Arvamuse edastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 23.04.2025 nr 17.1.1/25-0189/-2T

Meie: 20.05.2025 nr 5-1/21-2

Siseministeeriumi arvamus uue EL-i

pilveandmetöötluse ja tehisintellekti

arendamise õigusakti avaliku konsultatsiooni

kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-00758, edastab Siseministeerium oma

arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumile seoses uue Euroopa Liidu (edaspidi EL)

pilveandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti avaliku konsultatsiooniga. Ülevaate

koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, sisejulgeoleku osakond ning digi- ja

teabehaldusosakond. Valdkondade eest vastutab Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits

([email protected]).

Siseministeeriumi vaatest on Euroopa Komisjoni algatus pilvandmetöötluse ja tehisintellekti

arendamise õigusakti osas oluline samm EL-i digitaristu ja tehnoloogilise iseseisvuse

tugevdamisel. Rõhutame, et tehisintellekti rakendamine avalikus sektoris, sealhulgas

sisejulgeoleku valdkonnas, vajab turvalist ja usaldusväärset pilvandmetöötluse infrastruktuuri.

Planeeritava algatuse ulatus ja mõju vajab täiendavat analüüsi, eriti tehnoloogiliste lahenduste

arendamise ja kasutamise vaates siseturvalisuses. Oluline on, et tulevase õigusakti rakendamine

ei takistaks TAI võimekuse kasvu ja lahenduste arendamist ning kasutuselevõttu

siseturvalisuses, kus vajadus nende järgi pidevalt kasvab. Samuti on oluline tagada tasakaal

andmetega seotud turvalisuse ning privaatsuse teemades.

Andmekeskuste rajamise ja andmetöötlusvõimsuse suurendamine on kahtlemata vajalik, kuid

peab arvestama küberturvalisuse ja andmekaitse põhimõtetega. Kuigi riikidevahelise

koordineerimise tugevdamine võib aidata ühtlustada andmetöötluse lahendusi, on oluline, et

liikmesriikidel säiliks paindlikkus ja võimalus riiklike eripäradega arvestamisel. Avalikus

konsultatsioonis esitatud turvalisuse ja andmekaitse küsimused on käsitletud pigem

üldsõnaliselt, kuigi need on valdkonna arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega, mille tõttu

soovime, et neile oleks pööratud suurem tähelepanu järgneva õigusakti väljatöötamisel. Samal

viisil tuleks käsitleda füüsilist julgeolekut, sabotaaživastast kaitset, hübriidohtudele vastupanu

ning andmete kättesaadavuse tagamist kriisiolukordades.

Kasutusjuhtumite turvakriitilisus vajab täpsemat edasist defineerimist ja riskihinnangut –

millised teenused on strateegilise tähtsusega ja nõuavad kõrgendatud turvameetmeid (nt

krüpteerimisstandardid, teenusekatkestuste taluvus, järelevalvemehhanismid). Avaliku ja

erasektori rollijaotus tuleks samuti paremini läbi mõelda: kuidas tagada, et riiklikud

2 (2)

julgeolekuhuvid ei jää erainvestorite ärihuvide varju, nt andmekeskuste asukoha valikul ja

arhitektuurilistel otsustel.

Esitatud poliitikavariantide mõjuanalüüs võiks olla selgem, tuues välja iga valiku võimalikud

mõjud näiteks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, suurtarbijatele, avalikule sektorile

või kodanikele. Samuti võiksid esineda riskide ja eeldatavate tulemuste võrdlused, et otsustajad

ja huvirühmad saaksid teadlikumalt hinnata valikute sobivust.

Dokumenti võiks täiendada konkreetsemate seoste esiletoomisega teiste ELi strateegiatega (nt

Euroopa roheleppe ja tehisintellekti määrusega), et tagada poliitikate omavaheline sidusus ja

vältida dubleerimist. Täiendavad viited ja seoste selgitused aitaksid kaasa ka sellele, et algatus

oleks läbipaistvam ning sidusrühmadele paremini mõistetav ja hinnatav.

Kokkuvõttes toetab Siseministeerium algatuse eesmärki, kuid rõhutab vajadust tasakaalustatud

ja paindliku regulatsiooni järele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]