Arvamuse edastamine

Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected]

20.05.2025

Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud minister

Justiits- ja Digiministeerium on esitanud karistuseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK), milles on tähelepanu alla võetud mõned probleemid

vägivallakuritegude valdkonnast.

Lapsele Vanemad MTÜ on oma tegevuses mitmetel kordadel kokku puutunud erinevate

vägivalda puudutavate teemadega. Osade juhtumite puhul on näha, et üks vanematest või

mõlemad on käitunud pärast lapsevanematena lahku minekut vägivaldselt ning pigem võib

arvata, et vägivald ei olnud võõras ka suhte ajal. Paraku ei mõtle vanemad sellele, et hoolimata

nendevahelisest ebamõistlikust käitumisest on kannatajaks alati laps. Lapsele Vanemad MTÜ

toetab vägivalda puudutavate kuritegudega seotud probleemidele lahenduste otsimist ja annab

enda arvamuse VTK punktidele, mis puudutavad vaimset vägivalda ja lähisuhtevägivalda.

1) VTK küsimuses 4 soovib Justiits- ja Digiministeerium tagasisidet, kas tunnistada

kehtetuks KarS § 121 lõike 2 punkt 2 ja selle asemel täiendada KarS § 58 loetelu? Nimetatud

paragrahvides käsitletakse lähisuhtevägivalda, kui kuriteo toime panemise raskendavat asjaolu.

Kehtivas karistusõiguses on ennekõike reguleeritud füüsiline ja seksuaalvägivald, kuid

käsitlemata on vaimne ja majanduslik vägivald. Ka puudub karistusõiguslik hinnang juriidilise

vägivalla suhtes. Sageli seob nende kõikide eeltoodud vägivalla liikide puhul pereliikmeid või

endisi lähedasi lähisuhtevägivald, mis olemuselt on vägivaldne allutaja allutatava suhe.

Kehtivas karistusõiguses kirjeldatakse lähisuhtevägivalda, kui raskendavat asjaolu. KarS § 58 p 4

kohaselt loetakse karistust raskendavad asjaoluks süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on

süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse

pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses

oleva isiku suhtes. KarS § 121 lg 2 p 2 alusel on võimalik määrata teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud

lähi- või sõltuvussuhtes, karistuseks kuni viieaastane vangistus. See tähendab, et

lähisuhtevägivalda ei loeta karistusseadustiku mõistes iseseisvaks kuriteoks. Samas ei ole see

lähenemine kooskõlas naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise

Euroopa Nõukogu konventsiooni (Istanbuli konventsioon) art 18 punktiga 1, mille kohaselt

võtavad konventsiooniosalised vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kaitsta kõiki, sh

perevägivalla ohvreid igasuguste edasiste vägivallaaktide eest. Istanbuli konventsiooni

sõnastusest nähtub, et lähisuhtevägivald, kui üks vägivalla liik, vajab eraldi tähelepanu ja

konventsiooniga ühinenud riikidel on kohustus muuta lähisuhtevägivald eraldi karistatavaks

teoks.

Lähisuhtevägivald on tahtlik teise inimese kahjustamine, et saavutada lõpptulemina inimese

allumine vägivallatseja tahtele. Lähisuhtes ei ole vägivalda kasutaval inimesel vahet, millist

vägivalda kasutades vägivallatseja eesmärgi saavutab, kuna eesmärgiks on kontroll ohvri üle.

Sealjuures tuleb silmas pidada, et vägivallatseja kasutab erinevaid vägivalla liike, sh füüsilist,

seksuaalset, vaimset, majanduslikku või ka juriidilist vägivalda lähisuhtevägivalla eesmärgi

saavutamiseks. Harvem on ka juhtumeid, kus kasutatakse medikamentoosseid ravimeid, et hoida

allutatav ravimite toimel vägivallatseja kontrolli all.

Lähisutevägivalla puhul ei ole piisav, kui kriminaliseeritakse kõik vägivalla liigid eraldi, vaid

just lähisuhtevägivalla kuriteona määratlemine, tuleb lähisuhtevägivalla kriminaliseerimisel

peamiseks eesmärgiks seada. Lähisuhtevägivalla puhul on oluline, et kuriteona määratletaks

lähisuhtevägivald ja karistusseadustikus nähtaks ette karistus seoses lahisuhtevägivalla toime

panemisega.

Sageli kandub vägivallatseja tegevus ka väljaspoole suhet ning suhte lõppedes ei pruugi

vägivallatseja enda tegevust lõpetada. Tihti seovad vägivallatsejat ja ohvrit ühised lapsed, ühine

vara või ühised kohustused kolmandate isikute (nt laenuandjate) ees. Seetõttu on oluline, et

lähisuhtevägivald muudetaks karistatavaks ka nende juhtumite puhul, kus endised elukaaslased

või partnerid enam koos ei ole, kuid vägivallatseja jätkab enda tegevust pärast partnerlussuhte

lõppu.

Tulenevalt eeltoodust on Lapsele Vanemad MTÜ seisukohal, et erinevalt praegusest, tuleb lähisuhtevägivald määratleda karistusseadustikus eraldi kuriteona.

2) VTK küsimuses 4 soovib Justiits- ja Digiministeerium tagasisisdet, kas lisada KarS § 121

lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne) vägivald?

Vaimse vägivalla kasutamine sõltumata sellest, kas vägivalda kasutab teise inimese suhtes

töökaaslane, sõber või ülikoolikaaslane, kahjustab vägivalla all kannatavat inimest. Kuna praegu

ei ole vaimne vägivald kriminaliseeritud, ei pruugi vägivalla all kannatav inimene tajuda, et tema

suhtes kasutatakse vaimset vägivalda ja kui ta seda tajub, et ole ohvril piisavalt võimalusi, et

ennast kaitsta. Hirmutamine, alandamine, isoleerimine, vajaliku teabe mitte andmine on kõik

tegevused, mis on tavapärases võrdsete inimeste vahelises suhtluses lubamatud. Samuti ei ole

aktsepteeritav inimese alandamine, laimamine või muul inimese maine kahjustamine läbi

sotsiaal- või tavameediakanalite. Seetõttu on vajalik, et karistusseadustikus määratletakse

kuriteona ka vaimne vägivald. See võimaldab näha ette karistused ka sellisel juhul, kui vaimse

vägivalla kasutamine ei toimu lähisuhtes.

Lapsele Vanemad MTÜ hinnangul on vajalik, et vaimne vägivald lisatakse karistusseadustiku § 121 lõikesse 1.

3) Ühe väga olulise teemana soovib Lapsele Vanemad MTÜ välja tuua probleemi, mis

esineb nii lähisuhtevägivalla, kui vaimse või füüsilise vägivalla puhul. MTÜ poole pöördunud

inimesed on välja toonud, et vägivalla puhul loetakse enamjaolt ohvriks ema ehk naist, mis

välistab isa ehk mehe võimaluse saada kuriteoohvrina tuge ja teenuseid. Ühtlasi satuvad mehed

sageli taasohvristamise objektiks, kuna eeldatakse, et ohver on naine.

Lähisuhtevägivalla ning vaimse ja füüsilise vägivalla kontekstis on oluline tagada, et isasid ei jäetaks ohvritena tähelepanuta ega taasohvristataks institutsionaalsete või sotsiaalsete mehhanismide kaudu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Erkki Laaneoks

Juhatuse liige

Janek Ranniste 5646 3837

Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected]

20.05.2025

Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud minister

Justiits- ja Digiministeerium on esitanud karistuseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK), milles on tähelepanu alla võetud mõned probleemid

vägivallakuritegude valdkonnast.

Lapsele Vanemad MTÜ on oma tegevuses mitmetel kordadel kokku puutunud erinevate

vägivalda puudutavate teemadega. Osade juhtumite puhul on näha, et üks vanematest või

mõlemad on käitunud pärast lapsevanematena lahku minekut vägivaldselt ning pigem võib

arvata, et vägivald ei olnud võõras ka suhte ajal. Paraku ei mõtle vanemad sellele, et hoolimata

nendevahelisest ebamõistlikust käitumisest on kannatajaks alati laps. Lapsele Vanemad MTÜ

toetab vägivalda puudutavate kuritegudega seotud probleemidele lahenduste otsimist ja annab

enda arvamuse VTK punktidele, mis puudutavad vaimset vägivalda ja lähisuhtevägivalda.

1) VTK küsimuses 4 soovib Justiits- ja Digiministeerium tagasisidet, kas tunnistada

kehtetuks KarS § 121 lõike 2 punkt 2 ja selle asemel täiendada KarS § 58 loetelu? Nimetatud

paragrahvides käsitletakse lähisuhtevägivalda, kui kuriteo toime panemise raskendavat asjaolu.

Kehtivas karistusõiguses on ennekõike reguleeritud füüsiline ja seksuaalvägivald, kuid

käsitlemata on vaimne ja majanduslik vägivald. Ka puudub karistusõiguslik hinnang juriidilise

vägivalla suhtes. Sageli seob nende kõikide eeltoodud vägivalla liikide puhul pereliikmeid või

endisi lähedasi lähisuhtevägivald, mis olemuselt on vägivaldne allutaja allutatava suhe.

Kehtivas karistusõiguses kirjeldatakse lähisuhtevägivalda, kui raskendavat asjaolu. KarS § 58 p 4

kohaselt loetakse karistust raskendavad asjaoluks süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on

süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse

pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses

oleva isiku suhtes. KarS § 121 lg 2 p 2 alusel on võimalik määrata teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud

lähi- või sõltuvussuhtes, karistuseks kuni viieaastane vangistus. See tähendab, et

lähisuhtevägivalda ei loeta karistusseadustiku mõistes iseseisvaks kuriteoks. Samas ei ole see

lähenemine kooskõlas naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise

Euroopa Nõukogu konventsiooni (Istanbuli konventsioon) art 18 punktiga 1, mille kohaselt

võtavad konventsiooniosalised vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kaitsta kõiki, sh

perevägivalla ohvreid igasuguste edasiste vägivallaaktide eest. Istanbuli konventsiooni

sõnastusest nähtub, et lähisuhtevägivald, kui üks vägivalla liik, vajab eraldi tähelepanu ja

konventsiooniga ühinenud riikidel on kohustus muuta lähisuhtevägivald eraldi karistatavaks

teoks.

Lähisuhtevägivald on tahtlik teise inimese kahjustamine, et saavutada lõpptulemina inimese

allumine vägivallatseja tahtele. Lähisuhtes ei ole vägivalda kasutaval inimesel vahet, millist

vägivalda kasutades vägivallatseja eesmärgi saavutab, kuna eesmärgiks on kontroll ohvri üle.

Sealjuures tuleb silmas pidada, et vägivallatseja kasutab erinevaid vägivalla liike, sh füüsilist,

seksuaalset, vaimset, majanduslikku või ka juriidilist vägivalda lähisuhtevägivalla eesmärgi

saavutamiseks. Harvem on ka juhtumeid, kus kasutatakse medikamentoosseid ravimeid, et hoida

allutatav ravimite toimel vägivallatseja kontrolli all.

Lähisutevägivalla puhul ei ole piisav, kui kriminaliseeritakse kõik vägivalla liigid eraldi, vaid

just lähisuhtevägivalla kuriteona määratlemine, tuleb lähisuhtevägivalla kriminaliseerimisel

peamiseks eesmärgiks seada. Lähisuhtevägivalla puhul on oluline, et kuriteona määratletaks

lähisuhtevägivald ja karistusseadustikus nähtaks ette karistus seoses lahisuhtevägivalla toime

panemisega.

Sageli kandub vägivallatseja tegevus ka väljaspoole suhet ning suhte lõppedes ei pruugi

vägivallatseja enda tegevust lõpetada. Tihti seovad vägivallatsejat ja ohvrit ühised lapsed, ühine

vara või ühised kohustused kolmandate isikute (nt laenuandjate) ees. Seetõttu on oluline, et

lähisuhtevägivald muudetaks karistatavaks ka nende juhtumite puhul, kus endised elukaaslased

või partnerid enam koos ei ole, kuid vägivallatseja jätkab enda tegevust pärast partnerlussuhte

lõppu.

Tulenevalt eeltoodust on Lapsele Vanemad MTÜ seisukohal, et erinevalt praegusest, tuleb lähisuhtevägivald määratleda karistusseadustikus eraldi kuriteona.

2) VTK küsimuses 4 soovib Justiits- ja Digiministeerium tagasisisdet, kas lisada KarS § 121

lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne) vägivald?

Vaimse vägivalla kasutamine sõltumata sellest, kas vägivalda kasutab teise inimese suhtes

töökaaslane, sõber või ülikoolikaaslane, kahjustab vägivalla all kannatavat inimest. Kuna praegu

ei ole vaimne vägivald kriminaliseeritud, ei pruugi vägivalla all kannatav inimene tajuda, et tema

suhtes kasutatakse vaimset vägivalda ja kui ta seda tajub, et ole ohvril piisavalt võimalusi, et

ennast kaitsta. Hirmutamine, alandamine, isoleerimine, vajaliku teabe mitte andmine on kõik

tegevused, mis on tavapärases võrdsete inimeste vahelises suhtluses lubamatud. Samuti ei ole

aktsepteeritav inimese alandamine, laimamine või muul inimese maine kahjustamine läbi

sotsiaal- või tavameediakanalite. Seetõttu on vajalik, et karistusseadustikus määratletakse

kuriteona ka vaimne vägivald. See võimaldab näha ette karistused ka sellisel juhul, kui vaimse

vägivalla kasutamine ei toimu lähisuhtes.

Lapsele Vanemad MTÜ hinnangul on vajalik, et vaimne vägivald lisatakse karistusseadustiku § 121 lõikesse 1.

3) Ühe väga olulise teemana soovib Lapsele Vanemad MTÜ välja tuua probleemi, mis

esineb nii lähisuhtevägivalla, kui vaimse või füüsilise vägivalla puhul. MTÜ poole pöördunud

inimesed on välja toonud, et vägivalla puhul loetakse enamjaolt ohvriks ema ehk naist, mis

välistab isa ehk mehe võimaluse saada kuriteoohvrina tuge ja teenuseid. Ühtlasi satuvad mehed

sageli taasohvristamise objektiks, kuna eeldatakse, et ohver on naine.

Lähisuhtevägivalla ning vaimse ja füüsilise vägivalla kontekstis on oluline tagada, et isasid ei jäetaks ohvritena tähelepanuta ega taasohvristataks institutsionaalsete või sotsiaalsete mehhanismide kaudu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Erkki Laaneoks

Juhatuse liige

Janek Ranniste 5646 3837