Muudatusettepanekud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule eelnõule (623 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected]

Muudatusettepanekud riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seaduse,

riigihangete seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõule eelnõule (623 SE)

Austatud põhiseaduskomisjoni esimees

Esitame ettepanekud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule 623 SE kohta:

1. Palume täiendada eelnõu § 2 uute punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:

3) paragrahvi 134 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu “kolmanda riigi” sõnadega “, mis ei ole

Euroopa Liidu liikmesriik,”;

4) paragrahvi 170 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad “kolmanda riigi” sõnadega “riigi, mis

ei ole Euroopa Liidu liikmesriik,”;

5) paragrahvi 170 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

“8) lepingu esemeks on ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 346 kohaldamisalas olevad tooted, asjad või kaitseotstarbeline varustus ning need

tooted, asjad või varustus on vajalikud riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks.”;

6) paragrahvi 200 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Mõjuval põhjusel võib vaidlustuskomisjon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tähtaega kuni 60 päevani. Menetlusosalisi teavitatakse tähtaja pikendamisest ja

vaidlustuse menetlemise lõppemise eeldatavast tähtajast.“.

2. Palume lugeda eelnõu § 3 senine tekst punktiks 2 ning täiendada eelnõud uue punktiga 1

järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi § 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda.“.

Meie 20.05.2025 nr 1.1-10.1/2384-1

2

3. Palume lugeda eelnõu § 4 senine tekst lõikeks 1 ning täiendada eelnõu uute lõigetega 2 ja

3 järgmises sõnastuses:

(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 3 kuni 6 jõustuvad üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse § 3 punkt 1 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Selgitused:

Ettepaneku punkt 1

Eelnõuga täpsustatakse kolmanda riigi mõistet. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 134

punkti 1 erand tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL

(kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 10 lõikest 5, milles omakorda viidatakse

kaitse- ja julgeolekualasele riigihangete direktiivile 2009/81/EL (millega kooskõlastatakse

teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja

teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja

2004/18/EÜ).

RHS § 170 lõike 1 punkti 1 erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/81/EÜ , artikli 12 punktist a. Eelmärgitud direktiivi tähenduses käsitatakse kolmanda

riigina mitteliikmesriiki ning RHS-is reguleeritud erandi eesmärk peaks olema välistada EL-i

riigihankereeglite kohaldamine projektides, kus osalevad muuhulgas riigid, kes ei kuulu EL-i

ja kellega lepingu sõlmimiseks on loodud rahvusvahelised reeglid, nt mõned NATO

erimenetlused. Samas RHS § 4 punkti 11 määratluse kohaselt loetakse kolmandaks riigiks

riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriik

ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riik. Sellise

„kolmanda riigi“ mõistega välistatakse kehtiva RHS § 134 punkti 1 ja § 170 lõike 1 punkti 1

kohaldamisalast lisaks EMP riikidele (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) ka muud WTO

riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid, näiteks Jaapan, Ukraina ja USA. Viimane ei

olnud tõenäoliselt EL-i seadusandja mõte, sest direktiivis on ilmselt silmas peetud

rahvusvahelisi kokkuleppeid ka nende EL-i väliste riikidega, kes on WTO GPA-ga ühinenud,

mistõttu peaks erandit saama kohaldada ka nii Jaapani, Ukraina kui USA-ga. Eelnevast

tulenevalt on vajalik RHS § 170 lõike 1 punkti 1 muuta ning laiendada riikide hulka, mille

osas saab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/81/EÜ erandit

kasutada. Sarnane muudatus eelkirjeldatud põhjusel on vajalik teha ka RHS § 134 punktis 1

ning laiendada erandi sõnastust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu

sõlmimisel.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on riigikaitse ja tarnekindluse tagamise seisukohalt oluline,

et riigis oleks tugev kaitsetööstus ja selle olulisus võib eriti selgelt väljenduda kõrgendatud

kaitsevalmiduse või sõja olukorras, kus relvade, laskemoona ja sõjavarustuse vajadus

suureneb järsult ja tarnekiirus muutub eriti tähtsaks. Kriisiolukorras valmisolekuks tuleb

rahuajal luua Eesti kaitsetööstusettevõtjatele soodsad tingimused tegutsemiseks ja

põhjendatud juhtudel kaitsevaldkonna hankijatele võimalus eelistada kodumaist

kaitsetööstust. Selleks on vajalik luua paindlikumad võimalused Eesti ettevõtjatega lepingute

sõlmimiseks, sealhulgas näiteks läbirääkimistega menetluse või otsepakkumiste kaudu.

3

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artiklis 346 on sätestatud erand, mille alusel on

liikmesriigil teatud tingimuste esinemisel üksikjuhtumil põhineva hinnangu alusel õigus jätta

kõrvale riigihangete regulatsioonist tulenevad nõuded. Euroopa Kohus on sedastanud, et

ELTL artikkel 346 käsitleb erandlikke, selgelt määratletud juhtumeid, mida tuleb tõlgendada

kitsendavalt.1 See tähendab, et kõnealust sätet saab kasutada iga üksikjuhtumi puhul eraldi

ainult siis, kui konkreetsed tingimused selle kohaldamiseks on täidetud.

Eelnimetatud artikli lõike 1 alusel saab liikmesriik kaitsta informatsiooni, mille avalikustamist

ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks (punkt a) ning iga liikmesriik võib võtta

kasutusele selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks

ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega (seejuures

need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele

siseturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks; punkt b). Nimekirja relvade,

laskemoona või sõjavarustuse toodetest on nõukogu kinnitanud 15. aprilli 1958. a otsusega

255/582 (ELTL art 346 lg 2).

ELTL art 346 rakendamisel peab liikmesriik kindlaks tegema oma „olulised julgeolekuhuvid“

ning esitama usaldusväärse põhjenduse, et kaalul on julgeolek (mitte majanduslikud huvid)

ning seda huvi saab määratleda kui olulist. Vastavalt kohtupraktikale, peab kõnealusele sättele

tugineda sooviv liikmesriik tõendama, et selles ette nähtud erandit on vajalik kasutada riigi

oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks3. Samuti tuleb liikmesriigil tõendada, et tema eesmärki

kaitsta oma olulisi huve, ei oleks saanud saavutada konkureeriva hankemenetluse raames4.

Eelnevast tulenevalt tuleb põhjendada konkreetse meetme vajalikkust (vajalik elutähtsa

julgeolekuhuvi kaitseks) ja proportsionaalsust (eesmärki ei saa saavutada vähem piiravate

vahenditega).

Meetmed, mida liikmesriik saab artikli 346 tähenduses kasutada, hõlmavad nii õigusnorme5

kui ka konkreetsetel asjaoludel tehtavaid üksikotsuseid6, mida riik võib langetada (näiteks

hankijate tehtavaid valikuid asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel).

Direktiivis 2009/81/EÜ on täpsustatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete eeskirju, võttes

arvesse kaitsehangete eripära ja nõudeid, et tagada konkurents, läbipaistvus ja

mittediskrimineerimine. Direktiiviga 2009/81/EÜ on liikmesriikidele antud rohkem

paindlikke eeskirju ja erilisi kaitsemeetmeid, mis peaksid vähendama vajadust kasutada

ulatuslikult ELTL artiklit 346. Direktiiv 2009/81/EÜ on üle võetud riigihangete seaduse 6.

peatükis. Direktiivis 2009/81/EÜ on määratletud erandid, millistel juhtudel direktiivi

2009/81/EÜ ei kohaldata (art 13). Sarnased erandi tingimused on ette nähtud ka riigihangete

seaduses (§ 170 lõige 1). Seejuures on RHS § 170 lõike 1 punktis 3 sarnaselt direktiivi artikli

13 punktiga a otseselt ette nähtud välistus kohaldada riigihankemenetlust juhul, kui see

kohustaks hankijat (riiki) avaldama teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste

julgeolekuhuvide vastaseks, mis algselt tulenes ELTL art 346 lõike 1 punktist a.

Samas ei tulene otsest erandit, mis võimaldaks kasutada sarnast välistust seoses relvade,

laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega ehk siis välistada riigihanke reeglite

kohaldamisalast sõjaliseks otsatarbeks mõeldud toodete, asjade või varustuse ostmine, kui see

1 Kohtuasi C-414/97, komisjon vs Hispaania, p 21. 2 Kättesaadav https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14538-2008-REV-4/en/pdf 3 Kohtuasi C‑284/05, komisjon vs Soome, p 49. 4 Kohtuasi C‑337/05, komisjon vs Itaalia, p 53. 5 Kohtuasi C‑474/12, Schiebel Aircraft vs Bundesminister für Wirtschaft, Familie und Jugend. 6 Kohtuasi C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi.

4

väljakuulutatud riigihange kahjustaks riigi julgeolekuhuve. Seetõttu oleks otstarbekas

täiendada RHS-i sättega, mis võimaldaks olulise julgeolekuhuvi kaitseks jätta kohaldamata

hankereeglid lepingutele, mille esemeks on ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud ELTL artikli

346 kohaldamisalas olevad tooted, asjad või kaitseotstarbeline varustus. Eelnõu säte annab

hankijale selge aluse vajadusel hankereeglitest kõrvalekaldumiseks.

Kaitseministeeriumi valitsemisala keskne hankija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

(edaspidi RKIK), kes viib läbi kaitsevaldkonna hankemenetlusi ja kuhu on koondunud vastava

valdkonna peamine ekspertiis. Nagu eelnevalt selgitatud, on kõnealuse erandi kasutamiseks

vajalik selgelt määratleda oluline julgeolekuhuvi, et vaidluse korral oleks võimalik tõendada

tõelise ja piisavalt tõsise julgeolekuhuvi olemasolu iga üksikjuhtumi korral. RKIK-il on

loodud investeeringute komitee, mis ka praegu vaatab hankeprojekte läbi ja kiidab neid heaks,

hindab erandite kasutamise vajalikkust ning otsustab erilist käsitlemist vajavate strateegiliste

hangete üle, mistõttu on mõistlik, et olulise julgeolekuhuvi dokumenteeritud põhjendamine

võiks jääda RKIKi investeeringute komitee vastutada.

Ettepaneku punkt 2

Eelnõuga täiendatakse RHS § 200 uue lõikega 11, mis näeb ette riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VaKo) uue võimalusena mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise

tähtaega kuni 60 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb menetlusosalisi teavitada ja

informeerida menetluse lõpetamise eeldatavast ajast.

Vaidlustuskomisjon töötab alamehitatuna. Selle 4-liikmelisest koosseisust on täidetud 3

kohta. Riigieelarve kärbete tõttu täiendava liikme värbamist lähikuudel ei kavandata. Samas

on vaidlustuste arv tõusnud pea kõrgeimale tasemele komisjoni ajaloos. Kui perioodil 2017–

2023 jäi vaidlustuste arv komisjoni ühe liikme kohta vahemikku 50-70, siis 2024. aastal oli

see näitaja juba 86 ning trend on tõusev. Vaidlustuste läbivaatamise aja pikendamine annab

komisjonile võimaluse töö sujuvamaks korraldamiseks keerukamate vaidluste puhul või

puhkuste perioodil.

Ettepaneku punkt 3

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse (RLS) § 258 lõike 1 punkte 1 ja 2, et tõsta VaKo-le

vaidlustuse esitamise riigilõiv 1280 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on

rahvusvaheliselt piirmäärast väiksem, ning 2560 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on

võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad

on püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta), on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i

alusel vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli VaKo liikmete palgafondi kulu ligikaudu

330 000 eurot aastas. Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks

vajalikud muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlustused VaKo-s on muutunud

oluliselt keerukamaks. VaKo lahendab RHS-ga seonduvaid vaidlustusi sõltumata nende

maksumusest - näiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega

seonduvate vaidluste lahendamine.

Eesti Panga majandusprognoosi järgi on majanduse taastumine alanud. Tänavune

majanduskasv küündib 1,5%-ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.7 VaKo

7 https://www.eestipank.ee/press/prognoos-kaubandustokete-oht-koos-hinnatousuga-varjutavad-majanduse-

taastumist-25032025

5

liikmete ametipalk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 2008. aastal oli

maakohtuniku põhipalga summaks 37 628 krooni ehk umbes 2405 eurot kuus. 2025. aastal on

haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5 858,49 eurot.8 Seega on viimase 17 aasta jooksul

tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad, umbes 140%. Alates 2007.

aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra.9 Tulenevalt hindade tõusust on kõik

VaKo majanduskulud oluliselt suurenenud. Selle tulemusel on riigilõivudest kaetavate kulude

osa langenud ligikaudu poole peale võrreldes algse tasemega .

Kaudselt mõjutab vaidlustuste mahtu ka riigihangete mahu kasv. Näiteks, 2007. aastal

korraldati 7 398 riigihanget, mille kogumaksumus oli 19,8 miljardit krooni (1,26 miljardit

eurot). 2024. aastal korraldati juba 8 791 (kasvanud 19%) riigihanget kogumaksumusega 6,46

miljardit eurot (kasvanud üle 4 korra).10

Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse

põhimõttega kooskõlas, arvestades inflatsiooni ja riigihangete mahu tõusu.

Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidluste arvu prognoos. Alates

2022. aastast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Võrreldes 2022.

aastaga on esitatud vaidlustuste arv suurenenud 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv

32% võrra. Sealjuures tuleb silmas pidada, et alates 2022. aastast on VaKo kolmeliikmeline

(eelnevalt oli VaKo-s neli komisjoni liiget) ning vaidlustused muutuvad ajas aina

keerulisemaks.

Eelnõu eesmärk on riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ajakohastada ning viia need

paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta

vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid.

Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,

mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle

eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse

aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu

tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks

palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja

halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega

seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka

Riigikohus11 leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is

sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike

1 järgi kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest

(kulupõhimõte). RLS-i § 4 lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest

ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt

võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks

riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine.

RHS alusel tehtavate toimingute eest ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks

võetud taotluste menetlemise või toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud.

8 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-

kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#ametnike-palgaandmed 9 Statistikaamet. IA021. Tarbijahinnaindeksi muutus.

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA021/table/tableViewLayout2 10 Rahandusministeeriumi statistika. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked 11 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9.

6

Vaidlustamise esitamisel nähakse ette riigilõivumäär, et jätkuvalt katta vaidluse

läbivaatamisega seotud kulud ja tagada menetluse kiirus ning kvaliteet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Madina Talu 58851418

[email protected]

7