Liiklusseaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

03.04.2025

Liiklusseaduse muutmise seadus

§ 1. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseadusestehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 61 lõike 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Koostöised intelligentsed transpordisüsteemid on intelligentsed transpordisüsteemid, mis

võimaldavad intelligentsete transpordisüsteemide kasutajatel suhelda ja teha koostööd turvatud

ja usaldusväärsete sõnumite vahetamise teel, ilma üksteist varem teadmata ning

mittediskrimineerival viisil.“;

3) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 21 – 25 järgmises sõnastuses:

„(21) Intelligentsete transpordisüsteemide teenus käesoleva seaduse tähenduses on

intelligentsete transpordisüsteemide rakenduse pakkumine selgelt määratletud

organisatsioonilise ja toimimisraamistiku abil, et aidata kaasa kasutusohutusele, tõhususele,

kestlikule liikuvusele või mugavusele või transpordi- ja reisitoimingute hõlbustamisele ja

toetamisele.

(22) Intelligentse transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel on

prioriteetsed valdkonnad järgmised:

1) teabe ja liikuvusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused;

2) reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide

teenused;

3) liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused;

4) intelligentsete transpordisüsteemide teenused koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud

liikuvuse jaoks.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud prioriteetseid valdkondi täpsustab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL lisa I.

(24) Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid

töödeldakse üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/40/EL I lisas kindlaks määratud intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste, teenuste

ja meetmete toimimiseks, et tagada liiklusohutus ja -turvalisus ning tõhustada liikluse, liikuvuse

või intsidentide haldamist.

(25) Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalike isikuandmete

töötlemisel tuleb kasutada anonüümimist, kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise

eesmärki arvestades võimalik. Kui anonüümimine ei ole võimalik, kuid pseudonüümimine on

tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud

andmeid kasutades, tuleb isikuandmed pseudonüümida.“;

4) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:

„(4) Eesti avaandmete teabevärav on riiklik juurdepääsupunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastu võetud spetsifikatsioonide

2

mõistes, mille kaudu teevad andmevaldajad staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks

Riigi Infosüsteemide Ameti tehniliste juhendite kohaselt.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni

vastu võetud spetsifikatsioonides loetletud andmeliikide andmevaldajad tagavad staatiliste ja

dünaamiliste andmete mittediskrimineerival viisil masinloetaval kujul kättesaadavuse riikliku

juurdepääsupunkti kaudu nimetatud direktiivi nõuete kohaselt.

(6) Andmevaldajaks käesoleva paragrahvi tähenduses on juriidiline isik, andmesubjekt, avalik-

õiguslik või eraõiguslik üksus, kellel on õigus teha andmeliigid kättesaadavaks või neid oma

kontrolli all jagada kooskõlas Euroopa Liidu või liikmesriigi kohaldatava õigusega.

(7) Transpordiamet on pädev asutus, kellel on õigus teha vastavushindamist direktiivi

2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsioonide nõuete

täitmise üle.

(8) Kliimaministeerium ja oma pädevuse piires Transpordiamet teevad prioriteetsetes

valdkondades koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, vajadusel ka asjaomaste

sidusrühmadega. Koostööd tehakse asjakohasel juhul enne Euroopa Komisjoni poolt direktiivi

2010/40/EL alusel nendes valdkondades spetsifikatsioonide vastu võtmist, ning selle järgselt

vastavalt direktiivi 2010/40/EL artikli 5 lõikes 3 nimetatud viisil ja valdkondades.“;

4) seaduse normitehnilises märkuses lisatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide

kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207,

06.08.2010, lk 1–13)“ lõppu tekstiosa „, muudetud direktiiviga 2023/2661/EL (ELT L,

30.11.2023, lk 1–29)“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 21. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …. ……. 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Tallinn, …. ……. 2025

Liiklusseaduse seletuskirja lisa 1

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2023/2661/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku

intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste

jaoks teiste transpordiliikidega vastavustabel

ELi direktiivi

norm

(artikkel,

lõige, punkt)

ELi direktiivi

normi

ülevõtmise

kohustus (jah

/ei/valikuline)

ELi direktiivi normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid ja kooskõlla

viimise tähtaeg

Paragrahv, lõige, punkt

Art – 4

Mõisted

Ei (2) Koostalitlusvõime – VÕSi § 142

lõige 6.

(4) Intelligentsete

transpordisüsteemide teenus –

eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 21.

(14) -

(18) Standard – TNVS § 4 lõike 1

punkt 4.

(19) Koostöised intelligentsed

transpordisüsteemid või C-ITS -

(20) C-ITSi teenus –

(21) Andmete käideldavus –

Määrus Vabariigi Valitsuse 9.

detsembri 2022. a määrus nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded“ § 9 lõige

2.

(22) Riiklik juurdepääsupunkt –

(23) Juurdepääs andmetele –

(24) Digitaalne mitmeliigilise

liikuvuse teenus –

(25) Alusteave –

(26) Põhimaantee – määrus

majandus- ja taristuministri 25.

juuni 2015. a määrus nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“ § 1 lõige 2.

(2) Kasutatud mõiste on Eesti

õigusaktis defineeritud.

VÕSis käibel olev mõiste

„koostalitusvõime“ erineb oma

sisu poolest dir sätestatuga. Dir

sätestatul on põhirõhk

äriprotsesside suutlikkusel

vahetada andmeid ning jagada

teavet ja teadmisi. VÕSis on

põhirõhk digitaalse sisu või

digitaalse teenuse võimel toimida

koos sellise riist- või tarkvaraga,

mis erineb riist- või tarkvarast,

millega koos sama liiki sisu või

teenust tavaliselt kasutatakse.

Vaadates teisi VÕS §-s 142 sätete

sisu, siis mõiste

„koostalitusvõime“ definitsioon on

tuletatav ja see on direktiivi

eesmärgiga kooskõlas.

(4) Vastab.

(14) Ei ole kirjeldatud ning antud

mõistest ei võeta üle, kuna mõistet

on defineeritud direktiivis üksnes

regulatsiooni kontekstis ning on

kitsalt ja spetsiifiliselt määratletud

mõistega, mille funktsiooni on

võimalik täita ilma seda

defineerimata.

(18) Kasutatud mõiste on Eesti

õigusaktis defineeritud.

(19) Mõiste võetakse üle ning

sätestatakse eelnõukohase

seadusega LSi lisatavas § 61 lõikes

11.

(20) Mõistet ei võta üle, kuna

võetakse üle koostöiste

intelligentsed

transpordisüsteemide mõiste ning

antud mõiste puhul on tegemist

üksnes teenusega, mille

funktsiooni on võimalik täita ilma

seda täiendavalt defineerimata.

(21) Mõiste definitsioon määruses

„Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded“ erineb

direktiivi definitsioonist.

Direktiivi kohase mõiste üle

võtmine ei ole vajalik, kuna

direktiivi eesmärke saab täita ka

ilma antud mõistet üle võtmata.

(22) Direktiivi kohase mõiste üle

võtmine ei ole vajalik, kuna

direktiivi eesmärke saab täita ka

ilma antud mõistet üle võtmata.

(23) Direktiivi kohase mõiste üle

võtmine ei ole vajalik, kuna

direktiivi eesmärke saab täita ka

ilma antud mõistet üle võtmata.

(24) Direktiivi kohase mõiste üle

võtmine ei ole vajalik, kuna

direktiivi eesmärke saab täita ka

ilma antud mõistet üle võtmata.

(25) Direktiivi kohase mõiste üle

võtmine ei ole vajalik, kuna

direktiivi eesmärke saab täita ka

ilma antud mõistet üle võtmata.

(26) Kasutatud mõiste on Eesti

õigusaktis defineeritud. Direktiivi

mõiste on laiem, kui viidatud Eesti

määruses, mis on Eesti mõttes

asjakohasem.

Kasutatud mõisted on Eesti

õigusaktides osaliselt defineeritud.

Mõistete ülevõtmine ei ole

liikmesriikidele kohustuslik.

Art 4a –

Tööpro-

gramm

Ei - Art 4a sätestab Euroopa Komisjoni

õiguse võtta vastu direktiivi alusel

hiljem loodud rakendusakt.

Deklaratiivne säte, ei vaja

ülevõtmist.

Art 5 –

Spetsifika-

tsioonide

kohaldamine

intelligentsete

transpordi-

süsteemide

kasutusele-

(1) Jah

(2) Jah

(3) Jah

(1) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatavad § 61 lõiked 4 ja 5 –

sätestatud kohustus intelligentse

transpordisüsteemi ja teenuse

väljatöötamisel ning

kasutuselevõtmisel kohaldada nii

kõnealust direktiivi kui selle alusel

kehtestatavaid spetsifikatsioone.

(1) Kõnealune sätte võetakse üle

ning sätestatakse eelnõukohase

seadusega LSi lisatavates § 61

lõigetes 4 ja 5, milles viidatakse

nõuetele ja tingimustele.

(2) (3) Sätted võetakse üle

eelnõukohase seadusega LSi

lisatava § 61 lõikega 8.

võtu suhtes (2) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 8 – sätestatud

kohustus teha asjaomaste

sidusrühmadega koostööd, kuni

prioriteetsetes valdkondades ei ole

vastu võetud spetsifikatsioone.

(3) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 8 – sätestatud

kohustus teha koostööd teiste

liikmesriikidega ja sidusrühmadega

vastu võetud spetsifikatsioonide

rakendamise aspektis

Art 6 –

Spetsifika-

tsioonid

(5) Valikuline

(6) Ei

(8) Ei

(5) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 3.

(6) -

(8) -

(5) LSi § 61 sätestab valdkonna

eest vastutava ministri õiguse

kehtestada määrusega

intelligentsete

transpordisüsteemide

kasutuselevõtmise ja arendamise

tingimused ja kord, kui Euroopa

Komisjon võtab vastu vastava

spetsifikatsiooni.

(6) Euroopa Komisjonil on õigus

võtta vastu spetsifikatsioone

direktiivi alusel. Ei vaja

ülevõtmist. Art 6 lg 6 puudutab

Euroopa Komisjoni tööd ning

reguleerib spetsifikatsioonidega

seotud normide sisu.

(8) Euroopa Komisjoni õigus võtta

vastu spetsifikatsioone

delegeeritud õigusaktidega. Sätet

ei ole vaja üle võtta.

Art 6a –

Andmete

käideldavus

ja

intelligentsete

transpordisüs

teemide

teenuste

kasutuselevõtt

(1) Jah

(2) Jah

(1) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 4 ja 5.

(2) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 4 ja 5.

(1) Võetakse üle eelnõukohase

seadusega LSi lisatava § 61

lõigetega 4 ja 5. Direktiivi artikli

6a eesmärgiks on, et liikmesriigid

tagaksid andmete käideldavuse.

(2) Võetakse üle eelnõukohase

seadusega LSi lisatava § 61

lõigetega 4 ja 5.

Art 7 – III lisa

muutmine

(1) Ei

(1a) Ei

(2) Ei

(3) Ei

(4) Ei

(5) Ei

(1) -

(1a) -

(1b) -

(1c) -

(2) -

(3) -

(4) -

(5) -

Art 7 reguleerib Euroopa

Komisjoni töökorraldust,

sealhulgas Euroopa Komisjoni

õigust võtta vastu delegeeritud

õigusakte. Sätet ei ole vaja üle

võtta.

Art 7a –

Ajutised

meetmed

(1) Ei

(2) Ei

(3) Ei

(1) -

(2) -

(3) -

Art 7a kohaselt võib Euroopa

Komisjon hädaolukorras omal

algatusel või liikmesriigi taotlusel

(4) Ei (4) - võtta viivitamata vastu

kohaldatavaid õigusakte.

Kohustused liikmesriigile

puuduvad, seetõttu ei ole sätet vaja

üle võtta.

Art 8 -

Standardid

(1) Ei

(2) Ei

(1) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 4 ja 5.

(2) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 4 ja 5.

(1) Eelnõus määratletakse

andmevaldajatele nõuded ja

kohustused. Tehnilised juhendid

lisatakse riikliku

juurdepääsupuntki juhenditesse.

(2) Eelnõus määratletakse

andmevaldajatele nõuded ja

kohustused. Tehnilised juhendid

lisatakse riikliku

juurdepääsupuntki juhenditesse.

Art 10 –

Andmekaitset

ja eraelu

puutumatust

käsitlevad

normid

(1) Jah

(2) Ei

(3) Valikuline

(4) Valikuline

(1) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 24.

(2) -

(3) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 25.

(4) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 25.

(1) Isikuandmete töötlemise

eesmärk regulatsiooni kontekstis

sätestatakse eelnõukohase

seadusega LSi lisatavas § 61 lõikes

24.

(2) Puudutab spetsifikatsioonide

väljatöötamist, mis on komisjoni

ülesanne.

(3) LSi täiendatakse § 61 lõikega 25

ning andmevaldajale pannakse

kohustus isikuandmete töötlemisel

kasutada anonüümimist, kui see on

tehniliselt teostatav ja andmete

töötlemise eesmärki arvestades

võimalik.

(4) Direktiivi art 10 lg 4 on

valikuline ja sellest tuleneb kaks

võimalust. Oleneb andmetöötleja

võimekusest (tehniline), kas

andmeid on võimalik anonüümida

või ei ole. Teise variandina

pakutakse välja

pseudonüümimine. Kuna direktiiv

annab kaks varianti olenevalt

andmetöötleja võimekusest, siis

kõnealune artikkel 10 lg 4 on

valikuline. LSi täiendatakse § 61

lõikega 25 ning andmevaldajale

pannakse kohustus isikuandmete

töötlemisel kasutada

pseudonüümimist, kui

anonüümimine ei ole võimalik

ning pseudonüümimine on

tehniliselt teostatav ja

andmetöötluse eesmärke on

võimalik saavutada

pseudonüümitud andmeid

kasutades.

Art 10a – ELi

C-ITSi

turvavolituste

haldamise

süsteem

(1) Ei (1) - (1) Direktiivi art 10a sätestab

Euroopa Komisjoni kohustusi

spetsifikatsioonide vastuvõtmisel.

Sätte ülevõtmise vajadus puudub.

Art 12 -

Delegeeritud

volituste

rakendamine

(2) Ei

(3) Ei

(6) Ei

(2) –

(3) –

(6) -

Art 12 reguleerib Euroopa

Komisjoni õigust võtta vastu

delegeeritud akte, selle õiguse

kehtivusaega, Euroopa Parlamendi

ja nõukogu õigust volitused

Euroopa Komisjonilt ära võtta ja

delegeeritud õigusaktide

jõustumise tingimusi. Sätte

ülevõtmise kohustust ei ole.

Art 15 –

Komitee-

menetlus

(1) Ei

(2) Ei

(3) Ei

(4) Ei

(1) -

(2) -

(3) -

(4) -

Art 15 sätestab, et Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 182/2011 alusel loodud

intelligentsete

transpordisüsteemide komitee

abistab Euroopa Komisjoni

vastavas valdkonnas ning viitab

eelmainitud määruse artiklitele 4, 5

ja 8. Määruse artiklid reguleerivad

Euroopa Komisjoni

nõuandemenetlust,

kontrollimenetlust ja viivitamata

kohaldatavaid õigusakte. Sätte

ülevõtmise vajadus puudub.

Art 17 -

Aruandlus

(1) Ei

(2) Ei

(3) Ei

(4) Ei

(1) -

(2) -

(3) -

(4) -

Art 17 on otseselt suunatud

Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi

tegevustele ja sellisena on see

otsekohalduv. Artiklit ei ole vaja

riigisiseses õiguses kajastada.

Art 18a –

Läbivaata-

mine

- Art 18a sätestab, et Euroopa

Komisjon võib teha Euroopa

Parlamendile ja nõukogule

direktiivi muutmisettepaneku,

tuginedes direktiivi art 17 lg 4

alusel koostatud aruande sisule.

Sätte ülevõtmise vajadus puudub.

Art 2 -

Ülevõtmine

(1) Jah

(2) Ei

(1) Eelnõukohase seadusega LSi

lisatavad § 61 lõiked 22 ja 23.

(2) -

(1) Võetakse üle eelnõukohase

seadusega LSi lisatavate § 61

lõigetega 22 ja 23. ITS direktiiviga

on vastuvõetud prioriteetsed

valdkonnad, millega Euroopa

Komisjon hõlbustab liikmesriike

tegema koostööd, et edendada

intelligentsete

transpordisüsteemide ühtlustatud

ja õigeaegset kasutuselevõttu

Euroopa Liidus ning lihtsustada

andmeliikide jagamist.

(2) KOM teavitamine – koos

direktiivi ülevõtmise teatega

edastatakse õigusaktide tekstide

lingid RTs ja vastavustabel.

Tegemist on riikliku kohustusega

andmeid esitada ja seda eraldi üle

võtta pole vaja.

Art 3 -

jõustumine

Ei Direktiiv jõustub 20. päeval pärast

selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Lisa I –

Prioriteetsed

valdkonnad

Jah Eelnõukohase seadusega LSi

lisatav § 61 lõige 23.

Direktiivi lisa 1 sisaldab artiklis 2

osutatud prioriteetsete

valdkondade loetelu. LSi

täiendatakse § 61 lõikega 23, milles

viidatakse sellele lisale. Lisa Eesti

õigusesse ümber kirjutamine ei ole

selle detailsuse, tehnilise sisu ja

mahu tõttu otstarbekas.

Lisa II –

Spetsifika-

tsioonide ja

intelligentsete

transpordi-

süsteemide

kasutuselevõt

mise

põhimõtted

Jah Eelnõukohase seadusega LSi

lisatavad § 61 lõiked 4 ja 5.

Lisa 2 sätestab direktiivi artiklites

5, 6, 7 ja 8 osutatud

spetsifikatsioonide ja

intelligentsete

transpordisüsteemide

kasutuselevõtmise põhimõtteid.

LSi § 61 lõigetes 4 sätestatakse

kohustus intelligentse

transpordisüsteemi ja teenuse

väljatöötamisel ning

kasutuselevõtmisel kohaldada nii

kõnealust direktiivi kui selle alusel

kehtestatavaid spetsifikatsioone.

Lisa Eesti õigusesse ümber

kirjutamine ei ole selle detailsuse,

tehnilise sisu ja mahu tõttu

otstarbekas.

Lisa III –

Andmeliikide

loetelu

(1) Ei

(2) Ei

(3) Ei

(4) Ei

Direktiivi lisas 3 on andmeliikide

loetelu ja nende avalikuks

tegemise tähtajad. Sellisena on see

otsekohalduv ning ei eelda otseselt

riigisiseses õiguses kajastamist.

Kohustus tuleneb üksnes

liikmesriikidele.

Lisa IV –

Intelligentsete

transpordi-

süsteemide

teenuste

loetelu

(1) Ei Lisas 4 on sätestatud

intelligentsete

transpordisüsteemide teenuste

loetelu ja nende avalikuks

tegemise tähtajad. Sellisena on see

otsekohalduv ning ei eelda otseselt

riigisiseses õiguses kajastamist.

Kohustus tuleneb üksnes

liikmesriikidele.

1

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse liiklusseadust.

Eelnõu peamine eesmärk on üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme (edaspidi ITS) käsitlev

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/2661/EL, mis muudab direktiivi 2010/40/EL

(edaspidi ka ITS direktiiv), ning tagada ITS direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis.

ITS direktiiv kohustab andmevaldajaid tegema masinloetaval kujul kättesaadavaks neis

loetletud andmeliigid. Samas ei ole ITS direktiivi alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud

spetsifikatsioonides nimetatud andmeliikide kogumine või kättesaadavaks tegemine

kohustuslik, kui neid andmeid ei koguta või need ei ole masinloetaval kujul kättesaadavad.

Kogutavad ja masinloetaval kujul kättesaadavad andmed tuleb direktiivi kohaselt

kättesaadavaks teha. Eestis koguvad neid andmeid Transpordiamet ja kohalikud omavalitsused.

ITS direktiivi rakendamiseks tuleb teha asjakohased muudatused liiklusseaduses (edaspidi ka

LS).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (627 2330,

[email protected]) ja peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova

(5885 1057, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (605 0063,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse liiklusseadust avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 8.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2023/2661/EL, millega

muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku ITS kasutuselevõtmiseks

maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega. Liikmesriigid peavad jõustama

direktiivi õigusnormid hiljemalt 21. detsembriks 2025.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on soodustada ITS kasutuselevõttu ning tagada ITS direktiivis ja selle alusel

Euroopa Komisjoni koostatud spetsifikatsioonides loetletud andmeliikide kättesaadavus

riikliku juurdepääsupunkti kaudu. Riiklik juurdepääsupunkt luuakse Riigi Infosüsteemide

Ameti (edaspidi RIA) hallatavasse Eesti avaandmete teabeväravasse (edaspidi teabevärav),

mille vahendusel tehakse andmeliigid kättesaadavaks. Andmed asuvad andmevaldaja juures,

kes vastutab andmete ajakohasuse ja korrektsuse eest, tagades nende pideva uuendamise ja

2

täpsuse õigusaktide ja andmete kasutamise eesmärkide kohaselt. Samuti peab andmevaldaja

rakendama meetmeid vigade ennetamiseks ja andmete kvaliteedi tagamiseks järgides selleks

ITS direktiivi lisas II väljatoodud põhimõtteid. Andmevaldajal on õigus otsustada, kas andmed

tehakse kättesaadavaks tasuta või tasu eest. Otsuse tegemisel tuleks lähtuda ITS direktiivi

kohasest põhimõttest teha andmed võimaluse korral kättesaadavaks tasuta.

Andmete kohustuslik jagamine ja sellest tulenev ITS teenuste kasutuselevõtt tõhustab oluliselt

ITS direktiivi eesmärkide saavutamist ning parandab andmekasutajate juurdepääsu

andmeliikidele. ITS direktiivi kohane eesmärk on kiirendada ja koordineerida ITS

kasutuselevõttu ja kasutamist maanteetranspordis. Direktiivil 2010/40/EL on olnud positiivne

mõju ITS teenuste kasutuselevõtule Euroopa Liidu liikmesriikides. ITS teenuste kasutuselevõtt,

sh usaldusväärse teabe avaldamine, muudab kogu transpordisüsteemi toimimise sujuvamaks ja

tõhusamaks. Samuti parandab see liiklejate kasutajakogemust ning muudab selle ohutumaks,

turvalisemaks ja usaldusväärsemaks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi REM) vastutab riigisisese ühistranspordi

korraldamise, ühistranspordipoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest. ITS direktiivi alusel

on vastu võetud spetsifikatsioon, mis käsitleb mitmeliigilisi liikumisvõimalusi1 ja sellega

seotud andmeliikide kättesaadavaks tegemist. Andmeliigid, mis on nimetatud riikliku

ühistranspordiregistri põhimääruses2, on REM kättesaadavaks teinud ühistranspordiregistris

ning neid kuvatakse visuaalselt veebisaidil www.peatus.ee.

Euroopa Komisjon võttis 2020. aasta detsembris vastu teatise säästva ja aruka liikuvuse

strateegia kohta3, milles tehakse ettepanek kujundada Euroopa transpordisüsteem põhjalikult

ümber, et saavutada säästva, aruka ja vastupidava liikuvuse eesmärk.

Euroopa Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“

rõhutatakse, et automatiseeritud ja ühendatud mitmeliigiline liikuvus mängib koos

digiülemineku abil loodavate arukate liikluskorraldussüsteemidega liikuvuses üha suuremat

rolli, ning tuuakse esile eesmärk toetada uusi säästva transpordi ja liikuvuse teenuseid, mis

parandavad liikuvust, vähendavad ummikuid ja saastet, eelkõige linnapiirkondades, ning

soodustavad üleminekut puhtamatele transpordiliikidele, toetades transpordiliikide vahelise

jaotuse muutmist ja paremat liikluskorraldust. Euroopa roheline kokkulepe nõuab

transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 90% võrra. Euroopa Liidu

eesmärk on saavutada kliimaneutraalne majandus aastaks 2050, liikudes samal ajal saastevaba

ambitsiooni poole. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide suurendamise juures on oluline terviklik

lähenemisviis. Maanteeliikluse sujuvamaks muutmine aitab kaasa säästvama transpordi

kasutamisele ning CO2 heite vähendamisele.

ITS direktiiviga on määratud prioriteetsed valdkonnad, millega Euroopa Komisjon hõlbustab

liikmesriike tegema koostööd, et edendada intelligentsete transpordisüsteemide ühtlustatud ja

õigeaetgset kasutuselevõttu Euroopa Liidus ning lihtsustada andmeliikide jagamist. Esmalt

tuleks prioriteetsetena käsitleda nelja peamist intelligentsete transpordisüsteemide

väljatöötamise ja kasutuselevõtmise valdkonda, milleks on:

1) teabe ja liikuvusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused;

2) reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide

teenused;

3) liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused;

1 COM 2017/1926. 2 Riikliku ühistranspordiregistri põhimäärus–Riigi Teataja. 3 COM(2020) 789.

3

4) intelligentsete transpordisüsteemide teenused koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud

liikuvuse jaoks.

Neid valdkondi on täpsustatud ITS direktiivi lisas 1.

ITS teenuste kasutuselevõtt ja andmeliikide kättesaadavus võimaldab parandada

liiklusohustust, pakkudes reaalajas teavet (nt liiklusolude, õnnetuste jms kohta) ning

parandades kasutajate sõidutingimusi. Nutikad transpordisüsteemid aitavad vähendada

liiklusummikuid ja optimeerida ressursikasutust, mis omakorda vähendab keskkonnamõju. ITS

teenustega luuakse ka tingimused usaldusväärsete andmete mugavaks kasutamiseks. Selleks, et

võimaldada ühtset ja struktureeritud andmevahetust, on Euroopa Komisjon liiklus- ja

transpordiandmete elektroonseks edastamiseks määranud kohustuslikuks

andmevahetusstandardiks liiklusandmete vahetamisel DATEX II. Standardiseeritud

andmevahetus lihtsustab erinevate süsteemide koostööd, mille tulemusena on andmed

täpsemad ja kiiremini kättesaadavad. Ilma standardiseeritud andmevahetuseta oleks seda

keerulisem tagada, mis omakorda põhjustaks ebatõhusust ja võimalikke vigu.

Koostöised intelligentsed transpordisüsteemid (Cooperative Intelligent Transport Systems ehk

C-ITS) võimaldavad sõidukitel, transporditaristul ja teistel liikluses osalejatel omavahelisest

tegevusest automaatselt ja masinloetavalt teavet vahetada. Koostöised intelligentsed

transpordisüsteemid võimaldavad vahetada informatsiooni nt olukorras, kus sõiduk tuvastab

libeduse, antud teavitus edastatakse teistele läheduses olevatele sõidukitele ning

teehaldussüsteemile, mis võimaldab seotud osapooltel kohe saadud infole reageerida. Sellistel

koos toimivatel süsteemidel on märkimisväärne potentsiaal parandada liiklusohutust,

vähendada õnnetusjuhtumite arvu kui ka raskust ning suurendada liikluse tõhusust läbi

optimeeritud liiklusvoogude, mis omakorda aitab kaasa energia tarbimise vähendamisele ning

avaldab positiivset mõju elukeskkonnale. Lisaks koostöised intelligentsed transpordisüsteemid

loovad aluse autonoomsete sõidukitele tulevikus.

Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, liikluse tõhusust ja

mugavust, aidates lõppkasutajatel (nt sõidukijuht) sobivaid otsuseid teha ja liiklusolukorraga

kohaneda. Intelligentsed transpordisüsteemid võimaldavad paremini kasutada olemasolevat

taristut, suurendada mitmeliigilise transpordi võimalusi ja parandada liikluskorraldust.

Sujuvam liikluskorraldus viib transpordikulude vähenemiseni (nt väiksem kütusekulu).

Andmevaldajad koguvad liiklus- ja transpordiandmetega seotud teavet ning võimaldavad

sellele masinloetaval kujul ligipääsu kolmandatele osalistele, nt välismaised teenusepakkujad,

nagu Google, Waze ja TomTom. Riikliku juurdepääsupunkti kaudu saavad huvilised vajalikku

teavet kasutada, et pakkuda lõppkasutajatele täpsemaid ja ajakohasemaid andmeid. Intelligentse

transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse

kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse, isikuandmete kaitse üldmääruse ning elektroonilise

side seadusega. Vastavalt ITS direktiivile töödeldakse isikuandmeid üksnes niivõrd, kuivõrd

selline töötlemine on vajalik intelligentsete transpordisüsteemide rakendsute, teenuste ja

meetmete toimimiseks, et tagada liiklusohutus ja -turvalisus ning tõhustada liikluse, liikuvuse

või intsidentide haldamist. Järgida tuleb põhimõtet, et kui anonüümimine on tehniliselt

teostatav ja andmete töötlemise eesmärke on võimalik saavutada anonüümitud andmetega,

tuleb kasutada anonüümituid andmeid. Kui anonüümimine ei ole tehniliselt teostatav või kui

andmete töötlemise eesmärke ei ole võimalik saavutada anünüümitud andmetega, siis tuleks

andmed pseudonüümida, tingimusel, et see on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke

on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades.

4

ITS direktiivi rakendamine aitab kaasa linnapiirkondade rohelisemaks ja inimsõbralikumaks

muutumisele. Nutikad transpordilahendused, nt teave ühistranspordi liinigraafikutest ja reaalaja

informatsioonist, soosivad ühistranspordi, jalgrattaliikluse ja jalakäijate liiklemise osakaalu

kasvu, vähendades samal ajal autoliikluse koormust. Lisaks sõidukite liiklusvoo mõõtmise

andmete kättesaadavaks tegemine aitab sõidukijuhtidel valida optimaalsemaid ümbersõite,

võimaldades neil kiiremini ja tõhusamalt sihtkohta jõudmist. See aitab kaasa nii linnakeskkonna

elukvaliteedi paranemisele kui ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna väheneb

transpordist tingitud looduslike elupaikade saastamine ja killustumine.

Ühtekokku aitab ITS direktiiv kaasa nii inimeste elukvaliteedi parandamisele kui ka

keskkonnaeesmärkide saavutamisele, muutes transpordisektori oluliseks osaks Euroopa

rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel.

Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse riigisiseselt ITS direktiivi kasutuselevõtt ning

määratakse riiklik juurdepääsupunkt, mille kaudu tehakse andmeliigid leitavaks ja

kättesaadavaks. Lisaks antakse Transpordiametile (edaspidi TRAM) õigus hinnata andmeliikide

andmevaldajate vastavust ITS direktiivi ja nende alusel Euroopa Komisjoni spetsifikatsioonide

nõuetele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse liiklusseadust.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LSi § 61 lõike 2 viimane lause. Isikuandmetega seonduvat

regulatsiooni täiendatakse ja sätestatakse eraldi lõigetes - § 61 lisatavad lõiked 24 ja 25. Viited

isikuandmete töötlemist reguleerivatele kohalduvatele seadustele, nagu senises lõikes 2, ei ole

vajalikud, sest asjakohaste seaduste rakendamine on ka selleta kohustuslik. Isikuandmete kaitse

põhialused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88). Kuna see on otsekohalduv määrus, ei ole ka sellele viitamine siin

kontekstis vajalik.

Punktiga 2 täiendatakse LSi § 61 lõigetega 21 – 25.

Lõikes 21 sätestatakse intelligentsete transpordisüsteemide teenuse mõiste. Tegemist on juba

kehtivast direktiivist tuleneva mõistega (art 3 p 4), mille sõnastust muudeti uuendatud

direktiiviga ning antud mõistet ei olnud varasemalt üle võetud. Kuna kehtiv regulatsioon (LSi

§ 61 lõige 2) seda terminit kasutab on korrektne ka direktiivis sisalduv mõiste Eesti õigusesse

üle võtta. Intelligentsete transpordisüsteemide teenus on määratletud kui intelligentsete

transpordisüsteemide rakenduse pakkumine selgelt määratletud organisatsioonilise ja

toimimisraamistiku abil, et aidata kaasa kasutusohutusele, tõhususele, kestlikule liikuvusele või

mugavusele või transpordi- ja reisitoimingute hõlbustamisele ja toetamisele.

Lõigetes 22 ja 23 täpsustatakse, mis on prioriteetsed valdkonnad intelligentse

transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel. Need on määratletud

ITS direktiivi artiklis 2 ja täpsustatud lisas I. Prioriteetsed valdkonnad tuleb defineerida, kuna

terminit kasutatakse § 61 lisatavas lõikes 8, mille üle võtmine on Komisjoniga

eelkonsultatsiooni tagasiside kohaselt vajalik. Kuna lisa I on detailne, ei ole mõistlik seda

tervikuna Eesti õigusesse üle võtta, mistõttu on lõikes 23 direktiivile viidatud.

5

Lõiked 24 ja 25 täpsustavad isikuandmete kaitsega seonduvat, vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2023/2661/EL tehtud täiendustele.

ITS direktiivis reguleerib seda uues sõnastuses art 10. Eelkõige on võrreldes varasema

sõnastusega lisandunud isikuandmete töötlemise eesmärk ning viited anonüümimisele ja

pseudonüümimisele.

ITS direktiiv ja sellega seotud regulatsioonid iseenesest ei tekita alust ega kohustust koguda ja

edastada isikuandmeid ega andmeid, mis võimaldaksid otseselt või kaudselt tuvastada

konkreetset sõidukit või isikut. Eesmärgiks on tagada transporditeabe, näiteks liikluspiirangute,

teeolude või liiklusõnnetuste info standardiseeritud, ajakohane ja masinloetav kättesaadavus, et

toetada turvalist ja tõhusat liiklemist. Teenusepakkujad ehk kolmandad osapooled võivad

siduda sõidukit konkreetse liikumisega, aga see tegevus ei ole seotud ITS direktiivi

rakendamise kohustusega, vaid rakenduste kasutamisega nagu Waze, vms ning see toimub

vabatahtliku kasutustingimuste nõusoleku alusel. ITS direktiiv tagab avaliku kasu ilma, et see

ohustaks isikuandmete kaitset. Kõik isikustatud andmed on väljaspool ITS direktiivi

kohustuslikku regulatiivset raamistikku ja sõltuvad vabatahtlikest, kommertspõhistest

rakendustest ja nende kasutaja nõusolekust.

Komisjoni poolt kehtestatavad spetsifikatsioonid võivad edaspidi käsitleda isikuandmete

töötlemist, selliseks juhuks sätestab art 10 lõige 2 komisjonile kohustuse edaspidi selliste

spetsifikatsioonide kehtestamisel koostada isikuandmete töötlemise mõjuhinnang.

Lõikes 25 täpsustatakse isikuandmete turvalise töötlemise viise. Intelligentse

transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalike isikuandmete töötlemisel tuleb

kasutada anonüümimist, kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärki

arvestades võimalik. Kui anonüümimine ei ole võimalik, kuid pseudonüümimine on tehniliselt

teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid

kasutades, tuleb isikuandmed pseudonüümida. Sarnaseid põhimõtteid sisaldab ka isikuandmete

kaitse üldmäärus, kuid ITS direktiiv on konkreetsem, sätestades vähimal juhul andmete

pseudonüümimise kohustuse, mistõttu on säte vajalik Eesti õigusesse üle võtta.

Punktiga 3 täiendatakse LSi § 61 lõigetega 4–8.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, et Eesti avaandmete teabevärav on riiklik juurdepääsupunkt, mille

kaudu andmevaldajad teevad ITS direktiivi ja sellega seotud regulatsioonides väljatoodud

andmed kättesaadavaks. Eesti avaandmete teabeväravas ei toimu andmete hoiustamist, vaid

üksnes võimaldab ligipääsu andmevaldaja keskkonnale. Andmed asuvad andmevaldaja juures.

Andmed tuleb kättesaadavaks teha vastavalt ITS direktiivi ja Riigi Infosüsteemide Ameti

tehniliste juhendite kohaselt. Sellega tagatakse, et andmed on kättesaadavad

mittediskrimineerival viisil (st vabalt ligipääsetavad), masinloetaval ja standardiseeritud kujul.

Lõikes 6 sätestatakse andmevaldaja mõiste. Tegemist on ITS direktiivi alusel vastu võetud

2022/670 regulatsioonis väljatoodud mõiste ülevõtmisega, mida varajasemalt ei ole üle võetud.

Kuna kehtiv regulatsioon (LSi § 61 lõige 4) seda terminit kasutab on korrektne ka direktiivis

sisalduv mõiste Eesti õigusesse üle võtta.

Lõikega 7 määratletakse Transpordiamet pädevaks asutuseks, kellel on õigus teostada

vastavushindamist andmevaldajate nõuete täitmise üle. See tähendab, et Transpordiametil on

õigus kontrollida ja hinnata, kas andmevaldajad täidavad neile kehtestatud nõudeid.

Transpordiametis on olemas sellekohased teadmised (sh sisuteadmised), mis võimaldab neil

6

efektiivselt antud rolli täita ning anda suuniseid ja juhiseid andmevaldajatele andmete

korrektseks esitamiseks ja avaldamiseks. Transpordiametil on pikaajaline kogemus

liiklusohutuse, liikuvusteenuste ja teedevõrgu haldamise valdkonnas, sh kogemused Euroopa

Liidu projektidest (nt NAPCORE). Käesoleval hetkel vastutab Transpordiamet riikliku

juurdepääsupunkti (TarkTee.ee) haldamise eest, mis tähendab, et nad koordineerivad ITS

direktiivis nõutud andmete kättesaadavaks tegemist. Tulenevalt eeltoodust on Transpordiamet

kõige sobilikum asutus vastavushindamist tegema.

Lõikega 8 määratletakse kohustus Kliimaministeeriumil ja oma pädevuse piires

Transpordiametile teha koostööd prioriteetsetes valdkondades teiste Euroopa Liiku

liikmesriikidega ja asjaomaste sidusrühmadega. ITS direktiiv kohustab liikmesriike tegema

sellekohast koostööd, mis aitab efektiivsemalt tagada ITS teenuste kasutuselevõttu, arendamist

kui ka toimimist Euroopa Liidu üleselt. Koostöö hõlmab endast muuhulgas ühtsete standardite

ja spetsifikatsioonide arendamist ning rakendamist, sh praktikate ja kogemuste vahetamine.

Punktiga 4 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega ITS direktiivi muutvale

direktiivile 2023/2661/EL.

Paragrahv 2 sätestab seaduse jõustumisaja. Seadus jõustub 2025. aasta 21. detsembril, kuna

ITS direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil ITS direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid hiljemalt üle võtta 2025. aasta 21. detsembriks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega võetakse liiklusseaduses kasutusele mõiste „andmevaldaja“,

„prioriteetsed valdkonnad“ ja „koostöised intelligentsed transpordisüsteemid“. Mõisteid on

selgitatud seletuskirja osas 3.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb ITS direktiivi muutva Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2023/2661/EL vastuvõtmisest ning eelnõukohase seadusega võetakse direktiiv Eesti

õigusesse üle.

Direktiivi 2023/2661/EL ja liiklusseaduse vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohasel seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, otsene mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele. ITS direktiivi rakendamine avaldab kaudset positiivset mõju elu-

ja looduskeskkonnale, muutes linnapiirkonnad rohelisemaks ja inimsõbralikumaks. Nutikad

transpordilahendused, nagu reaalajas ühistranspordi info, soodustavad ühistranspordi,

jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise kasvu ning vähendavad autoliiklust. Liiklusvoo andmete

kättesaadavus võimaldab juhtidel valida kiiremaid ja tõhusamaid marsruute, mis parandab

linnakeskkonna elukvaliteeti ja aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust, vähendades

transpordi mõju loodusele.

6.1. Mõju majandusele - mõju ettevõtlusele

7

Ummikud lähevad ELi majandusele maksma igal aastal rohkem kui 1% SKPst4, seda nii

kodanike ja töötajate kaotatud aja kui ka seetõttu, et logistika, millest majandus sõltub, on

ebausaldusväärne ja ebatõhus. Nutikate transpordisüsteemide (ITS), mis vähendavad

vahejuhtumeid ja parandavad liikluskorraldust, kasutuselevõtt võib aidata märkimisväärselt

leevendada ummikuid ning suurendada majanduslikku tasuvust ja Euroopa Liidu majanduse

konkurentsivõimet.

ITS direktiiv soodustab andmete laialdasemat kättesaadavust ning jagamist avaliku sektori ja

erasektori vahel, luues võimalusi tehnoloogiaettevõtetele, kes pakuvad nt liikuvusteenuseid,

sõiduplaneerimist, erinevaid liikuvus- ja navigeerimisteenuseid, samuti sõiduplaneerimist. See

loob aluse uute ja täiustatud teenuste väljatöötamiseks andmepõhise innovatsiooni kaudu.

Näiteks võib andmeanalüüs võimaldada täpsemaid logistikalahendusi, efektiivsemat

liikluskorraldust ning personaalsemaid transporditeenuseid, mis kokkuvõttes parandavad kogu

sektori toimimist.

ITS direktiiv käsitleb ka riikidevahelisi transpordiaspekte, mida üksikud liikmesriigid ei suuda

rahuldavalt lahendada, nt seadmete koostalitlusvõime ja ITS teenuste siseturu tugevdamine

kogu Euroopa Liidus. Nende saavutamiseks tugineb ITS direktiiv harmoneeritud standarditel,

mis tagavad kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused tegevuse laiendamiseks ja ühtse turu

eeliste ärakasutamiseks.

Lisaandmete kasutuselevõtt ja jagamine loob uusi ärivõimalusi, mis annavad tõuke

innovatsioonile, toetades samal ajal töökohtade loomist ja majanduskasvu. Andmepõhised

lahendused aitavad kaasa ka transpordisektori keskkonnamõju vähendamisele ja säästlikkuse

suurendamisele, mis on kooskõlas Euroopa Liidu rohepöörde eesmärkidega.

Praegu ei ole Eestis ühtegi erasektori ettevõtet, kellel oleks kohustus ITS direktiivis nimetatud

andmeliike riikliku juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks teha. Tulevikus võib kohustus

laieneda erasektori ettevõtetele, kui hakatakse pakkuma veoautodele ja tarbesõidukitele

ettenähtud turvalisi parkimiskohti ITS direktiivi alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni

delegeeritud määrusele (EL) nr 885/2013.5

6.2. Mõju riigiasutuste (TRAM) töökorraldusele

TRAM nimetatakse pädevaks asutuseks, kellel on õigus teha vastavushindamist ITS direktiivi

ning nende alusel vastuvõetud spetsifikatsioonide nõuete kohaselt. Andmevaldaja peab

andmete avalikustamisel täitma deklaratsiooni teabeväravas, kinnitades vastavust ITS direktiivi

ja nende alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonide nõuetele. Deklaratsioon

võimaldab andmevaldajal tutvuda kehtivate nõuetega ning mõista neid põhjalikumalt.

Andmevaldajal tuleb lisada ka teabeväravas ettenähtud andmekirjelduse vorm (metaandmete

kirjeldus). Pärast eespool nimetatud toimingute tegemist tehakse andmed koos metaandmestiku

kirjeldustega teabeväravas kättesaadavaks.

Pädeva asutusena teeb TRAM järgmisi toiminguid:

• vastavushindamist teabeväravas pärast andmete avalikustamist. Kui andmevaldaja

andmed, sh metaandmestik, ei vasta ITS direktiivis ja nende alusel Euroopa Komisjoni

kehtestatud spetsifikatsioonidele, teavitab TRAM sellest andmevaldajat paranduste

tegemiseks. Kui andmevaldaja ei tee parandusi mõistliku aja jooksul, on TRAMil õigus

nõuda andmestiku tegemist teabeväravas mitteavalikuks. Vastavushindamise

4 JRC Scientific and Policy reports Measuring Road Congestion. 5 COM 885/2013.

8

teostamisega tagatakse ITS direktiivi nõuetekohane täitmine, et esitatud andmed

oleksid autentsed ja terviklikud. Samuti on TRAM kõnealuste nõuete täitmisel

kohustatud juriidiline isik ning peab tagama, et ITS direktiivi nõuded oleksid täidetud.

TRAM teeb järelevalvet oma sisekontrollimeetmetega;

• selgitab riikliku juurdepääsupunkti teabevärava arendusvajadusi ning annab RIAle

arendustellimusi, et teenus vastaks ITS direktiivi nõuetele ja riiklikule vajadusele;

• koostöös RIAga koostab ja ajakohastab ITS direktiivi ja nende alusel Euroopa

Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonide põhjal andmevaldajatele juhendeid;

• koordineerib andmete jagamist riiklikus juurdepääsupunktis ning pakub

andmekasutajatele kui ka -valdajatele sellekohast kasutajatuge.

Arvestades asjaolu, et TRAM teeb järelevalvet oma sisekontrollimeetmega, tuleb tagada

kohustuste lahusus, mis tähendab, et iseenda töö üle ei saa teha järelevalvet.

Järelevalveülesande sõltumatus ja lahusus kontrollitava tegevusest tagatakse asutuse

juhtimisstruktuuriga, kus järelevalvetegevuse alluvus ja aruandeliin erineb kontrollitava

tegevuse vastutava täitja alluvusest ja aruandeliinist.

6.3. Mõju kohaliku omavalitsuse töökorraldusele

ITS direktiivis sätestatud andmete kättesaadavaks tegemine toob Tallinnale ja Tartule kaasa

ajutise töökoormuse kasvu ning ühekordse töö, mille käigus tuleb nõutavad andmeliigid teha

masinloetaval kujul kättesaadavaks. Samas ei ole tegemist täiesti uue kohustusega, enamik ITS

direktiiviga nõutud andmeliikidest tuleb kohalikel omavalitsustel juba praegu esitada vastavalt

majandus- ja taristuministri 5. jaanuari 2015. a määrusele nr 1 „Liikluspiirangute

avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. Seetõttu piirdub

mõju peamiselt andmete vormistamise ja avaldamise viisi kohandamisega, mitte uute

andmekogumite loomisega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamine ITS direktiivi ja selle alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud

spetsifikatsioonide kohaselt seab kohustused nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele.

Peamiselt puudutavad need kohustused andmete kogumist, haldamist, kättesaadavaks tegemist

ja masinloetavuse nõuete täitmist. Kohalikud omavalitsused, kes on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/16796 (TEN-T määrus) alusel määratud Eesti

linnatranspordisõlmedeks (Tallinn ja Tartu) või kelle haldusalasse kuuluvad üleeuroopalised

transpordivõrgud (edaspidi TEN-T põhi- ja üldvõrgumaanteed), on kohustatud tegema

liikuvuse ja transpordiga seotud andmed kättesaadavaks riikliku juurdepääsupunkti kaudu. ITS

direktiivi lisa III ja IV määratlevad tähtajad ja geograafilise kohaldamisala, mis ajaks tuleb

andmeliigid või teenused teha kättesaadavaks. Lisa III tabelis on määratud veergudes kaks

erinevat tähtaega tulenevalt sellest, et kas andmeliigid on masinloetaval kujul olemas või mitte.

Juhul, kui andmed on olemas masinloetaval kujul, siis tuleb need andmeliigid teha

kättesaadavaks ITS direktiivi artikli 6a lõikes 1 teises lõigus osutatud kuupäevaks. Kui andmeid

ei ole masinloetaval kujul, siis tuleb need kättesaadavaks teha ITS direktiivi artikli 6a lõike 1

kolmandas lõigus osutatud kuupäevaks.

Andmed tuleb kättesaadavaks teha teabeväravas RIA andmevahetuse abikeskuses7 väljatoodud

juhiste kohaselt. RIA vastutab juurdepääsupunkti loomise ja haldamise eest ning teeb selleks

6 COM 2024/1679. 7 RIA andmevahetuse abikeskus.

9

koostööd TRAMiga. Riikliku juurdepääsupunkti funktsioon tuleb teabeväravas luua hiljemalt

21. detsembriks 2025, kui tuleb üle võtta uuendatud direktiiv 2010/40/EL.

Kohalike omavalitsuste kulud seaduse rakendamisel sõltuvad sellest, kas andmed on

digitaliseeritud ning masinloetaval kujul kättesaadavad. Kui andmed on juba digitaliseeritud ja

vastavad masinloetavuse nõuetele (sh andmestandardina kasutuses DATEX II), on lisakulud

väikesed ning tulevad peamiselt andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike süsteemide

liidestamist riikliku juurdepääsupunktiga teabeväravas. Kui aga andmeid ei ole digiteeritud või

need ei vasta standarditele, võib seaduse rakendamine nõuda neilt investeeringuid, et arendada

ITS-süsteeme, korrastada andmeid ja koolitada töötajaid. Kohalikel omavalitsustel tuleb

koostööd teha riiklike ametitega (TRAM ja RIA), kes vastutavad juurdepääsupunkti haldamise

ja andmevahetuse korraldamise eest, et tagada andmete ühtne esitus ja vastavus Euroopa

Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonidele.

Seaduse rakendamine toob kaasa kulusid kohalike omavalitsuste ja riigi tasandil. Samas on

pikaajaline kasu märkimisväärne, arvestades et see aitab kaasatranspordisüsteemide tõhusamale

toimimisele, suuremale liiklusohutusele ja keskkonnasäästlikkusele. Seetõttu on oluline tagada

tihe koostöö kõigi osaliste vahel, et seaduse rakendamine oleks sujuv ja tõhus.

Andmevaldajate kulud andmete kättesaadavaks tegemiseks riiklikus juurdepääsupunktis

sõltuvad nende digiteerituse tasemest ning andmete masinloetaval kujul jagamise

võimalikkusest. Seaduse rakendamine toob kaasa kulusid nii kohalikele omavalitsustele, kes on

TEN-T määruse mõistes määratud linnatranspordisõlmeks (Tallinn ja Tartu), kui ka

teeomanikele, kelle haldusalasse jäävad üleeuroopalised põhi- ja üldvõrgumaanteed (sh TRAM

ja kohalikud omavalitsused). Nendel on kohustus tagada, et ITS direktiivis ning Euroopa

Komisjoni spetsifikatsioonides nimetatud andmeliigid oleksid kättesaadavaks tehtud.

Kohalikud omavalitsused, kelle haldusalasse jäävad üleeuroopalised üldvõrgumaanteed,

saavad oma andmed kättesaadavaks teha TarkTee.ee veebilehe sisestusmooduli kaudu.

Andmete edastus nimetatud sisestusmooduli kaudu ei too kohalikele omavalitsustele kaasa

töökoormuse ega kulude kasvu. Enamikku kohustuslikest andmeliikidest peaksid kohalikud

omavalitsused juba praegu esitama majandus- ja taristuministri 5. jaanuari 2015. a määruse nr

1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise

kord“ kohaselt.

ITS direktiivi nõuete täitmisel tekivad andmete kättesaadavaks tegemisega suurimad kulud

linnatranspordisõlmedel (Tallinn ja Tartu) ning samuti jääb Tallinna haldusalasse

üleeuroopaline põhivõrgumaantee. Konkreetsed kulud sõltuvad digiteerituse tasemest ning

andmete olemasolust ja kättesaadavust. Need tegurid määravad, kas andmeid saab riikliku

juurdepääsupunkti kaudu masinloetaval kujul kättesaadavaks teha ning millised kulud sellega

kaasnevad.

Lisaks eespool nimetatud linnatranspordisõlmedele tuleb TRAMil kättesaadavaks teha rohkem

andmeliike ning täita pädeva asutuse rolli ITS direktiivi nõuete täitmiseks. Seaduse

rakendamisel kasvab TRAMis pädeva asutuse ülesannete täitmisega töökoormus hinnanguliselt

0,5 FTE (täistööajaga töötaja ekvivalent), millega kaasneb iga aastaselt täiendav kulu 24 000€.

Seoses sellega on TRAMil alates 2026. aastast vaja lisatööjõudu ja -rahastust. Vastavad

vahendid planeeritakse 2026. aasta eelarvesse.

Muudatuste rakendamine ei too otseselt tulusid riigieelarvesse, kuid tuleb rõhutada, et

andmevaldajal on õigus otsustada, kas andmed tehakse kättesaadavaks tasuta või tasu eest.

10

Otsuse tegemisel tuleks lähtuda ITS direktiivi põhimõttest, mille kohaselt tuleks andmed

võimaluse korral teha kättesaadavaks tasuta.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 21. detsembril 2025, mis on direktiivi 2023/2661/EL ülevõtmise tähtaeg.

10. Eelnõu koostamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiits-

ja Digiministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Tallinna Linnavalitsusele, Tartu Linnavalitsusele, Transpordiametile, Riigi

Infosüsteemide Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

19.05.2025 nr 1-4/25/2322

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2661, millega muudetakse direktiivi

2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks

maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, ülevõtmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1) seaduse eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa 1.

Lisaadressaadid: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet,

Transpordiamet, Justiits- ja Digiministeerium , Tallinna Linnavalitsus , Tartu Linnavalitsus

Enriko Laanemäe, 627 2330

[email protected]