh

keskkonnahariduse) poliitika kujundamine ja rakendamine.

Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja seire, sh rohereformi juhtkomisjoni korraldamine,

valitsusasutuste rohereformi võrgustiku käivitamine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Kohalike

omavalitsuste rohereformi võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine. Rohereformi

seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste

tasandil. Keskkonnaprogrammi vahendite suunamine keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide

rahastamiseks.

EMAS ja ökomärgiste väljastamine ja teadlikkuse kasvatamine. Ettevõtete kestlikkusaruandluse

lihtsustamiseks lahenduste leidmine. Roheväidete direktiivi rakendamise ettevalmistamine. Sektorite

roheüleminekut ja kliimaeesmärkide saavutamist toetavate teekaartide koostamine koostöös

erialaliitudega. Roheinvesteeringute soodustamine.

Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse

tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise

tegevuskava koordineerimine.

Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga, sh edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse

asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi,

edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme

ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning

korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse

loomine.

24

Tabel 6. Programmi tegevuse rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine mõõdikud

ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste osaluskordade arv Allikas: Kliimaministeerium

115000 130000 130000 130000 130000

Rohereformi elluviimise seire toimib ja andmed on kättesaadavad Allikas: Kliimaministeerium

ei jah jah jah jah

Roheüleminekut toetavate teekaartide arv (kokku alates 2024) Allikas: Kliimaministeerium

0 4 8 8 8

Väljastatud EMAS registreerimis-tunnistuste arv Allikas: Kliimaministeerium

21 22 24 26 28

Väljastatud EL ökomärgiste arv Allikas: Kliimaministeerium

224 230 230 300 300

KGH/keskkonna-jalajälje hinnanud ministeeriumite osakaal Allikas: Kliimaministeerium

0,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Rohereformi terviklikuks koordineerimiseks toetatakse rohereformi juhtkomisjoni tegevust,

juhitakse rohereformiga seotud ametnike võrgustikku nii riigi kui KOVide tasandil ning rohereformiga

seotud huvirühmade esindajad on koondatud ühtsesse võrgustikku.

Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks lepitakse kokku rohereformi mõõdikud ja tagatakse

vastavate andmete kättesaadavus lihtsasti arusaadaval ja kasutajasõbralikul kujul. Üleriigilise

rohereformi edenemise hindamiseks koostatakse regulaarsed ülevaated.

Kliima- ja rohereformi eesmärkide saavutamiseks kohalikul tasandil koostatakse kohalike

omavalitsuste kliima- ja energiakavad. Kliima- ja energiakavade rakendamiseks omavalitsustes

toetatakse ja arendatakse omavalitsuste kompetentsi ning võimekust toetuste kasutamiseks kliima-

ja rohereformiga seotud algatuste rakendamiseks kohalikul tasandil.

Erasektori roheülemineku toetamiseks jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamist taotluste alusel

ning keskkonnajuhtimissüsteemide ja ökomärgiste alase teadlikkuse suurendamist. Oleme partneriks

erialaliitudele valdkondlike teekaartide koostamisel. Teekaardid toovad välja valdkonna võimalused,

takistused ning tegevused kliimakindla majanduse poole liikumisel, mh vajadusel ka ettepanekud

avalikule sektorile kitsaskohtade lahendamiseks.

Valitsus on võtnud eesmärgiks olla teenäitajaks ja eeskujuks kliima- ja keskkonnajalajälje

vähendamisel. Selleks mõõdetakse kõikides riigiasutustes kasvuhoonegaaside- ja keskkonnajalajälg

ning pannakse paika tegevused jalajälje vähendamiseks. Jätkatakse keskkonnahoidlike riigihangete

kompetentsi tõstmist ja keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamist.

Keskkonnateadlikkuse valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava

2023-2025“. Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse juhtrühm.

EL ökomärgise ja EMAS taotlusprotseduuri digitaliseerimine ning seeläbi ettevõtete ja riigi sektori

halduskoormuse vähendamine. EMAS registreeritud ettevõtetele ja kestlikkusaruandlust esitavatele

ettevõtetele võimalus vähendada dubleerivat andmete esitamist ning tõendamist.

25

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm

koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise

strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2025.

aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler.

Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja

seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade

vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide

elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Loodusmuuseum. Programmi eesmärkide saavutamisse

panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa

Majandamise Keskus. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist,

uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond

koostöös asjakohaste sisuosakondadega.

Joonis 4. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja

riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna

„Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab

Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru

tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes.

26

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus

Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM kliimaosakond)

Horisontaalselt on tagatud kliimapoliitika eesmärkide kaasamine eri valdkondades, aruandluskohustuste tähtaegne ja nõuetele vastav täitmine.

LULUCF analüüside tegemine ja aruannetesse sisendi andmine (KAUR)

Kliima valdkonnas selgituste, hinnangute, prognooside ja järelduste tegemine, mis on sisendiks kliima otsuste tegemisel. Kliima valdkonna (LULUCF) andmestike analüüsimine, prognoosmudelite arendamine ja tulemuste tõlgendamine ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja statistilise metsa inventeerimise tegemisel.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi rakendamine (KeA)

Võimaldada ettevõtjatel kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine tulemuslikul ja majanduslikult tõhusal viisil. Eesti EL-i liikmena on osaline Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi EL-i HKS). Need paiksed käitised ja õhusõiduki käitajad ning laevandusettevõtjad, mis ületavad kehtestatud piirväärtusi, on EL-i HKS-i kohustuslased. KeA tagab, et EL-i HKS-i rakendamine Eestis toimub vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Käitajad esitavad KeA-le tõendatud heitkoguse aruanded, parandusaruanded, seirekavad ja seiremetoodikakavad. KeA on pädevaks asutuseks tootmistaseme aruannete, NIMs taotluste ning kauplemissüsteemi loa väljastamise ja muutmise taotluste menetlemisel. KeA pakub käitajatele kasutajatuge kauplemise registri kasutamisel. Lisaks esitab KeA aruandeid vastavalt siseriiklikele kokkulepetele teistele asutustele ja Euroopa Komisjonile. KeA on ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS2), mis hõlmab ja käsitleb hoonetes, maanteetranspordis ja muudes sektorites (peamiselt väiketööstus, mida praegune ELi HKS ei hõlma), rakendamise pädev asutus. Teise kauplemissüsteemi kuuluvatel ettevõtjatel on CO2 heite seire ja aruandluse kohustus. HKS2 kuuluvad ettevõtjad peavad omama teise kauplemissüsteemi luba, mille saab taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS. Kauplemissüsteemi loa väljastab teise kauplemissüsteemi kuuluvale ettevõtjale Keskkonnaamet. Koos loa taotlusega esitatakse Euroopa Komisjoni aruandlussüsteemi EU ETS Reporting Tool ehk ERTi kasvuhoonegaaside heitkoguse seirekava, mis on aluseks heitkoguse aruannete tõendamisele. HKS2 ettevõtjatel on kohustus esitada Keskkonnaametile ajakohastatud seirekava, kusjuures loa omaja peab viivitamatult teavitama Keskkonnaametit kõikidest sellistest kavandatavatest olulistest muudatustest, mis võivad olla aluseks loa muutmisele. Näiteks muudatustest kasutatavas seiremetoodikas, oma tegevusalas, tarbimisse lubatavates kütustes jne. KeA täidab määruse (EL) 2023/956 mõistes pädeva asutuse rolli, tagades süsiniku piirimeetme nõuetekohase rakendamise Eestis. Süsiniku piirimeetme kohaldamisalasse kuuluvate kaupade importijad peavad alates 2024. aastast andma aru imporditud toodete, nende koguste ja toodete kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta. Alates 1. jaanuarist 2026. aastast võivad kaupu Euroopa Liidu tolliterritooriumile importida üksnes tegevusloaga SPIMi deklarandid, st importija peab taotlema süsiniku piirimeetme kontekstis tegevusluba ja lisaks eelnimetatud aruandlusele ostma heite kompenseerimiseks sertifikaate.

27

2. Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus

Ilmavaatluste korraldamine ning ilma- ja kliimaandmete avaldamine (KAUR)

Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt

andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse

www.ilmateenistus.ee ja keskkonnaportaali lehel ja edastatakse klientidele.

Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt hüdroloogia ja

meteoroloogia seirevõrgu abil.

Ilma- ja kliimaandmete analüüside tegemine ja eksperthinnangute andmine (KAUR)

Ülevaade ilmastikust ja kliimast, mis annab aluse otsuste tegemiseks. Ülevaated ja

analüüsid avalikustatakse Keskkonnaportaalis (www.keskkonnaportaal.ee).

Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt

meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel.

Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine (KAUR)

Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine maismaa, mere ja siseveekogude osas.

Mudelprognooside koostamine, sh satelliidi ja radari andmete kasutamine ning

nende põhjal analüüside ja eksperthinnangute andmine. Ilmaprognoosid ja

hoiatused kättesaadavad kõigil www.ilmateenistus.ee ja ILM+ äpis.

Lennumeteoroloogia prognoosid ja hoiatused (KAUR)

Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmaprognoosi, instruktaaži

ja konsultatsiooni andmine. Meteoroloogiliste prognooside koostamine

spetsiaalselt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid.

Lennumeteoroloogia teenus vastab ISO 9001:2015 standardile

Lennumeteoroloogia ilmavaatlus (KAUR)

Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmavaatluse tagamine

vastavalt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid.

Lennumeteoroloogia ilmavaatlusteenus vastab ISO 9001:2015 standardile.

3. Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus

Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine (KLIM rohereformi osakond)

Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja infovahetuse tagamine, kohalike omavalitsuste rohereformi võrgustiku koordineerimine. Rohereformi seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil.

Erasektori roheülemineku toetamine, sh sektori roheülemineku teekaartide koostamine, roheinvesteeringute soodustamine, roheväidete direktiivi rakendamise ettevalmistamine, EMAS ja ökomärgiste teadlikkuse kasvatamine, ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine.

Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine.

Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM rohereformi osakond)

Inimeste ja raha tõhusam ja sihipärasem kasutamine keskkonnateadlikkuse

edendamisel. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine

koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh edendatakse

keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd

erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi,

edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse

keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja

levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning korraldatakse

28

keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse

kompetentsikeskuse loomine.

Keskkonnateadlikkust suurendavate näituste, koolituste, haridusprogrammide, sündmuste korraldamine ning teavitustegevused (Loodusmuuseum)

Ühiskonna loodusteadlikkus on suurenenud, Eesti elanikel on keskkonnaseisundist parem ülevaade. Keskkonnahariduslike näituste, koolituste, haridusprogrammide ja sündmuste korraldamine ja teavitustegevused eesmärgiga suurendada/edendada elanikkonna loodusteadlikkust. Teavitustegevusteks ja -kanaliteks on: meediakajastused ja -artiklid, reklaamid, ELM-i koduleht ja infokiri ning sotsiaalmeediakanalid (FB, Instagram jt). Loodusmuuseumi uue hoone rajamine loodusmaja koosseisus ning sinna „Kooselu kunsti“ teemalise püsiekspositsiooni loomine. Uue loodusmuuseumi pakutavate teenuste sisustamine lähtuvalt kaasaegse muuseumi kontseptsioonist.

Muuseumikogu korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö (Loodusmuuseum)

Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö. Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu korraldamine. Selle teaduskogude nõuetele vastav arendamine, täiendamine, uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Looduse andmeruumi arendamine ja avaandmetega täiendamine. Loodusteaduslike uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine ning teadus- ja populaarteaduslike kirjutiste avaldamine; loodusvaldkonna kodanikuteaduse edendamine ning konsultatsioonide andmine.

Keskkonnaalaste õppeprogrammide korraldamine (KeA)

Suurendada keskkonnateadlikkus ning suunata käitumist keskkonnateadlikumaks. Korraldada õppeprogramme aktuaalsetele teemadel, korraldada teavitusüritusi siht- ja huvirühmadele, sh infopäevad, töötoad, konverentsid, teavituskampaaniad. Mitteformaalset keskkonnaharidust toetavate teavitustegevuste korraldamine, sh tõhusate ja teaduspõhiste keskkonna- ja looduskaitseteemaliste õppeprogrammide väljatöötamine ning elluviimine. Õppeprogrammid on seotud riiklike õppekavadega, vastavad kvaliteedisüsteemi nõuetele ning lähtuvad säästva arengu hariduse põhimõtetest. Sihtgrupiks on eelkõige üldhariduskoolide õpilased. Programme korraldatakse koolides, matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, looduskeskustes. *Seoses töö ümberkorraldamisega ei osuta KeA alates 1.01.2025. a teenust ja eelarve suunatakse ümber teistele teenustele 2025. aasta jooksul.

Keskkonnaalase teavitustegevuse korraldamine (KeA)

Keskkonnateadlikkuse suurendamine ning keskkonnateadliku käitumise parandamine. Parandada ja ühtlustada keskkonnahariduse ajakohase info kättesaadavust sobiva kanali (e-portaal, facebook) kaudu. Loodud on uusi teabematerjale, sh kaitsealasid tutvustavad infotahvlid, voldikud jm materjalid. KOV spetsialistidele ning avalikkusele suunatud ennetus- ja teavitustegevuste koordineerimine ja korraldamine vastavalt KeA ja KLiM fookusteemadele. Kaitsealadel, sh rahvusparkides toimuvate teavitustegevuste korraldamine. KeA vastutab keskkonnahariduse portaali toimimise eest, koostab keskkonna- ja looduskaitseteemalisi teaduspõhiseid teabematerjale ning vahendab keskkonnateadlikkust edendavat teavet maakondlike teabelistide, kaitsealade kodulehtede ning sotsiaalmeedia kaudu. *Seoses töö ümberkorraldamisega ei osuta KeA alates 1.01.2025. a teenust ja eelarve suunatakse ümber teistele teenustele 2025. aasta jooksul.

Keskkonnateabe avaldamine (KAUR)

Keskkonnateadlikkuse suurendamine. Edastada sihtrühmadele arusaadavat, selgelt ja lihtsasti mõistetavat ajakohast

keskkonnainfot sobivates vormides ja kanalite kaudu. Keskkonnateabe

avaldamiseks on loodud keskkonnaportaal (www.keskkonnaportaal.ee).

Keskkonnaportaali eesmärk on pakkuda ühtset ligipääsu eri andmekogudes

hoitavatele keskkonnaandmetele, anda keskkonnast, selle kvaliteedist ja sellele

29

avalduvatest surveteguritest terviklik, põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud

ülevaade.

Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi tegemine (KAUR)

Valdkonnaüleste keskkonnaanalüüside andmine keskkonnateadlike otsuste tegemiseks. Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi koostamisel analüüsitakse eelkõige

keskkonnaandmeid, et avastada keskkonnas toimuvaid muutusi ning selgitada

välja nende võimalikud põhjused ja pikaajalised suundumused. Teenuse

osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku

keskkonnaseire programmi raames ja vajadusel tehakse täiendavaid uuringuid.

Riiklike keskkonnaseire programmide arendamine (KLIM)

Teave keskkonnaseisundi kohta, ligipääs andmetele ja andmete kättesaadavus ning kasutus avalikkusele tagatud. KLIM koordineerib keskkonnaseire allprogrammide ja alamprogrammide koostamist ja uuendamist metoodililiste võimaluste ja õiguslike aluste täienemise kohaselt. Arendatakse kaugseire mitmekülgsema rakendamise võimalusi Eestis ja tagatakse selleks vajalik õigusruum.

EL-i Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele (KAUR)

EL ökomärgis aitab kaasa ettevõtete keskkonnamõju vähendamisele, toodete keskkonnasõbralikkuse tõstmisele ja ressursikasutuse vähendamisele. EL-i ökomärgise kasutusõiguse taotluste menetlemine ja ökomärgise

väljastamine (sh keelduv otsus). Ökomärgise kaebuste menetlemine ja kontroll.

ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissü steemi tunnistuse taotlemine (KAUR)

EMAS vähendab ettevõtete keskkonnamõju, tõstab toodete keskkonnasõbralikkust ja vähendab/tasakaalustab ressursikasutust. EMASi sertifikaadi taotluste menetlemine, tunnistuste väljastamine ja iga-

aastaste keskkonnaaruannete kontrollimine.

30

LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Rohereformi ja kliimapoliitika programmi teenuste rahastamiskava

-34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913

Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine ja ilmainfo tagamine ning rohereformi ja keskkonnateadlikkuse suunamine

-34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913

Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

-14 676 922 -20 651 110 -15 805 020 -19 256 077

Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine -14 353 340 -20 358 932 -15 513 014 -18 964 070

LULUCF analüüside tegemine ja aruannetesse sisendi andmine

-221 415 -193 687 -195 989 -195 989

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi rakendamine

-102 167 -98 490 -96 018 -96 018

Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

-3 410 316 -3 309 629 -3 289 447 -3 308 053

Lennumeteoroloogia prognoosid ja hoiatused

-593 559 -593 425 -593 234 -593 234

Lennumeteoroloogia ilmavaatlus -310 428 -310 330 -310 163 -310 163

Ilmavaatluste korraldamine ning ilma- ja kliimaandmete avaldamine

-1 702 029 -1 630 912 -1 611 496 -1 630 102

Ilma- ja kliimaandmete analüüside tegemine ja eksperthinnangute andmine

-93 396 -93 372 -93 314 -93 314

Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine -710 903 -681 591 -681 238 -681 238

Programmi tegevus 1.3: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

-16 623 921 -11 881 038 -5 454 047 -5 447 784

Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine

-10 256 898 -6 405 711 -235 475 -236 739

Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitika kujundamine ja rakendamine

-2 024 263 -1 583 561 -1 532 471 -1 536 010

Keskkonnateadlikkust suurendavate näituste, koolituste, haridusprogrammide, sündmuste korraldamine ning teavitustegevused

-799 691 -684 430 -660 541 -653 388

Muuseumikogu korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö

-291 209 -285 962 -275 872 -267 004

Keskkonnaalaste õppeprogrammide korraldamine*

-368 045 -360 199 -355 254 -355 254

Keskkonnaalase teavitustegevuse korraldamine*

-710 479 -696 800 -687 930 -687 930

Keskkonnateabe avaldamine -492 459 -492 267 -491 994 -491 994

Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi tegemine

-735 099 -438 292 -299 028 -299 028

Riiklike keskkonnaseire programmide arendamine

-858 733 -846 801 -828 511 -833 465

EL-i Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele

-47 957 -47 940 -47 916 -47 916

ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi tunnistuse taotlemine

-39 088 -39 075 -39 055 -39 055

*Seoses töö ümberkorraldamisega ei osuta KeA alates 1.01.2025. a teenust ja eelarve suunatakse ümber teistele teenustele

2025. aasta jooksul.