Siseministri määruse
„Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu), mis on Riigikogu menetluses ja mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julgeolekuriske ja ajakohastada tööprotsesse. ITDS-i muutmise eelnõuga täpsustatakse muu hulgas isikut tõendava dokumendi taotlemise korda, dokumendi taotluses esitatavaid andmeid ning taotlusele lisatavaid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades muudatuste mahtu, on otstarbekas kehtestada uus isikut tõendava dokumendi väljaandmise kord ja tunnistada kehtetuks siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“.
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 121 lõike 9 ja § 15 lõike 1 alusel.
1.2. Ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik (
[email protected]) ja õigusnõunik Maret Saanküll (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool (teenistussuhe peatunud). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (
[email protected], tel 612 5241). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 38 paragrahvist, mis on jaotatud üheksaks peatükiks:
1. peatükk „Üldsätted“ § 1;
2. peatükk „Dokumendi taotlemine“ § 2–4;
3. peatükk „Taotluses esitatavad andmed“ § 5–12;
4. peatükk „Taotlusele lisatavad tõendid“ § 13–26;
5. peatükk „Dokumendi väljastamisel esitatavad tõendid“ § 27;
6. peatükk „Dokumendi väljaandmise erisused“ § 28–30;
7. peatükk „Kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine“ § 31–32;
8. peatükk „Dokumendi väljaandmise menetluse tähtajad“ § 33–36;
9. peatükk „Rakendussätted“ § 37–38.
Eelnõu lisana kehtestatakse sõrmejälgede võtmise võimatuse tõendi vorm.
1. peatükk „Üldsätted“ § 1
Eelnõu § 1 sätestab reguleerimisala, mille kohaselt kehtib kõnesolev kord järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotlemisel: isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus. Määrust ei kohaldata diplomaatilise isikutunnistuse ja mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse (edaspidi mobiil-ID) väljaandmise menetlusele. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 2016 lõike 2 alusel on diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra, vormi, tehnilise kirjelduse ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise korra kehtestanud välisminister2. Diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse kitsale sihtrühmale ja seda taotletakse diplomaatilise noodi või toetuskirjaga. Mobiil-ID-d on ITDS-i alusel välja antud alates 2. veebruarist 2011. ITDS § 204 sätestab mobiil-ID väljaandmise erisused, mille kohaselt antakse mobiil-ID välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on ITDS-i § 2 lõike 2 punktides 1–83 nimetatud kehtiv dokument. ITDS-i § 204 sätestab, et mobiil-ID on digitaalne isikutunnistus, mille digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud mobiiltelefoni SIM-kaardi või eSIM-ga ja mille kättesaamiseks ei pea taotleja isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta. Mobiil-ID taotlemine ja väljastamine toimub mobiilioperaatori kaudu. Diplomaatiline isikutunnistus ja mobiil-ID on digitaalse isikutunnistuse alaliigid ja seetõttu on vaja määruses sätestada erisus, et nende dokumentide taotlemisel ja väljaandmisel ei kohaldata määruses sätestatud nõudeid.
2. peatükk „Dokumendi taotlemine“ § 2–4
Eelnõu § 2 reguleerib nõudeid taotlusele. Taotlus täidetakse eesti keeles (lõige 1) ja trükitähtedega ning sellel ei tohi olla parandusi (lõige 4). Erisusena sätestatakse, et kui dokumenti taotleb välismaalane, võib ta täita taotluse ka inglise keeles (lõige 2). Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb isikut tõendava dokumendi taotlus esitada eesti keeles. Välismaalasele antava isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse ja reisidokumendi väljaandmise taotluse võib täita ka inglise või vene keeles. Muudatuse tulemusena võimaldatakse välismaalasel edaspidi esitada isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse ja reisidokumendi väljaandmise taotlus lisaks eesti keelele üksnes inglise keeles. Muudatuse eesmärk on hoida kokku tõlke- ja arenduskulusid. Olulist mõju muudatuse rakendamine kaasa ei too, sest juba praegu peavad kõik dokumendi taotlejad esitama taotluse reeglina eesti keeles. Lõike 3 kohaselt on kõnesoleva määruse tähenduses taotleja isik, kelle andmed kantakse dokumenti. Kui taotleja eest teeb dokumendi väljaandmise taotluse esitamisel toiminguid tema seaduslik esindaja, ei ole esindaja määruse tähenduses dokumendi taotleja.
Eelnõu § 3 reguleerib taotluses esitatud andmete ning sellele lisatud tõendite õigsuse kinnitamist. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotleja taotluses esitatud andmete ning sellele lisatud tõendite õigsust kas omakäelise allkirjaga pabertaotlusel või digiallkirjaga, kui taotlus edastatakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) e-postiga. PPA iseteeninduses kinnitatakse esitatud andmete ja lisatud tõendite õigsust vastavasse andmevälja märke tegemisega ning dokumendi väljastamisel väljastuslehe allkirjastamisega. Tuleviku lahendusena on reguleeritud ka võimalus allkirjastada taotlus PPA infotehnoloogilise vahendiga, milleks võib olla näiteks tahvelarvuti.
Lõige 2 reguleerib olukorda, kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline terviseseisundi tõttu taotlust allkirjastama. Sel juhul jäetakse taotlus allkirjastamata ja taotluse vastuvõtja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja teeb taotluse allkirjastamata jätmise põhjuse kohta märke taotlusele. Selliseks terviseseisundiks võib olla näiteks ootamatu terviserike või raske haigus, mis põhjustab liikumisvõimetust, sh käte ja sõrmede liikuvust.
Lõiked 3 ja 4 sisaldavad taotluse allkirjastamise kohustust alaealise taotleja ja piiratud teovõimega täisealise taotleja puhul. Lõike 3 kohaselt allkirjastab alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise taotleja taotluse tema seaduslik esindaja. Lõike 4 kohaselt võib 15–17-aastane taotleja taotluse ise allkirjastada, kuid kui ta seda ei tee, siis kirjutab tema eest taotlusele alla tema seaduslik esindaja. 15–17-aastasele taotlejale kohaldatav erisus tuleneb ITDS § 10 lõikest 3, mille kohaselt võib vähemalt 15-aastane isik sooritada ITDS-is sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt. Samas on oluline rõhutada, et juhul, kui ta ise taotlust ei allkirjasta, ei jää taotlus allkirjastamata nagu näiteks lõikes 2 sätestatud olukorras, vaid sel juhul allkirjastab alaealise taotluse tema seaduslik esindaja.
Lõiked 5 ja 6 täpsustavad allkirja nõudeid, mis on võrreldes kehtiva määrusega uus regulatsioon. Sätete kohaselt peab allkirjas väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri ja allkiri ei tohi olla graafiline kujutis. Täpsustusega soovitakse välistada võimalust esitada allkirjana erinevaid pilte ja kujundeid. Näiteks on praktikas esinenud olukordi, kui taotleja soovib allkirja esitada südamekujulisena või trükitähtedena kirjutatud sõnana „PEACE“. Sätet ei kohaldata digitaalsele allkirjale.
Eelnõu § 4 reguleerib allkirjakujutise esitamist. Lõike 1 kohaselt esitab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjakujutise tumedas kirjas valgel taustal tähtede läbimõõduga 0,5–1,5 millimeetrit. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on tähtede läbimõõt soovituslik ja selleks on 0,8–1,5 millimeetrit. Soovitusliku iseloomuga suunised õigusakti tasandil ei oma õigusjõudu kuna nende järgimine on vabatahtlik ja inimesed ei pea sellest lähtuma. Seega ei täida kehtiv regulatsioon oma eesmärki. Kuna aga allkirjakujutise loetavuse ja vajaduse korral võrdlemise tagamiseks on tähtede läbimõõt oluline, siis suurendatakse eelnõuga läbimõõdu vahemikku ja loobutakse sätte soovituslikust iseloomust. Allkirjakujutis on võimalik esitada kas paberkandjal omakäeliselt PPA teeninduses või postiga saadetud taotluse puhul, PPA infotehnoloogilise vahendiga, milleks on kas teeninduse digikiosk või muu elektrooniline seade (näiteks tahvelarvuti) või skannituna PPA iseteeninduses või e-postiga saadetud taotluse puhul.
Lõiked 2 ja 3 reguleerivad allkirjakujutise andmise nõuet alaealise ja piiratud teovõimega taotlejale. Sätete kohaselt võib 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja esitada allkirjakujutise isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi või ajutise reisidokumendi taotlemisel. Allkirjakujutist ei esita alla 7-aastane taotleja või juhul, kui allkirjakujutise esitamine ei ole taotleja terviseseisundi tõttu võimalik.
Lõikes 4 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et allkirjakujutisele kohaldatakse § 3 lõigetes 2, 5 ja 6 allkirjale sätestatud nõudeid, st et kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline terviseseissundi tõttu taotlust allkirjastama, siis ei ole ta ka võimeline esitama allkirjakujutist ja sellisel juhul allkirjakujutist ei esitata. Taotluse vastuvõtja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja teeb allkirjakujutise esitamata jätmise põhjuse kohta märke taotlusele. Samuti peab allkirjakujutises väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri ja allkiri ei tohi olla graafiline kujutis.
Taotlusele lisatakse ka foto või näokujutis. Kehtivas määruses on foto esitamise nõue reguleeritud, kuid kõnesolevast eelnõust on foto regulatsioon välja jäetud. Kehtiv määrus sätestab, et dokumendi taotlusele lisatakse üks foto ja fotot ei pea lisama, kui taotlejalt on võetud näokujutis. Fotot ei pea esitama ka juhul, kui taotletakse digitaalset isikutunnistust, välja arvatud e-residendi digitaalset isikutunnistust. Foto esitamise nõue tuleneb ITDS-i § 116 lõikest 4, mille kohaselt esitab taotleja dokumendi taotluse esitamisel oma foto, mis võimaldab tema üheselt tuvastamist. Taotleja ei pea esitama oma fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis. Nõuded fotole on sätestatud ITDS-i § 15 lõike 7 alusel kehtestatud määrusega4. Kuivõrd foto esitamise nõue tuleneb seadusest ja fotole esitatavad nõuded selle alusel antud määrusest, ei ole vaja kõnesolevas määruses foto esitamist ja fotole esitatavaid nõudeid reguleerida.
Kehtiva määruse kohaselt tuleb dokumendi taotluse esitamisel ja dokumendi väljastamisel esitada ka isikut tõendav dokument. Isikut tõendava dokumendi esitamise nõue dokumendi taotlemisel tuleneb ITDS-i § 111 lõikest 1, mille kohaselt kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotlemisel taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse (edaspidi ITDAK) ning automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmete alusel. ITDS-i § 121 lõige 2 sätestab isikut tõendava dokumendi esitamise ja taotleja isikusamasuse kontrollimise nõude dokumendi väljastamisel. Kuivõrd määruses ei ole vaja korrata seaduses sätestatut, on eelnõust võrreldes kehtiva regulatsiooniga välja jäetud sätted, mis puudutavad isikut tõendava dokumendi esitamise kohustust ja isiku tuvastamist ning isikusamasuse kontrollimist. Isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrollimise kord on kehtestatud ITDS-i § 15 lõike 2 alusel määrusega5.
3. peatükk „Taotluses esitatavad andmed“ § 5–12
1. jagu „Üldandmed“ § 5–8
Eelnõu § 5 sätestab taotleja andmed, mis esitatakse dokumendi taotluses. Lõike 1 kohaselt esitatakse taotluses taotleja ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht, sugu, kodakondsus, kontaktaadress (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, sihtnumber, riik) ja telefoninumber ning e-posti aadress. Lõike 2 kohaselt võib taotleja esitada andmed ka oma rahvuse, emakeele, hariduse kohta. Nende andmete esitamine on vabatahtlik ja neid kogutakse statistilistel eesmärkidel rahvastikuregistri andmete ajakohastamiseks. Nimetatud andmeid ei küsita e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejatelt, sest e-residendi digitaalne isikutunnistus ei anna välismaalasele õigust riiki siseneda ega riigis viibida, seetõttu puudub riigil vajadus selliste välismaalaste rahvuse, emakeele ja hariduse kohta andmeid koguda.
Eelnõu § 6 kohaselt esitab välismaalane dokumendi taotlemisel lisaks §-s 5 sätestatud andmetele andmed kehtiva välisriigi reisidokumendi kohta, kui tal on see olemas. Esitada tuleb reisidokumendi liik, number, väljaandja, väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppemise kuupäev. Välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete esitamine on oluline tema isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil.
Eelnõu § 7 kohaselt tuleb juhul, kui taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja, esitada andmed ka taotleja seadusliku esindaja kohta. Esitada tuleb seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja seadusjärgse esindusõiguse alus.
Eelnõu § 8 kohaselt tuleb taotluses esitada ka dokumendi taotlemise põhjus, valida dokumendi väljastamise koht (näiteks PPA Tammsaare teenindus või Järve Selver) ja taotluse allkirjastamise kuupäev.
2. jagu „Lisaandmed“ § 9–12
Eelnõu § 9 sätestab e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluses esitatavad lisaandmed. Lõike 1 kohaselt on e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja kohustatud taotluses lisaks § 5 lõikes 1 ja §-des 6–8 loetletud andmetele oma esitama elulookirjelduse, talle mõistetud või määratud karistuse andmed, taotlemise eesmärgi ja plaanitava tegevuse kirjelduse ning taotlemise põhjenduse. Täiendavalt esitab taotleja lõikes 2 sätestatud järgmised andmed, kui tal need olemas on:
1) isanimi, endine nimi ja muu nimi;
2) endine kodakondsus;
3) sotsiaalmeedia konto;
4) taotlejaga seotud Eesti või välisriigi ettevõtja andmed;
5) taotlejale kehtestatud ärikeelu andmed;
6) välisriigi isikukood;
7) taotleja isikliku ja temaga seotud ettevõtja pangakonto ja makseasutuse konto andmed ning andmed virtuaalvääringu kasutamise kohta;
8) andmed, kas taotlejat kahtlustatakse või süüdistatakse või on kahtlustatud või süüdistatud majandus-, küber- või terrorikuriteos;
9) viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed;
10) ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise andmed;
11) ühiskondlikusse organisatsiooni kuulumise andmed;
12) terroriorganisatsiooni kuulumise andmed.
E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise korral kantakse ITDAK-isse nii taotlemise eesmärk kui ka plaanitava tegevuse kirjeldus. ITDS-i § 205 lõike 2 kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Seega peab e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja suutma kirjeldada ja põhjendada, mis eesmärgil ning mis tegevuseks ta e-residendi digitaalset isikutunnistust taotleb. Lähtudes e-residentsuse 2.0 tegevuskavast ning riskipõhise eel- ja järelkontrolli suundadest, küsitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt lisaküsimusi, sh taotlemise eesmärgist johtuvaid küsimusi. Nii on rohkem võimalusi teha põhjalikumat taustakontrolli ja hinnata taotluse eesmärgipärasust. See omakorda aitab vähendada ja ennetada e-residendi digitaalse isikutunnistuse võimalikku väärkasutamist. Lõike 2 punkti 1 kohaselt küsitakse taotlejalt lisaks isanimele ja endisele nimele ka võimalikke muid nimesid, mida inimene võib kasutada. Näiteks on Hiinas levinud praktika võtta kasutusele ka euroopalik nimi või siis kasutatakse pseudonüüme, mille alt tegutsetakse või mille kaudu ollakse avalikkuses tuntud. Ka eIDAS uue regulatsiooni6 kohaselt on Euroopa Liidu digiidentiteedikukrute kasutamisel inimesel lubatud pseudonüümide kasutamine.
E‑residentsuse kontseptsiooni ja eesmärki on selgitatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu7 seletuskirjas ja selle lisas 1 „E-residendi digi-ID kontseptsioon“. Võrreldes kehtiva määrusega ei küsita uues redaktsioonis eraldi taotleja andmeid rahapesukuriteo kahtluse ja süüdistuse kohta. Karistusseadustikus on rahapesualased süüteod 21. peatükis „Majandusalased süüteod“ ja seega on rahapesukuritegu hõlmatud terminiga „majanduskuritegu“8.
Eelnõu § 10 sätestab Eesti kodanikule väljaantava isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi ja meremehe teenistusraamatu taotluses esitatavad lisaandmed. Lõike 1 kohaselt esitab Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust, Eesti kodaniku passi või meremehe teenistusraamatut taotluses täiendavalt andmed oma mõlema vanema kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus). Kui taotlejal oma mõlema vanema kohta andmeid ei ole, siis lisab ta vastava info taotlusesse ja taotluse andmed kinnitades kinnitab ta ühtlasi seda, et ta vanema andmeid ei tea. Seda ka juhul, kui taotlejal ei ole kumbagi vanemat.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Täiendavad andmed esmase Eesti kodaniku dokumendi taotlemisel tuleb esitada, sest taotleja sünnijärgne kodakondsus tehakse kindlaks dokumendimenetluses esimese dokumendi taotlemisel.
Lõike 2 kohaselt kinnitab sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotleja, et viibib välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või tal on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda. Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi väljaandmise alused on reguleeritud ITDS-i §-s 211. Tegemist on eriliigilise reisidokumendiga, et anda dokumendita jäänud või hätta sattunud Eesti kodanikule lihtsustatud korras välja pass ja seeläbi abistada teda koju naasmisel või muude toimingute tegemisel välisriigis. Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotlusele lisatakse § 16 lõike 3 kohaselt selle taotlemise vajaduse kirjalik seletus või muu tõend ja lihtkirjalik volikiri, kui taotluse esitab volitatud esindaja.
Eelnõu § 11 sätestab välismaalase passi taotluses esitatavad lisaandmed. ITDS-i § 27 lõike 1 kohaselt antakse välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. Seetõttu esitab välismaalase passi taotleja taotluses täiendavalt kinnituse, et tal puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. § 19 lõike 1 kohaselt lisatakse välismaalase passi taotlusele kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendav dokument, kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks, tõend, et taotlejal ei ole kehtivat välisriigi reisidokumenti ja tal ei ole võimalik seda saada, või kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolek anda taotlejale välja pass, kui taotleja on välisriigi kodanik. Kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut ei pea taotlusele lisama taotleja, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses.
Eelnõu § 12 sätestab ajutise reisidokumendi taotluses esitatavad lisaandmed, milleks on riik, kuhu Eestist lahkutakse ja Eestist lahkumise põhjus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei küsita ajutise reisidokumendi taotlejalt edaspidi andmeid tema endise kodakondsuse kohta, kuna nende andmete kogumine antud dokumendiliigi väljaandmisel ei ole põhjendatud ja see ei ole dokumendi väljaandmisest keeldumise aluseks. Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab taotleja esitama oma kodakondsuse andmed, mis tähendab, et esitada tuleb ka andmed oma teise riigi kodakondsuse kohta, kui see on olemas. ITDS-i § 29 kohaselt antakse ajutine reisidokument Eestis viibivale välismaalasele Eestist lahkumiseks ja tagasipöördumiseks. Ajutine reisidokument võidakse anda ka tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Rahvusvahelise praktika kohaselt dokumenteerib üldjuhul iga riik oma kodanikud ise ning teised riigid ei anna välismaalastele reisidokumente. Ajutise reisidokumendi kehtivusaeg võib olla kuni kaks aastat. Täiendavate andmete küsimisega saab dokumendi väljaandja veenduda dokumendivajaduse põhjendatuses ja saab vajadusel määrata dokumendile lühema kehtivusaja. Ajutise reisidokumendi annab välja PPA ja siia alla ei kuulu tagasipöördumise dokumendid, mida annab välja Välisministeerium olukorras, kui inimene on jäänud hätta välisriigis. Sellises olukorras annab Välisministeerium Eestisse tagasi pöördumiseks kas tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa või Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse.
4. peatükk „Taotlusele lisatavad tõendid“ § 13–26
Eelnõu § 13 reguleerib taotlusele tõendi lisamist ja selle lõikes 1 täpsustatakse, et juhul, kui taotlus esitatakse e-posti teel või PPA iseteeninduses, lisatakse eelnõu §-des 13–26 nimetatud tõendid taotlusele elektrooniliselt. Lõike 2 kohaselt võib taotluse esitamise korral posti teel, lisada taotlusele originaaltõendi asemel selle koopia. Koopia iga andmetega lehekülg tuleb allkirjastada ja lisada allkirjastamise kuupäev. Lõige 3 täpsustab, et taotlusele ei pea lisama käesolevas peatükis nimetatud tõendit, kui tõendi andmed on riiklikus andmekogus. Sätte eesmärk on muuta dokumendi taotlusprotsess nii taotleja kui ka haldusorgani jaoks paindlikumaks ja kiiremaks, ühtlasi on see kooskõlas avaliku teabe seaduse § 431 lõikes 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt lähtutakse andmekogusse andmete kogumisel andmete ühekordse küsimise põhimõttest. Dokumendi taotlemisel PPA iseteeninduses toimub vajaduse korral andmevahetus teiste riigi andmekogudega, näiteks rahvastikuregistri ja sotsiaalkaitse infosüsteemiga. Nii on võimalik PPA-l kontrollida näiteks seadusjärgset esindusõigust või taotleja ees- või perekonnanime muutust ning taotleja ei pea PPA-le esitama eraldi dokumente. Juhul, kui riigi andmekogus, näiteks rahvastikuregistris andmed puuduvad, tuleb taotlejal vajalik tõend esitada. Tõendite lisamise vajaduse osas juhendab taotlejaid PPA.
Eelnõu § 14 sätestab riigilõivu tasumise kohta tõendi esitamise kohustuse. Lõike 1 kohaselt lisab taotleja taotlusele riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia, kui taotluse läbivaatamise eest on ette nähtud riigilõiv. Lõike 2 kohaselt ei pea riigilõivu maksekorralduse koopiat lisama, kui taotlus esitatakse PPA iseteeninduses, sest iseteeninduses suunatakse taotleja otse riigilõivu maksmise juurde. Makset teostamata ei ole võimalik taotluse esitamist lõpetada ja PPA saab makse tegemise kohta kinnituse automaatselt. Lõike 3 kohaselt ei pea lõikes 1 viidatud maksekorralduse koopiat esitama juhul, kui taotlusele lisatakse kirjalikult järgmised andmed:
1) riigilõivu tasuja ees- ja perekonnanimi;
2) taotleja ees- ja perekonnanimi;
3) selle toimingu nimetus ja viitenumber, mille eest riigilõiv tasuti;
4) riigilõivu tasumise kuupäev;
5) krediidiasutuse nimi ja pangakonto, millelt riigilõiv tasuti;
6) krediidiasutuse nimi ja pangakonto, millele riigilõiv tasuti;
7) tasutud riigilõivu summa.
Lõike 4 regulatsioon puudutab sihtrühma, kes on kas riigilõivust vabastatud või kellele kohalduvad madalamad riigilõivumäärad. Ennekõike puudutab see keskmise, raske või sügava puudega isikuid, sest neile on riigilõivuseaduse §-i 272 lõigete 7, 10, 13 ja 22 kohaselt ette nähtud madalam riigilõiv. Sätte kohaselt lisatakse taotlusele dokument või andmed, mis tõendavad, et taotleja on riigilõivu tasumisest vabastatud või tema poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu on vähendatud. Madalam riigilõiv on riigilõivuseaduse viidatud sätete kohaselt ette nähtud ka alaealistele ja pensionäridele, kuid nemad ei pea lõikes 4 nõutud tõendeid esitama, sest vanusest tuleneva riigilõivu määra vähendamisel lähtutakse taotleja isikukoodist või sünniajast. Dokumendi väljaandmise menetluses riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine on reguleeritud riigilõivuseaduse §-s 38.
Kui lõikes 4 nimetatud isik ei lisa taotlusele Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsust, vaid esitab oma puude tõendamiseks lõike 4 punktis 2 viidatud otsuse andmed või esitab taotluse PPA iseteeninduses, siis kontrollib PPA Sotsiaalkindlustusameti otsuse andmed x-tee päringu kaudu sotsiaalkaitse infosüsteemist. Andmevahetuse kaudu kuvatakse PPA-le andmed otsuse teinud Sotsiaalkindlustusameti struktuuriüksuse, puude raskusastme tuvastamise kuupäeva, otsuse numbri ja puude raskusastme kestuse kohta (lõige 5).
Eelnõu § 15 sätestab alaealise taotlusele lisatavad tõendid. Kui alaealine taotleja taotleb dokumenti esmakordselt ja tal ei ole ka kehtivat välisriigi reisidokumenti, lisatakse tema taotlusele sünnitõend (lõige 1). Alaealise pagulase reisidokumendi taotlusele ei pea sünnitõendit lisama, kui taotlejal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada (lõige 2).
Eelnõu § 16 sätestab isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi ja meremehe teenistusraamatu taotlusele lisatavad tõendid. Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust, Eesti kodaniku passi või meremehe teenistusraamatut, lisab taotlusele Eesti kodakondsust tõendava dokumendi (lõige 1). Selliseks dokumendiks on mh ka DNA-ekspertiisi tulemusel saadud eksperdiarvamus. ITDS-i muutmise eelnõuga antakse PPA-le õigus nõuda kindlatel juhtudel ka DNA-ekspertiisi. DNA-ekspertiisi võib nõuda juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku dokumenti ja PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsust tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. PPA nõuab DNA-ekspertiisi vaid üksikutel juhtudel, kui isadus on omaks võetud aastaid pärast välismaalase sünni registreerimist või vahetult enne dokumendi taotlemist ja PPA-l on alust kahelda esitatud tõendite ehtsuses või andmete õigsuses.
Kui taotletakse lisapassi, tuleb taotlusele lisada taotleja kirjalik seletus või muu tõend (näiteks tööandja kinnitus, et inimene peab tööülesannete täitmiseks palju reisima) lisapassi väljaandmise vajaduse kohta (lõige 2), sest üldjuhul antakse taotlejale välja vaid üks samaliigiline dokument.
Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotlemisel tuleb taotlusele lisada kirjalik seletus või muu tõend sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi väljaandmise vajaduse kohta ja lihtkirjalik volikiri, kui taotluse esitab volitatud esindaja (lõike 3). Reeglina ei ole volitatud esindaja kaudu lubatud dokumendi taotlust esitada. Antud dokumendiliigi osas on loodud selleks erisus ITDS-i § 211 lõikes 2.
Eelnõu § 17 loetleb e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlusele lisatavad tõendid. Lõike 1 kohaselt lisab e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja taotlusele koopia oma reisidokumendi isikuandmetega leheküljest või reisidokumendi puudumisel koopia kodakondsusjärgse riigi või elukohariigi välja antud muu isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest. Dokumendi koopia esitamine on vajalik, et PPA saaks tuvastada e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja isiku või kontrollida tema isikusamasust. Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on välisesinduse töötaja, lisab ta taotlusele diplomaatilise isikutunnistuse koopia (lõige 2).
Eelnõu § 18 loetleb meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlusele lisatavad tõendid. Lõike 1 kohaselt kontrollib meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandja meremeeste registrisse kantud kehtiva ohutusalase koolituse tunnistuse ning kehtiva meremehe tervisetõendi andmeid. Kui sellised andmed registrist puuduvad, kuid vajalikud tõendid on olemas peab dokumendi kasutaja pöörduma Transpordiameti poole tõendite registrisse kandmiseks. Kui meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlejal lõikes 1 nimetatud tõendid puuduvad, tuleb taotlusele lisada tööandja kinnitus selle kohta, et taotleja töötab laeval või asub laevale tööle või praktikale või kui taotleja on töötu, siis Eesti Töötukassa teatis selle kohta, et taotleja otsib tööd meremehena (lõige 2). Tööandja kinnitus ja Eesti Töötukassa teatis kehtib dokumendi taotluse esitamiseks kuni kolm kuud selle väljaandmise päevast arvates. Tööandja kinnituselt ja Eesti Töötukassa teatiselt peab nähtuma selle väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev ning number (lõige 3). Täiendavad selgitused antud regulatsiooni kohta on leitavad eelnõu „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ seletuskirja9 § 2 punktidest 3–4.
Eelnõu § 19 loetleb välismaalase passi taotlusele lisatavad tõendid. Lõike 1 kohaselt lisab välismaalase passi taotleja taotlusele:
1) kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendava dokumendi, kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks;
2) tõendi, et taotlejal ei ole kehtivat välisriigi reisidokumenti ja tal ei ole võimalik seda saada või;
3) kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusoleku taotlejale passi väljaandmiseks, kui taotleja on välisriigi kodanik.
Tõendina, mis kinnitab, et taotlejal ei ole võimalik oma kodakondsusjärgse riigi reisidokumenti saada, võib esitada näiteks kirjavahetuse oma riigi pädeva asutusega, millest nähtuvad takistused dokumendi saamiseks.
Lõike 2 kohaselt ei pea kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut esitama välisriigi kodanik, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 310 tähenduses.
Eelnõu §-ga 20 sätestatakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendav nõue, mille alusel lisab ajutise reisidokumendi taotleja taotlusele tõendid oma reisi kohta, milleks dokumenti vajatakse. ITDS-i § 29 lõike 1 kohaselt on ajutine reisidokument Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks. Lõike 2 kohaselt võidakse ajutine reisidokument anda tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Lõike 3 kohaselt võib ajutise reisidokumendi anda Eestis seaduslikult elavale välismaalasele ühekordseks Eestist lahkumiseks ja siia tagasipöördumiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi. Kuna ajutise reisidokumendi andmine on seotud väga konkreetsete olukordadega, on vaja PPA-l dokumendi taotluse saamisel kindlaks teha, kas ajutise reisidokumendi väljaandmiseks on olemas seaduses sätestatud tingimused ja kas dokumenti saab välja anda. Selleks kehtestatakse määrusega nõue lisada ajutise reisidokumendi taotlusele ka reisi toimumist tõendavad dokumendid. Sellisteks tõenditeks võivad näiteks olla reisimiseks vajalikud sõidupiletid või nende broneering, aga samuti majutuse broneering.
Eelnõu § 21 sätestab, et kui isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, elamisloa või elamisõiguse taotlejal on kohustus pöörduda taotluse esitamiseks ja sõrmejälgede andmiseks isiklikult pädevasse asutusse, kuid tema terviseseisund seda püsivalt ei võimalda, lisab ta taotlusele terviseseisundi tõendi. Terviseseisundi tõendiks on näiteks perearsti või tervishoiuteenuse osutaja tõend ja selle esitamine on vajalik, et PPA teaks taotleja osas kohaldada sõrmejälje kehtivusaja erisust lähtuvalt sõrmejälgede võtmise korra11 § 1 lõikest 3, mille järgi kehtivad antud sihtgrupi sõrmejäljed 11 aastat. See omakorda tagab sellele sihtgrupile võimaluse taotleda dokumenti lihtsustatud viisil.
Võrreldes kehtiva määruse §-ga 16 on eelnõust välja jäetud regulatsioon, mis sätestab taotlusele lisatavate dokumentide loetelu juhul, kui taotlus edastatakse PPA-le valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja vahendusel. Nimetatud regulatsiooni kohaldatakse ITDS § 113 alusel biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse puhul. Enamus PPA poolt välja antavatest dokumentidest on praeguseks biomeetriliste andmetega dokumendid, välja arvatud mobiil-ID ja e-residendi digitaalne isikutunnistus, mida ei ole võimalik valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja vahendusel taotleda. Praktikas edastatakse dokumendi taotlus PPA-le kas posti, e-posti või PPA iseteeninduse kaudu ja ka valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja poolt PPA-sse toodud dokumendi taotlust käsitleb PPA kui posti teel laekunud taotlust.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on käesolevast eelnõust välja jäetud vanglas kinnipeetava isiku dokumendi taotlusele lisatavate dokumentide sätted. Sätete kohaselt lisab vangladirektori poolt selleks volitatud vanglatöötaja taotleja taotlusele vangla direktori volikirja ja taotleja isikusamasuse kontrollimise akti. Praktikas edastatakse kinnipeetava taotlus kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja poolt PPA-le üldjuhul kas posti teel või PPA iseteeninduses ja taotlemisel ei vaja PPA eespool nimetatud dokumente. PPA tuvastab isiku või kontrollib tema isikusamasust taotluses esitatud andmete ja ITDAK-i ning andmekogus ABIS olevate andmete alusel. Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja veendub kinnipeetava isikusamasuses isiklikult võrreldes kinnipeetava andmeid kinnipidamisasutuse andmekogudes olevate andmete alusel. Kinnipidamisasutustel on võimalik isikusamasuse kontrollimiseks kasutada ka andmekogu ABIS andmeid.
Eelnõu § 22 loetleb taotleja sõrmejälgede võtmise võimatuse korral taotlusele lisatavad tõendid. ITDS-i § 116 lõike 3 kohaselt võetakse dokumendi taotluse esitamisel taotlejalt tema sõrmejäljed. Sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt peab olema terviseseisund, mille tõttu taotlejalt ei ole võimalik ajutiselt või püsivalt sõrmejälgi võtta, taotleja poolt tõendatud. Eelnõu lõigete 1 ja 2 kohaselt peab taotleja esitama taotlusele määruse lisas kinnitatud vormil tõendi, kui terviseseisundi tõttu ei ole ajutiselt võimalik üheltki tema sõrmelt sõrmejälge võtta või tema püsiv terviseseisund ei võimalda sõrmejälgede võtmist. Lõike 3 kohaselt väljastab tõendi tervishoiuteenuse osutaja. Lõike 4 alusel ei pea viidatud tõendit taotlusele lisama, kui taotlus esitatakse Eesti välisesinduses ja sellele lisatakse välisriigi tervishoiuteenuse osutaja tõend. Lõike 5 kohaselt ei pea sõrmejälgede võtmise võimatuse tõendit taotlusele lisama, kui taotluse vastuvõtja tuvastab, et taotleja sõrmel ei ole esimest lüli ja talt ei saa võtta ühe või mõlema käe sõrmejälgi. Lõikega 6 sätestatakse, et ajutist sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kehtib kuus kuud. Võrreldes kehtiva määrusega on lõikest 1 välja jäetud regulatsioon, mille kohaselt kehtib püsivat sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kuni viis aastat. Reeglina on tegemist olukorraga, kui inimeselt ei ole võimalik võtta sõrmejälgi seetõttu, et tal puuduvad kõik sõrmed. Kuna sõrmed tagasi ei kasva, ei ole põhjendatud nõuda iga viie aasta järel uut tõendit.
Eelnõu § 23 sätestab taotlusele lisatava õigeid andmeid tõendava dokumendi esitamise kohustuse, kui dokumendi taotlemise põhjuseks on dokumenti kantud andmete muutumine või andmete ebaõigsus.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on kõnesolevast eelnõust välja jäetud lõige 2, mis sätestab, et kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, ei pea esitama eesnime ja perekonnanime muutmist tõendavat dokumenti, kui see on välja antud Eestis. Eesnime ja perekonnanime muutmist tõendava dokumendi asemel võib esitada andmed nimetatud dokumendi kohta (dokumendi nimetus, selle väljaandnud asutus, väljaandmise aeg ja dokumendi number). Eelnõu § 13 lõike 3 kohaselt ei pea taotlusele lisama tõendit, kui tõendatavad andmed on riigi andmekogus, mistõttu ei ole antud põhimõtte üle kordamine vajalik. PPA kontrollib esitatud andmete õigsust elektroonilise x-tee andmevahetuse kaudu rahvastikuregistrist. Andmete õigsust tõendava dokumendi esitamine on vajalik, kui vastavad andmed rahvastikuregistris puuduvad, näiteks välismaalase või välisriigis tehtud toimingu puhul.
Eelnõu § 24 sätestab seadusjärgset esindusõigust tõendava dokumendi lisamise taotlusele. Seadusjärgset esindusõigust tõendav dokument tuleb taotlusele lisada juhul, kui taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja (lõige 1).
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on kõnesolevast eelnõust välja jäetud lõige 2, mille kohaselt võib seadusjärgne esindaja esitada esindusõigust tõendava dokumendi asemel andmed nimetatud dokumendi kohta (dokumendi nimetus, selle väljaandnud asutus, väljaandmise aeg ja dokumendi number), kui taotlus esitatakse elektrooniliselt ning alaealisele taotlejale on varem väljastatud isikut tõendav dokument ja seadusjärgne esindusõigus ei ole pärast eelmise isikut tõendava dokumendi väljaandmist muutunud. PPA kontrollib seadusjärgset esindusõigust alati rahvastikuregistri andmete alusel ega lähtu varasemalt esitatud dokumendi taotluse andmetest, mistõttu ei ole nimetatud andmete esitamine vajalik.
Pagulase reisidokumendi taotlusele ei pea lisama esindusõigust tõendavat dokumenti, kui seaduslikul esindajal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada (lõige 3).
Eelnõu § 25 sätestab dokumendi väljastamiseks taotlusele volikirja lisamise kohustuse, kui taotleja soovib, et dokument väljastatakse tema esindajale. Volikirjast peab nähtuma nii taotleja kui esindaja ees- ja perekonnanimi ning Eesti isikukood. Volitamine on lubatud ITDS-i § 121 lõike 21 alusel, mis ütleb, et dokumendi võib väljastada isiku esindajale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama ja esindajal on kehtiv ITDS-i § 2 lõikes 2 sätestatud dokument. Seega võimaldatakse volitamine vaid isikule, kellele on PPA või Välisministeerium varasemalt dokumendi välja andnud ja tema isiku tuvastanud. Dokumendi väljastamisel volitatud esindajale kontrollib väljastaja volitatud esindaja isikusamasust.
Eelnõu § 26 sätestab nõuded taotlusele lisatud välisriigis väljaantud dokumentaalsele tõendile. Lõike 1 kohaselt peab välisriigis väljaantud dokumentaalse tõendi lisama taotlusele kas eesti või inglise keeles. Kui tõend on tõlgitud, siis peab see olema tõlgitud vandetõlgi poolt või tõlge peab olema kinnitatud välisriigi pädeva ametiisiku poolt. Lõike 2 kohaselt peab taotlusele lisatud välisriigis väljaantud tõend olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti. Legaliseerimise ja tunnistusega kinnitamise nõuet ei kohaldata pagulase reisidokumendi taotlusele lisatud välisriigis välja antud dokumendile. Legaliseerimise ja apostille’ga kinnitamise kohta on võimalik leida täpsemat informatsiooni Välisministeeriumi kodulehelt.
5. peatükk „Dokumendi väljastamisel esitatavad tõendid“ § 27
Eelnõu § 27 sätestab taotleja nõusoleku ja volikirja esitamise nõude dokumendi väljastamisel. Lõige 1 sätestab, et kui dokument väljastatakse valla- või linnavalitsuse volitatud ametnikule või töötajale või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale, peab dokumendi vastuvõtja esitama taotleja, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda isiklikult pöörduda dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse, kirjaliku nõusoleku dokumendi väljastamiseks vastavale töötajale ja valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volikirja. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei pea edaspidi esitama linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitust, et taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda dokumendi väljastaja asukohta. PPA-le piisab kui volitatud töötaja või ametnik esitab taotleja nõusoleku ja juhi volikirja ning täiendav terviseseisundi tõendamine ei ole antud protsessis dokumendi väljastamisel vajalik. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga kehtestatakse eelnõuga volikirja kehtivusaeg, milleks on üks aasta selle väljaandmisest arvates (lõige 2). PPA-l on kohustus veenduda, et dokument jõuab õige isikuni ja seda ei anta ekslikult selleks mitte voli omava isiku kätte, kellel tekib seeläbi võimalus selle väärkasutuseks. Volikirja kehtivusaja kontrollimine on PPA praktikas juurdunud, seega viiakse regulatsioon vastavusse tegeliku olukorraga. Lõike 3 kohaselt peab kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja esitama kinnipeetava dokumendi väljastamisel vangla direktori volikirja või muu tõendi, mis kinnitab tema õigust dokument vastu võtta. Lõike 4 kohaselt esitab taotleja seaduslik esindaja dokumendi väljastamisel PPA nõudmisel esindusõiguse tõendi. Pagulase reisidokumendi väljastamisel ei pea esitama seadusjärgset esindusõigust tõendavat dokumenti, kui seaduslikul esindajal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada (lõige 5).
6. peatükk „Dokumendi väljaandmise erisused“ § 28–30
Eelnõu § 28 sätestab Euroopa Liidu kodanikule isikutunnistuse väljaandmise erisusena, et Euroopa Liidu kodanikule, kelle alalise elamisõiguse registreerimise taotlus on menetluses, antakse isikutunnistus välja elamisõiguse otsuse andmete alusel. Elamisõiguse registreerimise taotlus ja dokumendi taotlus on kaks ühes taotlus, mis sisaldab ka vajalikke andmeid dokumendi väljaandmiseks. Seetõttu pole vaja dokumendi taotlust eraldi esitada12.
Eelnõu § 29 sätestab kolmanda riigi kodanikule elamisloakaardi väljaandmise erisusena, et kolmanda riigi kodanikule, kelle elamisloa või elamisõiguse taotlus või selle pikendamise taotlus on menetluses, antakse elamisloakaart välja elamisloa või elamisõiguse või selle pikendamise otsuse andmete alusel13.
Eelnõu § 30 sätestab riigikaitseseaduse alusel Eestis viibijale isikutunnistuse ja elamisloakaardi väljaandmise erisuse. Lõike 1 kohaselt antakse riigikaitseseaduse alusel Eestis viibivale Euroopa Liidu kodanikule ja kolmanda riigi kodanikule ning eelnimetatud isikute ülalpeetavale, kes on Euroopa Liidu kodanik või kolmanda riigi kodanik14 ja kes viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega, isikutunnistus või elamisloakaart välja Eestis viibimise loa andmete alusel. Riigikaitseseaduse alusel annab välisriigi relvajõududele Eestis viibimise loa Vabariigi Valitsus või kaitseminister (§ 37–38). Lõike 2 kohaselt kontrollib PPA lõikes 1 nimetatud isiku riigis viibimise seaduslikku alust Kaitseministeeriumist.
7. peatükk „Kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine“ § 31–32
Eelnõu § 31 loetleb kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks esitatavad andmed ja tõendid. ITDS-i § 2011 kohaselt võib kaaluka avaliku huvi korral PPA e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda siseministri otsuse alusel. Võrreldes kehtiva määrusega regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Muudatused on tehnilised, näiteks on eelnõuga muudetud sätete asukohta. Siseministrile esitatav ettepanek peab sisaldama lõike 1 kohaselt vähemalt e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja ees- ja perekonnanime, Eesti isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, kodakondsust, sünnikohta, sugu, e-posti aadressi, ettepaneku põhjendust ja ettepaneku esitaja nime ning kontaktandmeid. Ettepanekule lisatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja foto ja tema isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia või muu samaväärne tõend (näiteks juhiluba) (lõige 2).
Täiendavalt võetakse lõike 3 kohaselt e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutajalt kirjalik kinnitus, mis lisatakse samuti ettepanekule ja milles kasutaja:
1) annab nõusoleku talle e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja andmiseks;
2) annab nõusoleku siseministrile esitatavas ettepanekus sisalduvate andmete edastamiseks PPA-le;
3) kinnitab, et teda on teavitatud tema andmete töötlemise eesmärgist ja andmete säilitamise tähtajast ning andmesubjekti õigustest;
4) kinnitab, et ta on tutvunud ja nõus isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kasutustingimustega.
Kokkulepitud protsessi kohaselt kooskõlastab Siseministeerium esitatud ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi MKM) ning küsib julgeolekuasutuste ning Maksu- ja Tolliameti arvamust. Kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise otsustamise õigus on siseministril, kes hindab igakordselt konkreetseid asjaolusid ja teeb põhjendatud otsuse kaaluka avaliku huvi olemasolu kohta. Positiivse otsuse korral edastatakse PPA-le siseministri käskkiri, mille alusel alustab PPA dokumendi väljaandmise menetluse, kontrollides muu hulgas e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ja sellest keeldumise aluseid.
Eelnõu § 32 sätestab, et kaaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaalne isikutunnistus väljastatakse selle kasutajale isiklikult allkirja vastu (lõige 1) ning kirjalik kinnitus selle väljastamise kohta edastatakse PPA-le (lõige 2). Tavapäraselt väljastatakse kaaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaalne isikutunnistus Eesti välisesinduse kaudu ja kasutaja kinnitus dokumendi kättesaamise kohta saadetakse PPA-le. Kokku on seni välja antud 21 e-residendi digitaalset isikutunnistust kaaluka avaliku huvi korral.
8. peatükk „Dokumendi väljaandmise menetluse tähtajad“ § 33–36
Eelnõu §-ga 33 kehtestatakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga uus norm, mis sätestab, et PPA teeb ITDS-i § 115 lõikes 1 nimetatud toimingud kahe kuu jooksul dokumendi taotleja sooviavalduse saamisest arvates. Viidatud toiminguks on dokumendi taotluse vastuvõtmine taotleja elu- või viibimiskohas, mis hõlmab ka taotleja isiku tuvastamist või tema isikusamasuse kontrollimist ja temalt biomeetriliste andmete võtmist. ITDS-i § 115 lõike 3 kohaselt peab taotleja või tema seaduslik esindaja esitama tema elu- või viibimiskohas taotluse vastuvõtmiseks PPA-le kirjaliku sooviavalduse, millele lisab koduteeninduse vajadust tõendavad dokumendid, nt tervishoiuteenuse osutaja tõendi. Ennekõike vajavad koduteenindust eakad inimesed, kellel on raskusi liikumisega. Tähtaja sätestamine on vajalik õigusselguse huvides. Pärast isikutunnistusele sõrmejälgede nõude kehtestamist 2021. aasta augustis tõusis koduteeninduse vajadus oluliselt ja kuna konkreetset tähtaega ei ole sätestatud, võib koduteenindusse jõudmine PPA-l mõnikord ebamõistlikult kaua aega võtta. Tähtaja kehtestamine annab ühelt poolt selguse nii koduteeninduse soovijatele, millal tema juurde jõutakse, kuid teiselt pool annab see kindla tähtaja PPA-le, kes peab teenuse tagama. Kahekuulise tähtaja kehtestamine ei tähenda, et teenuse osutamisega oodatakse kaks kuud, abivajaja juurde minnakse esimesel võimalusel. 2024. aastal viidi läbi kokku 2815 koduteenindust.
Eelnõu § 34 sätestab haldusorganile dokumendi väljaandmise tähtajad. Lõike 1 kohaselt annab PPA dokumendi välja või keeldub dokumendi väljaandmisest 30 päeva jooksul pärast puudusteta taotluse menetlusse võtmist. Isikutunnistuse taotluse esitanud Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eesti tähtajaline elamisõigus, antakse isikutunnistus välja või keeldutakse sellest 30 päeva jooksul pärast puudusteta taotluse menetlusse võtmist. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Liidu kodanik hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates oma elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 13 lõike 1 kohaselt omandab Euroopa Liidu kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Kui välismaalase passi taotleja esitab taotluse esitamise või menetlemise ajal elamisloa või elamisõiguse või selle pikendamise taotluse, antakse pass välja või keeldutakse sellest 30 päeva jooksul pärast elamisloa või elamisõiguse andmist või selle pikendamist või sellest keeldumist (lõige 2). Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise või taotluses puuduste kõrvaldamise päevast arvates15. PPA vaatab Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse taotluse läbi ja otsustab registreerimise või registreerimisest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist16. PPA vaatab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme taotluse läbi ja otsustab perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse andmise või andmisest keeldumise üldjuhul kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates17. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamine või pikendamisest keeldumine otsustatakse üldjuhul ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist18. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme taotluse läbivaatamise tähtaega võib pikendada, kui taotluses esitatud andmete, sellele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem19.
Kui pagulase reisidokumendi taotleja esitab taotluse esitamise või menetlemise ajal rahvusvahelise kaitse ja elamisloa või selle pikendamise taotluse, antakse reisidokument välja või keeldutakse sellest 30 päeva jooksul pärast elamisloa andmist või selle pikendamist või sellest keeldumist (lõige 3). PPA vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi ja otsustab rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada, kui rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem20. Elamisloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse teeb Politsei- ja Piirivalveamet kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid kõige hiljem kümme päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist, kui elamisloa pikendamise taotlus on esitatud vähemalt kolm kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaega võib pikendada, kui elamisloa pikendamise taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem21. Kui e-residendi digitaalne isikutunnistus antakse välja kaaluka avaliku huvi korral, antakse isikutunnistus välja või keeldutakse sellest 30 päeva jooksul pärast isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2011 lõike 4 alusel otsuse tegemist (lõige 4).
Eelnõu § 35 kohaselt teavitab PPA taotlejat dokumendi väljaandmisest keeldumisest ja selle põhjusest kirjalikult seitsme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist taotluses esitatud kontaktandmetel.
Eelnõu § 36 sätestab haldusorganile menetlustähtaja pikendamise võimaluse. PPA võib § 34 sätestatud menetlustähtaega pikendada, kui dokumendi väljaandmise aluse kontrollimine või taotleja isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtajast kauem (lõige 1). Menetlustähtaega võib korduvalt pikendada kuni 30 päeva kaupa (lõige 2). PPA teavitab taotlejat igakordselt dokumendi väljaandmise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast viivitamata kirjalikult taotluses esitatud kontaktandmetel (lõige 3).
9. peatükk „Rakendussätted“ § 37–39
Eelnõu §-ga 37 sätestatakse, et enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlus vaadatakse läbi selle esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
Eelnõu §-ga 38 tunnistatakse kehtetuks siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirjas22.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, kuna on seotud Riigikogu menetluses oleva ITDS-i muutmise eelnõu (572 SE) jõustumisega. Määruse rakendamine ei eelda infotehnoloogilisi arendusi ega täiendavaid ettevalmistavaid tegevusi.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Välisministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.