MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegia muudatuste heakskiitmine

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

ühisstrateegia 2023-2027

Vastu võetud:

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda üldkoosoleku otsus nr 1,

20.10.2023

2023

2

Sisukord

Lühikokkuvõte 3

Sissejuhatus 5

1. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna territoorium, liikmeskond,

arendustegevuse senised tulemused ja osalemine tegevuste ökosüsteemis. 7

1.1. Tegevuspiirkonna territooriumi iseloomustus 7

1.2. Liikmeskond ja juhtimine 8

1.3. Ülevaade tegevustest 9

1.4. Koostöö tegevuspiirkonna tugistruktuuride ökosüsteemis 12

1.5. Strateegia koostamise protsess 14

2. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra

iseloomustus 16

2.1. Elanike arv ja asustuse paiknemine 16

2.2. Elanike vanusstruktuur 17

2.3. Muutused rahvastikus 20

2.4. Elanike loomulik iive ja ränne 21

2.5. Rahvastikuprognoos 23

2.6. Tööhõive, sissetulek, töötus 24

2.7. Ettevõtlus ja turism 30

2.8. Sotsiaalkaitse 34

3. Mulgimaa kajastamine tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste arengukavades,

maakondlikes ja riiklikes arengudokumentides ning nende sidusus MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda strateegiaga 38

4. Koondhinnang MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna arengutasemele ja

arenguvajadustele 43

5. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon ja põhimõtted selle

elluviimiseks 47

6. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegilised eesmärgid ja meetmed nende

saavutamiseks koos mõõdikutega 48

6.1. Strateegilised eesmärgid, meetmed ja mõõdikud

48

6.1.1. Meede I: Ettevõtluse arendamine 48

6.1.2. Meede II: Elukeskkonna ja kogukondade arendamine 51

6.1.3. Meede III (Kinnine): Konkurentsivõimeline, omanäoline ja

keskkonnateadlik piirkond 54

6.1.4. Meede IV: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes,

elanike sotsiaalne toimetulek ja kaasatus 58

7. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus 61

8. Strateegia elluviimine ja rahastamiskava 63

9. Taotlemine ja taotluste hindamine 65

10. Strateegia seire ja ajakohastamine 67

3

Lühikokkuvõte

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda (MAK) asutati 4. aprillil 2006. aastal. Tegemist on

vabatahtliku omaalgatusliku ühendusega, mis seisab Mulgimaa arengu eest ja avab

piirkonnale ligipääsu LEADER toetustele. Organisatsiooni eesmärgiks on toetada

piirkonna elukeskkonda, ettevõtlust, koostööd ja omaalgatust, ning toetada elanike

ajaloolist identiteeti. Organisatsiooni kuulub 102 liiget, neist 3 kohalikku omavalitsust,

39 ettevõtet (sh 1 FIE), 59 mittetulundusühingut ja 1 sihtasutus. MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda kõige kõrgemaks organiks on üldkoosolek. Juhatus on 9-liikmeline ja

igapäevast tööd teostab tegevmeeskond. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda omab pikaajalist

töökogemust ja on loonud tihedad koostöösuhted paljude LEADERpiirkondadega ning

avaliku- ja erasektori organisatsioonidega. Piirkonna ja riiklike arengudokumentide

analüüs näitas MTÜ Mulgimaa Arenduskoda jõupingutuste ühtivust nende seatud

sihtidega, olles suunatud elanike hea elukeskkonna saavutamisele läbi kvaliteetsete ja

kättesaadavate teenuste, elujõulise majanduse ning tervist, kodukohta, puhast loodust ja

traditsioone väärtustavate inimeste.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda territoorium hõlmab Viljandi ja Valga maakonna kolme

omavalitsusüksust - Mulgi valda, Viljandi valda ja Tõrva valda. Tegevuspiirkonnal on

piir Läti Vabariigiga.

01.01.2022. rahvastikuregistri andmetel on piirkonnas kokku 26 921 elanikku.

Omavalitsuste lõikes oli elanike arv suurim Viljandi vallas: 13 600 inimest ehk 51%

piirkonna elanikest. Mulgi vallas elas 7335 inimest (27%) ja Tõrva vallas 5986 inimest

(22%). Tegevuspiirkonna elanikest 62,1% tööealised (vanus 15-64), 14,1% tööeast

nooremad ja 23,8% tööeast vanemad (vanus 65+). Elanike arv piirkonnas on perioodil

2018-2022 näidanud langustrendi, vähenedes aastas keskmiselt 0,9%. Koostatud

rahvastikuprognoos näitab praeguste elanike arvu ja vananemis trendide tõenäolist

jätkumist. Eluea sooline suur vahe põhjustab üksi elavate leibkondade arvu kasvu ja toob

kaasa inimeste toimetulekuga seotud probleemid. Nimetatud arengud mõjutavad

piirkonna konkurentsivõimet ja elanike heaolu. Juba täna jäävad hõive näitajad ja

palgatase Eesti keskmisest madalamaks. Elanike rahulolu avalike teenustega ja

elukeskkonnaga tegevuspiirkonnas on kohalike omavalitsuste lõikes varieeruv.

Tegevuspiirkonnas on registreeritud 2408 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet.

Tegutsevatest ettevõtetest 95,8% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Kõige enam on

põllu- ja metsamajandusega tegelevaid ettevõtteid. Järgnevad ehitus ning hulgi- ja

jaekaubandus. Kõige suurem käive tuleb töötlevast tööstusest, primaarsektorist ning

hulgi- ja jaekaubandusest.

Tegevuspiirkonna SWOT-analüüsi alusel anti hinnang tegevuspiirkonna arengutasemele

ja selle põhjalt koostati TOWS-maatriks, mis toob välja strateegilised suunad analüüsi

käigus selgunud kitsaskohtade lahendamiseks.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda visioon 2030 on: Tegevuspiirkond on tugeva

identiteediga, kõikidele elanikkonna gruppidele elukaare jooksul eneseteostust

pakkuv atraktiivne elukeskkond. Ettevõtlus põhineb kohaliku ressursi

väärindamisel, kompetentsil, uuenduslikel ärimudelitel ja keskkonnasõbralikel

lahendustel. Piirkond on omanäoline tuntud reisisihtkoht.

4

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegias seatakse eesmärgid nelja meetme raames:

I meede: Ettevõtluse arendamine

II meede: Elukeskkonna ja kogukondade arendamine

III meede: Mulgimaa identiteedi tugevdamine ja tuntuse suurendamine

Konkurentsivõimeline, omanäoline ja keskkonnateadlik piirkond

IV meede: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes, elanike

sotsiaalne toimetulek ja kaasatus

Uuendusena võetakse lisaks LEADER-vahenditele kasutusele Euroopa Sotsiaalfond+

meede, (ESF+) mis keskendub kogukondlikele lahendustele sotsiaalhoolekandes.

5

Sissejuhatus

Kultuuriloolise ja keelealase Mulgimaa põhituumiku moodustavad Halliste, Karksi,

Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest (joonis

1). Seega asub Mulgimaa Sakala muinasmaakonna lõunaosas ja tänaste Viljandi, Valga

ja Pärnu maakonna territooriumitel. Viljandist Mulgimaa piirini on ca 8 kilomeetrit,

Pärnust ja Tartust ca 55 km, Tallinnast, Pihkvast ja Riiast ca 170-180 kilomeetrit.

Mulgimaa ala langeb kokku piirkonnaga, mille elanikud kõnelesid ja kohati kõnelevad

veel praegugi, mulgi keelt.

Joonis 1. Mulgimaa ajalooline taust

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda ühisstrateegia 2023-2027 on piirkonnas kolmas strateegia

LEADER programmi1 vahendite kasutuselevõtuks. Uuendusena võetakse lisaks

LEADER-vahenditele kasutusele Euroopa Sotsiaalfond+ meede, mis keskendub

kogukondlikele lahendustele sotsiaalhoolekandes. Strateegia lähtub tegevuspiirkonna ees

seisvatele probleemidele ja väljakutsetele lahenduste pakkumisest ning kohalike

arengueelduste võimalikult laialdasest kasutamisest, võttes arvesse MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda kogemusi eelnevatest strateegiaperioodidest ning kogukonna ootusi ja

ettepanekuid.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegia 2023-2027 koostamine viidi läbi perioodil juuni

2022 – mai 2023 integreeritud protsessina. See hõlmas senise strateegia ja tegevuste

elluviimise seiret, piirkonna sotsiaalmajanduslikku analüüsi ja eri osapoolte laialdast

kaasamist protsessi. Seega on strateegia valminud koosloomes tegevuspiirkonna

vabaühendustega, ettevõtjatega ja kohalike omavalitsustega. Kokku osales protsessis ca

160 inimest.

Strateegia koosneb kümnest peatükist. Esimeses peatükis osas keskendutakse MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda rollile tegevuspiirkonnas, antakse lühiülevaade varasema

1 LEADER (prantsuse keeles Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale - seosed

maamajandust arendavate tegevuste vahel) on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mille eesmärk

on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö.

6

strateegia elluviimisest ning uue strateegia koostamise protsessist. Teises peatükis osas

iseloomustatakse MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslikku

olukorda väga erinevatest aspektidest. Kolmandas peatükis osas analüüsitakse

tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste arengukavades ning riiklikes ja maakondlikes

arengudokumentides ja planeeringutes seatud arengusihte ning nende sidusust ja kooskõla

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevustega. Neljandas peatükis osas antakse

koondhinnang MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna arengutasemele ja

konkurentsipositsioonile. Teema võtab kokku SWOT-analüüs, mille põhjal koostatud

maatriksis on seatud MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuste strateegilised sihid

arenduste läbiviimiseks. Viiendas peatükis osas esitatakse tegevuspiirkonna visioon ja

selle elluviimise läbivad põhimõtted. Kuuendas peatükis osas on strateegia raames

püstitatud eesmärgid ning nende saavutamiseks koostatud meetmete kirjeldused.

Seitsmendas peatükis on toodud välja strateegia uuenduslikkus ja iseloomustatud

integreeritud lähenemist selle elluviimiseks. Kaheksandas peatükis esitatakse strateegia

elluviimise üldine põhimõte ja rahastamiskava. Üheksandas peatükis iseloomustatakse

meetmetesse taotluste esitamist ja hindamist. Kümnendas peatükis kirjeldatakse

strateegia seiret ja ajakohastamist.

7

1. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna territoorium, liikmeskond, arendustegevuse senised tulemused ja osalemine tegevuste ökosüsteemis

1.1. Tegevuspiirkonna territooriumi iseloomustus

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda territoorium hõlmab Viljandi ja Valga maakonna kolme

omavalitsusüksust - Mulgi valda, Viljandi valda ja Tõrva valda - millesse kuuluvad

Mulgimaa ja Viljandi kihelkonna alad, mida ei ole seostatud Mulgimaa viie kihelkonnaga.

Tuleb tähele panna, et MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonda ei kuulu Viljandi

vald tervikuna, sellest on väljas Viljandi valla koosseisu kuuluva endise Kolga-Jaani valla

külad (joonis 2). Seda asjaolu tuleb arvestada statistika puhul, kui andmed on esitatud

omavalitsuse üksuste lõikes.

Joonis 2. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkond

Tegevuspiirkond asub Sakala kõrgustikul ja seda iseloomustab künklik maastik koos

järvede ning jõgedega. Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp on Härjassaare mägi (147 m).

Tegevuspiirkond piirneb Võrtsjärvega, mis on Eesti suuruselt teine siseveekogu. Järvega

on seotud kalapüük ja -töötlemine. Võrtsjärve ääres asub suurim looduslik

angerjakasvatus Eestis. Kuigi loodusressursside seas ei ole Mulgimaale ainuomaseid

elemente, moodustavad maastikud koos hoonetega eristatava Mulgimaa maastikumustri.

Looduslikke ja maastikulisi võimalusi ning veekogusid saab kasutada turismimajanduse

mitmekülgseks arendamiseks, võttes arvesse looduse mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse

ning kliimamuutustega toimetuleku vajadusi.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkond hõlmab 2589 km² ehk ca 4,5% Eesti

maismaa territooriumist. Metsamaa moodustab tegevusgrupi territooriumist ligikaudu

poole ja põllumajandusmaa ca 27%. Põllumaade viljakus on üle Eesti keskmise taseme.

Piirkonnas asuvad mitmed kaitstavad loodusobjektid ja maastikukaitsealad nagu Rutu

maastikukaitseala, Teringi maastikukaitseala, Õisu maastikukaitseala, Rubina

looduskaitseala, Loodi looduspark jne.

8

Tegevuspiirkonda läbivad kaks olulist põhimaanteed: Uulu - Valga maantee ja Tartu -

Kilingi-Nõmme - Pärnu maantee. Teedevõrgustik on heas seisukorras, mistõttu piirkond

on eri transpordiliikidega suhteliselt hästi kättesaadav. Kuna Mulgimaal on piir Läti

Vabariigiga, siis on lisaks siseriiklikule koostööle head rahvusvahelised piiriülesed

koostöövõimalused.

1.2. Liikmeskond ja juhtimine

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda2 on asutatud 4. aprillil 2006. aastal ja koondab

tegevuspiirkonna kohalikke omavalitsusüksusi, ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid.

Tegemist on vabatahtliku omaalgatusliku ühendusega, mis seisab Mulgimaa arengu eest

ja avab piirkonnale ligipääsu LEADER toetustele. Organisatsiooni eesmärgiks on toetada

piirkonna elukeskkonda, ettevõtlust, koostööd3 ja omaalgatust, toetada elanike ajaloolist

identiteeti. Mulgimaa Arenduskojal on 102 liiget, neist 32 asutajaliiget. Liikmeteks

on 3 kohalikku omavalitsust, 39 ettevõtet (sh 1 FIE), 59 mittetulundusühingut ja 1

sihtasutus.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja kõige kõrgemaks organiks on üldkoosolek, mille

ainupädevuses olevad teemad on määratletud põhikirjas. Tegevusgrupi juhatus on 9-

liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Iga juhatuse liikme ülesandeks on oma piirkonna

ettevõtete, organisatsioonide, omavalitsuste ja üksikisikute teavitamine ning huvide

koondamine, samuti tööks vajaliku info kogumine. Juhatus käib koos vähemalt kord

kvartalis, vajadusel ka sagedamini. MTÜ Mulgimaa Arenduskoja igapäevast tööd teostab

tegevmeeskond, kuhu kuuluvad täiskoormusega tegevjuht, raamatupidaja-

meetmenõustaja ja meetmenõustaja. Kokku on tegevmeeskonnas vähemalt kaks

põhikoosseisulist töötajat, kellele lisanduvad konkreetsete arendusprojektide

elluviimisega seotud projektijuhid. Tegevmeeskonna igapäevast tööd juhib MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda tegevjuht, kelle ülesandeks on organisatsiooni strateegia

elluviimine, kokkulepitud arendustegevuste juhtimine, nende tarvis tegevusplaani ja

eelarve koostamine ning tulemuste saavutamine. Samuti korraldada tegevusteks vajalikku

kommunikatsiooni ning viia ellu üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastuvõetud otsuseid.

Tegevjuht võtab osa juhatuse koosolekutest, kuid ei kuulu juhatusse hääleõiguslikuna.

Mulgimaa Arenduskoja deviis: Kui sa oled valinud kord Mulgimaa endale koduks, siis

on sinu võimuses muuta Mulgimaa parimaks paigaks maailmas!

Mulgimaa Arenduskoja eelarve koosneb LEADER-meetme administratiiveelarvest ja

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda liikmemaksudest. LEADER-tüüpi meetmest saadud

toetusega teostatakse tegevusi, mis on elujõulised ja jätkusuutlikud ka abiprogrammi

rahade lõppedes. Selleks kaalutakse hoolega läbi iga rahastatav tegevus ning

analüüsitakse selle jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis4.

1.3. Ülevaade tegevustest

2 https://mulgimaa.ee/meist/mak/ 3 MTÜ Mulgimaa Arenduskoja põhikiri.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/Mulgimaa_Arenduskoja_pohikiri_30092014.pdf 4 MTÜ Mulgimaa Arenduskoja strateegia 2014-2023 sisehindamine.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/strateegia-2014-

2020/sisehindamine/Strateegia%20sisehindamine%20dets2017.pdf

9

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda on perioodil 2014-2022 panustanud piirkonna arengule

LEADER põhimõtteid rakendades. Koostööpartneriteks on olnud valdavalt piirkonnas

asuvad kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja mittetulundusorganisatsioonid. Aktiivselt

on suheldud ka väljaspool Mulgimaad asuvate kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja

vabaühendustega. Lisaks on tegevustesse kaasatud teisi LEADER tegevusrühmi nii Eestis

kui välismaal.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja Strateegia 2014-20235 keskendus kolmele meetmele:

I meede: jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ettevõtlus

II meede: eneseteostusvõimalusi pakkuv elukeskkond

III meede: piirkond on konkurentsivõimeline ja omanäoline.

Aastatel 2016-2022 meetmetele esitatud taotluste statistika on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Meetmete raames esitatud taotluste statistika piirkonniti (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Esitatud

taotlusi

Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi

vald

Piirkonna-

ülene

Rahuldatud

taotlusi

Taotluste

rahuldamise

määr

I 190 68 57 65 0 128 67,4

II 107 37 35 34 1 73 68,2

III 127 46 33 39 9 74 58,3

KOKKU 424 151 125 138 10 275 64,9

Kokku on taotlusi meetmetesse esitatud 424, millest rahastati 275 (64,9%). Enim taotlusi

laekus I meetme alla - 190 (44,8%), taotluste rahastusi 128 (46,6%). Taotletud toetustest

alla 10 tuhande euro jäid 161 taotlust (38%), vahemikku 10 001-30 000 eurot 222 taotlust

(52,4%) ja enam kui 30 000 eurot 41 taotlust (9,6%).

I meetme raames on ennekõike toetatud investeeringute tegemist: hoonete ehitamine ja

rekonstrueerimine ning muutmine enam tootmise vajadustele vastavaks, tehnosüsteemide

rajamine ja ajakohastamine, hoonete energiasäästu saavutamine ning uute masinate ja

seadmete ostmine kas uue tegevusega alustamiseks või olemasoleva tootmise

laiendamiseks.

II meetme puhul on toetustega panustatud nii konkreetsete töövahendite ostu, avalikus

kasutuses olevate atraktsioonide ehitamisse kui pehmetesse tegevustesse - koolitus- ja

teavitustegevus, mille all on õppepäevade, töötubade, õppereiside, uurimistööde jms

läbiviimine.

III meetme toel on rahastatud spordi, kunsti, muusika ja muid vaba aja tegevusi,

maaturism arendamist, kohalike toodete tootmist ja turundamist ning kultuuripärandi

kestlikkust.

5 https://www.mulgimaa.ee/userfiles/strateegia-2014-

2020/kinnitatud%20dokumendid/Mulgimaa_Arenduskoja_strateegia_2014-2023.pdf

10

20. oktoober 2023 seisuga Tänaseks on ellu viidud 197 projektitaotlust kogusummas

3,215 miljonit eurot, neist enim taotlusi on I meetmest (tabel 2). Strateegia kohaselt

peaks projektide eelarve I-III meetme vahel jagunema proportsioonis 43,75%, 25% ja

31,25%. Seega on saavutus soovitu lähedane.

Tabel 2. Lõpetatud ja menetluses taotlused meetmete lõikes (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Lõpetatud ja menetluses

taotlused

Toetuse summa,

eurot

Meetme toetuse

osakaal, %

I 80 1 377 459,13 42.84

II 63 882 884,21 27.46

III 54 954 859,85 29.70

KOKKU 197 3 215 203,19 100.00

Taotluste rahalist jaotust piirkonniti iseloomustab tabel 3. Enim toetusi on antud Viljandi

valda, seda kõigi meetmete lõikes. Piirkonnaülesteks toetusteks on eraldatud kaks

protsenti vahenditest.

Tabel 3. Lõpetatud ja menetluses taotlused meetmete ja piirkondade lõikes, eurot (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi vald Piirkonna-

ülene

I 746 393,47 825 864,89 909 625,93 0,00

II 372 995,99 338 337,17 522 950,48 0,00

III 384 005,31 333 185,82 507 215,29 98 689,08

KOKKU 1 503 394,77 1 497 387,88 1 939 791,70 98 689,08

Rahastatud taotluste keskmist summat piirkonniti iseloomustab tabel 4. Näeme, et

rahastatud taotluste keskmised summad jäävad alla 20 tuhande euro, erandiks

piirkonnaülesed taotlused, kus keskmine summa küünib ligi 30 tuhande euroni.

Tabel 4. Lõpetatud ja menetluses taotluste keskmine summa meetmete ja piirkondade lõikes, eurot (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Lõpetatud ja

menetluses

taotlused

Keskmine

toetuse

summa

Mulgi vald Tõrva vald Viljandi

vald

Piirkonna-

ülene

I 80 17 218,24 19 084,20 16 080,06 16 864,32 –

11

II 63 14 014,04 12 928,50 11 977,77 18 628,90 –

III 54 17 682,59 15 933,96 18 364,12 17 046,13 29 395.51

Keskmine 16 320,83 15 985,19 15 087,85 17 372,48 29 395,51

Projektitoetuste keskmise näitaja puhul tuleb meetme I puhul märkida, et

programmiperioodi jooksul on osaliselt muutunud taotlemise tingimused. 2016-

2017aasta taotlusvoorudes oli toetuse summa kuni 50 000 eurot, hiljem 30 000 eurot.

Samuti on lihtsustatud toetuse taotlemist kuni 10 000 eurole (äriplaani mitte nõudmine),

mis on soodustanud pigem väiksemate projektide rahastamist.

Rahastatud taotluse esitajatest on olnud ülekaalus mittetulundusühingud ja osaühingud,

vastavalt 83 ja 78 taotlust (tabel 5). Osaühingutele on toetusteks läinud veidi enam raha

kui mittetulundusühingutele. Viimaste puhul on parema ülevaate saamiseks toodud eraldi

välja kogudused ja sihtasutused, kuigi juriidilises mõttes on nad

mittetulundusorganisatsioonid. Kohalikele omavalitsustele on eraldatud toetusi 22 korral,

seda teise ja kolmanda meetme raames pea võrdses toetuste arvus ja rahalises mahus.

Tabel 5. Lõpetatud ja menetluses taotluste jaotus taotlejate lõikes, eurot (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Lõpetatud ja

menetluses

taotlused

Toetuse summa Osaühing

(OÜ)

OÜ toetus FIE FIE toetus

I 80 1 377 459,13 74 1 292 897,58 6 84 561,55

II 63 882 884,21 0 0 0 0

III 54 954 859,85 4 61 914,80 0 0

KOKKU 197 3 215 203,19 78 1 354 812,40 6 84 561,55

Meede MTÜ

(v.a

kogu-

dus)

MTÜ toetus

(v.a kogudus)

Kogu-

dus

Kogudus

toetus

Siht-

asutus

(SA)

SA toetus KOV KOV toetus

I 0 0 0 0 0 0 0 0

II 46 580 691,82 5 55 811,94 2 32 622,00 10 213 758,45

III 37 663 988,89 1 4296,73 0 0 12 224 659,43

KOKKU 83 1 244 680,71 6 60 108,67 2 32 622,00 22 438 417,88

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda on viinud läbi mitmeid laiapõhjalisi koostööprojekte, mille

sisuks on mulgi üksmeele tugevdamine ja piiriülese mõjuga sündmuste korraldamine

Mulgimaal. Panustati tegevustesse, mis toetasid Mulgimaal elamise kvaliteeti.

12

Eesmärgiks seati tegevuspiirkonna nähtavuse suurendamine ja turundamise läbiviimine.

Oma töö paremaks korraldamiseks viidi läbi õppereise ja tutvuti LEADER tegevuste

praktikatega, kogukondade võimestamisega, piirkonna turunduse korraldamisega,

kommunikatsiooni läbiviimisega, tootearendusega ja toodete turundamise sihistamisega

ning kaubamärgi arendamisega. Oma liikmete seas viidi läbi küsitlus, et saada tagasisidet

toetusmeetmete asjakohasusest. Samuti toimus konkreetsete projektide tulemustega

tutvumine kohapeal. Näiteks I meetme tulemusena laiendati tootevalikut ja turule toodi

uusi tooteid. Tänu LEADER-meetme toetusele kasvas ettevõtjate kompetents. 2020. aasta

novembris jagati ettevõtlusauhindu ja seitsmest kategoorias neljas nomineeriti MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda poolt rahastuse saanud ettevõte. Aasta loomeettevõtteks valiti

OÜ Päikesepuu, rahva lemmikuks OÜ Päikesepuu, maaelu edendajaks Mulgi

Väiketootjate Liit ning aasta toode/aasta teenus auhinna sai Leiger LK OÜ

(Ravimudasalong Leiger). Teise meetme alt laiendati vaba aja veetmise võimalusi ja

tervisedendusega tegelemise võimalusi piirkonnas, sh rajati laste mänguväljakuid, osteti

jõumasinad vabas õhus treenimiseks jms. Kolmanda meetme raames tugevdati Mulgimaa

koostöövõrgustikku, viidi läbi Soome-ugri kultuuripealinna sündmuseid, turundati

“Mulgi Värk” märki ja esitatud on taotlus Mulgi pudru kandmiseks UNESCO vaimse

kultuuripärandi esindusnimekirja. Mitmete toetustega panustati MTÜ Mulgi

Elamuskeskus ülesehitamisse.

1.4. Koostöö tegevuspiirkonna tugistruktuuride ökosüsteemis

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda teeb tihedat siseriikliku koostööd teiste LEADER

tegevusrühmadega tegevusgruppidega, avaliku ja erasektori esindajatega. Samuti

toimib rahvusvaheline koostöö. Välismaalt on partneriteks Saksamaalt Minden-Lübbecki

ja Austrias Hermagori piirkonnad ning Põhja-Läti kohalikud omavalitsused. Tihe suhtlus

on Vidzeme Turismi Assotsiatsiooniga ja LEADER tegevusrühmadest tegevusgruppidest

„Sernikon“ ja „Salatsist kuni Ruhjani“ Lätist ning “Kantri” piirkond Soomest, kelle

põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta

välja töötanud nõuetele vastava strateegia. Rahvusvahelist koostööd soovitakse jätkata,

et olla jätkuvalt kursis maaelu edendamise kogemustega eri riikides ning viia ellu

tulemuslikke ja uudseid tegevusi piirkonnas.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda koostööringi kuuluvad mitmed Mulgimaa arendamise

tugistruktuuride ökosüsteemi liikmed. MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut on moodustatud

mulgimaa kultuuripärandi säilitamiseks ja Mulgimaa arendamiseks.

Mulgi Kultuuri Instituudi arengukavas aastateks 2023-20306 on seatud viis

strateegilist sihti:

1) teadus- ja uurimistöö, partnerlus, nõustamine;

2) õppimine ja õpetamine, keele ja pärandi kasutamine Mulgimaal;

3) mulgi keele ja pärandi laiemalt kasutamine ja tutvustamine;

4) uhked tunnustatud tegijad, tuntud mulgid ning Mulgimaa;

5) pühendunud juhid ja töötajad ning partnerid.

Arengu eelduseks on, et Viljandi maakonna lõunapiirkonda tuntakse kui mulgi pärimus-

kultuuriruumi, kus on säilinud etnograafiliselt ainulaadne pärimus traditsioon, mille

osadeks on elustiil, keel, kombed, rahvarõivad ja kohapärimus. Väljakutseks on luua

6 Mulgi Kultuuri Instituudi arengukava aastateks 2023-2030. Mulgi Kultuuri Instituut.

13

soodsad tingimused mulgi keele ja kultuuri elukestvaks õppeks, et mulgi pärand oleks

elavas kasutuses ja kogukonnas väärtustatud. Selle tagamiseks on tähtis inimeste,

kogukondade, omavalitsuste ja erinevate kultuurivaldkondade toetav koostöö, näiteks

keelepesad lasteaedades ning pärimuskultuuri tunnid koolides, raamatukogudes toimuvad

näitused, keeleõpe täiskasvanutele, mokalaadad ja jututoad, mulgi kirjavara esitlused;

kultuurimajades pärimust kandvad huviringid, omakultuuri kandvate sündmuste

korraldamine jt. Eneseteadvuse, maine kui ka uurimistegevuse valdkonnas on oluline

väljakutse mulkide pärimuskultuuri teemalise sissekande tegemine UNESCO vaimse

kultuuripärandi nimistusse, sh Mulgimaa kui Eestis tunnustatud toidupiirkonna loomine

ja arendamine. Mulgi kultuuri säilitamise ja arendamise seisukohalt on oluline MTÜ

Mulgi Elamuskeskus tegevus. Mulgimaa omavalitsused ja ettevõtted on ühiselt seadnud

eesmärgiks rajada Mulgimaa kolme suurema piirkonna keskmesse, Taagepera lähedale

Sooglemäe talukompleksi Mulgi Elamuskeskuse, kus taaselustada külastajale atraktiivses

kaasaegses võtmes mulkide lood, tavad, mütoloogia ja pärimus. Mulgi Elamuskeskus on

mulgi maamärk ja identiteedi kandja, mis nutikate lahenduste abil loob ajaloost

inspireeriva tuleviku, on kättesaadav üle terve maailma, ühendab kohalikud ettevõtted ja

tooted ning pakub külastajatele teadmisi, meelelahutust, seiklusi ja ootamatuid ideid7.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia8 ühendab pärimuse ja tänapäeva,

rahvuslikkuse ja rahvusvahelisuse, teadus- ja kunstiloome, teooria ja praktilised

lahendused. Akadeemia toetab omakultuuri paikkondlikult jätkusuutlikult toimetamist.

Mulgimaa arengut toetavateks tugistruktuurideks on SA Viljandimaa Arenduskeskus9

ja SA Valgamaa Arenguagentuur10, mis kuuluvad Eesti maakondlike arenduskeskuste

võrgustikku. Organisatsioonid toetavad professionaalsete tugiteenustega era- ja avaliku

sektori organisatsioonide ning üksikisikute arendustegevust, maakondlikku koostööd

ning piirkonna majandus- ja elukeskkonda atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks

muutmist. SA Viljandimaa Arenduskeskus ja SA Valgamaa Arenguagentuur teevad

koostööd Mulgimaa kui reisisihtkoha turundamisel. Nende koosseisus tegutseb Kesk-

Eesti sihtkoha arendusorganisatsioon (DMO), teised LEADER tegevusgrupid

tegevusrühmad, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid.

Eesmärgiks on Järva ja Viljandi maakonna ning Tõrva ja Põltsamaa valla

turismiettevõtete konkurentsivõime kasvatamine läbi säästva turismi ja turvalise teenuse

põhimõtteid rakendava turismiteenuse arendamise. Pärimusmuusikaalast huviharidust

toetab ja korraldab ning pärimusmuusika elavat esitust levitab MTÜ Eesti

Pärimusmuusika Keskus, mis on üleriigiliselt tegutsev valitsusväline organisatsioon.

Keskus toetub oma tegevuses Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

muusikaosakonna pärimusmuusika õppekavale ja on partneriks ning teabekeskuseks

Eestis tegutsevatele muusikakoolidele, kodanikeühendustele, pärimusmuusika-

ansamblitele, folkloorirühmadele, üksikpillimeestele ja pärimusmuusika harrastajatele.

Keskus asub Viljandis Pärimusmuusika Aidas ning selle juures tegutseb koolituskeskus

ja pärimusmuusika teabekogu. Olulist kohta Mulgimaa elanike huvide koondamisel

etendab Mulkide Selts11, mis on seadnud eesmärgiks tutvustada mulkide ajalugu,

säilitada mulkide keelepruuki ja murret, kirjastada ajaloolist ja tänapäeva Mulgimaad

tutvustavaid kirjutisi, tõsta ja hoida mulkide mainet Eestimaal ning levitada mulgi

kultuuri, aidata kaasa Mulgimaa majanduse ja kultuuri arengule, edendada eestlaste

rahvuslikke üritusi. Alates 2014. aastast tegutseb Mulgi segakoor, mis ühendab

7 Mulgimaa Elamuskeskus. Äriplaan tasuvusanalüüs. 2016. 8 https://viljandi.ut.ee/et 9 https://arenduskeskus.viljandimaa.ee/esileht 10 https://www.arenguagentuur.ee/ 11 https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/ajalugu/mulkide-selts/

14

koorilaulu huvilisi üle kogu Mulgimaa ja seob koos tegutsema erinevas vanuses inimesi

üle Mulgimaa ning mulgi juurtega inimesi mujalt. Segakoori tegevus aitab kaasa lisaks

koorilaulu traditsioonide püsimisele ka mulgi kultuuri ja keele edasi kandmisele.

Mulgimaa arengu tugistruktuuridena omavad olulist tähtsust kolme omavalitsusüksuse –

Mulgi valla, Tõrva valla ja Viljandi valla – arendustegevused piirkonnas. Kõigi

nimetatud organisatsioonide puhul on oluline tagada nende sihipärane koostöö ja

koordineeritud tegevus Mulgimaa arengu edukaks jõustamiseks. MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda on võtnud rolli ühendada tegevuspiirkonna tugistruktuurid ja seeläbi

luua integreeritud strateegiline koostööplatvorm arendustegevuste läbiviimiseks

koostöös.

1.5. Strateegia koostamise protsess

Strateegia lähtub LEADER lähenemise põhielementidest, milleks on avaliku ja

erasektori partnerluses loodud kohalikud tegevusgrupid tegevusrühmad, kes

koostavad piirkonna põhised kohaliku arengu strateegiad. Nii strateegiate väljatöötamine

kui ka rakendamine toimub alt-üles põhimõttel. Strateegiad koosnevad omavahel seotud

ja mitut valdkonda hõlmavatest toetusmeetmetest. Lisaks koostööle on LEADERis väga

oluline võrgustikutöö soodustamine. LEADER põhimõtted hõlmavad ettevõtjate

konkurentsivõime tõstmist, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate tegevuste

rakendamise; sotsiaalse kaasatuse edendamist; piirkondlike eripärade paremat

rakendamist, uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamist, sh läbi

kogukonnateenuste arendamise.

Strateegia ettevalmistusperioodi läbiviimisele seati järgmised eesmärgid:

● Võimestada ja aktiviseerida MTÜ Mulgimaa Arenduskoda liikmeskonda ning

kaasata uusi sihtrühmasid läbi ühiste seminaride, koolituste, õppereiside ja parimate

praktikatega tutvumise.

● Leppida koostöös sihtrühmaga, koostööpartnerite ja piirkonna tugistruktuuridega

kokku MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevussuunad piirkondliku

arendusorganisatsioonina ning määratleda Mulgimaa arendajate ökosüsteemi osalised ja

nende rollid.

● Valmistada koosloomes ette kvaliteetne ja läbimõeldud strateegia, mis vastab

piirkonna ettevõtjate, vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste ootustele ning vajadustele.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja strateegia koostamine toimus kaasamise hea tava

põhimõtetest12 lähtuvalt. Selleks kaasati huvirühmi ning avalikkust, et neid informeerida

ja pakkuda osalemist otsuste kujundamisel, et tagada nende parim võimalik kvaliteet ning

legitiimsus. Strateegia ettevalmistusperioodile seati kaks peamist sisufookust:

1) Mulgimaa noorte suurem kaasamine piirkonna arendustegevustesse ja nende

aktiviseerimine, kasutades selleks erinevaid kanaleid ja lähenemisviise;

2) Mulgimaa kui eripärase identiteediga koostööpiirkonna tugevdamine ning

piirkonna tuntuse suurendamine.

Strateegia koostamise protsessi kaasati alljärgnevad sidus- või huvirühmad:

12 https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava

15

KOV-, koolinoorte-, sotsiaalvaldkonna-, ettevõtjate-, mulgi kultuuri ja kogukondade

esindajad.

Strateegia kirjutamise protsessi käigus viidi MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

eestvedamisel läbi ümarlaudasid, õppereise, info- ja koolituspäevi, ajurünnakuid ja

paluti osalejatel vastata mitmetele küsimustele. Laialdase kaasamisega sooviti

tugevdada piirkonna eri organisatsioonide koostööd, laiendada valdkondlike

arendustegevuste kandepinda ja integreeritust ning elavdada kogemuste jagamist ja

suhtlust tegijate vahel. Näiteks kogukondade fookusgrupi kohtumisel 6. septembril 2022

osales 13 inimest, noorte fookusgrupi arutelu 8. septembril 2022 osales 9 inimest ja

ettevõtjatega kohtumisel Männiku metsatalus 21 inimest. Sotsiaalvaldkonna teemadel

ideekorjes osales 11 inimest. Korraldati liikmetele õppereis Soome (37 osalejat) ja

Kreekasse (10 osalejat). Liikmetele viidi läbi e-maili küsitlus, eesmärgiga saada

tagasisidet tehtule ja ettepanekuid uueks strateegiaperioodiks. Samuti korraldati juhatuse

liikmete õppereis Pärnusse (11 osalejat) ja piirkonna noorte õppereis Tartusse (9 osalejat).

Strateegia koostamise käigus läbiviidud aruteludest eri sihtrühmadega ja taotlejatelt

uuringuga kogutud tagasisidest selgus, et MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevust

hinnatakse heaks. Ennekõike märgitakse tublit teavitustööd, töötajate abivalmidust ja

asjatundlikkust. Samas on jätkuvalt probleemideks, et taotluse protsess on liigselt

bürokraatlik ja taotlejale keeruline. Selle tulemusena jäävad mitmed head ideed ellu

viimata, ennekõike noortel ettevõtjatel. Pole selge, milleks taotluse käigus kogutakse

erinevaid andmeid, nende kasutamise vajalikkuses kaheldakse ja pole arusaadav, et need

on otsustusprotsessi läbiviimiseks vajalikud. Pigem nähakse lisandmete kogumises

usaldamatust taotleja suhtes. Ka taotluse abikõlblikkuse hindamiskriteeriumid võiksid

olla paindlikumad. Uuel perioodil tuleks vaadata üle toetuste senine rahaline piirkondlik

jaotus, samuti panna rõhku enam toetuste andmisel toodete väljatöötamisele ja

turundamisele. Vajalikuks peetakse võrgustikutöö võimestamist erinevate sihtrühmade

sees ja nende vahel. Samuti vajab suuremat tähelepanu Mulgimaa turundamine tervikuna.

Mulgimaa hea maine ja märk võiksid olla maailmas rohkem tuntud, samuti tuleks

Mulgimaa eripära suurem rõhutamine tegevuspiirkonna turundustegevustes ja

mainekujunduses Mulgimaale kasuks. Enam võiks julgustada noori ettevõtlusega

tegelema, näiteks koolis õpilasfirmade asutamine, kogenud ettevõtjate mentortegevuse

laiendamine, juhendajate kasutamine, koolituste, õppereiside ja ajurünnakute läbiviimine

ning sotsiaalmeedia kasutamine.

Lisaks toimus arutelu Mulgimaa arengu tugistruktuuride ökosüsteemi esindajatega,

et selgelt positsioneerida arendajate, sh MTÜ Mulgimaa Arenduskoda roll ja tegevused,

mis on ühtlasi sisendiks LEADER tegevusgrupi tegevusrühma strateegia koostamisele.

Sellest lähtuvalt on võimalik kujundada meetmeid ettevõtjatele, kogukondade ja avalikule

sektorile viisil, et need toetaksid parimal võimalikul moel Mulgimaa arengut, sh koguti

võtmeisikute ja -organisatsioonide nägemusi ja ootusi MTÜ Mulgimaa Arenduskoda rolli

täpsustamiseks arendustegevuse sihiseadel ning strateegia eesmärkide püstitamisel ja

tegevuste määratlemisel.

2. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra iseloomustus

2.1. Elanike arv ja asustuse paiknemine

16

Mulgi valla, Tõrva valla ja Viljandi valla kolmes kohalikus omavalitsuses elas seisuga

01.01.2022. rahvastikuregistri andmetel kokku 26 921 elanikku. Omavalitsuse lõikes oli

elanike arv suurim Viljandi vallas, see oli 13 600 inimest ehk 51% piirkonna elanikest.

Mulgi vallas elas 7335 inimest (27%), Tõrva vallas 5986 inimest (22%). Kolme kohaliku

omavalitsuse pindala on kokku 2900 km², sellest Mulgi vald 881 km² (30,4%), Viljandi

vald 1372 km² (47,3%) ja Tõrva vald 647 km² (22,3%). Piirkonna keskmine

asustustihedus on 9,28 inimest km² (Eesti keskmine 30,77), omavalitsuste lõikes on

asustustihedus suurim Viljandi vallas (9,9 in/km²), järgnevad Tõrva vald (9,3 in/km²) ja

Mulgi vald (8,3 in/km²). Kui võtta omavalitsusüksuste rahvastiku statistikast välja endise

Kolga-Jaani valla külad – see ei ole Mulgimaa ja ei kuulu Mulgimaa Arenduskoja

piirkonda – siis väheneb tegevuspiirkonna asustus 1 aleviku ja 15 küla võrra, mille elanike

arv on 1341 inimest ja pindala 311 km².

Piirkonnas on kokku 233 asustusüksust, nendest 4 linna (Tõrva, Karksi-Nuia, Abja-

Paluoja ja Mõisaküla), 8 alevikku (Viiratsi, Mustla, Ramsi, Kolga-Jaani, Halliste,

Hummuli, Õisu ja Helme) ja 221 küla. Suurima elanike arvuga Tõrva linnas elas seisuga

01.01.2022 rahvastikuregistri andmetel 2632 inimest, järgneb Karksi-Nuia linn (1445),

Viiratsi alevik (1214) ja Abja-Paluoja linn (1023). Elanike arvuga vahemikus 500-999 on

piirkonnas kolm asustusüksust: Mustla alevik (824), Mõisaküla linn (751) ja Ramsi alevik

(531). Vahemikus 200 - 499 elanikuga on piirkonnas 20 asustusüksust (9%), 80 - 199

elanikuga on 50 asulat (21%), 50 - 79 elanikuga on 55 asulat (24%), 30-49 elanikuga 57

asulat (24%) ja vähem kui 30 elanikuga on 45 asulat (19%) (joonis 3).

Elanikkond on koondunud keskustesse kõige enam Tõrva vallas, kus Tõrva linnas ja

Linna külas elab 50% valla rahvastikust (2980). Mulgi valla keskustes Karksi-Nuia linnas,

koos Karksi külaga, ja Abja-Paluoja linnas elab 39% valla elanikkonnast (2886), tugevad

kohalikud keskused on Mõisaküla linn (751) ja Halliste alevik (305). Viljandi vallas on

tugevad kohalikud keskused Mustla alevik (824), Ramsi alevik (531), Kolga-Jaani alevik

(390) ja Saarepeedi küla (294); Viljandi linna vahetus läheduses asuvas Viiratsi alevikus,

Vana-Võidu külas, Uusna külas ja Päri külas elab 17% valla elanikkonnast (2350

elanikku).

17

Joonis 3. Mulgimaa kolme kohaliku omavalitsuse piirid ja elanike arv asustusüksustes seisuga 01.01.2022 (allikas: rahvastikuregister)

2.2. Elanike vanusstruktuur

2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli piirkonna rahvastikust 62,1% tööealised (vanus 15-64),

14,1% tööeast nooremad ja 23,8% tööeast vanemad (vanus 65+). Eesti näitajad olid 2021.

aastal vastavalt 61,6%, 16,0% ja 22,4%. Omavalitsuste lõikes on noorima elanikkonnaga

Viljandi vald, kus 0-14-aastased elanikud moodustavad rahvastikust 14,6% ja 65+

elanikud 22,3%. Kolmest omavalitsusest eakama elanikkonnaga on Mulgi vald, kus 0-14-

aastased elanikud moodustavad rahvastikust 13,3% ja vanuses 65+ elanike osakaal on

26,1%. Tõrva vallas on 0-14 osakaal 14,1% ja 65+ osakaal 24,2% rahvastikust. Tööealiste

elanike osakaal vanuses 15-64 on suurim Viljandi vallas, see on 63,1%; Tõrva vallas on

15-64-aastaseid elanikke 61,7% ja Mulgi vallas 60,6% rahvastikust.

Kolme omavalitsuse rahvastiku soo- ja vanusstruktuur 5-aastaste vanuserühmade lõikes

on esitatud joonisel 4. Suurimad vanusegrupid kolmes omavalitsuses kokku on

lähiaastatel pensioniikka jõudvad elanikud vanuses 50-54 (1925), 55-59 (1946) ja 60-64

(2047), järgneb pensioniealiste vanusegrupp 65-69 (1867) ja vanusegrupp 30-34 (1831).

Väikseimad vanusegrupid on 0-65-aastaste elanike arvestuses 5-9-aastased (1199) ja 0-4-

aastased (1260). Piirkonna rahvastikus on mehi ja naisi suhteliselt võrdselt: mehi 50,5%

ja naisi 49,5%. Kuid vanusegruppide lõikes esineb sooline disproportsionaalsus: vanuses

0-59 on valdav meeste ülekaal, mis on suurim vanuses 35-39 (meeste ülekaal 10,3%);

alates vanusegrupist 60-64 on naiste ülekaal (2-3%), vanuses 80+ on elanikkonnast naisi

üle 65%. Peamiseks põhjuseks on naiste oluliselt kõrgem eluiga võrreldes meestega.

18

Joonis 4. Mulgimaa kolme kohaliku omavalitsuse soolis-vanuseline struktuur 5- aastaste vanuserühmade lõikes, seisuga 01.01.2022 (allikas: rahvastikuregister)

Omavalitsuste lõikes on rahvastiku vanusstruktuuris väikeseid erinevusi. Noorima

elanikkonnaga Viljandi vallas on tööealiste vanusegrupis vanuses 26-54 38,0%

elanikkonnast, Tõrva vallas 35,6% ja Mulgi vallas 34,2%. Samuti on laste vanusegruppide

osakaal vanuses 0-6 ja 7-15 suurim Viljandi vallas (6,6% ja 9,0%) ja väikseim Mulgi

vallas (5,9% ja 8,3%). Lähiaastatel pensioniikka jõudvate elanike osakaal vanuses 55-64

on samuti suurim Mulgi vallas, mis on 16,2%; Tõrva vallas on 55-64-aastaste elanike

osakaal 15,1% ja Viljandi vallas 14,0% (tabel 6).

Tabel 6. Mulgimaa kolme omavalitsuse elanikud vanusegruppide lõikes seisuga 01.01.2022 (allikas: rahvastikuregister)

19

Vanuse

-grupp

Mulgi vald 2022

Osakaal

Tõrva vald 2022

Osakaal M N Kokku M N Kokku

65 + 711 1206 1917 26,1% 549 901 1450 24,2%

55 - 64 602 584 1186 16,2% 466 439 905 15,1%

26 - 54 1473 1033 2506 34,2% 1153 979 2132 35,6%

19 - 25 251 224 475 6,5% 223 179 402 6,7%

16 - 18 112 94 206 2,8% 85 102 187 3,1%

7 - 15 325 285 610 8,3% 280 250 530 8,9%

0 - 6 226 209 435 5,9% 201 179 380 6,3%

Kokku 3700 3635 7335 100% 2957 3029 5986 100%

Vanuse

-grupp

Viljandi vald 2022

Osakaal

Mulgimaa 2022 Osakaa

l M N Kokku M N Kokku

65 + 1231 1805 3036 22,3% 2491 3912 6403 23,8%

55 - 64 954 948 1902 14,0% 2022 1971 3993 14,8%

26 - 54 2946 2222 5168 38,0% 5572 4234 9806 36,4%

19 - 25 529 428 957 7,0% 1003 831 1834 6,8%

16 - 18 212 196 408 3,0% 409 392 801 3,0%

7 - 15 614 611 1225 9,0% 1219 1146 2365 8,8%

0 - 6 452 452 904 6,6% 879 840 1719 6,4%

Kokku 6938 6662 13 600 100% 13 595 13 326 26 921 100%

Elanikkonna vanusstruktuuri iseloomustavad demograafiline tööturusurve indeks ja

ülalpeetavate määr. 2022. aasta alguse seisuga oli Mulgi vallas tööturusurve indeks 0,54,

mis tähendab, et ühe lähiaastatel tööturult lahkuja kohta (vanus 50-64) on 0,54 tööturule

sisenejat (vanus 5-14). Ülalpeetavate määr oli vallas samal ajal 67,1%, mis näitab, et

piirkonnas oli 100 tööealise elaniku kohta 67 ülalpeetavat (tabel 7).

Tabel 7. Demograafilised näitajad Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja piirkonnas kokku 01.01.2022 (allikas: statistikaamet)

20

Demograafiline näitaja Mulgi vald Tõrva vald Viljandi vald Eesti

Tööturusurveindeks 0,54 0,60 0,72 0,87

Ülalpeetavate määr 67,1% 66,0% 62,2% 58,2%

Tõrva valla ja Viljandi vallas oli tööturusurveindeks vastavalt 0,60 ja 0,72; ülalpeetavate

määr oli Tõrva vallas 66,0% ja Viljandi vallas 62,2%. Võrreldes kogu Eesti näitajatega

on Mulgimaal tööturusurveindeks väiksem kui Eesti keskmine (0,87) ja ülalpeetavate

määr suurem Eesti keskmisest (58,2%).

2.3. Muutused rahvastikus

Elanike arv piirkonnas on ajavahemikul 2018-2022 näidanud langustrendi, keskmiselt

vähenes sellel perioodil elanike arv aastas 0,9%. Kokku vähenes rahvastikuregistri

andmetel elanikkond piirkonnas perioodil 2018-2022 951 inimese võrra ehk 3,4%. Kolme

omavalitsuse lõikes vähenes elanike arv kõige enam Tõrva vallas (vähenemine 4,5%).

Mulgi vallas vähenes elanike arv 4,1% ja Viljandi vallas 2,5% (joonis 5).

Joonis 5. Elanike arv Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja piirkonnas kokku aastate 2018 ja 2022 võrdluses (seisuga 01.01.) (allikas: rahvastikuregister)

Vanusegruppide lõikes vähenes piirkonnas 2018-2022 tööealiste elanike arv vanuses 19-

64. Selles vanuses elanike arv vähenes 1267 inimese võrra. Vanusegruppides 0-6, 7-18 ja

65+ elanike arv suurenes: vanusegrupis 0-6 125 elaniku võrra, 7-18 2 elaniku võrra ja 65+

189 elaniku võrra (tabel 8).

Tabel 8. Mulgimaa kolme omavalitsuse rahvastiku vanusstruktuur aastate 2018 ja 2022 võrdluses (seisuga 01.01) (allikas: rahvastikuregister)

Vanuse-

grupp

Aasta Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi vald Kokku Osakaal

rahvastikust

0-6 2018 398 384 812 1594 5,7%

2022 435 380 904 1719 6,4%

Muutus 37 -4 92 125 + 0,7%

7-18 2018 804 728 1632 3164 11,4%

2022 816 717 1633 3166 11,8%

21

Vanuse-

grupp

Aasta Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi vald Kokku Osakaal

rahvastikust

Muutus 12 -11 1 2 + 0,4%

19-64 2018 4593 3720 8587 16900 60,6%

2022 4167 3439 8027 15633 58,1%

Muutus -426 -281 -560 -1267 - 2,6%

65+ 2018 1857 1438 2919 6214 22,3%

2022 1917 1450 3036 6403 23,8%

Muutus 60 12 117 189 + 1,5%

Kokku 2018 7652 6270 13 950 27 872

2022 7335 5986 13 600 26 921

2.4. Elanike loomulik iive ja ränne

Piirkonnas sündis aastatel 2018-2021 keskmiselt 260 last aastas ning keskmine

surmajuhtude arv aastas oli 425. Negatiivsest loomulikus iibest tingituna vähenes elanike

arv piirkonnas perioodil 2018-2021 keskmiselt 160 inimese võrra aastas (joonis 6).

Joonis 6. Sünnid, surmad ja loomulik iive summeerituna Mulgimaa kolmes omavalitsuses aastatel 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

Omavalitsuste lõikes oli loomulik iive kõige madalam Mulgi vallas, kus aastatel 2018-

2021 vähenes negatiivsest loomulikust iibest tingituna elanike arv kokku 312 elaniku

võrra, aastakeskmine vähenemine oli sellel perioodil 78 inimest. Viljandi vallas vähenes

2018-2021 negatiivse loomuliku iibe tõttu elanikkond 203 inimese võrra, Tõrva vallas

138 inimese võrra; aastakeskmine elanike arvu vähenemine oli Viljandi vallas 51 inimest

ja Tõrva vallas 35 inimest (joonis 7).

Joonis 7. Loomulik iive Mulgimaa kolmes omavalitsuses 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

22

Aastatel 2018-2021 rändas piirkonda sisse aastas keskmiselt 1080 inimest ning välja

rändas aastas keskmiselt 1025 inimest. Aasta keskmine rändesaldo oli +53 inimest, mis

tähendab, et positiivse rändesaldo tulemusena suurenes elanike arv piirkonnas perioodil

2018-2021 igal aastal keskmiselt 53 inimese võrra (joonis 8).

Joonis 8. Sisseränne, väljaränne ja rändesaldo summeerituna Mulgimaa kolmes omavalitsuses 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

Andmed näitavad, et positiivne rändesaldo piirkonnas aastatel 2018-2021 oli tingitud

eelkõige Viljandi valla positiivsest rändesaldost, mis oli +216. See tähendab, et rände

tulemusena suurenes Viljandi vallas elanike arv aastatel 2018-2021 kokku 216 inimese

võrra. Mulgi vallas oli rändesaldo samal ajaperioodil +31 inimest. Tõrva vallas oli 2018-

2021 rändesaldo negatiivne, mis oli -36 inimest (joonis 9).

Joonis 9. Rändesaldo Mulgimaa kolmes omavalitsuses 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

Analüüsides elanike arvu muutuse põhjuseid piirkonnas aastatel 2018-2021 loomuliku

iibe ja rändesaldo näitajate alusel, saab väita, et rahvastiku vähenemist põhjustas

negatiivne loomulik iive: negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes elanikkond sellel

perioodil kokku 653 elaniku võrra; rände tõttu suurenes elanike arv samal ajal 211 inimese

võrra (joonis 10).

23

Joonis 10. Loomulik iive ja rändesaldo summeerituna Mulgimaa kolmes omavalitsuses aastatel 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

2.5. Rahvastikuprognoos

Tegevuspiirkonna rahvastikuprognoos aastani 2035, mille koostamisel kasutati IMO

rändekalkulaatorit, näitas piirkonnas elanike arvu vähenemist prognoosiperioodil. Seda

nii baasstsenaariumi (rännet ei arvestata) kui rändestsenaariumi realiseerumisel (tabel 9).

Tabel 9. Mulgimaa kolme omavalitsuse rahvastikuprognoos aastani 2035

2021 2025 2030 2035

Mulgi vald 7373

Baasstsenaarium 7165 6911 6675

Rändestsenaarium 7138 6800 6440

Tõrva vald 6062

Baasstsenaarium 5932 5782 5643

Rändestsenaarium 5788 5390 4954

Viljandi vald 13 754

Baasstsenaarium 13564 13308 13044

Rändestsenaarium 13686 13483 13164

KOKKU 27185

Baasstsenaarium 26 661 26 001 25 362

Rändestsenaarium 26 612 25 673 24 558

Baasstsenaarium iseloomustab piirkonna rahvastiku sisemist taastevõimet ning selles

prognoositakse sündimus- ja suremuskäitumise mõju tuleviku rahvastiku kujunemisele.

Kui Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal piirkonnas 27 185 elanikku, siis

baasstsenaariumi prognoos näitas elanike arvu vähenemist 25 362 elanikuni (vähenemine

24

1823 inimest, 6,7%) aastaks 2035. Rändestsenaariumi korral on elanike arvu vähenemine

oluliselt kiirem ja aastaks 2035 langeb elanike arv 24 558 elanikuni (vähenemine 2627

inimest, 9,7%). Piirkonna rahvastiku tulevikku mõjutavad nii negatiivne iive kui

väljaränne. Oluline on märkida, et ka ilma väljarändeta pole piirkonnas

rahvastikutaaste jätkusuutlik praeguseid trendide arvestades - elanike arvu

langustrend ja vananemine tõenäoliselt jätkuvad. Samas tuleb tähele panna, et

prognoosid on alati tõenäosuslikud. Nende täitumist on võimalik mõjutada. Eesti elanike

arv on viimastel aastatel olnud mõõdukas kasvutrendis. Rändesaldo on positiivne, seda

väheneva väljarände ning väljarändest suurema sisserände tulemusel. Samas toimub

elanike arvu muutumine piirkondlikult ebaühtlaselt, kasv on valdavalt Tallinnas ja selle

lähiümbruse kohalikes omavalitsustes. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonnas

on oluline kujundada piirkondlik rahvastikupoliitika, mis hõlmaks erinevaid meetmeid.

Näiteks noorte tagasirände soodustamine, pidades silmas konkreetse sihtrühma põhist

lähenemist: noored, lastega pered, tööturul nõutavad spetsialistid jms. Järjest olulisemad

on tihedad sidemed linna- ja maapiirkondade vahel ning rõhutada tegevuspiirkonna

eeliseid koosmõjus. Näiteks kui maal on hea elukoht, siis väiksemate linnadel on võime

täita tagamaa jaoks keskuse rolli – näiteks pakkuda kvaliteetseid teenuseid, mitmekesist

valikut vaba aja veetmiseks ja hea palgaga töökohti. Kõige loomulikumaks teeks on

kujundada rahvastikupoliitika, mis soosib oma elanike hoidmist ja väärtustamist

ning tagasirännet igas elukaare osas.

2.6. Tööhõive, sissetulek, töötus

Statistikaameti andmetel oli piirkonnas tööga hõivatute osakaal 2021. aastal (brutotulu

saajad) vanusegrupis 15-24 26% elanikkonnast, vanusegrupis 25-49 61%, vanusegrupis

50-62 62% ning vanusegrupis 63-74 24% (joonis 11). Omavalitsuste lõikes oli hõivatus

2021. aastal vanusegruppides 15-24 ja 25-49 suurim Tõrva vallas (28% ja 63%),

vanusegruppides 50-62 ja 63-74 oli hõivatus suurim Viljandi vallas (65% ja 25%).

Joonis 11. Brutotulu saajate osakaal Mulgimaa kolmes omavalitsuses vanusegruppide lõikes 2021. aastal (allikas: statistikaamet)

Naiste hõivatus oli igas vanusegrupis pisut kõrgem kui meestel: vanusegruppides 15-24

ja 25-49 oli naiste hõivatus 2%-4% suurem meeste hõivatusest, vanusegrupis 63-74 oli

5%-7% suurem meeste hõivatusest. Suurim erinevus naiste ja meeste hõivatuses oli

vanusegrupis 50-62, kus naiste hõivatus oli 69-73% ja meestel 49-56% (joonis 12).

25

Joonis 12. Brutotulu saajate osakaal Mulgimaa kolmes omavalitsuses, mehed ja naised vanusegruppide lõikes 2021. aastal (allikas: statistikaamet)

Töötamise registri andmetel oli 2020. aasta algul registreeritud Tõrva vallas 5388, Mulgi

vallas 3226 ja Viljandi vallas 12 556 töötajat, kokku töötajaid 21 170. Nendest elas ja

töötas koduvallas vastavalt 3000 (55,7%), 1730 (53,6%) ja 4804 (38,3%). Kolme

omavalitsuse töötajatest väljaspool koduvalda töötab 11 636 inimest. Seega piirkonna

tööturgu iseloomustab oluline tööalane pendelränne, mis aitab mitmekesistada

töökohtade valikut ja võimaldab saada tasuvamaid töökohti võrreldes kodukohaga.

Pendelränne, kaugtöö ja tööaja paindlik kasutamine mõjutavad piirkonna tööturgu ja

võimaldavad suurendada elanike soovi Mulgimaal elada, vähendada väljarännet ja

soosida sisserännet.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Tõrva vallas

1312 eurot (89% Eesti keskmisest), Viljandi vallas 1277 eurot (87%) ja Mulgi vallas 1229

eurot (83%). Eesti keskmine näitaja oli samal ajal 1475.

Vanusegruppide lõikes oli piirkonnas palgatöötajat kuukeskmine brutotulu erinevus

võrreldes Eesti keskmisega kõige suurem vanusegrupis 25-49, mis oli 15% väiksem Eesti

keskmisest. Vanusegrupis 50-62 oli näitaja 11% väiksem, vanusegrupis 63-74 7%

väiksem ja alla 25-aastaste vanusegrupis 1% väiksem Eesti keskmisest (joonis 13).

Joonis 13. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja Eestis 2021. aastal vanusegruppide lõikes (allikas: statistikaamet)

2018. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eestis keskmiselt 1234 eurot;

Viljandi vallas oli näitaja 1088 eurot (88% Eesti keskmisest), Tõrva vallas oli 1068 eurot

(87% keskmisest) ja Mulgi vallas 1042 eurot (84%). Aastate 2018 ja 2021 võrdluses

suurenes piirkonnas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu samas suurusjärgus Eesti

keskmisega, mis oli 19,5%. Kolme omavalitsuse lõikes suurenes palgatöötaja

kuukeskmine brutotulu aastate 2018 ja 2021 võrdluses kõige enam Tõrva vallas, see oli

22,7%. Mulgi vallas suurenes näitaja 18,0% ja Viljandi vallas 17,4%. Vanusegruppide

26

lõikes suurenes kuukeskmine brutotulu kõige enam vanusegrupis 63-74, mis oli 22,7%;

alla 25-aastaste noorte kuukeskmine brutotulu suurenes 17,3% (tabel 9).

Tabel 9. Palgatöötaja kuukeskmise brutotulu suurenemine Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja Eestis aastate 2018 ja 2021 võrdluses (allikas: statistikaamet)

KOV Alla 25 25-49 50-62 63-74 Vanuserühmad kokku

Mulgi vald 14,8% 17,7% 19,1% 23,2% 18,0%

Tõrva vald 18,5% 23,3% 24,3% 27,5% 22,7%

Viljandi vald 18,7% 18,0% 17,9% 17,5% 17,4%

3 KOVi kokku 17,3% 19,7% 20,4% 22,7% 19,4%

Kogu Eesti 18,4% 19,9% 20,0% 19,6% 19,5%

Mulgimaa kohalike omavalitsuste ettevõtete palkasid tegevusalade lõikes iseloomustab

tabel 10. Palkade erinevused valdkondade sees omavalitsusüksuste lõikes ja valdkondade

vahel on väga erinevad ning seda ka Eesti keskmiste palkadega võrreldes. Üldjuhul jäävad

ettevõtete keskmised palgatasemed tegevusvaldkondades Eesti keskmisest allapoole.

Erandiks on Eesti keskmisest kõrgemad palgatasemed Tõrva vallas põllumajanduse,

metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas, Mulgi vallas töötleva tööstuse valdkonnas ja

Viljandi vallas kinnisvara alases tegevusvaldkonnas.

Tabel 10. Mulgimaal kohalike omavalitsustes registreeritud ettevõtete keskmine palk valdkondade lõikes, 2021 (allikas: Maksu- ja tolliamet)

Keskmine palk, eurot

Tegevusvaldkond Tõrva

vald

Mulgi

vald

Viljandi

vald

Eesti

keskmine

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1831 893 1135 1404

Mäetööstus 1479 2232

Töötlev tööstus 1771 1991 1703 1646

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine

1081 2057

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus

2728 1699

Ehitus 1238 1324 1284 1580

27

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

1068 1463 1205 1520

Veondus ja laondus 1121 778 1432 1516

Majutus ja toitlustus 791 793 782 1012

Info ja side 200 1790 861 2949

Finants- ja kindlustustegevus 1226 2575

Kinnisvaraalane tegevus 494 585 1424 1205

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1126 1353 1415 2104

Haldus- ja abitegevused 704 908 1273 1532

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik

sotsiaalkindlustus

2297 1759 1953

Haridus 584 1168 1473 2104

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1306 1593 2091 2329

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 776 585 922 1561

Muud teenindavad tegevused 603 986 936 1290

Töötukassa andmetel oli 2022 aasta I poolaastal registreeritud töötuse määr piirkonnas

4,6%, Eesti keskmine oli samal ajal 5,8%. Omavalitsuste lõikes oli Mulgi vallas

registreeritud töötuse määr 4,3% (kuude keskmisena 193 registreeritud töötut kuus),

Tõrva vallas 5,7% (209) ja Viljandi vallas 3,8% (325).

Aastatel 2018-2022 suurenes registreeritud töötute arv kõigis kolmes omavalitsuses.

Omavalitsuste lõikes suurenes näitaja kõige enam Mulgi vallas (+34%), Viljandi vallas

+24% ja Tõrva vallas +17% (joonis 14).

Joonis 14. Aasta keskmine registreeritud töötute arv Mulgimaa kolmes omavalitsuses 01.01.2018-01.08.2022 (allikas: töötukassa)

Vanusegruppide lõikes suurenes piirkonnas 2018-2022 registreeritud töötute arv kõige

enam 16-24-aastaste hulgas – naistel suurenemine 75% ja meestel suurenemine enam kui

25%. Vanuses 25-54 suurenes registreeritud töötute arv naistel 45%, meestel ligi 20%

ning vanuses 55+ suurenes registreeritud töötute arv meestel 9%; naistel arv vähenes 6%

28

(joonis 15). Seega näitavad Töötukassa andmed, et Mulgimaal on kõige raskem tööd leida

noortel, kuni 24-aastastel naistel ning naistel vanuses 25-54.

Joonis 15. Aasta keskmine registreeritud töötute arv Mulgimaal vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

Registreeritud töötute arv suurenes 2018-2022 naistel vanuses 16-24 ja 25-54 kõige enam

Mulgi vallas, vastavalt 150% ja 76%. Tõrva vallas ja Viljandi vallas suurenes

registreeritud töötute arv samuti kõige enam naiste hulgas samades vanusegruppides,

kuid vähemal määral: vanusegrupis 16-24 suurenemine 70% ja 50%, vanusegrupis 25-54

suurenemine 45% ja 35%. Registreeritud töötute arv naistel vanuses 55+ aastatel 2018-

2022 Mulgi vallas ja Tõrva vallas vähenes 20%, Viljandi vallas suurenes 20% (joonis 16,

17, 18).

Joonis 16. Mulgi valla aasta keskmine registreeritud töötute arv vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

29

Meeste registreeritud töötute arv vanuses 16-25 suurenes kõige enam Mulgi vallas, mis

oli 75%; Tõrva vallas suurenes näitaja 29%, Viljandi vallas 8%. Meestel vanuses 25-54

suurenes registreeritud töötute arv Mulgi vallas 30%, Tõrva vallas 10% ja Viljandi vallas

18%. Meestel vanuses 55+ suurenes registreeritud töötute arv Mulgi vallas 15% ja

Viljandi vallas 15%, Tõrva vallas vähenes 6%.

Joonis 17. Tõrva valla aasta keskmine registreeritud töötute arv vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

Joonis 18. Viljandi valla aasta keskmine registreeritud töötute arv vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

2.7. Ettevõtlus ja turism

Statistikaameti andmetel tegutses 2021. aastal Mulgi vallas 660, Tõrva vallas 498 ja

Viljandi vallas 1250 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet, kokku piirkonnas 2408

30

ettevõtet. Võrreldes 2018. aastaga suurenes statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv

141 võrra, mis on 6,2%. Omavalitsuste lõikes suurenes statistilisse profiili kuuluvate

ettevõtete arv Mulgi vallas 4,3% ja Viljandi vallas 10,8%; Tõrva vallas ettevõtete arv

vähenes 1,6%.

2021. aastal Mulgimaal tegutsevatest ettevõtetest 95,8% olid alla 10 töötajaga

mikroettevõtted (2308 ettevõtet), 10-49 töötajaga väikeettevõtteid oli 3,4% (82 ettevõtet),

üle 50 töötajaga keskmise suurusega ettevõtteid oli 18 (0,8%). Suurettevõtteid töötajate

arvuga 250 ja enam, piirkonnas ei tegutse. Võrreldes 2018. aastaga suurenes piirkonnas

statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv mikroettevõtete arvel - lisandus 147

mikroettevõtet. 10-40 töötajaga väikeettevõtete arv vähenes 5 ettevõtte võrra, üle 50

töötajaga ettevõtete arv vähenes 1 võrra. Piirkonna ettevõtluskeskkonna paindlikkuse ja

kohalike tootmis- ning koostöövõrgustike loomise seisukohalt on olemas tänu

väikeettevõtetele head eeldused, sest väiksemad ettevõtted suudavad teha omavahel

koostööd, mitte ei kuulu ühe suurema ettevõtte allhankijate võrgustikku. Võrgustike teke

ja toimimine aitab majanduskeskkonda tasakaalustada ja koostöö tulemusel jääb suur osa

ettevõtete tulust kohapealseteks investeeringuteks. Mõne piirkonna spetsialiseerumine ja

võimalik klastrite teke toob kaasa kohaliku kompetentsi ja teadmiste kasvu ning loob

aluse piirkonda tugevdavateks arenguteks13.

Tegevusalade lõikes oli 2021. aastal Mulgimaal kõige rohkem põllumajandusega,

metsamajandusega ja kalandusega tegelevaid ettevõtteid, neid oli 32,4% (779 ettevõtet).

Järgnes ehitus 14,2% (342) ja hulgi- ning jaekaubandus, mootorsõidukite remont 11,4%

(275). Neljandal kohal olid töötleva tööstuse ettevõtted, nende osakaal ettevõtetest oli

8,4% (203).

Ettevõtete käibeid ja eksporti tegevusvaldkondade lõikes Mulgimaa kohalikes

omavalitsustes iseloomustab tabel 11. Kõige suurem käive tuleb töötlevast tööstusest,

primaarsektorist ning hulgi- ja jaekaubandusest. Töötlev tööstus annab ka olulise osa

ekspordist.

Tabel 11. Mulgimaa kohalikes omavalitsustes tegutsevate ettevõtete käive ja eksport, eurot 2021 (allikas: Maksu- ja tolliamet)

Käive Eksport

Tegevusvaldkond Tõrva vald Mulgi vald Viljandi

vald

Tõrva

vald

Mulgi

vald

Viljandi

vald

Põllumajandus,

metsamajandus ja

kalapüük

7 573 892 1 745 028 6 696 692 592 906

Mäetööstus 406 715 67 388

Töötlev tööstus 5 132 461 8 747 362 7 959 013 1 244 381 1 540 246 698 049

Elektrienergia, gaasi, auru

ja konditsioneeritud

õhuga varustamine

719 291 018 216 0

13 Rõigas, A (2021). Mulgimaa sotsiaalmajanduslik analüüs.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/turismistrateegia/LISA_1_Mulgimaa_turismistrateegia_sotsiaalmajan

duslik_analuus.pdf

31

Veevarustus;,

kanalisatsiooni, jäätme- ja

saastekäitlus

217 046

Ehitus 1 356 067 871 714 2 436 187

Hulgi- ja jaekaubandus,

mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

2 114 724 2 036 844 7 393 698 148 355

Veondus ja laondus 169 743 387 096 1 740 798 30 500

Majutus ja toitlustus 372 685 56 302 113 522

Info ja side 3680 57 765 29 503

Finants- ja

kindlustustegevus

4144 0 4250

Kinnisvaraalane tegevus 118 372 21 862 1 671 799

Kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus

111 331 533 996 432 307

Haldus- ja abitegevused 42 613 246 587 430 304

Avalik haldus ja

riigikaitse, kohustuslik

sotsiaalkindlustus

0 0 0

Haridus 2365 5941 88 801

Tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne

6674 36 060 3 218 956

Kunst, meelelahutus ja

vaba aeg

54 554 25 926 64 128

Muud teenindavad

tegevused

38 374 12 662 58 910

Ettevõtete tegevusalade lõikes oli kõige suurem muutus perioodil 2018-2021

põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevate ettevõtete osatähtsuse

vähenemine, mis oli -4,3%. Vähenes veonduse ja laonduse valdkonnas tegelevate

ettevõtete osakaal (-0,8%). Suurenes ehitusega tegelevate ettevõtete osatähtsus (+1,9%)

ja hulgi-ning jaekaubanduse, mootorsõidukite remondiga tegelevate ettevõtete osakaal

(+1,1%) ning töötleva tööstuse osakaal (+0,8%) (joonis 19).

32

Joonis 19. Mulgimaa kohalikes omavalitsustes tegutsevate statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusalade lõikes (EMTAK 2008) aastatel 2018 ja 2021 (allikas: statistikaamet)

Suurimad ettevõtted piirkonnas on Viljandi vallas tegutsev ligi 150 töötajaga AS Rakvere

Farmid asukohaga Mäeltkülas, Tõrva vallas üle 100 töötajaga Combiwood OÜ asukohaga

Möldre külas ja Mulgi vallas üle 100 töötajaga ettevõte AS Holttem asukohaga Karksi-

Nuia linnas. AS Rakvere Farmid tegeleb nuumsigade kasvatamisega: Eestis kasvatatakse

siseturule ligikaudu 640 000 nuumsiga ja nendest 40% kasvab Rakvere Farmides. OÜ

Combiwood on eesti kapitalil põhinev firma, mis alustas oma tegevust 2004. aastal,

ettevõtte põhitegevuseks on puitliistude tootmine. AS Holttem toodab mööblidetaile ja

saematerjali. Ligi 100 töötajaga ettevõte on AS Oskar LT asukohaga Viljandi vallas

Saarepeedi külas ja AS Viiratsi Saeveski Vana-Võidu külas. Tõrva linnas on suurim

ettevõte mööbli tootja Scandinavian Furniture OÜ (80-100 töötajat). Tõrva vallas Lina

külas töötab kaks puitmaju tootvat ettevõtet (SkanHolz Helme AS ja Ritsu AS), kus kokku

töötab ligi 100 inimest.

Ettevõtluse jaoks soodsa keskkonna loomine on suure tähelepanu all Viljandi vallas.

Alates 2015. aastast arendab Viljandi vald Mäeltküla tööstusparki, mis laiub ligi 62

hektari suurusel maa-alal Viiratsi aleviku vahetus läheduses. Vald on tööstuspargi

arendamiseks kaasanud Euroopa Liidu Regionaalfondi toetusraha Piirkonna

konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Lisaks on Mulgimaal veel Helme tööstusala

Tõrva vallas, mis asub Uulu-Valga maantee läheduses, ala pindala 8,7 ha.

33

Mulgimaa turismiettevõtjate ja -edendajate küsitlusest14 selgub, et turismivaldkonna

ettevõtjate tegevust pärsivad enim vähene omavaheline koostöö, selge visiooni ja

eesmärkide puudumine, vähene teave Mulgimaa vaatamisväärsuste kohta ning Mulgimaa

vähene tuntus külastuse sihtkohana. Turismivaldkonnaga sihipärase tegevuse

elluviimiseks on tänaseks koostatud Mulgimaa turismistrateegia 2021-203015, mis

iseloomustab Mulgimaad pärimusturismi piirkonnana. Rõhutatakse vajadust

turismimajanduses tugineda teadmistepõhisele majanduse mudelile, kus on olulised kolm

tingimust maaelu jätkusuutlikuks arenguks:

1) Uue majandustegevuse arendamine, mis suudaks vastata potentsiaalsele linnade

poolsele nõudlusele.

2) Kohalik ettevõtluse arendamine ja toetamine, mis suudab neid uusi tegevusi rajada ja

laiendada.

3) Kohalik sotsiaalne kapital, mis võib toetada uusi tegevusalasid, sh laenude ja

projektipõhiste vahendite võimalused, tööjõu kvaliteet, välisturgudele liikumine ja teiste

väliste teadmiste tundmaõppimine ning innovaatiliste lahenduste kasutamine/kaasamine.

Mulgimaa turismi arengus eristuvate teguritena tuuakse välja võimalused mõisakultuuri

(Heimtali, Õisu, Kärstna, Hummuli, Holstre, Taagepera ja Riidaja mõis ning Barclay de

Tolly mausoleum) ja Mulgimaa taluhäärberite arhitektuuri tutvustamiseks. Enam

vääriksid tähelepanu Põhjasõja suur lahing Hummuli mõisa juures, Väikese Emajõe

lahingud ning ristisõdade ja keskaja temaatika. Olulised maamärgid on Tarvastu, Karksi

ja Helme linnuste asukohad koos kihelkonna kirikutega. Helme lisaväärtus on

ohvriallikad ja koopad. Karksi-Halliste pärimusele annavad värvingu vanapaganatest

loodushiiud. Eraldi teemavaldkond ja turismipotentsiaal on Võrtsjärv. Rahvakultuuri osas

on tugevuseks mulgi kultuuri sellised osad nagu toit ning eripärased ja arhailiste joontega

rahvarõivad, lisaks Viljandi kui UNESCO käsitöö ja rahvakunsti linn. Läbikäimisest

naabritega on Mulgimaal võimalik luua lugusid eesti-läti suhete teemadel. Strateegias

seatakse visioon, et aastaks 2030 on Mulgimaa teistest piirkondadest selgelt eristuv ja

tuntud külastus-sihtkoht. Siinsed teenused, tooted ja elukeskkond on avatud uuendustele,

lähtudes samas traditsioonidest. Eduka tõmbeobjektina on käivitunud Mulgimaa ajaloo-

ja kultuuripärandit esile tõstev Mulgi Elamuskeskus. Edu saavutamise

võtmevaldkondadeks on ühisturundus, tootearendus, Mulgi identiteet ning koostöö ja

kaasamine. Teavet Mulgimaa külastamiseks pakub portaal visitviljandi.ee16 millelt on

leitavad ka Mulgimaa olulisemad külastusobjektid17. Mulgimaal toimuvast annab

ülevaate ka Mulgimaa portaal18.

Majutatute arv perioodil 2019-2022 on Viljandimaal hakanud kasvama. Samas on arv,

võrreldes ülejäänud Eestiga tagasihoidlik – ca 2% (tabel 12). Väliskülastajate ööbimiste

arv pole vaadeldava perioodi algtasemele veel jõudnud.

14 Mulgimaa turismiettevõtjate ja -edendajate küsimustik.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/turismistrateegia/LISA_2_Mulgimaa_turismiettevotjate_ja_-

edendajate_kusitluse_tulemused.pdf 15 Mulgimaa_Turismistrateegia_2021-2030. Mulgi Kultuuri Instituut.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/turismistrateegia/Mulgimaa_Turismistrateegia_2021-2030.pdf 16 https://visitviljandi.ee/maakond/mulgimaa/ 17 https://visitviljandi.ee/bw_client_files/visitviljandi/public/img/File/viljandi_kataloog_2019_EST-

mulgimaa.pdf 18 https://www.mulgimaa.ee/

34

Tabel 12. Majutus Viljandi maakonnas (allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

2019 2020 2021 2022

Majutatud 52 237 42 020 50 472 64 145

Majutatute osakaal Eestis majutatutest

(%)

1,4 2,1 2,4 2,0

Ööbimised 99 499 79 095 89 239 104 847

Väliskülastajate ööbimised 21 624 8910 10 860 18 193

Keskmine ööbimine 1,81 1,88 1,77 1,63

Kokkuvõttes saab öelda, et ettevõtluse, sh turismi arengul, on Mulgimaal hea potentsiaal,

mille elluviimist saab edukalt täita eri osapoolte koostöös.

2.8. Sotsiaalkaitse

COVID-19, sõda Ukrainas, energiahindade ja esmatarbekaupade hüppeline tõus ning

kiire inflatsioon on toonud teravalt esile elanike toimetuleku, rahvatervise ja

siseturvalisusega seotud teemad. Oluline on tagada elanike toimetulek, sh erinevatele

riskirühmadele võimalikult vajadustest lähtuv, kvaliteetse ja bürokraatiavaba tõhusa abi

osutamine, ennetustegevuse laiendamine, et hoida ära probleemide süvenemist. Samuti

on tähtis pöörata tähelepanu inimeste tervena olemisele, sh vaimsele tervisele. Vaimse

tervise probleemide välja kujunemisel kaasnevad tihti probleemid ka vanemluses, mis

omakorda kutsuvad esile pingeid lastel haridusasutustes (lasteaedades, koolides), millega

kaasnevad omakorda probleemid nii laste õppetöös kui ka laste sotsiaalses suhtluses

eakaaslastega (sh kiusamine, tõrjumine, enesetapu mõtted). Lastevanemate vaimne tervis

ei mõjuta ainult neid endid töövõime osas, vaid mõjutab kõiki neid ümbritsevaid

lähikondlasi. Üha selgemaks on saanud, et institutsionaalse hoolekande asemel on

sobivam - seal, kus võimalik - teenuse osutamine abivajaja kodus. Suurt kasvu nähakse

koduteenuse osutamisel, samuti peredele suunatud teenuste ja spetsialistide (perenõustaja,

lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja) osas. Selleks on vaja väga hea ettevalmistusega

töötajaid. Probleemikohaks on vajakajäämised süsteemse ennetuse, varajase märkamise

ja oskusliku sekkumise valdkondades. Kasvavat tähelepanu nõuab nii rahvatervis kui

siseturvalisus.

Mulgimaa elanikkond väheneb ja vananeb, seda piirkonniti erinevalt. Kuna tegemist on

suuresti hajaasustatud piirkonnaga, siis tuleb leida jätkusuutlikke, säästlikke ning

uuenduslikke lahendusi, et tagada kõigile elanikele vajadusel abi ja ühiskonda kaasatus

ning vähendada sotsiaalvaldkonna survet kohalike omavalitsuste eelarvetele.

Oodatav eluiga sünnihetkel oli Eestis 2021. aastal 77,2 aastat ja viimasel kahel aastal on

toimunud langus. Tervena elada jäänud aastad linnalises ja väikelinnalises

asustuspiirkonnas on 57,34 aastat ja maalises asustuspiirkonnas 54,53 aastat. Suur on

vahe meeste ja naiste oodatavas elueas, vastavalt meestel 72,76 ja naistel 81,4 aastat.

Eluea sooline suur vahe põhjustab üksi elavate leibkondade arvu kasvu ja toob kaasa üksi

toimetulekuga seotud probleemid.

35

Elanike toimetuleku olukorda iseloomustab rahuldatud taotluste arv toimetulekupiiri

tagamiseks ja selleks väljamakstud summa (tabel 13). Näeme, et Mulgimaal on 2021.

aastal rahuldatud 1032 inimese taotlused ja selleks kulus 211 012 eurot. Toimetulekupiiri

tagamiseks toetus elaniku kohta on suurim Tõrva vallas.

Tabel 13. Mulgimaa tegevuspiirkonna kohalikes omavalitsuses rahuldatud taotluste arv toimetulekupiiri tagamiseks, 2021(allikas: statistikaamet)

Mulgi vald Tõrva vald Viljandi vald

Rahuldatud toetusi 395 472 165

Toetus toimetulekupiiri

tagamiseks, eurot

86 047 90 141 34 824

Toimetulekutoetus rahuldatud

taotluse kohta, eurot

217,84 190,98 211,06

Toetus toimetulekupiiri tagamiseks

elaniku kohta, euro

11,67 14,86 2,53

Sotsiaalvaldkonna probleemide mõistmisel on olulisel kohal elanike rahulolu oma

elukeskkonnaga ja avaliku sektori poolt osutatavate teenustega. Eluga rahulolu on üks

olulisemaid individuaalse elukvaliteedi ja subjektiivse heaolu näitajaid, mis väljendab nii

inimese koondhinnangut üldisele eluga rahulolule kui ka erinevatele eluvaldkondadega

seotud rahulolule. Portaali https://minuomavalitsus.ee minuomavalitsus19 andmetel on

elanike rahulolu Mulgimaa kohalike omavalitsuste lõikes varieeruv (tabel 14). Kõrgemad

rahulolu näitajad on Tõrva vallas, kus tänast elukohta eelistab 62,6% ja elukeskkonnaga

rahulolu indeks on 3,77, teenustega on väga rahul 62,6%. Viljandi valla ja Mulgi valla

näitajad jäävad Tõrva valla näitajatest tagasihoidlikumateks, mis viitab Mulgimaa

sisemise arengutaseme mõningasele erinevusele.

Tabel 14. Elanike rahulolu elukoha ja teenustega (%), 2020 (allikas: minuomavalitsus)

Näitaja Tõrva vald Mulgi vald Viljandi vald

Elukoha esimene

eelistus

62,6% 58,0% 53,0%

Rahulolu teenustega

Väga rahul 62,6%

Ei ole rahul 18,7%

Neutraalne hinnang

18,7%

Väga rahul 50,6%

Ei ole rahul 33,3%

Neutraalne hinnang

16,0%

Väga rahul 59,0%

Ei ole rahul 24,0%

Neutraalne hinnang

17,0%

Rahulolu

elukeskkonnaga (max

väärtus 5)

3,77 3,50 3,74

19 https://minuomavalitsus.ee

36

Samas tuleb tähele panna, et 2021. aasta andmetel on kohaliku omavalitsuse eelarve

elaniku kohta Tõrva vallas 1718,97 eurot, Mulgi vallas 1786,51 eurot ja Viljandi vallas

1675,72 eurot. Eesti omavalitsusüksuste keskmine näitaja on 2022,72 eurot ja mediaan

1861,52 eurot. Brutotulu saajaid oli 2021. aastal Tõrva vallas 2210, Mulgi vallas 2533 ja

Viljandi vallas 5165. Elaniku keskmine sissetulek 2021. aastal oli Tõrva vallas 1306,

Mulgi vallas 1223 ja Viljandi vallas 1297 eurot20. Eesti keskmine sissetulek on 1229

eurot.

Elanike küsitlus, mis toimus perioodil oktoober 2022 kuni jaanuar 202321 näitas (tabel

15), et Mulgimaal on arenguruumi kogukonnatöö arendamiseks ja elanike heaolusse

panustamiseks.

Tabel 15. Mulgi valla elanike rahulolu, osakaal ja koht kohalike omavalitsuste pingereas, 2022

Valdkond Mulgi vald Tõrva vald Viljandi vald

Rahulolu KOV elukeskkonnaga 71,0% (66) 79,0% (9) 75,2% (34)

Rahulolu omavalitsuste

teenustega

51,3% (64) 57,3% (18) 54,4% (31)

Rahulolu valitsemisega 42,9% (65) 59,2% (16) 52,2% (35)

● sh KOV üldise

arengusuunaga

43,7% (67) 59,2% (16) 52,2% (35)

● sh elanike kaasamisega

KOV arengu kavandamisse ja

korraldamisse

40,0% (69) 51,9% (33) 54,9% (19)

● elanike teavitamine KOV

tegevusest ja pakutavatest

teenustest

50,8% (66) 63,3% (15) 61,2% (30)

Võtan kogukonnaelust aktiivselt

osa

41,9% (6) 40,8% (10) 34,2% (56)

Tunnen, et saan kodukoha

elukeskkonna arengut mõjutada

37,4% (33) 38,6% (25) 35,5% (48)

Elukoha maine 67,2%(57) 77,9% (15) 73,3% (37)

Soovitan KOVi elamiseks oma

sõbrale või tuttavale

66,0%(53) 74,2% (31) 71,5% (38)

Mitmete näitajate osas on suhteliselt suured piirkondlikud erinevused, näiteks elukoha

maine osas, samuti elanike kaasamises. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda roll on toetustega

20 https://minuomavalitsus.fin.ee/et 21 https://minuomavalitsus.fin.ee/et

37

aidata kaasa tegevuspiirkonna arengule ja elanike aktiivsuse kasvatamisele kohaliku elu

korraldamisel.

3. Mulgimaa kajastamine tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste arengukavades, maakondlikes ja riiklikes arengudokumentides ning nende sidusus MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegiaga

Järgnevalt toome välja tegevuspiirkonna, maakonna ja riiklike arengudokumentides

esitatud visioonid ja arengueesmärgid, mis mõjutavad Mulgimaa tulevikku. Selle peatüki

koostamise eesmärgiks on koondada tervikpilt, et selle teadmise abil paremini sihistada

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegias eesmärgipüstitusi ja meetmeid.

Mulgi valla arengukavas 2019–202622 seatakse visioon, et Mulgi vald on aastal 2025

aktiivse elanikkonnaga, puhta loodusega, Mulgi kultuuri väärtustav, ettevõtlusele avatud,

kaasaegsete avalike teenuste ja taristuga valla elanike heaolu tagav omavalitsus. Tõrva

valla arengukavas 2020-202523 seatakse visioon, et Tõrva vald on elanikule armas, väärt

elukoht ja omanäoline külastuse sihtkoht Mulgimaal, kus hoitakse loodust, arendatakse

ettevõtlust, austatakse pärandkultuuri ja hoolitakse kogukonna liikmetest. See on paik,

mis pakub aastaringset avastamisrõõmu. Viljandi valla arengukavas aastateks 2022-

203024 tuuakse välja, et Viljandi vald on kestva heaoluga kodu. Viljandi vallas on

inimestel hea elada. Kestva heaolu kindlustavad neile elanikusõbralik, nüüdisaegne ja

turvaline keskkond, imeline loodus ning avatud kogukonnad. Heatasemelised teenused

katavad inimese terve elukaare. Elanikud on tervislike eluviisidega, enesega toimetulevad

ja traditsioone väärtustavad. Viljandi vald on uuemeelne ja julge tulevikulooja, kus

paistavad silma targad ning inimesekesksed lahendused.

Viljandi maakonna arengustrateegias 2035+ Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI25

keskendub neljale strateegilisele suunale:

1) Inimkapitali arendamine.

2) Ettevõtluskeskkonna ja majanduse arendamine.

3) Maine tõstmine.

4) Elukeskkonna, tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine.

Visioonina on esitatud, et Viljandimaa elanikele on tagatud kestev heaolu. Maakonnas on

säilinud jätkusuutlik asustus ja arenev kohalik kultuur ning selleks on piisavalt inimesi.

Viljandimaa elukeskkonna arendamine toimub kestva arengu põhimõtete kohaselt.

Valga maakonna arengustrateegias 2035+26 on maakonna tuleviku pildina Valgamaa

kuldaväärt elukoht eneseteostuseks elukaare igas punktis. Valgamaa on Eesti

Lõunavärav, sportlik ja tervisedenduslik ning atraktiivne koostööpiirkond, mida

iseloomustavad ettevõtlikkus, uuenduslikkus, hoolivus ja eripalgeliste kultuuride

põimumine. Strateegilisi eesmärke on neli:

22 https://mulgivald.ee/arengukavad 23

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0202/1044/Lisa%201%20Torva%20valla%20arengukava%2020

20-2025.pdf# 24 https://www.viljandivald.ee/documents/11546/34821753/Viljandi+valla+arengukava+2022-

2030_%2817.06.2022%29-A3.pdf/781b404a-ffdd-441d-b75d-c1d71808e972 25

https://www.viljandivald.ee/documents/11546/22311612/Viljandi+maakonna+arengustrateegia+2035%2

B..pdf/66e7e74a-a7b7-4988-a03f-97e1b9f16a58 26 https://www.valgamaa.ee/userfiles/valgamaa/vol/Valga+maakonna+arengustrateegia+2035+.pdf

38

1) Valgamaa on kvaliteetse elukeskkonnaga hästi toimiv maakond.

2) Valgamaa on ettevõtlik maakond, kõrget lisandväärtust loovate, ekspordipotentsiaali

suurendavate ja elanike heaolu tagavate töökohtadega.

3) Valgamaa on looduskeskkonda väärtustav kiirete ühendustega maakond.

4) Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond.

Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad

eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik, milleks on vajalik

mitmekesise ja valiku võimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine

töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavuse tagamine, sh toimepiirkondade

sidustamise kaudu. Samadest põhimõtetest on kantud ka Valga maakonnaplaneering

2030+27 ja Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+28. Oluline on strateegias võtta

arvesse toimepiirkondade põhine lähenemine avalike teenuste arendamisel ja tagada

nende kvaliteet ja kättesaadavus.

Eelnevast saab teha järelduse, et MTÜ Mulgimaa Arenduskoda jõupingutused

ühtivad piirkonda käsitlevates arengudokumentides seatud sihtidega, olles

suunatud elanikele hea elukeskkonna saavutamisele, seda läbi puhta looduse,

kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste, elujõulise majanduse ning tervist,

kodukohta ja traditsioone väärtustavate inimeste. Mulgi ja Tõrva valla puhul on

selgelt rõhutatud Mulgi identiteeti ja pärandkultuuri kestlikkuse olulisust, mis on

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuste üks põhifookusi.

Keskne riiklik arengudokument on strateegia „Eesti 2035”29, milles on seatud riiklikuks

eesmärgiks kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Dokumendis on sõnastatud viis sihti: 1) Eestis elav

inimene on arukas, tegus ja tervist hoidev.

2) Eesti ühiskond on avatud, hooliv ja koostöö meelne.

3) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

4) Eesti elukeskkond on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne.

5) Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.

„Säästev Eesti 21“30 püstitab neli arengueesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus,

heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Keskseks teemaks on ühendada

globaalsest trendidest tulenevad väljakutsed säästva arengu põhimõtete rakendamisega ja

Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“31 (ÜPP) üks

kolmest eesmärgist on parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Sektoriüleselt lisandub neljanda eesmärgina sektori kaasajastamine põllumajanduses ning

maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil

ning ergutades nende kasutuselevõttu. Tegevuspiirkonna strateegias panustatakse ÜPP-

strateegiakava erieesmärgi number 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist

võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja

kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat

metsamajandust“ saavutamisse. Eraldi meetmena on toetus ettevõtluskeskkonna

27 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/1_seletuskiri-4.pdf 28 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/1_Seletuskiri-2.pdf 29 https://osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=307 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 31 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

39

arendamiseks maapiirkonnas, sh julgustada noori ja naisi ettevõtlusega tegelema. Samuti

soovitakse arendada aktiivseid kogukondi ja tagada selleks noorte järelkasv. Läbivaks

eesmärgiks on keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja pakkuda ettevõtetele tuge

keskkonnasõbraliku majandamise laiendamiseks. Maaelu arengukava 2014-2020 on

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav

programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. Arengukava

vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Arengukavas on seatud kuus

prioriteeti. LEADER meetme üldeesmärgiks on tegevuspiirkondade tasakaalustatud

arendamine läbi LEADER põhielementide rakendamise. Spetsiifilisteks eesmärkideks

on:

1) Ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate

tegevuste rakendamise.

2) Sotsiaalse kaasatuse edendamine luues uusi töökohti, kaasates kohaliku arengu

strateegia ettevalmistamise ja elluviimise protsessi kohalikud elanikud ning parandada

teenuste kättesaadavust muuhulgas läbi IT-teenuste parema kättesaadavuse.

3) Piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine.

4) Uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine, sh

kogukonnateenuste arendamisel.

5) Kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030)32

seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja

rannapiirkondade arengusuunad. Tegevussuund 6 - maa- ja rannapiirkonna areng - seab 2

eesmärki: maapiirkonna elanikud on aktiivsed ja elujõulised ning maapiirkonnas on

kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus. Nimetatud eesmärke jälgib ka MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda oma tegevustes, et luua paindlike ja nutikate töötamise

võimalustega maamajanduses jõukust ning sotsiaalset heaolu, kestlikku ja mitmekesist

elukeskkonda. Majandusarengu tegevuste kavandamisel on oluliseks lähtekohaks „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

2021–2035“33, et luua konkurentsivõimelised tingimused tootlikkuse ja heaolu kasvuks

ning ühiskonna kestlikkuse tagamiseks teadus- ja arendustegevustes, innovatsiooni ja

ettevõtlust soosiv tõhus ja mõjus poliitika. Arengukava ülesehitus järgib loogikat, mille

kohaselt tagatakse teadussüsteemi baasvõimekus, mis on vajalik ühiskonna toimimiseks

(teadussüsteemi suund): tagatakse ettevõtluskeskkond, mis soosib kõrge

lisandväärtusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse arengut

(ettevõtluskeskkonna suund) ning luuakse sünergiat ja lisandväärtust teadussüsteemi,

ettevõtlussektori ja riigi ühistegevustes, sh Eesti arengu vajadustele fokusseeritud

valdkondades, mille kaudu sünnivad uued teadmusmahukad lahendused nii riigile kui

uued ärivõimalused ettevõtlussektorile (teadmussiirde suund). Kolme suuna koosmõjus

kutsutakse omakorda esile kolm suuremat muutust: TAIE lahendab ühiskonna

arenguvajadusi, teaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab ning ettevõtlus muutub

TAI-mahukamaks. Strateegia seondub „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030“34 üldeesmärgi saavutamisega, et suurendada Eesti riigi regionaalse ja

kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Selle osaks

32 https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 33 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 34 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf

40

on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“35 seatud eesmärgi tähtsustamine, et

kasvatada taastuvate energiaallikate järk-järgult suurenevat kasutuselevõtu lõpptarbimise

kõigis sektorites ning liikuda vähese süsinikuheitega majandusele. Samuti arvestatakse

„Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030“36 seatud eesmärke, et saavutada

Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine. Olulisel kohal on

„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035”37 seisukohtadega arvestamine, et

tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja

kestlikud liikumisvõimalused. Sihistatakse „Noortevaldkonna arengukava 2021–

2035”38 visioonis kirjapandu saavutamist, et noored elavad tervislikku ja täisväärtuslikku

elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim

keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Arvestatakse “Rahvastiku tervise

arengukava 2020–2030”39 eesmärki, et elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved

kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja

tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös.

Sotsiaalvaldkonna puhul peetakse silmas “Heaolu arengukava 2023-2030”40

poliitikavaldkondi, mille sisuks on laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne

kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne,

sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine. Vananeva

ja väheneva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse

tingimustes otsitakse jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke lahendusi, et tagada

kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine. Samas tuleb pidada

silmas, et „vajadus ja nõudlus vaimse tervise abi ja toetuse järele tulevikus kasvab,

piiratud ressursid nõuavad optimaalseid ja nutikaid lahendusi“41. Alaeesmärgi 3 all

rõhutatakse vajadust vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga arvestada

kõigis riigi poliitikavaldkondades. Selle üheks teeks on parandada kogukondade

eestvedajate ja vabatahtlike kaasajate teadlikkust vanemaealiste kaasamise võimalustest

ja kogukonna tegevuse aktiveerimisest. Samuti vähendada vanemaealise töötajaskonna

ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist, mille üks võimalusi on toetada piirkondlikke algatusi

ja kohaliku tasandi ennetustööd. Alaeesmärgi 4 keskmes on sotsiaalhoolekanne ja selle

raames soovitakse sotsiaalhoolekande korralduses luua inimeste heaolu ja sotsiaalse

turvatunde kasvu, sh ehitada üles inimese terviklikust abivajadusest lähtuva abi andmise

süsteem. Samuti rakendada isikukeskset erihoolekande teenusemudelit ning pakkuda tuge

kogukonna ja vabatahtlike ressursside sihipäraseks ja järjepidevaks kaasamiseks.

Alaeesmärk 5 seab sihiks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise. Naistel ja

meestel oleksid kõigis ühiskonna valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused

ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja

ühiskonnaelus osalemiseks. Selle üheks võimaluseks on ligipääsetavuse parandamine

kõigi inimeste iseseisva elu ja täieliku osalemise tagamiseks. Elanike toimetuleku ja

tuleviku vaatest on olulisel kohal elukeskkonna turvalisuse tagamine. “Siseturvalisuse

arengukavas 2020-2030”42 seatakse eesmärgipüstitus, et Eesti inimesed tunnevad, et nad

elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna

turvalisusesse loovad ühe turvaliseima riigi Euroopas. Selleks on oluline parandada

35 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 36 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 37 https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 38 https://www.hm.ee/et/noortekava-2035 39 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 40 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 41 Eesti Inimarengu aruanne 2023. https://inimareng.ee/ 42 https://www.siseministeerium.ee/stak2030

41

elukeskkonda, vähendada ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning

tagada kiire ja asjatundlik abi. „Kultuuri arengukava 2021-2030“43 eesmärgistab, et

Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on

loomulik osa iga inimese elus. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+”44 sõnastatud

Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga,

mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud

ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades

kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja

majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi

sidustatud asulate võrgustik, milleks on vajalik mitmekesise ja valiku võimalusi pakkuva

elu- ja majanduskeskkonna kujundamine töökohtade, haridusasutuste ja teenuste

kättesaadavuse tagamine, sh toimepiirkondade sidustamise kaudu.

Kokkuvõttes, nimetatud arengudokumentide ja planeeringute analüüs annavad

sisendi ja teadmise MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuste tarvis. Strateegias

luuakse side nendes dokumentides välja toodud eesmärkidega, mis hõlmavad

ettevõtluse arendamist tegevuspiirkonnas, elukeskkonna parandamist ja

mainekujundust ning kogukondade jätkusuutlikkuse toetamist. Strateegias seatud

eesmärkide saavutamiseks ja meetmete elluviimiseks kasutatakse ka integreeritud

lähenemist, mis võtab arvesse nendes dokumentides toodud seisukohti ning pakub

omapoolseid täiendavaid lahendusi ja panust kokkulepitu jõustamiseks MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonnas.

4. Koondhinnang MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna arengutasemele ja arengu vajadustele

Mulgimaa tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamiseks viidi läbi SWOT-

analüüs. Selle koostamisel olid kaasatud erinevad sihtgrupid: ettevõtjad, omavalitsuste

ja mittetulundussektori esindajad.

Tugevused

● Tugev identiteet, ühtse ajaloo, kultuuri, keele ja traditsioonidega piirkond,

tugevad keskused, näiteks Mulgi Elamuskeskus, Heimtali muuseum jt

● Kaunis ja vaheldusrikas loodus, puhas looduskeskkond.

● Kohaliku ressursi potentsiaal, seda väärindav tootmine, tugev põllu- ja

metsamajanduse sektor.

● Hea elukeskkond, toimivad kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused;

● Elujõuline kogukond, soov piirkonda omanäoliselt arendada ja tulevikku

panustada.

● Mulgi koostöövõrgustik, liikmete koostöövalmidus ning hea koostöö kohalike

omavalitsuste ja kodanikuühendustega.

● Tegevuspiirkonna hea teedevõrk ja ühendused keskuste vahel, piirinaaber Läti

Vabariik.

43 https://www.kul.ee/kultuur2030 44https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/a4_5mmbleed_eesti_

2030_sisu_111212.pdf

42

Nõrkused

● Madal iive, noorte väljaränne, elanike arvu vähenemine ja sellega kaasnev mulgi

identiteedi kandjate arvukuse kahanemine.

● Kesised palgatöö saamise võimalused, madal palgatase.

● Teenuste koondumine, elu liikumine suurematesse keskustesse ja teatud

piirkondade ääremaastumine.

● Taristu mahajäämus - ühisvesi, kohalikud teed, kiire internetiühendus,

kvaliteetsed rendipinnad, mis pärsib ettevõtluse arengut ja maale elama asumist.

● Mulgimaa külastuseks on vähe aastaringseid tegevusi, turutõrked ja külastuse

hooajalisus.

● Mulgimaa vähene tuntus, mulgi identiteediga ja märgiga seonduvate toodete ja

teenuste vähesus, mulgi kuvandi nõrk turundamine.

● Mulgi kultuuri kandvate institutsioonide tegevuste rahastamise heitlikkus,

tagasihoidlik piiriülene koostöö.

Võimalused

● Tehnoloogia areng, uued lahendused teenuste osutamiseks ja kättesaadavuses

toodete müügiks, kaugtöö võimalused, energiasäästlikud ja autonoomsed lahendused,

ökoloogilise jalajälje vähendamine.

● Kvalifitseeritud tööjõu hankimine.

● Elanike huvi tervislike eluviiside harrastamiseks ja looduses viibimiseks ning

pärandkultuuri tundmaõppimiseks.

● Kasvav huvi olla ise ettevõtja, väikeettevõtluse aktiivsuse kasv.

● Rohelise mõtlemise laiem levik, keskkonda säästva käitumise kandepinna

laienemine ja taastumatute ressursside säästlikum kasutamine.

● Huvi atraktiivsete maakohtade vastu, nii suvilateks kui kodudeks (näit liikumine

„Tagasi maale“).

● Riiklike regionaalpoliitiliste meetmete ja toetuste rakendamine, mulgi programmi

kujundamine).

● Euroopa Liidu struktuurivahendite ja teiste doonorite poolt antavad projektide

toetused.

● Läti huvi piiriüleseks koostööks.

Ohud

● Arenguastmetes piirkondlike erisuste kasv, riigi arengu ruumiline ja

sotsiaalmajanduslik tasakaalustamatus.

● Elanike arvu vähenemine ja vananemine, madal aktiivsus osaleda kohalikus elus.

● Suured tõmbekeskused oma töökohtade, teenuste ja vaba aja võimalustega

meelitavad noori maalt lahkuma.

43

● Tootmissisendite kallinemine, ettevõtete konkurentsivõime vähenemine,

töökohtade kadumine ja tööpuuduse kasv.

● Algajal ettevõtjal raske pankadest laenu saada, laenu tagatiste puudus.

● Kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite rahaliste vahendite piiratus, võimaluste

vähenemine rahalisse omaosalusse ja koostöösse panustamiseks.

● Tegevuste liigne projektipõhisus, mis ei taga tegevuste jätkusuutlikkust ja

muutustes arvestatava mõju saavutamist.

SWOT-analüüsi põhjal koostati tegevuspiirkonna TOWS-maatriks, mille sisuks on

esitada kesksed suunad Mulgimaal arendustegevuse läbiviimiseks lähiaastatel (tabel 16).

Tabel 16. TOWS-maatriks ja kesksed strateegilised arengusuunad

Välistegurid/

Sisetegurid

Tugevused (S) Sisekeskkonna

seisund

Nõrkused (W) Sisekeskkonna

seisund

Võimalused (O)

Väliskeskkonna

seisund

● Kauni looduse ja hea

elukeskkonna kasutamine maal ja

väikelinnades elamise

propageerimiseks

● Ettevõtluse arendamine -

asukoha eeliste ärakasutamine,

kohalikule toormele suurema

lisandväärtuse andmine,

innovatsioon, töökohtade loomine

● Roheleppest tulenevate

võimaluste kasutamine, loodust

säästva majandustegevuse

laiendamine

● Koostöö võimestamine

mastaabisäästu võimaldavate

teenuste ja toodete arendamiseks

mulgi märgi all

● Kohaliku ressursi

kasutamine - hoiame, kasutame

mõistlikult ja võimalusel taastame

● Kiire interneti ja uute

nutikate tehnoloogiate

kasutuselevõtmine töövõimaluste

● Püsielanikkonna arvukuse

stabiliseerimine ja noorte

tagasirände soodustamine,

asustusmustri säilitamine ja

piiriülene koostöö

● Tervisliku ja maalise

eluviisi propageerimine,

Mulgimaa elukeskkonna

atraktiivsuse suurendamine ning

siinsete elu-ja töövõimaluste

aktiivne tutvustamine

● Kogukondliku tegevuse

soosimine, elanike sotsiaalse

sidususe tagamine ja

tulevikuliidrite kujundamine

● Turismi- ja

puhkemajanduse laiendamine,

külastuse hooajalisuse

vähendamine ja sihtkohtade

arendamine aastaringseks

tegevuseks ja külastusteks

● Koostöö laiendamine era-

ja avaliku sektoriga, kohalike

kogukondade võimestamine ja

44

loomiseks ja majandustegevuse

hajutamiseks

● Mulgi pärandkultuuri

aktiivne kasutamine

tootearenduses ja turunduses,

mulgi märgi laialdane

kasutuselevõtt ja mulgi identiteedi

kandjate arvukuse kasvatamine

nende liikmete võrdse kohtlemise

tagamine, õppiva Mulgimaa

arendamine

● Kriisidega toimetuleku

tagamine eri osapoolte koostöös

Ohud (T)

Väliskeskkonna

seisund

● Elanike ise hakkama

saamise toetamine, hüljatuse ja

vaesusriskide vähendamine

● Kogukonna poolt juhitud

arengu tugevdamine,

külaliikumise kandepinna

laiendamine

● Äririskide maandamisele

kaasaaitamine, kriisideks

valmisoleku suurendamise

toetamine

● Keskkonna- ja

terviseteadlikkuse kasvatamine,

energiasäästu ja

kliimaneutraalsuse saavutamisele

kaasaitamine

● Tegevuspiirkonna

arengutaseme ühtlustamine,

● Kogukondade sidususe ja

heaolu suurendamine, kohalikku

elukorraldusse eri sihtrühmade

kaasatuse suurendamine (mehed,

naised, noored, eakad,

erivajadustega inimesed jt

sihtrühmad)

● Mulgi ühtse identiteedi

kujundamine

● Piirkonna sihipärane

turundamine, positiivse mulgi

kuvandi loomine ja

võrgustikupõhise koostöö

laiendamine

● Välisvahendite aktiivne

kaasamine Mulgimaa arengusse

Tegevuspiirkonna tuleviku seisukohalt on strateegilistele arengusuundadele lisaks oluline

pidada silmas ka piirkonna ruumilise arengu väärtustamise põhimõtteid, mis annavad

lisateabe asustuse ja avalike teenuste paiknemise suunamiseks. Analüüsi tulemused on

sisendiks meetmete koostamisele ja nende raames toetuste taotluste esitamisele ja

rahastamisele.

TOWS-maatriksi põhjal saab strateegia fookusse seada neli valdkonda:

● Ettevõtluse konkurentsivõime suurendamine ja tööhõive edendamine, kasutades

selleks piirkonna eeldusi ja mulgi kaubamärki, kohalikke ressursse ning roheleppest

tulenevaid võimalusi loodusressursside ja avaliku ruumi säästlikuks kasutamiseks, sh

kaasates senisest rohkem majandusse piirkonna noori, naisi ja julgustada kõiki elanikke

ettevõtlusega tegelema.

45

● Kohalike kogukondade elujõu toetamine ning kogukonna poolt juhitud

institutsioonide ja nende tegevuste võimestamine, kõigi kohalikus elus osalejate

koostööle ärgitamine ning senisest rohkem noorte kaasamine kohalikku elu

edendatavatesse tegevustesse, võrgustikutöö arendamine.

● Piirkonna maine tõstmine ja atraktiivsuse suurendamine, kasutades ära

tegevuspiirkonna kaunist loodust ja omanäolist pärimuskultuuri, seda eesmärgiga

suurendada tegevuspiirkonna tuntust ja mainet, aidata kaasa püsielanike arvu

suurendamisele, laiendada mulgi identiteetdi kandepinda, kasvatada elanike

keskkonnateadlikkust ning sise- ja välisturistide aastaringset külastust.

● Elanike hakkamasaamise toetamine ja erinevate sihtrühmade võrdne kohtlemine,

hüljatuse ja vaesusriskide vähendamine, elanike tervena elatud aastate pikendamine ning

vanemaealiste sotsiaalse kaasatuse suurendamine ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks.

46

5. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon ja põhimõtted selle elluviimiseks

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon 2030.

Tegevuspiirkond on tugeva identiteediga, kõikidele elanikkonna gruppidele elukaare

jooksul eneseteostust pakkuv ja atraktiivne elukeskkond. Ettevõtlus põhineb kohaliku

ressursi väärindamisel, kompetentsil, uuenduslikel ärimudelitel ja keskkonnasõbralikel

lahendustel. Piirkond on omanäoline ja tuntud reisisihtkoht.

Põhimõtted visiooni elluviimiseks

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon saavutamise keskmes on

piirkonna elanike elujõulisuse ja heaolu kasvatamine ning piirkonna konkurentsivõime

kasv, mille tarvis viiakse läbi arendustegevusi, mis on kantud järgmistest väärtustest:

• Elanikukesksus - rahvastikutaaste ja kestlikkus, elanike tervis, haritus, heaolu ja

toimetulek ning sotsiaalne sidusus, eri elanikerühmade vajadustega suurem arvestamine.

• Avatus - eri arvamuste ja elustiilide paljusus, võrdne kohtlemine ning koostöö

kõigi huvitatud sihtrühmadega, eesmärgiga saavutada koostööst suuremat sünergiat ja

tõhusamat ressursside paigutust, teenustele juurdepääsu tagamine.

• Integreeritus - arengutegevus, kus ühe lahendusega adresseeritakse mitme eri

valdkonna vajadusi (valdkondadeülene integreeritus) või lahendus, mis hõlmab endas

mitut kohalikku omavalitsust või taotlejaid eri piirkondadest (piirkondlik integreeritus).

• Jätkusuutlikkus - looduse, majanduse, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna

jätkusuutlikkus, sh eriti mulgi kultuuriruumi eripära säilitamine ja arendamine,

elulaadide ja kaasamise vormide mitmekesistamine ning maal töötamise ja elamise

võimaluste parendamine.

Leader meetme vahenditele lisaks panustatakse piirkonna arengusse ka Euroopa

Sotsiaalfondi vahendeid.

47

6. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegilised eesmärgid, meetmed mõõdikud

Strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele.

Meetmed on üksteist täiendavad ning toimides tervikuna loovad nad omavahelise

sünergia MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visiooni saavutamiseks.

6.1 Meede I: Ettevõtluse arendamine

Meetme rakendamise vajadus:

● Tegevuspiirkonna majanduse madal konkurentsivõime, nõrk positsioon üleilmses

väärtusahelas- ja madal tootmise lisandväärtus, ettevõtete madal võimekus arendada

teadus- ja arendustegevusele tuginevaid tooteid ja teenuseid.

● Investeerimise turutõrked (kapitali- ja tööjõupuudus), investeeringute tasuvuse

kõrge risk ja pikk tasuvusperiood ning sellega kaasnev riskikartlikkus.

● Elanike madal ettevõtlusaktiivsus, väikeettevõtete nõrk võimekus tootearenduse

ja turunduse läbiviimiseks, vähe väärikat palka võimaldavaid töökohti.

● Taristu mahajäämus. Olukord ei vasta kõrgtehnoloogiat kasutavate ettevõtete

vajadustele ja piirab eri liiki kaugtöö tegemist tegevuspiirkonnas.

● Ettevõtete vähene keskkonnateadlikkus ja võime rakendada oma töös säästva

arengu põhimõtteid.

● Mulgi kaubamärgi vähene tuntus, selle kasutamisega seotud konkurentsieeliste

vähene kasutamine tegevuspiirkonna tutvustamisel ja külastuste saamisel.

Meede on Eesti teiste rakendatavate ettevõtluse toetamise meetmete täiendamiseks.

Eelkõige on toetus taotlejatele, kelle poolt kavandatavad tegevused ei ole teistest

Eestis rakendatavatest toetusmeetmetest abikõlblikud. Meede on kavandatud

toetama ettevõtlust, arvestades piirkondlikke eripärasid.

MEEDE I Ettevõtluse arendamine

Eesmärk

• Atraktiivsed ja hästi tasustatud töökohad - arvu kasv.

• Turule toodud uued tooted ja teenused – arvu kasv.

• Mulgi märki kandvad tooted ja teenuste- arvu kasv.

• Mulgi märki oma toodetel ja teenustel kasutatavate ettevõtete

arv – arvu kasv.

• Kõrgemat lisandväärtust loovate ettevõtete arv- arvu kasv.

• Tegevuspiirkonnas koostööd tegevate (ühistegevused toodete

ja teenuste arendamisel, ühisturundus, koostöövõrgustikes osalemine

jms) ettevõtete arv- arvu kasv.

• Ettevõtlusega tegelevate noorte arv - arvu kasv.

• Kvaliteetseid ja mitmekülgseid turismiteenuseid aastaringselt

pakkuvate turismiettevõtete arv- arvu kasv.

48

• Keskkonnasõbraliku ja/või säästva arengu põhimõtteid

rakendavate ettevõtete arv- arvu kasv.

• Töötajaskonnas soolist palgalõhet vähendanud ettevõtete arv

– arvu kasv.

Meetme osakaal

(eelarvest) 40% 50%

Tulemusnäitajad

• Toetust saanud ettevõtetes säilitatud või lisandunud uued

töökohad.

• Toetust saanud ettevõtete arv, kes on turule toonud uusi

tooteid ja teenuseid.

• Toetust saanud ettevõtete arv, kus müügitulu töötaja kohta on

kasvanud.

• Mulgi märki kandvate ettevõtete arv.

• Keskkonda säästvaid põhimõtteid rakendavate ettevõtete

projektide arv.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

Ettevõtte tegevuseks vajaliku põhivara soetamine (sh seadmete ost ja

rakendustarkvara soetamine jne).

• Hoonete ja rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine,

lammutamine.

• Taristu (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, kastmissüsteemid,

küttesüsteemid, elektrivarustus, sideühendused sh liitumistasu,

telekommunikatsioon jne) ehitamine ja parendamine.

• Ehitiste ja avaliku ruumi projekteerimine (kuni 10% kogu

ehituse abikõlblikust maksumusest), ehitise puhul, millele taotletakse

toetust koos ehitusega.

• Töötajate töö- ja olmetingimuste parandamine, uute

töötamisviiside soodustamine..

• Külastus- ja puhkeotstarbelistele objektidele lisandväärtuse

andmine.

• Digivahendite kasutamine toodete ja teenuste turundamisel ja

ettevõtete nähtavamaks muutmisel (nt müügi veebilehe loomine, e-

poe rakenduse loomine/lisamine, mobiilirakenduse kasutamine jms).

• Ettevõtete ökoloogilise jalajälje vähendamine (sh kaasaegsete

taastuvenergia tehnoloogiate ja taastuvenergia kasutamine,

rohemajandusele ülemineku uuringute ja lahenduste kasutuselevõtu

toetamine jms).

• Kaugtöötamiseks keskkonna loomine (internetiühendus,

paljundus, printimine jms).

• Detailplaneeringute ja teostatavusuuringute koostamine,

keskkonnamõjude hindamine.

• Tootearendus, disaini ja kaubamärgi väljatöötamine.

• Omanikujärelevalve ja muinsuskaitseline järelevalve kuni 3%

kogu ehitustegevuse abikõlblikust maksumusest.

• Koolitus- ja teavitustegevus tegevuspiirkonna ettevõtluse

arendamiseks ( teadmussiirde projekt).

49

Ühisprojekti tegevused (tegevused võivad sisaldada ühisprojekti

elluviimiseks otseselt vajalikke investeeringuid):

• Põhitegevusega seotud (töötajate) koolituse ja väljaõppe

kulude katmine.

• Turundusega ja ühisturundusega seotud kulutuste tegemine

sh turundusplaani koostamine.

• Sise- ja välismessidel osalemine ja külastus.

• Infomaterjalide koostamine.

• Kodulehtede täiendamine ja jätkusuutlik arendamine.

• Kaasav/integreeritud talupidamine (sh talutöö tutvustamine,

talutöö õppimine jne).

• Mentorlus noortele ettevõtlikkuse kasvatamiseks.

• Sise- ja väliskoostöötegevused väliskoostööprojektid (sh

ühisprojektid) ning ühistegevused piirkonna konkurentsivõime

tõstmiseks erinevate riikide ja erinevate sektorite vahel.

Toetuse saajad

Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas

tegutsevale:

• Mikro-, väikese suurusega ettevõtjale (kuni 24 töötajat),

käibega kuni 1 miljon eurot

Nõuded taotlejale

ja toetuse saajale

• Projektitoetuse taotleja peab vastama kehtivale

Maaeluministri määruses „LEADERi kohaliku arengu strateegia

2023–2027 rakendamine“ esitatud nõuetele ja Mulgimaa

Arenduskoda strateegiale 2023-2027.

• Kohalik tegevusrühm võib nõuda projektitoetuse taotlejalt

täiendavate dokumentide esitamist lisaks maaeluministri määruses

nõutavatele dokumentidele. Taotlusvoorudes nõutavate täiendavate

dokumentide loetelu täpsustatakse igal aastal esitatavas

rakenduskavas.

Toetussummad

(EUR)

• Piirmäärad ühe taotluse kohta: kuni 50 000 eurot. Kogu

perioodi maksimum ühe taotleja kohta kuni 100 000 eurot

• Minimaalne toetussumma on 3000 eurot

• Taotleja saab esitada ühes taotlusvoorus ühe taotluse, va

ühisprojektid.

• Toetust antakse kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi ja vähese

tähtsusega abi eeskirjadega.

Toetuse määr ● Toetuse ühtne määr on kuni 50% toetatavate tegevuste

abikõlblikust maksumusest.

Hindamis-

kriteeriumid

• Projekti sidusus Mulgimaa Arenduskoja I meetme

eesmärkide ja toetatavate tegevustega.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1- 5 0-2).

• Taotleja tegevuste eelarve realistlikkus ja põhjendatus.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1- 5 1-3-5).

• Projekti tegevused on selgelt sõnastatud ja arusaadavad.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 1-3-5).

50

• Keskkonnasõbralike ja/või -säästlike lahenduste kasutamine

projekti eesmärkide saavutamiseks.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 0-1-2).

• Ettevõtte tegevuses kasutatakse kohalikke ressursse.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 0-1).

• Taotleja kõik juhatuse liikmed ja/või osanikud on noored

(noor kuni 30 a).

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 0-2).

• Projekti tegevused loovad ettevõttele lisandväärtust, sh

lisanduvad töökohad.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 1-3-5).

Väljundnäitajad ● Toetust saanud ettevõtete arv: sihtväärtus 100 (R39)

6.2 Meede II: Elukeskkonna ja kogukondade arendamine

Meetme rakendamise vajadus:

● Tegevuspiirkonnas toimub ääremaastumine, noorte lahkumine ja vähene

tegevuspiirkonda tagasipöördumine.

● Avaliku ruumi väärtuse vähenemine, investeeringud kinnisvarasse ja

taastuvenergia allikate kasutuselevõtuks on turutõrke tõttu raskendatud, vähene võimekus

investeerida avaliku ruumi miljööväärtusesse, teenuste kvaliteeti ja kättesaadavusse.

● Mulgi kultuuri ja kogukondade elujõud vajab sihipärast toetamist, vajadus toetada

uute kogukonna liidrite kasvatamist ja külaliikumise järjepidevust.

● Elanikel napib tahet aktiivselt osaleda oma elukeskkonna avaliku ruumi

kujundamises, kogukonna koosloomes ja ühistegevuses.

Meetme rakendamise tulemusena paraneb piirkonna elukeskkonna atraktiivsus ja

kvaliteet. Toetatakse noori tulevikuliidreid ja suurendatakse maaelanike sotsiaalset

kaasatust, et kasvatada aktiivsete, algatusvõimeliste ja ühtehoidvate kohalike

kogukondade arvu ning parandada valdkondade ja organisatsioonide vahelise

koostöö tulemuslikkust. Soovitakse suurendada altpoolt tuleva algatuse tähelepanu

keskkonna- ja kliima eesmärkidele.

MEEDE II Elukeskkonna ja kogukondade arendamine

Eesmärk

• Inimeste paremad teadmised ja oskused kogukonnatööst ja

selle kaudu oma osalemisest elukeskkonna kujundamises –

suurem tahe osaleda kogukonnatöös.

• Tegevuspiirkonna atraktiivsuse kasv elu- ja

puhkekeskkonnana, piirkonna külastajate arvu kasv.

• Lapsed ja noored on kaasatud kogukonna töösse ning

panustavad aktiivselt tegevuspiirkonna tegevustesse, tagatud on

külaliikumise järjepidevus.

51

• Võrgustiku põhimõttel toimiva kogukonnatöö kandepinna

laienemine.

• Tegevuspiirkonna elanike vaimse ja füüsiline heaolu kasv.

• Elanike suurem paiksus ja tagasiränne.

• Kultuuriobjektid ja pärimuskultuur on säilinud ning esile

toodud.

• Elanike keskkonnateadlikkus ja keskkonda säästev

käitumine on kasvanud.

Meetme osakaal

(eelarvest) 25% 20%

Tulemusnäitajad

 Projektide arv, millega panustatakse kogukonnatöö alaste

teadmiste ja oskuste arendamisse

Oskused ja teadmised kogukonnatöö töökorraldusest ja

toimetulekust.

 Projektide arv, mis panustavad mulgi traditsioonide

säilitamisse ja arendamisse

• Mulgi traditsioone kandvate ja arendavate

organisatsioonide arv.

• Projektide arv, kus lapsed ja noored on kaasatud kogukonna

töösse

• Kogukonnaelu vabaühendustes osalevate noorte arv.

• Projektide arv, mis panustavad kogukonna vabaühendustes

osalejate aktiivsuse kasvu

• Kogukonnaelu vabaühendustes osalejate aktiivsus on

kasvanud.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

Investeeringu projekti tegevused:

● Avalikuks kasutuseks sh huvitegevuseks kasutatavate riiete

(sh rahvariided jne) ja varustuse hankimine.

● Muusikariistade restaureerimine ja taastamine ning uute

ehitamine.

● Traditsiooniliste tegevuste toetamine (kudumine jms).

● Kiviaedade ja teiste traditsiooniliste piirdeaedade jm

sarnaste objektide rajamine ja parendamine.

● Tervisliku eluviisi propageerimine (terviserajad, üritused,

mänguväljakud jne).

● Elukeskkonna parendamine (taristu, parkla, kõnnitee,

prügimaja, haljasala jne).

● Turvalisuse parendamine (sh päästekomandod,

turvasüsteemide taristu/vahendid-kaamerad põhi liikumisteedel,

keskustes jne).

● Kodulehtede ja mobiilirakenduste loomine.

52

● Taastuvenergia süsteemide väljaehitamine ja vajalike

uuringute koostamine.

● Omanikujärelevalve ja muinsuskaitseline järelevalve kuni

3% kogu ehitustegevuse abikõlblikust maksumusest.

● Hoonete ja rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine,

lammutamine.

● Projekteerimine (kuni 10% kogu ehituse abikõlblikust

maksumusest) ehitise puhul, millele taotletakse toetust koos

ehitusega.

Ühistegevused tegevused (võivad sisaldada projekti

elluviimiseks otseselt vajalikke investeeringuid):

● Elukestev õpe ja koolitused (huviharidus, täiend-, taseme-

ja vabahariduslik õpe).

● Kohaliku kogukonna algatusvõimet ja ettevõtlikkust

arendavad tegevused.

● Laste- ja noorte vaba aja veetmisvõimaluste arendamine.

● Kohaliku kultuuri- ja ajaloopärandi uurimine,

väljapanekute ja näituste korraldamine ning pärandi tutvustamine.

● Kodulehtede täiendamine ja jätkusuutlik arendamine.

● Kogukonna eestvedajatele motivatsioonipaketi (liidrite

koolitus, uued kogemused jne) koostamine ja teostamine.

● Turvalisuse parandamiseks koolitus ning ennetustöö.

● Ühisprojektid piirkonnas – laagrijuhtide koolitamine,

sotsiaalse toimetulekuga seotud tegevused jne.

● Piirkonna ja kogukonna tegevuste tutvustamine piirkonnas

ja väljaspool.

● Traditsioonilise maaelu õpetamine lastele ja noortele läbi

tegevuste.

● Sise- ja väliskoostööprojektid (sh ühisprojektid) piirkonna

konkurentsivõime tõstmiseks erinevate riikide ja erinevate

sektorite vahel.

● Kohaliku tegevusgrupi koostööprojektide kaudu sise- ja

väliskoostöö arendamine, kogukonna ettevõtlikkuse toetamine.

Toetuse saajad

Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas

tegutsevale:

• Mittetulundusühingule ja sihtasutusele.

• Kohaliku omavalitsuse üksusele.

Nõuded taotlejale

ja toetuse saajale

• Projektitoetuse taotleja peab vastama kehtivale

Maaeluministri määruses „LEADERi kohaliku arengu strateegia

53

2023–2027 rakendamine“ esitatud nõuetele ja Mulgimaa

Arenduskoda strateegiale 2023-2027.

• Kohalik tegevusrühm võib nõuda projektitoetuse taotlejalt

täiendavate dokumentide esitamist lisaks maaeluministri määruses

nõutavatele dokumentidele. Taotlusvoorudes nõutavate täiendavate

dokumentide loetelu täpsustatakse igal aastal esitatavas

rakenduskavas.

Toetussummad

(EUR)

• Piirmäär ühe taotluse kohta on kuni 25 000 eurot.

• Minimaalne toetussumma 3000 eurot

• Taotleja saab esitada ühes taotlusvoorus ühe taotluse (va

ühisprojektid)

• Toetust antakse kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi ja vähese

tähtsusega abi eeskirjadega.

Toetuse määr

● Toetuse ühtne määr on kuni 80% toetatavate tegevuste

abikõlblikust maksumusest.

● 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui

kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks

Hindamis-

kriteeriumid

• Projekti sidusus Mulgimaa Arenduskoja II meetme

eesmärkide ja toetatavate tegevustega.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 0-2).

• Projekti seos arengukavade ja arengudokumentidega.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 0-2).

• Projekt soodustab omaalgatust, ühistegevust ja koostööd.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 1-3-5).

• Taotleja tegevuste eelarve realistlikkus ja põhjendatus.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5 1-3-5).

• Projekti tegevused on selgelt sõnastatud ja arusaadavad.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-3-5).

• Keskkonnasõbralike ja/või -säästlike lahenduste

kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 0-1-2).

• Projekti tegevused on suunatud noortele.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 0-2).

Väljundnäitajad

• Projektides osalevad isikud ja nende osakaal

tegevuspiirkonna maarahvastikust (R42).

• Ellu viidud projektide arv: sihtväärtus 70

54

6.1.1. Meede III (Kinnine): Konkurentsivõimeline, omanäoline ja keskkonnateadlik piirkond

6.3 Meede III: Mulgimaa identiteedi tugevdamine ja tuntuse suurendamine

Käesoleva meetme raames keskendutakse Mulgimaa eripära tugevdamisele ning tuntuse suurendamisele. Meetme rakendamisel hinnatakse tegevuste piirkonnaülese mõju ulatust

Meetme rakendamise vajadus. Käesoleva meetme raames keskendutakse MTÜ

Mulgimaa Arenduskoja tegevuspiirkonna analüüsist tulenevate järgmiste

kitsaskohtade lahendamisele:

● Tegevuspiirkonna vähene tuntus külastuse sihtkohana.

● Mulgi kultuuri kandjate kandepind ei ole piisavalt jätkusuutlik.

● Mulgi märgi kasutamine toodete ja teenuste arendamisel on tagasihoidlik.

● Mulgimaa on vähe turundatud, maaelu kuvand ei ole positiivne.

● Ööbimistega külastajate arv on suhteliselt madal ja hooajaline.

Käesoleva meetmega toetatakse MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna

organisatsioonide piirkonnaüleseid tegevusi, mis on seotud piirkonna omanäolisuse

arendamisega, mulgi identiteediga seotud toodete ja tegevuste atraktiivsemaks ning

tuntumaks muutmisega, Mulgimaa tegevuspiirkonna konkurentsivõime kasvatamisega

tervikuna. Meetmele seatakse järgmised strateegilised suunad:

● Mulgi kultuuri järjepidevuse ja omanäolisuse jätkusuutlikkuse tagamine ja selle

kasutamine piirkonna konkurentsieelise võimestamiseks.

● Mulgi kultuuri institutsioonide toimimise võimestamine ja nende

koostöövõrgustiku arendamine ning koostööst suurema sünergia ja tegevuse

tulemuslikkuse saavutamine.

● Mulgi märgi kasutuselevõtu laiendamine, Mulgimaa kui külastuse sihtkoha

atraktiivsuse kasvatamine ja selle tarvis aktiivse turundamise läbiviimine.

● Mulgi kultuuriruumi füüsiline markeerimine, sh Mulgi väravad, oluliste objektide

tähistamine jms.

Meetmete puhul lähtutakse piirkonna integreeritud lähenemisest, mis sisaldab ka

spetsialiseerumise ja piirkondliku arengu loogikat.

MEEDE III

Mulgimaa identiteedi tugevdamine ja tuntuse suurendamine

Konkurentsivõimeline, omanäoline ja keskkonnateadlik

piirkond

Eesmärk • Piirkonna kultuuripärand on kasutuses, väärtustatud ja

arendatud, mulgi kultuuri kandjate kandepind on laienenud.

55

• Kohalikud tooted ja teenused on eristatavad ning tuntud

väljaspool tegevuspiirkonda (mulgi märk, messid jms).

• Mulgimaa ja selle omapära on nähtavam, seda kandvad

institutsioonid on jätkusuutlikud ja kultuuriobjektid on

kaasaegsed ja atraktiivsed.

• Mulgi /kohaliku omapära tutvustavate ja arendavad

sündmuste ettevalmistamine ja korraldamine on hästi läbi

viidud ning elanike ja külastajate poolt tunnustatud.

• Mulgimaa on atraktiivne külastuse sihtkoht, külastuste

hooajalisus on vähenenud ja majutus päevade arv kasvanud.

• Mulgimaa turismiinfo on külastajatele kättesaadav ja eri

osapoolte koostöö toimub Mulgimaa atraktiivne

ristturundus.

• Elanike kõrge keskkonnateadlikkus ning säästlike toodete ja

teenuste turule toomine.

• Mulgimaa arengut toetavate institutsioonide valmisolek

tulemuslikuks ja tõhusaks võrgustikutöö korralduseks

piirkonna arendustegevuses ja turunduses on kasvanud.

• Mulgimaa kui Eesti aja- ja kultuuriloos olulise piirkonna

identiteedi tugevdamine.

• Mulgimaa tuntuse suurendamine Eestis ja lähinaabrite

juures läbi kohaturunduslike meetmete ja piirkonna eripära

välja toomise.

Meetme osakaal

(eelarvest) 20% 25%

Tulemusnäitajad

• Mulgi identiteedi kandjate arv

• Mulgi märki teadvate inimeste arv

• Mulgimaal ööbimistega külastajate arv

• Mulgi identiteedi kandjate arv on suurenenud

kommunikatsiooni- ja turundustegevuse projektide kaudu

• Sündmuste, esinduskollektiivide ja koostöövõrgustike kaudu

on suurenenud Mulgimaad teadvate inimeste arv

• Külastuskeskkonna ja avaliku ruumi arendamine toob kaasa

Mulgimaal ööbivate inimeste arvu suurenemise

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

Investeeringu projekti tegevused:

• Pärandkultuuri ja ajalooga seotud tegevused ning

investeeringud (lubatud ettevalmistavad tegevused, sh kavandatava

ehitise projekteerimistööd kuni 10% kogu ehituse abikõlblikust

maksumusest).

• Mulgi eripära ja pärandkultuuri arengut toetavate uuringute,

seminaride, töötubad jms läbiviimine (näiteks linakasvatuse

võimalikkus, mulgi kultuuri traditsioonide säilimine ja arendamine

jne).

• Avalikus kasutuses olevate objektide renoveerimine,

rekonstrueerimine ja laiendamine (v.a. omavalitsusele kuuluvad

56

hooned) (lubatud ettevalmistavad tegevused, sh kavandatava ehitise

projekteerimistööd kuni 10% kogu ehituse abikõlblikust

maksumusest).

• Avalike külastuskohtade, puhke- ja virgestusalade rajamine

ning arendamine, neile lisaväärtuse loomine (lubatud

ettevalmistavad tegevused, sh kavandatava ehitise

projekteerimistööd kuni 10% kogu ehituse abikõlblikust

maksumusest).

• Infomaterjalide ja reklaamiga seotud tegevused (sh trükised,

infotahvlid, veebilehed, digiturunduse erinevad kanalid jms).

• Omanäoliste kohaspetsiifiliste toodete ja teenuste

arendamine (prototüübi või kasuliku mudeli loomine või

kaubamärgi, patendi, litsentsi omandamine ning nende

omandamisega kaasnevad vältimatud kulud).

• Piirkonna visuaalset eripära rõhutavad tegevused ja

investeeringud (lubatud ettevalmistavad tegevused, sh kavandatava

ehitise projekteerimistööd kuni 10% kogu ehituse abikõlblikust

maksumusest).

• Miljööväärtuse loomine, avalikus kasutuses olevatele

aladele ja hoonetele miljööväärtuse andmine.

• Mulgi traditsioonidega jätkamine, nende arendamine ja

uuenduslikkuse algatamine.

• Tegevuspiirkonnale omaste toodete ja teenuste arendamine

ning turustamine.

• Tegevuspiirkonna tutvustamine (sh kultuur, ettevõtlus, toit

jms) nii piirkonnas kui väljaspool tegevuspiirkonda.

• Kogukonna kaasamisega seotud tegevused (sh koolitused,

ümarlauad jms), erinevate kogukonnarühmade lõimimise toetamine

avatud kultuuriruumi kaudu.

• Infomaterjalide ja reklaamiga seotud tegevused (sh trükised,

infotahvlid, veebilehtede arendamine, messidel osalemine jms),

maine ürituste korraldamine.

• Sise- ja väliskoostöö projektide ettevalmistamine ja

läbiviimine piirkonna konkurentsivõime ja arengupotentsiaali

kasvatamiseks, koostöö erinevate riikide ja erinevate sektorite

vahel.

• Kohaliku tegevusgrupi koostööprojektide kaudu sise- ja

väliskoostöö arendamine.

• Tegevuspiirkonna institutsioonide tegevuste

mitmekesistamine ja laiendamine, vajalike töötajate ja spetsialistide

teadmiste ja oskuste arendamine (koolitused, õppereisid, mentorlus,

motivatsioonipaketid jms).

• Tegevuspiirkonna arendustegevuseks vajalike uuringute,

analüüside jms läbiviimine, näiteks sihtrühma küsitlused, teenuste

57

disainimine, töötajate koolitusvajaduse ja motivatsiooni selgitamine

jms.

Ühisprojekti tegevused (tegevused võivad sisaldada

ühisprojekti elluviimiseks otseselt vajalikke investeeringuid):

1) Mulgimaa tuntuse suurendamine ja maine parandamine läbi

proaktiivsete kommunikatsiooni-, turundus- ja

arendustegevuste:

 Kogu Mulgimaad või minimaalselt ühte tegevusrühma valda

hõlmavad kommunikatsiooni- ja turundustegevused, mis on

otseselt suunatud Mulgimaa või selle alapiirkondade tuntuse

terviklikule tõusule.

 Turundus- ja müügitegevusteks ning arengu planeerimiseks

vajalike uuringute, analüüside koostamise ja

konsultatsioonidega seotud kulu.

2) Mulgimaa traditsiooniliste- ja mainesündmuste toetamine

 Traditsiooniliste ülemulgimaaliste sündmuste korraldamise

toetamine

 Mulgimaal toimuvate eelkõige külalistele suunatud

maineürituste toetamine

3) Mulgimaad esindavate kollektiivide toetamine piirkonna

esindamiseks Eestis ja välismaal

 Mulgimaad esindavate kollektiivide, -võistkondade, -gruppide

esindamisega seotud kulud väljaspool Mulgimaad, eelkõige

väljaspool Eestit

 Mulgimaad esindavate kollektiivide, -võistkondade, -gruppide

tegevuseks vajalike vahendite soetamine (esindusvormid,

atribuutika jms)

4) Mulgimaa koostöövõrgustike arengu toetamine

 Ülemulgimaaliste või minimaalselt ühte tegevusgrupi valda

hõlmavate koostöövõrgustike ühistegevuse toetamine

(ettevõtjate, noorte jt klubid, külade võrgustikud jne)

 Ühistegevusteks vajalike arengukavade, uuringute ja oskusteabe

sisseostmisega seotutud kulu

Investeeringuprojekti tegevused:

5) Mulgimaa eripära rõhutava külastuskeskkonna arendamine

ja avaliku ruumi markeerimine

 Avaliku ruumi Mulgipärase markeerimisega seotud

investeeringud (ühised bussiootepaviljonid jms)

 Avaliku turismitaristu investeeringud (kaardid, viidad, jms)

Avalike külastuskohtade, -asutuste pakutavate teenuste

arendamisega seotud kulud (inventar jms)

Toetuse saajad

Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas

tegutsevale:

• Kohaliku omavalitsuse üksusele;

58

• Piirkonnaülesele mittetulundusühingule: MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut, MTÜ Mulgi

Elamuskeskus, Mulkide Selts, Mulgi Segakoor.

Projektitoetust saab taotleda kohaliku tegevusrühma

tegevuspiirkonnas tegutsev:

 Mittetulundusühing ja sihtasutus.

 Kohaliku omavalitsuse üksus.

Tegevusrühm (MTÜ Mulgimaa Arenduskoda).

Nõuded taotlejale

ja toetuse saajale

• Projektitoetuse taotleja peab vastama kehtivale

Regionaalministri Maaeluministri määruses „LEADERi kohaliku

arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ esitatud nõuetele ja

Mulgimaa Arenduskoda strateegiale 2023-2027.

• Kohalik tegevusrühm võib nõuda projektitoetuse taotlejalt

täiendavate dokumentide esitamist lisaks regionaalministri

maaeluministri määruses nõutavatele dokumentidele.

Taotlusvoorudes nõutavate täiendavate dokumentide loetelu

täpsustatakse igal aastal esitatavas rakenduskavas.

Toetussummad

(EUR)

• Piirmäär ühe taotluse kohta on kuni 200 000 eurot.

• Toetust antakse kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi ja vähese

tähtsusega abi eeskirjadega.

Mulgimaa tuntuse suurendamine ja maine parandamine läbi

proaktiivsete kommunikatsiooni-, turundus- ja

arendustegevuste:

minimaalne toetussumma 10000 eurot, maksimaalne toetussumma:

Tegevustesse on kaasatud 1 vald 50 000 eurot

Tegevustesse on kaasatud 2 valda 75 000 eurot

Tegevustesse on kaasatud 3 valda 100 000 eurot

2. Mulgimaa traditsiooniliste- ja mainesündmuste toetamine

minimaalne toetussumma 3000 eurot, maksimaalne 20 000 eurot

3. Mulgimaad esindavate kollektiivide toetamine piirkonna

esindamiseks Eestis ja välismaal

minimaalne toetussumma 3000 eurot, maksimaalne toetussumma

20 000 eurot

4. Mulgimaa koostöövõrgustike arengu toetamine

minimaalne toetussumma 3000 eurot

maksimaalne toetussumma 20 000 eurot

5.Mulgimaa eripära rõhutava külastuskeskkonna arendamine

ja avaliku ruumi markeerimine

minimaalne toetussumma 10 000 eurot

maksimaalne toetussumma 150 000 eurot

59

Toetuse määr

● Toetuse ühtne määr on kuni 90% toetatavate tegevuste

abikõlblikust maksumusest.

● Toetusmäär: kuni 100% koostööprojekti ettevalmistavale

tegevusele, kui tegemist on piiriülese koostöötegevusega,

Hindamis-

kriteeriumid

• Projekti sidusus Mulgimaa Arenduskoja III meetme

eesmärkide ja tegevustega.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 0-2).

• Projekti tegevuste kaudu tuuakse esile piirkonna eripära

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 0-2)

 Projekti vastavus meetme eesmärkidele: Mulgimaa identiteedi

tugevdamine ja/või piirkonna tuntuse suurendamine

Võimalikud hindepunktid (1-5)

 Projekti mõju ulatus

Võimalikud hindepunktid (1-5)

 Projekti ettevalmistustase

(tegevuskava selgus ja põhjendatus)

Võimalikud hindepunktid (1-5)

Projekti eelarve selgus ja põhjendatus) Võimalikud hindepunktid (1-

5)

Väljundnäitajad

• Projektidest kasu saanud rahvastiku osakaal

tegevuspiirkonnas (R41)

• Ellu viidud projektides osalenute arv: sihtväärtus 500

 Kommunikatsiooni- ja turundustegevustele suunatud projektide

arv

 Ellu viidud projektides osalenute arv (sündmused,

esinduskollektiivid, koostöövõrgustikud)

Külastuskeskkonna ja avaliku ruumi arendamisele suunatud

projektide arv

6.4. Meede IV: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes,

elanike sotsiaalne toimetulek ja kaasatus

Meetme rakendamise vajadus:

● Tegevuspiirkonnas elanike vananemine ja sellega kaasnev hoolduskoormuse ja

kõrvalabi vajaduse kasv.

● Meeste ja naiste keskmise eluea suurest erinevusest tulenevalt üksikute

leibkondade suur arv ja pereliikmeid hooldavate isikute suur hoolduskoormus nii oma

jõupingutuste kui õendus- või isikuhooldusteenuste tasumise näol.

60

● Hajaasustus ja elanike madal asustustihedus, suur sotsiaal-majanduslik ja

piirkondlik ebavõrdsus, kõrged elamiskulud maal ja teenuste kättesaadavuse sõltuvus

transpordiühendustest ja abistajate olemasolust.

● Elanike tagasihoidlikud sissetulekud, erinevused tervisenäitajates sugude ja

hariduse lõikes, süvenev varaline kihistumine võivad kaasa tuua väärtuskonfliktide

probleemid, samas piiratud võimalused ühiskonnaelus aktiivselt osaleda.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027 on eraldi

prioriteetne suund sotsiaalsele innovatsioonile. Soovitakse luua innovatiivsed

kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes, et muuta elanikele teenused

kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks, osutada teenuseid senisest isikukesksemalt ja

taskukohasemalt. Vaata ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

202745. Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel on kaks laiemat eesmärki:

• Pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine.

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Meetme sihtrühmaks (lõppkasusaajaks) on kohaliku tegevusrühma piirkonnas:

● erivajadusega inimene alates vanusest 16, kellel on füüsiline või psüühiline

kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi;

● vanemaealine inimene alates vanusest 55;

● omastehooldajad.

Meetmega parandatakse võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele,

kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas lisandväärtuse andmist

isikukesksetele teenustele. Toetatakse paremat hakkamasaamist

toimetulekuraskuses ja suure hoolduskoormusega inimestel ning üksi elavatel

leibkonna liikmetel. Arendatakse paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada

pereliikmete hoolduskoormust ja võimaldada erivajadusega inimeste aktiivset

osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Laiendatakse sotsiaalkaitsesüsteemi

toimimise tõhusust ja vastupanuvõimet kriisides toimetulekuks. Parendatakse

teenuste kättesaadavust ja mitmekesisust (sealhulgas vaimse ja füüsilise puudega

inimestele) ning juurdepääsu pikaajalise hoolduse teenustele. Selleks võetakse

kasutusele ka uudseid tehnoloogilisi lahendusi.

Erilist tähelepanu pööratakse tuge vajavate inimeste kaasamiseks kogukonnaellu,

toetades neile jõukohaseid tegevusi ja luues eeldusi väärikaks eluks. Samuti toetatakse

piirkonnas vabatahtlikku tegevust, et pakkuda elanikele suuremat inimväärikust ja

sotsiaalset kaasatust, mis võtab arvesse ka abivajajate erivajadusi.

MEEDE IV Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes,

elanike sotsiaalne toimetulek ja kaasatus

45 Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee)

61

Eesmärk

• Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine.

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse

suurendamine.

• Elanike vaimse ja füüsilise heaolu kasv.

Meetme osakaal

(eelarvest) • Eraldi rahastus ESF+ meetmest.

Tulemusnäitajad

• Uute või parendatud teenuste ja tegevusvõimaluste arv

sihtgrupile: 15.

• Kaasatud tugispetsialiste, tugiisikuid ja teisi valdkonna

spetsialiste ning eksperte teenuste laiendamiseks, kvaliteedi

tõstmiseks ja kättesaadavuse tagamiseks:

• Miniprojektide arv 72

• Projektides osalejate arv: 720.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

• Pikaajalise hoolduse tegevuste ja teenuste laiendamine ning

uute turule toomine sihtrühmadele (näiteks integreeritud

teenuste osutamine, nõustamisteenused, tervisennetuslikud

tegevused, kriisiolukordades toime tagamine, vaimse ja

füüsilise tervise tagamine, IT õpe, töötoad, kogemuste

jagamised, õppereisid, koosviibimised, eri põlvkondade

koostegutsemine, võrdsed võimalused ühiskonnaelus

osalemiseks jms).

• Tegevuste mitmekesistamiseks ja laiendamiseks vajalike

töötajate ning spetsialistide teadmiste ja oskuste arendamine

(näiteks koolitused, õppereisid, mentorlus,

motivatsioonipaketid jms) ning kogemuse omandamise

toetamine (tööalane rotatsioon, õppereisid jms);

• Tegevuste mitmekesistamiseks ja laiendamiseks vajalike

uuringute, analüüside jms läbiviimine (näiteks sihtrühma

küsitlused, teenuste disainimine, töötajate koolitusvajaduse ja

motivatsiooni selgitamine jms);

• Tegevuste mitmekesistamiseks ja laiendamiseks

infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja nende

kasutamise alane koolitamine – äpid, intermetipõhised

lahendused, digiplatvormid, veebilehed jms;

• Erivajadustega inimeste teenustele ligipääsetavuse

parandamine ja väikevahendite soetamise abistamine (näiteks

nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele (v.a. investeeringud,

mis lähevad põhivarana arvele).

• Parema teadlikkus soolise ebavõrdsuse olemusest, selle

põhjustest ja sellega kaasnevatest probleemidest ning

vajadusest ja võimalustest edendada soolist võrdõiguslikkust

• Põlvkondade vahelise koostöö edendamise ja eakate suurem

kaasamine (näiteks vabatahtlikus töös, sotsiaalses ettevõtluses

ka kogukonna tegevuses)

• Muud tegevused, mis on meetmega kooskõlas

62

Mittetoetatavad

tegevused

• Investeeringud (va. tegevuste läbiviimiseks vajalikud

vahendid).

• Investeeringud, sh maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulud (va.

tegevuste läbiviimiseks vajalikud vahendid).

• Tegevusi, mida viiakse ellu sotsiaalhoolekande seaduse 2. ja 3.

peatüki, tööturumeetmete seaduse § 13 või tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 2 alusel, ei toetata, välja arvatud juhul,

kui tegevused loovad juba olemasolevatele teenustele

lisandväärtust

Toetuse saajad

Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas

• rahvastikuregistris registreeritud elanikud alates vanusest 16

eluaastat;

• mittetulundusühingud (sh kohalik tegevusrühm ise) ja

sihtasutused, tegevuspiirkonnas tegutsevad mikro-, väikese või

keskmise suurusega ettevõtted.

Nõuded taotlejale

ja toetuse saajale

• Projektitoetuse taotleja peab vastama kehtivale

sotsiaalministri määruses „Kogukonna juhitud kohaliku arengu

toetuse andmise tingimused ja kord“ esitatud nõuetele ja Mulgimaa

Arenduskoja strateegiale 2023-2027.

• Kohalik tegevusrühm võib nõuda projektitoetuse taotlejalt

täiendavate dokumentide esitamist lisaks sotsiaalministri määruses

nõutavatele dokumentidele. Taotlusvoorudes nõutavate täiendavate

dokumentide loetelu täpsustatakse enne taotlusvoorude avamist.

Toetussummad

(EUR)

• Ühe miniprojekti ühikuhind on 6029 eurot.

• Minimaalne toetussumma 1000 eurot

Toetuse määr • 100%

Hindamis-

kriteeriumid

• Projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele (sooline

võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus)

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 0-1-2).

• Projekti sidusus Mulgimaa Arenduskoja IV meetme

eesmärkide ja tegevustega.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Projekti tulemuslikkus. Millist kasu tekib projektist

sihtrühmale? Kui suur on kasusaajate hulk?

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1 -5).

• Taotleja suutlikkus. Milline on miniprojekti elluviija pädevus

valdkonnas ning projektijuhtimises? Milline on organisatsiooni

finantsiline suutlikkus?

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Projekti kvaliteet. Taotleja tegevuste eelarve realistlikkus ja

põhjendatus. Projekti tegevused on selgelt sõnastatud ja arusaadavad.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Projekti elluviimise aeg.

63

Võimalikud hindepunktid (2 punkti kuni 6 kuud ja 1 punkt kuni 12

kuud).

• Keskkonnasõbralike ja/või -säästlike lahenduste kasutamine

projekti eesmärkide saavutamiseks.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

Väljundnäitajad

• Ellu viidud projektide arv:72

• Ürituste arv: 25

• Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord

paranes. Sihtväärtus 70%

64

7. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja strateegia perioodiks 2023–2027 põhineb olukorra

analüüsil ja varasema strateegia perioodi seire tulemustel. Nendest tulemustest lähtuvalt

selgus,et paljud varasemad kitsaskohad piirkonna arengus vajavad jätkuvalt

tähelepanu ja lahendusi. Seega on paljude juba algatatud asjakohaste tegevustega vaja

liikuda edasi.

Meetmete elluviimisega taotletakse tegevuste suuremat uuenduslikkust ja

integreeritust, mis seab MTÜ Mulgimaa Arenduskoja ette kõrgendatud nõude võtta

piirkonna edendajana koostöö võimestaja ja eri valdkondade integreerija roll.

Piirkonna kestlikkuse tagamise soovist lähtuvalt on olulist tähelepanu pööratud noortele,

nende ettevõtlikkuse ja kodutunde kasvatamisele.

Võrreldes varasema strateegia perioodiga on suurimaks uuenduseks Euroopa

Sotsiaalfond+ meetmete rakendamine, mis toetab piirkonnas elanike sotsiaalse

kaasatuse suurendamist ja omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamist ning naiste

ja meeste vahel võrdsemalt jagamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijateks olla avaliku-, äri- ja

mittetulundussektori taotlejad piirkonnas. Erinevaid sihtrühmasid ja põlvkondi sidudes,

soovitakse pakkuda tõhusaid lahendusi inimeste toimetuleku abistamisel elukaare

erinevates punktides.

Uudse teemana on strateegias sihistatud keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja

ettevõtlusmeetmes looduskeskkonda ning taastumatute ressursside kasutamisse

säästliku suhtumise tagamine. Horisontaalse meetmena toetatakse uuenduslike

lahenduste kasutamist info- ja kommunikatsioonivahendite kaasabil, mis läbivad

teemadena kõiki tegevusi. Tegevuspiirkonnas säästva arengu põhimõtete rakendamine

seondub elanike suurema teadlikkusega keskkonnahoiust ja kliimamuutustega

toimetulekust.

Strateegia seab keskmesse kohalike elanike heaolu kasvule kaasa aitamise ja kohalike

ressursside suurema väärindamise, seda ka läbi kogukondade tegevuste ja suurema elujõu.

Kesksel kohal on kohaliku identiteedi, sh mulgi identiteedi ning piirkonna eripära

säilitamine ja arendamine eri osapoolte lõimunud ühistööna.

Strateegia elluviimise integreeritust toetab võimaluste andmine eri sihtrühmade koostöös

meetmetest toetuse saamiseks, mis on kooskõlas Maaeluministri LEADERi kohaliku

arengu strateegia 2023–2027 rakendamise määruses esitatud nõuetele ja MTÜ Mulgimaa

Arenduskoja strateegiale 2023-2027. Samuti on meetmete all antud võimalus taotleda ühe

lahendusega mitme eri valdkonna vajaduste rahuldamist (valdkondadeülene integreeritus)

või pakkuda lahendusi, mis hõlmavad endas kohapõhist lähenemist ja mida on võimalik

laiendada positiivsete tulemuste korral teistele kohaüksustele (piirkondlik integreeritus).

Uudsena on Mulgimaa maine kujundamine ja reisisihtkohana turundamine. Soov

on oluliselt laiendada mulgi märgi kasutamist toodetel ja teenustel, suurendada kohalike

toodete tarbimist. Külastuste arvu kasvatavate meetmete elluviimisse kaasatakse

Kesk-Eesti sihtkohaarendusorganisatsioon (DMO). Eesmärgiks on turismi- ja

puhkemajanduse ettevõtete konkurentsivõime kasv, sh läbi säästva turismi ja turvalise

65

teenuse põhimõtteid rakendavate turismiteenuste arendamise. Võttes arvesse piirkonnas

toimuvat kohatist ääremaastumist, pööratakse olulist tähelepanu turutõrgete

lahendamisele. ja võimalustele meetmetest toetusi taotleda. Kõik rakendatavad meetmed

toetuvad LEADER-lähenemise põhimõtetele.

66

8. Strateegia elluviimine ja rahastamiskava

Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda tegevmeeskond. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma

eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes.

Rakenduskavas võib sätestada teatud kitsendusi, kui need on konkreetsel perioodil

põhjendatud. Nõuded rakenduskavale on seatud Maaeluministri LEADERi kohaliku

arengu strateegia 2023–2027 rakendamise määruses ja Mulgimaa Arenduskoda

strateegias 2023-2027. Rakenduskava kinnitab juhatus üldkoosoleku volitusel.

Rakenduskavas eelarveaasta rahaliste vahendite muutuste vajaduse ilmnemisel tehakse

need juhatuse otsusega.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegia elluviimise rahastamine toimub mitmetest

vahenditest:

• LEADER-programmi vahendid, millest rahastatakse meetmeid I-III ja vastavate

tegevuste ellukutsumisega seotud kulusid. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegia

rakendamise eelarve mahuks on kavandatud ca 3 103 941 eurot.

• Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest kaetakse meetme 4 elluviimiseks vajalikud

kulud , mille kavandatav maht on ca 434 tuhat eurot.

• Liikmemaksud, mille arvelt kaetakse projektide omaosaluse katmiseks ja

vajadusel muud täiendavad kulud. 2022. aasta seisuga laekus liikmemakse ca 16 400

eurot.

• Rahastus muudest allikatest, mille tarvis MTÜ Mulgimaa Arendukoda koostab

kas projektitaotlusi või taotleb sihtfinantseerimist.

Nimetatud vahenditest kaetakse MTÜ Mulgimaa Arenduskoda igapäevased kulud

(palgad, kontoripindade üür, materjalid, lähetused jms) ja omaosalused projektides.

LEADER toetuse jaotust strateegias iseloomustab tabel 17.

Tabel 17. Strateegia eelarves LEADER toetuse jagunemine

Meede Osakaal Summa (EUR) Rahastusallikas

Kohaliku tegevusgrupi

tegevuskulud

100% 730069,56 Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond

(EAFRD)

I MEEDE: Ettevõtluse

arendamine

50% 1186935,92 Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond

(EAFRD)

II MEEDE: Elukeskkonna

ja kogukondade

arendamine

25% 593467,96 Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond

(EAFRD)

67

III MEEDE:

Konkurentsivõimeline,

omanäoline ja

keskkonnateadlik piirkond

25% 593467,96 Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond

(EAFRD)

IV MEEDE: Innovaatilised

kogukondlikud lahendused

sotsiaalhoolekandes,

elanike sotsiaalne

toimetulek ja kaasatus

100% 434 088

Euroopa Sotsiaalfond+

(ESF+)

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegias 2023-2027 järgitakse projektitoetuste eelarve

jaotuses piirkondlikku põhimõtet, v.a III ja IV meetme puhul. Piirkondlikust põhimõttest

lähtuvalt jaotatakse I ja II meetme eelarve omavalitsuste vahel sama valemi alusel, nagu

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium Maaeluministeerium arvestab rahalisi

vahendeid Mulgimaa Arenduskojale strateegia elluviimiseks:

1) Esimene osa eelarvest jaotatakse võrdselt kolme omavalitsuse vahel.

2) Teine osa jaotatakse, võttes arvesse omavalitsuse piirkonna pindala ja asustustihedust.

3) Kolmas osa jaotatakse, võttes arvesse omavalitsuse piirkonna elanike arvu ja keskmist

töötasu.

Eelarve piirkondliku jaotamise eesmärk on tagada Mulgimaa Arenduskoja

tegevuspiirkonna ühtlasem areng. Eelarve piirkondlikul jagunemisel arvestatakse

projektides planeeritud tegevuste ja/või investeeringute asukohta, mitte taotleja juriidilist

aadressi.

68

9. Taotlemine ja taotluste hindamine

Mulgimaa Arenduskoja meetmete projektitaotluste menetlemise teostab tegevmeeskond

ja hindamise viib läbi juhatuse otsusega kinnitatud hindamiskomisjon.

Hindamiskomisjoni liikmetele korraldatakse strateegia meetmeid ja hindamise läbiviimist

tutvustav seminar. Hindamiskomisjoni tööd reguleerib juhatuse otsusega vastu võetud

hindamise kord. Hindamiskomisjoni tööd juhib esimees, kes valitakse esimesel

hindamiskomisjoni koosolekul.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda hindamiskomisjoni moodustamiseks on jagatud

tegevusrühma piirkond kolmeks: Mulgi vald, Viljandi vald ja Tõrva vald. Igast

piirkonnast kuulub hindamiskomisjoni 2 liiget ja asendusliige. Kokku kuulub ühe meetme

taotluste hindamisel komisjoni 6 piirkondlikku esindajat, lisaks 3 asendusliiget. Iga

meetme kohta nimetatakse ka 2 hindamiskomisjoni kuuluvat valdkonna eksperti. Huvide

konflikti korral taandab hindamiskomisjoni liige end hindamisprotsessist enne projektide

hindamise algust.

Tegevusrühma enda poolt koostatud ühis- ja koostöötegevuste projektid esitatakse

kinnitamiseks Mulgimaa Arenduskoja üldkoosolekule ning nende hindamist ei toimu.

Vastavust strateegiale, sh meetme eesmärkidele ja rakenduskavale kontrollib juhatus ning

kinnitab või jätab kinnitamata üldkoosolekule esitatavad taotlused.

Hindamiskomisjoni koosolekud on kinnised, mille valmistab ette ja kutsub kokku

meetmenõustaja või komisjoni esimees. Projektitaotlusi hinnatakse Mulgimaa

Arenduskoja hindamiskriteeriumite põhjal, millega antakse hinnang taotleja ja tema

kavandatud tegevuse või investeeringu vastavuse kohta Mulgimaa Arenduskoja strateegia

meetmete eesmärkidele. Investeeringuprojektide puhul korraldatakse

hindamiskomisjonile paikvaatlus projektitaotluses märgitud investeeringuobjekti

asukohas. Kui kohapealset paikvaatlust ei toimu või taotlus ei sisalda investeeringuid,

toimub taotleja ärakuulamine komisjoni koosolekul. Komisjonil on õigus küsida

lisateavet taotlejatelt ja kaasata arvamuse saamiseks väljastpoolt hindamiskomisjoni

pädevaid eksperte ning kutsuda neid osalema komisjoni koosolekutel.

Projektitaotluse hindamisel saadud taotluste hindamistulemuste koondi põhjal

moodustatakse paremusjärjestus koos rahastamise ettepanekuga, mis esitatakse

hindamiskomisjoni poolt juhatusele kinnitamiseks. Rahastust saanud taotlused

avaldatakse Mulgimaa Arenduskoja kodulehel, paremusjärjestust ei avaldata.

Hindamiskomisjon tegutseb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (ELÜPS), LEADER-meetme määruse, MTÜ Mulgimaa Arenduskoda põhikirja

ja hindamise korraalusel.

Projektitaotlustele rahastuse määramisel järgitakse hindamise korras kehtestatud

minimaalselt nõutavat hindepunktide arvu, vastavust Mulgimaa Arenduskoja strateegiale

ja rakenduskavale, sh taotlusvooru piirkondlikule eelarvele.

Projektitaotluste hindamiskriteeriumid ning hindamise kord on avalik ja kättesaadav

Mulgimaa Arenduskoja kodulehel.

69

Projektide seire toimub kogu strateegia perioodi jooksul, vastavalt esitatud

toetustaotlustele ja maksetaotlustele. Seire, sh seireandmete kogumise ja paikvaatlused

viib läbi töögrupp, mis koosneb juhatuse ja hindamiskomisjoni liikmetest ning

tegevtöötajatest. Seire tulemustest koostatakse aruanded, iga kord seire teostamise

järgselt.

70

10. Strateegia seire ja ajakohastamine

Strateegia seiret korraldab MTÜ Mulgimaa Arenduskoda juhatus ja tegevusi viib ellu

tegevmeeskond. Selle käigus koostatakse kohaliku tegevusrühma strateegiliste

eesmärkide täitmise, tulemuste ja toimimise analüüs.

Strateegiliste eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatakse tulemusnäitajaid ja

väljundnäitajaid.

Tulemus- ja väljundnäitajad annavad muuhulgas sisendi järgmise strateegia perioodi

meetmete kujundamiseks.

Juhtorganitest on tasustatud juhatuse esimees ja juhatuse liikmed. Juhatuse tööd juhib

juhatuse esimees, kes on kaasatud tegevusgrupi igapäevatöö korraldamisse, projektide

planeerimisse ja elluviimisse. Juhatuse esimees teeb koostööd tegevjuhiga

organisatsiooni arendamise valdkonnas. Tegevjuhi ja juhatuse ülesandeks on meetmete

rakendamisega seotud teavitused, kohaliku tasandi kaasamine, projektide nõustamine,

projektide hindamise ja menetlemise koordineerimine.

Tegevjuht juhib Mulgimaa Arenduskoja igapäevast tööd, viib ellu üldkoosoleku poolt

kinnitatud tegevuskava ja täidab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastuvõetud otsuseid.

Tegevjuht osaleb juhatuse poolt volitatud esindajana koostööprojektides, koordineerib

koostööd teiste katusorganisatsioonidega, jälgib tegevusgrupi eelarve täitmist, korraldab

Mulgimaa Arenduskoja liikmetele ja kohaliku elu edendajatele koolitusi, seminare ja

õppereise strateegias olulistel teemadel. Tegevjuht võtab koosseisulise isikuna osa

juhatuse koosolekutest, kuid ei kuulu juhatusse hääleõigusliku isikuna.

Raamatupidaja-meetmenõustaja ülesandeks on finantsjuhtimine, Mulgimaa Arenduskoja

strateegia elluviimisele kaasaaitamine ning strateegia rakendamise perioodil 2023-2027

taotlejate nõustamine toetuste taotlemisel ja projektide rakendamisel. Raamatupidaja

võtab osa juhatuse koosolekutest tema tööülesandeid puudutavates küsimustes, kuid ei

oma koosolekutel hääleõigust.

Meetmenõustaja ülesanded on Mulgimaa Arenduskoja strateegia elluviimisele

kaasaaitamine, strateegia rakendamise perioodil 2023-2027 taotlejate nõustamine toetuste

taotlemisel ja projektide rakendamisel ning kelle ülesanneteks on muuhulgas

maksetaotluste menetlemine, seireandmete kogumine ja süstematiseerimine, ühingu

projektide aruandluse koostamine

Vastavalt ametijuhendile võivad lisanduda tegevusrühma projektide ettevalmistamise

ning seminaride, koolituste, õppereiside jms sündmuste ettevalmistamise ja elluviimisega

seotud ülesanded.

Strateegia elluviimist ja uuendamise vajadust hindab MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

juhatus iga-aastaselt võrreldes seire tulemusti tabelis 18 toodud andmetega. Seirearuande

koostab MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevmeeskond ja selles antakse koondhinnang

strateegia täitmise edukusele ja vajadusel tehakse ettepanekud strateegia

ajakohastamiseks. Kui ilmneb vajadus strateegiasse muudatuste sisseviimiseks, siis

valmistab juhatus üldkoosolekule ette põhjendatud ettepaneku strateegia muutmiseks.

71

Esitatud ettepanekud muudatusteks arutatakse enne üldkoosolekut läbi seirekomisjonis,

mis moodustatakse juhatuse ettepanekul ja kes esitab neile omapoolse seisukoha. Juhul

kui ilmneb vajadus ainult tehniliste täienduste tegemiseks strateegiadokumenti, näiteks

töökorralduslikes muutusteks, siis muutused strateegiasse viiakse sisse juhatus koosoleku

otsusega. Srateegiadokument avaldatakse MTÜ Mulgimaa Arenduskoda veebilehel.

Strateegia seiret ja hindamist korraldatakse järgmiselt:

● Taotlustes kajastatud näitajaid seiratakse jooksvalt ning tegevmeeskond annab

iga-aastaselt üldkoosolekule ülevaate lisaks finantsressursside kasutamisele ka peamiste

näitajate täitumisest. Seireandmete esitamine on toetuse saajale kohustuslik.

● Strateegia elluviimise perioodil teostatakse strateegiliste eesmärkide põhjalikum

hindamine.

Strateegia seire on pidev, seirearuandest lähtuvalt valmistatakse ette iga-aastased

rakenduskavad, misjärel on võimalus tegevuste täpsustamiseks strateegia elluviimisel.

Strateegia uuendamise järele tekib vajadus siis, kui on teostatud strateegia

vahehindamised või strateegia seiretulemuste põhjal (tabel 18). Lisaks muudetakse

strateegiat kehtivas LEADER määruses loetletud põhjustel.

Strateegia vahehindamine toimub lähtuvalt vajadusest korrigeerida meetmete eesmärke

ja rahalist mahtu. Strateegia tulemuslikkuse hindamine toimub pärast kõikide projektide

teostamist selle raames teostatakse uuring kogu perioodi projektide ja strateegia

rakendamise kohta. Eeldatav aeg selleks on 2029. aastal.

Strateegia hindamist korraldab Mulgimaa Arenduskoja juhatus, elluviijaks

tegevmeeskond ning vajadusel kaasatakse välishindajaid. Hindamisaruanne esitatakse

Mulgimaa Arenduskoja üldkoosolekule ning selle põhjal valmistatakse vajadusel ette

strateegia muudatused.

Tabel 18. Mulgimaa Arenduskoja strateegia seire 2023-2029

Väljundnäitaja Tulemusnäitaja

I meede Ettevõtluse

Arendamine Sihttase Sihttase

2027 2027

Maamajanduse arendamine:

ÜPP toetusel arendatud

maapiirkondade ettevõtete,

sealhulgas biomajanduse

ettevõtete arv (R.39)

100

Toetust saanud ettevõtetes

säilitatud või lisandunud

uued töökohad.

10

Toetust saanud ettevõtete

arv, kes on turule toonud

uusi tooteid ja teenuseid

5

72

Mulgi märki kandvate

ettevõtete arv 50

Keskkonda säästvaid

põhimõtteid rakendavate

ettevõtete arv.

12

Toetust saanud ettevõtete

arv, kus müügitulu töötaja

kohta on kasvanud

30

II meede Elukeskkonna ja

kogukondade arendamine

Euroopa maapiirkondade

ühendamine: Nende

maapiirkondade elanike osakaal,

kes saavad kasu paremast

juurdepääsust teenustele ja

taristule ÜPP toetuse kaudu

(R.41)

5%

elanik-

konnast

Oskused ja teadmised

kogukonnatöö

töökorraldusest ja

toimetulekust

Projektide arve, millega

panustatakse kogukonna

alaste teadmiste ja oskuste

arendamisse

225

10

Toetatud projektide arv 70

Mulgi traditsioone

kandvate ja arendavate

projektide

organisatsioonide arv

10

5

Kogukonnaelu

vabaühendustes osalevate

noorte arv

Projektide arv kus noored

on kaasatud kogukonna

töösse

30

5

Kogukonnaelu

vabaühendustes osalejate

aktiivsus on kasvanud

Projektide arv mis

panustavad vabaühenduste

osalejate aktiivsuse tõusule

5

III meede

Konkurentsivõimeline,

omanäoline ja

keskkonnateadlik piirkond

Mulgimaa identiteedi

tugevdamine ja tuntuse

suurendamine

73

Euroopa maapiirkondade

ühendamine: Nende

maapiirkondade elanike osakaal,

kes saavad kasu paremast

juurdepääsust teenustele ja

taristule ÜPP toetuse kaudu

(R.41)

Toetatud projektides osalenute

arv 500

Mulgi identiteedi kandjate

arv

Kommunikatsiooni- ja

turundustegevusele

suunatud projektide arv

12 000

5

Mulgi märki teadvate

inimeste arv

Ellu viidud projektides

osalenute arv (sündmused,

esinduskollektiivid,

koostöövõrgustikud )

15 000

500

Mulgimaal ööbimistega

külastajate arv

Külastuskeskkonna ja

avaliku ruumi arendamisele

suunatud projektide arv

50 000

5

IV meede Innovaatilised

kogukondlikud lahendused

sotsiaalhoolekandes, elanike

sotsiaalne toimetulek ja

kaasatus

Toetatud projektide arv 72

Osalejate osakaal, kelle

hoolduskoormusega seotud

olukord paranes

70%

Kaasatud tugispetsialiste,

tugiisikuid ja teisi

valdkonna spetsialiste ning

eksperte teenuste

laiendamiseks, kvaliteedi

tõstmiseks ja

kättesaadavuse tagamiseks

40

Projektides osalejate arv 300 Uute või parendatud

teenuste ja 15

74

tegevusvõimaluste arv

sihtgrupile

Tegevusrühma suutlikust hinnatakse läbi haldusvõimekuse, strateegiliste eesmärkide

täitmise ja koostööprojektide läbiviimisel. Strateegia muutmise puhul hinnatakse

strateegia muutmise protsessi kaasatud inimeste arvu põhjal sotsiaalse kaasatuse määra.

Sotsiaalne kaasatus näitab tegevgrupi tuginemist LEADER põhimõttele.

Hindamisinstrumendid: konsultatsioonide/nõustamiste arv projektide koguarvust,

infopäevad ja nendes osalejate arv; Mulgimaa Arenduskoja tugisündmuste arv ja nendes

osalenute arv.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda majandusaasta aruande ja dokumentatsiooni vaatab läbi

audiitor, kellelt ühing tellib lepingulise kontrolli ja ülevaatuse. Käesoleva strateegia perioodi lõppedes algatatakse MTÜ Mulgimaa Arenduskoda poolt

uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja siseriiklikele raamdokumentidele.

Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Suur-Ameerika tn 1

Kesklinna linnaosa,Tallinn

10122 Harju maakond

EESTI

[email protected]

29.04.2025 nr 13-40.5/25/140-3

Mulgimaa Arenduskoda ühisstrateegia 2023-

2027 muutmine

Mulgimaa Arenduskoda esitas 29.04.2025 PRIAle ühisstrateegia 2023-2027 muudatuse koos

selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise

kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia

muudatus vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Aime Ilves

juhtiv rakendusspetsialist

Toetuste rakendamise osakond

Lisad:

Üldkoosoleku protokoll 24032025

Mulgimaa Arenduskoda_arengustrateegia.OKT2024_muudatusettepanekutega fail originaal

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 29.04.2025

Kehtib kuni: 28.04.2100

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

ühisstarteegia 2023-2027

Vastu võetud:

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda üldkoosolekul

24.03.2025

2025

2

Sisukord Lühikokkuvõte ........................................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus.............................................................................................................................................................. 5

1. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna territoorium, liikmeskond,

arendustegevuse senised tulemused ja osalemine tegevuste ökosüsteemis................................ 7

1.1. Tegevuspiirkonna territooriumi iseloomustus................................................................................. 7

1.2. Liikmeskond ja juhtimine .......................................................................................................................... 8

1.3. Ülevaade tegevustest ................................................................................................................................... 8

1.4. Koostöö tegevuspiirkonna tugistruktuuride ökosüsteemis ..................................................... 12

1.5. Strateegia koostamise protsess ............................................................................................................ 14

2. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra

iseloomustus ......................................................................................................................................................... 15

2.1. Elanike arv ja asustuse paiknemine ................................................................................................... 15

2.2. Elanike vanusstruktuur ........................................................................................................................... 17

2.3. Muutused rahvastikus .............................................................................................................................. 20

2.4. Elanike loomulik iive ja ränne ............................................................................................................... 21

2.5. Rahvastikuprognoos ................................................................................................................................. 23

2.6. Tööhõive, sissetulek, töötus ................................................................................................................... 24

2.7. Ettevõtlus ja turism ................................................................................................................................... 29

2.8. Sotsiaalkaitse ............................................................................................................................................... 34

3. Mulgimaa kajastamine tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste arengukavades,

maakondlikes ja riiklikes arengudokumentides ning nende sidusus MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda strateegiaga .............................................................................................................................. 37

4. Koondhinnang MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna arengutasemele ja

arengu vajadustele ............................................................................................................................................. 41

5. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon ja põhimõtted selle elluviimiseks

.................................................................................................................................................................................... 44

6. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegilised eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks

koos mõõdikutega .............................................................................................................................................. 46

6.1 Meede I: Ettevõtluse arendamine ........................................................................................................ 46

6.2 Meede II: Elukeskkonna ja kogukondade arendamine ................................................................ 49

6.3 Meede III: Mulgimaa identiteedi tugevdamine ja tuntuse suurendamine ........................... 52

6.4 Meede IV: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes, elanike

sotsiaalne toimetulek ja kaasatus ................................................................................................................ 54

7. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus ........................................................................................... 59

8. Strateegia elluviimine ja rahastamiskava ............................................................................................ 61

9. Taotlemine ja taotluste hindamine ......................................................................................................... 63

10. Strateegia seire ja ajakohastamine ...................................................................................................... 65

3

Lühikokkuvõte

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda (MAK) asutati 4. aprillil 2006. aastal. Tegemist on

vabatahtliku omaalgatusliku ühendusega, mis seisab Mulgimaa arengu eest ja avab

piirkonnale ligipääsu LEADER toetustele. Organisatsiooni eesmärgiks on toetada

piirkonna elukeskkonda, ettevõtlust, koostööd ja omaalgatust, ning toetada elanike

ajaloolist identiteeti. Organisatsiooni kuulub 26.06.2024 seisuga 102 liiget, neist 3

kohalikku omavalitsust, 39 ettevõtet (sh 1 FIE), 59 mittetulundusühingut ja 1 sihtasutus.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda kõige kõrgemaks organiks on üldkoosolek. Juhatus on 9-

liikmeline ja igapäevast tööd teostab tegevmeeskond. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

omab pikaajalist töökogemust ja on loonud tihedad koostöösuhted paljude LEADER

piirkondadega ning avaliku- ja erasektori organisatsioonidega. Piirkonna ja riiklike

arengudokumentide analüüs näitas MTÜ Mulgimaa Arenduskoda jõupingutuste ühtivust

nende seatud sihtidega, olles suunatud elanike hea elukeskkonna saavutamisele läbi

kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste, elujõulise majanduse ning tervist, kodukohta,

puhast loodust ja traditsioone väärtustavate inimeste.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda territoorium hõlmab Viljandi ja Valga maakonna kolme

omavalitsusüksust - Mulgi valda, Viljandi valda ja Tõrva valda. Tegevuspiirkonnal on

piir Läti Vabariigiga.

01.01.2022. rahvastikuregistri andmetel on piirkonnas kokku 26 921 elanikku.

Omavalitsuste lõikes oli elanike arv suurim Viljandi vallas: 13 600 inimest ehk 51%

piirkonna elanikest. Mulgi vallas elas 7335 inimest (27%) ja Tõrva vallas 5986 inimest

(22%). Tegevuspiirkonna elanikest 62,1% tööealised (vanus 15-64), 14,1% tööeast

nooremad ja 23,8% tööeast vanemad (vanus 65+). Elanike arv piirkonnas on perioodil

2018-2022 näidanud langustrendi, vähenedes aastas keskmiselt 0,9%. Koostatud

rahvastikuprognoos näitab praeguste elanike arvu ja vananemis trendide tõenäolist

jätkumist. Eluea sooline suur vahe põhjustab üksi elavate leibkondade arvu kasvu ja toob

kaasa inimeste toimetulekuga seotud probleemid. Nimetatud arengud mõjutavad

piirkonna konkurentsivõimet ja elanike heaolu. Juba täna jäävad hõive näitajad ja

palgatase Eesti keskmisest madalamaks. Elanike rahulolu avalike teenustega ja

elukeskkonnaga tegevuspiirkonnas on kohalike omavalitsuste lõikes varieeruv.

Tegevuspiirkonnas on registreeritud 2408 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet.

Tegutsevatest ettevõtetest 95,8% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Kõige enam on

põllu- ja metsamajandusega tegelevaid ettevõtteid. Järgnevad ehitus ning hulgi- ja

jaekaubandus. Kõige suurem käive tuleb töötlevast tööstusest, primaarsektorist ning

hulgi- ja jaekaubandusest.

Tegevuspiirkonna SWOT-analüüsi alusel anti hinnang tegevuspiirkonna arengutasemele

ja selle põhjalt koostati TOWS-maatriks, mis toob välja strateegilised suunad analüüsi

käigus selgunud kitsaskohtade lahendamiseks.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda visioon 2030 on: Tegevuspiirkond on tugeva

identiteediga, kõikidele elanikkonna gruppidele elukaare jooksul eneseteostust

pakkuv atraktiivne elukeskkond. Ettevõtlus põhineb kohaliku ressursi

4

väärindamisel, kompetentsil, uuenduslikel ärimudelitel ja keskkonnasõbralikel

lahendustel. Piirkond on omanäoline tuntud reisisihtkoht.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegias seatakse eesmärgid nelja meetme raames:

I meede: Ettevõtluse arendamine

II meede: Elukeskkonna ja kogukondade arendamine

III meede: Mulgimaa identiteedi tugevdamine ja tuntuse suurendamine

IV meede: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes, elanike

sotsiaalne toimetulek ja kaasatus

Uuendusena võetakse lisaks LEADER-vahenditele kasutusele Euroopa Sotsiaalfond+

(ESF+) meede, mis keskendub kogukondlikele lahendustele sotsiaalhoolekandes.

5

Sissejuhatus

Kultuuriloolise ja keelealase Mulgimaa põhituumiku moodustavad Halliste, Karksi,

Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest (joonis

1). Seega asub Mulgimaa Sakala muinasmaakonna lõunaosas ja tänaste Viljandi, Valga

ja Pärnu maakonna territooriumitel. Viljandist Mulgimaa piirini on ca 8 kilomeetrit,

Pärnust ja Tartust ca 55 km, Tallinnast, Pihkvast ja Riiast ca 170-180 kilomeetrit.

Mulgimaa ala langeb kokku piirkonnaga, mille elanikud kõnelesid ja kohati kõnelevad

veel praegugi, mulgi keelt.

Joonis 1. Mulgimaa ajalooline taust

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda ühisstrateegia 2023-2027 on piirkonnas kolmas strateegia

LEADER programmi1 vahendite kasutuselevõtuks. Uuendusena võetakse lisaks

LEADER-vahenditele kasutusele Euroopa Sotsiaalfond+ meede, mis keskendub

kogukondlikele lahendustele sotsiaalhoolekandes. Strateegia lähtub tegevuspiirkonna ees

seisvatele probleemidele ja väljakutsetele lahenduste pakkumisest ning kohalike

arengueelduste võimalikult laialdasest kasutamisest, võttes arvesse MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda kogemusi eelnevatest strateegiaperioodidest ning kogukonna ootusi ja

ettepanekuid.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegia 2023-2027 koostamine viidi läbi perioodil juuni

2022 – mai 2023 integreeritud protsessina. See hõlmas senise strateegia ja tegevuste

elluviimise seiret, piirkonna sotsiaalmajanduslikku analüüsi ja eri osapoolte laialdast

kaasamise protsessi. Seega on strateegia valminud koosloomes tegevuspiirkonna

vabaühendustega, ettevõtjatega ja kohalike omavalitsustega. Kokku osales protsessis ca

160 inimest.

Strateegia koosneb kümnest peatükist. Esimeses peatükis keskendutakse MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda rollile tegevuspiirkonnas, antakse lühiülevaade varasema strateegia

1 LEADER (prantsuse keeles Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale - seosed

maamajandust arendavate tegevuste vahel) on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mille eesmärk

on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö.

6

elluviimisest ning uue strateegia koostamise protsessist. Teises peatükis iseloomustatakse

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda väga

erinevatest aspektidest. Kolmandas peatükis analüüsitakse tegevuspiirkonna kohalike

omavalitsuste arengukavades ning riiklikes ja maakondlikes arengudokumentides ja

planeeringutes seatud arengusihte ning nende sidusust ja kooskõla MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda tegevustega. Neljandas peatükis antakse koondhinnang MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda tegevuspiirkonna arengutasemele ja konkurentsipositsioonile. Teema võtab

kokku SWOT-analüüs, mille põhjal koostatud maatriksis on seatud MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda tegevuste strateegilised sihid arenduste läbiviimiseks. Viiendas peatükis

esitatakse tegevuspiirkonna visioon ja selle elluviimise läbivad põhimõtted. Kuuendas

peatükis on strateegia raames püstitatud eesmärgid ning nende saavutamiseks koostatud

meetmete kirjeldused. Seitsmendas peatükis on toodud välja strateegia uuenduslikkus ja

iseloomustatud integreeritud lähenemist selle elluviimiseks. Kaheksandas peatükis

esitatakse strateegia elluviimise üldine põhimõte ja rahastamiskava. Üheksandas peatükis

iseloomustatakse meetmetesse taotluste esitamist ja hindamist. Kümnendas peatükis

kirjeldatakse strateegia seiret ja ajakohastamist.

7

1. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna territoorium, liikmeskond, arendustegevuse senised tulemused ja osalemine tegevuste ökosüsteemis

1.1. Tegevuspiirkonna territooriumi iseloomustus

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda territoorium hõlmab Viljandi ja Valga maakonna kolme

omavalitsusüksust - Mulgi valda, Viljandi valda ja Tõrva valda - millesse kuuluvad

Mulgimaa kihelkonna alad ja Viljandi kihelkonna alad, mida ei ole seostatud Mulgimaa

viie kihelkonnaga. Tuleb tähele panna, et MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonda

ei kuulu Viljandi vald tervikuna, sellest on väljas Viljandi valla koosseisu kuuluva endise

Kolga-Jaani valla külad (joonis 2). Seda asjaolu tuleb arvestada statistika puhul, kui

andmed on esitatud omavalitsuse üksuste lõikes.

Joonis 2. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkond

Tegevuspiirkond asub Sakala kõrgustikul ja seda iseloomustab künklik maastik koos

järvede ning jõgedega. Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp on Härjassaare mägi (147 m).

Tegevuspiirkond piirneb Võrtsjärvega, mis on Eesti suuruselt teine siseveekogu. Järvega

on seotud kalapüük ja -töötlemine. Võrtsjärve ääres asub suurim looduslik

angerjakasvatus Eestis. Kuigi loodusressursside seas ei ole Mulgimaale ainuomaseid

elemente, moodustavad maastikud koos hoonetega eristatava Mulgimaa maastikumustri.

Looduslikke ja maastikulisi võimalusi ning veekogusid saab kasutada turismimajanduse

mitmekülgseks arendamiseks, võttes arvesse looduse mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse

ning kliimamuutustega toimetuleku vajadusi.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkond hõlmab 2589 km² ehk ca 4,5% Eesti

maismaa territooriumist. Metsamaa moodustab tegevusgrupi territooriumist ligikaudu

poole ja põllumajandusmaa ca 27%. Põllumaade viljakus on üle Eesti keskmise taseme.

Piirkonnas asuvad mitmed kaitstavad loodusobjektid ja maastikukaitsealad nagu Rutu

maastikukaitseala, Teringi maastikukaitseala, Õisu maastikukaitseala, Rubina

looduskaitseala, Loodi looduspark jne.

8

Tegevuspiirkonda läbivad kaks olulist põhimaanteed: Uulu - Valga maantee ja Tartu -

Kilingi-Nõmme - Pärnu maantee. Teedevõrgustik on heas seisukorras, mistõttu piirkond

on eri transpordiliikidega suhteliselt hästi kättesaadav. Kuna Mulgimaal on piir Läti

Vabariigiga, siis on lisaks siseriiklikule koostööle head rahvusvahelised piiriülesed

koostöövõimalused.

1.2. Liikmeskond ja juhtimine

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda2 on asutatud 4. aprillil 2006. aastal ja koondab

tegevuspiirkonna kohalikke omavalitsusüksusi, ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid.

Tegemist on vabatahtliku omaalgatusliku ühendusega, mis seisab Mulgimaa arengu eest

ja avab piirkonnale ligipääsu LEADER toetustele. Organisatsiooni eesmärgiks on toetada

piirkonna elukeskkonda, ettevõtlust, koostööd3 ja omaalgatust, toetada elanike ajaloolist

identiteeti. Mulgimaa Arenduskojal on 102 liiget, neist 32 asutajaliiget. Liikmeteks

on 3 kohalikku omavalitsust, 39 ettevõtet (sh 1 FIE), 59 mittetulundusühingut ja 1

sihtasutus.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja kõige kõrgemaks organiks on üldkoosolek, mille

ainupädevuses olevad teemad on määratletud põhikirjas. Tegevusgrupi juhatus on 9-

liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Iga juhatuse liikme ülesandeks on oma piirkonna

ettevõtete, organisatsioonide, omavalitsuste ja üksikisikute teavitamine ning huvide

koondamine, samuti tööks vajaliku info kogumine. Juhatus käib koos vähemalt kord

kvartalis, vajadusel ka sagedamini. MTÜ Mulgimaa Arenduskoja igapäevast tööd teostab

tegevmeeskond. Kokku on tegevmeeskonnas vähemalt kaks põhikoosseisulist töötajat,

kellele lisanduvad konkreetsete arendusprojektide elluviimisega seotud projektijuhid.

Tegevmeeskonna igapäevast tööd juhib MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevjuht, kelle

ülesandeks on organisatsiooni strateegia elluviimine, kokkulepitud arendustegevuste

juhtimine, nende tarvis tegevusplaani ja eelarve koostamine ning tulemuste saavutamine.

Samuti korraldada tegevusteks vajalikku kommunikatsiooni ning viia ellu üldkoosoleku

ja juhatuse poolt vastuvõetud otsuseid. Tegevjuht võtab osa juhatuse koosolekutest, kuid

ei kuulu juhatusse hääleõiguslikuna.

Mulgimaa Arenduskoja deviis: Kui sa oled valinud kord Mulgimaa endale koduks, siis

on sinu võimuses muuta Mulgimaa parimaks paigaks maailmas!

Mulgimaa Arenduskoja eelarve koosneb LEADER-meetme administratiiveelarvest ja

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda liikmemaksudest. LEADER-tüüpi meetmest saadud

toetusega teostatakse tegevusi, mis on elujõulised ja jätkusuutlikud ka abiprogrammi

rahade lõppedes. Selleks kaalutakse hoolega läbi iga rahastatav tegevus ning

analüüsitakse selle jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis4.

1.3. Ülevaade tegevustest

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda on perioodil 2014-2022 panustanud piirkonna arengule

LEADER põhimõtteid rakendades. Koostööpartneriteks on olnud valdavalt piirkonnas

2 https://mulgimaa.ee/meist/mak/ 3 MTÜ Mulgimaa Arenduskoja põhikiri.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/Mulgimaa_Arenduskoja_pohikiri_30092014.pdf 4 MTÜ Mulgimaa Arenduskoja strateegia 2014-2023 sisehindamine.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/strateegia-2014-

2020/sisehindamine/Strateegia%20sisehindamine%20dets2017.pdf

9

asuvad kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja mittetulundusorganisatsioonid. Aktiivselt

on suheldud ka väljaspool Mulgimaad asuvate kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja

vabaühendustega. Lisaks on tegevustesse kaasatud teisi LEADER tegevusrühmi nii Eestis

kui välismaal.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja Strateegia 2014-20235 keskendus kolmele meetmele:

I meede: jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ettevõtlus

II meede: eneseteostusvõimalusi pakkuv elukeskkond

III meede: piirkond on konkurentsivõimeline ja omanäoline.

Aastatel 2016-2022 meetmetele esitatud taotluste statistika on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Meetmete raames esitatud taotluste statistika piirkonniti (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Esitatud

taotlusi

Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi

vald

Piirkonna-

ülene

Rahuldatud

taotlusi

Taotluste

rahuldamise

määr

I 190 68 57 65 0 128 67,4

II 107 37 35 34 1 73 68,2

III 127 46 33 39 9 74 58,3

KOKKU 424 151 125 138 10 275 64,9

Kokku on taotlusi meetmetesse esitatud 424, millest rahastati 275 (64,9%). Enim taotlusi

laekus I meetme alla - 190 (44,8%), taotluste rahastusi 128 (46,6%). Taotletud toetustest

alla 10 tuhande euro jäid 161 taotlust (38%), vahemikku 10 001-30 000 eurot 222 taotlust

(52,4%) ja enam kui 30 000 eurot 41 taotlust (9,6%).

I meetme raames on ennekõike toetatud investeeringute tegemist: hoonete ehitamine ja

rekonstrueerimine ning muutmine enam tootmise vajadustele vastavaks, tehnosüsteemide

rajamine ja ajakohastamine, hoonete energiasäästu saavutamine ning uute masinate ja

seadmete ostmine kas uue tegevusega alustamiseks või olemasoleva tootmise

laiendamiseks.

II meetme puhul on toetustega panustatud nii konkreetsete töövahendite ostu, avalikus

kasutuses olevate atraktsioonide ehitamisse kui pehmetesse tegevustesse - koolitus- ja

teavitustegevus, mille all on õppepäevade, töötubade, õppereiside, uurimistööde jms

läbiviimine.

III meetme toel on rahastatud spordi, kunsti, muusika ja muid vaba aja tegevusi,

maaturism arendamist, kohalike toodete tootmist ja turundamist ning kultuuripärandi

kestlikkust.

20. oktoober 2023 seisuga on ellu viidud 197 projektitaotlust kogusummas 3,215

miljonit eurot, neist enim taotlusi on I meetmest (tabel 2). Strateegia kohaselt peaks

5 https://www.mulgimaa.ee/userfiles/strateegia-2014-

2020/kinnitatud%20dokumendid/Mulgimaa_Arenduskoja_strateegia_2014-2023.pdf

10

projektide eelarve I-III meetme vahel jagunema proportsioonis 43,75%, 25% ja 31,25%.

Seega on saavutus soovitu lähedane.

Tabel 2. Lõpetatud ja menetluses taotlused meetmete lõikes (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Lõpetatud ja menetluses

taotlused

Toetuse summa,

eurot

Meetme toetuse

osakaal, %

I 80 1 377 459,13 42.84

II 63 882 884,21 27.46

III 54 954 859,85 29.70

KOKKU 197 3 215 203,19 100.00

Taotluste rahalist jaotust piirkonniti iseloomustab tabel 3. Enim toetusi on antud Viljandi

valda, seda kõigi meetmete lõikes. Piirkonnaülesteks toetusteks on eraldatud kaks

protsenti vahenditest.

Tabel 3. Lõpetatud ja menetluses taotlused meetmete ja piirkondade lõikes, eurot (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi vald Piirkonna-

ülene

I 746 393,47 825 864,89 909 625,93 0,00

II 372 995,99 338 337,17 522 950,48 0,00

III 384 005,31 333 185,82 507 215,29 98 689,08

KOKKU 1 503 394,77 1 497 387,88 1 939 791,70 98 689,08

Rahastatud taotluste keskmist summat piirkonniti iseloomustab tabel 4. Näeme, et

rahastatud taotluste keskmised summad jäävad alla 20 tuhande euro, erandiks

piirkonnaülesed taotlused, kus keskmine summa küünib ligi 30 tuhande euroni.

Tabel 4. Lõpetatud ja menetluses taotluste keskmine summa meetmete ja piirkondade lõikes, eurot (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Lõpetatud ja

menetluses

taotlused

Keskmine

toetuse

summa

Mulgi vald Tõrva vald Viljandi

vald

Piirkonna-

ülene

I 80 17 218,24 19 084,20 16 080,06 16 864,32 –

II 63 14 014,04 12 928,50 11 977,77 18 628,90 –

11

III 54 17 682,59 15 933,96 18 364,12 17 046,13 29 395.51

Keskmine 16 320,83 15 985,19 15 087,85 17 372,48 29 395,51

Projektitoetuste keskmise näitaja puhul tuleb meetme I puhul märkida, et

programmiperioodi jooksul on osaliselt muutunud taotlemise tingimused. 2016-

2017aasta taotlusvoorudes oli toetuse summa kuni 50 000 eurot, hiljem 30 000 eurot.

Samuti on lihtsustatud toetuse taotlemist kuni 10 000 eurole (äriplaani mitte nõudmine),

mis on soodustanud pigem väiksemate projektide rahastamist.

Rahastatud taotluse esitajatest on olnud ülekaalus mittetulundusühingud ja osaühingud,

vastavalt 83 ja 78 taotlust (tabel 5). Osaühingutele on toetusteks läinud veidi enam raha

kui mittetulundusühingutele. Viimaste puhul on parema ülevaate saamiseks toodud eraldi

välja kogudused ja sihtasutused, kuigi juriidilises mõttes on nad

mittetulundusorganisatsioonid. Kohalikele omavalitsustele on eraldatud toetusi 22 korral,

seda teise ja kolmanda meetme raames pea võrdses toetuste arvus ja rahalises mahus.

Tabel 5. Lõpetatud ja menetluses taotluste jaotus taotlejate lõikes, eurot (allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda)

Meede Lõpetatud ja

menetluses

taotlused

Toetuse summa Osaühing

(OÜ)

OÜ toetus FIE FIE toetus

I 80 1 377 459,13 74 1 292 897,58 6 84 561,55

II 63 882 884,21 0 0 0 0

III 54 954 859,85 4 61 914,80 0 0

KOKKU 197 3 215 203,19 78 1 354 812,40 6 84 561,55

Meede MTÜ

(v.a

kogu-

dus)

MTÜ toetus

(v.a kogudus)

Kogu-

dus

Kogudus

toetus

Siht-

asutus

(SA)

SA toetus KOV KOV toetus

I 0 0 0 0 0 0 0 0

II 46 580 691,82 5 55 811,94 2 32 622,00 10 213 758,45

III 37 663 988,89 1 4296,73 0 0 12 224 659,43

KOKKU 83 1 244 680,71 6 60 108,67 2 32 622,00 22 438 417,88

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda on viinud läbi mitmeid laiapõhjalisi koostööprojekte, mille

sisuks on mulgi üksmeele tugevdamine ja piiriülese mõjuga sündmuste korraldamine

Mulgimaal. Panustati tegevustesse, mis toetasid Mulgimaal elamise kvaliteeti.

Eesmärgiks seati tegevuspiirkonna nähtavuse suurendamine ja turundamise läbiviimine.

Oma töö paremaks korraldamiseks viidi läbi õppereise ja tutvuti LEADER tegevuste

12

praktikatega, kogukondade võimestamisega, piirkonna turunduse korraldamisega,

kommunikatsiooni läbiviimisega, tootearendusega ja toodete turundamise sihistamisega

ning kaubamärgi arendamisega. Oma liikmete seas viidi läbi küsitlus, et saada tagasisidet

toetusmeetmete asjakohasusest. Samuti toimus konkreetsete projektide tulemustega

tutvumine kohapeal. Näiteks I meetme tulemusena laiendati tootevalikut ja turule toodi

uusi tooteid. Tänu LEADER-meetme toetusele kasvas ettevõtjate kompetents. 2020. aasta

novembris jagati ettevõtlusauhindu ja seitsmest kategoorias neljas nomineeriti MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda poolt rahastuse saanud ettevõte. Aasta loomeettevõtteks valiti

OÜ Päikesepuu, rahva lemmikuks OÜ Päikesepuu, maaelu edendajaks Mulgi

Väiketootjate Liit ning aasta toode/aasta teenus auhinna sai Leiger LK OÜ

(Ravimudasalong Leiger). Teise meetme alt laiendati vaba aja veetmise võimalusi ja

terviseedendusega tegelemise võimalusi piirkonnas, sh rajati laste mänguväljakuid, osteti

jõumasinad vabas õhus treenimiseks jms. Kolmanda meetme raames tugevdati Mulgimaa

koostöövõrgustikku, viidi läbi Soome-ugri kultuuripealinna sündmuseid, turundati

“Mulgi Värk” märki ja esitatud on taotlus Mulgi pudru kandmiseks UNESCO vaimse

kultuuripärandi esindusnimekirja. Mitmete toetustega panustati MTÜ Mulgi

Elamuskeskus ülesehitamisse.

1.4. Koostöö tegevuspiirkonna tugistruktuuride ökosüsteemis

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda teeb tihedat siseriikliku koostööd teiste LEADER

tegevusrühmadega ning avaliku ja erasektori esindajatega. Samuti toimib rahvusvaheline

koostöö. Välismaalt on partneriteks Saksamaalt Minden-Lübbecki ja Austrias Hermagori

piirkonnad ning Põhja-Läti kohalikud omavalitsused. Tihe suhtlus on Vidzeme Turismi

Assotsiatsiooniga ja LEADER tegevusrühmadest „Sernikon“ ja „Salatsist kuni Ruhjani“

Lätist ning “Kantri” piirkond Soomest, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu

arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta välja töötanud nõuetele vastava strateegia.

Rahvusvahelist koostööd soovitakse jätkata, et olla jätkuvalt kursis maaelu edendamise

kogemustega eri riikides ning viia ellu tulemuslikke ja uudseid tegevusi piirkonnas.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda koostööringi kuuluvad mitmed Mulgimaa arendamise

tugistruktuuride ökosüsteemi liikmed. MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut on moodustatud

mulgimaa kultuuripärandi säilitamiseks ja Mulgimaa arendamiseks.

Mulgi Kultuuri Instituudi arengukavas aastateks 2023-20306 on seatud viis

strateegilist sihti:

1) teadus- ja uurimistöö, partnerlus, nõustamine;

2) õppimine ja õpetamine, keele ja pärandi kasutamine Mulgimaal;

3) mulgi keele ja pärandi laiemalt kasutamine ja tutvustamine;

4) uhked tunnustatud tegijad, tuntud mulgid ning Mulgimaa;

5) pühendunud juhid ja töötajad ning partnerid.

Arengu eelduseks on, et Viljandi maakonna lõunapiirkonda tuntakse kui mulgi pärimus-

kultuuriruumi, kus on säilinud etnograafiliselt ainulaadne pärimus traditsioon, mille

osadeks on elustiil, keel, kombed, rahvarõivad ja kohapärimus. Väljakutseks on luua

soodsad tingimused mulgi keele ja kultuuri elukestvaks õppeks, et mulgi pärand oleks

elavas kasutuses ja kogukonnas väärtustatud. Selle tagamiseks on tähtis inimeste,

kogukondade, omavalitsuste ja erinevate kultuurivaldkondade toetav koostöö, näiteks

keelepesad lasteaedades ning pärimuskultuuri tunnid koolides, raamatukogudes toimuvad

6 Mulgi Kultuuri Instituudi arengukava aastateks 2023-2030. Mulgi Kultuuri Instituut.

13

näitused, keeleõpe täiskasvanutele, mokalaadad ja jututoad, mulgi kirjavara esitlused;

kultuurimajades pärimust kandvad huviringid, omakultuuri kandvate sündmuste

korraldamine jt. Eneseteadvuse, maine kui ka uurimistegevuse valdkonnas on oluline

väljakutse mulkide pärimuskultuuri teemalise sissekande tegemine UNESCO vaimse

kultuuripärandi nimistusse, sh Mulgimaa kui Eestis tunnustatud toidupiirkonna loomine

ja arendamine. Mulgi kultuuri säilitamise ja arendamise seisukohalt on oluline MTÜ

Mulgi Elamuskeskus tegevus. Mulgimaa omavalitsused ja ettevõtted on ühiselt seadnud

eesmärgiks rajada Mulgimaa kolme suurema piirkonna keskmesse, Taagepera lähedale

Sooglemäe talukompleksi Mulgi Elamuskeskuse, kus taaselustada külastajale atraktiivses

kaasaegses võtmes mulkide lood, tavad, mütoloogia ja pärimus. Mulgi Elamuskeskus on

mulgi maamärk ja identiteedi kandja, mis nutikate lahenduste abil loob ajaloost

inspireeriva tuleviku, on kättesaadav üle terve maailma, ühendab kohalikud ettevõtted ja

tooted ning pakub külastajatele teadmisi, meelelahutust, seiklusi ja ootamatuid ideid7.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia8 ühendab pärimuse ja tänapäeva,

rahvuslikkuse ja rahvusvahelisuse, teadus- ja kunstiloome, teooria ja praktilised

lahendused. Akadeemia toetab omakultuuri paikkondlikult jätkusuutlikult toimetamist.

Mulgimaa arengut toetavateks tugistruktuurideks on SA Viljandimaa Arenduskeskus9

ja SA Valgamaa Arenguagentuur10, mis kuuluvad Eesti maakondlike arenduskeskuste

võrgustikku. Organisatsioonid toetavad professionaalsete tugiteenustega era- ja avaliku

sektori organisatsioonide ning üksikisikute arendustegevust, maakondlikku koostööd

ning piirkonna majandus- ja elukeskkonda atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks

muutmist. SA Viljandimaa Arenduskeskus ja SA Valgamaa Arenguagentuur teevad

koostööd Mulgimaa kui reisisihtkoha turundamisel. Nende koosseisus tegutseb Kesk-

Eesti sihtkoha arendusorganisatsioon (DMO), teised LEADER tegevusrühmad,

kohalikud omavalitsused ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Eesmärgiks on Järva ja

Viljandi maakonna ning Tõrva ja Põltsamaa valla turismiettevõtete konkurentsivõime

kasvatamine läbi säästva turismi ja turvalise teenuse põhimõtteid rakendava

turismiteenuse arendamise. Pärimusmuusikaalast huviharidust toetab ja korraldab ning

pärimusmuusika elavat esitust levitab MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus, mis on

üleriigiliselt tegutsev valitsusväline organisatsioon. Keskus toetub oma tegevuses Tartu

Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna pärimusmuusika õppekavale ja

on partneriks ning teabekeskuseks Eestis tegutsevatele muusikakoolidele,

kodanikeühendustele, pärimusmuusika-ansamblitele, folkloorirühmadele,

üksikpillimeestele ja pärimusmuusika harrastajatele. Keskus asub Viljandis

Pärimusmuusika Aidas ning selle juures tegutseb koolituskeskus ja pärimusmuusika

teabekogu. Olulist kohta Mulgimaa elanike huvide koondamisel etendab Mulkide Selts11,

mis on seadnud eesmärgiks tutvustada mulkide ajalugu, säilitada mulkide keelepruuki ja

murret, kirjastada ajaloolist ja tänapäeva Mulgimaad tutvustavaid kirjutisi, tõsta ja hoida

mulkide mainet Eestimaal ning levitada mulgi kultuuri, aidata kaasa Mulgimaa

majanduse ja kultuuri arengule, edendada eestlaste rahvuslikke üritusi. Alates 2014.

aastast tegutseb Mulgi segakoor, mis ühendab koorilaulu huvilisi üle kogu Mulgimaa ja

seob koos tegutsema erinevas vanuses inimesi üle Mulgimaa ning mulgi juurtega inimesi

mujalt. Segakoori tegevus aitab kaasa lisaks koorilaulu traditsioonide püsimisele ka mulgi

kultuuri ja keele edasi kandmisele.

7 Mulgimaa Elamuskeskus. Äriplaan tasuvusanalüüs. 2016. 8 https://viljandi.ut.ee/et 9 https://arenduskeskus.viljandimaa.ee/esileht 10 https://www.arenguagentuur.ee/ 11 https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/ajalugu/mulkide-selts/

14

Mulgimaa arengu tugistruktuuridena omavad olulist tähtsust kolme omavalitsusüksuse –

Mulgi valla, Tõrva valla ja Viljandi valla – arendustegevused piirkonnas. Kõigi

nimetatud organisatsioonide puhul on oluline tagada nende sihipärane koostöö ja

koordineeritud tegevus Mulgimaa arengu edukaks jõustamiseks. MTÜ Mulgimaa

Arenduskoda on võtnud rolli ühendada tegevuspiirkonna tugistruktuurid ja seeläbi

luua integreeritud strateegiline koostööplatvorm arendustegevuste läbiviimiseks

koostöös.

1.5. Strateegia koostamise protsess

Strateegia lähtub LEADER lähenemise põhielementidest, milleks on avaliku ja

erasektori partnerluses loodud kohalikud tegevusrühmad, kes koostavad piirkonna

põhised kohaliku arengu strateegiad. Nii strateegiate väljatöötamine kui ka rakendamine

toimub alt-üles põhimõttel. Strateegiad koosnevad omavahel seotud ja mitut valdkonda

hõlmavatest toetusmeetmetest. Lisaks koostööle on LEADERis väga oluline

võrgustikutöö soodustamine. LEADER põhimõtted hõlmavad ettevõtjate

konkurentsivõime tõstmist, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate tegevuste

rakendamise; sotsiaalse kaasatuse edendamist; piirkondlike eripärade paremat

rakendamist, uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamist, sh läbi

kogukonnateenuste arendamise.

Strateegia ettevalmistusperioodi läbiviimisele seati järgmised eesmärgid:

● Võimestada ja aktiviseerida MTÜ Mulgimaa Arenduskoda liikmeskonda ning

kaasata uusi sihtrühmasid läbi ühiste seminaride, koolituste, õppereiside ja parimate

praktikatega tutvumise.

● Leppida koostöös sihtrühmaga, koostööpartnerite ja piirkonna tugistruktuuridega

kokku MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevussuunad piirkondliku

arendusorganisatsioonina ning määratleda Mulgimaa arendajate ökosüsteemi osalised ja

nende rollid.

● Valmistada koosloomes ette kvaliteetne ja läbimõeldud strateegia, mis vastab

piirkonna ettevõtjate, vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste ootustele ning vajadustele.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja strateegia koostamine toimus kaasamise hea tava

põhimõtetest12 lähtuvalt. Selleks kaasati huvirühmi ning avalikkust, et neid informeerida

ja pakkuda osalemist otsuste kujundamisel, et tagada nende parim võimalik kvaliteet ning

legitiimsus. Strateegia ettevalmistusperioodile seati kaks peamist sisufookust:

1) Mulgimaa noorte suurem kaasamine piirkonna arendustegevustesse ja nende

aktiviseerimine, kasutades selleks erinevaid kanaleid ja lähenemisviise;

2) Mulgimaa kui eripärase identiteediga koostööpiirkonna tugevdamine ning

piirkonna tuntuse suurendamine.

Strateegia koostamise protsessi kaasati alljärgnevad sidus- või huvirühmad:

KOV-, koolinoorte-, sotsiaalvaldkonna-, ettevõtjate-, mulgi kultuuri ja kogukondade

esindajad.

Strateegia kirjutamise protsessi käigus viidi MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

eestvedamisel läbi ümarlaudasid, õppereise, info- ja koolituspäevi, ajurünnakuid ja

12 https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava

15

paluti osalejatel vastata mitmetele küsimustele. Laialdase kaasamisega sooviti

tugevdada piirkonna eri organisatsioonide koostööd, laiendada valdkondlike

arendustegevuste kandepinda ja integreeritust ning elavdada kogemuste jagamist ja

suhtlust tegijate vahel. Näiteks kogukondade fookusgrupi kohtumisel 6. septembril 2022

osales 13 inimest, noorte fookusgrupi arutelu 8. septembril 2022 osales 9 inimest ja

ettevõtjatega kohtumisel Männiku metsatalus 21 inimest. Sotsiaalvaldkonna teemadel

ideekorjes osales 11 inimest. Korraldati liikmetele õppereis Soome (37 osalejat) ja

Kreekasse (10 osalejat). Liikmetele viidi läbi e-maili küsitlus, eesmärgiga saada

tagasisidet tehtule ja ettepanekuid uueks strateegiaperioodiks. Samuti korraldati juhatuse

liikmete õppereis Pärnusse (11 osalejat) ja piirkonna noorte õppereis Tartusse (9 osalejat).

Strateegia koostamise käigus läbiviidud aruteludest eri sihtrühmadega ja taotlejatelt

uuringuga kogutud tagasisidest selgus, et MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevust

hinnatakse heaks. Ennekõike märgitakse tublit teavitustööd, töötajate abivalmidust ja

asjatundlikkust. Samas on jätkuvalt probleemideks, et taotluse protsess on liigselt

bürokraatlik ja taotlejale keeruline. Selle tulemusena jäävad mitmed head ideed ellu

viimata, ennekõike noortel ettevõtjatel. Pole selge, milleks taotluse käigus kogutakse

erinevaid andmeid, nende kasutamise vajalikkuses kaheldakse ja pole arusaadav, et need

on otsustusprotsessi läbiviimiseks vajalikud. Pigem nähakse lisandmete kogumises

usaldamatust taotleja suhtes. Ka taotluse abikõlblikkuse hindamiskriteeriumid võiksid

olla paindlikumad. Uuel perioodil tuleks vaadata üle toetuste senine rahaline piirkondlik

jaotus, samuti panna rõhku enam toetuste andmisel toodete väljatöötamisele ja

turundamisele. Vajalikuks peetakse võrgustikutöö võimestamist erinevate sihtrühmade

sees ja nende vahel. Samuti vajab suuremat tähelepanu Mulgimaa turundamine tervikuna.

Mulgimaa hea maine ja märk võiksid olla maailmas rohkem tuntud, samuti tuleks

Mulgimaa eripära suurem rõhutamine tegevuspiirkonna turundustegevustes ja

mainekujunduses Mulgimaale kasuks. Enam võiks julgustada noori ettevõtlusega

tegelema, näiteks koolis õpilasfirmade asutamine, kogenud ettevõtjate mentortegevuse

laiendamine, juhendajate kasutamine, koolituste, õppereiside ja ajurünnakute läbiviimine

ning sotsiaalmeedia kasutamine.

Lisaks toimus arutelu Mulgimaa arengu tugistruktuuride ökosüsteemi esindajatega,

et selgelt positsioneerida arendajate, sh MTÜ Mulgimaa Arenduskoda roll ja tegevused,

mis on ühtlasi sisendiks LEADER tegevusrühma strateegia koostamisele. Sellest lähtuvalt

on võimalik kujundada meetmeid ettevõtjatele, kogukondade ja avalikule sektorile viisil,

et need toetaksid parimal võimalikul moel Mulgimaa arengut, sh koguti võtmeisikute ja -

organisatsioonide nägemusi ja ootusi MTÜ Mulgimaa Arenduskoda rolli täpsustamiseks

arendustegevuse sihiseadel ning strateegia eesmärkide püstitamisel ja tegevuste

määratlemisel.

2. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra iseloomustus

2.1. Elanike arv ja asustuse paiknemine

Mulgi valla, Tõrva valla ja Viljandi valla kolmes kohalikus omavalitsuses elas seisuga

01.01.2022. rahvastikuregistri andmetel kokku 26 921 elanikku. Omavalitsuse lõikes oli

elanike arv suurim Viljandi vallas, see oli 13 600 inimest ehk 51% piirkonna elanikest.

Mulgi vallas elas 7335 inimest (27%), Tõrva vallas 5986 inimest (22%). Kolme kohaliku

omavalitsuse pindala on kokku 2900 km², sellest Mulgi vald 881 km² (30,4%), Viljandi

vald 1372 km² (47,3%) ja Tõrva vald 647 km² (22,3%). Piirkonna keskmine

asustustihedus on 9,28 inimest km² (Eesti keskmine 30,77), omavalitsuste lõikes on

16

asustustihedus suurim Viljandi vallas (9,9 in/km²), järgnevad Tõrva vald (9,3 in/km²) ja

Mulgi vald (8,3 in/km²). Kui võtta omavalitsusüksuste rahvastiku statistikast välja endise

Kolga-Jaani valla külad – see ei ole Mulgimaa ja ei kuulu Mulgimaa Arenduskoja

piirkonda – siis väheneb tegevuspiirkonna asustus 1 aleviku ja 15 küla võrra, mille elanike

arv on 1341 inimest ja pindala 311 km².

Piirkonnas on kokku 233 asustusüksust, nendest 4 linna (Tõrva, Karksi-Nuia, Abja-

Paluoja ja Mõisaküla), 8 alevikku (Viiratsi, Mustla, Ramsi, Kolga-Jaani, Halliste,

Hummuli, Õisu ja Helme) ja 221 küla. Suurima elanike arvuga Tõrva linnas elas seisuga

01.01.2022 rahvastikuregistri andmetel 2632 inimest, järgneb Karksi-Nuia linn (1445),

Viiratsi alevik (1214) ja Abja-Paluoja linn (1023). Elanike arvuga vahemikus 500-999 on

piirkonnas kolm asustusüksust: Mustla alevik (824), Mõisaküla linn (751) ja Ramsi alevik

(531). Vahemikus 200 - 499 elanikuga on piirkonnas 20 asustusüksust (9%), 80 - 199

elanikuga on 50 asulat (21%), 50 - 79 elanikuga on 55 asulat (24%), 30-49 elanikuga 57

asulat (24%) ja vähem kui 30 elanikuga on 45 asulat (19%) (joonis 3).

Elanikkond on koondunud keskustesse kõige enam Tõrva vallas, kus Tõrva linnas ja

Linna külas elab 50% valla rahvastikust (2980). Mulgi valla keskustes Karksi-Nuia linnas,

koos Karksi külaga, ja Abja-Paluoja linnas elab 39% valla elanikkonnast (2886), tugevad

kohalikud keskused on Mõisaküla linn (751) ja Halliste alevik (305). Viljandi vallas on

tugevad kohalikud keskused Mustla alevik (824), Ramsi alevik (531), Kolga-Jaani alevik

(390) ja Saarepeedi küla (294); Viljandi linna vahetus läheduses asuvas Viiratsi alevikus,

Vana-Võidu külas, Uusna külas ja Päri külas elab 17% valla elanikkonnast (2350

elanikku).

17

Joonis 3. Mulgimaa kolme kohaliku omavalitsuse piirid ja elanike arv asustusüksustes seisuga 01.01.2022 (allikas: rahvastikuregister)

2.2. Elanike vanusstruktuur

2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli piirkonna rahvastikust 62,1% tööealised (vanus 15-64),

14,1% tööeast nooremad ja 23,8% tööeast vanemad (vanus 65+). Eesti näitajad olid 2021.

aastal vastavalt 61,6%, 16,0% ja 22,4%. Omavalitsuste lõikes on noorima elanikkonnaga

Viljandi vald, kus 0-14-aastased elanikud moodustavad rahvastikust 14,6% ja 65+

elanikud 22,3%. Kolmest omavalitsusest eakama elanikkonnaga on Mulgi vald, kus 0-14-

aastased elanikud moodustavad rahvastikust 13,3% ja vanuses 65+ elanike osakaal on

26,1%. Tõrva vallas on 0-14 osakaal 14,1% ja 65+ osakaal 24,2% rahvastikust. Tööealiste

elanike osakaal vanuses 15-64 on suurim Viljandi vallas, see on 63,1%; Tõrva vallas on

15-64-aastaseid elanikke 61,7% ja Mulgi vallas 60,6% rahvastikust.

Kolme omavalitsuse rahvastiku soo- ja vanusstruktuur 5-aastaste vanuserühmade lõikes

on esitatud joonisel 4. Suurimad vanusegrupid kolmes omavalitsuses kokku on

lähiaastatel pensioniikka jõudvad elanikud vanuses 50-54 (1925), 55-59 (1946) ja 60-64

(2047), järgneb pensioniealiste vanusegrupp 65-69 (1867) ja vanusegrupp 30-34 (1831).

Väikseimad vanusegrupid on 0-65-aastaste elanike arvestuses 5-9-aastased (1199) ja 0-4-

aastased (1260). Piirkonna rahvastikus on mehi ja naisi suhteliselt võrdselt: mehi 50,5%

ja naisi 49,5%. Kuid vanusegruppide lõikes esineb sooline disproportsionaalsus: vanuses

0-59 on valdav meeste ülekaal, mis on suurim vanuses 35-39 (meeste ülekaal 10,3%);

alates vanusegrupist 60-64 on naiste ülekaal (2-3%), vanuses 80+ on elanikkonnast naisi

üle 65%. Peamiseks põhjuseks on naiste oluliselt kõrgem eluiga võrreldes meestega.

18

Joonis 4. Mulgimaa kolme kohaliku omavalitsuse soolis-vanuseline struktuur 5- aastaste vanuserühmade lõikes, seisuga 01.01.2022 (allikas: rahvastikuregister)

Omavalitsuste lõikes on rahvastiku vanusstruktuuris väikeseid erinevusi. Noorima

elanikkonnaga Viljandi vallas on tööealiste vanusegrupis vanuses 26-54 38,0%

elanikkonnast, Tõrva vallas 35,6% ja Mulgi vallas 34,2%. Samuti on laste vanusegruppide

osakaal vanuses 0-6 ja 7-15 suurim Viljandi vallas (6,6% ja 9,0%) ja väikseim Mulgi

vallas (5,9% ja 8,3%). Lähiaastatel pensioniikka jõudvate elanike osakaal vanuses 55-64

on samuti suurim Mulgi vallas, mis on 16,2%; Tõrva vallas on 55-64-aastaste elanike

osakaal 15,1% ja Viljandi vallas 14,0% (tabel 6).

Tabel 6. Mulgimaa kolme omavalitsuse elanikud vanusegruppide lõikes seisuga 01.01.2022 (allikas: rahvastikuregister)

Vanuse

-grupp

Mulgi vald 2022 Osakaal

Tõrva vald 2022 Osakaal

M N Kokku M N Kokku

65 + 711 1206 1917 26,1% 549 901 1450 24,2%

55 - 64 602 584 1186 16,2% 466 439 905 15,1%

26 - 54 1473 1033 2506 34,2% 1153 979 2132 35,6%

19 - 25 251 224 475 6,5% 223 179 402 6,7%

19

Vanuse

-grupp

Mulgi vald 2022

Osakaal

Tõrva vald 2022

Osakaal M N Kokku M N Kokku

16 - 18 112 94 206 2,8% 85 102 187 3,1%

7 - 15 325 285 610 8,3% 280 250 530 8,9%

0 - 6 226 209 435 5,9% 201 179 380 6,3%

Kokku 3700 3635 7335 100% 2957 3029 5986 100%

Vanuse

-grupp

Viljandi vald 2022 Osakaal

Mulgimaa 2022 Osakaa

l M N Kokku M N Kokku

65 + 1231 1805 3036 22,3% 2491 3912 6403 23,8%

55 - 64 954 948 1902 14,0% 2022 1971 3993 14,8%

26 - 54 2946 2222 5168 38,0% 5572 4234 9806 36,4%

19 - 25 529 428 957 7,0% 1003 831 1834 6,8%

16 - 18 212 196 408 3,0% 409 392 801 3,0%

7 - 15 614 611 1225 9,0% 1219 1146 2365 8,8%

0 - 6 452 452 904 6,6% 879 840 1719 6,4%

Kokku 6938 6662 13 600 100% 13 595 13 326 26 921 100%

Elanikkonna vanusstruktuuri iseloomustavad demograafiline tööturusurve indeks ja

ülalpeetavate määr. 2022. aasta alguse seisuga oli Mulgi vallas tööturusurve indeks 0,54,

mis tähendab, et ühe lähiaastatel tööturult lahkuja kohta (vanus 50-64) on 0,54 tööturule

sisenejat (vanus 5-14). Ülalpeetavate määr oli vallas samal ajal 67,1%, mis näitab, et

piirkonnas oli 100 tööealise elaniku kohta 67 ülalpeetavat (tabel 7).

Tabel 7. Demograafilised näitajad Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja piirkonnas kokku 01.01.2022 (allikas: statistikaamet)

Demograafiline näitaja Mulgi vald Tõrva vald Viljandi vald Eesti

Tööturusurveindeks 0,54 0,60 0,72 0,87

20

Demograafiline näitaja Mulgi vald Tõrva vald Viljandi vald Eesti

Ülalpeetavate määr 67,1% 66,0% 62,2% 58,2%

Tõrva valla ja Viljandi vallas oli tööturusurveindeks vastavalt 0,60 ja 0,72; ülalpeetavate

määr oli Tõrva vallas 66,0% ja Viljandi vallas 62,2%. Võrreldes kogu Eesti näitajatega

on Mulgimaal tööturusurveindeks väiksem kui Eesti keskmine (0,87) ja ülalpeetavate

määr suurem Eesti keskmisest (58,2%).

2.3. Muutused rahvastikus

Elanike arv piirkonnas on ajavahemikul 2018-2022 näidanud langustrendi, keskmiselt

vähenes sellel perioodil elanike arv aastas 0,9%. Kokku vähenes rahvastikuregistri

andmetel elanikkond piirkonnas perioodil 2018-2022 951 inimese võrra ehk 3,4%. Kolme

omavalitsuse lõikes vähenes elanike arv kõige enam Tõrva vallas (vähenemine 4,5%).

Mulgi vallas vähenes elanike arv 4,1% ja Viljandi vallas 2,5% (joonis 5).

Joonis 5. Elanike arv Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja piirkonnas kokku aastate 2018 ja 2022 võrdluses (seisuga 01.01.) (allikas: rahvastikuregister)

Vanusegruppide lõikes vähenes piirkonnas 2018-2022 tööealiste elanike arv vanuses 19-

64. Selles vanuses elanike arv vähenes 1267 inimese võrra. Vanusegruppides 0-6, 7-18 ja

65+ elanike arv suurenes: vanusegrupis 0-6 125 elaniku võrra, 7-18 2 elaniku võrra ja 65+

189 elaniku võrra (tabel 8).

Tabel 8. Mulgimaa kolme omavalitsuse rahvastiku vanusstruktuur aastate 2018 ja 2022 võrdluses (seisuga 01.01) (allikas: rahvastikuregister)

Vanuse-

grupp

Aasta Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi vald Kokku Osakaal

rahvastikust

0-6 2018 398 384 812 1594 5,7%

2022 435 380 904 1719 6,4%

Muutus 37 -4 92 125 + 0,7%

7-18 2018 804 728 1632 3164 11,4%

2022 816 717 1633 3166 11,8%

Muutus 12 -11 1 2 + 0,4%

19-64 2018 4593 3720 8587 16900 60,6%

2022 4167 3439 8027 15633 58,1%

Muutus -426 -281 -560 -1267 - 2,6%

21

Vanuse-

grupp

Aasta Mulgi

vald

Tõrva

vald

Viljandi vald Kokku Osakaal

rahvastikust

65+ 2018 1857 1438 2919 6214 22,3%

2022 1917 1450 3036 6403 23,8%

Muutus 60 12 117 189 + 1,5%

Kokku 2018 7652 6270 13 950 27 872

2022 7335 5986 13 600 26 921

2.4. Elanike loomulik iive ja ränne

Piirkonnas sündis aastatel 2018-2021 keskmiselt 260 last aastas ning keskmine

surmajuhtude arv aastas oli 425. Negatiivsest loomulikus iibest tingituna vähenes elanike

arv piirkonnas perioodil 2018-2021 keskmiselt 160 inimese võrra aastas (joonis 6).

Joonis 6. Sünnid, surmad ja loomulik iive summeerituna Mulgimaa kolmes omavalitsuses aastatel 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

Omavalitsuste lõikes oli loomulik iive kõige madalam Mulgi vallas, kus aastatel 2018-

2021 vähenes negatiivsest loomulikust iibest tingituna elanike arv kokku 312 elaniku

võrra, aastakeskmine vähenemine oli sellel perioodil 78 inimest. Viljandi vallas vähenes

2018-2021 negatiivse loomuliku iibe tõttu elanikkond 203 inimese võrra, Tõrva vallas

138 inimese võrra; aastakeskmine elanike arvu vähenemine oli Viljandi vallas 51 inimest

ja Tõrva vallas 35 inimest (joonis 7).

Joonis 7. Loomulik iive Mulgimaa kolmes omavalitsuses 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

Aastatel 2018-2021 rändas piirkonda sisse aastas keskmiselt 1080 inimest ning välja

rändas aastas keskmiselt 1025 inimest. Aasta keskmine rändesaldo oli +53 inimest, mis

tähendab, et positiivse rändesaldo tulemusena suurenes elanike arv piirkonnas perioodil

2018-2021 igal aastal keskmiselt 53 inimese võrra (joonis 8).

22

Joonis 8. Sisseränne, väljaränne ja rändesaldo summeerituna Mulgimaa kolmes omavalitsuses 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

Andmed näitavad, et positiivne rändesaldo piirkonnas aastatel 2018-2021 oli tingitud

eelkõige Viljandi valla positiivsest rändesaldost, mis oli +216. See tähendab, et rände

tulemusena suurenes Viljandi vallas elanike arv aastatel 2018-2021 kokku 216 inimese

võrra. Mulgi vallas oli rändesaldo samal ajaperioodil +31 inimest. Tõrva vallas oli 2018-

2021 rändesaldo negatiivne, mis oli -36 inimest (joonis 9).

Joonis 9. Rändesaldo Mulgimaa kolmes omavalitsuses 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

Analüüsides elanike arvu muutuse põhjuseid piirkonnas aastatel 2018-2021 loomuliku

iibe ja rändesaldo näitajate alusel, saab väita, et rahvastiku vähenemist põhjustas

negatiivne loomulik iive: negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes elanikkond sellel

perioodil kokku 653 elaniku võrra; rände tõttu suurenes elanike arv samal ajal 211 inimese

võrra (joonis 10).

Joonis 10. Loomulik iive ja rändesaldo summeerituna Mulgimaa kolmes omavalitsuses aastatel 2018-2021 (allikas: statistikaamet)

23

2.5. Rahvastikuprognoos

Tegevuspiirkonna rahvastikuprognoos aastani 2035, mille koostamisel kasutati IMO

rändekalkulaatorit, näitas piirkonnas elanike arvu vähenemist prognoosiperioodil. Seda

nii baasstsenaariumi (rännet ei arvestata) kui rändestsenaariumi realiseerumisel (tabel 9).

Tabel 9. Mulgimaa kolme omavalitsuse rahvastikuprognoos aastani 2035

2021 2025 2030 2035

Mulgi vald 7373

Baasstsenaarium 7165 6911 6675

Rändestsenaarium 7138 6800 6440

Tõrva vald 6062

Baasstsenaarium 5932 5782 5643

Rändestsenaarium 5788 5390 4954

Viljandi vald 13 754

Baasstsenaarium 13564 13308 13044

Rändestsenaarium 13686 13483 13164

KOKKU 27185

Baasstsenaarium 26 661 26 001 25 362

Rändestsenaarium 26 612 25 673 24 558

Baasstsenaarium iseloomustab piirkonna rahvastiku sisemist taastevõimet ning selles

prognoositakse sündimus- ja suremuskäitumise mõju tuleviku rahvastiku kujunemisele.

Kui Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal piirkonnas 27 185 elanikku, siis

baasstsenaariumi prognoos näitas elanike arvu vähenemist 25 362 elanikuni (vähenemine

1823 inimest, 6,7%) aastaks 2035. Rändestsenaariumi korral on elanike arvu vähenemine

oluliselt kiirem ja aastaks 2035 langeb elanike arv 24 558 elanikuni (vähenemine 2627

inimest, 9,7%). Piirkonna rahvastiku tulevikku mõjutavad nii negatiivne iive kui

väljaränne. Oluline on märkida, et ka ilma väljarändeta pole piirkonnas

rahvastikutaaste jätkusuutlik praeguseid trendide arvestades - elanike arvu

langustrend ja vananemine tõenäoliselt jätkuvad. Samas tuleb tähele panna, et

prognoosid on alati tõenäosuslikud. Nende täitumist on võimalik mõjutada. Eesti elanike

arv on viimastel aastatel olnud mõõdukas kasvutrendis. Rändesaldo on positiivne, seda

väheneva väljarände ning väljarändest suurema sisserände tulemusel. Samas toimub

elanike arvu muutumine piirkondlikult ebaühtlaselt, kasv on valdavalt Tallinnas ja selle

lähiümbruse kohalikes omavalitsustes. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonnas

on oluline kujundada piirkondlik rahvastikupoliitika, mis hõlmaks erinevaid meetmeid.

Näiteks noorte tagasirände soodustamine, pidades silmas konkreetse sihtrühma põhist

24

lähenemist: noored, lastega pered, tööturul nõutavad spetsialistid jms. Järjest olulisemad

on tihedad sidemed linna- ja maapiirkondade vahel ning rõhutada tegevuspiirkonna

eeliseid koosmõjus. Näiteks kui maal on hea elukoht, siis väiksemate linnadel on võime

täita tagamaa jaoks keskuse rolli – näiteks pakkuda kvaliteetseid teenuseid, mitmekesist

valikut vaba aja veetmiseks ja hea palgaga töökohti. Kõige loomulikumaks teeks on

kujundada rahvastikupoliitika, mis soosib oma elanike hoidmist ja väärtustamist

ning tagasirännet igas elukaare osas.

2.6. Tööhõive, sissetulek, töötus

Statistikaameti andmetel oli piirkonnas tööga hõivatute osakaal 2021. aastal (brutotulu

saajad) vanusegrupis 15-24 26% elanikkonnast, vanusegrupis 25-49 61%, vanusegrupis

50-62 62% ning vanusegrupis 63-74 24% (joonis 11). Omavalitsuste lõikes oli hõivatus

2021. aastal vanusegruppides 15-24 ja 25-49 suurim Tõrva vallas (28% ja 63%),

vanusegruppides 50-62 ja 63-74 oli hõivatus suurim Viljandi vallas (65% ja 25%).

Joonis 11. Brutotulu saajate osakaal Mulgimaa kolmes omavalitsuses vanusegruppide lõikes 2021. aastal (allikas: statistikaamet)

Naiste hõivatus oli igas vanusegrupis pisut kõrgem kui meestel: vanusegruppides 15-24

ja 25-49 oli naiste hõivatus 2%-4% suurem meeste hõivatusest, vanusegrupis 63-74 oli

5%-7% suurem meeste hõivatusest. Suurim erinevus naiste ja meeste hõivatuses oli

vanusegrupis 50-62, kus naiste hõivatus oli 69-73% ja meestel 49-56% (joonis 12).

Joonis 12. Brutotulu saajate osakaal Mulgimaa kolmes omavalitsuses, mehed ja naised vanusegruppide lõikes 2021. aastal (allikas: statistikaamet)

Töötamise registri andmetel oli 2020. aasta algul registreeritud Tõrva vallas 5388, Mulgi

vallas 3226 ja Viljandi vallas 12 556 töötajat, kokku töötajaid 21 170. Nendest elas ja

töötas koduvallas vastavalt 3000 (55,7%), 1730 (53,6%) ja 4804 (38,3%). Kolme

omavalitsuse töötajatest väljaspool koduvalda töötab 11 636 inimest. Seega piirkonna

tööturgu iseloomustab oluline tööalane pendelränne, mis aitab mitmekesistada

25

töökohtade valikut ja võimaldab saada tasuvamaid töökohti võrreldes kodukohaga.

Pendelränne, kaugtöö ja tööaja paindlik kasutamine mõjutavad piirkonna tööturgu ja

võimaldavad suurendada elanike soovi Mulgimaal elada, vähendada väljarännet ja

soosida sisserännet.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Tõrva vallas

1312 eurot (89% Eesti keskmisest), Viljandi vallas 1277 eurot (87%) ja Mulgi vallas 1229

eurot (83%). Eesti keskmine näitaja oli samal ajal 1475.

Vanusegruppide lõikes oli piirkonnas palgatöötajat kuukeskmine brutotulu erinevus

võrreldes Eesti keskmisega kõige suurem vanusegrupis 25-49, mis oli 15% väiksem Eesti

keskmisest. Vanusegrupis 50-62 oli näitaja 11% väiksem, vanusegrupis 63-74 7%

väiksem ja alla 25-aastaste vanusegrupis 1% väiksem Eesti keskmisest (joonis 13).

Joonis 13. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja Eestis 2021. aastal vanusegruppide lõikes (allikas: statistikaamet)

2018. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eestis keskmiselt 1234 eurot;

Viljandi vallas oli näitaja 1088 eurot (88% Eesti keskmisest), Tõrva vallas oli 1068 eurot

(87% keskmisest) ja Mulgi vallas 1042 eurot (84%). Aastate 2018 ja 2021 võrdluses

suurenes piirkonnas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu samas suurusjärgus Eesti

keskmisega, mis oli 19,5%. Kolme omavalitsuse lõikes suurenes palgatöötaja

kuukeskmine brutotulu aastate 2018 ja 2021 võrdluses kõige enam Tõrva vallas, see oli

22,7%. Mulgi vallas suurenes näitaja 18,0% ja Viljandi vallas 17,4%. Vanusegruppide

lõikes suurenes kuukeskmine brutotulu kõige enam vanusegrupis 63-74, mis oli 22,7%;

alla 25-aastaste noorte kuukeskmine brutotulu suurenes 17,3% (tabel 9).

Tabel 9. Palgatöötaja kuukeskmise brutotulu suurenemine Mulgimaa kolmes omavalitsuses ja Eestis aastate 2018 ja 2021 võrdluses (allikas: statistikaamet)

KOV Alla 25 25-49 50-62 63-74 Vanuserühmad kokku

Mulgi vald 14,8% 17,7% 19,1% 23,2% 18,0%

Tõrva vald 18,5% 23,3% 24,3% 27,5% 22,7%

Viljandi vald 18,7% 18,0% 17,9% 17,5% 17,4%

3 KOVi kokku 17,3% 19,7% 20,4% 22,7% 19,4%

Kogu Eesti 18,4% 19,9% 20,0% 19,6% 19,5%

26

Mulgimaa kohalike omavalitsuste ettevõtete palkasid tegevusalade lõikes iseloomustab

tabel 10. Palkade erinevused valdkondade sees omavalitsusüksuste lõikes ja valdkondade

vahel on väga erinevad ning seda ka Eesti keskmiste palkadega võrreldes. Üldjuhul jäävad

ettevõtete keskmised palgatasemed tegevusvaldkondades Eesti keskmisest allapoole.

Erandiks on Eesti keskmisest kõrgemad palgatasemed Tõrva vallas põllumajanduse,

metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas, Mulgi vallas töötleva tööstuse valdkonnas ja

Viljandi vallas kinnisvara alases tegevusvaldkonnas.

Tabel 10. Mulgimaal kohalike omavalitsustes registreeritud ettevõtete keskmine palk valdkondade lõikes, 2021 (allikas: Maksu- ja tolliamet)

Keskmine palk, eurot

Tegevusvaldkond Tõrva

vald

Mulgi

vald

Viljandi

vald

Eesti

keskmine

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1831 893 1135 1404

Mäetööstus 1479 2232

Töötlev tööstus 1771 1991 1703 1646

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine

1081 2057

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus

2728 1699

Ehitus 1238 1324 1284 1580

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

1068 1463 1205 1520

Veondus ja laondus 1121 778 1432 1516

Majutus ja toitlustus 791 793 782 1012

Info ja side 200 1790 861 2949

Finants- ja kindlustustegevus 1226 2575

Kinnisvaraalane tegevus 494 585 1424 1205

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1126 1353 1415 2104

Haldus- ja abitegevused 704 908 1273 1532

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik

sotsiaalkindlustus

2297 1759 1953

Haridus 584 1168 1473 2104

27

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1306 1593 2091 2329

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 776 585 922 1561

Muud teenindavad tegevused 603 986 936 1290

Töötukassa andmetel oli 2022 aasta I poolaastal registreeritud töötuse määr piirkonnas

4,6%, Eesti keskmine oli samal ajal 5,8%. Omavalitsuste lõikes oli Mulgi vallas

registreeritud töötuse määr 4,3% (kuude keskmisena 193 registreeritud töötut kuus),

Tõrva vallas 5,7% (209) ja Viljandi vallas 3,8% (325).

Aastatel 2018-2022 suurenes registreeritud töötute arv kõigis kolmes omavalitsuses.

Omavalitsuste lõikes suurenes näitaja kõige enam Mulgi vallas (+34%), Viljandi vallas

+24% ja Tõrva vallas +17% (joonis 14).

Joonis 14. Aasta keskmine registreeritud töötute arv Mulgimaa kolmes omavalitsuses 01.01.2018-01.08.2022 (allikas: töötukassa)

Vanusegruppide lõikes suurenes piirkonnas 2018-2022 registreeritud töötute arv kõige

enam 16-24-aastaste hulgas – naistel suurenemine 75% ja meestel suurenemine enam kui

25%. Vanuses 25-54 suurenes registreeritud töötute arv naistel 45%, meestel ligi 20%

ning vanuses 55+ suurenes registreeritud töötute arv meestel 9%; naistel arv vähenes 6%

(joonis 15). Seega näitavad Töötukassa andmed, et Mulgimaal on kõige raskem tööd leida

noortel, kuni 24-aastastel naistel ning naistel vanuses 25-54.

Joonis 15. Aasta keskmine registreeritud töötute arv Mulgimaal vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

28

Registreeritud töötute arv suurenes 2018-2022 naistel vanuses 16-24 ja 25-54 kõige enam

Mulgi vallas, vastavalt 150% ja 76%. Tõrva vallas ja Viljandi vallas suurenes

registreeritud töötute arv samuti kõige enam naiste hulgas samades vanusegruppides,

kuid vähemal määral: vanusegrupis 16-24 suurenemine 70% ja 50%, vanusegrupis 25-54

suurenemine 45% ja 35%. Registreeritud töötute arv naistel vanuses 55+ aastatel 2018-

2022 Mulgi vallas ja Tõrva vallas vähenes 20%, Viljandi vallas suurenes 20% (joonis 16,

17, 18).

Joonis 16. Mulgi valla aasta keskmine registreeritud töötute arv vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

Meeste registreeritud töötute arv vanuses 16-25 suurenes kõige enam Mulgi vallas, mis

oli 75%; Tõrva vallas suurenes näitaja 29%, Viljandi vallas 8%. Meestel vanuses 25-54

suurenes registreeritud töötute arv Mulgi vallas 30%, Tõrva vallas 10% ja Viljandi vallas

18%. Meestel vanuses 55+ suurenes registreeritud töötute arv Mulgi vallas 15% ja

Viljandi vallas 15%, Tõrva vallas vähenes 6%.

29

Joonis 17. Tõrva valla aasta keskmine registreeritud töötute arv vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

Joonis 18. Viljandi valla aasta keskmine registreeritud töötute arv vanusegruppide ja soo lõikes aastatel 2018-2022 (allikas: töötukassa)

2.7. Ettevõtlus ja turism

Statistikaameti andmetel tegutses 2021. aastal Mulgi vallas 660, Tõrva vallas 498 ja

Viljandi vallas 1250 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet, kokku piirkonnas 2408

ettevõtet. Võrreldes 2018. aastaga suurenes statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv

141 võrra, mis on 6,2%. Omavalitsuste lõikes suurenes statistilisse profiili kuuluvate

ettevõtete arv Mulgi vallas 4,3% ja Viljandi vallas 10,8%; Tõrva vallas ettevõtete arv

vähenes 1,6%.

2021. aastal Mulgimaal tegutsevatest ettevõtetest 95,8% olid alla 10 töötajaga

mikroettevõtted (2308 ettevõtet), 10-49 töötajaga väikeettevõtteid oli 3,4% (82 ettevõtet),

üle 50 töötajaga keskmise suurusega ettevõtteid oli 18 (0,8%). Suurettevõtteid töötajate

30

arvuga 250 ja enam, piirkonnas ei tegutse. Võrreldes 2018. aastaga suurenes piirkonnas

statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv mikroettevõtete arvel - lisandus 147

mikroettevõtet. 10-40 töötajaga väikeettevõtete arv vähenes 5 ettevõtte võrra, üle 50

töötajaga ettevõtete arv vähenes 1 võrra. Piirkonna ettevõtluskeskkonna paindlikkuse ja

kohalike tootmis- ning koostöövõrgustike loomise seisukohalt on olemas tänu

väikeettevõtetele head eeldused, sest väiksemad ettevõtted suudavad teha omavahel

koostööd, mitte ei kuulu ühe suurema ettevõtte allhankijate võrgustikku. Võrgustike teke

ja toimimine aitab majanduskeskkonda tasakaalustada ja koostöö tulemusel jääb suur osa

ettevõtete tulust kohapealseteks investeeringuteks. Mõne piirkonna spetsialiseerumine ja

võimalik klastrite teke toob kaasa kohaliku kompetentsi ja teadmiste kasvu ning loob

aluse piirkonda tugevdavateks arenguteks13.

Tegevusalade lõikes oli 2021. aastal Mulgimaal kõige rohkem põllumajandusega,

metsamajandusega ja kalandusega tegelevaid ettevõtteid, neid oli 32,4% (779 ettevõtet).

Järgnes ehitus 14,2% (342) ja hulgi- ning jaekaubandus, mootorsõidukite remont 11,4%

(275). Neljandal kohal olid töötleva tööstuse ettevõtted, nende osakaal ettevõtetest oli

8,4% (203).

Ettevõtete käibeid ja eksporti tegevusvaldkondade lõikes Mulgimaa kohalikes

omavalitsustes iseloomustab tabel 11. Kõige suurem käive tuleb töötlevast tööstusest,

primaarsektorist ning hulgi- ja jaekaubandusest. Töötlev tööstus annab ka olulise osa

ekspordist.

Tabel 11. Mulgimaa kohalikes omavalitsustes tegutsevate ettevõtete käive ja eksport, eurot 2021 (allikas: Maksu- ja tolliamet)

Käive Eksport

Tegevusvaldkond Tõrva vald Mulgi vald Viljandi

vald

Tõrva

vald

Mulgi

vald

Viljandi

vald

Põllumajandus,

metsamajandus ja

kalapüük

7 573 892 1 745 028 6 696 692 592 906

Mäetööstus 406 715 67 388

Töötlev tööstus 5 132 461 8 747 362 7 959 013 1 244 381 1 540 246 698 049

Elektrienergia, gaasi, auru

ja konditsioneeritud

õhuga varustamine

719 291 018 216 0

Veevarustus;,

kanalisatsiooni, jäätme- ja

saastekäitlus

217 046

Ehitus 1 356 067 871 714 2 436 187

13 Rõigas, A (2021). Mulgimaa sotsiaalmajanduslik analüüs.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/turismistrateegia/LISA_1_Mulgimaa_turismistrateegia_sotsiaalmajan

duslik_analuus.pdf

31

Hulgi- ja jaekaubandus,

mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

2 114 724 2 036 844 7 393 698 148 355

Veondus ja laondus 169 743 387 096 1 740 798 30 500

Majutus ja toitlustus 372 685 56 302 113 522

Info ja side 3680 57 765 29 503

Finants- ja

kindlustustegevus

4144 0 4250

Kinnisvaraalane tegevus 118 372 21 862 1 671 799

Kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus

111 331 533 996 432 307

Haldus- ja abitegevused 42 613 246 587 430 304

Avalik haldus ja

riigikaitse, kohustuslik

sotsiaalkindlustus

0 0 0

Haridus 2365 5941 88 801

Tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne

6674 36 060 3 218 956

Kunst, meelelahutus ja

vaba aeg

54 554 25 926 64 128

Muud teenindavad

tegevused

38 374 12 662 58 910

Ettevõtete tegevusalade lõikes oli kõige suurem muutus perioodil 2018-2021

põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevate ettevõtete osatähtsuse

vähenemine, mis oli -4,3%. Vähenes veonduse ja laonduse valdkonnas tegelevate

ettevõtete osakaal (-0,8%). Suurenes ehitusega tegelevate ettevõtete osatähtsus (+1,9%)

ja hulgi-ning jaekaubanduse, mootorsõidukite remondiga tegelevate ettevõtete osakaal

(+1,1%) ning töötleva tööstuse osakaal (+0,8%) (joonis 19).

32

Joonis 19. Mulgimaa kohalikes omavalitsustes tegutsevate statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusalade lõikes (EMTAK 2008) aastatel 2018 ja 2021 (allikas: statistikaamet)

Suurimad ettevõtted piirkonnas on Viljandi vallas tegutsev ligi 150 töötajaga AS Rakvere

Farmid asukohaga Mäeltkülas, Tõrva vallas üle 100 töötajaga Combiwood OÜ asukohaga

Möldre külas ja Mulgi vallas üle 100 töötajaga ettevõte AS Holttem asukohaga Karksi-

Nuia linnas. AS Rakvere Farmid tegeleb nuumsigade kasvatamisega: Eestis kasvatatakse

siseturule ligikaudu 640 000 nuumsiga ja nendest 40% kasvab Rakvere Farmides. OÜ

Combiwood on eesti kapitalil põhinev firma, mis alustas oma tegevust 2004. aastal,

ettevõtte põhitegevuseks on puitliistude tootmine. AS Holttem toodab mööblidetaile ja

saematerjali. Ligi 100 töötajaga ettevõte on AS Oskar LT asukohaga Viljandi vallas

Saarepeedi külas ja AS Viiratsi Saeveski Vana-Võidu külas. Tõrva linnas on suurim

ettevõte mööbli tootja Scandinavian Furniture OÜ (80-100 töötajat). Tõrva vallas Lina

külas töötab kaks puitmaju tootvat ettevõtet (SkanHolz Helme AS ja Ritsu AS), kus kokku

töötab ligi 100 inimest.

Ettevõtluse jaoks soodsa keskkonna loomine on suure tähelepanu all Viljandi vallas.

Alates 2015. aastast arendab Viljandi vald Mäeltküla tööstusparki, mis laiub ligi 62

hektari suurusel maa-alal Viiratsi aleviku vahetus läheduses. Vald on tööstuspargi

arendamiseks kaasanud Euroopa Liidu Regionaalfondi toetusraha Piirkonna

konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Lisaks on Mulgimaal veel Helme tööstusala

Tõrva vallas, mis asub Uulu-Valga maantee läheduses, ala pindala 8,7 ha.

33

Mulgimaa turismiettevõtjate ja -edendajate küsitlusest14 selgub, et turismivaldkonna

ettevõtjate tegevust pärsivad enim vähene omavaheline koostöö, selge visiooni ja

eesmärkide puudumine, vähene teave Mulgimaa vaatamisväärsuste kohta ning Mulgimaa

vähene tuntus külastuse sihtkohana. Turismivaldkonnaga sihipärase tegevuse

elluviimiseks on tänaseks koostatud Mulgimaa turismistrateegia 2021-203015, mis

iseloomustab Mulgimaad pärimusturismi piirkonnana. Rõhutatakse vajadust

turismimajanduses tugineda teadmistepõhisele majanduse mudelile, kus on olulised kolm

tingimust maaelu jätkusuutlikuks arenguks:

1) Uue majandustegevuse arendamine, mis suudaks vastata potentsiaalsele linnade

poolsele nõudlusele.

2) Kohalik ettevõtluse arendamine ja toetamine, mis suudab neid uusi tegevusi rajada ja

laiendada.

3) Kohalik sotsiaalne kapital, mis võib toetada uusi tegevusalasid, sh laenude ja

projektipõhiste vahendite võimalused, tööjõu kvaliteet, välisturgudele liikumine ja teiste

väliste teadmiste tundmaõppimine ning innovaatiliste lahenduste kasutamine/kaasamine.

Mulgimaa turismi arengus eristuvate teguritena tuuakse välja võimalused mõisakultuuri

(Heimtali, Õisu, Kärstna, Hummuli, Holstre, Taagepera ja Riidaja mõis ning Barclay de

Tolly mausoleum) ja Mulgimaa taluhäärberite arhitektuuri tutvustamiseks. Enam

vääriksid tähelepanu Põhjasõja suur lahing Hummuli mõisa juures, Väikese Emajõe

lahingud ning ristisõdade ja keskaja temaatika. Olulised maamärgid on Tarvastu, Karksi

ja Helme linnuste asukohad koos kihelkonna kirikutega. Helme lisaväärtus on

ohvriallikad ja koopad. Karksi-Halliste pärimusele annavad värvingu vanapaganatest

loodushiiud. Eraldi teemavaldkond ja turismipotentsiaal on Võrtsjärv. Rahvakultuuri osas

on tugevuseks mulgi kultuuri sellised osad nagu toit ning eripärased ja arhailiste joontega

rahvarõivad, lisaks Viljandi kui UNESCO käsitöö ja rahvakunsti linn. Läbikäimisest

naabritega on Mulgimaal võimalik luua lugusid eesti-läti suhete teemadel. Strateegias

seatakse visioon, et aastaks 2030 on Mulgimaa teistest piirkondadest selgelt eristuv ja

tuntud külastus-sihtkoht. Siinsed teenused, tooted ja elukeskkond on avatud uuendustele,

lähtudes samas traditsioonidest. Eduka tõmbeobjektina on käivitunud Mulgimaa ajaloo-

ja kultuuripärandit esile tõstev Mulgi Elamuskeskus. Edu saavutamise

võtmevaldkondadeks on ühisturundus, tootearendus, Mulgi identiteet ning koostöö ja

kaasamine. Teavet Mulgimaa külastamiseks pakub portaal visitviljandi.ee16 millelt on

leitavad ka Mulgimaa olulisemad külastusobjektid17. Mulgimaal toimuvast annab

ülevaate ka Mulgimaa portaal18.

Majutatute arv perioodil 2019-2022 on Viljandimaal hakanud kasvama. Samas on arv,

võrreldes ülejäänud Eestiga tagasihoidlik – ca 2% (tabel 12). Väliskülastajate ööbimiste

arv pole vaadeldava perioodi algtasemele veel jõudnud.

14 Mulgimaa turismiettevõtjate ja -edendajate küsimustik.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/turismistrateegia/LISA_2_Mulgimaa_turismiettevotjate_ja_-

edendajate_kusitluse_tulemused.pdf 15 Mulgimaa_Turismistrateegia_2021-2030. Mulgi Kultuuri Instituut.

https://www.mulgimaa.ee/userfiles/turismistrateegia/Mulgimaa_Turismistrateegia_2021-2030.pdf 16 https://visitviljandi.ee/maakond/mulgimaa/ 17 https://visitviljandi.ee/bw_client_files/visitviljandi/public/img/File/viljandi_kataloog_2019_EST-

mulgimaa.pdf 18 https://www.mulgimaa.ee/

34

Tabel 12. Majutus Viljandi maakonnas (allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

2019 2020 2021 2022

Majutatud 52 237 42 020 50 472 64 145

Majutatute osakaal Eestis majutatutest

(%)

1,4 2,1 2,4 2,0

Ööbimised 99 499 79 095 89 239 104 847

Väliskülastajate ööbimised 21 624 8910 10 860 18 193

Keskmine ööbimine 1,81 1,88 1,77 1,63

Kokkuvõttes saab öelda, et ettevõtluse, sh turismi arengul, on Mulgimaal hea potentsiaal,

mille elluviimist saab edukalt täita eri osapoolte koostöös.

2.8. Sotsiaalkaitse

COVID-19, sõda Ukrainas, energiahindade ja esmatarbekaupade hüppeline tõus ning

kiire inflatsioon on toonud teravalt esile elanike toimetuleku, rahvatervise ja

siseturvalisusega seotud teemad. Oluline on tagada elanike toimetulek, sh erinevatele

riskirühmadele võimalikult vajadustest lähtuv, kvaliteetse ja bürokraatiavaba tõhusa abi

osutamine, ennetustegevuse laiendamine, et hoida ära probleemide süvenemist. Samuti

on tähtis pöörata tähelepanu inimeste tervena olemisele, sh vaimsele tervisele. Vaimse

tervise probleemide välja kujunemisel kaasnevad tihti probleemid ka vanemluses, mis

omakorda kutsuvad esile pingeid lastel haridusasutustes (lasteaedades, koolides), millega

kaasnevad omakorda probleemid nii laste õppetöös kui ka laste sotsiaalses suhtluses

eakaaslastega (sh kiusamine, tõrjumine, enesetapu mõtted). Lastevanemate vaimne tervis

ei mõjuta ainult neid endid töövõime osas, vaid mõjutab kõiki neid ümbritsevaid

lähikondlasi. Üha selgemaks on saanud, et institutsionaalse hoolekande asemel on

sobivam - seal, kus võimalik - teenuse osutamine abivajaja kodus. Suurt kasvu nähakse

koduteenuse osutamisel, samuti peredele suunatud teenuste ja spetsialistide (perenõustaja,

lastekaitsetöötaja, juhtumikorraldaja) osas. Selleks on vaja väga hea ettevalmistusega

töötajaid. Probleemikohaks on vajakajäämised süsteemse ennetuse, varajase märkamise

ja oskusliku sekkumise valdkondades. Kasvavat tähelepanu nõuab nii rahvatervis kui

siseturvalisus.

Mulgimaa elanikkond väheneb ja vananeb, seda piirkonniti erinevalt. Kuna tegemist on

suuresti hajaasustatud piirkonnaga, siis tuleb leida jätkusuutlikke, säästlikke ning

uuenduslikke lahendusi, et tagada kõigile elanikele vajadusel abi ja ühiskonda kaasatus

ning vähendada sotsiaalvaldkonna survet kohalike omavalitsuste eelarvetele.

Oodatav eluiga sünnihetkel oli Eestis 2021. aastal 77,2 aastat ja viimasel kahel aastal on

toimunud langus. Tervena elada jäänud aastad linnalises ja väikelinnalises

asustuspiirkonnas on 57,34 aastat ja maalises asustuspiirkonnas 54,53 aastat. Suur on

vahe meeste ja naiste oodatavas elueas, vastavalt meestel 72,76 ja naistel 81,4 aastat.

Eluea sooline suur vahe põhjustab üksi elavate leibkondade arvu kasvu ja toob kaasa üksi

toimetulekuga seotud probleemid.

35

Elanike toimetuleku olukorda iseloomustab rahuldatud taotluste arv toimetulekupiiri

tagamiseks ja selleks väljamakstud summa (tabel 13). Näeme, et Mulgimaal on 2021.

aastal rahuldatud 1032 inimese taotlused ja selleks kulus 211 012 eurot. Toimetulekupiiri

tagamiseks toetus elaniku kohta on suurim Tõrva vallas.

Tabel 13. Mulgimaa tegevuspiirkonna kohalikes omavalitsuses rahuldatud taotluste arv toimetulekupiiri tagamiseks, 2021(allikas: statistikaamet)

Mulgi vald Tõrva vald Viljandi vald

Rahuldatud toetusi 395 472 165

Toetus toimetulekupiiri

tagamiseks, eurot

86 047 90 141 34 824

Toimetulekutoetus rahuldatud

taotluse kohta, eurot

217,84 190,98 211,06

Toetus toimetulekupiiri tagamiseks

elaniku kohta, euro

11,67 14,86 2,53

Sotsiaalvaldkonna probleemide mõistmisel on olulisel kohal elanike rahulolu oma

elukeskkonnaga ja avaliku sektori poolt osutatavate teenustega. Eluga rahulolu on üks

olulisemaid individuaalse elukvaliteedi ja subjektiivse heaolu näitajaid, mis väljendab nii

inimese koondhinnangut üldisele eluga rahulolule kui ka erinevatele eluvaldkondadega

seotud rahulolule. Portaali https://minuomavalitsus.ee/19 andmetel on elanike rahulolu

Mulgimaa kohalike omavalitsuste lõikes varieeruv (tabel 14). Kõrgemad rahulolu

näitajad on Tõrva vallas, kus tänast elukohta eelistab 62,6% ja elukeskkonnaga rahulolu

indeks on 3,77, teenustega on väga rahul 62,6%. Viljandi valla ja Mulgi valla näitajad

jäävad Tõrva valla näitajatest tagasihoidlikumateks, mis viitab Mulgimaa sisemise

arengutaseme mõningasele erinevusele.

Tabel 14. Elanike rahulolu elukoha ja teenustega (%), 2020 (allikas: minuomavalitsus)

Näitaja Tõrva vald Mulgi vald Viljandi vald

Elukoha esimene

eelistus

62,6% 58,0% 53,0%

Rahulolu teenustega

Väga rahul 62,6%

Ei ole rahul 18,7%

Neutraalne hinnang

18,7%

Väga rahul 50,6%

Ei ole rahul 33,3%

Neutraalne hinnang

16,0%

Väga rahul 59,0%

Ei ole rahul 24,0%

Neutraalne hinnang

17,0%

Rahulolu

elukeskkonnaga (max

väärtus 5)

3,77 3,50 3,74

19 https://minuomavalitsus.fin.ee/et

36

Samas tuleb tähele panna, et 2021. aasta andmetel on kohaliku omavalitsuse eelarve

elaniku kohta Tõrva vallas 1718,97 eurot, Mulgi vallas 1786,51 eurot ja Viljandi vallas

1675,72 eurot. Eesti omavalitsusüksuste keskmine näitaja on 2022,72 eurot ja mediaan

1861,52 eurot. Brutotulu saajaid oli 2021. aastal Tõrva vallas 2210, Mulgi vallas 2533 ja

Viljandi vallas 5165. Elaniku keskmine sissetulek 2021. aastal oli Tõrva vallas 1306,

Mulgi vallas 1223 ja Viljandi vallas 1297 eurot20. Eesti keskmine sissetulek on 1229

eurot.

Elanike küsitlus, mis toimus perioodil oktoober 2022 kuni jaanuar 202321 näitas (tabel

15), et Mulgimaal on arenguruumi kogukonnatöö arendamiseks ja elanike heaolusse

panustamiseks.

Tabel 15. Mulgi valla elanike rahulolu, osakaal ja koht kohalike omavalitsuste pingereas, 2022

Valdkond Mulgi vald Tõrva vald Viljandi vald

Rahulolu KOV elukeskkonnaga 71,0% (66) 79,0% (9) 75,2% (34)

Rahulolu omavalitsuste

teenustega

51,3% (64) 57,3% (18) 54,4% (31)

Rahulolu valitsemisega 42,9% (65) 59,2% (16) 52,2% (35)

● sh KOV üldise

arengusuunaga

43,7% (67) 59,2% (16) 52,2% (35)

● sh elanike kaasamisega

KOV arengu kavandamisse ja

korraldamisse

40,0% (69) 51,9% (33) 54,9% (19)

● elanike teavitamine KOV

tegevusest ja pakutavatest

teenustest

50,8% (66) 63,3% (15) 61,2% (30)

Võtan kogukonnaelust aktiivselt

osa

41,9% (6) 40,8% (10) 34,2% (56)

Tunnen, et saan kodukoha

elukeskkonna arengut mõjutada

37,4% (33) 38,6% (25) 35,5% (48)

Elukoha maine 67,2%(57) 77,9% (15) 73,3% (37)

Soovitan KOVi elamiseks oma

sõbrale või tuttavale

66,0%(53) 74,2% (31) 71,5% (38)

Mitmete näitajate osas on suhteliselt suured piirkondlikud erinevused, näiteks elukoha

maine osas, samuti elanike kaasamises. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda roll on toetustega

20 https://minuomavalitsus.fin.ee/et 21 https://minuomavalitsus.fin.ee/et

37

aidata kaasa tegevuspiirkonna arengule ja elanike aktiivsuse kasvatamisele kohaliku elu

korraldamisel.

3. Mulgimaa kajastamine tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste arengukavades, maakondlikes ja riiklikes arengudokumentides ning nende sidusus MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegiaga

Järgnevalt toome välja tegevuspiirkonna, maakonna ja riiklike arengudokumentides

esitatud visioonid ja arengueesmärgid, mis mõjutavad Mulgimaa tulevikku. Selle peatüki

koostamise eesmärgiks on koondada tervikpilt, et selle teadmise abil paremini sihistada

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegias eesmärgipüstitusi ja meetmeid.

Mulgi valla arengukavas 2019–202622 seatakse visioon, et Mulgi vald on aastal 2025

aktiivse elanikkonnaga, puhta loodusega, Mulgi kultuuri väärtustav, ettevõtlusele avatud,

kaasaegsete avalike teenuste ja taristuga valla elanike heaolu tagav omavalitsus. Tõrva

valla arengukavas 2020-202523 seatakse visioon, et Tõrva vald on elanikule armas, väärt

elukoht ja omanäoline külastuse sihtkoht Mulgimaal, kus hoitakse loodust, arendatakse

ettevõtlust, austatakse pärandkultuuri ja hoolitakse kogukonna liikmetest. See on paik,

mis pakub aastaringset avastamisrõõmu. Viljandi valla arengukavas aastateks 2022-

203024 tuuakse välja, et Viljandi vald on kestva heaoluga kodu. Viljandi vallas on

inimestel hea elada. Kestva heaolu kindlustavad neile elanikusõbralik, nüüdisaegne ja

turvaline keskkond, imeline loodus ning avatud kogukonnad. Heatasemelised teenused

katavad inimese terve elukaare. Elanikud on tervislike eluviisidega, enesega toimetulevad

ja traditsioone väärtustavad. Viljandi vald on uuemeelne ja julge tulevikulooja, kus

paistavad silma targad ning inimesekesksed lahendused.

Viljandi maakonna arengustrateegias 2035+ Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI25

keskendub neljale strateegilisele suunale:

1) Inimkapitali arendamine.

2) Ettevõtluskeskkonna ja majanduse arendamine.

3) Maine tõstmine.

4) Elukeskkonna, tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine.

Visioonina on esitatud, et Viljandimaa elanikele on tagatud kestev heaolu. Maakonnas on

säilinud jätkusuutlik asustus ja arenev kohalik kultuur ning selleks on piisavalt inimesi.

Viljandimaa elukeskkonna arendamine toimub kestva arengu põhimõtete kohaselt.

Valga maakonna arengustrateegias 2035+26 on maakonna tuleviku pildina Valgamaa

kuldaväärt elukoht eneseteostuseks elukaare igas punktis. Valgamaa on Eesti

Lõunavärav, sportlik ja tervisedenduslik ning atraktiivne koostööpiirkond, mida

22 https://mulgivald.ee/arengukavad 23

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0202/1044/Lisa%201%20Torva%20valla%20arengukava%2020

20-2025.pdf# 24 https://www.viljandivald.ee/documents/11546/34821753/Viljandi+valla+arengukava+2022-

2030_%2817.06.2022%29-A3.pdf/781b404a-ffdd-441d-b75d-c1d71808e972 25

https://www.viljandivald.ee/documents/11546/22311612/Viljandi+maakonna+arengustrateegia+2035%2

B..pdf/66e7e74a-a7b7-4988-a03f-97e1b9f16a58 26 https://www.valgamaa.ee/userfiles/valgamaa/vol/Valga+maakonna+arengustrateegia+2035+.pdf

38

iseloomustavad ettevõtlikkus, uuenduslikkus, hoolivus ja eripalgeliste kultuuride

põimumine. Strateegilisi eesmärke on neli:

1) Valgamaa on kvaliteetse elukeskkonnaga hästi toimiv maakond.

2) Valgamaa on ettevõtlik maakond, kõrget lisandväärtust loovate, ekspordipotentsiaali

suurendavate ja elanike heaolu tagavate töökohtadega.

3) Valgamaa on looduskeskkonda väärtustav kiirete ühendustega maakond.

4) Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond.

Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad

eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik, milleks on vajalik

mitmekesise ja valiku võimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine

töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavuse tagamine, sh toimepiirkondade

sidustamise kaudu. Samadest põhimõtetest on kantud ka Valga maakonnaplaneering

2030+27 ja Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+28. Oluline on strateegias võtta

arvesse toimepiirkondade põhine lähenemine avalike teenuste arendamisel ja tagada

nende kvaliteet ja kättesaadavus.

Eelnevast saab teha järelduse, et MTÜ Mulgimaa Arenduskoda jõupingutused

ühtivad piirkonda käsitlevates arengudokumentides seatud sihtidega, olles

suunatud elanikele hea elukeskkonna saavutamisele, seda läbi puhta looduse,

kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste, elujõulise majanduse ning tervist,

kodukohta ja traditsioone väärtustavate inimeste. Mulgi ja Tõrva valla puhul on

selgelt rõhutatud Mulgi identiteeti ja pärandkultuuri kestlikkuse olulisust, mis on

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuste üks põhifookusi.

Keskne riiklik arengudokument on strateegia „Eesti 2035”29, milles on seatud riiklikuks

eesmärgiks kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Dokumendis on sõnastatud viis sihti: 1) Eestis elav

inimene on arukas, tegus ja tervist hoidev.

2) Eesti ühiskond on avatud, hooliv ja koostöö meelne.

3) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

4) Eesti elukeskkond on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne.

5) Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.

„Säästev Eesti 21“30 püstitab neli arengueesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus,

heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Keskseks teemaks on ühendada

globaalsest trendidest tulenevad väljakutsed säästva arengu põhimõtete rakendamisega ja

Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“31 (ÜPP) üks

kolmest eesmärgist on parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Sektoriüleselt lisandub neljanda eesmärgina sektori kaasajastamine põllumajanduses ning

maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil

ning ergutades nende kasutuselevõttu. Tegevuspiirkonna strateegias panustatakse ÜPP-

strateegiakava erieesmärgi number 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist

võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja

27 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/1_seletuskiri-4.pdf 28 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/1_Seletuskiri-2.pdf 29 https://osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=307 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 31 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

39

kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat

metsamajandust“ saavutamisse. Eraldi meetmena on toetus ettevõtluskeskkonna

arendamiseks maapiirkonnas, sh julgustada noori ja naisi ettevõtlusega tegelema. Samuti

soovitakse arendada aktiivseid kogukondi ja tagada selleks noorte järelkasv. Läbivaks

eesmärgiks on keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja pakkuda ettevõtetele tuge

keskkonnasõbraliku majandamise laiendamiseks. Maaelu arengukava 2014-2020 on

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav

programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. Arengukava

vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Arengukavas on seatud kuus

prioriteeti. LEADER meetme üldeesmärgiks on tegevuspiirkondade tasakaalustatud

arendamine läbi LEADER põhielementide rakendamise. Spetsiifilisteks eesmärkideks

on:

1) Ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate

tegevuste rakendamise.

2) Sotsiaalse kaasatuse edendamine luues uusi töökohti, kaasates kohaliku arengu

strateegia ettevalmistamise ja elluviimise protsessi kohalikud elanikud ning parandada

teenuste kättesaadavust muuhulgas läbi IT-teenuste parema kättesaadavuse.

3) Piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine.

4) Uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine, sh

kogukonnateenuste arendamisel.

5) Kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030)32

seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja

rannapiirkondade arengusuunad. Tegevussuund 6 - maa- ja rannapiirkonna areng - seab 2

eesmärki: maapiirkonna elanikud on aktiivsed ja elujõulised ning maapiirkonnas on

kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus. Nimetatud eesmärke jälgib ka MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda oma tegevustes, et luua paindlike ja nutikate töötamise

võimalustega maamajanduses jõukust ning sotsiaalset heaolu, kestlikku ja mitmekesist

elukeskkonda. Majandusarengu tegevuste kavandamisel on oluliseks lähtekohaks „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

2021–2035“33, et luua konkurentsivõimelised tingimused tootlikkuse ja heaolu kasvuks

ning ühiskonna kestlikkuse tagamiseks teadus- ja arendustegevustes, innovatsiooni ja

ettevõtlust soosiv tõhus ja mõjus poliitika. Arengukava ülesehitus järgib loogikat, mille

kohaselt tagatakse teadussüsteemi baasvõimekus, mis on vajalik ühiskonna toimimiseks

(teadussüsteemi suund): tagatakse ettevõtluskeskkond, mis soosib kõrge

lisandväärtusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse arengut

(ettevõtluskeskkonna suund) ning luuakse sünergiat ja lisandväärtust teadussüsteemi,

ettevõtlussektori ja riigi ühistegevustes, sh Eesti arengu vajadustele fokusseeritud

valdkondades, mille kaudu sünnivad uued teadmusmahukad lahendused nii riigile kui

uued ärivõimalused ettevõtlussektorile (teadmussiirde suund). Kolme suuna koosmõjus

kutsutakse omakorda esile kolm suuremat muutust: TAIE lahendab ühiskonna

arenguvajadusi, teaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab ning ettevõtlus muutub

TAI-mahukamaks. Strateegia seondub „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030“34 üldeesmärgi saavutamisega, et suurendada Eesti riigi regionaalse ja

kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Selle osaks

32 https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 33 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 34 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf

40

on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“35 seatud eesmärgi tähtsustamine, et

kasvatada taastuvate energiaallikate järk-järgult suurenevat kasutuselevõtu lõpptarbimise

kõigis sektorites ning liikuda vähese süsinikuheitega majandusele. Samuti arvestatakse

„Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030“36 seatud eesmärke, et saavutada

Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine. Olulisel kohal on

„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035”37 seisukohtadega arvestamine, et

tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja

kestlikud liikumisvõimalused. Sihistatakse „Noortevaldkonna arengukava 2021–

2035”38 visioonis kirjapandu saavutamist, et noored elavad tervislikku ja täisväärtuslikku

elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim

keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Arvestatakse “Rahvastiku tervise

arengukava 2020–2030”39 eesmärki, et elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved

kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja

tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös.

Sotsiaalvaldkonna puhul peetakse silmas “Heaolu arengukava 2023-2030”40

poliitikavaldkondi, mille sisuks on laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne

kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne,

sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine. Vananeva

ja väheneva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse

tingimustes otsitakse jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke lahendusi, et tagada

kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine. Samas tuleb pidada

silmas, et „vajadus ja nõudlus vaimse tervise abi ja toetuse järele tulevikus kasvab,

piiratud ressursid nõuavad optimaalseid ja nutikaid lahendusi“41. Alaeesmärgi 3 all

rõhutatakse vajadust vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga arvestada

kõigis riigi poliitikavaldkondades. Selle üheks teeks on parandada kogukondade

eestvedajate ja vabatahtlike kaasajate teadlikkust vanemaealiste kaasamise võimalustest

ja kogukonna tegevuse aktiveerimisest. Samuti vähendada vanemaealise töötajaskonna

ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist, mille üks võimalusi on toetada piirkondlikke algatusi

ja kohaliku tasandi ennetustööd. Alaeesmärgi 4 keskmes on sotsiaalhoolekanne ja selle

raames soovitakse sotsiaalhoolekande korralduses luua inimeste heaolu ja sotsiaalse

turvatunde kasvu, sh ehitada üles inimese terviklikust abivajadusest lähtuva abi andmise

süsteem. Samuti rakendada isikukeskset erihoolekande teenusemudelit ning pakkuda tuge

kogukonna ja vabatahtlike ressursside sihipäraseks ja järjepidevaks kaasamiseks.

Alaeesmärk 5 seab sihiks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise. Naistel ja

meestel oleksid kõigis ühiskonna valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused

ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja

ühiskonnaelus osalemiseks. Selle üheks võimaluseks on ligipääsetavuse parandamine

kõigi inimeste iseseisva elu ja täieliku osalemise tagamiseks. Elanike toimetuleku ja

tuleviku vaatest on olulisel kohal elukeskkonna turvalisuse tagamine. “Siseturvalisuse

arengukavas 2020-2030”42 seatakse eesmärgipüstitus, et Eesti inimesed tunnevad, et nad

elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna

turvalisusesse loovad ühe turvaliseima riigi Euroopas. Selleks on oluline parandada

elukeskkonda, vähendada ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning

35 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 36 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 37 https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 38 https://www.hm.ee/et/noortekava-2035 39 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 40 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 41 Eesti Inimarengu aruanne 2023. https://inimareng.ee/ 42 https://www.siseministeerium.ee/stak2030

41

tagada kiire ja asjatundlik abi. „Kultuuri arengukava 2021-2030“43 eesmärgistab, et

Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on

loomulik osa iga inimese elus. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+”44 sõnastatud

Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga,

mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud

ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades

kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja

majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi

sidustatud asulate võrgustik, milleks on vajalik mitmekesise ja valiku võimalusi pakkuva

elu- ja majanduskeskkonna kujundamine töökohtade, haridusasutuste ja teenuste

kättesaadavuse tagamine, sh toimepiirkondade sidustamise kaudu.

Kokkuvõttes, nimetatud arengudokumentide ja planeeringute analüüs annavad

sisendi ja teadmise MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuste tarvis. Strateegias

luuakse side nendes dokumentides välja toodud eesmärkidega, mis hõlmavad

ettevõtluse arendamist tegevuspiirkonnas, elukeskkonna parandamist ja

mainekujundust ning kogukondade jätkusuutlikkuse toetamist. Strateegias seatud

eesmärkide saavutamiseks ja meetmete elluviimiseks kasutatakse ka integreeritud

lähenemist, mis võtab arvesse nendes dokumentides toodud seisukohti ning pakub

omapoolseid täiendavaid lahendusi ja panust kokkulepitu jõustamiseks MTÜ

Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonnas.

4. Koondhinnang MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna arengutasemele ja arengu vajadustele

Mulgimaa tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamiseks viidi läbi SWOT-

analüüs. Selle koostamisel olid kaasatud erinevad sihtgrupid: ettevõtjad, omavalitsuste

ja mittetulundussektori esindajad.

Tugevused

● Tugev identiteet, ühtse ajaloo, kultuuri, keele ja traditsioonidega piirkond,

tugevad keskused, näiteks Mulgi Elamuskeskus, Heimtali muuseum jt

● Kaunis ja vaheldusrikas loodus, puhas looduskeskkond.

● Kohaliku ressursi potentsiaal, seda väärindav tootmine, tugev põllu- ja

metsamajanduse sektor.

● Hea elukeskkond, toimivad kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused;

● Elujõuline kogukond, soov piirkonda omanäoliselt arendada ja tulevikku

panustada.

● Mulgi koostöövõrgustik, liikmete koostöövalmidus ning hea koostöö kohalike

omavalitsuste ja kodanikuühendustega.

● Tegevuspiirkonna hea teedevõrk ja ühendused keskuste vahel, piirinaaber Läti

Vabariik.

Nõrkused

43 https://www.kul.ee/kultuur2030 44https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/a4_5mmbleed_eesti_

2030_sisu_111212.pdf

42

● Madal iive, noorte väljaränne, elanike arvu vähenemine ja sellega kaasnev mulgi

identiteedi kandjate arvukuse kahanemine.

● Kesised palgatöö saamise võimalused, madal palgatase.

● Teenuste koondumine, elu liikumine suurematesse keskustesse ja teatud

piirkondade ääremaastumine.

● Taristu mahajäämus - ühisvesi, kohalikud teed, kiire internetiühendus,

kvaliteetsed rendipinnad, mis pärsib ettevõtluse arengut ja maale elama asumist.

● Mulgimaa külastuseks on vähe aastaringseid tegevusi, turutõrked ja külastuse

hooajalisus.

● Mulgimaa vähene tuntus, mulgi identiteediga ja märgiga seonduvate toodete ja

teenuste vähesus, mulgi kuvandi nõrk turundamine.

● Mulgi kultuuri kandvate institutsioonide tegevuste rahastamise heitlikkus,

tagasihoidlik piiriülene koostöö.

Võimalused

● Tehnoloogia areng, uued lahendused teenuste osutamiseks ja kättesaadavuses

toodete müügiks, kaugtöö võimalused, energiasäästlikud ja autonoomsed lahendused,

ökoloogilise jalajälje vähendamine.

● Kvalifitseeritud tööjõu hankimine.

● Elanike huvi tervislike eluviiside harrastamiseks ja looduses viibimiseks ning

pärandkultuuri tundmaõppimiseks.

● Kasvav huvi olla ise ettevõtja, väikeettevõtluse aktiivsuse kasv.

● Rohelise mõtlemise laiem levik, keskkonda säästva käitumise kandepinna

laienemine ja taastumatute ressursside säästlikum kasutamine.

● Huvi atraktiivsete maakohtade vastu, nii suvilateks kui kodudeks (näit liikumine

„Tagasi maale“).

● Riiklike regionaalpoliitiliste meetmete ja toetuste rakendamine, mulgi programmi

kujundamine).

● Euroopa Liidu struktuurivahendite ja teiste doonorite poolt antavad projektide

toetused.

● Läti huvi piiriüleseks koostööks.

Ohud

● Arenguastmetes piirkondlike erisuste kasv, riigi arengu ruumiline ja

sotsiaalmajanduslik tasakaalustamatus.

● Elanike arvu vähenemine ja vananemine, madal aktiivsus osaleda kohalikus elus.

● Suured tõmbekeskused oma töökohtade, teenuste ja vaba aja võimalustega

meelitavad noori maalt lahkuma.

● Tootmissisendite kallinemine, ettevõtete konkurentsivõime vähenemine,

töökohtade kadumine ja tööpuuduse kasv.

● Algajal ettevõtjal raske pankadest laenu saada, laenu tagatiste puudus.

● Kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite rahaliste vahendite piiratus, võimaluste

vähenemine rahalisse omaosalusse ja koostöösse panustamiseks.

● Tegevuste liigne projektipõhisus, mis ei taga tegevuste jätkusuutlikkust ja

muutustes arvestatava mõju saavutamist.

SWOT-analüüsi põhjal koostati tegevuspiirkonna TOWS-maatriks, mille sisuks on

esitada kesksed suunad Mulgimaal arendustegevuse läbiviimiseks lähiaastatel (tabel 16).

43

Tabel 16. TOWS-maatriks ja kesksed strateegilised arengusuunad

Välistegurid/

Sisetegurid

Tugevused (S) Sisekeskkonna

seisund

Nõrkused (W) Sisekeskkonna

seisund

Võimalused (O)

Väliskeskkonna

seisund

● Kauni looduse ja hea

elukeskkonna kasutamine maal ja

väikelinnades elamise

propageerimiseks

● Ettevõtluse arendamine -

asukoha eeliste ärakasutamine,

kohalikule toormele suurema

lisandväärtuse andmine,

innovatsioon, töökohtade loomine

● Roheleppest tulenevate

võimaluste kasutamine, loodust

säästva majandustegevuse

laiendamine

● Koostöö võimestamine

mastaabisäästu võimaldavate

teenuste ja toodete arendamiseks

mulgi märgi all

● Kohaliku ressursi

kasutamine - hoiame, kasutame

mõistlikult ja võimalusel taastame

● Kiire interneti ja uute

nutikate tehnoloogiate

kasutuselevõtmine töövõimaluste

loomiseks ja majandustegevuse

hajutamiseks

● Mulgi pärandkultuuri

aktiivne kasutamine

tootearenduses ja turunduses,

mulgi märgi laialdane

kasutuselevõtt ja mulgi identiteedi

kandjate arvukuse kasvatamine

● Püsielanikkonna arvukuse

stabiliseerimine ja noorte

tagasirände soodustamine,

asustusmustri säilitamine ja

piiriülene koostöö

● Tervisliku ja maalise

eluviisi propageerimine,

Mulgimaa elukeskkonna

atraktiivsuse suurendamine ning

siinsete elu-ja töövõimaluste

aktiivne tutvustamine

● Kogukondliku tegevuse

soosimine, elanike sotsiaalse

sidususe tagamine ja

tulevikuliidrite kujundamine

● Turismi- ja

puhkemajanduse laiendamine,

külastuse hooajalisuse

vähendamine ja sihtkohtade

arendamine aastaringseks

tegevuseks ja külastusteks

● Koostöö laiendamine era-

ja avaliku sektoriga, kohalike

kogukondade võimestamine ja

nende liikmete võrdse kohtlemise

tagamine, õppiva Mulgimaa

arendamine

● Kriisidega toimetuleku

tagamine eri osapoolte koostöös

Ohud (T)

Väliskeskkonna

seisund

● Elanike ise hakkama

saamise toetamine, hüljatuse ja

vaesusriskide vähendamine

● Kogukonna poolt juhitud

arengu tugevdamine,

külaliikumise kandepinna

laiendamine

● Äririskide maandamisele

kaasaaitamine, kriisideks

● Tegevuspiirkonna

arengutaseme ühtlustamine,

● Kogukondade sidususe ja

heaolu suurendamine, kohalikku

elukorraldusse eri sihtrühmade

kaasatuse suurendamine (mehed,

naised, noored, eakad,

erivajadustega inimesed jt

sihtrühmad)

44

valmisoleku suurendamise

toetamine

● Keskkonna- ja

terviseteadlikkuse kasvatamine,

energiasäästu ja

kliimaneutraalsuse saavutamisele

kaasaitamine

● Mulgi ühtse identiteedi

kujundamine

● Piirkonna sihipärane

turundamine, positiivse mulgi

kuvandi loomine ja

võrgustikupõhise koostöö

laiendamine

● Välisvahendite aktiivne

kaasamine Mulgimaa arengusse

Tegevuspiirkonna tuleviku seisukohalt on strateegilistele arengusuundadele lisaks oluline

pidada silmas ka piirkonna ruumilise arengu väärtustamise põhimõtteid, mis annavad

lisateabe asustuse ja avalike teenuste paiknemise suunamiseks. Analüüsi tulemused on

sisendiks meetmete koostamisele ja nende raames toetuste taotluste esitamisele ja

rahastamisele.

TOWS-maatriksi põhjal saab strateegia fookusse seada neli valdkonda:

● Ettevõtluse konkurentsivõime suurendamine ja tööhõive edendamine, kasutades

selleks piirkonna eeldusi ja mulgi kaubamärki, kohalikke ressursse ning roheleppest

tulenevaid võimalusi loodusressursside ja avaliku ruumi säästlikuks kasutamiseks, sh

kaasates senisest rohkem majandusse piirkonna noori, naisi ja julgustada kõiki elanikke

ettevõtlusega tegelema.

● Kohalike kogukondade elujõu toetamine ning kogukonna poolt juhitud

institutsioonide ja nende tegevuste võimestamine, kõigi kohalikus elus osalejate

koostööle ärgitamine ning senisest rohkem noorte kaasamine kohalikku elu

edendatavatesse tegevustesse, võrgustikutöö arendamine.

● Piirkonna maine tõstmine ja atraktiivsuse suurendamine, kasutades ära

tegevuspiirkonna kaunist loodust ja omanäolist pärimuskultuuri, seda eesmärgiga

suurendada tegevuspiirkonna tuntust ja mainet, aidata kaasa püsielanike arvu

suurendamisele, laiendada mulgi identiteetdi kandepinda, kasvatada elanike

keskkonnateadlikkust ning sise- ja välisturistide aastaringset külastust.

● Elanike hakkamasaamise toetamine ja erinevate sihtrühmade võrdne kohtlemine,

hüljatuse ja vaesusriskide vähendamine, elanike tervena elatud aastate pikendamine ning

vanemaealiste sotsiaalse kaasatuse suurendamine ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks.

5. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon ja põhimõtted selle elluviimiseks

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon 2030.

Tegevuspiirkond on tugeva identiteediga, kõikidele elanikkonna gruppidele

elukaare jooksul eneseteostust pakkuv ja atraktiivne elukeskkond. Ettevõtlus

põhineb kohaliku ressursi väärindamisel, kompetentsil, uuenduslikel ärimudelitel ja

keskkonnasõbralikel lahendustel. Piirkond on omanäoline ja tuntud reisisihtkoht.

Põhimõtted visiooni elluviimiseks

45

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visioon saavutamise keskmes on

piirkonna elanike elujõulisuse ja heaolu kasvatamine ning piirkonna konkurentsivõime

kasv, mille tarvis viiakse läbi arendustegevusi, mis on kantud järgmistest väärtustest:

• Elanikukesksus - rahvastikutaaste ja kestlikkus, elanike tervis, haritus, heaolu ja

toimetulek ning sotsiaalne sidusus, eri elanikerühmade vajadustega suurem arvestamine.

• Avatus - eri arvamuste ja elustiilide paljusus, võrdne kohtlemine ning koostöö

kõigi huvitatud sihtrühmadega, eesmärgiga saavutada koostööst suuremat sünergiat ja

tõhusamat ressursside paigutust, teenustele juurdepääsu tagamine.

• Integreeritus - arengutegevus, kus ühe lahendusega adresseeritakse mitme eri

valdkonna vajadusi (valdkondadeülene integreeritus) või lahendus, mis hõlmab endas

mitut kohalikku omavalitsust või taotlejaid eri piirkondadest (piirkondlik integreeritus).

• Jätkusuutlikkus - looduse, majanduse, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna

jätkusuutlikkus, sh eriti mulgi kultuuriruumi eripära säilitamine ja arendamine,

elulaadide ja kaasamise vormide mitmekesistamine ning maal töötamise ja elamise

võimaluste parendamine.

Leader meetme vahenditele lisaks panustatakse piirkonna arengusse ka Euroopa

Sotsiaalfondi vahendeid.

46

6. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegilised eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks koos mõõdikutega

Strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele.

Meetmed on üksteist täiendavad ning toimides tervikuna loovad nad omavahelise

sünergia MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevuspiirkonna visiooni saavutamiseks.

6.1 Meede I: Ettevõtluse arendamine

Meetme rakendamise vajadus:

● Tegevuspiirkonna majanduse madal konkurentsivõime, nõrk positsioon üleilmses

väärtusahelas- ja madal tootmise lisandväärtus, ettevõtete madal võimekust arendada

teadus- ja arendustegevusele tuginevaid tooteid ja teenuseid.

● Investeerimise turutõrked (kapitali- ja tööjõupuudus), investeeringute tasuvuse

kõrge risk ja pikk tasuvusperiood ning sellega kaasnev riskikartlikkus.

● Elanike madal ettevõtlusaktiivsus, väikeettevõtete nõrk võimekus tootearenduse

ja turunduse läbiviimiseks, vähe väärikat palka võimaldavaid töökohti.

● Taristu mahajäämus. Olukord ei vasta kõrgtehnoloogiat kasutavate ettevõtete

vajadustele ja piirab eri liiki kaugtöö tegemist tegevuspiirkonnas.

● Ettevõtete vähene keskkonnateadlikkus ja võime rakendada oma töös säästva

arengu põhimõtteid.

● Mulgi kaubamärgi vähene tuntus, selle kasutamisega seotud konkurentsieeliste

vähene kasutamine tegevuspiirkonna tutvustamisel ja külastuste saamisel.

Meede on Eesti teiste rakendatavate ettevõtluse toetamise meetmete täiendamiseks.

Eelkõige on toetus taotlejatele, kelle poolt kavandatavad tegevused ei ole teistest

Eestis rakendatavatest toetusmeetmetest abikõlblikud. Meede on kavandatud

toetama ettevõtlust, arvestades piirkondlikke eripärasid.

MEEDE I Ettevõtluse arendamine

Eesmärk

• Atraktiivsed ja hästi tasustatud töökohad - arvu kasv.

• Turule toodud uued tooted ja teenused – arvu kasv.

• Mulgi märki kandvad tooted ja teenuste - arvu kasv.

• Mulgi märki oma toodetel ja teenustel kasutatavate ettevõtete

arv – arvu kasv.

• Kõrgemat lisandväärtust loovate ettevõtete arv- arvu kasv.

• Tegevuspiirkonnas koostööd tegevate (ühistegevused toodete

ja teenuste arendamisel, ühisturundus, koostöövõrgustikes osalemine

jms) ettevõtete arv- arvu kasv.

• Ettevõtlusega tegelevate noorte arv - arvu kasv.

• Kvaliteetseid ja mitmekülgseid turismiteenuseid aastaringselt

pakkuvate turismiettevõtete arv- arvu kasv.

• Keskkonnasõbraliku ja/või säästva arengu põhimõtteid

rakendavate ettevõtete arv- arvu kasv.

• Töötajaskonnas soolist palgalõhet vähendanud ettevõtete arv

– arvu kasv.

47

Meetme osakaal

(eelarvest) 50%

Tulemusnäitajad

• Toetust saanud ettevõtetes säilitatud või lisandunud uued

töökohad.

• Toetust saanud ettevõtete arv, kes on turule toonud uusi

tooteid ja teenuseid.

• Toetust saanud ettevõtete arv, kus müügitulu töötaja kohta on

kasvanud.

• Mulgi märki kandvate ettevõtete arv.

• Keskkonda säästvaid põhimõtteid rakendavate ettevõtete

projektide arv.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

• Ettevõtte tegevuseks vajaliku põhivara soetamine (sh seadmete

ost ja rakendustarkvara soetamine jne).

• Hoonete ja rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine,

lammutamine.

• Taristu (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, kastmissüsteemid,

küttesüsteemid, elektrivarustus, sideühendused jne) ehitamine ja

parendamine.

• Ehitiste ja avaliku ruumi projekteerimine (kuni 10% kogu

ehituse abikõlblikust maksumusest), ehitise puhul, millele taotletakse

toetust koos ehitusega.

• Töötajate töö- ja olmetingimuste parandamine, uute

töötamisviiside soodustamine..

• Külastus- ja puhkeotstarbelistele objektidele lisandväärtuse

andmine.

• Digivahendite kasutamine toodete ja teenuste turundamisel ja

ettevõtete nähtavamaks muutmisel (nt. müügi veebilehe loomine, e-

poe rakenduse loomine/lisamine, mobiilirakenduse kasutamine jms).

• Ettevõtete ökoloogilise jalajälje vähendamine (sh kaasaegsete

taastuvenergia tehnoloogiate ja taastuvenergia kasutamine,

rohemajandusele ülemineku uuringute ja lahenduste kasutuselevõtu

toetamine jms).

• Kaugtöötamiseks keskkonna loomine (internetiühendus,

paljundus, printimine jms).

• Detailplaneeringute ja teostatavusuuringute koostamine,

keskkonnamõjude hindamine.

• Tootearendus, disaini ja kaubamärgi väljatöötamine.

• Omanikujärelevalve ja muinsuskaitseline järelevalve kuni 3%

kogu ehitustegevuse abikõlblikust maksumusest.

• Koolitus- ja teavitustegevus tegevuspiirkonna ettevõtluse

arendamiseks;

Ühistegevuse tegevused (tegevused võivad sisaldada ühisprojekti

elluviimiseks otseselt vajalikke investeeringuid):

• Põhitegevusega seotud (töötajate) koolituse ja väljaõppe

kulude katmine.

• Turundusega ja ühisturundusega seotud kulutuste tegemine

sh turundusplaani koostamine.

• Sise- ja välismessidel osalemine ja külastus.

48

• Infomaterjalide koostamine.

• Kodulehtede täiendamine ja jätkusuutlik arendamine.

• Kaasav/integreeritud talupidamine (sh talutöö tutvustamine,

talutöö õppimine jne).

• Mentorlus noortele ettevõtlikkuse kasvatamiseks.

• Sise- ja väliskoostöötegevused ning ühistegevused

piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks erinevate riikide ja erinevate

sektorite vahel.

Toetuse saajad

Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas

tegutsevale:

• Mikro-, väikese suurusega ettevõtja (kuni 24 töötajat),

käibega kuni 1 miljon eurot

Nõuded taotlejale

ja toetuse saajale

• Projektitoetuse taotleja peab vastama kehtivale

Regionaalministri määruses „LEADERi kohaliku arengu strateegia

2023–2027 rakendamine“ esitatud nõuetele ja Mulgimaa

Arenduskoda strateegiale 2023-2027.

• Kohalik tegevusrühm võib nõuda projektitoetuse taotlejalt

täiendavate dokumentide esitamist lisaks Regionaalministri määruses

nõutavatele dokumentidele. Taotlusvoorudes nõutavate täiendavate

dokumentide loetelu täpsustatakse igal aastal esitatavas

rakenduskavas.

Toetussummad

(EUR)

• Piirmäärad ühe taotluse kohta: kuni 50 000 eurot. Kogu

perioodi maksimum ühe taotleja kohta kuni 100 000 eurot.

• Minimaalne toetussumma 3000 eurot

• Taotleja saab esitada ühes taotlusvoorus ühe taotluse, va

ühisprojektid.

• Toetust antakse kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi ja vähese

tähtsusega abi eeskirjadega.

Toetuse määr ● Toetuse ühtne määr on kuni 50% toetatavate tegevuste

abikõlblikust maksumusest.

Hindamis-

kriteeriumid

• Projekti sidusus Mulgimaa Arenduskoja I meetme

eesmärkide ja toetatavate tegevustega.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Taotleja tegevuste eelarve realistlikkus ja põhjendatus.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Projekti tegevused on selgelt sõnastatud ja arusaadavad.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Keskkonnasõbralike ja/või -säästlike lahenduste kasutamine

projekti eesmärkide saavutamiseks.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Ettevõtte tegevuses kasutatakse kohalikke ressursse.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

49

• Projekti tegevused loovad ettevõttele lisandväärtust, sh

lisanduvad töökohad.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

Väljundnäitajad ● Toetust saanud ettevõtete arv: sihtväärtus 100 (R39)

6.2 Meede II: Elukeskkonna ja kogukondade arendamine

Meetme rakendamise vajadus:

● Tegevuspiirkonnas toimub ääremaastumine, noorte lahkumine ja vähene

tegevuspiirkonda tagasipöördumine.

● Avaliku ruumi väärtuse vähenemine, investeeringud kinnisvarasse ja

taastuvenergia allikate kasutuselevõtuks on turutõrke tõttu raskendatud, vähene võimekus

investeerida avaliku ruumi miljööväärtusesse, teenuste kvaliteeti ja kättesaadavusse.

● Mulgi kultuuri ja kogukondade elujõud vajab sihipärast toetamist, vajadus toetada

uute kogukonna liidrite kasvatamist ja külaliikumise järjepidevust.

● Elanikel napib tahet aktiivselt osaleda oma elukeskkonna avaliku ruumi

kujundamises, kogukonna koosloomes ja ühistegevuses.

Meetme rakendamise tulemusena paraneb piirkonna elukeskkonna atraktiivsus ja

kvaliteet. Toetatakse noori tulevikuliidreid ja suurendatakse maaelanike sotsiaalset

kaasatust, et kasvatada aktiivsete, algatusvõimeliste ja ühtehoidvate kohalike

kogukondade arvu ning parandada valdkondade ja organisatsioonide vahelise

koostöö tulemuslikkust. Soovitakse suurendada altpoolt tuleva algatuse tähelepanu

keskkonna- ja kliima eesmärkidele.

MEEDE II Elukeskkonna ja kogukondade arendamine

Eesmärk

• Inimeste paremad teadmised ja oskused kogukonnatööst ja

selle kaudu oma osalemisest elukeskkonna kujundamises –

suurem tahe osaleda kogukonnatöös.

• Tegevuspiirkonna atraktiivsuse kasv elu- ja

puhkekeskkonnana, piirkonna külastajate arvu kasv.

• Lapsed ja noored on kaasatud kogukonna töösse ning

panustavad aktiivselt tegevuspiirkonna tegevustesse, tagatud on

külaliikumise järjepidevus.

• Võrgustiku põhimõttel toimiva kogukonnatöö kandepinna

laienemine.

• Tegevuspiirkonna elanike vaimse ja füüsiline heaolu kasv.

• Elanike suurem paiksus ja tagasiränne.

• Kultuuriobjektid ja pärimuskultuur on säilinud ning esile

toodud.

• Elanike keskkonnateadlikkus ja keskkonda säästev

käitumine on kasvanud.

50

Meetme osakaal

(eelarvest) 25%

Tulemusnäitajad

• Projektide arv, millega panustatakse kogukonnatöö alaste

teadmiste ja oskuste arendamisse

• Projektide arv, mis panustavad mulgi traditsioonide

säilitamisse ja arendamisse

• Projektide arv, kus lapsed ja noored on kaasatud kogukonna

töösse

• Projektide arv, mis panustavad kogukonna vabaühendustes

osalejate aktiivsuse kasvu

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

Investeeringu projekti tegevused:

● Avalikuks kasutuseks sh huvitegevuseks kasutatavate riiete

(sh rahvariided jne) ja varustuse hankimine.

● Muusikariistade restaureerimine ja taastamine ning uute

ehitamine.

● Traditsiooniliste tegevuste toetamine (kudumine jms).

● Kiviaedade ja teiste traditsiooniliste piirdeaedade jm

sarnaste objektide rajamine ja parendamine.

● Tervisliku eluviisi propageerimine (terviserajad, üritused,

mänguväljakud jne).

● Elukeskkonna parendamine (taristu, parkla, kõnnitee,

prügimaja, haljasala jne).

● Turvalisuse parendamine (sh päästekomandod,

turvasüsteemide taristu/vahendid-kaamerad põhi liikumisteedel,

keskustes jne).

● Kodulehtede ja mobiilirakenduste loomine.

● Taastuvenergia süsteemide väljaehitamine ja vajalike

uuringute koostamine.

● Omanikujärelevalve ja muinsuskaitseline järelevalve kuni

3% kogu ehitustegevuse abikõlblikust maksumusest.

● Hoonete ja rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine,

lammutamine.

● Projekteerimine (kuni 10% kogu ehituse abikõlblikust

maksumusest), ehitise puhul, millele taotletakse toetust koos

ehitusega.

Ühistegevuse tegevused võivad sisaldada projekti elluviimiseks

otseselt vajalikke investeeringuid):

● Elukestev õpe ja koolitused (huviharidus, täiend-, taseme-

ja vabahariduslik õpe).

● Kohaliku kogukonna algatusvõimet ja ettevõtlikkust

arendavad tegevused.

● Laste- ja noorte vaba aja veetmisvõimaluste arendamine.

● Kohaliku kultuuri- ja ajaloopärandi uurimine,

väljapanekute ja näituste korraldamine ning pärandi tutvustamine.

● Kodulehtede täiendamine ja jätkusuutlik arendamine.

● Kogukonna eestvedajatele motivatsioonipaketi (liidrite

koolitus, uued kogemused jne) koostamine ja teostamine.

51

● Turvalisuse parandamiseks koolitus ning ennetustöö.

● Laagrijuhtide koolitamine, sotsiaalse toimetulekuga seotud

tegevused jne.

● Piirkonna ja kogukonna tegevuste tutvustamine piirkonnas

ja väljaspool.

● Traditsioonilise maaelu õpetamine lastele ja noortele läbi

tegevuste.

● Sise- ja väliskoostööprojektid (sh ühisprojektid) piirkonna

konkurentsivõime tõstmiseks erinevate riikide ja erinevate

sektorite vahel.

● Kohaliku tegevusgrupi koostöötegevuste kaudu sise- ja

väliskoostöö arendamine, kogukonna ettevõtlikkuse toetamine.

Toetuse saajad

Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas

tegutsevale:

• Mittetulundusühingule ja sihtasutusele.

• Kohaliku omavalitsuse üksusele.

Nõuded taotlejale

ja toetuse saajale

• Projektitoetuse taotleja peab vastama kehtivale

Maaeluministri määruses „LEADERi kohaliku arengu strateegia

2023–2027 rakendamine“ esitatud nõuetele ja Mulgimaa

Arenduskoda strateegiale 2023-2027.

• Kohalik tegevusrühm võib nõuda projektitoetuse taotlejalt

täiendavate dokumentide esitamist lisaks maaeluministri määruses

nõutavatele dokumentidele. Taotlusvoorudes nõutavate täiendavate

dokumentide loetelu täpsustatakse igal aastal esitatavas

rakenduskavas.

Toetussummad

(EUR)

• Piirmäär ühe taotluse kohta on kuni 25 000 eurot.

• Minimaalne toetussumma 3000 eurot

• Taotleja saab esitada ühes taotlusvoorus ühe taotluse (va

ühisprojektid)

• Toetust antakse kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi ja vähese

tähtsusega abi eeskirjadega.

Toetuse määr

● Toetuse ühtne määr on kuni 80% toetatavate tegevuste

abikõlblikust maksumusest.

● 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui

tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks

Hindamis-

kriteeriumid

• Projekti sidusus Mulgimaa Arenduskoja II meetme

eesmärkide ja toetatavate tegevustega.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Projekt soodustab omaalgatust, ühistegevust ja koostööd.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Taotleja tegevuste eelarve realistlikkus ja põhjendatus.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Projekti tegevused on selgelt sõnastatud ja arusaadavad.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

52

• Keskkonnasõbralike ja/või -säästlike lahenduste

kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

• Projekti tegevused on suunatud noortele.

Võimalikud hindepunktid (punktiskaala 1-5).

Väljundnäitajad

• Projektides osalevad isikud ja nende osakaal

tegevuspiirkonna maarahvastikust (R42).

• Ellu viidud projektide arv: sihtväärtus 70

6.3 Meede III: Mulgimaa identiteedi tugevdamine ja tuntuse suurendamine

Käesoleva meetme raames keskendutakse Mulgimaa eripära tugevdamisele ning

tuntuse suurendamisele. Meetme rakendamisel hinnatakse tegevuste piirkonnaülese

mõju ulatust.

MEEDE III Mulgimaa identiteedi tugevdamine ja tuntuse suurendamine

Eesmärk

• Mulgimaa kui Eesti aja- ja kultuuriloos olulise piirkonna

identiteedi tugevdamine.

• Mulgimaa tuntuse suurendamine Eestis ja lähinaabrite juures

läbi kohaturunduslike meetmete ja piirkonna eripära välja

toomise.

Meetme osakaal

(eelarvest) 25%

Tulemusnäitajad

• Mulgi identiteedi kandjate arv on suurenenud

kommunikatsiooni- ja turundustegevuse projektide kaudu

• Sündmuste, esinduskollektiivide ja koostöövõrgustike kaudu on

suurenenud Mulgimaad teadvate inimeste arv

• Külastuskeskkonna ja avaliku ruumi arendamine toob kaasa

Mulgimaal ööbivate inimeste arvu suurenemise

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

Ühisprojekti tegevused (tegevused võivad sisaldada ühisprojekti

elluviimiseks otseselt vajalikke investeeringuid):

1) Mulgimaa tuntuse suurendamine ja maine parandamine läbi

proaktiivsete kommunikatsiooni-, turundus- ja

arendustegevuste:

• Kogu Mulgimaad või minimaalselt ühte tegevusrühma valda

hõlmavad kommunikatsiooni- ja turundustegevused, mis on

otseselt suunatud Mulgimaa või selle alapiirkondade tuntuse

terviklikule tõusule.

• Turundus- ja müügitegevusteks ning arengu planeerimiseks

vajalike uuringute, analüüside koostamise ja

konsultatsioonidega seotud kulu.

53

2) Mulgimaa traditsiooniliste- ja mainesündmuste toetamine

• Traditsiooniliste ülemulgimaaliste sündmuste korraldamise

toetamine

• Mulgimaal toimuvate eelkõige külalistele suunatud

maineürituste toetamine

3) Mulgimaad esindavate kollektiivide toetamine piirkonna

esindamiseks Eestis ja välismaal

• Mulgimaad esindavate kollektiivide, -võistkondade, -gruppide

esindamisega seotud kulud väljaspool Mulgimaad, eelkõige

väljaspool Eestit

• Mulgimaad esindavate kollektiivide, -võistkondade, -gruppide

tegevuseks vajalike vahendite soetamine (esindusvormid,

atribuutika jms)

4) Mulgimaa koostöövõrgustike arengu toetamine

• Ülemulgimaaliste või minimaalselt ühte tegevusgrupi valda

hõlmavate koostöövõrgustike ühistegevuse toetamine

(ettevõtjate, noorte jt klubid, külade võrgustikud jne)

• Ühistegevusteks vajalike arengukavade, uuringute ja oskusteabe

sisseostmisega seotutud kulu

Investeeringuprojekti tegevused:

5) Mulgimaa eripära rõhutava külastuskeskkonna arendamine

ja avaliku ruumi markeerimine

• Avaliku ruumi Mulgipärase markeerimisega seotud