Eesti seisukohad ärikinnisvara mittefinantsstatistika määruse eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad ärikinnisvara

mittefinantsstatistika määruse

eelnõu kohta

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Ärikinnisvara

mittefinantsstatistika määruse eelnõu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde ärikinnisvara mittefinantsstatistika määruse

eelnõule – 6 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Teie 10.04.2025 nr 2-5/25-00662,

6.11.1/25-0116/-1T

Meie 20.05.2025 nr 11-3.1/1819-2

1

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde ärikinnisvara

mittefinantsstatistika määruse eelnõule

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

11. märtsil 2025 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) määruse ettepaneku, mis käsitleb

ärikinnisvara mittefinantsstatistikat. Statistikavaldkond on uus ja tingitud ärikinnisvarasektoris

hindu, renti ja alustatud ehitustöid käsitleva võrreldava teabe kättesaadavuses märkimisväärsetest

lünkadest, mille on tuvastanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kelle ülesanne on teostada

ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ning ennetada ja maandada süsteemseid

riske. 2008. a finantskriisi ajal selgus, et puudub ülevaade ärikinnisvara hindadest, mistõttu oli väga

raske hinnata kinnisvaraturgude mõju finantssüsteemi stabiilsusele ja majandusele tervikuna.

COVID-19 pandeemia avaldas suurt mõju kinnisvaraturule, sealhulgas ärikinnisvaraturule. Näiteks

on kodus töötamise ja veebiostude suurenemisel olnud tagajärjed nõudlusele kontori- ja

kaubanduspindade järele. Ka reisimise ja vaba aja veetmise mustrid on oluliselt muutunud. Need

muudatused suurendavad vajadust usaldusväärse statistika järele kommertskinnisvara hindade,

üüride ja muude muutujate muutumise kohta.

Suurem osa poliitikakujundajate kasutuses olevast teabest ostetakse praegu eraorganisatsioonidelt.

Üks eelnõu eesmärke on tagada ärikinnisvarastatistika võrreldavus ja järjepidevus ELi

liikmesriikides, kuna praegu esitatavad osad riigid statistikat vabatahtlikult ja teised üldse mitte.

Ettepaneku kohaselt soovitakse koguma hakata andmeid ehituslubade (hoonete arv, kasutatav

põrandapind), alustatud ja lõpetatud ehitustööde (kasutatav põrandapind), ärikinnisvara tehingute

väärtus, lisaks on kavandatud hakata koostama ärikinnisvara hinnaindeksit ja rendiindeksit.

Ettepaneku eeldus on, et andmed statistika koostamiseks on võimalik saada administratiivallikatest

(nt Eestis ehitisregistrist) ning täiendavat halduskoormust ettevõtetelt andmete küsimise näol ette ei

nähta. Tegelik ettevõtete halduskoormus selgub indeksite arvutamise metoodika täpsustumisel.

Määrust on plaanitud kohaldada alates 1. jaanuarist 2026.

Eesti toetab eelnõu põhimõtet toota ettenähtud statistikat juba olemasolevate andmetega, et ära hoida

ettevõtete halduskoormuse kasvu. Samuti on meile oluline, et säiliksid erisused väikeriikidele, kuna

nende ärikinnisvaraturul on tehinguid vähem ja kvaliteetset statistikat keerulisem teha.

Andmeallikate piiratud kättesaadavuse ja statistika ebapiisava kvaliteedi tõttu ei hõlma käesolev

määrus üüritootluse indekseid ega vabade üüripindade määrasid.

Määruse eelnõu on väga üldine, näiteks puuduvad teistes statistikaõigusaktides tavapärased piirangud

Euroopa Komisjoni poolt antavatele õigusaktidele, lisaks ei ole liikmesriikidele kehtivad määruse

rakendamise mõjuvail põhjustel (andmeallikate ja metoodika väljaselgitamine jne) edasilükkamise

tähtajad piisavad.

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõige 1. Selles on sätestatud,

et seadusandliku tavamenetluse kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma vastu

meetmed statistika koostamiseks, kui see on vajalik ELi tegevuseks. Lisaks on ELi toimimise lepingu

artikli 338 lõikes 2 sätestatud ELi statistika koostamise nõuded, sedastades, et statistika peab vastama

erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise

konfidentsiaalsuse nõuetele, tekitamata liigset koormust ettevõtjatele („majandustegevuses

osalejad“). Ettepanek on täielikult kooskõlas statistikat käsitlevate ELi õigusaktide, eelkõige Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/20091.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna

nõunik Ott Karulin (tel 5877 2554, e-post [email protected]), statistikaameti tarbijahindade

statistika tiimi juht Lauri Veski (tel 5400 5504, e-post [email protected]) ja partnerlussuhete juht

Jaana Tael (tel 5228629, e-post [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud halduspoliitika

asekantsler Kaur Kajak (tel 611 3200, e-post [email protected]).

2. ETTEPANEKU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Ärikinnisvara mittefinantsstatistika määruse eelnõu sisu on järgmine:

Artiklis 2 määratletakse eelnõu skoop ja mõisted (vt skoopi joonisel 1). Põhimõistetena määratletakse

ärikinnisvara ja sotsiaaleluruum. Ärikinnisvara on mis tahes elamukinnisvara, mille on omandanud

või mida omab juriidiline isik, või mis tahes mitteelamukinnisvara, mille on omandanud või mida

omab füüsiline või juriidiline isik, ning mis hõlmab:

(a) kas olemasolevat või ehitusjärgus tuluteenivat vara, sealhulgas üürieluruume;

(b) olemasolevaid või ehitusjärgus mitteeluruume, mida omanikud kasutavad kas äri- vm

tegevuseks;

(c) munitsipaaleluruume;

Sotsiaaleluruumiks on elamukinnisvara, mille on omandanud või mida omab või haldab juriidiline

isik peamise eesmärgiga anda see üürnikele (eelkõige ebasoodsas olukorras isikutele või sotsiaalselt

vähem soodsas olukorras rühmadele) üürile turuhinnast madalama hinnaga kooskõlas

erieeskirjadega, mitte turumehhanismidega.

Vara

Ostja

Elamukinnisvara

Isiklikuks kasutuseks Väljarentimiseks/-üürimiseks

Füüsiline isik Omanike kasutuses olev

eluase (sisaldub eluaseme

hinnaindeksis ja omaniku

kasutuses oleva eluaseme

hinnaindeksis)

Üürieluase (sisaldub eluaseme

hinnaindeksis)

Juriidiline

isik

Eraettevõte Üürile antav eluruum (kuulub

eelnõu kategooriasse (a):

olemasolev või ehitusjärgus

tuluteeniv vara, sh üürieluruum)

Avaliku sektori

või

mittetulundus-

organisatsioon

Sotsiaaleluruum (kuulub

munitsipaaleluruumi

kategooriasse)

Joonis 1. Eelnõus sisalduvad eluruumid (oranžid lahtrid)

Artikli 5 lõikes 1 viidatakse alusakti lisale, mis sisaldab nõutavate muutujate loetelu. Nimelt:

 ehitusload (hoonete arv, kasutatav põrandapind)

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste

andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97

(ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste

statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02009R0223-20241226).

3

 alustatud ja lõpetatud ehitustööd (kasutatav põrandapind)

 ärikinnisvara hinnaindeksid

 ärikinnisvara rendiindeksid

 ärikinnisvara tehingute väärtus.

Artikli 5 lõikes 4 täpsustatakse, et komisjon võib vastu võtta lihtsustamismeetmeid, mille puhul

tuleks arvesse võtta ärikinnisvaraturgude suurust eri riikides. Selliseid meetmeid võib kasutada

teatavate andmenõuete leevendamiseks riikide puhul, kus on väikesed ärikinnisvaraturud.

Artiklis 7 on sätestatud, et enne uute andmenõuete vastuvõtmist võib tulevikus teha prooviuuringuid.

Artikliga 8 nähakse ette võimalus kasutada ELi eelarvet määruse eelnõuga nõutava ärikinnisvara

statistika väljatöötamiseks toetuste abil ja prooviuuringuteks.

Artikliga 12 muudetakse määrust (EL) 2019/2152 Euroopa ettevõtlusstatistika kohta2 ehituslubade

muutuja väljajätmiseks.

3. ETTEPANEKU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE

PÕHIMÕTETELE

Iga ELi liikmesriigi poolt tehtava statistika edasise võrreldavuse tagamiseks liikmesriikide vahel on

vaja ELi tasandil koordineerimist õigusaktide ning kasutatud mõistete, allikate ja metoodika suuniste

vormis. Võrreldav statistika on oluline liikmesriikide ja ELi tasandi poliitikakujundajate jaoks.

Kavandatava määruse eesmärke ei ole võimalik täielikult saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad

üksi. Meetmed oleksid tõhusamad, kui võtta neid ELi tasandil ELi õigusakti alusel, millega tagatakse

ärikinnisvara mittefinantsstatistika võrreldavus. Samal ajal on kõige parem, kui andmete kogumisega

tegelevad liikmesriigid.

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirdub kavandatav määrus oma eesmärgi saavutamiseks

vajaliku miinimumiga ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

1. Mõju majandusele

Kavandatav määrus näeb ette, et ärikinnisvara mittefinantsstatistikaks kasutatakse andmeid, mis on

olemas kas haldusandmestikes ja riiklikes registrites või saab kasutada statistikaameti poolt juba

ettevõtetelt kogutavate andmete põhjal tehtavat statistikat. Nii võib öelda, et halduskoormust

kodumajapidamistele ega ettevõtjatele ei lisandu, kuna rendiinfot rendi-/üüriandmeid kogub

Statistikaamet juba täna erasektorist, kuna usaldusväärseid andmeid avalikus sektoris ei ole.

Metoodika täpsustumisel ja/või eelnõu läbirääkimiste tulemusena võib siiski tekkida täiendavate

erasektori andmete saamise vajadus. Kaubandus-Tööstuskoda on selgelt väljendanud, et õigusakt ei

tohi suurendada ettevõtete halduskoormust, mida on seisukohtade koostamisel ka arvesse võetud.

2. Mõju riigiasutuste eelarvele ja töökorraldusele

Suurim halduskoormus langeb riiklikele statistikaametitele. Nad peavad investeerima ärikinnisvara

käsitleva mittefinantsstatistika arendamisse ja tegemisse. Statistikaameti töökoormus suureneb uute

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb

Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna

õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1 – ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2152/oj).

indeksite metoodika väljatöötamise ning tootmise näol. Lisaks olemasolevate administratiivandmete

kasutamisele võib metoodika väljatöötamise käigus tekkida vajadus kasutada ka eraandmeid,

eelkõige üüriindeksi koostamisel, mis tähendab täiendava andmehõive korraldamise koormust.

Seisukohtade kujundamise ajal on Statistikaametile lisanduvat töökoormust keeruline hinnata seoses

metoodika väljakujundamise ja eelnõu võimaliku täiendamisega. Seega on tõenäone, et

Statistikaametile võib uue statistika väljaarendamisest ja regulaarsest tegemisest kulusid lisanduda.

Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises

riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava

info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest.

Ehitisregistri (EHR) andmete eest jagab vastutust lisaks Maa- ja Ruumiametile (MARU) ka

Kliimaministeerium.

Maa- ja Ruumiamet on alates 2013. aastast kvartaalselt väljastanud Statistikaametile

andmeedastuslepingu ja maakatastriseaduse § 6 lg 11 p 2 alusel ärikinnisvara võõrandamistehinguid

EL arengukavadele vastava ärikinnisvara hinnaindikaatorite väljatöötamiseks. Võib väita, et

nimetatud andmete puhul lisatööd ega kulu ei teki. MARU-le edastatakse võõrandamistehingute

andmed notarite poolt.

Kinnisvaratehingute ja EHRi andmeid kogub täna MARU. Kui lisandub andmeid, mida oleks

vaja ehitisregistris koguma hakata, vajab see lisaandmeväljade loomist ja sellega seotud arenduste

läbiviimist ning rahastust.

5. VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS

5.1. Eesti seisukoht: Eesti peab ärikinnisvara mittefinantsstatistikat (näiteks varade hinnad,

rendihinnad, alustatud ja lõpetatud ehitustööd) Euroopa Liidu finantssüsteemi

usaldusjärelevalve tegemisel ning süsteemsete riskide ennetamisel ja maandamisel

asjakohaseks.

Ärikinnisvara finantseerimise statistika on ELi riikides üldjoontes hea (eriti keskpankade kogutav

pangalaenude andmestik), kuid mittefinantsstatistika on riigiti väga ebaühtlase kaetuse ja

kvaliteediga. Makrofinantsjärelevalves pööratakse ärikinnisvara valdkonnaga seotud riskidele erilist

tähelepanu, kuna selles sektoris kasutatakse suuremat finantsvõimendust ning kinnisvara

finantseerimine on teiste majandusharudega võrreldes üldiselt tundlikum finantstsükli muutuste

suhtes. Samuti on kinnisvaral oluline roll ärilaenude tagatisena. Seetõttu võib pidada põhjendatuks

Euroopa Komisjoni soovi parandada ärikinnisvara statistikat, mis võimaldaks

tugevdada riskianalüüsi.

5.2. Eesti seisukoht: Eesti peab oluliseks, et ärikinnisvara mittefinantsstatistika jaoks vajalikud

andmed, sh eraandmed, oleksid juba avalikus või erasektoris olemas ehk pärineksid

olemasolevatest administratiivsetest või muudest andmeallikatest.

Selleks, et tagada kiire ja kuluefektiivne ärikinnisvarastatistika, peab olema võimalik seda täies

mahus kokku panna halduslike andmeallikate ja muude allikate, sealhulgas eraomandis olevate

andmete, põhjal. Tuleks soodustada andmete ristkasutamist ja on oluline, et riiklikel statistika-

asutustel oleks vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a õigeaegne juurdepääs riikliku,

piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste valduses olevatele haldusandmetele ja nad saaksid

neid andmeid kiiresti kasutada statistika koostamisel ning metoodika arendustöödeks.

Statistikaasutustele peab jääma võimalus kaasa rääkida andmeallikate loomises ja

ümberkujundamises, et tagada statistika avaldamise jätkumine ka juhul, kui andmekogu mingis

aspektis muutub või täieneb.

Erasektori valduses olevad andmed võivad parandada Euroopa ärikinnisvarastatistika ajakohasust

ning kvaliteeti. Sellised andmed võivad täiendada olemasolevaid haldusandmeallikaid. Erasektori

5

valduses olevate andmete kasutamine statistikaasutuste poolt toetab andmete ühekordse küsimise

põhimõte rakendamist ja vähendab andmeesitajate vastamiskoormust. Riiklikel statistikaametitel ja

muudel pädevatel riiklikel asutustel peaks olema juurdepääs sellistele andmetele ja võimalus neid

kasutada. Euroopa statistika määruse (223/2009) alusel on statistikaasutustel õigus erasektori

andmeid tasuta kasutada, kuid selle eelduseks on igakordsed läbirääkimised andmeid valdava

eraettevõttega. Samas on regulaarse statistika avaldamiseks vajalik, et andmed oleksid järjepidevalt

kättesaadavad. Eraandmeallikate puhul ei saa välistada probleeme nende kättesaadavuses (nt

andmeallikate muudatused, tasu eest andmete pakkumine erasektori poolt, ebaõnnestunud

läbirääkimised andmete valdajatega ning eelarvesurve statistikaasutustele jne).

5.3. Eesti seisukoht: Eestile on oluline, et väikeriigid saaksid ärikinnisvara mittefinantsstatistikat

avaldada riigi, mitte piirkondlikul tasandil. Suurte ja väikeste riikide piiritlemine tuleks

kehtestada rakendusakti asemel põhiaktis.

Eesti kinnisvaraturu väiksust arvestades ei ole statistikaametil piirkondlikul tasemel ärikinnis-

varastatistikat tehes võimalik tagada piisavat kvaliteeti, lisaks tekivad ka konfidentsiaalsus-

küsimused. Peame oluliseks, et väikeste liikmesriikide koormust leevendataks kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega. Lisanduv statistikakohustus ei tohiks tekitada lisanõudeid

andmeesitajatele ega ebaproportsionaalset halduskoormust riiklikele statistikaametitele. Samuti on

oluline, et nii statistika alusmääruse kui sellega seotud rakendus- ja delegeeritud aktide

rakendamiseks oleks statistikaasutustel põhjendatud juhtudel võimalik saada lisaaega. Eelnõus ei ole

välja toodud, kuidas jagunevad liikmesriigid väike- ja suuremateks riikideks, see tuleb õigusselguse

huvides reguleerida käesolevas eelnõus, mitte hilisemas rakendusaktis.

5.4. Eesti seisukoht: Eesti peab oluliseks hoidumist lisanduvatest kuludest

statistikaasutustele. Selleks peab enne õigusakti vastuvõtmist olema võimalik hinnata

statistikaasutuste ja andmeesitajate jaoks lisanduva töö mahtu, näiteks oleks määratletud

statistika täpsem sisu ja avaldamise sagedus. Seetõttu on vaja lisaks määruses piiritleda

rakendus- ja delegeeritud aktide andmise tähtajad ja sisu enne statistikatöö algust, et

vältida halduskoormuse piiramatut kasvu.

Eelnõus ei ole välja toodud piiranguid rakendus- ja delegeeritud aktide sisule ega tähtaegadele.

Euroopa Komisjon on ette näinud pea piiramatu õiguse lisada uut statistikat, piiritlemata ad hoc või

täiendava detailsusega statistika nõudmist liikmesriikidelt ning kehtestamata piisavaid tähtaegu

rakendus- ja delegeeritud aktide andmisele. Aktide andmise tähtaeg peab olema piisavalt enne nende

rakendumist, et statistikaasutustel oleks võimalik statistikatootmiseks valmistuda ja andmeallikad

kindlustada. See võiks olla vähemalt 18 kuud enne õigusakti rakendumist. Lisaks peavad

põhistatistikamääruses olema kehtestatud nõuded statistika sisule ja avaldamise sagedusele. Lisaks

peab enne uue või täiendava detailsusega statistika avaldamist olema vajadusel võimalus ka

rakendus- või pilootuuringuteks, kas sellist statistikat on võimalik toota.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule ja Eesti Ehitusettevõtjate

Liidule. Lisaks ministeeriumidele saatis Rahandusministeeriumile oma arvamuse Kaubandus-

Tööstuskoda, mille seisukohad on järgmised:

1. Kaubanduskoda on seisukohal, et ärikinnisvara mittefinantsstatistika andmete kogumine

liikmesriikides ja andmete edastamine Eurostatile ei tohi ettevõtetele kaasa tuua täiendavat

halduskoormust. Kõik andmed peavad olema kättesaadavad juba teadaolevatest registritest.

Näiteks Eesti kontekstis saaks need andmed kätte Maa-Ameti või kinnistusraamatu kaudu.

Leiame, et kuna ettevõtetel on niigi suur halduskoormus, siis ei tohi plaanitav määrus

ettevõtetele kohustusi juurde tekitada.

2. Ärikinnisvara statistika määruse artikkel 5 p 1 ja lisa 1 kohaselt on ärikinnisvara

mittefinantsstatistika jaoks kasutatavad muutujad: ehitusload (hoonete arv, kasutatav

põrandapind), alustatud ja lõpetatud ehitustööd (kasutatav põrandapind), ärikinnisvara

hinnaindeksid, ärikinnisvara rendiindeksid, ärikinnisvara tehingute väärtus. Määruse kohaselt on

Komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas esitatud muutujate loetelu

(artikkel 5 p 3). Kaubanduskoda soovib rõhutada, et ettevõtetele ei tohi halduskoormust juurde

tekkida ka siis, kui Komisjon otsustab andmete loetelu suurendada võrreldes kehtiva loeteluga.

1

VABARIIGI VALITSUS EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja mai 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad ärikinnisvara mittefinantsstatistika määruse eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad nõukogu määruse ettepanekule

ärikinnisvara mittefinantsstatistika määruse eelnõu kohta:

1.1. Eesti peab ärikinnisvara mittefinantsstatistikat (näiteks varade hinnad, rendihinnad, alustatud ja lõpetatud

ehitustööd) Euroopa Liidu finantssüsteemi usaldusjärelevalve tegemisel ning süsteemsete riskide

ennetamisel ja maandamisel asjakohaseks.

1.2. Eesti peab oluliseks, et ärikinnisvara mittefinantsstatistika jaoks vajalikud andmed, sh eraandmed, oleksid

juba avalikus või erasektoris olemas ehk pärineksid olemasolevatest administratiivsetest või muudest

andmeallikatest.

1.3. Eestile on oluline, et väikeriigid saaksid ärikinnisvara mittefinantsstatistikat avaldada riigi, mitte

piirkondlikul tasandil. Suurte ja väikeste riikide piiritlemine tuleks kehtestada rakendusakti asemel

põhiaktis.

1.4. Eesti peab oluliseks hoidumist lisanduvatest kuludest statistikaasutustele. Selleks peab enne õigusakti

vastuvõtmist olema võimalik hinnata statistikaasutuste ja andmeesitajate jaoks lisanduva töö mahtu,

näiteks oleks määratletud statistika täpsem sisu ja avaldamise sagedus. Seetõttu on vaja lisaks määruses

piiritleda rakendus- ja delegeeritud aktide andmise tähtajad ja sisu enne statistikatöö algust, et vältida

halduskoormuse piiramatut kasvu.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär