Edastuskiri

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 29.04.2025 korralduse nr 150 juurde

Detailplaneeringu nimetus Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneering (DP0342).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Planeeringuala suurus on 46569,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kaljula tee 8 2028 m² 30401:001:0914 Elamumaa 100% 2 Kaljula tee 10 1516 m² 30401:001:0915 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 12 1502 m² 30401:001:0916 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 3 1510 m² 30401:001:0911 Elamumaa 100% 5 Olevi tänav //

Sangari tänav // Sulevi tänav

15856 m² 30404:017:0860 Transpordi maa 100%

1

6 Kalju tee 2305 m² 30401:001:1477 Transpordi maa 100% 7 Kalju tee 8 //

Kaljula tee 11a 2447 m² 30401:001:1478 Elamumaa 100%

8 Kaljula tee 13 1656 m² 30401:001:0924 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 15 1957 m² 30401:001:0917 Elamumaa 100% 10 Köstrioja tee 4252 m² 30401:001:1554 Transpordi maa 100% 11 Köstrioja tee 2 2194 m² 30401:001:1561 Elamumaa 100% 12 Kaljula 17.60 ha 30401:001:0190 Maatulundusmaa 100% 13 Kaljula tee T2 6700 m² 30401:001:2475 Transpordi maa 100% 14 Kaljula tee T1 1860 m² 30401:001:0928 Transpordi maa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev looduskeskkond Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 kinnistutel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud. Kõik planeeringuala asuvad hooned on õiguslikul alusel püstitatud.

Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu on tehnovõrkudega varustatud.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringu alale on Sausti-Kiili maanteelt (kõrvalmaantee nr 11157), mööda Küttimi teed ja Kaljula teed. Juurdepääs olemasolevatele ja planeeritud kinnistutele on tagatud planeeringu ala põhjapiiril asuvalt Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartalisisesed teed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: o Kõrgepinge elektrimaakaabelliin ja alajaam, Kaljula tee 14 kinnistul; o 110 kV elektri kõrgepinge õhuliin, läbib Kaljula tee T2, 5 ja 14 kinnistuid. o Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torustik koos liitumispunktidega (sh tuletõrjehüdrandid

ja survekanalisatsiooni toru koos survekanalisatsiooni pumplaga) Kaljula tee T2, Kaljula 5 ja Kaljula tee 14 kinnistul;

o Tänavavalgustus, Kaljula tee T2 kinnistul, Kaljula tee 5 kinnistul; o Sademeveekanalisatsioon ja kraavid Kaljula tee T2 kinnistul; o Servituudualadega drenaažitorustikud Kaljula tee 7, 9, 11, 22 ja 24 kinnistul; o Elektri madalpingekaablid koos kinnitu liitumiskilpidega, Kaljula tee T2 ja Kaljula tee 14

kinnistul; o Puurkaev-PRK0020587 (sanitaarkaitseala 10 m), Kaljula tee 16 kinnistul.

2

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Algatamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

3

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kaljula elamuala detailplaneeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks olemasolev väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: o Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa,

välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks

üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²; o Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning

abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. väikeelamumaale (EV) toodud tingimused: o Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m²; o Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m;

4

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

o Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone;

o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.

o Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.

o Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.

o Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamuala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

5

Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.

Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Ehitustingimused elamu maa-alal: o Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.

Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.

o Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele.

o Alevis ja alevikes on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarbeid üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob teenuste tarbimise- ning töökohti. Alev ja alevikud on olulised teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jm sarnaseid otstarbeid, millega ei kaasne olulist ruumilist mõju ümbritsevale elukeskkonnale.

o Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised.

o Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus.

o Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

o Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid.

o Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt. o Detailplaneeringus näha ette nõuetekohane ruumivajadus taristu paigaldamiseks. o Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldaksid ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel.

6

5. Kehtiv Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsusega nr 52 kehtestati Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering, mis nägi ette 16 elamumaa, 2 transpordimaa, 1 tootmismaa ja 3 sotsiaalmaa krundi moodustamise.

Planeeritud ehitusõigus hoonestuse maksimaalne korruselisus (kuni 2 korrust), täisehitusprotsent (elamumaal kuni 12% - sõltuvalt krundi pindalast) ja sõltuvalt ehitusala konfiguratsioonist ka lubatav hoonete arv. Määratletud on kruntide ehitusõigus, sh suurim lubatud hoonete arv krundil on üksikelamutel 1+1 (elamu/abihoone) ja kaksikelamutel 1+1 (elamu + 1 abihoone), üksikelamute lubatud suurim ehitusalune pind on kuni 220 m2 ja kaksikelamute suurim ehitusalune pind kuni 240 m2 ning elamute lubatud suurimaks kõrguseks on kuni 9,0 m ja abihoonete kõrguseks on kuni 4,5 m. Kokkuvõttes 25 elamuühikut.

6. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

6.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

6.1.1. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi

saavutamine;

7

o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

8

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

6.1.2. Elamumaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna

kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise

ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla

sotsiaalse ja majandusliku arengu.

9

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.

Mõju Tulemus

Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 3*1,7=5,1 autot

(Harjumaa liikuvusuuringu andmetel on Kiili valla elanikel keskmiselt 1,7 autot leibkonna kohta) aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

2. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on minimaalsed.

3. Tühi ja söötis ala korrastatakse. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

4. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

5. Detailplaneeringuala infrastruktuuri (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside ringistamisega on võimalik tagada parem varustuskindlus.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

2. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisandub 5,1 autot. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Majandusliku arengu intensiivistumine

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse

10

ajal.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses suurenevate kohalike teenuste tarbimisega. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid)

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Suureneb KOV elanike arv.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute elanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

4. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse olemasolevat elamuala - võimalikud kulud on minimaalsed – koolibussi teekonna pikendamise vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne.

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal

on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suures osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks.

3. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 5,1 autot. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

4. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga infrastruktuurile. Võttes arvesse, et tihendatakse Sausti küla elamuala on võimalikud tulevased kulud minimaalsed – koolibussi vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne.

Transpordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi negatiivseid häiringuid.

2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 5,1 autot aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 5,1 autot. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

11

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Ühistranspordi tasuvuse paranemine

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Enamus elanikke hakkab kasutama ühistransporti, mille tulemusena tihendatakse

ühistranspordi graafikuid.

Negatiivne mõju: 1. Lisandub 5,1 autot. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega

kergliikluse infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt. Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017-jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet)

Kokkuvõte: Eeldades, et enamus tulevasi elanikke kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne, kuid ühistranspordi tasuvuse vaatest pigem positiivne (suureneb potentsiaalsete tarbijate hulk)

Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja

ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid.

2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 5,1 autot aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse olemasolevat elamuala - võimalikud kulud on minimaalsed – koolibussi teekonna pikendamise vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 5,1 autot. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile, mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne KOV võimalikke kulude suurenemisega infrastruktuurile. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Loodusmaastiku asendumine

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse

12

tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

(30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse olemasolevat osa.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega

kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses Kaljula elamuala keskosa korrastamisega. Maastiku killustumine Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa

krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse olemasolevat osa.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega

kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised.

Kokkuvõte: positiivne mõju seoses Kaljula elamuala korrastamisega. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Detailplaneeringu alal põllumajandusmaastik puudub.

Kokkuvõte: mõju puudub. Maaparandussüsteemid e rikkumine

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: Positiivne mõju. Ehitusalade stiihiline Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa

13

areng krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse olemasolevat osa.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Suureneb KOV elanike arv.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute elanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal

on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju seoses KOV lühiajaliste kulude kasvuga, pikas perspektiivis pigem positiivne.

Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 3. Uute elamualade moodustamisega tihendatakse olemasolevat osa.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevust ei toimu ja ei soodusta majanduslikku arengut.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised.

14

Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega.

Ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega.

Võimalik visuaalne reostus

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Võimalik keskkonnakvaliteedi paranemine ning valla tuntuse ja maine tõus

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

15

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa krunti. Ehitustegevus

soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Loodusressursside tarbimise suurenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse uued 3 üksikelamumaa krundid, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 3: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid, kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua elamumaadele

uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele; 2. tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga

kavandatud tegevustel on mitmed negatiivseid mõjusid, siiski positiivsed mõjud ületavad negatiivseid;

3. ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades;

4. uute elamualade moodustamisega tihendatakse Sausti külas Kaljula olemasolevat elamuala - võimalikud kulud on minimaalsed – koolibussi teekonna pikendamise vajadus puudub, infrastruktuuri ei suurendata jne;

5. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse vajadusel kaasata maastikuarhitekt ja maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

16

7. Detailplaneeringu menetlus 01.04.2021 – Eskiis e-kirjaga. 08.04.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/422. 25.05.2021 – Haldusleping nr 8-15/80-21. 03.11.2021 – Teabenõue, kiri nr 8-1/422-1.

Palun saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud kõik detailplaneeringu algatamise dokumendid koos lisadega.

09.11.2021 – Teabenõude vastus. Manusena on lisatud 01.06.2021 ja 09.06.2021 vallavalitsuse istungite protokolli väljavõtted.

09.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-1. Teabenõudja ei ole taotlenud väljavõtteid vallavalitsuse istungi protokollidest. Palun Kiili vallavalitsusel saata 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid teabenõudes taotletud viisil.

16.11.2021 – Teabenõude vastus. Raske on aru saada milliseid dokumente soovite saada. Palun täpsustada. Lisada näiteks dokumendi number.

07.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-2. Teabenõudja täpsustab, et taotletud dokumentide all on mõeldud kõiki dokumente (näiteks detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu, selle lisad, lähtetingimused, seletuskirjad, plaanid jne), mis olid eelpool toodud vallavalitsuse istungi päevakorrapunkti kohaselt detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel arutlusel.

23.11.2021 – Teabenõude vastus. Edastan soovitud dokumendid (Algatamise_eelnou.pdf, Lisa_1_Seletuskiri_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_2_Skeem_kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_3_Eskiis_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_4_Lahteseisukohad_Kaljula_jne_dp.pdf)

26.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-3. Käesolevaga palub Teabenõudja saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud dokumentide originaalid (detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega) ehk 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid.

06.12.2021 – Teabenõude vastus. Teile on esitatud originaal dokumendid. Need on dokumendid mis olid arutlusel 01.06.2021 vallavalitsuse istungil. Kuna Teile saadeti pdf formaadis dokumendid mis loodi just vahetult enne saatmist siis on loomulik, et neid varem polnud olemas. Teile edastatud pdf formaadis dokumendid on loodud odt formaadist mustanditest.

06.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni kiri nr 2.1.-3/21/3708. Selgitamaks vaide asjaolusid, palun esitada inspektsioonile hiljemalt 17. detsembriks 2021 vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Kuidas saite aru teabenõudest ja selle täiendustest - mis dokumente teabenõudja soovis? 1 Haldusväliste isikute puhul vastavalt korrakaitseseaduse § 30 lõigetele 1 ja 3; haldusorgani puhul vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõike 1 punktile 1. 2. Kas teile arusaadavalt sooviti üksnes 01.06.2021 istungil ettekandmisel/arutusel olnud dokumente või kõiki detailplaneeringu algatamise dokumente (sh ka enne ja pärast 01.06 istungit koostatuid)? 3. Kas vaide esitajale 25.11 saadetud dokumente käsitleti/koostati 01.06.2021 istungiks/istungil? 4. Millal on teabenõude vastuseks saadetud dokumendid koostatud? 5. Miks on teabenõudjale saadetud dokumentidel korralduste kuupäev ja number x-dega asendatud või puuduvad üldse? 6. Kas ja kus on registreeritud vaide esitajaga sõlmitud leping nr 8-15/80-21? 7. Kui eelnimetatud leping on registreerimata, palun seda põhjendada.

17.12.2021 – Kiri nr 3.3-11/1928-1 Vastused Andmekaitse Inspektsiooni poolt esitatud küsimustele: 1. Võttes aluseks Kiili Vallavalitsuse ja teabenõudja kirjavahetuse siis lõpuks saime aru mida teabenõudja soovis. Alguses saatsime teabenõudjale mitte soovitud dokumendid. Peale täpsustuse küsimist suutsime välja selgitada teabenõudja soovid. Selgus, et teabenõudja soovis Kiili Vallavalitsuse korralduse „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine“ eelnõud. 2. Vastavalt teabenõudele soovis teabenõudja üksnes vallavalitsuse istungil arutlusel olnud dokumente ning need Talle ka edastati.

17

3. Jah. 4. Palun täpsustada mida on mõeldud koostamise all. 5. Nimetatud korraldus pole Kiili Vallavalitsuse poolt vastu võetud vaid tegemist on korralduse eelnõuga. Sellest tulenevalt puuduvad teabenõudjale saadetud dokumentidel kuupäevad ja numbrid. 6. Nimetatud leping on registreeritud Kiili valla dokumendiregistris. 7. Nimetatud leping on registreeritud dokumendiregistris.

30.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/21/3708 07.06.2021 kuni 01.03.2022 – kirjavahetus (e-kirjad) ja mitmed kohtumised digitaalselt lepingu täiendavate tingimuste osas. 02.03.2022 – Kiri nr 8-1/422-6, Oomega Õigusbüroo OÜ.

Eeltoodust tulenevalt teeb Kaljula Arenduse OÜ viimast korda ettepaneku algatada Kaljula DP taotletud kujul hiljemalt 15.03.2022 ja sõlmida leping transpordimaa kinnistute võõrandamise tingimustes kokkuleppimiseks (nn broneerimisleping), et Kiili Vallavolikogu saaks transpordimaa kinnistute omandamise tingimused heaks kiita ning käesoleva aasta aprillis oleks võimalik DP vastu võtta ja peale seda sõlmida kinnistute võõrandamiseks võlaõiguslik leping. Sellisel juhul jääb Kaljula DP edasiseks menetlemiseks veel neli kuud, et see saaks 31.08.2022 kehtestatud. Kiili valla vaatest on tegemist hea pakkumisega, kuna alternatiivide realiseerimiseks tuleb kulutada maksumaksja raha, mida oleks võimalik kokku hoida.

18.03.2022 – Koosolek Kiili Vallavalitsuses. 12.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-7.

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

19.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-8. Lähtuvalt eeltoodust palub Kaljula Arenduse OÜ viivitamatult algatada Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine taotluses esitatud planeeringualal lähtuvalt 25.05.21 sõlmitud halduslepingus 8-15/80-21 kokkulepitud tingimustest ning varasemalt huvitatud isikule tutvustatud ja 19.07.21 edastatud Kaljula DP algatamise korralduse eelnõus toodud alustel.

21.10.2022 – Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse edastamine kohtuasjas nr 3-22-1352. Rahuldada Kaljula Arenduse OÜ kaebus ning tühistada Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldus nr 218 „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine“ ja kohustada Kiili valda uuesti otsustama Kaljula Arenduse OÜ 07.04.2021 ettepaneku kohase detailplaneeringu koostamise algatamine 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1. Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise

taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma, et haldusorgan kaaluks õiguslikke hüvesid õiglaselt (Riigikohtu 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 10). Seega tuleb praeguses asjas hinnata, kas vastustaja on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning kaalunud erinevaid huvisid. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

2. Kaebaja heidab ette, et korralduses ei ole välja toodud avalikku huvi, mis välistaks DP algatamise või kehtestamise. Kaljula tee (7 kinnistu) elanikud on pöördunud Kiili valla poole sooviga rajada paarismajade juurde abihooned (dtl 11). Õige on kaebaja viide, et varasemalt, s.o 30.11.2020, on vastustaja pidanud võimalikuks vastavat probleemi lahendada detailplaneeringu algatamise (muutmise) kaudu (dtl 253). Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.2.

3. Seletuskirjast (lk 7, dtl 234) nähtuvalt tõi vastustaja välja avaliku huvina alla 20 m2 ehitiste ehitamise soovi ning märkis, et mitmed Kaljula DP ala elanikud on pöördunud Kiili Vallavalitsuse poole murega abihoonete ehitamise võimaldamisega, kuna elamute ehitamisel on kasutatud ära kogu detailplaneeringus lubatud ehitisealune pind. Punktis 9.4 (lk 13) asus vald järeldusele, et tulenevalt PlanS (kehtis kuni 30.06.2015) ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehitamine jäetud nn vabaks ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Eelnevast saab järeldada, et praegusel ajal ei näe vald takistusi abihoonete rajamiseks, mis ei ületa 20 m2. Samas ei ole vastustaja võtnud seisukohta abihoonete rajamise osas, mis ületavad 20 m2. Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.2.

18

4. Korralduses ei ole välja toodud avalikku huvi, mis välistaks DP algatamise või mis toetaks DP algatamist ja kehtestamist. Detailplaneeringu positiivsed ja negatiivsed mõjud on kajastatud korralduse seletuskirja p-s 9.2. (dtl 236-238). Kokkuvõttes asuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmeid negatiivseid mõjusid, kuid on ka positiivseid mõjusid, samas kui negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Seega ei toeta seletuskiri kaebaja väidet, et mõjusid ei ole hinnatud. Küll aga ei ole hinnatud, kas kohalike elanike heaolu väheneb määral, et detailplaneeringu realiseerimine (st 3 elamumaa kinnistu rajamine) muutub võimatuks. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.4.

19.01.2024 – Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse edastamine kohtuasjas nr 3-22-1352. Jätta Kiili valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1352 muutmata. 1. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.1 pidas vastustaja kaebaja ja avalike huvide kaalumise

oluliseks kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid ning leidis, et asjaomase küsimustiku põhjal koostatud võrkdiagrammi kohaselt ei ole kaebaja 07.04.2021 ettepanek kooskõlas kvaliteetse ruumiloome nõuetega. Kaebaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses (p 2.4.1) asjakohaselt välja, et vastustaja seisukohad ei ole kontrollitavad, sh ei ole aru saada, milliste andmete põhjal on selline järeldus tehtud. Vastustaja ei ole esitanud selle kohta kohtumenetluses mitte mingeid selgitusi ega tõendeid. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata seletuskirja p-s 9.1 tehtud järelduse paikapidavust. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.4.

2. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.2 hindas vastustaja täiendavate elamumaade moodustamise mõjusid kooskõlas Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetega ning leidis, et kaebaja taotletud detailplaneeringu negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Negatiivsete mõjudena on välja toodud järgmised asjaolud: Kaljula DP on suures osas realiseeritud ja elamistingimused kohalikele elanikele ei parane; suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud; kolme uue elamumaa sihtotstarbega kinnistu moodustamisega kaasnev majanduslik mõju on minimaalne, kuid suureneb koormus valla eelarvele; kolm uut elamumaad moodustatakse olemasolevate rekreatiivalade arvelt. Seletuskirja p-s 9.3 hindas vastustaja eraldi rekreatiivalade vähenemist ja elamualade suurenemist, viidates samuti Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetele. Seletuskirja p-s 9.3 toodud tabelis on võrreldud Kaljula DP-d ja kaebaja taotletavat detailplaneeringut ning toodud välja, et planeeringualal oleks väikeelamuala osakaal senise 59% asemel 71%, liiklusmaa osakaal 15% asemel 13%, tootmismaa 1% asemel 0% ning üldkasutatav maa 25% asemel 17%. Vastustaja tõi välja, et rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine ei tohi olla lihtne ning arvestada tuleb ka teisi detailplaneeringuid, millega samuti lisanduvad Kiili valda täiendavad elamuühikud, kuid mille menetlemine või elluviimine on veel pooleli. Kokkuvõttes märkis vastustaja p-s 9.3, et elamumaade kasv rohealade arvelt eesmärgiga tõsta elanike arvukust ei ole põhjendatud, sest n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe- ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia vastustaja finantsraskustesse. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

3. Vastustaja eespool toodud kaalutlused on põhimõtteliselt asjakohased. Samas tõi kaebaja juba kaebuses (p 2.4.2) asjakohaselt välja, et vastustaja väited kolme elamumaa sihtotstarbega kinnistu lisandumisega kaasnevast mõjust valla eelarvele on väga üldsõnalised, sest mingeid arvulisi näitajaid ei ole välja toodud. Vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebaja seisukohale, et Kaljula DP elluviimise käigus on asjakohane taristu faktiliselt juba välja ehitatud ning 25.05.2021 halduslepinguga võttis kaebaja kohustuse kanda ka võimalikud täiendavad kulud. Kõnealuses halduslepingus (p 2.1) on märgitud, et „detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut ning seoses sellega pole kohustust tasuda sotsiaalse infrastruktuuri tasu“. Sellest saab järeldada, et halduslepingu sõlmimise ajal ei näinud vastustaja kaebaja taotletud detailplaneeringul sellist mõju Kiili valla eelarvele, mida tulnuks sotsiaalse taristu tasuga leevendada. Lisaks ei ole korralduse nr 218 seletuskirja kohaselt mõjude hindamisel arvesse võetud, et kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohaselt nõustub ta andma vastustajale tasuta üle planeeringualasse jäävad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud mingeid täpsustavaid selgitusi või tõendeid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas vastustaja on hinnanud korralduses nr 218 õigesti kaebaja taotletud detailplaneeringu mõju valla eelarvele. Seoses kinnisasjade sihtotstarbe muutmisega üldkasutatavast maast elamumaaks ei ole vastustaja hinnanud kaebaja 07.04.2021 taotluses tehtud ettepanekut (ja 25.05.2021 halduslepinguga endale võetud kohustust), et kaebaja rajab oma kulul moodustatavale üldmaa sihtotstarbega kinnistule heakorrastatud pargiala, mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud ning mis kaebaja hinnangul edendab kohalike elanike rekreatsioonivõimalusi ja parandab oluliselt

19

ka piirkonna visuaalset kvaliteeti. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses sisulist vastust ka kaebaja väitele, et selles küsimuses ei ole teda koheldud võrdselt teiste isikutega, kes on taotlenud väikese mahuga detailplaneeringu algatamist (kaebuse p 2.6 ja lisa 14). Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

4. Vastustaja toob korralduses nr 218 olulise avaliku huvina välja kohalike elanike õigustatud ootuse, et Kaljula DP viiakse ellu kehtival kujul. Samas ei ole vastustaja kaalumisel sisuliselt arvestanud kaebaja 07.04.2021 taotluses toodud väiteid, et 2006. a-st alates on mitmed faktilised asjaolud muutunud (vt otsuse p 2). Asja materjalidest ei ole ka näha, kas ja milliseid toiminguid on vastustaja teinud kohalike elanike soovide ja ootuste väljaselgitamiseks, arvestades Kaljula DP kehtestamisest möödunud aega ja muutunud asjaolusid. Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktides 7.1 ja 7.2.

5. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu algatamist, veel enam konkreetse sisuga detailplaneeringu kehtestamist, kuid vastustajal lasus kaebaja 07.04.2021 taotluse lahendamisel kohustus kaaluda õiguspäraselt kõiki asjaolusid ja huve. Eespool toodud põhjendused on piisavad järeldamaks, et vastustaja tegi kaebaja taotluse lahendamisel olulisi vigu, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal veendunud, et kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus on võimatu või esineb detailplaneeringu algatamata jätmiseks muu oluline avalikul huvil põhinev põhjus, mis kaalub üles kaebaja huvid. Seega kokkuvõttes rahuldas halduskohus õigesti kaebuse, tühistas korralduse nr 218 ja kohustas vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

15.04.2024 – Kiri nr 8-1/311-12. Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

22.04.2024 – Kiri nr 8-1/311-13. Lähtuvalt eeltoodust palub Kaljula Arenduse OÜ viivitamatult algatada Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine. Kaljula Arenduse OÜ on valmis uuesti kaaluma ja läbi rääkima Kaljula DP tingimuste üle s.h. Kaljula Arenduse OÜ omanduses olevate transpordimaade võõrandamine Kiili vallale, tingimusel, et läbirääkimised saavad olema konstruktiivsed, sisulised ja toimuvad poolte vahelises heas usus saavutada mõistlik koostöö ning seda kõike mõistlikul aja jooksul. Kaljula Arenduse OÜ esindajatele sobib kohtumiseks aeg alates 25. aprillist 2024. Jääme ootama tagasisidet.

02.05.2024 – Kohtumine Kiili vallamajas. 14.05.2024 – Kiri nr 8-1/311-14.

Kokkuvõtvalt on Kaljula Arenduse OÜ seisukohal, et ülaltoodud lahendus on Kiili valla jaoks soodne ja võiks olla tekkinud olukorrale kohaseks ja mõistlikuks lahenduseks. Kiili vald saab omale soovitud transpordimaad, väldib edasisi perspektiivituid vaidlusi ja Kaljula Arenduse OÜ saab realiseerida oma arendushuvi läbi Kaljula elamuala DP elamuehituse realiseerimise. Punktis 3 toodud transpordimaade ajutise kasutamise tasu on arvestades kogu kaasuse olemust mõistlik, kuna see korvab natukenegi Kaljula Arenduse OÜ-le tekkinud kahju ja samas motiveerib ka Kiili valda Kaljula elamuala DP mõistlikult ja kiirelt menetlema ning kehtestama, vähendades läbi kiire menetluse valla jaoks kulusid – mida kiiremini saab DP menetletud, seda väiksem on valla jaoks kulu. Ülaltoodud lahenduse korral jääksid ära tulevased vaidlused, Kaljula piirkonna elanikud saaksid ehitada soovitud abihooned ja kasutada DP alusel planeeritud täiendavat heakorrastatud haljasala. Kaljula piirkond saaks täiendava investeeringu summas 10 000 eurot elanike heaolu ja piirkonna visuaalseks parenduseks, mille ellu viimisel saavad läbi MTÜ SAUSTI KÜLA SELTS kaasa rääkida ka piirkonna elanikud. Arvestades, et Kaljula piirkonnas on teed ja tehnovõrgud välja ehitatud (s.h. lisanduvate elamukruntide tarbeks), on Kaljula Arenduse OÜ valmis esimesel võimalusel alustama ka haljasala ja hoonete ehitusega, et saaks piirkonna arendustegevuse lõplikult ellu viia ja kogu piirkonna lõplikult heakorrastatud. Oleme valmis käesolevas ettepanekus toodud üksikasju täiendavalt arutama ja abistama Kiili valda dokumentide vormistamisel, kavatsedes seda teha läbipaistvalt ja heas usus. Ühtlasi palume käesolevale ettepanekule vastata hiljemalt 24.mail 2024.

27.05.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Täname saadetud ettepaneku eest ja juhime veelkord tähelepanu, et kunagi tervikliku elukeskkonna loomiseks ettenähtud üldkasutatavate maade ümber planeerimine ei ole kindlasti avalikust huvist

20

tulenev! Vallaelanikel on olnud ootused oma elukohta valides et planeeritud keskkond realiseerub kehtestatud planeeringu kohaselt ja sellest tulenevalt tuleb vallal sellise planeeringu algatamise otsustamisel avaliku huvi hinnata. Pakute et oma kirjas et avalik huvi selle planeeringu algatamise puhul võiks olla vallale teemaade tasuta võõrandamine. Punktis 2.1 teete ettepaneku selleks sõlmida notariaalne võlaõiguslik leping teede tasuta võõrandamiseks ja punktis 2.2 pakute et planeeringu kehtestamise järgselt sõlmitakse tasuta võõrandmaise asjaõigusleping. Kiili vallavalitus nõustub avalikust huvist tulenevalt sõlmima teie poolt pakutud punktis 2.1 toodud võlaõigusliku lepingu ja juhul kui planeering jõuab menetlusse ja kehtestamiseni siis oleme valmis sõlmima teemaade tasuta võõrandamiseks ka asjaõigusliku lepingu. Eelneva sõlmitud lepingu järgselt saame ka avalikust huvist tulenevalt kaaluda soovitud planeeringu algatamist. Kuna planeeringu menetlus on avalik, kuhu on kaasatud elanikud ja kolmandad osapooled, siis ei ole Kiili vallal võimalik tagada teie poolt soovitud tähtaegu ja need tulenevad seadustest. Samuti ei leidnud toetust teised teie poolt tehtud ettepanekud.

29.05.2024 – Kiri nr 8-1/311-15. Kaljula elamuala DP algatamise huvist ja lahenduse leidmise soovist lähtuvalt ning selguse huvides palume täpsustada, kas Kiili vald on ainult siis valmis Kaljula elamuala DP taotluse alusel algatama detailplaneeringu koostamise ja kehtestama taotletud lahenduse, kui Kaljula Arenduse OÜ sõlmiks Kiili vallaga kolme transpordimaa kinnistu tasuta võõrandamiseks vastava lepingu ja loobuks teistest 14.05.2024 saadetud ettepankus esitatud nõudmistest? Igaks juhuks märgime, et Kaljula elamuala DP taotluse alusel detailplaneeringu koostamine ja taotluses toodud lahenduse kehtestamine vastab piirkonna elanike huvile, kuna nad juba ammu ootavad oma kruntide ehitusõiguse suurendamist ning korrastatud ja rekreatiivsel eesmärgil kasutatavate haljasalade kasutamise võimalust.

04.06.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Jah nende kokkulepete järgselt oleme valmis viima planeeringu algatamise otsustamiseks vallavalitsusse. Kas teeme vastava kokkulepe valmis?

04.06.2024 – Kiri nr 8-1/311-16. Kahjuks selline lahendus, mille kohaselt sõlmime kokkuleppe kinnisasjade tasuta võõrandamiseks ja jääme teadmata ajaks ootama, kas Kiili vallavalitsus otsustab detailplaneeringu koostamise algatada, ei ole sobiv. Kuna näha on, et mõistliku kokkuleppe sõlmimiseks Kiili vallal tahe puudub, oleme otsustanud läbirääkimised lugeda lõppenuks ning palume Kiili vallavalitsusel algatada Kaljula elamuala detailplaneering vastavalt esitatud taotlusele ja haldusasjas 3-22-1352 jõustunud kohtuotsusele.

05.07.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Seoses puhkuste ajaga on vallavalitsusel võimalik küsimust arutada alates 30 juuli.

01.08.2024 – Kiri nr 8-1/311-17. Võttes aluseks Teie 15.04.2024 kirja nr 8-1/311-12 punkti 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ootame Teie vastust 14 kalendripäeva jooksul kirja kuupäevast arvates.

16.08.2024 – Kiri nr 8-1/311-18. Käesolevaga teatab Kaljula Arenduse OÜ, et on juba vastanud samasisulisele eelnõule ega näe põhjust oma seisukohas esitatud vastuväiteid ja etteheiteid korrata. On kahetsusväärne, et 01.08.2024 saadetud eelnõus ei ole Kiili Vallavalitsus käsitlenud Kaljula Arenduse OÜ poolt 22.04.2024 saadetud seisukohas toodut. Kiili Vallavalitsuse seisukohad on esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 8.

18.10.2024 – Kiri nr 8-1/311-19. Kõigest eeltoodust tulenevalt nõuab vaide esitaja Kiili Vallavalitsuse 17.09.2024 istungi protokollilise otsuse nr 3 ja Kiili Vallavalitsuse 18.09.2024 kirja nr 8-1/311-20 kehtetuks tunnistamist ning Kaljula Arenduse OÜ 16.08.2024 taotluse üle uuesti otsustamist ja vastava õiguspärase haldusakti andmist.

19.11.2024 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 455 Kiili Vallavalitsuse istungil võeti vastu korraldus nr 455 „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine“.

21

13.12.2024 – Kaljula Arenduse OÜ esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule Kaljula Arenduse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 19.11.2024 korralduse nr 455 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti detailplaneeringu algatamise ettepaneku üle 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

16.04.2025 - sõlmiti poolte vahel kohtulik kompromiss haldusasjas nr 3-24-3372.

8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu (vastavalt 07.04.2021 kirjaga nr 8-1/422 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule).

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

22

Küttimi tee 5

Köstrio ja tee 1

Küttimi tee 17

Küttimi tee T3

Küttimi tee T2

Köstrio ja tee 7

Küttimi tee T4

Köstrio ja tee 4

Kuusemätta

Küttimi tee 15

Küttimi tee 4

Küttimi tee 13

Köstrio ja tee 5

Köstrio ja tee 6

Köstrimetsa

Küttimi tee 11

Köstrio ja tee 3

Köstrio ja tee

Köstrio ja tee 2

Küttimi tee 7

Küttimi tee 9

VT. MÄRKUS 5

P3 EP2

EP2

EP2

EP2

HL

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P6

P6

P6

P6

POS 5

POS 7

POS 6

POS 9

POS 8

POS 10

POS 12

POS 15

POS 14

POS 13

LT

POS 20

POS 17

POS 16

HL

SAU STI PEAKR

AAV (SAU STI O

JA)

R egistrikood: VEE1095000,

pikkus lisaharudega 6,3 km ,

valgala suurus 8,7km ²,

suudm e koht: Vääna jõgi

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

POS 19

EP

EP2

EP2

EP2

P6

P6

P6

P6

POS 3

POS 4

POS 2

POS 1

X

X

X

X

Pos 16 Kaljula tee 16 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1003m² 300 m² 2114m²

Pos 17 Kaljula tee 24a EP 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 645m² 300 m² 2017m²

Pos 20 Kaljula tee 14 HL 100%

- - - - - 4867m²

Pos 1 Kalju tee 4 EP2 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1356m² 300 m² 2020m²

Pos 2 Kalju tee 6 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1724m² 300 m² 2822m²

Pos 3 Kaljula tee 7 EP2 100%

2k/1 k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1319m² 300 m² 2000m²

Pos 4 Kaljula tee 9 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1114m² 300 m² 2000m²

Pos 5 Kaljula tee 11 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1279m² 300 m² 2002m²

Pos 6 Kaljula tee 18 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1386m² 300 m² 2050m²

Pos 7 Kaljula tee 20 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1487m² 300 m² 2170m²

Pos 8 Kaljula tee 22 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1468m² 300 m² 2141m²

Pos 9 Kaljula tee 24 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1339m² 300 m² 1992m²

Pos 18 Kaljula tee 17 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 914m² 300 m² 2001m²

Pos 10 Kaljula tee 19 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1382m² 300 m² 2044m²

Pos 11 Kaljula tee 21 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1355m² 300 m² 2017m²

Pos 12 Kaljula tee 23 EP 100%

2k /1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1325m² 300 m² 2004m²

Pos 14 Kaljula tee 28 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1358m² 300 m² 2029m²

Pos 15 Kaljula tee 30 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1406m² 300 m² 2122m²

Pos 13 Kaljula tee 26 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1332m² 300 m² 2082m²

Pos 21 Kaljula tee T3 LT 100%

- - - - - 150m²

Pos 19 Kaljula tee 5 HL 100%

- - - - - 3925m²

EP

EP P3

P3

POS 18

POS 11

POS 21

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

W1

W1

W1

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ) OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga) NING ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

X

VT. MÄRKUS 7

VT. MÄRKUS 7

X X

X X

X X

X X

LEPPEMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERITAVA KRUNDI / MAAÜKSUSE PIIR

110KV KÕRGEPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI PIIR (25m liini teljest)

SAUSTI PEAKRAAVI VEEKAITSEVÖÖND (1m kraavi tavalisest veepiirist)

SAUSTI PEAKRAAVI- AVATUD EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS TIHEASUSTUSEGA ALAL (kaldast 7m)

TEEKAITSEVÖÖND (4m kinnistupiirist)

HOONESTUSALA

JUURDEPÄÄS ALALE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE /MAAÜKSUSELE (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOELVA JALGRADA

PLANEERITUD JALGRADA (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD EHITUSKUJA (HOONESTUSALA KAUGUS KRUNDIPIIRIST)

PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV (3-KOHTA)

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAV PUMPLA HOONE

PLANEERITUD HOONE (MAX. EHITUSÕIGUSEGA), ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

RAJATAV MADALHALJASTUS- HEKK (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV ASFALDKATEGA SÕIDUTEE

PROJEKTEERITAV MADALPINGE KAABEL

PROJEKTEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP

PROJEKTEERITUD DRENAAŽITORU

PROJEKTEERITUD TRUUP

OLEMASOLEV PIIRDEAED (VÕRKPIIRE)

OLEMASOLEV KÕRGEPINGE ÕHULIIN (110 kV)

OLEMASOLEV KÕRGEPINGE MAAKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL (TÄNAVAVALGUSTUS)

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

LIKVIDEERITAV MADALPINGE KAABEL

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEV DRENAAŽI TORU

OLEMASOLEV SADEMEVEE KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEVA MAAKÜTTE KONTUUR (ORIENTEERUV)

LIKVIDEERITAV KRAAVIOSA (paigaldatakse truup)

TEHNOVÕRGU SERVITUUT

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

ÜKSIKELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

PAARISELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

LOODUSLIK HALJASMAA (katastri järgi ÜLDKASUTATAV MAA 100%)

TEEMAA (katastri järgi TRANSPORDIMAA 100%)

HL

LT

EP

KIILI VALD SAUSTI KÜLA KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS M 1:500

KRUNDI EHITUSÕIGUS JT NÄITAJAD TABEL:

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS, ARHITEKTUURSED ÜLDNÕUDED JA KITSENDUSED

Krundi nr Kinnistu aadress /krundi aadressi

ettepanek

Kinnistu olemasolev

suurus/ krundi planeeritud suurus m²

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind m²

Põhihoone suurim lubatud korruselisus ja

kõrgus (m)

Abihoone suurim lubatud

korruselisus ja kõrgus m

Hoonete max lubatud arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa

Parkimiskohtade arv:

normatiivne

Parkimiskohtade arv:

planeeritud minimaalne

Kitsendused

1 Kalju tee 4 2020 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Kinnistu on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

2 Kalju tee 6 2822 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1.Kinnistu asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

3 Kaljula tee 7 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Kinnistut läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

4 Kaljula tee 9 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Kinnistut läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

5 Kaljula tee 11 2002 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Kinnistu asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel; 3. Kinnistut läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

6 Kaljula tee 18 2050 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

7 Kaljula tee 20 2170 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

8 Kaljula tee 22 2141 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Kinnistut läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

9 Kaljula tee 24 1992 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Kinnistut läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

10 Kaljula tee 19 2044 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

11 Kaljula tee 21 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

12 Kaljula tee 23 2004 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

13 Kaljula tee 26 2082 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Kinnistu on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

14 Kaljula tee 28 2029 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

15 Kaljula tee 30 2122 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

16 Kaljula tee 16* 2114 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Kinnistu on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2.Olemasolev, ühisveevärgi veega varustamiseks mittevajalik puurkaev võetakse kasutusele Kaljula tee 16 kinnistule planeeritava elamu kütteks kinnise süsteemi maasoojus puurauguna või tamponeeritakse. Tingimused ja lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

17 Kaljula tee 24a* 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Kinnistu on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Servituudivajadus krunt pos16 kasuks, drenaažitoru, servituudi ala 11m².

18 Kaljula tee 17 2001 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Kinnistu asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

19 Kaljula tee 5 3925 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Kinnistu on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Kinnistul asuvad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga; 3. Kinnistut läbib olemasolev jalgrada.

20 Kaljula tee 14 4867 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Kinnistu on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Kinnistut läbib kõrgepinge maakaabel ja kinnistul asub alajaam (kaitsevöönd 1m liiniteljest või alajaama seinast); 3. Kinnistule on projekteeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

21 Kaljula tee T3* 150 m² - - - - LT100% L100% - - 1.Kinnistu on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

KOKKU: 46 569 m² 5 400 m² 36 (18+18) 10 800 m² 78 78

*- TEGEMIST ON AADRESSI ETTEPANEKUGA (TÄPSUSTATAKSE KOV-I TÄNAVANIMEDE KOMISJONI POOLT )

MÄRKUSED:

1. Käesoleva joonise juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri ja lisad; 2. Aluskaardi mõõdistas AV GEODEESIA OÜ 2021.a veebruaris, (töö nr 09/21), litsentsi nr. 707 MA ; 3. Kõik info, mis jääb väljapoole planeeringuala piiri on illustratiivne (teed vms); 4. Planeeritud madalpinge kaablite asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus 5. Planeeritud jalgrada ühendatakse Kaljula MÜ detailplaneeringuga (DP 0261) planeeritud jalgrajaga.; 6. Planeeritud jalgrajad ja haljastuse paiknemine on illustratiivsed, asukohad täpsustatakse edasise projekteerimise käigus; 7. Kõikile kinnistutele (sh. planeeritud elamumaa kruntidele -Kaljula tee 16, 17 ja Kaljula tee 24a) on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumispunktid kinnistu piirile. Kaljula tee 17 kinnistule on rajatud olemasolev elektrivarustuse liitumiskilp kinnistu piirile.

DPPÕHIJOONIS M1:500

A KOS ARHITEKTUURIBÜROO

DP-04

Harjumaa Kiili vald Sausti küla KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

21-836

P3

Positsiooni nr. aadress/ aadressi ettepanek

sihtotstarbe % DP liikides max.korruselisus

(põhihoone/ abihoone) max. kõrgus (m)

põhihoone/abihoone max. hoonete arv

(põhihoone/ abihoone)

hoonestusala suurus (m²)

lubatud suurim ehitisealune pind (m²)

krundi suurus (m²)

EP2

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Krundi nr Koha aadress

Krundi planeeritud sihtotstarve ja

osakaalu % (katastriüksuse liikide kaupa)

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest (nr) või riigimaale

Liidetavate ja lahutatavate

osade suurus (m²)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liikides) Märkused

1 Kalju tee 4 E100% 2020 m² Kalju tee 4 E 100% Kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

2 Kalju tee 6 E100% 2822 m² Kalju tee 6 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

3 Kaljula tee 7 E100% 2000 m² Kaljula tee 7 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

4 Kaljula tee 9 E100% 2000 m² Kaljula tee 9 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

5 Kaljula tee 11 E100% 2002 m² Kaljula tee 11 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

6 Kaljula tee 18 E100% 2050 m² Kaljula tee 18 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

7 Kaljula tee 20 E100% 2170 m² Kaljula tee 20 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

8 Kaljula tee 22 E100% 2141 m² Kaljula tee 22 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

9 Kaljula tee 24 E100% 1992 m² Kaljula tee 24 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

10 Kaljula tee 19 E100% 2044 m² Kaljula tee 19 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

11 Kaljula tee 21 E100% 2017 m² Kaljula tee 21 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

12 Kaljula tee 23 E100% 2004 m² Kaljula tee 23 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

13 Kaljula tee 26 E100% 2082 m² Kaljula tee 26 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

14 Kaljula tee 28 E100% 2029 m² Kaljula tee 28 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

15 Kaljula tee 30 E100% 2122 m² Kaljula tee 30 E 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

16 Kaljula tee 16* E100% 2114 m² Kaljula tee 16 Kaljula tee 14

+518 -1596

T 100% Ü 100%

17 Kaljula tee 24a* E100% 2017 m² Kaljula tee 14 -2017 Ü 100%

18 Kaljula tee 17 E100% 2001 m² Kaljula tee 17 Ü 100% Kinnistu suurus ei muutu

19 Kaljula tee 5 Ü100% 3925 m² Kaljula tee 5 Ü 100% kinnistu suurus ja sihtotstarve ei muutu

20 Kaljula tee 14 Ü100% 4867 m² Kaljula tee 14 -4867 Ü 100%

21 Kaljula tee T3* L100% 150 m² Kaljula tee 14 -150 Ü 100%

*- tegemist on aadressi ettepanekuga

X

X

X

X

ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

Tüüp Krundi nr Krundi aadress Arhitektuursed tingimused

EP2

1 Kalju tee 4 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Kinnistu põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik kinnistule kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m.

2 Kalju tee 6

3 Kaljula tee 7

4 Kaljula tee 9

7 Kaljula tee 20

8 Kaljula tee 22

14 Kaljula tee 28

EP

5 Kaljula tee11 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Kinnistu põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik kinnistule kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m.

6 Kaljula tee 18

9 Kaljula tee 24

13 Kaljula tee 26

16 Kaljula tee 16*

17 Kaljula tee 24a*

10 Kaljula tee 19 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 15-45°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Kinnistu põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik kinnistule kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m.

11 Kaljula tee 21

12 Klajula tee 23

18 Kaljula tee 17

*- tegemist on aadressi ettepanekuga (täpsustatakse kov-i tänavanimede komisjoni poolt )

W1

X X X X X X X X X

D1

X X X X X X X

X X X X X X X

PLANEERINGU TEHNILISED NÄITAJAD:

Planeeringuala suurus 46569 m² ehk 4,6ha

Kavandatud kruntide arv 21

Krunditava ala maa bilanss: Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%)

Paariselamu maa (EP2)- 17 304m² (37,2%)

Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%)

Looduslik haljasala (HL) -8792 m² (18,9%)

Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3 Kavandatud max. hoonestustihedus planeeringualal (ilma tänavateta): 0,23 Kavandatud leibkondade (korterite) arv: 26

A K O S A R H I T E K T U U R I B Ü R O O OÜ reg. nr.10093793 KMKR :EE100071913 Töö nr.: 21836 Huvitatud isik : Kaljula Arenduse OÜ (registrikood 12812826) Aadress: Tammsaare tee 47, Tallinn Tel: +372 522 9390 e-mail: [email protected]

KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

Sausti küla, Kiili vald , Harju maakond

Projektijuht- arhitekt, tase 7: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

10. aprill 2025.a.

Paldiski mnt.25 Tallinn 10612, mob 52 00328 [email protected]

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

2

SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................................... 2

KOOSKÕLASTUSED .................................................................................................................................................. 3

ÜLDOSA ........................................................................................................................................................................ 4

1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................................... 5 1.1 ASEND .......................................................................................................................................................... 5 1.2 OLEMASOLEVAD TEED JA TEHNOVÕRGUD .................................................................................................... 6 1.3 OLEMASOLEV HOONESTUS ........................................................................................................................... 6 1.4 ALA LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA OLEMASOLEVA HALJASTUSE ÜLEVAADE .............................................. 7 1.5 KITSENDUSED JA PIIRANGUD ........................................................................................................................ 9 1.6 MÜRA ......................................................................................................................................................... 10

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .......................................................................... 11 2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................................................... 11 2.2 KONTAKTVÖÖNI ANALÜÜS ......................................................................................................................... 11 2.3 ÜLDISEMATE PLANEERINGUTE JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ARVESTAMINE ............................................. 12 2.4 PLANEERINGULAHENDUS JA SELLE PÕHJENDUS ......................................................................................... 13

2.4.1 Elamumaa krundid ............................................................................................................................... 15 2.4.1.1 Hoonete üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .......................................................................... 15 2.4.1.2 Piirete üldised arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ............................................................................. 15

2.4.2 Transpordimaa krundid ........................................................................................................................ 16 2.4.3 Üldkasutatav maa krundid .................................................................................................................... 16

2.5 LIIKLUSKORRALDUS, TEED JA PARKIMISE PÕHIMÕTTED ............................................................................. 16 2.6 HALJASTUSE TINGIMUSED NING HEAKORRA PÕHIMÕTTED ......................................................................... 17

2.6.1 Vertikaalplaneering .............................................................................................................................. 17 2.7 TULEOHUTUSE PÕHIMÕTTED ...................................................................................................................... 17

3 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE ................................................... 19 3.1 LOODUSKESKKONNAGA ARVESTAMINE ...................................................................................................... 19 3.2 SOTSIAALSED MÕJUD .................................................................................................................................. 19 3.3 MEETMED RADOONISISALDUSE LEEVENDAMISEKS .................................................................................... 19 3.4 MÜRA JA MEETMED TRANSPORDIMÕJU LEEVENDAMISEKS ......................................................................... 19 3.5 INSOLATSIOON ............................................................................................................................................ 20 3.6 JÄÄTMEMAJANDUS ..................................................................................................................................... 20 3.7 KESKKONNATINGIMUSED ........................................................................................................................... 20

TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ............................................................................................................................ 21 3.8 VEEVARUSTUS ............................................................................................................................................ 21 3.9 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .......................................................................................................................... 21 3.10 REOVEEKANALISATSIOON .......................................................................................................................... 22 3.11 SADEMEVEEKANALISATSIOON ................................................................................................................... 22 3.12 ELEKTRIVARUSTUS ..................................................................................................................................... 22

4 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED ............................................................................... 23 4.1 KURITEGEVUSE RISKID ............................................................................................................................... 23 4.2 ABINÕUD KURITEGEVUSE ENNETAMISEKS .................................................................................................. 23

5 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID .................................................................................... 24

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

3

MENETLUSDOKUMENDID

LISAD

1. VÄLJAVÕTE KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGUST 1LK 2. FOTOD PLANEERINGUALAST, 2LK; 3. TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN (AV GEODEESIA OÜ, TÖÖ NR 09/21), 1LK; 4. KALJULA TEE 16 KINNISTUL ASUVA PUURKAEV- PRK0020587 ANDMED, 5LK. 5. KATASTRIÜKSUSE PLAANID, 20 LK

JOONISED

JOONIS 1 SITUATSIOONISKEEM DP-01 M 1:20 000 JOONIS 2 RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS DP-02 M 1: 4 000 JOONIS 3 TUGIPLAAN DP-03 M 1:500 JOONIS 4 PÕHIJOONIS DP-04 M 1:500 JOONIS 5 ILLUSTRATSIOON 4 LK TEHNOVÕRKUDE JOONIST ERALDI EI ESITATA, KUNA TEHNOVÕRKUDE MAHT ON VÄIKE JA KAJASTATUD PÕHIJOONISEL.

KOOSKÕLASTUSED

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

4

ÜLDOSA Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on muuta ja täpsustada Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ ehitusõigust ja sihtotstarbeid.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on võetud eelnevalt koostatud järgmised õigusaktid, tööd ja uuringud:

• Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

• Kiili valla üldplaneering, kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013.a otsusega nr 26;

• Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded;

• Kaljula tee ja Kaljula tee piirkonna topo-geodeetiline uurimistöö, koostatud AV GEODEESIA OÜ poolt veebruaris 2021.a. (töö nr 09/21);

• Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering , kehtestatud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. korraldusega nr 52. (DP0089), Takuma Projekt OÜ, töö nr 2605 KIV-DP);

• Kaljula ja Kalju tee Sausti alevikus, Geoloogia aruanne (AS G.I.B. töö nr 2387)

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

5

1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

1.1 Asend

Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Sausti külas Köstrioja tee, Sausti peakraavi, Kalju tee, Kaljula (30401:001:0190), Olevi tänav (30404:017:0860), Kaljula tee 3 (30401:001:0911), Kaljula tee 12 (30401:001:0916), Kaljula tee 10 (30401:001:0915) ja Kaljula tee 8 (30401:001:0914) vahelisel alal Sausti küla põhjapoolses osas, Luige aleviku piiril.

Käsitletav planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest kinnistutest: (vt joonis DP-03, Tugiplaan).

KINNISTU ANDMED:

Kinnistu aadress

Kinnistu suurus m²

Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu % (katastriüksuse

liikide kaupa)

Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100%

Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100%

Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100%

Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100%

Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100%

Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100%

Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100%

Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100%

Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100%

Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100%

Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100%

Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100%

Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100%

Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100%

Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100%

Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100%

Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100%

Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100%

Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Kõik kinnistud on eramaad.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

6

Kaart 1. Väljavõte maa-ameti kaardist

1.2 Olemasolevad teed ja tehnovõrgud

Juurdepääs planeeringu alale on Sausti-Kiili maanteelt (kõrvalmaantee nr 11157), mööda Küttimi teed ja Kaljula teed. Juurdepääs olemasolevatele ja planeeritud kinnistutele on tagatud planeeringu ala põhjapiiril asuvalt Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartali siseteed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike.

Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud :

• Kõrgepinge elektrimaakaabelliin ja alajaam, Kaljula tee 14 kinnitul; • 110 kV elektri kõrgepinge õhuliin, läbib Kaljula tee T2, 5 ja 14 kinnistuid. • Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torutik koos liitumispunktidega (sh

tuletõrjehüdrantid ja survekanalisatsiooni toru koos survekanalisatsiooni pumplaga) Kaljula tee T2, Kaljula 5 ja Kaljula tee 14 kinnistul;

• Tänavavalgustus, Kaljula tee T2 kinnistul, Kaljula tee 5 kinnistul; • Sademeveekanalisatsioon ja kraavid Kaljula tee T2 kinnistul; • Servituudialadega drenaažitorustikud Kaljula tee 7, 9, 11, 22 ja 24

kinnistul; • Elektri madalpingekaablid koos kinnitu liitumiskilpidega, Kaljula tee T2 ja

Kaljula tee 14 kinnistul; • Puurkaev-PRK0020587 (sanitaarkaitseala 10m), Kaljula tee 16 kinnistul.

1.3 Olemasolev hoonestus

Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud: (vt. joonis DP-03, Tugiplaan). Kõik planeeringuala asuvad hooned on õiguslikul alusel püstitatud.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

7

EHITISREGISTRI ANDMED:

Kinnistu aadress

Ehitisregistri kood

Ehitise nimetus Ehitisealune pind (m²)

Kalju tee 4 120854569 kahe korteriga elamu 238

Kalju tee 6 121275190 kahe korteriga elamu 240

Kaljula tee 7 120869988 kahe korteriga elamu 240

Kaljula tee 9 120869990 kahe korteriga elamu 240

Kaljula tee 11 120856666 üksikelamu 112

Kaljula tee 18 120857615 üksikelamu 219

Kaljula tee 20 120828509 kahe korteriga elamu 240

Kaljula tee 22 120828523 kahe korteriga elamu 240

Kaljula tee 24 120859275 üksikelamu 190

Kaljula tee 19 121335450 üksikelamu 194,4

Kaljula tee 21 120865078 üksikelamu 134,3

Kaljula tee 23 120839015 üksikelamu 219,9

Kaljula tee 26 120863278 üksikelamu 218

Kaljula tee 28 120828536 kahe korteriga elamu 240

Kaljula tee 30 120828541 kahe korteriga elamu 240

1.4 Ala looduslikud tingimused ja olemasoleva haljastuse ülevaade

Planeeringuala olemasolevad puud on kajastatud detailplaneeringu Tugijoonisel (vt joonis DP-03).

Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 kinnistutel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

8

Foto 1. Droonifoto planeeringualale, vaade lõunast

Planeeringuala asub Harju lavamaal, Männiku liivaku ja Vaela raba vahel. Reljeef planeeringualal on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused valdavalt +41.00.....42.70. Planeeringuala läänepoolses servas kohati +44,00. Ala geoloogilises lõikes esinevad valdavalt tolmliiv ja moreen, mis on kaetud mullakihi ja tehispinnasega (täitepinnasega). Kohati esineb kerge saviliiv. Pinnased on valdavalt mittedreenivad ja külmakerkeohtlikud. Ehitamisel tuleks lähtuda tinglikust külmumissügavusest, mis on 1,25meetrit.

Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

9

1.5 Kitsendused ja piirangud

Kaart 2. Väljavõte maa-ameti kitsenduste kaardist

Piirangud:

• Planeeritav ala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, Männiku harjutusväljaku pv (pruun viirutus);

• Planeeringu ala läänepiiril asub Sausti peakraav, veekaitsevöönd 1m kraavi veepiirist ja avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus tiheasustusega alal, kaldast 7m;

Tehnovõrkude kaitsevööndid:

• Kaljula tee 16 kinnistul asuv puurkaev- PRK0020587( vt. lisa 4), sanitaarkaitsevöönd 10m (Keskkonnaregisteri andmetel);

• Planeeringu ala läbib 110kV Kiisa-Järve kõrgepinge õhuliin, kaitsevöönd 25m liini teljest;

• Planeeringuala läbib kõrgepinge kaabel (kaitsevöönd 1m liini teljest) ja Kaljula tee 14 kinnistul on alajaam (kaitsevöönd 1m).

• Planeeringualal paiknevad ÜVK torustikud ja rajatised, millede kaitsevööndid on määratud õigusaktides sätestatud ulatuses.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

10

Radoonirisk

Planeeritav hoonestus jääb normaalse radoonisisaldusega pinnasega alale.

Kaart 3. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist. Eesti geoloogiateenistus.

roheline- normaalse radooniriski alad.

1.6 Müra Vastavalt Maa-ameti mürakaardile on planeeritaval alal Tallinna ringteelt tulev aasta keskmine liiklusmüra suurus 45-49db.

Kaart 4. Väljavõte maa-ameti mürakaardist

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

11

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

2.1 Planeeringu koostamise eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringu alal asuvate olemasolevate elamumaa kinnistute ehitusõiguse täpsustamine ja olemasolevatele kinnistutele abihoonete rajamise võimaldamiseks ehitisealuse pindala suurendamine. Planeeringu eesmärgiks on Kaljula tee 14 ja 16 kinnistute jagamine üheks looduslikuks haljasalamaa krundiks, transpordimaa krundiks ja kaheks elamumaa krundiks ja Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Eesmärgiks on tasakaalustamise põhimõtteid järgides tagada planeeritava ala arhitektuurne terviklikkus, planeeritud elamumaa kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, arhitektektuursete ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine, vajadusel kujade määramine, kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ning keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.

2.2 Kontaktvööni analüüs

Planeeritava ala kontaktvööndiks on Sausti küla põhjapoolses osas asuv piirkond, mis jääb Luige aleviku, Vaela raba ja Sausti-Kiili maantee vahelisele alale.

Planeeringuala vahetus kontaktvööndis (idas, põhjas ja läänes) asuvad väikelamumaa kinnistud, valdavalt üksikelamud. Planeeringualast lõunas asub looduslik rohumaa, kus on koostamisel detailplaneering (Kaljula kinnistu detailplaneering) väikeelamumaa kruntide moodustamiseks.

Kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt ühe- või kahekorruselised viilkatusega üksikelamud, millest teine korrus on katusealune korrus (fotod vt lisa 2). Lähim bussipeatud „Kuu“, asub Sausti-Kiili maantee ääres, täpsemalt vt. joonis DP-01 ja DP-02.

Käesoleva detailplaneeringu hoonestuse kavandamisel kuuluvad arvestamisele järgnevad kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud (vt joonis DP-02, Kontaktvööndi analüüs):

1. Samale alale varem koostatud ja kehtestatud detailplaneering: Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering, DP0089 (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega nr 52, Takuma Projekt OÜ töö nr 2605 KIV-DP);

2. Sausti tee 68 detailplaneering (DAGOPRN Projektbüroo OÜ töö nr 17-08), kehtestatud 15.05.2018.a Kiili Vallavolikogu otsusega nr 156);

3. Sausti külas Kaljula II MÜ detailplaneering (A&L Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr 02 /02), kehtestatud 13.08.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 37;

4. Saartevahe kinnistu detailplaneering (Masso Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 0105), kehtestatud 27.06.2006.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 38;

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

12

5. Saarte-II kinnistu detailplaneering (DAGOPEN Projektbüroo OÜ, töö nr06- 102), kehtestatud 09.08.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 46;

6. Kaljula tee 10 detailplaneering (GPK Partnerid OÜ, töö nr D-003-09), kehtestatud 10.09.2009.a. Kiili Vallavalikogu otsusega nr 55;

7. Saaruste katastriüksuse detailplaneering ( Vinta-Vänta Varandus OÜ, töö nr 300305D), kehtestatud 12.02.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 10;

Arvestamisele kuuluvad ka järgnevad kontaktvööndis algatatud ja koostamisel detailplaneeringud (vt joonis DP-02, Kontaktvööndi analüüs):

1. Kaljula kinnistu detailplaneering ( FE Arhitektid OÜ, töö nr 018 /12), algatatud 13.11.2012.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr.452;

2. Küttimi kinnistu detailplaneering (Loov Arhitektid OÜ töö nr 16KUT-DP), algatatud 16.04.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr. 156;

Kontaktvööndisse kavandatud üksikelamute ja paariselamute maksimaalsed kõrgused maapinnast on 9 meetrit, ehitusealused maksimaalsed pinnad 220 m² kuni 500m².

2.3 Üldisemate planeeringute ja arengudokumentidega arvestamine

Detailplaneering vastab Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud põhimõtetele. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kiili Valla üldplaneering. Detail- planeering on üldplaneeringu kohane ja ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. (vt lisa 1 ja Kaart 5, Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust).

Kaart 5. Väljavõte Kiili Valla üldplaneeringust

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

13

Kehtiva Kiili valla üldplaneeringuga on planeeringu ala kinnistute maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaa (EV).

Vastavalt Kiili Valla üldplaneeringule peab planeeritavast alast vähemalt 15% moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti.

Kiili Valla üldplaneeringu kohaselt on lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu püstitamiseks 2000 m².

Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone. Üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m, ning abihoonel 4,5 m. Üksikelamu lubatud maksimaalne korruselisus on 2- korrust. Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.

Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.

Elamukruntide rajamisel täielikult või osaliselt metsaga alale tuleb säilitada vähemalt 30% metsast, lagedatel aladel tuleb elamukruntidele näha ette kõrghaljastuse rajamist vähemalt planeeritud ehitusaluse pinna ulatuses.

Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntidevahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Kiili valla üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil).

Planeeringus määratud haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak.

2.4 Planeeringulahendus ja selle põhjendus Planeeringuga on kavandatud olemasolevate seitsme (7) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ja kaheksa (8) paariselamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ehitisealuse pindala suurendamine ja arhitektuursete tingimuste täpsustamine, mille tulemusel ei muudeta olemasolevate elamumaade kruntide sihtotstarvet ega kinnistute pindalasid. Lisaks on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine olemasolevate Üldkasutatava maa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistute arvelt.

Planeeringu alal kehtib Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega nr 52, Takuma Projekt OÜ töö nr 2605 KIV-DP, DP0089). Planeeringu kehtestamisest on möödas ca 15 aastat. Kehtiva planeeringulahenduse kohaselt nähti planeeringu alale ette piirkonna veevarustust tagav puurkaev (50m sanitaarkaitsealaga) ning reovee kanalisatsioon lahendati kogu elamualale paigaldatava ühise mahuti baasil,

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

14

millest lähtuvalt planeeriti alale tootmismaa kinnistu ja sanitaarkaitse nõudeid silmas pidades keskmisest suuremas mahus üldkasutatava maa kinnistuid (25,1% kehtestatud DP alast). Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks on elamuala elamud enamuses valminud, planeeritaval alal on välja arendatud Kiili valla ÜVK baasil ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on antud maa-alal tootmismaa ja nii suures mahus üldkasutatavate maade säilitamiseks vajadus kadunud. Tehnovõrkude väljaehitamisel on välja ehitatud ka käesoleva detailplaneeringuga planeeritud lisanduvaid elamukrunte teenindvad tehnovõrgud (s.h. liitumispunktid). Muutunud on ka maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud planeeringu alale jääva Sausti peakraavi kaitsevöönd, mis võimaldab rajada ehitisi kraavile lähemale. Lähtuvalt käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel kehtivast Kiili valla Üldplaneeringu nõudest (planeeritavast alast 15% peab olema avalikult kasutatav sotsiaalmaa), on kehtivas maabilansis üldkasutatava maa ülejääk, mida käesolevas planeeringus korrigeeritakse 15,2%-ni kehtiva DP ala suhtes (18,9% planeeringuala suhtes), mis kokkuvõttes vastab Kiili valla üldplaneeringus toodud tingimustele.

Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka kinnistu omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodutatakse eraldiseisev üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Lähtuvalt eeltoodust on planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks.

Planeeritava ala bilanss:

• Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%) • Paariselamu maa (EP2)- 17 304 m² (37,2%) • Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%) • Looduslik haljasala (HL) - 8 792 m² (18,9%)

PLANEERITAV ALA KOKKU: 46 569 m² (100%)

• Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3 • Kavandatud max. hoonestustihedus

planeeringualal (ilma tänavateta): 0,23 • Kavandatud elamuühikute (korter) arv: 26 (s.h. 23 olemasolevat)

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

15

2.4.1 Elamumaa krundid

2.4.1.1 Hoonete üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Hoone eskiislahendus tuleb enne ehitusloa taotlemist ja eelprojekti koostamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsuse arhitektiga. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 4,5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiili Vallavalitsuse arhitektiga.

Kinnistule rajatav põhihoone peab asuma joonisel näidatud hoonestusala sees. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike kirjalik nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m. Teekaitsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 4,5m kõrgused väikeehitised). Väljaspool hoonestusala võivad asuda piirdeaed, juurdepääsuteed, parklad ja tehnorajatised.

Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik kinnistule kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 4,5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone.

Kinnistul asuvad rajatised peavad ehitus-kujunduslikult harmoneeruma hoone arhitektuuriga. Selle tagab ennekõike materjalide valik, mis peab ühel krundil asuvate hoonete ja rajatiste puhul olema sarnane.

Välisviimistlus: kasutada looduslikke materjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Vältida matkivaid materjale. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud. Frees-, lamellpalgist ja rõhtprussidest ehitised on lubatud ilma nurgakonsoolideta ja lühinurk tapp ühendustega, mis kaetakse vertikaalsete piirdeliistudega.

2.4.1.2 Piirete üldised arhitektuursed ja ehituslikud tingimused

Piirde rajamisel peab arvestama järgmiste tingimustega:

• piirde maksimaalseks kõrguseks võib olla 1,4 m; • piirde ehitamisel on lubatud kasutada läbipastvat võrkpiiret; • piire peab kokku sobima samal krundil asuva (te) hoone (te) arhitektuuriga,

materjalide valikuga ja värvitooniga; • mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku); • Piirdeaia rajamisel järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont ja

materjalide valikut.

Kui soovitakse rajada piirdeaeda, siis piirdeaia lahendus ja asukoht määratakse ehitusloa taotlemisel hoone projektiga või eraldi piirdeaia projektiga, millele tuleb esitada ehitusteatis.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

16

2.4.2 Transpordimaa krundid Pos 21 – moodustatakse 100% Transpordimaa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee T3, mille pindalaks on 150 m².

Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

2.4.3 Üldkasutatav maa krundid Pos 19 – 100% Üldkasutatav maa sihtotstarbega kinnistu (30401:001:1481), aadressiga Kaljula tee 5, mille pindalaks on 3925 m².

Kinnistul asuvad olemasolevad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga. Kinnistut läbib olemasolev jalgrada.

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak, kelgumägi.

Pos 20 – moodustatakse 100% Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee 14, mille pindalaks on 4867 m².

Kinnistule on planeeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) alale planeeritud jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala ja jalgraja rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak.

2.5 Liikluskorraldus, teed ja parkimise põhimõtted Planeeringuala siseteed - Kaljula ja Kalju teed on tänavavalgustuse ja asfaltkattega kvartali siseteed, mis on heas seisukorras. Käesoleva planeeringuga uusi teelõike juurde planeerida, ega rajada ei ole vaja.

Planeeringuala parkimise kavandamisel on kasutatud EVS 843:2016, ehitise asukoht- väikeelamute ala, uus/olemasolev. Parkimiskohtade arvutamiseks kasutada normatiivi:

• Üksikelamu -3 sõiduauto parkimiskohta. • Paariselamu- 6 sõiduauto parkimiskoha ( 3 kohta korterile).

Täpsem parkimine lahendatakse hoone ehitusprojekiga. Planeeeringualale on kavandatud kokku 78 sõiduauto parkimiskohta. Parkimiskohad peavad asuma omal kinnistul.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

17

2.6 Haljastuse tingimused ning heakorra põhimõtted Kõrghaljastust, millega tuleb lahenduse koostamisel arvestada, asub vaid Kaljula tee 17, 19, 21 ja 23 kinnistul. Ülejäänud planeeringu ala on lage heinamaa või hooldatud muruga kaetud väikeelamu aed.

Haljastuse minimaalne osakaal kinnistu pindalast peab olema vähemalt 70%.

Detailne haljastuse lahendus tuleb tuua ehitusprojektis või eraldi haljastusprojektis. Hooneprojektiga (või haljastusprojektiga) täpsustada planeeringus illustratiivsena toodud planeeritud haljastust.

Planeeritud on uus madalhaljastus (hekk) Kaljula tee 16 ja 24a kinnistu läänepiiril, et tagada privaatsust elamumaa õueala ja rekreatsiooni ala vahel. Samuti on uus madalhaljastus (hekk) planeeritud Kaljula tee 17 kinnistule, Sausti peakraavi äärde. Olemasolevate elamumaa kinnistute haljastus lahendatakse vastavalt hoone projektile või haljastusprojektile. Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta nende kinnistute haljastuse nõudeid ja lahendusi.

Hoonete paigutamisel säilitatada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Puude mahavõtmiseks vormistada raieluba või lahendada puude raie hoone ehitusprojektis.

2.6.1 Vertikaalplaneering

Kinnistul planeerida pind kaldega hoonetest eemale. Arvestades planeeritava ala üldiste kalletega, mille puhul liigne vesi immutatakse omal kinnistul või vajadusel juhitakse läbi olemasolevate drenaažitorude olemasolevatesse kraavidesse.

Maapinna tõstmine ja tasandamine kinnistul lahendatakse hoone ehitusprojekti koosseisus vertikaalplaneeringuga. Hoonete suurimad lubatud kõrgused on üldiselt antud olemasolevast maapinnast.

Elamumaade hoonestamisel tuleb tagada, et sademevesi ei valguks naaberkinnisasjale (v.a. selleks ettenähtud alale või tehnovõrku).

2.7 Tuleohutuse põhimõtted

Hoonete planeerimisel on arvestatud:

• EVS 812-7 „Ehitistele esitatavad põhinõude, tuleohutuse põhinõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“;

• EVS 812-6 Tuletõrjeveevarustus; • Siseminstri 30.03.2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

Vastavalt Siseministriministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, §22 (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Projekteeritav ehitis peab vastama kõikidele esitatavatele tuleohutusnõuetele, sh tuleb arvestada tuletõrjemeeskonna juurdepääsuga hoonele.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

18

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohta hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamis- kõlblikus seisukorras.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele hoonetele eraldatakse hooned üksteisest tuleohutuskujadega. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega, kusjuures hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat hoonetekompleksi, kui on täidetud Sisministri 30.03.2017 määruses nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta kehtivad õigusaktid ja asjakohased standardid.

Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5 m laiune sõidutee.

Planeeringuala ehitised liigituvad tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisiga hooneks. Kinnistule on planeeritud rajada ühe kuni 2 korruselised hooned. Hoone minimaalne tulepüsivusklass on TP3.

Planeeringualal on olemasolevad tuletõrjehüdrantide (vt. joonis DP-03 ja DP-04). Tuletõrjehüdrandid vastavad EVS 812-6 nõuetele ja on kasutusel aastaringselt.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

19

3 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on vastavalt planeerimisseadusele keskkonna- tingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

3.1 Looduskeskkonnaga arvestamine

Ette on nähtud optimaalse suurusega hoonestusala ja ehitusmaht, mis on paigutatud krundile arvestades olemasolevat keskkonda.

3.2 Sotsiaalsed mõjud

Käesoleva planeeringuga lisandub väljakujunenud elamupiirkonda kolm uut elamumaa krunti ja täpsustatakse olemasolevate elamumaa kinnistute ehitusõigust ja arhitektuurseid tingimusi abihoonete ja väikeehitiste rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on tervikliku ja ühtse arhitektuuriga väikeelamu piirkonna rajamine. Seega sotsiaal-majanduslikkud mõjud käesoleva detailplaneeringu elluviimisel on positiivsed ja vastavad Kiili Valla arengudokumentidele.

3.3 Meetmed radoonisisalduse leevendamiseks

Detailplaneeringu koostamise käigus ei ole teostatud planeeritavas alas radooniuuringuid. Vastavalt Esialgse Eesti pinnase radooniriski kaardile. Eesti geoloogiateenistus (vt. ptk 1.6, kaart 3) asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnase alal.

Radooni tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS:840:2017 Radooniohutu hoone projekteerimine. Elamu siseõhu radoonisisaldus peaks valmis maja puhul jääma alla 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris), mis on määratud piir- väärtuseks Eesti Projekteerimisnormi EPN 12.2 „Sisekliima“.

3.4 Müra ja meetmed transpordimõju leevendamiseks

Vastavalt Eestis kehtivale Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusele nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511) lähtutakse müra normtasemete kehtestamisel:

• päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; • müraallikast. Planeeringualal esinevad või võivad esineda määrusest toodud

müraallikatest: autoliiklus, teenindus- ja kaubandusettevõtted, meele- lahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);

• müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra. Lubatust suurema mürataseme korral tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed, kusjuures ehituslikud meetmed kajastatakse ehitusprojektis ning haljastusega

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

20

seonduvad meetmed haljastusprojektis. Hoone ehitusprojektis tuleb käsitleda konkreetse hoone vastavust müra nõuetele. Müra leevendamiseks on võimalik kasutada järgmisi meetmeid: • kaitsehaljastuse istutamine; • hoonete akende ja välisseinte müratakistuse suurendamine läbi kolmekordsete

pakettakende kasutamise ja helikindlate konstruktsioonide rajamise.

3.5 Insolatsioon

Vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides.

3.6 Jäätmemajandus

Kiili Vallavolikogu 19.04.2012.a määrusega nr 5 on kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätme- hoolduseeskirjale, mis on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Kiili valla haldusterritooriumil. Kinnistu valdajal lasub kohustus organiseerida kogutud jäätmete regulaarne äravedu.

Lähtudes Kiili Valla jäätmehoolduseeskirjast vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kiili Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekke- kohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või Vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse.

Elamumaa kinnistute jäätmemahutite asukohad lahendada koos hoone ehitusprojektiga.

• Jäätmemahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud; • Jäätmemahuteid ei tohi paigutada lähemale kui 2 m naaberkinnistu piirist, kui

naabrid ei lepi kokku teisiti; • Mahutile ja mahuti asukohale rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada

jäätmemahuti tühjendamist; • Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda

tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 15 m. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja jäätmemahuti vedamise teenustasu;

• Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidu- ja köögijäätmeid võib kompaktse hoonestusega või tiheasustusalal kompostida ainult selleks ettenähtud kompostimismahutis (komposteris). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtiselt aunades.

3.7 Keskkonnatingimused

Keskkonnatingimuste määratlemine detailplaneeringule lähtuvalt planeerimis- seaduse §126 g 1 p 12:

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

21

• Olemasolevate puude säilitamise võimalikkus sõltub hoone kujust ja täpsest paigutusest krundi hoonestusalal;

• Heakorratööde käigus ei tohi olemasolevat maapinda säilitatavate puude juures oluliselt tõsta või langetada ja muuta piirkonna veerežiimi. Kui muuta oluliselt maapinna taset kasvava puu lähiümbruses (puu aktiivse juurestiku osas), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks tuleb jätta maapind kasvava puu ümber endisele tasemele;

• Ehitamise käigus kasutada taimestiku koosluste, säilitatavade puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid, kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, sh puude vigastamist muul moel;

• Planeeringu elluviimisel tagada, et siseruumides radoonisisaldus ei ületa 200/Bq/m3;

• Jäätmete kogumine vt seletuskirja p 3.6.; • Rajatavatele elamutele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus; • Elamu kütte kavandamisel kasutada energiasäästlikke lahendusi (n. õhk-vesi

soojuspumpad, maaküte, päikesepaneelid jne.) • Planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra

normtasemed elamutele, büroo ja haldushoonetele, tervishoiu-asutustele jt hoonetele on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada ehitusprojektide koostamisel.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too tingimusel, et edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest (sh siin planeeringus sätestatud) keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine.

TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

3.8 Veevarustus

Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud ühisveevarustuse torustik (vt. joonis DP-04). Kõigile elamumaa kinnistutele ja planeeritud elamumaa kruntidele on rajatud veevarustuse liitumispunktid. Kõikide elamumaa kinnistute suhtes on sõlmitud Kiili KVH OÜ liitumislepingud liitumiseks ühisveevärgiga. Kinnistu veemõõdusõlm tuleb paigaldada kinnistule planeeritava hoone tänavapoolse esimese välisseina taha.

Kinnistu siseste veeühendustorustiku täpne asukoht ja läbimõõt määratakse koostatavas ehitusprojektis vastavalt Kiili KVH OÜ tehnilistele tingimustele.

3.9 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustuse lahenduse tegemisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012 tabelile 1 on kuni 2 - korruselisel I kasutusviisiga hoonel põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

22

eeldatava piirpindalaga kuni 800 m² vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h.

Välistulekustutuseks vajalik veehulk on tagatud Kalju tee ja Kaljula tee ühisveevärgitorustikust. Planeeringu alal on kolm olemasolevat tuletõrjehüdranti, millest on tagatud vajalik tuletõrjeveekogus 10 l/s 3 tunni jooksul.

Hüdrandi koordinaadid :

• X=6575379 Y= 544335 • X=6575502 Y=544237 • X=6575599 Y=544309

3.10 Reoveekanalisatsioon

Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud ühiskanalisatsiooni torustik (vt. joonis DP- 04). Kõigile elamumaa kinnistutele ja planeeritud elamumaa kruntidele on rajatud reoveekanalisatsiooni liitumispunktid. Kõikide elamumaa kinnistute suhtes on sõlmitud Kiili KVH OÜ liitumislepingud liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

Kinnistu siseste kanalisatsiooni ühendustorustiku täpne asukoht ja läbimõõt määratakse koostatavas ehitusprojektis vastavalt Kiili KVH OÜ tehnilistele tingimustele.

3.11 Sademeveekanalisatsioon

Planeeritaval alal on olemasolev toimiv kraavidest, sademveetorustikest ja drenaažitorustikest koosnev sademeveekanalisatsiooni süsteem. Olemasolevaid elamumaa kinnistuid teenindavatele ja läbivatele drenaažitorustikele on sõlmitud servituudid naaberkinnisasjade kasuks.

Käesoleva detailplaneeringuga pikendatakse planeeritud Kaljula tee 24a krundil asuvat drenaaži torustiku planeeritud Kaljula tee 16 krundini. Kaljula tee 24a krundile määratakse servituudi vajadusega ala drenaaži torule (servituudi ala 1m toru teljest), Kaljula tee 16 krundi kasuks. Kogutavad dreeniveed suunata läbi olemasolevate drenaaži- ja sademeveetorustikke olemasolevatesse kraavidesse.

3.12 Elektrivarustus Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud 0,4kV madalpinge kaablid koos kinnistu liitumiskilpidega. Kõik olemasolevad kinnistud on sõlminud Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingud.

Kaljula tee 17 kinnistu piirile on rajatud Elektrilevi OÜ liitumiskilp. Kaljula tee 16 kinnistu tarbeks on käesoleva planeeringuga kavandatud ümber paigaldada puurkaevu pumplat teenindav elektrikilp. Puurkaev on kasutusest väljas ja ei vaja liitumiskilpi ja elektirühendust. Kaljula tee 24a krundile rajatakse kinnistu piirile Elektrilevi OÜ tüüptingimuste alusel liitumiskilp, mis ühendatakse liitumislepingu alusel 0,4kV madalpinge kaabliga.

Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

23

Planeeritud Kaljula tee 16, 17 ja 24a kruntide võrguühenduse läbilaskevõime amprites on minimaalselt 3x16A. Kaljula tee 16 ja 24a kinnistute elektrivarustus lahendus täpsustatakse eraldi elektriprojektiga. Tarbijale kuuluva 0,4 kV toitevõrgu liitumiskilbist hooneni ehitab tarbija omal kulul, lahendus antakse hoone ehitusprojektis.

4 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED

4.1 Kuritegevuse riskid Antud peatükk on koostatud lähtudes standardist EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linna-planeerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks (sissemurdmised, vargused jms). Ebaturvalisust tekitavad ja kuritegevuse riski suurendavad võivad olla nõrga järelevalvega, mahajäetud ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud ja korrastamata paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, kõnnumaad), pimedad nurgatagused.

4.2 Abinõud kuritegevuse ennetamiseks

Alljärgnevalt on esitatud käesoleva planeeringu koostajate poolt abinõud perspektiivsele ärihoonele kuritegevuse ennetamiseks ning kuriteohirmu vähendamiseks: Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringus eesmärgiks seatud:

• Hea nähtavus; • Konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed; • Avatud vaade ühiskasutatavatele aladele; • Erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine; • Naabrivalve.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel arvestatakse järgmist:

• Jälgitavus (võimalik mehitatud valve, videovalve); • Üldkasutatavate teede selge eristamine; • Atraktiivsed materjalid, värvid; • Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (välisvalgustid,

prügikastid jm); • Heakorra tagamine ja pidev korrashoid.

HARJU MAAKOND KIILI VALD SAUSTI KÜLA „ KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING“ TÖÖ NR. 21836

21836_DP_seletuskiri_10.04.25.doc Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Projektijuht-arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

24

5 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID Planeering viiakse ellu vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kinnistu ehitusõigused ning kinnistu juurdepääsud realiseeritakse kinnistu omaniku poolt.

Ühendused tehnovõrkudega ehitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kokkuleppel tehnovõrkude valdajatega ja koostöös kinnistu omanikega. Planeeringuala tehnovõrkude hooldus toimub vastavalt kinnistu valdajate ja võrguvaldajate vahelistele kokkulepetele.

Detailplaneeringu elluviimise toimub allolevas järjestuses toodud tegevuskava alusel: 1. Planeeringu alal planeeritud kruntide/kinnistute moodustamine 2. Planeeringu alal vajalike servituutide seadmine; 3. Huvitatud isiku kulul detaiplaneeringuga planeeritud üldkasutatava maa

(pos. 20) heakorrastamine ja sellele jalgraja rajamine. 4. Üldkasutatava maa tasuta võõrandamine KOV-le või piirkonna elanike poolt

asutatud MTÜ-le. 5. Planeeringu alale jäävate transpordimaade kinnistute tasuta võõrandamine

KOV-le. 6. Hoonete ja hooneid teenindavate rajatiste ehitusprojekti koostamine; 7. Hoonete ja hooneid teenindavate rajatiste ehituslubade taotlemine; 8. Hoonete ja hooneid teenindavate rajatiste ehitamine; 9. Hoonete ja hooneid teenindavate rajatiste kasutusloa taotlemine.

Punktides 1-5 toodud tegevused on detailplaneeringuga planeeritud kruntidele pos 16, 17 ja 18 ehitatavate elamute ehitusloa väljastamise eeltingimuseks.

Detailplaneeringu koostamise finantseerimiseks ja detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks sõlmitakse KOV ja huvitatud isiku vahel haldusleping.

Projektijuht-arhitekt tase 7: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse

29.04.2025 korralduse nr 150 juurde

SAUSTI KÜLA KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP0342).

Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Planeeringuala suurus on 46569,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala

1

katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Detailplaneeringu menetlemisel lähtutakse poolte vahel sõlmitud kompromisslepingus haldusasjas nr 3-24-3372 toodud ajakavast.

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud) 10) Eesti standardid 11) Poolte vahel sõlmitud kohtulik kompromiss haldusasjas nr 3-24-3372

5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) On välja toodud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingus haldusasjas nr 3-24-3372.

2

6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Põhja päästekeskusega; 2) Maa- ja Ruumiametiga (end Põllumajandus- ja Toiduamet); 3) Kaitseministeerium; 4) Terviseamet.

Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 29. aprill 2025 nr 150

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning arvestades 07.04.2021 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/ 422, 25.05.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/80- 21 ja Tallinna Halduskohtu 23.04.2025 määrusega kinnitatud kompromissi haldusasjas nr 3-24- 3372.

Detailplaneeringu menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Akos Arhitektuuribüroo OÜ (Paldiski mnt.25 Tallinn 10612, telefon 52 00328, e-post [email protected]).

1. Algatada Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine (DP0342). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 46569,0 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering; 3.2. Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089).

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

5. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

7. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

8. Mitte algatada Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

12. Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavalitsuse 19.11.2024 korraldus nr 455 „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine“.

13. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

14. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja-abivallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanema ülesannetes Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 29.04.2025 korraldusele nr 150; 2. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu lähteseisukohad.