Kiri

Lisa kaasamise koosoleku kutsele

Esmane ülevaade riigihangete seaduse olulisematest muudatusettepanekutest

2024. a analüüsis Rahandusministeerium millised võimalused on riigihangete seaduse

muutmiseks ning analüüsi tulemusel on kavas algatada seaduse muutmise eelnõu eesmärgiga

vähendada hankijate töö- ja pakkujate halduskoormust.

Hetkeolukord

Eestis kehtivad riigihangete reeglid on suuremas osas üle võetud Euroopa Liidu riigihanke

direktiividest. Direktiivide sätted kohalduvad alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast.

Riigihangete rahvusvahelised piirmäärad eurodes on järgmised:

Riik või

riigiasutus Teised

hankijad Võrgustikusektori

hankija Kaitse- ja

julgeoleku

sektor

Asjad/teenused 143 000 221 000 443 000 443 000

Ehitustööd 5 538 000

Sotsiaal- ja

eriteenused

750 000 1 000 000 443 000

Kontsessioonid 5 538 000

Arvestades Euroopa Liidu õiguse esimuslikkust, on Eestil kaalutlusruum riigihangete seaduse

muutmisel osas, mis:

 reguleerib alla eeltoodud piirmäärasid jäävaid hankeid;

 on sätestatud direktiividest rangemalt;

 on direktiivide kohaselt jäetud liikmesriigi otsustada.

Eestis kehtib lisaks rahvusvahelisele piirmäärale kaks siseriiklikku riigihangete piirmäära:

 riigihanke piirmäär;

 lihthanke piirmäär.

Riigihanke piirmääraga võrdsete või seda ületavate hangete puhul kehtib praktiliselt sama

menetlus, mis rahvusvaheliste riigihangete puhul. Lihthankemenetluses on mõnevõrra

paindlikumad reeglid, peamiselt lühemad tähtajad ja läbirääkimiste võimalus.

Alla lihthanke piirmäära jäävate väikehangete puhul peab hankija lähtuma üksnes riigihangete

üldpõhimõtetest nagu läbipaistvus, võrdne kohtlemine jt.

Siseriiklikud piirmäärad eurodes kehtivad hetkel järgmiselt1:

Riigihange Lihthange

A sjad

/

teen u sed

E h itu

stö ö

S o tsiaalteen

u s

E riteen

u s

K o n tsessio

o n

A sjad

/

teen u sed

E h itu

stö ö

S o tsiaalteen

u s

E riteen

u s

K o n tsessio

o n

Klassi-

kaline

sektor

60

000

150

000

300

000

60

000

60 000/

300

0002

30 000 60 000 x x 60

000

Võrgusti

ku-

sektor

x x 300

000

60

000

60 000/

300

0002

60 000 300

000

x x 60

000

Kaitse-

ja

julgeole

ku-

sektor

x x 300

000

300

000

x 60 000 300

000

x x x

Möödunud aastal koostas Advokaadibüroo TGS Baltic Rahandusministeeriumi tellimusel

analüüsi riigihangete reeglite lihtsustamiseks (edaspidi TGS Balticu analüüs). Detsembris

valminud lõpparuandes esitati 40 ettepanekut riigihangete seaduse muutmiseks ning

riigihangete registri arendamiseks.

Lõpparuanne hõlmab enamasti väiksemaid seaduse muudatusi, mis iseseisvalt ei mõjuta hankija

tööd märkimisväärselt, kuid annavad efekti kogumis. Siiski on ka mõningad põhimõttelised

muudatusettepanekud, mille soovime enne eelnõu koostamist hankijate ja pakkujatega läbi

arutada. Nende osas soovime kuulda poolt ja vastu argumente, milline mõju oleks muudatustel

teie tegevusele, kas mõju oleks positiivne või negatiivne. Teised ettepanekud esitame loeteluna.

Nende kohta ootame sarnast infot kirjalikult. Viimaseid arutame koosolekul nii palju kui

planeeritud aeg võimaldab.

1. Olulisemad muudatusettepanekud

1.1. Asendada senised kaks siseriiklikku piirmäära ühega ning kohaldada alla

rahvusvahelise piirmäära hangetele lihthankemenetluse korda (RHS § 15)

Hetkel kehtib nö 3-astmeline riigihangete süsteem, kus menetlusreeglite rakendamine sõltub

sellest kas riigihange ületab lihthanke, riigihanke või rahvusvahelist piirmäära. Vaid võrgustiku-

ja kaitse- ning julgeoleku sektoris ei rakendu tavahangetes riigihanke piirmäär.

1 Tabelist on ülevaatlikkuse huvides välja jäetud ideekonkursi riigihanke piirmäär 60 000 eurot. 2 Piirmäära suurus sõltub kontsessioonilepingu esemest.

Ettepaneku sisuks on kaotada riigihanke piirmäär ning kohaldada lihthankemenetlust

klassikalises sektoris kuni rahvusvahelise piirmäärani. See lihtsustaks ligikaudu 39% hangete

läbiviimist, mõjutades samas ainult 11% rahaliste vahendite kasutamist3. 2024. aastal avaldati

RHR-is kokku 8791 hanget, nendest 2590 siseriiklikku avatud menetlust. Järelikult oleks

25903405 hanke menetlus paindlikum ning kiirem. 2024. aasta andmetel oli lihthanke

menetluse pikkuseks hanketeate avaldamisest lepingu sõlmimiseni 45 päeva ja avatud

hankemenetlusel 70 päeva.

Positiivne mõju

Vähendab oluliselt hankijate halduskoormust

Riigihangete seadus lihtsustub tänu regulatsiooni vähenemisele

Lihthankemenetlus võimaldab läbirääkimisi, mis võivad soodustada

poolte jaoks kasulikuma tulemuseni jõudmist. Ühtlasi annavad

läbirääkimised võimaluse pakkumustes väheoluliste paranduste või

täienduste tegemist vähendades hangete nurjumist ning pakkumuste

tagasi lükkamist.

Mida paindlikumad on seadusest tulenevad menetlusreeglid, seda

lihtsam on katsetada ka uudsete lahenduste ostmist, ehk soodustab

innovatsiooni.

Riskid

Läbipaistvuse vähenemine, kuna läbirääkimistega hankemenetlused on

vähem läbipaistvad kui avatud ja piiratud hankemenetlused.

(Leevendada saab läbirääkimiste keskkonna loomisega eRHR-is.)

Kaebetähtaja lühenemine, mis võib raskendada hankijate ja pakkujate

õiguskaitset. (Leevendada saab tähtaegade üle vaatamisega.)

Suureneb risk EL vahendite kasutamisel täiendavate

finantskorrektsioonide tegemiseks nõuete rikkumise korral, eriti

riigihanke eeldatava maksumuse määramisega eksimisel. Samas kui

menetlus on paindlikum, esineb ka vähem rikkumisi.

Lõpparuande võrdlusriikides Soomes, Rootsis ja Portugalis on kasutusel üks siseriiklik hanke

piirmäär ning menetlus alla rahvusvahelise piirmäära hangetes on märgatavalt lihtsam.

Alternatiivselt, tõsta riigihanke ja lihthanke piirmäärasid. 2024. aasta mais hindasime

tarbijahinnaindeksi baasil lihthanke ja riigihanke piirmäära tõstmist. Sellest tulenevalt saaks

2024. aasta andmete põhjal ning võttes aluseks trendi arvutuse (lineaarsel meetodil) kaaluda

2026. aastal piirmäärade kehtestamist järgmiselt:

1) asjade ja teenuste lihthanke puhul – ca 50 000 eurot;

2) asjade ja teenuste riigihanke puhul – ca 100 000 eurot.

Aasta Lihthange Riigihange

3 Hangete kogumaksumus oli 2024. a ligi 5 mld eurot. Riigihanke piirmäära ületava, kuid alla rahvusvahelist piirmäära

jäävate hangete tulemusel sõlmitud lepingute kogumaht oli 526 mln eurot. Statistikast on väljas kaitse- ja julgeoleku

sektor, sest seal puudub juba praegu siseriiklik riigihanke piirmäär ning muudatus neid hankeid ei mõjutaks.

THI muutus4

Asjad ja teenused Ehitustööd Teenuste

kontsessioon

Asjad ja teenused Ideekonkurss

Eriteenused

Eriteenuste kontsessioon

Ehitustööd Sotsiaalteenused Teenuste kontsessioon

Sotsiaalteenuse

kontsessioon Ehitustööde kontsessioon

01.09.2017 30 000 60 000 60 000 150 000 300 000

2018 3,4% 31 020 62 040 62 040 155 100 310 200

2019 2,4% 31 740 63 840 63 840 158 700 317 400

2020 -0,5% 31 590 63 180 63 180 157 950 315 900

2021 4,9% 33 060 66 120 66 120 165 300 330 600

2022 21,40% 39 480 78 960 78 960 197 400 394 800

2023 12,1% 43 110 86 220 86 220 215 550 431 100

2024 5,0% 44 610 89 220 89 220 223 050 446 100

2025 7,55% 46 875 93 750 93 750 234 375 468 750

2026 7,55% 49 140 98 280 98 280 245 700 491 400

1.2. Vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmine (RHS § 95 lg

4)

Kõrvaldamisalused on ebausaldusväärsete ettevõtjate riigihangetest välja jätmiseks. Need on

näiteks korruptsiooni, terrorismi, inimkaubanduse, keskkonnakaitse, maksu- vm valdkondades

toimunud üleastumistega seotud.

Kõrvaldamisalused jagunevad kaheks: kohustuslikeks (hankija peab kõrvaldama, RHS § 95 lg

1) ja vabatahtlikeks (hankija kaalutlusotsus, RHS § 95 lg 4).

See kaalutlusõigus ei hõlma aga hankija õigust otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke

kõrvaldamise aluseid kontrollida. Hankijal on praegu kohustus kaaluda iga vabatahtliku

kõrvaldamise aluse puhul, kas see esineb ja kas see õigustab pakkuja kõrvaldamist.

Ettepaneku sisuks on võimaldada hankijal otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke

kõrvaldamise aluseid ta kontrollib. Hankija saab ise otsustada missuguste hangete puhul

millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused tema jaoks olulised on. Muudatuse tulemusel ei pea

hankija enam kontrollima igas hankes kõiki vabatahtlikke kõrvaldamisaluseid, vaid ainult neid,

mille ta riigihankes ette nägi.

Positiivne mõju

Vähendab oluliselt hankijate halduskoormust, kuna ei pea kontrollima

kõiki vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid.

Hankija ei pea põhjendama oma otsust pakkuja jätkamise või

kõrvaldamise kohta, kui vastavat kõrvaldamise alust pole ette näinud.

Suurendab hankemenetluse paindlikkust, kuna hankija saab ise

otsustada, millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused missuguste

hangete puhul on tema jaoks olulised.

Vähendab pakkujate halduskoormust, kes ei pea esitama tõendeid ja

selgitusi, heastamismeetmeid.

Lühendab hankemenetlust, sest väheneb tõendite ja selgituste küsimise

ning vastuste andmise vajadus.

4 Alusandmetena on kasutatud Statistikaameti kodulehel avaldatud „Tarbijahinnaindeksi muutus“. Tarbijahinnaindeksi

muutus on võetud võrdluses aastatega 2017 (2018-2024). Leitav siit: https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 2025. ja 2026. aastate THI on arvestatud eelnevate aastate

keskmisena, mis moodustab 7,55%.

Riskid

Hankijad ei rakenda ühtegi vabatahtlikku kõrvaldamise alust, mis võib

anda konkurentsieelise ebaausatele ettevõtjatele.

Avalikke vahendeid suunatakse ettevõtjatele, kes ei vääri neid, näiteks

keskkonna-, sotsiaal- või tööõigusealaste rikkumiste tõttu.

Meile teadaolevalt esineb EL liikmesriikides nii kehtivat kui ka ettepanekus esitatud lahendust.

Saatsime ettepaneku arvamuse avaldamiseks suurematele hankijatele ja pakkujate esindajatele.

Kõik küsitletud hankijad: AS Eesti Energia, Eesti Raudtee, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi

Kinnisvara AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus toetasid ettepanekut, märkides ära

halduskoormuse vähenemist ning asjaolu, et kõikides menetlustes ei ole otstarbekas kasutada

kõiki vabatahtlikke kõrvaldamisaluseid. Muudatus annaks hankijatele võimaluse valida

kõrvaldamisalustest just konkreetses riigihanke menetluses kohased kõrvaldamisalused.

Hankijad märkisid, et nad jätaks mugavusest pakkuja kontrollivõimaluse kasutamata, sest

usaldusväärse partneri leidmist peetakse oluliseks. Leitakse, et pigem tehakse muudatuse

jõustumise korral arukamaid ja rohkem läbi mõeldud valikuid. Kõikide vabatahtlike

kõrvaldamisaluste lausaline kontroll ei pruugi praktikas mingit lisaväärtust anda. Samas

ettevõtjaid esindav Kaubandus- ja Tööstuskoda ettepanekut ei toetanud avaldades muret

ebaausatele ettevõtjatele konkurentsieelise andmise riski suurenemise üle, kui vabatahtlikke

kõrvaldamisaluseid üldse ei kohaldata.

Alternatiivselt realiseerida ettepanek ainult alla rahvusvahelise piirmäära hangetes5.

1.3. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimine vabatahtlikuks

allpool rahvusvahelist piirmäära (RHS § 115)

Hankija on kohustatud kontrollima pakkumuse maksumust, kui see on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal. See kontroll eeldab hankijalt ja ettevõtjatelt mitmeid tegevusi

ning on aeganõudev. Samas on kontroll muutunud formaalseks ja vähemõjusaks ning on

vaidluste allikaks.

Regulatsioon ei täida eesmärki peamiselt kolmel põhjusel:

 Alapakkumuse tuvastamise peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku

väärtuse võrdlus, mis on keerukas majanduslik hinnang. Hankija ei ole valdkonnas

tegutsev isik ning tal on keeruline (kui mitte võimatu) alapakkumust sisuliselt tuvastada.

Seega sõltub hankija otsus paljuski pakkuja põhjendamisoskusest ja pealiskaudsest

veenvusest.

 RHS ei keela ristsubsideerimist. See aga tähendab, et hangetes, kus riigihanke

alusdokumentides pole ristsubsideerimist otsesõnu keelatud, on pakkujal alati võimalik

põhjendada oma madalat hinda võimalusega ristsubsideerida kahjum muude,

hankelepingu väliste tuludega.

 Tekitab palju vaidlusi ning kaebajad on edukad üksnes siis, kui hankijal pidi tekkima

kahtlus maksumuse põhjendatuses, aga ta jättis kontrollimenetluse teostamata.

5 Lihthankemenetluses on kehtiva korra kohaselt vabatahtlike kõrvaldamisaluste kasutamine juba praegu vaba. Perioodil

01.08.2019 kuni 31.12.2024 korraldatud 14 712-s lihthankemenetluses kasutati vabatahtlikke kõrvaldamisaluseid

ligikaudu 15% juhtudest. Riigihanke piirmäära ületavates hangetes aga kohustuslik. 2024. aasta andmetel hõlmaks

muudatus 2590 siseriiklikku avatud hankemenetlust, kokku maksumusega 616 miljonit eurot.

Ettepaneku sisuks on muuta põhjendamatult madala maksumuse kontrollimine

vabatahtlikuks.

Positiivne mõju

Vähendab hankijate töökoormust ja ettevõtjate halduskoormust.

Kiirendab hankemenetluse läbiviimist.

Vähendab vaidluste hulka.

Riskid

Vähendab hankija võimalusi end reaalsete alapakkumuste eest kaitsta.

Suurendab riski, et hankeleping ei ole jätkusuutlik madala kasumlikkuse

tõttu ja et pakkuja ei ole võimeline selle hinnaga hankelepingut täitma.

Hankija kaalutlusotsus, seega vähendab hankemenetluse läbipaistvust.

Referentsriikidest Soomes kehtib regulatsioon vaid üle rahvusvahelise piirmäära; Rootsis ka

alla; Portugalis sätestab hankija hankedokumentides mida ta peab põhjendamatult madalaks

maksumuseks. TGS Balticu analüüsis esile toodud kommentaarides on nii pooldavaid kui

skeptilisi seisukohti.

Alternatiivselt, kaotada ehitustööde hankelepingutes keskmise töötasu tõendi ning selgituse

nõudmise kohustus lähtuvalt pakkumuste maksumuse vahe protsentidest ja makstud töötasust.

1.4. Võimaldada hankijal kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse

vastavust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel.

Hankija kontrollib kõigi kvalifitseeritud pakkujate vastavust või nn pöördmenetluse korral

pärast pakkumuste avamist kõikide pakkumuste vastavust. Seejärel hinnatakse vaid vastavaks

tunnistatud pakkumusi.

Ettepaneku sisuks on võimaldada hankijal kontrollida vaid parima vastavust, kui pakkumusi

hinnatakse üksnes maksumuse alusel. Paraku ei ole muudatus rakendatav hangetes, kus on

kasutusel kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid (s.t ei hinnata ainult maksumust). Nimelt

võivad tuvastamata mittevastavad pakkumused saada põhjendamatult kõrgemaid hindeid, sest

tekitavad hindamisel vale pingerea.

Positiivne mõju

Vähendab hankijate töökoormust.

Kiirendab hankemenetluse läbiviimist.

Vähendab ka pakkujate töökoormust, kuna ei pea vastama kõikidele

päringutele.

Riskid

Võib tekkida olukord, kus edukas pakkumus on mittevastav ja hankija

peab alustama uut hindamist.

Õiguskaitse nõrgenemine, kuna pakkujatel on ühe võrra vähem

võimalust vaidlustada (vastavuse otsuse vaidlustamine)

Selleks, et vastavust mitte hinnata, võivad hankijad seada

hindamiskriteeriumiks vaid maksumuse/hinna.

Soomes ja Rootsis puudub kohustus kontrollida kõikide pakkumuste vastavust. Hankija

otsustab ise kas, millal ja kuidas pakkumuse vastavust kontrollida. Portugalis on Eestiga

sarnane regulatsioon, kus hankija on kohustatud kontrollima kõikide pakkumuste vastavust.

TGS Balticu analüüsi andmetel toetas valdav osa tagasisidet andnud hankijatest ettepanekut,

kuid märkisid, et väärtuspõhistes hangetes ei ole meede kasutatav.

2. Väiksema mõjuga muudatused

V ä ik

se m

a m

õ ju

g a m

u u

d a tu

se tt

ep a

n ek

u d

Võimaldada avaliku sektori hankijal, kes on samaaegselt võrgustiku sektori hankija,

kohaldada võrgustikusektori riigihangete piirmäärasid.

Võimaldada hankijal teha hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga.

Kohustada hankijat tegema ettevõtja kohta dünaamilise hankesüsteemiga liitmise

otsus vaid siis, kui ettevõtjat süsteemiga ei liideta.

Kaotada hankija kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluses läbirääkimisi.

Kaotada alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes kohustus põhjendada,

miks hankija otsustas riigihanget osadeks mitte jaotada.

Võimaldada võrgustikusektori hankijatel kohaldada alla rahvusvahelist piirmäära

hankijatevahelise koostöö erandit.

Võimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale

lisatellimus.

Luua võrgustikusektori hankijale täiendavad õigused väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks, kui hanke maht jääb alla

rahvusvahelise piirmäära.

Laiendada hankija võimalusi taotleda vaidlustusmenetluses hankelepingu

sõlmimiseks loa andmist.

Pikendada hankelepingu muutmise kohta registrile teate esitamise tähtaega.

Kohustada hankijat esitama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmeid

raamlepingu lõppedes, mitte iga 12 kuu kohta. Alternatiivselt, võimaldada

koondandmeid esitada alates raamlepingu kehtivusest, mitte alates raamlepingu

sõlmimisest.

Eemaldada kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud

kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele riigihankest

huvitatud ettevõtjatele.

Sätestada vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaeg ja siduda tagatise tähtaeg

pakkumuste jõusoleku tähtajaga.

Lühendada hankija päringule vastamise tähtaega Kohustada hankijat kontrollima ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise

aluseid vaid juhul, kui tema osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%.

Alternatiivselt, kohustada väiksema osaga alltöövõtjaid kontrollima vaid siis, kui

tekib kahtlus. Muuta töövõtjale maksete peatamise õigus vabatahtlikuks. Kohustada hankijat minikonkurssidel kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist

ainult siis, kui raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise

piirmääraga.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

[email protected]

Varajane kaasamine riigihangete

seaduse muudatuste kavandamisel

Lugupeetud hankijad ja pakkujad

Rahandusministeerium kutsub teid arutama riigihangete seaduse kavandatavaid muudatusi.

Möödunud aastal läbi viidud riigihangete lihtsustamise analüüsi1 ning ministeeriumi poolt

varem kogutud ettepanekute baasil oleme välja valinud olulisemad muudatused, mille osas

soovime enne eelnõu koostamist kuulda teie kui turuosaliste arvamust. Muudatuste eesmärk

on vähendada bürokraatiat ja kiirendada menetlusi, säilitades samal ajal hangete läbipaistvuse,

konkurentsi ning võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise.

Kõige põhimõttelisem arutlusele tulev muudatus on lihthankemenetluse reeglite kohaldamine

lihthanke piirmäärast rahvusvahelise piirmäärani (ehk riigihanke piirmäära kaotamine) ja

praeguste lihthanke piirmäärade tõstmine.

Lisame kirjale nimekirja neljast olulisematest muudatusettepanekust, mida plaanime

kohtumisel arutada. Lisast (p 2) leiate ka loetelu väiksema mõjuga ettepanekutest, millele

ootame kirjalikke kommentaare. Eelkõige tunneme huvi millist mõju muudatused teie

tegevusele avaldaks, kas mõju on vähene või oluline. Saadame abistavad küsimused

täiendavalt.

Ootame aktiivset osavõttu ja väärtuslikke mõtteid

Koosolek toimub 3. juunil Suur-Ameerika 1, ruumis Saar kell 14.30-17.00.

1 Lõpparuanne. Riigihangete lihtsustamine. TGS Baltic 12/2024

Meie 19.05.2025 12.2-1/2369-1

2

Palume registreeruda koosolekule lingil: https://forms.office.com/e/fS5C5C2fw8.

Registreerimine on avatud kuni 30.05.2025 või kuni osalejate piirarvu 50 täitumiseni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Lisa:

Esmane ülevaade riigihangete seaduse olulisematest muudatusettepanekutest

Lisaadressaadid:

Autoettevõtete Liit

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Tööandjate Keskliit

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eesti Haiglate Liit

Riigi Kinnisvara AS

Transpordiamet

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit

Elektrilevi OÜ

Enefit Industry AS

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Töötukassa

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

AS Eesti Energia

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Madina Talu 5885 1418

[email protected]

Lisa kaasamise koosoleku kutsele

Esmane ülevaade riigihangete seaduse olulisematest muudatusettepanekutest

2024. a analüüsis Rahandusministeerium millised võimalused on riigihangete seaduse

muutmiseks ning analüüsi tulemusel on kavas algatada seaduse muutmise eelnõu eesmärgiga

vähendada hankijate töö- ja pakkujate halduskoormust.

Hetkeolukord

Eestis kehtivad riigihangete reeglid on suuremas osas üle võetud Euroopa Liidu riigihanke

direktiividest. Direktiivide sätted kohalduvad alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast.

Riigihangete rahvusvahelised piirmäärad eurodes on järgmised:

Riik või

riigiasutus Teised

hankijad Võrgustikusektori

hankija Kaitse- ja

julgeoleku

sektor

Asjad/teenused 143 000 221 000 443 000 443 000

Ehitustööd 5 538 000

Sotsiaal- ja

eriteenused

750 000 1 000 000 443 000

Kontsessioonid 5 538 000

Arvestades Euroopa Liidu õiguse esimuslikkust, on Eestil kaalutlusruum riigihangete seaduse

muutmisel osas, mis:

 reguleerib alla eeltoodud piirmäärasid jäävaid hankeid;

 on sätestatud direktiividest rangemalt;

 on direktiivide kohaselt jäetud liikmesriigi otsustada.

Eestis kehtib lisaks rahvusvahelisele piirmäärale kaks siseriiklikku riigihangete piirmäära:

 riigihanke piirmäär;

 lihthanke piirmäär.

Riigihanke piirmääraga võrdsete või seda ületavate hangete puhul kehtib praktiliselt sama

menetlus, mis rahvusvaheliste riigihangete puhul. Lihthankemenetluses on mõnevõrra

paindlikumad reeglid, peamiselt lühemad tähtajad ja läbirääkimiste võimalus.

Alla lihthanke piirmäära jäävate väikehangete puhul peab hankija lähtuma üksnes riigihangete

üldpõhimõtetest nagu läbipaistvus, võrdne kohtlemine jt.

Siseriiklikud piirmäärad eurodes kehtivad hetkel järgmiselt1:

Riigihange Lihthange

A sjad

/

teen u sed

E h itu

stö ö

S o tsiaalteen

u s

E riteen

u s

K o n tsessio

o n

A sjad

/

teen u sed

E h itu

stö ö

S o tsiaalteen

u s

E riteen

u s

K o n tsessio

o n

Klassi-

kaline

sektor

60

000

150

000

300

000

60

000

60 000/

300

0002

30 000 60 000 x x 60

000

Võrgusti

ku-

sektor

x x 300

000

60

000

60 000/

300

0002

60 000 300

000

x x 60

000

Kaitse-

ja

julgeole

ku-

sektor

x x 300

000

300

000

x 60 000 300

000

x x x

Möödunud aastal koostas Advokaadibüroo TGS Baltic Rahandusministeeriumi tellimusel

analüüsi riigihangete reeglite lihtsustamiseks (edaspidi TGS Balticu analüüs). Detsembris

valminud lõpparuandes esitati 40 ettepanekut riigihangete seaduse muutmiseks ning

riigihangete registri arendamiseks.

Lõpparuanne hõlmab enamasti väiksemaid seaduse muudatusi, mis iseseisvalt ei mõjuta hankija

tööd märkimisväärselt, kuid annavad efekti kogumis. Siiski on ka mõningad põhimõttelised

muudatusettepanekud, mille soovime enne eelnõu koostamist hankijate ja pakkujatega läbi

arutada. Nende osas soovime kuulda poolt ja vastu argumente, milline mõju oleks muudatustel

teie tegevusele, kas mõju oleks positiivne või negatiivne. Teised ettepanekud esitame loeteluna.

Nende kohta ootame sarnast infot kirjalikult. Viimaseid arutame koosolekul nii palju kui

planeeritud aeg võimaldab.

1. Olulisemad muudatusettepanekud

1.1. Asendada senised kaks siseriiklikku piirmäära ühega ning kohaldada alla

rahvusvahelise piirmäära hangetele lihthankemenetluse korda (RHS § 15)

Hetkel kehtib nö 3-astmeline riigihangete süsteem, kus menetlusreeglite rakendamine sõltub

sellest kas riigihange ületab lihthanke, riigihanke või rahvusvahelist piirmäära. Vaid võrgustiku-

ja kaitse- ning julgeoleku sektoris ei rakendu tavahangetes riigihanke piirmäär.

1 Tabelist on ülevaatlikkuse huvides välja jäetud ideekonkursi riigihanke piirmäär 60 000 eurot. 2 Piirmäära suurus sõltub kontsessioonilepingu esemest.

Ettepaneku sisuks on kaotada riigihanke piirmäär ning kohaldada lihthankemenetlust

klassikalises sektoris kuni rahvusvahelise piirmäärani. See lihtsustaks ligikaudu 39% hangete

läbiviimist, mõjutades samas ainult 11% rahaliste vahendite kasutamist3. 2024. aastal avaldati

RHR-is kokku 8791 hanget, nendest 2590 siseriiklikku avatud menetlust. Järelikult oleks

25903405 hanke menetlus paindlikum ning kiirem. 2024. aasta andmetel oli lihthanke

menetluse pikkuseks hanketeate avaldamisest lepingu sõlmimiseni 45 päeva ja avatud

hankemenetlusel 70 päeva.

Positiivne mõju

Vähendab oluliselt hankijate halduskoormust

Riigihangete seadus lihtsustub tänu regulatsiooni vähenemisele

Lihthankemenetlus võimaldab läbirääkimisi, mis võivad soodustada

poolte jaoks kasulikuma tulemuseni jõudmist. Ühtlasi annavad

läbirääkimised võimaluse pakkumustes väheoluliste paranduste või

täienduste tegemist vähendades hangete nurjumist ning pakkumuste

tagasi lükkamist.

Mida paindlikumad on seadusest tulenevad menetlusreeglid, seda

lihtsam on katsetada ka uudsete lahenduste ostmist, ehk soodustab

innovatsiooni.

Riskid

Läbipaistvuse vähenemine, kuna läbirääkimistega hankemenetlused on

vähem läbipaistvad kui avatud ja piiratud hankemenetlused.

(Leevendada saab läbirääkimiste keskkonna loomisega eRHR-is.)

Kaebetähtaja lühenemine, mis võib raskendada hankijate ja pakkujate

õiguskaitset. (Leevendada saab tähtaegade üle vaatamisega.)

Suureneb risk EL vahendite kasutamisel täiendavate

finantskorrektsioonide tegemiseks nõuete rikkumise korral, eriti

riigihanke eeldatava maksumuse määramisega eksimisel. Samas kui

menetlus on paindlikum, esineb ka vähem rikkumisi.

Lõpparuande võrdlusriikides Soomes, Rootsis ja Portugalis on kasutusel üks siseriiklik hanke

piirmäär ning menetlus alla rahvusvahelise piirmäära hangetes on märgatavalt lihtsam.

Alternatiivselt, tõsta riigihanke ja lihthanke piirmäärasid. 2024. aasta mais hindasime

tarbijahinnaindeksi baasil lihthanke ja riigihanke piirmäära tõstmist. Sellest tulenevalt saaks

2024. aasta andmete põhjal ning võttes aluseks trendi arvutuse (lineaarsel meetodil) kaaluda

2026. aastal piirmäärade kehtestamist järgmiselt:

1) asjade ja teenuste lihthanke puhul – ca 50 000 eurot;

2) asjade ja teenuste riigihanke puhul – ca 100 000 eurot.

Aasta Lihthange Riigihange

3 Hangete kogumaksumus oli 2024. a ligi 5 mld eurot. Riigihanke piirmäära ületava, kuid alla rahvusvahelist piirmäära

jäävate hangete tulemusel sõlmitud lepingute kogumaht oli 526 mln eurot. Statistikast on väljas kaitse- ja julgeoleku

sektor, sest seal puudub juba praegu siseriiklik riigihanke piirmäär ning muudatus neid hankeid ei mõjutaks.

THI muutus4

Asjad ja teenused Ehitustööd Teenuste

kontsessioon

Asjad ja teenused Ideekonkurss

Eriteenused

Eriteenuste kontsessioon

Ehitustööd Sotsiaalteenused Teenuste kontsessioon

Sotsiaalteenuse

kontsessioon Ehitustööde kontsessioon

01.09.2017 30 000 60 000 60 000 150 000 300 000

2018 3,4% 31 020 62 040 62 040 155 100 310 200

2019 2,4% 31 740 63 840 63 840 158 700 317 400

2020 -0,5% 31 590 63 180 63 180 157 950 315 900

2021 4,9% 33 060 66 120 66 120 165 300 330 600

2022 21,40% 39 480 78 960 78 960 197 400 394 800

2023 12,1% 43 110 86 220 86 220 215 550 431 100

2024 5,0% 44 610 89 220 89 220 223 050 446 100

2025 7,55% 46 875 93 750 93 750 234 375 468 750

2026 7,55% 49 140 98 280 98 280 245 700 491 400

1.2. Vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmine (RHS § 95 lg

4)

Kõrvaldamisalused on ebausaldusväärsete ettevõtjate riigihangetest välja jätmiseks. Need on

näiteks korruptsiooni, terrorismi, inimkaubanduse, keskkonnakaitse, maksu- vm valdkondades

toimunud üleastumistega seotud.

Kõrvaldamisalused jagunevad kaheks: kohustuslikeks (hankija peab kõrvaldama, RHS § 95 lg

1) ja vabatahtlikeks (hankija kaalutlusotsus, RHS § 95 lg 4).

See kaalutlusõigus ei hõlma aga hankija õigust otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke

kõrvaldamise aluseid kontrollida. Hankijal on praegu kohustus kaaluda iga vabatahtliku

kõrvaldamise aluse puhul, kas see esineb ja kas see õigustab pakkuja kõrvaldamist.

Ettepaneku sisuks on võimaldada hankijal otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke

kõrvaldamise aluseid ta kontrollib. Hankija saab ise otsustada missuguste hangete puhul

millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused tema jaoks olulised on. Muudatuse tulemusel ei pea

hankija enam kontrollima igas hankes kõiki vabatahtlikke kõrvaldamisaluseid, vaid ainult neid,

mille ta riigihankes ette nägi.

Positiivne mõju

Vähendab oluliselt hankijate halduskoormust, kuna ei pea kontrollima

kõiki vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid.

Hankija ei pea põhjendama oma otsust pakkuja jätkamise või

kõrvaldamise kohta, kui vastavat kõrvaldamise alust pole ette näinud.

Suurendab hankemenetluse paindlikkust, kuna hankija saab ise

otsustada, millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused missuguste

hangete puhul on tema jaoks olulised.

Vähendab pakkujate halduskoormust, kes ei pea esitama tõendeid ja

selgitusi, heastamismeetmeid.

Lühendab hankemenetlust, sest väheneb tõendite ja selgituste küsimise

ning vastuste andmise vajadus.

4 Alusandmetena on kasutatud Statistikaameti kodulehel avaldatud „Tarbijahinnaindeksi muutus“. Tarbijahinnaindeksi

muutus on võetud võrdluses aastatega 2017 (2018-2024). Leitav siit: https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 2025. ja 2026. aastate THI on arvestatud eelnevate aastate

keskmisena, mis moodustab 7,55%.

Riskid

Hankijad ei rakenda ühtegi vabatahtlikku kõrvaldamise alust, mis võib

anda konkurentsieelise ebaausatele ettevõtjatele.

Avalikke vahendeid suunatakse ettevõtjatele, kes ei vääri neid, näiteks

keskkonna-, sotsiaal- või tööõigusealaste rikkumiste tõttu.

Meile teadaolevalt esineb EL liikmesriikides nii kehtivat kui ka ettepanekus esitatud lahendust.

Saatsime ettepaneku arvamuse avaldamiseks suurematele hankijatele ja pakkujate esindajatele.

Kõik küsitletud hankijad: AS Eesti Energia, Eesti Raudtee, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi

Kinnisvara AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus toetasid ettepanekut, märkides ära

halduskoormuse vähenemist ning asjaolu, et kõikides menetlustes ei ole otstarbekas kasutada

kõiki vabatahtlikke kõrvaldamisaluseid. Muudatus annaks hankijatele võimaluse valida

kõrvaldamisalustest just konkreetses riigihanke menetluses kohased kõrvaldamisalused.

Hankijad märkisid, et nad jätaks mugavusest pakkuja kontrollivõimaluse kasutamata, sest

usaldusväärse partneri leidmist peetakse oluliseks. Leitakse, et pigem tehakse muudatuse

jõustumise korral arukamaid ja rohkem läbi mõeldud valikuid. Kõikide vabatahtlike

kõrvaldamisaluste lausaline kontroll ei pruugi praktikas mingit lisaväärtust anda. Samas

ettevõtjaid esindav Kaubandus- ja Tööstuskoda ettepanekut ei toetanud avaldades muret

ebaausatele ettevõtjatele konkurentsieelise andmise riski suurenemise üle, kui vabatahtlikke

kõrvaldamisaluseid üldse ei kohaldata.

Alternatiivselt realiseerida ettepanek ainult alla rahvusvahelise piirmäära hangetes5.

1.3. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimine vabatahtlikuks

allpool rahvusvahelist piirmäära (RHS § 115)

Hankija on kohustatud kontrollima pakkumuse maksumust, kui see on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal. See kontroll eeldab hankijalt ja ettevõtjatelt mitmeid tegevusi

ning on aeganõudev. Samas on kontroll muutunud formaalseks ja vähemõjusaks ning on

vaidluste allikaks.

Regulatsioon ei täida eesmärki peamiselt kolmel põhjusel:

 Alapakkumuse tuvastamise peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku

väärtuse võrdlus, mis on keerukas majanduslik hinnang. Hankija ei ole valdkonnas

tegutsev isik ning tal on keeruline (kui mitte võimatu) alapakkumust sisuliselt tuvastada.

Seega sõltub hankija otsus paljuski pakkuja põhjendamisoskusest ja pealiskaudsest

veenvusest.

 RHS ei keela ristsubsideerimist. See aga tähendab, et hangetes, kus riigihanke

alusdokumentides pole ristsubsideerimist otsesõnu keelatud, on pakkujal alati võimalik

põhjendada oma madalat hinda võimalusega ristsubsideerida kahjum muude,

hankelepingu väliste tuludega.

 Tekitab palju vaidlusi ning kaebajad on edukad üksnes siis, kui hankijal pidi tekkima

kahtlus maksumuse põhjendatuses, aga ta jättis kontrollimenetluse teostamata.

5 Lihthankemenetluses on kehtiva korra kohaselt vabatahtlike kõrvaldamisaluste kasutamine juba praegu vaba. Perioodil

01.08.2019 kuni 31.12.2024 korraldatud 14 712-s lihthankemenetluses kasutati vabatahtlikke kõrvaldamisaluseid

ligikaudu 15% juhtudest. Riigihanke piirmäära ületavates hangetes aga kohustuslik. 2024. aasta andmetel hõlmaks

muudatus 2590 siseriiklikku avatud hankemenetlust, kokku maksumusega 616 miljonit eurot.

Ettepaneku sisuks on muuta põhjendamatult madala maksumuse kontrollimine

vabatahtlikuks.

Positiivne mõju

Vähendab hankijate töökoormust ja ettevõtjate halduskoormust.

Kiirendab hankemenetluse läbiviimist.

Vähendab vaidluste hulka.

Riskid

Vähendab hankija võimalusi end reaalsete alapakkumuste eest kaitsta.

Suurendab riski, et hankeleping ei ole jätkusuutlik madala kasumlikkuse

tõttu ja et pakkuja ei ole võimeline selle hinnaga hankelepingut täitma.

Hankija kaalutlusotsus, seega vähendab hankemenetluse läbipaistvust.

Referentsriikidest Soomes kehtib regulatsioon vaid üle rahvusvahelise piirmäära; Rootsis ka

alla; Portugalis sätestab hankija hankedokumentides mida ta peab põhjendamatult madalaks

maksumuseks. TGS Balticu analüüsis esile toodud kommentaarides on nii pooldavaid kui

skeptilisi seisukohti.

Alternatiivselt, kaotada ehitustööde hankelepingutes keskmise töötasu tõendi ning selgituse

nõudmise kohustus lähtuvalt pakkumuste maksumuse vahe protsentidest ja makstud töötasust.

1.4. Võimaldada hankijal kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse

vastavust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel.

Hankija kontrollib kõigi kvalifitseeritud pakkujate vastavust või nn pöördmenetluse korral

pärast pakkumuste avamist kõikide pakkumuste vastavust. Seejärel hinnatakse vaid vastavaks

tunnistatud pakkumusi.

Ettepaneku sisuks on võimaldada hankijal kontrollida vaid parima vastavust, kui pakkumusi

hinnatakse üksnes maksumuse alusel. Paraku ei ole muudatus rakendatav hangetes, kus on

kasutusel kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid (s.t ei hinnata ainult maksumust). Nimelt

võivad tuvastamata mittevastavad pakkumused saada põhjendamatult kõrgemaid hindeid, sest

tekitavad hindamisel vale pingerea.

Positiivne mõju

Vähendab hankijate töökoormust.

Kiirendab hankemenetluse läbiviimist.

Vähendab ka pakkujate töökoormust, kuna ei pea vastama kõikidele

päringutele.

Riskid

Võib tekkida olukord, kus edukas pakkumus on mittevastav ja hankija

peab alustama uut hindamist.

Õiguskaitse nõrgenemine, kuna pakkujatel on ühe võrra vähem

võimalust vaidlustada (vastavuse otsuse vaidlustamine)

Selleks, et vastavust mitte hinnata, võivad hankijad seada

hindamiskriteeriumiks vaid maksumuse/hinna.

Soomes ja Rootsis puudub kohustus kontrollida kõikide pakkumuste vastavust. Hankija

otsustab ise kas, millal ja kuidas pakkumuse vastavust kontrollida. Portugalis on Eestiga

sarnane regulatsioon, kus hankija on kohustatud kontrollima kõikide pakkumuste vastavust.

TGS Balticu analüüsi andmetel toetas valdav osa tagasisidet andnud hankijatest ettepanekut,

kuid märkisid, et väärtuspõhistes hangetes ei ole meede kasutatav.

2. Väiksema mõjuga muudatused

V ä ik

se m

a m

õ ju

g a m

u u

d a tu

se tt

ep a

n ek

u d

Võimaldada avaliku sektori hankijal, kes on samaaegselt võrgustiku sektori hankija,

kohaldada võrgustikusektori riigihangete piirmäärasid.

Võimaldada hankijal teha hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga.

Kohustada hankijat tegema ettevõtja kohta dünaamilise hankesüsteemiga liitmise

otsus vaid siis, kui ettevõtjat süsteemiga ei liideta.

Kaotada hankija kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluses läbirääkimisi.

Kaotada alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes kohustus põhjendada,

miks hankija otsustas riigihanget osadeks mitte jaotada.

Võimaldada võrgustikusektori hankijatel kohaldada alla rahvusvahelist piirmäära

hankijatevahelise koostöö erandit.

Võimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale

lisatellimus.

Luua võrgustikusektori hankijale täiendavad õigused väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks, kui hanke maht jääb alla

rahvusvahelise piirmäära.

Laiendada hankija võimalusi taotleda vaidlustusmenetluses hankelepingu

sõlmimiseks loa andmist.

Pikendada hankelepingu muutmise kohta registrile teate esitamise tähtaega.

Kohustada hankijat esitama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmeid

raamlepingu lõppedes, mitte iga 12 kuu kohta. Alternatiivselt, võimaldada

koondandmeid esitada alates raamlepingu kehtivusest, mitte alates raamlepingu

sõlmimisest.

Eemaldada kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud

kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele riigihankest

huvitatud ettevõtjatele.

Sätestada vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaeg ja siduda tagatise tähtaeg

pakkumuste jõusoleku tähtajaga.

Lühendada hankija päringule vastamise tähtaega Kohustada hankijat kontrollima ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise

aluseid vaid juhul, kui tema osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%.

Alternatiivselt, kohustada väiksema osaga alltöövõtjaid kontrollima vaid siis, kui

tekib kahtlus. Muuta töövõtjale maksete peatamise õigus vabatahtlikuks. Kohustada hankijat minikonkurssidel kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist

ainult siis, kui raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise

piirmääraga.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

[email protected]

Varajane kaasamine riigihangete

seaduse muudatuste kavandamisel

Lugupeetud hankijad ja pakkujad

Rahandusministeerium kutsub teid arutama riigihangete seaduse kavandatavaid muudatusi.

Möödunud aastal läbi viidud riigihangete lihtsustamise analüüsi1 ning ministeeriumi poolt

varem kogutud ettepanekute baasil oleme välja valinud olulisemad muudatused, mille osas

soovime enne eelnõu koostamist kuulda teie kui turuosaliste arvamust. Muudatuste eesmärk

on vähendada bürokraatiat ja kiirendada menetlusi, säilitades samal ajal hangete läbipaistvuse,

konkurentsi ning võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise.

Kõige põhimõttelisem arutlusele tulev muudatus on lihthankemenetluse reeglite kohaldamine

lihthanke piirmäärast rahvusvahelise piirmäärani (ehk riigihanke piirmäära kaotamine) ja

praeguste lihthanke piirmäärade tõstmine.

Lisame kirjale nimekirja neljast olulisematest muudatusettepanekust, mida plaanime

kohtumisel arutada. Lisast (p 2) leiate ka loetelu väiksema mõjuga ettepanekutest, millele

ootame kirjalikke kommentaare. Eelkõige tunneme huvi millist mõju muudatused teie

tegevusele avaldaks, kas mõju on vähene või oluline. Saadame abistavad küsimused

täiendavalt.

Ootame aktiivset osavõttu ja väärtuslikke mõtteid

Koosolek toimub 3. juunil Suur-Ameerika 1, ruumis Saar kell 14.30-17.00.

1 Lõpparuanne. Riigihangete lihtsustamine. TGS Baltic 12/2024

Meie 19.05.2025 12.2-1/2369-1

2

Palume registreeruda koosolekule lingil: https://forms.office.com/e/fS5C5C2fw8.

Registreerimine on avatud kuni 30.05.2025 või kuni osalejate piirarvu 50 täitumiseni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Lisa:

Esmane ülevaade riigihangete seaduse olulisematest muudatusettepanekutest

Lisaadressaadid:

Autoettevõtete Liit

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Tööandjate Keskliit

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eesti Haiglate Liit

Riigi Kinnisvara AS

Transpordiamet

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit

Elektrilevi OÜ

Enefit Industry AS

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Töötukassa

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

AS Eesti Energia

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Madina Talu 5885 1418

[email protected]