Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/24

Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute

liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Kliimaministri 14.08.2023 määruses nr 47 tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade“

tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Olemasolev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav tahkel

kütusel põhinev lokaalne kütteseade.“;

3) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ahi, pellet- või halupuidukatel“ tekstiosaga „ahi,

pliit, pelleti- või halupuidukatel“;

4) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi

ehitamine;“;

5) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi

ehitamisel.“;

6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist

soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja alates 14.08.2023 koostatud

ehitusprojektiga seotud kulusid.“;

7) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „abikõlblikud“ tekstiosaga „ehitusprojekti

koostamise kulu,“;

8) paragrahvi 6 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa

soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallika

liigina tahkekütus“;

9) paragrahvi 6 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „katla või“ tekstiosaga „tootja toodetud“ ning

tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „Nimetatud kütteseadmed“;

10) paragrahvi 6 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja kasutamiseks ohutud

ning need peab olema ehitanud või paigaldanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp.

Eeldatakse, et korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid on energiatõhusad ja ohutud, kui nende

ehitamisel on järgitud standardit EVS-EN 15544, EVS-EN 15250 või muud samaväärset

dokumenti.“;

11) paragrahvi 6 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kohta kaugküttega liitumise“ tekstiosaga

„ja liitumisega seotud kulude“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse suurus kindlasummalise maksena pliidi ehitamise või paigalduse korral määratakse

elamu kohta ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise

otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui ka toetuse maksimaalset suurust.“;

14) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „liitumise“ sõnadega „ja pliidi

ehitamise või paigalduse“;

16) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ehitusprojekt, kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutav;“;

18) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) voorulise taotlemise korral elamu omaniku või ühise omandi korral elamu omanike

maksuandmete tõend, mis on koostatud Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas ning millelt

nähtub nimetatud isiku või isikute taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav tulu;“;

19) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning projekti eelarve

kindlasummalise makse kasutamiseks.“;

20) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõike 3 punktis 7 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse

lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.“;

21) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlusvooru eelarve jaotuse toetatavate tegevuste kaupa ja taotlusvooru liigi (jooksev või

vooruline) kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.“;

22) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „tähtajaliste taotlusvoorude“ sõnadega „jooksva või

voorulise taotlemise“;

23) paragrahvi 14 lõike 10 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Voorulise taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg kuni

60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest.“;

24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Jooksva taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg

kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud

juhtudel pikendada.“;

25) paragrahvi 15 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Voorulise taotlemise korral reastab rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele ning

valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused asjakohasesse pingeritta taotleja eelmise

kalendriaasta maksustatava tulu või ühise omandi korral elamu omanike sissetulekute aritmeetilise

keskmise alusel väiksemast suuremani.“;

26) paragrahvi 21 täiendatakse lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) hoiduma toetatavate tegevuste elluviimisel huvide konfliktist ühendmääruse § 11 lõike 4

punkti 4 tähenduses.“;

27) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Toetuse saaja peab säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027

§- s 18 sätestatu kohaselt.“;

28) paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud

järgmised dokumendid:

1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma

tööde alustamise ja lõpetamise aeg;

2) fotod toetatud tegevustest;

3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14 ja 15

sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;

4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille

sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;

5) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist abikõlblikkuse

perioodil;

6)muud dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses.“;

29) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 5 – 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust alates nende esitamisest.

(6) Rakendusüksusel on õigus väljamaksetaotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi

ja lisateavet väljamaksetaotluse ja selle lisades esitatud andmete kohta või väljamaksetaotluse

täiendamist või muutmist, kui esitatud väljamaksetaotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb

puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste

kõrvaldamiseks tähtaeg kuni kümme kalendripäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates.

Väljamaksetaotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt)

energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel ja kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti”

erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamine“ meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamiseks.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse termineid, lisatakse toetatava tegevusena pliidi

soetamine koos paigaldusega ja ehitamine ning toetamine kindlasummalise maksena. Välja

jäetakse tingimus, et elamu peab olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ehitisregistris

olevate andmete täpsustus ning varasema toetuse tagasinõudmise otsuse olemasolu korral

toetuse saamisest välistuse tingimus. Toetatavate kulude hulka lisatakse kaugküttega

liitumisega seotud kulud. Samuti lisatakse võimalus avada toetuse andmiseks nii jooksev kui

vooruline taotlemine. Täpsustatakse menetlemise tähtaegu jooksva kui voorulise taotlemine

korral ning väljamakse taotluse esitamisel nõutavat dokumentatsiooni.

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi

Koger (tel 626 2976, [email protected]), finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (tel 626 0709, [email protected]) ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar (tel 5878 9679,

[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi

õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]) ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse peajurist Ingrid Ajangu (tel 667 4142

[email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (tel 5322 9013, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 29 punktist.

Punktiga 1 asendatakse määruse tekstis läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev

kütteseade“ tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes. Muudatuse selgitus on

toodud punktis 2.

Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 2, täpsustades terminit „olemasolev kütteseade“. Muudatuse

eesmärk on anda toetust suurema hulga tahket kütust kasutavate lokaalsete kütteseadmete

uuendamiseks. Kehtiva määruse kohaselt oli olemasolev kütteseade piiritletud katla ja ahjuga.

Pärast määruse jõustumist saab eemaldada või asendada mistahes tahket kütust kasutava ja

välisõhku saasteaineid heitva olemasoleva kütteseadme.

Punktidega 3 ja 4 täiendatakse määruse § 2 lõiget 3 ning § 5 lõike 3 punkti 4, lisades toetatavate

tahkel kütusel põhinevate lokaalsete kütteseadmete loetelusse „pliit“. Muudatuse eesmärk on

toetada elamute kütmiseks pliitide ehitamist ja paigaldamist, kuna määruse rakendamise ajal on

ilmnenud selle vastu suur huvi. Toetatav tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ pikaajalise

strateegilise sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, viies

Eestis ellu ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärke 11.6 „Vähendada 2030. aastaks linnade

negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning

olme- ja muude jäätmete käitlemisele“ ning 3.9 „Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest

kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste

arvu“.

Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna

eesmärki ja mõõdikut „keskkonnatrendide indeks“, panustades eraldi näitajasse „taastuvenergia

osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas

ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda

ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades

riskikäitumist. Toetatav tegevus aitab saavutada Euroopa puhta õhu paketi eesmärki vähendada

kavandatud meetmete abil aastaks 2030 õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40%

võrreldes aastaga 2005. Toetatav tegevus on üks õhusaaste vähendamise meetmest „Teatavate

õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“.

Samuti parandatakse § 2 lõikes 3 trükiviga sõnas „pelletikatel“, lisades i-tähe.

Punktiga 5 muudetakse § 5 lõike 3 punkti 7 sõnastust, jättes välja tekstiosa „moodulahju,

kaminahju ja käsitööna valminud“, kuna see on üleliigne ja on kaetud ahju mõistega, ning

lisades teksti pliidi ehituse.

Punktidega 6, 7 ja 12 täiendatakse § 5 lõiget 4 ja § 6 lõiget 4, lisades ehitusprojekti koostamise

kulu, mis on tehtud alates 14.08.2023, abikõlblike kulude loetelusse, ning § 8 lõiget 3, lisades

toetuse suurusele kindlasummalise maksena kaugküttega liitumise korral liitumisega seotud

kulud. Muudatuse eesmärk on toetada kaugküttevõrguga liitumisel ka ehitusprojekti

koostamise kulu, kuna see on oluline ja kaugküttega liitumisega vältimatult kaasnev otsene

kulu, mida praegu ei toetata.

Punktiga 8 muudetakse § 6 lõiget 8, jättes välja tingimuse, et toetuse saamiseks peab elamu

olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ning täpsustatakse kütteseadme kohta ehitisregistris

olevaid andmeid. Muudatuse eesmärk on toetuse laiendamine hiljem ehitatud elamutele, kuna

kütteseadme vanus ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib

olla heas korras kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult

uuendamist vajav kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused.

Samuti tekitasid ehitisregistris olevad andmed asjatut segadust. Kuna varasem täpsustus

„soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja

energiaallika liigina tahkekütus“ ei ole vajalikuks osutunud ning terminoloogia võib tulevikus

taas muutuda, jäetakse kütteseadmete kohta kehtestatud ehitisregistri andmete andmevälja

olemasolu nõue välja. See ei laienda ega kitsenda toetuse taotlemise võimalusi.

Punktiga 9 muudetakse § 6 lõike 13 sõnastust, asendades tekstiosa „katla või“ tekstiosaga

„tootja toodetud“ ning tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „Nimetatud

kütteseadmed“. Muudatuste eesmärk on luua selgus kütteseadmete puhul, millele rakendatakse

A+ ja ökodisaini direktiivi nõudeid.

Punktiga 10 muudetakse ja täiendatakse § 6 lõike 15 sõnastust. Muudatuse eesmärk on tagada

olemasolevate nõuete samaväärne kehtimine lisanduvale toetatavale tegevusele ehk pliidi

ehitamisele. Ka pliidi peab ehitama pädev, kvalifitseeritud inimene ning toetatud projekti tulem

on ohutu ja ametlikult kasutatav.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõige 18. Toetuse andmise eesmärk tagatakse teiste

määruses seatud nõuete kaudu.

Punktiga 13 täiendatakse § 8 lõikega 31, lisades pliidi ehitamise või paigaldamise korral

kindlasummalise makse toetuse suuruse määramise põhimõte. Muudatuse eesmärk on toetuse

laiendamine pliidi paigaldamiseks või ehitamiseks ning kindlasummalise toetuse suuruse

sätestamine. Pliitide ehitusliku eripära tõttu võib tööde maht oluliselt varieeruda ning seetõttu

on toetusmeetme rakendamisel kohane eelistada kindlasummalist makset, mitte töötada välja

fikseeritud ühikuhinda.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 4. Muudatusega jäetakse välja toetuse saamist

välistav tingimus, kui taotlemisele eelneva viie aasta jooksul on otsustatud toetus tagasi nõuda.

Muudatuse eesmärk on lõpetada toetuse andmise välistamine varasema tegevuse tõttu, kuna

varasema toetuse tagasinõudmise olemasolu kontrollimine on märkimisväärne

menetluskoormus rakendusüksusele. Samuti on tõenäoline, et varem eksinud füüsiline isik

edaspidi järgib sätestatud tingimusi. Seega on toetuse nõuete rikkumise risk väike ning saadav

kasu kaalub riskid üles.

Punktiga 15 muudetakse § 11 lõike 2 punkti 3, lisades, et ka pliidi ehitamise või paigaldamise

korral tuleb taotluses esitada eelarveprojekt, nagu nõutakse kaugküttega liitumise korral.

Muudatuse eesmärk on tagada taotluses vajalike andmete olemasolu, sest toetust arvestatakse

kindlasummalise maksena.

Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõike 2 punkt 4, seega jäetakse taotluses nõutavate

andmete hulgast välja elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus. Seda

seetõttu, et me projekteerimist ei toeta.

Punktiga 17 jäetakse § 11 lõike 3 punkti 2 taotluse lisadokumentide loetelust välja tehniline

kirjeldus ning sõnastatakse punkt ümber nii, et ehitusprojekti peab esitama siis, kui seda nõuab

ehitusseadustik. Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust. Samade andmete korduv

küsimine ei ole vajalik ega mõistlik ning projekteerimise maksumuse küsimine kõigilt

taotlejatelt ei ole vajalik.

Punktidega 18 ja 21 sõnastatakse ümber § 11 lõike 3 punkt 6 ning § 12 lõige 1. Kehtiva korra

järgi saab toetuse andmist otsustada ainult voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on

anda õiguslik alus avada taotlemine nii voorulise taotlemisena kui ka jooksva taotlemisena.

Paragrahvi 11 lõike 3 punkti 6 nõuet kohaldatakse ainult voorudes taotlemise korral, et

järjestada taotlused kehtiva korra kohaselt, ning jooksva taotlemise korral esitamise järjekorras.

Paindlikum toetuse andmine tagab meetme tõhusama rakendamise.

Jooksev taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlusi saab esitada kogu selleks ettenähtud

perioodi jooksul alates rakendusüksuse poolt teavitatud taotluste vastuvõtmise alustamisest

kuni taotluste vastuvõtmise peatamiseni. Vooruline taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlus

peab olema esitatud rakendusüksuse määratud kindlaks tähtajaks.

Punktidega 19 ja 20 täiendatakse § 11 lõiget 3 punktiga 7, lisades taotluse lisadokumentide

nimekirja võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning

projekti eelarve, ning täiendatakse § 11 lõikega 4, millega kirjeldatakse võrreldavate

hinnapakkumiste küsimise alused. Pliidi ehitamise või paigalduse toetuse suurus

kindlasummalise maksena määratakse ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve

põhjal.

Punktidega 22 ja 23 muudetakse § 13 lõiget 1, mille kohaselt antakse toetust jooksva või

voorulise avatud taotlemise kaudu, ning § 14 lõikes 10 sätestatakse menetluse tähtajad

voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on tagada terminoloogiline selgus selles, et

tähtajalise taotlusvooru asemel kasutatakse edaspidi mõistet „vooruline taotlemine“, samuti

lisatakse jooksev taotlemine. Kehtivaid menetlustähtaegu kohaldatakse voorus taotlemise

korral.

Punktiga 24 lisatakse § 14 lõige 11, sätestades menetluse tähtajaks 60 tööpäeva taotluse

esitamisest jooksva taotlemise korral.

Punktiga 25 täiendatakse § 15 lõiget 4, sätestades voorulise taotlemise korral taotluste

järjestamine. Muudatuse eesmärk on voorulise taotlemise korral tagada kehtiva taotluste

järjestamise korra jätkuv kohaldamine ning jooksva taotlemise korral mitte kohaldada

§ 11 lõike 3 punkti 6 nõuet rahuldada kõik vastavaks tunnistatud taotlused eelarve täitumiseni

nende esitamise järjekorras.

Punktiga 26 täiendatakse§ 21 lõiget 2 punktiga 4 viies määrus kooskõlla ühendmäärusega.

Toetust makstakse lihtsustatud kulude alusel kas ühikuhinna või kindlasummalise maksena.

Nimetatud juhtudel on oluline, et toetuse saaja saavutab kokkulepitud tulemuse, mistõttu ei ole

ostumenetluse reeglite järgimine tervikuna nõutav. Lihtsustatud kulude rahastamise korral on

oluline kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimise puhul huvide konfliktist hoidumine.

Toetuse saamise aluseks olevaid dokumentide ja tõendite kõrval tuleb esitada ka dokumente,

mis tõendavad, et kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimisel on huvide konflikti välditud.

Seega peab toetuse saaja olema valmis esitama uurimisasutusele, näiteks Euroopa

Kontrollikojale, ostuga seotud dokumente, mille alusel on võimalik veenduda, et toetuse saaja

ei ole müüja või (ehitus)teenuseosutajaga seotud viisil, mis on käsitatav huvide konfliktina.

Esmased sellised tõendid on näiteks leping või arve, mille alusel tehakse kindlaks

tehingupooled. Üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse saaja ei esita lihtsustatud kulude

kasutamisel rakendusüksusele kuludokumente ja rakendusüksus neid ei kontrolli, ei muutu.

Punktiga 27 täiendatakse§ 21 lõikega 3, sätestades toetuse saamise aluseks olevate dokumente

säilitamise kohustuse.

Punktiga 28 muudetakse ja täpsustakse § 23 lõikes 4 väljamaksetaotlusele lisatavate

dokumentide nimekirja. Leevendatakse nõudeid tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava

dokumentatsioonile. Välja jäetakse tahkel kütusel töötava kütteseadme passi, väljaspool

Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE

sertifikaadi, garantiide ja pottsepa kutsetunnistuse numbri esitamise kohustus. Nende asemel

peab taotleja esitama dokumendi, mis kinnitab kütteseadme vastavust määruse § 6 lõigetes 11,

13, 14, ja 15 sätestatud nõuetele. Selle muudatusega välditakse andmete korduvat küsimist ning

leevendatakse tööde tegemist tõendava dokumentatsiooni vormilisi nõudeid. Muudatuse

eesmärk on halduskoormuse vähendamine. Täpsustakse veel, et kaugküttega liitumisel ei tohi

sõlmida liitumist tõendatavat ostu-müügilepingut enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva.

See tagab, et taotlejal ei teki rahalisi kohustusi enne taotluse rahuldamise otsust.

Punktiga 29 lisatakse § 23 lõige 5, sätestades toetuse väljamaksetaotluse menetlemise tähtajad.

Rakendusüksus kontrollib dokumentide nõuetele vastavust 30 kalendripäeva jooksul

väljamaksetaotluse esitamisest arvates. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse

põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduvad väljamaksetaotluse

menetlemise tähtajad.

Punktiga 29 lisatakse veel ka § 23 lõige 6, sätestades õigus küsida toetuse väljamaksetaotluse

menetlemisel taotlejalt lisainfot. See on tavapärane praktika ehk rakendusüksusel on õigus

puuduste esinemisel küsida taotlejalt lisainfot. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse

põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduv väljamaksetaotluse

menetlemine.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas ELi

õigusega.

Määruse eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Määruse mõju

Määrusega täiendatakse toetuse andmise võimalusi, edaspidi antakse toetusi kahel viisil: nii

voorudes kui ka jooksvalt. Muudatus toetab meetme eesmärkide täitmist. Positiivne mõju

majandusele tuleneb meetme mahu paremast kasutamisest ehk täiendavast majandusse

suunatud rahast. Määruse rakendamine toetab primaarenergia kasutuse vähendamist. Olulisim

mõju on edasine välisõhu saastamise vähendamine. Õhu paranenud kvaliteet tähendab

varasemast väiksemat kahjulikku tervisemõju ehk elanike paremat tervist.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile,

Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetele ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Päästeametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks

keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eelnõu punkt 10 – standardi EVS-EN 15544

tähisesse on sattunud liigne sidekriips,

korrektne tähis on „EVS-EN 15544“.

Standardiseeritud ühikuhinna

analüüsi dokument:

punkti 1.2 lõikes 2 toodud piirangud:

6.-8. piirang – praeguse sõnastusega on

standardite järgimine kohustuslik ning

standardite kasutamisele alternatiivset

võimalust ei jäeta (kohustus ühe standardi

asemel mõnda teist standardit kasutada ei ole

alternatiivne lahendus), mis omakorda on

vastuolus ka määruse tekstiga. Standardi

kasutamisele alternatiivse võimalus jätmiseks ja

dokumendi viimiseks kooskõlla määruse

tekstiga teeme ettepaneku asendada nendes

punktides sõnad „mõne muu samaväärse

rahvusvahelise või Euroopa

standardiorganisatsiooni standardi“ sõnadega

„mõne muu samaväärse dokumendi“ vastavas

käändes.

Viidatud piirangutes toodud standardite EVS-

EN 15544 ja EVS 812-3 tähistesse on sattunud

ka väiksed apsakad, korrektsed tähised on

vastavalt „EVS-EN 15544“ ja „EVS 812-3“

(ilma dateeringuta).

Arvestatud. Märkuses viidatud

dokumendid on täpsustatud.

Märkuse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

1. 2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon

Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

258 alusel põhjendatud arvamuse seoses

sellega, et Eesti ei ole 30. juuniks 2024 esitanud

riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud

versiooni, nagu on nõutud vastavalt energialiidu

ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse

(EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt

tuleb projektide rahastamisel tagada, et valitud

tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise

lepingu artikli 258 kohane komisjoni

põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab

ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või

tegevuste tulemuslikkuse.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas

2021–2027 on poliitikaeesmärgi nr 2

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1

Mitte arvestatud ning selgitame. Perioodi

2021−2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamisel on tagatud

Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas 2021–2027

(rakenduskava) toodud riikliku energia-

ja kliimakavaga 2030 (REKK)

arvestamine.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2018. aasta määrusele (EL) 2018/1999,

milles käsitletakse energialiidu ja

kliimameetmete juhtimist, peavad

liikmesriigid peatükis 4 välja toodud

nõuete täitmiseks esitama lõimitud

REKKid. Vastavalt nimetatud määrusele

peavad need sisaldama muuhulgas riiklike

eesmärkide ja panuste kirjeldust, kuid

määrus ei kohusta REKKiga eesmärke

„Energiatõhususe edendamine ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“

investeeringute põhjendusena m.h viidatud

riiklikule energiaja kliimakavale aastani 2030.

Nimetatud kava on poliitikaeesmärgi nr 2

erieesmärgiga nr 1 seotud ka läbi vastava

temaatilise eeltingimuse. Seega on

rakenduskavas loodud otsene seos käesoleva

määruse alusel toetatavate tegevuste ja

nimetatud strateegilise dokumendi vahel. Kuna

viimane on hetke seisuga ajakohastamata, siis

pole hetkel võimalik ka hinnata

kooskõlastamisele esitatud määruse alusel

toetust saavate projektide kooskõla

nõuetekohase kliima- ja energiakavaga, mistõttu

ei saa täita ka artikkel 73 lg 2 punktis i

sätestatud nõudeid. Kliimaministeeriumil tuleb

kooskõlastamisele esitatud määruse alusel

toetuse andmise jätkamiseks koostada sisuline

analüüs selle kohta, kas ja millises ulatuses

kliima- ja energiakava uuendamata jätmisega

seonduv struktuurivahenditest toetuse andmist

mõjutab, sh milliseid muudatusi varasema

versiooniga võrreldes on kavas sisse viia ning

millises ajaraamis liigutakse. Eelnimetatud

analüüsi alusel saame vajadusel algatada

konsultatsioone Euroopa Komisjoniga, et saada

kindlust, et võime rikkumismenetlusest

puudutatud tegevuste rahastamisega jätkata.

seadma. Eesti riigi strateegilise

planeerimise poliitikaraamastikus ei ole

REKK strateegiline dokument. REKKiga

ei seata Eesti riigile uusi sihte, vaid see

kajastab olemasolevaid arengudokumente.

Eestis REKKiga uusi võimalikke

eesmärke ega meetmeid ei kavandata,

kuid liikmesriikidele kohustuslikus REKK

dokumentides nõutavad eesmärgid ja

meetmed sätestatakse Eestis

valdkondlikes arengudokumentides ning

poliitika põhialustes, mille alusel on

REKK 2030 koostatud. Aastast 2019

kehtiv REKK 2030 on koostatud erinevate

ministeeriumite ühistööna toetudes

kehtivatele arengudokumentidele ning

mitmesugustele uuringutele ja

analüüsidele. Samade põhimõtete järgi

toimub ka REKK 2030 uuendamine ning

lähtutakse kehtivatest arengukavadest,

seadustest jm arengudokumentidest.

REKKi uuendamine ei mõjuta

rakenduskava kohaste meetmete

elluviimist ja eesmärkide täitmist, kuid

meetmete mitterakendamine mõjutaks

negatiivselt Eestile seatud eesmärkide

täitmist ja võib kaasa tuua omakorda

rikkumismenetlusi. REKKi uuendamisega

võetud kohustused muutuda ei saa, sest

REKK kajastab eesmärkide täitmise kava,

mitte ei kehtesta kohustusi.

2025. aasta märtsis esitas Euroopa

Komisjon Eestile Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 258 alusel

põhjendatud arvamuse seoses sellega, et

Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024

lõplikku ajakohastatud REKKi vastavalt

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist

käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli

14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM)

artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb

projektide rahastamisel tagada, et valitud

tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi

toimimise lepingu artikli 258 kohane

komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise

kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse

ja korrektsuse või tegevuste

tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97 lõike 1

kohaselt komisjon võib peatada maksed,

välja arvatud eelmaksed, täielikult või

osaliselt pärast seda, kui on andnud

liikmesriigile võimaluse oma märkuste

esitamiseks, juhul kui komisjon on

esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258

kohaselt põhjendatud arvamuse seoses

rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis

ohustab kulude seaduslikkust. Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 7 lõike 2 kohaselt

täidab Kliimaministeerium mh järgmist

korraldusasutuse ülesannet: koostab

rakenduskava elluviimiseks vastavalt

ÜSMi artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise

ja kasutamise tingimuste määruse,

käskkirja või lepingu eelnõu. ELi

toimimise lepingu artikli 258 kohane

komisjoni arvamus REKKi rikkumise

kohta ei mõjuta eelnõu kohaseid

rakenduskavaga kooskõlas valitud

toetavad tegevusi, ei ohusta planeeritud

kulude seaduslikkust, ei oma mõju

meetme eesmärkide saavutamisele.

Samuti ei mõjuta REKKi uuendamine,

ehk rikkumismenetluse põhjuse

kõrvaldamine, rakenduskava alusel

meetme elluviimiseks planeeritud tegevusi

negatiivselt ja kõik planeeritud meetmed

tuleb ellu viia ka uuendatud REKK

kohaselt. Seega, puudub praktiline oht

kulude seaduslikkusele ja korrektsusele

või tegevuste tulemuslikkusele, sest

REKKi uuendamisel ei muutu meetmete

rakendamisega seotud riikliku

kliimapoliitika eesmärgid ning juba

rakendavate või kehtestavate meetmete

eesmärgid.

Uuendatud REKKi koostab ja esitab

Euroopa Komisjonile Kliimaministeerium

tagades selles igakülgse rakenduskavas

planeeritud meetmetega arvestamise.

2. Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 23 lõike 4

punkti 3, mis sisaldab § 6 lõigetes 11, 13, 14, 15

ja 18 toodud nõuetele vastava dokumendi

esitamise nõuet. Palun jätta välja viide § 6

lõikele 18, kuna viimane tunnistatakse eelnõu

punktiga 11 kehtetuks.

Arvestatud. Täpsustus dokumentidesse

sisse viidud.

Märkuse esitaja: Päästeamet

1. Eelnõu punkt 10 sätestab määruse paragrahvi

6 lõike 15 järgmiselt: „Korstnasüsteemid, ahjud

Arvestatud. Punkt 10 sõnastust

korrigeeritud.

ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja

kasutamiseks ohutud ning need peab olema

ehitanud või paigaldanud asjakohast

kutsetunnistust omav pottsepp. Eeldatakse, et

korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid on

energiatõhusad ja ohutud, kui nende ehitamisel

on järgitud standardit EVS-EN-15544, EVS-EN

15250 või muud samaväärset dokumenti. Tootja

toodetud kütteseadme peab paigaldama vastaval

alal tegutsev ettevõte.“. Eelnõu punkt 10

viimane lause kohustab tootja toodetud

kütteseadet paigaldama vaid vastaval alal

tegutseva ettevõte poolt. See ei ole kooskõlas

tuleohutuse seadusega (edaspidi TuOS), mis

määratleb, et tahkekütusel töötava kütteseadme,

sealhulgas ahju, kamina, pliidi ja korstna

paigaldamise või ehitamise võib teha vaid

pottsepp, kellel on vastav kutsetunnistus. Seega,

TuOS § 9 lõige 1 ei anna alust nõuda, et

kütteseadme paigaldajaks võib olla üksnes

ettevõte, vaid määrab nõudeks pädevuse ja

kutsetunnistuse. TuOS § 9 lg 1 ei kohusta

kütteseadet paigaldama vastaval alal tegutseva

ettevõtja poolt. Seega, kui keegi pakub

teenusena tahkekütusel töötava kütteseadme,

korstna ja ühenduslõõri ehitamist või

paigaldamist, peab tal selleks olema pottsepa

kutsetunnistus. Eelnõu punkt 10 viimane lause

võib eksitada toetuse taotlejat/saajat, kuna

arvatakse, et ettevõttel on õigus paigaldada

kütteseade, kuigi tegelikult on selleks vajalik

just kutsetunnistus ja pädevus vastava töö

teostamiseks. Võttes aluseks eeltoodu, teeb

Päästeamet ettepaneku jätta välja eelnõu punkti

10 viimane lause.

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium

Rahandusministeerium ei kooskõlasta

kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr

47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või

tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027“ muutmise eelnõud. 2025.

aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Eestile

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258

alusel põhjendatud arvamuse seoses sellega, et

Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024 lõplikku

ajakohastatud riiklikku energia- ja kliimakava

vastavalt energialiidu ja kliimameetmete

Mittearvestatud. Seisukoht välja toodud

Riigi Tugiteenuste Keskuse märkuse

juures.

juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999

artikli 14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi

ÜSM) artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb

projektide rahastamisel tagada, et valitud

tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise

lepingu artikli 258 kohane komisjoni

põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab

ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või

tegevuste tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97

lõike 1 kohaselt komisjon võib peatada maksed,

välja arvatud eelmaksed, täielikult või osaliselt

pärast seda, kui on andnud liikmesriigile

võimaluse oma märkuste esitamiseks, juhul kui

on täidetud üks järgmistest tingimustest: d)

komisjon on esitanud ELi toimimise lepingu

artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse

seoses rikkumismenetlusega küsimuse kohta,

mis ohustab kulude seaduslikkust ja korrektsust.

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas

2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“

erieesmärgi „(i) energiatõhususe edendamine ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“

investeeringute põhjenduses on ühe

alusdokumendina välja toodud „Eesti riiklik

energia ja kliimakava aastani 2030“, lisaks on

nimetatud kava antud erieesmärgi üheks

eeltingimuseks. Sellega on rakenduskavas

loodud otsene seos käesoleva määruse alusel

toetatavate tegevuste ja nimetatud strateegilise

dokumendi vahel. Seega ei ole võimalik täita

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i ehk ei ole

tagatud, et valitud tegevusi otseselt ei mõjuta

ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane

komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise

kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja

korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse.

Palume kliimaministeeriumil esitada põhjalik

analüüs vastavalt korraldusasutuse antud

lähteülesandele ning palume infot, millises

ajaraamis liigutakse edasi riikliku energia- ja

kliimakava ajakohastamisega. Eelnimetatud

põhjalik analüüs on sh oluline ka vajadusel

Euroopa Komisjoniga konsultatsiooni

algatamiseks, et saada nende seisukoht.

Kommentaar: Eelnõu seletuskirjast ja

rakenduskava vaheülevaate sisendist nähtub, et

taotlusvoorudesse ei ole taotlejaid tulnud

loodetud mahus ning huvi on väike ja seetõttu

on soov toetuse andmise tingimusi veelgi

lõdvendada ning laiendada. Näeme, et sellega ei

ole tagatud vahendite eesmärgipärane ja

sihipärane kasutus.

Mittearvestatud. Määruse muudatus on

vajalik, et täpsustada määruses toodud

tingimusi. Kuna selle meetme töötasime

välja esmakordselt, siis selgusidki

muudatuse vajadused peale taotluste

menetlemisi ja toetuse andmisi. Esitatud

kommentaar on subjektiivne, ei tugine

faktidele ega vasta Kliimaministeeriumi

poolt antava toetusmeetme rakendamise

tegevustele.

Märkuse esitaja: Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Toetuse andmise eesmärk on parandada

tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti.

Toetusmeetme aluseks oleva kohtkütte

piirkondade ja kütteseadmete kaardistuse (2020)

kohaselt elab Eesti linnades üle 270 000 elaniku

kõrgema kohtküttest tuleneva õhusaaste

piirkonnas. Rakenduskavas on seatud 2029.

aasta sihttasemeks toetada küttesüsteemi

parandamist kokku 2350 eramus. Arvestades, et

meetmeks eraldatud vahendid võimaldavad

toetada vaid väga väikest osa sihtrühmast ning

enamik sihtrühmast peab küttesüsteemi

uuendamist ise rahastama, on oluline kasutada

neid avaliku sektori vahendeid säästlikult ja

vajaduspõhiselt. Loobudes voorulisest

taotlemisest, mille puhul pingerea koostamise

aluseks oli taotleja eelmise kalendriaasta

maksustatava tulu, kaob meetmest fookus

sihtrühmale, kellel endal puuduvad eeldatavalt

vahendid küttesüsteemi parandamiseks. Seetõttu

on jooksval taotlemisel võrreldes varasemaga

oluline pöörata rohkem tähelepanu

toetusmäärade eristamisele, võttes arvesse

kinnisvara väärtuse piirkondlikku erinevust.

Kõrgema kinnisvara hinnatasemega

piirkondades kanduvad küttesüsteemi

parandamise investeeringud otseselt üle vara

turuväärtuse kasvu, mistõttu ei ole avalike

vahendite kasutamise säästlikkuse seisukohast

põhjendatud ega vajalik kulude samaväärne

kompenseerimine madalama kinnisvarahinnaga

piirkondadega.

Mittearvestatud. Kliimaministeerium

annab toetusi eraisikutele ning antud väide

ei tugine faktidele, mistõttu ei ole

võimalik seda arvestada. Toetuse andmisel

paraneb õhukvaliteet. Kui selle käigus

suureneb ka eraisikute kinnisvara hind,

siis meie toetuse eesmärgist lähtuvalt me

ei analüüsi ei enne ega pärast toetuse

saamist eraisikute kinnisvara hinda.

Väiksema sissetulekuga elanikel oli

võimalik toetusi taotleda, kuid seda ei

kasutatud olulises mahus ära. Seega ei ole

põhjendatud III vooru tegemine

voorulisena ja pingerea alusel. Avalike

vahendite kasutamise säästlikkuse

seisukohast on just oluline selle

eesmärgipärane kasutamine ja antud

meetmes on selleks õhukvaliteedi

parandamine. Regionaal- ja

põllumajandusministeerium peab

omaltpoolt looma rohkem võimalusi

äärealade elu ja tegevuste toetamiseks

tervikuna. Antud toetusmeetme

eesmärgipärane kasutamine peab tagama

avalike vahendite säästliku ja

sihtotstarbelise kasutamise.

Eelnõu kohaselt on kavas jätkata Ida-Viru,

Jõgeva ja Valga maakonna linnades 70%

toetusmäära rakendamist. Kõikjal mujal on

kavas rakendada ka jooksval taotlemisel

ühetaolist 50% toetusmäära. See tähendab, et

Tallinna Pirita, Kristiine ja Kesklinna

linnaosade majaomanikud saavad, vajadusest

olenemata, toetust samadel tingimustel Tapa,

Mittearvestatud. Olete andnud hinnangu

arvestades Teie ministeeriumi prioriteete,

kuid meie ülesanne on tagada, et toetavad

tegevused peavad olema ka peale määruse

muudatustkooskõlas õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riikliku

programmiga aastateks 2020–2030, mis

omakorda tugineb muuhulgas nt

Kilingi-Nõmme, Võru ja teiste väikelinnadega.

Kooskõlastame eelnõu tingimusel, et Harju ja

Tartu maakonna linnades, milles on võrreldes

teiste maakondadega oluliselt kõrgem

kinnisvara väärtus, alandatakse toetusmäära

30%-ni sarnaselt teistele Kliimaministeeriumi

eramute ja korterelamute rekonstrueerimise

meetmetele.

arengudokumendile: Eesti kliimapoliitika

põhialused aastani 2050. Määrusega

panustame just nende eesmärkide

täitmisesse.

Samuti juhime veelkord tähelepanu

mitteametlikul kooskõlastusringil väljatoodule,

et loobudes voorulisest taotlemisest, mille puhul

pingerea koostamise aluseks on taotleja eelmise

kalendriaasta maksustatav tulu, on mõistlik

eeldada, et võrreldes varasemaga suureneb

taotlemisaktiivsus just nendes abikõlblikes

piirkondades, kus eramute hinnatase ning

eramajaomanike sissetulekud on keskmisest

kõrgemad – Harju ja Tartu maakonna linnade

eramupiirkonnad. Selleks, et oleks võimalik

tagada meetme kui terviku positiivne mõju

regionaalsete erisuste vähendamisele inimeste

rahulolule oma elukeskkonnaga, soovitame

meetme vabad vahendid teha taotlemiseks

kättesaadavaks osade kaupa. Juhul kui jooksva

taotlemisega muutub oluliselt taotlejate profiil,

annab see võimaluse veel uuesti enne perioodi

lõppu korrektuure teha.

Mittearvestatud. Juhul, kui peaks selguma,

et toetusi soovitakse rohkem, kui meil

vahendeid on, siis soovime teha

võimaluse tekkimisel ülebroneeringuid.

Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika elamute liitumiseks

kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks

Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga on koostanud Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 1 alusel analüüsi, et arvestada välja

standardiseeritud ühikuhind toetuse andmiseks. Metoodika kohaldub perioodi 2021–2027

meetmele nr 21.2.1.4, mis on aluseks kliimaministri määruse „Elamute liitumise

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT) lihtsustatud kuluhüvitamise viisi

rakendamiseks. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

1.1 SISSEJUHATUS

Toetuse andmise eesmärk on tiheasustuspiirkondades lokaalse õhusaaste probleemi

lahendamine ja kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse vähendamine. Meetme raames

antakse toetust eraisikule elamute tahkel (puit, kivisüsi) kütusel põhineva kütteseadme (sh

katelseadme) uuendamiseks ja väljavahetamiseks. Toetatavad tegevused on järgmistes

kulukategooriates.

(1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;

2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;

3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega;

4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi

ehitamine;

5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue

kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;

6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttevõrguga

liitumisel;

7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi

ehitamisel.

(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist

soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja ehitusprojekti koostamisega seotud

kulusid.

Toetus ei ole riigiabi.

Eespool nimetatud tegevused on vajalikud selleks, et uuendada olemasolevaid

kohtkütteseadmeid, millega paraneb elamute kütteseadmete kvaliteet, ja parandada õhu

kvaliteeti. Tahkel kütusel põhinev kohtkütteseade oli eelmisel sajandil kõige levinum

kütteallikas Eestis ning on praegugi paljudes majapidamistes primaarne kütteallikas. Eestis

küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete analüüsi 1

andmetel on enne 2010. aastat kasutusele võetud 184 000 üksikelamu hulgas, mille puhul on

küttesüsteemi liik ehitisregistris märgitud, peamine kütteallikas ahiküte. Hoonete arvu alusel

on ahiküte 71% üksikelamutest. Lokaalne keskküte (katel) on u 30 000 elamul, mis arvuliselt

moodustab 16% üksikelamute kogumahust. Määruse kehtestamise hetkel oli toetatav

1 Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete ning nende

tehnosüsteemide hüpoteetilise kohustusliku ülevaatuse meetme rakendamise samaväärsuse analüüs.

Tallinna Tehnikaülikool. 2018

kütteseade enne 2010. aastat ehitatud elamus. Edaspidi see piirang lõpetatakse. Muudatuse

eesmärk on toetuse laiendamine hilisema ehitamise ajaga elamutele, kuna kütteseadme vanus

ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib olla heas korras

kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult uuendamist vajav

kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused.

Üksikelamute kütteallikate jaotus hoonete arvu alusel.

Kuigi ahiküte on ehitisregistris märgitud kui üksikelamute peamine kütteallikas, on ahikütte

osakaal ajas vähenenud. Pärast 2000. aastat on ahiküttest enam paigaldatud katlaid ja

soojuspumpasid. Ehitisregistris ei kajastata ka kõiki hoonetes tehtud ümberehitustöid. Võib

eeldada, et paljudes algselt ahiküttega üksikelamutes on kas ahiküte asendatud või on ahiküttele

lisaks paigaldatud soojuspump või katel.

Võrreldes teiste tänapäevaste küttesüsteemidega on selliseid küttesüsteeme odav ehitada ning

ülal pidada. Sellele vaatamata on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju selle

piirkonna inimeste tervisele ning õhu kvaliteedile. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained,

mille tasemed kütteperioodil märgatavalt tõusevad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP).

Arvestades Eesti pikka kütteperioodi, mis kestab keskmiselt 6-7 kuud, on selliste saasteainete

mõju inimeste tervisele märkimisväärne. Kõige enim mõjutatud on tihedalt asustatud

piirkondade elanikud, kus elamute kütteallikaks on fossiil- või puitkütusel põhinev

kohtkütteseade.

Väga suur roll õhu kvaliteedi paranemisel probleemsetes piirkondades oleks kaugküttele

üleminek. Katlamajadel on põlemisprotsess paremini optimeeritud kui lokaalsetes

kohtkütteseadmetes ning saasteained rohkem hajutatud. Paraku ei ole võimalik kõikidel

elamutel kaugküttega liituda, kuna piirkonnas võib puududa vastav võrk või on piiratud selle

võimalused kõiki soojaga varustada. Selleks, et ahiküttega majades vähendada saasteainete

kontsentratsiooni õhus, on võimalik vahetada tahkel kütusel kütteseade uuema efektiivsema

kütteseadme vastu.

Toetatav tegevus aitab saavutada ka „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna

eesmärki ja mõõdikut „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“.

Toetatav tegevus panustab muu hulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna

eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda

hoidvaks ning vähendades riskikäitumist.

Meetme tegevuse „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva

kütteseadme uuendamine“ tulemusnäitaja on 2350 elamut. Elamutena on mõeldud elamut ehk

üksikelamut, ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut.

Arvestades võimalike taotlejate suurt hulka, on rahastamistaotluste hindamise töökoormuse

vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna alusel

kaugküte; 2 228; 1%

lokaalne keskküte;

29 835; 16%

elektriküte; 3 510; 2%

soojuspump; 1 337; 1%

ahju- või kaminaküte; 130 856; 71%

muud kombinatsioonid;

16 194; 9%

(ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi TAT)

näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 järgi ja kindlasummalise maksena).

Meetmest kuuluvad kulud hüvitamisele ainult lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel

ühendmääruse §-des 18–20 sätestatud põhimõtete kohaselt. Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav

topelt.

1.2 TOETATAV TEGEVUS

Toetust antakse elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamiseks või uuendamiseks.

Lisaks antakse toetust ka kaugküttevõrguga liitumiseks. Nõuded toetuse saamiseks on

kehtestatud TAT-s.

(1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;

2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;

3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega;

4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi

ehitamine;

5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue

kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel;

6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega

liitumisel;

7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi

ehitamisel.

(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist

soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja ehitusprojektiga seotud kulusid.

Taotlustele on TAT-s seatud järgmised piirangud:

• Elamu paikneb TATis märgitud tiheasustuspiirkonnas.

• Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne

energiatõhususklass olema vähemalt A++.

• Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema igas ruumis

reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandkütte kontuuridele tuleb

paigaldada termostaadid.

• Tahkel kütusel põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab uue tootja toodetud

kütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning see peab vastama ökodisaini

direktiivi nõuetele.

• Põrandkütte paigaldamisel toetatakse ainult põrandkütte kollektorite (torustike) ja

sellega seotud toruarmatuuri paigaldust. Põranda konstruktsioonidega seotud ehitustöid

(betoonivalu, soojustamine jms) ning siseviimistlust ei toetata.

• Korstnasüsteemide, ahjude või pliitide ehitamisel peavad olema järgitud standardi

EVS-EN 15544, EVS-EN 15250 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuded. Need

peab olema ehitanud ja paigaldanud vastava kutsetunnistusega pottsepp.

• Toetatakse olemasolevate ahjude asemel uute ahjude ehitamist või paigaldamist.

Samuti toetatakse olemasolevate ahjude rekonstrueerimist, olemasoleva ahju

standardiga EVS-EN 15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa

standardiorganisatsiooni standardi vastavusse viimine eeldab olemasoleva ahju suures

mahus maha lõhkumist ja uuesti üles ehitamist, taaskasutades välispinnal

kasutuskõlblikke detaile vanast ahjust. Olemasolevate ahjude remonti ei toetata.

• Kuna tahkel kütusel põhinev küttesüsteem peab vastama ka tuleohutuse standardile

EVS 812 või mõnele muule samaväärsele rahvusvahelisele või Euroopa

standardiorganisatsiooni standardile, tuleb vajaduse korral viia ka korstnasüsteem

nõuetega vastavusse.

• Küttesüsteemi vahetamisel peab vana tahkel kütusel põhineva küttesüsteemi

eemaldama või uuendama. Näiteks, kui elamus on vana ahi, siis pärast uue

küttesüsteemi paigaldamist (üksikelamutes kõige sagedamini soojuspump) ehitatakse

ka uus ahi. Kriisivalmiduse seisukohalt on alternatiivsete kütmisvõimaluste olemasolu

väga oluline.

1.3 TOETUSE SAAJAD

Toetuse saajad on eraisikud. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul

alusel (nt väljastatud ehitus- või kasutusluba või on võimalik tõendada muul viisil) ning

kasutusele võetud. Selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud üksikelamu,

ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu.

1.4 TOETUSSUMMA KUJUNDAMINE

Määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ raames toetatavad

tegevused on olnud toetavad ka varasemate väikeelamute rekonstrueerimistoetuste voorude

kaudu. Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel võeti arvesse KredExi varem rakendatud

meetmest „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ toetuse taotlemisel taotlustega koos

esitatud hinnapakkumised. Arvestades 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal toimunud hinnatõusu,

on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2022. aasta taotlusvoorus esitatud

hinnapakkumistega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. a võrreldes 2021.

a keskmisega 17,8% (https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-kasvasid-eelmisel-aastal-

178). Eelnevat arvesse võttes ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde

maksumuste analüüsis kasutatud, kuna see muudab oluliselt ühikuhindasid.

1.5 TAOTLUSES ÜHIKUHINNA MÄÄRATLEMINE JA INFO ESITAMINE

TAT-s on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning

toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamistaotlus peab sisaldama selle tegevuse kirjeldust,

milleks toetust soovitakse. Taotleja esitab koos taotlusega TAT-s nõutud dokumendid.

Taotlusele lisatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu,

mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus.

1.5.1 Standardiseeritud ühikuhind

Standardiseeritud ühikuhind määratakse kütteseadme uuendamisega seotud kululiikidele, mille

puhul on tehtavate tööde maht taotlejate puhul samalaadne. Standardiseeritud ühikuhind on

määratud analüüsi punktis 1.2 kirjeldatud toetatavatele tegevustele.

(1) Toetatakse järgmiste kütteseadmete uuendamist ja vahetamist:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldusega;

2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldusega;

3) pelleti- või halupuidukatla soetamine koos paigaldusega;

4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine;

5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue

kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;

6) põrandkütte soetamine ja paigaldus uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga

liitumisel;

7) moodulkorstna soetamine ja paigaldamine või uue korstnasüsteemi ehitamine või

olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla,

ahju ehitamisel.

Toetuse suurus on planeeritud tiheasustuspiirkonna järgi ning see kehtestatakse kliimaministri

määruses „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“.

Kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel.

Kulumudel 2022. a hinnamääratluse alusel, võttes arvesse ajaperioodil 2022. a tehtud

pakkumisi. Varasemate aastate pakkumiste arvestamine ei ole asjakohane, sest hindades on

toimunud oluline muutus.

Hinnad sisaldavad käibemaksu,

mis on toetuse saajale abikõlblik

kulu, kuna eraisik ei ole

käibemaksukohuslane, siis

puudub isikul võimalus

käibemaksu antud skeemis tagasi

taotleda. Ühikuhind (unit cost)

Kulukategooria element-

Kütteseadme uuendamine

Lisainfo Ühiku

kogumaksumus,

€

1.Õhk-vesi soojuspump

Sisaldab seadme, paigalduse,

ühendamise kulu. 9 600

2.Maasoojuspump

Sisaldab seadme, paigalduse,

ühendamise kulu. 14 100

3.Pelleti- või halupuidukatel Sisaldab seadme, paigalduse,

ühendamise kulu. 8900

4.Ahi Ei erista ahju tüüpi (moodulahi,

pottsepa valmistatud ahi),

sisaldab nii uue valmisahju

ostmist/olemasoleva uuendamist,

paigaldamist kui uue ahju

ehitamist pottsepa poolt

6400

5.Radiaatorid Radiaatori, torustiku, armatuuri ja

paigalduse kulu (1 tk maksumus)

uue küttesüsteemi paigaldamisel

või kaugküttega liitumisel

640

6. Põrandküte Torustiku, armatuuri ja

paigalduse kulu uue küttesüsteemi

paigaldamisel või kaugküttega

liitumisel (30 eurot rajatava

põrandkütte ruutmeetri kohta)

30

7. Korstnasüsteemid

Moodulkorstna soetus ja

paigaldus (1 jm maksumus) 250

Renoveerimiseks koos

korstnahülsi paigaldusega (1 jm

maksumus)

100

Toetuse määr on taotleja elamu järgi asuva tiheasustuspiirkonna järgi:

1) Tallinnas järgmistes linnaosades:

a) Pirita

b) Nõmme

c) Kesklinn

d) Kristiine

e) Põhja-Tallinn

f) Haabersti

2) Tartu

3) Viljandi

4) Pärnu

5) Rakvere

6) Kuressaare

7) Valga

8) Keila

9) Võru

10) Türi

11) Jõhvi

12) Saue

13) Paide

14) Tapa

15) Jõgeva

16) Kärdla

17) Põltsamaa

18) Elva

19) Haapsalu

20) Kiviõli

21) Otepää

22) Tõrva

23) Karksi-Nuia

24) Kilingi-Nõmme

25) Sillamäe

Võttes aluseks regionaalse arengu tegevuskava (RETK), on „Eesti 2035“ seadnud sihiks

piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstab esile riigi ühe

arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muu hulgas piirkondades

kohaneda rahvastikumuutuste ja arengu muude vajadustega. Kui 2020. aastal oli

elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%),

siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest

ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid piirkondade erinevusi esineb inimeste

olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt

19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes

elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste

parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just

kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja

kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi

elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna

aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati.

Seetõttu suuname toetuse määra järgmiselt:

Tiheasustusala

Toetuse määr, %

Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe

Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa

Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva

70

Ülejäänud piirkonnad:

Tallinnas järgmises linnaosas:

a Pirita, b) Nõmme, c) Kesklinn, d) Kristiine, e) Põhja-Tallinn

f) Haabersti

50

Tartu

Viljandi

Rakvere

Kuressaare

Keila

Võru

Türi

Saue

Paide

Tapa

Kärdla

Elva

Haapsalu

Karksi-Nuia

Kilingi-Nõmme

Pärnu

Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50%–70%, arvestades regionaalse erisusega.

Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja

omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme

väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt

tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud

eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata, milliseid

toetatavaid tegevusi nad projektis teevad. Selleks on toetusmääraks seatud 50%–70% osakaal

kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule

võimaldab 50%–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetmest

toetatavate projektide elluviijaid on mõistlikult eeldades rohkem, kui neid oleks juhul, kui

toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei

tule piisavalt), saame vajaduse korral toetusprotsenti muuta. Selles sekkumises antakse toetust

määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses.

1.5.2. Kindlasummaline makse

Tegevuste, mille maht sõltub taotleja olemasoleva küttesüsteemi või hoone konstruktsioonide

olukorrast, kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel, kus aluseks võetakse

eelarveprojekt, mis on esitatud kaugküttega liitumise korral saadud liitumispakkumisele, ja

pliidi ehitamise korral vastavalt hinnapakkumistele:

Kindlasummaline makse

Kaugküttega liitumine ja soojussõlme

rajamine

Trassiga ühinemine, ehitusprojekti

koostamise kulu, torustik, kaevetööd

ja soojussõlme rajamine ja

liitumistasud

Pliidi ehitamine või paigaldamine Pliidi ehitamine või paigaldamine

Toetuse määr jaguneb sarnaselt punktis 1.5.1 kirjeldatuga.

Kaugküttega liitumise maksumus sõltub hoone ja kaugkütte torustiku vahelisest kaugusest ning

hoone asetusest kaugküttetorustiku suhtes. Suure osa maksumusest moodustavad torustiku

rajamiseks vajalikud kaevetööd. Kaevetööde mahu ja keerukuse mõttes on oluline, kas

soojussõlme rajamiseks sobiv ruum asub hoone kaugküttetorustikule lähemal asuval küljel või

tuleb torustik viia maja alt läbi.

Pliidi ehitamise maksumus sõltub hoone ja küttesüsteemi eripärast, ehitustööde keerukusest,

ehitatava pliidi ehitusmahust, kasutatavast materjalist. Suur varieeruvus takistab õiglase

ühikuhinna väljatöötamist ning võib tekitada olukorra, kus ühel juhul on toetus

ebaproportsionaalselt suur ning teisel juhul ebaproportsionaalselt väike. Kindlasummalise

makse kohane toetamine toob kaasa samuti õiglasema konkurentsi turul ning tagab parema

kvaliteedi.

1.6. Kulude hüvitamine ja maksetaotluste valideerimine

Maksete tegemine on seotud seatud eesmärkide täitmise kontrollimisega. Selleks esitab toetuse

saaja taotluse väljamakseks tõendusdokumendid, mille põhjal rakendusüksus kontrollib

saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks

esitab toetuse saaja elektrooniliselt maksetaotluse koos projekti tulemuse saavutamist

tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on

täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.

Rakendusüksusele esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides

kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud) ja vastavalt sellele määratakse hüvitatav

summa.

Eespool toodud kulud ei kuulu hüvitamisele tegelike kulude alusel.

Väljamaksetaotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab

sisalduma tööde alustamise ja lõpetamise aeg;

2) fotod toetatud tegevustest;

3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14,

15 ja 18 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;

4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille

sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;

5) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses;

6) Vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist

abikõlblikkuse perioodil.

Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud kaugkütte liitumise tõenduseks

esitatakse järgmised tõendusdokumendid, arvestades, et toetuse maksmise eelduseks

kaugküttega liitumise korral on kaugküttega liitunud elamu, mida tõendatakse TAT-s nimetatud

dokumentiga:

1) eelarveprojekt, millest nähtub kulude orienteeriv maksumus ja millelt määratakse

toetusest hüvitatav määr;

2) kaugkütte teenindaja ettevõtjaga sõlmitud liitumist tõendav ostu-müügileping, mille

sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.

Krundisisese kaugkütte rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata.

Kui ühikuhinna maksmise aluseks on tükk või jooksvates meetrites arvestus

(nt korstnasüsteemi uuendamine), siis selle mahu määrab taotluses toetuse saaja.

Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud pliidi ehitamise või paigaldamise

tõenduseks esitatakse TAT § 23 lõikes 4 nimetatud dokumendid.

Vajaduse korral tehakse kohapealseid kontrolltoiminguid.

1.7 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE

Kulumudeli hinnad on põhistatud 2022. a algandmete keskmiste hindade alusel. Kui

toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam

turuolukorrale, siis korrigeeritakse vajaduse korral hindu olemasolevate hindade põhjal,

näiteks kui tarbijahinnaindeks on muutunud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) rohkem kui

20%. Lisaks on võimalik hindu korrigeerida rakendusüksuse infole tuginedes (nt arvestades

turuosaliste tagasisidet analoogsetes skeemides).

Hinnad on määratud, tuginedes rakendusüksuse eelnevale statistikale analoogses meetmes

„Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“.

Kütteseadmete vahetuse maksumuse määramiseks on õhk-vesi soojuspumba ja

maasoojuspumba paigalduse maksumuse määramise aluseks võetud 50 hinnapakkumist. Teiste

ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste rahastamiseks ei ole meetmes „Väikeelamute

rekonstrueerimistoetus 2022“ samas mahus taotlusi. Maksumuse määramiseks ülejäänud

kulukategooriates kasutati esitatud taotlusi, et tagada võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu.

Radiaatorite paigalduse maksumus on esitatud radiaatori kohta. Ühe radiaatori paigalduse

maksumus on 640 €, mis sisaldab radiaatori, vajaliku torustiku, armatuuri ja paigaldustöö

maksumust. Kui taotleja paigaldab näiteks ühe radiaatori, on toetussumma 320 €, kui viis

radiaatorit, on toetussumma 1600 €.

Uue korstna paigalduse maksumus ja olemasoleva korstna renoveerimiseks korstnasse hülsi

paigalduse maksumus on esitatud ühe korstna meetri kohta.