Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-1/25/1058-1 |
Registreeritud | 19.05.2025 |
Sünkroonitud | 20.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
Toimik | 11.1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/24
Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute
liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel
põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise
tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Kliimaministri 14.08.2023 määruses nr 47 tehakse järgmised muudatused:
1) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade“
tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Olemasolev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav tahkel
kütusel põhinev lokaalne kütteseade.“;
3) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ahi, pellet- või halupuidukatel“ tekstiosaga „ahi,
pliit, pelleti- või halupuidukatel“;
4) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi
ehitamine;“;
5) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva
korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi
ehitamisel.“;
6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist
soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja alates 14.08.2023 koostatud
ehitusprojektiga seotud kulusid.“;
7) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „abikõlblikud“ tekstiosaga „ehitusprojekti
koostamise kulu,“;
8) paragrahvi 6 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa
soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallika
liigina tahkekütus“;
9) paragrahvi 6 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „katla või“ tekstiosaga „tootja toodetud“ ning
tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „Nimetatud kütteseadmed“;
10) paragrahvi 6 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja kasutamiseks ohutud
ning need peab olema ehitanud või paigaldanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp.
Eeldatakse, et korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid on energiatõhusad ja ohutud, kui nende
ehitamisel on järgitud standardit EVS-EN 15544, EVS-EN 15250 või muud samaväärset
dokumenti.“;
11) paragrahvi 6 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kohta kaugküttega liitumise“ tekstiosaga
„ja liitumisega seotud kulude“;
13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Toetuse suurus kindlasummalise maksena pliidi ehitamise või paigalduse korral määratakse
elamu kohta ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise
otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui ka toetuse maksimaalset suurust.“;
14) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „liitumise“ sõnadega „ja pliidi
ehitamise või paigalduse“;
16) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) ehitusprojekt, kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutav;“;
18) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) voorulise taotlemise korral elamu omaniku või ühise omandi korral elamu omanike
maksuandmete tõend, mis on koostatud Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas ning millelt
nähtub nimetatud isiku või isikute taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav tulu;“;
19) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning projekti eelarve
kindlasummalise makse kasutamiseks.“;
20) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Lõike 3 punktis 7 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse
lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.“;
21) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotlusvooru eelarve jaotuse toetatavate tegevuste kaupa ja taotlusvooru liigi (jooksev või
vooruline) kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.“;
22) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „tähtajaliste taotlusvoorude“ sõnadega „jooksva või
voorulise taotlemise“;
23) paragrahvi 14 lõike 10 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Voorulise taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg kuni
60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest.“;
24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Jooksva taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg
kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud
juhtudel pikendada.“;
25) paragrahvi 15 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Voorulise taotlemise korral reastab rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele ning
valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused asjakohasesse pingeritta taotleja eelmise
kalendriaasta maksustatava tulu või ühise omandi korral elamu omanike sissetulekute aritmeetilise
keskmise alusel väiksemast suuremani.“;
26) paragrahvi 21 täiendatakse lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) hoiduma toetatavate tegevuste elluviimisel huvide konfliktist ühendmääruse § 11 lõike 4
punkti 4 tähenduses.“;
27) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Toetuse saaja peab säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027
§- s 18 sätestatu kohaselt.“;
28) paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud
järgmised dokumendid:
1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma
tööde alustamise ja lõpetamise aeg;
2) fotod toetatud tegevustest;
3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14 ja 15
sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;
4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille
sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;
5) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist abikõlblikkuse
perioodil;
6)muud dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses.“;
29) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 5 – 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust alates nende esitamisest.
(6) Rakendusüksusel on õigus väljamaksetaotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi
ja lisateavet väljamaksetaotluse ja selle lisades esitatud andmete kohta või väljamaksetaotluse
täiendamist või muutmist, kui esitatud väljamaksetaotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb
puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste
kõrvaldamiseks tähtaeg kuni kümme kalendripäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates.
Väljamaksetaotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt)
energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
kantsler
Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47
„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme
uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel ja kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.
Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti”
erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamine“ meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
kiirgusohutus“ sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel
põhineva kütteseadme uuendamiseks.
Eelnõukohase määrusega täpsustatakse termineid, lisatakse toetatava tegevusena pliidi
soetamine koos paigaldusega ja ehitamine ning toetamine kindlasummalise maksena. Välja
jäetakse tingimus, et elamu peab olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ehitisregistris
olevate andmete täpsustus ning varasema toetuse tagasinõudmise otsuse olemasolu korral
toetuse saamisest välistuse tingimus. Toetatavate kulude hulka lisatakse kaugküttega
liitumisega seotud kulud. Samuti lisatakse võimalus avada toetuse andmiseks nii jooksev kui
vooruline taotlemine. Täpsustatakse menetlemise tähtaegu jooksva kui voorulise taotlemine
korral ning väljamakse taotluse esitamisel nõutavat dokumentatsiooni.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi
Koger (tel 626 2976, [email protected]), finantsosakonna struktuuritoetuste
nõunik Eerika Purgel (tel 626 0709, [email protected]) ning Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar (tel 5878 9679,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi
õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]) ning
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse peajurist Ingrid Ajangu (tel 667 4142
[email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome
korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (tel 5322 9013, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 29 punktist.
Punktiga 1 asendatakse määruse tekstis läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev
kütteseade“ tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes. Muudatuse selgitus on
toodud punktis 2.
Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 2, täpsustades terminit „olemasolev kütteseade“. Muudatuse
eesmärk on anda toetust suurema hulga tahket kütust kasutavate lokaalsete kütteseadmete
uuendamiseks. Kehtiva määruse kohaselt oli olemasolev kütteseade piiritletud katla ja ahjuga.
Pärast määruse jõustumist saab eemaldada või asendada mistahes tahket kütust kasutava ja
välisõhku saasteaineid heitva olemasoleva kütteseadme.
Punktidega 3 ja 4 täiendatakse määruse § 2 lõiget 3 ning § 5 lõike 3 punkti 4, lisades toetatavate
tahkel kütusel põhinevate lokaalsete kütteseadmete loetelusse „pliit“. Muudatuse eesmärk on
toetada elamute kütmiseks pliitide ehitamist ja paigaldamist, kuna määruse rakendamise ajal on
ilmnenud selle vastu suur huvi. Toetatav tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ pikaajalise
strateegilise sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, viies
Eestis ellu ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärke 11.6 „Vähendada 2030. aastaks linnade
negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning
olme- ja muude jäätmete käitlemisele“ ning 3.9 „Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest
kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste
arvu“.
Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna
eesmärki ja mõõdikut „keskkonnatrendide indeks“, panustades eraldi näitajasse „taastuvenergia
osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas
ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda
ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades
riskikäitumist. Toetatav tegevus aitab saavutada Euroopa puhta õhu paketi eesmärki vähendada
kavandatud meetmete abil aastaks 2030 õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40%
võrreldes aastaga 2005. Toetatav tegevus on üks õhusaaste vähendamise meetmest „Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“.
Samuti parandatakse § 2 lõikes 3 trükiviga sõnas „pelletikatel“, lisades i-tähe.
Punktiga 5 muudetakse § 5 lõike 3 punkti 7 sõnastust, jättes välja tekstiosa „moodulahju,
kaminahju ja käsitööna valminud“, kuna see on üleliigne ja on kaetud ahju mõistega, ning
lisades teksti pliidi ehituse.
Punktidega 6, 7 ja 12 täiendatakse § 5 lõiget 4 ja § 6 lõiget 4, lisades ehitusprojekti koostamise
kulu, mis on tehtud alates 14.08.2023, abikõlblike kulude loetelusse, ning § 8 lõiget 3, lisades
toetuse suurusele kindlasummalise maksena kaugküttega liitumise korral liitumisega seotud
kulud. Muudatuse eesmärk on toetada kaugküttevõrguga liitumisel ka ehitusprojekti
koostamise kulu, kuna see on oluline ja kaugküttega liitumisega vältimatult kaasnev otsene
kulu, mida praegu ei toetata.
Punktiga 8 muudetakse § 6 lõiget 8, jättes välja tingimuse, et toetuse saamiseks peab elamu
olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ning täpsustatakse kütteseadme kohta ehitisregistris
olevaid andmeid. Muudatuse eesmärk on toetuse laiendamine hiljem ehitatud elamutele, kuna
kütteseadme vanus ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib
olla heas korras kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult
uuendamist vajav kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused.
Samuti tekitasid ehitisregistris olevad andmed asjatut segadust. Kuna varasem täpsustus
„soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja
energiaallika liigina tahkekütus“ ei ole vajalikuks osutunud ning terminoloogia võib tulevikus
taas muutuda, jäetakse kütteseadmete kohta kehtestatud ehitisregistri andmete andmevälja
olemasolu nõue välja. See ei laienda ega kitsenda toetuse taotlemise võimalusi.
Punktiga 9 muudetakse § 6 lõike 13 sõnastust, asendades tekstiosa „katla või“ tekstiosaga
„tootja toodetud“ ning tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „Nimetatud
kütteseadmed“. Muudatuste eesmärk on luua selgus kütteseadmete puhul, millele rakendatakse
A+ ja ökodisaini direktiivi nõudeid.
Punktiga 10 muudetakse ja täiendatakse § 6 lõike 15 sõnastust. Muudatuse eesmärk on tagada
olemasolevate nõuete samaväärne kehtimine lisanduvale toetatavale tegevusele ehk pliidi
ehitamisele. Ka pliidi peab ehitama pädev, kvalifitseeritud inimene ning toetatud projekti tulem
on ohutu ja ametlikult kasutatav.
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõige 18. Toetuse andmise eesmärk tagatakse teiste
määruses seatud nõuete kaudu.
Punktiga 13 täiendatakse § 8 lõikega 31, lisades pliidi ehitamise või paigaldamise korral
kindlasummalise makse toetuse suuruse määramise põhimõte. Muudatuse eesmärk on toetuse
laiendamine pliidi paigaldamiseks või ehitamiseks ning kindlasummalise toetuse suuruse
sätestamine. Pliitide ehitusliku eripära tõttu võib tööde maht oluliselt varieeruda ning seetõttu
on toetusmeetme rakendamisel kohane eelistada kindlasummalist makset, mitte töötada välja
fikseeritud ühikuhinda.
Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 4. Muudatusega jäetakse välja toetuse saamist
välistav tingimus, kui taotlemisele eelneva viie aasta jooksul on otsustatud toetus tagasi nõuda.
Muudatuse eesmärk on lõpetada toetuse andmise välistamine varasema tegevuse tõttu, kuna
varasema toetuse tagasinõudmise olemasolu kontrollimine on märkimisväärne
menetluskoormus rakendusüksusele. Samuti on tõenäoline, et varem eksinud füüsiline isik
edaspidi järgib sätestatud tingimusi. Seega on toetuse nõuete rikkumise risk väike ning saadav
kasu kaalub riskid üles.
Punktiga 15 muudetakse § 11 lõike 2 punkti 3, lisades, et ka pliidi ehitamise või paigaldamise
korral tuleb taotluses esitada eelarveprojekt, nagu nõutakse kaugküttega liitumise korral.
Muudatuse eesmärk on tagada taotluses vajalike andmete olemasolu, sest toetust arvestatakse
kindlasummalise maksena.
Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõike 2 punkt 4, seega jäetakse taotluses nõutavate
andmete hulgast välja elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus. Seda
seetõttu, et me projekteerimist ei toeta.
Punktiga 17 jäetakse § 11 lõike 3 punkti 2 taotluse lisadokumentide loetelust välja tehniline
kirjeldus ning sõnastatakse punkt ümber nii, et ehitusprojekti peab esitama siis, kui seda nõuab
ehitusseadustik. Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust. Samade andmete korduv
küsimine ei ole vajalik ega mõistlik ning projekteerimise maksumuse küsimine kõigilt
taotlejatelt ei ole vajalik.
Punktidega 18 ja 21 sõnastatakse ümber § 11 lõike 3 punkt 6 ning § 12 lõige 1. Kehtiva korra
järgi saab toetuse andmist otsustada ainult voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on
anda õiguslik alus avada taotlemine nii voorulise taotlemisena kui ka jooksva taotlemisena.
Paragrahvi 11 lõike 3 punkti 6 nõuet kohaldatakse ainult voorudes taotlemise korral, et
järjestada taotlused kehtiva korra kohaselt, ning jooksva taotlemise korral esitamise järjekorras.
Paindlikum toetuse andmine tagab meetme tõhusama rakendamise.
Jooksev taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlusi saab esitada kogu selleks ettenähtud
perioodi jooksul alates rakendusüksuse poolt teavitatud taotluste vastuvõtmise alustamisest
kuni taotluste vastuvõtmise peatamiseni. Vooruline taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlus
peab olema esitatud rakendusüksuse määratud kindlaks tähtajaks.
Punktidega 19 ja 20 täiendatakse § 11 lõiget 3 punktiga 7, lisades taotluse lisadokumentide
nimekirja võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning
projekti eelarve, ning täiendatakse § 11 lõikega 4, millega kirjeldatakse võrreldavate
hinnapakkumiste küsimise alused. Pliidi ehitamise või paigalduse toetuse suurus
kindlasummalise maksena määratakse ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve
põhjal.
Punktidega 22 ja 23 muudetakse § 13 lõiget 1, mille kohaselt antakse toetust jooksva või
voorulise avatud taotlemise kaudu, ning § 14 lõikes 10 sätestatakse menetluse tähtajad
voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on tagada terminoloogiline selgus selles, et
tähtajalise taotlusvooru asemel kasutatakse edaspidi mõistet „vooruline taotlemine“, samuti
lisatakse jooksev taotlemine. Kehtivaid menetlustähtaegu kohaldatakse voorus taotlemise
korral.
Punktiga 24 lisatakse § 14 lõige 11, sätestades menetluse tähtajaks 60 tööpäeva taotluse
esitamisest jooksva taotlemise korral.
Punktiga 25 täiendatakse § 15 lõiget 4, sätestades voorulise taotlemise korral taotluste
järjestamine. Muudatuse eesmärk on voorulise taotlemise korral tagada kehtiva taotluste
järjestamise korra jätkuv kohaldamine ning jooksva taotlemise korral mitte kohaldada
§ 11 lõike 3 punkti 6 nõuet rahuldada kõik vastavaks tunnistatud taotlused eelarve täitumiseni
nende esitamise järjekorras.
Punktiga 26 täiendatakse § 21 lõiget 2 punktiga 4 viies määrus kooskõlla ühendmäärusega.
Toetust makstakse lihtsustatud kulude alusel kas ühikuhinna või kindlasummalise maksena.
Nimetatud juhtudel on oluline, et toetuse saaja saavutab kokkulepitud tulemuse, mistõttu ei ole
ostumenetluse reeglite järgimine tervikuna nõutav. Lihtsustatud kulude rahastamise korral on
oluline kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimise puhul huvide konfliktist hoidumine.
Toetuse saamise aluseks olevaid dokumentide ja tõendite kõrval tuleb esitada ka dokumente,
mis tõendavad, et kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimisel on huvide konflikti välditud.
Seega peab toetuse saaja olema valmis esitama uurimisasutusele, näiteks Euroopa
Kontrollikojale, ostuga seotud dokumente, mille alusel on võimalik veenduda, et toetuse saaja
ei ole müüja või (ehitus)teenuseosutajaga seotud viisil, mis on käsitatav huvide konfliktina.
Esmased sellised tõendid on näiteks leping või arve, mille alusel tehakse kindlaks
tehingupooled. Üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse saaja ei esita lihtsustatud kulude
kasutamisel rakendusüksusele kuludokumente ja rakendusüksus neid ei kontrolli, ei muutu.
Punktiga 27 täiendatakse § 21 lõikega 3, sätestades toetuse saamise aluseks olevate dokumente
säilitamise kohustuse.
Punktiga 28 muudetakse ja täpsustakse § 23 lõikes 4 väljamaksetaotlusele lisatavate
dokumentide nimekirja. Leevendatakse nõudeid tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava
dokumentatsioonile. Välja jäetakse tahkel kütusel töötava kütteseadme passi, väljaspool
Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE
sertifikaadi, garantiide ja pottsepa kutsetunnistuse numbri esitamise kohustus. Nende asemel
peab taotleja esitama dokumendi, mis kinnitab kütteseadme vastavust määruse § 6 lõigetes 11,
13, 14, ja 15 sätestatud nõuetele. Selle muudatusega välditakse andmete korduvat küsimist ning
leevendatakse tööde tegemist tõendava dokumentatsiooni vormilisi nõudeid. Muudatuse
eesmärk on halduskoormuse vähendamine. Täpsustakse veel, et kaugküttega liitumisel ei tohi
sõlmida liitumist tõendatavat ostu-müügilepingut enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva.
See tagab, et taotlejal ei teki rahalisi kohustusi enne taotluse rahuldamise otsust.
Punktiga 29 lisatakse § 23 lõige 5, sätestades toetuse väljamaksetaotluse menetlemise tähtajad.
Rakendusüksus kontrollib dokumentide nõuetele vastavust 30 kalendripäeva jooksul
väljamaksetaotluse esitamisest arvates. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse
põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduvad väljamaksetaotluse
menetlemise tähtajad.
Punktiga 29 lisatakse veel ka § 23 lõige 6, sätestades õigus küsida toetuse väljamaksetaotluse
menetlemisel taotlejalt lisainfot. See on tavapärane praktika ehk rakendusüksusel on õigus
puuduste esinemisel küsida taotlejalt lisainfot. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse
põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduv väljamaksetaotluse
menetlemine.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas ELi
õigusega.
Määruse eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
4. Määruse mõju
Määrusega täiendatakse toetuse andmise võimalusi, edaspidi antakse toetusi kahel viisil: nii
voorudes kui ka jooksvalt. Muudatus toetab meetme eesmärkide täitmist. Positiivne mõju
majandusele tuleneb meetme mahu paremast kasutamisest ehk täiendavast majandusse
suunatud rahast. Määruse rakendamine toetab primaarenergia kasutuse vähendamist. Olulisim
mõju on edasine välisõhu saastamise vähendamine. Õhu paranenud kvaliteet tähendab
varasemast väiksemat kahjulikku tervisemõju ehk elanike paremat tervist.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile,
Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetele ning Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, Päästeametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks
keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.
Kooskõlastustabel
Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus
Märkuse esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eelnõu punkt 10 – standardi EVS-EN 15544
tähisesse on sattunud liigne sidekriips,
korrektne tähis on „EVS-EN 15544“.
Standardiseeritud ühikuhinna
analüüsi dokument:
punkti 1.2 lõikes 2 toodud piirangud:
6.-8. piirang – praeguse sõnastusega on
standardite järgimine kohustuslik ning
standardite kasutamisele alternatiivset
võimalust ei jäeta (kohustus ühe standardi
asemel mõnda teist standardit kasutada ei ole
alternatiivne lahendus), mis omakorda on
vastuolus ka määruse tekstiga. Standardi
kasutamisele alternatiivse võimalus jätmiseks ja
dokumendi viimiseks kooskõlla määruse
tekstiga teeme ettepaneku asendada nendes
punktides sõnad „mõne muu samaväärse
rahvusvahelise või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardi“ sõnadega
„mõne muu samaväärse dokumendi“ vastavas
käändes.
Viidatud piirangutes toodud standardite EVS-
EN 15544 ja EVS 812-3 tähistesse on sattunud
ka väiksed apsakad, korrektsed tähised on
vastavalt „EVS-EN 15544“ ja „EVS 812-3“
(ilma dateeringuta).
Arvestatud. Märkuses viidatud
dokumendid on täpsustatud.
Märkuse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus
1. 2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon
Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
258 alusel põhjendatud arvamuse seoses
sellega, et Eesti ei ole 30. juuniks 2024 esitanud
riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud
versiooni, nagu on nõutud vastavalt energialiidu
ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse
(EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt
tuleb projektide rahastamisel tagada, et valitud
tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise
lepingu artikli 258 kohane komisjoni
põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab
ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või
tegevuste tulemuslikkuse.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas
2021–2027 on poliitikaeesmärgi nr 2
„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1
Mitte arvestatud ning selgitame. Perioodi
2021−2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamisel on tagatud
Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavas 2021–2027
(rakenduskava) toodud riikliku energia-
ja kliimakavaga 2030 (REKK)
arvestamine.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
2018. aasta määrusele (EL) 2018/1999,
milles käsitletakse energialiidu ja
kliimameetmete juhtimist, peavad
liikmesriigid peatükis 4 välja toodud
nõuete täitmiseks esitama lõimitud
REKKid. Vastavalt nimetatud määrusele
peavad need sisaldama muuhulgas riiklike
eesmärkide ja panuste kirjeldust, kuid
määrus ei kohusta REKKiga eesmärke
„Energiatõhususe edendamine ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“
investeeringute põhjendusena m.h viidatud
riiklikule energiaja kliimakavale aastani 2030.
Nimetatud kava on poliitikaeesmärgi nr 2
erieesmärgiga nr 1 seotud ka läbi vastava
temaatilise eeltingimuse. Seega on
rakenduskavas loodud otsene seos käesoleva
määruse alusel toetatavate tegevuste ja
nimetatud strateegilise dokumendi vahel. Kuna
viimane on hetke seisuga ajakohastamata, siis
pole hetkel võimalik ka hinnata
kooskõlastamisele esitatud määruse alusel
toetust saavate projektide kooskõla
nõuetekohase kliima- ja energiakavaga, mistõttu
ei saa täita ka artikkel 73 lg 2 punktis i
sätestatud nõudeid. Kliimaministeeriumil tuleb
kooskõlastamisele esitatud määruse alusel
toetuse andmise jätkamiseks koostada sisuline
analüüs selle kohta, kas ja millises ulatuses
kliima- ja energiakava uuendamata jätmisega
seonduv struktuurivahenditest toetuse andmist
mõjutab, sh milliseid muudatusi varasema
versiooniga võrreldes on kavas sisse viia ning
millises ajaraamis liigutakse. Eelnimetatud
analüüsi alusel saame vajadusel algatada
konsultatsioone Euroopa Komisjoniga, et saada
kindlust, et võime rikkumismenetlusest
puudutatud tegevuste rahastamisega jätkata.
seadma. Eesti riigi strateegilise
planeerimise poliitikaraamastikus ei ole
REKK strateegiline dokument. REKKiga
ei seata Eesti riigile uusi sihte, vaid see
kajastab olemasolevaid arengudokumente.
Eestis REKKiga uusi võimalikke
eesmärke ega meetmeid ei kavandata,
kuid liikmesriikidele kohustuslikus REKK
dokumentides nõutavad eesmärgid ja
meetmed sätestatakse Eestis
valdkondlikes arengudokumentides ning
poliitika põhialustes, mille alusel on
REKK 2030 koostatud. Aastast 2019
kehtiv REKK 2030 on koostatud erinevate
ministeeriumite ühistööna toetudes
kehtivatele arengudokumentidele ning
mitmesugustele uuringutele ja
analüüsidele. Samade põhimõtete järgi
toimub ka REKK 2030 uuendamine ning
lähtutakse kehtivatest arengukavadest,
seadustest jm arengudokumentidest.
REKKi uuendamine ei mõjuta
rakenduskava kohaste meetmete
elluviimist ja eesmärkide täitmist, kuid
meetmete mitterakendamine mõjutaks
negatiivselt Eestile seatud eesmärkide
täitmist ja võib kaasa tuua omakorda
rikkumismenetlusi. REKKi uuendamisega
võetud kohustused muutuda ei saa, sest
REKK kajastab eesmärkide täitmise kava,
mitte ei kehtesta kohustusi.
2025. aasta märtsis esitas Euroopa
Komisjon Eestile Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 258 alusel
põhjendatud arvamuse seoses sellega, et
Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024
lõplikku ajakohastatud REKKi vastavalt
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist
käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli
14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM)
artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb
projektide rahastamisel tagada, et valitud
tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi
toimimise lepingu artikli 258 kohane
komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise
kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse
ja korrektsuse või tegevuste
tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97 lõike 1
kohaselt komisjon võib peatada maksed,
välja arvatud eelmaksed, täielikult või
osaliselt pärast seda, kui on andnud
liikmesriigile võimaluse oma märkuste
esitamiseks, juhul kui komisjon on
esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258
kohaselt põhjendatud arvamuse seoses
rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis
ohustab kulude seaduslikkust. Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 7 lõike 2 kohaselt
täidab Kliimaministeerium mh järgmist
korraldusasutuse ülesannet: koostab
rakenduskava elluviimiseks vastavalt
ÜSMi artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise
ja kasutamise tingimuste määruse,
käskkirja või lepingu eelnõu. ELi
toimimise lepingu artikli 258 kohane
komisjoni arvamus REKKi rikkumise
kohta ei mõjuta eelnõu kohaseid
rakenduskavaga kooskõlas valitud
toetavad tegevusi, ei ohusta planeeritud
kulude seaduslikkust, ei oma mõju
meetme eesmärkide saavutamisele.
Samuti ei mõjuta REKKi uuendamine,
ehk rikkumismenetluse põhjuse
kõrvaldamine, rakenduskava alusel
meetme elluviimiseks planeeritud tegevusi
negatiivselt ja kõik planeeritud meetmed
tuleb ellu viia ka uuendatud REKK
kohaselt. Seega, puudub praktiline oht
kulude seaduslikkusele ja korrektsusele
või tegevuste tulemuslikkusele, sest
REKKi uuendamisel ei muutu meetmete
rakendamisega seotud riikliku
kliimapoliitika eesmärgid ning juba
rakendavate või kehtestavate meetmete
eesmärgid.
Uuendatud REKKi koostab ja esitab
Euroopa Komisjonile Kliimaministeerium
tagades selles igakülgse rakenduskavas
planeeritud meetmetega arvestamise.
2. Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 23 lõike 4
punkti 3, mis sisaldab § 6 lõigetes 11, 13, 14, 15
ja 18 toodud nõuetele vastava dokumendi
esitamise nõuet. Palun jätta välja viide § 6
lõikele 18, kuna viimane tunnistatakse eelnõu
punktiga 11 kehtetuks.
Arvestatud. Täpsustus dokumentidesse
sisse viidud.
Märkuse esitaja: Päästeamet
1. Eelnõu punkt 10 sätestab määruse paragrahvi
6 lõike 15 järgmiselt: „Korstnasüsteemid, ahjud
Arvestatud. Punkt 10 sõnastust
korrigeeritud.
ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja
kasutamiseks ohutud ning need peab olema
ehitanud või paigaldanud asjakohast
kutsetunnistust omav pottsepp. Eeldatakse, et
korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid on
energiatõhusad ja ohutud, kui nende ehitamisel
on järgitud standardit EVS-EN-15544, EVS-EN
15250 või muud samaväärset dokumenti. Tootja
toodetud kütteseadme peab paigaldama vastaval
alal tegutsev ettevõte.“. Eelnõu punkt 10
viimane lause kohustab tootja toodetud
kütteseadet paigaldama vaid vastaval alal
tegutseva ettevõte poolt. See ei ole kooskõlas
tuleohutuse seadusega (edaspidi TuOS), mis
määratleb, et tahkekütusel töötava kütteseadme,
sealhulgas ahju, kamina, pliidi ja korstna
paigaldamise või ehitamise võib teha vaid
pottsepp, kellel on vastav kutsetunnistus. Seega,
TuOS § 9 lõige 1 ei anna alust nõuda, et
kütteseadme paigaldajaks võib olla üksnes
ettevõte, vaid määrab nõudeks pädevuse ja
kutsetunnistuse. TuOS § 9 lg 1 ei kohusta
kütteseadet paigaldama vastaval alal tegutseva
ettevõtja poolt. Seega, kui keegi pakub
teenusena tahkekütusel töötava kütteseadme,
korstna ja ühenduslõõri ehitamist või
paigaldamist, peab tal selleks olema pottsepa
kutsetunnistus. Eelnõu punkt 10 viimane lause
võib eksitada toetuse taotlejat/saajat, kuna
arvatakse, et ettevõttel on õigus paigaldada
kütteseade, kuigi tegelikult on selleks vajalik
just kutsetunnistus ja pädevus vastava töö
teostamiseks. Võttes aluseks eeltoodu, teeb
Päästeamet ettepaneku jätta välja eelnõu punkti
10 viimane lause.
Märkuse esitaja: Rahandusministeerium
Rahandusministeerium ei kooskõlasta
kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr
47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või
tahkel kütusel põhineva kütteseadme
uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord
perioodil 2021–2027“ muutmise eelnõud. 2025.
aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Eestile
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258
alusel põhjendatud arvamuse seoses sellega, et
Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024 lõplikku
ajakohastatud riiklikku energia- ja kliimakava
vastavalt energialiidu ja kliimameetmete
Mittearvestatud. Seisukoht välja toodud
Riigi Tugiteenuste Keskuse märkuse
juures.
juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999
artikli 14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi
ÜSM) artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb
projektide rahastamisel tagada, et valitud
tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise
lepingu artikli 258 kohane komisjoni
põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab
ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või
tegevuste tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97
lõike 1 kohaselt komisjon võib peatada maksed,
välja arvatud eelmaksed, täielikult või osaliselt
pärast seda, kui on andnud liikmesriigile
võimaluse oma märkuste esitamiseks, juhul kui
on täidetud üks järgmistest tingimustest: d)
komisjon on esitanud ELi toimimise lepingu
artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse
seoses rikkumismenetlusega küsimuse kohta,
mis ohustab kulude seaduslikkust ja korrektsust.
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas
2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)
poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“
erieesmärgi „(i) energiatõhususe edendamine ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“
investeeringute põhjenduses on ühe
alusdokumendina välja toodud „Eesti riiklik
energia ja kliimakava aastani 2030“, lisaks on
nimetatud kava antud erieesmärgi üheks
eeltingimuseks. Sellega on rakenduskavas
loodud otsene seos käesoleva määruse alusel
toetatavate tegevuste ja nimetatud strateegilise
dokumendi vahel. Seega ei ole võimalik täita
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i ehk ei ole
tagatud, et valitud tegevusi otseselt ei mõjuta
ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane
komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise
kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja
korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse.
Palume kliimaministeeriumil esitada põhjalik
analüüs vastavalt korraldusasutuse antud
lähteülesandele ning palume infot, millises
ajaraamis liigutakse edasi riikliku energia- ja
kliimakava ajakohastamisega. Eelnimetatud
põhjalik analüüs on sh oluline ka vajadusel
Euroopa Komisjoniga konsultatsiooni
algatamiseks, et saada nende seisukoht.
Kommentaar: Eelnõu seletuskirjast ja
rakenduskava vaheülevaate sisendist nähtub, et
taotlusvoorudesse ei ole taotlejaid tulnud
loodetud mahus ning huvi on väike ja seetõttu
on soov toetuse andmise tingimusi veelgi
lõdvendada ning laiendada. Näeme, et sellega ei
ole tagatud vahendite eesmärgipärane ja
sihipärane kasutus.
Mittearvestatud. Määruse muudatus on
vajalik, et täpsustada määruses toodud
tingimusi. Kuna selle meetme töötasime
välja esmakordselt, siis selgusidki
muudatuse vajadused peale taotluste
menetlemisi ja toetuse andmisi. Esitatud
kommentaar on subjektiivne, ei tugine
faktidele ega vasta Kliimaministeeriumi
poolt antava toetusmeetme rakendamise
tegevustele.
Märkuse esitaja: Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Toetuse andmise eesmärk on parandada
tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti.
Toetusmeetme aluseks oleva kohtkütte
piirkondade ja kütteseadmete kaardistuse (2020)
kohaselt elab Eesti linnades üle 270 000 elaniku
kõrgema kohtküttest tuleneva õhusaaste
piirkonnas. Rakenduskavas on seatud 2029.
aasta sihttasemeks toetada küttesüsteemi
parandamist kokku 2350 eramus. Arvestades, et
meetmeks eraldatud vahendid võimaldavad
toetada vaid väga väikest osa sihtrühmast ning
enamik sihtrühmast peab küttesüsteemi
uuendamist ise rahastama, on oluline kasutada
neid avaliku sektori vahendeid säästlikult ja
vajaduspõhiselt. Loobudes voorulisest
taotlemisest, mille puhul pingerea koostamise
aluseks oli taotleja eelmise kalendriaasta
maksustatava tulu, kaob meetmest fookus
sihtrühmale, kellel endal puuduvad eeldatavalt
vahendid küttesüsteemi parandamiseks. Seetõttu
on jooksval taotlemisel võrreldes varasemaga
oluline pöörata rohkem tähelepanu
toetusmäärade eristamisele, võttes arvesse
kinnisvara väärtuse piirkondlikku erinevust.
Kõrgema kinnisvara hinnatasemega
piirkondades kanduvad küttesüsteemi
parandamise investeeringud otseselt üle vara
turuväärtuse kasvu, mistõttu ei ole avalike
vahendite kasutamise säästlikkuse seisukohast
põhjendatud ega vajalik kulude samaväärne
kompenseerimine madalama kinnisvarahinnaga
piirkondadega.
Mittearvestatud. Kliimaministeerium
annab toetusi eraisikutele ning antud väide
ei tugine faktidele, mistõttu ei ole
võimalik seda arvestada. Toetuse andmisel
paraneb õhukvaliteet. Kui selle käigus
suureneb ka eraisikute kinnisvara hind,
siis meie toetuse eesmärgist lähtuvalt me
ei analüüsi ei enne ega pärast toetuse
saamist eraisikute kinnisvara hinda.
Väiksema sissetulekuga elanikel oli
võimalik toetusi taotleda, kuid seda ei
kasutatud olulises mahus ära. Seega ei ole
põhjendatud III vooru tegemine
voorulisena ja pingerea alusel. Avalike
vahendite kasutamise säästlikkuse
seisukohast on just oluline selle
eesmärgipärane kasutamine ja antud
meetmes on selleks õhukvaliteedi
parandamine. Regionaal- ja
põllumajandusministeerium peab
omaltpoolt looma rohkem võimalusi
äärealade elu ja tegevuste toetamiseks
tervikuna. Antud toetusmeetme
eesmärgipärane kasutamine peab tagama
avalike vahendite säästliku ja
sihtotstarbelise kasutamise.
Eelnõu kohaselt on kavas jätkata Ida-Viru,
Jõgeva ja Valga maakonna linnades 70%
toetusmäära rakendamist. Kõikjal mujal on
kavas rakendada ka jooksval taotlemisel
ühetaolist 50% toetusmäära. See tähendab, et
Tallinna Pirita, Kristiine ja Kesklinna
linnaosade majaomanikud saavad, vajadusest
olenemata, toetust samadel tingimustel Tapa,
Mittearvestatud. Olete andnud hinnangu
arvestades Teie ministeeriumi prioriteete,
kuid meie ülesanne on tagada, et toetavad
tegevused peavad olema ka peale määruse
muudatust kooskõlas õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riikliku
programmiga aastateks 2020–2030, mis
omakorda tugineb muuhulgas nt
Kilingi-Nõmme, Võru ja teiste väikelinnadega.
Kooskõlastame eelnõu tingimusel, et Harju ja
Tartu maakonna linnades, milles on võrreldes
teiste maakondadega oluliselt kõrgem
kinnisvara väärtus, alandatakse toetusmäära
30%-ni sarnaselt teistele Kliimaministeeriumi
eramute ja korterelamute rekonstrueerimise
meetmetele.
arengudokumendile: Eesti kliimapoliitika
põhialused aastani 2050. Määrusega
panustame just nende eesmärkide
täitmisesse.
Samuti juhime veelkord tähelepanu
mitteametlikul kooskõlastusringil väljatoodule,
et loobudes voorulisest taotlemisest, mille puhul
pingerea koostamise aluseks on taotleja eelmise
kalendriaasta maksustatav tulu, on mõistlik
eeldada, et võrreldes varasemaga suureneb
taotlemisaktiivsus just nendes abikõlblikes
piirkondades, kus eramute hinnatase ning
eramajaomanike sissetulekud on keskmisest
kõrgemad – Harju ja Tartu maakonna linnade
eramupiirkonnad. Selleks, et oleks võimalik
tagada meetme kui terviku positiivne mõju
regionaalsete erisuste vähendamisele inimeste
rahulolule oma elukeskkonnaga, soovitame
meetme vabad vahendid teha taotlemiseks
kättesaadavaks osade kaupa. Juhul kui jooksva
taotlemisega muutub oluliselt taotlejate profiil,
annab see võimaluse veel uuesti enne perioodi
lõppu korrektuure teha.
Mittearvestatud. Juhul, kui peaks selguma,
et toetusi soovitakse rohkem, kui meil
vahendeid on, siis soovime teha
võimaluse tekkimisel ülebroneeringuid.
Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika elamute liitumiseks
kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks
Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga on koostanud Vabariigi
Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 1 alusel analüüsi, et arvestada välja
standardiseeritud ühikuhind toetuse andmiseks. Metoodika kohaldub perioodi 2021–2027
meetmele nr 21.2.1.4, mis on aluseks kliimaministri määruse „Elamute liitumise
kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise
tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT) lihtsustatud kuluhüvitamise viisi
rakendamiseks. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
1.1 SISSEJUHATUS
Toetuse andmise eesmärk on tiheasustuspiirkondades lokaalse õhusaaste probleemi
lahendamine ja kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse vähendamine. Meetme raames
antakse toetust eraisikule elamute tahkel (puit, kivisüsi) kütusel põhineva kütteseadme (sh
katelseadme) uuendamiseks ja väljavahetamiseks. Toetatavad tegevused on järgmistes
kulukategooriates.
(1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;
2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega;
4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi
ehitamine;
5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue
kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttevõrguga
liitumisel;
7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva
korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi
ehitamisel.
(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist
soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja ehitusprojekti koostamisega seotud
kulusid.
Toetus ei ole riigiabi.
Eespool nimetatud tegevused on vajalikud selleks, et uuendada olemasolevaid
kohtkütteseadmeid, millega paraneb elamute kütteseadmete kvaliteet, ja parandada õhu
kvaliteeti. Tahkel kütusel põhinev kohtkütteseade oli eelmisel sajandil kõige levinum
kütteallikas Eestis ning on praegugi paljudes majapidamistes primaarne kütteallikas. Eestis
küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete analüüsi 1
andmetel on enne 2010. aastat kasutusele võetud 184 000 üksikelamu hulgas, mille puhul on
küttesüsteemi liik ehitisregistris märgitud, peamine kütteallikas ahiküte. Hoonete arvu alusel
on ahiküte 71% üksikelamutest. Lokaalne keskküte (katel) on u 30 000 elamul, mis arvuliselt
moodustab 16% üksikelamute kogumahust. Määruse kehtestamise hetkel oli toetatav
1 Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete ning nende
tehnosüsteemide hüpoteetilise kohustusliku ülevaatuse meetme rakendamise samaväärsuse analüüs.
Tallinna Tehnikaülikool. 2018
kütteseade enne 2010. aastat ehitatud elamus. Edaspidi see piirang lõpetatakse. Muudatuse
eesmärk on toetuse laiendamine hilisema ehitamise ajaga elamutele, kuna kütteseadme vanus
ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib olla heas korras
kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult uuendamist vajav
kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused.
Üksikelamute kütteallikate jaotus hoonete arvu alusel.
Kuigi ahiküte on ehitisregistris märgitud kui üksikelamute peamine kütteallikas, on ahikütte
osakaal ajas vähenenud. Pärast 2000. aastat on ahiküttest enam paigaldatud katlaid ja
soojuspumpasid. Ehitisregistris ei kajastata ka kõiki hoonetes tehtud ümberehitustöid. Võib
eeldada, et paljudes algselt ahiküttega üksikelamutes on kas ahiküte asendatud või on ahiküttele
lisaks paigaldatud soojuspump või katel.
Võrreldes teiste tänapäevaste küttesüsteemidega on selliseid küttesüsteeme odav ehitada ning
ülal pidada. Sellele vaatamata on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju selle
piirkonna inimeste tervisele ning õhu kvaliteedile. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained,
mille tasemed kütteperioodil märgatavalt tõusevad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP).
Arvestades Eesti pikka kütteperioodi, mis kestab keskmiselt 6-7 kuud, on selliste saasteainete
mõju inimeste tervisele märkimisväärne. Kõige enim mõjutatud on tihedalt asustatud
piirkondade elanikud, kus elamute kütteallikaks on fossiil- või puitkütusel põhinev
kohtkütteseade.
Väga suur roll õhu kvaliteedi paranemisel probleemsetes piirkondades oleks kaugküttele
üleminek. Katlamajadel on põlemisprotsess paremini optimeeritud kui lokaalsetes
kohtkütteseadmetes ning saasteained rohkem hajutatud. Paraku ei ole võimalik kõikidel
elamutel kaugküttega liituda, kuna piirkonnas võib puududa vastav võrk või on piiratud selle
võimalused kõiki soojaga varustada. Selleks, et ahiküttega majades vähendada saasteainete
kontsentratsiooni õhus, on võimalik vahetada tahkel kütusel kütteseade uuema efektiivsema
kütteseadme vastu.
Toetatav tegevus aitab saavutada ka „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna
eesmärki ja mõõdikut „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“.
Toetatav tegevus panustab muu hulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna
eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda
hoidvaks ning vähendades riskikäitumist.
Meetme tegevuse „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva
kütteseadme uuendamine“ tulemusnäitaja on 2350 elamut. Elamutena on mõeldud elamut ehk
üksikelamut, ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut.
Arvestades võimalike taotlejate suurt hulka, on rahastamistaotluste hindamise töökoormuse
vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna alusel
kaugküte; 2 228; 1%
lokaalne keskküte;
29 835; 16%
elektriküte; 3 510; 2%
soojuspump; 1 337; 1%
ahju- või kaminaküte; 130 856; 71%
muud kombinatsioonid;
16 194; 9%
(ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi TAT)
näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 järgi ja kindlasummalise maksena).
Meetmest kuuluvad kulud hüvitamisele ainult lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel
ühendmääruse §-des 18–20 sätestatud põhimõtete kohaselt. Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav
topelt.
1.2 TOETATAV TEGEVUS
Toetust antakse elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamiseks või uuendamiseks.
Lisaks antakse toetust ka kaugküttevõrguga liitumiseks. Nõuded toetuse saamiseks on
kehtestatud TAT-s.
(1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;
2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega;
4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi
ehitamine;
5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue
kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel;
6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega
liitumisel;
7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva
korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi
ehitamisel.
(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist
soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja ehitusprojektiga seotud kulusid.
Taotlustele on TAT-s seatud järgmised piirangud:
• Elamu paikneb TATis märgitud tiheasustuspiirkonnas.
• Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne
energiatõhususklass olema vähemalt A++.
• Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema igas ruumis
reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandkütte kontuuridele tuleb
paigaldada termostaadid.
• Tahkel kütusel põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab uue tootja toodetud
kütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning see peab vastama ökodisaini
direktiivi nõuetele.
• Põrandkütte paigaldamisel toetatakse ainult põrandkütte kollektorite (torustike) ja
sellega seotud toruarmatuuri paigaldust. Põranda konstruktsioonidega seotud ehitustöid
(betoonivalu, soojustamine jms) ning siseviimistlust ei toetata.
• Korstnasüsteemide, ahjude või pliitide ehitamisel peavad olema järgitud standardi
EVS-EN 15544, EVS-EN 15250 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuded. Need
peab olema ehitanud ja paigaldanud vastava kutsetunnistusega pottsepp.
• Toetatakse olemasolevate ahjude asemel uute ahjude ehitamist või paigaldamist.
Samuti toetatakse olemasolevate ahjude rekonstrueerimist, olemasoleva ahju
standardiga EVS-EN 15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardi vastavusse viimine eeldab olemasoleva ahju suures
mahus maha lõhkumist ja uuesti üles ehitamist, taaskasutades välispinnal
kasutuskõlblikke detaile vanast ahjust. Olemasolevate ahjude remonti ei toetata.
• Kuna tahkel kütusel põhinev küttesüsteem peab vastama ka tuleohutuse standardile
EVS 812 või mõnele muule samaväärsele rahvusvahelisele või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardile, tuleb vajaduse korral viia ka korstnasüsteem
nõuetega vastavusse.
• Küttesüsteemi vahetamisel peab vana tahkel kütusel põhineva küttesüsteemi
eemaldama või uuendama. Näiteks, kui elamus on vana ahi, siis pärast uue
küttesüsteemi paigaldamist (üksikelamutes kõige sagedamini soojuspump) ehitatakse
ka uus ahi. Kriisivalmiduse seisukohalt on alternatiivsete kütmisvõimaluste olemasolu
väga oluline.
1.3 TOETUSE SAAJAD
Toetuse saajad on eraisikud. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul
alusel (nt väljastatud ehitus- või kasutusluba või on võimalik tõendada muul viisil) ning
kasutusele võetud. Selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud üksikelamu,
ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu.
1.4 TOETUSSUMMA KUJUNDAMINE
Määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme
uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ raames toetatavad
tegevused on olnud toetavad ka varasemate väikeelamute rekonstrueerimistoetuste voorude
kaudu. Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel võeti arvesse KredExi varem rakendatud
meetmest „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ toetuse taotlemisel taotlustega koos
esitatud hinnapakkumised. Arvestades 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal toimunud hinnatõusu,
on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2022. aasta taotlusvoorus esitatud
hinnapakkumistega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. a võrreldes 2021.
a keskmisega 17,8% (https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-kasvasid-eelmisel-aastal-
178). Eelnevat arvesse võttes ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde
maksumuste analüüsis kasutatud, kuna see muudab oluliselt ühikuhindasid.
1.5 TAOTLUSES ÜHIKUHINNA MÄÄRATLEMINE JA INFO ESITAMINE
TAT-s on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning
toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamistaotlus peab sisaldama selle tegevuse kirjeldust,
milleks toetust soovitakse. Taotleja esitab koos taotlusega TAT-s nõutud dokumendid.
Taotlusele lisatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu,
mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus.
1.5.1 Standardiseeritud ühikuhind
Standardiseeritud ühikuhind määratakse kütteseadme uuendamisega seotud kululiikidele, mille
puhul on tehtavate tööde maht taotlejate puhul samalaadne. Standardiseeritud ühikuhind on
määratud analüüsi punktis 1.2 kirjeldatud toetatavatele tegevustele.
(1) Toetatakse järgmiste kütteseadmete uuendamist ja vahetamist:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldusega;
2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldusega;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamine koos paigaldusega;
4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine;
5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue
kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
6) põrandkütte soetamine ja paigaldus uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga
liitumisel;
7) moodulkorstna soetamine ja paigaldamine või uue korstnasüsteemi ehitamine või
olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla,
ahju ehitamisel.
Toetuse suurus on planeeritud tiheasustuspiirkonna järgi ning see kehtestatakse kliimaministri
määruses „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme
uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“.
Kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel.
Kulumudel 2022. a hinnamääratluse alusel, võttes arvesse ajaperioodil 2022. a tehtud
pakkumisi. Varasemate aastate pakkumiste arvestamine ei ole asjakohane, sest hindades on
toimunud oluline muutus.
Hinnad sisaldavad käibemaksu,
mis on toetuse saajale abikõlblik
kulu, kuna eraisik ei ole
käibemaksukohuslane, siis
puudub isikul võimalus
käibemaksu antud skeemis tagasi
taotleda. Ühikuhind (unit cost)
Kulukategooria element-
Kütteseadme uuendamine
Lisainfo Ühiku
kogumaksumus,
€
1.Õhk-vesi soojuspump
Sisaldab seadme, paigalduse,
ühendamise kulu. 9 600
2.Maasoojuspump
Sisaldab seadme, paigalduse,
ühendamise kulu. 14 100
3.Pelleti- või halupuidukatel Sisaldab seadme, paigalduse,
ühendamise kulu. 8900
4.Ahi Ei erista ahju tüüpi (moodulahi,
pottsepa valmistatud ahi),
sisaldab nii uue valmisahju
ostmist/olemasoleva uuendamist,
paigaldamist kui uue ahju
ehitamist pottsepa poolt
6400
5.Radiaatorid Radiaatori, torustiku, armatuuri ja
paigalduse kulu (1 tk maksumus)
uue küttesüsteemi paigaldamisel
või kaugküttega liitumisel
640
6. Põrandküte Torustiku, armatuuri ja
paigalduse kulu uue küttesüsteemi
paigaldamisel või kaugküttega
liitumisel (30 eurot rajatava
põrandkütte ruutmeetri kohta)
30
7. Korstnasüsteemid
Moodulkorstna soetus ja
paigaldus (1 jm maksumus) 250
Renoveerimiseks koos
korstnahülsi paigaldusega (1 jm
maksumus)
100
Toetuse määr on taotleja elamu järgi asuva tiheasustuspiirkonna järgi:
1) Tallinnas järgmistes linnaosades:
a) Pirita
b) Nõmme
c) Kesklinn
d) Kristiine
e) Põhja-Tallinn
f) Haabersti
2) Tartu
3) Viljandi
4) Pärnu
5) Rakvere
6) Kuressaare
7) Valga
8) Keila
9) Võru
10) Türi
11) Jõhvi
12) Saue
13) Paide
14) Tapa
15) Jõgeva
16) Kärdla
17) Põltsamaa
18) Elva
19) Haapsalu
20) Kiviõli
21) Otepää
22) Tõrva
23) Karksi-Nuia
24) Kilingi-Nõmme
25) Sillamäe
Võttes aluseks regionaalse arengu tegevuskava (RETK), on „Eesti 2035“ seadnud sihiks
piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstab esile riigi ühe
arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muu hulgas piirkondades
kohaneda rahvastikumuutuste ja arengu muude vajadustega. Kui 2020. aastal oli
elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%),
siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest
ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid piirkondade erinevusi esineb inimeste
olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt
19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes
elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste
parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just
kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja
kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi
elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna
aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati.
Seetõttu suuname toetuse määra järgmiselt:
Tiheasustusala
Toetuse määr, %
Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe
Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa
Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva
70
Ülejäänud piirkonnad:
Tallinnas järgmises linnaosas:
a Pirita, b) Nõmme, c) Kesklinn, d) Kristiine, e) Põhja-Tallinn
f) Haabersti
50
Tartu
Viljandi
Rakvere
Kuressaare
Keila
Võru
Türi
Saue
Paide
Tapa
Kärdla
Elva
Haapsalu
Karksi-Nuia
Kilingi-Nõmme
Pärnu
Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50%–70%, arvestades regionaalse erisusega.
Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja
omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme
väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt
tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud
eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata, milliseid
toetatavaid tegevusi nad projektis teevad. Selleks on toetusmääraks seatud 50%–70% osakaal
kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule
võimaldab 50%–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetmest
toetatavate projektide elluviijaid on mõistlikult eeldades rohkem, kui neid oleks juhul, kui
toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei
tule piisavalt), saame vajaduse korral toetusprotsenti muuta. Selles sekkumises antakse toetust
määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses.
1.5.2. Kindlasummaline makse
Tegevuste, mille maht sõltub taotleja olemasoleva küttesüsteemi või hoone konstruktsioonide
olukorrast, kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel, kus aluseks võetakse
eelarveprojekt, mis on esitatud kaugküttega liitumise korral saadud liitumispakkumisele, ja
pliidi ehitamise korral vastavalt hinnapakkumistele:
Kindlasummaline makse
Kaugküttega liitumine ja soojussõlme
rajamine
Trassiga ühinemine, ehitusprojekti
koostamise kulu, torustik, kaevetööd
ja soojussõlme rajamine ja
liitumistasud
Pliidi ehitamine või paigaldamine Pliidi ehitamine või paigaldamine
Toetuse määr jaguneb sarnaselt punktis 1.5.1 kirjeldatuga.
Kaugküttega liitumise maksumus sõltub hoone ja kaugkütte torustiku vahelisest kaugusest ning
hoone asetusest kaugküttetorustiku suhtes. Suure osa maksumusest moodustavad torustiku
rajamiseks vajalikud kaevetööd. Kaevetööde mahu ja keerukuse mõttes on oluline, kas
soojussõlme rajamiseks sobiv ruum asub hoone kaugküttetorustikule lähemal asuval küljel või
tuleb torustik viia maja alt läbi.
Pliidi ehitamise maksumus sõltub hoone ja küttesüsteemi eripärast, ehitustööde keerukusest,
ehitatava pliidi ehitusmahust, kasutatavast materjalist. Suur varieeruvus takistab õiglase
ühikuhinna väljatöötamist ning võib tekitada olukorra, kus ühel juhul on toetus
ebaproportsionaalselt suur ning teisel juhul ebaproportsionaalselt väike. Kindlasummalise
makse kohane toetamine toob kaasa samuti õiglasema konkurentsi turul ning tagab parema
kvaliteedi.
1.6. Kulude hüvitamine ja maksetaotluste valideerimine
Maksete tegemine on seotud seatud eesmärkide täitmise kontrollimisega. Selleks esitab toetuse
saaja taotluse väljamakseks tõendusdokumendid, mille põhjal rakendusüksus kontrollib
saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks
esitab toetuse saaja elektrooniliselt maksetaotluse koos projekti tulemuse saavutamist
tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on
täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.
Rakendusüksusele esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides
kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud) ja vastavalt sellele määratakse hüvitatav
summa.
Eespool toodud kulud ei kuulu hüvitamisele tegelike kulude alusel.
Väljamaksetaotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab
sisalduma tööde alustamise ja lõpetamise aeg;
2) fotod toetatud tegevustest;
3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14,
15 ja 18 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;
4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille
sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;
5) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses;
6) Vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist
abikõlblikkuse perioodil.
Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud kaugkütte liitumise tõenduseks
esitatakse järgmised tõendusdokumendid, arvestades, et toetuse maksmise eelduseks
kaugküttega liitumise korral on kaugküttega liitunud elamu, mida tõendatakse TAT-s nimetatud
dokumentiga:
1) eelarveprojekt, millest nähtub kulude orienteeriv maksumus ja millelt määratakse
toetusest hüvitatav määr;
2) kaugkütte teenindaja ettevõtjaga sõlmitud liitumist tõendav ostu-müügileping, mille
sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.
Krundisisese kaugkütte rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata.
Kui ühikuhinna maksmise aluseks on tükk või jooksvates meetrites arvestus
(nt korstnasüsteemi uuendamine), siis selle mahu määrab taotluses toetuse saaja.
Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud pliidi ehitamise või paigaldamise
tõenduseks esitatakse TAT § 23 lõikes 4 nimetatud dokumendid.
Vajaduse korral tehakse kohapealseid kontrolltoiminguid.
1.7 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE
Kulumudeli hinnad on põhistatud 2022. a algandmete keskmiste hindade alusel. Kui
toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam
turuolukorrale, siis korrigeeritakse vajaduse korral hindu olemasolevate hindade põhjal,
näiteks kui tarbijahinnaindeks on muutunud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) rohkem kui
20%. Lisaks on võimalik hindu korrigeerida rakendusüksuse infole tuginedes (nt arvestades
turuosaliste tagasisidet analoogsetes skeemides).
Hinnad on määratud, tuginedes rakendusüksuse eelnevale statistikale analoogses meetmes
„Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“.
Kütteseadmete vahetuse maksumuse määramiseks on õhk-vesi soojuspumba ja
maasoojuspumba paigalduse maksumuse määramise aluseks võetud 50 hinnapakkumist. Teiste
ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste rahastamiseks ei ole meetmes „Väikeelamute
rekonstrueerimistoetus 2022“ samas mahus taotlusi. Maksumuse määramiseks ülejäänud
kulukategooriates kasutati esitatud taotlusi, et tagada võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu.
Radiaatorite paigalduse maksumus on esitatud radiaatori kohta. Ühe radiaatori paigalduse
maksumus on 640 €, mis sisaldab radiaatori, vajaliku torustiku, armatuuri ja paigaldustöö
maksumust. Kui taotleja paigaldab näiteks ühe radiaatori, on toetussumma 320 €, kui viis
radiaatorit, on toetussumma 1600 €.
Uue korstna paigalduse maksumus ja olemasoleva korstna renoveerimiseks korstnasse hülsi
paigalduse maksumus on esitatud ühe korstna meetri kohta.