Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

102-25/287444

Otsuse kuupäev 19.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Krausberg Eesti OÜ vaidlustus aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM riigihankes „Koristus- ja puhastusteenuse

tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-

2028“ (viitenumber 287444) hankija otsustele riigihanke

osades 1 ja 2 tunnistada vastavaks ja edukaks SPS

Grupp OÜ pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta

kõrvaldamata SPS Grupp OÜ

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Krausberg Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kaarel Berg

Hankija, aktsiaselts TALLINNA SADAM, esindaja Kaisa

Poller

Kolmas isik, SPS Grupp OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kristina Uuetoa-Tepper

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg-de 2 ja 8 alusel

1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks:

1) aktsiaseltsi TALLINNA SADAM otsused SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks

tunnistamiseks riigihanke „Koristus- ja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes

2025-2028“ (viitenumber 287444) osas 1 ja osas 2;

2) aktsiaseltsi TALLINNA SADAM otsused SPS Grupp OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamiseks riigihanke „Koristus- ja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes

2025-2028“ (viitenumber 287444) osas 1 ja osas 2;

3) aktsiaseltsi TALLINNA SADAM otsused SPS Grupp OÜ kvalifitseerimiseks ja

kõrvaldamata jätmiseks riigihanke „Koristus- ja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam

hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444) osas 1 ja osas 2.

2. Mõista aktsiaseltsilt TALLINNA SADAM Krausberg Eesti OÜ kasuks välja vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1600 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja SPS Grupp OÜ menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

2 (28)

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31.12.2024 avaldas aktsiaselts TALLINNA SADAM (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Koristus- ja puhastusteenuse

tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos

nimetatult RHAD), sh Pakkumuse esitamise ettepanek (edaspidi PEE), Tehniline kirjeldus

(edaspidi TK) ja Vastavustingimused.

Riigihange on jagatud kolmeks osaks: osa 1 Vanasadam (edaspidi Osa 1), osa 2 Muuga Sadam

(edaspidi Osa 2) ja osa 3 Paldiski Lõunasadam ja Saaremaa sadam.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 12.03.2025, esitasid Osas 1 pakkumused 7 pakkujat, sh SPS

Grupp OÜ ja Krausberg Eesti OÜ ning Osas 2 8 pakkujat, sh SPS Grupp OÜ ja Krausberg

Eesti OÜ.

2. 04.04.2025 tunnistas Hankija Osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks SPS Grupp OÜ pakkumuse

ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata SPS Grupp OÜ.

3. 17.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Krausberg Eesti OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Osades 1

ja 2 vastavaks ja edukaks SPS Grupp OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning

kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata SPS Grupp OÜ.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 24.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/102 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 29.04.2025 ja neile vastamiseks 05.05.2025. Vaidlustuskomisjon

pikendas määratud tähtaegasid 30.04.2025 e-kirjaga ning palus esitada täiendavad dokumendid,

sh menetluskulude taotluse, hiljemalt 05.05.2025 ning neile vastata hiljemalt 08.05.2025.

Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ning

Vaidlustaja ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks

esitasid täiendava seisukoha Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Krausberg Eesti OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Osades 1 ja 2 olid kaks kõige madalama maksumusega pakkumust:

1) Osa 1: SPS Grupp OÜ - 1 428 502,13 eurot; Krausberg Eesti OÜ - 1 466 288,41

eurot;

2) Osa 2: SPS Grupp OÜ - 235 434,72 eurot; Krausberg Eesti OÜ - 237 689,84 eurot.

3 (28)

5.2. PEE p-i 6.1 kohaselt ei ole lubatud pakkumuste maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0

või negatiivse väärtusega pakkumusi, seejuures on keelatud nii lepingu sisene kui väline

ristsubsideerimine. Vastavusnõuetes on samuti selgitatud: Pakkumuse esitamisel ei ole lubatud

maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi. Sellised

pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Keelatud on nii

lepingu sisene kui väline ristsubsideerimine.

Kolmas isik on Osades 1 ja 2 ristsubsideerimise keeldu rikkunud.

5.2. TK-st ja selle lisadest tulenevad üldised nõuded koristusteenusele. TK p-idest 2.10.1–

2.10.3 tuleneb, et hangitav koristusteenus jaguneb kolme liiki töödeks: hoolduskoristus

(regulaarne koristus), valvekoristus (hoolduskoristuse kordade vahepealsel ajal toimuv

koristus) ja eripuhastustööd (põhjalik puhastamine, mida tellitakse vastavalt vajadusele).

Koristustöödele on TK-s kehtestatud muuhulgas järgmised nõuded:

1) Tellija tellib koristusteenust täisteenusena, mis tähendab Töövõtja jaoks iseseisvat

ööpäevaringset koristustööde tööprotsesside juhtimist (p 2.2);

2) teenuse osutamiseks vajalikud materjalid, transport, tööjõud, koristusained,

töövahendid ja -seadmed (sh pesumasinad) ning muud teenuse osutamiseks vajalikud vahendid

on Töövõtja mahus (p 2.4);

3) koristusmahud, sagedused, objektide kirjeldus ja eritingimused on toodud

hankeosade kaupa Lisas 1.3 ja 1.6 8 (p 2.9);

4) Osas 1 (Vanasadam) peab 1 täistöökohaga töödejuhataja olema kohal esmaspäevast

reedeni kell 8-17 (p 3.1.1).

5.3. TK lisas 1.3.1 on Osa 1 kohta p-is 3.2 Vanasadama D-terminali ja A-terminali osas esitatud

järgmised nõuded. Galeriide ja tuubuste osas hoolduskoristuse kohta nõue, et galeriide

hoolduskoristus peab olema teostatud laevade saabumiste/väljumiste vahelisel ajal ning

lõpetatud mitte hiljem kui 30 minutit enne laeva saabumist. P-is 3.3 on väli WC-de ja

kemokäimlate kohta nõue, et hoolduskoristus peab olema teostatud igal päeval peale viimase

laeva väljumist ning valvekoristuse kohta muuhulgas nõue, et peale iga laeva väljumist on

valvekoristuse kohustuseks kontrollida üle WC-de puhtus ning teostada koristus.

TK lisas 1.6.1 on Osa 1 kohta välja toodud koristusmahud ja -sagedused. Veergudel J ja Q on

toodud hoolduskoristuse sagedused iga ruumi kaupa vastavalt suvisel ja talvisel hooajal.

Veergudel M ja T on toodud valvekoristuse vajadused vastavalt suvisel ja talvisel hooajal.

Nendest veergudest on näha, et reisijate teenindamisega seotud ruumides (vt veergu F) on

mõlema koristusliigi sagedus ja vajadus igapäevane. Samasugune on vajadus ka avalikult

kasutatavate WC-de puhul. Sealhulgas, tuleb igapäevast hooldus- ja valvekoristust teha

välialade WC-des, mh 7. kai ja A terminali check-in ala kemokäimlates (vt ridu 285 ja 286).

Seega kõikides reisijate teenindamisega seotud ruumides tuleb koristustöid teha igapäevaselt,

kusjuures galeriide ja tuubuste kui ka WC-de osas iga laeva saabumise/väljumise järel, samuti

pärast viimase laeva väljumist. Kuna päevas väljub vähemalt 5 laeva tuleb koristada vähemalt

6 korda päevas.

5.4. TK lisas 1.3.2 on Osa 2 kohta p-is 1 nõue, et Muuga sadama erinevates hoonetes peab

igapäevane hoolduskoristus olema tehtud valdavalt kella 08.00-ks, mõnes ruumis töövälisel ajal

ning p-ides 1.1.2—1.1.4 loetletud ruumides peab toimuma valvekoristus kell 08.00—17.00.

TK lisas 1.6.2 on Osa 2 kohta toodud koristusmahud ja -sagedused. Eristatud ei ole suve- ja

talvehooaega. Veerust H nähtub, et hoolduskoristuse vajadus on sõltuvalt hoonest tööpäeviti

eelkõige WC-des, koridorides ning igapäevaselt samuti sõltuvalt hoonest valdavalt WC-des,

pesuruumides, riietusruumides jms ruumides. Seevastu veerust I nähtub, et valvekoristuse

vajadus esineb vaid mõne üksiku Maardu tee 57 haldushoone ruumis.

Ülaltoodust järeldub, et kuigi Osas 2 ei ole hoolduskoristuse sagedus väiksem võrreldes Osaga

1 ning valvekoristuse vajadus on vähene, tuleb paljudes ruumides siiski teha igapäevast või igal

tööpäeval hoolduskoristust.

4 (28)

5.5. Pakutavad hooldus- ja valvekoristuse ühikhinnad tuli esitada ka TK lisades 1.6.1 ja 1.6.2.

Vastavustingimustes on selgitatud, et Osades 1 ja 2 tuleb pakkumuse maksumus esitada RHR

töölehel toodud struktuuri kohaselt ning lisaks sellele tuleb esitada TK lisad 1.6.1 ja 1.4.1 (Osa

1) ning 1.6.2 ja 1.4.1 (Osa 2). Lisas 1.6.1 (Osa 1) tuli pakkujal sisestada lahtritesse K ja N

vastavalt suvise hooaja ning lahtritesse R ja U vastavalt talvise hooaja hooldus- ja

valvekoristuse ühikhinnad iga ruumi kaupa ühe ruutmeetri eest. Sisestatud ühikhindade põhjal

arvutas see tabel sisestatud valemi abil omakorda välja esmalt iga ruumi hooldus- ja

valvekoristuse hinna ühes kalendrikuus (vt veerud L ja O) suvehooajal, seejärel hooldus- ja

valvekoristuse hinna suvehooajal kokku (vt veergu P). Seejärel samamoodi talvehooajal (vt

veerge S, U ja V). Nende põhjal arvutati tabelisse sisestatud valemiga veerus X omakorda iga

ruumi kohta hooldus- ja valvekoristuse hind kokku kogu lepinguperioodil. Sealjuures, iga

tabelis oleva ruumi kohta oli veerus G välja toodud pindala, mida arvestati koguhinnas. See

tähendab, et iga ruumi koristuse hind sõltus sisestatud ruutmeetri hinnast ja vastava ruumi

pindalast. Seejärel veergude P ja W reale 730 sisestatud valemiga arvutati kokku hooldus– ja

valvekoristuse hinnad kokku vastavalt suvel ja talvisel hooajal ning veeru X real 730 (lahter

X730) kujunes selle põhjal omakorda Osas 1 hooldus- ja valvekoristuse kogumaksumus.

Sarnaselt eelnevale tuli lisas 1.6.2 (Osa 2) täita lahtrid K ja M vastavalt hooldus- ja

valvekoristuse pakutavate ühikhindadega, mille alusel arvutati tabelisse sisestatud valemi

kaudu omakorda välja Osas 2 hooldus- ja valvekoristuse kogumaksumus.

5.6. Osas 1 tuli kõikides reisijate teenindamisega seotud ruumides teha koristustöid

igapäevaselt, kusjuures galeriide ja tuubuste kui ka WC-de osas iga laeva saabumise/väljumise

järel, samuti pärast viimase laeva väljumist ning kuigi Osas 2 oli koristustööde sagedus

madalam, tuleb paljudes ruumides, sh avalikes WC-des, siiski igapäevaselt koristada.

TK lisas 1.6.1 on koristusobjektiks oleva ruumi pindalad toodud veerus G ja TK lisas 1.6.2

veerus F. Iga ruumi puhul kujunes lõpphind pakkuja sisestatud ruutmeetri hinna ja vastava

ruumi pindala põhjal. Nagu veerust G on näha, erinevad ruumide pindalad märkimisväärselt.

Kõige väiksemate ruumide hulka kuuluvad üldjuhul erinevad esikud, aga eelkõige WC-d.

Väikse pindalaga ruume on palju, kuid iga sellise ruumi kohta tuli esitada pakutav ühe

ruutmeetri koristushind.

5.7. Kolmas isik pakkus väikese pindalaga ruumide eest madalat ühikhinda. Samas paiknevad

kõik need väikesed ruumid üldjuhul suuremate pindalaga ruumide läheduses, mida samuti

koristatakse ja mille kohta tuli esitada ühikhind. See tähendab, et kuna iga koristatav ruum on

nendes tabelites eraldi välja toodud, siis üldjuhul toimub nende koristamine samal

koristusperioodil ning kas korraga või vähemalt järjest. Nt igapäevase hoolduskoristuse käigus

koristatakse praktiliselt korraga või järjest nii TK lisa 1.6.1 real 493 loetletud WC eesruum

(pindala 13,5 m2) kui ka iga WC eraldi, mis on selle juures (näiteks read 494—496). See

omakorda tähendab, et hinnastades teenuse maksumust, saab pakkuja lähtuda sellest, palju on

koristatavat pinda kokku. See tähendab, et nimetatud väikese pindalaga ruumide kohta, mida

on samas palju (eelkõige WC-d), saab pakkuja sisestada ühe ruutmeetri kohta maksimaalselt

madala ühikhinna, arvatavasti 0,01 eurot või vahemikus 0,01—1 eurot, et saavutada vastava

ruumi kohta võimalik madal koguhind. Kuna nende ruumide pindala on sedavõrd väike, on

selle kogumõju koristamise mahule siiski vähene. Väikeste pindalaga ruumide kohta näiteks

0,01 või 0,01—1 euro suuruse ruutmeetri hinna pakkumine tagab, et vastava objekti osas

kujuneb ühikhind äärmisel madalaks. Näiteks kui pakkuja sisestab TK lisa 1.6.1 real 494 oleva

1,3 m2 pindalaga WC koristamise ruutmeetri hinnaks mõlema koristusliigi ja koristusperioodi

ajal 0,01 eurot, kujuneb antud ruumi kogu lepinguperioodi koguhinnaks 28,45 eurot.

5.8. Väikese pindalaga ruumide eest madala ühikhinna pakkumine rikub ristsubsideerimise

keeldu. TK p-ist 2.4 tuleneb, et Teenuse osutamiseks vajalikud materjalid, transport, tööjõud,

koristusained, töövahendid ja -seadmed (sh pesumasinad) ning muud teenuse osutamiseks

5 (28)

vajalikud vahendid on Töövõtja mahus. PEE p-ist 6.1 ja Vastavustingimustest tuleneb, et

pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida. Kuna pakkumuse maksumus

esitamiseks tuli iga ruumi kohta eraldi sisestada ühe ruutmeetri hooldus- ja valvekoristuse hind

nii suve- kui ka talveperioodil, siis järelikult ei tohtinud ükski sisestatud hindades sisaldada

ristsubsideerimist. Teisisõnu, iga ruumi kohta sisestatud ruutmeetri koristushind pidi katma

vastava pinna ühe ruutmeetri koristusteenuse kõiki kulukomponente. Sealjuures tuli neid ruume

koristada iga päev 6 korda. Vaidlustaja on veendunud, et Kolmas isik esitas paljude väikese

pindalaga ruumide kohta pakkumuses ühikhinnaks 0,01 eurot või ühikhinna vahemikus 0,01—

1 eurot. Kui pakkuja esitab TK lisa 1.6.1 real 494 oleva 1,3 m2 pindalaga WC koristamise

ruutmeetri hinnaks mõlema koristusliigi ja koristusperioodi ajal 0,01 eurot (1 sent), kujuneb

antud ruumi kogu lepinguperioodi koguhinnaks 28,45 eurot. Isegi kui see ruum on väikese

pindalaga, on ilmne, et selle ruumi koristusteenuse kulu 36-kuulise perioodi peale kokku ei ole

võimalik sellise summaga (28,45 eurot) katta. Isegi kui pakkuja sisestab sellise pindalaga ruumi

ühe ruutmeetri koristuse hinnaks näiteks 0,1 eurot (10 senti) või 1 euro, kujuneb kogu selle

ruumi 36 kuulise perioodi koristusteenuse maksumuseks vastavalt vaid 284,54 eurot või

2845,44 eurot, mis ei kata teenuse osutamise kulu vastava ruumi eest. Selle kompenseerimiseks

kaetakse antud väikese pinna kulu suuremate koristuspindade hinna arvelt, mis on

ristsubsideerimine. Vaidlustaja hinnangul on Kolmas isik rakendanud kirjeldatud viisil

ristsubsideerimist Osades 1 ja 2, et saavutada lõpphinnas eelis. Otsuste põhjendustest ei nähtu,

et Hankija oleks ristsubsideerimise keelu rikkumist kontrollinud või sellele tähelepanu juhtinud.

5.9. Kolmanda isiku pakkumus on ka põhjendamatult madala maksumusega, kuna tõenäoliselt

sisaldab Kolmanda isiku pakkumus ruutmeetri koristamise ühikuhindu vahemikus 0,01—1

eurot, mis ei kata teenuse osutamise kulu. Seetõttu pidanuks Hankijal tekkima RHS § 115 lg 1

alusel kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ning

Hankija oleks pidanud alustama pakkumuse maksumuse kontrolli. Vaidlustajale teadaolevalt ei

ole Hankija vastavat kontrolli läbi viinud.

5.10. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oleks õigusvastane ka juhul, kui

Hankija viis läbi RHS § 115 lg-te 1 ja 8 kohase kontrolli, kuna Kolmanda isiku pakutud

ühikhinnad ilmselgelt ei kata teenuse osutamise kulu.

5.11. Vastavustingimuste p-is 12 on Osa 1 kohta nõue, et pakkujal peab olema töödejuhataja

(kutsekvalifikatsiooniga „Puhastustööde juht“, tase 5 või „Kinnisvara heakorrameister“, tase 5)

ja kaks vahetuse vanemat (kutsekvalifikatsioon „Puhastusteenindaja-juhendaja“, tase 4 või

samaväärne Euroopa Liidu EQF (EKR) kutse raamistikule põhinev kutsetunnistus koos

kutsetunnistuse väljaandja asukohamaa kutsekirjeldusega). Vastavustingimuste p-is 13 on Osas

2 sama nõue töödejuhataja kohta. Sealjuures on selgitatud, et Osade 2 ja 3 töödejuhataja võib

kattuda, millest järeldub, et Osade 1 ja 2 töödejuhataja ei tohi kattuda. Vastavustingimuste

viidatud punktide järgi tuli pakkujal esitada töödejuhataja ja vahetuse vanema andmed, kelle

puhul pidi Hankija kontrollima nõutud kutsekvalifikatsiooni olemasolu.

Vaidlustajale teadaolevalt puuduvad Kolmandal isikul Vastavustingimustes nõutud

töödejuhataja (Osale 1 ja 2) ning Osas 1 nõutud vahetuse vanemaid (2 tk). Seetõttu ei vastanud

Kolmanda isiku pakkumus vastavusnõuetele ning tulnuks tagasi lükata.

5.12. TK p-is 3.7 on esitatud nõuded puhastusteenindajatele ning p-ides 6.1.1 ja 6.1.2 on

vastavalt selgitatud, et Osas 1 väljastatakse töövõtjale 30 tasuta isikuluba ning Osas 2 omakorda

10 tasuta isikuluba. Sellest järeldub, et hankelepingu täitmisel eeldatakse, et Osas 1 on edukal

pakkujal vähemalt 30 töötajat ning Osas 2 vähemalt 10 töötajat. Võttes arvesse koristusteenuse

mahtu ja sagedust, on selge, et kui ühe pakkujaga sõlmitakse hankeleping Osades 1 ja 2, siis

need töötajad ei saa kattuda. See tähendab, et teenindades mõlemat osa, peab Kolmandal isikul

olema vähemalt 40 töötajat, kelle põhitöö on nende kahe objekti teenindamine. Kuna Kolmanda

isiku pakkumus osutus edukaks mõlemas osas, ei tohi Kolmanda isiku töödejuhataja kattuda,

6 (28)

vaid mõlema osa jaoks peab olema eraldi töödejuhataja.

5.13. Vaidlustajale teadaolevalt puudub Kolmandal isikul vajalik arv töötajaid (kokku 40),

milline nõue tuleneb eelnevalt viidatud PEE punktidest. Avalike andmete kohaselt on

Kolmandal isikul käesoleva aasta esimese kvartali seisuga kõigest 14 töötajat. Sellega ei täida

Kolmas isik Vastavustingimuste p-is 14 sätestatud tingimust, et töötajad peavad enne teenuse

osutamise algust olema koolitatud. Kuna puuduvad töötajad, ei ole võimalik neid ka koolitada.

Ka seetõttu tulnuks Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata.

5.14. Kuigi Hankija on kehtestanud ülalkirjeldatud nõuded spetsialistidele ja personalile

vastavusnõudena, siis tulenevalt RHS § 101 lg 1 p-idest 6 ja 8 peaksid sellised nõuded olema

kvalifitseerimistingimused. Kui vaidlustuskomisjon leiab, et need on käsitletavad

kvalifitseerimistingimustena, palub Vaidlustaja alternatiivselt neid ka sellistena kontrollida.

5.15. Eeltoodu põhjal tulnuks Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata ning ühes sellega ei

saanud Kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistada.

Seetõttu on õigusvastased Hankija otsused, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus

Osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks. Ühes sellega ei saanud kontrollida ka Kolmanda isiku kui

eduka pakkuja kvalifikatsiooni ning juba ainuüksi seetõttu on õigusvastased ka otsused, millega

1 ja 2 Kolmas isik Osades 1 ja 2 kvalifitseeriti.

5.16. Kolmas isik ei vasta ka kvalifitseerimistingimusele, mille kohaselt peab pakkujal olema

Osas 1 kvalifitseerimiseks Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud vähemalt

kaks koristus- ja/ või puhastusteenuse osutamise lepingut maksumusega alates 1 000 000 eurot

(käibemaksuta). Osas 2 on samasuline nõue, kuid lepingute maksumus pidi olema 250 000

eurot. Hankija vastas 05.03.2025 hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku küsimusele, et

Osas 1 tähendab see nõue, et iga leping eraldi pidi olema maksumusega vähemalt 1 000 000

eurot. Järelikult kehtib sama ka Osale 2. Seega, kvalifitseerumiseks Osas 1, pidi pakkujal olema

vähemalt kaks lepingut, kumbki vähemalt maksumusega 1 000 000 eurot ja Osas 2 vähemalt 2

lepingut, kumbki vähemalt maksumusega 250 000 eurot.

5.17. Vaidlustajale teadaolevalt puuduvad Kolmandal isikul kvalifitseerumiseks nõutavad

lepingud, sh ei vasta Kolmas isik isegi Osa 2 kehtestatud tingimusele. Aastatel 2022 ja 2023 oli

Kolmanda isiku käive vastavalt 3 661 770 ja 4 249 751 eurot. 2024. aasta majandusaasta

aruannet ei ole veel esitatud, aga 2024. aasta I—IV kvartali maksutava käibe info põhjal oli

2024. aasta käive 5 998 826,17 eurot. Seega, kuigi kolme viimase aasta käive oli suurem kui

kahe nõutud lepingu maksumus kokku, on ebatõenäoline, et Kolmas isik on selle ajaperioodi

vältel täitnud vähemalt kaks miljonilist lepingut, kuna need moodustaksid kogukäibest,

sõltuvalt aastast, ligemale poole.

5.18. RHR-ist nähtuvalt on Kolmas isik sõlminud varasemalt küll kaks hankelepingut

maksumusega üle 1 000 000 eurot, kuid nende tähtajad oli rohkem kui 36 kuud enne Riigihanke

algust, mis välistab, et Kolmas isik sai nendele tugineda.

5.19. Isegi kui Kolmanda isiku pakkumus vastas vastavustingimustele ning seda sai hinnata, ei

vastanud Kolmas isik kvalifitseerimise tingimustele ning tulnuks jätta kvalifitseerimata. Seega

on õigusvastased ka Hankija otsused, millega Kolmas isik Osades 1 ja 2 kvalifitseeriti.

5.20. Vaidlustuse täienduse põhjendused

Vaidlustaja täiendas vaidlustust taotlusega Hankija 04.04.2025 otsuste, millega Kolmas isik

jäeti Osades 1 ja 2 hankemenetlusest kõrvaldamata, kehtetuks tunnistamiseks hankemenetluse

etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes.

7 (28)

5.21. 29.04.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.21.1. Vastuses vaidlustusele Hankija sisuliselt möönab, et Kolmas isik rakendas Osades 1 ja

2 ristsubsideerimist. Hankija kinnitab, et hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelust

tuleneb, et iga pakutud ühikhind peab pakkuja jaoks katma konkreetse teenuse osaks oleva

ruumi koristamise omakulu.

5.21.2. Kuigi Hankija selgitab, et pakkuja omakulu on tihedalt sõltuvuses pakkuja

suutlikkusega tööprotsessi efektiivselt planeerida/korraldada, arvestada alltöövõtjate

pakkumustega (kui alltöövõtjaid kasutatakse) ning materjali- ja tööjõukuluga, siis sõltumata

nendest faktoritest pidi iga TK lisadesse 1.6.1 ja 1.6.2 sisestatud ühikhind katma antud real

nimetatud objekti koristamise kulu. See tähendab muuhulgas kulu tööjõule, transpordile,

materjalile (koristusained), tööriietele, sidevahenditele, töötajate koolitusele, töövahenditele ja

-seadmetele, tehnika hooldusele ning vajadusel alltöövõtjatele, s.t kogu teenuse omakulu.

5.21.3. Hankija on kinnitanud, et Kolmas isik pakkus TK lisa 1.6.1 real 494 oleva 1,3 m2

pindalaga WC koristamise ruutmeetri hinnaks 3 senti, s.o 0,03 eurot. Sisestades TK lisa 1.6.1

reale 494 1,3 m2 pindalaga WC puhul nii suve- kui talvehooajal ühe ruutmeetri hooldus- ja

koristamise hinnaks 3 senti (0,03 eurot), saame lahtris X 494 tulemuseks 85,36 eurot 36-kuulise

lepinguperioodi kohta, s.o 28,45 eurot aastas. 28,45 eurot ei kata antud ruumi (1,3 m2 pindalaga

WC) koristamise kulu ühes aastas. Seda enam, et selliseid reisijate poolt üldkasutatavaid ruume

tuleb koristada iga päev 6 korda. Hankija selgitus, et tal ei tulnud mõttessegi ristsubsideerimist

kontrollida, sest hinnad tundusid õigetena, ei ole usutav.

5.21.4. Hankija on kinnitanud, et teiste ruumide osas pakkus Kolmas isik 1 sendist (0,01 eurot)

hinda 75 ruumi kohta. Hankija ei ole täpsemalt loetlenud, milliste ruumidega oli tegemist, kuid

eelduslikult oli nende hulgas näiteks TK lisa 1.6.1 ridadel 350–352 loetletud 1,2 m2 suurused

WC-d. Sisestades TK lisa 1.6.1 reale 350 1,2 m2 pindalaga WC puhul nii suve- kui talvehooajal

ühe ruutmeetri hooldus- ja koristamise hinnaks 1 senti (0,01 eurot), saame lahtris X 350

tulemuseks 26,27 eurot 36-kuulise lepinguperioodi kohta, s.o 8,76 eurot aastas. 8,76 eurot ei

kata selle ruumi koristamise kulu ühes aastas, kusjuures selliseid reisijate poolt üldkasutatavaid

ruume tuleb koristada iga päev 6 korda.

5.21.5. Hankija selgitab, et Vaidlustaja osutab alates 2022. aastast koristus- ja puhastusteenust

Vanasadamas (Osa 1) ja on seetõttu kursis teenuse sisu ja mahuga ning kuigi Kolmanda isiku

ühikhinnad olid soodsad, on need usutavad ning samaväärsed Vaidlustaja pakutuga, mistõttu ei

tekkinud Hankijal kahtlust, et Kolmas isik oleks oma pakkumust ristsubsideerinud. Teisisõnu,

Hankija on ristsubsideerimise keelu täitmise kontrollimisel võtnud aluseks Vaidlustaja

pakkumuse, millega Hankija praktiliselt kinnitab, et ei ole ristsubsideerimise keelu täitmist

Kolmanda isiku pakkumuse puhul sisuliselt kontrollinud. Pakkumuste maksumuse võrdlemine

oleks eelkõige asjakohane tuvastada võimalik põhjendamatult madala maksumusega

pakkumus. Hankija viide Vaidlustaja pakutud ühikhindadele on asjakohatu. Käesolevas

vaidlustusmenetluses ei ole Vaidlustaja pakkumuse vastavus vaidluse all.

5.21.6. Koristusteenuse kogukulu ristsubsideerimise keeldu ei mõjuta. Isegi kui need väikese

pindalaga ruumid on suuremate pindade vahetus lähenduses ja neid koristatakse praktiliselt

korraga suuremate pindade või vahetult pärast seda, mis võimaldab pakkujal enda sisemises

arvestuses kulude ruumide koristamise kulusid kokku arvestada, rakendub ikkagi

ristsubsideerimise keeld. See tähendab, et Kolmas isik pidi TK lisas 1.6.1 ühikhindade

sisestamisel arvestama, et iga ruumi kohta esitatud ühikhind peab katma konkreetsel real toodud

ruumi koristamise kulu. Tööd on võimalik korraldada efektiivselt ja ressursi optimaalselt ära

kasutades, ent see ei vabastanud Kolmandat isikut TK lisas 1.6.1 ühikhindade sisestamisel

ristsubsideerimise keelust, vaid iga ruumi kohta esitatud ühikhind pidi katma konkreetsel real

8 (28)

toodud ruumi koristamise kulu.

5.21.7. Hankija jättis Kolmanda isiku pakkumuses ristsubsideerimise kontrollimata.

Ristsubsideerimise keelu rikkumise tõttu on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus

põhjendamatult madal ning tulnuks tagasi lükata

5.21.8. Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta on Hankija

kõigepealt väitnud, et alapakkumine ja ristsubsideerimine on omavahel tihedas seoses, kuid üks

ei tähenda teist. Põhjendamatult madala maksumuse puhul tuleb hinnata pakkumust tervikuna,

mitte võrrelda üksikuid ühikuhindu. Hankija leiab, et kuna Kolmanda isiku pakkumuse

koguhinna erinevus Vaidlustaja omaga ei olnud märkimisväärne, ei pidanud Hankijal tekkima

kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning puudus kohustus alustada

RHS § 115 lg 1 kohast kontrolli. Vaidlustaja sellise väitega ei nõustu.

5.21.9. Kuna Hankija kinnitusel ei tekkinud tal Kolmanda isiku pakkumuse puhul kahtlust

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamise kohta, siis kinnitab Hankija

sellega, et ta ei alustanud RHS § 115 lg 1 kohast kontrolli. Hankijal pidanuks selline kahtlus

tekkima.

5.21.10. Seoses Vaidlustaja väitega, et Kolmandal isikul puuduvad Vastavustingimustes nõutud

töödejuhatajad ja vahetuse vanemad, on Hankija viidanud Kolmanda isiku pakkumuses esitatud

töödejuhataja ja vahetusevanemate initsiaalidele ning selgitanud, et Hankija kontrollis

pakkumuse ning SA Kutsekoda avaliku andmebaasi ning päringu kaudu nende isikute vastavust

nõutud tingimustele ja veendus, et Kolmanda isiku pakkumus vastab vastavustingimusele.

Hankija selgitusest nähtuvalt oli see kontroll formaalne, kuna kontrolliti üksnes asjaolu, et

Kolmanda isiku pakkumuses nimetatud isikutel on nõutud kutsekvalifikatsioonid. Puudub

teadmine, et need isikud on üldse Kolmanda isiku töötajad või et nad on andnud selleks

nõusoleku. Kolmanda isiku palgal on 2025 aasta I kvartali seisuga ametlikult kõigest 14

töötajat, kes on eelduslikult kõik kontoritöötajad.

5.21.11. Vastuseks Vaidlustaja väitele, et Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise tingimustes

kehtestatud nõudele varasemate lepingute osas, toob Hankija välja, et Kolmanda isiku viimase

kolme aasta summeeritud käive kokku on 12 910 347,52 eurot ning on usutav, et Kolmas isik

on selle ajaperioodi jooksul täitnud vähemalt kaks miljonilist lepingut, kuna need moodustavad

marginaalse osa müügitulust. Vaidlustaja sellega ei nõustu. Hankija arutluskäik põhineb

eeldusel, et Kolmas isik täitis kolm aastat kestvaid lepinguid, mis on pigem tavapäratu. Seetõttu

on asjakohasem võrrelda nõutud lepingute maksumust Kolmanda isiku iga-aastaste käivetega.

Nõutud referentslepingu osakaal moodustaks Vaidlustaja käibest ebatavaliselt suure osakaalu.

5.21.12. Hankija kontroll referentslepingute täitmise kohta oli ebapiisav. Hankija olevat

pöördunud referentslepingutes toodud tellijate poole ja kõik tellijad olevat kinnitanud

referentslepingute täitmist nõutud perioodil ja mahus. Seega pidi kummaski nii Osas 1 kui Osas

2 tegemist olema ühe või kahe lepingupartneriga. Seevastu Hankija viitab sellele, et kõik tellijad

olevat andnud kinnituse. See kinnitab Vaidlustaja kahtlust, et Kolmas isik tugines rohkem kui

kahele lepingule ja summeeris nende lepingute maksumuse, millisel juhul ei vasta Kolmas isik

kvalifitseerimise tingimusele, kuna iga leping eraldi pidi olema vähemalt 1 miljon (Osa 1) või

250 000 eurot (Osa 2). Ühtlasi on Vaidlustaja arvamusel, et pelgalt tellijate kinnitustest antud

juhul ei piisa, et tuvastada tegelikult teostatud tööde maksumust. Sellisel viisil tõendamine on

liialt formaalne, mille põhjal ei ole võimalik olla kindel, et hankedokumentides nõutud

tingimused oleks ka tegelikult täidetud.

5.22. 05.05.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad Kolmanda isiku vastuse kohta.

9 (28)

5.22.1. Kolmanda isiku vastuses on välja toodud, et tulenevalt TK lisast 1.6.1 tuleb Osas 1

teostada galeriide ja tuubuste hoolduskoristus kaks korda nädalas ning vaid kahes 1,5 m2

suuruses kemokäimlas tuleb hooldus ja valvekoristust teostada igapäevaselt. Samuti toob

Kolmas isik välja, et Osas 2 tuleb 226-st ruumist teha igapäevast hoolduskoristust 16%

ruumidest ja tööpäeviti 27% ruumides.

Rakendades TK lisale 1.6.1 Kolmanda isiku mainitud filtreerimist Exceli tabelis, selgub, et ridu,

millele on ette nähtud igapäevane hoolduskoristus, esineb Osas 1 koguni 214, s.o 214-s ruumis.

Nende hulgas on muuhulgas väikese pindalaga WC-d (nt read 350–369). Kolmanda isiku

vastuses väljatoodu on eksitav.

Osale 2 esitatud koristussageduse nõuete osas ei olnudki vaidlustuses väidetud, et kõiki või

valdavat osa ruume tuleb igapäevaselt koristada, kuid oli välja toodud, et eelkõige WC-des

esineb hoolduskoristuse vajadus igapäevaselt või tööpäeviti.

Kui Vaidlustaja ongi vaidlustuses keskendunud eelkõige väikese pindalaga ruumide

ühikhindadele, siis on need ruumid esmatähtsad. Sealjuures ei oma ristsubsideerimise keelu

puhul määravat tähtsust, milline on selliste ruumide täpne osakaal.

5.22.2. Asjakohatu on Kolmanda isiku vastuses väidetu, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku

pakkumuste kogumaksumused olid nii väikeste vahedega, et ei saa tekkida kahtlust Kolmanda

isiku pakkumuse vastavuse osas PEE p-ile 6.1. Kogumaksumus ei oma tähtsust olukorras, kus

Hankija oli kehtestanud ristsubsideerimise keelu. See tähendab, et iga pakutud ühikhind peab

pakkuja jaoks katma konkreetse teenuse osaks oleva ruumi koristamise omakulu. Sellega

haakub ka TK p-is 2.4 sisalduv tingimus. Seega, iga konkreetse ruumi kohta esitatud ühikhinda

tuleb vaadelda eraldi ning kontrollida, kas selle ruumi eest pakutud ühikhind katab antud ruumi

koristamise kulu. Seetõttu ei oma pakkumuse kogumaksumus antud vaidlusküsimuse

lahendamisel tähtsust.

5.22.3. Kolmanda isiku vastuses on väidetud, et Vaidlustaja sisustab PEE p-ist 6.1 tulenevat

ristsubsideerimise keeldu ebaõigesti. Kolmanda isiku arvates oli keelatud ristsubsideerimine

üksnes hooldus- ja valvekoristuse ning eripuhastustööde kulude vahel (kõikide hooldus- ja

valvekoristuse kulusid võis omavahel ristsubsideerida). Selline käsitlus on ebaõige.

Vastavustingimustes on selgitatud, et pakkuja esitatud ühikuhinnad peavad sisaldama kõiki

alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Osas 1 on

ühikhinnad loetletud TK lisa 1.6.1 veergudel K, N, R ja U (väljad, mille pakkujad pidi täitma).

See tähendab, et iga konkreetse ruumi kohta esitatud ühikhinda tuleb vaadelda eraldi ning

kontrollida, kas selle ruumi eest pakutud ühikhind katab antud ruumi koristamise kulu, s.o.

antud ruumi kohta teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Seda kinnitab enda vastuses ka

Hankija. Hankija ei nõustunud küll Vaidlustaja väitega ristsubsideerimise keelu rikkumise osas,

kui muudel põhjustel.

5.22.4. Arvestades Kolmanda isiku ebaõiget arusaama ristsubsideerimise keelust, on Kolmas

isik sisuliselt möönnud, et tema pakutud ühikhinnad sisaldavad ristsubsideerimist. Seda

kinnitab asjaolu, et Kolmas isik pakkus nt TK lisa 1.6.1 real 494 oleva 1,3 m2 pindalaga WC

koristamise ruutmeetri hinnaks 3 senti (0,03 eurot) ning teiste ruumide osas 1 sendist (0,01

eurot) hinda 75 korda, s.o järelikult 1 senti 75 eraldi ruumi kohta. Kolmas isik kinnitab sellega

sisuliselt, et ta ristsubsideeris neid ühikhindu teistest ühikhindadest saadava tulu arvelt.

5.22.5. Asjakohatu on Kolmanda isiku selgitus, et iga pakkuja prognoosib kulusid erinevalt ning

kõiki kulusid ei ole võimalik 100%-liselt ette näha. Isegi kui sellise väitega osaliselt nõustuda,

peab iga pakkuja olema siiski võimeline adekvaatselt hindama teenuse osutamise eeldatavat

kulu kogu hankelepingu perioodi käigus. Kuna Riigihankes oli kehtestatud ühikhindade

vaheline ristsubsideerimise keeld, peab iga pakkuja suutma täiendavalt hinnata, milline on iga

ühiku eest pakutava teenuse osutamise kulu. Kolmas isik praktiliselt möönab, et ta ei ole seda

teinud, vaid kavatseb osade ühikute kulud katta teiste ühikute eest saadava tulu arvelt.

10 (28)

5.22.6. Põhjendatud ei ole Kolmanda isiku vastuses väljatoodu, et Vaidlustaja ei ole

põhjendanud ega tõendanud Kolmanda isiku pakutud ühikhindade vastuolu PEE p-iga 6.1 ning

ühikhinna põhjendatud suurust. Hankija on kinnitanud, et Kolmas isik pakkus TK lisa 1.6.1 real

494 oleva 1,3 m2 pindalaga WC koristamise ruutmeetri hinnaks 3 senti (0,03 eurot), mis annab

tulemuseks 28,45 eurot aastas. Samuti on Hankija kinnitanud, et teiste ruumide osas on Kolmas

isik pakkunud 1 sendist (0,01 eurot) hinda 75 korda, mis olid eelduslikult muuhulgas TK lisa

1.6.1 ridadel 350—352 loetletud 1,2 m2 suurused WC-d, mis annab tulemuseks 8,76 eurot

aastas. Arvestades, et ühikhind pidi katma muuhulgas tööjõukulusid ja alates 01.01.2025 on

tunnitasu alamäära 5,31 eurot, mis tähendab, et kuutasu alammäär täistööajaga töötamisel on

886 eurot, ning koristust peab tegema igapäevaselt, siis ainuüksi see kinnitab, et 28,45 euro ega

8,76 euro eest aastas ei ole võimalik koristada ühtegi WC-d. WC koristamiseks, mida tuleb teha

aastaringselt igapäevaselt, kulub aastas oluliselt rohkem kui 5,35 või 1,65 töötundi.

6. Hankija, aktsiaselts TALLINNA SADAM, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. RHAD p-is 6.1 on kehtestatud ristsubsideerimise keeld, mille eesmärgiks on keelata

pakkujatel hindadega manipuleerida nii hankelepingu siseselt kui ka väliselt ja välistada

alapakkumused, mis seaksid ohtu lepingu nõuetekohase täitmise. Hankelepingu sisese

ristsubsideerimise keelust tuleneb, et iga pakutud ühikhind peab pakkuja jaoks katma

konkreetse teenuse omakulu ja hankelepingu välise ristsubsideerimise keelust tuleneb, et

pakkumus peab pakkuja jaoks tervikuna katma ära vähemalt lepingu nõuetekohase täitmisega

seotud kulud. Kuna on tegemist on teenuse riigihankega, on pakkuja omakulu tihedalt

sõltuvuses pakkuja suutlikkusega tööprotsessi efektiivselt planeerida/korraldada, alltöövõtjate

pakkumustega (kui alltöövõtjaid kasutatakse) ning materjali- ja tööjõukuluga.

6.2. Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik ristsubsideeris oma pakkumust, pakkudes väikeste pindade

koristusel liiga madalat ühikuhinda - s.o 0,01 eurot. Näitena toob Vaidlustaja TK lisa 1.6.1 real

494 oleva 1,3 m2 pindalaga WC, mille koristamise ruutmeetri hinnaks pakkus Vaidlustaja ise 1

sendi, Kolmas isik aga 3 senti. Sarnane muster kordub ka teiste väikeste pindadega ruumide

puhul - Kolmas isik on pakkunud TK lisas 1.6.1 (veerud: suvise ja talvise 1 m²

hoolduskoristuse ühe korra hind) 1 sendist ühikuhinda 75-l korral, seevastu Vaidlustaja on seda

teinud 415 korda, sh ka Vaidlustaja viidatud ridadel 285 ja 286. Osas 2 kumbki pakkuja 1

sendist hinda pakkunud ei ole.

6.3. Kui Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik on oma pakkumust ristsubsideerinud, tähendab see,

et ka Vaidlustaja on oma pakkumust ristsubsideerinud. Hankija hinnangul ei ole eluliselt usutav,

et ettevõtja, kes osaleb riigihankes ning omab teadmisi teenuse iseloomust (Vaidlustaja osutab

praegu teenust Osas 1), esitaks tahtlikult mittevastava pakkumuse ehk eiraks Riigihankes

toodud ristsubsideerimise keeldu ja seejärel esitaks vaidlustuse eesmärgiga Hankijaga

lepingusse jõuda.

6.4. Hankija hinnangul olid Kolmanda isiku ühikuhinnad küll soodsad, aga usutavad ning

samaväärsed Vaidlustaja enda omadega, mistõttu Hankijal ei tekkinud kahtlust, et Kolmas isik

oleks oma pakkumust ristsubsideerinud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on sedastanud otsuse nr

3-24-3333 p-s 31: asjaolust, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kaebaja pakkumuse

maksumusest madalam, ei saa järeldada nn ristsubsideerimise keelu rikkumist.

6.5. Vaidlustaja on õigesti aru saanud, et TK p-i 2.4 kohaselt on teenuse osutamiseks vajalikud

materjalid, transport, tööjõud, koristusained, töövahendid ja -seadmed (sh pesumasinad) ning

muud teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, töövõtja mahus. Vaidlustaja on ise selgitanud,

et väiksed ruumid paiknevad üldjuhul suuremate pindalaga ruumide läheduses ja üldjuhul

toimub nende koristamine samal koristusperioodil ning kas korraga või siis vähemalt järjest, st

teenuse osutajal on võimalik töid teha järjest kasutades samu koristusaineid, töövahendeid, sh

11 (28)

kulutamata väikeste ruumide puhastamisele märkimisväärselt ajalist ja rahalist ressurssi.

Teisisõnu on võimalik töö korraldada selliselt, et ristsubsideerimata oleks tagatud töö

efektiivsus ja optimaalse ressursikasutus. Lisaks ei kuulu Riigihanke mahtu hügieenitarvikud

(paberkäterätikud, WC-paber, vedel- ja vahuseep, käte desinfitseerimisvahend,

õhuvärskendaja, veevabade pissuaaride trapid jms) ja prügikastides kasutatavate prügikotid,

mille olemasolu tagab Hankija (TK p 2.11) ja mis on just WC-de puhul suurim kuluallikas.

6.6. Hankija leiab, et Kolmas isik ei ole oma pakkumust ristsubsideerinud ning Hankija on

Kolmanda isiku pakkumuse õiguspäraselt RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistanud.

6.7. Vaidlustaja väitel on Kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madalama maksumusega,

kuna sisaldab koristamise ühikuhindu vahemikus 0,01—1 eurot. Hankija on eelnevalt

selgitanud, et Vaidlustaja ise on pakkunud 0,01 eurost ühikuhinda 415 korral, seevastu Kolmas

isik üksnes 75 korral.

Alapakkumine ja ristsubsideerimine on omavahel tihedas seoses, kuid üks ei tähenda teist.

Põhjendamatult madala maksumuse puhul tuleb hinnata pakkumust tervikuna, mitte võrrelda

üksikuid ühikuhindu. Tallinna Ringkonnakohus on otsuse nr 3-17-2544 p-is 13 leidnud, et

üksnes sellest, et pakkumuses on teatud teenuste ühikuhinnad võrreldes teiste pakkujate esitatud

hindadega oluliselt madalamad, ei pidanud vastustajal tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse

põhjendatuses. Pakkumust tuleks hinnata tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks

tuvastamist leidma täiendavad asjaolud, mis seavad pakkumuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla.

6.8. Hankijale jääb arusaamatuks, miks Vaidlustaja, kes on pakkunud Osades 1 ja 2

samaväärseid ühikuhindu ja kogumaksumust leiab, et Kolmanda isiku maksumuselt praktiliselt

võrdväärse pakkumuse puhul on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega,

kuid tema pakkumus seda ei ole. Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuse maksumused

erinevad üksteisest Osas 1 üksnes 37 786,28 euro võrra ja Osas 2 üksnes 2255,12 euro võrra.

Võttes arvesse lepingu perioodi, st 36 kuud, teeb see Osas 1 1049,62 eurot/kuu ja Osas 2 62,64

eurot/kuu, mis on hankelepingu mahtu arvesse võttes marginaalne summa. Vaidlustaja

argumente kasutades võiks ka Vaidlustaja enda pakkumuse osas (nii Osas 1 kui ka Osas 2) jõuda

järeldusele, et tegemist on alapakkumusega, millega Hankija ei nõustu.

6.9. Vaidlustaja arvates võib Kolmas isik eirata tööõiguse valdkonna regulatsiooni. Kolmanda

isiku näol on tegemist ettevõtjaga, kes osaleb pidevalt riigihangetel, st tema suhtes viivad

hankijad pidevalt läbi kõrvaldamise aluste kontrolle, sh kontrollivad, kas isik on rikkunud

õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas

kohaldatavaid kohustusi (RHS § 95 lg 4 p 2). Hankijale teadaolevalt ei ole selliseid rikkumisi

tuvastatud.

6.10. Esmalt võrdles Hankija Kolmanda isiku pakkumust nii teiste pakkumuste, sh Vaidlustaja

pakkumuse, maksumustega kui ka vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisega.

Kolmanda isiku pakkumus oli Osas 1 Vaidlustaja pakkumusest 2,58% madalam ja vastavaks

tunnistatud pakkumuste keskmisest maksumusest 17,63% madalam ning Osas 2 Vaidlustaja

pakkumusest 0,95% madalam ja vastavaks tunnistatud pakkumusteste keskmisest 18,41%

madalam. Mõlema osa puhul ei olnud hinnakõikumine märkimisväärne. Hankija võrdles

pakkumuste maksumust ja Riigihanke eeldatava maksumusega, mis oli antud reserviga,

kehtivate koristus- ja puhastusteenuse tellimise lepingute maksumustega ja, kuna

hinnakõikumised ei olnud sealgi märkimisväärsed, siis Hankijal ei tekkinud ka nende võrdluste

põhjal kahtlust, et pakkumuse maksumused Osades 1 ja 2 võiksid olla põhjendamatult madalad.

6.11. Vaidlustaja väitel puudub Kolmandal isikul vajalik arv töötajaid (40). Hankija ei ole

RHAD-is määranud hankelepingu täitmiseks vajalikku puhastusteenindajate koguarvu. Töö

nõuetekohaseks tegemiseks vajalike töötajate olemasolu on lepingu täitmise tingimus, mitte

12 (28)

vastavustingimus. Samuti ei ole Hankija piiranud alltöövõttu. Ebamõistlik on eeldada, et

Kolmandal isikul oleks kogu teenuse osutamiseks vajalik meeskond komplekteeritud juba

pakkumuse esitamise ajaks, kui pole selge, kas hankeleping temaga üldse sõlmitakse.

6.12. Vastavustingimuse kohaselt pidi pakkuja Osades 1 ja 2 Riigihanke esemeks oleva teenuse

osutamise meeskonda kaasama töödejuhataja ja Osas 1 lisaks ka vahetusevanemad.

Kolmas isik esitas mõlemas osas nõutud isikud – Osas 1 töödejuhatajana K.G. ja

vahetusevanematena N.H. ja J.T. ning Osas 2 töödejuhatajana V.S.-i. Hankija kontrollis

pakkumuse koosseisus olevate dokumentide, SA Kutsekoda avaliku andmebaasi ja täiendavate

päringute kaudu isikute vastavust nõutud tingimustele ja leidis, et Kolmanda isiku esitatud

isikud vastavad Riigihankes kehtestatud tingimustele.

6.13. Kolmas isik vastab täidetud lepinguid puudutavale kvalifitseerimistingimusele.

Vaidlustaja tõlgendab kvalifitseerimise tingimust ebaõigesti.

Osa 1 kvalifitseerimise tingimuse kohaselt pidi nõutud summa olema täidetud 36 kuulise

perioodi jooksul, mitte igal aastal 1 miljon eurot km-ta. Kolmanda isiku kolme viimase aasta

summeeritud müügitulu on kokku ca 12 910 347,52 eurot. Hankija hinnangul on eluliselt

usutav, et Kolmas isik on Riigihankes nõutud perioodil Osas 1 täitnud 2 koristus- ja/ või

puhastusteenuse osutamise lepingut maksumusega alates 1 miljon eurot, mis moodustavad

margianaalse osa summeeritud müügitulust. Sama kehtib ka Osa 2 suhtes.

6.14. Kolmas isik võis tugineda ka eraõiguslikele lepingutele. Hankija viis Kolmanda isiku

kvalifikatsiooni osas läbi kontrollimenetluse ja pöördus referentslepingutes toodud tellijate

poole. Kõik referentslepingutes toodud tellijad kinnitasid, et Kolmas isik on kvalifitseerimise

tingimuses toodud perioodil ja nõutud mahus koristus- ja/ või puhastusteenuse lepinguid

täitnud.

Referentslepingu teise poole kinnitus on piisav tõend Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks ja

seda on kinnitunud ka vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktika.

6.15. 08.05.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.15.1. Vaidlustaja on Hankija vastust vaidlustustele ja Riigihankes kehtestatud tingimusi

vääralt tõlgendanud, sh ajanud segi valve- ja hoolduskoristuse maksumused/sagedused jne.

Hankija ei ole kordagi möönnud, et Kolmas isik rakendab Osades 1 ja 2 ristsubsideerimist.

Vaidlustaja väljatoodud kalkulatsioonid on ebaõiged ja tahtlikult eksitavad.

6.15.2. Osas 1 on koristuse sagedused toodud TK lisa 1.6.1 veergudes J ja Q ning täpsemad

hooldus- ja valvekoristuse tingimused TK lisas 1.3.1. Osas 2 vastavalt siis TK lisa 1.6.2 veerus

H ning täpsemad hooldus- ja valvekoristuse tingimused TK lisas 1.3.2.

TK lisade 1.3.1 ja 1.3.2 kohaselt teostatakse valvekoristust vastavalt koristatava objekti

seisundile selliselt, et hoonetes avalikus kasutuses olevates ruumides oleks nende lahtiolekuajal

tagatud visuaalne puhtus ja ruumi funktsionaalsus. Hankija ei ole RHAD-is kehtestanud

valvekoristuste kordade arvu. Seevastu hoolduskoristus tuleb teostada üldiselt kord päevas või

isegi harvem (tööpäeviti või konkreetsetel tööpäevadel).

6.15.3. Osas 1 pidid pakkuja TK lisa 1.6.1 tabelis täitma neli veergu - K Suvisel hooajal 1 m²

hoolduskoristuse ühe korra hind (hind eurodes, ilma km-ta), N Suvise valvekoristuse 1m² (1

päev) hind (hind eurodes, ilma km-ta), R Talvisel hooajal 1 m² hoolduskoristuse ühe korra hind

(hind eurodes, ilma km-ta), U Talvise valvekoristuse 1m² (1 päev) hind (hind eurodes, ilma km-

ta). Veerud K ja R tuli täita hoolduskoristuse osas ning veerud N ja U tuli täita valvekoristuse

osas.

Osas 2 tuli pakkujal täitja 2 veergu – K 1 m² hoolduskoristuse ühe korra hind (hind eurodes,

ilma km-ta) ja N Ruumi ühe kalendrikuu valvekoristuse maksumus vastavalt Lisa 1.3.2 toodud

13 (28)

vajadusele (hind eurodes, ilma km-ta).

Vaidlustaja on võtnud meelevaldselt Kolmanda isiku eeldatavad hoolduskoristuse ühikuhinnad

ja teinud väidetava valvekoristuse sagedusega korrutuse ja seejärel väitnud, et sellise

maksumusega ei ole võimalik ruume koristada. Kolmas isik ei ole pakkunud valvekoristusele

1 sendist ühikuhinda. Nt tuleb teha hoolduskoristust osades väikestes ruumides 8 korda kuus,

mitte 6 korda päevas, mistõttu võib tõesti algselt tunduda, et mõned ühikuhinnad on kuu lõikes

soodsad, kuid kui süüvida töö tegelikku mahtu, siis tunduvad esitatud ühikuhinnad eluliselt

usutavad. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud TK lisa 1.6.1 ja lisa 1.6.2 tabelitest1 nähtub, et

Vaidlustaja kalkulatsioonid ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele Vaidlustaja eeldused Kolmanda

isiku poolt pakutavate ühikuhindade osas, mistõttu on ka vastavad arvutused väärad.

6.15.4. Hankija nõustub Vaidlustajaga, et mõne pakkuja või teiste pakkujate keskmiste

ühikuhindade võrdlemine ei saa olla ainus viis kontrollida ristsubsideerimise keelu järgimist,

kuid antud juhul on see väga hea indikaator. Hankijal on võimalik läbi

pakkumuste/ühikuhindade võrdlemise saada teavet vastava valdkonna hinnataseme osas.

Kummastav on, et Vaidlustaja, kes on pakkunud praktiliselt identseid või paljudel veergudel

isegi soodsamaid ühikuhindu leiab, et Kolmas isik ei ole võimeline ilma ristsubsideerimise

keeldu rikkumata teenust osutama, kuid tema on selleks suuteline. Kui Vaidlustaja leiab, et

Kolmas isik on oma pakkumust ristsubsideerinud, tähendab see ka seda, et Vaidlustaja on oma

pakkumust olulisel määral ristsubsideerinud.

6.15.5. Hankija on sisuliselt kontrollinud ristsubsideerimise keelu järgimist. Hankija võrdles ka

Kolmanda isiku pakutud ühikuhindu nii teiste pakkujate hindadega kui ka hindas, kas esitatud

ühikuhinnaga on võimalik vastavat ruumi koristada. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et pakutud

ühikuhinnaga ei oleks võimalik ruume koristada, kuna hoolduskoristuse puhul on väikesed

ruumid nagu lift, koridor, trepikoda jne hõlpsasti koristatavad, üldiselt on tegemist tühjade

pindadega, kust puuduvad erinevad esemed (nt mööbel), liikluskoormus ei ole pindadel suur,

mistõttu ei kulu ka nende koristamiseks liialdaselt ressurssi. Lisaks on juba valvekoristusega

tagatud paljudel objektidel visuaalne puhtus ja ruumi funktsionaalsus. Kuna nimetatud ruumide

koristamiseks kuluv ressurss on Hankija hinnangul Riigihanke kogumahtu hinnates

marginaalne, on proportsionaalselt marginaalsed ka muud kaasuvad kulud.

6.15.6. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, mille kohaselt Kolmas isik pakkus 1 sendist (0,01 eurot)

hinda 75 korda, s.o järelikult 75 eraldi ruumi kohta. Hankija on selgitanud, et 1 ruumi kohta

pidi pakkuja esitama 4 erinevat ühikuhinda. Hankija tõi vastuses vaidlustusele välja, et Kolmas

isik pakkus TK lisas 1.6.1 (veerud: suvise ja talvise 1 m² hoolduskoristuse ühe korra hind) 1

sendist ühikuhinda 75-l korral, mitte 75 ruumi osas.

Vaidlustaja väitel olevat Hankija vastuses vaidlustusele selgitanud, et ei kontrollinud

ristsubsideerimist, sest hinnad tundusid õigetena. Hankija ei ole midagi sellist väitnud, vaid

selgitas, et Hankijal ei tekkinud faktilisi asjaolusid hinnates kahtlust, et Kolmas isik oleks oma

pakkumust ristsubsideerinud. Hankija on kontrollinud ristsubsideerimise keeldu sisuliselt

vastavalt RHAD-is toodud nõutele ja pakkumuse esitatud infole.

6.15.7. Kuna Vaidlustajal puuduvad asjakohased tõendid ning argumendid Kolmanda isiku

poolse ristsubsideerimise keelu rikkumise osas, siis püüab Vaidlustaja segadust tekitada, pannes

ristsubsideerimise keelu ja põhjendamatult madala maksumuse vahele võrdusmärgi. Varasemalt

on vaidlustuskomisjon kinnitanud, et tegemist on erinevate instituutidega. Veelgi enam,

ristsubsideerimise keeld on pakkumuse vastavustingimus, mistõttu see on vaidlustatav läbi

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, kuid põhjendamatult madalat pakkumust saab

vaidlustada edukaks tunnistamise otsuse kaudu.

1 Tegemist on Kolmanda isiku ärisaladusega.

14 (28)

6.15.8. Vastavustingimuse kohaselt ei pidanud meeskonna liikmed töötama Kolmanda isiku

juures töölepingu alusel, samuti ei pidanud meeskonna liikmed esitama kinnitust, et osalevad

lepingu täitmises. Hankija on lähtunud Kolmanda isiku pakkumust kontrollides enda seatud

tingimustest. Hankija ei pea ega saa sisustada vastavustingimust teisiti kui RHAD-is

kehtestatud ja hakata kontrollima pakkumuse vastavust tingimustele, mida kehtestatud ei ole.

Hankija on oma hoolsuskohustust täitnud ja kontrollinud Kolmanda isiku vastavust sisuliselt ja

leidnud õiguspäraselt, et Kolmas isik vastab Riigihankes kehtestatud tingimustele.

7. Kolmas isik, SPS Grupp OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata,

põhjendades seda järgmiselt.

7.1. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta PEE p-ile 6.1. Samasisuline

tingimus sisaldub ka Vastavustingimustes.

7.2. Vaidlustaja seab kahtluse alla, kas Kolmanda isiku pakkumus vastab Osas 1 TK lisa 1.3.1

p-is 3.2 toodud, A- ja D-terminali galeriide ja tuubuste osas kehtivatele järgmistele

hoolduskoristuse nõuetele: Galeriide hoolduskoristus peab olema teostatud laevade

saabumistel väljumiste vahelisel ajal ning lõpetatud mitte hiljem kui 30 minutit enne laeva

saabumist; ja TK lisa 1.3.1 p-s 3.3 väli WC-de (sh soojustatud kemokäimlate) osas kehtivatele

järgmistele hoolduskoristuse nõuetele: Reisijate teenindamisega seotud ning väljaspool

terminalihoonet asuvate avalike wc-de (sh teisaldatavad soojustatud kemokäimlad)

hoolduskoristus peab olema teostatud igal päeval peale viimase laeva väljumist; ja

valvekoristuse nõuetele: Peale iga laeva väljumist on valvekoristuse kohustuseks kontrollida

üle wc-d puhtus ning teostada koristus tagamaks ruumide visuaalne puhtus.

7.3. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja väitega, et tulenevalt TK lisast 1.6.1 on nii hooldus- kui

valvekoristuse sagedus ja vajadus igapäevane. Filtreerides TK lisa 1.6.1 veergu E „Ruumi tüüp"

(ehk valides ruumid, mis sisaldavad märksõnu „galerii“ ja „tuubus“), on võimalik kontrollida,

et:

1) A-terminali galeriide ja tuubuste hoolduskoristuse kohustuslik sagedus on E ja N;

2) D-terminali galeriide ja tuubuste hoolduskoristuse kohustuslik sagedus on T ja R.

Valvekoristust tuleb teostada igapäevaselt, v.a 1. kai galeriis ja tuubuses, kus on ka teistsugune

hoolduskoristuse sagedus: 1 x kuus, kuu esimesel neljapäeval.

Seega vastab tõele üksnes Vaidlustaja väide, et kahes 1,5 m2 suuruses kemokäimlas (TK lisa

1.6.1) tuleb hooldus- ja valvekoristust teostada igapäevaselt.

7.4. Vaidlustaja seab kahtluse alla, kas Kolmanda isiku pakkumus vastab Osas 2 TK lisa 1.3.2

p-is 1 toodud hooldus- ja valvekoristuse nõuetele, leides, et Osa 2 erinevates hoonetes peab

olema igapäevane hoolduskoristus tehtud valdavalt kella 08.00-ks, mõnes ruumis töövälisel ajal

ning punktides 1.1.2—1.1.4 loetletud ruumides peab toimuma valvekoristus kell 08.00 — 17.00.

Vaidlustaja järeldab TK lisast 1.3.2 ja TK lisast 1.6.2, et „paljudes ruumides“ tuleb

hoolduskoristust teostada reeglina „igapäevaselt või igal tööpäeval“.

Kolmas isik osutab, et TK lisas 1.6.2 on toodud töid kokku 226 positsioonil. Filtreerides veergu

H „Hoolduskoristuse sagedus“ (valides sageduseks „tööpäeviti“ ja „igapäevaselt“) saab

kontrollida, et 226-st positsioonist üksnes 37 positsioonil (ca 16%) tuleb hoolduskoristust

teostada igapäevaselt ja 61 positsioonil (ca 27%) tööpäeviti.

7.5. Vaidlustaja arvates on Kolmas isik manipuleerinud väikese pindalaga ruumide

ühikhindadega, pakkudes väikeste ruumide koristamise eest sedavõrd väikest ühikhinda,

millega ei ole võimalik nõuetekohast koristusteenust osutada (sh ei kata ühikhind TK p-is 2.4

toodud kuluartikleid). Kolmas isik sellega ei nõustu.

[ärisaladus]

15 (28)

7.6. Seoses Vaidlustaja kahtlusega, et mingid Kolmanda isiku pakutud ühikhinnad on nii

väikesed, et ei kata TK p-i 2.4 kulusid, s.o kulusid materjalidele, transpordile, tööjõle,

koristusainetele, töövahenditele ja seadmetele (sh pesumasinad) ning muude teenuse

osutamiseks vajalikele vahenditele, märgib Kolmas isik:

1) konkreetse ühikhinna vastuolu PEE p-ga 6.1 peab olema tõendatud. Selliseid

tõendeid, mis seaksid Kolmanda isiku pakkumuses sisalduvad ühikhinnad põhjendatult

kahtluse alla, ei ole Vaidlustaja esitanud. Vaidlustaja ei ole põhjendanud ega tõendanud ka seda,

millised on tema poolt kahtluse alla seatud ühikhindade n-ö põhjendatud suurused ega seda, et

Vaidlustaja enda ühikhinnad vastavad nendele;

2) olukorras, kus Kolmanda isiku ühikhindade kujunemise alused on

vaidlustuskomisjoni poolt usaldusväärselt kontrollitavad ning Vaidlustaja ja Kolmanda isiku

pakkumuste maksumused on sedavõrd väikeste vahedega, ei ole põhjendatud alust järeldada, et

Kolmanda isiku pakkumus ei vasta PEE p-ile 6.1;

3) iga pakkuja pakkumuses sisalduvad ühikhinnad lähtuvad mh konkreetse pakkuja

prognoosist hankelepingu täitmise kulude osas, samuti riskimarginaalist ja kasumiootusest ehk

n-ö hankelepingu täitmise eelarvest;

4) vaidlust ei saa olla selles, et ühegi eelarve koostamisel, sh konkreetselt Osades 1 ja 2

pakkumuste maksumuste aluseks olevate eelarvete koostamisel, ei ole võimalik kõiki kulusid

100%-lise täpsusega ette näha. Seda enam, et TK p-i 2.1 kohaselt võivad hankelepingu täitmise

perioodil muutuda nii TK-s kui selle lisades toodud teenuse osutamise asukohad, objektide

kirjeldus, eritingimused, mahud kui ka sagedused. Lisaks otsestele kuluartiklitele sisaldab

pakkumuse maksumuse aluseks olev eelarve mh pakkuja poolt võetava äririski komponenti,

aga ka kasumiootust, mis ilmselgelt ei ole ega peagi olema pakkujatel lõikes sama ega isegi

mitte sarnane.

7.7. TK p-i 2.10.1 kohaselt on „hoolduskoristus“ regulaarsete ajavahemike järel toimuv

koristus, mille tulemusel saavutatakse kokkulepitud kvaliteediprofiilile vastav puhtus. TK p-i

2.10.2 järgi on „valvekoristus“ hoolduskoristuse vahele jääval ajal toimuv koristus, millega

tagatakse objektil avalikus kasutuses olevates ruumides nende aktiivse lahtioleku ajal visuaalne

puhtus ja funktsionaalsus. Osade 1 ja 2 valvekoristuse mahud on toodud vastavalt TK lisades

1.6.1 ja 1.6.2 ning teenuse täpsem kirjeldus vastavalt TK lisades 1.3.1 ja 1.3.2.

7.8. Osas 1 teostatakse vastavalt TK lisa 1.3.1 p-ile 3 hoolduskoristust terminalides,

piiritsioonis, kontori-, töö- ja olmeruumides jm põhiliselt ajal, kui need on tühjad (s.o seal ei

viibi reisijad, töötajad jm isikud). Seejuures täpsustavad TK lisa 1.6.1 veerud J ja Q

hoolduskoristuse sagedust, mis võib olla igapäevane, tööpäeviti, 1 või mitu x nädalas, 1 x kuus.

Sisult sama kehtib ka Osas 2 ehk koristust tuleb teostada väljaspool tööaega (hiljemalt kl 8-ks),

erandina on tööajal hoolduskoristust vaja teostada arhiivides ja Hoidla tee 6 ruumides (vt TK

p 1.3.2 p 1 alap-id 1.1.6, 1.12—1.12.3). Osas 2 hoolduskoristuse sagedust täpsustava TK lisa

1.6.2 kohaselt on arhiivide hoolduskoristuse sagedus valdavalt 1 x kuus ning Hoidla tee 6

ruumides on hoolduskoristuse sagedus „tööpäeviti“ 59-st ruumist 3-es, ülejäänutes aga

väiksema sagedusega. Teisisõnu - RHAD-ist tuleneb, et Osas 1 ega ka Osas 2 ei tule

hoolduskoristust teostada järjepidevalt ööpäevaringselt vaid vastavalt Hankija poolt ruumi

täpsusega määratud sagedustele.

7.9. Objektiivne asjaolu, mille tõttu pole hoolduskoristusele kuluvat ressurssi võimalik täpsuselt

prognoosida, on nõue, et hoolduskoristust tuleb teostada viisil ja ulatuses, mis tagab TK lisas 1

toodud kvaliteediprofiili tingimused, kuid puudub „kindlus“ n-ö algse seisundi osas ehk selles

osas, milline on iga üksik ruum enne selles ruumis korralise hoolduskoristusega alustamist.

Mida mustem üks ruum enne korralise hoolduskoristusega alustamist on, seda suurem on

nõutud tulemuse saavutamiseks kuluv ressurss. Koristustööd on seotud olulises mahus tööjõuga

ning seega koristustööde kulutõhusus, olulises sõltuvuses töötajate efektiivsusega, mille määra

saab samuti üksnes prognoosida, mitte tõsikindlalt eeldada.

16 (28)

7.10. Osas 2 on valvekoristuse osakaal väga väike. Osa 1 suhtes kehtiva TK lisa 1.3.1 p-ide 2.1

ja 2.3 kohaselt teostatakse valvekoristust vastavalt koristatava objekti seisundile selliselt, et

hoonete avalikus kasutuses olevates ruumides oleks nende lahtiolekuajal tagatud visuaalne

puhtus ja ruumi funktsionaalsus. Valvekoristus reageerib saabunud teadetele (sadama esindaja

poolt, reisija pöördumisel puhastusteenindaja poole jm) koristuse vajadusele operatiivselt ning

teostab vajaliku puhastuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 minuti jooksul peale

vastavasisulise teate saamist. TK lisa 1.3.1 p-i 3 tabeli veeru „Valvekoristus“ kirjelduste põhjal

on võimalik eenduda, et pakkumuste esitamise ajal ei ole ühelgi pakkujal võimalik suure

täpsusega prognoosida asjaomase teenuse osutamiseks kuluvat ressurssi ja sellest tulenevalt ka

tegelikke kulusid.

7.11. Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste hinnavahe Osas 1 oli üksnes 37 786,28 eurot,

s.o 2,65% ning Osas 2 2255,12 eurot, s.o 0,96%. Seega on Vaidlustaja ja Kolmanda isiku

pakkumuste hinnavahed marginaalsed.

7.12. Eksitav on Vaidlustaja käsitlus, et väikeste pindaladega ruumides nõuetekohast teenust ei

saa osutada ühikhinnaga vahemikus 0,01—1 eurot, rikkumata seejuures ristsubsideerimise

keeldu. Vaidlustaja väidab, et iga TK lisas 1.6.1 ja 1.6.2 loetletud ruumi (Osas 1 - 727 ruumi ja

Osas 2 - 226 ruumi) koristusteenust tuli hinnastada lähtudes arvestusest, et iga üksikut ruumi

peab olema võimalik pakutud hinna eest puhastada ka eraldiseisvalt. Kolmas isik sellega ei

nõustu. Arvestades, millised olid Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste hinnavahed, ei ole

võimalik, et Vaidlustaja ise ei ole pakkunud ühikhindu vahemikus 0,01—1 eurot.

7.13. Vaidlustaja on sisustanud PEE p-ist 6.1 tuleneva ristsubsideerimise keeldu ebaõigesti,

väites, et iga TK lisa 1.6.1 ja 1.6.2 ühikhinnaga peab olema võimalik osutada ühikhinnale

vastavat teenust „eraldiseisvalt“. Ristsubsideerimine tähendab õiguskirjanduse kohaselt osade

kulude katmist muude lepingujärgsete tulude arvelt. Teisisõnu - ühe teenuse või toote eest

pakutakse suuremat hinda, kui selle pakkumine ettevõtjale tegelikult maksab, et katta teise

teenuse või toote kahjumit või pakkuda seda soodsamalt.

7.14. Hankelepingu projekti p-i 8.1.1 kohaselt makstakse hooldus- ja valvekoristusteenuse eest

Osas 1 hankelepingu täitjale tasu TK Lisa 1.6.1 järgi kas summaarse suvise või talvise

kuutasuna ning Osas 2 TK lisa 1.6.2 järgi aastaringse summaarse kuutasuna. Kõnealused

kuutasud hõlmavad kõiki Osa 1 ja Osa 2 WC-sid, pesuruume, kabinette jne. Seega, kui 1,3 m2

suurune WC koristatakse samal koristuskorral 1000 m2 suuruse saaliga ja kui sellest tulenevalt

on 1,3 m2 suuruse WC koristamise kulud madalamad, võrreldes sellega, kui koristada tuleks

ainult 1,3 m2 suurune WC, ei ole tegemist ristsubsideerimise vaid mastaabiefektiga, mis

tähendab, et mahu suurenedes väheneb ühiku kulu. Kolmanda isiku iga ühikhind katab

Kolmanda isiku kulud vastava ühikhinna eest tegemisele kuuluvale tööle. Juhul, kui mõne

pakkuja kulud või nende arvestamise põhimõtted on võrdluses teise pakkujaga erinevad , ei

muuda see Kolmanda isiku ühikhindu RHAD-i tingimustele mittevastavaks.

7.15. Juhul, kui Kolmanda isiku iga ühikhind ei kataks Kolmanda isiku kulusid vastava

ühikhinna eest tegemisele kuuluvale tööle (millega Kolmas isik ei nõustu), tuleks vaidluse

lahendamisel võtta arvesse, et nn ristsubsideerimise keelu klausel ehk PEE p 6.1 nimetab

sõnaselgelt „maksumusi“, mitte „ühikhindu“. Hooldus- ja valvekoristuse eest makstakse

RHAD-i järgi ühe kuutasu raames, seega saaks hankesisese ristsubsideerimisega olla tegemist

siis, kui hooldus- ja valvekoristuse teenuse tuluga kaetaks eripuhastustööde kulusid või

vastupidi.

7.16. Juba vähemalt 6 aastat on Hankijale Osa 1 objektidel teenuse osutajaks Vaidlustaja. Sellest

tulenevalt on Vaidlustajal kõige paremad lähteandmed (täpne ülevaade teenuse osutamise

17 (28)

tegelikest kuludest) Osa 1 teenuste hinnastamiseks. See, et teised pakkujad on pakkumuste

maksumuste kalkuleerimisel pidanud lähtuma oma kogemusest, on andnud Vaidlustajale

sisulise eelise. Samas kinnitavad Osas 1 esitatud pakkumuste hinnavahed, et vähemalt

Kolmanda isiku ees pole Vaidlustajal olnud olulist eelist - lähtudes eeskätt valdkondlikust

kogemusest, on Vaidlustaja hinnastanud teenust nii Osas 1 kui ka Osas 2 sisuliselt samas

suuruses nagu Kolmas isik.

7.17. Eeltoodust tulenevalt on alusetud Vaidlustaja põhjendused, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal või et Hankija pidanuks viima Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse osas läbi RHS § 115 lg-te 1 ja 8 kohase kontrolli.

7.18. Vaidlustaja väitel puuduvad Kolmandal isikul Vastavustingimustes Osas 1 nõutud üks

töödejuhataja ja kaks vahetuse vanemat ning Osas 2 nõutud üks töödejuhataja. Kolmanda isiku

pakkumusest on võimalik kontrollida, et nõutud spetsialiste on Kolmas isik pakkunud.

Vaidlustaja hinnangul tuleneb TK p-idest 3.7, 6.1.1 ja 6.1.2, et Osa 1 ja Osa 2 täitmiseks peab

olema pakkumuses arvestatud vähemalt 40 töötaja kaasamisega. Kolmas isik sellega ei nõustu.

Riigihanke tingimustest ei tulene nõuet Osa 1 ja Osa 2 teenuse osutamiseks kaasatavate isikute

minimaalsele koguarvule. TK p-id 6.1.1 ja 6.1.2 käsitlevad seda, mitu isikuluba kavatseb

Hankija väljastada tasuta, mitte seda, kas pakkuja meeskonnas peab olema 40 või 46 isikut.

7.19. Puudutavalt Vaidlustuse p 7.4 põhjendusi ja viidatud tõendeid, märgib Kolmas isik

järgmist. [ärisaladus]

7.20. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja väitega, et eelnevalt käsitletud nõuded võivad olla ka

kvalifitseerimise tingimused. Tegemist on selgelt pakkumuse vastavustingimustega.

Kuna Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane, sh ei oleks Hankija

pidanud viima läbi Kolmanda isiku pakkumuse suhtes kontrolli RHS §-i 115 lg 1 alusel, on

õiguspärane ka otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

7.21. Kuna Kolmanda isiku pakkumus on tunnistatud õiguspäraselt vastavaks ja edukaks, ei ole

alust tunnistada Kolmanda isiku kvalifitseerimisotsust kehtetuks tulenevalt nn hankemenetluse

etapiviisilisuse põhimõttest.

7.22. Vaidlustuse kohaselt ei vasta Kolmas isik kvalifitseerimise tingimustele, mis kehtestavad

pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks nõude Riigihanke algamisele eelneva 36

jooksul täidetud lepingutele.

Vaidlustuskomisjonil on võimalik veenduda, et Kolmas isik on esitanud nii Osas 1 kui Osas 2

nõutavate lepingute nimekirja, millest kumbki sisaldab 2 lepingut (kokku 4 lepingut).

7.23. Kuna Kolmanda isiku pakkumus on tunnistatud õiguspäraselt vastavaks ja edukaks ning

õiguspärane on ka Kolmanda isiku kvalifitseerimisotsus, ei ole alust tunnistada Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmise otsus kehtetuks tulenevalt riigihangetes kehtivast nn otsuste järgnevuse

põhimõttest.

7.24. Vaidlustaja nõuab järgmiste dokumentide väljaandmist:

1) Kolmanda isiku pakkumuse andmed ja dokumendid selle kohta, millistele

referentslepingutele Kolmas isik kvalifitseerimistingimuste täitmisel tugines ning Hankija

pöördumised ja Kolmanda isiku vastused asjaomaste tingimuste täitmise kontrollimise kohta;

2) Hankija selgitusnõuded ja saadud vastused Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrolli kohta;

3) Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud TK lisad 1.6.1 ja 1.6.2; Kolmanda

isiku poolt pakkumuse koosseisus esitatud dokumendid seoses vastavustingimustega nõutud

spetsialistidega (töödejuhatajad, vahetuse vanemad).

18 (28)

Kolmas isik on seisukohal, et nimetatud dokumendid sisaldavad tema ärisaladust (EKTÄKS §

5 lg 2 p-id 1—3).

7.25. 08.05.2025 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.25.1. Vale on Vaidlustaja väide, et Kolmas isik sisuliselt möönab ristsubsideerimise keelu

rikkumist. Kolmas isik on vastuses vaidlustusele esitanud enda seisukohad PEE p-i 6.1 sisu ja

tõlgendamise kohta, aga seda koos sõnaselge kinnitusega: Kolmanda isiku iga ühikhind katab

Kolmanda isiku kulud vastava ühikhinna eest tegemisele kuuluvale tööle.

PEE p 6.1 ei nimeta mitte ühikhindu vaid keelab maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või

negatiivse väärtusega pakkumusi ning täiendab ristsubsideerimise keelu osas, et keelatud on nii

lepingu sisene kui väline ristsubsideerimine.

7.25.2. Hankija märgib vastuses Vaidlustusele, et Kolmas isik on Osas 1 pakkunud 0,01 eurost

ühikhinda 1 m2 kohta 75 korda, Vaidlustaja aga 415 korda.

7.25.2.1. Arvestades mh Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumuste maksumuste marginaalseid

hinnavahesid, on välistatud, et Vaidlustaja on Osa 1 ja Osa 2 ühikhindade pakkumisel

arvestanud tööjõukulusid selliselt, et igale ruumile vastav ühikhind katab ruumi koristamise

kulu ka juhul, kui Hankija tellib hankelepingu täitmisena ainult selle ühe konkreetse ruumi

puhastamise töid. Vaidlustuse kohaselt on oluline ühikhind, mille eest tuleb teostada

igapäevaselt hooldus-ja valvekoristust kahes, 1,5 m2 suuruses kemokäimlas. Vastav ühikhind

tuli esitada TK lisa 1.6.1 ridadel 285 ja 286. Hankija vastuse kohaselt on Vaidlustaja pakkunud

vastavatel ridadel ühikhinnaks 0,01 eurot/m2. Kolmanda isiku ühikhinnad TK lisa 1.6.1. ridadel

285 ja 286 on [ärisaladus].

7.25.2.2. Täiendavalt keskendub Vaidlustaja 1,3 m2 suuruse WC-ga seotud ühikhinnale mis tuli

esitada TK 1.6.1 real 494. Hankija vastuse kohaselt on Vaidlustaja pakkunud vastaval real

ühikhinnaks 0,01 eurot/m2, seevastu Kolmanda isiku ühikhind on TK lisa 1.6.1 real 494 3 korda

suurem ehk 0,03 eurot/m2. [ärisaladus]

7.25.2.3. Vaidlustaja eeldab, et Kolmas isik on pakkunud TK lisa 1.6.1 ridadel 350—352

ühikhinda 0,01 eurot/m2. Kolmanda isiku ühikhinnad TK lisa 1.6.1. ridadel 350—352 on

tegelikult [ärisaladus]

7.25.3. Hankija märgib vastuses vaidlustusele, et Vaidlustaja ega Kolmas isik ei ole Osas 2

pakkunud ühtegi ühikhinda 0,01 eurot/m2 kohta. Vaidlustaja ei ole oma menetlusdokumentides

toonud ka välja mitte ühtegi konkreetset Osa 2 ruumi ega ühikhinda.

7.25.4. RHAD ei sätesta, kuidas peab Hankija kontrollima pakkumuse vastavust PEE p-ile 6.1.

Hankija enda kinnitusel on ta pakkumuse vastavust vaidlusaluses kontekstis kontrollinud.

Vaidlustaja sisuline väide on, et Hankija pidi pakkumuste PEE p-ile 6.1 vastavuse hindamiseks

iga pakkumuse puhul, igast üksikust ühikhinnast lähtudes, läbi arvutama, kas iga Osa 1 (727

ruumi (727 ühikhinda / 1 m2 kohta)) ja iga Osa 2 (226 ruumi (226 ühikhinda / 1 m2 kohta) ruumi

(ala) on võimalik pakutud ühikhinna alusel kujuneva tasu eest eraldiseisvalt koristada. Kolmas

isik sellega ei nõustu. Hankelepingu tingimused seovad kuutasu muutmise sõltuvusse kõigi

hooldatavate pindade suurusest (mitte mistahes ruumi osas esitatud konkreetsest

ühikhindadest).

7.25.5. Vastavustingimuste osa „Pakkumuse maksumus“ järgi tuli nii Osas 1 kui ka Osas 2

esitada täidetult tabelid, milles tuli esitada ühikhinnad eripuhastustöödele (TK lisad 1.4.1 ja

1.4.2) ning (valve- hooldus)koristustöödele (TK lisad 1.6.1 ja 1.6.2), mille alusel kujunesid

arvestuslikud tasud iga ruumi koristamise eest ning arvestuslik kuutasu (kõigi valve- ja

19 (28)

hoolduskoristustööde eest). Mingeid täiendavaid andmeid RHAD-iga pakkujatelt ei nõutud.

7.25.6. Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ kohaselt pidi pakkuja andma kinnituse,

et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Kolmas isik on sellise

kinnituse andnud (vt ka Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 3-19-1464, p 16).

7.25.7. Hankija võis ka siis, kui tõlgendada PEE p-i 6.1 ristsubsideerimise keelu osas selliselt

nagu seda tõlgendab Vaidlustaja, piirduda pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuvastusega, et

TK lisades 1.6.1 ja 1.6.2 ei ole pakutud 0 ega negatiivse väärtusega ühikhindu ning, et pakkuja

on andnud kinnituse pakkumuse vastavuse kohta. Lisaks on Hankija selgitanud, et on ühikhindu

kontrollinud ja pidanud neid usutavateks ning Hankijal ei tekkinud kahtlust ristsubsideerimise

osas.

Hankijal ka ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust, et Kolmanda isiku ühikhinnad ei ole

piisavad olukorras, kus aastaid Hankijale Osa 1 objektiks olevat teenust osutanud isik

(Vaidlustaja) on pakkunud kordades suuremal hulgal 0,01 euro/m2 ühikhindu, kui Kolmas isik,

sh kõigi vaidlustuse fookuses olevate Osa 1 ruumide osas.

7.25.8. On välistatud, et Riigihanke tulemusena Osade 1 ja/või Osa 2 suhtes hankelepingu

sõlmimisel saaks tekkida olukord, kus tuleks koristada ainult ühte ruumi pakutud ühikhinna

alusel. Lepingute muutmine on võimalik üksnes RHS §-is 123 sätestatud tingimustel, mida

kordab ka Hankelepingu projekti p 12.2.

Eelnev tähendab, et lepingu täitmisel eelduslikult küll koristatavad objektid ja nende mahud

võivad muutuda, kuid ainult teatud ulatuses. Asjaolu, et konkreetselt ühikhinnad ei oma

mahtude muutumisel tähendust, tuleneb TK p-ist 2.1. See viitab veelkord, et PEE p-i 6.1 järgi

lepingu sisese maksumuse ristsubsideerimisest oleks õiguslikult alust rääkida juhul, kui

pakkumuse järgne kuumaksumus valve- ja hoolduskoristuse eest ei kataks vastava teenuse

kulusid ja kulud tuleks kanda osaliselt eripuhastustööde eest saadava tasu arvel või vastupidi -

eripuhastustööde eest saadava tasu arvel tuleks kanda kulusid, mis on vajalikud valve- ja

hoolduskoristusteenuse osutamiseks.

7.25.9. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija kontroll töödejuhatajate ja vahetuse

vanemate osas oli formaalne. Hankija teostatud kontroll vastab Riigikohtu praktikale ning

RHAD-iga ei nõutud Osa 1 töödejuhataja ja kahe vahetuse vanema ega Osa 2 töödejuhataja

kohta tõendite esitamist selle kohta, et tegemist on pakkuja töötajaga või juhul, kui ei ole, siis

nõusolekut pakkuja meeskonda asumiseks vmt.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Vaidlustaja taotluse läbivaatamine

8. Vaidlustuses esitas Vaidlustaja taotluse edastada talle Kolmanda isiku pakkumuses olevad:

1) TK lisad 1.6.1 ja 1.6;

2) materjalid, mis esitati tõendamaks, et Kolmandal isikul on Osades 1 ja 2

vastavustingimustes nõutud spetsialistid (Osas 1 töödejuhataja ja kaks vahetuse vanemat ning

Osas 2 töödejuhataja);

3) andmed Kolmanda isiku täidetud lepingute kohta, millele Kolmas isik tugineb Osades

1 ja 2 enda vastavuse tõendamisel pakkujate tehnilisele ja kutsealase suutlikkusele kehtestatud

kvalifitseerimise tingimustele, millega on kehtestatud nõuded täidetud lepingutele.

9. Hankija ja Kolmas isik palusid jätta Vaidlustaja taotlus rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) TK lisades 1.6.1 ja 1.6.2 toodud ühikhinnad on Kolmanda isiku ärisaladus, kuivõrd

nende põhjal saaks Vaidlustaja Kolmanda isiku ärihuve kahjustatavat teavet puhastusteenuse

20 (28)

hinnastamise kohta, mis võimaldaks Vaidlustajal saada Kolmanda isiku ees konkurentsieelis

tulevastel hangetel või läbirääkimistel;

2) vastavustingimuse täitmiseks esitatud töödejuhatajate ja vahetuse vanemate isikud on

Kolmanda isiku ärisaladus, kuivõrd puhastusteenuse turul on äärmiselt tihe konkurents

kõrgema pädevusega töötajate leidmisel ning Vaidlustaja võib Kolmandat isikut kahjustada

seeläbi, et teeb neile isikutele ülepakkumise, vähendades sellega Kolmanda isiku võimalusi

osaleda riigihangetel ning täita eraisikutega sõlmitud puhastusteenuse lepinguid;

3) teave Kolmanda isiku referentsobjektide ja lepingupartnerite on Kolmanda isiku

ärisaladus, kuivõrd puhastusteenuse turul on tugev konkurents ja konkurentidele nende kohta

teabe avaldamine võib kahjustada Kolmanda isiku ärihuve.

10. Vaidlustuskomisjon jätab rahuldamata Vaidlustaja taotluse edastada talle andmed Kolmanda

isiku pakkumuse kohta. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isiku käsitlusega, mille

kohaselt Vaidlustaja poolt taotletavad andmed on Kolmanda isiku ärisaladus EKTÄKS § 5 lg 2

mõttes.

Ristsubsideerimise keelu rikkumine Kolmanda isiku poolt

11. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmas isik on Osades 1 ja 2 pakkumuse maksumuste

esitamisel rikkunud PEE p-is 6.1 ja vastavustingimuses „Pakkumuse maksumus“ pakkumuse

maksumusele kehtestatud ristsubsideerimise keeldu, kuna on eeldatavasti pakkunud väikeste

ruumide puhul liiga väikest koristushinda (ühikuhind), millega Vaidlustaja arvates ei ole

võimalik neid ruume koristada. Seega Vaidlustaja väitel ristsubsideerib Kolmas isik neid

kulusid suuremate ruumide koristusteenuste tulude arvelt, ehk toimub hankelepingu sisene

ristsubsideerimine.

12. PEE p 6.1 on sõnastatud järgmiselt: Pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi

ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi. Sellised pakkumused on

hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Keelatud on nii lepingu sisene kui

väline ristsubsideerimine.

Vastavustingimus „Pakkumuse maksumus“ on nii Osas 1 kui Osas 2 sõnastatud järgmiselt:

Pakkumuse maksumus tuleb esitada RHR-i töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“ toodud struktuuri kohaselt.

Pakkuja esitatud ühikuhinnad peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades

kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Pakkumuse ühikuhinnad on lõplikud ja

kehtivad kogu lepinguperioodi jooksul.

Pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse

väärtusega pakkumusi. Sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning

tagasi lükata. Keelatud on nii lepingu sisene kui väline ristsubsideerimine.

Lisaks peab pakkuja esitama RHAD-i Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 1.4.1 Hankeosa

1_eripuhastustööde kirjeldus ja mahud ning Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 1.6.1 Hankeosa

1_koristusmahud_muudetud 07.02.2025, mille mõlema kogumaksumus eraldi tuleb kanda

RHR-i töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“.

Vaidlustuskomisjon leiab, et eeltoodust nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et Hankija on

keelanud Riigihankes nii lepingu sisese kui välise ristsubsideerimise. Seejuures on Hankija

kehtestanud ristsubsideerimise keelu pakkumuste vastavustingimusena. Vaidlustuskomisjon

peab vajalikuks selgitada, et ristsubsideerimise keelu kehtestamist vastavustingimusena tuleb

selgelt eristada põhjendamatult madala maksumuse kontrollist RHS §-i 115 alusel, kuna

ristsubsideerimise keelu rikkumine ei tähenda ilmtingimata põhjendamatult madala

maksumusega pakkumus ja ristsubsideerimise keeldu rikkuv pakkumus ei pruugi üldse olla

põhjendamatult madala maksumusega ja võib olla isegi kõrgema maksumusega kui pakkumus,

milles vastavat keeldu ei rikuta. Vastavustingimusena kehtestatud ristsubsideerimise keeldu

rikkuva pakkumuse osas esineb RHS § 114 lg-s 2 sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alus

21 (28)

isegi siis, kui pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. 04.04.2025 RHR-is

koostatud vastavusotsusest ja selle lisadest2 nähtub, et Hankija on märkinud nii Osas 1 kui ka

Osas 2 kõigi pakkumuste, sh Kolmanda isiku pakkumuse, vastavuse kohta vastavustingimusele

„Pakkumuse maksumus“, lakooniliselt Vastab tõendite alusel. Mingeid sisulisi andmeid ega

põhjendusi Kolmanda isiku poolt Osades 1 ja 2 esitatud pakkumuse vastavuse kontrolli kohta

vastavustingimusele „Pakkumuse maksumus“ vastavusotsuses ega selle lisas esitatud pole.

Selliseid andmeid ei ole esitatud ühegi vastavaks tunnistatud pakkumuse kohta.

13. Vastuses vaidlustusele on Hankija sõnaselgelt kinnitanud, et Hankelepingu sisese

ristsubsideerimise keelust tuleneb, et iga pakutud ühikhind3 peab pakkuja jaoks katma

konkreetse teenuse omakulu [---]. Käesoleva otsuse p-is 12 tsiteeritud vastavustingimuses

„Pakkumuse maksumus“ on samuti märgitud [---] Pakkuja esitatud ühikuhinnad peavad

sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid

kulutusi. Pakkumuse ühikuhinnad on lõplikud ja kehtivad kogu lepinguperioodi jooksul.[---].

Vaidlustuskomisjon möönab, et RHAD-is ega Hankija poolt hankemenetluses koostatud

dokumentides ei ole Hankija märkinud, milliseid hindu käsitleb ta ühikhindadena4.

14. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi RHAD-ist ei tulene, millised hinnad on

ühikhinnad, lähtuvad kõik menetlusosalised tegelikult sellest, millise sisu annab mõistele

vaidlustuses Vaidlustaja, kes käsitleb ühikhindadena pakkuja poolt:

1) TK lisas 1.6.1 (Osa 1 kohta) veergudel K, N, R ja U esitatud hindu, ehk konkreetsel

real nimetatud ruumi 1 m2 ühe korra (suvisel- ja talvisel hooajal) hoolduskoristuse hindu ning

selle ruumi valvekoristuse 1 m2 (1 päev) (suvisel- ja talvisel hooajal) hindu5; ning

2) TK lisas 1.6.2 (Osa 2 kohta) veergudel K ja M esitatud hindu, ehk konkreetsel real

nimetatud ruumi hoolduskoristuse 1 m2 ühe korra hindu ning nimetatud ruumi valvekoristuse

1 m2 (1 päev) hindu.

Sellest tulenevalt vaidlevad menetlusosalised ka konkreetsete ruumide hooldus- ja

valvekoristustööde kogumaksumuse põhjendatuse üle (36 kuuks), mis on toodud TK lisa 1.6.1

ja TK lisa 1.6.2 viimastes veergudes (vastavalt veerus X ja veerus O).

15. Vastustes vaidlustusele on Hankija korduvalt selgelt ja ühemõtteliselt kinnitanud, et käsitleb

ühikhindadena käesoleva otsuse p-is 14 välja toodud hindu, mistõttu puudub

vaidlustuskomisjonil alus kahelda Hankija tahtes käesoleva otsuse p-is 12 toodud

vastavustingimuse kehtestamisel. Järelikult kehtis kõigi nende ühikhindade puhul nii Osas 1

kui Osas 2 nõue, et ühikhinnad peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades

kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi, ehk seega kehtis ka ühikhindade vahelise

ristsubsideerimise keeld ning Hankija pidi pakkumuste vastavust nendele nõuetele ka

kontrollima. Miks Hankija sellise menetluslikult ebamõistlikult koormava nõude (arvestades

Osades 1 ja 2 koristamisele kuuluvate ruumide hulka) kehtestas, ei ole vaidlustuskomisjonile

teada, kuid hankemenetluses peab Hankija rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud

tingimustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d

36–37, 39–40).

16. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, et Riigihankes on keelatud

ristsubsideerimine ainult hooldus- ja valvekoristuse ning eripuhastustööde kulude vahel.

Kolmanda isiku sellekohased põhjendused lähtuvad üksnes PEE p-i 6.1 sõnastusest, mis

2 Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kohta on vormistatud vastavusotsuse lisa 5. 3 Vaidlustuskomisjon märgib, et RHAD-is ja menetlusosaliste seisukohtades on sõnu „ühikuhind“ ja „ühikhind“

kasutatud sünonüümidena. Alljärgnevalt kasutab vaidlustuskomisjon üksnes sõna „ühikhind“, kui tegemist pole

tsitaadiga. 4 RHAD-is on nimetatud üksnes eripuhastustööde ühikhinda, mis ei ole praeguses vaidluses asjasse puutuv. 5 Nt 08.05.2025 esitatud Hankija täiendava seisukoha p-is 1.8 märgib Hankija Osa 1 kohta: [---] Varasemalt

selgitasime, et 1 ruumi kohta pidi pakkuja esitama 4 erinevat ühikuhinda [---].

22 (28)

nimetab maksumusi, mitte ühikhindu. Samas jätab Kolmas isik tähelepanuta käesolevas otsuses

juba korduvalt tsiteeritud vastavustingimuse „Pakkumuse maksumus“, mis nii Osas 1 kui Osas

2 kehtestab muuhulgas nõude, et pakkuja esitatud ühikhinnad peavad sisaldama kõiki

alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi (vt

käesoleva otsuse p 12), mis sisuliselt tähendabki ristsubsideerimise keeldu ühikhindade vahel.

Puudub vaidlus, et ühikhind ei tähenda Riigihankes maksumust. Kui ühikhind kõiki teenuse

osutamiseks tehtavaid kulutusi ei sisalda, saab teenust osutada üksnes ristsubsideerides seda

mingi teise teenuse ühikhinna arvelt, mis on aga Riigihankes keelatud.

17. Hankija poolt hankemenetluses koostatud dokumentidest ei nähtu, et Hankija oleks Osades

1 ja 2 kuidagi kontrollinud pakkumuste vastavust vastavustingimusele „Pakkumuse

maksumus“ osas, mis nõuab, et esitatud ühikuhinnad peavad sisaldama kõiki alusdokumentides

ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Põhjendades vastuses

vaidlustusele seda, miks Kolmanda isiku pakkumuses pakutud ühikhindade puhul pole rikutud

ristsubsideerimise keelu nõuet, tugineb Hankija eelkõige sellele, et kuna Vaidlustaja (kes osutab

Vanasadamas (Osa 1) Hankijale koristus- ja puhastusteenust alates 2022 aastast) on pakkunud

Riigihankes kohati veelgi väiksemaid ühikhindu kui Kolmas isik, ning Hankija ei saa eeldada,

et koristus- ja puhastusteenuse osutamise asjaoludega Vanasadamas hästi kursis olev

Vaidlustaja oleks pakkumuse esitamisel ristsubsideerimise keeldu rikkunud, siis ei saa seda oma

pakkumuses olla rikkunud ka Kolmas isik.

Vaidlustuskomisjon Hankija põhjendustega ei nõustu. Sellest, millised ühikhinnad on oma

pakkumuses esitanud Vaidlustaja, ei saanud Hankija kuidagi teha järeldust selle kohta, et

Kolmas isik ei ole ühikhindade puhul ristsubsideerimise keeldu rikkunud. Pakkumuste

vastavust vastavustingimustele ei saa Hankija kontrollida pakkumuste omavahelises võrdluses,

veelgi enam – kui võrreldakse omavahel pakkumusi, milles on samasugused puudused, siis see

ei tähenda, et mõlemad pakkumused on koos neis esinevate puudusega RHAD-ile vastavad.

Pakkumuste vastavust RHAD-ile sai Hankija kontrollida üksnes Kolmanda isiku enda

pakkumuse pinnalt kõrvutades seda vastavustingimusega.

18. Vaidlustusmenetluses on menetlusosalised olulises osas käsitletud ühte rida Kolmanda isiku

pakkumuses esitatud TK lisas 1.6.1 (TK lisa 1.6.1 rida 494), seda ilmselgelt põhjusel, et

olukorras, kus Kolmanda isiku pakutud ühikhinnad pole Vaidlustajale teada, on Hankija

vastuses vaidlustusele näitena välja toonud, et TK lisa 1.6.1 real 494 toodud 1,3 m2 pindalaga

WC koristamise ruutmeetri hinnaks pakkus Kolmas isik suvise hoolduskoristuse ühe korra

hinnaks (veerg K) 3 senti ning Vaidlustaja 1 sendi.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja arvutuskäik, mille tulemusel ta leidis, et Kolmanda

isiku pakkumuses on TK lisa 1.6.1 real 494 oleva ruumi hooldus- ja koristusteenuse hind

36-kuulise perioodi jooksul 85,36 eurot, ei ole õige. Tegelikult on Kolmanda isiku TK lisa 1.6.1

real 494 olev kogumaksumus teine, kuid see on ilmselgelt suurem kui Vaidlustaja TK lisa 1.6.1

real 494 oleva ruumi hooldus- ja koristusteenuse hind 36-kuulise perioodi jooksul. Samas ei saa

selle alusel teha mingit järeldust selle kohta, et Kolmanda isiku poolt TK lisa 1.6.1 real 494

esitatud ühikhinnad (või isegi rea kogumaksumus) kataksid kõik teenuse osutamiseks vajalikud

kuulud, ehk ei esineks keelatud hankelepingu sisest ristsubsideerimist.

19. Vaidlustuskomisjon möönab samuti, et ekslikud on Vaidlustaja arvestused (Hankija vastuses

vaidlustusele esitatud teabe alusel), et nt TK lisa 1.6.1 ridadel 350-352 loetletud WC-de puhul

on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus 36-kuuliseks lepinguperioodiks 26,27 eurot.

Tegelikult on nendel TK lisa 1.6.1 ridadel Kolmanda isiku pakkumuse maksumused Vaidlustaja

arvutatust oluliselt kõrgemad. Vaidlustaja eksib seejuures juba Hankija vastuse tõlgendamisel,

asudes seisukohale, et Kolmas isik on pakkunud 1 sendist hinda 75 ruumi kohta, tegelikult on

Hankija märkinud, et Kolmas isik pakkus 1 sendist ühikuhinda 75-l korral. Siiski ei tõenda ka

need asjaolud kuidagi, et Kolmanda isiku pakkumuses ei ole rikutud ristsubsideerimise keeldu.

23 (28)

20. Vaidlustuskomisjon märgib, et võrreldes Kolmanda isiku poolt TK lisas 1.6.1 nn väikeste

ruumide osas pakutud ühikhindu Vaidlustaja poolt TK lisas 1.6.1 pakututega, ei ole Kolmanda

isiku pakutud ühikhinnad sugugi alati madalamad Vaidlustaja poolt pakututest. Nagu juba

eespool mainitud, ei saa aga seda, et pakkumuses ei ole ühikhindade puhul kasutatud

ristsubsideerimist, põhjendada sellega, et teine (või teised) pakkujad on pakkunud

samasuguseid või madalamaid ühikhindu.

21. Vaidlustuskomisjon märgib, et isegi juhul, kui nõustuda Hankijaga, et Osas 1 sai Hankija

asuda seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud ühikhinnad sisaldavad kõiki teenuse

osutamiseks vajalikke kulusid ning nende puhul ei ole rakendatud ristsubsideerimist, üksnes

võrdluses Vaidlustaja (kes osutab praegu Hankijale analoogset teenust Vanasadamas (Osas 1)

ning peab Hankija arvates olema kõigi asjaoludega kursis) pakkumuses esitatud ühikhindadega,

(millega vaidlustuskomisjon ei nõustu), ei saa see loogika kuidagi kehtida Osas 2. Ükski

menetlusosaline pole väitnud, et Muuga sadamas (Osas 2) osutaks Hankijale teenuseid

Vaidlustaja, mistõttu Hankija ei saanud kontrollida Kolmanda isiku pakkumuses

ristsubsideerimise keelu järgimist Osas 2 ühikuhindade võrdluses Vaidlustaja ühikhindadega.

Tegelikult ei ole Hankija mitte üksnes hanke- vaid ka vaidlustusmenetluses selgitanud, kas

üldse ning kui jah, siis kuidas, ta kontrollis Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelu

järgimist Osas 2 esitatud pakkumuses. Ristsubsideerimise keelu rikkumise kontrolli Osas 2 ei

saa teostada ka Osa 1 kaudu viisil, et kui Osas 1 rikkumist ei ole, siis ei ole seda ka Osas 2.

22. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole kontrollinud, kas

Kolmanda isiku pakkumuses on Osades 1 ja 2 järgitud PEE p-is 6.1 ja vastavustingimuses

„Pakkumuse maksumus“ kehtestatud ristsubsideerimise keeldu, mistõttu Hankija järeldus, et

Kolmanda isiku pakkumus Osades 1 ja 2 vastab vastavustingimusele „Pakkumuse

maksumus“ on vastuolus RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega,

mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontroll Osades 1 ja 2 kehtestatud vastavustingimusele

„Pakkuja meeskond“

23. Vaidlustaja on arvamusel, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Osades 1 ja 2 kehtestatud

vastavustingimustes „Pakkuja meeskond“ (edaspidi Meeskonna tingimus) toodud nõuetele

pakkuja meeskonna kohta, kuna Vaidlustaja arvates puuduvad Kolmandal isikul nõuetele

vastavad töödejuhatajad (Osades 1 ja 2) ja vahetuse vanemad (Osas 1).

24. Meeskonna tingimuse kohaselt peab pakkuja Riigihanke esemeks oleva teenuse osutamise

meeskonda kaasama järgmised isikud:

1) Osas 1: 1. Töödejuhataja (vastutav isik), kellel peab olema vähemalt

kutsekvalifikatsioon „Puhastustööde juht“, tase 5 või „Kinnisvara heakorrameister“, tase 5 või

samaväärne Euroopa Liidu EQF (EKR) kutse raamistikule põhinev kutsetunnistus koos

kutsetunnistuse väljaandja asukohamaa kutsekirjeldusega ja kellel on vähemalt standardi EVS

914:2020 (koristustööde kvaliteedi hindamine ja kokkuleppimine) teadmiste tase 3 või sellega

samaväärne. Töödejuhataja peab olema suuteline hankijaga suhtlema eesti keeles nii kõnes kui

kirjas.

2. Kaks (2) vahetusevanemat, kellel peab olema vähemalt kutsekvalifikatsioon

„Puhastusteenindaja-juhendaja“, tase 4 või samaväärne Euroopa Liidu EQF (EKR) kutse

raamistikule põhinev kutsetunnistus koos kutsetunnistuse väljaandja asukohamaa

kutsekirjeldusega. Pakkuja esitab töödejuhataja ja vahetusevanemate andmed. Hankija

kontrollib ise SA Kutsekoda avaliku andmebaasi kaudu Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud

töödejuhataja ja/või vahetusevanemate kutsekvalifikatsiooni (dokumenti ei ole vaja esitada).

Juhul kui töödejuhataja ja/või vahetusevanemad ei ole omandanud kutsekvalifikatsiooni Eesti

Vabariigis, esitab pakkuja pakkumuse koosseisus koopia(d) töödejuhataja ja/või

24 (28)

vahetusevanemate kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest. Pakkuja esitab töödejuhataja

teadmiste taseme 3 tõendamiseks koolituse läbimist tõendava dokumendi koopia, mis vastab

standardi EVS 914:2020 (koristustööde kvaliteedi hindamine ja kokkuleppimine) või

samaväärse nõuetele.

2) Osas 2: Töödejuhataja (vastutav isik), kellel peab olema vähemalt

kutsekvalifikatsioon „Puhastustööde juht“, tase 5 või „Kinnisvara heakorrameister“, tase 5 või

samaväärne Euroopa Liidu EQF (EKR) kutse raamistikule põhinev kutsetunnistus koos

kutsetunnistuse väljaandja asukohamaa kutsekirjeldusega ja kellel on vähemalt standardi EVS

914:2020 (koristustööde kvaliteedi hindamine ja kokkuleppimine) teadmiste tase 3 või sellega

samaväärne. Töödejuhataja peab olema suuteline hankijaga suhtlema eesti keeles nii kõnes kui

kirjas.

Pakkuja esitab töödejuhataja andmed. Hankija kontrollib ise SA Kutsekoda avaliku

andmebaasi kaudu Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud töödejuhataja kutsekvalifikatsiooni

(dokumenti ei ole vaja esitada). Juhul kui töödejuhataja ei ole omandanud kutsekvalifikatsiooni

Eesti Vabariigis, esitab pakkuja pakkumuse koosseisus koopia(d) kvalifikatsiooni tõendavatest

dokumentidest. Pakkuja esitab töödejuhataja teadmiste taseme 3 tõendamiseks koolituse

läbimist tõendava dokumendi koopia, mis vastab standardi EVS 914:2020 (koristustööde

kvaliteedi hindamine ja kokkuleppimine) või samaväärse nõuetele.

Töödejuhataja võib hanke osades 2 ja 3 kattuda.

25. Tõendamaks enda pakkumuse vastavust Meeskonna tingimusele esitas Kolmas isik

pakkumuses Osades 1 ja 2 nõutud isikud:

1) Osas 1 töödejuhatajana K.G. ja vahetusvanematena N.H. ja J.T.;

2) Osas 2 töödejuhatajana V.S.

Pakkumuses nimetatud isikute kohta esitas Kolmas isik samas ka nõutud andmed.

26. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud andmete ning SA Kutsekoda avaliku andmebaasi

kaudu veendus vaidlustuskomisjon kõigi Kolmanda isiku pakkumuses nimetatud isikute

vastavuses Meeskonna tingimuses kehtestatud nõuetele ning kinnitab, et Hankija ei ole kontrolli

teostamisel eksinud ja isikud vastavad kõnealusele vastavustingimusele. Seega on Hankija

teinud õiguspärase otsuse.

Meeskonna tingimuses ega mujal Vastavustingimustes ei ole Hankija kehtestanud nõuet, et

Osades 1 ja 2 pakutud töödejuhatajad ning Osas 1 pakutud vahetusvanemad peaksid olema

pakkuja töötajad või et pakkumuses tuleks esitada kinnitused selle kohta, et nad pakkuja

töötajateks saavad. Seega ei pidanud (ega saanudki) Hankija neid asjaolusid Kolmanda isiku

pakkumuse vastavuse kontrollimisel Meeskonna tingimuse alusel kontrollima või veelgi enam,

pakkumuse Osades 1 ja 2 tagasi lükkama. Hankija on kontrollinud piisavalt Kolmanda isiku

pakutud spetsialistide vastavust pakkuja meeskonna kohta kehtestatud vastavustingimusele ja

seda kontrolli ei saa pidada formaalseks nagu selle väidab olevat selle olevat olnud Vaidlustaja.

Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust, tõendamisest rääkimata, miks

Kolmandal isikul selliseid isikuid ei ole või olla ei saa.

27. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on kontrollinud

Kolmanda isiku pakkumuse vastavust Osades 1 ja 2 kehtestatud vastavustingimustele „Pakkuja

meeskond“ (Meeskonna tingimus) mahus, mida vastavustingimus ette nägi ning jõudis

õiguspäraselt järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumus vastab nii Osas 1 kui ka Osas 2 sellele

vastavustingimusele.

Hankelepingu täitmiseks Osades 1 ja 2 vajalike töötajate olemasolu Kolmandal isikul

28. Vaidlustaja leiab, et tulenevalt sellest, et Hankija on TK p-is 6.1.1 välja toonud, et väljastab

Osas 1 (Vanasadam) töövõtjale tasuta 30 isikustamata isikuluba ja TK p-is 6.1.2 välja toonud,

et väljastab Osas 2 (Muuga sadam) töövõtjale tasuta 10 isikuluba, ning sellest, et Osades 1 ja 2

25 (28)

vastavustingimuste „Puhastusteenus. Koolitus“ kohaselt peab pakkuja enne teenuse osutamise

algust viima teenust osutavale personalile läbi koolituse, peab pakkujal olema vähemalt 40

töötajat, kelle põhitöö on nende kahe objekti (Vanasadam ja Muuga sadam) teenindamine.

Kuna Kolmandal isikul avalike andmete kohaselt ning Vaidlustajale teada olevalt, nii palju

töötajaid pole, oleks Kolmanda isiku pakkumus tulnud Vaidlustaja arvates ka sel põhjusel tagasi

lükata.

29. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja eeltoodud seisukohaga järgmistel põhjustel:

1) TK p-idest 6.1.1 ja 6.1.2, milles Hankija teavitab, kui palju ta väljastab Osades 1 ja 2

töövõtjale isikulube, ei saa kuidagi teha järeldust, et igal pakkujal, kes esitab pakkumuse Osas

1, peab pakkumuse esitamise ajal (pakkumuse vastavust kontrollitakse pakkumused esitamise

aja seisuga) olema 30 töötajat tulevaseks (võimalikuks) tööks Osas 1 (Vanasadamas) ja pakkujal

kes esitab pakkumuse Osas 2, peab olema pakkumuse esitamise ajal 10 töötajat tulevaseks

(võimalikuks) tööks Osas 2 (Muuga sadamas);

2) vastavustingimus „Puhastusteenus. Koolitus“ nõuab, et pakkuja viiks nõutava

koolituse teenust osutavale personalile läbi enne teenuse osutamise algust. Sellele tingimusele

vastavuse tõendamiseks: Pakkuja kinnitab, et viib enne teenuse osutamise algust teenust

osutavale personalile läbi koolituse [---].6 Seega on ilmne, et vastavustingimuse sisuks ei ole

personalile koolituse korraldamine enne pakkumuse esitamist, millest saaks tuletada, et juba

pakkumuse esitamisel peab pakkujal vajalik ja koolitatud personal olemas olema, vaid üksnes

pakkuja lubadus, et ta viib koolituse läbi enne teenuse osutamise algust. Sellise kinnituse on

Kolmas isik oma pakkumuses nii Osa 1 kui Osa 2 kohta andnud;

3) kuna TK p-idest 6.1.1 ja 6.1.2 ja vastavustingimusest „Puhastusteenus. Koolitus“ ei

tulene ei eraldi võetuna ega koosmõjus kohustust, et pakkujal, sh Kolmandal isikul, peaks olema

pakkumuste esitamisel teenuse osutamiseks Osas 1 30 töötajat ning teenuse osutamiseks Osas

2 10 töötajat ning sellist nõuet ei tulene vastavustingimusena ka mujalt RHAD-ist, ei pidanud

(ega saanudki) Hankija seda kontrollida või veelgi enam, Kolmanda isiku pakkumust sel

põhjusel tagasi lükata;

4) isegi juhul, kui TK p-idest 6.1.1 ja 6.1.2 saaks tuletada nõude, et Osas 1 peaks

pakkujal olema hankelepingu täitmiseks 30 töötajat ja Osas 2 hankelepingu täitmiseks 10

töötajat (millega vaidlustuskomisjon ei nõustu), ei oleks mingil juhul tegemist pakkumuse

vastavustingimusega vaid hankelepingu täitmise tingimusega, mida pakkumuse vastavuse

kontrolli käigus ei kontrollita ning millele pakkuja peab vastama hankelepingu täitmisel.

30. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Osades 1 ja 2 vajalike töötajate

olemasolu Kolmandal isikul Hankija pakkumuste vastavuse kontrolli puhul kontrollima ei

pidanud, sest sellekohast vastavustingimust Riigihankes kehtestatud pole.

31. Tulenevalt eeltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuivõrd Hankija ei ole sisuliselt

kontrollinud Kolmanda isiku pakkumus vastavust Osades 1 ja 2 kehtestatud

vastavustingimusele „Pakkumuse maksumus“ ristsubsideerimise keelu järgimise osas, ei ole

Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks Osas 1 ja Osas 2

kooskõlas RHS § 3 p-iga 1 ja RHS § 114 lg-dega 1 ja 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatus

32. Vaidlustaja on seisukohal, et kuivõrd Kolmanda isiku pakkumuse maksumus Osades 1 ja 2

sisaldas (tõenäoliselt) ruutmeetri koristamise ühikhindu vahemikus 1 sent kuni 1 euro, mis

ilmselgelt ei kata teenuse osutamise kulusid, oleks Hankijal pidanud tekkima RHS § 115 lg 1

alusel kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus Osades 1 ja 2 on põhjendamatult madala

maksumusega ning Hankija oleks pidanud alustama Kolmanda isiku pakkumuse osas RHS

6 Vt vastavustingimus „Puhastusteenus. Koolitus“, Küsimused ettevõtjale.

26 (28)

§-is 115 sätestatud kontrollimenetlust ning Kolmanda isiku pakkumuse Osades 1 ja 2

põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükkama.

33. Hankija kinnitusel ei tekkinud tal kahtlust selles, et Kolmanda isiku pakkumus võiks olla

põhjendamatult madala maksumusega, kuna põhjendamatult madala maksumuse puhul tuleb

hinnata pakkumuse maksumust tervikuna, mitte võrrelda üksikuid ühikhindu (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-2544 p 13). Hankija leidis, et Osas 1 on Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus maksumuselt paremuselt teisest pakkumusest (Vaidlustaja pakkumus)

2,58%-i madalam ja vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest maksumusest 17,63%-i

madalam. Osas 2 on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus maksumuselt paremuselt teisest

pakkumusest (Vaidlustaja pakkumus) 0,95%-i madalam ja vastavaks tunnistatud pakkumuste

keskmisest maksumusest 18,41%-i madalam.

34. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendatuses Osades 1 ja 2, mistõttu tal puudus ka kohustus alustada

RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetlust. Seda järgmistel põhjustel:

1) põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tekkimiseks tuleb lähtuda pakkumuse

kogumaksumusest, mitte ühikhindadest;

2) Osas 1 on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus 1 428 502,13 eurot ning Vaidlustaja

pakkumuse maksumus 1 466 288,41 eurot. Seega on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus

vaid 2,58%-i madalam, kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus. Osas 2 on Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus 235 434,72 eurot ja Kolmanda isiku pakkumuse maksumus 237 689,84

eurot. Seega on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus vaid 0,95%-i madalam, kui Vaidlustaja

pakkumuse maksumus. Nii väike vahe ka madalama hinnaga pakkumuse puhul ei pidanud

Hankijal tekitama kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal.

Kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontroll

35. Hankija on kontrollinud üksnes Osades 1 ja 2 edukaks tunnistatud pakkuja – Kolmanda

isiku vastavust kvalifitseerimise tingimustele.

Vaidlustaja arvates on ebatõenäoline, et Kolmas isik vastab Osades 1 ja 2 RHAD dokumendi

„Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ osas C pakkujate tehnilisele ja kutsealase

suutlikkusele kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, millega on kehtestatud nõuded

täidetud lepingutele:

1) Osas 1: Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud

vähemalt 2 koristus- ja/ või puhastusteenuse osutamise lepingut maksumusega alates 1 000 000

EUR (käibemaksuta). Pakkujal tuleb esitada riigihangete registris riigihanke algamisele

eelneva 36 kuu jooksul täidetud koristus- ja/või puhastusteenuse osutamise lepingute nimekiri.

Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, mille maksumus on vähemalt 1 000 000 EUR

(käibemaksuta) ja nimetada maksumus, kuupäevad, info teiste lepingupoolte kohta (tellija

esindaja kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata viitenumbrid

(RHS § 101 lg 1 p 2 ja lg 2) (edaspidi Tingimus Osas 1);

2) Osas 2: Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud

vähemalt 2 koristus- ja/ või puhastusteenuse osutamise lepingut maksumusega alates 250 000

EUR (käibemaksuta). Pakkujal tuleb esitada riigihangete registris riigihanke algamisele

eelneva 36 kuu jooksul täidetud koristus- ja/või puhastusteenuse osutamise lepingute nimekiri.

Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, mille maksumus on vähemalt 250 000 EUR (käibemaksuta)

ja nimetada maksumus, kuupäevad, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja

kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata viitenumbrid (RHS §

101 lg 1 p 2 ja lg 2) (edaspidi Tingimus Osas 2).

36. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud dokumendis „Kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused“ on Kolmas isik esitanud kaks lepingut, mis tõendavad vastavust

27 (28)

Tingimusele Osas 1 ning kaks lepingut, mis tõendavad vastavust Tingimusele Osas 27. Kõik

eelnimetatud lepingud on tähtajatud ja hetkel kehtivad ning Kolmas isik on näidanud lepingu

alguse ning summa, millises ulatuses neid oli täidetud Riigihanke algamise (31.12.2024) ajaks.

Kõikide nimetatud lepingute puhul ületavad summad oluliselt vastavalt Tingimuses Osas 1 ja

Tingimuses Osas 2 kehtestatud summasid (1 000 000 ja 250 000 ühe lepingu kohta). Ükski

viidatud lepingutest ei ole sõlmitud riigihanke tulemusena. Kolmas isik on samas esitanud ka

tellijate esindajate kontaktandmed.

37. Enne Riigihanke hankemenetluses kvalifitseerimisotsuse tegemist on Hankija pöördunud

kõigi eelviidatud lepingute puhul Kolmanda isiku nimetatud tellija esindajate poole e-kirjadega

ning esitanud neile küsimuse selle kohta, ka Kolmanda isiku nimetatud lepingute alusel on

perioodil 31.12.20218 (36 kuud enne Riigihanke algust) – 31.12.2024 (Riigihanke algus)

osutatud Kolmanda isiku poolt koristus- ja/või puhastusteenust vähemalt 1 000 000 euro (Osas

1) või 250 000 euro (Osas 2) mahus (või Kolmanda isiku nimetatud täpses summas). Kõik

isikud, kelle poole pöörduti, kinnitasid küsitut või nimetasid täpsed summad, mis vastasid

nõutule.

38. Vaidlustus- ja kohtumenetluses on peetud tellijate kinnitusi alati kohaseks tõendiks pakkuja

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks ja vaidlustuskomisjon ei nõustu

Vaidlustaja arvamusega, et antud juhul ei piisa tellijate kinnitustest, et tuvastada tegelikult

teostatud tööde maksumust. Vaidlustaja ei ole millegagi põhjendanud, mille poolest

vaidlusalune Riigihange on niivõrd eriline, et tavapäraselt kvalifikatsiooni kontrollimiseks

aktsepteeritavad tõendid ei ole sel korral sobilikud või miks tellijate kinnitused õiget tulemust

ei taga. Samuti ei ole Vaidlustaja näidanud, kuidas tema arvates oleks siis tulnud kontrollida

Kolmanda isiku vastavust Tingimusele Osas 1 ja Tingimusele Osas 2.

39. Eeltoodust nähtuvalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija on kohase hoolsusega

kontrollinud Kolmanda isiku vastavust Tingimustele Osades 1 ja 2 ning leidnud õiguspäraselt,

et Kolmas isik vastab Tingimustele Osades 1 ja 2.

40. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et otsuse p-ides 23-39 käsitletud

Vaidlustaja väidetud puudusi vaidlustatud Hankija otsustes ei olnud, tuleb Hankija otsused

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks, kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata

jätmiseks Osades 1 ja 2 tunnistada kehtetuks hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest

lähtudes, kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsused Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamiseks Osades 1 ja 2 ristsubsideerimise keelu vastavustingimuse

kontrollimata jätmise põhjusel.

41. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, tuleb Vaidlustajale välja

mõista lepingulise esindaja kulud RHS § 198 lg-st 1 lähtuvalt. 

41.1. Hankijalt tuleb Vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv

summas 1280 eurot. 

41.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude välja

mõistmiseks kogusummas 3272 eurot (käibemaksuta), 20,45 tunni õigusabiteenuse osutamise

eest, tunnihinnaga 160 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi vaidlustus

rahuldatakse täies ulatuses, tuleb Vaidlustaja kulude väljamõistmisel arvestada seda, et Hankija

7 Vaidlustuskomisjon ei avalda täpsemalt Kolmanda isiku täidetud lepingute andmeid, kuna Kolmas isik käsitleb

neid oma ärisaladusena. 8 Mõnes kirjas ka 01.01.2022, kuid see erinevus ei saa summade suurust arvestatavalt mõjutada.

28 (28)

otsused Kolmanda isiku pakkumuse Osades 1 ja 2 edukaks tunnistamiseks ning Kolmanda isiku

Osades 1 ja 2 kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks tunnistab vaidlustuskomisjon

kehtetuks hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes, mitte Vaidlustaja poolt esile

toodud sisulistel põhjustel. Samuti tunnistatakse Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks Osades 1 ja 2 kehtetuks üksnes ühel põhjusel (pakkumuse võimalik

mittevastavus ristsubsideerimise keelule) Vaidlustaja poolt esile toodud kolmest.

Vaidlustuskomisjon möönab siiski, et vaidlus ristsubsideerimise keelu järgimise üle hõlmab

Vaidlustaja käsitluses ning vaidlustusmenetluse mahus arvestatava osa.

Eeltoodut arvestades on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on

Vaidlustaja õigusabikulud 10 tunni ulatuses summas 1600 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb

Hankijalt välja mõista.

41.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik